Tere!
Kirjutan artiklit ravimiohutusest ning võimalikest eksimustest retseptiravimite väljastamisel apteegis. Artikli ajendiks on meie toimetuse poole pöördunud lugeja juhtum, mille asjaolusid praegu kontrollime.
Lugeja sõnul määras perearst talle antibiootikumi. Apteegist sai ta Klacid SR 500 mg. Naine võttis ravimit mitu päeva ning tema enesetunne halvenes: rindkere piirkonda tekkisid laigud/lööve ja põletav tunne. Pärast nädalavahetust pöördus ta perearsti poole.
Lugeja sõnul vaatas arst nii tema ostetud ravimit kui ka arvutis olevat infot ning ütles, et süsteemis oli märgitud 250 mg, samal ajal kui patsiendile oli apteegist väljastatud Klacid SR 500 mg.
Praegu ei ole meil veel piisavalt infot, et teha järeldusi selle kohta, kas tegemist oli apteegis tehtud eksimuse, retsepti või ravimi kasutamisjuhisega seotud arusaamatuse või mõne muu olukorraga. Seetõttu soovin Ravimiameti abil selgitada, kuidas sellistes
olukordades ravimite väljastamise süsteem tegelikult toimib, millised kontrollimehhanismid peaksid võimalikke vigu ennetama ning kuidas toimitakse juhul, kui viga siiski tekib.
Ravimiameti seisukoht on selle artikli jaoks eriti oluline, kuna Ravimiamet teostab apteekide tegevuse üle järelevalvet ning saab selgitada nii ravimite väljastamise nõudeid kui ka seda, kuidas võimalikke eksimusi praktikas menetletakse.
Palun vastata järgmistele küsimustele:
-
Kui arst on määranud patsiendile klaritromütsiini tugevusega 250 mg, kuid patsient saab apteegist sama toimeainet sisaldava Klacid SR 500 mg, siis millistel asjaoludel võib selline väljastamine olla lubatud ning millal oleks tegemist ravimite väljastamise veaga?
Kas apteeker võib muuta ravimi tugevust või ravimvormi juhul, kui toimeaine jääb samaks? Milline tähendus on sellises olukorras sellel, et tegemist on SR ehk toimeainet modifitseeritult vabastava tabletiga?
-
Millised kontrollid peab apteeker retseptiravimi väljastamisel tegema? Kas tuleb eraldi kontrollida toimeainet, ravimi tugevust, ravimvormi, annustamisskeemi ja muid retseptil olevaid andmeid? Milliseid võimalikke erinevusi kontrollib apteegi infosüsteem automaatselt
ning millistes olukordades sõltub võimaliku vea avastamine eelkõige apteekri tähelepanelikkusest?
-
Kui apteeker valib ravimi, mille tugevus või ravimvorm ei vasta retseptil olevale, kas infosüsteem annab sellest automaatselt märku või takistab ravimi väljastamist? Kas apteekril on võimalik sellisest hoiatusest hoolimata tehing lõpule viia? Kui jah, siis
miks on selline võimalus vajalik ja millistel juhtudel võib seda kasutada?
-
Kui hiljem selgub, et patsiendile väljastati vale ravim, vale tugevus või vale ravimvorm või talle anti ebaõiged kasutamisjuhised ning patsient jõudis ravimit juba tarvitada, siis kuidas sellist juhtumit ametlikult käsitletakse? Kellel lasub vastutus, kuhu
peaks patsient pöörduma ning kas apteegil või tervishoiutöötajal on kohustus sellisest juhtumist Ravimiametile teatada?
-
Kui palju teateid või kaebusi ravimite vale väljastamise kohta on Ravimiamet saanud 2024., 2025. ja 2026. aastal? Kui võimalik, palun eristada juhtumeid, kus probleemiks oli vale ravim, vale tugevus, vale ravimvorm, vale kasutamisjuhis või mõni muu väljastamisega
seotud eksimus. Milliseid vigu esineb praktikas kõige sagedamini ning kas Ravimiamet näeb nende juhtumite arvus või iseloomus viimastel aastatel muutusi?
Oleksin väga tänulik ka muu olulise ja praktilise info eest, mis võiks aidata lugejatel mõista, kuidas retseptiravimite väljastamise ohutus Eestis tagatakse, millised eksimused võivad praktikas tekkida ning mida peaks patsient tegema, kui tal tekib kahtlus,
et talle on väljastatud vale ravim, vale tugevus või vale ravimvorm.
Kui Teil ei ole võimalik kõigile küsimustele põhjalikult vastata, oleksin väga tänulik ka lühema kommentaari eest selle juhtumi ja teema kohta.
Palun lisada vastusele kommenteerija täisnimi, ametikoht ning võimalusel foto.
Palun saata vastused hiljemalt neljapäevaks, 1. oktoobriks.
Palun ärge jätke päringut vastuseta. Kui Teil ei ole mingil põhjusel võimalik küsimustele vastata või tähtajaks kommentaari anda, oleksin tänulik, kui annaksite sellest mulle teada, et ma ei jääks vastust ootama.
Ette tänades Teie aja ja abi eest!
Lugupidamisega,
Vita Žukova
"MK-Estonia" ajaleht