OÜ Inseneribüroo STEIGER

Männiku tee 104, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 11216

MTR: EEP002066

Mater reg nr MU0141-00

Töö nr 26/5520

Tellija: Riigimetsa Majandamise Keskus

Objekti asukoht: Lääne-Viru maakond Rakvere ja Haljala vald

Selja jõestiku jõeliste elupaikade ja

koelmualade parandamise projekteerimine

Tööprojekt

Koostasid:

Arles Tehu, geodeet

Kristel Veersalu, diplomeeritud mäeinsener

Vastutav spetsialist:

Tenno Vaher, diplomeeritud hüdrotehnikainsener

Kinnitas: Erki Vaguri, juhatuse liige

Tallinn 2026

Selja jõestiku jõeliste elupaikade ja koelmualade parandamise projekteerimine. Tööprojekt V01 Lääne-Viru maakond, Rakvere ja Haljala vald

OÜ Inseneribüroo STEIGER, Töö nr 26/5520, 17.09.2026 Vastutav projekteerija: Tenno Vaher

2

SISUKORD

1 ÜLDOSA .................................................................................................... 3

2 OLUKORRA KIRJELDUS ..................................................................... 4

3 PROJEKTLAHENDUSED ...................................................................... 5

3.1 I ja II lõik ...................................................................................................................... 5

3.2 III Lõik ......................................................................................................................... 6

3.3 IV– V lõik .................................................................................................................... 6

3.4 XIII lõik ........................................................................................................................ 6

3.5 XIV lõik ....................................................................................................................... 8

3.6 XV lõik ......................................................................................................................... 8

3.7 VIII lõik ........................................................................................................................ 8

3.8 IX – XII lõik ................................................................................................................. 8

4 KITSENDUSED JA PIIRANGUD .......................................................... 9

4.1 . Mõju Maaparandussüsteemidele ................................................................................ 9

4.2 Keskkonnakaitse .......................................................................................................... 9

4.3 Tööd riigimaanteede kaitsevööndis .............................................................................. 9

4.4 Tööd elektriliinide kaitsevööndis ............................................................................... 10

GRAAFILISED LISAD:

1. Asendiplaan, I ja II lõik, 1 : 2000, graafiline lisa 1/10; leht 1/1 2. Pikiprofiil, I ja II lõik, 1 : 2000, graafiline lisa 2/10; leht 1/1 3. Asendiplaan ja pikiprofiil, III lõik, 1 : 2000, graafiline lisa 3/10; leht 1/1 4. Asendiplaan ja pikiprofiil, IV ja V lõik, 1 : 2000, graafiline lisa 4/10; leht 1/1 5. Asendiplaan, XIII lõik, 1 : 2000, graafiline lisa 5/10; leht 1/1 6. Asendiplaan ja pikiprofiil, XIV lõik, 1 : 2000, graafiline lisa 6/10; leht 1/1 7. Asendiplaan ja pikiprofiil, XV lõik, 1 : 2000, graafiline lisa 7/10; leht 1/1 8. Asendiplaan ja pikiprofiil, VIII lõik, 1 : 2000, graafiline lisa 8/10; leht 1/1 9. Asendiplaan, IX, X, XI ja XII lõik, 1 : 2000, graafiline lisa 9/10; leht 10/1 10. Pikiprofiil, IX, X, XI ja XII lõik, 1 : 2000, graafiline lisa 10/10; leht 1/1

Selja jõestiku jõeliste elupaikade ja koelmualade parandamise projekteerimine. Tööprojekt V01 Lääne-Viru maakond, Rakvere ja Haljala vald

OÜ Inseneribüroo STEIGER, Töö nr 26/5520, 17.09.2026 Vastutav projekteerija: Tenno Vaher

3

1 ÜLDOSA

Selja jõe jõeliste elupaikade ning kudealade parandamise eesmärk on jõe hüdromorfoloogilise kvaliteedi tõstmine selleks, et parandada vee-elustiku ning siirdekalade sigimis- ja kasvualasid. Ette nähtud meetmed toetavad ka veekogumi ökoloogilise ja keemilise seisundi paranemist.

Joonis 1 Asendiplaan

Selja jõestiku jõeliste elupaikade ja koelmualade parandamise projekteerimine. Tööprojekt V01 Lääne-Viru maakond, Rakvere ja Haljala vald

OÜ Inseneribüroo STEIGER, Töö nr 26/5520, 17.09.2026 Vastutav projekteerija: Tenno Vaher

4

Uuringu staadiumis teostati hüdroloogilised uuringud, ristlõigete ja geoaluste koostamine. Koostati asendiplaanid ja jõelõikude pikiprofiilid. Uuriti juurdepääsuteede rajamise võimalust ja kanti võimalikud juurdepääsud plaanile.

Uuring on koostatud eraldiseisva toimikuna: „Selja jõestiku jõeliste elupaikade ja koelmualade parandamise projekteerimine, Uuringu aruanne“, Inseneribüroo Steiger OÜ, Töö nr 26/5520, Tallinn 2026.

2 OLUKORRA KIRJELDUS

Lõigud 1-5 on paese ja rähkse põhjaga kiirevoolulised lõigud, milles on vähe koelmuks sobivat substraati ja elupaikadeks vajalikke varjekohti. Probleemiks on ka kareduse puudumine, mis võimaldab jääminekul ja suurveel kivid ja kudesubstraadi ära kanda. Kallastel on valdavalt keskmine või jämepuistu.

Lõik 13 on väikese languga peamiselt moreenise põhjaga jõelõik. Siiski paljandub lühikestes lõikudes rähk. Lõiku on maaparanduse tõttu süvendatud. Puittaimestikku esineb kaitsevööndis vähe. Piirkonnas on tugev koprategevus.

Lõik 14 on suure languga, paese ja rähase põhjaga lõik 1 Tallinn-Narva teest vahetult üles ja allavoolu. Esineb maakive, mis võivad olla pärit vana silla lagunemisest.

Lõik 15 on väga väikse languga lõik Päide järvest allavoolu. Vahetult paisu all on põhi paene ja rähane, edasi moreenine.

Lõik 8 on eelmisest lõikudest oluliselt veevaesem, kiire vooluga, paese põhjaga kanaliseeritud lõik.

Lõigud 9-10 on kanaliseeritud keskmise languga lõigud, millel esineb lõiguti paljanduvat rähast põhja. Piirkonnas on ohtralt koprategevuse märke.

08.06.2026 teostati täiendavalt välitöid, mille käigus märgati viiendas ja neljateistkümnendas lõigus kaudseid märke vee kõrgest toitainete sisaldusest. Mõlemas lõigus võis täheldada habesambla ebaloomulikku vohamist, eriti neljateistkümnendas lõigus. Ainult koelmusubstraadi ja kivide paigaldamine ei pruugi neis lõikudes anda head tulemust ilma vee kvaliteeti parandamata.

Lõikudes 1-5 on probleemiks juurdepääs. Lõigud asuvad Selja jõe maastikukaitseala. Transporti takistavad reljeef ja puistu esinemine vahetult kallastel. Osaliselt on lõigud järsus orus. Osaliselt on lõike, kus nõlvad on väga järsud 1:0.5 kuni 1:1. Perv on küll tasane, aga asub 2-3 m põhjast kõrgemal. Vahetult veepiirile sõitmine on keeruline. Puittaimestik tuleb eemaldada transporditeelt veepiirini ka kohtadest, kuhu paigaldatakse substraat või kivigrupid.

Osaliselt tuleb töid teostada vees, sest jõe laius on liiga suur, näiteks saarega lõigus 4-3 on veepiiri laius kuni 50 m. Kolmandas lõigus (sügav org) on ka vajalik materjali transport läbi jõe.

Eelnevast tulenevalt peaks kaaluma 1-5 lõigus materjali lõpptransporti ja paigaldamist kopteriga.

Suure veokauguse tõttu maastikul võib kopteriga paigaldus olla parem lahendus ka lõigus 9-12.

Kudepadjandite asukohtade modelleerimisel selgus, et väljas kohta määrates võib tunduda parima kohana kõige kõrgem koht pikiprofiilil. Aga kui sinna lisada täiendavalt materjali, ulatub paisutuse mõju kaugele ja materjali ära uhtumise võimalus on suur. Samuti tekib kergelt olukord, kus väikeste vooluhulkadega on koelmu kohal veekiht väga õhuke ning vahetult pärast koelmud tekib suur veepinna langus.

Seetõtu on koelmud nihutatud eelistatult pikiprofiili kõrgema kühmu ette, kahe kühmu vahele või kühmu järele. Selliselt on saavutatud olukord, kus väikeste vooluhulkade, ka tüüpilise novembrikuu keskmise vooluhulga puhul on paisutus suhteliselt väiksem ja veekiht koelmu kohal piisav.

Selja jõestiku jõeliste elupaikade ja koelmualade parandamise projekteerimine. Tööprojekt V01 Lääne-Viru maakond, Rakvere ja Haljala vald

OÜ Inseneribüroo STEIGER, Töö nr 26/5520, 17.09.2026 Vastutav projekteerija: Tenno Vaher

5

Tabelis Tabel 1 Selja jõe arvutusvooluhulgad lõikudes on esitatud modelleerimisel kasutatud vooluhulgad.

Tabel 1 Selja jõe arvutusvooluhulgad lõikudes

Jõe lõik või jaam

Valgala pindala km²

Kev.max. 10% m³/s

Veg.max. 10% m³/s

Süg.kesk.1% m³/s

Mood novembris m³/s

min30 75% m³/s

Varangu jaam 376 18.7 15.2 8.2 2.5 1.10 I-III 315 15.7 12.7 6.9 2.1 0.92 IV 310 15.4 12.5 6.8 2.1 0.91 V 290 14.4 11.7 6.3 1.9 0.85 XIII 289 14.4 11.7 6.3 1.9 0.85 XIV 271 13.5 11.0 5.9 1.8 0.79 XV 116 5.8 4.7 2.5 0.8 0.34 VIII 81 4.0 3.3 1.8 0.5 0.24 IX-XII 26 1.3 1.1 0.6 0.2 0.08

Tööde kavandamiseks on Tabel 2 Selja jõe vooluhulkade aastane dünaamika (Varangu jaam) esitatud aastaringne vooluhulkade dünaamika.

Tabel 2 Selja jõe vooluhulkade aastane dünaamika (Varangu jaam)

Kuu Max m3/s

Min m3/s

Average m3/s

Median m3/s

Mood m3/s

1 11.870 0.680 2.915 2.540 2.50 2 15.700 0.710 2.617 2.200 1.40 3 19.520 0.500 2.988 2.110 1.50 4 24.750 0.570 6.741 6.020 4.70 5 31.070 1.690 4.574 3.860 3.10 6 9.890 1.220 2.669 2.390 2.10 7 12.610 0.850 2.158 1.800 1.30 8 23.350 0.680 2.206 1.600 1.30 9 13.270 0.560 2.238 1.560 1.20

10 12.240 0.520 2.794 2.085 1.20 11 13.710 0.640 3.481 2.960 2.50 12 14.150 0.940 3.454 3.030 3.00

pikaajaline 3.235 2.480 1.3

3 PROJEKTLAHENDUSED

3.1 I ja II lõik

Juurdepääs on kavandatud 1900018 Pehka teelt. Läbitakse kinnistud 19003:001:0259 Toomapõllu,

19003:001:0056 Jaanijüri, 9003:001:0242 Kunda metskond 76, 19003:001:0810 Jõekääru ja 19003:001:0024 Veski. Tööd vees toimuvad täiendavalt 19003:001:0144 Saare kinnistul.

Selja jõestiku jõeliste elupaikade ja koelmualade parandamise projekteerimine. Tööprojekt V01 Lääne-Viru maakond, Rakvere ja Haljala vald

OÜ Inseneribüroo STEIGER, Töö nr 26/5520, 17.09.2026 Vastutav projekteerija: Tenno Vaher

6

Materjali ladustamine korraldada 9003:001:0242 Kunda metskond 76 kinnistul. Materjali veoks valida kuiv aeg. Transport laoplatsilt paigalduskohta on mõistlik korraldada roomiktranspordiga. Ainult eriti kuival ajal võib kaaluda ratastranspordi kasutamist.

Puittaimestik transpordirajalt raadatakse. Samuti raadatakse nõlval ja pervel kohad, kust tõstetakse materjali vette.

Tõsteseadme valikul tuleb arvestada tõstekaugusega vähemalt 12 m ja Ø90 cm maakivi massiga.

3.2 III Lõik

Juurdepääs on kavandatud 17168 Varangu-Kandle kõrvalmaanteelt. Läbitakse kinnistud 19003:001:0300 Liivaaugu, 19003:001:0118 Vana-Jaani, 19003:001:0071 Uus-Kuurmanni ja 19003:001:0201 Kustupere kinnistuid. Töid teostatakse vees ka 19003:001:0211 Kõrgekalda kinnistul.

Materjali ladustamine korraldada 19003:001:0300 Liivaaugu kinnistul. Materjali veoks valida kuiv aeg. Transport laoplatsilt paigalduskohta on mõistlik korraldada roomiktranspordiga. Ainult eriti kuival ajal võib kaaluda ratastranspordi kasutamist.

Puittaimestik transpordirajalt raadatakse. Samuti raadatakse nõlval ja pervel kohad, kust tõstetakse materjali vette. Piketi 1+90 juures tuleb materjali veol läbida jõgi. Otstarbekas on ajutiselt kasutada läbisõidu kohandamiseks kudepadjandi KdP8 materjali.

Tõsteseadme valikul tuleb arvestada tõstekaugusega vähemalt 12 m ja Ø90 cm maakivi massiga.

3.3 IV– V lõik

Juurdepääs on kavandatud 17166 Haljala-Karepa kõrvalmaanteelt. Läbitakse kinnistud 19003:001:0005 Kaasiku, 19003:001:0008 Tagaaru, 19003:001:0126 Siilisoo ja 19003:001:0138 Teeääre kinnistu. Töid teostatakse vees ka 19003:001:0246 Kunda metskond 81, 19003:001:0265Hindreku, 19003:001:0266 Kaaru, 19003:001:0096 Lehise, 19003:001:0114 Mari ja 19003:001:0115 Marianne kinnistul.

Materjali ladustamine korraldada 19003:001:0008 Tagaaru ja 19003:001:0005 Kaasiku kinnistul. Materjali veoks valida kuiv aeg. Transport laoplatsilt paigalduskohta on mõistlik korraldada roomiktranspordiga. Ainult eriti kuival ajal võib kaaluda ratastranspordi kasutamist.

Puittaimestik transpordirajalt raadatakse. Samuti raadatakse nõlval ja pervel kohad, kust tõstetakse materjali vette. Lõigu 4-2 juures on jõgi kahes harus laiusega kokku ca 50 m ja materjali paigaldamiseks tuleb sõita vette.

V lõigu vahemikus 3+75 .. 4+25 töid ei teostata.

Tõsteseadme valikul tuleb arvestada tõstekaugusega vähemalt 12 m ja Ø90 cm maakivi massiga.

3.4 XIII lõik

Mosaiikse puistu rajamiseks juurdepääsusid kavandatud ei ole. Eeldatud on, et istutusmaterjal viiakse istutuspaika inimjõul.

Istutustöid teostatakse 77001:001:0588, Pajuniidu, 19003:002:1150 Ilvese, 77001:001:0380 Sookase, 77001:001:0324 Põlula metskond 150, 19003:002:0036 Vahemetsa, 19003:002:0138 Loopealse,

Selja jõestiku jõeliste elupaikade ja koelmualade parandamise projekteerimine. Tööprojekt V01 Lääne-Viru maakond, Rakvere ja Haljala vald

OÜ Inseneribüroo STEIGER, Töö nr 26/5520, 17.09.2026 Vastutav projekteerija: Tenno Vaher

7

19003:002:0501 Rudja, 19003:002:0070 Rudja, 19003:002:0502 Rudja, 19003:002:0009 Kaasiku ja 19003:002:0161 Jõeluha maadel.

Lodu rekonstrueerimiseks piketi 9+00 piirkonnas on juurepääs kavandatud 17167 Varangu-Essu kõrvalmaanteelt. Läbitakse 19003:002:1150 Ilvese ja 19003:002:0132 Leinakse kinnistu.

Drenaažisuudmete piirkonda istutamist ei kavandatud.

Liigiliselt koosseisult on kavandatud kahte tüüpi istutust eeldatava niiskusrežiimi järgi. Kohtadesse, kus perve kõrgus uuringu veepiirist on kuni meeter, on kavandatud liigniiskust paremini taluvad liigid. Kõrgematele pervedele on kavandatud ka kuivemale pinnasele sobilikke liike.

Kuivema piirkonna liigid: jalakas/künnapuu, pärn, tamm, vaher, pihlakas, toomingas.

Märjema piirkonna liigid: kuusk, sanglepp, mänd, arukask

Märjema piirkonna mustrile lisatakse väike kogus hõberemmelga pistoksi (vaiu.

Kuivema piirkonna mustrile lisatakse hõberemmelga pistoksi ja mustsõstra põõsaid.

Jalakas/künnapuu all tuleb eeldatavalt mõista künnapuud, sest jalakat mõistliku hinnaga puukoolidest ei leidnud. Kui hanke toimumise järel õnnestub jalaka istikuid hankida, võib neid osta künnapuuga vahekorras 50%/50%. Istutusel eelistada, et jalakad või künnapuud moodustaks mikrogrupid.

Musta sõstra valikul piirduda Eestis aretatud sortidega. On eeldatud, et piirkonna sobivuse korral tekitavad linnud loodusliku paljunduse ja istutatud sordipõõsaste iga ei ole üle paarikümne aasta.

Hõberemmelga pistoksi või vaiu istutatakse, kui neid õnnestub hankida.

Sorte ja vorme ei kasutata (v.a. must sõstar).

Liikide koosseis, vaheldumine ja istutuse samm on kirjeldatud plaanil. Mõõtudesse ja rea mõistesse suhtuda hooletult, et tekiks juhuslikkus. Eeldatud on, et istutatakse 4 rida. Kui kohapeal istutades tundub, et mõnes kohas võiks olla 5 ja teises kohas 3 rida, on muutused lubatud. Aga istutada ei tohi drenaažisuudmete lähedusse.

Istutust ei tohiks teha läbisegi, minimaalse mikrogrupi pikkus peaks jääma 2 taime. Selliselt ei võta üks istutatud liik teiselt kõiki kohti.

Mustsõstra põõsad ja hõberemmelga pistoksad moodustavad tinglikult viienda sisemise rea, aga neid ei istutata veepiirile mitte ligemale kui kevadise veepiiri jälg.

Kuna piirkonnas on palju kopraid ja suurulukeid, on taimede kasvamise tõenäosus kümne aastaseks ca 0-3%. Seetõttu pole mosaiiki istikute puudumist sisse kavandatud (va drenaaži tõttu). Eeldatav mosaiiksus tekib istikutehävimise teel. Kui peaks juhtuma, et istikute ellu jäämine oli liiga suur, võib kavandada läbimõeldud harvendamise.

Tammispea kraavil olev toimiv lodu rekonstrueeritakse. Tiiki jäetakse alles 2 riba olemasolevast taimestikust. Vältida tuleb kunstliku geomeetria rõhutamist. Lodu ebamäärane kuju peab säilima. Lodust väljuvat kraavilõiku ei puhastata, selle põhja kõrgus tekitab sobiva lävendi. Kuna piirkonna drenaaž on amortiseerunud, ei ole lodu hüdrauliliselt dimensioneeritud. Tegemist on konstruktiivse puhastamise ja suurendamisega.

Selja jõestiku jõeliste elupaikade ja koelmualade parandamise projekteerimine. Tööprojekt V01 Lääne-Viru maakond, Rakvere ja Haljala vald

OÜ Inseneribüroo STEIGER, Töö nr 26/5520, 17.09.2026 Vastutav projekteerija: Tenno Vaher

8

3.5 XIV lõik

Juurdepääs on kavandatud 1 Tallinna-Narva põhimaanteelt ja 6621002 Jõekalda teelt.

Töid teostatakse 66203:001:0102 Arknaveski, 66203:001:0037 Kraavide, 66203:001:0101 Jõekalda tee 2, 66101:001:0720 Sepa, 6101:001:0325 Jõekalda tee 2 juurdelõige ja 66203:001:0280 1 Tallinn- Narva tee kinnistul.

Materjali ladustamine korraldada 66203:001:0102 Arknaveski ja 66203:001:0101 Jõekalda tee 2 kinnistul. Materjali veoks valida kuiv aeg. Transport laoplatsilt paigalduskohta on mõistlik korraldada roomiktranspordiga. Ainult eriti kuival ajal võib kaaluda ratastranspordi kasutamist.

Puittaimestiku antud lõigus ei eemaldata.

Tallinn-Narva tee sillast ülesvoolu lõigul tuleb materjali paigaldamiseks osaliselt sõita voolusängis.

Tõsteseadme valikul tuleb arvestada tõstekaugusega vähemalt 12 m ja Ø50 cm maakivi massiga.

3.6 XV lõik

Juurdepääs on kavandatud 6621012 Sipelga teelt.

Materjalide ladustamine, transport ja paigaldustööd teostatakse 66201:001:0202 Veerumäe kinnistul.

Vette paigaldatakse kive ka 66201:001:1500 Põllu vkt 2 ja 66201:001:1510 Veskijärve kinnistule.

Puittaimestik transpordirajalt raadatakse. Samuti raadatakse nõlval ja pervel kohad, kust tõstetakse materjali vette.

Kudepadjandeid lõigus ei rajata.

Tõsteseadme valikul tuleb arvestada tõstekaugusega vähemalt 12 m ja Ø50 cm maakivi massiga.

3.7 VIII lõik

Juurdepääs on kavandatud 6621008 Paatna-Veltsi teelt.

Materjalide ladustamine on kavandatud 66201:001:0766 Pilli kinnistul.

Transport ja paigaldustööd teostatakse 66201:001:1090 Veelaiu ja 66201:001:0544 Vähioja kinnistutel asuvalt erateelt. Tee seisund taastatakse tööde järgselt.

Vette paigaldatakse kive ka 66201:001:0005 Jõe kinnistul.

Puittaimestiku ei raadata. Materjal paigaldatakse puude vahelt ja vajadusel liigutatakse käsitsi voolusängis.

Tõsteseadme valikul tuleb arvestada tõstekaugusega vähemalt 12 m ja Ø50 cm maakivi massiga.

3.8 IX – XII lõik

Juurdepääs on kavandatud 6621022 Erna-Selja jõgi erateelt.

Selja jõestiku jõeliste elupaikade ja koelmualade parandamise projekteerimine. Tööprojekt V01 Lääne-Viru maakond, Rakvere ja Haljala vald

OÜ Inseneribüroo STEIGER, Töö nr 26/5520, 17.09.2026 Vastutav projekteerija: Tenno Vaher

9

Materjalide ladustamine on kavandatud 66201:001:0242 Kangru kinnistul.

Transport on kavandatud läbi 66201:001:0242 Kangru, 6201:001:0129 Reinora, 66201:001:0040 Kaevu, 66201:001:0355 Läänemõisa ja 66201:001:0232 Männiku kinnistu.

Paigaldustööd teostatakse 66201:001:0355 Läänemõisa ja 6201:001:0546 Loobu metskond 162 kinnistul.

Puittaimestiku ei raadata. Materjal paigaldatakse puude vahelt.

Tõsteseadme valikul tuleb arvestada tõstekaugusega vähemalt 12 m ja Ø50 cm maakivi massiga.

4 KITSENDUSED JA PIIRANGUD

4.1 . Mõju Maaparandussüsteemidele

Rajatavad kudepadjandid ja paigaldatavad kivid ei põhjusta uputust maaparandussüsteemides. Kudepadjandite poolt tekitatud paisutused on lokaalsed. Kivigruppide tekitatud paisutused on märgatavad ainult minimaalsete vooluhulkadega.

Pärast kudepadjandite rajamist tuleb edastada nende täpse paigutuse andmed (koordinaat) Maa- ja Ruumiametile.

XIII lõigu kaitsevööndi mosaiiksed puistud on kavandatud eeldusel, et Selja jõge selles lõigus enam ei hooldata või hooldustööd teostatakse ujuvekskavaatoriga. Drenaažist on puittaimestik kavandatud mitte ligemale kui 10 m.

Pikiprofiilil näidatud padjandi kõrgus on kõrgus, millega on kudepadjand modelleeritud. Rajamisel ei pea seda kõrgust sentimeetri täpsusega järgima. Üleliigse materjali uhub suurvesi ja jää ära.

4.2 Keskkonnakaitse

Parendustööde käigus paigaldatakse kivimaterjali (sõelutud kruus ja kivid) veekogusse kokku

ca 29 m3 (tabel 3.1), millest uputatud maht (keskmisest veetasemest allapoole jääv maht) on ca 27 m3. Tööde tegemise jaoks on vajalik taotleda veekeskkonnariskiga tegevuse registreering. Utiliseerimist vajavaid jäätmeid ei teki. Tööde tegemisel tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal kui 10 meetrit. Masinate kasutamine töös, millel on silmaga nähtav õlileke, on keelatud. Tööde sotsiaalsete mõjude vähendamiseks peavad kasutatavate mehhanismide summutid olema korras. Tööde teostamisel tuleb rangelt täita tuleohutusnõudeid. Tulekahju või keskkonnaohtliku reostuse tekkimisel informeerida juhtunust Päästeametit telefonil 112 ning asuda koheselt kahju likvideerima. Tööde tegemisel on vaja vältida sette ja pinnase allavoolu kandumist. Tööde tegemine tuleb kavandada suvisele madalveeperioodile (01.06…30.09).

4.3 Tööd riigimaanteede kaitsevööndis

Uusi ja ajutisi mahasõite riigiteedelt ei rajata. Kasutatakse olemasolevaid väiksemaid teid ja mahasõite.

V-s lõigus paigaldatakse 9003:001:0880 17166 Haljala-Karepa tee kaitsevööndisse 8 kivigruppi ja 1 koelmu.

Selja jõestiku jõeliste elupaikade ja koelmualade parandamise projekteerimine. Tööprojekt V01 Lääne-Viru maakond, Rakvere ja Haljala vald

OÜ Inseneribüroo STEIGER, Töö nr 26/5520, 17.09.2026 Vastutav projekteerija: Tenno Vaher

10

XIV-s lõigus paigaldatakse 66203:001:0280 1 Tallinn-Narva tee kaitsevööndisse 3 koelmut ja 6 kivigruppi.

4.4 Tööd elektriliinide kaitsevööndis

Elektriõhuliinide kaitsevööndis töötatakse: II lõigu piketis 2+55 ja VIII lõigu piketis 2+24.

Maakaabel liin jääb tööde lähedusse XV lõigu piketis 0+03.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Tenno Vaher

OÜ Inseneribüroo STEIGER

[email protected]

Teie 17.09.2026

Meie 12.10.2026 nr 7.1-2/26/16509-2

Selja jõestiku jõeliste elupaikade ja

koelmualade parandamise projekti

kooskõlastamine riigiteede nr 1 ja nr 17166

kaitsevööndis

Olete esitanud Transpordiametilt kooskõlastamiseks Selja jõestiku jõeliste elupaikade ja

koelmualade parandamise tööprojekti. Projekti eesmärk on jõe hüdromorfoloogilise kvaliteedi

tõstmine selleks, et parandada vee-elustikku ning siirdekalade sigimis- ja kasvualasid ning toetada

ka veekogumi ökoloogilise ja keemilise seisundi paranemist.

Selja jõe jõeliste elupaikade ja koelmualade parandamise projektala omab puutumust riigitee nr

1 Tallinna-Narva tee ja selle km 97,13 asuva Arkna sillaga ning riigitee nr 17166 Haljala-

Karepa tee ja selle km 7,234 asuva Varangu sillaga.

Võttes aluseks EhS § 70 lg 3, anname nõusoleku riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest

kõrvale kaldumiseks vastavalt OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt koostatud tööprojektile „Selja

jõestiku jõeliste elupaikade ja koelmualade parandamise projekteerimine“, töö nr 26/5520.

Nõusolek tugineb asjaolule, et projekti realiseerimisest huvitatud isik on nõus arvestama

Transpordiameti poolt esitatud ettepanekute ja järgmiste nõuetega:

1. Riigitee nr 17166 teelõik km 6,258 – 8,783 oli pindamistööde objekt 2025. aastal. Tuleb

arvestada, et töödele kehtib garantii 3 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast ning riigitee

konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud.

2. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed

ega selle korrakohast kasutamist. Juhul kui tööde tegemine võib riigiteel liiklejaid ohustada

mistahes viisil, tuleb ohutuse tagamisel lähtuda liiklusseaduse § 7¹ lõike 4 alusel kehtestatud

majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele

liikluskorraldusele“. Riigiteel liikluskorralduse ajutiseks muutmiseks on vajalik

liikluskorralduse projekt, millele on saadud tee omaniku nõusolek.

3. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine

riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada

olemasolevate juurdepääsuteede kaudu (riigiteelt nr 1 km 97,00, riigiteelt nr 17164 km 0,04

ja riigiteelt nr 17166 km 7,68).

4. Juhime tähelepanu et riigiteelt nr 17166 km 7,33 mahasõit/ristumiskoht puudub ja

olemasolevale katastriüksusele juurdepääsu taotlemiseks (sh ajutiste juurdepääsude puhul),

anname nõuded riigiteega külgneva maa omaniku või tema volitatud esindaja taotluse alusel

([email protected]) ning palume arvestada järgnevaga:

2 (2)

4.1 Ristumiskoha (ajutise) ehitamiseks tuleb küsida Transpordiameti nõuded ja koostada

teeprojekt. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane pädevus

4.2 Kõik ristumiskohaga seotud kulud kannab huvitatud isik

4.3 Ristumiskoha ehitamiseks sõlmime huvitatud isikuga lepingu.

5. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele.

Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne

riigiteele sõitmist.

6. Töövõtjal näha ette paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastamine ning kahjustatud

teerajatiste taastamine.

Järelevalvet esitatud nõuete täitmise üle riigitee kaitsevööndi ulatuses teostab Transpordiamet

ehitusseadustikus kehtestatud korras.

Käesolev nõusolek kehtib kaks aastat.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Harjak

juhataja

planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus

Lisa: Asendiplaanid

Seletuskiri

Ruth Koppel

59127652, [email protected]

Vasakkallas 10 m kaugusel tavalisest veepiirist Veepind uuringute ajal Olemasolev põhi

Kavandatav kudepadjand numbri ja harja kõrgusega KdP 1

Paremkallas 10 m kaugusel tavalisest veepiirist

72.18 ▼

Mudeldatud veepinnad kudepadjanditeta ja koos kudepadjanditega kev.max 10% veg.max 10% süg.kesk 1% mode november min 30 p 75%

Suubuv kraav koos tähistusega Suubuv maaparandussüsteemi eesvoolukraav koos nimetusega Suubuv drenaažisuue koos numbriga

Juurdepääs looduslikul pinnasel

Juurdepääs mööda kruuskattega erateed

Maantee kaitsevöönd

Veejuhtme piketaaž

Pojekteeritud kudepadjandid nimetuse ja kirjeldustega

0+ 00

0+ 38

Jõe lõik numbri ja otste tähistega

8

Katastriüksuse piir, tunnus ja lähiaadress

Juurdepääs mööda olemasolevat pinnasteed

KdP31

1107460040070/001 Hulja-Selja Maaparandusehitise nimi ja piir

Maaparandussüsteemi kood/ ehitise kood

Pojekteeritud kivide paigaldamine jõkke koos kirjeldusega

Projekteeritud kivigrupi asukohad

1-10kV elektriõhuliin kaitsevööndiga

Lõik II, l=290 m maakivid lõigule Ø 60-90 cm, 76 tk paetükid lõigule 120*60*20..40 cm 90 tk grupiline jaotus: 22x5k, 14x4k ca 7 m tagant gupp, 28 gruppi

Lõik II, KdP4 - KdP6, 3 tk koelmu materjal: 15 m³ koelmu kohta, ca 75 m², paksus ca 20 cm ümbritsetud paekivitükkidega: 120*60*20..40 cm 20 tk koelmu kohta

0.00

0.00

0.00

0.00

0.00

0.00

0.00

0.00

0.00

11

12

13

14

15

16

17

18

19

1107460010080/001

Varangu 1

1107570010010/001

Varangu 2

1107460020010/001 Visuoru 1

1107460010080/001

Siilisoo kraav

KdP11

KdP12

KdP13

KdP14

KdP15

KdP16

KdP17

KdP18

KdP19

5

4-1

0+00

5+69

0+25

0+50

0+680+750+78

1+00

1+25

1+50

1+76

2+00 2+

28

2+ 50

2+ 75

3+00

3+25

3+50

3+75

4+00

4+25

4+42

4+75

4+96 5+00

5+25

5+50

4-2

4-3

4-4

Lõik IV-1, l=87 m

maakivid lõigule Ø 60-90 cm, 22 tk

paetükid lõigule 120*60*20..40 cm 30 tk

grupiline jaotus:

8x5k, 3x4k ca 7 m tagant gupp, 11 gruppi

Lõik IV-2, KdP12.. KdP13, 2 tk

koelmu materjal:

16 m³ koelmu kohta jagatakse

mõlemad 12 m³ vasakusse harusse

ja 4 m³ paremasse harusse

ca 60 m²/20 m², paksus ca 20 cm

ümbritsetud paekivitükkidega:

120*60*20..40 cm

20 tk koelmu kohta (jaotus kohapeal)

Lõik IV-1, KdP11, 1 tk

koelmu materjal:

12 m³ koelmu kohta

ca 60 m², paksus ca 20 cm

ümbritsetud paekivitükkidega:

120*60*20..40 cm

20 tk koelmu kohta

võib jagada mitmeks koelmuks

Lõik IV-4, KdP14, 1 tk

koelmu materjal:

15 m³ koelmu kohta

ca 75 m², paksus ca 20 cm

ümbritsetud paekivitükkidega:

120*60*20..40 cm

20 tk koelmu kohta

võib jagada mitmeks koelmuks

Lõik IV-2, l=83 m (2 haru)

paetükid lõigule 120*60*20..40 cm 47 tk

grupiline jaotus:

7x5k, 3x4k vastavalt joonisele kokku 10 gruppi

Lõik IV-4, l=154 m

maakivid lõigule Ø 60-90 cm, 39 tk

paetükid lõigule 120*60*20..40 cm 55 tk

grupiline jaotus:

14x5k, 6x4k

ca 7 m tagant gupp, 20 gruppi

Lõik IV-3, l=105 m

paetükid lõigule 120*60*20..40 cm 64 tk

grupiline jaotus:

8x5k, 6x4k

ca 7 m tagant gupp, 14 gruppi

0+00

4+45

0+ 25

0+ 50

0+70

0+75

1+00

1+25

1+46 1+50

1+75

1+95 2+00

2+25

2+50

2+75

3+00

3+24

3+50

3+75

4+00

4+12

4+224+25

Lõik IV-4, KdP15 - KdP19, 5 tk

koelmu materjal:

12 m³ koelmu kohta

ca 60 m², paksus ca 20 cm

ümbritsetud paekivitükkidega:

120*60*20..40 cm

12 tk koelmu kohta

võib jagada mitmeks koelmuks

Lõik V, l=355 m (neto)

maakivid lõigule Ø 60-90 cm, 64 tk

paetükid lõigule 120*60*20..40 cm 150 tk

grupiline jaotus:

28x5k, 19x4k

ca 7 m tagant gupp, 47 gruppi 1107460040000/ 001 Selja jõgi

IV Lõik, 154 m

IV lõik

50.0

51.0

52.0

53.0

54.0

55.0

56.0

57.0

50.0

51.0

52.0

53.0

54.0

55.0

56.0

57.0

Pikett

Ol.ol. maapind parem perv, m abs Ol.ol maapind vasak perv, m abs Olemasolev põhja kõrgus, m abs

IV Lõik, 429 mKdP11

KdP12 KdP13

KdP14

49.92 ▼

0+ 00

.0

0+ 25

.0

0+ 50

.0

0+ 68

.3 0+

75 .0

0+ 78

.5

1+ 00

.0

1+ 25

.0

1+ 50

.0

1+ 75

.8

2+ 00

.0

2+ 27

.9

2+ 50

.0

2+ 75

.0

3+ 00

.0

3+ 25

.0

3+ 50

.0

3+ 75

.0

4+ 00

.0

4+ 25

.0

4+ 41

.6

4+ 75

.0

4+ 96

.2 5+

00 .0

5+ 25

.0

5+ 50

.0

5+ 68

.7

50 .4

8

50 .7

3

50 .9

1 51

.0 9

51 .2

4

52 .1

8

51 .9

1

53 .3

7

53 .2

6

53 .1

4

53 .0

0

52 .6

6

53 .8

8

54 .4

5

54 .8

8

52 .5

8

52 .7

2

53 .0

8

53 .4

4

53 .5

1

53 .1

1

53 .7

4 53

.8 6

54 .9

4

55 .1

0

50 .5

2

50 .6

0

50 .6

6 50

.6 8

50 .6

9

50 .8

8

51 .2

5

51 .2

7

51 .5

8

52 .2

4

53 .5

3

53 .2

7

52 .7

2

52 .5

3

52 .5

8

53 .4

0

55 .5

8

55 .6

4

53 .5

7

53 .2

7

53 .7

2

53 .2

1 53

.0 6

53 .9

0

53 .1

2

49 .3

6

49 .5

8

49 .8

0

49 .6

8 49

.6 6

49 .7

2

49 .9

9

49 .8

0

50 .2

2

50 .3

7

50 .6

0

50 .6

1

50 .8

5

50 .9

3

51 .1

9

51 .2

4

51 .2

7

51 .2

9

51 .3

4

51 .4

0

51 .5

0

51 .7

4

51 .7

2 51

.6 5

51 .5

6

51 .1

2

50.56 ▼ 50.81 ▼

51.89 ▼

IV Lõik, 87 m IV Lõik, 83 m IV Lõik, 105 m

V Lõik

52.0

53.0

54.0

55.0

56.0

57.0

58.0

59.0

Pikett

Ol.ol. maapind parem perv, m abs Ol.ol maapind vasak perv, m abs Olemasolev põhja kõrgus, m abs

V Lõik, 391 mKdP15 KdP16 KdP17

KdP18 KdP19

17166 Haljala-Karepa tee sild

▼ 52.44 ▼ 52.77

▼ 53.13 ▼ 53.42

▼ 53.82

0+ 00

.0

0+ 25

.0

0+ 50

.0

0+ 70

.4 0+

75 .0

1+ 00

.0

1+ 25

.0

1+ 46

.1 1+

50 .0

1+ 75

.0

1+ 95

.2 2+

00 .0

2+ 25

.0

2+ 50

.0

2+ 75

.0

3+ 00

.0

3+ 24

.5

3+ 50

.0

3+ 75

.0

4+ 00

.0

4+ 12

.3

4+ 22

.0 4+

25 .0

4+ 44

.5

53 .2

0

53 .4

3

54 .0

0

55 .8

2 55

.8 6

55 .5

8

54 .9

6

54 .5

5 54

.3 9

54 .4

0

54 .1

4 54

.1 4

54 .2

3

54 .3

1

53 .8

9

54 .5

9

55 .7

3

56 .1

9

55 .8

5

55 .8

8

55 .8

5

54 .6

8 54

.6 0

55 .9

9

54 .5

6

53 .2

2

53 .6

2

53 .7

5 53

.7 7

53 .9

0

54 .0

5

54 .1

9 54

.2 3

54 .9

0

54 .8

2 54

.8 1

54 .4

7

54 .3

5

55 .1

3

56 .1

1

56 .1

4

56 .2

7

56 .0

0

55 .8

2

55 .7

6

55 .7

1 55

.7 1

55 .6

6

51 .8

5

51 .9

7

52 .0

9

52 .2

9 52

.3 6

52 .5

2

52 .5

9

52 .3

6 52

.5 1

52 .6

8

52 .8

6 52

.4 1

52 .5

1

52 .8

1

52 .8

3

53 .0

6

53 .2

2

53 .3

8

53 .5

6

53 .7

6

53 .6

9

53 .5

9 53

.5 7

53 .4

2

töid ei teostata 36 m

Kristel Veersalu

Vastutav spetsialist:

OÜ Inseneribüroo STEIGER Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel. 668 1011, Faks 668 1018

Projekti nimetus:

Joonise sisu

Töö nr: 26/5520Kinnitas: /Allkirjastatud digitaalselt/

Lääne-Viru maakond, Rakvere ja Haljala vald Objekti asukoht:

Tellija:

Tenno Vaher /Allkirjastatud digitaalselt/

Koostas: /Allkirjastatud digitaalselt/

4/10Graafiline lisa:

1/1Leht/lehti:

1:2000 Möötkava:

Kuupäev: 17.09.2026

Versioon: v01

TP Staadium:

Koostas: /Allkirjastatud digitaalselt/

Asendiplaan, pikiprofiil IV lõik ja V lõik

Selja jõestiku jõeliste elupaikade ja koelmualade parandamise projekteerimine

Tööprojekt

Riigimetsa Majandamise Keskus

Tenno Vaher

Erki Vaguri

Märkused: 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis 2. Vältida kivide paigaldust mustritena, mis näib tehislik 3. Kivide ja kudepadjandite paigalduse ja materjali sobivuse osas jääb kohapealne otsustusõigus kaasatud vee-elustiku spetsialistile 4. Vee-elustiku spetsialist võib otsustada ka padjandite jagamise mitmeks osaks 5. Kudepadjanidte juures olevate kivide eesmärk on vee suunamine kudepadjandile, nõlvade kaitsmine ja padjandi materjali paidgas hoidmine 6. I-V lõigus on projekteeritud ainult nelja ja viie kiviga grupid. Kivigruppe on lubatud jagada. 7. I-V lõigus peab jääma 2 - 3 m laiune enamvähem katkestusteta rada süstaga sõitmiseks. Rada peaks asuma vähemalt ristlõigete keskmisel

sügavusel.

14-a

Lõik XIV, l=114+78 m, maakivid lõigule Ø 30-50 cm 174 tk grupiline jaotus: 19x6k, + 60x1k 19 gruppi 60 üksikut kivi gruppide vahele või gruppi lisamiseks

KdP50

Lõik XIV, KdP50-KdP56 (7 tk) koelmu materjal: 9 m³ koelmu kohta, kokku 63 m³ ca 36 m²/tk, paksus ca 25 cm toetuseks maakive: Ø30..50 cm, 30 tk koelmu kohta, kokku 210 tk

KdP51KdP52KdP53KdP54

KdP55

KdP56

14-b

XIV LÕIK

XIV-a Lõik, 114 m

1 Tallinn-Narva tee sild vana sild

KdP50

XIV-b Lõik, 78 m

58.78 ▼ ▼ 58.84 ▼ 59.00

59.23 ▼ ▼ 59.46

▼ 59.77 ▼ 60.04

KdP51 KdP52

KdP53 KdP54

KdP55 KdP56

ve sk

i p ai

su p

õr an

d

1+ 00

.0

1+ 25

.0

1+ 35

.9

1+ 43

.6 1+

50 .0

1+ 64

.2

1+ 75

.0

2+ 00

.0 2+

05 .7

2+ 15

.7

2+ 25

.0

2+ 35

.9

2+ 50

.0

2+ 75

.0

2+ 86

.4

3+ 00

.0

3+ 25

.0

3+ 50

.0

3+ 75

.0

4+ 00

.0

60 .7

8

60 .8

4

60 .8

7

60 .8

9 60

.9 1

60 .9

5

60 .9

8

61 .0

1 60

.9 6

60 .8

7

60 .7

9

60 .6

8

60 .5

1

60 .2

8

60 .3

8

60 .5

0

60 .5

9

60 .6

5

60 .7

1

60 .7

7

60 .4

6

59 .9

8

59 .8

9

59 .9

2 59

.9 3

59 .9

8

60 .0

1

60 .0

8 60

.1 0

60 .1

3

60 .1

6

60 .2

8

60 .6

5

60 .8

3

60 .5

9

60 .4

0

60 .6

3

62 .1

7

62 .3

0

62 .3

5

58 .4

0

58 .5

3

58 .5

8

58 .5

9 58

.5 9

58 .6

8

58 .7

5

58 .9

1 58

.9 8

59 .1

0

59 .2

1

59 .3

3

59 .4

2

59 .5

7

59 .6

7

59 .7

9

59 .8

4

59 .9

0

59 .9

7

59 .8

8

▼ 62.30

▼ 62.81

Suubuv kraav koos tähistusega Suubuv maaparandussüsteemi eesvoolukraav koos nimetusega Suubuv drenaažisuue koos numbriga

Juurdepääs looduslikul pinnasel

Juurdepääs mööda kruuskattega erateed

Maantee kaitsevöönd

Veejuhtme piketaaž

Pojekteeritud kudepadjandid nimetuse ja kirjeldustega

0+ 00

0+ 38

Jõe lõik numbri ja otste tähistega 8

Katastriüksuse piir, tunnus ja lähiaadress

Juurdepääs mööda olemasolevat pinnasteed

KdP31

Lõik IX, KDP31 koelmu materjal: 2 m³ koelmu kohta, ca 3.2 m², paksus ca 20 cm ümbritsetud maakividega: Ø30..50 cm, 35 tk koelmu kohta

1107460040070/001 Hulja-Selja Maaparandusehitise nimi ja piir

Maaparandussüsteemi kood/ ehitise kood

Lõik XI, l=31 m, maakivid lõigule Ø 30-50 cm, 15 tk, ca 0.5 tk/m grupiline jaotus: 1x4k + 1x3k+ 3x2k+ 2x1k ca 6 m tagant gupp 2 üksikut kivi gruppide vahele

Pojekteeritud kivide paigaldamine jõkke koos kirjeldusega

Projekteeritud kivigrupi asukohad

1-10kV elektriõhuliin kaitsevööndiga

Vasakkallas Veepind uuringute ajal Olemasolev põhi

Kavandatav kudepadjand numbri ja harja kõrgusega KdP 1

Paremkallas

72.18 ▼

Mudeldatud veepinnad kudepadjanditeta ja koos kudepadjanditega kev.max 10% veg.max 10% süg.kesk 1% mode november min 30 p 75%

59.0

60.0

61.0

62.0

63.0

64.0

65.0

Pikett

Ol.ol maapind vasak perv, m abs Ol.ol. maapind parem perv, m abs Olemasolev põhja kõrgus, m abs

Kristel Veersalu

Vastutav spetsialist:

OÜ Inseneribüroo STEIGER Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel. 668 1011, Faks 668 1018

Projekti nimetus:

Joonise sisu

Töö nr: 26/5520Kinnitas: /Allkirjastatud digitaalselt/

Lääne-Viru maakond, Rakvere ja Haljala vald Objekti asukoht:

Tellija:

Tenno Vaher /Allkirjastatud digitaalselt/

Koostas: /Allkirjastatud digitaalselt/

6/10Graafiline lisa:

1/1Leht/lehti:

1:2000 Möötkava:

Kuupäev: 17.09.2026

Versioon: v01

TP Staadium:

Koostas: /Allkirjastatud digitaalselt/

Asendiplaan ja pikiprofiil XIV lõik

Selja jõestiku jõeliste elupaikade ja koelmualade parandamise projekteerimine

Tööprojekt

Riigimetsa Majandamise Keskus

Tenno Vaher

Erki Vaguri

Märkused: 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis 2. Vältida kivide paigaldust mustritena, mis näib tehislik 3. Kivide ja kudepadjandite paigalduse ja materjali sobivuse osas jääb kohapealne otsustusõigus kaasatud vee-elustiku spetsialistile 4. Kudepadjanidte juures olevate kivide eesmärk on vee suunamine kudepadjandile, nõlvade kaitsmine ja padjandi materjali paidgas hoidmine 5. Koelmumaterjali ja kivide paigaldamisel arvestada, et kasvava puitmaterjali eemaldamist juudepääsudelt ja jõe kallastel ette nähtud ei ole. 6. Puude asukoha tõttu võib kivigruppide asukohti nihutada, ka paigaldada 2 kivigruppi järjest, moodustades voolusuunas pikema grupi