MINISTRI MÄÄRUS

09.10.2026 nr 41

Sotsiaalkaitseministri ja terviseministri 22. oktoobri 2024. a määruse nr 42 „Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine“ muutmine

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Sotsiaalkaitseministri ja terviseministri 22. oktoobri 2024. a määruses nr 42 „Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) sõltuvuskäitumise vähendamise huvikaitse;“; 2) paragrahvi 1 lõike 2 punktid 3, 4, 6 ja 8 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 1 lõike 2 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt: „7) lapsed ja pered;“; 4) paragrahvi 1 lõike 2 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt: „9) sotsiaaltöö edendamine;“; 5) paragrahvi 1 lõike 2 punkti 12 täiendatakse pärast sõna „puudega“ sõnadega „ja krooniliste haigustega“; 6) paragrahvi 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) toetuse andja – Riigi Tugiteenuste Keskus, välja arvatud otsetoetuse andmise otsustamisel, mil toetuse andmise otsuse ja selle muutmise otsuse teeb valdkonna eest vastutav minister ning otsuse täitmisega seotud §-s 363 nimetatud toiminguid ja otsuseid teeb Riigi Tugiteenuste Keskus;“; 7) peatüki 4 jaod 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

„1. jagu Sõltuvuskäitumise vähendamise huvikaitse programm

§ 13. Eesmärk ja toetatavad tegevused

2

(1) Sõltuvuskäitumise vähendamise huvikaitse programmi eesmärk on tugevdada sõltuvuskäitumise vähendamise huvikaitset ja tugisüsteeme, ennetada ja vähendada käitumuslike sõltuvuste ja uimastitarvitamise, sealhulgas alkoholi, narkootikumide, tubaka ja nikotiini, levimust ning toetada tõenduspõhiste ja inimeste tervisest ning heaolust lähtuvate poliitikate kujundamist. (2) Sõltuvuskäitumise vähendamise huvikaitse programmis toetatakse järgmisi tegevusi: 1) vaimse tervise ja sõltuvuskäitumise valdkonnas tegutsevate organisatsioonide huvikaitse- ja tegutsemisvõimekuse tugevdamine ning koostöö arendamine; 2) sotsiaalministeeriumile ja poliitikakujundamisega seotud osapooltele tõenduspõhiste poliitikameetmete ja nende rakendamise kohta ettepanekute tegemine ning nende ettepanekute eest seismine, tuginedes poliitikadokumentidele, eksperthinnangutele või esindus- ja erialaorganisatsioonide seisukohtadele; 3) uimastite ja käitumuslike sõltuvuste kahjudega kokkupuutuvate osapoolte ning sõltuvushäirega inimeste ja nende lähedaste õiguste ja huvide koondamine ning asjassepuutuvate osapoolte koostöö arendamine; 4) tõenduspõhise sõltuvuskäitumise alase teabe vahendamine elanikkonnale; 5) tõenduspõhiste tegevuste elluviimine häbimärgistamise vähendamiseks; 6) muud lõikes 1 nimetatud eesmärgi täitmiseks vajalikud tegevused, mis täiendavad punktides 1–5 nimetatud tegevusi. § 14. Eritingimused (1) Paragrahvi 13 lõikes 2 nimetatud tegevustest kasusaajad on järgmised: 1) punkti 1 tegevustes vaimse tervise ja sõltuvuskäitumise valdkonna organisatsioonid; 2) punkti 2 tegevustes poliitikakujundajad; 3) punktide 3 ja 5 tegevustes sõltuvuskäitumise või selle riskiga inimesed ning tema lähedased, Eesti elanikkond tervikuna; 4) punkti 4 tegevustes Eesti elanikkond tervikuna. (2) Projekt hõlmab vähemalt § 13 lõike 2 punktides 1–5 nimetatud tegevusi ja võib sisaldada punktis 6 nimetatud tegevusi. (3) Projekt peab hõlmama uimastitest vähemalt alkoholi- ja tubakavaldkonda ning vähemalt ühte käitumusliku sõltuvuse alavaldkonda. (4) Kaasatud peab olema vähemalt üks partner. (5) Taotluse esitamise hetkeks peab: 1) taotlejal ja partneril olema tõendatav varasem kogemus sõltuvuskäitumise, uimastitarvitamise, vaimse tervise, rahvatervishoiu või nendega seotud valdkonnas tegutsemisel ning; 2) taotlejal olema vähemalt kolmeaastane ja partneril üheaastane tõendatav kogemus huvikaitse valdkonnas. (6) Taotlusele tuleb lisada kinnitus, et taotleja ega partner ei ole saanud viimase kolme aasta vältel rahastust või muid rahaliselt hinnatavaid hüvesid alkoholi-, tubaka või hasartmängutööstuselt, välja arvatud turutingimusel osutatud teenuse eest saadud tasu.

2. jagu Vaimse tervise huvikaitse programm

§ 15. Eesmärk ja toetatavad tegevused

3

(1) Programmi eesmärk on tugevdada vaimse tervise, sealhulgas psüühikahäiretega inimeste huvikaitset ja tugisüsteeme, vähendada ühiskonnas häbimärgistamist ning edendada elanikkonna vaimse tervise kirjaoskust. (2) Vaimse tervise huvikaitse programmis toetatakse järgmisi tegevusi: 1) vaimse tervise valdkonnas tegutsevate organisatsioonide huvikaitse- ja tegutsemisvõimekuse tugevdamine ning koostöö arendamine; 2) poliitikakujunduses osalemine läbi Sotsiaalministeeriumile ettepanekute tegemise tuginedes tõendusmaterjalile, valdkonna poliitikadokumentidele, eksperdihinnangutele, sh kogemusekspertsusele, või esindus- ja erialaorganisatsioonide seisukohtadele; 3) tõenduspõhised tegevused häbimärgistamise vähendamiseks; 4) psüühikahäireid kogenud inimestele mõeldud toetavad tegevused kogemusekspertsuse võimekuse tagamiseks poliitikakujunduslikes tegevustes; 5) tõenduspõhise vaimse tervise alase teabe kommunikatsioon elanikkonnale; 6) muud lõikes 1 nimetatud eesmärgi täitmiseks vajalikud tegevused, mis täiendavad punktides 1–5 nimetatud tegevusi. § 16. Eritingimused (1) Paragrahvi 15 lõikes 2 nimetatud tegevustest kasusaajad on järgmised: 1) punkti 1 tegevuses vaimse tervise valdkonnas tegutsevad organisatsioonid; 2) punkti 2 tegevuses poliitikakujundajad; 3) punktide 3–5 tegevustes vaimse tervise raskustega ja psüühikahäirega inimesed ning tema lähedased, Eesti elanikkond tervikuna. (2) Projekt hõlmab vähemalt § 15 lõike 2 punktides 1–5 nimetatud tegevusi ja võib sisaldada punktis 6 nimetatud tegevusi. (3) Taotluse esitamise hetkeks peab taotlejal olema vähemalt kolmeaastane tõendatav kogemus vaimse tervise huvikaitse valdkonnas. Taotleja peab projekti kaasama vähemalt ühe partneri, kellel on taotlemise hetkeks vähemalt kolmeaastane tõendatav kogemus psüühikahäirega inimeste huvikaitse valdkonnas patsiendiorganisatsioonina.“; 8) peatüki 4 jaod 3, 4, 6 ja 8 tunnistatakse kehtetuks; 9) peatüki 4 jagu 5 sõnastatakse järgmiselt:

„5. jagu

Elanikkonna esmaabioskuste programm § 21. Eesmärk ja toetatavad tegevused (1) Elanikkonna esmaabioskuste programmi eesmärk on parandada Eesti elanikkonna esmaabi andmise oskusi ning edendada koostööd Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu Liikumisega. (2) Elanikkonna esmaabioskuste programmi oodatavad tulemused on järgmised: 1) esmaabioskuste õppe ja koolituste või täiendõppe ja -koolituste korraldamise süsteem on kaasaegne ja toimib; 2) esmaabioskuste õppe ja koolitustega tegelevate organisatsioonide koostöövõrgustiku eesmärgid ja tegevused on kokku lepitud, ajakohased ja koostöö toimimine on tagatud. (3) Elanikkonna esmaabioskuste programmis toetatakse järgmisi tegevusi: 1) esmaabiõppe ja koolituste pikaajalise tervikliku plaani rakendamine lähtudes Sotsiaalministeeriumi suunistest; 2) vajadusel elanikkonna esmaabioskuste kiire suurendamise toetamine;

4

3) esmaabioskuste õppe ja koolitustega tegelevate organisatsioonide toimiva koostöövõrgustiku arendamine Eestis lähtudes Sotsiaalministeeriumi suunistest; 4) elanikkonna esmaabioskuste suurendamiseks vajalike koolituste korraldamine sihtrühmadele, põhjendades sihtrühmade valikut; 5) muud lõikes 1 nimetatud eesmärgi täitmiseks vajalikud tegevused, sealhulgas tegevused, mis täiendavad punktides 1–4 nimetatud tegevusi. § 22. Eritingimused (1) Paragrahvi 21 lõike 3 punktis 4 nimetatud tegevusest kasusaajad on Eesti elanikud. Ülejäänud tegevustest kasusaajad on poliitikakujundajad ning esmaabioskuste õppe ja koolitustega tegelevad organisatsioonid. (2) Projekt hõlmab vähemalt § 21 lõike 3 punktides 1–4 nimetatud tegevusi ja võib sisaldada punktis 5 nimetatud tegevusi. (3) Projekti tegevuste kohustuslikud väljundid on järgmised: 1) esmaabiõppe ja koolituste pikaajalise tervikliku plaani rakendamise tegevuste ja tulemuste kohta on esitatud aruanded Sotsiaalministeeriumile vähemalt korra aastas; 2) esmaabioskuste koolituste ja täiendõppe koostöövõrgustiku arendusettepanekud on Sotsiaalministeeriumile esitatud ning lähtuvalt Sotsiaalministeeriumi suunistest ellu viidud; 3) projekti käigus tehakse tasuta esmaabioskuste koolitusi, mis sisaldavad ka psühholoogilise esmaabi komponenti; 4) esmaabioskuste koolituste ja täiendõppe koostöövõrgustiku põhimõtted, väärtused, eesmärgid, tegevused, liikmed ja nende valiku alused on selgelt sõnastatud, kaasajastatud ja leitavad veebist. (4) Projektil peavad olema järgmised väljundinäitajad: 1) lõike 3 punktis 3 nimetatud koolitusi tehakse projekti elluviimise perioodil kõigis maakondades; 1) lõike 3 punktis 3 nimetatud koolitusi korraldatakse vähemalt 200 koolis; 3) lõike 3 punktis 3 nimetatud koolitusi on pakutud vähemalt 75 000 koolituse saajale. (5) Projekti elluviimise perioodi alguseks peab taotlejal olema vähemalt kaheaastane kogemus ja partneril vähemalt üheaastane kogemus esmaabioskuste õppe ja koolituste valdkonnas. (6) Taotlusele on lisatud taotleja ja partneri kinnitus selle kohta, et nad lähtuvad oma tegevustes tõenduspõhisusest ja tervishoiuvaldkonna tunnustatud parimatest teadmistest ja praktikast, sealhulgas psühholoogilise esmaabi puhul Maailma Terviseorganisatsiooni psühholoogilise esmaabi kõige uuematest materjalidest. (7) Projekti tegevustes võivad osaleda organisatsioonid, mis lähtuvad lõikes 6 nimetatud põhimõtetest.“; 10) peatüki 4 jagu 7 sõnastatakse järgmiselt:

„7. jagu Laste ja perede programm

§ 25. Eesmärk ja toetatavad tegevused (1) Laste ja perede programmi eesmärk on parandada laste ja perede heaolu ning toimetulekut, toetada positiivset vanemlust ja turvalisi peresuhteid, suurendada laste osalust ja kaasatust ning tugevdada laste õiguste kaitset ennetus-, huvikaitse ja tugitegevuste kaudu, samuti laiendada laste kaasatust ühiskonnas, andes võimalust kuulda rohkem laste häält.

5

(2) Programmis toetatakse järgmisi tegevusi: 1) perede heaolu ja vanemlike oskuste ja turvaliste peresuhete toetamisele suunatud nõustamis-, tugi-, koolitus- ja kogukonnategevusi; 2) laste õiguste teadlikkust, osalust otsustusprotsessides ja ühiskondlikku kaasatust suurendavaid tegevusi; 3) laste, perede või nendega töötavate spetsialistide huvikaitse- ja teavitustegevusi; 4) ennetus- ja teavitustegevusi, mis aitavad vähendada laste ja perede heaolu ohustavaid riske, sealhulgas väärkohtlemist, hooletusse jätmist ja tõrjutust; 5) muud lõikes 1 nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikud põhjendatud tegevused, mis on otseselt seotud programmi eesmärgi ja kavandatud tulemusega. § 26. Eritingimused (1) Projekt hõlmab vähemalt kahte § 25 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud tegevust ja võib sisaldada punktis 5 nimetatud tegevusi. (2) Taotlejal peab olema tõendatav varasem kogemus laste ja perede valdkonnas tegevuste elluviimisel, sihtrühmadega töötamisel ja valdkondliku koostöö korraldamisel üleriikliku katus- või võrgustikorganisatsioonina. (3) Projekti tegevused peavad olema suunatud vähemalt kahele järgmistest sihtrühmadest: 1) lapsed; 2) pered; 3) laste ja peredega töötavad spetsialistid; 4) laste ja peredega töötavad kogukonnad. (4) Taotluses tuleb kirjeldada kavandatud tulemusi ja mõju sihtrühmale ning esitada vähemalt üks mõõdetav tulemusnäitaja iga tegevussuuna kohta.“; 11) peatüki 4 jaod 9–12 sõnastatakse järgmiselt:

„9. jagu Sotsiaaltöö edendamise programm

§ 29. Eesmärk ja toetatavad tegevused (1) Programmi eesmärk on edendada sotsiaalvaldkonna töötajate huvikaitset ning parandada sotsiaaltöö ja valdkonnas töötamise mainet ja väärtustamist ühiskonnas. (2) Programmis toetatakse järgmisi tegevusi: 1) sotsiaalvaldkonna töötajate huvikaitse ja esindamise tegevused, sealhulgas liikmete ja võrgustiku kaasamine, info vahendamine, seisukohtade kujundamine ning analüüsitud ja põhjendatud ettepanekute esitamine poliitikakujundamise toetamiseks; 2) sotsiaalvaldkonna põhikutsealade edendamine ja valdkonnas töötamise maine parandamine, sealhulgas põhikutsealade tunnustusürituse korraldamine ja preemiate maksmine; 3) muud lõikes 1 nimetatud eesmärgi täitmiseks vajalikud tegevused, mis täiendavad punktides 1–2 nimetatud tegevusi või käivitavad muutusi programmi eesmärkidest lähtuvalt, sealhulgas vähemalt üks kord kvartalis sotsiaalmeediakajastused enda poolt algatatud tegevustest. § 30. Eritingimused (1) Paragrahvi 29 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevustest kasusaajad on sotsiaalvaldkonnas tegutsevad töötajaid esindavad organisatsioonid ning sotsiaalvaldkonna töötajad, poliitikakujundajad ja avalikkus.

6

(2) Määruse § 29 lõike 2 punktis 2 nimetatud preemiad arvestab toetuse saaja projekti vahenditest.

10. jagu Vanemaealiste huvikaitse programm

§ 31. Eesmärk ja toetatavad tegevused (1) Vanemaealiste huvikaitse programmi eesmärk on edendada vanusesõbralikkust ühiskonnas, toetada vanemaealiste huvide esindatust ning soodustada nende kaasamist otsustusprotsessidesse ja aktiivset osalust ühiskonnaelus. (2) Vanemaealiste huvikaitse programmis toetatakse järgmisi tegevusi: 1) vanemaealiste huvikaitse koostöövõrgustiku eestvedamine, igapäevase võrgustikutöö korraldamine ja arendamine ning vanemaealiste huvikaitse valdkonnas tegutsevate organisatsioonide huvikaitse- ja tegutsemisvõimekuse hoidmine ja suurendamine; 2) vanemaealiste huvikaitse ja osaluse edendamine, sealhulgas vanemaealiste tööhõive, sissetuleku, elukeskkonna, ligipääsetavuse, sotsiaalse kaasatuse, iseseisva toimetuleku ja õiguste ning aktiivsena vananemise ja ennetuse teemadel; 3) kohalikes omavalitsustes tegutsevate vanemaealiste kogude ja nende piirkondlike kogude loomise toetamine, loodud kogude nõustamine ning nende tegutsemisvõimekuse hoidmine ja arendamine, samuti nende töö koordineerimine, sh kaasaaitamine vanemaealiste kogude sisulisele kaasamisele otsustusprotsessidesse; 4) muud lõikes 1 nimetatud ühiskonna vanusesõbralikkuse edendamise eesmärgi täitmiseks vajalikud tegevused, sealhulgas vähemalt kolm korda aastas meediakajastused elluviidavate tegevuste teemadel. § 32. Eritingimused (1) Paragrahvi 31 lõikes 2 nimetatud tegevustest kasusaajad on järgmised: 1) punkti 1 tegevustes vanemaealiste huvikaitse valdkonnas tegutsevad organisatsioonid ja asutused, mille hulgas peavad olema ka katus- ja võrgustikuorganisatsioonid, millel on üleriigiline katvus; 2) punkti 2 tegevustes poliitikakujundajad; 3) ülejäänud tegevustes vanemaealised, teised vanemaealiste huvikaitse edendamise eesmärgi saavutamisel olulised sihtrühmad, kelle kaasamise vajalikkust põhjendab taotleja taotluses, samuti laiem avalikkus. (2) Projekt hõlmab vähemalt § 31 lõike 2 punktides 1, 2 ja 3 nimetatud tegevusi ning võib sisaldada punktides 3 ja 4 nimetatud tegevusi. (3) Paragrahvi 31 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuse kohustuslik väljund on vanemaealiste huvikaitse koostöövõrgustiku toimimine. (4) Paragrahvi 31 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuse kohustuslik väljund on tõendusmaterjalil, valdkonna poliitikadokumentidel, eksperthinnangutel või katus- ja võrgustikuorganisatsioonide seisukohtadel põhinevate ettepanekute esitamine Sotsiaalministeeriumi algatatud eelnõude, arengukavade või programmide avaliku kooskõlastamise käigus ning valdkondlike probleemide ja vajaduste pidev jälgimine ja varajane tõstatamine, sealhulgas vähemalt kolm meediakajastust aastas vanemaealiste huvikaitse ja vanusesõbralikkuse teemadel. (5) Paragrahvi 31 lõike 2 punktis 3 nimetatud tegevuse kohustuslik väljund on kohalikes omavalitsustes tegutsevate vanemaealiste kogude toimimise ja koordineerimise tagamine, sh

7

loodud ja olemasolevate kogude tegutsemisvõimekuse hoidmine ja arendamine ning vajadusel uute piirkondlike kogude loomise toetamine. (6) Taotluse esitamise hetkeks peab taotlejal olema vähemalt kolmeaastane ja partneril vähemalt üheaastane tõendatav kogemus vanemaealiste huvikaitse valdkonnas. Taotlejaks saab olla organisatsioon, mis oli 2025. aasta 31. detsembri seisuga vanemaealiste strateegilise partnerluse võrgustiku liige.

11. jagu Suitsiidiennetuse programm

§ 33. Eesmärk ja toetatavad tegevused (1) Suitsiidiennetuse programmi eesmärk on ennetada enesetappe ja enesetapukatseid vaimse tervise abivõimaluste parandamise, suitsiidiohvrite lähedaste toetamise, teadlikkuse kasvatamise ja vastutustundliku meediakajastuse edendamise kaudu. (2) Suitsiidiennetuse programmis toetatakse järgmisi tegevusi: 1) suitsiidiennetuse valdkonna poliitikakujunduses osalemine, sealhulgas Sotsiaalministeeriumile eksperdiarvamuste andmine suitsiidiennetuseks vajalike sekkumiste, teenuste ja töövahendite väljatöötamisel ning suitsiidiennetuse tegevuskava juhtrühma töös osalemine; 2) suitsiidiennetuseks, sealhulgas laste ja noorte enesetappude, enesetapukatsete ja enesevigastamise ennetamiseks vajalike teenuste ja sekkumiste arendamine, sealhulgas koolitajate koolitamine ja teenuste väljaarendamiseks või pakkumise suurendamiseks teenuseosutajate koolitamine; 3) enesetapu läbi surnud inimese lähedaste tugivõrgustiku edendamine, sealhulgas lähedasi toetavate tugigruppide töö korraldamine ja elluviimine ning enesetapuga kokku puutunud laste toetamine; 4) vastutustundliku meediakajastuse edendamine, sealhulgas meedia seiramine ja suitsiiditeema kajastuse kohta süstematiseeritult info kogumine, problemaatilistele kajastustele reageerimine, vastutustundliku meediakajastuse põhimõtete edastamine avalikkusele, ajakirjanikele ja meediaettevõtetele ning koolitused ajakirjanikele ja meediatöötajatele enesetappude vastutustundlikuks kajastamiseks; 5) vastutustundliku meediakajastuse auhinna „Papageno auhind” väljaandmine koostöös meedia ja asjaomaste osapoolte esindajatega; 6) vaimse tervise ja enesetappudega seotud hoiakute jälgimine ühiskonnas ja selle põhjal Sotsiaalministeeriumile soovituste andmine häbimärgistamise vähendamise tegevuste kavandamiseks; 7) muud lõikes 1 nimetatud suitsiidide ennetamise eesmärgi täitmiseks vajalikud tegevused. § 34. Eritingimused (1) Projekti tegevusest kasusaajad on teiste hulgas ka suitsiidiohvrite lähedased. (2) Projekt hõlmab vähemalt § 33 lõike 2 punktides 1–6 kirjeldatud tegevusi ja võib sisaldada punktis 7 kirjeldatud tegevusi. (3) Projekti tegevuste kohustuslikud väljundid on: 1) lähedaste tugigruppide kohtumiste arv ja osalenute arv; 2) iga-aastase vastutustundliku meediakajastuse auhinna väljaandmine. (4) Taotluse esitamise hetkeks peab taotlejal olema vähemalt kolmeaastane tõendatav kogemus suitsiidennetuse valdkonnas. Taotleja peab projekti kaasama vähemalt ühe partneri, kellel on taotlemise hetkeks vähemalt kolmeaastane tõendatav kogemus meediateemadel või kirjeldama taotluses muul viisil koostööd sellise organisatsiooniga.

8

12. jagu Puudega ja kroonilise haigusega inimeste huvikaitse programm

§ 341. Eesmärk ja toetatavad tegevused (1) Puudega ja kroonilise haigusega inimeste huvikaitse programmi eesmärk on tugevdada puudega ja kroonilise haigusega inimeste rolli ühiskonnas ning suurendada nende õigusi ja kaasatust, arendades süsteemset huvikaitset riigi ja kohalikul tasandil. (2) Puudega ja kroonilise haigusega inimeste huvikaitse programmis toetatakse järgmisi huvikaitselisi tegevusi, mis aitavad kaasa programmi eesmärkide saavutamisele: 1) puudega ja kroonilise haigusega inimeste õiguste, osaluse ja kaasatuse edendamine ning huvikaitse arendamine eri valdkondades, näiteks sotsiaalhoolekanne, omastehooldus, haridus, tööhõive, ligipääsetavus, tervishoid, võrdsed võimalused riigi ja kohalikul tasandil praktiliste tegevuste ja strateegilise teavitustöö kaudu;  2) teadlikkuse suurendamine, hoiakute kujundamine ja avalikkuse kaasamine, et tugevdada puudega ja kroonilise haigusega inimeste rolli ja mõju ühiskonnas; 3) heaolu arengukava tegevuste elluviimisele kaasaaitamine; 4) puudega ja kroonilise haigusega inimeste arvamuste ja vajaduste koondamine ning lahendusettepanekute esitamine, et algatada süsteemseid muutusi; 5) üle-eestilise võrgustikutöö arendamine ja eestvedamine ning puudega ja kroonilise haigusega inimeste esindusorganisatsioonide huvikaitsevõrgustiku tugevdamine, tagades tegevuse elluviimise üle-eestiliselt ning puudega ja kroonilise haigusega inimeste esindusorganisatsioonide sisulise kaasatuse. (3) Puudega ja kroonilise haigusega inimeste huvikaitse programmis toetatakse järgmisi strateegilisi tegevusi, mis aitavad kaasa programmi eesmärkide saavutamisele: 1) nõustamise ja õigusabi pakkumine puudega inimestele ja kroonilise haigusega inimestele ning nende lähedastele igapäevaelu küsimustes, riigi ja kohaliku omavalitsuse teenuste ja toetustega seonduvalt; 2) nõustamiste põhjal peamiste kitsaskohtade süstemaatiline kaardistamine ja ettepanekute esitamine ministeeriumitele poliitikakujundamise toetamiseks. (4) Puudega ja kroonilise haigusega inimeste huvikaitse programmis toetatakse muid eesmärkide saavutamiseks vajalikke tegevusi, mis täiendavad lõigetes 2 ja 3 nimetatud tegevusi ning aitavad kaasa programmi eesmärkide saavutamisele. § 342. Eritingimused (1) Paragrahvi 341 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tegevustest kasusaajad on: 1) puudega ja kroonilise haigusega inimesed, nende esindajad ja lähedased; 2) puudega ja kroonilise haigusega inimeste heaolusse panustavad esindusorganisatsioonid; 3) poliitikakujundajad ja avalikkus. (2) Projekt hõlmab vähemalt § 341 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tegevusi ning võib sisaldada sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud tegevusi. (3) Projekti tegevuste kohustuslikud väljundnäitajad on järgmised: 1) üle-eestilise võrgustikutöö kaudu tagatakse puudega inimeste ja kroonilise haigusega inimeste esindatus ning sisendi koondamine poliitikakujundamisse, arvestades programmi mahtu ja fookust; 2) osaletakse valdkonna õigusaktide väljatöötamises ja muutmises ning esitatakse ettepanekuid Sotsiaalministeeriumi algatatud eelnõude, arengukavade ja programmide kohta; 3) avaldatud on vähemalt 12 meedikajastust aastas; 4) osaletakse töögruppides, komisjonides, nõukogudes ja ümarlaudadel;

9

5) võrgustikutöösse kaasatakse vähemalt 27 puudega ja kroonilise haigusega inimeste esindusorganisatsiooni, sealhulgas eri maakondadest ja sihtrühmadest, et tagada regionaalne ja temaatiline esindatus; 6) vähemalt 60% projekti eelarvest suunatakse sisuliste tegevuste elluviimiseks koostöös puudega ja kroonilise haigusega inimeste esindusorganisatsioonidega, kes panustavad programmi eesmärkide saavutamisse. (4) Taotluse esitamise ajaks peab taotlejal olema vähemalt 3-aastane tõendatav üle-eestilises puudega inimeste huvikaitse võrgustikutöös osalemise kogemus ning ta peab olema tegutsenud puudega inimeste esindusorganisatsioonina.“; 12) määrust täiendatakse peatükiga 51 järgmises sõnastuses:

„51. peatükk

Otsetoetus § 361. Toetuse andmine taotlusvooru korraldamata (1) Toetust võib anda taotlusvooru korraldamata (edaspidi otsetoetus), kui analüüsi tulemusel on tuvastatud, et asjaomase programmi eesmärgi saavutamiseks on üks võimalik elluviija, kellel on programmi tegevuste elluviimiseks vajalik pädevus, võimekus, esinduslikkus või muu objektiivne eeldus, või kui programmi eesmärgi saavutamiseks kaasatakse kõik asjakohased elluviijad ning nendevahelise konkursi korraldamine ei annaks sisulist lisandväärtust. (2) Otsetoetust antakse asjaomase programmi tingimustel. (3) Komisjon hindab Sotsiaalministeeriumi analüüsi alusel, kas lõikes 1 sätestatud otsetoetuse andmise eeldused on täidetud, ning teeb ettepaneku otsetoetuse menetluse algatamiseks või algatamata jätmiseks. (4) Sotsiaalministeeriumi analüüs hõlmab vähemalt järgmist: 1) programmi nimetus, mille alusel soovitakse otsetoetust anda; 2) eeldatava toetuse saaja nimi ning hinnang tema pädevusele ja võimekusele projekt ellu viia; 3) põhjendus, miks avatud taotlusvooru korraldamine ei ole põhjendatud, sealhulgas ülevaade selle kohta, kas programmi eesmärgi saavutamiseks on teisi võimalikke elluviijaid või alternatiivseid lahendusi. § 362. Otsetoetuse taotluse esitamine ja toetuse andmise otsustamine (1) Komisjoni ettepaneku alusel teeb Sotsiaalministeerium võimalikule toetuse saajale ettepaneku esitada toetuse taotlus, milles kirjeldatakse vähemalt: 1) projekti eesmärk ja tegevused vastavalt asjaomase programmi tingimustele; 2) tegevuste elluviimise ajakava; 3) projekti oodatavad tulemused ning tulemuste saavutamist võimaldavad näitajad; 4) projekti eelarve ja kulude põhjendus, arvestades peatükis 2 sätestatud kulude hüvitamise tingimusi; 5) projekti elluviimisse kaasatavad partnerid, nende tegevused, tegevuste elluviimise ajakava, eelarve ja tulemused; 6) muud asjaomase programmi tingimuste täitmise hindamiseks vajalikud andmed ja dokumendid. (2) Sotsiaalministeerium kontrollib taotleja, partneri ja taotluse vastavust §-s 37 ning asjaomases programmis sätestatud nõuetele, arvestades § 38 lõikes 11 nimetatud hindamiskriteeriume.

10

(3) Sotsiaalministeeriumil on õigus pidada taotlejaga läbirääkimisi taotluse muutmiseks. (4) Kui komisjon leiab, et taotlus vastab asjaomase programmi tingimustele, sealhulgas võimaldab saavutada programmis kavandatud eesmärke ja tulemusi, teeb komisjon ministrile ettepaneku otsetoetuse andmiseks. Kui taotleja või taotlus ei vasta nõuetele või taotlus ei vasta programmi tingimustele, teeb komisjon ministrile ettepaneku jätta toetus andmata. (5) Otsetoetuse andmise või andmata jätmise otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga komisjoni ettepaneku alusel. (6) Otsetoetuse andmise käskkirjas (otsetoetuse otsus) märgitakse vähemalt: 1) toetuse saaja; 2) projekti eesmärk ja seos asjaomase programmi eesmärkidega; 3) toetuse summa ja projekti abikõlblikkuse periood; 4) projekti tegevused, oodatavad tulemused ja tulemusnäitajad; 5) toetuse maksmise tingimused; 6) aruannete esitamise tingimused ja tähtajad; 7) toetuse saaja kohustused. (7) Sotsiaalministeerium edastab Riigi Tugiteenuste Keskusele toetuse andmise käskkirja. § 363. Otsetoetuse otsuse täitmine Otsetoetuse kasutamisel, väljamaksmisel ja tagasinõudmisel kohaldatakse määruse peatükke 8 ja 9.“; 13) paragrahvi 49 lõike 1 sissejuhatav lause sõnastatakse järgmiselt: „Toetuse andjal on õigus lõpetada toetuse maksmine ning nõuda toetust osaliselt või täielikult tagasi riigieelarve seaduse §-s 55¹ sätestatud alustel, sealhulgas juhul, kui“; 14) paragrahvi 49 lõiked 3–5 tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler

Sotsiaalministri määruse „Sotsiaalkaitseministri ja terviseministri 22. oktoobri 2024. a määruse nr 42 „Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine“ muutmine“

seletuskiri

1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Muudatustega täpsustatakse ja korrastatakse toetusskeemi, sealhulgas vähendatakse toetatavate valdkondlike programmide arvu ja ulatust ning suunatakse toetus selgemalt prioriteetsetesse valdkondadesse. Muudatuse eesmärk on tagada piiratud rahaliste vahendite suunamine tegevustesse, millel on suurim mõju valdkondlike eesmärkide saavutamisele. Toetatavate programmide fookuse kitsendamine on tingitud riigieelarve vahendite vähenemisest. Määruses kirjeldatud programmide rahastamine toimub vastavalt eelarvelistele võimalustele ka kitsendatud fookuste olukorras. Sellest tulenevalt on vajalik keskenduda toetuste andmisel enam prioriteetsetele tegevustele ja sihtrühmadele. Muudatusega täiendatakse määrust võimalusega anda erandjuhtudel toetust taotlusvooru korraldamata. Avatud taotlusvoor jääb toetuse andmise üldreegliks. Otsetoetuse kasutamine võib olla põhjendatud olukorras, kus Sotsiaalministeeriumi analüüsi põhjal on programmi eesmärgi saavutamiseks üks võimalik elluviija või kui eesmärgi saavutamiseks on vajalik kaasata kõik asjakohased elluviijad ning tegelik konkurents puudub. Sellisel juhul ei anna avatud taotlusvoor täiendavat sisulist väärtust ega muuda toetuse saaja valikut sisuliselt erinevaks, kuid toob kaasa täiendava menetluse nii riigile kui ka taotlejale. Otsetoetuse võimalus aitab vältida olukordi, kus sisuliselt ette teada tulemusega taotlusvoor korraldatakse üksnes menetlusliku vorminõude täitmiseks. Otsetoetuse regulatsiooni lisamise eesmärk ei ole vähendada toetuse andmisega seotud nõudeid ega menetlusi. Ka otsetoetuse puhul tuleb tagada toetuse andmise põhjendatus, läbipaistvus, võrdne kohtlemine ja kontrollitavus. Muudatuse eesmärk on võimaldada erandjuhtudel kasutada proportsionaalset menetlust olukorras, kus analüüsi tulemusel on tuvastatud, et avatud taotlusvooru korraldamine ei annaks programmi eesmärkide saavutamisele täiendavat sisulist väärtust. See võimaldab keskenduda toetuse andmise sisulisele põhjendatusele, kavandatavate tegevuste kvaliteedile ja tulemuste saavutamisele, säilitades samal ajal kõik olulised kontrollimehhanismid. 1.2. Määruse ettevalmistajad Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi strateegia ja arendusosakonna strateegilise planeerimise juht Maris Mälzer ([email protected]), laste ja perede osakonna juhataja Helen Meumers ([email protected]), laste ja perede osakonna projektijuht Kadri Kasterpalu ([email protected]), laste ja perede osakonna poliitikajuht Birgit Siigur ([email protected]), vaimse tervise osakonna juhataja Anne Randväli ([email protected]), rahvatervise osakonna tervisekäitumise poliitika juht Brigitta Õunmaa ([email protected]), hoolekande osakonna sotsiaaltöö korralduse poliitika juht Gerda Kiipli-Hiir ([email protected]), hoolekande osakonna nõunik Ketri Kupper ([email protected]), hoolekande osakonna nõunik Maarja Seppel ([email protected]) ja hoolekande osakonna nõunik Pille Lumi ([email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). 1.3. Märkused

2

Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses, kuid võrreldes kehtiva määrusega uusi andmete kogumise ja töötlemise võimalusi ette ei nähta, seega algses määruse seletuskirjas esitatud mõjuhinnangut ei korrata. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Punktiga 1 täpsustatakse sõltuvuskäitumise programmi nimetust, et see vastaks täpsustatud skoobile ja võimaks projektide raames tegeleda ka valdkonna huvikaitse edendamisega. Punktiga 2 muudetakse määruse § 1 lõiget 2, millega vähendatakse toetatavate valdkondlike programmide arvu. Muudatus on tingitud strateegilise partnerluse toetamiseks kasutada olevate vahendite vähenemisest ning vajadusest kohandada toetusskeemi olemasolevate ressurssidega. Piiratud rahaliste võimaluste tingimustes on vajalik seada selgemaid prioriteete, vähendada tegevuste killustatust ning koondada toetused valdkondadesse, kus strateegilisel partnerlusel on hinnanguliselt suurim mõju valitsemisala eesmärkide saavutamisele. Programmide loetelu korrastamisel on lähtutud Sotsiaalministeeriumi valitsemisala strateegilistest eesmärkidest ning arvestatud asjaoluga, et osa valdkondade eesmärke toetatakse ka teiste meetmete ja rahastusallikate kaudu. Punktiga 3 täpsustatakse programmi nimetust koondades varasemalt erinevate programmide all laiali olnud laste ja perede teemad ühte programmi. Punktiga 4 täpsustatakse sotsiaaltöö valdkonnaga seotud programmi nimetust. Punktiga 5 täpsustatakse puudega inimeste programmi nimetust täiendades seda ka krooniliste haigete sihtrühmaga. Punktiga 6 täiendatakse toetuse andja mõistet. Muudatus on vajalik seoses otsetoetuse regulatsiooni lisamisega. Senine sõnastus eeldab toetuse andmist üksnes taotlusvooru ja taotluse rahuldamise otsuse alusel. Kuna luuakse võimalus anda toetust ka taotlusvooru korraldamata, täiendatakse toetuse andja mõistet nii, et see hõlmaks ka olukorda, kui toetust antakse otsustuskorras ministri otsusega. Toetuse andja terminis lisatakse otsetoetuse andmise otsustamise erisus, mille kohaselt otsetoetuse andmise otsustamine, sealhulgas vajadusel otsuse muutmine, jääb Sotsiaalministeeriumi pädevusse. Samas otsetoetuse andmise otsuse täitmisega seonduv jääb endiselt RTK tegevuseks, nii nagu see on avatud taotlusvoorude projektide puhul. See tähendab, et toetuse kasutamise aruannete kontrollimine, toetuse väljamaksete tegemine ja põhjendatul juhul toetuse tagasinõudmine on endiselt RTK pärusmaa. Punktiga 7 täpsustatakse sõltuvuskäitumise vähendamise huvikaitse programmi ning vaimse tervise huvikaitseprogrammi eesmärke, toetatavaid tegevusi ja eritingimusi. Muudatuste eesmärk on viia programmid kooskõlla uuendatud fookusega ning tagada, et toetatavad tegevused toetaksid senisest selgemalt valdkondlikke prioriteete ja poliitikaeesmärke. Sõltuvuskäitumise vähendamise huvikaitse programmis keskendutakse senisest selgemalt alkoholist, tubakast ja teistest sõltuvuskäitumistest tulenevate kahjude vähendamisele ning tõenduspõhise poliitikakujundamise toetamisele. Programmi fookus suunatakse ravi- ja tugiteenuste arendamise kõrval enam huvikaitsele, teadlikkuse kasvatamisele ning valdkondlike osapoolte kaasamisele. Vaimse tervise huvikaitse programmi muudatuste eesmärk on koondada piiratud ressursside tingimustes toetus tegevustele, millel on kõige suurem mõju vaimse tervise valdkonna arengule ja vaimse tervise murede ning psüühikahäiretega inimeste huvikaitse tugevdamisele.

3

Programmi kaudu toetatakse valdkondlikku huvikaitset teostavate organisatsioonide võimekust osaleda poliitikakujundamises, koondada sihtrühmade vajadusi ning kujundada tõenduspõhiseid ettepanekuid poliitikakujunduseks. Samuti toetatakse tegevusi, mis aitavad suurendada elanikkonna teadlikkust vaimsest tervisest, parandada kvaliteetse ja tõenduspõhise teabe kättesaadavust ning vähendada häbimärgistamist abi otsimisel. Programmi eesmärkide saavutamine eeldab, et taotlejal ja partneritel on varasem kokkupuude sõltuvuskäitumise, uimastitarvitamise, vaimse tervise, rahvatervishoiu või nendega seotud valdkondadega ning kogemus huvikaitsetegevuses. Nõude eesmärk on tagada, et toetust saavatel organisatsioonidel on olemas valdkondlik kompetents, toimivad koostöösuhted ning võimekus osaleda poliitikakujundamises ja esindada sihtrühmade huve. Kogemuse olemasolu hinnatakse taotluses esitatud andmete põhjal. Kogemust võivad tõendada muu hulgas organisatsiooni varasemad projektid ja tegevused, tegevusaruanded, osalemine valdkondlikes võrgustikes, koostöö erinevate osapooltega, poliitikakujundamises osalemine, esitatud seisukohad või ettepanekud ning muud asjaolud, mis võimaldavad hinnata taotleja või partneri varasemat tegutsemist asjaomases valdkonnas või huvikaitses. Punktiga 8 tunnistatakse kehtetuks programmid ja nendega seotud sätted, mille raames ei ole edaspidi kavandatud toetusi anda. Muudatus tuleneb vajadusest kohandada toetusskeem olemasolevate eelarvevõimalustega ning suunata ressursid valdkondadesse, mille mõju strateegiliste eesmärkide saavutamisele on suurim ja kuhu vahendeid suunatakse vastavalt eelarvelistele võimalustele. Riigieelarve võimaluste vähenemise tõttu ei ole võimalik jätkata kõigi seniste programmide rahastamist varasemas mahus. Seetõttu on vajalik keskenduda prioriteetsetele tegevustele ning vähendada toetatavate programmide arvu. Otsuste tegemisel on lähtutud Sotsiaalministeeriumi valitsemisala strateegilistest eesmärkidest ning arvestatud ka asjaoluga, et osa tegevusi rahastatakse või toetatakse teiste meetmete kaudu. Silmas tuleb pidada, et praeguses määruses sisalduvaid programmilisi suundi saab rakendada samuti üksnes rahaliste vahendite olemasolul ja eelarvevõimaluste piires. Muudatuste tulemusena lõpetatakse sisuliselt üksnes tervisliku toitumise ja liikumise programm. Selle valdkonna olulisus ei ole vähenenud, kuid võrreldes teiste strateegilise partnerluse programmidega on tegemist valdkonnaga, mille eesmärkide saavutamiseks kasutatakse ka muid rahastus- ja sekkumisvõimalusi. Programmi väljajätmine tuleneb vajadusest seada piiratud ressursside tingimustes prioriteete ning keskenduda valdkondadele, kus strateegilise partnerluse toetusel on hinnanguliselt kõige suurem lisandväärtus. Samuti ei tähenda programmi olemasolu määruses automaatselt, et selle raames kuulutatakse välja taotlusvoor või antakse otsetoetust. Määrus loob võimaluse toetuse andmiseks, kuid konkreetsete programmide rahastamine sõltub igal aastal riigieelarvelistest võimalustest ja valdkondlikest prioriteetidest. Programmide loetelu ei ole käsitatav püsiva rahastamiskohustusena ning seda on võimalik vastavalt muutuvatele vajadustele ja prioriteetidele tulevikus täiendada või muuta. Punktiga 9 täpsustatakse elanikkonna esmaabioskuste programmi eesmärke, toetatavaid tegevusi ja eritingimusi. Muudatused aitavad tagada programmi tegevuste selgema seose programmi eesmärkidega ning toetavad koostöö jätkumist esmaabioskuste õpet ja koolitusi korraldavate organisatsioonide vahel.

4

Muudatuse eesmärk on keskenduda programmis tegevustele, millel on suurim mõju elanikkonna esmaabioskuste parandamisele ning kriisideks valmisoleku suurendamisele. Programmi raames jätkatakse üleriigilise koostöövõrgustiku arendamist ning toetatakse tegevusi, mis aitavad suurendada inimeste teadmisi ja oskusi esmaabi andmisel. Tingimuste täpsustamise eesmärk on tagada selgem seos programmi eesmärkide, tegevuste ja oodatavate tulemuste vahel ning luua eeldused tegevuste järjepidevaks elluviimiseks. Punktiga 10 täpsustatakse laste ja perede programmi eesmärke, toetatavaid tegevusi ja eritingimusi. Muudatuste eesmärk on koondada piiratud ressursside tingimustes laste, perede, laste õiguste ja laste kaasamisega seotud tegevused ühtse programmi alla ning tagada nende terviklik käsitlemine. Programm keskendub laste ja perede heaolu toetamisele, laste õiguste edendamisele ning laste ja perede vajaduste süsteemsele koondamisele ja esindamisele poliitikakujundamises. Muudatusega luuakse varasemast tugevam seos laste ja perede heaolu, laste õiguste kaitse ning laste osaluse edendamise vahel. See aitab vähendada tegevuste killustatust ja dubleerimist ning võimaldab kasutada olemasolevaid ressursse tõhusamalt. Programmi kaudu toetatakse tegevusi, mis aitavad tugevdada laste ja perede heaolu mõjutavate organisatsioonide koostööd, suurendada teadlikkust laste õigustest ja laste ning perede vajadustest ning toetada tõenduspõhiste ettepanekute kujundamist laste ja perede olukorra parandamiseks. Muudatus aitab tagada, et laste ja perede vaade oleks senisest süsteemsemalt esindatud nii poliitikakujundamises kui ka avalikes aruteludes. Taotlejalt eeldatakse varasemat kogemust laste ja perede valdkonnas tegevuste elluviimisel, sihtrühmadega töötamisel ja valdkondliku koostöö korraldamisel üleriigilise katus- või võrgustikorganisatsioonina. Nõude eesmärk on tagada, et toetust saaval organisatsioonil on olemas valdkondlik teadmine, toimivad koostöösuhted ning võimekus koondada ja esindada sihtrühmade vajadusi üleriigilisel tasandil. Kogemuse olemasolu hinnatakse taotluses esitatud andmete põhjal. Kogemust võivad tõendada muu hulgas varasemate projektide ja tegevuste kirjeldused, tegevusaruanded, koostöövõrgustike või koostööplatvormide eestvedamine, liikmeskond või partnerite ring, osalemine valdkondlikes töögruppides ning muud asjaolud, mis võimaldavad hinnata taotleja varasemat tegutsemist laste ja perede valdkonnas. Punktiga 11 täpsustatakse sotsiaaltöö edendamise programmi, vanemaealiste huvikaitse programmi, suitsiidiennetuse programmi ning puudega ja kroonilise haigusega inimeste huvikaitse programmi eesmärke, toetatavaid tegevusi ja eritingimusi. Sotsiaaltöö edendamise programmi muudatuste eesmärk on toetada sotsiaalvaldkonna töötajate professionaalset arengut, tugevdada valdkondlikku huvikaitset ning parandada sotsiaaltöö nähtavust ja mainet ühiskonnas. Sätestatakse toetatava tegevusena sotsiaalvaldkonna põhikutsealade edendamine ja sotsiaalvaldkonnas töötamise maine parandamine. Tegevuse eesmärk on väärtustada sotsiaalvaldkonna töötajate professionaalset panust, suurendada valdkonna nähtavust ning toetada ühiskonnas arusaama sotsiaalvaldkonna töö vajalikkusest ja mõjust.

Toetatavate tegevuste hulka kuuluvad muu hulgas põhikutsealade tutvustamine ja populariseerimine, valdkonna positiivse kuvandi kujundamine ning tunnustuskonkursi ja tunnustusürituse korraldamine koos preemiate maksmisega. Tunnustamise kaudu tõstetakse esile sotsiaalvaldkonna töötajate, asutuste ja koostööpartnerite häid praktikaid ning märgatakse valdkonnas tehtavat tööd laiemalt.

5

Võimaldatakse toetada ka muid programmi eesmärgi saavutamiseks vajalikke tegevusi tekitades piisav paindlikkus olukordades, kus eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused ei mahu täielikult punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste alla, kuid on nendega sisuliselt seotud ja toetavad programmi eesmärki. Sellised tegevused peavad täiendama huvikaitse, valdkondliku esindamise, põhikutsealade edendamise või mainekujunduse tegevusi ega tohi asendada eraldi rahastatavaid projekte või toetuse saaja tavapäraseid üldkulusid, mis ei ole programmi eesmärgiga otseselt seotud. Vanemaealiste huvikaitse programm keskendub vanusesõbraliku ühiskonna kujundamisele ning vanemaealiste huvide esindamisele riiklikul ja kohalikul tasandil. Programmis toetatakse tegevusi, mis aitavad koondada vanemaealiste vajadusi ja seisukohti, tugevdada nende osalemist ühiskonnaelus ning suurendada vanemaealiste huvikaitse organisatsioonide koostöövõimekust. Arvestades Eesti rahvastiku vananemist ning vanemaealiste osakaalu suurenemist ühiskonnas, on oluline tagada nende sihtrühmade süsteemne kaasamine poliitikakujundamisse ning toetada eri tasandi koostöövõrgustikke, mis aitavad kujundada vanemaealiste vajadusi arvestavat elukeskkonda ja teenuseid. Suitsiidiennetuse programmi muudatustega jätkatakse keskendumist enesetappude ja enesetapukatsete ennetamisele, suurendades valdkondlikku koostööd, teadlikkust ja tugivõimaluste kättesaadavust. Programmist toetatakse muu hulgas tegevusi, mis aitavad kaasa suitsiidiennetuse poliitikate arendamisele, spetsialistide pädevuse ja valdkondliku võimekuse arendamisele ning suitsiidiohvrite lähedaste toetamisele. Programmil on oluline roll ka vastutustundliku suitsiiditeemalise meediakajastuse edendamisel ning ühiskondlike hoiakute mõjutamisel. Tegevused toetavad rahvastiku tervise arengukavas seatud eesmärke ning aitavad vähendada enesetappudega seotud tervise- ja sotsiaalseid mõjusid nii üksikisikule, lähedastele kui ka ühiskonnale tervikuna. Puudega inimeste ja kroonilise haigusega inimeste huvikaitse programmi muudatustega täpsustatakse programmi nimetust, toetatavaid tegevusi ja eritingimusi, et viia need paremini kooskõlla programmi tegeliku sihtrühma, senise rakenduspraktika ja rahastusvõimalustega. Programmi nimetuses tuuakse selgemalt esile kroonilise haigusega inimesed, kuna programmi tegevused ja kasusaajad hõlmavad nii puudega kui ka kroonilise haigusega inimesi. Toetatavate tegevuste ja eritingimuste sõnastust täpsustatakse, koondades nõustamise ja õigusabi ühe tegevuse alla ning tuues selgemalt esile poliitikakujundamist toetava sisendi kogumise. Võrreldes kehtiva määrusega ei ole hoolduskoormusega inimeste toetamine ja selleks loodud veebilahenduse haldamine enam eraldi strateegilise tegevusena välja toodud. Omastehooldus lisatakse ühe huvikaitse valdkonnana. Muudatuse eesmärk on eristada selgemalt huvikaitselisi tegevusi veebilahenduse ja sellega seotud teenus- ning arendustegevustest. Samuti vähendatakse kommunikatsiooni- ja kaasamisnõudeid ning sisutegevustesse suunatava eelarve osakaalu nõuet, et viia need kooskõlla programmi mahu, fookuse ja tegelike elluviimise võimalustega. Punktiga 12 lisatakse määrusesse 5¹. peatükk, milles sätestatakse toetuse taotlusvooru korraldamata andmise alused, otsustamise menetlus ning Sotsiaalministeeriumi ja RTK ülesannete jaotus. Otsetoetus on erand avatud taotlusvooru üldreeglist. Selle kasutamise eelduseks on, et avatud taotlusvooru korraldamine ei ole konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades põhjendatud. Samas otsetoetust saav projekt peab vastama määruse peatükis 4 sätestatud

6

asjaomase programmi, mille suhtes otsetoetust kavandatakse anda, tingimustele. Määruses nimetatud programmid on kujundatud kooskõlas Sotsiaalministeeriumi valitsemisala arengudokumentidega (määruse § 4). Seega on otsetoetus samuti projektipõhine ja ajaliselt piiritletud. Toetusega rahastatakse konkreetses taotluses ja ministri käskkirjas määratletud tegevusi ning tulemusi, arvestades, et toetuse abikõlblikkuse ja väljamaksmise eeldused on samad, mis avatud vooru projektide puhul – toetuse maksmine toimub vaid taotluses nimetatud tulemuste tõendamisel. Otsetoetuse andmise vajadust analüüsib Sotsiaalministeerium, kes esitab analüüsi komisjonile. Komisjon hindab analüüsi alusel, kas määruses sätestatud otsetoetuse andmise eeldused on täidetud, ning teeb ettepaneku otsetoetuse menetluse algatamiseks või algatamata jätmiseks. Komisjoni ettepaneku alusel esitab võimalik toetuse saaja Sotsiaalministeeriumile toetuse taotluse. Taotluses kirjeldatakse projekti eesmärgid, tegevused, oodatavad tulemused, näitajad, eelarve, elluviimise periood ja muud programmi tingimuste hindamiseks vajalikud asjaolud vastavalt ministeeriumi poolt edastatud taotluse vormile. Sotsiaalministeerium teeb enne toetuse andmise otsust taotleja ja taotluse vastavuskontrolli. Ministeerium kontrollib projekti vastavust määruse ja asjaomase programmi tingimustele, tegevuste ja eelarve põhjendatust, kavandatavate kulude abikõlblikkust ning esitab nõuetele vastava taotluse hindamiseks komisjonile. Vastavalt hindamise tulemusele teeb komisjon ministrile ettepaneku, kas anda toetust või jätta andmata. Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) ülesanded algavad pärast ministri poolt toetuse andmise käskkirja andmist. Ministeerium edastab RTK-le käskkirja ja muud rakendamiseks vajalikud dokumendid. RTK menetleb aruandeid ja väljamakseid, kontrollib toetuse kasutamist ning teeb oma pädevuse piires tagasinõudmisega seotud toiminguid samadel alustel nagu avatud taotlusvooru projektide puhul. Punktidega 13 ja 14 tunnistatakse kehtetuks toetuse tagasinõudmisega seotud sätted, sest vastav regulatsioon on riigieelarve seaduse §-s 551. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega, välja arvatud juhul, kui toetuse andmine on käsitatav vähese tähtsusega abina. 4. Määruse mõjud Määruse muudatustel on eelkõige mõju avaliku sektori ressursikasutuse tõhususele ja toetussüsteemi sihipärasusele. Toetatavate programmide fookuse täpsustamine võimaldab kasutada piiratud eelarvevahendeid efektiivsemalt. Muudatus aitab tagada, et olemasolevad ressursid suunatakse tegevustesse, millel on suurim mõju valdkondlike eesmärkide saavutamisele. Selline lähenemine on vajalik olukorras, kus riigieelarve võimalused on vähenenud ning täiendavaid vahendeid on suunatud teiste strateegiliste prioriteetide, eelkõige riigikaitse tugevdamise katteks. Otsetoetuse menetluse eesmärk ei ole vähendada toetuse andmisega seotud nõudeid ega menetlusi. Muudatuse eesmärk on võimaldada vältida avatud taotlusvooru korraldamist olukorras, kus analüüsi põhjal puudub tegelik konkurents, säilitades samal ajal toetuse andmise põhjendatuse, projektipõhisuse, läbipaistvuse ja kontrollitavuse.

7

Pädevuste selge eristamine otsetoetuse andmise otsustamisel ja toetuse kasutamise kontrollimisel vähendab rakendusriske. Sotsiaalministeerium vastutab otsetoetuse vajaduse sisulise põhjendamise, taotleja ja projekti hindamise ning toetuse andmise otsuse tegemise eest. RTK ülesanne on pärast toetuse andmise otsust toetuse väljamaksmine, aruannete menetlemine ja toetuse kasutamise kontrollimine, vajadusel maksete peatamise või finantskorrektsiooni otsuse tegemine. Mõju sihtrühmadele on pigem positiivne, kuna toetatavate tegevuste elluviimine muutub sihipärasemaks ja järjepidevamaks. Samas võib teatud valdkondades väheneda rahastatavate tegevuste maht, mis tuleneb eelarvevõimaluste vähenemisest ja prioriteetide ümberkujundamisest. Oluline mõju keskkonnale, majandusele, riigi julgeolekule ja välissuhetele puudub. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused ja vajalikud kulud ning määruse rakendamise eeldatavad tulud Muudatustega korrastatakse programmide sisu ja lisatakse otsetoetuse menetlus. Muudatuste rakendamine ei too riigieelarvele kaasa lisakulusid, sest toetusi antakse selleks eraldatud eelarvevahendite piires. Toetust antakse riigieelarve strateegiaga vabaühenduste rahastamiseks eraldatud eelarve alusel avatud taotlusvooru raames. RTK toetuse andjana korraldab määruses nimetatud teemadel avatud taotlusvooru, kui Sotsiaalministeeriumi eelarve seda võimaldab ja ministeerium teeb ettepaneku taotlusvooru avamiseks. Taotlusvoorud toimuvad üldjuhul teisel poolaastal. Otsetoetuse korral viib taotleja ja taotluse vastavuskontrolli ning projekti sisulise hindamise läbi Sotsiaalministeerium. Toetuse andmise otsustab valdkonna eest vastutav minister. Pärast toetuse andmise otsuse tegemist edastab Sotsiaalministeerium otsuse ja projekti rakendamiseks vajalikud dokumendid RTK-le, kes korraldab toetuse väljamaksed ning kontrollib toetuse kasutamist ja projekti tulemuste saavutamist. Ülesannete jaotus ei anna RTK-le pädevust hinnata, kas otsetoetuse kasutamine avaliku taotlusvooru asemel oli poliitikaeesmärkidest lähtudes põhjendatud, ega valida võimalikku toetuse saajat. Need hinnangud annab ja nende eest vastutab Sotsiaalministeerium. Toetuse saajale kaasneb omafinantseeringu kohustus vähemalt 1% ulatuses projekti abikõlblikest kuludest ehk kindlasummalisest maksest. Taotluses võib ette näha suurema omafinantseeringu määra. Määruse rakendamisega tulusid ette näha ei ole. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning e-posti teel arvamuse avaldamiseks RTK-le, Vabaühenduste Liidule ja organisatsioonidele, kes on Sotsiaalministeeriumi strateegilised partnerid. Laekunud ettepanekutele on ministeeriumi poolt koostatud vastused, mis kajastuvad märkustega arvestamise tabelis.