Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

MTÜ Jaagupi Sadam

[email protected]

eie 30.09.2026 *

Meie 14.10.2026 nr 13-3/2767-9

Vastus 30.09.26 pöördumisele

Austatud MTÜ Jaagupi Sadam esindajad Täname 29.09.2026 pöördumise eest. Täpsustame koostöötabeli kirjes 23 ja meie 14.09.2026 kirjades nr 13-3/2767-6 ning 13-3/2767-8 esitatud seisukohti neis küsimustes, mille puhul palute selgitada seost elektriühenduse asukoha eelvalikuga. Vastame Teie esitatud rühmade kaupa ning eristame elektriühenduse asukohavalikut, meretuulepargi hoonestusloa menetlust ja hilisemaid elluviimise küsimusi. Allpool esitatud peatükiviited puudutavad lisatud 16.06.2026 mõju hindamise aruannet (edaspidi KSH aruanne) ja planeeringu seletuskirja. Need on aluseks asukohaalternatiivide võrdlemisele.

1. Riigikaitse ja kumulatiivse elektromagnetvälja mõju hindamine

Teie kirja punkt 1 ning rühm „küsimused 1–3, 44, 45, 58 ja 102“. Kaitseministeerium kooskõlastas 24.07.2026 kirjaga nr 12-1/26/141-2 elektriühenduse REP-i ja mõju hindamise aruande eelnõu, sest dokumentidest ei nähtunud otsest negatiivset mõju riigikaitseliste ehitiste töövõimele. Samas palus ministeerium järgmistes kavandamisetappides samaaegset teavet meretuulepargi ja elektriühenduse elektromagnetiliste näitajate kohta, et hinnata võimalikku kumulatiivset mõju. Koostöötabeli punktis 2 (lk 4–5) on selle nõude arvestamine kinnitatud. Elektromagnetväljade ohutuse kontrollimine ja elektromagnetilise ühilduvuse tagamine on planeeringu elluviimisel kohustuslikud. Planeeringus on sätestatud: „Elektromagnetväljade tasemete ohutuses veendumiseks tuleb EMV suuruseid mõõta peale planeeritavate mere- ja maakaablite, õhuliinide ja alajaamade valmimist ja talitlusevõimekuse saavutamist.“ Kaitseministeeriumi kooskõlastuses ei ole selle hindamise lõpule viimist seatud asukoha eelvaliku tegemise eeltingimuseks. Asukoha eelistamise alus on olemasoleva planeeringulahenduse kohta antud pädeva riigikaitseasutuse kooskõlastus. See ei tähenda, et kumulatiivse riigikaitselise mõju puudumine oleks juba lõplikult tõendatud. Kumulatiivsed elektromagnetvälja näitajad tuleb esitada Kaitseministeeriumile järgmistes kavandamis- ja loamenetlustes, hilisem projekt peab võimaldama riigikaitseliste nõuete täitmist. REPi elluviimise ajal võidakse algatada teisi planeeringuid ning aja jooksul selgub, millised kehtivatest planeeringutest realiseeritakse ning milliseid mitte. Võib eeldada, et Kaitseministeeriumi jaoks olulisi elektromagnetvälja tasemeid kumulatiivselt ei ole võimalik ega vajalik hinnata praegu (sest hetkel ei ole teada, milliseid arendusi hakatakse ellu viima, millised on tuulikute tehnilised näitajad jne), vaid jälgitakse edaspidi, et nende jaoks olulisi elektromagnetvälja tasemeid kumulatiivselt ei ületataks. Teie 26.07.2026 kirja sissejuhatava I osa kolm riigikaitseväidet käsitlevad radarimõju,

2

nimetatud välisriigi merekaabli lähedust ja liitlaste reageerimisvõimet. Tuulikute radarimõju käsitletakse meretuulepargi kavandamisel koostöös Kaitseministeeriumiga. Planeeringu koostajale teadaolevate andmete põhjal ei kattu elektriühenduse merekaablikoridor Peterburi- Kaliningradi merekaabliga. Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud teadaoleva taristuga. Olemasoleva veealuse taristu paiknemine täpsustatakse merekaabli projekteerimisel ning sellega tuleb trassi täpsel paigutamisel arvestada. Küsimused 45, 58 ja 102 puudutavad taristu julgeolekut ja riigikaitset, nende asukohavalikuga seotud osa arvestatakse eespool kirjeldatud kooskõlastuse ja edasise hindamise nõude kaudu (elektromagnetväljade ohutuse kontrollimine ja elektromagnetilise ühilduvuse tagamine on planeeringu elluviimisel kohustuslikud). Küsimus 44 käsitleb tarnijate päritolu ja tarneahelasõltuvust. REP ei vali seadmete tarnijaid ega määra hankemudelit, neid riske käsitleb arendaja projekti elluviimisel ja hangetes. Täpsustame ka numeratsiooni: 26.07.2026 kirja IV osa nummerdatud küsimused 1–3 käsitlevad kaasamist, varasemat kirjavahetust ja mereökosüsteemi kajastamist kaartidel. Neile vastame käesoleva kirja punktides 6 ja 7. Seega ei käsitle me kõiki numbreid 1–3 üksnes riigikaitseküsimustena.

2. Kumulatiivne ja piiriülene mõju ning menetluste jaotus

Teie kirja punkt 2 ning küsimused 9, 18, 20, 37, 56, 80 ja 83. Palute selgitada, kas asukoha eelvalik aktsepteerib elektriühenduse ja meretuulepargi mõjude hindamise jaotust eri menetluste vahel. Meie seisukoht on, et jaotus on aktsepteeritav, kuna asukohavaliku jaoks oluline elektriühenduse ja meretuulepargi koosmõju on käesolevas KSH- s arvesse võetud. Põhjendus ei ole üksnes menetluste erinev ese: aruandes on kasutatud tuulepargi KMH uuringuid ning hinnatud neist tulenevaid koosmõjusid elektriühendusega. Elektriühenduse trassi sobivust mõjutavat olulist hindamata mõju ei saa jätta teise menetlusse üksnes põhjusel, et see pärineb tuulepargist. Varasem viide peatükkidele 7.9 ja 7.10 puudutas rannikuprotsesside ja kalastiku koosmõju. See ei olnud ammendav viide kõigile kumulatiivsetele mõjudele. Küsimuste seos aruandega on järgmine:

Küsimused Arvestatud mõju ja põhjendus 9, 18, 37, 80

Menetluste seos ja kumulatiivne mõju: merevee kvaliteet ptk 7.8.2.5, rannikuprotsessid ptk 7.9.3, kalastik ptk 7.10.2. Maismaal käsitletakse koosmõju ka linnustiku (ptk 7.13.4.5), loomastiku (ptk 7.16.1.3) rohevõrgustiku (7.17.2.1.1 ja 7.17.2.2.1) ja Natura hindamises (ptk 7.19.5.3), sh kavandatava Rail Baltic raudtee ja karjääridega.

18, 56 Piiriülene mõju: ptk 7.8.2.5 põhjendab, et merekaablikoridorid asuvad riigipiirist vähemalt 7,5 km kaugusel, modelleeritud kõrgema heljumisisalduse levik ulatub kuni 5 km-ni, seega mõju üle riigipiiri ei ulatu. Ptk 7.9.3 kohaselt ei oma kavandatav tegevus piiriülest mõju ka rannikuprotsessidele, ptk 7.10.2 kohaselt mõju kalastikule Läti territoriaalvetes ka koosmõjus tuulepargiga, ptk 7.14.2.5 kohaselt nahkhiirtele, ptk 7.2.2 kohaselt rannikulähedasele veerekreatsioonile, ptk 7.5.1.4 kohaselt maavaradele.

20 Ökosüsteemipõhine käsitlus ei piirdu piiriülese mõjuga: hinnatud on merevee kvaliteeti (7.8), rannikuprotsesse (7.9), kalastikku (7.10), hülgeid (7.11), merepõhja elustikku ja elupaiku (7.12), linnustikku (7.13) ning kaitstavaid ja Natura alasid (7.18–7.19).

83 Mereruumi kasutus: seletuskirja ptk 5.1, 7 ja 7.3.1 kirjeldavad merekaabli põhimõttelist asukohta, hilisemaid lube ja täpse trassi tingimusi. Küsimus nr 83 ei ole vastatud üksnes piiriülese mõju puudumise järeldusega.

Rannikuprotsesside koosmõju hinnang kasutab tuulepargi tuulerežiimi uuringut: varjutusefekt ei põhjusta hinnangu järgi koosmõju merekaablite mõjuga rannikul. Kalastiku hinnang käsitleb nii kaabli paigaldamise häiringuid kui tuulepargi ehitus- ja kasutusmüra. Merevee kvaliteedi peatükk eristab elektriühenduse heljumi levikut ja tuulikute paigaldamisega võimalikku piiriülest mõju. Seega ei laiendata elektriühenduse piiriülese mõju puudumise järeldust automaatselt kogu meretuulepargile, vaid meretuulepargi kontekstis on käsitletud võimalikku

3

piiriülest mõju eraldi. Meretuulepargi hoonestusloa KMH-s hinnatakse tuulikute konkreetsest paiknemisest, tehnoloogiast ja vundamendilahendusest sõltuvaid mõjusid ning tuulepargi piiriülest mõju. Hoonestusloa menetluse otsustaja on TTJA. Elektriühenduse projekteerimisel ning hoonestus-, ehitus- ja keskkonnaloa menetlustes täpsustatakse kaablite tehnoloogia, ehitustööde korraldus ja vajalikud keskkonnatingimused, keskkonnaloa ja keskkonnatingimuste küsimustes osaleb Keskkonnaamet. Seletuskirja ptk 7.3 kohaselt vaadatakse projekteerimisel üle nii planeeringu kui hoonestusloa KMH tingimused. Selline jaotus on eelvalikus aktsepteeritav, sest olemasolevad uuringud võimaldavad võrrelda trasside asukohti ja määrata mõju vältimise meetmed, samal ajal kui täpne ehitustehnoloogia ja tuulikute lahendus lahendatakse vastavates loamenetlustes.

3. Majandus-, rahastus- ja korruptsiooniküsimuste ruumiline osa

Küsimused 22, 23, 29, 48, 59, 78, 85, 103 ja 104. Vastame teie küsimustele järgmiselt.

Küsimused Seisukoht 22, 78, 103 Inflatsioon, subsiidiumid ja rahavood ei määra käesolevas REP-is

tootmistehnoloogiat ega toetuste andmist. REP ei otsusta elektrituru toetusskeemi või arendaja kapitalistruktuuri. Konkreetseid rahastus- ja toetuseküsimusi lahendavad toetuse või rahastuse otsustaja ning vastavad asutused eraldi menetlustes.

23 Elektritootmisviiside võrdlus ei ole elektriühenduse alternatiivide võrdlus. Ruumilise lahenduse tehnilised ja majanduslikud alternatiivid on arvestatud seletuskirja ptk-s 3 ja KSH ptk-des 7.4 ning 8. Ligikaudu kümnekordne maksumuse võrdlus seletuskirjas puudutab 330 kV maakaablit ja õhuliini, mitte tuumaenergiat ja meretuuleenergiat.

29 Investeeringu hilisem väärtusetuks muutumine sõltub rahastus- ja kasutusmudelist. REP ei tee investeerimisotsust. Ruumiline maakasutus- ja majandusmõju on hinnatud KSH ptk-s 7.4. Kasutusest kõrvaldamise ja vastutuse küsimust käsitleme punktis 4.

48 Arendaja rahastamine ei anna talle otsustaja rolli: planeeringu koostamist korraldab MKM, planeeringu kehtestamise üle otsustab Vabariigi Valitsus. Ruumilise lahenduse valik tugineb alternatiivide võrdlusele, uuringutele, kooskõlastustele ja arvamuste kaalumisele. Arvestame küsimuse sisulist nõuet põhjendada lahendust; ainuüksi rahastaja riigiosalusest ei järeldu trassi muutmise vajadust.

59, 104 Hankemenetluse ja kohaliku omavalitsuse korruptsiooni küsimustes ei ole esitatud konkreetset ruumilise lahenduse puudust. Konkreetse õigusrikkumise kahtlus kuulub pädeva uurimisasutuse, eelkõige politsei ja prokuratuuri menetlusse; hanke õiguspärasuse küsimus lahendatakse hanke menetluses. REP ei otsusta nende rikkumiste olemasolu.

85 Planeeringu vajaduse ja mõju tõenduspõhisus on asukohavalikus asjakohane: seletuskirja ptk-d 1, 3 ja 4 ning KSH ptk-d 3, 6–8. Teie viide „rohepesu vastaste nõuete tagamisele“ ei puuduta mõju hindamist ega ole kasutusel kriteeriumina trassialternatiivide vahel valimisele.

Seega arvestatakse selle rühma ruumilist osa tehnilise teostatavuse, maksumuse, maakasutuse, kohaliku majandustegevuse ja alternatiivide võrdluse kaudu. Ettepanekut teha elektriühenduse REP-is kogu energiapoliitika, toetusskeemi või rahastaja investeerimisriski otsus ei arvestata, sest need ei ole planeerimisseaduse ega planeeringu algatamise otsuse kohaselt elektriühenduse REP-i ülesanne.

4. Elektriühenduse kasutusest kõrvaldamine ja finantstagatis

Teie kirja punkt 4 ning küsimused 2, 29, 64, 74, 87 ja 100. Jah, meie seisukoht on see, et elektriühenduse kasutusest kõrvaldamise finantstagatise liigi ja suuruse määramata jätmine selles etapis ei välista asukoha valimist. Seda põhjusel, et asukoha eelvalikuga määratakse trass ja selle elluviimise tingimused, samas kui tagatise konkreetne

4

vajadus, liik ja suurus sõltuvad lõplikust tehnilisest lahendusest, eemaldatavate rajatiste mahust, kohustuste jaotusest ja tagatise nõudmise õiguslikust alusest. Need ei ole käesolevas etapis lõplikult määratud. Asukoha valik ise seab ruumilised tingimused ja võib mõjutada maakasutust, seetõttu peab juba eelvalikus olema põhjendatud, et rajatiste kavandamine ja nende elutsükliga seotud keskkonnamõju on selles asukohas vastuvõetav. Samas ei tähenda kasutusest kõrvaldamise kohustuse sätestamine iseenesest, et selle täitmiseks vajalik rahastus või finantstagatis on juba selles etapis kindlaks määratud. Eristame seetõttu kasutusest kõrvaldamise kohustust ja selle täitmise rahalist tagamist. Kohustus on planeeringus ette nähtud (seletuskirja ptk 7.1) ning selle täitmise konkreetseid tingimusi täpsustatakse elektriühenduse edasise projekteerimise ja loamenetluse käigus. Planeeringu ülesanne on määrata elektriühenduse asukoht ja elluviimise ruumilised tingimused, mitte määrata kindlaks rahaliste tagatiste konkreetset liiki või suurust. Planeeringumaterjalides ei ole määratud konkreetset pangagarantiid, deposiiti ega muud rahalist tagatist, samuti ei ole planeeringu kehtestamise eelduseks sellise tagatise olemasolu. Kasutusest kõrvaldamise kohustus on seega ette nähtud, kuid selle täitmiseks vajalike kulude katmiseks konkreetse finantstagatise kindlaksmääramine ei ole asukoha eelvaliku etapis vajalik. REP-is nähakse ette elektriühenduse kasutusest kõrvaldamise tingimused, kuid REP-i ülesanne ei ole tagada tõsikindlalt nende kohustuste täitmiseks vajaliku rahastuse olemasolu kogu rajatise eluea jooksul. Seetõttu ei takista konkreetse finantstagatise puudumine asukoha eelvaliku tegemist ega planeeringu kehtestamist. REP-i asukoha eelvalikus on kasutusest kõrvaldamise ja jäätmekäitluse sisuline raamistik olemas. KSH ptk 5.4 käsitleb komponentide demontaaži, jäätmete liigiti kogumist ja nõuetekohast üleandmist ning tööalade taastamist. Seletuskirja ptk 7.1 järgi demonteeritakse ehitis eluea lõppedes õigusaktide kohaselt või rekonstrueeritakse. Need põhimõtted kehtivad sõltumata valitavast trassialternatiivist. Teie esitatud kirjades ei ole toodud välja konkreetset asukohast või trassialternatiivist sõltuvat asjaolu, mille tõttu elektriühenduse nõuetekohane kasutusest kõrvaldamine oleks võimatu. Seetõttu ei käsitle me rahalise tagatise praegust määramatust iseseisva trassi välistamise alusena. Elektriühenduse eemaldamise, jäätmekäitluse ja taastamise konkreetsed tingimused ning vastutavate isikute kohustused täpsustuvad projekteerimise ja loamenetluste faasis lähtudes kehtivatest nõuetest. Elektriühenduse REP-i alusel antavate ehituslubade ning mereala hoonestusloa menetluse pädev asutus on seletuskirja ptk 7 järgi TTJA, keskkonnaloa ja jäätmekäitluse nõuete küsimusi lahendatakse Keskkonnaametiga. Eestis on aastakümnete pikkune praktika olemasolevate elektriühenduste rekonstrueerimisel või eemaldamisel - tegemist ei ole uue valdkonnaga, mida peaks täiendavalt reguleerima planeeringus. Meretuulikute kõrvaldamist ja sellega seotud tingimusi käsitletakse elektripaigaldise elluviimise ja tegevusloa andmise menetlustes. Taastuvenergia poliitika elluviimise ja reguleerimise eest vastutab Kliimaministeerium, spetsiifilistes küsimustes saab pöörduda nende poole. Küsimused 64 ja 74 puudutavad otseselt kõrvaldamist, küsimused 87 ja 100 ka riskijuhtimist, auditeerimist ja vastutust, mille kohta on seletuskirja ptk-s 7.1 ette nähtud järelevalve ja elektripaigaldise audit. Küsimuse 29 rahastusriski osa käsitlesime punktis 3. Nummerdatud küsimus 2 puudutab 2021–2022 kirju, millele vastame punktis 6; 26.07 kirja III osa teise pankrotiriski näite suhtes kehtib käesolev kõrvaldamise ja tagatiste selgitus.

5. Kalapüügi mõju ja eksportkaabli hüvitise küsimus

Teie kirja punkt 3 ning küsimused 32, 62 ja 77. Jah, eksportkaablist põhjustatud kalasaagi vähenemise jaoks eraldi samasisulise hüvitisskeemi puudumine ei välista iseenesest Jaagupi maaletuleku kaalumist või valimist. Valiku põhjendus peab tuginema kalastiku ja kalapüügi mõju olulisusele, alternatiivide võrdlusele ning vältimis- ja leevendusmeetmetele. Hüvitise võimalik olemasolu ei saa asendada mõju vältimist ega muuta muidu lubamatut mõju lubatavaks. Samuti ei näe planeerimisseadus ette hüvitiste olemasolu kui eeldust planeeringu kehtestamiseks. Täpsustame meie 14.09.2026 kirja nr 13-3/2767-8 punktis 4 esitatud võrdlust. Jaagupi-

5

suunalise põhjapoolse alternatiivi 1A merekaabel on pikem (32,5 km) kui lõunapoolse alternatiivi 1B merekaabel (25,5 km). Kalastiku vaatest on eelistatud lõunapoolne alternatiiv 1B (KSH ptk 7.10.3). Ka kalapüügi kriteeriumi järgi saab 1B nõrga eelistuse, sest selle läbitavates püügiruutudes on väljapüük väiksem (ptk 8.1, tabel 96). Seetõttu ei olegi põhjendatud Jaagupi üldist eelistust lühema merekaabli või kalastikule väiksema mõjuga. Jaagupi lahendus on tervikuna eelistatud eri mõjude koondkaalumisel. Lõigus 1 on põhjapoolse alternatiivi õhuliin umbes 6,6 km lühem, väiksem on metsa raadamise ja maismaa elupaikade mõjutamise ulatus ning kokkuvõttes mõju linnustikule, nahkhiirtele ja rohevõrgustikule. KSH ptk 8.1 põhjendatakse, miks need erinevused kaaluvad tervikvõrdluses üles lõunapoolse alternatiivi väiksema merekeskkonna mõju ja madalama maksumuse. Kalapüügi ja kalastiku ebasoodsamat hinnangut ei ole seega jäetud arvestamata, vaid seda kaalutakse koos teiste mõjuvaldkondadega. Kalastiku kaitseks on KSH ptk-s 7.10.4 ja seletuskirja ptk-s 6.7 ette nähtud tööde ruumilised ja ajalised piirangud, sealhulgas kudemisperioodi ja kudemisrände arvestamine. Kalastiku liigilise koosseisu ja arvukuse muutuste tuvastamiseks tuleb projekteerimisel välja töötada seireprogramm. Seletuskirja ptk 7.3.1 näeb ette ehitusaegsete veeala piirangute tähistamise ja kallasraja liikumisteekonna. Kasutusetapis ei nähta planeeringumaterjalides ette üldist rannakalapüügi ega merele juurdepääsu sulgemist. Püsivat konkreetse püügikoha kaotust tulevikus ei saa kirjade ja eelduste põhjal lugeda juba tuvastatud tagajärjeks. Meie 14.09.2026 kirjas eristatud hüvitamise küsimus jääb kehtima: tuuleelektrijaamast põhjustatud kalasaagi vähenemise erihüvitist ei saa automaatselt laiendada eksportkaablist põhjustatud kahjule. Käesoleva vastusega ei lubata kindlat hüvitist ega määrata tulevase kahjunõude vastutajat. Võimaliku kahju põhjuslik seos, vastutaja ja nõude alus tuleb selgitada konkreetse tegevuse ja kahju korral. Seire aitab muutusi tuvastada, kuid ei loo ise hüvitise saamise õigust. Küsimus 32 käsitleb tuulikute vibratsiooni mõju kalamarjale ja -maimudele. Tuulikute mõju hinnatakse meretuulepargi hoonestusloa KMH-s TTJA menetluses, elektriühenduse ja tuulepargi kalastiku koosmõju käsitleb käesoleva KSH ptk 7.10.2. Küsimus 62 puudutab hüvitamist. Küsimus 77 puudutab laiemalt kalapüüki ja HELCOM-i nõudeid: seda arvestatakse KSH ptk-des 7.4, 7.8, 7.10 ja 7.12 ning seletuskirja ptk-des 6.6–6.7 ja 7.3.1. Konkreetsete hüvitusmeetmete puudumine ei tähenda keskkonnanõuete kohaldamata jätmist.

6. Kaasamine, alusandmed ja alternatiivid

Rühm „küsimused 1, 6–11, 17, 24, 30 ja 54“, samuti nummerdatud küsimus 2. Küsimused Mida arvestati või miks nõuet ei arvestatud 1, 6, 8, 54 Kaasamine on käsitletud seletuskirja ptk-s 4.2 ja kaasamistegevuste lisas 4

ning koostöötabelis. Arvamusi kaalutakse ja nende arvestamata jätmist põhjendatakse. Kõigi ettepanekute elluviimine ei ole kaasamise eeltingimus. Varasemate merealaplaneeringute tulemus ei määra selle REP-i nõuetekohasust. Kohalike hinnangut, et nende arvamusega arvestatakse vähe, ei käsitleta mõju või kaasamisvajadust kõrvaldava asjaoluna – kui esitatud ettepaneku(te)ga ei ole võimalik arvestada, siis igakordselt on põhjendatud, miks see ei ole võimalik.

2 Koostöötabeli lk 76–77 selgitab, et 2021–2022 kirju ei ole pöördumises üheselt tuvastatud, REP algatati 04.08.2022. Nende kirjadele vastamise fakti ei saa kontrollida üldise viite alusel. Kirjavahetust tuleb käsitleda selles menetluses ja selle teabevaldaja juures, kellele konkreetne kiri oli esitatud, käesolevas REP-is on planeeringu koostamise korraldaja MKM.

7 Kohtuliku kaitse kättesaadavus ei ole trassivaliku kriteerium. Planeeringumenetluse materjalid ei välista isiku õigust kasutada seaduses ette nähtud vaidlustamisvõimalusi. Kaebuse ja võimaliku esialgse õiguskaitse lahendab kohus.

9 Menetluste eristamine ja koosmõju on käsitletud käesoleva kirja punktis 2. Eraldi menetlus ei tähenda, et koosmõju oleks jäetud arvestamata.

10 Planeeringulahendus, mõju hindamise aruanne, uuringud ja alternatiivide

6

Küsimused Mida arvestati või miks nõuet ei arvestatud võrdlus on avalikustatud. 26.07.26 kirjas ei ole tuvastatud konkreetset asukohavalikuks vajalikku salastatud andmestikku. Konkreetse dokumendi väljastamise otsustab selle teabevaldaja avaliku teabe menetluses; varasema kirjavahetuse kohaselt käsitleb MKM talle esitatud teabenõude ja vaide osa eraldi.

11 KSH ptk-d 7.8.2 ja 7.9.3 kasutavad tuulepargi KMH uuringuid, sh heljumi modelleerimist ja tuulerežiimi uuringut. Merepõhja ja Natura alusandmeid käsitlevad ptk-d 7.12 ja 7.19. Seega ei tugine hinnang väitele, et kohalikke andmeid või projektiga seotud uuringuid üldse ei vajata. Täpse kaablitrassi sette- ja geoloogilised uuringud ning seire on ette nähtud seletuskirja ptk-des 6.6 ja 7.3.1.

17 Asukohavaliku realistlikke alternatiive käsitlevad KSH ptk-d 3–4, nende hindamist ptk-d 6–7 ning koondvõrdlust ptk 8; seletuskirja ptk-d 4.3–4.4 kirjeldavad väljalangenud ja võrreldud lahendusi. Elektriühenduse täies ulatuses 330 kV maakaabelduse lahenduse kõrvale jätmise põhjused on seletuskirja ptk-s 3.

24 SMR-i ja suure päikesepargi käsitlemist selle elektriühenduse asukohaalternatiivina ei arvestata, sest need ei täida planeeringu ülesannet ühendada konkreetne meretuulepark põhivõrguga. Tootmistehnoloogiate valik kuulub riiklike energiaarengut kavandavatesse dokumentidesse, eeskätt Kliimaministeeriumi energiapoliitika valdkonna pädevusse.

30 Kasutatud tehnilise eskiisi, uuringute ja eksperthinnangute alusel hinnatakse nii ehitiste rajamise kulusid ja töökindlust kui ka keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid (KSH ptk 5–8; seletuskirja ptk 2–4). Küsimus parima olemasoleva teabe kasutamisest on asukohavalikus arvestatud. Teie kirjas ei ole nimetatud konkreetset paremat teavet või andmestikku, mis oleks põhjendamatult kõrvale jäetud.

7. Looduskeskkond, seire ja tervisemõju

Rühm „küsimused 12, 13, 15, 31, 34, 57, 61, 75, 76, 92 ja 106“ ning nummerdatud küsimus 3. Küsimused Arvestatud hinnang ja tingimused 3, 13 Kalastik, koelmud, merepõhja elustik, elupaigad ja HELCOM-i punase

raamatu biotoobid: KSH ptk-d 7.10–7.12, merevee kvaliteet ja setted ptk 7.8. Planeeringukaart ei pea kujutama kõiki liike, kuid eeldatavalt mõjutatud liikidele on võimalikku mõju hinnatud mõju hindamise aruandes. Seletuskirja ptk-d 6.6–6.7 ja 7.3.1 näevad ette setteproovide võtmise, tööde ajalised piirangud, elupaikade vältimise või häiringu minimeerimise muul viisil ning seire.

12 Natura eelhindamine on toodud ptk 7.19.2 ja asjakohane hindamine ptk 7.19.5–7.19.6. Järeldus puudutab ebasoodsa mõju puudumist koos nimetatud leevendusmeetmete rakendamisega. Meetmed on kajastatud seletuskirja ptk- des 5.3.3.1, 6.8 ja 7.3.3, sh metsise ökoduktid, liinimärgised ja tööaja piirangud. Seega on läbi viidud nõuetekohane Natura hindamine.

15 Mereelupaikade mõju, sh EL looduse taastamise määruse mereelupaigatüüpidele, ning leevendus- ja seiremeetmed on toodud KSH ptk 7.12.2–7.12.3 ning seletuskirja ptk 6.7. Seega on looduse taastamise määrusega arvestatud ning KSH ei riku määruse nõudeid.

31, 57 Linnustiku mõju ptk 7.13, Natura linnuala mõju ptk 7.19. Kaitsemeetmed: KSH ptk 7.13.6–7.13.7 ning seletuskirja ptk-d 5.3.3.1, 6.8 ja 7.3.3. Küsimuses 31 esitatud 53% väite allikat ja projektiga seost ei ole 26.07.26 kirjas esitatud, seda arvu ei saa kasutata tõendatud mõjuna. Elupaigakadu ja kokkupõrkeriski on hinnatud ning arvestatud alternatiivide eelistamisel.

34, 61, 76, 106

Elektriühenduse müra ja inimese tervis: KSH ptk 5.5, eriti 5.5.4; elektromagnetväljad: 5.6; põhjavesi: 7.7. Müra- ja EMV tingimused seletuskirja ptk-des 5.3.3.4–5.3.3.5, 6.12–6.13 ja 7.3.4. Arvestatakse õhuliinide ning alajaamade tegelikke mõjusid ja piirväärtustele vastamist. Tuulikute infraheli ja madalsagedusliku müra mõju käsitletakse meretuulepargi hoonestusloa KMH-s TTJA menetluses, elektriühenduse REP

7

Küsimused Arvestatud hinnang ja tingimused ei kavanda tuulikuid.

75, 92 Elurikkuse seire ja kaitsemeetmed: KSH ptk 7.12.3 (merepõhi), 7.13.7 (linnustik) ning teised valdkondlikud meetmed; seletuskirja ptk-d 6.7–6.10 ja 7.3. Merepõhja seire hõlmab mõjutatud ala ja kontrollala vaatlusi enne ja pärast tegevust. Küsimuse 92 nõuet määrata selles REP-is laiemad riiklikud elurikkuse programmid ei arvestata, sest see ei ole trassi asukoha ega elluviimise tingimus, projektiga seotud elurikkuse säilitamise ja mõju vältimise meetmeid arvestatakse.

Aktsepteerime selles rühmas asukoha eelvaliku alusena olemasolevate hinnangute ja planeeringutingimuste kombinatsiooni, sest hinnangud käsitlevad asukoha sobivust ja alternatiivide erinevusi ning vajalikud põhilised vältimis- ja leevendusmeetmed on välja töötatud. Projekteerimisel täpsustatakse meetmete tehnilist rakendamist ja seireprogramme. See ei tähenda, et asukoha sobivust määrav küsimus on jäänud hindamata või et hilisem seire asendaks asukoha valimiseks vajalikku hinnangut.

8. Kirjalik seisukoht ja edasine menetlus

Oleme võtnud teadmiseks, et Te ei vaidlusta koostöötabeli kasutamist põhjendatud seisukoha vormina, 18.08.2026 teate saatmist tähtaja jooksul ega õigust osaleda menetluses. Käesolev kiri täpsustab seisukohtade sisu ja nende seost REP asukoha eelvalikuga. Teie 29.09.2026 arvamus jääb menetlusmaterjalide hulka ning seda tuleb arvestada koos varasemate arvamuste, uuringute ja kooskõlastustega planeeringu lõpliku lahenduse ning põhjenduste kujundamisel. Oleme võtnud teadmiseks Teie palve vastata kümne tööpäeva jooksul, soovi saada digitaalallkirjastatud kiri ning teate kohtumenetluse kohta. Vastuse koostab planeeringu koostamise korraldaja hiljemalt seaduses ettenähtud tähtaegade jooksul, võimalusel varem. Võimaliku kohtu määratud menetluspiirangu korral lähtutakse kohtulahendist. Küsimusi, mille kohta kinnitate 29.09.2026 kirjas, et seisukoht on antud ja neid uuesti ei avata, käesolevas vastuses uuesti ei käsitleta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ivari Rannama

maa- ja ruumipoliitika osakonna juhataja

Anne Martin +372 5802 3933

[email protected]