Õigusakti eelnõu

1

Relvaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsus (kaitsetööstuse tugevdamine)

I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk

1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus

2022. aastal muutunud julgeolekuolukorra tõttu nõuab uue olukorraga kohandumine Eesti riigilt

veelgi enam riigikaitset puudutavate tegevuste paremat koordineerimist ning arendamist. Eesti

julgeolek ja riigikaitse peab olema võimeline kohanema ning adresseerima akuutseid ohtusid igal

ajal ning seda toetav õigussüsteem peab olema piisavalt paindlik ja võimaldama vajalike tegevuste

elluviimist kiires ajaraamis. Vastavalt Eesti kaitsetööstuspoliitikale on kaitsetööstus osa riigi

kaitsevõimest nii rahu-, kriisi- kui sõjaajal. Riigi eesmärk on Eesti kaitsetööstuse rahvusvahelise

konkurentsivõime ja ekspordi arendamine. Venemaa sõda Ukraina vastu on toonud teravalt välja

Euroopa kaitsetööstuse kitsaskohad, et tulla toime suuremahulisest konventsionaalsest sõjalisest

konfliktist tuleneva relvastuse ja laskemoona nõudlusega ning puudujääkidega Euroopa riikide

kaitsevõimetes ja sõjalistes varudes. Praegu toimub Euroopa kaitsetööstuse kiire kohanemine

muutunud julgeolekuolukorraga, mida toetab ka erinevate meetmetega Euroopa Liit. Eesti

kaitsetööstusel peab olema võimalus selle muutusega kaasas käia.

Julgeolekuraamistiku tugevdamiseks võeti Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023‒2027

ülesanne töötada välja tegevuskava riigikaitseinvesteeringute kasutamiseks Eesti kaitsetööstuse

tugevdamiseks. Tegevuskava fookus on laskemoona, relva-, lahingumoona ja mehitamata

õhusõidukite tootmist võimaldava tööstuspargi arendamisel ning vajadusel valdkonna õigusruumi

täiendamisel. Tööstuspark on suunatud eeskätt laskemoona ja lõhkematerjali tootmise

edendamiseks. Kuigi Eestis on alates 2018. aastast võimalik sõjarelvi, sõjalist laskemoona ning

lõhkematerjali (lahingumoona) toota, siis praktikas ei ole tööstus laskemoona ja lõhkematerjali

tootmiseni Eestis jõudnud. Üheks oluliseks takistavaks teguriks on aeganõudev ja kulukas sobiva

tootmismaa leidmise ja ruumilise planeerimise protsess. Hõlbustamaks ja soodustamaks

kodumaist laskemoona ja lõhkematerjali tootmist, arendab riik välja selleks tegevuseks sobiva

tööstuspargi ning viib läbi vajalikud planeeringud ja uuringud.

Tööstuspark soodustab tööstuse arengut lõhkematerjali ja laskemoonaga seotud toodete ja

lahenduste näol, mis tekivad ühe-kahe ankurettevõtte ümber. Näiteks, kui on olemas juba

lõhkematerjali tootmine ja võimekus lõhkeainet moona sisse panna, siis saab seda laiendada uutele

toodetele ning teha ka innovatsiooni (näiteks lõhkepeade valmistamine õhuründemoonale).

Ettevõtjad peavad üldiselt pargi rajamist atraktiivseks ja tootmist soosivaks sammuks. Ettevõtjate

hinnangul aitaks ala väärtust tõsta lisaks see, kui näiteks nõutud relvastatud valve oleks korraldatud

riigi poolt ning vajalik baastaristu (tara, läbipääsuteed, elektriühendused jms) oleks loodud.

Regulatsioonid võimaldavad Eestis sõjarelvi, laskemoona ja lõhkematerjali toota, kuid

arvestades ettevõtete kogemusi regulatsioonide rakendamisest viimastel aastatel ning

vajadust tagada Eestis konkurentsivõimeline keskkond kaitsetööstusele on

kaitsetööstuspargi loomisega paralleelselt vaja regulatsiooni kaasajastada. Sel puhul

arvestatakse ka piirkonnas asuvate Eesti liitlasriikide vastava õigusruumi ja kogemusega.

2

Eesti Kaitsetööstusliidu kaudu on ettevõtted esitanud ettepanekuid regulatsioonide täiendamiseks.

Ettepanekud puudutavad näiteks relvade ja laskemoona vedude korraldamist, nõudeid hoonete

turvalahendustele, juhtorgani liikmete ja omanike kodakondsust, relva ja relvaosade defineerimist,

käitlemislubade menetlust jms, mille regulatsioon on vaja kompaktselt üle vaadata ja kaasajastada.

Relvaseaduse kaasajastamise vajadus kaitsetööstuse, sealhulgas relvatööstuse

tugevdamiseks

Probleem nr 1.1. Sõjarelvade, nende laskemoona ja lahingumoona vedu

Praktikas on tõusetunud probleem sõjarelvade, nende laskemoona või lahingumoona vedudega.

On juhuseid, kus Eestisse (näiteks Kaitseväele) või Eestist läbi (transiidina) veetakse sõjarelvi,

laskemoona või lahingumoona mõne välismaise transpordiettevõtja poolt, kes ei oma relvaseaduse

kohast tegevusluba. Sellistel puhkudel on ebamõistlik eeldada ja nõuda välismaiselt ettevõtjalt

tegevusluba, kui ta näiteks osutab sellist teenust Eesti territooriumil juhuslikult ja ühekordselt.

Maandamise üheks meetmeks oleks kohustada selliseid veoseid eskortida relvastatud

saatemeeskonnaga.

Vedude teine probleem seondub olukorraga, kus Kaitsevägi (edaspidi KV) tellib Eesti

transpordiettevõtjalt veo (sõiduk, haagis, juht), kuid veo julgestust viib läbi KV ise, mitte vastavat

teenust osutada võivad turvatöötajad. VTK eesmärk on eelmainitud olukorda täpsemini

reguleerida, s.o. sätestada täpsemad nõudmised, et KVl oleks võimalik vedu ise julgestada ning

millistel tingimustel seda teha.

Väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) eesmärk on eelmainitud olukordi täpsemini

reguleerida, tagamaks võimalike julgeolekuohtude maandamine.

Probleem nr 1.2. Juriidilise isikuga seotud isikute kodakondsuse küsimus

Ettevõtted on toonud probleemkohana välja, et loamenetluste puhul on välistavate asjaolude

hulgas nõue, mille kohaselt ei ole võimalik luba väljastada juriidilisele isikule, kelle aktsionär või

osanik, nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu

isik ei ole Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik nn „kodakondsusnõue“.1

Kodakondsusnõue toodi relvaseadusesse sisse seaduse eelnõuga 627 SE I2. Eelnõu seletuskirja

kohaselt on nõude kehtestamise algpõhjuseks Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu ning sellest

tulenevad sisejulgeoleku ohud Eestis, mis lähtuvad Venemaa ja Valgevene kodanikest.

Seletuskirjas on välja toodud järgmiselt: „/…/ Reformierakonna, Isamaa Erakonna ja

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koostööleping aastateks 2022–2023 näeb punkti II alapunktis 12

ette, et Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene kodanike relvaload tunnistatakse kehtetuks ja nende

edasine väljaandmine lõpetatakse. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja muuta RelvS-i, mis

praegu kodakondsuspiirangut ette ei näe, ning välistada teatud välismaalastel Eestis relvalubade

saamine.“3

Antud eesmärgi saavutamiseks tehti seadusemuudatus, mille järgi relva- ja tegevuslube pole

võimalik saada mitte üksnes juriidilistel isikutel, kelle aktsionär või osanik või muu sarnane isik

1 Relvaseadus § 40 lg 1 p 9, § 67 lg 12 ja § 8834 p 5. 2 Relvaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (627 SE I) esimeseks lugemiseks

muudetud kujul. 3 Samas, lk 2.

3

on Venemaa ja Valgevene kodanik, vaid ka näiteks Austraalia, Ukraina ja Jaapani kodanikega

seost omavatel juriidilistel isikutel ehk kõigil juriidilistel isikutel, kes omavad seost NATO või EL

väliste kodanikega.

VTK eesmärk on probleemile leida lahendus selliselt, et välistatud oleks ainult agressorriigid

ja mitte riigid, kellega teeme koostööd.

Probleem nr 1.3. Sõiduki, veesõiduki, õhusõiduki või muu toote valmistamine, millele

paigaldatakse sõjarelv

Ettevõttel peab olema relvaseaduse (RelvS) § 8333 lg 1 p 4 alusel tegevusluba sõiduki, veesõiduki,

õhusõiduki või muu toote valmistamiseks, millele paigaldatakse sõjarelv. RelvS-i sõnastus on

ettevõtete hinnangul oma olemuselt ebaõnnestunud ning jätab võimaluse seadust tõlgendada ka

selliselt, et mistahes toote valmistamiseks, millele kasvõi teoreetiliselt on võimalik paigaldada

sõjarelv, on vaja taotleda tegevusluba. See ei ole olnud seadusandja eesmärgiks ning tekitab

ettevõtjates põhjendamatult segadust.

RelvS § 8333 lg 1 p 4 eesmärki avatakse relvaseaduse eelnõu 615 SE seletuskirjas.4 Seletuskirjas

on öeldud: ,, /…/ tuleb tegevusluba taotleda, kui ettevõtja valmistab või teeb ümber sõidukeid,

veesõidukeid, õhusõidukeid või muid tooteid, millele paigaldatakse sõjarelv (§ 8333 lõike 1 punkt

4). Sellise ettevõtja näiteks on sõjalise otstarbega laevu või droone valmistav ettevõtja, kes teeb

tellimustööd näiteks Kaitseväele või Poltsei- ja Piirivalveametile (edaspidi PPA). Tegevusloa

eesmärk ei ole reguleerida seda, kuidas ettevõtja sõidukeid, veesõidukeid või õhusõidukeid

valmistab, vaid ainult kõike seda, mis on seotud sõjarelvade valdamise ja hoidmisega ettevõtja

poolt ettevõtja territooriumil. Tegevusloa omamine annab talle ka õiguse soetada ehitatavale

sõidukile, veesõidukile või õhusõidukile või muule tootele paigutamiseks sõjarelvi (vt § 8347 lõige

4). On olnud juhtumeid, kus laevu valmistav ettevõtja ei saanud laeva täielikult valmis ehitada,

sest tal puudus (puudub senini) õigus sõjarelvi käidelda ja seetõttu pidi ta tellijale laevad üle andma

ilma relvadeta. Selline lahendus on küll üks alternatiividest, kuid piirab ettevõtja võimalusi võita

hankeid, kui ta ei ole võimeline tellimust täies mahus täitma. Seega, näiteks laevatehast või

autotehast omav ettevõtja saab eelnõukohase seaduse jõustumise järel osaleda hangetes täies

mahus ja üle anda sõiduki või laeva koos relvadega.“

Eelnevast nähtub, et seadusandja eesmärk on olnud võimaldada ettevõtjatel sõjarelvade teatud

viisil käitlemiseks (sealhulgas valdamiseks, hoidmiseks ja soetamiseks) taotleda tegevusluba ning

eesmärk ei ole olnud reguleerida nende ettevõtete tegevust, kes valmistavad tooteid, millele hiljem

on võimalik paigaldada sõjarelv, kui ettevõtte ise tootmisprotsessis sõjarelvade käitlemisega

mingil viisil kokku ei puutu ega soovigi puutuda.

VTK eesmärk on tagada õigusselgus ja täpsustada seaduse sätet viisil, et selle rakendamine

vastaks tegelikule seadusandja eesmärgile.

Probleem 1.4. Ettevõtja töötajatele taustakontrolli tegemine ja tervisekontrolli nõue

RelvS § 8328 lg 1 p 3 kohaselt tehakse ettevõtja töötajatele, alltöövõtjatele ja teenuse osutajatele

taustakontrolli. Paljudes ettevõtjates ei pruugi kõik töötajad puutuda vahetult kokku sõjarelvade,

selle laskemoona või lahingumoona käitlemisega või sellega seonduva informatsiooniga. Kui

4 Relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse, lõhkematerjaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri, 615 SE, lk 60. – https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fff5f3f9-2579-4e2f-bc22-

7b278dd4ada2?activity=1#CX6FSqbn.

4

ettevõtja korraldab oma sisemist äritegevust (näiteks sisekorda reguleeriva dokumendiga) selliselt,

et on selgelt piiritletud sõjarelvadega, nende laskemoonaga või lahingumoonaga kokku puutuvate

isikute ring, ei ole mõistlik nõuda taustakontrolli läbiviimist kõikide ettevõtja töötajate,

alltöövõtjate ja teenuse osutajatega, mis paratamult lisaks PPAle täiendavat töö- ja

halduskoormust.

Lisaks taustakontrolli nõudele vajab täpsustamist ka § 8324 lg 5 kohane terviseseisundi hindamine.

Hetkel kehtiv nõue on praktikas ebamõistlikult dubleeriv, s.o. kehtiva sätte kohaselt peab

tervisekontrolli läbi viima töötervishoiuarst. Isiku terviseseisundi vastavuse tõendamiseks võiks

sobida aga ka olukord, kus töötajal on juba olemas näiteks relvaluba, mille eelduseks omakorda

on perearsti poolt väljastatud kehtiv nõuetele vastav tervisetõend.

VTK eesmärk on tagada õigusselgus taustakontrolli ja tervisekontrolli nõuetes.

Probleem 1.5. Sõjarelva, selle olulise osa ja sõjalise otstarbega laskemoona ebaseaduslik

käitlemine

PPA korraldab aegajalt relvade ja laskemoona loovutamise kampaaniat, mille eesmärgiks on

ebaseaduslike tulirelvade, sh II MS ajal kodudesse või niisama ripakile jäänud ohtlike esemete

kokku korjamine ja hävitusse suunamine. Ebaseadusliku tulirelva saab vabatahtlikult loovutada ka

kampaania väliselt.

Selleks, et inimesed ei peaks kartma oma ebaseaduslikust omandist teavitamisel kurjategijaks

saamist, sätestati 2013.a kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) täiendav alus

kriminaalmenetluse välistava asjaoluna vabatahtlik loovutamine.

Läbi aastate on loovutatavate relvade hulgas olnud ka relvi, mis oma omadustelt kvalifitseeruvad

RelvS kohaselt justkui sõjarelvade alla.

VTK eesmärk on täita õiguslünk, mille korral sarnaselt tsiviilrelvade vabatahtlikule

loovutamisele ei alustata kriminaalmenetlust ka juhul, kui isik loovutab vabatahtlikult

ebaseaduslikus valduses oleva tulirelva, lõhkeseadeldise või selle olulise osa, laskemoona või

lõhkeaine, mis kvalifitseerub RelvS kohaselt sõjarelva alla.

Probleem 1.6. Dubleeritud loakohutused (tegevusluba ja luba käitlemiskohale)

Kehtivate nõuete kohaselt on lõhkeainet või pürotehnilist ainet sisaldava lahingumoona

tootmisega tegeleval ettevõttel nõutud lisaks RelvS toodud tegevuslubadele (tsiviilkäibes lubatud

või sõjalise lahingumoona tootmine) ka lõhkematerjaliseaduse (edaspidi LMS) tegevusluba

lõhkeaine või pürotehniliste toodete käitlemiseks. Üldjuhul kaasneb moona tootmisega ka

lõhkeaine käitlemine. Seejuures sõjalise moona tootmisel hõlmab tegevusloa kontrolliese suuresti

juba ka LMS tegevusloa kontrollieset. Kahe sarnase funktsiooniga tegevusloa nõue ühele ja samale

tegevusele ei ole sisuliselt põhjendatud. Ettevõtjate halduskoormus vähendamiseks oleks

otstarbekas, kui relvaseaduse kohane tegevusluba moona tootmiseks hõlmaks ka selleks

tegevuseks vajamineva lõhkeaine käitlemist. Olukorra lahendamiseks tuleks vaadata üle nii RelvS

kui ka LMS tegevuslubade kontrolliesemed, neid vajadusel täiendada ning lisada LMS-i erisused,

mis välistaksid vastava alaliigiga relvaseaduse kohase tegevusloaga ettevõttelt

lõhkematerjaliseaduse kohased loakohustused.

Analoogne dubleeritud loakohustus esineb ka moona käitlemiskohtade loakohustuse nõuete osas.

5

VTK eesmärk on ühtlustada loakohustuse nõudeid selliselt, et kohustuslik oleks vaid üks

loamenetlus RelvS alusel.

Probleem 1.7. Vastutava spetsialisti kompetentsuse nõue

Kehtivate nõuete kohaselt peab moona käitlevas ettevõttes ohutuse ja nõuete täitmise tagamiseks

olema määratud vastutav isik. Vastutaval isikul peavad olema oma töö eripärale vastavad

teadmised ja oskused (kvalifikatsioon). On sätestatud, et kui ettevõte tegeleb laskemoona või

lahingumoona käitlemisega, hinnatakse vastutava isiku pädevust LMS-is sätestatud korra kohaselt.

LMS alusel väljastatakse isikutele kirjaliku eksami põhjal pädevustunnistusi eraldiseisvalt

lõhkematerjali käitlemise korraldajatele ja ka pürotehnilise toote käitlemise korraldajatele.

Nimetatud eksamid keskenduvad valdavalt tsiviilkäibes lubatud lõhkematerjali ja pürotehniliste

toodete käitlemise nõuetele. Moona käitlemisel rakenduvad sektori eripärale omased nõuded, mille

täitmine nõuab vastutavalt isikult ka vastavaid teadmisi. TTJA hinnangul ei tõenda ainuüksi LMS

kohaste pädevustunnistuste olemasolu isiku pädevust selliselt, et see isik oleks sobilik

relvaseaduse alusel moona käitlevas ettevõttes tagama kõikide nõuete täitmist. Moona käitleva

ettevõtte vastutava spetsialisti nõuete osas tuleks välja töötada omaette pädevuse tõendamise kord.

VTK eesmärk on sätestada vastutavale isikule kohustuslikud kvalifikatsiooninõuded.

2. Sihtrühm

2.1. Esimene sihtrühm

Esimeseks ehk otseseks sihtrühmaks on eraõiguslikud isikud (ettevõtjad), kes soovivad Eestis

sõjarelvi, laskemoona, lahingumoona ja muud sõjalist kaupa käidelda (näiteks valmistada,

hooldada, ümber teha, demilitariseerida).

2.2. Teine sihtrühm

Teiseks sihtrühmaks on KV, teised sõjarelvi kasutavad ja valdavad (valitsus)asutused ning

Kaitseliit, kes ei saa piisavalt kasutada Eesti ettevõtjate teenuseid või potentsiaalset toodangut,

VTK kohased muudatused võimaldavad suurendada Eesti kaitsetööstuse potentsiaali osutada KV-

le ja teistele asutustele vajalikke arendus-, tootmis- ning remondi- ja hooldusteenuseid, millega

oleks võimalik tagada nii majanduslikku efektiivsust kui ka paremat tarnekindlust.

2.3. Kolmas sihtrühm

Kolmandaks sihtrühmaks on ametiasutused, kes tegelevad valdkonna ettevõtjatega, nagu näiteks

ettevõtjate esitatud tegevuslubade ja käitluslubade taotluste menetlemine, järelevalve tegemine.

Sellisteks ametiasutusteks on näiteks PPA, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi

TTJA), Kaitsepolitseiamet (edaspidi KAPO), KV jt.

Nõuandvas rollis on strateegilise kauba komisjoni kuuluvad ametiasutused ja välisinvesteeringu

komisjoni kuuluvad ametiasutused.

3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus

VTK üldine eesmärk on kaitsetööstuse edendamine, fokusseerides laskemoona ja relvastuse

tootmisvõimekuse loomisele Eestis. Järgmistel aastatel soetatakse väga palju erinevat tüüpi uusi

relvasüsteeme, laskemoona ja varustust, mida toodavad välisettevõtted. Suurenevad nii

nomenklatuur kui kogused. Nii et üldine trend on varustushangete puhul Eesti tarnijate osakaalu

6

vähenemine. Eesti on aga huvitatud, et Eesti kaitsetööstus areneks ja Eesti ettevõtted saaks

rohkem riigikaitsesse panustada.

Eesti ettevõtete võimalused valdkonnas tegutsemiseks on pigem pakkuda nutikaid lahendusi ja

tarkvara suurte tootjate relvasüsteemidele ja lahingumoonale, näiteks mürskudele tarkvara

sihtmärgi seadmiseks ja otsuste kiirendamiseks (sihtmärgi tuvastamine). Samuti relvasüsteemide

hooldus ja remont, elukaare toetus ning lahingumoona toodete komplekteerimine, pakendamine ja

täitmine lõhkematerjaliga.

Seadusemuudatused, et luua Eesti ettevõtetele võimalused valdkonnas tegutsemiseks tehti 2018.

aastal ning käesoleva VTK eesmärk on regulatsiooni rakendamise käigus ilmnenud

probleemkohtade lahendamine, et luua ettevõtetele soodsamad tingimused riigikaitsesse

panustamiseks.

Eesmärk on kaasajastada relvade, relvasüsteemide, laskemoona ja lahingmoona ning sõjalise

lõhkematerjali käitlemise regulatsiooni, et ettevõtjatel oleks võimalik senisest paremini ja

ökonoomsemalt majandustegevusena kontrollitult käidelda, sealhulgas valmistada, hoida,

ladustada, teha hooldustöid ja demilitariseerida teenustööna, hävitada, vedada sisse või välja

sõjaväerelvi, laskemoona ja muud lahingumoona, lahingumasinaid ning muud sõjalist kaupa.

II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid

4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad

Relvade, sealhulgas sõjarelvade, nende laskemoona ja lahingumoona käitlemist reguleerivad

järgmised seadused5:

- Relvs;

- Lõhkematerjaliseadus (LMS).

Sõjarelvade ja nende laskemoona käitlemist reguleeriv määrus on:

− kaitseministri 10.07.2018 määrus nr 11 „Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona käitlemise

nõuded ja kord“.

Riigikaitse arengukava 2022−2031.

Arengukava kohaselt nähakse ette ka riigikaitsega seotud äriettevõtete tegevuse hõlbustamist,

misläbi peaks paranema valdkonnaga seotud ettevõtete, näiteks kaitsetööstussektori

rahvusvaheline konkurentsivõime. Sel on positiivne mõju majandusele. Sõjalise kaitse

ettevalmistamisel vajalikud taristuinvesteeringud ning märkimisväärne osa hangetest6 on suunatud

Eesti ettevõtjatele, panustades seeläbi majandusse positiivselt.

Eesti kaitsetööstuspoliitika „Koostöös loodud kaitsevõime“7.

Kaitsetööstuse arendamine on KAM-ile oluline, sest tugev kodumaine kaitsetööstus toetab riigi

kaitsevõimet, peegeldab KAM-i panust majandusarengusse, annab oma panuse liitlassuhete

kindlustamiseks eksporditehingute ja rahvusvaheliste koostööprojektide kaudu.

5 20. jaanuari 2017 seisuga. 6 Igal aastal jõuab ca 55% protsenti Eesti kaitse-eelarve investeeringutest ja majanduskuludest Eesti majandusse, sh

läheb Eesti tarnijatele 100% kaitsevaldkonna taristuinvesteeringutest ning ca 30% varustushangetest. 7 Eesti kaitsetööstuspoliitika “Koostöös loodud kaitsevõime” -

https://www.kaitseministeerium.ee/sites/default/files/sisulehed/Files/kaitsetoostuspoliitika_2021.pdf.

7

Konkurentsivõimelised ettevõtted ja head kaitsetööstussuhted aitavad tõsta meie rahvusvahelist

tuntust. Kaitsetööstus on osa riigi kaitsevõimest nii rahu-, kriisi- kui sõjaajal.

Kaitsetööstus on unikaalne majandusharu, sest lisaks tavapärasele ettevõtluse panusele ühiskonna

heaolu ja töökohtade arvu kasvu, toetab kaitsetööstus Eesti kaitsevõimet. Kaitsetööstust tuleb

arendada süsteemselt riigi erinevate osapoolte ja asutuste koostöös.

Kaitsetööstuse arengut toetavad tegevused on suunatud Eesti ettevõtete tootearenduse,

innovatsiooni ja ekspordi toetamisele ning arenguks vajaliku keskkonna loomisele.

Kaitsetööstuspoliitika ambitsioon on 2030. aastaks sektori müügitulu kolmekordne kasv, millest

eksport moodustab 70% (praegu veidi alla 50%).

Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023−2027.

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi8 punktis 1.1.6 on märgitud eesmärgina: „Suurenenud

riigikaitseinvesteeringutest peab osa saama ka Eesti kaitsetööstus. Selleks toetame Eesti

kaitsetööstust ning arendame välja laskemoona-, relva- ja droonitootmist võimaldava tööstuspargi.

Lisaks tihendame arenduskoostööd Kaitseväe ja kaitsetööstuse vahel ning parandame

kaitsetööstuse krediidi- ja kapitalikaasamise võimalusi.“

5. Tehtud uuringud

Käesoleva VTK raames on uuritud Eesti, Läti, Soome ja Poola sõjarelvade, laskemoona ja

lahingumoona käsitlemist vastavate riikide õiguses ja halduspraktikas. Järgnevalt on riikide

õiguspraktika välja toodud vastavalt uuringus esitatud küsimuste kaupa.

5.1. Nõuded sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemise tegevusluba taotlevale

ettevõtjale. Võimalikud välistused aktsionäride või juhtkonna liikmete kodakondsuse alusel.

Loakohustus välisriikides asuvatel ettevõtjatel, nt relvade ja moona vedamisel.

5.1.1. Läti

Nii ettevõtjatele kui ka töötajatele kehtivad samad nõuded, mis on sätestatud kahesuguse

kasutusega kaupu reguleerivas seaduses. Lätis registreeritud äriühingutel on õigus saada

kaitseministeeriumi poolt väljastatud luba kaubandustegevuseks EL-i ühises sõjaliste kaupade

nimekirjas nimetatud kaupadega, kui järgmised isikud vastavad sätestatud nõuetele: aktsionärid

(füüsilised isikud) (välja arvatud aktsionärid, kelle osalus äriühingu omakapitalis on alla 10%

äriühingu omakapitalist), tegelikud kasusaajad, hankijad, juhid ja avalikud teenistujad, ning samuti

töötajad, kes on otseselt seotud EL-i ühises sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud sõjaliste

kaupade tootmise, parandamise, levitamise, ladustamise, transpordi, nendega seotud teenuste

osutamise või valvega.

Aktsionärid peavad olema Läti, Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või

NATO kodanikud. Nad võivad olla eespool nimetamata riigi kodanikud, kui nad on saanud selleks

valitsuse loa.

8 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023–2027. – https://valitsus.prelive.vportal.ee/media/6186/download.

8

Tulirelvade ja laskemoona või lõhkeainete veoks EL-i liikmesriikide vahel peab ettevõtja saama

eelneva loa.

5.1.2. Soome

Soome relvaseaduse § 20 annab politseiametile volitused anda relvade äritegevuse litsentse

füüsilistele või juriidilistele isikutele, kes tegelevad relvadega kaubanduslikul eesmärgil. Nendeks

on näiteks relvade ja nendega seotud esemete kauplemine, parandamine, vahendamine ja tootmine.

Füüsiliste isikute puhul on litsentsi saamiseks hinnatavateks kriteeriumiteks on vanus, tervislik

seisund, erialased teadmised, finantsseisund ning isikul ei tohi olla keelatud tegeleda

äritegevusega, mis on seotud tulirelvadega. Juriidilised isikud peavad tegelema kindlaksmääratud

tegevusega ja tagama finantssuutlikkuse.

Relvaseaduses ei ole eraldi sätteid ühingu päritolu või juhtkonna kodakondsuse kohta. Seega

kohaldatakse eelmises lõigus nimetatud nõudeid kõigi äriühingute suhtes, olenemata aktsionäride

või juhtkonna kodakondsusest. Paragrahvis 17 selgitatakse, et seadus ei hõlma riigi tegevust,

näiteks kaitseväe tegevust, mida reguleerivad eraldi seadused.

5.1.3. Poola

Sõjalise tootmise ja kauplemise seaduse alusel on lõhkeainete, relvade, laskemoona ning sõjaliseks

või politseiotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud toodete ja tehnoloogia tootmise ja kauplemisega

seonduv äritegevus lubatud vaid pärast seaduses sätestatud tingimuste täitmist. Selleks peab

ettevõtja taotlema ja saama tegevusloa sise- ja haldusministrilt, ning loas määratletakse tegevuse

liik, ulatus ja võimalikud eritingimused. Tuleb märkida, et kui lõhkeainete, relvade, laskemoona

ja sõjaliseks või politseiotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud toodete puhul on nii nende tootmine

kui ka nendega kauplemine lubatud ainult tegevusloa alusel, siis sõjaliseks või

politseiotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud tehnoloogiate puhul on litsentsi vaja ainult nende

tehnoloogiatega kauplemiseks.

Sõjalise tootmise ja kauplemise mõiste hõlmab lõhkeainete, relvade, lahingumoona ja sõjaliseks

või politseiliseks kasutuseks mõeldud toodete tootmist ja kauplemist. Enne tootmise alustamist

tuleb hinnata, kas tooted vastavad kehtestatud nõuetele, ja see hindamine viiakse läbi

vastavushindamissüsteemi raames.

Lisaks kehtivad nõuded füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes soovivad tegeleda relvade,

lõhkeainete ja muude sõjaliseks otstarbeks kasutatavate toodete valmistamise ja kauplemisega.

Nõuded hõlmavad näiteks vanusepiirangut, kutsekvalifikatsiooni või haridustaset, karistusregistri

kannete puudumist ja ettevõtja majanduslikku stabiilsust. Tegevusluba väljastatakse ainult Poolas

registreeritud ettevõttele. Nõuded hõlmavad näiteks vanusepiirangut, kutsekvalifikatsiooni või

haridustaset, karistusregistri kannete puudumist ja ettevõtja majanduslikku stabiilsust.

Füüsiliste isikutele esitatud nõuded on järgmised:

a) Poola kodakondsus või mõne teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Šveitsi Konföderatsiooni

või Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmesriigi kodakondsus, tähtajaline

elamisluba või pikaajaline elamisluba Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide territooriumil või

vastastikuse kokkuleppe alusel (kui see ei ole välistatud rahvusvaheliste kokkulepetega);

b) isik on vähemalt 21 aastat vana;

9

c) põhihariduse (nõue ei kehti ettevõtjatele ega relvameistritele, kelle äritegevus või tootmine

on seotud tulirelvade makettide tootmise või müümisega) või teise astme kutsehariduse olemasolu;

d) kehtiv kutsekvalifikatsioon;

e) täielik õigus- ja teovõime;

f) kehtivad meditsiini- ja psühholoogi poolt väljastatud sertifikaadid;

g) puudub süüdimõistev kohtuotsus tahtliku kuriteo või tahtliku maksukuriteo toimepanemise

eest (vajalik tõendada karistusregistri väljavõttega, mille väljastab Krajowy Rejestr Karny);

h) kõnealusel isikul puuduvad süüdistused tahtliku kuriteo või tahtliku maksukuriteo toime

panemise eest.

Samadele nõuetele peavad vastama juriidiliste isikute esindajad. Nõutele peavad vastama

vähemalt kaks juhatuse liiget või üks juhatuse liige ja juriidilise isiku volitatud esindaja või

advokaat. Karistusregistri kannete puudumine kehtib ka ettevõtte partneritele, juhatuse liikmetele

ning prokuristile ja aktsionäridele, kes omavad vähemalt 20% aktsiatest.

Tegevusloa taotlusele tuleb lisada mitmeid dokumente, sealhulgas riikliku karistusregistri

väljavõte ja tehniliste tingimuste täitmise arvamus. Tegevusluba keeldutakse andmast

olukordades, mis võivad ohustada riigikaitset, julgeolekut või avalikku korda, ning tegevusloa

andmise otsust mõjutab oluliselt mitmete ametkondade arvamus, sealhulgas küsitakse arvamust

majandusministrilt, sisejulgeolekuametilt, sõjalise vastuluure teenistuse juhilt või pädevalt

piirkondlikult politseijuhilt.

5.2. Nõuded ja taustakontroll tegevusluba omava ettevõtja personalile, alltöövõtjatele ja

teenuseosutajatele.

5.2.1. Läti

Nõuded töötajatele, kes on otseselt seotud sõjaliste kaupade ühises Euroopa Liidu nimekirjas

osutatud sõjaliste kaupade tootmise, parandamise, levitamise, ladustamise ja transpordiga, on

äriühingutele ja töötajatele samad. Need nõuded on sätestatud kahesuguse kasutusega kaupu

reguleerivas seaduses.

Tegelikud tulusaajad, hankijad, juhid ja avalikud teenistujad, ning samuti töötajad, kes on otseselt

seotud sõjaliste kaupade ühises Euroopa Liidu nimekirjas nimetatud sõjaliste kaupade tootmise,

parandamise, levitamise, ladustamise, transpordi, nendega seotud teenuste osutamise või valvega

peavad vastama sätestatud nõuetele. Need nõuded hõlmavad kodakondsust, psühhiaatri arvamust

ja narkoloogi arvamust ning isik ei tohi olla karistatud erinevate süütegude eest.

5.2.2. Soome

Vastavalt relvaseaduse paragrahvile 27 peavad isikud, kes on relvade käitlemisloa omaniku poolt

palgatud relvade transportimise, ladustamise või käitlemisega seotud ülesanneteks, omama selleks

käitlemisluba. Käitlemisloa võivad saada vähemalt 18-aastased isikud, keda peetakse nende tervise

ja käitumise põhjal sobivaks ja kelle tööülesanded nõuavad relva käitlemist. Eelkõige on alla 20-

aastastel isikutel keelatud käsitseda teatavaid relvi, mis on loetletud relvaseaduse § 9 lõike 1

punktis 5a, näiteks püstoleid, revolvreid, kombineeritud relvi või eriti ohtlikke tulirelvi, näiteks

lühikese kesktulega poolautomaatsed tulirelvad. Paragrahvis 28a on täpsustatud, et politseiamet

10

väljastab selleks volitatud isikutele relva käitlemisloa, mida tuleb asjaomaste ülesannete täitmise

ajal kaasas kanda ja nõudmise korral esitada.

5.2.3. Poola

Sõjalise tootmise ja kauplemise valdkonnas töötamiseks kehtivad mitmed nõuded personalile,

mille hulka kuuluvad vanusepiirang, täielik teovõime, psüühikahäirete puudumine, karistusregistri

kannete puudumine ning politsei või muu pädeva asutuse positiivne arvamus isikust. Tööandja

peab nii enne töölevõtmist kui ka perioodiliselt töösuhte kestel kontrollima, kas töötaja vastab

nendele nõuetele. Kontroll hõlmab karistusregistri väljavõtteid, regulaarseid meditsiini- ja

psühholoogilisi hindamisi ning iga 5 aasta järel politsei arvamuse küsimist. Oluline on märkida, et

need nõuded kehtivad kõigile, kes tegutsevad sõjalise tootmise ja kauplemise valdkonnas, mitte

ainult otseste tootmise või kaubandusega tegelevatele isikutele. Samuti tuleb arvestada, et need

nõuded tulenevad Poola õigusaktidest ja võivad olla mingite konkreetsete toodete ja tehnoloogiate

puhul veel rangemad.

5.3. Sõjarelva, selle oluliste osade ning relvasüsteemi definitsioon.

5.3.1. Läti

Läti relvaseaduse (Ieroču aprites likums) kohaselt on sõjarelv sõjaliseks otstarbeks valmistatud

relv või erivahendid, mis on kantud sõjaliste kaupade ühisesse Euroopa Liidu nimekirja ja mis on

ette nähtud elusate või elutute sihtmärkide hävitamiseks või kahjustamiseks, samuti sellise relva

või erivahendi laskemoon, olulised osad ja lisaseadmed.

Tulirelva oluline osa on eraldiseisev osa, mis on lisatud selle tulirelva kategooriasse, millele see

on paigaldatud või paigaldatakse – toru, kaasa arvatud torud ja adapterid, mida saab lisada ja mis

on mõeldud kaliibri vahetamiseks, raam, lukk või laskemehhanismi raam, sulgur, trummel, korpus,

mis fikseerib toru ja täidab raami funktsiooni. Relvasüsteem ei ole defineeritud.

1) Läti relvajõud eristavad seda, kas sõidukeid saab pidada platvormideks või mitte. Näiteks

sõidukeid, mis on relvadega varustatud, hooldab sõjaväebaasis olev töökoda ning eraettevõtjad

tohivad käidelda sõidukeid ainult pärast relvade ja erivarustuse eemaldamist. Läti õigusaktides

puudub selgesõnaline regulatsioon relvade või relvasüsteemide tarkvara kohta. Sellest

tulenevalt määrab mainitud tarkvara tavakäibes müümise tingimused kindlaks kahesuguse

kasutusega kaupade komitee ning see peab olema kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

2) Laskemoona defineeritakse kui "esemeid, mis on konstruktsiooniliselt ette nähtud lasu

tegemiseks relva tulistamisel". Lahingumoon ei ole defineeritud.

3) Läti õiguses pole varitsevat õhuründemoona defineeritud.

4) Läti relvaseaduses on sätestatud relvade ja laskemoona üldine liigitus, kuid seda ei kohaldata

teenistus- ja sõjarelvadele.

5.3.2. Soome

Vastavalt relvaseadusele on tulirelva oluline osa määratletud järgmiselt: relvaraam, ülemine ja

alumine relvaraami osa, lukuraam, relvaraud, püstolkelk, trummel, padrunipesa, lukk ja muu

lukustusseade ning löögimehhanism või muu lukustusseade, päästeriiv, helisummuti ja osad,

millel on vastav funktsioon.

11

1) Soome õigusaktides ei määratleta relvaplatvorme, relvasüsteeme ega relvatarkvara. Siiski on

olemas eraldi õigusaktid, mida kohaldatakse näiteks tsiviilotstarbeliste droonide suhtes.

2) Tulirelvade ja laskemoona kontrolli määruses on määratletud, et laskemoon on tulirelva padrun,

mis sisaldab kuuli või haavleid ja padrunikesta, püssirohtu ja sütikut, samuti paukpadrunit ilma

kuulita.

3) Soome õiguses pole varitseva õhuründemoona defineeritud.

4) Soome õigusaktides puudub täpne sõjarelvade liigitus, kuid relvaseaduses on määratletud eriti

ohtlikud tulirelvad ning eriti ohtlik laskemoon ja lahingumoon, mis on välja toodud sõjarelvade,

laskemoona ja lahingumoona vastetena.

5.3.3. Poola

Poola õigusaktides määratletakse relva- ja sõjatehnoloogiaga seotud mõisted, hõlmates

laskemoona, relvi ja lõhkeaineid. Poola õiguses ei ole otseselt defineeritud sõjarelva ja

relvasüsteemi, vaid on sätestatud sõjaliseks või politseiliseks otstarbeks ettenähtud tehnoloogia ja

tooted.

Laskemoona definitsioon hõlmab mitmesuguste erinevate laskemoonaliikide kirjeldusi, alates

sulatatud padrunitest kuni lõhkeainet sisaldavate laskemoona komponentideni. Relvade määratlus

hõlmab erinevaid tulirelvi, õhurelvi, gaasiseadeldisi ja muid elu või tervist ohustavaid vahendeid.

Lõhkeained jagatakse erinevatesse liikidesse sõltuvalt kasutatava lõhkeaine omadustest.

Sõjaliseks või politseiotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud tooted ja tehnoloogiad on jagatud 14

rühma, hõlmates massihävitusrelvi, maismaasõidukeid, õhusõidukeid, elektroonilisi seadmeid,

suunatud energia relvasüsteeme ja mitmeid teisi.

Kui droon on mõeldud sõjaliseks või politseiliseks otstarbeks, on selle tootmine ja sellega

kauplemine lubatud tegevusloa alusel (isegi kui see ei kanna lõhkepead), sama kehtib ka selle

oluliste osade kohta. Kui oluline osa on spetsiaalselt kavandatud kasutamiseks näiteks

maismaasõiduki, sõjalaeva, spetsiaalse õppevarustuse, elektroonilise varustuse või muu

spetsiaalselt sõjaliseks või politseiliseks otstarbeks kavandatud varustuse osana, on selle tootmine

ja sellega kauplemine samuti lubatud tegevusloa alusel.

5.4. Käitamiskoha nõuded

5.4.1. Läti

Sõjarelva kandva platvormi käitlemiskohale esitatavad nõuded on reguleeritud relvajõudude

sisekorraeeskirjadega, seetõttu ei saa üksikasjalikku võrdlust teha.

Juriidiline isik peab hoidma tulirelva, selle asendatavaid olulisi osasid, laskemoona ja suure

energiaga pneumorelvi, samuti tulirelva olulisi osasid relvaloas märgitud aadressil spetsiaalselt

selleks ettenähtud relvahoidlas. Nimetatud relvaladu peab vastama sätestatud nõuetele, mille

hulgas on ka ehitusnõuded. Näiteks seoses konstruktsiooni, ustega, lukkudega, seinte ja akendega.

Lisaks on sätestatud tuleohutusnõuded, mille tõttu peab relvaladu olema varustatud

tulekahjuanduri, häiresignalisatsioonisüsteemi ja turvahäiresüsteemiga.

12

Sarnaselt on reguleeritud ka laskemoonaladude nõuded. Laskemoona ladustatakse hoidlas

metallkappides (metallkastides) või originaalpakendis relvadest eraldi.

5.4.2. Soome

Relvaseaduse kohaselt on relvade äritegevuse litsents kohustuslik. Paragrahv 21 võimaldab

politseiametil kehtestada litsentsile ajalisi ja piirkondlikke tingimusi, sealhulgas

tegevuspiiranguid, äritegevuse ja ladustamiskohtade arvu ja ohutust ning muid asjakohaseid

tegureid. Paragrahvi 42c kohaselt peavad loaomanikud teavitama politseid 30 päeva jooksul

relvade või nende osade omandamisest, laenutamisest, valmistamisest või ümbertöötamisest.

Paragrahvis 106 kirjeldatakse tulirelvade, oluliste osade, padrunite ja ohtlike mürskude

ladustamisnõudeid, sealhulgas sissemurdmiskindlaid kappe. Loaomanike ja relvakogujate

hoiuruumid peavad olema politsei poolt heakskiidetud ja ehituslikult turvalised. Politsei kontrollib

korrapäraselt neid rajatisi, toimikuid ja raamatupidamisaruandeid ning tal on õigus pääseda

hoiuruumidesse. Politsei kontrollib ka relvakogude hoiuruume enne litsentside väljastamist,

kusjuures mis tahes muudatuste puhul tehakse korduvkontroll. Kontrolliaruanded

dokumenteeritakse relvade andmebaasis.

5.4.3. Poola

Poola sõjatootmise ja -kaubanduse seaduse artikli 33 kohaselt peavad lõhkematerjalid, relvad,

laskemoon ja sõjaliseks või politseikasutuseks mõeldud tooted, mida toodetakse või hoitakse

seoses vastava tegevusluba nõudva majandustegevuse raames, olema hoitud tingimustes, mis

tagavad inimeste elu ja tervise, vara ning keskkonna kaitse. Tegevusluba omav ettevõtja peab

tagama sobiva asukoha, konstruktsiooni ja varustusega ladustamisrajatised, järgima tehnilise hoiu-

ja tervise- ning ohutuskäsiraamatu nõudeid ning hoidma ladustamisrajatise kvalifikatsioonikaarti.

Ladustamisrajatisi liigitatakse vastavalt seal hoitavate lõhkematerjalide, relvade, laskemoona ja

sõjalise või politseikasutuseks mõeldud toodete tüübile, kogusele, otstarbele ja asukohale. Hoones,

kus neid säilitatakse, ei tohi läbi viia muud majandustegevust. Üldreeglitele lisaks on kehtestatud

üksikasjalikud eeskirjad erinevate ohtlike materjalide klasside ladustamiseks Majandus-, Töö- ja

Tehnoloogiaministri 5. augusti 2021. aasta määruses "Ladustamise eeskirjad".

Ladustamisrajatised hõlmavad hooneid, ruume ja piiratud alasid, kus hoitakse lõhkematerjale,

relvi, laskemoona ja sõjalise või politseikasutuseks mõeldud tooteid. Nõuded hõlmavad nii

korralduslikke nõudeid kui ka tehnilisi nõudeid, tagades ladustamise ohutuse, täpsustades

materjalidele ja varustusele seatavaid nõudeid ning kehtestades kaitsemeetmeid varguse ja

volitamata juurdepääsu vastu.

5.5. Nõuded vedude tegemisele ja eskordile

5.5.1. Läti

Sõjakaupade veo ja valvega tegelevad töötajad peavad vastama 1. ja 2. küsimuses nimetatud

nõuetele. Valitsuse määrus nr 211 kohaselt on tulirelvade, oluliste osade ja laskemoona veoks

vajalik riikliku politsei poolt väljastatud relvade transportimise luba. Relvade käitlemise seaduses

on sätestatud menetlused, mida kohaldatakse Läti piiri ületavate riigiasutuste ja riigi relvajõudude

töötajate ning välisriigi relvajõudude ja julgeolekuteenistuse töötajate suhtes.

13

Kui justiits-, sise- või kaitseministeeriumid teostavad järelevalvet kahesuguse kasutusega kaupade

veo üle, mille lähteriik on kas Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigid, samuti

kui vedu toimub ilma vahendava ettevõtteta, ei ole impordilitsents vajalik. Kui aga registreeritud

vahendajad tegelevad nende kaupade transiidiga, on vaja selleks eraldi transiidiluba.

5.5.2. Soome

Soome politseiamet peab andma eelneva nõusoleku relvade, nende osade, padrunite ja ohtlike

mürskude importimiseks. Selle eelneva nõusoleku võib anda isikule, kellel on luba tegeleda

relvade, relva oluliste osade, laskemoona ja eriti ohtlike mürskude käitlemisega. Samuti peab

olema täidetud eeldus, et importimine ei ohusta avalikku korda ja julgeolekut. Mõnel juhul võib

nõuda lõppkasutaja sertifikaati, väga ohtlike tulirelvade puhul on selle nõudmine kohustuslik.

Soome relvaseaduse paragrahv 33 kohustab relvade, oluliste osade, padrunite ja ohtlike mürskude

importimiseks omama vastavat politseiameti poolt väljastatud luba. Loa väljastamine järgib

kindlaksmääratud kriteeriume, mis on sarnased eelnevas lõigus mainitud nõusoleku andmisele

kehtestatud kriteeriumitega. Relvade ja padrunite müügiks või levitamiseks mõeldud relvade ja

padrunite puhul peavad loaomanikud esitama tolliametile tõendid ohutuskontrolli kohta.

Kontrollimist kohaldatakse ka siis, kui relva osa asendatakse kaubanduslikul eesmärgil.

Erandid kehtivad muuseumidele saadetavate kollektsiooniesemete puhul, mille puhul on

täiendavad kontrollikohustused reguleeritud valitsuse määrustega. Soome kaitsevägi teostab oma

sõjaväerelvade, laskemoona ja lahingumoona vedu ise ning see jääb relvaseaduse

reguleerimisalast välja. Avalik teave sellise transpordimenetluse ja -juhiste kohta puudub.

5.5.3. Poola

Poolas puuduvad üksikasjalikud regulatsioonid relvade ja lahingumoona transpordiga tegelevate

töötajate konkreetsete nõuete määramiseks. Sõjatootmise ja -kaubanduse seaduse § 2 lõike 2

kohaselt ei nõuta Poola Vabariigi territooriumil tehtavatelt vedudelt vastavat tegevusluba.

Relvade ja laskemoona transporti võivad teostada ainult postiteenuste pakkujad või vastava

kauplemisloaga ettevõtjad. Üldine reegel on aga seotud olulise erandiga, mis nõuab

Personalikaitse ja Varakaitse seaduse § 5 lõike 5 kohaselt vojevoodkonna marssalilt (wojewodzilt)

alade, rajatiste ja seadmete kohustusliku kaitse registri pidamist. See register hõlmab muu hulgas

asutusi, mis toodavad, parandavad ja/või ladustavad sõjarelvastust, -tehnikat ja -varustust.

Relvade või muu militaartehnika transport nendest registreeritud rajatistest on kohustusliku kaitse

all ning seda võib teostada ainult spetsialiseerunud relvastatud turvameeskond. Lisaks peaksid

sellised transportimised olema vastavalt varustatud tehnilise kaitsega, mis hõlmab elektrooniliste

seadmete ja alarmsüsteemide paigaldamist, samuti mehhaaniliste turvaseadmete paigaldamist.

Töötajad, kes tagavad vastava transpordi julgestuse, võivad olla palgatud otse ettevõtja poolt või

välise turvafirma töötajad, kuid mõlemal juhul peavad nad vastama kindlatele

kvalifikatsiooninõuetele, mida perioodiliselt kontrollitakse. Nende nõuete hulka kuuluvad

kodakondsus, Poola, mõne teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Šveitsi Konföderatsiooni või Euroopa

Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmesriigi kodakondsus, vanus üle 21 aasta, vähemalt

põhiharidus, täielik õigus- ja teovõime, varasemate rikkumiste puudumine, kehtivad meditsiini- ja

psühholoogi poolt väljastatud sertifikaadid, samuti teoreetiline ja praktiline väljaõpe tulerelvade

14

kasutamise, enesekaitse, sekkumistehnikate ja isiku- ja varakaitsega seotud õigusaktide

valdkonnas.

5.6. Nõuded riigipiiriülestele sõjarelvade ja laskemoona vedudele (julgestuseskort,

teavitamis- ja loakohustus)

5.6.1. Läti

Läti relvaseaduse ja valitsuse määruse nr 657 kohaselt peavad sõjaliste kaupade nimekirjas

loetletud relvi, laskemoona ja erivahendeid kolmandatesse riikidesse eksportivad või importivad

isikud, samuti Euroopa Liidu siseseid vedusid korraldavad isikud järgima kahesuguse kasutusega

kaupade seaduses sätestatud nõudeid.

Saamaks impordisertifikaati strateegilise tähtsusega kaupade importimiseks kolmandast riigist või

lõppkasutusdeklaratsiooni strateegilise tähtsusega kaupade ringlusse laskmise kohta, peab isik

esitama muu hulgas kõik olulise teabe, nõutava äritegevusloa koopia, tehingulepingud ja tõendid

makstud riigilõivude kohta.

5.6.2. Soome

Vastavalt Soome kaitsematerjali ekspordi seadusele 6 on lubatud kaitseotstarbelist toodet

eksportida Soomest väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda või sellest väljaspool olevatesse

riikidesse ainult juhul, kui selleks on väljastatud või avaldatud ekspordiluba. Selleks, et olla

vahendaja Euroopa Majanduspiirkonnast väljaspool olevate riikide vahel, kes tahavad sõlmida

kaitseotstarbeliste toodete ekspordilepinguid Soome territooriumil, või Euroopa

Majanduspiirkonda asuvate riikide vahel, kes tahavad mainitud tooteid üle anda Soome

territooriumil, on vaja vahendamisluba.

Soome kodanikud, Soome ettevõtjad ja välisriikide kodanikud, kes on elukohajärgse seaduse

kohaselt Soome alalised elanikud, peavad omama vahendamisluba kaitseotstarbeliste toodete

vahendamiseks väljaspool Soome territooriumi. Kaitseotstarbeliste toodete vedamiseks läbi

Soome on vaja transiidiluba, kui eksportija või vastuvõtja või mõlemad on pärit väljaspool

Euroopa Majanduspiirkonda asuvatest riikidest.

5.6.3. Poola

Poolas võib plahvatusohtlike ainete, relvade, laskemoona ja sõjaväe või politsei otstarbeks

mõeldud toodete ja tehnoloogiate transport nõuda mitmeid heakskiite või lubasid. Relvade ja

kahesuguse kasutusega kaupadega kauplemiseks võib vajalik olla strateegiliselt oluliste kaupadega

kauplemise loa saamine, mis antakse Poola Vabariigi territooriumil asuvatele ettevõtjatele.

Tulirelvade äravedu ettevõtjate poolt EL-i piires nõuab sertifitseeritud transpordiluba vastavalt

sõjatoodete ja -kaubandustegevuse seadusele. Relvade, nende oluliste osade ja ülejäänud osade

ning tulirelvade laskemoona eksport ja transiit nõuab ekspordiluba või impordi tõendit, mis

antakse ettevõtjatele, kellel on relvade või laskemoonaga kauplemiseks tegevusluba.

Relvadega seonduvale väliskaubandusele kehtib eelkõige 2000. aasta 29. novembril avaldatud

väliskaubanduse seadus, mis reguleerib piiriüleseid tegevusi. Samuti tuleb märkida, et kahesuguse

kasutusega kaupade impordi või EL-i piires üleandmise jaoks ei ole eriluba vaja, kuid nende

15

ekspordiks on vajalik individuaalne või riiklik üldluba. Relvakaubanduse jaoks võidakse

väljastada individuaalne või üldluba, mis on Poola majandusministri vastutusalas.

Poola majandusminister võib kehtestada rahvusliku üldloa olukordadele, kus kaubandus on

strateegiliselt oluline. Isik, kellel on luba, peab teiste nõuete hulgas esitama iga-aastase aruande

kaubandustegevuse kohta majandusministrile. See peab sisaldama üksikasju kaubandusest ja

ekspordist.

5.7. Nõuded laskemoonaladudele, lahingumoonaladudele ning erinevus lõhkeaineladude

nõuetest

5.7.1. Läti

Laskemoonalaole esitatavad nõuded on välja toodud 5. küsimuse vastuses. Läti õigusaktides ei ole

sätestatud mingeid nõudeid lahingumoonalaole, kuid laskemoonalaole sätestatud nõuded erinevad

siiski nõuetest, mis on sätestatud lõhkematerjaliladudele. Lõhkeainete ja lõhkeseadeldiste lao

territoorium peab näiteks olema piiratud vähemalt 2 m kõrguse aiaga ning aia ja lao vaheline

kaugus peab olema vähemalt 20 m. Lõhkeainete ja lõhkeseadeldiste ladu peab mh järgnevatele

nõuetele: sissepääs peab olema varustatud topeltuksega ja sissemurdmiskindlate lukkudega ning

ventilatsioonisüsteem ei tohi ohustada lõhkeainete ja lõhkekehade ladustamist.

5.7.2. Soome

Laskemoona- ja lahingumoonaladude suhtes kohaldatakse relvaseaduses viidatud sätteid

(paragrahvid 20, 21, 42c, 106 ja 116).

Lõhkeainete ladude puhul on ohtlike kemikaalide ja lõhkeainete ohutu käitlemise seaduse § 58

ette nähtud, et lõhkeainete valmistamiseks ja ladustamiseks on vaja Soome ohutus- ja

kemikaaliameti (Tukes) luba, kusjuures vahet ei tehta ajutisel ja pikaajalisel ladustamisel.

Valitsuse määruses on sätestatud üksikasjalikud eeskirjad loamenetluste, loataotluste, oluliste

muudatuste teatamise ja teabe esitamise kohta. Tukes vastutab lõhkeainete tootmisrajatiste

tehnilise rakendamise, tööpõhimõtete ja juhtimissüsteemide järelevalve ja kontrollimise eest.

Vastavalt ohtlike kemikaalide ja lõhkeainete ohutu käitlemise seaduse paragrahvidele 61 ja 62

peavad käitajad määrama vastutava isiku ning koostama eeskirja või ohutusaruande ja sisemise

hädaolukorra lahendamise plaani, et vältida suurõnnetuste ohtu lõhkeainete valmistamisel ja

ladustamisel.

5.7.3. Poola

Ladustamismäärus (käsitletud ka küsimuse 5 all) kehtestab täiendavad üksikasjalikud

korralduslikud ja tehnilised nõuded plahvatusohtlike ainete ja laskemoona hoiustamiseks vastavalt

rahvusvahelise ohtlike kaupade maanteetranspordi lepingule (ADR-le) või kooskõlastatud Poola

standarditele. Korralduslikud nõuded hõlmavad plahvatusohtlike ainete pakendamist vastavalt

ADR-le või Poola standarditele, erinevate alamklasside koos hoiustamise nõuete järgimist ja

kaitseala määramist ladu ümbritseval alal.

Tehnilised nõuded hõlmavad muu hulgas lao varustamist tulekindlate materjalidega,

ventilatsiooni- ja tulekustutussüsteemide paigaldamist ning ligipääsutee tagamist tuletõrje

16

masinatele. Ladustamismäärus sisaldab ka plahvatusohtlike ainete ja laskemoona detailset

klassifikatsiooni, keelates nende hoiustamise kokkusobimatute klasside puhul.

5.8. Nõuded laskemoona ja lahingmoona testimisele ja sertifitseerimisele

5.8.1. Läti

Läti relvaseaduse kohaselt on relvade käitlemisega tegelev ettevõtja kohustatud turustama ainult

selliseid tulirelvi ja selle olulisi osi, mis vastavad märgistamis- ja registreerimisnõuetele. Lisaks

sellele peab mainitud ettevõtjal olema kaitseministeeriumi poolt väljastatud sertifikaat sõjaliste

kaupade tootmiseks.

See sertifikaat annab ettevõtjatele õiguse toota sõjalisi relvi ja seadmeid tingimusel, et

tootmiskohas on tagatud inimeste, vara ja keskkonnaohutus. Kaitseministeeriumi poolt

sertifikaatide väljastamiseks moodustatud komisjon lisab sertifikaadi eritingimustes nõuded

konkreetsete sõjarelvade või selles märgitud eriseadmete valmistamiseks.

5.8.2. Soome

Vastavalt relvaseadusele on kaubanduslikul eesmärgil padrunite ja eriti ohtlike mürskude

valmistamiseks vaja relvade äritegevuse litsentse. Vastavalt valitsuse määrusele tuleb soetatud,

toodetud, ladustatud või üleantud laskemoona ja eriti ohtlike lahingumoona kogus, liik ja kaliiber

märkida vastavasse andmebaasi. Soome õigusaktides ei ole otseselt sätestatud nõudeid

laskemoona ja lahingumoona katsetamiseks, sertifitseerimiseks ega turuleviimiseks peale relvade

äritegevuse litsentsi omamise nõude.

5.8.3. Poola

Esiteks tuleb relvi, laskemoona, plahvatusohtlikke aineid ja muid sõjaväe ja politsei kasutatavaid

tooteid toota viisil, mis tagab kogu ettenähtud kasutusperioodi vältel nende maksimaalse

usaldusväärsuse ja ohutuse normaalsetes ja ettenähtavates tingimustes. Samuti peavad need

kujutama võimalikult vähe ohtu inimelule, tervisele, varale ja keskkonnale ning neid on võimalik

hävitada.

Ettevõtja, kes tegeleb majandustegevusega seotud plahvatusohtlike ainete, tulirelvade,

laskemoona või sõjaväele või politseile kasutamiseks mõeldud toodete tootmisega, peab ühe aasta

jooksul alates vastava loa saamise kuupäevast või loa pikendamisest looma tootmise kvaliteedile

hindamissüsteemi. Seda süsteemi tuleb sertifitseerida kaitse ja julgeoleku valdkonnas tunnustatud

ameti poolt. Lisaks tuleb ettevõtjal rakendada ja säilitada meetmeid inimelu, tervise, vara ja

keskkonna ohtu sattumise olukorra jaoks ning need meetmed tuleb kooskõlastada vastava

piirkondliku tuletõrje, politsei ja terrorismiohu korral ka Siseturvalisuse Ametiga. Lisaks

ülalnimetatud kvaliteedinõuetele on kohustus märgistada ja registreerida toodetud relvad,

laskemoon ja plahvatusohtlikud ained vastavalt kehtivatele eeskirjadele.

6. Kaasatud osapooled

VTK koostamise käigus konsulteeriti KV-ga, Siseministeeriumiga (edaspidi SIM), Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumiga (edaspidi MKM), PPA-ga, Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametiga (edaspidi TTJA) ning Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liiduga (edaspidi

EKTL). Lisaks kaasatakse kaitsetööstusettevõtted.

17

Seaduse eelnõu koostamise käigus kavatsetakse konsulteerida või kaasata eelnõu koostamisse:

KV, Välisluureamet (edaspidi VLA), SIM, Välisministeerium (edaspidi VÄM), MKM, RaM,

Justiitsministeerium (edaspidi JUM), Kliimaministeerium (edaspidi KLIM), PPA, KAPO, TTJA,

EKTL ning kaitsetööstusettevõtted.

III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

• Avalikkuse teavitamine -

• Rahastuse suurendamine x

• Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra

säilitamine

x

• Senise regulatsiooni parem rakendamine x

• Muu (palun täpsusta) -

7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs

Avalikkuse teavitamine ei võimalda kiirendada ja lihtsustada kaitsetööstuse arendamist, mistõttu

ei analüüsita antud lahendust täpsemalt.

Mitte midagi tegemine tähendab, et jätkub praegune olukord nii nagu see on kirjeldatud selle VTK

I osa 1. punktis ja see ei aitaks samuti kiirendada ega soodustada muutunud julgeolekuolukorrale

kohast kaitsetööstust.

Rahastuse suurendamine ei aita kõrvaldada õigusaktides olevat ebaselgust või ka näiteks keeldu,

et äriühingu aktsionär või osanik on näiteks Austraalia või Jaapani kodanik.

Senise regulatsiooni parem rakendamine aitaks vaid osaliselt veostega seotud probleemi

lahendada, kuid ei lahenda seda terviklikult.

Kokkuvõtteks, probleemide põhjuseks on RelvSi mõningate sätete ebaselgus ja ühe probleemi

lahendamise soovi tagajärjel tekkinud uus probleem, mis ei soodusta relvade ja laskemoona

tootmisega seotud (välis)investeeringute tulekut Eestisse, mistõttu ei ole Eestil võimalik oma riiki

kaitstes operatiivselt varustada relvade ja laskemoonaga ega Eesti kaitsetööstusel võimalik

kasutada maksimaalselt ära muutunud julgeolekuolukorrast tekkinud potentsiaali. Tekkinud

probleeme aitab lahendada regulatsiooni kaasajastamine.

7.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest

Kaitseministeerium leiab, et senise regulatsiooni säilitamine ei aitaks kaasa käesolevas VTK-s

esile toodud probleemide lahendamisele ja eesmärgi saavutamisel. Avalikkuse teavitamise,

rahastuse suurendamise ja regulatsiooni senisest tõhusama rakendamise teel ei oleks samuti

võimalik probleemide lahendamisele kaasa aidata.

IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused

8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või

on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida

18

2018. a jõustunud RelvS muudatusteks tehtud VTK-s analüüsiti Soome, Taani, Saksamaa ja Itaalia

õigusruumi kirjeldust. Kuna toona oli eesmärk õigusraamistiku loomine, siis sissevaade nende

riikide õigusesse andis suuremad teeviidad loamenetlusele, järelevalvele, riigilõivule, olulise

osaluse omanikule seatud nõuete osas jne.

Eelnõu koostamise käigus analüüsitakse Soome, Poola ja Läti regulatsioone ning võetakse

vajadusel arvesse nende riikide parimad praktikad.

Teemad RelvS-is, mida võrreldakse välisriikidega eelnõu koostamise käigus:

1) nõuded tegevusluba taotlevale ettevõttele;

2) nõuded ja taustakontroll tegevusluba omava ettevõtte personalile, alltöövõtjatele ja teenuse

osutajatele;

3) sõjarelva, selle oluliste osade ning relvasüsteemi definitsioon;

4) nõuded sõjarelva laskekõlbmatuks muutmisele ja demilitariseerimisele;

5) käitamiskoha nõuded, nt relvahoidlale, tootmisruumidele, ladudele;

6) nõuded vedude tegemisele ja eskordile (taustakontrollid vedusid teostava ettevõtte

töötajatele, julgestusteenust pakkuva ettevõtte töötajatele jms);

7) arendus- ja teadustegevus sõjarelvade, laskemoona alal ning sellega seotud nõuded;

8) nõuded harjutusmoona käitlemisel;

9) nõuded riigipiiriülestele sõjarelvade ja laskemoona vedudele (julgestuseskort, teavitamis-

ja loakohustus);

10) relvaseaduse ja lõhkematerjaliseaduse alusel antud tegevuslubade kontrolliesemete ja

menetluse võrdlus;

11) nõuded laskemoonaladudele, lahingumoonaladudele ningerinevused lõhkeaineladude

nõuetest;

12) nõuded laskemoona ja lahingmoona testimisele ja sertifitseerimisele.

9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus

Vaja on olemasolevate regulatsioonide kaasajastamine – RelvSi muutmine ning ka rakendusaktide

muutmine:

Seadused:

- RelvS;

- LMS;

- KrMS;

- vajadusel teised seadused.

Rakendusakt: kaitseministri 10.07.2018 määrus nr 11 „Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona

käitlemise nõuded ja kord“. Taristuga seotud nõuete ülevaatamine ja vajadusel täpsustamine.

Samuti on vaja kehtestada kaitseministri määrus „Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona

täpsustav loetelu“. Viimane aitab kaasa paramale sõjarelvade (sh relvasüsteemide) liigitamisele,

mis omakorda aitab ettevõtjatel paremini käitlusnõudeid järgida kartmata, et nad võivad mõnda

nõuet rikkuda seetõttu, et nendel ja järelevalveasutusel on erinev arusaam sõjarelva liigituse kohta.

10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise

õigusega määratud raamid

19

Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega määratud

raami on põhjalikult analüüsitud 2017. a relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse,

lõhkematerjaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu käigus ning käesoleva VTK

osas ei ole raamistik muutunud:

Kavandatav regulatsioon puudutab eelkõige järgmisi põhiõigusi ja –vabadusi:

- PSi § 11 kohaselt võib õigusi ja vabadusi piirata juhul, kui need on vajalikud ega moonuta

piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Põhiõiguse piiramine muu põhiseadusliku

väärtuse kaitseks on eelkõige seadusandja ülesanne (põhiõiguse piirangu

proportsionaalsuse kontroll), mis ei välista kitsamalt määratletud kaalutlusõiguse andmist

täidesaatvale riigivõimule.

Isiku taustakontrolli hindamist on vaja eelkõige õigusrikkumisest tekkida võiva

kõrgendatud ohu avalikule korrale ennetamiseks ja selle kaudu riigi julgeoleku tagamiseks.

Sõjaväerelvade käitlemisega tegeleva äriühingu omanikud, juhatuse ja nõukogu liikmed on

isikud, kelle majandustegevus on seotud riigikaitse ja sisejulgeolekuga ning kelle

majandustegevuse kaudu on võimalik mõjutada riigi põhiseaduslikku korda või põhjustada

kõrgendatud ohtu avalikule korrale. Peale selle veel nende julgeolekuriskiga ülesannet

täitvad töötajad. Põhiseaduslikkuse riive ulatust on hinnatud taustakontrolli seaduse eelnõu

koostamise käigus.

- PSi § 29 lõike 1 kohaselt on Eesti kodanikul õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja

töökohta. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seadus ei

sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi

kodanikul ja kodakondsuseta isikul. See on üks vaba eneseteostuse väljendusvormidest.

Juhul kui inimene näiteks keeldub lubamast enda tausta kontrollida või ilmneb, et ta on

olnud süüdi mõistetud kuriteos, mille tõttu ta ei saa (kaitsetööstus)ettevõtte juhatusse

kuuluda või palgata teda tööle, riivab see tema õigust tegutseda enda valitud tegevusalal.

- PSi § 31 lõike 1 kohaselt on Eesti kodanikel õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda

tulundusühingutesse ja -liitudesse. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise

tingimused ja korra. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikega

ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. Ettevõtlusvabaduse

tuumaks on riigi kohustus mitte teha põhjendamatuid takistusi ettevõtluseks ja seda

vabadust riivab iga abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega

seotud tegevuse. Teisisõnu, riik peab tagama õigusliku keskkonna vaba turu toimimiseks.

Ettevõtlusvabadus ei ole piiramatu. Ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab avalikust huvist

või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema kaalukas ja

enesestmõistetavalt õiguspärane. Nii ei peeta üldiselt suureks riiveks tegevusloa nõuet ega

ka seda, et osa ettevõtlusvaldkondi on tugevama riikliku kontrolli all ja sellest tulenevalt

on ettevõtja tegevus allutatud rangemale regulatsioonile ja järelevalvele.

Kavandatav regulatsioon puudutab eelkõige järgmisi rahvusvahelise õiguse või Euroopa

Liidu õiguse allikaid:

- Euroopa Liidu Toimimise Lepingust (edaspidi ELTL) tuleb Eesti riigile mitmeid

kohustusi, näiteks ei tohi seadusega kehtestada mistahes meetmeid, mis takistaks ELi

siseturu vaba toimimist või takistaks isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumist. Siiski ei

ole need keelud absoluutsed. ELTLis on mitmed erandid, mida liikmesriik saab kasutada,

20

kui ta soovib reguleerida teatud valdkondi, nagu kaitsetööstus, mis on tihedalt seotud riigi

julgeolekuga. Seega ei ole kavandatav eelnõu vastuolus ELi õigusega ja

kaitsetööstusettevõtetele ja nendega seotud isikutele (omanikud, juhtkond, töötajad) on

võimalik sätestada piiranguid, kuid need peavad olema proportsionaalsed ja ei tohi

mõjutada teiste kaupade vaba liikumist ELi siseturul.

- Maailma Kaubandusorganisatsiooni (edaspidi WTO) leping tehniliste kaubandustõkete

kohta ja teenustekaubanduse üldleping. Lepingu tehniliste kaubandustõkete kohta artikli 2

lõike 2.2 järgi võivad WTO liikmed piirata seadusega kaubandust rohkem kui seda on vaja

seadusliku eesmärgi täitmiseks, sealhulgas võttes arvesse riske, mida seaduse nõuete

sätestamata jätmine tekitaks. Nende eesmärkide hulka kuulub ka riigi julgeolek. Riske

tuleb hinnata. Leping tehniliste kaubandustõkete kohta reguleerib põhimõtteliselt sama

valdkonda, mida ELi siseturureeglid. Kuna sõjaline kaup ei ole laiatarbekaup, siis üldjuhul

puudub ka vajadus selliste tehniliste nõuete sätestamiseks üldiselt, sest iga sõjaline kaup

on oma tehnilise spetsifikatsiooniga, mis lepitakse kokku valmistaja ja tellija vahel.

- Teenustekaubanduse üldlepingu XIVbis artikkel sätestab julgeolekuerandid teenuste

osutamisel. Esiteks ei ole WTO liikmel kohustust avaldada teavet, mille avalikustamist ta

peab oma esmatähtsate julgeolekuhuvidega vastuolus olevaks. Teiseks võib liikmesriik

seadusega sätestada keelde ja piiranguid julgeolekuhuvide kaitseks, kui see on seotud

teenuste osutamisega otse või kaudselt relvajõudude varustamiseks või kui riigis on

sõjaolukord või muu rahvusvaheliste suhete eriolukord või kui see on seotud

tuumamaterjalidega. Kolmandaks võib liikmesriik seada keelde ja piiranguid, kui nende

seadmata jätmine takistab tal täitmast oma kohustusi Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni

ees rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamiseks. Mõlema lepingu puhul tuleb teavitada

WTOd kasutusele võetud meetmetest. Seega ei ole kavandatav eelnõu takistuseks ka WTO

liikmelisusest tulenevate kohustuste täitmisel.

- Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) lepingutest on sõjaväerelvade, lahingumoona

ja muu sõjavarustusega seotud relvakaubandusleping ja rahvusvahelise organiseeritud

kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsiooni täiendav tulirelvade ja nende osade ning

laskemoona ebaseaduslikku tootmist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestav

protokoll ehk relvaprotokoll. Relvakaubanduslepingu eesmärgiks on vähendada

ebaseaduslikku relvakaubandust ja kehtestada ühtsed (miinimum)reeglid rahvusvahelisele

relvakaubandusele. Peale selle veel parandada piirkondlikku julgeolekut ja stabiilsust,

edendada riikide vastutust ja läbipaistvust relvade edasiandmisel. Leping ei mõjuta

põhimõtteliselt riigisisest regulatsiooni relvade kohta ega relvade omamise poliitikat.

Riigid peavad igal aastal esitama sekretariaadile aruande relvade impordi ja ekspordi kohta.

Lepingut kohaldatakse järgmistele konventsionaalsetele relvadele: tankid, soomustatud

lahingumasinad, suurtükiväerelvad, sõjalennukid, ründehelikopterid, sõjalaevad, raketid,

raketisüsteemid ja käsitulirelvad. Kohaldatakse ka nende osadele, komponentidele ja

laskemoonale. Seega käsitleb relvakaubandusleping peamiselt RelvSi ja StrKSiga

reguleeritud valdkonda Eestis, mis on muu hulgas reguleeritud ka ELi tasemel.

- Relvaprotokoll kohaldub käsitulirelvadele ja see täiendab piiriülese organiseeritud

kuritegevuse konventsooni. Relvaprotokoll kehtestab raamistiku riikidele, et need

kontrolliks ja reguleeriks legaalseid relvi ja relvavooge, takistaks nende ebaseaduslikku

levikut ja ringlust ning mis hõlbustab relvadega seotud kuritegude uurimist. Protokolli

eesmärk on edendada ja tugevdada rahvusvahelist koostööd ja töötada välja asjakohased

meetmed, et ennetada, tõkestada ja likvideerida relvade, nende osade, komponentide ja

21

laskemoona ebaseaduslik valmistamine ja äritsemine. Eesti on selle protokolli

ratifitseerinud ja need põhimõtted ja nõuded oma õiguses kehtestanud. Sõjaväerelvade

käitlemise ja kontrollinõuded on kehtestatud sõjaväerelvade käitlemise määrusega, mis on

suunatud peamiselt Kaitseväele, Kaitseliidule ja Teabeametile. Kavandatavas

regulatsioonis, millega soovitakse anda eraõiguslikele juriidilistele isikutele õigus

valmistada ning muul viisil käidelda sõjaväerelvi ja muud sõjalist kaupa, jälgitakse juba

RelvSiga ja StrKSiga kehtestatud põhimõtteid ja seega ka relvaprotokolli põhimõtteid ja

nõudeid.

Isiku taustakontrolli teemal on puutumus järgmiste ELi ja rahvusvahelise õiguse allikatega:

- Isikuandmete kaitse üldmäärus;

- Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 – igaühel on õigus sellele, et

austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu ning sõnumite saladust;

- Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakti artikli 17 lõige 1 – kellegi isiklikku

või perekonnaellu ei tohi meelevaldselt või ebaseaduslikult vahele segada, kellegi

korteripuutumatusele, kirjavahetuse saladusele, aule ja reputatsioonile ei tohi

meelevaldselt või ebaseaduslikult kallale kippuda;

- Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 7 – igaühel on õigus sellele, et austataks tema era-

ja perekonnaelu, kodu ja edastatavate sõnumite saladust;

- Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 8 lõige 1 – igaühel on õigus oma isikuandmete

kaitsele.

- Sõjaliste kaupade ühine Euroopa Liidu nimekiri (2023/C 72/02). Varustus, mis on

hõlmatud nõukogu ühise seisukohaga 2008/944/ÜVJP, millega määratletakse

sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad.

V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus.

11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud

Muudatustega kaasnev täpsem mõjude analüüs valdkondade, sihtrühmade ja mõju ulatuse kaupa

analüüsitakse eelnõu koostamise käigus. Kaitsetööstuspargi rajamisega seoses viiakse läbi

keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille käigus selguvad täpsemad mõjud. Käesoleval juhul

on kavandatavate muudatuste mõjusid hinnatud järgnevalt:

11.1. Mõju riigi julgeolekule, välissuhetele ja siseturvalisusele

Valdkonnad: VTK punktid 1.1.-1.5.

Sihtrühm: ettevõtted, KV ning asutused kes väljastavad lube ja teostavad taustakontrolli ning

usaldusväärsuse kontrolli.

Tugeval ja konkurentsivõimelisel kaitsetööstusel on positiivne mõju riigi julgeolekule.

Sõjarelvade ja laskemoona tootmisvõimekus Eestis loob täiendava varustuskindluse lisaks Eesti

riiklikele sõjalistele varudele. Tekib suurem suutlikkus Eestis kohapeal riigikaitseks vajalikku

sõjalist kaupa toota. Koostöövõimalused meie liitlas- ja partnerriikide kaitsetööstusettevõtetega

kasvavad. Ettevõtjatele arusaadavad ja selged nõuded, mis täidavad ka riigi julgeoleku eesmärki,

aitavad luua kaitsetööstusele soodsa ettevõtluskeskkonna.

Sõjarelvade, nende laskemoona ja lahingmoona vedude regulatsiooni täpsustamine võimaldab

paremini maandada võimalikke julgeolekuohte, sest regulatsiooniga kohustatakse veoseid, mille

22

korral ei omata relvaseaduse kohast tegevusluba, eskortima relvastatud saatemeeskonnaga ning

vajadusel osutada vastavat eskorti KV-l.

Muudatusega tagatakse sõjalise võimekuse saavutamiseks KV jaoks vajalikus mahus ja vajaliku

järjepidevuse ning kiirusega sõjarelvade, nende laskemoona ja lahingmoona vedu. Teiseks saavad

liitlased lihtsamalt tuua Eestisse oma sõjaväerelvi ja kasutada Eesti ettevõtteid oma tarne ja

elutsükli ahelates.

Mõju välissuhetele on positiivne, sest Eesti ettevõtjad saavad konkureerida rahvusvahelistel

hangetel võrdselt teiste välismaiste ettevõtjatega ja see avaldab positiivset mõju

väliskaubandusele. Soodsam regulatiivne raamistik aitab Eestisse meelitada ka kaitsetööstuse

välisinvesteeringuid. Teiseks saavad liitlased lihtsamalt tuua Eestisse oma sõjaväerelvi ja kasutada

Eesti ettevõtteid oma tarne ja elutsükli ahelates.

Juriidilise isikuga seotud isikute kodakondsusnõude muutmine nii, et välistatud oleksid

agressorriigid kodanikud, aga mitte Eesti partnerriikide või Eestiga sõbralikes suhetes olevate

riikide kodanikud, ei suurenda ohtu riigi julgeolekule. Eesti suhtleb julgeoleku ja riigikaitse

küsimustes ja teeb koostööd paljude riikidega, mis ei kuulu NATOsse ja Euroopa Liitu, sealhulgas

näiteks Ukraina, Jaapan, Lõuna-Korea, Austraalia, Uus-Meremaa, Iisrael, Singapur jne.

Taustakontrolli kohustus jääb endiselt ja kindlustab selle, et ettevõtte juhtkonna, töötajate ja olulise

osa omanikud oleksid usaldusväärsed ja ei ohustaks riigi julgeolekut. Taustakontrolli võib olla

kolmandate riikide puhul raskem läbi viia ning see võib rohkem aega võtta, kuid see ei peaks

olema välistav tegur võimaldamaks sõbralike riikide kodanikel tegutseda Eesti kaitsetööstuses.

Strateegilise kauba regulatsioon tagab, et Eestis tegutsev relvi- või laskemoona tootev ettevõte ei

saa eksportida toodetud kaupa agressorriigile või kuritegelikule jõududele.

Kavandatav kaitsetööstuspark ei mõjuta negatiivselt pargi piirkonna julgeolekut. Tööstuspark saab

olema taraga piiratud ja valvatud territoorium, kus ja mille ümbruses tagatakse julgeolek ja

turvalisus.

Sõjarelvade, nende laskemoona ja lahingmoona vedude regulatsiooni täpsustamine võimaldab

paremini maandada võimalikke julgeolekuohte, sest regulatsiooniga kohustatakse veoseid, mille

korral ei omata relvaseaduse kohast tegevusluba, eskortima relvastatud saatemeeskonnaga ning

vajadusel osutada vastavat eskorti KV-l.

Muudatusega tagatakse sõjalise võimekuse saavutamiseks KV jaoks vajalikus mahus ja vajaliku

järjepidevuse ning kiirusega sõjarelvade, nende laskemoona ja lahingmoona vedu. Teiseks saavad

liitlased lihtsamalt tuua Eestisse oma sõjaväerelvi ja kasutada Eesti ettevõtteid oma tarne ja

elutsükli ahelates.

11.2. Mõju majandusele

Valdkonnad: Relvatööstuspargi rajamine ja VTK punktid 1.1. ja 1.2.

Sihtrühm: Ettevõtted.

Mõju majandusele on positiivne. Ettevõtjad on avaldanud soovi tegutseda kõigis relvade ning

laske- ja lahingumoona käitlemist puudutavates valdkondades.

Kaitsetööstussektori müügitulu on alates 2018. aastast, mil see oli 87,2 miljonit eurot, peaaegu

kahekordistunud. 2020-2021 oli müügitulu 165-170 miljonit eurot aastas. Ekspordikäive

moodustab sellest poole, 2021. aastal oli see 82 miljonit eurot. 2022. a oli kaitsetööstuse müügitulu

23

247 miljonit eurot ja eksport 136 miljonit eurot. 2021. aastaga võrreldes on müügitulu kasvanud

52% ja eksport peaaegu 70%.

Paralleelselt seaduse muudatusega planeeritav kaitsetööstuspark avaldab positiivset mõju eeskätt

laskemoona tööstusharu arengule ning loob ka eeldused innovatsiooniks selles valdkonnas. Alates

2018 on Eestis 11 ettevõtjat saanud relvaseaduse alusel tegevusloa ja ehitavad ümber, remondivad

ja hooldavad sõjarelvi ning korraldavad sõjarelvade ja laskemoona vedusid, kuid ei ole ühtegi

laskemoona tootjat, kellel oleks oma käitlemiskoht. Tööstuspargis tegutseva ühe-kahe

ankurettevõtte kõrvale võib tekkida täiendavaid spetsiifilistele toodetele keskenduvaid ettevõtteid

(näiteks lõhkepeade valmistamine õhuründemoonale).

Tööstusparki mahub mitmeid ettevõtteid sõltuvalt nende tootmishoonete vajadusest, käideldavast

lõhkeaine kogusest ja tehnoloogiast. Eeldame, et tööstuspargis on näiteks üks suure või keskmise

kaliibri laskemoona tootja, üks väikese kaliibriga laskemoona tootja ning üks lahingumoona

(miinide, laengute) tootja. Suure või keskmise kaliibriga moona tehase esmane investeering võib

olla 50-100 mln €, väikese kaliibri puhul 20 mln € ja miinitehase puhul 10 mln €. Suurt või

keskmist kaliibrit tootev ettevõte võib luua 50-100 töökohta, väikest kaliibrit tootev ettevõte 50

töökohta ja ja miinitehas 25 töökohta.

Lisaks 11 olemasolevale tegevusloaga ettevõttele on ette näha, et umbes samas suurusjärgus

ettevõtteid võib tekkida juurde. Praegune julgeolekuolukord ja Ukraina sõja järelmid on näidanud,

et kaitsetööstus areneb kiiresti ja potentsiaali on uutel lahendustel, mis aitavad täpsemini ja

kaugemalt sihtmärke tabada, samuti kasutatakse mehitamata platvormidel põhinevaid lahendusi.

Kiiresti areneb droonitööstus, Eesti tootjad plaanivad arendada nii õhuründemoona kui droonidel

põhinevaid relvasüsteeme. Potentsiaalne valdkond on kaugjuhitavad relvasüsteemid, eelkõige

nende optroonika, juhtelektroonika ja tarkvara. Lisanduda võib ka relvasüsteemide ja laskemoona

vedajaid. Kuna kaitsevägi ostab lähema kümne aasta jooksul suurtes kogustes juurde uusi

relvasüsteeme ja soomukeid, kasvab vajadus nende ümberehituse, hooldamise ja remondi järele.

Sellised teenused on enamasti otstarbekas hankida kodumaistelt pakkujatelt.

11.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Valdkonnad: VTK punktid 1.1.; 1.2.; 1.4.; 1.5. ja 1.6.

Sihtrühm: KV, KAPO, PPA, TTJA

Mõju konkreetsetele riigiasutuste korraldusele – TTJA, PPA, KAPO, KV-le on väike. Kui

juriidilise isikuga seotud isikute kodakondsusnõudeid täpsustatakse nii, et EL ja NATOsse

mittekuuluvate riikide kodanikud ei ole automaatselt välistatud ettevõtete osanike ringist ja

juhtkonnast, siis tuleb täiendav töökoormus seotud isikute taustakontrolliks ja menetlemiseks.

Samas ei ole see maht suur. Ei ole ette näha, et NATO ja EL väliste riikide kodanikega seotud

ettevõtteid tekiks Eestisse suurel hulgal. Pigem võib selliseid juriidilisi isikuid olla lähiaastail alla

kümne.

Regulatsiooni muutmine võib teiselt poolt ka nimetatud asutuste töökoormust vähendada. Mõju

seisneb selles, et kui ettevõtja töötajate suhtes tehtava taustakontrolli osa saab piiritleda selgemaks,

siis tegevusluba väljastaval komisjonil ei pruugi olla vajadust enam nii paljudele inimestele

taustakontrolli teha, mis tähendab eelkõige KAPO-le ja PPA-le teatud töökoormuse vähenemist.

Sõjarelvade oluliste osade täpsustamine määruse tasandil aitab lihtsustada komisjoni ja

järelevalveasutuste tööd.

24

Mõju kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele puudub, sest käesoleva VTK raames ei

planeerita ruumilise planeerimisega seoses tehtavaid seadusemuudatusi. Mõju avaldub sellele

kohaliku omavalitsuse üksuse töökoormusele, kelle territooriumile tööstuspark rajatakse, kui see

rajatakse, kuid kuna tööstuspark ise ei ole selle VTK objektiks, siis sellest tulenevalt ka otsene

mõju kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele puudub.

11.4. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Demograafilist mõju kavandatav eelnõu ei avalda. Sotsiaalne mõju on pigem positiivne, sest

kaitsetööstus saab arendada ja luua uut tootmist ning seeläbi luua töökohti.

Tööstusharu arenemisega võib tekkida vajadus valdkondliku koolituse järele, kus lisaks

tavapärasele tehnilisele haridusele on vaja spetsiifilist koolitust. See omakorda nõuab asjakohase

koolituse korraldamist (st nii koolitajad kui koolitatavad peavad vastama teatud nõuetele).

11.5. Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Laskemoona, lõhkematerjali ning nende ohtlike komponentide (püssirohi, lõhkeaine, muud

kemikaalid) käitlemisel on mõju elu- ja looduskeskkonnale sõltuvalt käideltavatest kogustest ja

tootmistehnoloogiast. Vajalike keskkonnauuringute tegemise näeb muu hulgas ette

planeerimisseadus ja kemikaaliseadus. LMS näeb ette lõhkematerjali käitlemisel vajalikud

ohualad käitlemiskoha ja eluhoonete, avalike hoonete jne vahel. Relvade ja lahingumasinate

hooldus-, demilitariseerimisteenuse jms osutamisel on mõju elu- ja looduskeskkonnale

marginaalne ehk on sarnane tavalise autode, masinate või muu tehnika remonditöökojaga.

Kaitsetööstuspargi rajamisega seoses viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille

käigus selguvad täpsemad mõjud.

11.6. Mõju regionaalarengule

Positiivne mõju regionaalarengule tekib sellest, kui relvade, laskemoona või muu sõjalise kauba

valmistamisega tegelev ettevõte rajab oma tootmisüksuse mõnda piirkonda. Täpsemad mõjud on

kirjeldatud majanduslike mõjude peatükis.

12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele

Regulatsiooni muutmise tulemusel tõenäoliselt valdkonnas tegutsevate või tegevust alustavate

ettevõtete jaoks suureneb õigusselgus, mis võib vähendada halduskoormust

13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud

ja tulud

Muudatuste rakendamine ei mõjuta riigi ega kohaliku omavalitsuse eeldatavaid kulusid ega

tulusid. Kaitsetööstuse elavdamisega tekib tulu nii ettevõtetele kui riigile tervikuna.

14. Edasine mõjude analüüs

Eelnõu ettevalmistamise käigus analüüsitakse kavandatavate muudatuste mõjusid täiendavalt

ning hinnatakse neid seletuskirja osas „Seaduse mõjud“ HÕNTE § 46 kohaselt.

25

VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava

15. Valitav lahendus

15.1. Töötatakse välja uus

tervikseadus 15.2. Muudatused tehakse senise

seaduse struktuuris x

15.3 Selgitus Muudatuse arv ja sisu ei eelda seaduse uue tervikteksti välja töötamist,

eesmärk on saavutatav olemasoleva regulatsiooni täiendamise ja

muutmisega.

16. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid

• RelvS;

• LMS;

• KrMS.

Peale eespool nimetatud seaduste ja määruse eelnõude koostamise käigus võib selguda

vajadus muuta mõnda seadust või määrust, mille muutmise vajadust praegu ei nähta ette.

17. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse

Vt ka VTK punkti 6.

VTK ja hiljem seaduse eelnõu saadetakse kooskõlastusringile või arvamuse küsimiseks

järgmistele asutustele ja organisatsioonidele: KV, VLA, SIM, VÄM, MKM, KLIM, JUM,

RAM, PPA, KAPO, TTJA, EKTL.

18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg

Lisaks VTKs tehtud mõjuanalüüsile koostatakse täpsustatud mõjuanalüüs eelnõu koostamise

käigus, mis lisatakse eelnõu seletuskirja. Eraldi mõjuanalüüsi ei ole kavas koostada.

19. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3)

valmimise ja kooskõlastamisele saatmise aeg

(kui järgmise sammuna koostatakse eelnõu

kontseptsioon)

Kontseptsiooni ei koostata.

20. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja

kooskõlastamise aeg

Jaanuar 2024

21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg Juuli 2024.

22. Vastutavate ametnike nimed ja

kontaktandmed

Indrek Sirp

[email protected]

Eda Loo-Suun

[email protected]

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Siseministeerium 20.12.2023 nr 5-1/23/1

Välisministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kliimaministeerium Justiitsministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Rahandusministeerium Kaitsevägi Välisluureamet Politsei- ja Piirivalveamet Kaitsepolitseiamet Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit

Relvaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus (kaitsetööstuse tugevdamine) Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks relvaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (kaitsetööstuse tugevdamine). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisad: Relvaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus

(kaitsetööstuse tugevdamine)

Elise Saar [email protected]