Õigusakti eelnõu

EELNÕU

19.12.2023

KORRALDUS

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamine

Planeerimisseaduse § 27 lõike 7 ja § 28 lõike 1 alusel:

1. Algatada kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ning keskkonnamõju strateegiline

hindamine.

2. Riigi eriplaneeringu eesmärk on planeerida kaitsetööstuspark laskemoona,

lahingumoona, lõhkematerjali ning lõhkeaine tootmiseks ja selle toimimiseks vajalik

taristu. Kaitsetööstuspargis planeeritakse eelduslikult järgmised ehitised: büroohooned,

tööstushooned ja rajatised, keemiatööstuse hooned ja rajatised, laohooned, erihooned,

veejaotustorustikud, kanalisatsiooniehitised, elektri- ja sideliinid ning nendega seotud

muud kohalikud rajatised, piirdeaiad ja väravad, teed ning muud tööstuspargi

toimimiseks vajalikud rajatised.

3. Riigi eriplaneeringu planeeringuala hõlmab maa-alasid Ida-Viru maakonnas Lüganuse

vallas (6,3 km2), Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas (1,5 km2) ja Pärnu maakonnas

Pärnu linnas (33,3 km2). Planeeringuala suurus on ligikaudu 41,1 km2. Planeeringuala

asukohad ja piirid on esitatud korralduse lisas. 4. Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu koostamist ja keskkonnamõju strateegilist

hindamist korraldab Kaitseministeerium.

5. Kaitseministeeriumil teavitada avalikkust kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest vastavalt planeerimisseaduse § 28

lõigetes 6 ja 7 sätestatule. Riigikantseleil avaldada teade otsuse kohta Vabariigi

Valitsuse veebilehel.

6. Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamise otsusega saab tutvuda Kaitseministeeriumi veebilehel.

Kaja Kallas

Peaminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

Lisa: Planeeringuala asukohad ja piirid

1

19.12.2023

Vabariigi Valitsuse korralduse „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu

SELETUSKIRI

1. SISSEJUHATUS

1.1.Sisukokkuvõte

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023-2027 punktis 1.1.6 on eesmärgiks seatud, et

suurenenud riigikaitseinvesteeringutest peab osa saama ka Eesti kaitsetööstus. Selleks toetab

valitsus Eesti kaitsetööstust ning arendab välja laskemoona-, relva- ja droonitootmist

võimaldava tööstuspargi.1 Venemaa agressioonisõda Ukrainas on muutnud Euroopa julgeoleku

olukorda. Eesti tugevdab riigikaitset, eraldades alates 2024. aastast vähemalt 3% sisemajanduse

kogutoodangust kaitsekuludeks. Samal ajal on Eesti huvi, et Euroopa kaitsetööstus muutunud

julgeoleku olukorras kiiresti kohaneks ning kaitsevarustuse, sh laskemoona, tootmisvõimsust

märkimisväärselt kasvataks. Kaitsetööstuspargi (edaspidi tööstuspark) loomisega panustab

Eesti riik Eesti ja Euroopa kaitsetööstuse tugevdamisse.

Kuigi Eestis on alates 2018. aastast võimalik sõjarelvi, laskemoona ning lahingumoona toota,

siis praktikas ei ole nende tootmiseni jõutud. Üheks takistavaks teguriks ettevõtjatele on

aeganõudev ja kulukas sobiva tootmismaa ruumilise planeerimise protsess. Riik saab

tööstuspargi näol ärikeskkonda soodsamaks muuta. Sealjuures on oluline lähtuda põhimõttest,

et laskemoona tootmine Eestis peab toimima turumajanduslikel alustel ning olema ekspordile

suunatud, sest Eesti enda vajadus jääb piiratuks.

Kaitseministeerium poolt arendatud ja korraldatud tööstuspargi peamine väärtus on eeskätt

ettevõtjaile, kes soovivad toota laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali (edaspidi:

laskemoon) või lõhkeainet. Selliseks tootmiseks on vaja ohualasid ja sobivat taristut. Eestis

käideldakse ka sõjarelvi ning toodetakse droone (sh mehitamata lennuvahendeid), kuid nende

tootmiseks ilma lõhkeainete käitlemiseta ei ole vaja ohualasid, neid võib toota tavalisel

tootmismaal.

Laskemoona ja lõhkeaine tootmine hõlmab ohtlike kemikaalide käitlemist. Käideldava

kemikaali koguse järgi määratakse ettevõtted vastavalt kemikaaliseadusele A-, B- või C-

kategooria ettevõtteks. C-kategooria ettevõte on ohtlik ettevõte, kus kemikaali käideldakse

ohtlikkuse alammäärast suuremas ja künniskogusest väiksemas koguses. Suurõnnetuse ohuga

on ettevõte, kus kemikaali käideldakse künniskogusest suuremas koguses. Suurõnnetuse ohuga

ettevõtted jagunevad ohtlikkuse suurenemise alusel B- ja A-kategooria suurõnnetuse ohuga

ettevõteteks. Tööstuspark peab võimaldama A-, B-, kui C-kategooria ettevõtete tegutsemist.

Tööstuspargile sobiv asukoht on kavas leida riigi eriplaneeringuga (edaspidi REP). REP on

vajalik, sest tööstuspargil on oluline ruumiline mõju, selle loomise vastu on suur riiklik huvi

ning sobiv asukoht tuleb leida maakonnaüleselt. Tööstuspargi ja seal tegutsevate ettevõtete

tegevusega kaasnevate mõjude välja selgitamiseks ja minimeerimiseks viiakse planeeringu

1 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023-2027. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 18.05.2023.

2

koostamisega üheaegselt läbi keskkonnamõjude strateegiline hindamine (edaspidi KSH) koos

muude asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate

mõjude hindamisega. REPi asukoha eelvaliku käigus selgub, milline on sobivaim asukoht

laskemoona ja lõhkeaine tootmiseks. Eelduseks ei seata, et laskemoona ja lõhkeaine tootmine

toimub ühes asukohas kuivõrd täpsemad kriteeriumid asukoha valikule võivad olla erinevad.

Kaitseministeeriumi kui planeeringu korraldaja kavatsus on REP kehtestada asukoha eelvaliku

alusel vastavalt PlanS § 271 lg 1 ja seepärast lahendatakse REP asukoha eelvaliku etapis kõik

asjakohased PlanS § 126 lg 1 kohased ülesanded. Planeeringuga kavandatakse tööstuspargi

täpne asukoht ning tingimused tööstuspargi baastaristu ning tootmisrajatiste projekteerimiseks

ja ehitamiseks.

1.2.Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu valmistas ette Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse arendamise erinõunik Indrek Sirp

(717 0140, [email protected]), õigusosakonna õigusteeninduse nõunik Katrin

Soom (717 0198, [email protected]), Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse

planeeringute ja riigikaitseliste ehitiste töövõime projektijuht Priit Alekask (717 0536,

[email protected]).

2. KORRALDUSE EESMÄRK

Riigi eriplaneeringu algatamise eesmärk on planeerida kaitsetööstuspark laskemoona,

lahingumoona, lõhkematerjali ning lõhkeaine tootmiseks ja selle toimimiseks vajalik taristu

ning tingimuste määramine tööstuspargi ehitistele projekteerimistingimuste andmiseks.

Planeeringuga kavandatakse terviklik ruumilahendus tööstuspargi baastaristule, sealhulgas

ligipääsuteed, ning määratakse tööstuspargi alal laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali

ning lõhkeaine tootmisega seotud rajatisteks sobivad asukohad ning määratakse ohtlike hoonete

ohualad väljaspool tööstuspargi territooriumi.

3. EELNÕU SISU

Eelnõu punkti 1 kohaselt algatab Vabariigi Valitsus PlanS § 27 lõike 7 ja 28 lõike 1 alusel

kaitsetööstuspargi REPi ning KSH. PlanS § 4 lõike 2 punkti 5 kohaselt tuleb REP raames

hinnata planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslike, kultuurilisi,

sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. PlanS § 27 lõike 6 järgi on REP

koostamisel kohustuslik KSH. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (edaspidi KeHJS) §311 kohaselt on KSH eesmärgiks strateegilise

planeerimisdokumendi koostamisel ja kehtestamisel arvestada keskkonnakaalutlusi, tagada

kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut.

Planeeritav kaitsetööstuspark kui riigi eriplaneeringu objekt

PlanS § 27 lõike 1 kohaselt on riigi eriplaneeringu eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga

ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline

huvi. Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks

riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi, transpordi, jäätmemajanduse ning maavarade

3

kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide väljendamiseks avalikus veekogus ja

majandusvööndis.

PlanS § 27 lõige 2 loetleb objektid, mille puhul tuleb koostada riigi eriplaneering. Vastavalt

PlanS § 27 lõike 3 kohaselt koostatakse Vabariigi Valitsuse põhjendatud otsuse korral riigi

eriplaneering lõikes 2 nimetamata muu ehitise püstitamiseks, mis vastab PlanS § 27 lõikes 1

sätestatud tingimustele.

Tööstuspargi planeerimine on riigi eriplaneeringu objekt PlanS § 27 lõigete 1 ja 3 kohaselt, sest

planeeringu eesmärk on rajada olulise ruumilise mõjuga objekt, millega väljendatakse

maakonnaüleseid huve ning mille asukoha valiku ja toimimise vastu on suur riiklik huvi.

Põhjendused on toodud alljärgnevalt.

Planeeritav kaitsetööstuspark on olulise ruumilise mõjuga ehitis

PlanS § 6 punkti 13 kohaselt on oluline ruumiline mõju selline mõju, millest tingitult muutuvad

eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra,

tooraine või tööjõu vajadus ehitise planeeritavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning

mille mõju ulatub suurele territooriumile. Kaitsetööstuspark peab võimaldama vähemalt ühe A-

või B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte tootmisrajatist. Vabariigi Valitsuse 01.10.2015

määruse nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ punkt 2 kohaselt on olulise

ruumilise mõjuga ehitised A- ja B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtted, milles

käideldakse plahvatusohtlikke aineid, segusid või tooteid, välja arvatud juhul, kui nimetatud

ehitist kavandatakse olulise ruumilise mõjuga ehitise territooriumile või selle vahetusse

lähedusse, kus asub käesolevas punktis või punktis 1 nimetatud ehitis, või see on ette nähtud

kehtestatud üld- või detailplaneeringuga.

Maakonnaülesed huvid

PlanS eelnõu (571 SE) seletuskirja lk 80–81 kohaselt on riigi eriplaneeringu esemeks ehitised,

mille mõju ei piirne vaid ühe kohaliku omavalitsusega (edaspidi KOV), vaid ulatub mitmele

maakonnale. Riigi eriplaneeringu üldiseks eesmärgiks on tagada riigi jaoks oluliste ehitiste

efektiivne planeerimine ja ehitamine ning avalike huvide kaitstus. Maakonnaüleste huvide all

ei ole silmas peetud seda, et kavandatav ehitis peab ilmtingimata asuma mitme maakonna

territooriumil, vaid et tegemist on ehitisega, mille rajamine ei toimu vaid ühe maakonna huvides

ja seega peaks selliste ehitiste kavandamisel väljendama riik oma selget soovi ja tahet

konkreetse ehitise rajamiseks. Tööstuspargile otsitakse sobivat asukohta kolmest maakonnast.

Selle majanduslikud mõjud tõenäoliselt mõjutavad positiivselt ka naabruskonna KOV’e ning

riigikaitse vaatest on sellel tööstusel mõju kogu Eestile ja selle majandusele.

Planeeritava kaitsetööstuspargi arendamise vastu on suur riiklik huvi

PlanS eelnõu (571 SE) seletuskirja2 lk 80-81 kohaselt peab riigi eriplaneeringu koostamise

eelduseks olev suur riiklik huvi väljenduma eelkõige riigi strateegilistest dokumentidest ehk

arengukavadest, strateegiatest, samuti Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist jt

dokumentidest, kus riik on väljendanud oma huve.

2 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fc811573-8339-4f19-8064-9679fd001f43/Planeerimisseadus

4

Riigikaitse arengukava 2022-2031 näeb ette riigikaitsega seotud äriettevõtete tegevuse

hõlbustamist, misläbi peaks paranema valdkonnaga seotud ettevõtete, nt kaitsetööstussektori

rahvusvaheline konkurentsivõime. Tööstuspargi rajamisega luuakse kaitsetööstusettevõtetele

taristu ettevõtlusega tegelemiseks, millel on positiivne mõju majandusele.3

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2023-2027 on eesmärgiks seatud, et suurenenud

riigikaitseinvesteeringutest peab osa saama ka Eesti kaitsetööstus. Selleks toetab valitsus Eesti

kaitsetööstust ning arendab välja laskemoona-, relva- ja droonitootmist võimaldava

tööstuspargi.4

Eelnõu punktis 2 kirjeldatakse kaitsetööstuspargi eesmärki ja vajadust.

Valitsuse tegevusprogrammis on eesmärgiks seatud laskemoona-, relva- ja droonitootmist

võimaldava tööstuspargi arendamine. Kaitseministeerium poolt arendatud ja korraldatud

tööstuspargi peamine väärtus on eeskätt ettevõtjaile, kes soovivad toota laskemoona,

lahingumoona, lõhkematerjali (edaspidi: laskemoon) või lõhkeainet. Selliseks tootmiseks on

vaja ohualasid ja sobivat taristut ning selle leidmine ja planeerimine on ettevõtetele liialt

kulukas ja aeganõudev tegevus. Riik saab tööstuspargi näol ärikeskkonda soodsamaks muuta.

Sealjuures on oluline lähtuda põhimõttest, et laskemoona tootmine Eestis peab toimima

turumajanduslikel alustel ning olema ekspordile suunatud, sest Eesti enda vajadus jääb

piiratuks. Eestis käideldakse ka sõjarelvi ning toodetakse droone (sh mehitamata

lennuvahendeid), kuid nende tootmiseks ilma lõhkeainete käitlemiseta ei ole vaja ohualasid,

neid võib toota tavalisel tootmismaal.

Tööstuspark toimib nii, et riik leiab sobiva asukoha, arendab välja tööstuspargi baastaristu ning

sõlmib kokkulepped äriühingutega, kes soovivad tööstuspargis tootmist alustada. Tingimused

äriühingute valimiseks, kokkulepete sõlmimiseks, tööstuspargi teenuste kasutamiseks ja

maakasutusõiguse seadmiseks töötab Kaitseministeerium välja riigi eriplaneeringu protsessiga

paralleelselt koostöös teiste asjakohaste valitsusasutustega. Samuti töötatakse välja tööstuspargi

haldamise lahendus.

Tööstuspargi asukoha valikul tuleb arvestada potentsiaalse tootmismahu ja käideldava

lõhkeaine kogusega. Tööstuspark tuleb planeerida arvestusega, et sinna mahub vähemalt kahe-

kolme ettevõtja laskemoona tootmine, tööstuspargi sees peab olema laienemisvõimalus. Eeldus

on, et tööstuspark võimaldab toota erinevat laskemoona (väikese-, keskmise ja suurekaliibrilist

moona), lahingumoona (näiteks miine) ja muud sõjalist lõhkematerjali ning lõhkeainet. Toodete

valiku, tootmismahu ja tootmisprotsessi otsustavad ettevõtted vastavalt oma äriplaanile ning

tööstuspargis tegutsemise tingimustele. Võimalik on, et Kaitseministeeriumi toetab

sihtotstarbeliselt mõnda tootmisprojekti või sõlmib koostöölepingu toodete hankimiseks.

Tööstuspargi arendamisel arvestatakse eeldusega, et pargis tegutseb vähemalt üks A- või B-

kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte, kes käitleb 1.1 ohuklassiga lõhkeainet, mille kogus on

vastavalt kas üle 50 t või 10-50 t.5 Näiteks kui tööstuspargis tegutseks ettevõte, mis toodab

3 Riigikaitse arengukava 2022-2031. https://www.riigikantselei.ee/el-poliitika-julgeolek-ja-riigikaitse/julgeoleku-

ja-riigikaitse-koordineerimine/riigikaitse-lai 4 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023-2027. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 18.05.2023. 5 Majandus- ja taristuministri määrus 02.02.2016 nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali

künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ sätestab, et C-kategooria ettevõttes

käideldaks vähemalt 0,5 t, B-kategooria ettevõttes 10-50 t ning A-kategooria ettevõttes >50 t 1.1 klassiga

lõhkeainet.

5

20 000 155mm kildfugass suurtükimürsku aastas, siis 1.1 ohuklassiga lõhkeaine kogus aastas

sellise tootmismahu juures oleks 140-200 t.

Laskemoonatootmisega seotud võimalikud tegevused tööstuspargis on laskemoona

komponentide, sh lõhkeaine ja püssirohu, ladustamine, komponentide (nt sütikute, laengute,

laskemoona kestade, kuulide) valmistamine, laskemoona täitmine lõhkeainega, lõhkeainete

segamine ja muu töötlemine toodete valmistamiseks, lõpptoodete komplekteerimine, toodangu

katsetamine, teadus- ja arendustegevus, toodangu ladustamine. Pargis toodetaks erineva

ohuklassiga laskemoona (lõhkeaine ja laskemoona ohuklassid 1.1-1.6).6 Tööstuspargis

tegutsevate ettevõtete tootmine võib toimuda ühes või mitmes vahetuses ning ööpäevaringselt.

Kuigi tööstuspark on ette nähtud eeskätt laskemoona tootmiseks, siis ettevõtjate huvi ja

tööstuspargi vaba pinna korral ja arvestades ohutusnõudeid võivad tööstusparki kasutada ka

muud laskemoona tootmisega vahetumalt või kaudsemalt seotud kaitsetööstusettevõtted.

Lõhkeaine tootmine

Kaitseministeerium uurib REPi protsessi ajal ka võimalusi sõjalise otstarbega lõhkeaine

tootmiseks Eestis. Lõhkeaine tootmine on oma olemuselt keemiatööstuse tegevus. Juhul, kui

selgub, et sõjalise otstarbega lõhkeaine tootmine on Eestis teostatav ja majanduslikult

otstarbekas, siis hinnatakse REP protsessi käigus tööstuspargi võimalikke asukohti ka lõhkeaine

tehase nõuetest lähtuvalt. Alltoodud baaskriteeriumitest lähtuvalt leitud planeeringualad

sobivad tööstuspargiks, kus toodetakse lisaks laskemoonale ka lõhkeainet. Samas tuleb

lõhkeaine tootmiseks sobivaima asukoha eelvaliku käigus välja töötada täiendavad

kriteeriumid, sest lõhkeaine tootmisprotsess eeldab näiteks tõenäoliselt suuremat veeressurssi

ja energiavajadust kui laskemoona tootmine. Seega võib lõhkeaine tootmine olla eelduslikult

suurema keskkonnaalase mõjuga kui laskemoona tootmine, mis omakorda võib tähendada seda,

et lõhkeainetehasele tuleb leida laskemoona tootmisest eraldiseisev asukoht.

Planeeringualade valik

Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta.

Kaitsetööstuspargi asukohale sobivate planeeringualade leidmisel on lähtutud järgmistest

baaskriteeriumitest: pargi pindala, ohuala, tööjõud, logistika ning elektriühendused.

Täiendavate kriteeriumitena on arvestatud kaugust kaitseväe ladudest ja harjutusaladest. Samuti

on planeeringualade valiku analüüsis arvestatud kooskõla olemasolevate planeeringutega ja

sellest tulenevat teostatavust.

Pindala

Lähtudes tööstuspargis ette nähtud tegevusest peaks tööstuspargi territooriumi suurus

eelduslikult olema vähemalt 50 – 100 ha. Tööstuspargis olevad tootmiskompleksid ja rajatised

peavad asuma üksteisest ohutus kauguses, mis määratakse vastavalt lõhkematerjaliseaduses ja

relvaseaduses ettenähtud regulatsioonile, ning tagatud peavad olema ehitustehnilised jm

6 Kaitseministri määrus 10.07.2018 nr 11 „Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“

§ 17 klassifitseeritakse laskemoona ja lahingumoon vastavalt ÜRO ohtlike kaupade klassifikatsioonile. Nt 1.1

ohuklassiga on massplahvatusohtlik laskemoon ja lahingumoon, mille eripäraks on plahvatada kogu massiga,

mis tähendab, et hetkeliselt plahvatab kogu veoses või hoidlas olev lõhkematerjal. Peamiseks kahjustavaks

faktoriks on plahvatusel tekkiv lööklaine.

6

ohutusmeetmed. Seega on erinevad tootmisrajatised tööstuspargi territooriumil pigem

hajutatud.

Tehaseväline ohuala

Tehaseväline ohutu kaugus on tehase ohtlike hoonete ja rajatiste vähim lubatud kaugus

erirežiimiga hoonetest, kust inimeste evakueerimine on raskendatud, elamurajoonidest,

tööstusehitistest ja liiklusmagistraalidest. Ohualas ei tohi asuda eluhooneid, avalikke hooneid,

maanteid, kõrgepingeliine. Ohualas võivad inimesed ajutiselt käia. Ohuala laius sõltub

käideldava lõhkeaine ohuklassist ja kogusest.7

Tööjõud

Tööstusparki kavandatud vähemalt 2-3 ettevõtte tööjõu vajadus võib olla ca 100 inimest.

Tööstuspargi ettevõtetele piisava tööjõu tagamiseks peaks pargi lähedal elama piisavalt inimesi,

kelle hulgast töötajaid leida. Pargi raadiuses 30 minutilise autosõidu kaugusel peaks elama

vähemalt 5000 elanikku.

Raudteekaubajaam või kaubasadam

Selleks, et tagada toormaterjali ja valmistoodangu logistika ning ohutus kaupade transpordil

peaks tööstuspark olema rahvusvahelisele kaubasadamale või kaubalaadimise võimalusega

raudteejaamale piisavalt lähedal: mitte kaugemal kui 50 km.

Elektriühendused

Tööstuspargis ettenähtud laskemoona tootmine pigem ei ole väga energiamahukas ning 2MW

ühendusvõimsusest peaks piisama. Lõhkeaine tootmise puhul on energiavajadus tõenäoliselt

suurem.

1 Pargi pindala 50-100 ha

2 Ohuala Tehaseväline kaugus ohtlikest hoonetest kuni 600-800 m

3 Tööjõud 30 minuti autosõidu raadiuses pargist vähemalt 5000 elanikku

4 Raudteekaubajaam

või kaubasadam

Kuni 50 km kaugusel

5 Elektriühendus 2 MW võimsusega ühenduse võimalus

Tabel 1: tööstuspargi asukohtade valiku baaskriteerium

Eriplaneeringu kehtestamine asukoha eelvaliku otsuse alusel

Kaitseministeeriumi eesmärk on kehtestada kaitsetööstuspargi planeering asukoha eelvaliku

otsuse alusel. PlanS § 271 lõike 1 kohaselt võib riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja

loobuda detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada planeeringu asukoha eelvaliku otsuse

alusel, kui puuduvad välistavad tegurid riigi eriplaneeringuga kavandatava ehitise edasiseks

7 Arvutatakse vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele 01.06.2005 nr 63

„Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“. Ohuala arvutamise aluseks asukoha eelvaliku analüüsis on võetud

10 000 kg 1.1 lõhkeainet ühes tehase ohtlikus hoones. Sel juhul on vajalik kaugus näiteks elamurajoonist 646 m

ja üksikust elamust või tööstushoonest 474 m.

7

kavandamiseks projekteerimistingimustega ning asukoha eelvaliku otsuses on toodud

projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused. PlanS § 271 lg 4 sätestab, et riigi

eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse alusel kehtestatud riigi eriplaneering on

projekteerimistingimuste andmise alus. Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 28 lg 2 kohaselt

jätkub sellisel juhul ehitise kavandamine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt

projekteerimistingimuste väljastamisega. Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisest

loobumiseks lahendatakse asukoha eelvaliku etapis asjakohased PlanS § 126 lg 1 kohased

ülesanded.

Võimalus koostada riigi eriplaneering asukoha eelvaliku otsuse alusel viidi PlanS sisse 2023.

aastal eesmärgiga kiirendada riigi jaoks oluliste ehitiste planeerimismenetlust. Detailse

lahenduse koostamisest loobumine on võimalik, kui on leitud suure riikliku huviga ehitisele

sobilik asukoht ja selle kavandamise varases etapis on olemas info, et anda välja

projekteerimistingimused. See tähendab, et asukoha eelvaliku raames on tehtud piisavas mahus

asjakohaseid uuringuid, mis võimaldavad järeldada, et leitud alal puuduvad eelkõige konfliktid

inimasulate, tehnilise taristu ning keskkonnakaitsega tervikuna.8

Detailse lahenduse koostamisest loobumise otsus tehakse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku

otsuses. Asukoha eelvalik peab sellisel juhul sisaldama analüüsi, millest lähtuvalt on võimalik

järeldada, et REP objektiks oleva ehitise rajamine leitud sobivasse asukohta on võimalik. Riigi

eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuses määratavad projekteerimistingimuste aluseks olevad

tingimused peavad olema piisavad, et määrata projekteerimistingimustega ehitiste täpne

asukoht, samuti EhS § 26 lõikes 4 toodud muud tingimused. Selle tagamiseks määratakse

asukoha eelvaliku otsuses:

- kavandatava ehitise, samuti selle teenindamiseks ning kasutamiseks vajalike ehitiste

põhimõtteline asukoht ja paiknemine alal;

- ehitise üldised arhitektuurilised ja ehituslikud tingimused;

- vajadusel ehitist iseloomustavad või muud asjakohased ning kavandatavat

ehitustegevust täpsustavad andmed, nagu nt kasutamise otstarve, ehitisealune pind ja ehitise

maksimaalsed lubatavad parameetrid (nt pikkus, kõrgus, laius, vajadusel sügavus);

- asjakohasel juhul üldised tingimused alal kavandatavate tehnovõrkude, haljastuse,

liikluskorralduse ja juurdepääsude või muu taolise rajamise kohta.

Vajadusel lisatakse asukoha eelvaliku otsusele:

- ehitise eskiis;

- asendiskeem;

- muinsuskaitse eritingimused;

- võrguvaldajate tehnilised tingimused;

- muud asjakohaste ametiasutuste poolt esitatud tingimused, mis võimaldavad tagada

ehitise rajamise võimalikkuse.9

Tööstuspargi REPi menetluse käigus selguvad tingimused tööstuspargi baastaristu ja

tööstuspargis tegutsevate ettevõtete taristu rajamiseks. Tööstusparki planeeritakse eelduslikult

järgmised ehitised: büroohooned, laskemoona tootmiseks vajalikud tööstushooned ja rajatised,

keemiatööstuse hooned ja rajatised, laohooned, erihooned, veejaotustorustikud,

kanalisatsiooniehitised, elektri- ja sideliinid ning nendega seotud muud kohalikud rajatised,

8 696 SE II Muudatusettepanekute loetelu elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

teiseks lugemiseks. Kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2ad3cffe-ed19-4c4c-b456-

1a77f9bf0ac3. Lk. 25. 9 Samas.

8

piirdeaiad ja väravad, teed ning muud tööstuspargi toimimiseks vajalikud rajatised nagu näiteks

laskemoona või lõhkeaine katseplats. REPi koostamise käigus selgub taristu täpne vajadus ja

ulatus, sh ehitiste võimalikud asukohad, üldised parameetrid ja muud ehituslikud tingimused.

REPi kehtestamisel peab olema võimalik projekteerimistingimused anda tööstuspargi

baastaristule kui tööstuspargis tegutsevate ettevõtete rajatistele. Juhul, kui tööstuspargis

tegutseva ettevõtte tootmisprotsessi ja –rajatiste kohta ei ole piiavalt infot riigi eriplaneeringu

koostamise käigus, siis antakse selle ettevõtte ehitistele projekteerimistingimused eraldi. Juhul,

kui mõne ettevõtte puhul (nt A-kategooria ettevõte, mille puhul keskkonnamõjude hindamine

(edaspidi KMH) on kohustuslik vastavalt KeHJS § 3 lg 1 p 1) ei ole võimalik ilma

keskkonnamõju hindamata projekteerimistingimusi anda, siis tuleb

projekteerimistingimustesse panna nõue, et KMH tuleb teha ehitusprojektile.

Juhul kui planeerimismenetluses ei ole võimalik detailse lahenduse koostamisest loobuda,

koostatakse peale asukoha eelvaliku otsuse ja mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande

vastuvõtmist, riigi eriplaneeringu detailne lahendus asukoha eelvaliku etapis valituks osutunud

tööstuspargi asukohale, millega määratakse kavandatavate ehitiste ehitusõigus ning

lahendatakse muud PlanS § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded.

Lõhkeaine tootmine on KeHJS § 6 lg 1 p 11 kohaselt olulise keskkonnamõjuga tegevus ning

tõenäoliselt on lõhkeainet tootev ettevõte ka A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte. See

tähendab, et lõhkeainetehase puhul on KMH kohustuslik.

REP menetluse käigus arvestatakse võimalusega kehtestada see osaliselt. Osaline kehtestamine

võib olla vajalik näiteks juhul, kui tööstuspargi asukoha eesmärgiks seatud lühikese REP käigus

selgub, et lõhkeaine tehase rajamine on teostatav, kuid sellele sobiva asukoha leidmiseks on

vajalik läbi viia täiendavad uuringud või koostada detailne lahendus, mis kestab kauem kui

tööstuspargile asukoha leidmine laskemoona tootmiseks.

Keskkonnamõjude strateegiline hindamine

Keskkonnamõjude strateegiline hindamine on avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel

strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevate oluliste looduskeskkonnale

avalduvate mõjude ja muude asjakohaste mõjude tuvastamiseks, vajadusel alternatiivsete

realistlike võimaluste (mis võimaldavad planeeringu eesmärkide ellu viimist planeeringu ala

sees) väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav

hindamine. KSH tulemusena koostatakse KeHJS-s KSH aruandele sätestatud nõuetele vastav

aruanne.

PlanS § 4 lõige 2 punkti 5 alusel tuleb lisaks keskkonnamõjude strateegilisele hindamisele

hinnata planeeringu koostamisel ka planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid

majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid (edaspidi

koos nimetatud muud asjakohased mõjud). Muude asjakohaste mõjude hindamine viiakse läbi

KSH osana, eraldi menetlust ei algatata.

Eelnõu punktis 3 määratakse REP planeeringuala

Tabelis 1 esitatud baaskriteeriumite alusel leiti kuus potentsiaalset tööstuspargi asukohta, mille

osas viidi läbi põhjalikum analüüs ning konsulteeriti kohalike omavalitsustega (edaspidi KOV).

Analüüsi koostamise käigus hinnati täpsemalt ohualade loomise võimalust, analüüsiti kehtivaid

9

planeeringuid ning saadi esmased hinnangud alade kohta maavarade ning looduskaitse

seisukohast. 20.10-9.11.23 tutvustati tööstuspargi rajamise plaani ning asukohta kuuele

kohalikule omavalitsusele: Lääne-Harju vald, Pärnu linn (Audru ja Tõstamaa osavald), Rakvere

vald, Viru-Nigula vald, Lüganuse vald ja Lääne-Nigula vald, et konsulteerida KOV-idega

kohalike tingimuste osas ja eelnevalt läbiviidud analüüsi täpsustada. Analüüsi tulemusena

selgus, et riigi eriplaneeringu saab algatada kolme KOV üksuse territooriumil asuvas neljas

planeeringualas. Planeeringu võib asukoha eelvaliku tulemusel kehtestada tööstuspargi

erinevatele tootmisüksustele (nt lõhkeaine tootmisele ja laskemoona tootmisele) erinevatesse

asukohtadesse.

1) Põhja-Kiviõli põlevkivikarjäär, Lüganuse vald (kinnistud: Põhja-Kiviõli

põlevkivikarjäär, 75101:003:0112; Liignurme, 75101:002:0066; Liignurme kaevaväli,

75101:003:0298). Kinnistud on riigiomand, välja arvatud Liignurme kinnistu. Kolme

kinnistu peale kokku on ca 313 ha maad. Alal on võimalik leida kuni 100 ha

tööstuspargiks. Osa põlevkivikarjäärist on korrastatud, osa veel korrastamata.

Koostatavas Lüganuse valla üldplaneeringus (edaspidi ÜP) on alad osaliselt ette nähtud

tuulealadena, osalt mäetööstusalana.

2) Aidu karjäär, Lüganuse vald (Kohtla metskond 201, 43801:001:0132; Kohtla

metskond 200, 43801:001:0133, Kohtla metskond 13, 44901:002:0630; Uus-Kiviõli

konveier, 43801:001:0131). Nelja kinnistu peale kokku on ca 317 ha. Alal on võimalik

leida kuni 100 ha tööstuspargiks. Kinnistud on riigiomand. Koostatava ÜP järgi on ala

osaliselt tuuleala. Ala läbib Ida-Viru maakonnaplaneeringu joonehitise

teemaplaneeringuga kavandatud Rääsa–Ojamaa lintkonveier (Aidu-Rääsa). Alal kehtib

Aidu tuulepargi teemaplaneering.

Joonis 1. Eriplaneeringu alad Lüganuse vallas.

3) Audru metskond 20, Audru metskond 52, Pärnu linn (Audru metskond 20,

82602:005:0282; Audru metskond 52, 62401:001:2178). Kahe kinnistu peale on kokku

10

ca 3331 ha. Alal on võimalik leida kuni 100 ha tööstuspargiks. Kinnistud on riigiomand,

maakasutuse juhtotstarve on maatulundusmaa.

Joonis 2. Eriplaneeringu ala Pärnu linnas.

11

4) Piirsalu, Lääne-Nigula vald (Kõuemaru, 68001:003:0278; Tormimaru,

68001:003:0277; Tuulemaru, 68001:003:0274). Kõik kinnistud on riigikaitsemaa.

Kolme kinnistu peale kokku on ca 150 ha. Alal on kehtiv detailplaneering 2016. aastast

kaitseväe linnaku, väljaõppeala ja lasketiiru rajamiseks. Planeeringuga koos koostati ka

keskkonna strateegilise hindamise aruanne. Alale on võimalik leida ca 75 ha

tööstuspargiks.

Joonis 3. Eriplaneeringu ala Lääne-Nigula vallas.

Eelnõu punktiga 3 sätestatakse, et REP korraldaja on Kaitseministeerium. Vastavalt PlanS §

27 lõikele 7 on riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium. Vabariigi Valitsus võib vajaduse korral riigikaitse ja julgeoleku

valdkonda puudutavates küsimustes otsustada, et riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja on

selle valdkonna valitsusasutus. Tööstuspark on riigikaitse valdkonda puudutav küsimus.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammile 2023-2027 on kaitseminister määratud

vastutavaks kaitsetööstuspargi arendamise eest ning seega on ka põhjendatud, et riigi

eriplaneeringu koostamise korraldaja on Kaitseministeerium.

Eelnõu punkti 4 kohaselt peab Kaitseministeerium teavitama vastavalt PlanS § 28 lõike 6

kohaselt REP ja KSH algatamisest 30 päeva jooksul algatamisest arvates ühes üleriigilise

levikuga ajalehes ning 14 päeva jooksul algatamisest arvates Ametlikes Teadaannetes ja

Kaitseministeeriumi veebilehel. Riigikantselei teavitab REP ja KSH algatamisest 14 päeva

jooksul algatamisest arvates Vabariigi Valitsuse veebilehel. Teates märgitakse PlanS § 28 lõike

5 alusel järgmine info:

1) algatamisel teadaoleva planeeringuala asukoht ja selle suurus, sh planeeringuala piir;

2) riigi eriplaneeringu koostamise eesmärk;

3) kavandatava ehitise otstarve ja sellega seonduva tegevuse kirjeldus;

4) algatamise otsusega tutvumise aeg ja koht.

PlanS § 28 lõike 7 kohaselt teavitatakse REP ja KSH algatamisest kirjalikult PlanS § 31 lõigetes

1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi 30 päeva jooksul algatamisest arvates.

12

Eelnõu punkti 5 kohaselt Vabariigi Valitsuse korraldusega on võimalik lisaks Riigi Teataja

veebilehele tutvuda Kaitseministeeriumi veebilehel, kus materjalid tuleb kättesaadavaks teha

hiljemalt 14 päeva jooksul algatamise otsustamisest (PlanS § 28 lõige 6).

4. EELNÕU TERMINOLOOGIA

Eelnõus ei kasutata uusi ega võõrsõnalisi termineid, mida õigusaktides ei ole varem kasutatud.

5. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

6. KAVANDATAVA KAITSETÖÖSTUSPARGI RIIGI ERIPLANEERINGU

EELDATAVAD MÕJUD

Tööstuspark avaldab positiivset mõju eeskätt laskemoona tööstusharu arengule ning loob ka

eeldused innovatsiooniks selles valdkonnas. Selle kaudu tugevdab korraldus ka Eesti

riigikaitset. Alates 2018. a on Eestis 11 ettevõtjat saanud relvaseaduse alusel tegevusloa ja

ehitavad ümber, remondivad ja hooldavad sõjarelvi ning korraldavad sõjarelvade ja laskemoona

vedusid, kuid ei ole ühtegi laskemoona tootjat, kellel oleks oma käitlemiskoht. Eestis on üks

laskemoonatootja, kes tehase puudumisel laseb toodetava moona lõhkeainega täita ühes teises

Euroopa riigis.

Tööstuspargis tegutseva ühe-kahe ankurettevõtte kõrvale võib tekkida täiendavaid

spetsiifilistele toodetele keskenduvaid ettevõtteid (näiteks lõhkepeade valmistamine

õhuründemoonale). Tööstuspark võimaldab teha teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni

laskemoona valdkonnas.

Kui eeldada, et tööstuspargis on näiteks üks suure või keskmise kaliibri laskemoona tootja, üks

väikese kaliibriga laskemoona tootja ning üks lahingumoona (miinide, laengute) tootja, siis

koguinvesteering tootmisesse võib ulatuda 100 mln €. Suure või keskmise kaliibriga moona

tehase esmane investeering võib olla 50 mln €, väikese kaliibri puhul 20 mln € ja miinitehase

puhul 20 mln €. Suurt või keskmist kaliibrit tootev ettevõte võib luua 50-100 töökohta, väikest

kaliibrit tootev ettevõte 50 töökohta ja miinitehas 25 töökohta.

Sotsiaalmajanduslik negatiivne mõju võib tekkida tööstuspargi ohtlike hoonete ohualast

tulenevate piirangute näol tööstuspargi naaberkinnistutele, kus on keelatud püsiv inimtegevus

(nt elu- või tootmishoonete ehitamine, avalike teede rajamine jne). Ohualas võib liikuda,

majandada metsa ning samuti rajada ka näiteks päikeseparke.

Kuna kaitsetööstuspargi rajamiseks on eesmärk kasutada riigimaad, siis otsene mõju

eraomandis olevale maale eelduslikult puudub või on piiratud. Natura 2000 võrgustiku alasid

planeeringualadel ei ole, välja arvatud Audru planeeringualal, kus on aga eesmärk Natura 2000

alasid tööstuspargi asukohana vältida.

Kaitsetööstuspargi KSH ja PlanS § 4 lõikes 2 punktis 5 nimetatud asjakohaste majanduslike,

kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning mõjude

hindamiseks vajalikud uuringud viiakse läbi eriplaneeringu raames. Riigi eriplaneeringu

algatamise järel selgitatakse hiljemalt lähteseisukohtade etapis välja kavandatava

13

kaitsetööstuspargi asukoha valikuks vajalike keskkonna- jm uuringute vajadus ning koostatakse

uuringute lähteülesanded, mis edasises protsessis ellu viiakse.

Ebasoodsa mõju olemasolu korral hinnatakse ka ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise,

vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud juhul ka heastamise meetmeid ning

vajadusel määratakse keskkonnaseire meetmed.

7. KORRALDUSE TÄITMISEGA SEOTUD TEGEVUSED JA VAJALIKUD KULUD

Riigi eriplaneeringu maksumus täpsustub planeerimisprotsessis. Planeeringu asukoha eelvaliku

etapi, sh uuringute ja analüüside ning eskiisprojekti(de) maksumus täpsustub peale riigi

eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamist. Juhul, kui

ei ole võimalik loobuda REP detailse lahenduse koostamisest, siis REP detailse lahenduse, sh

uuringute ja analüüside ning eelprojekti(de) maksumus täpsustub peale asukoha eelvaliku

tegemist.

Kaitseministeerium kannab riigi eriplaneeringu ja selle mõjude hindamisega seotud kulud.

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kuludeks on

Kaitseministeeriumi eelarves planeeritud 400 000 eurot. Kuluga on arvestatud

Kaitseministeeriumi 4-aastases arengukavas, sh järgmise aasta eelarves. Kaitsetööstuspargi

baastaristu rajamiseks tuleb leida täiendavad eelarvelised vahendid. Baastaristu täpsem

maksumus selgub riigi eriplaneeringu käigus.

Riigi eriplaneeringu koostamine on kavas kolmes etapis:

• riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamine

koos vajalike uuringute ja analüüside kaardistusega ning neile lähteülesannete

koostamisega;

• riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi aruande koostamine;

• riigi eriplaneeringu detailse lahenduse ja KSH aruande koostamine juhul, kui pole võimalik

detailsest lahendusest loobuda.

Planeerimismenetluses võetakse eesmärgiks PlanS § 271 kohaldamine, st asukoha eelvaliku

otsuse alusel riigi eriplaneeringu kehtestamine. Juhul kui planeerimismenetluses ei ole võimalik

detailse lahenduse koostamisest loobuda, koostatakse sobivasse asukohta detailne

planeeringulahendus, sh eskiis- ja eelprojekt, ehitusõiguse määramiseks.

Riigi eriplaneeringu koostamine hangitakse vajadusel kahes osas. Esimese osana hangitakse

riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku

ning KSH esimese etapi aruande koostamine. Teise osana hangitakse vajadusel riigi

eriplaneeringu detailse lahenduse ja teise etapi KSH aruande koostamine.

Riigi eriplaneeringu koostamise ajaline kestus täpsustub planeerimisprotsessis. Riigi

eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH

programmi koostamine koos vajalike uuringute ja analüüside kaardistusega ning neile

lähteülesannete koostamisega ning asukoha eelvaliku ja asjakohaste mõjude, sh KSH esimese

etapi aruande koostamise eeldatav aeg on 1,5 aastat (vt tabel 1). Ajalist kestust võivad mõjutada

uuringud ja analüüsid, mille vajadus ja/või ajaline kestus selguvad planeeringu koostamisel.

14

Tegevus Eeldatav kestus

• Riigi eriplaneeringu koostamiseks riigihanke korraldamine

• Asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH programmi

koostamine

• vajalike uuringute ja analüüside kaardistamine

• uuringutele ja analüüsidele lähteülesannete koostamine

• lähteseisukohtade ja KSH programmi avalikustamine ning

avalike arutelude korraldamine, tulemuste arvestamine

Kuni 8 kuud

• Riigi eriplaneeringu asukoha eelvalik ja KSH esimese etapi

aruande koostamine

• vajalike uuringute läbiviimine

• mõjude hindamine, alternatiivide võrdlemine ja asukoha

eelvaliku tegemine

• asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi

aruande avalik väljapanek ja avalikud arutelud

• vajadusel lähtetingimuste koostamine detailse lahenduse

koostamiseks.

Kuni 10 kuud

Riigi eriplaneeringu eeldatav menetlusaeg Kuni 18 kuud

Kui detailse lahenduse koostamisest pole võimalik loobuda, siis riigi eriplaneeringu detailse

lahenduse ja asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH aruande koostamise, sh vajalike uuringute

ja analüüside läbiviimise ja eelprojekti koostamise eeldatav aeg on üks aasta.

6. KORRALDUSE JÕUSTUMINE

Korraldus jõustub üldises korras.

7. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE, HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA AVALIK

KONSULTATSIOON

Kaitsetööstuspargi võimalike asukohtade planeeringueelses valikus on Kaitseministeerium

teinud koostööd Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja

kommunikatsiooniministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ameti, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse, Keskkonnaameti, Eesti Geoloogiateenistuse,

Lääne-Nigula, Lääne-Harju, Rakvere, Viru-Nigula, Lüganuse vallavalitsusega ning Pärnu

linnavalitsusega.

Eelnõu esitatakse lähtuvalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikest 1 eelnõude infosüsteemi

kaudu kooskõlastamiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile,

Siseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Riigikantseleile ning

Eesti Linnade ja Valdade Liidule.

1

Valitsuse korraldus „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“

Lisa

Planeeringuala asukohad ja piirid

2

Planeeringualad Lüganuse vallas

3

Planeeringuala Pärnu linnas

4

Planeeringuala Lääne-Nigula vallas

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 09.01.2024 nr 5-4/23/8

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kliimaministeerium Siseministeerium Rahandusministeerium Eesti Linnade ja Valdade Liit

Vabariigi Valitsuse korralduse "Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine"

Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse "Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine" eelnõu.

Palume eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul alates eelnõude infosüsteemi esitamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisad: Korralduse "Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamine" eelnõu Vabariigi Valitsuse korralduse „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu seletuskiri Vabariigi Valitsuse korraldus „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ Lisa