Sakala 4, Tallinn 15030 Eesti / Estonia T: +372 668 0500 E: [email protected] www.fi.ee

Jürgen Ligi Rahandusminister [email protected]

Teie 30.09.2026 nr 1.1-10.1/3946-1 Meie 16.10.2026 nr 5-8/4323-3

Krediiditeaberegistri põhimäärusele arvamuse avaldamine

Lugupeetud rahandusminister Täname Finantsinspektsioonile edastatud krediiditeaberegistri põhimääruse eelnõu eest ning Finantsinspektsiooni tähelepanekud ja ettepanekud seoses eelnõuga on järgmised: 1) Eelnõu § 5 punkt 11 Eelnõu § 5 punkti 11 kohaselt teavitab registripidaja registris või sellega seotud teenustes rikke esinemise korral viivitamata krediiditeabe andjaid ja registriga liidestatud andmesaajaid rikke olemusest ja rikke kõrvaldamise võimalikust tähtajast. Eelnõu seletuskirja kohaselt määratakse punktiga 11 registripidaja teavitamiskohustus registris või sellega seotud teenustes esineva rikke korral, kusjuures on märgitud, et registripidaja peab teavitama puudutatud isikuid viivitamata rikke olemusest, selle teadaolevast või võimalikust mõjust ning eeldatavast kõrvaldamise tähtajast. Kuigi seletuskirjas esitatud üldistus „puudutatud isikuid“ on mõistetav, siis erineb see siiski eelnõus toodud „krediiditeabe andjaid ja registriga liidestatud andmesaajaid“. Teeme ettepaneku viia eelnõu ja seletuskirja tekst omavahel kooskõlla, et vältida segadust teiste isikute (nt tarbijate) kaasamisel. 2) Eelnõu § 6 lõige 1 punkt 5 Eelnõu § 6 lõike 1 punktis 5 täpsustatakse krediiditeabejagamise seaduse (edaspidi KJS) § 7 lõikes 1 nimetatud krediidiliigi andmekategooriat. Eelnõu § 6 lõike 1 punkti 5 kohaselt kantakse registrisse krediiditeabe kohta krediidiliikidena järgmised liigid: kinnisvaraga tagatud tarbijakrediit, muu tagatisega tarbimislaen, tagatiseta tarbimislaen, liising, krediidilimiidiga laen, riigi tagatud õppelaen ja muu krediit.

2 / 3

Seletuskirjas on toodud selgitus, et krediidiliikide klassifikatsioon ei vasta krediidiandjate finantsaruandluse aluseks olevas rahandusministri 19.12.2015 määruse nr 50 „Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiandja või -vahendaja ning välisriigi krediidiandja või -vahendaja filiaali aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord“ lisa 3 punktis 4.1 toodule (elamukinnisvaraga seotud krediit, sõiduki liising, muu vara liising, vara ost järelmaksuga, muu rahaline krediit). Mõistame, et viidatud liigitus vastab paremini krediidiandjate ootustele saada registrist krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet. Sealjuures peame vajalikuks juhtida tähelepanu, et registri üheks eesmärgiks on ka anda Finantsinspektsioonile ülevaade krediidisektori olukorrast (vt KJS seletuskiri). Krediidisekori riskihinnangut mõjutab turuosalise üldine riskiisu, osutavate teenuste riskisus ja ka kliendisegmendi riskisus. Olenemata sellest, et krediidiandjad on kohustatud esitama Finantsinspektsioonile aruandeid annab registris kajastuv teave krediitide ja krediidisaajate kohta täiendava võimaluse hinnata krediidiandja riske ja jätkusuutlikust. Ühtlasi peame oluliseks võimalust võrrelda krediidiandjate aruandluses esitatud andmeid tulevikus krediiditeaberegistrist saadavate andmetega. Eeltoodut arvestades teeme ettepaneku paremini ühtlustada rahandusministri 19.12.2015 määruse nr 50 lisa 3 punktis 4.1 toodud krediidiliikide nimekiri ja eelnõu § 6 lõige 1 punktis 5 esitatud nimekiri selliselt, et vajadusel oleks andmeid võimalik ühildada ja loogiliselt koondada ning võrrelda aruandlusest ja registrist saadavat teavet. Allpool väljapakutud krediidiliikide jaotus võimaldaks võrreldes eelnõus kavandatud ja aruandluses kasutatava liigitusega saada täpsema ülevaate tarbijate olemasolevate finantskohustuste struktuurist ja olemusest. See looks järelevalvele paremad võimalused krediidituru analüüsimiseks ning võimaldaks krediidiandjatel krediidivõimelisuse hindamisel täpsemalt arvestada tarbija olemasolevate kohustuste liigi ja nendega seotud riskidega.

FI ettepanek krediidiliigiks Aruandluse krediidiliik Eelnõus nimetatud

krediidiliik

Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediit

Elamukinnisvaraga seotud krediit

Kinnisvaraga tagatud tarbijakrediit

Muu tagatisega tarbijakrediit Muu rahaline krediit Muu tagatisega tarbimislaen

Tagatiseta tarbijakrediit Muu rahaline krediit Tagatiseta tarbimislaen

Vara ost järelmaksuga Vara ost järelmaksuga Tagatiseta tarbimislaen

Sõiduki liising Sõiduki liising Liising

Muu vara liising Muu vara liising Liising

Krediidilimiidiga laen Muu rahaline krediit Krediidilimiidiga laen

Riigi tagatud õppelaen Muu rahaline krediit Riigi tagatud õppelaen

Muu krediit Muu rahaline krediit Muu krediit

1) Elamukinnisvaraga seotud krediit – tarbijakrediit, mis on tagatud hüpoteegiga või muu võrreldava

tagatisega või, mille eesmärk on kinnistu, hooneühistu liikmesuse või olemasoleva või kavandatava ehitise omandamine või nimetatud õiguste säilitamine;

2) Muu tagatisega tarbijakrediit – tarbijakrediit, mis ei kuulu elamukinnisvaraga seotud krediidi alla ning mille tagatiseks on muu vara;

3) Tagatiseta tarbijakrediit – tarbijakrediit, millel puudub konkreetne krediidi tagatis ja mille otstarve võib olla vaba;

4) Vara ost järelmaksuga – krediit, millega finantseeritakse kauba või teenuse ostu ning mille eest tasutakse osamaksetena;

5) Sõiduki liising – liisingulepingud, millega finantseeritakse mootorsõiduki või veesõiduki ostu. 6) Muu vara liising – liisinguleping, millega finantseeritakse muu vara, kui mootor- ja veesõiduki ostu; 7) Krediidilimiidiga laen – tarbijakrediit, mille raames on kliendile määratud kasutatav krediidilimiit,

sh krediitkaart; 8) Riigi tagatud õppelaen – õppelaen, millel on riiklik tagatis;

3 / 3

9) Muu krediit – krediit, mis ei kuulu ühegi eespool nimetatud kategooria alla. Küsimuste korral oleme valmis lahkesti vastama. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kerstin Pilt juhatuse esimees Siret Saarmets [email protected]

Sakala 4, Tallinn 15030 Eesti / Estonia T: +372 668 0500 E: [email protected] www.fi.ee

Jürgen Ligi Rahandusminister [email protected]

Teie 30.09.2026 nr 1.1-10.1/3946-1 Meie 16.10.2026 nr 5-8/4323-3

Krediiditeaberegistri põhimäärusele arvamuse avaldamine

Lugupeetud rahandusminister Täname Finantsinspektsioonile edastatud krediiditeaberegistri põhimääruse eelnõu eest ning Finantsinspektsiooni tähelepanekud ja ettepanekud seoses eelnõuga on järgmised: 1) Eelnõu § 5 punkt 11 Eelnõu § 5 punkti 11 kohaselt teavitab registripidaja registris või sellega seotud teenustes rikke esinemise korral viivitamata krediiditeabe andjaid ja registriga liidestatud andmesaajaid rikke olemusest ja rikke kõrvaldamise võimalikust tähtajast. Eelnõu seletuskirja kohaselt määratakse punktiga 11 registripidaja teavitamiskohustus registris või sellega seotud teenustes esineva rikke korral, kusjuures on märgitud, et registripidaja peab teavitama puudutatud isikuid viivitamata rikke olemusest, selle teadaolevast või võimalikust mõjust ning eeldatavast kõrvaldamise tähtajast. Kuigi seletuskirjas esitatud üldistus „puudutatud isikuid“ on mõistetav, siis erineb see siiski eelnõus toodud „krediiditeabe andjaid ja registriga liidestatud andmesaajaid“. Teeme ettepaneku viia eelnõu ja seletuskirja tekst omavahel kooskõlla, et vältida segadust teiste isikute (nt tarbijate) kaasamisel. 2) Eelnõu § 6 lõige 1 punkt 5 Eelnõu § 6 lõike 1 punktis 5 täpsustatakse krediiditeabejagamise seaduse (edaspidi KJS) § 7 lõikes 1 nimetatud krediidiliigi andmekategooriat. Eelnõu § 6 lõike 1 punkti 5 kohaselt kantakse registrisse krediiditeabe kohta krediidiliikidena järgmised liigid: kinnisvaraga tagatud tarbijakrediit, muu tagatisega tarbimislaen, tagatiseta tarbimislaen, liising, krediidilimiidiga laen, riigi tagatud õppelaen ja muu krediit.

2 / 3

Seletuskirjas on toodud selgitus, et krediidiliikide klassifikatsioon ei vasta krediidiandjate finantsaruandluse aluseks olevas rahandusministri 19.12.2015 määruse nr 50 „Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiandja või -vahendaja ning välisriigi krediidiandja või -vahendaja filiaali aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord“ lisa 3 punktis 4.1 toodule (elamukinnisvaraga seotud krediit, sõiduki liising, muu vara liising, vara ost järelmaksuga, muu rahaline krediit). Mõistame, et viidatud liigitus vastab paremini krediidiandjate ootustele saada registrist krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet. Sealjuures peame vajalikuks juhtida tähelepanu, et registri üheks eesmärgiks on ka anda Finantsinspektsioonile ülevaade krediidisektori olukorrast (vt KJS seletuskiri). Krediidisekori riskihinnangut mõjutab turuosalise üldine riskiisu, osutavate teenuste riskisus ja ka kliendisegmendi riskisus. Olenemata sellest, et krediidiandjad on kohustatud esitama Finantsinspektsioonile aruandeid annab registris kajastuv teave krediitide ja krediidisaajate kohta täiendava võimaluse hinnata krediidiandja riske ja jätkusuutlikust. Ühtlasi peame oluliseks võimalust võrrelda krediidiandjate aruandluses esitatud andmeid tulevikus krediiditeaberegistrist saadavate andmetega. Eeltoodut arvestades teeme ettepaneku paremini ühtlustada rahandusministri 19.12.2015 määruse nr 50 lisa 3 punktis 4.1 toodud krediidiliikide nimekiri ja eelnõu § 6 lõige 1 punktis 5 esitatud nimekiri selliselt, et vajadusel oleks andmeid võimalik ühildada ja loogiliselt koondada ning võrrelda aruandlusest ja registrist saadavat teavet. Allpool väljapakutud krediidiliikide jaotus võimaldaks võrreldes eelnõus kavandatud ja aruandluses kasutatava liigitusega saada täpsema ülevaate tarbijate olemasolevate finantskohustuste struktuurist ja olemusest. See looks järelevalvele paremad võimalused krediidituru analüüsimiseks ning võimaldaks krediidiandjatel krediidivõimelisuse hindamisel täpsemalt arvestada tarbija olemasolevate kohustuste liigi ja nendega seotud riskidega.

FI ettepanek krediidiliigiks Aruandluse krediidiliik Eelnõus nimetatud

krediidiliik

Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediit

Elamukinnisvaraga seotud krediit

Kinnisvaraga tagatud tarbijakrediit

Muu tagatisega tarbijakrediit Muu rahaline krediit Muu tagatisega tarbimislaen

Tagatiseta tarbijakrediit Muu rahaline krediit Tagatiseta tarbimislaen

Vara ost järelmaksuga Vara ost järelmaksuga Tagatiseta tarbimislaen

Sõiduki liising Sõiduki liising Liising

Muu vara liising Muu vara liising Liising

Krediidilimiidiga laen Muu rahaline krediit Krediidilimiidiga laen

Riigi tagatud õppelaen Muu rahaline krediit Riigi tagatud õppelaen

Muu krediit Muu rahaline krediit Muu krediit

1) Elamukinnisvaraga seotud krediit – tarbijakrediit, mis on tagatud hüpoteegiga või muu võrreldava

tagatisega või, mille eesmärk on kinnistu, hooneühistu liikmesuse või olemasoleva või kavandatava ehitise omandamine või nimetatud õiguste säilitamine;

2) Muu tagatisega tarbijakrediit – tarbijakrediit, mis ei kuulu elamukinnisvaraga seotud krediidi alla ning mille tagatiseks on muu vara;

3) Tagatiseta tarbijakrediit – tarbijakrediit, millel puudub konkreetne krediidi tagatis ja mille otstarve võib olla vaba;

4) Vara ost järelmaksuga – krediit, millega finantseeritakse kauba või teenuse ostu ning mille eest tasutakse osamaksetena;

5) Sõiduki liising – liisingulepingud, millega finantseeritakse mootorsõiduki või veesõiduki ostu. 6) Muu vara liising – liisinguleping, millega finantseeritakse muu vara, kui mootor- ja veesõiduki ostu; 7) Krediidilimiidiga laen – tarbijakrediit, mille raames on kliendile määratud kasutatav krediidilimiit,

sh krediitkaart; 8) Riigi tagatud õppelaen – õppelaen, millel on riiklik tagatis;

3 / 3

9) Muu krediit – krediit, mis ei kuulu ühegi eespool nimetatud kategooria alla. Küsimuste korral oleme valmis lahkesti vastama. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kerstin Pilt juhatuse esimees Siret Saarmets [email protected]