Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Tallinna Linnaplaneerimise Amet

Teie 16.09.2026

Meie 16.10.2026 nr 9.3-1/26/7197-2

Magasini tn 31 ja Magasini tn 31b

kinnistute detailplaneering

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 127 lõigete 2 ja 3 ning Vabariigi

Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja

planeeringute kooskõlastamise alused“ alusel kooskõlastamiseks Magasini tn 31 ja Magasini tn

31b kinnistute detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering). Amet on 07.11.2023 kirjaga nr 9.3-

1/23/7217-2 jätnud detailplaneeringu lahenduse kooskõlastamata, kuna esitatud mürahinnang

oli vananenud.

Planeeritud ala asub Kesklinnas Veerenni asumis. Planeeringuala piirneb Veerenni

miljööväärtusliku alaga. Planeeritud maa-ala suurus on ~2,79 ha. Kruntidel paiknevad

suhteliselt amortiseerunud ja linnavalitsuse hinnangul kesklinna sobimatud hooned – töökojad,

administratiiv hoone, ladu, läbipääsupunkt, garaažid, trafoalajaam, kaarhall ning remondihoone.

Hooned on plaanis lammutada, nende asemele kavandatakse sobiva suuruse ja otstarbega

hooned. Juurdepääs kruntidele on Magasini tänavalt. Planeeringu koostamise eesmärk vastavalt

algatamise korraldusele oli moodustada Magasini tn 31 kinnistust neli elamumaa sihtotstarbega

krunti ning määrata moodustatavatele kruntidele kasutamise tingimused ning ehitusõigus kuni

kolmeteistkümne kuni 4 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega mitme korteriga elamu

ehitamiseks. Magasini tn 31 b kinnistust moodustada üks äri- ja elamumaa sihtotstarbega krunt,

millele määrata kasutamise tingimused ja ehitusõigus ühe kuni 3 maapealse ja ühe maa-aluse

korrusega ärihoone või mitme korteriga elamu ehitamiseks. Kvartalisse on keskse pargiala näol

kavandatud suur rekreatsiooniala, mis osaliselt on kogu kvartali elanikele kasutamiseks,

osaliselt on võimalik madalate piiretega eraldada hooneümbruse haljasala privaatsemaks

õuealaks. Planeeringus tehakse ettepanek muuta Tallinna üldplaneeringu kohane liiklusala

planeeritava ala piires korruselamute alaks.

Amet on tutvunud Tallinna planeeringute registris asuvate detailplaneeringu

materjalidega ja kooskõlastab detailplaneeringu. Lisaks märgib järgmist:

1. Planeeringuala müraolukorra hindamisel saab lähtuda keskkonnaministri 16.12.2016

määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise

ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisa 1 kohastest II kategooria

liiklusmüra piirväärtustest, mis on päeval 60 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 65

dB) ja öösel 55 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 60 dB). Liiklusmüra maksimaalne

helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dBA ja öösel 75 dBA

(KeM määrus nr 71 § 6 lg 3).

2(3)

2. Detailplaneeringu materjalid sisaldavad liiklusmüra hinnangut detailplaneeringu alal

(Kajaja Acoustics OÜ, töö nr 23454-01). Kuigi olemasoleva olukorra müraarvutustes on

kasutatud 2019. aasta liikluskoormuse andmeid, on mürahinnangus hinnatud ka 2040. aasta

perspektiivset liiklusolukorda. Planeeringuala vahetus läheduses paiknevate Õilme tn ja

Magasini tn liiklussageduseks on mõlemas olukorras arvestatud aasta keskmine ööpäevane

liiklussagedus 750 sõidukit ööpäevas. Seetõttu ei nähtu mürahinnangus kasutatud

liiklusandmetest nimetatud tänavatel perspektiivis liikluskoormuse suurenemist.

Mürahinnangus on kujutatud kõrvalkinnistul (varasemalt Magasini tn 35) varasemat

hoonestust, kuid tänaseks päevaks on hooned kinnistul lammutatud ja alal on kehtestatud

detailplaneering, millega planeeritakse alale elamu, äri- ja sotsiaalmaa sihtotstarbed.

Kavandatav hoonestus mõjub detailplaneeringu alale müra tõkestavalt.

Liiklusmüra hinnangu kohaselt ulatub olemasolevas liiklusolukorras päevane

liiklusmüratase planeeringuala maa-alal kuni 59 dB ning kavandatavate hoonete fassaadidel

kuni 57 dB. Öisel ajal ulatub liiklusmüratase maa-alal kuni 49 dB ning hoonete fassaadidel

kuni 49 dB. Perspektiivses olukorras on müratasemed olemasoleva olukorraga üldjoontes

samaväärsed. Tulenevalt eeltoodust on detailplaneeringu alal müra normtasemed

tagatud.

3. Tähelepanu tuleks pöörata, et äripindadelt levivad müratasemed ei ületaks müratundlikes

ruumides sotsiaalministri 12.11.2025 määruse nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja

infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise

meetodid“ (edaspidi SoM määrus nr 61) lisas 1 välja toodud normtasemeid. Välisõhus

levivate äri- ja kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse KeM määrus

nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust.

4. Planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon

jms) valikul ja paigutamisel arvestada naaberhoonete ja müratundlike ruumide

paiknemisega, vältimaks võimalikke mürahäiringuid. Arvestama peab, et tehnoseadmete

müra ei tohi müratundlikel aladel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra

sihtväärtusi.

5. Juhul kui detailplaneering viiakse ellu etapiviisiliselt ning planeeringualal säilib samal ajal

tootmisfunktsioon, tuleb tagada KeM määrus nr 71 sätestatud normtasemete täitmine.

6. Hoonestuse rajamisel tuleb tagada, et siseruumide müratasemed ei ületaks SoM määrus nr

61 lisas 1 kehtestatud normtasemeid. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes

muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“

7. Planeeringuala asub lennuliikluse mõjualas, mistõttu tuleb hoonete heliisolatsiooni

projekteerimisel arvestada ka lennuliiklusest põhjustatud müraga.

8. Amet juhib tähelepanu, et ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel müratundlikel

aladel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset.

Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra

normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.

Jälgida, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 01.10.2025

määrusega nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni hindamise kord“ toodud normtasemeid.

9. Detailplaneeringu seletuskirjas on kirjutatud: „Kavandatud hoonestus ei mõjuta

naaberhoonete insolatsioonitingimusi. Kavandatud hoonetes on võimalik tagada piisav

insolatsioonikestus vastavalt juhendile.“ Lisaks Majandus- ja

3(3)

Kommunikatsiooniministeeriumi insolatsiooni kestuse arvutamise juhendile saab tugineda

EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“.

10. Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt nähakse planeeringuala elektrivarustus ette uue

hoonesisese trafoalajaama baasil. Alajaama asukoha valikul arvestada majandus- ja

taristuministri 25.06.2015 määruses nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis

tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ § 10 lõikes 6 tooduga, mille

alusel ulatub alajaamade ja jaotusseadmete ümber kaitsevöönd 2 meetri kaugusele

piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest. Jälgida, et alajaamast levivad

müratasemed ei ületaks KeM määruses nr 71 sätestatud normtasemeid. Hoonesisese

alajaama projekteerimisel tuleb tagada, et alajaamast lähtuvad müratasemed ei ületaks SoM

määrus nr 61 toodud normtasemeid. Lisaks arvestada sotsiaalministri 01.09.2025 määruses

nr 45 „Mitteioniseeriva kiirguse ohutuse tagamise nõuded ja hindamise kord“ tooduga.

11. Tallinna planeeringute registris asuvate materjalide all on uuringute hulgas dokument

„Radooniuuring“, kuid seal ei asu ühtegi faili. Ka seletuskirja põhjal ei selgu, kas

radooniuuring on teostatud. Arvestades, et radoonisisaldus võib pinnases lokaalselt

varieeruda, on asjakohaste radoonikaitsemeetmete kavandamiseks soovitatav

planeeringualal teha radoonitaseme mõõtmised. Uute hoonete projekteerimisel tuleb tagada

radooniohutu sisekeskkond ning arvestada standardi EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse

meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ põhimõtetega.

12. Välisvalgustuse kavandamisel tuleb arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning

vältida nende ülemäärast valgustamist. Vajaduse korral tuleb ette näha leevendusmeetmed.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Põld

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Põhja regionaalosakond

Karmen Põld

54840193 [email protected]