Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Legian OÜ

[email protected]

Teie 12.12.2021

Meie 04.01.2022 nr 7.1-2/21/29568-2

Türi vallas Käru alevikus jalg- ja jalgrattatee

ning valgustuse põhiprojekti koostamise nõuded

Olete taotlenud Transpordiametilt nõuded Järva maakonnas Türi vallas riigitee nr 20156 Käru-

Kädva (edaspidi riigitee 20156) tee vasemale poolele km 0,00 kuni km 1,375 ja tee paremale

poolele km 1,375 kuni km 1,527 kaitsevööndiga kattuvale maa-alale jalg- ja jalgrattatee (edaspidi

JJT) ning valgustuse ehituse põhiprojekti (edaspidi projekt) koostamiseks.

JJT on kavandatud kohaliku teena ning ei kuulu riigitee koosseisu, mistõttu annab JJT ehituseks

ehitusloa kohaliku omavalitsuse üksus (KOV) ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 39 lg 1 ja § 101

lg 1 alusel. Ehitusloa saab anda peale Transpordiameti poolset projekti kooskõlastust ja vajadusel

riigitee aluse maa kasutusõiguse ja/või võõrandamise lepingute sõlmimist.

Vastavalt EhS § 99 lg 2 annab tee, välja arvatud riigitee, projekteerimistingimused koos

liikluskorralduse nõuetega KOV. Arvestades avaliku huvi ja potentsiaalse maade võõrandamisega

KOVile soovitame korraldada JJT projekteerimistingimuste andmine avatud menetlusena või

detailplaneeringu alusel. Mõlemal juhul palume lugeda meie nõuded menetluse sisendiks.

Meie huvi on riigitee püsimine ja korrakohane kasutamine. Nendel erandjuhtudel kus on vajadus

JJT ehitada lõiguti riigitee mulde külge, tuleb vähemalt projekti sellele osale koostada ekspertiis

ning ehitamine peab olema kaetud omanikujärelevalve lepinguga.

Tutvunud JJT paigutusega riigitee suhtes ja võttes aluseks EhS ning majandus- ja taristuministri

5.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede

projekteerimisnormid“ (edaspidi normid), esitab Transpordiamet § 99 lg 3 alusel nõuded Käru

aleviku vahelise JJT projekti koostamiseks:

2 (5)

1. JJT ehitamiseks koostada teeprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti staadiumis vastavalt

majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad

nõuded“.

2. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane tee ehitusprojekti koostamise

ja valgustuse projekteerimise pädevus.

3. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja

Transpordiameti juhenditest (www.mnt.ee).

4. JJT ja selle kooseisu kuuluvad rajatised projekteerida üldjuhul väljaspoole riigiteealust maad.

5. Juhul kui JJT projekteeritakse riigitee alusele maale, tuleb projekti koosseisus esitada

kasutusala või võõrandamise plaanid. Plaanidel tuua eraldi välja riigitee aluse maa kasutusse

andmine tehnovõrgu teenindamiseks (teevalgustus, side- ja elektripaigaldised,

sademeveekanalisatsioon vms).

6. Peale projekti kooskõlastust esitada taotlus Transpordiameti teemaa osakonnale

[email protected] riigitee aluse maa kasutamiseks andmiseks või võõrandamiseks.

6.1. Juhul kui on kasutamiseks andmine, siis palume täita taotluse blankett „Riigivara

kasutamiseks andmise taotlus“ (www.mnt.ee/et/ametist/blanketid).

6.2. Juhul kui võõrandamine, siis arvestada, et riigitee aluse maa võõrandamine JJT ehituse

eesmärgil on riigivara valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu

Vabariigi Valitsuse pädevuses vastavalt riigivaraseadusele (edaspidi RVS).

7. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja

taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada alljärgnevaga:

7.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a kk nr 102

kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede

projekteerimisel“

7.2. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min 20 m laiuses.

Mõõdistada ala piki riigiteed ja ristuvad teed, kraavid, vooluveekogud vähemalt 50 m

projekteeritava trassi asukohast mõlemas suunas.

7.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja

kontrollimiseks.

7.4. Alusplaanil tuua välja kavandatava valgustustrassi läheduses olevate puude võra ulatus.

7.5. Mõõdistada olemasolevad riigitee truubid ning hinnata truupide seisukord (vaatlus,

pildistamine). Hinnang koos vajaliku pildimaterjaliga lisada seletuskirja.

7.6. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh

kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.

8. Juhul kui JJT projekteeritakse riigitee muldele, tuleb teostada geoloogilised uuringud riigitee

muldkeha kohta vastavalt Majandus- ja taristuministri 24.04.2015 määrusele nr 32

„Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad nõuded“. Puurimine teostada südamikpuurimisega,

puuri läbimõõt vähemalt 112 mm. Kõik vajalikud puuraugud riigitee muldes puurida vähemalt

50 m (võid valida ka 25-100 m) tagant läbi kõigi tee konstruktsioonide ning vähemalt 0,5 m

mulde alustesse pinnastesse (looduslikku mulla kihti ja turvast arvestamata so kokku muld +

0,5 m). Uuringute tulemusena saadud pinnaste iseloomustused nimetuste, plastsus- ja

filtratsiooninäitajate ja niiskuspiirkondadega kanda seletuskirja ja JJT pikiprofiilile.

9. Selgitada välja ning arvestada kehtivate planeeringute ning varem koostatud ja koostamisel

olevate tee- ja valgustusprojektidega.

10. Projekti seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevöönd vastavalt EhS § 71 lg 2 ning

riikliku teeregistri kohased teede numbrid ja nimetused. Projekti seletuskirjas kirjeldada

projekteeritud rajatiste paigutus riigitee suhtes (tee nr, nimetus, asukoha km).

11. Projektis käsitleda JJT seotud riigitee liikluskorraldus, liiklussagedus ning teised vajalikud

näitajad, mis on avalikult kättesaadavad riiklikus teeregistris

12. JJT ühendada olemasolevate teede, bussipeatuste ning tõmbekeskustega.

13. JJT eraldada riigiteest eraldusribaga, mis on vajalik teehoiutööde teostamiseks sh lume

3 (5)

kogumiseks, sademevete ärajuhtimiseks ning liiklusest tuleneva ohu vähendamiseks. Aluseks

tuleb võtta Normide tabel 7.5 määratud vahekaugus projekteeritava JJT ja riigitee vahel ning

tagada nõuetekohane eraldus vastavalt kiiruspiirangule. Üksnes põhjendatult (näiteks olev

hoonestus) ja Transpordiametiga eelnevalt kooskõlastatult (EhS § 99 lg 3 alusel) võib kasutada

lühikestel lõikudel madalamat projekteerimise taset või äärekivi/piirdega lahendit.

14. NB! Arvestada lahenduse koostamisel ja lisada seletuskirja, et äärekiviga ristlõike vms puhul

võib riigitee muldkeha nõlva lahti kaevata maksimaalselt 30 päevaks.

15. JJT projekteerida võimalikult pikas ulatuses ja asustusega ühele poole riigiteed ning vältida

põhjendamatuid ristumisi riigiteega.

16. Riigiteega ristumisel tagada Normide põhimõtetele vastav nähtavuskolmnurk (p 5.2.7.2 ja

tabel 7.10) ja riigitee külgnähtavus (tabel 2.14). Projekteerida nähtavust piiravate takistuste

(metsa, võsa, heki, aia vm likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

17. Üksnes põhjendatult võib projektis näha ette uusi Normide p 5.2.1. põhimõtetele vastavaid

ristumiskohti. Uusi ristumiskohti saab kavandada ainult läbi KOVi poolt väljastatavate jalg- ja

jalgrattatee projekteerimistingimuste või detailplaneeringu. Olevad ja uued ristumiskohad

tähistada eri värvi tingmärkidega. Ristumiskohtade rajamise ja ümberehitamise lahendused

koos põhjendusega käsitleda projektis.

18. Projekteerida JJT katend, vajadusel riigitee katend laiendustel ja riigitee katete taastamine

(koos materjalidele esitatavate minimaalsete nõuetega).

19. Koostada JJT tüüpristlõiked iseloomulikest kohtadest koos külgneva maanteega (kinnistu

piirid, katted, muldkeha, veeviimarid, valgustus, tehnovõrgud jms). Joonistel määrata

projekteeritud tee-elementide kaugused olemasoleva sõidutee välimisest servast.

20. Koostada JJT ja vajadusel riigitee liikluskorraldus vastavalt projekteeritud lahendusele.

Riigiteele paigaldatavad liiklusmärgid projekteerida vastavalt standardile EVS 613.

Liiklusmärgid peavad olema paigaldatud tsingitud postidel (Tuulerõhk – WL4 (EVS-EN

12899-1 tabel 8, lumekoormus sahkamisest - DSL1-DSL3)). Projektis näidata olemasolevad,

likvideeritavad ja projekteeritud liikluskorraldusvahendid.

21. Projekteerida sademevete ärajuhtimise lahendus ja esitada vertikaalplaneerimise joonis.

Lahendus peab tagama vete piki- ja põiksuunaline äravoolu projekteeritava ja olevate teede

katetelt, muldkehast ja veeviimaritest. Joonistel näidata olemasolevad ja projekteeritud

veeviimarid.

22. Seletuskirjas märkida, et enne ehituse algust tuleb koostada riigitee ehitusaegse

liikluskorralduse projekt ja kooskõlastada Transpordiametiga.

23. Lahendada projekti maastikukujunduse osa, milles määrata puhkekoha, pingi, aia, heki vm

haljastuse asukoht ja rajamise nõuded.

24. JJT Valgustamisel tuleb vältida sõiduteel liiklejate pimestamist vm häirivat ja eksitavat mõju.

Koostatud JJT valgusarvutuses peab olema näidatud sõiduteele langeva heleduse Lm

väärtused. JJT valgustamisel tuleb vältida sõiduteel liiklejate pimestamist vm häirivat ja

eksitavat mõju. Riigiteele tohib JJT valgustitest sattuda heledust kuni Lm=0,03 cd/m2 . Juhul

kui JJT valgustamisel satub sõiduteele suurem keskmine heledus kui Lm=0,03 cd/m2, tuleb

lahendada JJT ja sõidutee valgustamine tee/tänavavalgustusega või kombineeritult

25. Enne valgustuspaigaldise üleandmist tellijale, teostada JJT valgustuse ehitaja poolt sõiduteele

langeva valgustuse keskmise heleduse mõõtmised, veendumaks , et sõiduteele ei jõua JJT

valgustitest heledust üle 0,03 või 0,04 cd/m2 kohta ning esitada valgustuse mõõtmise

protokoll, mis vastab standardile EVS-EN 13201-4 :2015.

26. Seletuskirjas esitada valgustusklassi valiku arvutuskäik vastavalt standardile CEN/TR 13201-

1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valik. Valida konkreetsesse asukohta sobivad

valgustid ja mastide optimaalne paigutus kasutades valgusarvutusprogrammi.

27. Mastid projekteerida liiklejate ohutuse tagamiseks väljapoole teedel nõutud vaba ruumi.

Juhinduda vaba ruumi laiuse määramisel Normide tabelist 2.17 ja EVS 843 joonistest 5.2-5.5

ja ptk 10.6 Tänavavalgustus p 6. Juhul kui kitsastes tingimustes ei ole võimalik tagada teega

külgnevat vaba ruumi, tuleb kavandada täiendavad liiklusohutuse meetmed (liiklusmärgid,

4 (5)

piirded, ohutuse standardile EVS_EN 12767 klassile HE vastavad mastid).

28. Konfliktalade (ristmikud, ülekäigurajad, bussipeatus vms) valgustamisel peab arvestama

projekti koostamisel kõigi liikluses osalejate ohutuse tagamise ja võimalusel liiklusohutuse

parandamisega tuginedes Normide p 8.3 ja tänavatel EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus.

29. Teeületuskoha (-raja) spetsiaalse optikaga valgustuse projekteerimisel näha ette riigitee ja

külgneva ala valgustamine teevalgustusega, et sõidukijuht märkaks õigeaegselt ületuskohale

lähenevat kergliiklejat (EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus).

30. Projektis esitada valgustusarvutus koos valgustite valgustehniliste parameetritega ning nende

valgustustehniliste arvutuste tulemustega, mis peavad olema vastavuses kehtiva standardiga.

Valgustusarvutused esitada vähemalt alljärgnevas mahus:

30.1. hinnanguvälja isoliinide ja halliskaala mudelid, kus tingimused oleksid täidetud

vastavalt etteantud valgustusklassile ning näidatud oleks riigitee, eraldusriba, JJT jt

valgustatud alad (vajadusel näidata eraldi);

30.2. planeerimisandmetesse lisada valgustusklass, valgusti võimsus, valgustist väljuv

valgusvoog (lm), valgustipunkti kõrgus, mastide vahe kaugus, konsooli kalle, konsooli

pikkus.

31. Valgustusprojekti asendiplaani joonisele märkida: valgustusklass; valgusti number, võimsus,

masti kõrgus, konsooli pikkus; mastide vahekaugused (m) ja kaugus sõidutee jt teede servast;

toitekaablite iseloomulikud näitajad.

32. Vältida tehnovõrkude paigaldamist riigitee alusele maale. Põhjendatud juhul ja eelneva

kokkuleppe alusel lähtuda tehnovõrkude projekteerimisel riigiteealusele maale Normidest ptk

8 „Tehnovõrgud“ ja Transpordiameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise

kavandamisel“ ning lisaks tehnovõrkude valdaja esitatud tehnilistest tingimustest.

33. Projektis näha ette ehitustöödega rikutud maa-ala (sh riigitee jt teede katendid, teepeenrad,

muldkeha, veeviimarid vm) taastamine või korrastamine.

34. JJT projekteerimine era- või riigi omandis olevatele maaüksustele kooskõlastada

maaomanikega krundijaotuskava/kasutusplaani alusel.

35. Projekt tervikuna kooskõlastada projektiga seotud tehnovõrgu valdajate, maaomanike ja

ametkondadega.

36. Koostada kululoend vastavalt „Teetööde tehnilised kirjeldused“ kehtivale kirjeldusele.

Palume arvestada, et kohaliku omavalitsuse (KOV) tellimisel ehitatud JJT ja valgustus jääb KOV

omandiks ja hooldamisele sõltumata asukohast ja ehitise aluse maa omandivormist. Kavandatava

JJT ja valgustuse projekteerimise, maade omandamise, ehitamise ja omanikujärelevalve

teostamise kulud kannab KOV.

Transpordiamet ei teosta põhiprojektide ekspertiisi ega vastuta projekti võimalike puuduste eest.

Seetõttu palume huvitatud isikul tellida tee ehituse põhiprojekti ekspertiis vastavalt majandus- ja

taristuministri 08.06.2015 määrusele nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“ vähemalt osas

kus JJT on erandkorras lõiguti riigitee muldkeha küljes. Ekspertiis tellida Transpordiameti poolt

heakskiidetud projektlahendusele enne projekti kooskõlastamist/projektile nõusoleku andmist.

Projekt (tekstiline osa - pdf, digitaalsed joonised - nii pdf kui ka dwg või dgn, kooskõlastused –

pdf või ddoc) esitada Transpordiametile EhS § 70 lg 3 alusel nõusoleku saamiseks ja/või EhS § 99

lg 3 alusel kooskõlastamiseks e-posti aadressil [email protected]

Käesolevad nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad 2 aastat allkirjastamise kuupäevast.

5 (5)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Herkki Rõõm

peaspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Herkki Rõõm

5219446, [email protected]