Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.

1 / 14

KÖITE KOOSSEIS:

I. MENETLUSDOKUMENDID

II. SELETUSKIRI 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED 2

2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK 2

3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS2

3.1. Vastavus Kuusalu valla üldplaneeringule 3

4. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS 4

4.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus 4

4.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus 4

4.3. Olemasolev tehnovarustus 4

4.4. Olemasolev haljastus ja keskkond 4

4.5. Kehtivad piirangud 4

5. PLANEERINGU ETTEPANEK 5

5.1. Krundijaotus 5

5.2. Krundi ehitusõigus 5

5.3. Ehitiste arhitektuurinõuded 5

5.4. Piirded 5

5.5. Liiklus- ja parkimiskorraldus 6

5.6. Nõuded ehitusprojektide koostamiseks 6

5.7. Meetmed radooniohutu keskkonna tagamiseks 6

5.8. Haljastuse ja heakorra põhimõtted 6

5.9. Vertikaalplaneerimine 7

5.10. Tuleohutusnõuded 7

5.11. Kavandatud kitsendused 7

5.12. Tehnovõrkude lahendus 8

5.12.1. Veevarustus ja reovee kanalisatsioon 8

5.12.2. Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine 8

5.12.3. Elektrivarustus ja tänavavalgustus 9

5.12.4. Sidevarustus 9

5.12.5. Soojavarustus 9

5.13. Energiatõhususe ja -tarbimise nõuded 10

6. KESKKONNA TINGIMUSED, VÕIMALIK KESKKONNAMÕJU HINDAMINE 10

6.1. Eessõna 10

6.2. Kavandatava tegevusega kaasnev avariiolukordade esinemise võimalikkus ja nende

vältimise meetmed 11

6.3. Meetmed põhjavee kaitseks 11

6.4. Meetmed radooniohutu keskkonna tagamiseks 11

6.5. Kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud 12

6.6. Hoonestusala kavandamise mõjutus põllumaale 12

6.7. Mürataseme tagamine siseruumides ja ümbruskonna elamualadel 12

6.8. Sademevee käitlemine 13

6.9. Ehitustegevuse ajal tekkivate jäätmete kogumine ja käitlemine 13

6.10. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused 14

7. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA 14

III. LISAD

L1. Visualiseering

L2. Geodeetiline alusplaan (koostatud GEOPORT OÜ, töö nr. A21289, 20.12.2021)

L3. Elektrilevi Tehnilised tingimused- 402434

Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.

2 / 14

IV. JOONISED

DP1. Situatsiooni skeem M 1:20 000, M 1:2000

DP2. Tugiplaan M 1:500

DP3. Kontaktvööndi skeem M 1:5000

DP4. Põhijoonis tehnotrassidega M 1:500

DP5. Kinnistu jägamise ja aadresside ettepaneku skeem M 1:1000

V. KOOSKÕLASTUSED

II. SELETUSKIRI 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED

Koostamise alused

• Planeerimisseadus;

• Huvitatud isiku 13.11.2024 detailplaneeringu algatamise taotlus;

• Kuusalu Vallavalitsuse 12 detsembri 2024 a. otsus nr 337 „Kiiu aleviku, Lääne kinnistu

detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine”;

• Harju maakonnaplaneering 2030+;

• Transpordiameti 23.12.2024 kiri nr 7.2-2/24/20355-2 „Seisukohtade väljastamine Lääne

maaüksuse detailplaneeringu koostamiseks”;

• Põllumajandus- ja Toiduameti 28.11.2024 kiri nr 6.2-2/46175 „Tingimused

detailplaneeringu koostamiseks”; • Kuusalu Vallavalitsuse 5.09.2024 korraldusega nr 223 algatatud Kiiu aleviku Kiiu-Valkla

reoveepuhasti (35301:001:1490) kinnistu detailplaneering;

• Eesti Vabariigis kehtivad normid ja standardid;

• Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded“.

2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK

Detailplaneeringu eesmärgiks on moodustada üks elamumaa katastriüksus, määrata ehitusõigus

ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud ja määrata vajalikud servituudid,

liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Planeeringuala suurus on

69 799 m2.

Kinnistu jagamine toimub seetõttu, et soovitud elamumaa krundil soovitakse alaliselt elada ja

mitte tegeleda põllumajandussaaduste tootmisega või metsakasvatusega.

Maaüksuse kõnealuses osas ei ole varasemalt detailplaneeringuid kehtestatud.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Kuusalu valla üldplaneeringuga.

3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS

Planeeritav maa-ala paikneb Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistul, katastriüksusel

35201:003:0113, jäädes Kiiu-Kaberneeme tee (11266), Vana-Narva manatee (11260), Kiiu oja ja

Valkla-Kaberneeme tee T1/ T3 vahelisele alale.

Vaadeldav ala on Kiiu aleviku põhjapoolses osas.

Ala on ümbritsetud olemasolevate maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutega.

Planeeringuala piirneb kirde suunast Kiiu-Kaberneeme teega (kü 35201:003:0180),

kagu ja edela suunas Nurme katastriüksusega (kü 35201:003:0157), loode suunas Külavahe

katastriüksusega (kü 35201:003:0171), põhja suunas Mite katastriüksusega (kü

35201:003:0429).

Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.

3 / 14

Planeeritavale alale on juurdepääs asfaltkattega Kiiu-Kaberneeme teelt, mis viib Kiiu aleviku

keskusesse.

Käsitletaval alal on ühendus maakonna keskustega ja ka Tallinna linnaga.

Planeeritavat ala teenindavad infrastruktuurid - kool, kauplused jm paiknevad ca 800 m kaugusel

Kiiu alevikus.

Ühtne ehitusjoon ja arhitektuurne stiil piirkonnas puuduvad. Hoonete kõrgus on piirkonnas ühest

kuni kahe korruseni, katuse kalded vahemikus 10…50° ning katuse harjad nii risti kui ka

paralleelselt teedega, hooned on erineva välisilme ja viimistlusega ja kõrgusega.

3.1. Vastavus Kuusalu valla üldplaneeringule

Vastavalt kehtivale üldplaneeringule asub planeeritav ala alvarite alal. Alvarite alad on määratud

detailplaneeringu kohustusega aladeks, et kontrollida ja välistada tegevused, mis võiksid muuta

põhjavee kvaliteeti. Samuti sätestab üldplaneering detailplaneeringu kohustuse juhul kui

kavandatakse haja-asustusse elamukrundi, mis on väiksem kui 1.5 ha. Minimaalseks

krundisuuruseks haja-asutuses on märgitud 3600 m2. algatatav detailplaneering on

üldplaneeringule vastav.

Alale on kavandatud üksikelamukrunt, mille ehitusõiguse ulatuse määramisel on võetud aluseks

Kuusalu valla lähteseisukohtades sätestatud tingimused.

Koostatud detailplaneering ei sisalda üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

Väljavõtte Kuusalu valla üldplaneeringust (Maakasutuse joonisest).

Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.

4 / 14

Üldplaneeringu joonise leppemärgid.

4. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS

4.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus

Planeeritav maa-ala paikneb Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistul, katastriüksusel

35201:003:0113.

Planeeringuala on suures osas looduslik rohumaa, mille maapind on tasane.

4.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus

Kasutusotstarbed

Lääne kinnistu sihtotstarve on maatulundusmaa 100%.

Olemasolevad hooned

Planeeritav maa-ala on hoonestamata.

4.3. Olemasolev tehnovarustus

Planeeringuala paikneb piirkonnas, kus puuduvad tsentraalsed tehnovõrgud.

Planeeringuala läbivad keskpinge elektriõhuliinid.

4.4. Olemasolev haljastus ja keskkond

Suur osa planeeringualast on looduslik rohumaa, on üksikud puud ja põõsad.

Kinnistu reljeef on tasane, jäädes absoluutkõrgustelt vahemikku 34.00 m – 36.50 m.

4.5. Kehtivad piirangud

Planeeritava maa-ala maakasutuse kitsendused:

-Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd -Tänav Kiiu -Kaberneeme

-Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin)

-Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektrimaakaabelliin

-Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin)

-Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin)

Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.

5 / 14

-Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin)

-Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin)

-Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi

-Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi

-Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi

-Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi

-Uuringu ala (geoloogiline)

-Maaparandushoiu-ala -Maaparandussüsteemi maa-ala

-Maaparandushoiu-ala -Maaparandussüsteemi maa-ala

5. PLANEERINGU ETTEPANEK

5.1. Krundijaotus

Kinnistust eraldatakse elamukrunt, moodustatakse üksikelamu krunt (10022 m²) ja

maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksus (59978 m²). Detailplaneeringuga nähakse ette

kinnistu jagamine, kuid detailselt on lahendatud elamukrundi osa.

5.2. Krundi ehitusõigus

Pos. nr. Krundi

plan. pindala,

m 2

Maks. ehitisealune

pind, m 2

(elu- / abihoone)

Hoonete maks.

korruselisus, m

(elu- / abihoone)

Hoonete suurim lubatud

kõrgus, m (elu- /

abihoone)

Krundi maks.

täisehituse %

Hoonete arv

krundil

Maa sihtotstarve ja osakaal (vastavalt kat.üksuse

liigile)

Maa sihtotstarve (vastavalt

det.planeeringu liigile)

1

10022 220 / 480 2 / 1 9 / 6 10 1 elamu,

5

abihoonet

001; E

100%

EP

2

59978 - - - - - 007; M

100%

M

5.3. Ehitiste arhitektuurinõuded

Hoonestusviis: lahtine

• planeeringuala krundile hoonete projekteerimisel jälgida, et nende arhitektuurne välisilme

oleks sobiv keskkonda; kõikidel hoonetel kasutada kaasaegset arhitektuuri;

• elamu lubatud maapealne korruselisus: 2;

• elamu soovitatav maa-alune korruselisus: 1;

• elamu katusekalle vahemik: 30°-45°, väiksemad hooneosad ning väiksemad abihooned

(nt varjualune vms) võivad olla madalama kaldega;

• katusekatte materjal -pole piiratud;

• harjajoone suund on paralleelne või risti teega;

• välisviimistlusmaterjalidena on lubatud kasutada kivi, puitu, metalli ja krohvi ning nende

kombinatsioone, mis sobiks hästi kokku ümbritseva keskkonnaga;

• välisviimistluses on välistatud imiteerivad materjalid, plastik, ümarpalk,

madalakvaliteetne laudis;

• krundi lubatud suurima ehitisealuse pinna ja hoonete suurima lubatud arvu hulka

arvatakse krundile kavandatavad 20-60m² suurused hooned. Elamu teenindamiseks kuni

20 m² ehitisealuse pinnaga hooneid võib krundile rajada hoonestusalale.

5.4. Piirded

Krunte on lubatud piirata kuni 1,5 m kõrguse vähemalt 50% ulatuses läbipaistva taraga, mis peab

moodustama visuaalselt tee lõikes terviku.

Tarade planeerimisel arvestada, et need peavad olema sobivad kinni pidama nii väikese-, kui ka

suurekasvulisi koeri.

Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.

6 / 14

Kinnistute teepoolsetel piiridel on lubatud maksimaalselt piirdeaiaga sama kõrged hekid.

Kinnistute vahelistel piiridel on lubatud ka kõrgemad hekid.

Hekid ja muu haljastus ei tohi tekitada piiratud nähtavusega ristmikke.

Piirde rajamine ei ole kohustuslik.

Torustike kaitsevööndisse piirdeaedade rajamine on keelatud.

5.5. Liiklus- ja parkimiskorraldus

Olemasolev Kiiu-Kaberneeme tee piirab planeeringuala kirde suunas.

Olemasoleva sõidutee laiuseks on keskmiselt 5,5 m.

Elamukrundile juurdepääs on kavandatud riigitee 11266 Kiiu-Kaberneeme tee ja Lääne kinnistu

ühisele piirilõigule. See ala vajab ka teeservituudi seadmist.

Krundi sissesõiduteede alla ei tohi jääda planeeritavate trasside liitumispunktid.

Joonisele kantud ristumiskohtade nähtavuskolmnurk vastab Eesti standardile EVS 843-2016

"Linnatänavad", kus tabelitest 5.10 ja 5.12 saab rahuldava taseme ja 50 km/h puhul

nähtavuskolmnurga 50x10 m. Nähtavuskolmnurk on arvestatud olemasoleva sõidutee laiust

silmas pidades.

Liikluskorralduse ettepanek on lahendatud vastavalt Eesti Eesti standardi EVS 843-2016

"Linnatänavad" nõuetele.

Parkimiskohad on kavandatud oma krundile. Elamu krundile on ette nähtud kolm parkimiskohta.

Perspektiivse kergliiklusteele tuleb reserveerida selle servituudi ala, sest pole teada kergliiklustee

võimalik asukoht.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigitee ristumiskoha

rajamiseks tuleb EhS § 99 lg 3 alusel taotleda Transpordiametilt nõuded riigitee ristumiskoha

ehitamiseks.

5.6. Nõuded ehitusprojektide koostamiseks Hoonete ehitusrojekttid tuleb koostada juhinduses Ehitusseadustikust ja Eesti Vabariigi

standardist EVS 932:2017 “Ehitusprojekt" ning vastavalt Majandus- ja taristu ministri

17.07.2015 a. määrusele nr.97 - „Nõuded ehitusprojektile".

Projektide koostamiseks tuleb tellida tehnovõrkude valdajatelt tehnilised tingimused.

Hoone ehitusprojekti mahus esitada koos põhihoone projektiga abihoonete projektid. Abihoonete

välisilme peab olema kooskõlas põhihoone välisilmega.

5.7. Meetmed radooniohutu keskkonna tagamiseks Vastavalt Harjumaa pinnase radooniriski kaardi

(https://www.envir.ee/sites/default/files/harjumaa_radoonikaart.pdf) kohaselt asub

planeeringuala normaalse kuni kõrge radoonisisaldusega pinnasel (30-150 kBq/m3).

Rakendades hoonete projekteerimisel ja ehitamisel vastavaid EVS 840:2017 „Juhised

radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ meetmeid, tagatakse

radooniohutu keskkond siseruumides.

5.8. Haljastuse ja heakorra põhimõtted

Planeeringualasse jääval elamumaa kinnistul on suures osas looduslik rohumaa, mille maapind

on tasane.

Säilitatakse kogu planeeringuala olemasoleva kõrghaljastuse kasvutingimused, mitte muutes

nendele harjumuspäraseid kasvutingimusi.

Istutakse juurde leht- ja okaspuud, et tagada Kuusalu valla üldplaneeringus määratud nõuded.

Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.

7 / 14

On ette nähtud kinnistu kagu- ja kirde ehitusala piiril kohustuslikku kõrghaljastuse ala puuderea

näol.

Tekkivad olmejäätmed kogutakse jäätmekonteinerisse, mis paigutatakse krundile sissesõidutee

äärde. Konteinerite asukoht täpsustatakse ehitusprojekti käigus.

Olmejäätmete veo oma haldusterritooriumil korraldab kohalik omavalitsus vastavalt

prügikäitlejatega sõlmitud lepingutele.

Võimalikud tekkivad ohtlikud jäätmed kogutakse eraldi ja antakse üle vastavat litsentsi omavale

ohtlike jäätmete käitlusettevõttele.

Objektil tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või antakse üle vastavat jäätmeluba omavale

ehitusjäätmete käitlusettevõttele.

Ehitusprojektis ette näha ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus, näiteks kivid, muld, liiv.

Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale.

Ehitustööde teostamise käigus jälgida selleks ettenähtud keskkonna- ja tuleohutusabinõusid.

Detailplaneeringuga on arvestatud vajadusega tagada maaparandusehitiste nõuetekohane

toimimine vastavalt maaparandusseaduse § 47 lg 3-7 ning hoida korras oma maal paiknevad

maaparandussüsteemi osad (maaparandusseadus § 47 lg 11).

5.9. Vertikaalplaneerimine

Planeeritava ala maapind on tasane. Maapinna absoluutkõrgused on vahemikus u 34.00 m –

36.50 m.

Planeeringu lahenduses ei kavandata olulist maapinna kõrguste muutmist. Peale elamu ehitamist

krundi maapind tasandatakse, kõvakattega pindadelt juhitakse sademevesi haljasaladele ja

immutatakse pinnasesse oma maaüksusel. Olemasolevat maapinda võib tõsta maksimaalselt 1,2

m. hoonestusala piires.

Vertikaalplaneerimisega tuleb tagada sademevee mitte kaldumine naaberkinnistutele.

Hoonete ±0.00 absoluutkõrguseks on määratud +46.00 ± 0,50 meetrit ja +42.40 ± 0,50 meetrit

Juurdesõidutee projekteerimisel arvestada maapinna looduslike kalletega. Teekatte pind rajada

kõrgemale ümbritsevast maapinnast. Peale ehitustegevust maapind ühtlustada ja krunt

heakorrastada.

Krundisisene vertikaalplaneerimine lahendada hoonete ehitusprojekti koosseisus.

5.10. Tuleohutusnõuded

Nõuded ja meetmed on määratud siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded”.

Tuletõrje veevõtuvajadus lahendada vastavalt standardile EVS 812-6:2012 - „Tuletõrje

veevarustus“.

Planeeritavate hoonete minimaalseks tuleohutuse tasemeks on TP3.

Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs

ettenähtud päästevahenditega.

Tuletõrje veevõtukohana on ette nähtud oma krundile tuletõrjevee kinnine mahuti mahuga 120

m 3 .

5.11. Elamukrundi kitsendused:

-Uuringu ala (geoloogiline)

-Maaparandushoiu-ala -Maaparandussüsteemi maa-ala.

Kasutusõiguse ja servituutide ulatus võib ehitusprojektis täpsustuda.

Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.

8 / 14

Planeeritud alaga piirnevatele kinnistutele planeeritud ja planeeringualas olemasolevatele

tehnovõrkudele määratakse ja seatakse isikliku kasutusõiguse (servituudid) alad kaitsevööndi

ulatuses ehitusprojekti koostamise staadiumis.

Planeeritud tehnovõrkude ja liitumispunktide paigutus on põhimõtteline ja kuulub täpsustamisele

ehitusprojektiga.

5.12. Tehnovõrkude lahendus

Tehnovõrkude lahenduse koostamisel on arvestatud olemasolevat olukorda,

planeerimislahendust ja sellest tulenevaid vajadusi ning tehnovõrkude valdajate või vastavat

teenust osutavate ettevõtete poolt väljastatud tehniliste tingimustega.

Detailplaneeringuga on esitatud tehnovõrkude põhimõtteline lahendus.

Juhul, kui piirkonda ehitatakse ühisvee-, kanalisatsioonivõrk, on omanikud kohustatud lokaalse

lahenduse likvideerima ning ühinema ühisvõrkudega.

5.12.1. Veevarustus ja reovee kanalisatsioon

Veevarustus

Planeeritud on puurkaev krundile pos 1. Planeeritud puurkaev on kavandatud eesmärgiga

varustamiseks veega elamumaa sihtotstarbega krunti pos 1. Veekulu määramiseks arvestatakse

maksimaalselt 70 liitrit vett päevas ühe inimese kohta. Arvestatakse, et ühes peres on keskmiselt

3 liiget. Kokku on veetarve maksimaalselt 3x3x70 l/d = 630 l/d = 0,63 m3/d.

Puurkaevu rajamine ja edasine kasutamine peab vastama keskkonnaministri 09.07.2015

määrusele nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja

konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu

projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise

korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste,

ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või

-augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -

augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid”. Lisaks antud määruse kohta veel infot failis:

https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/vesi/puurkaevu_rajamine1.pdf

Puurkaevu täpsed parameetrid määratakse ehitusprojektiga.

Tuletõrje veevõtukohana on ette nähtud oma krundile tuletõrjevee kinnine mahuti mahuga 120

m 3 .

Reovee kanalisatsioon

Lähipiirkonnas puudub kanalisatsiooni ühistorustik. Võimailud lahendused on krundile

paigaldada heitvete mahuti V=10,0 m³ või biopuhasti või septik. Seda peab otsustame

ehitusprojektiga. Mahuti/ puhasti/ septic tuleb paigaldada oma krundile sissesõidutee lähedusse,

et oleks tagatud juurdepääs tühjendustöödeks, aga arvestades konkreetse toode ohutuskujaga.

Kanaliseeritav heitvee arvestuslik vooluhulk võrdub tarbevee vajadusele ja on maksimaalselt

0,63 m3/d.

5.12.2. Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine

Elamumaal on rohealade suur osakaal ning kõvakatendite vähesus, seega maksimaalne

sademevee kogus minimaalne. Sademevee vooluhulga vähendamiseks eelistada krundisiseste

katete projekteerimisel sillutuskivi või sõelmeid, vältida asfaldikatet.

Krundi sademevett mitte juhtida naaberkinnistule.

Sademevee ärajuhtimise täpne lahendus, sh sademevee kogused lahendatakse planeeringu

elluviimisel hoonete projekteerimise käigus.

Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.

9 / 14

5.12.3. Elektrivarustus ja juurdesõidutee valgustus

Planeeritava krundi elektrivarustuse lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ Tallinn-Harju regiooni

väljastatud Tehnilised tingimused.

Elamukrundi võrguühendus lahendatakse olemasoleva õhuliini baasil. Olemasolevast

madalpinge õhuliini vahetuslähedusese asuvast mastist nähakse ette eraldi 0,4 kV maakaabelliin.

Objekti elektrivarustuseks planeeritakse kinnistu piirile 0,4 kV liitumiskilp masti kõrvale.

Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist objektini nähakse

ette maakaabliga.

Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialana. Võrguühenduse

maksimaalne läbilaskevõime on 32 A, faaside arv 3.

Võtta kasutusele maksimaalselt võimalikke meetmeid valgusreostuse ärahoidmiseks ning

tähistaeva vaadeldavuse säilitamiseks. Sissesõidutee valgustid planeerida võimalikult madalate

postidega, kasutada valgusvihku suunavaid lambivarje, mis on pealt kaetud. Kasutada

ökonoomseid LED-lampe valgustemperatuuriga 3000-4000 K. Vältida sinist tooni

valgusallikaid. Kaaluda võimalust kasutada valgustite reguleerimiseks näiteks liikumis- ja

valgustugevuse andureid.

Käesolev lahendus on põhimõtteline. Tänavavalgustuse mastide asukohad määratakse

tööjoonistega. Konkreetsete objekti tänavavalgustuse projekti koostamine toimub võrgu valdajalt

taotletud tehniliste tingimuste alusel.

Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:

• Elektrilevi OÜ elektripaigaldiste rajamise võimaldamiseks tuleb kinnistu omanikul /

õigustatud isikul sõlmida maa kasutamist võimaldav notariaalne leping.

• Tööjooniste staadiumiks taotleda uued tehnilised tingimused täpsustatud koormustega.

• Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele.

• Olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada

Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.

• Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt Elektrilevi OÜ ja teiste puudutatud isikutega.

Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus

ja sõlmida liitumisleping. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole.

Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistu aadress.

5.12.4. Sidevarustus

Lähipiirkonnas ja ka planeeringualal puuduvad siderajatised. Planeeringuga nähakse ette

kasutada mobiilsidevõrgu teenuseid.

5.12.5. Soojavarustus

Planeeringu lahenduses on küttesüsteem ettenähtud lokaalsena, energiasäästlikuna ja

keskkonnasõbralikuna. Võimalikud kütteliigid on elektriküte, ahiküte ja nende kombinatsioon,

tahke küte, samuti horisontaalne maaküte. Eeldused horisontaalse maakütte rajamiseks on

olemas, piisav vaba ala olemasolu kinnistul. Planeeringujärgsete tegevuste etapis (hoonete

projekti koostamisel, vms) küttetorustikuga hõlmatud alal tagada põhjavee kaitse, hoonete,

rajatiste ehitamise keeld, puude istutamise keeld vms. Maakütte puhul kollektorite asukoht

krundil lahendatakse hoonete ehitusprojekti mahus.

Soovitatav on kasutada passiivseid või aktiivseid ökoloogilisi küttesüsteeme (päikesepatareid,

passiivne päikeseküte, hoone akende orienteerimine lõunasse või vee baasil päikesekütte

elemendid).

Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.

10 / 14

Kütteallikana võib kasutada ka kõiki muid kaasaegseid energiatõhusatel tehnoloogiatel

baseeruvaid ja keskkonda oluliselt mittesaastavaid kütteliike.

Hoonete küttesüsteemi valikul arvestada küttesüsteemi energiatõhusust.

5.13. Energiatõhusus ja -tarbimise nõuded

Ehitusseadustiku § 65 sätestab järgmist:

(1) Ehitatav uus või oluliselt rekonstrueeritav olemasolev hoone peab ehitamise või

rekonstrueerimise järel vastama energiatõhususe miinimumnõuetele. Kui ehitamine toimus

ehitusloa alusel, peab ehitis vastama loa andmise ajal kehtinud energiatõhususe

miinimumnõuetele.

(2) Hoone välispiirded ning olulise energiatarbega tehnosüsteemid peavad olema projekteeritud

ja ehitatud selliselt, et nende terviklikul käsitlemisel oleks võimalik tagada energiatõhususe

miinimumnõuete täitmine.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded” on kehtestatud miinimumnõuded hoone, sealhulgas madalenergiahoone ja

ligi-nullenergiahoone, energiatõhususele.

6. KESKKONNA TINGIMUSED JA VÕIMALIK KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

6.1. Eessõna

Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõjude hindamise ja

Keskkonnajuhtimise seaduse paragrahv 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga

tegevuste loetellu, mille puhul keskkonnamõju strateegilise hindamine läbiviimine on

kohustuslik.

Kavandatav tegevus on oma iseloomult (elamumaa planeerimine) eeldatavalt ohtu ei kujuta.

Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi ja ei avalda olulist

mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi.

Maa-ala detailplaneering ei käsitle uute keskkonnaohtlikke tegevuste kavandamist ega ohtlikke

objektide rajamist ning seepärast olulisi negatiivseid mõjusid planeeringu realiseerimisega ette

näha ei ole.

Lähtetingimused:

• planeeringuala asub Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt tiheasustuses paikneval

elamumaal;

• planeeringualale jääv katastriüksus on ehitisregistri andmetel hoonestamata;

• planeeringuala on aktiivses kasutuses mitteolev haljasmaa;

• teadaolevalt ei ole planeeringualal kaitsealuste taimede leiukohti;

• vastavalt Keskkonnaregistrile ja Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000

kaardirakendusele ei asu detailplaneeringualal kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000

võrgustikualasid, seega mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 alale

puudub;

• vastavalt Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendusele ei asu planeeringualal ühtegi

arheoloogiamälestist, seega mõju arheoloogiamälestistele puudub;

• vastavalt Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse andmetele on piirkond kaitsmata

põhjaveega ala.

Arvestades eelnimetatud asjaolusid käsitletakse detailsemalt antud peatükis järgnevaid

alateemasid, mis on vajalikud planeerimisele järgnevatele kavandatud tegevustele:

• võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise

lahendused;

• meetmed põhjavee kaitseks;

• meetmed radooniohutu keskkonna tagamiseks;

Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.

11 / 14

• kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud;

• hoonestusala kavandamise mõjutus põllumaale;

• hoonete projekteerimisel ja ehitamisel siseruumide nõuete kohase mürataseme tagamine;

• planeeritavate hoonete tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms)

valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega arvestamine ning tehnoseadmete

müra nõuetekohase mürataseme tagamine ümbruskonna elamualadel;

• sademevee käitlemine;

• ehitustegevuse ajal tekkivate jäätmete kogumine ja käitlemine.

6.2. Kavandatava tegevusega kaasnev avariiolukordade esinemise võimalikkus ja nende

vältimise meetmed

Planeeringuga antakse ehitusõigus elamumaale ja keskkonda ohustavat tegevust kavandatud ei

ole, on detailplaneeringu elluviimisel siiski võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille

tulemusena reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesi, õhk.

Mõju on kõige suurem ehitamise ajal ning kui hooned on valminud, siis täiendavat negatiivset

mõju keskkonnale ette ei ole näha. Maaomanik on kohustatud koheselt teavitama vallavalitsust

igast avariist ja võtma tarvitusele meetmed tekkinud reostuse koheseks peatamiseks,

kõrvaldamiseks ja tervisekaitse tagamiseks.

Oht inimese tervisele avaldub kõige selgemalt hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste

vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud

nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid

tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema

spetsiaalse hariduse ja teadmistega.

Avariiohtlikku olukordade vältimiseks:

• territooriumil tagada korrashoid;

• territooriumile tagada juurdepääs;

• ehitamise ajal mitte koormata keskkonda saasteainetega, vältida masinatest tingitud

õlireostust, vajalik on ehitusjääkide õigeaegne ja pidev koristamine;

• vajadusel luua ajutine (ehitusaegne) saasteainete kogumise ja puhastamise süsteem.

6.3. Meetmed põhjavee kaitseks

Planeeringuala on nõrgalt kaitstud põhjaveega ala. Planeeritavad vee ja kanalisatsiooni

lahendused on lokaalsed (rajatav puurkaev, lekkekindel kogumismahuti). Reovee ärajuhtimisel

keskkonnareostuse tekitamine peab olema välistatud. Kavandatava tegevusega ei kaasne

põhjaveereostust.

Põhjavee kaitseks kasutatavad meetmed:

• mitte immutada reovett haljasaladele;

• mitte juhtida saasteaineid või saastunud vett haljasaladele.

6.4. Meetmed radooniohutu keskkonna tagamiseks

Vastavalt Harjumaa pinnase radooniriski kaardile on planeeritaval alal normaalse kuni kõrge

radoonisisaldusega pinnas (30-150 kBq/m3).

Rakendades projekteerimisel ja ehitamisel vastavaid EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse

meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ meetmeid, on tagatud radooniohutu

keskkond siseruumides.

EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes”

kohaselt on lubatud piiranguteta ehitustegevus radooni piirsisaldusega pinnaseõhus 50 kBq/m³.

Meetmed, mis on soovituslikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks:

• ehitamisel tuleb tähelepanu pöörata heale ehituskvaliteedile, kõikide läbiviikude

(postide ja kommunikatsioonide) hermetiseerimisele ning heale ventilatsioonile;

Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.

12 / 14

• soovitav on kasutada vundamendi tuulutussüsteeme tagamaks võimaliku radooni

väljapääsu hoone alt.

6.5. Kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei ole alust eeldada

detailplaneeringu elluviimisel keskkonnaseisundi olulist kahjustamist (sh pinnase ja õhu

saastumist, olulist jäätmeteket, mürataseme ja vibratsiooni olulist suurenemist).

Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Kavandatav

tegevus ei sea eeldatavalt ohtu inimeste tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kuna

kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole teadaoleva info põhjal ümbritsevale

keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline

keskkonnamõju puudub, mistõttu puudub vajadus keskkonnamõju strateegilise hindamise

menetluse algatamiseks detailplaneeringu osas.

Ehitusprojektide koosseisus kajastada nii säilitatav kui ka kavandatav haljastus.

Enne ehitustegevuse algust tuleb ohustatuid puid kaitsta, et nad ei saaks ehitustegevuse käigus

viga. Puutüvede ümber tuleb panna puidust kaitse, et tüvesid ei vigastataks. Väljakaevatud

pinnast ei tohi kuhjata juurekaela ümber. Puude ümber peab maapind jääma samale tasemele.

Enne tööde algust tuleb kärpida segavad ja murdumisohtlikud oksad.

Haljastustööd teostada vastavalt Maa RYL 2010 „Hoone ehituse pinnasetööd”. Haljastus ei tohi

takistada päästetöid.

Igakordne krundi omanik kohustub tagama krundi heakorra.

Planeeringualasse jäävale kinnistule ehitusõiguse määramisega on võimalikud ehitustegevusega

kaasnevad riskid, mis on ajutised ja lokaalsed. Ehitustegevuse käigus võib esineda vibratsioon,

müra ja mõningane õhureostus (näit tolm ja lõhn) ja ehitustegevusest tekkivad jäätmed.

Detailplaneeringu ellurakendamine olulisi ja vältimatuid negatiivseid keskkonnamõjusid kaasa ei

too, kui ehitus- ja kasutusstaadiumites arvestatakse keskkonnakaitseliste nõuetega ja

tingimustega ning head tavat.

Planeeringu realiseerumine ei halvenda insolatsiooni tingimusi naaberkinnistutel kuna

naaberkinnistute hoonestus asub piisaval kaugusel. Planeeringuga kavandatu ei suurenda

oluliselt olemasolevat liiklusintensiivsust kuna planeeritud on üks elamu.

Eelnevast tulenevalt ei ole kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud

märkimisväärsed.

6.6. Hoonestusala kavandamise mõjutus põllumaale

Planeeritav ala on väärtusliku põllumaa ala.

Kuna planeeritud hoonestusala asub keskpinge eletriõhuliinidega eraldatud alal ja on u. 6%

praeguse krundi pindalast ja hoone koos abihoonete ja õuealaga paigutamise korral praegusele

krundile see ala võtaks umbes sama palju ruumi, siis hoonestusala kavandamise mõju põllumaale

on minimaalne.

6.7. Mürataseme tagamine siseruumides ja ümbruskonna elamualadel

Eluhoone projekteerimisel ja ehitamisel tuleb tagada müratasemed, mis ei ületaks sotsiaalministri

04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega

hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” normtasemeid. Normtasemete saavutamiseks

eluhoonete projekteerimisel ja ehitamisel rakendada müravastaseid meetmeid vastavalt

Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”.

Hoonete projekteerimisel ning tehnoseadmete asukoha valikul tagada paigaldatavate

tehnoseadmete müratase, mis ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri

Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.

13 / 14

16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid.

Mürakaitse rakendamise meetmed:

• hoonete siseruumide kaitseks kasutada müra vähendamiseks hea heliisolatsiooniga seinu

ja aknaid. Hoonete projekteerimidel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat

standardit EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”. Standardi

kohaselt tuleb eluhoonete välispiiride üksikud elemendid valida selliselt, et välispiiride

ühisisolatsioon R`tr,s,w1+Ctr2 ei oleks väiksem standardi tabelis 6.3 (välispiiridele

esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välise müra tasemest) toodud piirväärtusest;

• eluhoone puhul tuleks mürarikkamal fassaadil kasutada materjale, mille õhumüra

isolatsiooni indeks on vähemalt 40 dB;

• akende valikul eeskätt hoone teepoolsetel külgedel tuleb tähelepanu pöörata akende

heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Kasutada tuleb tõhusa

heliisolatsiooniga klaaspakettaknaid;

• planeeringuga võib lisanduda täiendavat müra ehitustööde läbiviimisel. Arvesse peab

võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada Atmosfääriõhu kaitse seaduses ning selle

alusel välja antud määrustes ja sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määruse nr 42 „Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid. Detailplaneeringu elluviimisega

kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on

eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende

ulatus piirneb peamiselt planeeringuala- ja lähialaga;

• arvestada planeeritava hoone tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed,

ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste

seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a

määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid.

6.8. Sademevee käitlemine

Sademevee käitlemisel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle

tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks eelistada looduslähedasi

lahendusi nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis

võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastiku kujundamise kaudu, vältides sademevee

reostumist.

Katustelt ärajuhitavat sademevett on soovitav kasutada haljastuse hooldamisel. Potentsiaalsed

reostusallikad tuleb pinnasest isoleerida.

6.9. Ehitustegevuse ajal tekkivate jäätmete kogumine ja käitlemine

Ehitustöödega kaasneb ehitusjäätmete teke, kuid arvestades planeeritud ehitusmahte, ei teki

jäätmeid olulises mahus.

Kuusalu valla territooriumil reguleerib jäätmemajandust määrus „Kuusalu valla

jäätmehoolduseeskiri”.

Ehitustegevuse ajal tekkivate jäätmete kogumine ja käitlemine peab vastama jäätmeseaduses ja

Kuusalu valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõuetele.

Ehitusjäätmete valdaja peab korraldama ehitusjäätmete taaskasutamise või andma need üle

asjakohast jäätmeluba ja vajadusel ohtlike jäätmete litsentsi omavale või jäätmekäitlejana

registreeritud isikule.

Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu detailplaneering.

14 / 14

6.10. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks, juhindudes

standardist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa

1: Linnaplaneerimine”. Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik

teatud piires, rakendatavad võimalused on järgmised:

• süttimatust materjalist prügikonteinerid ja kergestisüttiva prahi kiire koristamine;

• hea valgustus hoonele, sissepääsudele ja parklatele;

• haljastuse projekteerimine selliselt, et ei tekiks kurjategijatele varjumisvõimalusi;

• territooriumi korrashoid;

• vastupidavate uste- ja aknaraamide, lukkude, uste, akende ja klaaside kasutamine;

• tulekindlate materjalide kasutamine;

• tuletõrje- ning valvesignalisatsiooni paigaldamine;

• soovitavalt naabrivalve piirkonna loomine.

7. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA

Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal maakorralduslike toimingute

tegemisel ja teostatavatele ehitus- ja rajatiste projektidele. Ehitusprojektid peavad olema

koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele.

Vajalikud tegevused planeeringu elluviimiseks:

• planeeringujärgsete katastriüksuste moodustamine koos vajalike servituutide

seadmisega;

• tehnovõrkude ja -rajatiste tehniliste tingimuste taotlemine, projekteerimine ning

ehituslubade taotlemine;

• tehnovõrkude ja -rajatiste rajamine ning vastavate kasutuslubade taotlemine;

• planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine.

Koostas: D. Intal

Arhitekt: A. Kuningas

GSPublisherVersion 0.0.100.100

15

15

15

21

10

109

38,30

28,50

66,10

48,20

33,80

34,41

100,18

50,47R 10

15

10

X=6591800

Y=577900

Lääne

35201:003:0180 11266 Kiiu-Kaberneeme tee

35201:003:0113

35201:003:0157 Nurme

3 6.

50

36.69

36.73

36.84

36.93

36.94

36.91

36.95

36.99

36.94

36.88

36.83

36.65

36.50

36.48

36.56

36.64

36.48 36 .47

36 .35

36.58

36.69

36.79

36.87

36.91

36.99

37.01

36.99

36.74

36.36

37.11

37.51

36.63

36.86

36.71

38.09

38.18

36.62 36.77

36.67 36.50

37.48

35.66

36.00

36.31

36.57

36.64

36.81

36.86

36.91 36.69

36.52

36.30

36.54

36.70 36.59

36.01

35.44

35.01

34.79

37.36

36.97 36.38

36.71

36.91 36.68 37.31

37.00 36.71

36.87

36.77 36.49 36.88

36.76

36.56

36.32

35.95

36.07

36.47

36.77

36.97

36.74

36.58

36.94

36.90

36.72

36.69

36.81

37.04

37.17

37.46

37.53

37.45

37.18

36.88

37.24

37.34

37.09

36.79

36.39

36.47

36.89

37.09

37.33

36.96

36.23

35.94

36.14

35.20

35.27

35.55

36.05

36.41

36.44

36.40

36.62

36.54

36.86

35.94

35.58

35.38

35.45

35.16

34.72

34.28

35.06

34.82

34.24

34.08

34.46

34.85

34.88

34.64

34.01

34.81

35.20

35.78

36.61

37.06

36.90

36.54

35.64

34.76

34.02

34.18

35.38

35.86

35.18

36.79

36.97

36.80

36.72 36.54

+1.2m

X=6591650

Y=578100

KIIU - KABERNEEME

A

A

A

kr

TP

1-20 kV

1-20 kV

1-20 kV

1-20 kV

PÕLD

PÕLD

PÕLD

W

N

E

S

KESK PROJEKT

1:500 Mõõtkava

DP 1-25 Töö nr.:

Joonise nr.:

Kuupäev:

Staadium:

PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGAJoonis:

Tellija:

Arhitekt: Anu Kuningas Kutsetunnistus 117191 - Volitatud arhitekt, tase 7. AB Anu Kuningas OÜ, Reg. nr.12639078, MTR: EEP001932

Objekt:

Aadress:

18.03.2025

DETAILPLANEERINGU PÕHILAHENDUS

Kuusalu vallavalitsus

Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Lääne kinnistu

detailplaneering

Kuusalu vald, Kiiu alevik, Lääne

EHITUSÕIGUSE TABELI SELGITUS

Planeerija: Kesk Projekt OÜ Reg. nr 12972777, MTR EEP004188 Joonestas: Dmitri Intal

5

sihtotstarve % det.planeeringu liikides krundi suurus, m2

maks. ehitisealune pind, m2

hoonete arv

parkimiskohtade arv Pos. nr.

1 EE100 10022

9 / 6

2 / 1

700

6 P2

Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd -Tänav Kiiu -Kaberneeme Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektrimaakaabelliin Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi Elektripaigaldise kaitsevöönd -Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi Uuringu ala (geoloogiline) Maaparandushoiu-ala -Maaparandussüsteemi maa-ala Maaparandushoiu-ala -Maaparandussüsteemi maa-ala

Märkused: 1. Joonis on koostatud OÜ Amaate AKM (töö nr. T-19-25, 04.02.2025) alusplaani alusel. 2. Auto-, kõnniteed ning transpordimaa piirid antud vastavalt EVS 843-2016 "Linnatänavad". 3. Plaanimaterjali aluseks võetud - Harju maakonnaplaneering 2030 + - Kuusalu valla üldplaneering - Kuusalu Vallavalitsuse 5.09.2024 korraldusega nr 223 algatatud Kiiu aleviku Kiiu-Valkla reoveepuhasti (35301:001:1490) kinnistu detailplaneering.

EHITUSÕIGUSE TABEL

KITSENDUSTE TABEL

1

2

2

±0,00=37.30

±0,00=37.30

±0,00=36.70

±0,00=37.30

±0,00=36.70

59978

-

-

-

- -

2 M100

Uuringu ala (geoloogiline) Maaparandushoiu-ala -Maaparandussüsteemi maa-ala Maaparandushoiu-ala -Maaparandussüsteemi maa-ala

PK

PK

olemasolevate maaüksuste piirid

planeeritava ala piir

planeeritavate kinnistute piirid

planeeritava kinnistu tähis

planeeritav elamumaa

planeeritav maatulundusmaa

planeeritav hoonestusala

hoonete soovituslik asukoht

pääs krundile

planeeritav parkimiskohtade arv

olemasolev autoliikluse ala

planeeritavad kõvakattega kinnistusisesed teed

jalakäijate liikumissuund

kõrghaljastuse ala

olemasolev post

olemasolev haljastus

olemasolev nõlvak

olemasolev maapinna kõrgusmärk

planeeritav hoonete ±0,00

olemasolev keskpinge õhuliin

olemasolev keskpinge kaabelliin

olemasoleva elektripaigaldise kaitsevöönd

planeeritava puurkaevu hooldusala

avalikult kasutatava riigitee kaitsevöönd

olemasolev uuringu ala (geoloogiline)

planeeritav madalpinge kaabelliin

planeeritav liitumiskilp

planeeritav kinnistusisene veetrass

planeeritav kinnistusisene kanalisatsioonitrass

planeeritav reovee mahuti või septik või biopuhasti

olemasolev drenaažitrass

planeeritav puurkaev

planeeritavad olmeprügi konteinerid

planeeritav tuletõrjevee mahuti mahuga 120 m3

planeeritav viljapuuaed

teeservituudi vajadusega ala

perspektiivse kergliiklustee servituudi ala

soovituslik piirdeaia asukoht

1

2

hoonete kõrgus, m hoonete korruselisus, m

LEPPEMÄRGID:

ARHITEKTUURINÕUDED EHITISTELE: 1. planeeringuala kruntidele ette nähtud hoone projekteerimisel jälgida, et selle arhitektuurne välisilme oleks sobiv keskkonda; kõikidel hoonetel kasutada kaasaegset arhitektuuri; 2. lubatud korruselisus: 2; 3. elamu katusekalle vahemik: 30°-45°, väiksemad hooneosad ning väiksemad abihooned (nt varjualune vms) võivad olla madalama kaldega; 4. katusekatte materjal -pole piiratud; 5. harjajoone suund on paralleelne või risti olemasoleva teega; 6. välisviimistlusmaterjalidena on lubatud kasutada kivi, puitu, metalli ja krohvi ning nende kombinatsioone, mis sobiks hästi kokkuümbritseva keskkonnaga; 7. välisviimistluses on välistatud imiteerivad materjalid, plastik, ümarpalk, madalakvaliteetne laudis; 8. krundi lubatud suurima ehitisealuse pinna ja hoonete suurima lubatud arvu hulka arvatakse krundile kavandatavad 20-60m² suurused hooned. Elamu teenindamiseks kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga hooneid võib krundile rajada hoonestusalale.

1

P3

M aa

s ih

to ts

ta rv

e ja

o sa

ka al

(v as

ta va

lt ka

t.ü ks

us e

liig ile

)

220 / 480 -

10022 59978 70000

1 elamu, 5 abihoonet -

2 / 1 -

001; E 100% 007; M 100%

M ak

s. eh

iti se

al un

e pi

nd , m

2

el uh

oo ne

/a bi

ho on

ed

H oo

ne te

m ak

s. ko

rru se

lis us

, m (e

lu - /

a bi

ho on

e)

Kr un

di p

la n.

pi nd

al a,

m 2

1 2

KOKKU

H oo

ne te

a rv

kr un

di l

Po s.

n r.

Kr un

di m

ak s.

tä is

eh itu

se %

10 -

+ + + +

H oo

ne te

s uu

rim lu

ba tu

d kõ

rg us

, m (e

lu - /

a bi

ho on

e)

9 / 6 -

M aa

s ih

to ts

ta rv

e (v

as ta

va lt

de t.p

la ne

er in

gu liig

ile )

K11

V11

PK

PK

EP M

Po s.

n r /

ki nn

is tu

aa dr

es s

A kr

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

36.81

±0,00=37.30

V11

K11

Piirangud

P3

V11 V11

V11 V11

V11 V11

V11

K11

Nähtavuskolmnurk 10x 0 m

Nähtavuskolm nurk 10x50 m

K11

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kuusalu Vallavalitsus

[email protected]

Mõisa tee 17

74604, Harju maakond, Kuusalu

vald, Kiiu alevik

Teie 22.09.2026 nr 7-1/3267

Meie 15.10.2026 nr 7.2-2/26/20355-6

Lääne kinnistu detailplaneeringu

kooskõlastamine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Harju maakonna Kuusalu valla Kiiu aleviku

Lääne kinnistu detailplaneeringule (katastritunnus 35201:003:0113, edaspidi planeering).

Planeeringuga soovitakse luua eeldused kinnistu jagamiseks elamu-ja maatulundusmaa krundiks.

Elamumaa krundile ehitusõiguse ja -tingimuste määramiseks, liikluskorralduse ja tehnovõrkude

lahendamiseks. Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 11266 Kiiu-Kaberneeme tee (edaspidi

riigitee) km 0,52-0,72. Planeeringut on korrigeeritud koostöös Transpordiametiga (11.09.2026 nr

7.2-2/26/20355-4, e-kiri 14.10.2026).

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu.

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul ja tehnovõrkude

kavandamiseks riigitee alusele maale tuleb EhS § 99 lg 3 alusel taotleda Transpordiametilt

nõuded vastavate projektide koostamiseks .

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel

või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

2 (2)

Lisa:

1. SELETUSKIRI

2. PÕHIJOONIS

Rita Źereen

5120275, [email protected]