Riigi Tugiteenuste Keskus

Suur-Ameerika 1, Tallinn 15006

telefon 663 8200 › faks 663 8299 › e-post [email protected] › www.rtk.ee

K Ä S K K I R I

Tallinn, 27.märts 2012.a nr 1.1.2/0004

Riigi Tugiteenuste Keskuse riigiarvestuse finantsaruannete koostamise sise-eeskirja kinnitamine

Rahandusministri 05.10. 2012 käskkirja nr 140 „Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimäärus“ § 14 p 11 alusel:

Kinnitan Riigi Tugiteenuste Keskuse riigiarvestuse finantsaruannete koostamise sise- eeskirja.

Tarmo Leppoja juhataja

1

Riigi Tugiteenuste Keskuse juhataja ….. a käskkiri nr …

RIIGI TUGITEENUSTE KESKUS RIIGIARVESTUSE FINANTSARUANNETE KOOSTAMISE SISE-EESKIRI

1. Üldsätted 1.1. Käesoleva sise-eeskirja eesmärk on kehtestada Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK)

finantsarvestuse osakonna (FAO) riigiraamatupidamisega tegelevatele töötajatele sise- eeskiri riigi finantsaruannete kvaliteetseks ja tähtaegseks koostamiseks ja esitamiseks, sh riigi konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruande ning täiendava informatsiooni koostamiseks ja esitamiseks kohalike omavalitsuste kohta ning avaliku sektori ja valitsussektori kohta.

1.2. Riigi majandusaasta koondaruande koostamise ja esitamise eest vastutab Rahandusministeerium (RM). Oluliseks osaks aruandest on riigi konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruanne, mis sisaldab informatsiooni kohalike omavalitsuste, avaliku sektori ja valitsussektori kohta. Nimetatud osa aruandest koostab ja esitab RM-le FAO.

1.3. Sise-eeskirjas on hõlmatud FAO töötajate pidevad, igakuised ja kvartaalsed tegevused

ning täiendavalt aastaaruande koostamiseks vajalikud tegevused. Igakuised tegevused tehakse sealjuures ka kvartaalselt. Igakuised ja kvartaalsed tegevused tehakse ka aastaaruande koostamiseks.

1.4. FAO koostab finantsaruandeid saldoandmike andmete põhjal. Saldoandmikke

kogutakse valitsussektorisse kuuluvatelt aruandekohustuslastelt igakuiselt ja ülejäänud aruandekohustuslastelt kvartaalselt. Igakuiste ja kvartaalsete andmike kogumise ja kontrollimisega valmistatakse ette aastaaruande koostamiseks vajalike andmete õigsust.

1.5. FAO koostab igakuiste saldoandmike baasil riigi konsolideerimata bilansi ja

tulemiaruande, kohaliku omavalitsuse üksuste (KOV) konsolideerimata bilansi ja tulemiaruande ning valitsussektori bilansi ja tulemiaruande. Lisaks sellele koostab FAO ülejäägi/puudujäägi aruande valitsussektori ja selle allsektorite kohta ja esitab koondandmed Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonnale ja fiskaalpoliitika osakonnale.

1.6. FAO koostab kvartaalsete saldoandmike baasil riigi konsolideeritud bilansi ja

tulemiaruande, KOV-de konsolideeritud bilansi ja tulemiaruande ning avaliku sektori bilansi ja tulemiaruande.

1.7. FAO koostab aasta kohta esitatud saldoandmike baasil riigi konsolideeritud ja

konsolideerimata raamatupidamise aastaaruande, informatsiooni kohalike omavalitsuste kohta ning informatsiooni avaliku sektori ja valitsussektori kohta.

2. Mõisted

2.1 Riigi majandusaasta koondaruanne (koondaruanne) – RM poolt Riigikogule

esitatav iga-aastane aruanne, mis koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest, täiendavast informatsioonist kohalike omavalitsuste üksuste kohta

2

ning täiendavast informatsioonist avaliku ja valitsussektori kohta. Koondaruande juurde kuulub Riigikontrolli poolt koostatud kontrolliaruanne. Koondaruande projekti avaldab RM oma veebilehel hiljemalt 30. juuniks. Riigikontroll esitab selle kohta kontrolliaruande hiljemalt 31. augustiks. RM esitab koondaruande koos Riigikontrolli kontrolliaruandega Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks seitsme tööpäeva jooksul Riigikontrolli kontrolliaruande saamisest. Vabariigi Valitsus esitab koondaruande Riigikogule kinnitamiseks.

2.2 Tegevusaruanne – koondaruande osa, milles antakse ülevaade olulistest sündmustest ja tegevustest aruandeaastal ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel aastal. Tegevusaruande koostab Rahandusministeerium.

2.3 Raamatupidamise aastaaruanne - koondaruande osa, milles antakse ülevaade riigi konsolideeritud ja konsolideerimata finantsseisundist, finantstulemustest ja rahavoogudest. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb viiest põhiaruandest - bilanss, tulemiaruanne, rahavoogude aruanne, netovara liikumise aruanne, riigieelarve täitmise aruanne – ja neid selgitavatest lisadest. Raamatupidamise aastaaruande koostab FAO.

2.4 Täiendav informatsioon kohaliku omavalitsuse üksuste kohta - koondaruande osa, milles esitatakse kohalike omavalituste üksuste kohta konsolideeritud ja konsolideerimata finantsseisundi, finantstulemuste ja rahavoogude aruanded ja selgitatakse nende tähtsamaid kirjeid. Täiendava informatsiooni FAO.

2.5 Täiendav informatsioon avaliku sektori ja valitsussektori kohta - koondaruande osa, milles esitatakse avaliku sektori ja valitsussektori kohta konsolideerituna finantsseisundi, finantstulemuste ja rahavoogude aruanded ja selgitatakse nende tähtsamaid kirjeid. Täiendava informatsiooni FAO.

2.6 Riigi raamatupidamise üldeeskiri (üldeeskiri) - rahandusministri määrusega raamatupidamise seaduse § 35 ja § 36 alusel kehtestatud eeskiri (edaspidi üldeeskiri), mis kehtestab arvestuspõhimõtted ja aruandluse vormid avaliku sektori raamatupidamiskohustuslastele ning raamatupidamise korraldamise üldised normid riigiraamatupidamiskohustuslastele.

2.7 Avaliku sektori raamatupidamiskohustuslane (edaspidi aruandekohustuslane) - Üldeeskirja lisas 2 Tehingupartnerite nimekiri määratud aruandekohustuslane, kes esitab vastavalt üldeeskirjale saldoandmikke ja kelle finantsandmed hõlmatakse riigi raamatupidamise aastaaruandes. Aruandekohustuslasteks on riigiraamatupidamiskohustuslased (riigiasutused), KOV-d, muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud ning eelpool nimetatud aruandekohustuslaste otsese või kaudse valitseva mõju all olevad sihtasutused, mittetulundusühingud ja tütarettevõtjad.

2.8 Saldoandmik – üldeeskirja lisana kehtestatud kontoplaani alusel aruandekohustuslase poolt esitatud kontokombinatsioonide ja nende saldode järjestatud loetelu, mis esitatakse elektroonselt saldoandmike infosüsteemi.

2.9 Saldoandmike infosüsteem – elektrooniline andmebaas, kuhu aruandekohustuslased sisestavad oma saldoandmikud. Saldoandmike infosüsteemi aadress: https://saldo.fin.ee/

2.10 Konsolideeritud saldoandmik – saldoandmike infosüsteemis automaatselt moodustatud konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste ühine saldoandmik, milles konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste omavahelised varade, kohustuste, netovara, kulude ja tulude saldod on elimineeritud. Konsolideerimisgrupi sisesed elimineerimisele kuuluvad saldod leitakse hõlmatud saldoandmikes kasutatud tehingupartnerite koodide järgi – hõlmatud üksuste tehingupartnerite koodidega saldod jäetakse aruandest välja.

2.11 Riigiraamatupidamiskohustuslane – vastavalt raamatupidamise seaduse § 2 lõikele 4 iga ministeerium ja Riigikantselei oma valitsemis- ja haldusala ulatuses, põhiseaduslikud institutsioonid – Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, õiguskantsler ja Riigikohus ning vastavalt metsaseaduse § 52 Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi nimetatud ka riigiasutused).

2.12 Kontoplaan – üldeeskirja lisadega 1-5 kehtestatud kooditabelid, mis koosnevad kontode, tehingupartnertite, tegevusalade, allikate ja rahavoo koodidest.

2.13 Kontod – üldeeskirja lisaga 1 kehtestatud kontode koodide loetelu. 2.14 Tehingupartneri kood (TP-kood) – igale aruandekohustuslasetele (avaliku

sektori üksusele) üldeeskirja lisaga 2 omistatud 6-kohaline kood, millest kolm esimest

3

numbrit tähistavad konsolideerimisgruppi, neljas number tähistab üksuse liiki ja kaks viimast numbrit on järjekorranumbrid. TP-koodide alusel toimub üksuste vaheliste saldode võrdlemine ja automaatne konsolideerimine (aruandesse hõlmatud konsolideerimisgrupi sisesed saldod elimineeritakse automaatselt).

2.15 Tegevusala kood (TA-kood) - üldeeskirja lisaga 3 kehtestatud kulude kontodele ja investeeringutele lisatav kood, mis näitab tegevusala, millega seoses kulutusi tehti. Tegevusala kood vastab ülemaailmsele COFOG (Classification of the Functions of Government) süsteemile.

2.16 Allika kood (A-kood) – üldeeskirja lisaga 4 kehtestatud kood, mida kasutatakse toetuste jaotamiseks kodumaiseks ja välismaiseks sihtfinantseerimiseks, sh välismaise sihtfinantseerimise ja kodumaise kaasfinantseerimise jaotamiseks EL fondide kaupa.

2.17 Rahavoo kood (RV-kood)– üldeeskirja lisaga 5 kehtestatud kontodele lisatav kood, mille abil koostatakse rahavoo ja muud varade ja kohustuste liikumise aruanded.

2.18 Eelarveklassifikaator – rahandusministri määrusega kehtestatudklassifikaator, mis on seotud kontoplaaniga vastavalt kontoplaani kasutusjuhendile ning eelarveklassifikaatori kasutamise juhendile.

2.19 Riigi konsolideeritud raamatupidamisaruanded – aruannetesse hõlmatakse riigiasutused koos riigi valitseva mõju all olevate tütarettevõtjate, sihtasutuste ja mittetulundusühingutega. Siia kuuluvad nende üksuste andmed, kelle tehingupartneri kood (edaspidi TP-kood) algab 0-ga ja TP-koodi 4. number on 0, 3, 4 või 5, kusjuures nende üksuste omavahelised saldod on elimineeritud.

2.20 Riigi konsolideerimata raamatupidamisaruanded – aruannetesse hõlmatakse riigiasutused. Siia kuuluvad nende üksuste andmed, kelle tehingupartneri kood algab 0-ga ja TP-koodi 4. number on 0 ning lisaks eraldi TP-kood 010408 (Riigimetsa Majandamise Keskus), kusjuures nende üksuste omavahelised saldod on elimineeritud.

2.21 KOV konsolideeritud raamatupidamisaruanded – hõlmatakse KOV-d koos nende otsese või kaudse mõju all olevate tütarettevõtjate, sihtasutuste ja mittetulundusühingutega. Siia kuuluvad nende üksuste andmed, kelle tehingupartneri kood algab numbritega 1, 2, 3, 4 või 5 ja TP-koodi 4. number on 1, 3, 4 või 5, kusjuures nende üksuste omavahelised saldod on elimineeritud.

2.22 KOV konsolideerimata raamatupidamisaruanded – hõlmatakse KOV-d. Siia kuuluvad nende üksuste andmed, kelle tehingupartneri kood algab numbritega 1, 2, 3, 4 või 5 ja TP-koodi 4. number on 1, kusjuures nende üksuste omavahelised saldod on elimineeritud.

2.23 Avaliku sektori raamatupidamisaruanded – hõlmatakse riigiasutused, KOV-d, muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja nende otsese või kaudse mõju all olevad tütarettevõtjad, sihtasutused ja mittetulundusühingud. Siia kuuluvad kõik aruandekohustuslased (TP-kood algab numbritega 0, 1, 2, 3, 4, 5 või 6 ja TP-koodi 4. number on 0, 1, 2, 3, 4 või 5), kusjuures nende omavahelised saldod on elimineeritud.

2.24 Valitsussektori raamatupidamisaruanded – hõlmatakse osa avalikust sektorist, kuhu kuuluvad riigiasutused (v.a Riigimetsa Majandamise Keskus), KOV-d, muud valitsussektorisse kuuluvad avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja nende otsese või kaudse valitseva mõju all olevad sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kes on Statistikaameti otsusega loetud valitsussektorisse kuuluvaks. Siia kuuluvad aruandekohustuslased, kelle TP-kood kood algab numbritega 0, 1, 2, 3, 4, 5 või 6 ja TP-koodi 4. number on 0, 1, 2 või 3, kusjuures nende üksuste omavahelised saldod on elimineeritud.

2.25 Riigieelarve täitmise koondaruanne – vastavalt eelarve täitmise aruande juhendile riigiraamatupidamiskohustuslaste poolt koostatud ja Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna riigieelarve täitmise koondaruannete alusel kontrollitud kassapõhine koondaruanne riigi tulude, kulude ja finantseerimistehingute kohta ning selle võrdlus eelarvega.

2.26 Discoverer – tarkvara Oracle Discoverer 3.1. saldoandmike infosüsteemist päringute tegemiseks ja automaatsete aruannete genereerimiseks.

2.27 SAP BO - tarkvara SAP Business Objects, kuhu on tarkvaras Oracle Discoverer 3.1 realiseeritud aruanded üle viidud, kuna SAP BO on suuremate kasutusvõimalustega ja kiirem. Kasutatakse saldoandmike infosüsteemist päringute tegemiseks ja

4

automaatsete aruannete genereerimiseks. Seoses SAP BO kasutuselevõtuga on Discovereri kasutamisest järk-järgult loobutud.

3. Viited

Õigusaktid 1. Riigieelarve seadus 2. Raamatupidamise seadus 3. Rahandusministri 11.12.2003 a määrus nr 105 ”Riigi raamatupidamise üldeeskiri”

Juhendmaterjalid ja muud dokumendid

1. RTK põhimäärus 2. Kontoplaani kasutusjuhend 3. Eelarveklassifikaatori kasutamise juhend 4. Saldoandmiku kontrolli juhend 5. Juhend bilansiväliste kontode esitamiseks 6. Juhend toetuste kajastamiseks kasumit mittetaotlevatele üksustele 7. Juhend toetuste kajastamiseks kasumit taotlevatele üksustele (Eesti hea

raamatupidamistava) 8. Juhend toetuste kajastamiseks kasumit taotlevatele üksustele (IFRS) 9. Raamatupidamiskannete näited 10. Konsolideerimise raamatupidamiskannete näited 11. Pensionieraldiste arvestuse juhend 12. Eelarve täitmise aruande juhend

4. FAO tööprotsess riigi majandusaasta aruande osade koostamiseks

Tegevuse kirjeldus

1 Võtab e-riigikassa infosüsteemist ja esitab riigiraamatupidamiskohustuslastele andmed riigieelarve klassifikaatori koodide ja asutuste lõikes riigieelarve täitmise aruannete koostamiseks hiljemalt 20. jaanuaril.

2 Avab saldoandmike infosüsteemis eelmise aasta aastaaruande perioodi hiljemalt 31. jaanuaril.

3 Valmistab ette raamatupidamise aastaaruande vormid ning saldoandmike esitamise kontrollimise hiljemalt 7. veebruariks.

4 Kontrollib riigiraamatupidamiskohustuslaste riigieelarve täitmise aruanded hiljemalt 15. märtsiks ja koostab riigieelarve täitmise koondaruande hiljemalt 31. märtsiks.

5 Kontrollib saldoandmike esitamist ja nende andmeid kuni saldoandmike lukustamiseni 31. märtsil.

6 Parandab vajadusel saldoandmikke kuni raamatupidamise aastaaruande esitamiseni Riigikontrollile.

7 Koostab saldoandmike esitajate grupisiseste saldode võrdlusfailid kuni 22. aprillini.

8 Võrdleb raamatupidamiskohustuslaste aastaaruandeid saldoandmike infosüsteemis olevate aruannetega aastaaruannete laekumisel ja peab võrdluse läbiviimise kohta eraldi aruannet.

9 Koostab ja sisestab saldoandmike infosüsteemi konsolideerimiskanded hiljemalt 30. aprilliks.

10 Koostab raamatupidamise aastaaruande failid excelis kuni 31. maini. 11 Tõstab aastaaruande ümber wordi ja esitab RM-le nende avaldamiseks projektina

RM veebilehel hiljemalt 15. juuniks. 12 Kuni Riigikontrolli kontrolliaruande saamiseni (Riigikontrolli tähtaeg hiljemalt

31. augustiks) korraldab raamatupidamise aastaaruande osas ja informatsiooni osas kohalike omavalitsuste ning avaliku sektori ja valitsussektori kohta Riigikontrolli küsimustele vastamist ning vajadusel paranduste ja täienduste sisseviimist aastaaruande osadesse.

5

13 Esitab auditeeritud riigi konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruande, informatsiooni kohalike omavalitsuste ning avaliku sektori ja valitsussektori kohta RM-le.

14 Koostab juhtkonnale ja RM-le memo aastaaruande ja auditeerimise tulemustest. 5. Saldoandmike infosüsteemi klassifikaatorite, kasutajate ja aruannete

valemite haldamine

5.1. Saldoandmike infosüsteemis haldab FAO klassifikaatoritena kontode, tehingupartnerite, tegevusala, allikate ja rahavoo koode. Kontoplaani hoiab FAO veebilehel täiendavalt Exceli failidena (kasutajate mugavuse huvides). Kõikidel klassifikaatoritel on kasutusel kehtivuse tunnus (kehtiv või kehtetu). TP-koodide korral on lisatud kontaktisiku nimi, e-posti aadress ja telefoninumber ning informatsioon selle kohta, mis kuupäevast alates TP-kood kehtib ja mis kuupäevast on kehtetu.

5.2. Muudatuste haldamine toimub esimesel võimalusel muudatuse kehtimahakkamisest. Muudatuse korral sisestatakse see kõigepealt kontoplaani paranduste faili (v.a info kontaktisikute kohta). Kontoplaani paranduste faile peetakse Word-failidena ja need nummerdatakse. Paranduste fail suletakse, kui see on kontaktisikutele saadetud ja RTK veebilehel avaldatud. Seejärel avatakse järgmise numbriga paranduste fail. Paranduste failidesse lisatakse ka selgitused muudatuse põhjuse kohta. Parandusfaili number sisestatakse Exceli kontoplaanis selle koodi reale, mida muudeti.

5.3. Muudatused sisestatakse paranduste faili lisamisega samaaegselt nii Exceli kontoplaani kui ka saldoandmike infosüsteemi. Kontaktisikute muutused sisestatakse Exceli kontoplaani ja saldoandmike infosüsteemi (ei lisata kontoplaani paranduste faili). Exceli kontoplaani faili uuendatakse kodulehel ca mõne kuu tagant seoses paranduste faili sulgemisega. Saldoandmike infosüsteemi sisestatud muudatused on nähtavad reaalajas.

5.4.Infosüsteemis saab vaadata avalikke aruandeid (kõik peale salastatud aruandekohustuslaste aruannete ja konsolideerimisüksuste aruannete) ilma selleks parooli omamata. Saldoandmike sisestamiseks ja nende vaatamiseks sisestab FAO töötaja isiku süsteemi kasutajatena. Süsteem saadab kasutajale parooli.

5.5. Kasutajaid sisestatakse FAO poolt süsteemi järgmiste õigustega: a) administraator – saab luua ja tunnistada kehtetuks klassifikaatoreid, avada ja sulgeda kasutajaid, muuta aruannete valemeid, avada ja sulgeda perioode, sisestada ja muuta saldoandmikke kuni staatuseni „lõplik”; b) haldusala kasutaja – saab sisestada ja muuta saldoandmikke kuni staatuseni „korras” haldusala piires; c) kasutaja – saab sisestada ja muuta saldoandmikke kuni staatuseni „esitatud”; d) kasutaja ainult saldoandmiku sisestamise õigusega – saab sisestada ja muuta saldoandmikke kuni staatuseni „esitatud”; e) kasutaja vaatamisõigustega – saab vaadata saldoandmikke.

5.6.Igale kasutajale määratakse ühtlasi aruandekohustuslased, kelle osas talle õigused antakse. Kasutajate vahetumisel võetakse eelnevalt kasutajalt õigused ja avatakse õigused uuele kasutajale.

5.7. Kontoplaani muudatuste korral muudetakse saldoandmike infosüsteemis, SAP BO-s ja Discovereris automaatsete aruannete valemeid ja kontrollitakse aruannete genereerimise õigsust.

6. Saldoandmike esitamise tähtajale eelnevad igakuised tegevused 6.1. Saldoandmike infosüsteemis avatakse uus periood (kuu) hiljemalt 1 nädal enne

esitamise tähtaja saabumist. Tähtaeg saabub järgmise kuu lõpul, välja arvatud aasta lõpu seisuga esitatud saldoandmikud, mille esitamise tähtaeg saabub järgmise aasta 15.veebruaril. Avatuna hoitakse minimaalne arv perioode (ainult need, mille avamise tähtaeg on saabunud ja mille kontrollimise periood pole lõppenud), et vältida valesse perioodi andmete esitamise riski. Avatud perioodide kohta antakse

6

aruandekohustuslastele informatsiooni RTK veebilehel -> Saldoandmike kasutajad (avalehel).

6.2. Valmistatakse ette antud kuu saldoandmike esitajate fail Excelis. Esitajate fail sisaldab kõigi antud kuus saldoandmiku esitamiskohustust omavate üksuste nimekirja koos veeruga, kuhu märgitakse jooksvalt saldoandmiku esitamise kuupäev, ja veeruga, kuhu märgitakse märkused, kui saldoandmik on esitamata (vt ka sise-eeskirja punkt 6.2). Märkustena sisestatakse tähtajaks esitamata jätmise põhjused ja teadaolevad kuupäevad, millal aruandeid on oodata. Aasta lõpu seisuga koostatud esitajate failis hoitakse lisaks andmeid põhjaliku saldoandmike kontrolli käigus leitud vigade ja saadetud e-kirjade kohta ning jälgitakse leitud vigade parandamist (vt ka sise-eeskirja punkt 8.3). Faili hoitakse RTK võrgukettal FAO kataloogi alamkataloogi Riigiarvestus vastava kvartali alamkataloogis.

7. Aastapõhiste saldoandmike esitamise tähtajale eelnevad tegevused 7.1. Enne aasta kohta kogutavate saldoandmike esitamise tähtaja saabumist valmistatakse

ette raamatupidamise aastaaruande vormide põhjad, kus kajastuvad võrdlusandmed eelmise perioodi kohta. Selleks võetakse eelmise aasta aruanded Excelis, tõstetakse eelmise aasta andmed võrdlusandmete lahtritesse ja failid puhastatakse eelmise aasta kohta esitatud infost, mida aruandeaastal enam vaja ei lähe. Faile hoitakse RTK võrgukettal FAO Riigiarvestuse kataloogi vastava aasta alamkataloogis.

7.2. Enne aasta kohta kogutavate saldoandmike esitamise tähtaja saabumist valmistatakse ette aastaaruande lisadena (lisad a1, b1, c1) esitatav aruandekohustuslaste kohta finantsandmeid sisaldav üksuste fail. Üksuste faili kasutatakse lisaks aastaaruandes esitamisele veel aruandekohustuslaste aastaaruannete võrdlemiseks saldoandmike infosüsteemis olevate aruannetega ja ülevaate kogumiseks audiitorfirmade ja nende poolt tehtud märkuste kohta (vt ka sise-eeskirja punkt 11.3). Faili hoitakse RTK võrgukettal FAO Riigiarvestuse kataloogi vastava aasta alamkataloogis.

8. Saldoandmike esitamise kontrollimine 8.1. Alates aruannete esitamise tähtpäevale järgnevast tööpäevast kontrollitakse aruannete

olemasolu. Selleks kasutatakse Discovereri päringut „esitajad” lehelt „esitajad” või SAP BO-st päringut „Saldoandmike esitamine“. Esitamata aruanneteks loetakse lisaks sisestamata saldoandmikele ka sellised, kus on esitatud vaid üksikud read ja/või esineb oluline Deebet- ja Kreedit-saldode vahe. Aasta lõpu seisuga esitatud saldoandmikes kontrollitakse lisaks ka bilansivälise informatsiooni esitamist (9-ga algavad kontod, mida aruandekohustuslane lisab oma saldoandmiku lõppu).

8.2. Saldoandmiku esitamise tähtpäevale järgneval tööpäeval saadetakse e-kiri aruandekohustuslastele, kes pole saldoandmikku tähtajaks sisestanud. Neile, kes vaatamata meeldetuletuskirjadele ei ole aruandeid esitanud, helistatakse, et selgitada, miks aruanded on esitamata. Selgunud hilinemise põhjused koos oodatava esitamise kuupäevaga märgitakse faili „esitajad” (vt ka sise-eeskirja punkt 4.2). Jälgitakse lubaduste täitmist ja vajadusel helistatakse korduvalt, muutes vajadusel ka failis „esitajad” fikseeritud märkusi.

8.3. Aasta lõpu kohta esitatud saldoandmike staatus muudetakse „lõplikuks” 01. aprillil – s.t saldoandmikud lukustatakse teiste kasutajate eest ja neis on võimalik parandusi sisse viia ainult FAO töötajatel. FAO töötajad teevad seda kas aruandekohustuslase taotlusel või olulise vea leidmisel, informeerides ka vastava haldusala kasutajat (näit riigiasutuste korral ministeeriumi pearaamatupidajat). Ülejäänud kuude ja kvartalite saldoandmikud lukustatakse varasemalt 1 nädal peale esitamistähtaega. Kui vigade arv on suur, võib lukustamise edasi lükata kuni massiliste vigade parandamise lõpetamiseni.

7

9. Esmased saldoandmike kontrollid 9.1. Deebet- ja Kreeditsaldode vahed (D/K vahed)

Discovereri aruandest „esitajad” lehelt „esitajad” või SAP BO aruandest „Saldoandmike esitamine“ võetakse automaatne päring nendest üksustest, kellel on saldoandmikus deebeti ja kreediti vahe. Nendele üksustele saadetakse e-kiri palvega viga parandada. Kui saldoandmikud on lukus, kontrollitakse D/K vahed veelkord. Viga parandatakse, võttes vajadusel aruandekohustuslasega ühendust selgituse saamiseks.

9.2. Siirded Siirete kontrollimiseks võetakse Discovereri aruandest „esitajad” lehelt „saldoandmik” või SAP BO aruandest „Saldo päring“ kontode 700000 ja 799999 vahemik, mida kontrollitakse Excelis riigi siseselt (üksused, kelle TP koodi 1. ja 4.number on 0) TP koodide kaupa, KOV-de ja muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul võetakse võrdluse aluseks TP koodi 4 esimest numbrit (v.a. Tallinna LV, kelle TP koodi vahemik on 1001-1241). 7-ga kontosid võivad kasutada riigiasutused omavaheliste arvelduste kajastamiseks (riigi piires) ning KOV-d ja muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud oma hallatavate asutuste vaheliste arvelduste kajastamiseks. Vahe või vea avastamisel saadetakse e-kiri kas vea tegijale või mõlemale osapoolele ja palutakse viga või vahe parandada. Kui saldoandmikud on lukus, kontrollitakse siirded veelkord. Viga parandatakse, võttes vajadusel osapooltega ühendust selgituse saamiseks.

9.3. Mitterahalised siirded – RV-koodid 15-16 ja 35-36 Varade ja kohustuste üleandmisel kontrollitakse lisaks 7-ga algavatele kontodele üle ka RV-koodid 15-16 (varade poolel) ja RV-koodid 35-36 (kohustuste poolel), mille kasutamise tingimused on samad nagu 7-ga kontode puhul. Riigi kui ühe juriidilise isiku piires toimuva varade siirete suure mahu tõttu on vajalik RV-koodide 15-16 jälgimiseks küsida lisainfot, kui saaja ja vastuvõtja andmeid pole võimalik otseselt paari panna. RV-koodide 15-16 kontrolliks võetakse Discovereri aruandest „esitajad” lehelt „saldoandmik” või SAP BO aruandest „Saldo päring“ päring RV-koodide 15 ja 16 järgi. Vahede väljaselgitamiseks viiakse kokku varade üleandjad (RV 15) ja varade vastuvõtjad (RV 16), sealjuures on abiks kontodel 710010 ja 700010 kajastatud tehingupartnerid ja vajadusel ministeeriumidest saadud tabelid varade liikumise kohta. RV-koodide 35 (kohustuste üleandmine) ja 36 (kohustuste vastuvõtmine) kontrollimine on analoogne eelnevaga, kuid saldod sisaldavad TP-koode ja nende kontrolliks lisainfot ei küsita. Vahede leidmisel saadetakse osapooltele e-kiri. Kui saldoandmikud on lukus, kontrollitakse mitterahalised siirded veelkord. Viga parandatakse, võttes vajadusel osapooltega ühendust selgituse saamiseks.

9.4. Algsaldod Algsaldode kontrolliks võetakse päring Discovereri aruandest „algsaldod” lehelt „algsaldod” või SAP BO aruandest „Algsaldode kontroll“. Programm toob välja ainult vahed. Vahed näidatakse iga aruandekohustuslase ja konto kaupa, kui RV-koodi nõudvatel kontodel ei lähe kokku saldoandmikus esitatud saldod RV-koodiga 00 samade kontode saldodega eelmise aasta lõpu seisuga (kõik kasutatud RV-koodid kokku). Vahede olemasolul saadetakse aruandekohustuslasele e-kiri. Kui saldoandmikud on lukus ja võrdlusfailid on lõpetatud (vt ka sise-eeskirja p.9), kuid enne konsolideerimiskannete tegemist (vt ka sise-eeskirja p.10), kontrollitakse algsaldod veelkord. Viga parandatakse, võttes vajadusel aruandekohustuslasega ühendust selgituse saamiseks.

9.5.Kulumi kontroll Kontrollitakse RV-koodide 11, 12 ja 49 ning kontorühmade 610, 611, 613, 614, 351 ja konto 323880 omavahelist vastavust. Lisaks kontrollitakse kulumi kontrolli käigus ka kontodel 157 kasutatava RV koodi 21 (bioloogiliste varade ümberhindlus) ja konto 614 vastavust. Selleks kasutatakse Discovereris loodud aruande „algsaldod” lehte „kulumi kontroll” või SAP BO aruannet „Kulumi kontroll“ päringut, mis toovad välja vahed aruandekohustuslaste ja kontopaaride kaupa. Vahede olemasolul saadetakse aruandekohustuslasele e-kiri. Kui saldoandmikud on lukus, kontrollitakse RV-koodid 11, 12 ja 49 veelkord. Viga parandatakse, võttes vajadusel aruandekohustuslasega ühendust selgituse saamiseks.

9.6. Müügi kontroll

8

Kontrollitakse RV-koodi 02 ning kontogrupis 381esitatud müüdud põhivara jääkväärtuse summade vahelist vastavust. Selleks kasutatakse Discovereris loodud aruande „algsaldod” lehte „müüdud pv kontroll” SAP BO aruannet „Müüdud põhivara kontroll“, mille päring annab vahed aruandekohustuslaste ja kontopaaride kaupa. Vahede olemasolul saadetakse aruandekohustuslasele e-kiri. Kui saldoandmikud on lukus, kontrollitakse RV-koodi 02 veelkord. Viga parandatakse, võttes vajadusel aruandekohustuslasega ühendust selgituse saamiseks.

9.7. Muud rahavoo koodid Eraldi kontrollitakse üle kõikide ülejäänud RV-koodide kasutamise õiguspärasus. a) RV-koodid 13, 14, 23, 26, 27, 43 – nende RV-koodide sisu on ümbertõstmine ühe ja sama saldoandmiku piires, kõikide nende koodide kasutamisel peab iga RV-koodi D/K saldo olema 0; samas kontrollitakse ka kasutatud kontosid vastavalt üleviimise toimingule (näit RV 13 tähendab materiaalse põhivara grupist ümbertõstmist kinnisvarainvesteeringute gruppi jne); b) RV-kood 21 – põhivara (mittefinantsvara) kontodel ümberhindlusena kajastatavate saldode vastaspooleks on kontogrupp 2904, aasta lõpu seisuga konto 298000 või konto 298001 (RV 21) või konto 203500/103500; laenunõuete kontodel on vastaspoolel kontoklass 605; c) RV-koodid 17 ja 18, 37 ja 38 – kontrollitakse vastaskontosid (RV-koodi 17 ja 37 korral kontorühm 150 või 151; RV-koodi 18 ja 38 korral kontoklass 29) ning saaja ja andja kontode ja summade vastavusi; d) RV-koodid 19 ja 24 – kontrollitakse vastaskontosid (RV-koodi 19 korral kontogrupp 3502 või kontoklass 257, RV-koodi 24 korral kontogrupp 4502) ning saaja ja andja kontode ja summade vastavusi. Lisaks jälgitakse, et varade saajad kajastaksid saadud varasid nende jääkväärtuses ; e) RV-kood 29 – selgitatakse iga üksik kasutamise põhjus; f) RV-kood 49 - selgitatakse iga üksik kasutamise põhjus, v.a kontoklassis 257, kus see loetakse amortisatsiooniks ja kontrollitakse vastavust kontoklassiga 351. Kontrolliks kasutatakse Discovereri päringut (aruanne „esitajad” leht „saldoandmik”) või SAP BO aruannet „Saldo päring“, millelt võetakse iga RV-koodi päring eraldi Exceli faili ning lisatakse vajalikud vastaskontode päringud. Vigade korral saadetakse aruandekohustuslasele e-kiri. Kui saldoandmikud on lukus, kontrollitakse RV-koode veelkord. Viga parandatakse, võttes vajadusel aruandekohustuslasega ühendust selgituse saamiseks.

9.8. Kontode kasutamine netovara kontogrupis Kontrollitakse 29-ga algavate kontode kasutamise õigsust. Üksused, kelle netovarasid saab jaotada omanike TP koodidele (sihtasutused, MTÜ-d, äriühingud), peavad kajastama kontosid 290081, 290091, 291001 ja 291011, 292001, 297001 ja 298001. Üksused, kelle netovarasid ei ole võimalik jaotada omanike TP koodidele, peavad kasutama kontosid 290080, 290090, 291000, 291010, 292000, 297000 ja 298000. Kontrolliks kasutatakse Discovereri päringut (aruanne „esitajad” leht „saldoandmik”) või SAP BO aruannet „Saldo päring“, millelt võetakse kontode algusega 29 päring eraldi Exceli faili. Vigade korral saadetakse aruandekohustuslasele e-kiri. Kui saldoandmikud on lukus, kontrollitakse kasutatavate kontode õigsust uuesti veelkord.

9.9. Tehingupartneri koodid TP-koodide kasutamist kontrollitakse sellistel kontodel, mille puhul on kindlad seosed konto ja kasutatava tehingupartneri koodi osas: a) käibemaksukulu kontod 601000, 601001, 6010002 – nendel kontodel on tehingupartneri koodina alati nõutav 014003 Maksuamet; b) ülejäänud kontogrupp 6010 kontod – TP-kood vastavalt konto sisule; c) deklareeritud maksukohustused kontogrupp 2030 ja deklareeritud maksude ettemaksed kontogrupp 1037 – mõlema grupi korral on maksunõuete ja –kohustuste kontodel nõutavaks 014003 Maksuamet, keskkonnatasudel 010011, lõivude korral riigiasutuse või KOV kood; d) deklareerimata maksukohustused kontogrupis 2020, deklareeritud maksukulud töötasu ettemaksetelt (kontod 103931 ja 103932), palgakulu kontod (kontorühm 500) ja tööjõukuludega kaasnevad maksukulude kontod (kontorühm 506) – TP-kood 800699.

9

Kontrolliks kasutatakse Discovereri päringut (aruanne „esitajad” leht „saldoandmik”) või SAP BO aruannet „Saldo päring“, millelt võetakse iga kontogrupi päring eraldi Exceli faili. Vigade korral saadetakse aruandekohustuslasele e-kiri. Kui saldoandmikud on lukus, kontrollitakse TP-koode veelkord. Viga parandatakse, võttes vajadusel aruandekohustuslasega ühendust selgituse saamiseks.

9.10. Vahendatud toetused Kontrollitakse allika koodide kaupa toetuste vahendamist, s.t kontopaaride 350010- 450010, 350030-450030, 350050-450050, 350210-450210, 350230-450230, 350250-450250 võrdsust allikate kaupa. Kontrolliks kasutatakse Discovereri päringut (aruanne „esitajad” leht „saldoandmik”) või SAP BO aruannet „Saldo päring“, millelt võetakse nende kontode päring Exceli faili. Vigade korral saadetakse aruandekohustuslasele e-kiri. Kui saldoandmikud on lukus, kontrollitakse vahendatud toetusi veelkord. Viga parandatakse, võttes vajadusel aruandekohustuslasega ühendust selgituse saamiseks.

10. Põhjalik saldoandmike kontroll 10.1. Põhjalik saldoandmike kontroll viiakse läbi üks kord aastas aasta lõpu

saldoandmike kohta. Kontrolli alustatakse, kui esimesed aasta kohta esitatud saldoandmikud on sisestatud, ning lõpetatakse märtsi lõpul. Selles etapis vaadatakse saldoandmikke üle rida-realt. Samal ajal kontrollivad ka aruandekohustuslased ise oma saldosid ja võrdlevad tehingupartneritega saldosid. Saldoandmikud on sel ajal avatud ja iga üksus võib oma andmeid ise muuta.

10.2. Saldoandmiku kontrolli käigus otsitakse vigu, millest tüüpilisemad on kirjeldatud saldoandmiku kontrolli juhendis, toetuste kajastamise juhendites ja bilansiväliste kontode esitamise juhendis. Juhendid on avaldatud RTK veebilehel.

10.3. Kontrolli käigus leitud vigade kohta tehakse märge Excelis hoitavasse faili

„esitajad” (vt ka sise-eeskirja punkt 4.2) ja saadetakse aruandekohustuslasele e-kiri vea parandamiseks. Märke olemasolul „esitajate” failis jälgitakse vea parandamist, mille järel uuendatakse faili „esitajad”, kuni kõik vead on parandatud.

10.4. Kontrollitakse riigiasutuste poolt kajastatud tekkepõhiste siirete kandeid ning kontode 203500 ja 103500 liikumist. Kontole 203500 ja 103500 kantakse tekkepõhised siirded konto 700002 või 710002 kaudu (kanne tulemiaruande viimiseks nulli), põhivara ümberhindluste tulemused (kontogrupp 2904 viiakse nulli), arvestuspõhimõtete muutmise tulemused ja eelmiste perioodide oluliste vigade parandamised (kanded RV-koodiga 28) ning muud ebatavalised kanded, mille korral ei kajastata tulemust tulemiaruandes, vaid otse netovara muutusena. Koostatakse kannete koond, mille alusel viiakse saldoandmike infosüsteemi ja Rahandusministeeriumi raamatupidamissüsteemi (SAP) Rahandusministeeriumi tekkepõhiste siirete vastaskanded.

10.5. Peale saldoandmike sulgemist tehakse aprilli alguses lõplik järelkontroll. Kui aruandekohustuslased pole oma vigu parandanud, siis teevad seda FAO töötajad. Järelkontrolli käigus parandatakse ka uued vead, mida aruandekohustuslased on teinud selle perioodi jooksul, millal saldoandmikud olid avatud muutmiseks. Aruandekohustuslastele või nende haldusala kasutajatele (näiteks riigiasutuste korral ministeeriumi pearaamatupidajale) saadetakse tehtud paranduste kohta e-kiri.

11. Saldode võrdlusfailid 11.1. Saldoandmike esitajate vaheliste saldode võrdlusfailid tehakse kvartaalselt ja aasta

lõpu seisuga esimesel võimalusel peale saldoandmike lukustamist. 11.2. Faili ettevalmistamine ja vahede filtreerimine

a) Discovererist (aruanne „esitajad“ leht „saldoandmik“) või SAP BO aruanne „Saldo päring“ võetakse võrdlusfailid TP-koodi algustunnuste kaupa Excelisse. Failid asuvad RTK-i võrgukettal kataloogi FAO alamkataloogi Riigiarvestus antud kuu

10

alamkataloogis ning on tähistatud perioodi nime ja võrreldava TP-koodi algusnumbriga. b) Filtreerimiseks võetakse faile kindlas järjekorras: esimesena võrreldakse TP-koodid algusega 014, seejärel 012, seejärel ülejäänud numbrilises järjekorras, s.t 00, 010, 011, 013, 015, 016, 017, 02, 03, 1, 2, 3, 4, 5 ja 6. Igas järgmises failis võrreldakse saldosid järgmiste TP-koodidega ja jäetakse välja varasemates failides juba võrreldud TP- koodid (nt 012 failis ei võrrelda enam saldosid 014-ga, kuna need on juba failis 014 võrreldud jne). c) Eraldi võrreldakse bilansikontode ja tulemikontode saldosid, jälgides ka allika koodide ja rahavoo koodide vastavust. d) Vastaspoolega kokkulangevad saldoread ja alla 200 euro suurused vahed kustutatakse filtreerimise käigus. Ettemaksete korral, millele järgmisel aastal TP-koodi enam ei panda, jäetakse summad võrdlusfaili ka siis, kui need lähevad vastaspoolega kokku (kontod algusega 154, 155, 156, 157, 253800). e) Kuni filtreerimise lõpuni hoitakse alles algfaili, et kontrollida, kas üldvahe peale filtreerimist on ligilähedane algsega (ei ole täpselt sama, kuna kuni 200 eurosed vahed kustutatakse). Peale kontrollimist algfail kustutatakse.

11.3. Vahede töötlemine a) Järelejäänud vahed vaadatakse ükshaaval üle ja otsustatakse, millist tüüpi vahega on tegemist. b) Iga vahe kohta märgitakse seda hõlmavatele saldoandmike ridadele selgitus vahe kohta. Nt põhivara soetus ühel üksusel ja müügitulu teisel üksusel, sihtfinantseerimise kohustus (vastaspool kandis kuluks sihtfinantseerimise andmisel), eelmisest perioodist ületulnud vahed (seoses periodiseerimisega), uued periodiseerimisest tulenevad vahed. c) Vahede kohta, mille osas ei ole vahe tekke põhjus teada, küsitakse e-kirja teel selgitust ühelt või mõlemalt osapoolelt. Kui üks osapooltest tunnistab vahe parandamist vajavaks veaks, siis teeb RAO töötaja aruandekohustuslase saldoandmikus paranduse ja kustutab vahe võrdlusfailist. Vahede kohta, mille osas selgub, et need peavad teatud põhjusel vaheks jääma, kirjutatakse vastav selgitus konsolideerimiskande tegemiseks.

12. Konsolideerimiskanded 12.1. Konsolideerimiskannete fail

Iga võrdlusfaili vahede ja nende osas sinna lisatud kommentaaride alusel koostatakse Excelis konsolideerimiskannete fail. Igale kandele lisatakse kommentaar vahe olemuse kohta.

12.2. Konsolideerimiskannetes kasutatavad TP-koodid Saldoandmike infosüsteemi importimisel asendatakse konsolideerimiskannete tegelikud TP-koodid üldiste koodidega, et need kanded ei segaks reaalsete saldode võrdlemist. Imporditud paranduskannetes kasutatakse järgmisi TP-koode: 099001 riigiasutused, 099301 riigi valitsussektorisse kuuluvad sihtasutused, 099401 riigi äriühingud, 099501 riigi valitsussektorisse mittekuuluvad sihtasutused, 199101 KOV- d, 199301 KOV valitsussektorisse kuuluvad sihtasutused, 199401 KOV äriühingud, 199501 KOV valitsussektorisse mittekuuluvad sihtasutused, 699201 muud valitsussektorisse kuuluvad avalik-õiguslikud juriidilised isikud, 699301 muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute valitsussektorisse kuuluvad sihtasutused, 699401 muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute äriühingud, 699501 muud valitsussektorisse mittekuuluvad avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute valitsussektorisse mittekuuluvad sihtasutused.

12.3. Konsolideerimisüksused Kanded imporditakse saldoandmike infosüsteemi järgmistele üksustele: 099001 vahed riigiasutuste aruande korrigeerimiseks, 099301 vahed riigi valitsussektorisse kuuluvate sihtasutuste aruande korrigeerimiseks, 099401 vahed riigi äriühingute aruande korrigeerimiseks, 099501 vahed riigi valitsussektorisse mittekuuluvate sihtasutuste aruande korrigeerimiseks, 199101 vahed KOV-de aruande korrigeerimiseks, 199301 vahed KOV valitsussektorisse kuuluvate sihtasutuste

11

aruande korrigeerimiseks, 199401 vahed KOV äriühingute aruande korrigeerimiseks, 199501 vahed KOV valitsussektorisse mittekuuluvate sihtasutuste aruande korrigeerimiseks, 699201 vahed muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute aruande korrigeerimiseks, 699301 vahed muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute valitsussektorisse kuuluvate sihtasutuste aruande korrigeerimiseks, 699401 vahed muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute äriühingute aruande korrigeerimiseks, 699501 vahed valitsussektorisse mittekuuluvate muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute valitsussektorisse mittekuuluvate sihtasutuste aruande korrigeerimiseks, 799701 vahed avaliku sektori aruande korrigeerimiseks, 799702 vahed valitsussektori aruande korrigeerimiseks.

13. Auditeeritud aastaaruannete vastavuse võrdlemine saldoandmikega 13.1. Vastavalt üldeeskirjale edastavad aruandekohustuslased FAO-le auditeeritud

aastaaruanded. Aruanded edastatakse kas elektroonselt või tehakse kättesaadavaks aruandekohustuslase veebilehel.

13.2. FAO töötajad võrdlevad auditeeritud aastaaruannete andmeid saldoandmike infosüsteemi aruannetega. Kui leitakse erinevusi, siis: a) kui viga on saldoandmikus ja saldoandmikke ei ole veel loetud lõplikeks (koondaruanne ei ole veel lõplikult vormistatud ja vea parandamine on ajaliselt võimalik), siis parandatakse saldoandmik; b) kui viga on saldoandmikus ja saldoandmikud on loetud lõplikeks, siis saadetakse aruandekohustuslasele e-kiri koos selgitusega, kuidas viga järgmisel aastal saldoandmikus parandada; c) kui leitakse viga auditeeritud aastaaruandes, siis saldoandmikku ei parandata ja aruandekohustuslasele saadetakse e-kiri, milles selgitatakse, kuidas ta vea järgmisel aastal parandab.

13.3. Aastaaruande võrdlemise kohta saldoandmikuga tehakse märge üksuste faili koos

audiitori nimetuse, audiitori märkuste ja leitud vahede fikseerimisega. Üksuste faili lisatakse samal ajal ka üksuse kohta saldoandmike infosüsteemis olevatest aruannetest leitud põhinäitajad, s.o tegevustulude, tegevuskulude, tulemi/kasumi, varade, kohustuste ja netovara kohta (vt ka sise-eeskirja punkt 5.2).

14. Raamatupidamise aastaaruande koostamine

14.1. Excelis ettevalmistatavaid aruandevormide faile hoitakse võrgukataloogis FAO ->

Riigiarvestus vastava aasta alamkataloogis „aastaaruanne xx” (vt ka sise-eeskirja punkt 5.1). Koondfaile on 4, eraldi riigi konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruanne, informatsioon kohalike omavalitsuste kohta, informatsioon avaliku sektori ja valitsussektori kohta ning riigieelarve täitmise aruanne.

14.2. Põhiaruanded ja lisad saadakse kas Discovererist või SAP BO-st valmis kujul (konsolideerimiseks vajalikud elimineerimised on sel juhul automaatselt tehtud) või võetakse täpsustatud andmete saamiseks Discovererist või SAP BO-st päringutena ja konsolideeritakse need Exceli valemite abil. Osa aruannetest ja tekstilisest informatsioonist, mis selgitab arvandmeid, saadakse aruandekohustuslaste aastaaruannetest. Riigieelarve täitmise aruande andmed saadakse riigiraamatupidamiskohustuslaste aastaaruannetest ning võrreldakse Rahandusministeeriumi RKO koondaruandega.

14.3. Discovereris ja SAP BO-s loodud automaatsed aruanded on koostatud iga koondaruandes kajastatud alamsektori liigenduses (st aruanded võetakse konsolideerimata riigi, konsolideeritud riigi, konsolideeritud KOV-de, konsolideerimata KOV-de, avaliku sektori ja valitsussektori kohta).

14.4. Põhiaruanded:

12

a) bilanss ja tulemiaruanne – pikk bilanss ja pikk tulemiaruanne (iga konto kaupa) võetakse aruandena Discovereris või SAP BO-st. Kontoklasside saldod sisestatakse bilansi ja tulemiaruande vormi. b) rahavoogude aruanne – täidetakse viimasena peale kõikide lisade koostamist kaudsel meetodil, kasutades lisades esitatud andmeid. c) netovara muutuste aruanne – aruande koostamisel kasutatakse Discovererist võetud aruannet „netovara liikumine” või SAP BO aruannet „Eraldiste, netovara ja osaluste liikumine“ -> „Netovara liikumine“, milles esitatakse kontoklassi 29 liikumine RV-koodide kaupa.

14.5. Arvestusmeetodid ja hindamisalused ning ülevaade riskide haldamisest Eelmise aasta vastavat lisa aluseks võttes muudetakse teksti, lähtudes aruandeperioodil läbi viidud korrigeerimistest, sh arvestuspõhimõtete ja esitlusviisi muutustest ja leitud oluliste vigade parandamisest. Ülevaate riskide haldamisest koostab Rahandusministeeriumi Riigikassa osakond.

14.6. Konsolideeritud üksused Saadakse ettevalmistatud üksuste failist (vt sise-eeskirja punkt 11.3)

14.7. Raha ja selle ekvivalendid Discovereri aruandest „pikk bilanss” või SAP BO aruandest „Bilanss ja tulemiaruanne“ -> „Pikk bilanss“ kontorühmast 100 ja kontolt 101100. Raha asukoha järgi vastavate kontode päringust, jaotades selle TP-koodide järgi. Aruandeperioodil teenitud intressitulu saadakse Discovereri aruandest “pikk tulem” või SAP BO aruandest „Bilanss ja tulemiaruanne“ -> „Pikk tulemiaruanne“ kontolt 655000 (intressitulu deposiitidelt). Keskmine intressimäär leitakse intressitulu ning keskmise raha jäägi ((aasta algul pluss aasta lõpul)/2)suhtena.

14.8. Finantsinvesteeringud Discovereri aruandest „finantsinvesteeringud” või SAP BO aruandest „Investeeringute liikumine“ -> „Finantsinvesteeringud“, kuhu hõlmatakse kontorühmade 101 ja 151 jaotus RV- koodide alusel. Finantsinvesteeringutelt saadud tulu võetakse Discovereri aruandest „pikk tulem” või SAP BO aruandest „Bilanss ja tulemiaruanne“ -> „Pikk tulemiaruanne“ kontoklassist 65 (kontod 655010, 6552, 6554). Võlakirjade jaotus emiteerija järgi leitakse võlakirjade kontode päringust jaotatuna TP-koodide järgi. Informatsioon osaluste kohta rahvusvahelistes organisatsioonides võetakse Rahandusministeeriumi aastaaruandest.

14.9. Maksud, lõivud, trahvid Nõuded ja kohustused Discovereri aruandest „pikk bilanss” või SAP BO aruandest „Bilanss ja tulemiaruanne“ -> „Pikk bilanss“ kontorühmadest 102, 1037, 200, 2030. Maksu-, lõivu ja trahvitulud ja –kulud Discovereri aruandest „pikk tulem” või SAP BO aruandest „Bilanss ja tulemiaruanne“ -> „Pikk tulemiaruanne“ kontoklassist 30, kontorühmadest 320, 382, 388, 601. Konsolideerimisel tehtud elimineerimised saadakse Discovereri aruandest „tulem seotud osapooled”.

14.10. Muud nõuded ja ettemaksed Discovereri aruandest „pikk bilanss” või SAP BO aruandest „Bilanss ja tulemiaruanne“ -> „Pikk bilanss“ kontorühmad 103 (v.a 1033 tuletisinstrumendid), 152, 153.

14.11. Antud laenud Discovereri aruandest „antud laenud” või SAP BO aruandest „Laenude liikumine“ -> „Antud laenude liikumine“, kuhu hõlmatakse kontogruppide 1032 ja 1532 jaotus RV- koodide alusel. Järelmaksunõuete liikumise informatsioon saadakse Siseministeeriumi aastaaruandest. Intressitulu võetakse aruandest „pikk tulem” kontogrupist 6580, keskmine intressimäär leitakse intressitulu ning keskmise laenude jäägi ((aasta algul pluss aasta lõpul)/2) suhtena.

14.12. Varud Discovereri aruandest „pikk bilanss” või SAP BO aruandest „Bilanss ja tulemiaruanne“ -> „Pikk bilanss“ kontorühmast 108. Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi valitsemisalas olevad varud nende bilansist saldoandmike infosüsteemis. Varude allahindlus aruandest „pikk tulem” konto 608020. Müügist saadud kasum aruandest „pikk tulem” kontogrupist 3818.

14.13. Osalused sihtasutustes Discovereri aruandest „osalused” või SAP BO aruandest „Eraldiste, netovara ja osaluste liikumine“ -> „Osaluste liikumine“, hõlmatakse kontorühma 150 jaotus RV-

13

koodide alusel. Kasum/kahjum Discovereri/SAP BO päringuna kontorühmast 652, jaotades selle TP-koodide lõikes.

14.14. Osalused tütar- ja sidusettevõtjates Discovereri aruandest „osalused” või SAP BO aruandest „Eraldiste, netovara ja osaluste liikumine“ > „Osaluste liikumine“, (vt eelmine punkt). Kasum/kahjum Discovereri/SAP BO päringuna kontorühmast 652, jaotades selle TP-koodide lõikes.

14.15. Kinnisvarainvesteeringud Discovereri aruandest “kinnisvara” või SAP BO aruandest „Investeeringute liikumine“ -> „Kinnisvarainvesteeringud“, kuhu hõlmatakse kontorühma 154 jaotus RV-koodide alusel. Tulud ja kulud aruandest “pikk tulem” kontode 3810, 55112, 322500, 323300, 323700, 323710, bilansiväline informatsioon kontorühmadest 9220 ja 9230.

14.16. Materiaalne põhivara Discovereri aruandest “materiaalne põhivara” või SAP BO aruandest „Põhivara liikumise aruanne“ -> „Materiaalse põhivara liikumine“, kuhu hõlmatakse kontorühma 155 jaotus RV-koodide alusel, müügitulu aruandest “pikk tulem” kontogrupist 3811, bilansiväline informatsioon kontorühmadest 921, 922 ja 923.

14.17. Immateriaalne põhivara Discovereri aruandest „immateriaalne põhivara” või SAP BO aruandest „Põhivara liikumise aruanne“ -> „Immateriaalse põhivara liikumine“, kuhu hõlmatakse kontorühma 156 jaotus RV-koodide alusel.

14.18. Investeeringud tegevusalade lõikes Discovereri aruandest „investeeringud”, kuhu hõlmatakse saldod kontorühmadest 154, 155, 156 ja 157 RV- koodiga 01 tegevusvaldkondade kaupa.

14.19. Bioloogilised varad Discovereri/SAP BO päringuna kontorühmast 157. Metsade kogused ja arvestuslik turuväärtus saadakse Keskkonnaministeeriumilt ning Haridus-ja Teadusministeeriumilt eraldi teatistena. Maavaravarude kohta saadakse andmed Keskkonnaministeeriumi aastaaruandest.

14.20. Muud kohustused ja saadud ettemaksed Discovereri aruandest „pikk bilanss” või SAP BO aruandest „Bilanss ja tulemiaruanne“ -> „Pikk bilanss“ kontogrupid 2032, 2035, 2036, 2038, 2039, 2500, 2535, 2536 ja 2538. Klientide raha jaotus leitakse Discovereri/SAP BO konto 203630 liigendamisega TP-koodide lõikes.

14.21. Eraldised Discovereri aruandest „eraldised” või SAP BO aruandest „Eraldiste, netovara ja osaluste liikumine“ -> „Eraldiste liikumine“, kuhu hõlmatakse kontorühmade 206 ja 256 jaotus RV-koodide alusel.

14.22. Laenukohustused Laenukohustuste jaotus järelejäänud tähtaja järgi Discovereri aruandest „laenud” või SAP BO aruandest „Laenukohustused järelejäänud tähtaja järgi“, hõlmatakse kontogruppide 208, 258 ning 910 saldod; laenukohustuste liikumine Discovereri aruandest „saadud laenud” või SAP BO aruandest „Laenude liikumine“ -> „Saadud laenude liikumine“, hõlmatakse kontoklasside 208 ja 258 liikumine RV-koodide alusel.

14.23. Tuletisinstrumendid Discovereri/SAP BO päringuna kontode 103300, 209000, 29700, 650110 kohta; täiendav informatsioon nende üksuste aastaaruannetest, kellel vastavaid instrumente on, Eesti Energialt eraldi aruanne (kuna tema aastaaruande periood erineb riigi majandusaasta perioodist).

14.24. Saadud ja antud toetused Discovereri/SAP BO päringutena, saadud toetuste osas hõlmatakse kontod algusega 1035, 1535, 2038, 257, 35; antud toetuste osas hõlmatakse kontod algusega 1038, 2035, 4, sealjuures jagatakse kontod kodumaiseks ja välisabiks ning välisabi omakorda allikate 21-39 ja 81 kaupa.

14.25. Reservid Discovereri aruandest “netovara liikumine” või SAP BO aruandest „Eraldiste, netovara ja osaluste liikumine“ -> „Netovara liikumine“ kontoklass 29, täpsem aruandlus liikumiste kohta Rahandusministeeriumi aastaaruandest.

14

14.26. Kaupade ja teenuste müük, muud tulud, majandamiskulud, põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus, muud kulud, finantstulud ja -kulud Discovereri aruandest „pikk tulem” või SAP BO aruandest „Bilanss ja tulemiaruanne“ -> „Pikk tulemiaruanne“ vastavate kontoklasside saldode alusel.

14.27. Tööjõukulud Discovereri aruandest „töötasu” või SAP BO aruandest „Töötasu aruanne“, millesse hõlmatakse kontoklass 50 (tööjõukulud) ja 90 (töötajate arv). Tööjõukulude hulgas kajastatud muud tööjõukulud (sh erisoodustused, maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed jms) saadakse Discovereri aruandest „pikk tulem” või SAP BO aruandest „Bilanss ja tulemiaruanne“ -> „Pikk tulemiaruanne“ kontorühmadest 505, 506 ja 507.

14.28. Kulud tegevusalade lõikes Discovereri aruandest „kulud” või SAP BO aruandest „Kulud tegevusalade lõikes“, mis hõlmab kontoklasside 4, 50, 55, 6 jaotust tegevusala koodide lõikes.

14.29. Tehingud avaliku sektori ja sidusüksustega Discovereri aruannetest „bilanss seotud osapooled” ja „tulem seotud osapooled”.

14.30. Tingimuslikud kohustused ja varad Discovereri/SAP BO päringuna kontoklassist 91. Täiendav informatsioon aruandekohustuslaste aastaaruannetest.

14.31. Riigieelarve täitmise aruanne Riigieelarve täitmise aruanded kogutakse igalt riigiraamatupidamiskohustuslaselt vastavuses riigieelarve täitmise aruande juhendiga. Saadud aruanded võrreldakse Rahandusministeeriumi Riigikassa osakonnalt saadud koondandmetega asutuste ja eelarveklassifikaatorite kaupa, samuti raha ja siirete kontode saldodega raamatupidamisaruannetest. Vajadusel saadetakse riigiraamatupidamiskohustuslastele aruande parandamise taotlus. Eraldi koostab Rahandusministeeriumi Riigikassa osakond Vabariigi Valitsuse reservi aruande ja edastab selle FAO-le aruandesse lisamiseks.

15. Raamatupidamise aastaaruande esitamine auditeerimiseks 15.1. Raamatupidamise aastaaruande Exceli failid (vt sise-eeskirja punkt 12.1)

saadetakse Riigikontrollile esimesel võimalusel, olenevalt nende valmimise järjekorrast.

15.2. Samaaegselt tõstab FAO Excelis koostatud aruanded ümber Word failidesse. 15.3. Word failid saadetakse RM-le nende avaldamiseks veebilehel raamatupidamise

aastaaruande projektina. 16. Tegevused auditi ajal ja aruande lõpetamine

16.1. Auditeerimise ajal vastatakse Riigikontrolli küsimustele ning parandatakse või

täiendatakse aastaaruannet vastavalt Riigikontrolliga kokkulepitule. Olenevalt paranduste iseloomust viiakse need korraga konsolideerimiskannetesse Excelis, konsolideerimisüksuste saldoandmikesse saldoandmike infosüsteemis, aastaaruande failidesse nii Excelis kui ka Wordis.

16.2. Kui Riigikontroll teatab auditeerimise lõpetamisest, tõstetakse lõplikud Word failid kokku üheks koondaruande failiks ning esitatakse RM-le.