Tere, Tiiu!

Saan aru, et olukord, kus eri riigid on palkade läbipaistvuse direktiivi rakendamises eri kohtades, tekitab tõesti küsimusi ja ka lisatööd.

Eestis saab direktiivi ülevõtmise seisust ülevaate siit: Palkade läbipaistvus | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Juurde saan lisada seda, mis meil plaanis oli, enne kui tuli otsus direktiiv vaid osaliselt üle võtta.

Hetkel pole menetluses direktiivi ülevõtmise eelnõud, seega puudub ka igasugune ajakava. Pole ette näha, et enne valimisi selles osas muutust tuleks.

Meil oli plaan soolise palgalõhe aruandlus korraldada nõnda, et selle oleks koostanud Statistikaamet juhul, kui tööandja kasutab Statistikaameti andmeedastusteenust. Tööandja peaks sellisel juhul esitama Statistikaametile lisaks vaid võrdväärset tööd tegevate töötajate info.

Aruandluse tihedus oleks lähtunud direktiivist:

• * Tööandjad, kellel on 100-249 töötajat, peaks aruande esitama iga kolme aasta tagant. 
• * Tööandjad, kellel on 250 või enam töötajat, peaks aruande esitama iga aasta. 

Võrdset või võrdväärset tööd tegevate töötajate kategooriad peaks iga tööandja ise määratlema, hinnates selleks tööde väärtust.

Soolise palgalõhe aruande näitajate arvutamise metoodika pole detailides välja töötatud. Seda teeks Statistikaamet. Kuna arendustööd praegu ei käi ega ole need ka tulemas enne, kui selleks on olemas õiguslik alus (ehk vastuvõetud seadus(ed), millega direktiiv üle võetakse), siis ei tehta praegu ka olulisi ettevalmistusi arendustöödeks. Võimalik, et näitajate metoodikaga Statistikaamet hakkab siiski ennetavalt tegelema.

Leedu lahenduse kirjeldus pakuks mulle kindlasti huvi, kui seda on võimalik jagada.

Kui on veel küsimusi, olen olemas.

Tervitan

Helen

Tere,

Olen Directo palga- ja personaliarvestuse tootejuht ning tegelen palga- ja personalitarkvara arenduse ning riiklike liidestuste (TSD, TÖR, Statistikaameti „Palk ja tööjõud“) spetsifitseerimisega.

Arendame praegu oma Leedu kolleegide klientidele palkade läbipaistvuse direktiivi (EL 2023/970) järgset aruannet: Leedu Sodra on kehtestanud igakuise JSON-teatise (SDUP), milles tööandja esitab iga töötaja kohta soo, ametirühma, tööajarežiimi, bruto põhitasu, lisatasu ja tasustatud tunnid. Kuna sama direktiiv kehtib ka Eestis, soovime juba täna projekteerida andmemudeli nii, et see sobiks ka Eesti tulevaste nõuetega, mitte ehitada kahte eraldi lahendust.

Selleks oleksin väga tänulik, kui saaksite jagada Eesti rakendamise hetkeseisu ja visiooni järgmistes küsimustes:

1. 1. Milline asutus vastutab tööandjate palgalõhe aruandluse eest ja mis on praegune ajakava (õigusakti vastuvõtmine, esimene aruandeperiood)?
2. 2. Kas Eesti kavatseb palgalõhe andmed tuletada olemasolevatest registritest (TÖR, TSD, Statistikaameti palgastatistika) või on plaanis eraldi tööandja esitatav aruanne? Kui viimane, siis millise kanali kaudu (X-tee, e-MTA, eSTAT) ja millises vormingus (nt XBRL GL nagu TSD/TÖR puhul)?
3. 3. Millise detailsusega andmeid tööandjalt oodatakse – töötaja tasemel kirjed või koondandmed ametirühma ja soo lõikes? Kas aruandlus on igakuine või aastane?
4. 4. Kuidas on kavas määratleda „võrdse või võrdväärse töö“ kategooriad – kas tööandja enda ametirühmad, ametite klassifikaator (ISCO/AK) või muu?
5. 5. Kas töötasu komponentide jaotus (põhitasu, muutuvtasu, lisatasud, mitterahalised hüved) järgib Statistikaameti „Palk ja tööjõud“ aruande jaotisi või tuleb uus liigitus?
6. 6. Kas on plaanis kaasata tarkvaraarendajaid tehnilise kirjelduse koostamisse või testimisse ja kas on olemas või tulemas testkeskkond?

Kui teemat on mugavam arutada kohtumisel, olen hea meelega valmis lühikeseks veebikohtumiseks. Saame omalt poolt jagada Leedu lahenduse kirjeldust, kui sellest on kasu võrdlusena.

Tänan ette ja ootan tagasisidet.

Parimate soovidega