Lugupeetud Justiits- ja Digiministeerium

Pöördun Teie poole väikeettevõtja ja tööandjana ettepanekuga vaadata üle tööandjale täitemenetluse seadustikuga pandud kohustused töötaja sissetuleku arestimisel.

Olen Pööripäev OÜ juhatuse liige. Võtsime 24.09.2026 tööle uue töötaja ning mõne nädala jooksul oleme saanud tema kohta kahelt erinevalt kohtutäiturilt kokku neli sissetuleku arestimise akti.

Esimene kohtutäitur edastas korraga kolm arestimisakti ning määras nende täitmise järjekorra. Tööandja peab iga kuu töötaja netosissetuleku põhjal arvutama arestitava summa, selle töötasust kinni pidama ja kohtutäiturile üle kandma. Samuti tuleb jälgida nõuete täitmise järjekorda ning seda, millal saab alustada järgmise arestimisakti täitmist.

Seejärel saime teiselt kohtutäiturilt neljanda arestimisakti. Lisaks akti täitmisele küsitakse tööandjalt, kas töötaja sissetulekut on varem arestitud, kui suur on varasemate nõuete tasumata jääk ning millal võiks uue arestimisakti täitmine alata.

Seejuures ei ole tööandjal võimalik varasemate täiteasjade tegelikke jooksvaid jääke usaldusväärselt teada. Meile saadetud arestimisaktides on näiteks sõnaselgelt märgitud, et aktis nimetatud nõude summa ei ole lõplik ning võib menetluse jooksul suureneda viivise ja täitemenetluse kulude tõttu.

Arestimisaktide mittenõuetekohase täitmise korral kaasneb tööandjale ka sunniraha määramise risk.

Mõistan täielikult vajadust tagada jõustunud nõuete täitmine ning seda, et tööandjal on kohustus anda kohtutäiturile vajalikku teavet töötaja sissetuleku kohta. Küll aga tekib küsimus, miks peab tööandja olema sisuliselt üheks täitemenetluse administraatoriks.

Tööandja ei ole töötaja ja tema võlausaldajate vahelise õigussuhte osaline. Sellest hoolimata peab tööandja praeguses süsteemis arvutama arestitavaid summasid, jälgima mitut täiteasja ja nende järjekorda, tegema erinevate täiteasjade katteks makseid, suhtlema erinevate kohtutäituritega, edastama dokumente töötajale ning andma teavet teiste täitemenetluste kohta.

Väikeettevõtja jaoks tähendab see reaalset haldus- ja raamatupidamise koormust ning vastutust küsimustes, mis ei ole seotud ettevõtte enda tegevuse ega kohustustega.

Leian, et tänapäevases digiriigis võiks selline süsteem olla korraldatud oluliselt lihtsamalt.

Tööandja kohustus võiks piirduda töötaja töötasu ja muude vajalike sissetuleku andmete esitamisega ning kohtutäituri või keskse täitemenetluse infosüsteemi poolt määratud summa kinnipidamise ja ülekandmisega.

Arestitava summa arvutamine, erinevate täiteasjade järjekorra määramine, nõuete jooksvate jääkide arvestamine ning mitme kohtutäituri menetluste omavaheline koordineerimine võiks toimuda kohtutäiturite või keskse infosüsteemi kaudu.

Tööandjale võiks jõuda üks selge korraldus: kui suur summa tuleb konkreetsest töötasu väljamaksest kinni pidada ja kuhu see üle kanda. Tööandja ei peaks ise haldama töötaja erinevaid võlausaldajaid ja täiteasju.

Selline lahendus vähendaks tööandjate halduskoormust ja tõenäoliselt ka vigade tekkimise võimalust täitemenetluses, kahjustamata seejuures võlausaldajate õigusi.

Palun ministeeriumi seisukohta:

1. kas tööandjale sissetuleku arestimisel pandud halduskoormuse ulatust on viimastel aastatel hinnatud;
2. kas ministeerium peab põhjendatuks, et tööandja peab ise arvutama arestitava summa ning jälgima mitme täiteasja täitmise järjekorda;
3. kas on kaalutud lahendust, kus need arvutused ja erinevate täiteasjade koordineerimine toimuksid tsentraalselt ning tööandjale edastatakse üks konkreetne täitmiseks vajalik korraldus;
4. kas täitemenetluse regulatsiooni edasisel arendamisel on kavas tööandjate halduskoormust selles küsimuses vähendada.

Olen samas küsimuses pöördunud ka õiguskantsleri poole, et saada hinnang tööandjale pandud kohustuste proportsionaalsusele.

Vajadusel olen valmis edastama mulle saadetud sissetuleku arestimise aktid ja kohtutäiturite kaaskirjad.

Lugupidamisega

Tiina Kuusik
Pööripäev OÜ