Lugupeetud Aleksandr Logussov

Tänan Teid sisuka vastuse eest.

Mul on hea meel, et ministeerium peab vajalikuks vähendada tööandjate koormust töötasu arestimisel ning nõustub põhimõttega, et tööandja ei peaks ise keerukaid kinnipidamise arvestus tegema.

Soovin siiski täpsustada paari oma esialgses pöördumises tõstatatud küsimust ning juhtida tähelepanu veel ühele olulisele probleemile.

Meie ettevõttele on ühe töötaja kohta edastatud kokku viis sissetuleku arestimise akti kolmelt erinevalt kohtutäiturilt. Sellises olukorras ei seisne tööandja koormus ainult kinnipeetava summa arvutamises, vaid ka erinevate kohtutäiturite nõuete järjekorra jälgimises ning nende omavahelises koordineerimises.

Kas kavandatava seaduse muudatuse raames käsitletakse ka seda probleemi? Kas on kaalutud lahendust, mille puhul tööandja ei peaks ise mitme kohtutäituri arestimisaktide täitmise järjekorda haldama?

Lisaks soovin juhtida tähelepanu praeguse regulatsiooni võimalikule negatiivsele mõjule võlgniku tööhõivele. Olukorras, kus tööandja saab ühe töötaja kohta mitmeid arestimisakte erinevatelt kohtutäituritelt ning nendega kaasnevad hoiatused sunniraha määramise kohta, muutub sellise töötaja palkamine ja töösuhte jätkamine tööandja jaoks administratiivselt koormavaks ning riskantseks. Tööandja ei ole töötaja isiklike võlakohustuste osaline, kuid peab nende tõttu kandma täiendavat halduskoormust ja vastutust. See võib paratamatult vähendada tööandja valmisolekut sellist töötajat palgata või töösuhet jätkata.

Eriti keerulisse olukorda võib sattuda võlgnik ise. Kui tema täitemenetlused saavad tööandjale teatavaks juba tööle asumisel, võib tal olla raskem tööd leida. Kui aga tööandja saab alles töösuhte kestel teada, kui suur täiendav koormus ja vastutus töötaja võlgadega kaasneb, võib see mõjutada tööandja suhtumist töösuhte jätkamisse. Seejuures peaks täitemenetluse üks praktilisi eesmärke olema hoopis võlgniku töötamise ja regulaarse sissetuleku säilitamine, sest just see võimaldab võlausaldajate nõudeid järjepidevalt täita.

Seetõttu tekib küsimus, kas praegune süsteem ei või teatud juhtudel töötada vastu täitemenetluse enda eesmärgile, muutes võlgades inimese tööturul vähem atraktiivseks. Kas ministeerium on kavandatavate muudatuste raames hinnanud ka töötasu arestimise regulatsiooni võimalikku mõju võlgnike tööhõivele ja tööandjate valmisolekule neid palgata?

Leian, et tööandjate halduskoormuse vähendamine ei oleks üksnes ettevõtjate huvides, vaid aitaks kaitsta ka võlgnike võimalusi töötada ja oma kohustusi täita.

Tänan Teid juba ette selgituste eest.

Lugupidamisega

Tiina Kuusik
Pööripäev OÜ