aa

EELNÕU

17.09.2026

MÄÄRUS

Turismisihtkohtade juhtimise organisatsioonide

toetus

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 ja § 551 lõike 2 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

Toetuse andmise eesmärk on tagada Eesti turismisihtkohtade strateegiliselt juhitud arendamine

ning toimiv ja sisuline koostöö turismisektori osaliste vahel, mille tulemusel kasvab ööbimiste

osakaal väljaspool Tallinna ning kasvab ööbimiste arv kevad-, sügis- ja talvekuudel.

§ 2. Terminid

Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) kasusaaja on juriidiline isik, kes osaleb toetusega rahastatud tegevustes; 2) ligipääsetavus on teenuste kättesaadavus kõigile inimestele olenemata nende võimetest või

erivajadustest ning hõlmab nii füüsilise kui ka digitaalse keskkonna ligipääsetavust ja

kasutatavust;

3) maakondlik arendusorganisatsioon on maakonna arengut kavandav ja suunav kohaliku

omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse üksuste ühisamet või -asutus, omavalitsusüksuste

liit, omavalitsusüksuste või omavalitsusüksuste liidu asutatud mittetulundusühing või sihtasutus,

kellele maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste volikogud on kohaliku omavalitsuse korralduse

seaduse § 61 lõike 2 või 3 alusel teinud ülesandeks maakonna arengu kavandamise;

4) omapanus on turismisihtkoha juhtimise organisatsiooni juhtpartneri ja põhipartnerite rahaline

panus määruse alusel toetatavale projektile lisanduva turismisihtkoha juhtimise organisatsiooni

ühistegevuse rahastamiseks;

5) partner on turismisihtkoha juhtimise organisatsiooni juhtpartner või põhipartner;

6) projekt on kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus või seotud

tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse või kasutatakse;

7) turismisihtkoha juhtimise organisatsioon on sihtkohtade arendamise strateegiliseks juhtimiseks

ja turundamiseks loodud avaliku ja erasektori koostööl põhinev organisatsioon või koostööüksus,

2

kes koostöös teiste piirkonna turismisektori osalistega kavandab, koordineerib ja viib ellu sihtkoha

arendus- ja turundustegevusi ning panustab sihtkoha arengut toetava keskkonna loomisse;

8) turismisihtkoha juhtimise organisatsiooni juhtpartner on kohaliku omavalitsuse üksus, selle

allasutus või juriidiline isik, kelle on määranud maakondlik arendusorganisatsioon ning kes

esindab turismisihtkoha juhtimise organisatsiooni, esitab tema nimel taotluse ning vastutab

taotluses märgitud tegevuste elluviimise ja tulemuste saavutamise eest;

9) turismisihtkoha juhtimise organisatsiooni põhipartner on juriidiline isik või asutus, kes panustab

igapäevaselt turismisihtkoha juhtimise organisatsiooni kavandatud ühistegevustesse;

10) turismitoode on terviklikku külastuselamust pakkuv kompleksne toode, mis koosneb

turismiteenustest, mida külastaja reisil kasutab;

11) ühistegevus on turismisihtkoha juhtimise organisatsiooni hallatava piirkonna kui terviku

arendamiseks ja turundamiseks kavandatud tegevus, mis viiakse ellu koostöös turismisihtkoha

juhtimise organisatsiooni partneritega.

§ 3. Vähese tähtsusega abi

(1) Määruse alusel toetatavates tegevustes osalevale sellisele juriidilisele isikule, kes saab

tegevuste käigus majandusliku eelise, antav toetus on vähese tähtsusega abi, mille andmisele

kohaldatakse komisjoni määrust (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831,

15.12.2023) (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus).

(2) Vähese tähtsusega abi määruse kohaselt antud abi ei tohi ületada sama määruse artikli 3

lõikes 2 sätestatud piirmäära.

(3) Toetuse andmisel võetakse arvesse vähese tähtsusega abi määruse artiklis 5 sätestatud

kumuleerimisreegleid ning artikli 1 lõikes 1 sätestatud välistusi. Vähese tähtsusega abi suuruse

arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on sama määruse artikli 2 lõike 2

kohaselt omavahel seotud.

§ 4. Toetuse rakendamine

(1) Toetuse taotlusi menetleb, taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise ja toetuse tagasinõudmise

otsuseid ning toetuse makseid teeb ning toetuse kasutamist kontrollib Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus (edaspidi EIS).

(2) Toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud teavet ja dokumente

esitatakse Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse registri

pidamise põhimäärus“ nimetatud struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonnas.

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

§ 5. Toetatavad tegevused

Määruse kohaselt toetatakse järgmisi §-s 1 sätestatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisele suunatud

tegevusi:

1) külalislahkust pakkuva ja turvalise turismiteenuse arendamine;

2) kestliku turismi arendamine ning kestliku arengu põhimõtete rakendamise toetamine ettevõtetes

ja sihtkohtades;

3

3) Eesti turismi prioriteetsete teemavaldkondade nagu äri, loodus-, kultuuri-, pärand-, toidu-,

tervise ja heaolu- ning atraktsiooniturismi arendamine ning temaatiliste koostöövõrgustike ja

piirkonnaspetsiifiliste toodete arendamine kohalikust eripärast lähtudes;

4) piirkonna teenuseosutajate kompetentside arendamine;

5) külastajateekonna ja ligipääsetavuse arendamine;

6) digitaalse turismiinfo haldamine ning turismiteenuste ja -objektide diginähtavuse

suurendamine;

7) piirkonna turismiandmete ja -statistika koondamine, analüüsimine ja jagamine eri osalistele;

8) turismisihtkoha juhtimise organisatsiooni arendamine, tööprotsesside digitaliseerimine ja

kommunikatsiooni korraldamine;

9) turismisihtkoha juhtimise organisatsiooni teenuste väljaarendamine piirkonna turismiteenuste

osutajatele;

10) turismisihtkoha juhtimise organisatsiooni töötajate kompetentside arendamine.

§ 6. Kulude abikõlblikkus

(1) Abikõlblikud on turismisihtkoha juhtimise organisatsiooni juhtpartneri ja põhipartneri kulud,

mis on otseselt vajalikud toetatavate tegevuste elluviimiseks ning tulemuste ja eesmärkide

saavutamiseks.

(2) Abikõlblikud on järgmised toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud:

1) otsesed personalikulud;

2) projekti ülejäänud kulud, milleks arvestatakse 30 protsenti otsestest personalikuludest ühtse

määra alusel.

(3) Otsesteks personalikuludeks loetakse järgmised kulud:

1) töötasu ja puhkusetasu;

2) võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, mida maksustatakse samamoodi kui töötasu;

3) seadusest tulenevad maksud ja maksed punktides 1 ja 2 nimetatud tasudelt.

(4) Abikõlblik ei ole teiste riiklike ja Euroopa Liidu toetusvahendite abil rahastatavate projektide

omafinantseeringu katmine.

§ 7. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, mil

projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad.

Abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuarist 2027.

(2) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 36 kuud. Toetuse saaja võib taotleda projekti

abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõjuval põhjusel ja tingimusel, et saavutatav tulemus on

jätkuvalt seotud määruse eesmärkide ja tulemustega. Abikõlblikkuse perioodi pikendamise korral

võib periood ületada 36 kuud.

(3) Projekt lõppeb, kui EIS on lõpparuande heaks kiitnud ja teinud toetuse saajale lõppmakse või

kui toetuse saaja on teinud lõpliku tagasimakse.

§ 8. Toetuse suurus ja omapanus

(1) Toetuse suurus on 100 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.

4

(2) Igale turismisihtkoha juhtimisorganisatsioonile määratakse maksimaalne toetuse suurus

vastavalt lõigetele 3–5.

(3) Tallinna linna turismisihtkoha juhtimisorganisatsiooni toetus on võrdne aastatel 2023–2026

sihtfinantseeringuna makstud toetusega – 186 867 eurot kalendriaastas.

(4) Lõikes 3 sätestatud summast ülejäänud toetuse eelarve jaotatakse teiste turismisihtkoha

juhtimise organisatsioonide vahel järgmiste näitajate ja osakaalude alusel:

1) turismisihtkoha juhtimise organisatsiooni hallatava piirkonna voodikohtade täituvus – 12%;

2) turismisihtkoha juhtimise organisatsiooni hallatava piirkonna madalhooaja ööbimiste osakaal –

12%;

3) turismisihtkoha juhtimise organisatsiooni hallatava piirkonna turismiettevõtete keskmine

lisandväärtus töötaja kohta – 12%;

4) turismisihtkoha juhtimise organisatsiooni hallatava piirkonna väliskülastajate ööbimiste arv –

24%;

5) regionaalne mõju– 40%.

(5) Turismisihtkoha juhtimise organisatsioonile, kelle iga-aastane toetuse eelarve kujuneb lõikes 4

sätestatud arvutuse alusel väiksemaks, kui oli aastatel 2023–2026 sihtfinantseeringuna makstud

toetus, määratakse täiendav toetus selliselt, et iga-aastane toetuse summa ei oleks väiksem kui

aastatel 2023–2026 sihtfinantseeringuna makstud iga-aastane toetuse summa.

(6) EIS arvutab välja ja avalikustab toetuse maksimaalse summa iga turismisihtkoha juhtimise

organisatsiooni kohta oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval.

(7) Lisaks toetatavateks tegevusteks taotletavale toetusele on taotleja kohustatud kaasama

omapanuse, mis on projekti:

1) esimesel ja teisel aastal vähemalt sama suur kui vastava aasta toetuse summa;

2) kolmandal aastal vähemalt 1,2 korda suurem kui vastava aasta toetuse summa.

(8) Omapanuse kaasamist tõendatakse projekti aruandlusega.

3. peatükk

Nõuded taotlejale ja taotlusele

§ 9. Nõuded taotlejale ja partnerile

(1) Toetust võib taotleda kohaliku omavalitsuse üksus, selle allasutus või juriidiline isik, mis on

määratud maakondliku arendusorganisatsiooniotsusega piirkonna turismisihtkoha juhtimise

organisatsiooni juhtpartneriks.

(2) Turismisihtkoha juhtimise organisatsioon peab kaasama turismivaldkonna töötajaid, kelle

töökoormuste summa on vähemalt võrdne viie täistööajaga töötaja koormusega, sõltumata sellest,

kas iga üksik töötaja töötab täis- või osalise koormusega.

(3) Turismisihtkoha juhtimise organisatsiooni juht- ja põhipartner peavad vastama järgmistele

nõuetele:

1) tema maksu- ja maksevõlg riigile koos intressiga on väiksem kui 100 eurot või see on ajatatud

ning maksed on tehtud ajakava kohaselt;

2) talle riiklikest, Euroopa Liidu või muudest välisabi vahenditest antud ja tagasimaksmisele

kuulunud toetuse tagasimaksed on tehtud tähtaja jooksul ja nõutud summas.

5

§ 10. Nõuded taotlusele

(1) Taotluses kirjeldatud projekt peab aitama saavutada §-s 1 nimetatud eesmärki ja tulemust.

(2) Maakondliku arendusorganisatsiooni otsusega määratud turismisihtkoha juhtimise

organisatsiooni piirkonnas peab tegutsema vähemalt 350 turismiettevõtet. Lisaks peab

turismisihtkoha juhtimise organisatsioon tagama maakondadevahelise koostöö, välja arvatud

Tallinnas ja Pärnu maakonnas.

(3) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

1) taotleja nimi, registrikood, telefoninumber ja e-posti aadress;

2) projekti nimi, eesmärk, eelarve ja taotletava toetuse summa;

3) projekti algus- ja lõppkuupäev;

4) projekti tegevuskava koos eelarve ja oodatavate tulemustega.

(4) Taotleja esitab projekti tegevuskava, eelarve ja omapanuse arvestuse esimese aasta kohta koos

taotlusega ning iga järgneva aasta kohta hiljemalt eelneva aasta 15. novembriks.

4. peatükk

Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine

§ 11. Toetuse taotlemine

(1) Toetust taotletakse voorupõhiselt.

(2) EIS avaldab oma veebilehel taotlusvooru kestuse ja eelarve, kooskõlastades need enne

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.

§ 12. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 20 tööpäeva taotlusvooru sulgumisest arvates.

(2) EIS hindab taotleja ja taotluse vastavust määruses sätestatud nõuetele.

(3) Kui taotleja või taotluse nõuetele vastavust kontrollides avastatakse puudusi, teatatakse sellest

viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra

pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

§ 13. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise kord

(1)Taotluse rahuldamise kohta teeb EIS taotluse rahuldamise otsuse.

(2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse:

1) projekti elluviimise tingimused;

2) toetuse saaja õigused ja kohustused;

3) aruannete esitamise tähtajad;

4) toetuse maksmise tingimused.

(3) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) taotleja või taotlus ei vasta vähemalt ühele määruses sätestatud nõudele;

2) taotluses on esitatud ebaõigeid või puudulikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastaselt

otsuse tegemist.

6

5. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 14. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudab EIS omal algatusel või toetuse saaja esindusõigusliku

isiku digitaalselt allkirjastatud taotluse alusel.

(2) EIS-il on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus ei

aita kaasa projekti eesmärkide saavutamisele või projekti tegevusi tõenäoliselt ei lõpetata projekti

abikõlblikkuse perioodil.

(3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab EIS 20 tööpäeva jooksul vastava taotluse

saamisest arvates. Kui toetuse saajale antakse aega puuduste kõrvaldamiseks või lisateabe

esitamiseks, otsustatakse otsuse muutmine 30 tööpäeva jooksul muutmistaotluse saamisest

arvates.

(4) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti eesmärkide

saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.

(5) Toetuse summat võib suurendada, kui toetuse suurendamine on põhjendatud ja see aitab kaasa

projekti eesmärkide saavutamisele ning eelarvevahendite jääk võimaldab toetuse summat

suurendada.

§ 15. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) EIS võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada, kui:

1) toetuse saaja ei täida määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust

ettenähtud tingimustel;

2) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada projekti lõpptähtpäevaks.

(2) Toetuse saaja tagastab toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse

kohaselt.

6. peatükk

Aruande esitamine

§ 16. Aruande esitamine

(1) Toetuse saaja esitab EIS-ile vahearuanded ja lõpparuande.

(2) Aruanne sisaldab projekti tegevuste elluviimise ülevaadet koos omapanuse arvestusega ning

teavet projekti tulemuste täitmise kohta.

(3) Vahearuanne esitatakse kord aastas iga kalendriaasta kohta järgmise aasta 15. veebruariks.

Projekti lõpparuanne esitatakse kahe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest

arvates.

(4) EIS kinnitab aruande või tagastab selle täiendamiseks 20 tööpäeva jooksul aruande esitamisest

arvates.

7

7. peatükk

Toetuse maksmine

§ 17. Toetuse maksmise tingimused

(1)Toetust makstakse toetuse saajale taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel tegelike

kulude alusel, ühtse määra alusel või ettemaksena. Makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja

tõendid esitatakse mitte sagedamini kui kord kvartalis.

(2) Tegelike kulude alusel toetuse maksmise eeldusteks on projekti tegevuste elluviimine ning

abikõlblike kulude tekkimine ja tasumine. Ühtse määra alusel toetust makstes kulu tegelikku

tekkimist ja tasumist ei tõendata ega kontrollita ning selline kulu ei kuulu hüvitamisele

kuludokumendi alusel.

(3) Toetust võib maksta ettemaksena toetuse saaja taotluse alusel. Ettemakse suurus on projekti

aastase rahavajaduse summa. Ettemakse saamise eeldus on projekti esimese aasta ettemakse

saamiseks taotluse rahuldamise otsuse vastuvõtmine ja järgnevate aastate ettemakse saamiseks

vastava aasta tegevuskava ja eelarve kinnitamine EIS-i poolt.

(4) Kui osa ettemaksest jääb kasutamata, kohustub toetuse saaja kandma kasutamata jäänud

ettemakse tagasi kümne tööpäeva jooksul vastava perioodi aruande kinnitamisest arvates.

(5) EIS-il on õigus väljamaksmisele kuuluvat toetust proportsionaalselt vähendada, kui omapanus

ei vasta § 8 lõikes 7 sätestatud nõudele.

8. peatükk

Toetuse saaja ja EIS-i õigused ning kohustused

§ 18. Toetuse saaja õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal on õigus saada EIS-ilt teavet ja selgitusi, mis on seotud toetuse kasutamise ja

toetuse saaja kohustustega.

(2) Toetuse saaja täidab järgmisi kohustusi:

1) tagab projekti elluviimise ettenähtud tingimustel ja nõutud tulemuse saavutamise;

2) esitab nõutud teabe ja dokumendid EIS-ile tähtaegselt;

3) tagab omapanuse olemasolu § 8 lõikes 7 sätestatud proportsiooni kohaselt;

4) eristab projektiga seotud kulud, kasutades selleks eraldi arvestussüsteemi või

raamatupidamiskoode;

5) säilitab taotluse, toetuse ja projekti elluviimisega seotud dokumente vähemalt seitse aastat

lõpparuande heakskiitmisest arvates;

6) võimaldab EIS-il ja teistel tema volitatud isikutel teha järelevalvet toetuse kasutamise üle;

7) peab arvestust tegevustes osalenud kasusaajate üle EIS-i antud vormil ning esitab need andmed

EIS-ile vahe- ja lõpparuandega;

8) säilitab vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid koos teabe ja asjakohaste

lisadokumentidega kümme aastat viimase abi andmisest arvates;

9) kaasab turismisihtkoha strateegilisse planeerimisse ja tegevuste elluviimisesse turismisihtkoha

juhtimise organisatsiooni piirkonna olulisemad turismiteemalised võrgustikud ja huvirühmad;

10) nõustab oma piirkonna ettevõtjaid, et parandada turismitoodete nähtavust digikanalites;

11) kasutab ja täiendab veebilehe www.visitestonia.comandmebaasi digitaalse turismiinfo

haldamise juhendi kohaselt.

8

(3) Toetuse saaja arvutab kasusaaja vähese tähtsusega abi suuruse ja kontrollib kasusaaja vastavust

vähese tähtsusega abi määruse nõuetele. Toetuse saaja teavitab kasusaajat vähese tähtsusega abi

andmisest ja summa suurusest ning kannab antava abi andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi

registrisse.

§ 19. EIS-i õigused ja kohustused

(1) EIS-il on õigus nõuda taotluses sisalduva projekti tegevuste, eesmärkide ja tulemuste kohta

lisaandmeid ja -dokumente ning teha kohapealset kontrolli.

(2) EIS on kohustatud:

1) tegema taotlus- ja aruandevormid ning juhendid taotlejale ja toetuse saajale kättesaadavaks;

2) avaldama pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist oma veebilehel toetuse saaja nime,

projekti nime, toetuse summa ja projekti kogumahu;

3) mitte avaldama taotluse menetlemise käigus saadud teavet ega dokumente, välja arvatud

punkti 2 kohaselt avaldatav teave või seaduses sätestatud juhul;

4) kontrollima projekti elluviimist;

5) säilitama vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid koos teabe ja asjakohaste

lisadokumentidega kümme aastat viimase abi andmisest arvates.

9. peatükk

Toetuse tagasinõudmine ja vaie

§ 20. Toetuse tagasinõudmine ja -maksmine

(1) EIS võib makstud toetuse põhjendatud mahus osaliselt või täielikult tagasi nõuda riigieelarve

seaduse § 551 lõikes 1 ettenähtud alustel.

(2) Toetuse tagasimaksmist võib toetuse saaja taotlusel ajatada kuni 12 kalendrikuuni ajatamise

taotluse rahuldamise otsuse päevast arvates. Põhjendatud vajaduse korral võib EIS määrata pikema

tagasimaksmise aja.

(3) Kui toetuse saaja ei tasu osamakseid ajatamiskava kohaselt, võib EIS tunnistada toetuse

tagasimaksmise ajatamise otsuse kehtetuks ja nõuda, et toetuse saaja maksab toetuse tagasi 30

kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamisest

arvates.

§ 21. Vaide esitamine ja menetlemine

EIS-i otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

Vaide lahendab EIS.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Vahtras

majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

17.09.2026

Majandus- ja tööstusministri määruse „Turismisihtkohtade juhtimise organisatsioonide

toetus“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 ja § 551 lõike 2 alusel.

Määruse eelnõu on välja töötatud eesmärgiga tagada Eesti turismisihtkohtade strateegiliselt

juhitud arendamine ning toimiv ja sisuline koostöö turismisektori osaliste vahel.

Turismisihtkohtade juhtimise organisatsioon (ingl Destination Management Organisation,

DMO) on keskne lüli sihtkohtade arendamisel, kuna võimaldab koondada avaliku ja erasektori

koostöö ühise strateegilise juhtimise alla, koordineerida piirkondlike turismiettevõtjate

ühistegevusi ning tagada turismisektori arengu terviklikul ja järjepideval viisil.

Määrus on koostatud majandus- ja tööstusministri 17. veebruari 2025. a käskkirjaga nr 15

kinnitatud turismivaldkonna arengudokumendi „Turismi pikk vaade 2025–2035“ ning

majandus- ja tööstusministri 31. detsembri 2025. a käskkirjaga nr 127 kinnitatud „Turismi

tegevuskava 2026–2029“ eesmärke arvestades. Nimetatud strateegilised dokumendid

rõhutavad vajadust tugevdada Eesti regionaalset turismivõimelisust, pakkuda positiivseid

turismikogemusi ning suurendada turismi rolli maapiirkondade majanduselus. DMOdele on

riiklikus turismi tegevuskavas 2026–2029 antud kaasvastutaja roll mitme olulise meetme

elluviimisel, sealhulgas külastajateekondade ja ligipääsetavuse parandamisel, kestlike

turismitoodete arendamisel ning digipöörde toetamisel piirkondade turismiinfohalduses.

Määruse rakendamine ei too kaasa olulist lisahalduskoormust. Toetuse taotlemine, aruandlus

ning suhtlus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega (EIS) toimub struktuuritoetuste registri

veebipõhises keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond) ning tugineb EIS-is juba kasutusel

olevatele menetlus- ja kontrolliprotsessidele, mistõttu meetme elluviimisega ei kaasne

turismisektorile ega riigile ebamõistlikku lisahalduskoormust. Toetuse maksmiseks

kasutatakse ettemakseid ning personalikulude dokumenteerimisest lähtuva ühtse määra

mehhanismi, mis vähendab nii taotlejate kui ka rakendusüksuse halduskoormust võrreldes

täieliku kuludokumentide kontrollimisega.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna turisminõunik Ede Teinbas ([email protected],

715 3407) ja strateegiaosakonna välisvahendite õiguse nõunik Terje Kleemann

([email protected], 5305 4377). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud õigusosakonna

õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on toimetanud

Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge Mehide

([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega ning see ei võta üle Euroopa Liidu

direktiive ega rakenda uusi Euroopa Liidu õigusakte. Eelnõu on kooskõlas komisjoni

määrusega (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107

ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõukohane määrus koosneb üheksast peatükist ja 21 paragrahvist. Peatükid jagunevad

järgmiselt:

1) üldsätted;

2) toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr;

3) nõuded taotlejale ja taotlusele;

4) toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine;

5) taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine;

6) aruande esitamine;

7) toetuse maksmine;

8) toetuse saaja ning EIS-i õigused ning kohustused;

9) toetuse tagasinõudmine ja vaie.

Järgnevalt on esitatud peatükkide kaupa määruse sisu analüüs ja selgitused.

1. peatükk

Üldsätted

Eelnõu 1. peatükis kirjeldatakse toetuse andmise eesmärk ja oodatavad tulemused, selgitatakse

terminid, nähakse ette vähese tähtsusega abi regulatsioon ja määratakse toetusmeetme

rakendaja.

Eelnõu §-s 1 kirjeldatakse toetuse andmise eesmärki ja tulemusi.

Toetuse põhieesmärk on tagada Eesti turismisihtkohtade strateegiliselt juhitud arendamine

ning toimiv ja sisuline koostöö turismisektori osaliste vahel. DMOde rolli tugevdamine aitab

tugevdada regionaalset turismivõimelisust, parandada piirkondade turismitoodete kvaliteeti

ning tugevdada sektori konkurentsivõimet. Tugevate DMOde kaasabil on võimalik täita

turismi tegevuskava 2026–2029 kaht olulist väljundmõõdikut:

1) ööbimiste osakaal väljaspool Tallinna on aastal 2029 vähemalt 53%;

2) ööbimiste osakaal kevad-, sügis- ja talvekuudel on kasvanud 65%-ni.

Toetuse andmisega panustatakse järgmistesse turismi tegevuskavas 2026–2029 kokku lepitud

tegevustesse, kus DMOd on vastutajad või kaastäitjad:

1) jätkame kõrge lisandväärtusega toodete (kultuuri-, pärand-, loodus-, äri ja toiduturismi

tooted) arendamist väliskülastajate ootustele vastavaks, st eelkõige pakume tooteid

parema kvaliteediga ja ka madalhooajal, et suurendada lisandväärtust ja turismitulu.

Tegevuse tulemusena paraneb külastajate rahulolu turismiteenuste kvaliteediga –

väliskülastajate soovitusindeks 2029. aastal on vähemalt 73;

2) jätkame turismisektori tööprotsesside digitaliseerimist ja automatiseerimist -

tarkvaradega liitumist, liidestamist ja juurutamist, teenuste online-broneeritavust,

tõstame teadlikkust digitaliseerimisest nõustamise ja mentorteenuste abil. Tegevuse

tulemusena kasvab internetis reaalajas broneeritavate teenuste osakaal – 2029. aastal

on 65% VisitEstonia andmebaasis reaalajas online-broneeritavate teenuste osakaal

65%;

3) arendame nõudepõhiseid jm uuenduslikke transpordilahendusi turismiobjektideni

jõudmiseks olemasolevatest transpordisõlmedest. Tegevuse tulemusena saab aastal

2029 parimate praktikatena tutvustada 7 kestliku ja uuendusliku transpordilahendustega

turismitoodet (iga DMO kohta üks). Regionaalse turismi üks suuremaid pudelikaelu on

nn viimase miili ühenduvus – kuidas saab külastaja bussi- või rongijaamast reaalselt

metsarajale, mõisa või muuseumisse või leiab talle arusaadava parkimisinfo ja sobiva

tasumisvõimaluse. DMO roll selles ei ole hakata ise busse ostma ega liine haldama,

vaid toimida võrgustiku liitjana: tuua ühise laua taha piirkondlikud

ühistranspordikeskused, kohalikud omavalitsused, tehnoloogiaettevõtted ja

turismiettevõtjad. DMO saab kaardistada, milliste turismiobjektide juurde on ligipääs

praegu olulisem, koguda andmeid külastajate liikumismustrite kohta ning toetada

nutikate lahenduste katsetamist ja rakendamist;

4) koostame ligipääsetavad turismimarsruudid ja teeme kättesaadavaks info nende

marsruutide kohta. Tegevuse tulemusena on kasvavad ligipääsetava ja kaasava turismi

majanduslik potentsiaal ja võimalused – VisitEstonia andmebaasis jt infokanalites ning

DMOde infokanalites on olemas info ligipääsetavate turismitoodete ja -marsruutide

kohta;

5) tõstame teadlikkust ligipääsetava ja kaasava turismi arendamise majanduslikust.

potentsiaalist ja võimalustest. Tegevuse tulemusena on aastaks 2029 korraldatud

vähemalt kaheksa seminari või muud sama mõjuga tegevust ligipääsetavuse teemadel.

DMO saab selles valdkonnas panustada teadlikkuse tõstmisega, näiteks seminaride ja

muude eesmärgikohaste tegevuste korraldamisega, mille tulemusel rakendavad

piirkonna turismiettevõtjad ligipääsetavuse põhimõtteid laialdasemalt;

6) jätkame ettevõtjate ja sihtkohtade toetamist kestlikkuse märgiste taotlemisel ja

keskkonnajuhtimisprogrammidega liitumisel. Tegevuse tulemusena kasvab kestlikkuse

märgise saanud või keskkonnajuhtimissüsteemi rakendavate turismiettevõtete ja -

sihtkohtade arv – aastal 2029 on Eestis on vähemalt 100 kestlikkuse märgist omavat

või keskkonnajuhtimissüsteemi rakendavat turismiettevõtet ja vähemalt 15 sihtkohta.

Nende tegevuste elluviimisse ja tulemuste saavutamisse panustavad DMOd kaasvastutajatena

ühiselt. Tegemist ei ole üksikute projekti mõõdikutega, vaid meetme üldise mõjuga. Projekti

tasandil mõõdetavad väljundnäitajad sätestatakse igale eraldi taotluse rahuldamise otsuses

vastavalt piirkondlikele prioriteetidele ja tegevuskavadele.

§ 2. Terminid

Eelnõu §-s 2 sätestatakse määruses kasutatavad terminid.

Punktis 1 defineeritakse kasusaajad kui kõik juriidilised isikud, kes osalevad DMO poolt

korraldatud ja toetuse vahenditest rahastatud tegevustes.

Punktis 2 defineeritakse ligipääsetavuse termin Eesti turismi strateegiliste dokumentide

kontekstile vastavalt kui teenuste kättesaadavus kõigile inimestele olenemata nende võimetest

või erivajadustest ning see hõlmab nii füüsilise kui ka digitaalse keskkonna ligipääsetavust ja

kasutatavust.

Punktis 3 defineeritakse maakondlik arendusorganisatsioon (MARO) kui maakonna arengut

kavandav ja suunav kohaliku omavalitsuse üksus või koostööasutus. Maakondliku

arendusorganisatsiooni roll on oluline, kuna tema otsusega määratakse DMO juhtpartner, mis

tagab piirkondliku sidususe ja esindatavuse.

Punktis 4 defineeritakse omapanus: partnerite rahaline panus määruse alusel toetatavale

projektile lisanduvate DMO ühistegevuste rahastamiseks. Omapanus ei ole kavandatava

määruse kontekstis juriidiliselt projekti omafinantseering tavalises toetusega seotud määruse

tähenduses. Omapanuse kulusid ei arvata projekti eelarvesse ega kontrollita kuludokumentide

kaudu. Selline lahendus on kooskõlas varasema DMOde toetamise praktikaga ning vähendab

oluliselt halduskoormust: EIS ei pea kontrollima omapanuse kuludokumente, piisab

omapanuse tõendamisest aruandluse käigus. Küll aga vähendatakse proportsionaalselt toetuse

väljamakset, kui omapanus ei vasta nõutud proportsioonile.

Omapanusena võib arvestada teiste riiklike või Euroopa Liidu rahastusvahendite toel

elluviidavate koostööprojektide tegevustega seotud panust üksnes juhul, kui DMO juht- või

põhipartner on projektis ametlik lepinguline partner ning projekti tegevuste ja tulemuste mõju

ulatub kogu DMO tegevuspiirkonda või selle olulisse ossa. DMO-l peab olema tegelik sisuline

võimalus projekti tegevuste kavandamises, elluviimises ja suunamises kaasa rääkida.

Omapanusena ei käsitata tegevusi, milles DMO roll piirdub üksnes nõuandva, kaasatava või

kaudselt kasu saava osapoolena osalemisega. Samuti ei loeta omapanuseks projekte, mille mõju

on piiratud üksiku kohaliku piirkonna või organisatsiooni tegevuspiirkonnaga ning mille

tulemused ei panusta laiemalt DMO tegevuspiirkonna turismiarengusse.

Omapanuse mõiste sellise kitsendamise eesmärk on innustada DMO-sid algatama ja vedama

piirkonnaüleseid koostööprojekte ning tugevdama koostööd kohalike LEADER

tegevusrühmade, kohalike omavalitsuste, ettevõtjate ja teiste arendusorganisatsioonidega

viisil, mis loob lisandväärtust kogu sihtkohale. Nii tagatakse, et omapanusena arvestatavad

tegevused toetavad DMO strateegiliste eesmärkide saavutamist ning omavad mõõdetavat mõju

laiemale sihtkohale, mitte üksnes kitsale alapiirkonnale või üksikutele osapooltele.

Näiteks võib omapanusena käsitada koostööprojekti, milles DMO on ametlik partner ning mille

tulemusena arendatakse ja turundatakse kogu sihtkohta või selle mitut piirkonda hõlmavat

turismitoodet. Omapanusena ei käsitata tegevusi, kus DMO üksnes osaleb aruteludes, annab

sisendit või on projekti tulemustest kaudne kasusaaja, ilma et tal oleks ametlikku partneri rolli

või võimalust projekti tegevusi suunata.

Punktis 5 selgitatakse, et partnerina mõistetakse määruse kontekstis nii DMO juhtpartnerit kui

DMO põhipartnerit. Partneritele on kehtestatud nõuded paragrahvis 9 ja partnerid peavad

pidevalt ja sisuliselt panustama DMO ühistegevustesse.

Punktis 6 defineeritakse projekt kui selgelt piiritletud ja eesmärgistatud tegevus, mille jaoks

toetust antakse ning millel on ette määratud tulemus, eelarve ja ajaraam.

Punktis 7 defineeritakse turismisihtkoha juhtimise organisatsioon (DMO) kui sihtkoha

arendamise strateegiliseks juhtimiseks ja turundamiseks loodud avaliku ja erasektori koostööl

põhinev organisatsioon või koostööüksus, mis kavandab, koordineerib ja viib ellu sihtkoha

arendus- ja turundustegevusi. Definitsioon on kooskõlas turismisihtkoha juhtimise

organisatsiooni rahvusvahelise käsitlusega ning rõhutab koostöömudeli iseloomu, kuna Eesti

DMOd toimivad enamasti koostöövormis, kus juhtpartner koordineerib eri osaliste tegevusi.

Punktis 8 defineeritakse DMO juhtpartner: see on kohalik omavalitsus, selle allasutus või

juriidiline isik, kelle on määranud maakondlik arendusorganisatsioon (MARO) ning kes

esindab DMOd ja esitab tema nimel taotluse. Juhtpartnerit saab olla üks – kohaliku

omavalitsuse üksus, selle allasutus või MARO otsusega määratud juriidiline isik, sealhulgas

osaühing, sihtasutus, mittetulundusühing vms. Juhtpartneri roll on vastutada nii taotluses

märgitud tegevuste elluviimise kui ka tulemuste saavutamise eest. Määruses ei täpsustata

juriidilise isiku liiki lähemalt, kuna MARO otsusega määramise mehhanism tagab piisava

kontrolli ning üleliigne piiramine tekitaks ebavajaliku halduskoormuse.

Punktis 9 defineeritakse DMO põhipartner kui juriidiline isik või asutus, mis on DMO partner

ja panustab igapäevaselt DMO ühistegevustesse. Põhipartneri defineerimine on vajalik, kuna

tema kulu on samuti abikõlblik ja ta kannab vastutust tegevuste elluviimise eest. Määruse

kohaselt ei hinnata taotlust menetledes põhipartneri kulusid eraldi, kuid nõuetele vastavust

kontrollitakse võrdselt juhtpartneriga, et vältida riske, mis tulenevad maksuvõlast või

varasemate toetuste tagasi maksmata jätmisest. Põhipartner ei ole automaatselt kasusaaja. Ta

võib olla mõlemat korraga ainult juhul, kui ta osaleb mõnes konkreetses tegevuses samadel

alustel nagu teised ettevõtjad või organisatsioonid ning saab sellest majandusliku eelise. Muul

juhul on ta määruse mõttes partner, mitte kasusaaja.

Punktis 10 defineeritakse turismitoode, mis on kooskõlas turismi pika vaate 2025–2035 ning

turismi tegevuskava 2026–2029 terminoloogiaga. Kestlik turismitoode on terviklik

külastuselamus, mis väärtustab kohalikku kultuuri, keskkonda ja kogukonda ning loob

majandusliku kasu ettevõttele ja sihtkohale. Välisturul eristuv turismitoode on Eesti kultuuril,

loodusel, identiteedil või pärandil põhinev terviklik külastuselamus, mis eristub teistes riikides

pakutavatest turismitoodetest sisu, teeninduskontseptsiooni, asukoha, aja, sihtrühma või

turundussõnumi poolest.

Punktis 11 defineeritakse ühistegevus: DMO piirkonna kui terviku arendamiseks ja

turundamiseks planeeritud tegevus, mis viiakse ellu koostöös DMO partneritega. Ühistegevuse

defineerimine on oluline, kuna selle terminiga rõhutatakse koostööloogikat, mis on DMO

rahastamismudeli tuum.

Eelnõu §-s 3 reguleeritakse vähese tähtsusega abi käsitlust.

Lõike 1 kohaselt on toetatavates tegevustes osalevale sellisele juriidilisele isikule, kes saab

tegevuste käigus majandusliku eelise, antav toetus vähese tähtsusega abi komisjoni määruse

(EL) 2023/2831 (edaspidi VTA määrus) tähenduses.

Kuna osadesse projekti tegevustesse kaasatakse kasusaajatena Eestis registreeritud äriühingud,

saavad nad eelise tegevustes osalemise tõttu ning neile projekti raames antav abi tuleb

vormistada vähese tähtsusega abina. Oluline on märkida, et vähese tähtsusega abi antakse

kasusaajatele üksnes mõne toetatava tegevuse käigus ning enamik elluviidavatest tegevustest

on seotud valdkonna kui terviku arendamisega, mis ei anna majanduslikku eelist ühelegi

konkreetsele ettevõtjale.

Oluline on märkida, et toetuse saajale – DMO juhtpartnerile – vähese tähtsusega abi ei anta,

kuna juhtpartneriks on kohalik omavalitsus, selle allasutus või MARO otsusega määratud

üksus, kelle tegevus ei ole suunatud kaupade või teenuste pakkumisele turul konkurentsi

tingimustes. Vähese tähtsusega abi antakse üksnes nendele piirkonna turismiettevõtjatele, kes

tegevustes osalemisest majandusliku eelise saavad.

Toetuse maksimaalne summa võib ületada vähese tähtsusega abi piirmäära, kuid oluline on

märkida, et see on kogu projekti summa kolme aasta jooksul. Arvestades, et üksnes projekti

üksikud tegevused on seotud vähese tähtsusega abi andmisega, sealjuures on tegevustesse

kaasatud eri ettevõtjad, ei ole seega ohtu, et ühele ettevõtjale antav abi ületaks vähese

tähtsusega abi piirmäära. Toetuse saajal on kohustus pidada arvestust kasusaajatele antava

vähese tähtsusega abi kohta ning kontrollida kasusaajate vastavust VTA määruse tingimustele.

EIS-il kui määruse rakendajal on põhjalikud teadmised ja pikaajalised kogemused vähese

tähtsusega abi andmisel ning projektide elluviimise käigus toetatakse toetuse saajat igati, sh

eelneva koolitamise, pideva nõustamise ning aruannete kontrollimise kaudu. Määruse § 18

lõikes 1 on sätestatud toetuse saaja õigus saada EIS-ilt teavet ja selgitusi, mis on seotud toetuse

kasutamise ja toetuse saaja kohustustega. Seega on ebaõige vähese tähtsusega abi määramise

risk minimeeritud.

Lõikes 2 nähakse ette, et vähese tähtsusega abi ei tohi ületada VTA määruse artikli 3 lõikes 2

sätestatud 300 000 euro piirmäära mis tahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul. See

tähendab, et andes abi näiteks 01.03.2026, võetakse arvesse ajavahemikul 01.03.2023–

01.03.2026 ettevõtjale antud vähese tähtsusega abi.

Lõikes 3 käsitletakse vähese tähtsusega abi välistusi ja kumuleerimisreegleid ning

määratletakse üks ettevõtja kooskõlas VTA määruse nõuetega.

Vähese tähtsusega abi määramisel tuleb arvesse võtta VTA määruse artikli 1 lõikes 1 toodud

välistusi, mille kohaselt ei kohaldata vähese tähtsusega abi teatavates sektorites või tegevustes,

sealhulgas kalapüügi- ja vesiviljelustoodete ning põllumajandustoodete esmatootmise sektoris.

Vähese tähtsusega abi piirmäära arvutamisel tuleb arvesse võtta vähese tähtsusega abi, mis on

antud ettevõtjale VTA määruse ning määruste (EL) nr 1408/2013 ja (EL) nr 717/2014 alusel.

See tähendab, et horisontaalse, kalandusliku ja põllumajandusliku vähese tähtsusega abi puhul

on abi ülemmääraks VTA määruse ülemmäär (300 000 eurot).

Kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi, mille aluseks on komisjoni määrus (EL)

2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist

majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi

suhtes (ELT L, 2023/2832, 15.12.2023), võib kumuleerida määruse (EL) 2023/2832 ja VTA

määruse abi selliselt, et kokku võib üks ettevõtja saada 1 050 000 (300 000 + 750 000) eurot

vähese tähtsusega abi.

Üheks ettevõtjaks loetakse VTA määruse artikli 2 punktis 2 nimetatud ettevõtjat.

Toetuse saajal on kohustus arvutada kasusaajale antava vähese tähtsusega abi suurus,

kontrollida kasusaaja vastavust VTA määruse nõuetele ning kanda abi andmed riigiabi ja

vähese tähtsusega abi registrisse. EIS toetab toetuse saajat juhendamise ja nõustamise kaudu,

tagades standardlähenemise eri olukordadele (koolitused, messid, nõustamine jne).

Eelnõu § 4 määratleb toetuse rakendaja ja rakenduskeskkonna.

Lõike 1 kohaselt täidab EIS toetuse rakendamisega seotud ülesandeid, nagu taotlusvoorude

avamine, info jagamine, taotlejate nõustamine, taotluste vastuvõtt ja menetlemine,

väljamaksete tegemine, toetuse kasutamise kontroll, aruandlus ja muud meetme rakendamisega

seotud ülesanded.

Lõike 2 kohaselt toimub toetuse taotlemine, määramine, kasutamine ja tagasinõudmine e-

toetuse keskkonnas. E-toetuse keskkond võimaldab digitaalset haldusmenetlust, vähendab

halduskoormust ning tagab protsesside kontrollitavuse.

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

Peatükis sätestatakse toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud, projekti abikõlblikkuse periood

ning toetuse piirmäärad.

Eelnõu §-s 5 nähakse ette määrusega toetatavad tegevused. Toetust antakse tegevustele, mis

aitavad saavutada eelnõu §-s 2 sätestatud eesmärke ja tulemusi.

Toetatavate tegevuste loetelu katab DMO tegevuse peamised sisuvaldkonnad, mis on

omavahel seotud ja täiendavad üksteist, moodustades sihtkoha arendamise tervikliku

väärtusahela. Need tegevused on:

 külalislahkust pakkuva ja turvalise turismiteenuse arendamine – teeninduskvaliteedi

parandamine, külastajate rahulolu analüüs ja selle alusel teenuste parandamine;

 kestliku turismi arendamine – piirkondlikes turismiettevõtetes kestlikkuse märgiste

taotlemise ja keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamise koordineerimine ning rohelise

mõtteviisi turismitoodetesse integreerimise toetamine;

 teemavaldkondade arendamine – temaatiliste koostöövõrgustike loomine ja

piirkonnaspetsiifiliste toodete arendamine vastavalt kohalikule eripärale. Eelkõige

arendatakse majandus- ja tööstusministri 17. veebruari 2025. a käskkirjas nr 15 „Eesti

turismi pikk vaade 2025–2035“ ning majandus ja tööstusministri 31. detsembri 2025. a

käskkirjas nr 127 „Turismi tegevuskava 2026–2029“ nimetatud prioriteetseid

valdkondi: äri-, loodus-, kultuuri-, pärand- ja toiduturism ning tervise ja heaolu- ning

atraktsiooniturism;

 piirkonna teenusepakkujate kompetentside arendamine – piirkonna turismiettevõtjatele

suunatud koolitused, mentorlus ja nõustamine;

 külastajateekonna ja ligipääsetavuse arendamine – viimase miili transpordilahenduste

koordineerimine, ligipääsetavate toodete ja marsruutide arendamine;

 digitaalse turismiinfo haldamine – veebilehe visitestonia.com andmebaasi haldamine

digitaalse turismiinfo halduse juhendi kohaselt ning turismiteenuste ja -objektide

diginähtavuse suurendamine, sh piirkonna turismiettevõtjate juhendamine digikanalite

kasutamisel;

 piirkonna turismiandmete ja statistika koondamine, analüüsimine ja jagamine –

andmepõhise otsustamise toetamine piirkondlikul tasandil;

 DMO kui organisatsiooni arendamine – protsesside digitaliseerimine,

kommunikatsiooni korraldamine, EIS-i arendatavate lahenduste kasutuselevõtmine;

 DMO teenuste väljaarendamine piirkonna turismiteenuste pakkujatele;

 DMO töötajate kompetentside arendamine – erialane koolitus, parimate

rahvusvaheliste praktikate kasutuselevõtt.

Toetatavate tegevuste loetelu ei kata piirkondlikke turundus- ja müügitegevusi. See ei tähenda,

et DMO ei peaks neid tegevusi tegema, vaid seda, et nende jaoks saab kasutada DMOde

omapanust, mis tuleb projekti eelarvele lisada.

Eelnõu §-s 6 käsitletakse abikõlblikke kulusid.

Lõikes 1 nähakse ette, et abikõlblikud on turismisihtkoha juhtimise organisatsiooni juhtpartneri

ja põhipartneri kulud, mis on otseselt vajalikud toetatavate tegevuste elluviimiseks ning

tulemuste ja eesmärkide saavutamiseks.

Lõikes 2 esitatakse abikõlblike kulude loetelu:

 otsesed personalikulud – toetatavate tegevuste otseseks elluviimiseks vajalikud

töötasud ja nendega seotud maksud;

 projekti ülejäänud kulud, milleks arvestatakse 30 protsenti otsestest personalikuludest

ühtse määra alusel.

Ühtse 30% suuruse määra kasutamine on põhjendatud mitmest aspektist. Esiteks on see

lihtsaim ja efektiivseim viis hüvitada kulud, mida ei ole mõttekas eraldi tõendada – nagu

töövahendid, tarkvara, ruumide kasutamine, kommunikatsioon, koolituskulud ning muud

tegevuseks vajalikud kaudsed kulud, näiteks ekspordile suunatud, külalislahke ja turvalise

turismiteenuse arendustegevused, sh ka teeninduskvaliteedi tõstmine ettevõtetes, kestliku

turismi arendustegevused (kestliku arengu põhimõtete rakendamine ettevõtetes ja sihtkohtades,

nt kvaliteedimärgised nagu Green Destination Award, Green Key või muude kestliku arengu

põhimõtete rakendamine), teemavaldkondade arendus, s.t temaatiliste (toit, loodus, kultuur)

koostöövõrgustike ja piirkonnaspetsiifiliste toodete arendus vastavalt kohalikule eripärale,

piirkonna teenusepakkujate kompetentside arendamine, sealhulgas innovatsiooni, digi- ja

rohepöörde teemadel, külastajateekonna ja ligipääsetavuse arendustegevused, digitaalne

turismiinfo haldus - turismiteenuste ja objektide diginähtavuse suurendamine, piirkonna

turismiandmete ja statistika koondamine, analüüsimine ja jagamine erinevatele osapooltele,

DMO kui organisatsiooni arendustegevused (protsessid, digitaliseerimine jne.) ja

kommunikatsioon, DMO teenuste välja arendamine piirkonna turismiteenuste pakkujatele,

DMO töötajate kompetentside arendus. See vähendab oluliselt nii toetuse saaja kui ka EIS-i

halduskoormust: EIS kontrollib reaalselt üksnes personalikulude dokumente, ühtse määra

alusel makstava osa kohta ei pea kuludokumenti esitama. Näiteks kui personalikulu on 1000

eurot ja see tõendatakse kuludokumendi (palgaleht ja maksekorraldus) alusel, makstakse

taotlejale välja 1300 eurot ja 300 euro kohta ei pea taotleja kuludokumente esitama.

Ühtne 30% suurune määr tugineb varem sarnase meetme rakendamisel kogutud andmetele,

mis näitasid, et muud projektikulud moodustavad keskmiselt ligikaudu kolmandiku otsestest

personalikuludest.

Lõikes 3 täpsustatakse otseste personalikulude koosseis: töötasu ja puhkusetasu, võlaõigusliku

lepingu alusel makstav tasu, mida maksustatakse samamoodi kui töötasu, ning seadusest

tulenevad maksud ja maksed nimetatud tasudelt. Arendustegevuste kulud (nt tarkvaraarendus,

kodulehtede loomine, infosüsteemide täiendamine) arvestatakse ühtse määra alla, kuna nende

eraldi tõendamine tekitaks ebaproportsionaalset halduskoormust.

Lõikes 4 nähakse ette, et abikõlblik ei ole teiste riiklike ja Euroopa Liidu toetusvahendite abil

rahastatavate projektide omafinantseeringu katmine. Piirangu eesmärk on vältida olukorda, kus

avalikke vahendeid kasutatakse sama kulu või projekti rahastamiseks mitmest allikast. Nõue

aitab tagada toetuste läbipaistva kasutamise, väldib topeltrahastamise riski ning tagab, et

avaliku sektori vahendeid kasutatakse eesmärgipäraselt ja kooskõlas riigiabi ning toetuste

andmise üldpõhimõtetega.

Eelnõu §-s 7 nähakse ette projekti abikõlblikkuse periood.

Lõike 1 kohaselt on projekti abikõlblikkuse periood taotluse rahuldamise otsuses määratud

ajavahemik, mil projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud

kulud tekivad. Abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuarist 2027.

Lõike 2 kohaselt kestab projekti abikõlblikkuse periood kuni 36 kuud ja seda on mõjuval

põhjusel võimalik pikendada. Abikõlblikkuse perioodi pikendamise korral võib periood

ületada 36 kuud. Kolmeaastane periood on valitud, kuna DMO tegevused vajavad piisavalt

aega tulemuste saavutamiseks, ning on kooskõlas riikliku turismi tegevuskavaga 2026–2029.

Maksimaalne pikendamise aeg ei ole fikseeritud, kuna selle otsustamine toimub

kaasusepõhiselt.

Projekti kestus võib olla ka lühem kui kolm aastat, kui toetuse saaja soovib projekti varem

lõpetada. Sel juhul esitab ta lõpparuande varem ning projekt loetakse lõpetatuks selle

kinnitamise järel.

Lõike 3 kohaselt loetakse projekt lõppenuks, kui EIS on lõpparuande heaks kiitnud ja teinud

toetuse saajale lõppmakse või kui toetuse saaja on teinud lõpliku tagasimakse. Toetuse saajale

on jäetud valikuvabadus taotleda toetust kas aastaste ettemaksetena või tagantjärele tegelike

kulude alusel. Sellest tulenevalt sätestatakse § 7 lõikes 3 selgelt kaks alternatiivset projekti

finantsilise sulgemise viisi: projekt loetakse lõppenuks kas EIS-i poolse lõppmakse tegemisega

(kulupõhise aruandluse korral) või toetuse saaja poolse lõpliku tagasimakse tegemisega (kui

ettemakset viimases etapis ületas tegelikke kulusid).

Eelnõu §-s 8 nähakse ette toetuse maksimaalne summa ja omapanuse nõue.

Lõike 1 kohaselt on toetus 100% projekti abikõlblikest kuludest. Toetusmäär 100% on

põhjendatud, lähtudes meetme eesmärgist, sihtrühmast ja oodatavast mõjust. DMO tegevused

on oma olemuselt avaliku hüve laadiga – piirkondliku turismiökonoomika koordineerimine,

andmete koondamine, ettevõtjate võimestamine ja külastajate teenindamine loovad kasu, mis

ei avaldu üksnes DMO juhtpartneri tasandil, vaid laiemalt kogu piirkonna majanduses. Toetuse

100% suurune määr ei tähenda, et riik katab DMO tegevuse kulud 100% – see kehtib üksnes

projekti eelarve raames abikõlblike kulude kohta, millele lisandub kohustuslik omapanus, mis

ei ole osa toetusega kaetud eelarvest.

Lõiked 2-5 kirjeldavad toetuse rahastusmudelit. Rahastusmudel on üles ehitatud lähtudes

turismi pikas vaates 2025–2035, turismi tegevuskavas 2026–2029 ning EIS strateegilistes

eesmärkides seatud tulemusnäitajatest, mille keskmes on turismisektori lisandväärtuse

kasvatamine, teenuste ekspordi suurendamine, külastajate hajutamine väljapoole Tallinna ning

turismihooajalisuse vähendamine. Rahastusmudeli seireks kasutatakse kümmet näitajat, mis

võimaldavad terviklikult hinnata sihtkoha arengut, turismisektori majanduslikku mõju ning

piirkonna konkurentsivõimet. Rahastuse määramisel kasutatakse neist viit kaalutud näitajat,

millel on kõige tugevam seos riigi strateegiliste eesmärkide ja mõõdikutega. Mida rohkem on

indeksis osalevaid näitajaid, seda väiksem on iga näitaja mõju lõpptulemusele. Seega, et tuua

olulisemate väljundnäitajate mõju rohkem esile, piirati näitajate arvu ning anti näitajatele

erinevad kaalud. Eelistati näitajaid, millel on vahetum ja tugevam seos turismisektori

majandusliku mõju ja eksporditulu kasvatamisega.

Toetuse maksimaalne suurus arvutatakse eraldi iga DMO kohta. Kogu toetuseks planeeritud

maht on 1 970 867 eurot kalendriaastas.

Rahastusmudel arvutatakse ja avalikustatakse ning toetuse maksimaalne suurus määratakse

igale DMO-le kogu projekti perioodi 2027-2029 kohta. Projekti kogumaht kujuneb kolme

kalendriaasta toetussummade summana.

Kuna projekti abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2027 ning tegevuskavad ja eelarved

kinnitatakse kalendriaasta põhiselt, ei ole tavapärase rakendamise korral ette nähtud olukorda,

kus projekt algab või lõppeb kalendriaasta keskel. Juhul kui projekt lõpeb enne kavandatud

tähtaega, arvestatakse projekti lõplik toetuse summa tegelikult teostatud ja abikõlblike

tegevuste alusel.

Kui projekti perioodi pikendatakse, siis ei anna pikendamine automaatselt õigust täiendavale

toetusele. Täiendava toetuse andmine sõltub eraldi otsusest ja olemasolevatest

eelarvevahenditest.

Lõike 3 kohaselt fikseeritakse Tallinna DMO toetus fikseeritakse kindla summana – 186 867

eurot kalendriaastas, mis on võrdne seni sihtfinantseeringuna makstud toetusega. Tallinna

DMO toetuse arvutamisel ei kohaldata sama metoodikat, mis teistele DMOdele, kuna see tooks

kaasa vastuolu meetme eesmärgiga. Määruse § 2 lõike 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärk

suunata Eesti turismisihtkohtade arengut selliselt, et kasvaks ööbimiste osakaal väljaspool

Tallinna ning madalhooajal. Tallinn on juba praegu Eesti turismi selgelt domineeriv sihtkoht,

mida iseloomustavad võrreldes teiste piirkondadega oluliselt suurem voodikohtade täituvus,

madalhooaja ööbimiste osakaal, kõrgem lisandväärtus töötaja kohta ning suurim

väliskülastajate ööbimiste maht. Kui Tallinna toetussumma arvutataks samade sisendandmete

(voodikohtade täituvus, madalhooaja ööbimiste osakaal, lisandväärtus töötaja kohta,

väliskülastajate ööbimiste arv) alusel nagu teistel DMO-del, saaks Tallinn nende näitajate

mahu tõttu ebaproportsionaalselt suure osa kogu toetuseelarvest, mis suunaks ressursse

vastupidises suunas määruse eesmärgile – st tugevdaks juba niigi tugevat sihtkohta piirkondade

arvelt, mille arengut ja nähtavust meede peaks eelkõige toetama.

Fikseeritud toetussumma, mis vastab eelmise perioodi rahastuse mahule, tagab Tallinna DMO

tegevuse jätkusuutlikkuse ja rahastuse prognoositavuse, ilma et see moonutaks teiste DMO-de

vahelist proportsionaalset jaotust või vähendaks piirkondadele suunatavaid vahendeid.

Lõike 4 kohaselt jaotatakse ülejäänud toetuse eelarve kõigi teiste DMO-de vahel vastavalt iga

DMO kaalutud indeksile. Kaalutud indeks koosneb kahest komponendist:

1) piirkonna majandusnäitajad, mis lähtuvad Eesti turismi strateegiliste dokumentide

eesmärkidest – kokku 60% indeksi kaalust. Iga valitud näitaja on kaalutud vastavalt selle

olulisusele;

2) regionaalne mõju – 40% indeksi kaalust. Piirkondliku tasakaalustatuse tagamiseks

arvestatakse valemis piirkonna geograafilist kaugust Tallinnast ja piirkonna ühenduvust.

Valitud 4 majandusnäitajat on järgmised:

 majutusasutuste voodikohtade täituvus DMO piirkonnas (osakaal 12%).

Majutusasutuste voodikohtade täituvus näitab olemasoleva turismitaristu kasutuse

efektiivsust. Kõrgem täituvus viitab suuremale külastusaktiivsusele, tõhusamale

turundusele ning paremale turismitoodete konkurentsivõimele. Voodikohtade täituvuse

näitaja võimaldab hinnata nii piirkonna võimekust kui ka selle tegelikku kasutamist.

See loob tasakaalu investeeritud taristu ja saavutatud turismitulemuste vahel ning toetab

ekspordi kasvu eesmärki;

 madalhooaja ööbimiste osakaal DMO piirkonnas (osakaal 12 %). Madalhooaja

ööbimiste osakaal näitab turismi hooajalisuse vähendamise edukust ning piirkonna

suutlikkust meelitada külastajaid aastaringselt. Kõrgem madalhooaja ööbimiste osakaal

viitab mitmekesisele ja konkurentsivõimelisele turismipakkumisele, mis loob

külastusmotiive ka väljaspool traditsioonilist kõrghooaega. Näitaja aitab hinnata, kui

hästi kasutatakse olemasolevat turismitaristut ja teenusvõimekust kogu aasta jooksul

ning kuivõrd suudab piirkond tagada ettevõtjatele stabiilsemat nõudlust ja tulubaasi;

 keskmine lisandväärtus töötaja kohta DMO piirkonnas (osakaal 12 %). Keskmine

lisandväärtus töötaja kohta on üks olulisemaid tootlikkust kirjeldavaid näitajaid ning

peegeldab turismi majandusliku mõju kvaliteeti. Turismi tegevuskavas on seatud

eesmärgiks lisandväärtuse kasv hõivatud isiku kohta, samuti on lisandväärtuse

suurendamine üks EIS-i keskseid tulemusmõõdikuid. Näitaja kasutamine

rahastusmudelis võimaldab väärtustada mitte üksnes külastajate arvu kasvu, vaid ka

kõrgema lisandväärtusega turismitoodete ja -teenuste arendamist. See suunab DMO-

sid panustama kvaliteetsematesse ja suurema majandusliku mõjuga turismitoodetesse,

mis suurendavad piirkonna konkurentsivõimet pikemas perspektiivis;

 väliskülastajate ööbimiste arv DMO piirkonnas (osakaal 24%). Väliskülastajate

kulutused (sh majutuse eest) kajastuvad teenuste ekspordis ning aitavad kasvatada

turismisektori otsest panust Eesti majandusse. Turismi tegevuskava seab eesmärgiks

kasvatada 2029. aastaks turismiteenuste eksporti 2,7 miljardi euroni ning

väliskülastajate ööbimiste arv on üks olulisemaid selle eesmärgi saavutamise

sisendnäitajaid. Antud näitaja on otseses seoses ka EIS-i strateegilise eesmärgiga

suurendada Eesti ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet ja ekspordisuutlikkust.

Näitajate andmeallikad on:

1) Statistikaamet: väliskülaliste ööbimiste arv, voodikohtade täituvus, madalhooaja ööbimiste

osakaal.

2) Äriregister, majandusaasta aruanded: keskmine lisandväärtus töötaja kohta.

Arvutamise aluseks kasutatakse 2025. aasta Statistikaameti andmeid, lisandväärtuse andmete

aluseks on 2024. aasta majandusaasta aruanded. Andmeväljavõtted on tehtud augustis 2026.

Kõige suurem kaal (40%) on regionaalse mõju näitajal. Turismi tegevuskava 2026–2029 üheks

keskseks eesmärgiks on suurendada turismi majanduslikku mõju väljaspool Tallinna ning

kasvatada ööbimiste osakaalu väljaspool pealinna. Samuti on tegevuskavas rõhutatud eesmärki

tagada turismi elujõulisus ja kogukondlik kasu kogu Eestis, mitte ainult suuremates

tõmbekeskustes.

Regionaalse mõju näitaja kasutamine võimaldab suunata suuremat toetust nendele

sihtkohtadele, kus turismi arendamine aitab kõige enam kaasa regionaalse tasakaalu

saavutamisele, ettevõtlusaktiivsuse suurenemisele ning töökohtade loomisele väljaspool

Tallinna ja Harjumaad. Näitaja toetab otseselt turismi tegevuskava regionaalarengu eesmärki

ning aitab täita riigi laiemat eesmärki tagada ühtlasem majandusareng kogu Eestis. Regionaalse

mõju näitaja ei näita seda, kui oluline on turism piirkonnas, vaid pigem vastupidi, see peegeldab

takistusi piirkonna turismi arendamisel.

Regionaalse mõju arvutuse alused on selgitatud järgnevas tabelis:

DMO Koefitsent Põhjendus

Tallinn 0 Tallinnal on kõige parem teenuste, töökohtade ja infrastruktuuri kättesaadavus.

Regionaalsuse koefitsiendi eesmärk on suunata ressursse väljapoole pealinna.

Harju-,

Rapla- ja

Läänemaa

0,05 Harju-, Rapla- ja Läänemaa on tugevalt seotud Tallinna mõjualaga – ka piirkonna

kaugemad alad saavad kasu pealinna lähedusest.

Kesk-Eesti 0,1 Kesk-Eestis on väiksem asustustihedus ja piiratum teenuste kättesaadavus. Täiendav

toetus aitab säilitada piirkondlikku tasakaalu.

Lõuna-

Eesti

0,35 Suur territoriaalne ulatus, hajaasustus, pikemad vahemaad ja vajadus tugevdada

regionaalset arengut. Piirkond vajab täiendavaid stiimuleid elanike ja teenuste

hoidmiseks.

Pärnumaa 0,1 Pärnumaa on hästi toimiv maakond, millel on tugev regionaalne keskus ning head

ühendused (Tallinna ja Riia lennujaam). Samas on vajalik teatav regionaalne toetus

väljaspool Pärnu linna.

Saared 0,3 Saarte eraldatus, sõltuvus laeva- ja lennuühendustest, kõrgemad logistika- ja

teenusekulud. Regionaalpoliitiliselt on saared kõrgema toetuse prioriteediga.

Virumaa 0,1 Lääne-Virumaa , Rakvere ja Lahemaa on tugevalt seotud Tallinna mõjualaga. Ida-

Virumaal on struktuursed väljakutsed, kuid olemasolevad eriprogrammid

vähendavad regionaalsuse koefitsienti võrreldes Lõuna-Eesti või saartega.

Iga DMO maksimaalse toetussumma määramiseks arvutatakse näitajate väärtused DMO-de

kaupa – absoluutväärtus ja DMO osakaal riigi koguväärtusest.

Tulemused korrutatakse läbi näitaja kaaluga ning regionaalsuse mõju näitajaga (vt Joonis 1),

arvestusega, et väljundnäitajate osa indeksist on 60% ja regionaalsuse koefitsiendi osa on 40%.

Nii tekib kaalutud indeks iga DMO kohta.

Toetuse kogueelarvest (1 970 867 €) lahutatakse Tallinna fikseeritud toetussumma (186 867 €).

Ülejäänud osa korrutatakse läbi DMO-de kaalutud indeksitega.

Joonis 1. Toetuse arvutamise aluseks oleva indeksi komponendid

Lõikes 5 selgitatakse lisaeelarve kasutamist lõplike maksimaalsete toetussummade

määramisel. Lisaeelarve eesmärk on tagada, et kellegi toetus ei jääks eelmise rahastusperioodi

omast väiksemaks. Nendele DMOdele, kelle toetussumma jääks arvutusmetoodika alusel

väiksemaks, kaetakse vahe lisaeelarve abil. Lisaeelarve maht on 191 000 eurot kalendriaastas.

Toetuse miinimumtase tagatakse lõikes 4 kirjeldatud rahastusmudeli alusel arvutatud

toetussummadele lisanduva eelarve arvelt. Miinimumtaseme tagamine ei vähenda teiste

DMOde rahastusmudeli alusel arvutatud toetussummasid.

Lisaeelarve on kavandatud üleminekumeetmena üksnes 2027-2029 toetusperioodiks ning selle

eesmärk on võimaldada järkjärguline üleminek uuele rahastusloogikale.

EIS jälgib jooksvalt rahastusmudeli aluseks olevate näitajate arengut ning analüüsib nende

seost meetme eesmärkide saavutamisega. Rahastusmudeli võimalikul edasiarendamisel

võetakse arvesse turismi strateegilistes arengudokumentides sätestatud eesmärke, piirkondade

arengut iseloomustavaid majandus- ja tulemusnäitajaid ning rahastusmudeli rakendamisel

saadud kogemusi.

Lõike 6 kohaselt arvutab EIS välja ja avalikustab toetuse maksimaalse summa iga DMO kohta

hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval.

Lõikes 7 nähakse ette kohustuslik omapanus. Omapanus on DMO juht- ja põhipartnerite

rahaline panus tegevustesse, mida toetus ei kata, kuid mis on vajalikud DMO tervikliku rolli

täitmiseks. Omapanuse suurus on kavandatud järgmiselt:

 projekti esimesel ja teisel aastal vähemalt sama suur summa kui vastava aasta toetuse

summa;

 projekti kolmandal aastal vähemalt 1,2 korda suurem summa kui vastava aasta toetuse

summa.

Progressiivse omapanuse nõue on kooskõlas eelmise rahastusperioodi loogikaga ja tugineb

eeldusele, et esimese toetusperioodi jooksul tugevnevad DMOd institutsiooniliselt ja suudavad

iga aastaga senisest enam kaasata partnerite rahastust. See ei tähenda, et toetuse

absoluutsumma väheneb – toetuse summa jääb igal aastal samaks, aga kogueelarve suureneb,

sest omapanuse osakaal kasvab. Omapanust ei arvestata projekti eelarvesse, mistõttu ei pea

DMO esitama EIS-ile omapanusega tehtud tegevuste kuludokumente.

Juhul kui DMO ei ole võimeline kaasama nõutud suuruses omapanust, või ei soovi ta kasutada

talle arvestatud maksimaalset toetussummat, on võimalik taotleda väiksem toetussumma. EIS-

il on õigus väljamaksmisele kuuluvat toetust proportsionaalselt vähendada, kui omapanus ei

vasta nõutud proportsioonile (§ 17 lõige 5). Sellega välditakse olukorda, kus omapanuse nõude

täitmata jätmine tooks kaasa ainult sanktsioonid, ilma et arvestataks DMO tegelikku

suutlikkust.

Lõige 8 näeb ette, et omapanuse nõude täitmist tuleb tõendada ja seda kontrollitakse projekti

aruandluse alusel.

3. peatükk

Nõuded taotlejale ja taotlusele

Peatükis määratakse kindlaks nõuded taotlejale ja taotlusele.

Eelnõu §-s 9 nähakse ette nõuded taotlejale.

Lõike 1 kohaselt võib toetust taotleda kohalik omavalitsus, selle allasutus või juriidiline isik,

mis on määratud MARO otsusega piirkonna DMO juhtpartneriks. MARO otsuse nõude

eesmärk on tagada, et toetust saab taotleda üksnes see organisatsioon, kes on piirkondlikult

legitimeeritud DMO koordinaatorina – mitte ükskõik milline organisatsioon, kes sooviks

turismisihtkoha arendaja rolli võtta. MARO on maakondlik koordinatsiooniorgan, kellel on

ülevaade piirkondlikest vajadustest ja potentsiaalsetest partnerlustest ning kes tagab, et valitud

juhtpartner on tegelikult võimeline DMO rolli täitma.

Lõike 2 kohaselt peab DMO kaasama turismivaldkonna töötajaid, kelle summaarne

töökoormus kokku vastab vähemalt viiele täistööajaga ametikohale. See nõue on seotud

vajadusega tagada DMO minimaalne võime tegevusi ellu viia. Viie täistööajaga töötaja nõue

tugineb varasema killustunud DMOde süsteemi kogemustele, millest ilmnes, et väiksema

meeskonnaga DMOd ei suutnud täita kõiki meetme eesmärke. Nõude arvutamisel võetakse

arvesse nii juhtpartneri kui ka põhipartnerite töötajad. Kuigi digilahenduste ja tehisintellekti

areng võib tulevikus inimressursi vajadust mõjutada, on praeguse kolmeaastase perioodi vältel

terviklik valdkondlik kompetents, partnerlussuhete hoidmine ja kohalik kohalolu sellises

mahus siiski vajalik. Viie täistööajaga töötaja nõuet täidavad nii arendus- kui turundustöötajad.

Lõike 3 kohaselt ei tohi DMO juhtpartneril ega põhipartneril olla maksuvõlga ning neil ei tohi

olla tagasi maksmata nõudeid varasematest toetusprojektidest. Need tingimused on standardsed

ning vajalikud finantsriski maandamiseks.

Eelnõu §-s 10 nähakse ette nõuded taotlusele.

Lõike 1 kohaselt peab taotluses kirjeldatud projekt aitama saavutada §-s 1 nimetatud eesmärki

ja tulemust.

Lõike 2 kohaselt peab MARO otsusega määratud DMO piirkonnas tegutsema vähemalt 350

turismiettevõtet. Lisaks peab DMO tagama maakondadevahelise koostöö, välja arvatud

Tallinnas ja Pärnu maakonnas.

Turismiettevõtete arvu nõue tagab, et DMO rahastus suunatakse piirkondadesse, kus

turismisektoril on piisav maht. Vähemalt 350 ettevõtte nõue on kooskõlas varasemate

perioodide kogemusega ning tagab, et DMO saab levitada kasu oma ühistegevustest piisava

hulga ettevõtjate vahel. Maakondadevahelise koostöö nõue tuleneb eesmärgist suurendada

piirkondade koostööd ja saavutada turismiarenduses suurem mastaabiefekt. Tallinn ja

Pärnumaa on sätestatud erandina, kuna need on Eesti suurimad turismipiirkonnad, eelkõige

voodikohtade arvu alusel.

Turismiettevõtete arvu lävendit arvestatakse PuhkaEestis andmebaasi andmete alusel. See

tähendab, et iga DMO piirkonnas peab PuhkaEestis andmebaasis olema registreeritud vähemalt

350 turismiettevõtet.

Lõike 3 kohaselt peab taotlus sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: taotleja kontaktandmed,

projekti kirjeldus (eesmärk, eelarve, taotletav toetuse summa), projekti algus- ja lõppkuupäev,

projekti tegevuskava koos eelarve ja oodatavate tulemustega. Nõuded on sõnastatud

miinimumtasemena, täpsem loetelu täpsustatakse EIS-i koostatavas taotlusvormis. Taotluse

summa esitamine on vajalik, kuna taotleja ei pea taotlema talle EISi poolt arvestatud

maksimumsummat, vaid võib ebapiisava omapanuse või muu põhjuse tõttu otsustada taotleda

ka sellest väiksema summa.

Lõike 4 kohaselt esitab taotleja projekti tegevuskava, eelarve ja omapanuse arvestuse esimese

aasta kohta koos taotlusega ning iga järgneva aasta kohta hiljemalt eelneva aasta

15. novembriks. See tagab järjepidevuse planeerimisel ja annab EIS-ile võimaluse kinnitada

iga aasta tegevuskavas plaanitud tegevused enne nende elluviimist. Teise ja kolmanda aasta

detailse tegevuskava ja eelarve esitamisega saab taotleja taotleda esialgse kogu projekti

tegevuskava muutmist.

4. peatükk

Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine

Peatükis määratakse kindlaks, kuidas toetust taotletakse ja menetletakse ning millised on

meetme rakendaja elluviidavad tegevused ja nende tähtajad.

Eelnõu §-s 11 nähakse ette toetuse taotlemise kord. Toetust taotletakse voorupõhiselt. EIS

avaldab oma veebilehel taotlusvooru kestuse ja eelarve, kooskõlastades need enne Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Kooskõlastamise nõue on oluline, et tagada toetuse

eelarve vastavus riiklikele turismivaldkonna prioriteetidele ning vältida üle- või alakasutust.

Eelnõu §-s 12 nähakse ette taotluse menetlemise kord.

Lõike 1 kohaselt on taotluse menetlemise tähtaeg 20 tööpäeva taotlusvooru sulgumisest

arvates. See tähtaeg on piisav vastavuskontrolli tegemiseks, kuna taotlusi ei seata

hindamiskriteeriumite alusel pingeritta, vaid kõik nõuetele vastavad taotlused rahuldatakse.

Lõike 2 kohaselt hindab EIS taotleja ja taotluse vastavust määruses sätestatud nõuetele.

Tegemist on vastavuskontrolliga, mitte kvalitatiivse hindamisega, kuna DMOd on

piirkondlikult määratud (MARO otsuse alusel) ning nende arv ja geograafiline katvus on ette

teada.

Lõike 3 kohaselt antakse puuduste avastamise korral taotlejale kuni kümme tööpäeva nende

kõrvaldamiseks, mille võrra pikeneb menetlemise tähtaeg.

Eelnõu §-s 13 nähakse ette taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise kord.

Lõike 1 kohaselt teeb taotluse rahuldamise kohta otsuse EIS. Taotlus rahuldatakse, kui taotleja

ja taotlus vastavad määruse nõuetele. Erinevalt paljudest teistest toetusmeetmetest ei seata

selles meetmes taotlusi pingeritta ega kohaldata hindamiskriteeriume – kõik nõuetele vastavad

taotlused rahuldatakse.

Lõike 2 kohaselt märgitakse taotluse rahuldamise otsuses projekti elluviimise tingimused,

toetuse saaja õigused ja kohustused, aruannete esitamise tähtajad ning toetuse maksmise

tingimused, sealhulgas iga DMO konkreetsed väljundnäitajad.

Lõike 3 kohaselt jäetakse taotlus rahuldamata, kui taotleja või taotlus ei vasta vähemalt ühele

määruses sätestatud nõudele või kui taotluses on esitatud ebaõigeid või puudulikke andmeid.

5. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

Peatükis nähakse ette taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise

tingimused ja kord.

Eelnõu §-s 14 määratakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimused.

Lõikes 1 nähakse ette alused, mille korral EIS võib taotluse rahuldamise otsust muuta. Otsuse

muutmine on võimalik kahel viisil: EIS-i enda algatusel või toetuse saaja esitatud taotluse

alusel.

Lõike 2 kohaselt on EIS-il õigus keelduda otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus ei aita

kaasa projekti eesmärkide saavutamisele või projekti tegevusi tõenäoliselt ei lõpetata projekti

abikõlblikkuse perioodil.

Lõike 3 kohaselt otsustatakse otsuse muutmine 20 tööpäeva jooksul vastava taotluse saamisest

arvates, mis pikeneb 30 tööpäevani, kui toetuse saajale antakse aega puuduste kõrvaldamiseks.

Lõike 4 kohaselt võib otsust muuta tagasiulatuvalt põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et

muudatus aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele. See säte on vajalik praktiliselt

põhjendatud ootamatu olukorra lahendamiseks: kuna otsuse muutmine võtab aega, saab kuni

otsuse muutmiseni tehtud muudatused siiski õiguspäraseks lugeda. Näiteks võib juhtuda, et

mõni planeeritud tegevus ei osutu teostatavaks ja DMO on sunnitud seda koheselt muutma –

retroaktiivse muutmise võimalus kaitseb toetuse saajat formaalsete rikkumiste eest ootamatutes

olukordades.

Lõike 5 kohaselt võib toetuse summat suurendada, kui see on põhjendatud, aitab kaasa projekti

eesmärkide saavutamisele ning eelarvevahendite jääk seda võimaldab. Arvestades, et iga DMO

maksimaalne toetussumma arvutatakse enne välja ja tõenäoliselt taotletaksegi maksimumi, on

toetuse suurendamise võimalus eelkõige mõeldud erandlikuks olukorraks – nt kui mõni teine

DMO ei täida eesmärke ja jäävad kasutamata vahendid, mida saaks suunata hästi toimivate

DMOde lisategevusteks või kui rahastusperioodide vahele jääv üleminekuaeg tingib projektide

pikendamise vajaduse. Määrus ei näe ette regulaarset ega jooksvalt taotletavat lisarahastamise

mehhanismi, vaid jätab võimaluse reageerida paindlikult olukordades, kus meetme

rakendamisel tekivad kasutamata või täiendavad eelarvevahendid. Vabanenud või täiendavalt

eraldatud vahendite kasutamise üle otsustab EIS, kooskõlastades oma otsuse majandus- ja

kommunikatsiooniministeeriumiga, lähtudes meetme eesmärkidest, projektide

tulemuslikkusest ning olemasolevatest eelarvevahenditest.

Eelnõu §-s 15 kirjeldatakse asjaolusid, mille korral tunnistab EIS taotluse rahuldamise otsuse

kehtetuks. EIS võib otsuse kehtetuks tunnistada, kui toetuse saaja ei täida määruses või otsuses

sätestatut, ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel või kui projekti tegevusi ei ole võimalik

lõpetada projekti lõpptähtpäevaks. Kehtetuks tunnistamise korral tagastab toetuse saaja toetuse

asjaomase otsuse kohaselt.

6. peatükk

Aruande esitamine

Peatükis nähakse ette, kuidas esitatakse toetuse kasutamise aruandeid.

Eelnõu §-s 16 käsitletakse aruandlust puudutavaid toiminguid ja nõudeid.

Lõike 1 kohaselt esitab toetuse saaja EIS-ile vahearuanded ja lõpparuande.

Lõike 2 kohaselt sisaldab aruanne projekti tegevuste elluviimise ülevaadet koos omapanuse

arvestusega ning infot projekti tulemuste täitmise kohta.

Lõike 3 kohaselt esitatakse vahearuanded kord aastas, hiljemalt järgmise aasta 15. veebruariks.

Makse saamise aluseks nõutavad dokumendid ja tõendid esitatakse mitte sagedamini kui kord

kvartalis ning ettemakseid ei anta tihedamini kui kord aastas. Vahearuande esitamise tähtaeg –

15. veebruar – on seatud arvestusega, et detsembrikuu töötasudelt makstavate maksude

deklareerimise hiliseim tähtaeg on järgmise aasta 10. veebruar, mistõttu on selleks ajaks

võimalik esitada kõik aruandlusperioodi personalikulude andmed. Lõpparuanne esitatakse

kahe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates.

Lõike 4 kohaselt kinnitab EIS aruande või tagastab selle täiendamiseks 20 tööpäeva jooksul

aruande saamisest arvates. Lõpparuande kinnitamine on eeldus lõppmakse tegemiseks.

7. peatükk

Toetuse maksmine

Eelnõu §-s 17 nähakse ette toetuse maksmise tingimused.

Lõike 1 kohaselt makstakse toetust tegelike kulude alusel, ühtse määra alusel või ettemaksena.

Tegelikud kulud on personalikulud, mida kontrollitakse kuludokumentide alusel. Ühtne määr

– 30% personalikuludest – on muude kulude hüvitamise viis, mille puhul kuludokumente ei

esitata ega kontrollita. Ettemakse võimaldab tegevuste katkematut elluviimist, arvestades, et

DMO tegevused nõuavad sageli kulude tegemist enne tulude laekumist.

Lõikes 2 täpsustatakse tegelike kulude alusel toetuse maksmise eeldusi: projekti tegevused

peavad olema ellu viidud ning abikõlblikud kulud tekkinud ja tasutud. Nõue on vajalik, et

tagada toetuse maksmise seotus reaalselt ellu viidud tegevustega ning vältida toetuse

väljamaksmist kulude eest, mis ei ole seotud projekti eesmärkide saavutamisega. See toetab

avalike vahendite säästlikku ja sihipärast kasutamist ning võimaldab EIS-il kontrollida toetuse

kasutamise vastavust määruse tingimustele. Samas täpsustatakse, et ühtse määra alusel toetust

makstes kulu tegelikku tekkimist ja tasumist ei tõendata ega kontrollita ning selline kulu ei

kuulu hüvitamisele kuludokumendi alusel.

Lõike 3 kohaselt võib toetust maksta ettemaksena toetuse saaja taotluse alusel. Ettemakse

maksmise eelduseks on toetuse saaja esitatud maksetaotlus koos kulude prognoosiga. Selline

lähenemine võimaldab planeerida toetuse väljamakseid projekti tegeliku rahavajaduse põhjal

ning vähendab riski, et ettemakse ületab põhjendatud kulude mahtu. Samuti aitab kulude

prognoos EIS-il hinnata projekti rahalist realistlikkust ja tegevuste ajastust.

Ettemakse suurus on projekti aastase rahavajaduse summa, st ettemaks katab kogu aastase

toetuse osa. Esimese aasta ettemakset saab taotleda pärast taotluse rahuldamise otsuse

vastuvõtmist; järgnevate aastate ettemaksmise eelduseks on, et EIS on kinnitanud vastava aasta

tegevuskava ja eelarve. Ettemaksete kasutamine on põhjendatud, kuna DMOd on avaliku

sektori koordinatsiooni all olevad organisatsioonid, kelle rahaline usaldusväärsus on tagatud

avaliku sektori osaluse ja järelevalve kaudu.

Lõike 4 kohaselt kohustub toetuse saaja kandma kasutamata jäänud ettemakse tagasi kümne

tööpäeva jooksul pärast vastava perioodi aruande kinnitamist. See tagab ettemaksete sihipärase

kasutamise ja vähendab riski, et ettemaks jääb pikaks ajaks toetuse saaja kontole kasutamata.

Lõike 5 kohaselt on EIS-il õigus proportsionaalselt vähendada väljamaksmisele kuuluvat

toetust, kui omapanus ei vasta § 8 lõikes 7 sätestatud nõudele. Proportsionaalne vähendamine

tähendab, et toetuse summat vähendatakse täpselt samas ulatuses, milles omapanus on nõutust

väiksem, tagades rahastamissuhte säilimise vastavalt § 8 lõikes 7 sätestatud proportsioonidele.

8. peatükk

Toetuse saaja ja EIS-i õigused ning kohustused

Peatükis kirjeldatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning EIS-i kui meetme rakendaja õigusi

ja kohustusi.

Eelnõu §-s 18 määratakse kindlaks toetuse saaja õigused ja kohustused.

Lõikes 1 nähakse ette toetuse saaja õigus saada EIS-ilt teavet ja selgitusi. See tagab toetuse

korrektse kasutamise ning vähendab mahukate projektide korral eksimisriski.

Lõike 2 kohaselt täidab toetuse saaja järgmisi kohustusi:

 tagab projekti elluviimise ettenähtud tingimustel ja nõutud tulemuste saavutamise;

 esitab EIS-ile nõutud teabe ja dokumendid tähtaegselt;

 tagab omapanuse olemasolu vastavalt § 8 lõikes 7 sätestatud proportsioonile;

 eristab projektiga seotud kulud, kasutades eraldi arvestussüsteemi või

raamatupidamiskoode;

 säilitab toetuse ja projekti elluviimisega seotud dokumente vähemalt seitse aastat

lõpparuande heakskiitmisest arvates;

 võimaldab EIS-il ja tema volitatud isikutel teha järelevalvet toetuse kasutamise üle;

 tagab tegevustes osalenud kasusaajate korrektsete andmete esitamise EIS-ile tema

antud vormil vahe- ja lõpparuandega;

 säilitab vähese tähtsusega abi andmisega seotud dokumente kümme aastat viimase abi

andmisest arvates;

 kaasab DMO strateegilisse planeerimisse ja tegevuste elluviimisesse DMO piirkonna

olulisemad turismiteemalised võrgustikud ja huvirühmad;

 nõustab oma piirkonna ettevõtjaid turismitoodete ja -teenuste nähtavuse parandamiseks

digikanalites;

 kasutab ja täiendab veebilehe visitestonia.com andmebaasi vastavalt digitaalse

turismiinfo halduse juhendile, mille EIS koostab toetuse saajate abistamiseks.

Veebilehe visitestonia.com andmebaasiga seotud kohustus tähendab praktikas, et toetuse saaja

tagab, et piirkonna turismiteenused ja -objektid on andmebaasis ajakohased ja korrektselt

esitatud, sh aitab piirkonna ettevõtjatel andmebaasi kasutada. EIS juhendab toetuse saajaid

veebilehe visitestonia.com andmebaasi kasutama.

Lõikes 3 nähakse ette toetuse saaja kohustused seoses vähese tähtsusega abi arvestamise ja

haldamisega. Kuna projekti tegevustesse kaasatud kasusaajad võivad saada tegevuste kaudu

majandusliku eelise, on toetuse saaja kohustatud arvutama kasusaajale antava vähese

tähtsusega abi suuruse ning kontrollima kasusaaja vastavust vähese tähtsusega abi määruse

nõuetele. Lisaks on toetuse saaja kohustatud teavitama kasusaajat abi andmisest ja selle

summast ning kandma abi andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse. Selline kord

tagab riigiabi reeglite korrektse kohaldamise, välistab ebaseadusliku abi andmise ning loob

läbipaistva ja kontrollitava süsteemi ettevõtjatele antava abi arvestamiseks.

Eelnõu §-s 19 nähakse ette EIS-i õigused ja kohustused.

Lõike 1 kohaselt on EIS-il õigus nõuda lisaandmeid ja -dokumente ning teha kohapealset

kontrolli. See on vajalik, et EIS saaks kontrollida projekti tegelikku edenemist ja veenduda, et

projektiga ollakse suuteline saavutama meetme eesmärke.

Lõike 2 kohaselt on EIS kohustatud koostama asjakohased juhised ja vormid ning tegema need

taotlejatele kättesaadavaks; avaldama pärast otsuse tegemist oma veebilehel toetuse saaja nime,

projekti nime, toetuse summa ja kogumahu; kaitsma taotluse menetlemise käigus saadud

konfidentsiaalset teavet; kontrollima projektide elluviimist; säilitama vähese tähtsusega abi

andmeid kümme aastat.

9. peatükk

Toetuse tagasinõudmine ja vaie

Eelnõu §-s 20 reguleeritakse toetuse tagasinõudmist.

Lõike 1 kohaselt võib EIS makstud toetuse põhjendatud mahus osaliselt või täielikult tagasi

nõuda riigieelarve seaduse § 55¹ lõike 1 alusel. Lisaks võib toetuse tagasi nõuda, kui toetuse

saaja ei ole täitnud määruses või taotluse rahuldamise otsuses kindlaks määratud kohustusi.

Tagasinõuet tehes arvestatakse rikkumise laadi, ulatust ja mõju toetuse eesmärkide

saavutamisele – tegemist on kaalutlusõigusel põhineva otsusega.

Lõigetes 2 ja 3 täpsustatakse tagasimaksmise ajatamise võimalust. Toetuse saaja taotlusel võib

EIS ajatada tagasimaksmise kuni 12 kalendrikuuks, põhjendatud vajaduse korral pikemaks

ajaks. Ajatamist taotledes peab toetuse saaja selgitama makseraskuste põhjuseid ning esitama

tagasimaksegraafiku. Kui toetuse saaja ei täida kokkulepitud graafikut, võib EIS ajatamise

otsuse kehtetuks tunnistada ja nõuda toetuse tagastamist 30 kalendripäeva jooksul.

Eelnõu §-s 21 sätestatakse vaide esitamise ja menetlemise kord.

Paragrahvis sätestatakse toetuse saaja ja taotleja õiguskaitsevõimalus EIS-i otsuste ja

toimingute suhtes. Isikul on õigus esitada vaie haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, mis

tagab menetlusosalisele võimaluse kaitsta oma õigusi ja huve enne kohtusse pöördumist. Vaide

lahendamine EIS-i poolt on kooskõlas haldusmenetluse seaduse üldpõhimõtetega ning

võimaldab vaidlusi lahendada kiiremini ja paindlikumalt haldusorganis. See aitab vältida

ebavajalikku kohtumenetlust ning võimaldab EIS-il vajaduse korral oma otsuseid või

toiminguid korrigeerida. Säte toetab hea halduse, õigusselguse ja menetlusökonoomia

põhimõtteid ning tagab, et toetuse andmise ja kasutamisega seotud vaidlused lahendatakse

läbipaistvas ja seaduses sätestatud korras.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on vastavuses komisjoni määrusega (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu

toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L,

2023/2831, 15.12.2023).

4. Määruse mõjud

Toetusel on positiivne mõju Eesti majandusele, regionaalarengule ja turismisektorile. Toetus

aitab tugevdada piirkondlikku turismivõimelisust, parandada turismiteenuste kvaliteeti ning

suurendada külastajate rahulolu. DMOde kaudu koordineeritud tegevused avaldavad mõju

kogu piirkondlikule turismisektorile, sh majutus-, toitlustus-, transpordi- ja

meelelahutusvaldkonnale.

Kestliku turismi arendustegevuste toetamine aitab kaasa Eesti turismi pikaajalise

jätkusuutlikkuse tagamisele. Kestlikkuse märgiste ja keskkonnajuhtimissüsteemide

rakendamise toetamine turismiettevõtetes suurendab Eesti kui turismisihtkoha

konkurentsivõimet Euroopa turul, kus kestlikkuse nõuded muutuvad üha olulisemaks.

Digitaalse turismiinfo halduse täiustamine, sealhulgas veebilehe visitestonia.com andmebaasi

ajakohastamine ja piirkonna ettevõtjate digipädevuse suurendamine, aitab kaasa turismisektori

digiüleminekule. Internetis reaalajas broneeritavate teenuste osakaalu kasv parandab

piirkondade turismiettevõtjate konkurentsivõimet ning vähendab turismipotentsiaali

kasutamatajätmist infopuuduse tõttu.

Ligipääsetavuse arendamine avardab turismivõimalusi erivajadusega inimestele ning

suurendavad kaasava turismi majanduslikku potentsiaali.

Meetme rakendamine aitab kaasa pikaajaliste koostöösuhete tekkimisele kohaliku

omavalitsuse, turismiettevõtjate ja teiste piirkondlike osaliste vahel. Selline partnerluspõhine

lähenemine tagab, et turismiarendus lähtub piirkondlikest vajadustest ja potentsiaalist, mitte

üksnes ühtsetest riiklikest standarditest.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega seotud peamised tegevused hõlmavad toetuse taotluste menetlemist,

toetuse andmise otsuste tegemist, toetuse kasutamise seiret ja kontrolli ning aruandluse ja

tagasinõuete menetlemist. Nimetatud tegevusi viib ellu EIS oma tavapäraste rakendus- ja

järelevalvemenetluste raames, kasutades olemasolevaid infosüsteeme ja protsesse.

Määrust rakendades ei lisandu struktuurseid või püsivaid haldustegevusi, kuna toetuse

andmine, aruandlus ja kontrollimine on juba integreeritud EIS-i tööprotsessidesse. Väljaspool

meetmele eraldatud eelarvevahendeid riigieelarvele määruse rakendamisega lisakulusid ei

kaasne.

Määruse rakendamise eeldatavad tulud on kaudsed ja pikaajalised. Toetusmeetme tulemusena

paraneb turismisihtkohtade kvaliteet ja teenuste mitmekesisus, mis omakorda suurendab

külastajate rahulolu ja korduvkülastuste arvu ning turismitulusid. Suurem ja kestlikkusel

põhinev külastajate arv toob kaasa lisatulu majutus-, toitlustus-, transpordi- ja

teenindussektorile ning suurendab maksulaekumisi. Piirkondade turismiandmete parem

kättesaadavus aitab optimeerida investeerimisotsuseid ja turismitoodete arendamist, luues

eeldused pikaajalise konkurentsivõime kasvuks.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile

ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele.

Eelnõu koostamise käigus kaasati DMOde koostöövõrgustiku esindajaid, kelle sisendi

tulemusena täpsustati mitmeid olulisi aspekte: üleminekuperioodil lisaeelarve kasutamine,

omapanuse progressiivse kasvu proportsioonid, aruandluse korraldus, toetatavate tegevuste

loetelu kooskõla turismi tegevuskavas sätestatu ja DMOde tegeliku töökorraldusega. DMOdel

lasub kaasvastutus mitme riikliku tulemusnäitaja saavutamisel, mistõttu on oluline, et meetme

tingimused toetaksid nende sisuliste eesmärkide saavutamist, mitte ei lisaks ebavajalikku

halduskoormust.