From: Rene Pillesson (via procurement Mailing List) <[email protected]>
Sent: Wed, 14 Oct 2026 10:44:41 +0000
To: "[email protected]" <[email protected]>
Subject: [procurement] Elering AS arvamus "Arvamuse küsimine Euroopa Liidu riigihangete määruse eelnõu kohta"

Lugupeetud Karin Madisson

Halduspoliitika asekantsler

Rahandusministeerium

Täname Rahandusministeeriumit võimaluse eest arvamust avaldada.

Elering AS toetab varasemas Rahandusministeeriumi kirjas esitatud Eesti seisukohti ning lisab juurde omapoolsed mõtted.

Positiivsed muudatused

1. 1. Lepingute 15% muudatuse piir ilma ELi piirmäära tingimuseta (art 106 lg 2) ning kehtib ühtlaselt kõikidele lepingu liikidele.
2. 2. Avatud menetluse 20-päevane miinimum (art 34 lg 2).
3. 3. Art 47 punkti c teenused, mida saab hankida otsemenetluses.
4. 4. Täiendavad võimalused julgeoleku ja kriisidega arvestada.
5. 5. Avaramad võimalused piirata kolmandate riikide kaupade, teenuste osalemist.
6. 6. Avatud hankemenetluses läbirääkimiste lubamine.

Meie hinnangul halduskoormust tõstvad sätted

Kahjuks ei ole hetkel veel võimalik määruses kehtestatud nõuetest lähtuvat halduskoormust adekvaatselt hinnata, kuid mõned tähelepanekud meil on:

Artikkel 134 lg 4. Näib olevat põhjendamatu nõuda, et hankijad peaksid kõik üle 10 000 eur maksvad lepingud (või üldse mitte menetlusega korraldatud hankelepingud) NPPDS süsteemi kandma. Olenemata sellest, kes lõplikult selle kohustuse täitmise eest vastutab, põhjustab see nii riigil, kui ka hankijatel täiendavat kulu ja tehnilist keerukust.

Artikkel 108 lg 6. "At the request of the subcontractor and where the nature of the contract so allows, the public buyer shall transfer due payments directly to the subcontractor for services, supplies or works provided to the main contractor. Such measures may include appropriate mechanisms permitting the main contractor to object to undue payments. The arrangements concerning that mode of payment shall be set out in the procurement detail."

Me ei toeta, et määrus sätestab alltöövõtjale maksmise sisuliselt kohustusena hankijale. See lisab projektidesse märgatavalt keerukust ja tõstab halduskoormust. Lisaks on kohustuse vaates ebaselge, kuidas peaks mõistma „where the nature of the contract so allows“, või kas see kohustus peaks katma ka alltöövõtjate alltöövõtjad?

Artikkel 134 lg 3b

„The NPPDS authority shall ensure that the following procurement information is made available through the NPPDS: procurement information relating to procurement procedures below the thresholds referred to in Article 2, where this procurement information is provided in the format corresponding to public summaries specified in the implementing act adopted pursuant to Article 110;“

Selles osas võib tõusta halduskoormus, kui kehtestatakse hankijatele nõue vastav informatsiooni kokkuvõte esitada. Selgusetuks jääb ka see, mida mõeldakse hankemenetlusena: kas ka nö väikehange jms.

Küsimusi tekitab NPPDS lahendus üldisemalt. Näiteks praegusest määrusest võib jääda arusaam, et hankija peab esitama üsna sisulised andmed ja otsuste põhjendused, sh ka hankija enda majasisesed sisulised otsustamise kohad (artikkel 109 lg 1). Olenemata sellest, kuidas tõlgendada „internal decisions for the preparation or correction of the procurement detail“, lisab see ilmselgelt oluliselt täiendavat keerukust ning halduskoormust.

Mõned Elering AS-i kommentaarid määruse osas

Ettepanek 1. Artikkel 73 lg 2 c

„Public buyers may do one or more of the following: reject a tender where the value of Union or covered goods, services or works  contained in the tender is below 50 % of the total estimated value of the tender.“

Erinevalt sama artikli punkt 2 a on nimetatud säte sarnane praegu kehtiva direktiivi toimimise loogikaga – punkt 2a puhul diskretsiooni peale pakkumuste laekumist ei ole, siis punkt 2c on see olemas. Eleringi ettepanek on, et segalepingute puhul saaks seda alust rakendada pakkumuste väärtuste puhul eraldi vastavalt sellele kas tegemist on ehituse, asja või teenusega.  Ehk siis kui leping sisaldab nii ehitust kui ka asjade tarnet, siis seda 50% saaks rakendada ka asjade koguväärtuse puhul, arvestamata ehituse väärtust sinna 50% sisse. Selline võimalus võiks olla hankija enda kehtestada, kuivõrd määruse art 73 p 3 sätestab nagunii nõude viidata RHAD-is.

Ettepanek 2. Artikkel 52 lg 1

„Public buyers shall, when purchasing goods, services or works purchase only products, services and works with a high energy efficiency performance, unless this is not technically feasible. To that end they shall:“

Ettepanek on loobuda kohustuslikust rakendamisest või laiendada erandit „unless“ täiendavalt: (a) pole majanduslikult põhjendatud; (b) turul konkurents puudub või (c) kui varasemas riigihankes ei esitatud nimetatud nõuete osas nõuetekohast pakkumust. Võib ka kaaluda näiteks sarnast lähenemist nagu on IAA artikkel 11 p 3.

Ettepanek 3. Artikkel 47 b i

„additional deliveries during not more than two years by the original supplier which are intended either as a partial replacement of supplies or installations or as the extension of existing supplies or installations, where a change of supplier would entail disproportionate costs or technical difficulties for the public buyer.“

Ettepanek #1 on ajalist piirangut täpsustada, hetkel jääb selgusetuks, kas siin tuleb mõista aega algse lepingu sõlmimisest, algse tarne lõpetamisest või lisalepingu kestust. Olenemata tõlgendusest, tuleks kaaluda aja pikendamist, näiteks vähemalt 4 aasta peale, või loobuda ajalisest piirangust või lisada erandi võimalus. Keerukate seadmete eluiga on tavaliselt rohkem kui 2 aastat, mis sisuliselt tähendab, et eluliselt on võimalik stsenaarium, kus võib tekkida pikema aja jooksul põhjendatud täiendav hankevajadus.

Ettepanek #2 on laiendada sõnastust selliselt, et oleks sõnaselgelt tagatud võimalus remondi-ja hooldusteenuseks või olemasoleva asja täielik väljavahetamine (hetkel on sõnastuses partial).

Ettepanek 4. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus

Erinevalt kehtivast direktiivist puudub määruse ettepanekus võimalus korraldada riigihange hanketeadet avaldamata (VTA), kui varasemas riigihankes esitatud pakkujad või pakkumused ei vasta nõuetele.

Ettepanek on see alus määrusesse tagasi tuua.

Ettepanek 5. Pakkumuste esitamise tähtajad

Erinevalt direktiivist puudub määruses võimalus avatud menetluses pakkumuste esitamise tähtaegu lühendada. Praktikast tulenevalt teeme ettepaneku avatud hankemenetluses tähtaegade lühendamise võimalus reguleerida sarnaselt kehtivale direktiivile (direktiiv artikkel 45 lg 3). Hankijal ei ole alati võimalik tähtaegadest kinni pidada, samas puudub tal ka alus rakendada määruse artiklit 48.

Ettepanek 6. Lepingu muudatustest teavitamine

Artikkel 106 lg 6 kehtestab, et teavituse registrile peab esitama enne lepingu muutmist. Leiame, et see on praktikas küsitavusi tekitav, kuivõrd sisuliselt selleks hetkeks veel lepingut muudetud ei ole.

Küsimusi tekitab:

1. a. kas piisab saatmisest või peab olema avaldatud (art 112 lg 1: kuni 5 päeva);
2. b. mis on tagajärg avaldamata jätmisel – kas lepingu muudatust on tühine vms.
3. c. mis juhtub, kui teade esitatakse, aga muudatust ei tehta.

Ettepanek 7. Raamlepingu kestus

Artikkel 103 kehtestab raamlepingu kestused, mis on kehtivast direktiivist oluliselt lühemad (direktiiv artikkel 51). Palume kaaluda võrgustikusektorile pikemate tähtaegade kehtestamist. Arvestada tuleb, et võrgustikusektori puhul on investeeringud pikemaajalised ja tihti ka tehniliselt keerukad.

Ettepanek 8. Standarddokumendid

Artikkel 138 lg 2 punkt c. Mõistame, et nimetatud kohustus ei tulene hankijale, kuid mõned küsimused, millele tasub tähelepanu juhtida: (a) Kas standarddokumendid on kohustuslikud või ainult soovituslikud; (b) Mis on “suur taristuprojekt” ja “pikaajaline leping”. Lisaks tekitab küsimusi kehtestatud lepingute muutmise eelkontrolli institutsioon ning pigem me ei poolda selle rakendamist.

Kõike paremat soovides