Lisa – muudatusettepanekud

planeerimisseaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

(strateegiliste investeeringute ekspressrada)

eelnõule (906 SE)

1. Sõnastada eelnõu § 1 punktis 1 esitatud § 4 lõige 11 järgmiselt:

„(11) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium täidab strateegiliselt olulise investeeringuga

rajatava ehitise (edaspidi strateegiliselt oluline ehitis) kohta koostatava riigi eriplaneeringu ja

ehitusseadustiku 131. peatükis sätestatud strateegiliselt olulise ehitise menetluses ühtse

kontaktpunkti ülesandeid. Ühtne kontaktpunkt korraldab strateegiliselt olulise investeeringu

hindamise ja koordineerib asjaomaste menetluste läbiviimist.“;

Selgitus: muudatusega parandatakse sätte sõnastust ning tuuakse lühendatud mõiste välja kohe

peale selle esmakordset mainimist.

2. Sõnastada eelnõu § 1 punktis 2 esitatud § 27 lõiked 1 ja 2 järgmiselt:

„(1) Riigi eriplaneeringu eesmärk on sellise olulise ruumilise mõjuga või strateegiliselt olulise

ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline

huvi.

(2) Riigi eriplaneeringu võib koostada riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, transpordi,

jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise valdkonnas või strateegiliselt olulise ehitise

kavandamiseks.“;

Selgitus: täpsustatakse kehtivat sõnastust nii, et oleks selgemini aru saada, et riigi eriplaneeringu

koostamine ei ole ilmtingimata vajalik, milleks asendatakse lõike teise lause tekstis senini olnud

sõna „koostatakse“ sõnadega „võib koostada“. Praktikas on seda tihti tõlgendatud kui kohustust,

mis aga ei ole asjakohane. Niisamuti vajab märkimist, et strateegiliselt olulise ehitise puhul on

seda võimalik eelnõus kavandatud muudatuste järgselt rajada ka projekteerimistingimustega ehk

võib tekkida ebakõla ja jääda vale mulje, justkui riigi eriplaneering on strateegiliselt olulise

investeeringuga rajatava ehitise puhul alati vajalik. Lõikest 1 jäetakse välja seega viimane lause,

kuna tegemist on sisuliselt dubleeriva nõudega, kuna PlanS § 27 lõige 4 tagab merealal riigi

eriplaneeringu koostamise kohustuse juba käesoleval ajal.

Eelnõukohase PlanS § 27 lõike 2 sõnastust muudetakse ning jäetakse välja viited konkreetsetele

ehitistele ja nendega seotud lävenditele. Muudatus tagab parema õigusselguse, kuna lävendeid on

praktikas tõlgendatud kui riigi kohustust algatada riigi eriplaneering. Edaspidi aga seotakse

PlanS § 27 lõige 1 (riiklik või rahvusvaheline huvi) PlanS § 27 lõikega 2 (riigi huviga seotud

valdkonnad) selgemini ilma konkreetsete viidetega ehitistele ja lävenditele.

3. Jätta eelnõust välja § 1 punkt 3 ja muuta vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni.

Selgitus: eelnõust jäetakse välja PlanS § 27 täiendamine lõikega 11, millega nähti ette, et riigi

eriplaneeringu võib koostada riigi territooriumi või selle osa kohta, et kavandada PlanS § 27

lõikes 1 nimetatud tingimustele vastavaid ehitisi ehk ehitise, mille vastu on suur rahvusvaheline

või riiklik huvi ja kui planeeritakse strateegilisi ehitisi. Sätte järele siiski sisuline vajadus puudub,

kuna juba kehtiva seaduse järgi ei ole välistatud riigi eriplaneeringuga hõlmata ka kogu riigi

territooriumi. Lisaks on viide strateegiliselt olulisele ehitisele lisatud PlanS § 27 lõikesse 1,

mistõttu muutub eelnõukohane PlanS § 27 täiendamine lõikega 11 mittevajalikuks.

4. Sõnastada eelnõu § 1 punkt 4 (olemasolevas numeratsioonis) järgmiselt:

„4) paragrahvi 27 täiendatakse lõigetega 31–34 järgmises sõnastuses:

„(31) Strateegiliselt oluline investeering käesoleva seaduse tähenduses on tööstuses, töötlemises

või tootmises või nendega seotud valdkondades tehtav suuremahuline projekt, mille raames

tehakse investeering, millel on oluline mõju Eesti majandusele, sealhulgas kohaliku väärtusahela

kujundamise või tugevdamise kaudu. Riiklikku või rahvusvahelist huvi sellise investeeringu vastu,

investeeringu teostatavust ja kapitalimahtu hindab valitsusasutuste ja kohaliku omavalitsuse

üksuse esindajast koosnev hindamiskomisjon.

(32) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega:

1) strateegiliselt olulise investeeringu kindlaksmääramise täpsemad nõuded, millega nähakse ette

investeeringu vähim lubatud kapitalimaht, projekti valdkond, taotlejale esitatavad registrijärgse

asukoha tingimused, taotlusele esitatavad nõuded ja taotluse menetlemise kord;

2) strateegiliselt olulise investeeringu hindamise korra, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 31

sätestatud hindamiskriteeriume;

3) strateegiliselt olulise investeeringu hindamiskomisjoni ja eksperdikomisjoni moodustamise

korra ning komisjonide töökorralduse põhimõtted.

(33) Strateegiliselt oluliseks investeeringuks määramise otsus kehtib viis aastat. Kui strateegiliselt

olulisele ehitisele on antud ehitusluba, kehtib strateegiliselt oluliseks investeeringuks määramise

otsus ehitisele kasutusloa andmiseni.

(34) Strateegiliselt oluliseks investeeringuks määramise otsuse võib käesoleva paragrahvi lõike 31 alusel moodustatud hindamiskomisjon kehtetuks tunnistada juhul, kui: 1) selleks on ülekaalukas avalik huvi; 2) projekti elluviimisel ei ole järgitud strateegiliselt olulise investeeringu määramise aluseks olnud projekti; 3) taotleja loobub projekti elluviimisest; 4) projekti elluviija on pankrotistunud või likvideeritud.“;“;

Selgitus: võrreldes algse sõnastusega on sättesse (vt eelnõukohase lõike 31 esimene lause) lisatud

sõna „töötlemises“, millega laiendatakse sätte kohaldamisala sellistele tegevustele, mis on

lähedalt seotud tööstuse ja tootmisega, ja nendega sarnased, kuid millele ei pruugi kumbki

kategooria otseselt laieneda. Vastavalt eesti keele seletavale sõnaraamatule mõistetakse

töötlemisena kunstis või loomingus teose muudetud, edasiarendatud versiooni, või aine või

materjali puhul selle muutmist, edasiarendust, millegagi mõjutamist, viimistlemist1. Töötlemisena

saab muu hulgas käsitada ka andmetöötlust (nt andmelaod), ringmajandusega seotud tegevust

jms.

Eelnõu praeguses sõnastuses on termin „strateegiliselt oluline investeering“ määratletud sama

termini „investeering“ kaudu. Terminit „investeering“ kasutatakse igas õigusaktis erinevas

tähenduses, mistõttu see ei ole üldtuntud või seadustes üheselt defineeritud termin. Kuna PlanS-i

muutmise seisukohalt on „strateegiliselt olulise investeeringu“ sisustamine määrava tähtsusega,

siis peaks seaduses toodud definitsioon ammendavalt kirjeldama termini tähtsust omavaid

tunnuseid. Selles tulenevalt tuuakse sisse sõna „projekt“, võimaldab siduda strateegiliselt olulise

1 EKI

investeeringu konkreetse tervikliku tegevuste kogumiga, mille elluviimiseks tehakse

kapitalimahutusi ning millega luuakse või suurendatakse tootmis- või muud tegevusvõimekust.

Kapitalimahutuse all peetakse silmas projekti elluviimiseks raha, mis võib hõlmata muu hulgas

ehitiste ehitamist ning muu projekti elluviimiseks vajaliku tootmis- või tegevusvõimekuse loomist

või suurendamist. Samuti asendatakse „laiem mõju Eesti majandusele“ tunnusega „oluline mõju

Eesti majandusele“. Mõju olulisuse hindamisel võetakse arvesse eelkõige projekti panust kohaliku

väärtusahela kujundamisse või tugevdamisse ning muid projekti elluviijast väljapoole ulatuvaid

majanduslikke mõjusid. Selliseks mõjuks võib muu hulgas olla kohalike alltöövõtjate ja

teenusepakkujate kaasamine, taristu arengu toetamine, oskustööjõu vajaduse ja tööhõive

suurenemine ning mõju regionaalarengule.

Eelnõukohase strateegiliselt olulise investeeringu teenuse disaini tulemusel on selgunud vajadus

määratleda strateegiliselt olulise investeeringu staatuse ajaline kestvus, mille möödumisel lakkab

staatuse kehtivus. Muudatuse eesmärk on piiritleda otsuse kehtivusaega, tagades selliselt

õigusselgust ning aidates juhtida osapoolte ootusi. Otsuse kehtivuse perioodiks on valitud 5 aastat,

kuna selle aja jooksul on ette näha, et ka keerulisemad projektid on võimalik ära planeerida ning

nende rajamiseks ehitusluba kätte saada. Kui ehitusluba on antud, kehtib strateegiliselt oluliseks

investeeringuks määramise otsus ehitisele kasutusloa andmiseni. Silmas tuleb pidada, et kui

strateegilist investeeringut ei ole pikema aja jooksul ellu viidud, võib eeldada, et elluviimist

mõjutavad asjaolud (nt ruumiga seotud muutused) on oluliselt muutunud. Samuti, riigil peab

tekkima ka võimalus hinnata ressursivajadust ning ootust ressursi kasutamisele ja taotlejatele

tekib selge ajaraam, mille jooksul tuleb otsuse alusel tegutseda. Strateegiliselt oluliseks

investeeringuks määramise õigus on eelnõukohase PlanS §-i 27 alusel moodustatud

hindamiskomisjoni pädevuses. Tegemist on haldusaktiga, kuna sellega luuakse taotlejale õigus

kasutada eelnõuga ettenähtud erimenetlust. Strateegiliseks investeeringuks määramise otsusele

võib konkreetset tähtaega määrata, kuna see on lubatud haldusmenetluse seaduse § 61 lõikega 2.

Selline tingimus tuleb ette näha seadusega.

Niisamuti jõuti teenusdisaini käigus tõdemusele, et seadusega tuleb ette näha need asjaolud, mille

esinemisel peab olema võimalik staatuse kehtetuks tunnistamine. Selleks võivad olla ülekaalukas

avaliku huvi, näiteks julgeolekukaalutlused (lõike 34 punkt 1). Samuti nähakse ette, et kehtetuks

tunnistamine on lubatav juhul, kui staatuse saanud projekti asemel viiakse ellu hoopis mõnda

muud projekti, mis ei vasta staatuse saanud projekti sisule (lõike 34 punkt 2). PlanS § 129 lõike 1

punkti 2 eeskujul nähakse ette võimalus, et projekti elluviimisest loobutakse ehk loobujaks saab

olla isik, kes staatust taotles (lõike 34 punkt 3). Lisaks nähakse ette, et staatuse võib tunnistada

kehtetuks, kui projekti elluviija on pankrotistunud või likvideeritud (lõike 34 punkt 4).

Pankroti või likvideerimise korral ei ole välistatud, et ettevõtte õigused ja kohustused võivad

teisele ettevõttele üle minna, muu hulgas ka strateegiliselt olulise investeeringu projekti staatus.

Siin tuleb aga silmas pidada asjaolu, et staatuse andmise puhul hinnatakse ka ettevõtjat ja tema

võimekust, mistõttu ei saa automaatselt eeldada, et omandaja ettevõte on samaväärselt võimeline

projekti ellu viima.

5. Sõnastada eelnõu § 1 punktis 6 (olemasolevas numeratsioonis) esitatud § 272 järgmiselt:

㤠272. Riigi eriplaneeringu kehtestamine detailse lahenduse alusel

(1) Riigi eriplaneeringu koostamisel võib loobuda asukoha eelvaliku menetlusest ja kehtestada

planeeringu detailse lahenduse alusel, kui esitatakse taotlus käesoleva seaduse § 27 lõike 32 alusel

kehtestatud määruse tingimuste kohase investeeringuga rajatava ehitise kavandamiseks. Sellisel

juhul algab menetlus detailse lahenduse koostamise taotluse esitamisega planeeringu koostamise

korraldajale.

(2) Detailse lahenduse koostamise menetluses lähtutakse käesoleva seaduse §-dest 28 ja 29.

Detailse lahenduse koostamise menetluses avaldatakse teated vaid planeeringu koostamise

korraldaja veebilehel ning käesoleva seaduse § 44 lõikes 2 nimetatud asutusi ja isikuid teavitatakse

kirjalikult. Muus osas rakendatakse menetlusele riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise

sätteid.

(3) Kui riigi eriplaneeringu koostamisel detailse lahenduse alusel on algatatud keskkonnamõju

strateegiline hindamine, lähtutakse järgmistest erisustest:

1) riigi eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise võib läbi viia

koordineeritult koos strateegiliselt olulise ehitise keskkonnamõju hindamisega, lähtudes

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-s 284 sätestatust;

2) käesoleva lõike punkti 1 kohaldamisel teavitatakse käesoleva seaduse § 44 lõigetes 1 ja 2

nimetatud asutusi ja isikuid;

3) enne riigi eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande

esitamist kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks tuleb küsida käesoleva seaduse § 44 lõigetes

1 ja 2 nimetatud asutuste ja isikute seisukohta keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes

kogutava teabe ulatuse kohta.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 sätestatud seisukohtade esitamiseks määrab riigi

eriplaneeringu koostamise korraldaja tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva.

(5) Riigi eriplaneeringu detailse lahendusena kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tehakse

hiljemalt riigi eriplaneeringu ajakavas märgitud tähtpäevaks, kui taotlus vastab käesoleva seaduse

§ 3 lõike 6 punkti 21 alusel kehtestatud määruse kohase menetluse läbiviimise taotluse nõuetele.“;

Selgitus: ettepanekuga muudetakse eelnõukohase PlanS § 272 lõike 5 esimest lauset ning nähakse

ette, et riigi eriplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tehakse hiljemalt

eriplaneeringu ajakavas märgitud tähtpäevaks. Senini nähti ette otsuse tegemine ühe aasta

jooksul, mis ei pruugi aga teenusdisaini koostamise ajal selgunud asjaolude pinnalt siiski võimalik

olla. Senine 1-aastane tähtaeg lähtus eeldusest, et ettevõtja siseneb ekspressrajale küpse

projektiga, kuid teenusdisaini raames on selgunud, et enamik põhimõttelisi otsuseid ei pruugi olla

projekti esitamise ajaks siiski teada, mistõttu ei pruugi 1-aastane tähtaeg olla järgitav. Selgus, et

ettevõtjate vaatest oluline ei ole niivõrd menetluse suur kiirus, kuivõrd just menetluse kindlus ja

kokkulepitud ajakavas püsimine (sh kui lepitakse kokku, et tulemuseni jõutakse ühe aastaga, siis

see on kõigile selge ja pingutatakse ajakavas püsimise nimel). Muudatusettepanekuga nähakse

seega ette, et taotlejaga lepitakse konkreetses ajakavas kokku ning see lisatakse planeeringu

dokumentidele. Seega on nii taotlejal kui planeerimisalase tegevuse korraldajal selge kokkulepe

ja vastutus ajakava osas.

6. Sõnastada eelnõu § 1 punktis 14 (olemasolevas numeratsioonis) esitatud § 28 lõike 5 punkt 4

järgmiselt:

„4) otsus keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise ning selle

põhjuste kohta.“;

Selgitus: tegemist on sõnastuse ebatäpsuse parandamisega. Eelnõu senine tekst ei moodustanud

lõike sissejuhatava tekstiga loogilise terviku ning muudatusega see puudus eemaldatakse. Seega

peab riigi eriplaneeringu teade sisaldama KeHJS § 35 lõikes 5 nimetatud andmeid.

7. Sõnastada eelnõu paragrahvi 4 punktis 1 esitatud § 284 järgmiselt:

„§ 284. Strateegiliselt olulise ehitise ja kaitsetööstuspargi keskkonnamõju hindamise erisus

(1) Käesolevas paragrahvis sätestatud erisust kohaldatakse planeerimisseaduse § 27 lõikes 31

nimetatud strateegiliselt olulise ehitise ja kaitsetööstuspargi keskkonnamõju hindamisele.

(2) Kui strateegiliselt olulise ehitise püstitamisel või kaitsetööstuspargi rajamisel on vaja koostada

riigi eriplaneering ja läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine ning sama tegevuse

kavandamisega seoses algatatakse keskkonnamõju hindamine käesoleva seaduse § 261 alusel, võib

keskkonnamõju hinnata koordineeritult koos riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise

hindamisega.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud keskkonnamõju hindamise võib algatada ka juhul, kui

kavandatav tegevus ei ole kooskõlas selle asukohaga seotud kitsenduste või kehtiva planeeringuga.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaldamisest peab otsustaja teavitama käesoleva seaduse §-s 23

osutatud asjaomaseid asutusi ja isikuid.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaldamise korral võib keskkonnamõju hinnata või

keskkonnamõju hindamist ja keskkonnamõju strateegilist hindamist juhtida sama juhtekspert või

eksperdirühm juhteksperdi juhtimisel.“;“;

Selgitus: eelnõu algses sõnastuses oli kaitsetööstuspargi osas ette nähtud erand üksnes lõikes 1,

mis aga ei võta arvesse normitehniliselt vajadust lisada sama erand ka sätte pealkirja ja

paragrahvi lõikesse 2. Muudatusettepanekuga kõrvaldatakse vormilised puudused.

Täpsustusena on vaja märkida, et kaitsetööstuspark võib olla riigi eriplaneeringuga kavandatav

ja rajatav riigi strateegilisel juhtimisel eriliigiline tööstusala, kuhu koondatakse kaitsevaldkonna

jaoks vältimatult vajalik tootmis-, arendus-, katsetus-, ladustamis-, hooldus- ja tugitaristu.

Tegemist ei ole rangelt võttes eelnõukohase PlanS § 27 lõikes 31 ega KeHJS § 3 lõikes 2 nimetatud

ehitiste kogumiga. Juhul, kui tegemist on üksnes riigikaitselise ehitise rajamise vajadusega, siis

kohaldatakse sellise ehitise ehitamisele PlanS § 2 lõikes 2 ja KeHJS § 1 lõike 3 punktis 1 nimetatud

erandit.

Eelnõuga nähakse ette, et riigi eriplaneeringute koostamise korral ei ole keskkonnamõju

strateegiline hindamine erinevalt kehtivast õigusest alati kohustuslik. Juhul, kui kekskonnamõju

strateegilise hindamise algatamine ei ole kohustuslik, peab hindama kavandatava tegevuse sisu

ning vastavalt sellele otsustama, kas kekskonnamõju strateegiline hindamine on kaitsetööstuspargi

riigi eriplaneeringu koostamisel vaja algatada või mitte.

8. Täiendada eelnõu §-ga 6 järgmises sõnastuses:

„§ 6. Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse muutmine

Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast tekstiosa „nimetatud sõjarelva,“ tekstiosaga

„relvasüsteemi, sõjarelva“;

Selgitus: alates 01.01.2025 on muutunud RelvS 111. peatüki 2. jao pealkiri ning väljendit

„sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemisega tegelev ettevõtja“

kasutatakse RelvS-is läbivalt, mistõttu viiakse käesoleva muudatusega säte kooskõlla RelvS-ist

tulenevaga.

2) paragrahvi 4 lõike 1 punktist 5 jäetakse välja tekstiosa „või Eestis leiduva Euroopa Komisjoni

koostatud Euroopa Liidu kriitilise tähtsusega toorainete loetelus sisalduva toorme;

Selgitus: muudatusega jäetakse välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse (edaspidi

VUHS) § 4 lõike 1 punktist 5 välja viide Eestis leiduvale Euroopa Liidu kriitilise tähtsusega

toormele. Muudatus on seotud § 4 lõike 1 punkti 51 lisamisega (vt järgmine punkt), millega

hõlmatakse välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise regulatsiooniga Euroopa Parlamendi

ja Nõukogu määruse (EL) 2024/1252, 11. aprill 2024, millega sätestatakse kriitiliste toormete

kindlate ja kestlike tarnete tagamise raamistik ja muudetakse määrusi (EL) nr 168/2013, (EL)

2018/858, (EL) 2018/1724 ja (EL) 2019/1020 (edaspidi EL määrus 2024/1252) lisas 1 nimetatud

strateegiliste toormete väärtusahela tegevustega seotud ettevõtjad. Käesoleva sätte alusel hakatakse lugema sihtettevõtjaks vaid ettevõtja, kellel on geoloogilise

uuringu või kaevandamisluba põlevkivi uurimiseks või kaevandamiseks, lähtuvalt

maapõueseaduses sätestatust. Põlevkivi puudutavas osas jääb regulatsioon samaks.

3) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:

„51) ettevõtja, kes tegeleb Eestis Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2024/1252,

millega sätestatakse kriitiliste toormete kindlate ja kestlike tarnete tagamise raamistik ja

muudetakse määrusi (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1724 ja (EL) 2019/1020 lisas 1

nimetatud toorme uurimistöö, uuringu, kaevandamise, varumise, töötlemise, ringlussevõtu või

taaskasutamisega ja kellel on selleks seadusest tulenev luba või talle kehtib vastav loakohustus;“;

Selgitus: VUHS § 4 lõikele 1 lisatakse punkt 51, millega sätestatakse, et sihtettevõtjaks loetakse

ettevõtja, kes tegeleb nii Eestis leiduva, kui ka Eestis mitteleiduva EL määruse 2024/1252 lisas 1

nimetatud strateegilise toorme uurimistöö, uuringu, kaevandamise, varumise, töötlemise,

ringlussevõtu või taaskasutamisega.

Muudatuse eesmärk on laiendada VUHS § 4 lõikes 1 sätestatud sihtettevõtjate ringi viisil, mis

tagab senisest tõhusamalt riigi julgeoleku ja avaliku korra kaitse. Strateegilised toormed on EL

õigusraamistiku kohaselt sellised toormed, millel on võtmetähtsus rohe- ja digipöörde

tehnoloogiates, kaitsetööstuses, lennundus- ja kosmosesektoris ning muudes ühiskonna

toimimiseks kriitilise tähtsusega valdkondade ning mille tulevikunõudlus kasvab eeldatavasti

märkimisväärselt.

Tegemist on kriitiliste toormete kitsama alamrühmaga, mille puhul on Euroopa Liidu tasandil

tuvastatud eriti suur strateegiline tähtsus. Käesoleval hetkel on EL strateegiliste toormete

nimekirjas 17 nimetust2 ja kriitiliste toormete nimekirjas on 34 nimetust3. Osasid neist toormetest

leidub ka Eesti maapõues.

Muudatusega soovitakse katta strateegiliste toormete väärtusahela kõik etapid - uurimistöö,

uuring, kaevandamine, töötlemine, ringlussevõtt, taaskasutamine ja varude loomine. Toormete

uurimistöö, uuring, kaevandamine, töötlemine, ringlussevõtt ja taaskasutamine on loakohustusega

tegevused ning sihtettevõtjaks on ettevõtja, kellel on selleks seadusest tulenev luba, aga ka

2 Strateegiliste toormete nimekiri on EL-i määruse 2024/1252 I lisas. 3 Kriitiliste toormete nimekiri on EL-i määruse 2024/1252 II lisas.

ettevõtja, kellel vastav luba puudub, kuid kellele kehtib loakohustus. Varumine käesoleval hetkel

luba ei vaja.

Kolmandate riikide või nendega seotud isikute kontroll muudatusega hõlmatud tegevuste üle võib

suurendada tarnehäirete, strateegilise sõltuvuse või põhjendamatu välismõju riski ning seeläbi

ohustada riigi julgeolekut ja avalikku korda. Eelnimetatud tegevustega tegelevad ettevõtjad on

riigi julgeoleku ja varustuskindluse seisukohalt strateegilise tähtsusega ning seetõttu võivad neisse

tehtavad välisinvesteeringud kujutada endast riski, mida tuleb hinnata VUHS-i kohases

menetluses.

Muudatusega viiakse VUHS osaliselt kooskõlla Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL)

2026/1386, 17. juuni 2026, milles käsitletakse liitu tehtavate välisinvesteeringute taustauuringuid

ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2019/452 (edaspidi EL määrus 2026/1386).

Viidatud määruse artikli 4 lõike 15 punkt e kohaselt tuleb liikmesriikidel kohaldada

välisinvesteeringute taustauuringuid ettevõtjate suhtes, kes tegelevad määruse (EL) 2024/1252 I

lisa 1. jaos loetletud strateegiliste toormetega seotud maavarauuringute, kaevandamise,

töötlemise, ringlussevõtu, taaskasutamise või varude loomisega. EL määrus 2026/1386 võeti vastu

17.06.2026, kuid kohaldama tuleb seda hakata alates 17. jaanuarist 2028. Ülejäänud määruse

kohaldamiseks vajalikud seadusemuudatused valmistatakse ette eraldi.

Muudatusega ajakohastatakse sihtettevõtjate määratlust, võttes arvesse strateegiliste toormetega

seotud tegevuste kasvavat majanduslikku ja strateegilist tähtsust. Muudatusega tagatakse, et

välisinvesteeringute hindamise raamistik vastab paremini muutunud geopoliitilisele olukorrale

ning hõlmab tegevusvaldkondi, millel võib olla laiem mõju majanduse ja tarneahelate toimimisele.

VV arutas teemat aprillis 2026 ning andis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile

ülesande määratlus vastavusse viia.

Varasemalt eelnõu 853 SE menetluses esitatud seadusemuudatuse ettepanekus lähtuti EL määruse

2024/1252 II lisa kriitiliste toormete loetelust. Käesolevas ettepanekus kasutatakse selle asemel

EL määruse 2024/1252 I lisa sätestatud strateegiliste toormete loetelu. Muudatus on tingitud EL

määruse 2026/1386 vastuvõtmisest, mille kohaselt tuleb liikmesriikide kohustuslik

miinimumkohaldamisala siduda just strateegiliste, mitte kõigi kriitiliste toormetega. Selline

lahendus vastab täpsemalt EL välisinvesteeringute taustauuringute raamistikule ning võimaldab

keskenduda suurima julgeoleku- ja varustuskindluse tähtsusega tegevustele.

Muudatusega mõjutatud ettevõtjate arv on üle 20. Mõju on siiski piiratud, sest loakohustus ei

laiene kõigile mõjutatud ettevõtjatega seotud tehingutele, vaid üksnes kolmandatest riikidest pärit

välisinvestorite investeeringutele juhul, kui omandatakse sihtettevõtjas oluline osalus või kontroll

või sihtettevõtja tegevuseks vajalik ettevõte, käitis või vara.

Kavandatavate ja VUHS-i kohaldamisalasse kuuluvate tehingute puhul seisneb halduskoormus

välisinvestorile ja sihtettevõtjale eelkõige vajaduses hinnata enne tehingu lõpuleviimist, kas

välisinvesteeringu loa taotlemine on vajalik ning esitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ametile hindamiseks vajalikud andmed ja dokumendid.

Muudatus suurendab eelkõige Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ning

välisinvesteeringukomisjoni töökoormust, sest lisanduda võib loataotlusi uutes muudatustega

hõlmatud tegevusvaldkondades. Mõju tegelik ulatus sõltub loamenetluste arvust. Muudatus aitab

paremini kaitsta Eesti majandusjulgeolekut, strateegiliste sisendite kättesaadavust ning avaliku

korra ja julgeoleku seisukohalt oluliste tarneahelate toimimist.

Käesolev muudatusettepanek esitatakse eelnõu 906 SE menetluse raames selle pärast, et käesoleva

seadusemuudatuse objektiks olevad ettevõtted kuluvad juba praegu eelnõu 906 SE skoopi (vt

eelnõu seletuskirja lisas 1 sisalduva rakendusakti kavandi number 1 §-i 2 lõiget 2) ning

ekspressraja käivitamine vajab igal juhul ka VUHS-i muutmist.

4) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 51 nimetatud mõisteid kasutatakse järgmises

tähenduses:

1) uurimistöö – uurimistöö maapõueseaduse § 4 lõike 1 tähenduses;

2) uuring – uuring maapõueseaduse § 4 lõike 2 tähenduses;

3) kaevandamine – kaevandamine maapõueseaduse § 6 lõike 1 tähenduses;

4) töötlemine – töötlemine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 51 nimetatud määruse artikli 2

lõike 8 tähenduses;

5) ringlussevõtt – ringlussevõtt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 51 nimetatud määruse artikli

2 lõike 10 tähenduses;

6) taaskasutamine – taaskasutamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 51 nimetatud määruse

artikli 2 lõike 35 tähenduses;

7) varumine – varumine on teatavas koguses tooraine ladustamine tulevaseks kasutamiseks,

sealhulgas võimaliku nappuse ennetamiseks.

Selgitus: lisatud sättes defineeritakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 51 kasutatud mõisted.

Uurimistöö sisustamisel tuleb lähtuda MaaPS § 4 lõikest 1. Uuringu sisustamisel tuleb lähtuda

MaaPS § 4 lõikest 2. Kaevandamise sisustamisel tuleb lähtuda MaaPS § 6 lõikest 1. Töötlemise,

ringlussevõtu, ja taaskasutamise sisustamisel tuleb lähtuda EL määruse 2024/1252 artikli 2

lõigetest 8, 10 ja 35. Varumine on defineeritud EL määruse 2026/1386 artikli 2 lõikes 22 sätestatud

viisil.

5) seadust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses:

„§ 41. Strateegiliselt olulise investeeringu hindamine (1) Planeerimisseaduse § 27 lõikes 31 nimetatud strateegiliselt olulise investeeringu usaldusväärsust hinnatakse käesolevas seaduses sätestatud välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise alustest lähtudes, kui projekti elluviija on välisinvestor käesoleva seaduse § 3 tähenduses. Strateegiliselt olulise investeeringu usaldusväärsuse hindamisele kohaldatakse käesolevas seaduses sätestatud menetluskorda käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega. (2) Strateegiliselt olulise investeeringu usaldusväärsuse hindamise tulemusena annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet investeeringu usaldusväärsuse kohta hinnangu, mida võetakse arvesse planeerimisseaduse § 27 lõikes 31 nimetatud strateegiliselt olulise investeeringu staatuse andmise otsustamisel. (3) Käesolevas paragrahvis nimetatud strateegiliselt olulise investeeringu usaldusväärsuse hindamise taotluses esitatakse välisinvesteeringu kirjeldus koos äriplaaniga ning välisinvestori, tema omandistruktuuri, tegeliku kasusaaja ja majandustegevuse andmed ning välisinvesteeringu väärtus, rahastamisallikas ja ajakava ning olemasolul andmed sihtettevõtja ja sihtettevõtja osa kohta. (4) Käesolevas paragrahvis nimetatud strateegiliselt olulise investeeringu hindamisel kohaldatakse

käesoleva seaduse § 10 lõigetes 3 ja 4 sätestatut asjakohases ulatuses.“.“. Selgitus: PlanS eelnõuga nähakse ette strateegiliste investeeringute mõiste ning nende

elluviimiseks luuakse eraldi kiirendatud menetluse reeglid. Strateegilised investeeringud on eelnõu

kohaselt sellised investeeringud, mille elluviimine mõjutab Eesti majandust laiemalt, mistõttu peab

Eesti julgeoleku ja avaliku korra kaitse seisukohalt ette nägema selliste investeeringute hindamisel

muu hulgas vajaduse hinnata nende usaldusväärsust. Eelnõu väljatöötamisel juhiti tähelepanu

asjaolule, et strateegilise investeeringu hindamiseks tuleb ette näha erinorm välisinvesteeringu

usaldusväärsuse hindamise seaduses (VUHS), mida juba käesoleval ajal kasutatakse

investeeringute hindamiseks, kuid teises kontekstis.

Strateegiliselt oluline investeering ei muutu VUHS-i tähenduses välisinvesteeringuks, kuid

kolmanda riigi investori puhul kohaldatakse selle usaldusväärsuse hindamisel VUHS-is sätestatud

hindamisaluseid ja menetluskorda. Hindamise tulemusena ei anta VUHS-i kohast

välisinvesteeringu luba, vaid kujundatakse hinnang projekti usaldusväärsusele, mida arvestatakse

PlanS-i alusel strateegiliselt olulise investeeringu staatuse andmisel.

Muudatusega täpsustatakse strateegiliselt oluliste investeeringute hindamist. Strateegiliselt

oluline investeering võib seisneda nii olemasolevasse sihtettevõtjasse investeerimises kui ka uue

majandustegevuse alustamises, mistõttu ei pruugi investeering alati hõlmata sihtettevõtjat või

sihtettevõtja osa. Seetõttu sätestatakse, et § 10 lõigetes 3 ja 4 nimetatud asjaolusid hinnatakse

strateegiliselt olulise investeeringu puhul asjakohases ulatuses.

9. Täiendada eelnõu §-ga 7 järgmises sõnastuses:

„§ 7. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.“.“.

Selgitus: seaduseelnõu seletuskirja punktis 9 on märgitud, et seaduse jõustumine ei eelda

täiendavaid ettevalmistusi, mistõttu ei nähta seaduses ette konkreetset jõustumise aega ehk seadus

jõustub üldises korras.

Eelnõu edasise menetluse raames on siiski selgunud, et eelnõu seadusena jõustumisel on vajalik

teatav ettevalmistus (nt koolitamine, ekspressraja teenuse välja töötamine jms), mistõttu nähakse

ette, et seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikogu majanduskomisjon

27.10.2026 nr 2-2/1209-17

Muudatusettepanekute esitamine

planeerimisseaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse (strateegiliste investeeringute

ekspressrada) eelnõule (906 SE)

Austatud Marek Reinaas

Edastame Riigikogu majanduskomisjonile muudatusettepanekud planeerimisseaduse

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (strateegiliste investeeringute

ekspressrada) eelnõule (906 SE).

Palume asendada meie 31.08.2026 kirjaga nr 2-2/1209-16 esitatud muudatusettepanekud

käesolevatega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Vahtras

majandus- ja tööstusminister

Lisa: muudatusettepanekud planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse (strateegiliste investeeringute ekspressrada) eelnõule

(906 SE).

Ivan Sergejev

[email protected]