| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 8-6/26/18227-2 |
| Registreeritud | 26.10.2026 |
| Sünkroonitud | 28.10.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 8 TEETARISTU EHITAMINE JA REMONTIMINE |
| Sari | 8-6 Taristu arendamise, projekteerimise ja ehitamise alane kirjavahetus |
| Toimik | 8-6/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | OÜ Advokaadibüroo Blessner |
| Saabumis/saatmisviis | OÜ Advokaadibüroo Blessner |
| Vastutaja | Külliki Laines (Users, Teehoiuteenistus, Ida osakond, Ehituse üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Lp pr Külliki Laines, hr Anti Palmi Transpordiamet e-post: [email protected] [email protected] Leping: „3.2-3/26/511-1 Riigitee 20 Põdruse–Kunda–Pada tee km 0,1-13,4 keskkonnahoidlik taastusremont"
23.10.2026
Minu klient on KMG OÜ. Transpordiamet saatis KMG OÜ-le 13.10.2026 kirja, mille kohaselt ei maksa Transpordiamet lepingu täitmise eest lepingus ette nähtud boonust. Transpordiameti 13.10.2026 kirja kohaselt ei saa boonust maksta, sest:
- Ringlussevõetud asfaldi (edaspidiselt “RA“)kulumiskindluse testitulemus oli 14,9, mis ei vastanud tehnilises kirjelduses ettenähtud nõudele AN10. Kuna tegemist oli ühe kriteeriumiga, mille alusel oli võimalik saada hankes väärtuspunkte, on see tellija vaatest nii olulise tingimuse rikkumine, et välistab võimaluse boonust maksta.
- Maksumuse vähendamist mittekvaliteetse töö eest on rakendatud järgmiste näitajate osas: asfalt- ja mustsegu terakoostis, kattekihi jäävpoorsus ja tihendustegur, kattekihi paksus, katte ebatasasus, asfalt- ja mustsegu bituumeni sisaldus ning peenra terakoostis.
- Pärast asfaltkatte paigaldamist ilmnesid teekattel mitmed bituumeniga küllastunud kohad. Kuigi tellija oli nõus nende eemaldamisega veetehnoloogia abil, siis töötlemine muudab katte pinda ning võib mõjutada kattekihi omadusi.
Kirja kohaselt: „Tellija hinnangul tuleb neid asjaolusid hinnata kogumis ning arvestada, et boonuse maksmine ei ole automaatne õigus, vaid sõltub lepingus sätestatud tingimuste täitmisest. Tööde kvaliteediprobleemide ja kasutatud materjali mittevastavuse tõttu ei ole tellija hinnangul põhjendatud käsitleda tööde tulemust sellisena, mis annab aluse boonuse maksmiseks.“
Tellija ei ole ülaltoodud etteheiteid sidunud ühegi HD osa II lisa 13 punktiga, mis annaks alust boonust mitte maksta või seda vähendada. Boonuse maksmata jätmine on vastuolus lepinguga.
VÕS § 76 lõike 1 kohaselt: „Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.“ Tasu maksmine on VÕS § 635 lõike 1 järgi tellija peamine kohustus töövõtulepingus. Tee-ehituse töövõtulepingu nr 3.2-3/26/511-1 punkti 6.7 kohaselt on töövõtulepingu osaks HD osa II lisa 13 Boonuse maksmise tingimused, mille alusel arvestatakse töövõtjale makstav boonussumma: „Töö maksumusele võib lisanduda töövõtjale makstav boonussumma kuni 5% tasust vastavalt lepingu lisas boonuse maksmise tingimused sätestatud tingimustele.“ Kui selles dokumendis ette nähtud kriteeriumid on täidetud, on see osa lepingus ette nähtud tasust ja tellija ei saa keelduda boonuse väljamaksmisest. Puudub tellija diskretsiooniõigus boonus maksmata jätta või pärast lepingu sõlmimist ette näha boonuse maksmiseks täiendavad tingimused, mida leping ei sisaldanud. KMG OÜ ei nõustu Transpordiameti kirjas toodud käsitlusega ning lükkab ümber ka tellija väite, nagu ei vastaks RA kvaliteet tehnilises kirjelduses ettenähtud nõudele AN10.
2
AN katsetamise tulemus
Transpordiamet tugineb oma etteheites Teede Tehnokeskuse katseprotokollile nr 2998/26, millega väidetavalt tuvastati, et asfaltsegus kasutatud ringlussevõetud asfaldi (RA) täitematerjali kulumiskindluse keskmine katsetulemus oli 14,9. Arvestades ZOAB 0/8 segu terakoostist, ei olnud OJV poolt laborisse viidud proov (ca 2*20 kg) esinduslikus koguses, et materjalist saada standardikohane katsefraktsiooni maht, mis on aluseks materjali tegelikke omadusi kirjeldava tulemuse määramiseks. Materjali katsetamisel tuleb lähtuda standardist „TÄITEMATERJALIDE MEHAANILISTE JA FÜÜSIKALISTE OMADUSTE KATSETAMINE. Osa 9: Kulumiskindluse määramine abrasiivsele hõõrdkulumisele naastrehvide toimel. Põhjamaade katse“ EVS-EN 1097-9:2014. Kulumiskindluse määramine abrasiivsele hõõrdkulumisele naastrehvide toimel, Põhjamaade katse“ EN 1097-9:2014 kohaselt standardijärgne katsefraktsioon on 11,2/16. Alternatiiv on 8/11,2 Lisa A järgi. Materjali kogused arvutatakse EN 1097-6:2013 lisa A järgi määratud kuivtiheduse alusel ning sõelutakse läbi 8mm–10mm–11,2mm katsesõeltega. Nt: 2,70 Mg/m3 tiheduse puhul on üksikkatseproovi esialgne kuivmass grammides: 1018,9g ± 5g, mis omakorda tuleb jagada kaheks kitsaks fraktsiooniks: 8/10 mm - 65%±1% (662,3g) ja 10/11,2 mm -35% ±%1 (356,6g). Kokku tuleb katsetada kaks paralleeli ehk kokku 2037,7 g materjali: 8/10 mm - 65%±1% (1324,6g) ja 10/11,2 mm -35% ±%1 (713,2g). Materjalid peavad olema eelnevalt pestud ja kuivatatud. Antud juhul on tegemist ZOAB 0/8 taaskasutatava asfaldiga (edaspidiselt “RA“), mille suurim teramõõt segus on 8 mm. Materjali eelnevaks läbipesuks ja sõelumiseks on vaja RA materjali ekstraheerida nii mitu korda, et saaks kätte üle 8 mm teramõõdule vastav materjal, mida katse standardikohaseks (Alternatiiv fraktsiooni 8/11,2 mm Lisa A järgi) läbiviimiseks läheb vaja minimaalselt 2037,7 g, millest omakorda 10/11,2 mm 713,2 g, mis on 0/8 mm terakoostisega asfaldi puhul väga paljude ekstraheerimiskordadega kätte saadav fraktsioon, sest 0/8 mm asfaltsegus on üksikuid täitematerjali teri, mis on suuremad kui 8 mm. Praktikas see tähendab, et enne vanaasfaldi pesu ekstraktoris on vaja läbi sõeluda meie hinnangul 150-180 kilogrammi materjali, et eraldada jämedam katsestandardi kohane materjal, mida saaks ekstraheerima (sideainest puhtaks pesema) hakata. Teede Tehnokeskuse katseprotokollis nr 2998/26 viidatud katse läbiviimisel kasutati sellest oluliselt väiksemat materjali kogust, kuivõrd OJV poolt viidi katsetamisse 2 kotti ca 20 kg kott. Kuna katse viidi läbi vastuolus asjakohase standardi nõuetega, on ka tulemus ebaõige ja seda ei saa arvesse võtta, sest tulemus ei iseloomusta ZOAB 0/8 taaskasutatava täitematerjali tegelikke omadusi. Teadupärast RA’st ekstraheeritud täitematerjali AN määramisel on kriitilise tähtsusega proovi ettevalmistus. Varasemalt on selgitatud, et piisava materjalikoguse puudumisel katseproovis võimalikult kokku kleepunud terade kobarad või nõutust peenemate fraktsioonide kasutamine moonutavad AN-tulemust. Töövõtja on sama materjali ise kontrollinud kooskõlas standardiga ja saanud 2 korda tulemuse, mis vastab tehnilises kirjelduses ettenähtud nõudele AN10. KMG OÜ poolt 03.04.2026 katsetatud ZOAB 0/16 materjali AN väärtuseks saadi 9,3% (protokoll nr F6/173) ning 26.06.2026 katsetatud ZOAB 0/8 täitematerjali AN väärtuseks 6,8% (protokoll nr T6/558). Asjaolu, et materjal vastab nõuetele, kinnitab ka kvaliteetne töölõpptulemus. Teede Tehnokeskuse katseprotokollis nr 2998/26 toodud tulemus ei ole õige, sest sellise AN näitajaga ei oleks võimalik saavutada nõuetekohast asfaltsegu kulumiskindluse (Prall) tulemust. Tellija seisukoht on arusaadav
3
ja õige, et tegemist on kahe erineva näitajaga, aga need on olemuslikult seotud. Kui materjali AN ei oleks vähemalt 10, ei oleks võimalik saavutada valmis asfaltsegu Prall-kulumiskindluse tulemuseks nõude 36 juures 15, mis näitab oluliselt paremat kulumiskindlust. See asjaolu ilmestab veelgi, et katseprotokollis nr 2998/26 toodud tulemus ei kirjelda kasutatud RA tegelikku kulumiskindlust. Bituumenilaigud
- Kõik laigud on ühiselt üle vaadatud ja fikseeritud ning kokku lepitud, millal ja millisel meetodil töövõtja need eemaldab. Tegemist on tavapärase nähtusega, mis ei mõjuta lõpptulemust ega tee üldist kvaliteeti. Töövõtja eemaldas bituumenilaigud tähtaegselt 22.09.2026 ning kasutati vesieemaldust vastavalt vastuvõtueeskirjale p.8.7.
- Boonuse maksmisel ei ole ette nähtud tingimust, et ei tohi olla ühtegi vaegtööd või tööl protsessi käigus kõrvaldatud puudust. Tuleb silmas pidada, et tegemist on keskkonnahoidliku taastusremondi pilootprojektiga, mille raames on teatud tagasiarvestused 50% väiksemad, et võimaldada uute lahenduste katsetamist.
Töö hindamise ja vastuvõtmise alus on ülevaatus, mille pooled teostasid koos. Selle tulemusel fikseeritakse puudused ja need on kõrvaldatud. Tellija esitatud väidetavad uued laigud ei ole tulemi hindamise alus. Väidetavalt juurde tekkinud laigud soovib KMG OÜ üle vaadata ja kui need eksisteerivad, siis hinnata nende ja töö vastavuse seost ja laikude tekkepõhjust. Hiljem ilmnevad puudused ei ole boonuse hindamise alus. Kahtluseta ei saa boonust muuta näiteks 6 kuu pärast ilmnenud puuduse tõttu, järelikult ka mitte praegu esitatu alusel. Kui leiab tõendamist, et Töövõtja vastutab nende laikude eest on KMG OÜ valmis eemaldama ka bituumenilaigud, mis tellija on esile toonud. Boonuse arvutamise metoodika Täidetud on kõik tingimused boonuse terves mahus väljamaksmiseks (5% lepinguhinnast). HD osa II lisa 13 kohaselt on boonuse maksmise eelduseks alltoodud tingimused, mis peavad olema täidetud samaaegselt:
a) Objekti ehitustööde- või vahetähtaega ei ole ületatud rohkem kui üks nädal. Tähtaega ei ole ületatud. Lõpptähtaeg oli 25.09.26 ning KMG OÜ esitas objekti lõpetamise teate 22.09.26. Nõue on täidetud.
b) Kõikide töövõtjale määratud leppetrahvide summa ei ületa 1% Tasust ja kõikide mahaarvamiste summa ei ületa 5% Tasust. Leppetrahvide summa 1% Tasust on 18 725 eurot. KMG OÜ-lt nõutud leppetrahvide summa on 8700 eurot ehk 0,46 % Tasust. Mahaarvamise summa 5% on Tasust on 56 175,00 eurot. KMG OÜ suhtes tehtud mahaarvamiste summa on 10 272,83 eurot ehk 0,55 % Tasust. Nõue on täidetud.
c) Töövõtja poolt ei ole esinenud olukorda, kus tellija on lepingust taganenud või üles öelnud töövõtja poolsete Lepingu tingimuste rikkumise tõttu. Ei ole esinenud sellist olukorda. Nõue on täidetud.
4
d) Kui töövõtja soovil rakendatakse asfaltkatte pealmises kihis Vastuvõtueeskirja punktis 7.8 võimaldatud mõjuala vähendamist, siis töövõtja kaotab õiguse saada boonust arvestuslõigul kus boonust sooviti rakendada (arvestuspaani 1000 m pikkune lõik). Töövõtjal polnud sellist soovi. Nõue on täidetud.
e) Kui arvestuslõigul on bituumeni laikude summaarne pindala suurem kui 2 m2, siis Töövõtja kaotab õiguse saada boonust arvestuslõigul, kus boonust sooviti rakendada (arvestuspaani 1000 m pikkune lõik). KMG OÜ käis Tellija ja OJV-ga bituumenilaike vaatamas ning lepiti kokku, et OJV koos Töövõtjaga kaardistab laigud ja töövõtja teeb ettepaneku nende eemaldamiseks. 08.09.26 tegi Töövõtja ettepaneku eemaldada bituumenilaigud veetehnoloogiaga vastavalt OJV väljamärgitud kohtadele (Exceli tabelis). Tellija oli nõus bituumenilaigu eemaldamise veetehnoloogia abil ega teinud ühtegi märkust selle kohta, et peab seda edaspidi lepingurikkumiseks. KMG OÜ on valmis eemaldama kokkulepitud meetodiga kõik tellija poolt esile toodud bituumenilaigud. Õige ei ole tellija käsitlus, et ka eemaldatud bituumenilaik kujutab endast lepingurikkumist. Isegi, kui mingis osas oleks alust boonuse vähendamiseks, siis puudub alus boonuse vähendamiseks 0-ni. Tellija 13.10.2026 kirjas puudub vastav kalkulatsioon.
f) Lõikude eest, mille eest soovitakse boonust saada, tuleb paigaldatud teekatte poorsuse ja tihendusteguri määrangud teha maaradariga (välja arvatud juhul kui hanke hilise väljakuulutamise tõttu jäävad poorsuse ja tihedusteguri mõõtmised kloriididega libedusetõrje perioodil). Remixi ja rooparemixi lõikudel tuleb maaradari mõõtmised teostada ja esitada TRAMile aga mahaarvamisi ei tehta tihendustegurile ega jäävpoorsusele. Töövõtja kasutas maaradarit. Nõue on täidetud.
g) Kõik käesoleva lisa punktides 3.1 kuni 3.5 nõuded on täidetud. Nõuded on täidetud.
h) Käesoleva lisa punktides 3.5.3 kuni 3.5.5 toodu peab olema esitatud õigeaegselt. Kõik esitatud õigeaegselt. Nõue on täidetud.
i) Mõõdetud paigaldustemperatuuri andmed peavad salvestuma automaatselt andmebaasi või olema sinna üles laetud hiljemalt järgmise tööpäeva hommikul kella 10-ks. Üles laetud andmetele tuleb tagada ligipääs nii tellijale kui insenerile. Salvestuvad automaatselt andmebaasi. Nõue on täidetud.
Boonuse vähendamiseks on lepingu lisas „Boonuse vähendamise tingimused“ ette nähtud konkreetsed reeglid. Selle kohaselt võib tellija makstavat boonust vähendada järgmistel juhtudel ja määrades (tellija valib suurima kohalduva määra ning vähendamisi ei summeerita):
a) Töövõtja on paigaldanud ja pole välja vahetanud objektil lepingu nõuetele mittevastava või tõendamata omadustega materjali – boonuse vähendamine 50%. Ei ole.
b) Töövõtja on paigaldanud ja pole välja vahetanud objektil lepingu nõuetele mittevastava või
tõendamata omadustega materjali, mille osas tellija on määranud maksumuse vähendamise väljaspool Vastuvõtueeskirja kohaseid mahaarvamisi või lepingu kohase leppetrahvi – vähendamine 33%.
5
Töövõtja ei ole minetanud leppetrahvi vaidlustamise õigust. Kui Tellija maksab ettenähtud boonuse välja, siis ei ole see vaidlus Töövõtja hinnangul ilmselt otstarbekas, vastasel juhul vaidlustab Töövõtja koos boonuse mittetasumise või vähendamisega ka leppetrahvi kohaldamise, sest Töövõtja ei ole kohustist rikkunud (VÕS § 100) ja õiguskaitsevahendite kasutamiseks (VÕS § 101 lg 1) puudub alus.
c) Objekti lõpptähtaega on ületatud rohkem kui üks nädal töövõtja süül – boonuse
vähendamine 33% Ei ole ületatud.
d) Kui lepingu kohast mahaarvamiste summa on 3,01 kuni 4,0%, - boonuse vähendamine 33% Ei ole ületatud.
e) Kui lepingu kohast mahaarvamiste summa on 4,01 kuni 5%, boonuse vähendamine 66%
Ei ole ületatud. Kokkuvõte Täidetud on kõik tingimused boonuse terves mahus väljamaksmiseks summas 93 625 eurot. Tellija 13.10.2026 kirjas ei ole toodud mingit kalkulatsiooni boonuse väljamaksmise aluste kohta ning tellija seisukoht boonuse maksmata jätmise kohta ei ole kooskõlas lepingu ja seadusega. Ei esine selliseid asjaolusid, mis annaksid alust vähendada boonust 0-ni. Tellija on oma 13.10.2026 kirjas märkinud: „Tellija hinnangul tuleb neid asjaolusid hinnata kogumis ning arvestada, et boonuse maksmine ei ole automaatne õigus, vaid sõltub lepingus sätestatud tingimuste täitmisest.“ Boonuse maksmine ei olegi automaatne õigus, vaid sõltub lepingu lisas 13 „boonuse maksmise tingimused“ sätestatud tingimuste täitmisest. Lepingus ei ole jäetud tellijale täiendavat diskretsiooniõigust jätta boonust maksmata muudel või täiendavatel alustel kui need, mis on boonuse maksmise tingimustena ära nimetatud. Lähtuvalt eeltoodust palun järgnevates kalkulatsioonides lähtuda lepingus kokkulepitust ning maksta välja lepingus ettenähtud boonus 93 625 eurot.
lisa: standard EVS-EN 1097-9:2014
Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Alar Urm vandeadvokaat
EESTI STANDARD EVS-EN 1097-9:2014
Avaldatud eesti keeles: juuni 2014 Jõustunud Eesti standardina: juuni 2014
TÄITEMATERJALIDE MEHAANILISTE JA FÜÜSIKALISTE OMADUSTE KATSETAMINE Osa 9: Kulumiskindluse määramine abrasiivsele hõõrdkulumisele naastrehvide toimel Põhjamaade katse
Tests for mechanical and physical properties of aggregates Part 9: Determination of the resistance to wear by abrasion from studded tyres Nordic test
S is
ev õr
gu lit
se nt
s 2
ka su
ta ja
le . K
äe so
le va
k oo
pi a
ka su
tu sõ
ig us
: L em
m in
kä in
en E
es ti
A S
, k irj
as ta
m is
- ja
p al
ju nd
us õi
gu s
ku ul
ub E
es ti
S ta
nd ar
di ke
sk us
el e
EVS-EN 1097-9:2014
II
EESTI STANDARDI EESSÕNA
See Eesti standard on
— Euroopa standardi EN 1097-9:2014 ingliskeelse teksti sisu poolest identne tõlge eesti keelde ja sellel on sama staatus mis jõustumisteate meetodil vastuvõetud originaalversioonil. Tõlgenduserimeelsuste korral tuleb lähtuda ametlikes keeltes avaldatud tekstidest;
— jõustunud Eesti standardina inglise keeles juunis 2014;
— eesti keeles avaldatud sellekohase teate ilmumisega EVS Teataja 2014. aasta juunikuu numbris.
Standardi tõlke koostamise ettepaneku on esitanud Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, standardi tõlkimist on korraldanud Eesti Standardikeskus ning rahastanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Standardi on tõlkinud ja heaks kiitnud tehniline komitee EVS/TK 9 „Täitematerjalid“.
Euroopa standardimisorganisatsioonid on teinud Euroopa standardi EN 1097-9:2014 rahvuslikele liikmetele kättesaadavaks 08.01.2014.
Date of Availability of the European Standard EN 1097-9:2014 is 08.01.2014.
See standard on Euroopa standardi EN 1097-9:2014 eestikeelne [et] versioon. Teksti tõlke on avaldanud Eesti Standardikeskus ja sellel on sama staatus ametlike keelte versioonidega.
This standard is the Estonian [et] version of the European Standard EN 1097-9:2014. It has been translated by the Estonian Centre for Standardisation. It has the same status as the official versions.
Tagasisidet standardi sisu kohta on võimalik edastada, kasutades EVS-i veebilehel asuvat tagasiside vormi või saates e-kirja meiliaadressile [email protected].
ICS 91.100.15 Mineraalsed materjalid ja tooted
Standardite reprodutseerimise ja levitamise õigus kuulub Eesti Standardikeskusele
Andmete paljundamine, taastekitamine, kopeerimine, salvestamine elektroonsesse süsteemi või edastamine ükskõik millises vormis või millisel teel ilma Eesti Standardikeskuse kirjaliku loata on keelatud.
Kui Teil on küsimusi standardite autorikaitse kohta, võtke palun ühendust Eesti Standardikeskusega: Aru 10, 10317 Tallinn, Eesti; www.evs.ee; telefon 605 5050; e-post [email protected]
S is
ev õr
gu lit
se nt
s 2
ka su
ta ja
le . K
äe so
le va
k oo
pi a
ka su
tu sõ
ig us
: L em
m in
kä in
en E
es ti
A S
, k irj
as ta
m is
- ja
p al
ju nd
us õi
gu s
ku ul
ub E
es ti
S ta
nd ar
di ke
sk us
el e
EESTI STANDARD EUROPEAN STANDARD NORME EUROPÉENNE EUROPÄISCHE NORM
EN 1097-9
January 2014
ICS 91.100.15 Supersedes EN 1097-9:1998
English Version
Tests for mechanical and physical properties of aggregates - Part 9: Determination of the resistance to wear by abrasion from
studded tyres - Nordic test
Essais pour déterminer les propriétés mécaniques et physiques des granulats - Partie 9: Détermination de la
résistance à l'usure par abrasion provoquée par les pneus à crampons - Essai scandinave
Prüfverfahren für mechanische und physikalische Eigenschaften von Gesteinskörnungen - Teil 9:
Bestimmung des Widerstandes gegen Verschleiß durch Spikereifen - Nordische Prüfung
This European Standard was approved by CEN on 3 November 2013. CEN members are bound to comply with the CEN/CENELEC Internal Regulations which stipulate the conditions for giving this European Standard the status of a national standard without any alteration. Up-to-date lists and bibliographical references concerning such national standards may be obtained on application to the CEN-CENELEC Management Centre or to any CEN member. This European Standard exists in three official versions (English, French, German). A version in any other language made by translation under the responsibility of a CEN member into its own language and notified to the CEN-CENELEC Management Centre has the same status as the official versions. CEN members are the national standards bodies of Austria, Belgium, Bulgaria, Croatia, Cyprus, Czech Republic, Denmark, Estonia, Finland, Former Yugoslav Republic of Macedonia, France, Germany, Greece, Hungary, Iceland, Ireland, Italy, Latvia, Lithuania, Luxembourg, Malta, Netherlands, Norway, Poland, Portugal, Romania, Slovakia, Slovenia, Spain, Sweden, Switzerland, Turkey and United Kingdom.
EUROPEAN COMMITTEE FOR STANDARDIZATION
C O M I T É E U R O P É E N D E N OR M A LI S A T I O N
EUR O P Ä IS C HES KOM I T EE F ÜR N OR M UNG
CEN-CENELEC Management Centre: Avenue Marnix 17, B-1000 Brussels
© 2014 CEN All rights of exploitation in any form and by any means reserved worldwide for CEN national Members.
Ref. No. EN 1097-9:2014 E
S is
ev õr
gu lit
se nt
s 2
ka su
ta ja
le . K
äe so
le va
k oo
pi a
ka su
tu sõ
ig us
: L em
m in
kä in
en E
es ti
A S
, k irj
as ta
m is
- ja
p al
ju nd
us õi
gu s
ku ul
ub E
es ti
S ta
nd ar
di ke
sk us
el e
EVS-EN 1097-9:2014
2
SISUKORD
EESSÕNA ................................................................................................................................................................3
1 KÄSITLUSALA ..............................................................................................................................................5
2 NORMIVIITED ...............................................................................................................................................5
3 TERMINID JA MÄÄRATLUSED ....................................................................................................................5
4 PÕHIMÕTE....................................................................................................................................................6
5 SEADMED .....................................................................................................................................................6
5.1 Standardsed seadmed ..................................................................................................................................6
5.2 Eriseadmed ...................................................................................................................................................6
6 ÜKSIKKATSEPROOVIDE ETTEVALMISTAMINE ........................................................................................8
7 MENETLUS ...................................................................................................................................................9
8 TULEMUSTE ARVUTAMINE JA ESITAMINE ..............................................................................................9
9 KATSEPROTOKOLL .................................................................................................................................. 10
9.1 Kohustuslikud andmed ............................................................................................................................... 10
9.2 Valikulised andmed .................................................................................................................................... 10
10 TÄPSUS ..................................................................................................................................................... 10
Lisa A (teatmelisa) Alternatiivne fraktsioon 8/11,2 mm Põhjamaade katseks ...................................................... 11
Kirjandus ............................................................................................................................................................... 12
S is
ev õr
gu lit
se nt
s 2
ka su
ta ja
le . K
äe so
le va
k oo
pi a
ka su
tu sõ
ig us
: L em
m in
kä in
en E
es ti
A S
, k irj
as ta
m is
- ja
p al
ju nd
us õi
gu s
ku ul
ub E
es ti
S ta
nd ar
di ke
sk us
el e
EVS-EN 1097-9:2014
3
EESSÕNA
Selle dokumendi (EN 1097-9:2014) on koostanud tehniline komitee CEN/TC 154 „Aggregates“, mille sekretariaati haldab BSI.
Euroopa standardile tuleb anda rahvusliku standardi staatus kas identse tõlke avaldamisega või jõustumisteatega hiljemalt 2014. a. juuliks ja sellega vastuolus olevad rahvuslikud standardid peavad olema kehtetuks tunnistatud hiljemalt 2014. a. juuliks.
Tuleb pöörata tähelepanu võimalusele, et standardi mõni osa võib olla patendiõiguste subjekt. CEN-i [ja/või CENELEC-i] ei saa pidada vastutavaks sellis(t)e patendiõigus(t)e väljaselgitamise eest.
See dokument asendab standardit EN 1097-9:1998.
Peamised tehnilised muudatused võrreldes standardiga EN 1097-9:1998 on järgmised:
1) Käsitlusala: uuesti kirjutatud, et lubada täpselt kindlaks määratud tingimustel teiste meetodite kasutamist;
5) Seadmed: võimalus kasutada teisi sobivaid seadmeid täitematerjalide kuivatamiseks peale ettekirjutatud ventileeritava kuivatuskapi. Terase kvaliteeti on ajakohastatud;
6) Üksikkatseproovide ettevalmistamine: uuesti kirjutatud (Katseproovi mass: valem uuesti läbi töötatud, Trumli
laadimine: Järjekord muudetud);
8) Tulemuste arvutamine ja esitamine: uuesti katsetamise kriteeriumi on muudetud ja on lisatud Dixoni katse juhised;
9) Katseprotokoll: nõutud ja valikulised andmed on harmoniseeritud dokumendi CEN/TC 154/SC 6 – N 1120 kohaselt.
Selles Euroopa standardis määratletud katsemenetlus on välja töötatud Soomes, Norras ja Rootsis, kus naastrehvid on külmadel aastaaegadel igapäevaselt kasutusel.
See Euroopa standard kuulub täitematerjalide mehaaniliste ja füüsikaliste omaduste katsetamise standardite sarja. Täitematerjalide teiste omaduste katsetamise meetodid esitatakse järgmistes Euroopa standardites:
EN 932. Tests for general properties of aggregates
EN 933. Tests for geometrical properties of aggregates
EN 1367. Tests for thermal and weathering properties of aggregates
EN 1744. Tests for chemical properties of aggregates
EN 13179. Tests for filler aggregate used in bituminous mixtures
EN 1097. Tests for mechanical and physical properties of aggregates, mis koosneb järgmistest osadest:
— Part 1: Determination of the resistance to wear (micro-Deval)
— Part 2: Methods for the determination of resistance to fragmentation
— Part 3: Determination of loose bulk density and voids
— Part 4: Determination of the voids of dry compacted filler
— Part 5: Determination of the water content by drying in a ventilated oven
— Part 6: Determination of particle density and water absorption
— Part 7: Determination of the particle density of filler — Pyknometer method
— Part 8: Determination of the polished stone value
— Part 10: Water suction height
S is
ev õr
gu lit
se nt
s 2
ka su
ta ja
le . K
äe so
le va
k oo
pi a
ka su
tu sõ
ig us
: L em
m in
kä in
en E
es ti
A S
, k irj
as ta
m is
- ja
p al
ju nd
us õi
gu s
ku ul
ub E
es ti
S ta
nd ar
di ke
sk us
el e
EVS-EN 1097-9:2014
4
— Part 11: Determination of compressibility and confined compressive strength of lightweight aggregates
CEN-i/CENELEC-i sisereeglite järgi peavad selle Euroopa standardi kasutusele võtma järgmiste riikide rahvuslikud standardimisorganisatsioonid: Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Hispaania, Holland, Horvaatia, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi Vabariik, Türgi, Ungari ja Ühendkuningriik.
S is
ev õr
gu lit
se nt
s 2
ka su
ta ja
le . K
äe so
le va
k oo
pi a
ka su
tu sõ
ig us
: L em
m in
kä in
en E
es ti
A S
, k irj
as ta
m is
- ja
p al
ju nd
us õi
gu s
ku ul
ub E
es ti
S ta
nd ar
di ke
sk us
el e
EVS-EN 1097-9:2014
5
1 KÄSITLUSALA
See Euroopa standard kirjeldab etalonmeetodit, mida kasutatakse tüübikatsetusel ja vaidluste/erimeelsuste korral jämetäitematerjali kulumiskindluse määramisel abrasiivsele hõõrdkulumisele naastrehvide toimel. Muudel eesmärkidel, peamiselt tehase tootmisohje puhul, võib kasutada teisi meetodeid, eeldusel et nende puhul on olemas asjakohane toimiv suhe etalonmeetodiga.
Katse on kasutatav täitematerjalidele fraktsiooni terasuurusega 11,2 mm kuni 16 mm.
MÄRKUS Eri lõppkasutuse puhul kasutatav alternatiivne fraktsioon 8/11,2 mm on esitatud lisas A.
2 NORMIVIITED
Alljärgnevalt loetletud dokumendid, mille kohta on standardis esitatud normiviited, on kas tervenisti või osaliselt vajalikud selle standardi rakendamiseks. Dateeritud viidete korral kehtib üksnes viidatud väljaanne. Dateerimata viidete korral kehtib viidatud dokumendi uusim väljaanne koos võimalike muudatustega.
EN 932-2:1999. Tests for general properties of aggregates – Part 2: Methods for reducing laboratory samples
EN 932-5. Tests for general properties of aggregates – Part 5: Common equipment and calibration
EN 933-1. Tests for geometrical properties of aggregates – Part 1: Determination of particle size distribution - Sieving method
EN 933-2. Tests for geometrical properties of aggregates – Part 2: Determination of particle size distribution - Test sieves, nominal size of apertures
EN 1097-6:2013. Tests for mechanical and physical properties of aggregates – Part 6: Determination of particle density and water absorption
EN ISO 4788. Laboratory glassware – Graduated measuring cylinders (ISO 4788)
ISO 3290-1. Rolling bearings – Balls – Part 1: Steel balls
ISO 9329-4. Seamless steel tubes for pressure purposes – Technical delivery conditions – Part 4: Austenitic stainless steels
3 TERMINID JA MÄÄRATLUSED
Standardi rakendamisel kasutatakse alljärgnevalt esitatud termineid ja määratlusi.
3.1 üksikkatseproov (test specimen)üksikkatseks kasutatav proov, kui katsemeetod nõuab omaduse enam kui ühekordset määramist
3.2 laboratoorne proov (laboratory sample)proov laboratoorseks analüüsiks
3.3 konstantne mass (constant mass) konstantne mass on saavutatud, kui järjestikuste kaalumiste tulemused pärast vähemalt ühetunnist kuivatamist ei erine teineteisest enam kui 0,1 %
MÄRKUS Sageli on võimalik saavutada konstantne mass, kuivatades üksikkatseproovi temperatuuril (110 ± 5) °C määratletud kuivatuskapis eelnevalt määratud aja jooksul. Katselaboratooriumid võivad määrata eri tüüpi ja suurusega proovi konstantse massini kuivatamiseks vajaliku aja sõltuvalt kasutatava kuivatuskapi kuivatusvõimest.
S is
ev õr
gu lit
se nt
s 2
ka su
ta ja
le . K
äe so
le va
k oo
pi a
ka su
tu sõ
ig us
: L em
m in
kä in
en E
es ti
A S
, k irj
as ta
m is
- ja
p al
ju nd
us õi
gu s
ku ul
ub E
es ti
S ta
nd ar
di ke
sk us
el e
EVS-EN 1097-9:2014
6
4 PÕHIMÕTE
Ühtlase terasuurusega 11,2 mm kuni 16 mm täitematerjali proovi pööritatakse koos teraskuulidega ja veega terasest trumlis. Kolm trumli sisepinnale kinnitatud ribi parandavad täitematerjali osakeste ja teraskuulide segamist. Sisu veeremisel trumlis toimub osakeste hõõrdkulumine abrasiivi kaastoimel. Pärast määratletud arvu pöörete sooritamist võetakse sisu trumlist välja ning täitematerjali kogus sõelutakse 2 mm sõelaga ja määratakse kulumisel toimunud massikadu protsentides.
5 SEADMED
Kui pole teisiti sätestatud, peavad kõik katseseadmed vastama standardi EN 932-5 üldistele nõuetele.
5.1 Standardsed seadmed
5.1.1 Kaalud, mis võimaldavad kaaluda nii üksikkatseproovi kui trumlisse minevat kulutavat täidet täpsusega 0,1 % üksikkatseproovi massist.
5.1.2 Sõelte komplekt, ava mõõtmetega 2,0 mm, 11,2 mm, 14 mm ja 16 mm vastavalt standardile EN 933-2.
5.1.3 Kaitsesõel, 2 mm läbimõõduga avadega sõela kaitsmiseks.
5.1.4 Ventileeritav kuivatuskapp, mis on reguleeritav konstantsele temperatuurile (110 ± 5) °C.
5.1.5 Sõelutud katseproovi pesemiseks vajalikud vahendid.
5.1.6 Seadmed laboratoorsete proovide vähendamiseks, nagu on määratletud standardis EN 932-2.
5.1.7 Gradueeritud mõõtesilinder (või -silindrid), mis vastavad standardile EN ISO 4788, või teised mõõtevahendid, mis sobivad (2,00 ± 0,01) l vee mõõtmiseks.
5.2 Eriseadmed
5.2.1 Katsemasin. Tüüpiline katsemasin on detailiseeritud joonisel 1 koos jaotistes 5.2.2 kuni 5.2.7 kirjeldatud üldtunnustatud parameetritega.
5.2.2 Ühest otsast kinnine veetihe õõnes trummel sisediameetriga (206,5 ± 2,0) mm ja sisepikkusega (335 ± 1) mm, mõõdetud põhja sisepinnast kaane sisepinnani. Trummel peab olema valmistatud õmblusteta terastorust margiga TS 5 vastavalt standardile ISO 9329-4, seinapaksusega vähemalt 6,0 mm.
Trummel tuleb sulgeda vähemalt 8 mm paksuse tasapinnalise vee- ja tolmukindlate tihenditega varustatud kaanega. Trummel peab pöörlema horisontaalse telje ümber, nt asetatuna kahele võllile, nagu näidatud joonisel 1.
5.2.3 Kolm ribi, igaüks pikkusega (333 ± 1) mm, tuleb paigutada üksteisest võrdsetele kaugustele silindri sisepinnale. Ribid peavad olema valmistatud tugevast ja sitkest terasest, olema eemaldatavad ja joonisel 2 näidatud esialgse profiiliga.
MÄRKUS Standardile EN 10089 või ISO 683-14 vastav vedruteras on sobiv.
Iga ribi tuleb kinnitada liikumatult trumli külge vähemalt kolme peitpeakruviga M4.
Enne esmakasutamist tuleb ribid sisse töötada (24 ± 1) tunni jooksul, kasutades selleks täitematerjali, mille Põhjamaade katse kohane vastupidavuse väärtus hõõrdkulumisele on mitte rohkem kui 6,0 ja mis on ette valmistatud vastavalt peatükile 6. Iga ribi tuleb asendada uuega, kui (või enne kui) selle mass on alla 15,0 g väiksem kui enne sissetöötamist.
5.2.4 Kulutav täide koosneb veerelaagri kuulidest diameetriga (15,0 + 0,1/–0,5) mm, nagu on määratletud standardis ISO 3290-1. Pinnakõvadus peab jääma vahemikku HRC 60 ja HRC 67. S
is ev
õr gu
lit se
nt s
2 ka
su ta
ja le
. K äe
so le
va k
oo pi
a ka
su tu
sõ ig
us : L
em m
in kä
in en
E es
ti A
S , k
irj as
ta m
is -
ja p
al ju
nd us
õi gu
s ku
ul ub
E es
ti S
ta nd
ar di
ke sk
us el
e
EVS-EN 1097-9:2014
7
MÄRKUS 1 Kuulide diameetri hälbe alumine piirväärtus on töötolerantsi piirväärtus.
MÄRKUS 2 Kuulide minimaalset lubatavat diameetrit saab kiiresti kontrollida, lastes neil veereda üle paralleelsete avadega mõõteriista (vt jaotist 5.2.7).
5.2.5 Mootor, mis oleks võimeline trumlit pööritama püsiva pöörlemissagedusega (90 ± 3) pööret/minutis.
5.2.6 Loendur või mõni teine sobiv seade, mis peatab trumli automaatselt pärast (5400 ± 10) pöörde sooritamist.
5.2.7 Mõõteriist (soovitatav) kuulide minimaalse mõõtme kontrollimiseks, mis koosneb varbadest, mille vaheliste avade laius on (14,5 +0,1/0) mm.
5.2.8 Magnet (soovitatav) täite eraldamiseks täitematerjali proovist pärast kulutamist.
Väga tugevat magnetit ei tohiks kasutada, sest kuulid võivad selle mõjul magnetiseeruda.
Detail X – Tüüpiline kaane kinnitus
Selgitused
1 kaas
2 silinder
3 kummitihend
Joonis 1 — Tüüpiline katsemasin
S is
ev õr
gu lit
se nt
s 2
ka su
ta ja
le . K
äe so
le va
k oo
pi a
ka su
tu sõ
ig us
: L em
m in
kä in
en E
es ti
A S
, k irj
as ta
m is
- ja
p al
ju nd
us õi
gu s
ku ul
ub E
es ti
S ta
nd ar
di ke
sk us
el e
EVS-EN 1097-9:2014
8
Mõõtmed millimeetrites
Detail Y, Ribi ristlõige enne sissetöötamist Kolme ribiga trumli lõige
tolerantsiga ±0,5 mm
Joonis 2 — Kolm ribi
6 ÜKSIKKATSEPROOVIDE ETTEVALMISTAMINE
Laboratooriumisse saadetava proovi mass peab olema küllaldane vähemalt 4 üksikkatseproovi valmistamiseks.
Üksikkatseproovi terastikuline koostis peab vastama 14,0 mm sõela läbindile (65 ± 1) %, mis tähendab, et üksikkatseproov peab sisaldama (35 ± 1) % osakesi tera suurusega 14,0 mm kuni 16,0 mm.
Igal üksikkatseproovil peab olema esialgne kuivmass M1, grammides, mis on defineeritud järgmise valemi kohaselt:
= M ρ
± p
1
1000 5
2,65 ,
kus
M1 üksikkatseproovi esialgne kuivmass grammides;
ρp eelnevalt kuivatatud osakeste tihedus, mis on määratud standardi EN 1097-6:2013 lisa A kohaselt, megagrammides kuupmeetri kohta.
Laboratoorset proovi pestakse 2 mm sõelal ja kuivatatakse konstantse massini kuivatuskapis temperatuuril (110 ± 5) °C.
Pestud ja kuivatatud proovil lastakse jahtuda ümbritseva keskkonna temperatuurini. Laboratoorset proovi sõelutakse standardi EN 933-1 kohaselt, et saada piisav kogus vähemalt kahe üksikkatseproovi ettevalmistamiseks. Sõelumiseks kasutatakse 11,2 mm, 14 mm ja 16 mm sõela, et saada kaks eri fraktsiooni mõõtmetega 11,2/14 mm ja 14/16 mm.
Fraktsioone vähendatakse standardi EN 932-2:1999 peatüki 11 kohaselt, et saada määratletud koostisega üksikkatseproov.
MÄRKUS Aktsepteeritav on ka koostada piisav kogus katseproovi mõõtmetega 11,2/16 mm ja seejärel vähendada seda kogust üksikkatseproovide nõutud massini.
S is
ev õr
gu lit
se nt
s 2
ka su
ta ja
le . K
äe so
le va
k oo
pi a
ka su
tu sõ
ig us
: L em
m in
kä in
en E
es ti
A S
, k irj
as ta
m is
- ja
p al
ju nd
us õi
gu s
ku ul
ub E
es ti
S ta
nd ar
di ke
sk us
el e
EVS-EN 1097-9:2014
9
7 MENETLUS
Täide (teraskuulid) massiga (7000 ± 10) g asetatakse trumlisse. Seejärel lisatakse üksikkatseproov ja kõige lõpuks (2,00 ± 0,01) l vett.
Trummel suletakse kaanega ja pööritatakse pöörlemissagedusega (90 ± 3) p/min (5400 ± 10) pööret.
Pärast katsetamist kogutakse täitematerjal ja teraskuulid pannile, vältides hoolikalt täitematerjali kadu. Trumli ja kaane sisepinnad pestakse hoolikalt pesemispudeli abil ja pesuvesi jäetakse seisma.
Materjal ja pesuvesi valatakse 2,0 mm sõelale, mis on kaitstud sobiva kaitsesõelaga (vt jaotist 5.1.3). Materjal pestakse puhta vee joas.
Kaitsesõelale jäänud täitematerjali osakesed eraldatakse ettevaatlikult teraskuulidest, vältides nende kaotsiminekut. Täitematerjali terad võib välja noppida käsitsi või eraldada teraskuulid sõelalt magneti abil.
Kaitsesõelale ja 2,0 mm sõelale jäänud täitematerjali osakesed asetatakse kandikule.
Kandikut koos temal oleva materjaliga kuivatatakse kuivatuskapis temperatuuril (110 ± 5 ) °C konstantse massi saavutamiseni. 2 mm suurema läbimõõduga täitematerjali terade mass määratakse kuivsõelumise teel vastavalt standardile EN 933-1. Mass M2 registreeritakse grammi täpsusega.
Ülalkirjeldatud protseduure korratakse teise üksikkatseprooviga.
8 TULEMUSTE ARVUTAMINE JA ESITAMINE
Iga üksikkatseproovi jaoks arvutatakse Põhjamaade katse kulumiskindluse väärtus AN, täpsusega 0,1, järgmise valemi kohaselt:
AN = 100 (M1 – M2)/ M1,
kus
M1 üksikkatseproovi esialgne kuivmass grammides;
M2 suurema kui 2 mm läbimõõduga täitematerjali terade kuivmass, mis on saadud pärast kulumist, grammides.
Arvutatakse kahe väärtuse keskmine. Kui kahe üksikkatseproovi väärtuste erinevus on väiksem kui 10 % keskmisest väärtusest või sellega võrdne, protokollitakse keskmine väärtus täpsusega 0,1. Kui erinevus on suurem, katsetatakse kahte järgmist üksikkatseproovi.
Juhul kui esimese kahe üksikkatseproovi tulemused on väiksemad kui 5,0, võib edasisest katsetamisest loobuda.
Juhul kui katsetatakse järgmisi üksikkatseproove, arvutatakse nelja AN väärtuse standardhälve. Juhul kui standardhälve on suurem kui 9 % nelja väärtuse keskmisest, kontrollitakse järgnevalt kirjeldatud menetluse kohaselt, kas mõne kahtlase ekstreemse väärtuse saab kõrvale jätta:
Neli tulemust järjestatakse suuruse järgi, tähistusega AN1, AN2, AN3 ja AN4. Arvutatakse järgmised kaks jagatist Q1 ja Q2:
Q1 = (AN2 – AN1)/(AN4 – AN1)
Q2 = (AN4 – AN3)/(AN4 – AN1)
Kui Q1 või Q2 > 0,829, jäetakse kahtlane ekstreemne väärtus kõrvale. Arvutatakse kõigi vastuvõetavate väärtuste keskmine.
MÄRKUS Kriitiline väärtus 0,829 kehtib vastavalt Dixoni katsele 5 % tasemel (ISO 5725-1:1994).
Keskmine väärtus protokollitakse täpsusega 0,1. S is
ev õr
gu lit
se nt
s 2
ka su
ta ja
le . K
äe so
le va
k oo
pi a
ka su
tu sõ
ig us
: L em
m in
kä in
en E
es ti
A S
, k irj
as ta
m is
- ja
p al
ju nd
us õi
gu s
ku ul
ub E
es ti
S ta
nd ar
di ke
sk us
el e
EVS-EN 1097-9:2014
10
9 KATSEPROTOKOLL
9.1 Kohustuslikud andmed
Katseprotokoll peab sisaldama järgmisi andmeid:
a) viide sellele Euroopa standardile;
b) katseproovi identifikatsioon, kaasa arvatud proovivõtu allika ja kuupäeva identifikatsioon;
c) katseproovi vastuvõtu kuupäev, juhul kui see on erinev proovivõtu kuupäevast;
d) labori identifikatsioon;
e) katsetatud tera suuruse fraktsioon;
f) kulumiskindluse väärtused Põhjamaade katsel täpsusega 0,1 (keskmine väärtus ja iga vastuvõetav üksikväärtus);
g) kõrvalekalded etalonmeetodist, kui neid esineb.
9.2 Valikulised andmed
Katseprotokoll võib sisaldada järgmisi andmeid:
a) katse kuupäev;
b) viide valitud proovivõtuprotseduurile;
c) viide valitud proovivähendusprotseduurile;
d) katseproovi mass;
e) üksikkatse tulemused koos tüvenumbritega;
f) teised mõju omavad näitajad.
10 TÄPSUS
Korduvus (r) and korratavus (R) määrati Põhjamaade laboratooriumidevaheliste uuringute alusel (11 laborit, 8 tasandit ja 2 üksikkatseproovi igal tasandil) aastal 1994. Katsetulemuste interpreteerimine toimus vastavalt standardile ISO 5725-1:1994.
Põhjamaade katse kulumiskindluse väärtuste (AN) täpsus vahemikus 5 kuni 16 oli järgmine:
r = 0,13 AN – 0,17
R = 0,14 AN + 0,27
S is
ev õr
gu lit
se nt
s 2
ka su
ta ja
le . K
äe so
le va
k oo
pi a
ka su
tu sõ
ig us
: L em
m in
kä in
en E
es ti
A S
, k irj
as ta
m is
- ja
p al
ju nd
us õi
gu s
ku ul
ub E
es ti
S ta
nd ar
di ke
sk us
el e
EVS-EN 1097-9:2014
11
Lisa A (teatmelisa)
Alternatiivne fraktsioon 8/11,2 mm Põhjamaade katseks
Teatud kindla lõppkasutuse puhul võib allpool toodud etalonmeetodist (vt peatükki 6) erinev tabelis A.1 toodud katse anda lisateavet.
Alternatiivse fraktsiooni 8/11,2 mm katsetamise parameetrid hõlmavad sellise kulutava täite valimist, millega saadud tulemus oleks võimalikult sarnane fraktsiooni 11,2/16 mm puhul saavutatava tulemusega. See suhe pole siiski kõigi täitematerjalide puhul sama ja alternatiivse fraktsiooni katsetamisel ei tohiks eeldada põhifraktsiooniga identsete tulemuste saavutamist.
Tabel A.1 — Katsetingimuste erisused alternatiivse fraktsiooni 8/11,2 mm kasutamise puhul
Jaotis Nimetus Fraktsioon Fraktsioon
8/11,2 mm 11,2/16 mm (etalonmeetod)
5 Seadmed 2–8–10–11,2 2–11,2–14–16
5.1.2 Sõelte komplekt (mm)
5.2.4 Kulutav täide (läbimõõt mm) 11,1+0,1/–0,5 15,0+0,1/–0,5
5.2.7 Mõõteriist kuulide mõõtme kontrollimiseks
Kahe paralleelse varva vahekaugus (mm) 10,7 ± 0,1 14,6 ± 0,1
Üksikkatseproovide ettevalmistamine
6 Kesksõel (mm) 10,0 14,0
Kesksõela läbind (%) (65 ± 1) (65 ± 1)
S is
ev õr
gu lit
se nt
s 2
ka su
ta ja
le . K
äe so
le va
k oo
pi a
ka su
tu sõ
ig us
: L em
m in
kä in
en E
es ti
A S
, k irj
as ta
m is
- ja
p al
ju nd
us õi
gu s
ku ul
ub E
es ti
S ta
nd ar
di ke
sk us
el e
EVS-EN 1097-9:2014
12
Kirjandus
[1] Schouenborg, B., Viman, L.: Studded Tyre Test-Precision Trials, SP Swedish National Testing and Research Institute, SP REPORT 1994:21
[2] EN 10089. Hot-rolled steels for quenched and tempered springs – Technical delivery conditions
[3] ISO 683-14. Heat-treatable steels, alloy steels and free-cutting steels – Part 14: Hot-rolled steels for quenched and tempered springs
[4] ISO 5725-1:1994. Accuracy (trueness and precision) of measurement methods and results – Part 1: General principles and definitions
S is
ev õr
gu lit
se nt
s 2
ka su
ta ja
le . K
äe so
le va
k oo
pi a
ka su
tu sõ
ig us
: L em
m in
kä in
en E
es ti
A S
, k irj
as ta
m is
- ja
p al
ju nd
us õi
gu s
ku ul
ub E
es ti
S ta
nd ar
di ke
sk us
el e
Taotluslikult tühjaks jäetud
S is
ev õr
gu lit
se nt
s 2
ka su
ta ja
le . K
äe so
le va
k oo
pi a
ka su
tu sõ
ig us
: L em
m in
kä in
en E
es ti
A S
, k irj
as ta
m is
- ja
p al
ju nd
us õi
gu s
ku ul
ub E
es ti
S ta
nd ar
di ke
sk us
el e
Aru 10 10317 Tallinn Eesti
[email protected] www.evs.ee
S is
ev õr
gu lit
se nt
s 2
ka su
ta ja
le . K
äe so
le va
k oo
pi a
ka su
tu sõ
ig us
: L em
m in
kä in
en E
es ti
A S
, k irj
as ta
m is
- ja
p al
ju nd
us õi
gu s
ku ul
ub E
es ti
S ta
nd ar
di ke
sk us
el e
From: Külliki Laines <[email protected]>
Sent: Mon, 26 Oct 2026 06:52:27 +0000
To: Margit Vähk <[email protected]>
Subject: FW: Riigitee 20 Põdruse–Kunda–Pada tee km 0,1-13,4 keskkonnahoidlik taastusremont
Tere,
Palun pane see mulle lepingu juurde täitmiseks.
Külliki
From: Alar Urm <[email protected]>
Sent: Friday, October 23, 2026 4:01 PM
To: Külliki Laines <[email protected]>; Anti Palmi <[email protected]>
Subject: Riigitee 20 Põdruse–Kunda–Pada tee km 0,1-13,4 keskkonnahoidlik taastusremont
Pr Külliki Laines
Hr Anti Palmi
Transpordiamet
Tere
Esitan manusena lisatud seisukoha KMG OÜ eest ja nimel. Palun esitatud seisukohti ja põhjendusi arvestada ja ehitajale töö eest boonustasu välja maksta, sest lepingu alusel on see töö tulemust arvestades välja teenitud.
Kena nädalavahetust soovides, lugupidamisega
——————————
Alar Urm
vandeadvokaat
[email protected]
+372 50 10 167
Blessner advokaadid
Toom–Kuninga 15–18, Tallinn
www.blessner.ee
BLESSNER ADVOKAADID
Lp pr Külliki Laines, hr Anti Palmi Transpordiamet e-post: [email protected] [email protected] Leping: „3.2-3/26/511-1 Riigitee 20 Põdruse–Kunda–Pada tee km 0,1-13,4 keskkonnahoidlik taastusremont"
23.10.2026
Minu klient on KMG OÜ. Transpordiamet saatis KMG OÜ-le 13.10.2026 kirja, mille kohaselt ei maksa Transpordiamet lepingu täitmise eest lepingus ette nähtud boonust. Transpordiameti 13.10.2026 kirja kohaselt ei saa boonust maksta, sest:
- Ringlussevõetud asfaldi (edaspidiselt “RA“)kulumiskindluse testitulemus oli 14,9, mis ei vastanud tehnilises kirjelduses ettenähtud nõudele AN10. Kuna tegemist oli ühe kriteeriumiga, mille alusel oli võimalik saada hankes väärtuspunkte, on see tellija vaatest nii olulise tingimuse rikkumine, et välistab võimaluse boonust maksta.
- Maksumuse vähendamist mittekvaliteetse töö eest on rakendatud järgmiste näitajate osas: asfalt- ja mustsegu terakoostis, kattekihi jäävpoorsus ja tihendustegur, kattekihi paksus, katte ebatasasus, asfalt- ja mustsegu bituumeni sisaldus ning peenra terakoostis.
- Pärast asfaltkatte paigaldamist ilmnesid teekattel mitmed bituumeniga küllastunud kohad. Kuigi tellija oli nõus nende eemaldamisega veetehnoloogia abil, siis töötlemine muudab katte pinda ning võib mõjutada kattekihi omadusi.
Kirja kohaselt: „Tellija hinnangul tuleb neid asjaolusid hinnata kogumis ning arvestada, et boonuse maksmine ei ole automaatne õigus, vaid sõltub lepingus sätestatud tingimuste täitmisest. Tööde kvaliteediprobleemide ja kasutatud materjali mittevastavuse tõttu ei ole tellija hinnangul põhjendatud käsitleda tööde tulemust sellisena, mis annab aluse boonuse maksmiseks.“
Tellija ei ole ülaltoodud etteheiteid sidunud ühegi HD osa II lisa 13 punktiga, mis annaks alust boonust mitte maksta või seda vähendada. Boonuse maksmata jätmine on vastuolus lepinguga.
VÕS § 76 lõike 1 kohaselt: „Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.“ Tasu maksmine on VÕS § 635 lõike 1 järgi tellija peamine kohustus töövõtulepingus. Tee-ehituse töövõtulepingu nr 3.2-3/26/511-1 punkti 6.7 kohaselt on töövõtulepingu osaks HD osa II lisa 13 Boonuse maksmise tingimused, mille alusel arvestatakse töövõtjale makstav boonussumma: „Töö maksumusele võib lisanduda töövõtjale makstav boonussumma kuni 5% tasust vastavalt lepingu lisas boonuse maksmise tingimused sätestatud tingimustele.“ Kui selles dokumendis ette nähtud kriteeriumid on täidetud, on see osa lepingus ette nähtud tasust ja tellija ei saa keelduda boonuse väljamaksmisest. Puudub tellija diskretsiooniõigus boonus maksmata jätta või pärast lepingu sõlmimist ette näha boonuse maksmiseks täiendavad tingimused, mida leping ei sisaldanud. KMG OÜ ei nõustu Transpordiameti kirjas toodud käsitlusega ning lükkab ümber ka tellija väite, nagu ei vastaks RA kvaliteet tehnilises kirjelduses ettenähtud nõudele AN10.
2
AN katsetamise tulemus
Transpordiamet tugineb oma etteheites Teede Tehnokeskuse katseprotokollile nr 2998/26, millega väidetavalt tuvastati, et asfaltsegus kasutatud ringlussevõetud asfaldi (RA) täitematerjali kulumiskindluse keskmine katsetulemus oli 14,9. Arvestades ZOAB 0/8 segu terakoostist, ei olnud OJV poolt laborisse viidud proov (ca 2*20 kg) esinduslikus koguses, et materjalist saada standardikohane katsefraktsiooni maht, mis on aluseks materjali tegelikke omadusi kirjeldava tulemuse määramiseks. Materjali katsetamisel tuleb lähtuda standardist „TÄITEMATERJALIDE MEHAANILISTE JA FÜÜSIKALISTE OMADUSTE KATSETAMINE. Osa 9: Kulumiskindluse määramine abrasiivsele hõõrdkulumisele naastrehvide toimel. Põhjamaade katse“ EVS-EN 1097-9:2014. Kulumiskindluse määramine abrasiivsele hõõrdkulumisele naastrehvide toimel, Põhjamaade katse“ EN 1097-9:2014 kohaselt standardijärgne katsefraktsioon on 11,2/16. Alternatiiv on 8/11,2 Lisa A järgi. Materjali kogused arvutatakse EN 1097-6:2013 lisa A järgi määratud kuivtiheduse alusel ning sõelutakse läbi 8mm–10mm–11,2mm katsesõeltega. Nt: 2,70 Mg/m3 tiheduse puhul on üksikkatseproovi esialgne kuivmass grammides: 1018,9g ± 5g, mis omakorda tuleb jagada kaheks kitsaks fraktsiooniks: 8/10 mm - 65%±1% (662,3g) ja 10/11,2 mm -35% ±%1 (356,6g). Kokku tuleb katsetada kaks paralleeli ehk kokku 2037,7 g materjali: 8/10 mm - 65%±1% (1324,6g) ja 10/11,2 mm -35% ±%1 (713,2g). Materjalid peavad olema eelnevalt pestud ja kuivatatud. Antud juhul on tegemist ZOAB 0/8 taaskasutatava asfaldiga (edaspidiselt “RA“), mille suurim teramõõt segus on 8 mm. Materjali eelnevaks läbipesuks ja sõelumiseks on vaja RA materjali ekstraheerida nii mitu korda, et saaks kätte üle 8 mm teramõõdule vastav materjal, mida katse standardikohaseks (Alternatiiv fraktsiooni 8/11,2 mm Lisa A järgi) läbiviimiseks läheb vaja minimaalselt 2037,7 g, millest omakorda 10/11,2 mm 713,2 g, mis on 0/8 mm terakoostisega asfaldi puhul väga paljude ekstraheerimiskordadega kätte saadav fraktsioon, sest 0/8 mm asfaltsegus on üksikuid täitematerjali teri, mis on suuremad kui 8 mm. Praktikas see tähendab, et enne vanaasfaldi pesu ekstraktoris on vaja läbi sõeluda meie hinnangul 150-180 kilogrammi materjali, et eraldada jämedam katsestandardi kohane materjal, mida saaks ekstraheerima (sideainest puhtaks pesema) hakata. Teede Tehnokeskuse katseprotokollis nr 2998/26 viidatud katse läbiviimisel kasutati sellest oluliselt väiksemat materjali kogust, kuivõrd OJV poolt viidi katsetamisse 2 kotti ca 20 kg kott. Kuna katse viidi läbi vastuolus asjakohase standardi nõuetega, on ka tulemus ebaõige ja seda ei saa arvesse võtta, sest tulemus ei iseloomusta ZOAB 0/8 taaskasutatava täitematerjali tegelikke omadusi. Teadupärast RA’st ekstraheeritud täitematerjali AN määramisel on kriitilise tähtsusega proovi ettevalmistus. Varasemalt on selgitatud, et piisava materjalikoguse puudumisel katseproovis võimalikult kokku kleepunud terade kobarad või nõutust peenemate fraktsioonide kasutamine moonutavad AN-tulemust. Töövõtja on sama materjali ise kontrollinud kooskõlas standardiga ja saanud 2 korda tulemuse, mis vastab tehnilises kirjelduses ettenähtud nõudele AN10. KMG OÜ poolt 03.04.2026 katsetatud ZOAB 0/16 materjali AN väärtuseks saadi 9,3% (protokoll nr F6/173) ning 26.06.2026 katsetatud ZOAB 0/8 täitematerjali AN väärtuseks 6,8% (protokoll nr T6/558). Asjaolu, et materjal vastab nõuetele, kinnitab ka kvaliteetne töölõpptulemus. Teede Tehnokeskuse katseprotokollis nr 2998/26 toodud tulemus ei ole õige, sest sellise AN näitajaga ei oleks võimalik saavutada nõuetekohast asfaltsegu kulumiskindluse (Prall) tulemust. Tellija seisukoht on arusaadav
3
ja õige, et tegemist on kahe erineva näitajaga, aga need on olemuslikult seotud. Kui materjali AN ei oleks vähemalt 10, ei oleks võimalik saavutada valmis asfaltsegu Prall-kulumiskindluse tulemuseks nõude 36 juures 15, mis näitab oluliselt paremat kulumiskindlust. See asjaolu ilmestab veelgi, et katseprotokollis nr 2998/26 toodud tulemus ei kirjelda kasutatud RA tegelikku kulumiskindlust. Bituumenilaigud
- Kõik laigud on ühiselt üle vaadatud ja fikseeritud ning kokku lepitud, millal ja millisel meetodil töövõtja need eemaldab. Tegemist on tavapärase nähtusega, mis ei mõjuta lõpptulemust ega tee üldist kvaliteeti. Töövõtja eemaldas bituumenilaigud tähtaegselt 22.09.2026 ning kasutati vesieemaldust vastavalt vastuvõtueeskirjale p.8.7.
- Boonuse maksmisel ei ole ette nähtud tingimust, et ei tohi olla ühtegi vaegtööd või tööl protsessi käigus kõrvaldatud puudust. Tuleb silmas pidada, et tegemist on keskkonnahoidliku taastusremondi pilootprojektiga, mille raames on teatud tagasiarvestused 50% väiksemad, et võimaldada uute lahenduste katsetamist.
Töö hindamise ja vastuvõtmise alus on ülevaatus, mille pooled teostasid koos. Selle tulemusel fikseeritakse puudused ja need on kõrvaldatud. Tellija esitatud väidetavad uued laigud ei ole tulemi hindamise alus. Väidetavalt juurde tekkinud laigud soovib KMG OÜ üle vaadata ja kui need eksisteerivad, siis hinnata nende ja töö vastavuse seost ja laikude tekkepõhjust. Hiljem ilmnevad puudused ei ole boonuse hindamise alus. Kahtluseta ei saa boonust muuta näiteks 6 kuu pärast ilmnenud puuduse tõttu, järelikult ka mitte praegu esitatu alusel. Kui leiab tõendamist, et Töövõtja vastutab nende laikude eest on KMG OÜ valmis eemaldama ka bituumenilaigud, mis tellija on esile toonud. Boonuse arvutamise metoodika Täidetud on kõik tingimused boonuse terves mahus väljamaksmiseks (5% lepinguhinnast). HD osa II lisa 13 kohaselt on boonuse maksmise eelduseks alltoodud tingimused, mis peavad olema täidetud samaaegselt:
a) Objekti ehitustööde- või vahetähtaega ei ole ületatud rohkem kui üks nädal. Tähtaega ei ole ületatud. Lõpptähtaeg oli 25.09.26 ning KMG OÜ esitas objekti lõpetamise teate 22.09.26. Nõue on täidetud.
b) Kõikide töövõtjale määratud leppetrahvide summa ei ületa 1% Tasust ja kõikide mahaarvamiste summa ei ületa 5% Tasust. Leppetrahvide summa 1% Tasust on 18 725 eurot. KMG OÜ-lt nõutud leppetrahvide summa on 8700 eurot ehk 0,46 % Tasust. Mahaarvamise summa 5% on Tasust on 56 175,00 eurot. KMG OÜ suhtes tehtud mahaarvamiste summa on 10 272,83 eurot ehk 0,55 % Tasust. Nõue on täidetud.
c) Töövõtja poolt ei ole esinenud olukorda, kus tellija on lepingust taganenud või üles öelnud töövõtja poolsete Lepingu tingimuste rikkumise tõttu. Ei ole esinenud sellist olukorda. Nõue on täidetud.
4
d) Kui töövõtja soovil rakendatakse asfaltkatte pealmises kihis Vastuvõtueeskirja punktis 7.8 võimaldatud mõjuala vähendamist, siis töövõtja kaotab õiguse saada boonust arvestuslõigul kus boonust sooviti rakendada (arvestuspaani 1000 m pikkune lõik). Töövõtjal polnud sellist soovi. Nõue on täidetud.
e) Kui arvestuslõigul on bituumeni laikude summaarne pindala suurem kui 2 m2, siis Töövõtja kaotab õiguse saada boonust arvestuslõigul, kus boonust sooviti rakendada (arvestuspaani 1000 m pikkune lõik). KMG OÜ käis Tellija ja OJV-ga bituumenilaike vaatamas ning lepiti kokku, et OJV koos Töövõtjaga kaardistab laigud ja töövõtja teeb ettepaneku nende eemaldamiseks. 08.09.26 tegi Töövõtja ettepaneku eemaldada bituumenilaigud veetehnoloogiaga vastavalt OJV väljamärgitud kohtadele (Exceli tabelis). Tellija oli nõus bituumenilaigu eemaldamise veetehnoloogia abil ega teinud ühtegi märkust selle kohta, et peab seda edaspidi lepingurikkumiseks. KMG OÜ on valmis eemaldama kokkulepitud meetodiga kõik tellija poolt esile toodud bituumenilaigud. Õige ei ole tellija käsitlus, et ka eemaldatud bituumenilaik kujutab endast lepingurikkumist. Isegi, kui mingis osas oleks alust boonuse vähendamiseks, siis puudub alus boonuse vähendamiseks 0-ni. Tellija 13.10.2026 kirjas puudub vastav kalkulatsioon.
f) Lõikude eest, mille eest soovitakse boonust saada, tuleb paigaldatud teekatte poorsuse ja tihendusteguri määrangud teha maaradariga (välja arvatud juhul kui hanke hilise väljakuulutamise tõttu jäävad poorsuse ja tihedusteguri mõõtmised kloriididega libedusetõrje perioodil). Remixi ja rooparemixi lõikudel tuleb maaradari mõõtmised teostada ja esitada TRAMile aga mahaarvamisi ei tehta tihendustegurile ega jäävpoorsusele. Töövõtja kasutas maaradarit. Nõue on täidetud.
g) Kõik käesoleva lisa punktides 3.1 kuni 3.5 nõuded on täidetud. Nõuded on täidetud.
h) Käesoleva lisa punktides 3.5.3 kuni 3.5.5 toodu peab olema esitatud õigeaegselt. Kõik esitatud õigeaegselt. Nõue on täidetud.
i) Mõõdetud paigaldustemperatuuri andmed peavad salvestuma automaatselt andmebaasi või olema sinna üles laetud hiljemalt järgmise tööpäeva hommikul kella 10-ks. Üles laetud andmetele tuleb tagada ligipääs nii tellijale kui insenerile. Salvestuvad automaatselt andmebaasi. Nõue on täidetud.
Boonuse vähendamiseks on lepingu lisas „Boonuse vähendamise tingimused“ ette nähtud konkreetsed reeglid. Selle kohaselt võib tellija makstavat boonust vähendada järgmistel juhtudel ja määrades (tellija valib suurima kohalduva määra ning vähendamisi ei summeerita):
a) Töövõtja on paigaldanud ja pole välja vahetanud objektil lepingu nõuetele mittevastava või tõendamata omadustega materjali – boonuse vähendamine 50%. Ei ole.
b) Töövõtja on paigaldanud ja pole välja vahetanud objektil lepingu nõuetele mittevastava või
tõendamata omadustega materjali, mille osas tellija on määranud maksumuse vähendamise väljaspool Vastuvõtueeskirja kohaseid mahaarvamisi või lepingu kohase leppetrahvi – vähendamine 33%.
5
Töövõtja ei ole minetanud leppetrahvi vaidlustamise õigust. Kui Tellija maksab ettenähtud boonuse välja, siis ei ole see vaidlus Töövõtja hinnangul ilmselt otstarbekas, vastasel juhul vaidlustab Töövõtja koos boonuse mittetasumise või vähendamisega ka leppetrahvi kohaldamise, sest Töövõtja ei ole kohustist rikkunud (VÕS § 100) ja õiguskaitsevahendite kasutamiseks (VÕS § 101 lg 1) puudub alus.
c) Objekti lõpptähtaega on ületatud rohkem kui üks nädal töövõtja süül – boonuse
vähendamine 33% Ei ole ületatud.
d) Kui lepingu kohast mahaarvamiste summa on 3,01 kuni 4,0%, - boonuse vähendamine 33% Ei ole ületatud.
e) Kui lepingu kohast mahaarvamiste summa on 4,01 kuni 5%, boonuse vähendamine 66%
Ei ole ületatud. Kokkuvõte Täidetud on kõik tingimused boonuse terves mahus väljamaksmiseks summas 93 625 eurot. Tellija 13.10.2026 kirjas ei ole toodud mingit kalkulatsiooni boonuse väljamaksmise aluste kohta ning tellija seisukoht boonuse maksmata jätmise kohta ei ole kooskõlas lepingu ja seadusega. Ei esine selliseid asjaolusid, mis annaksid alust vähendada boonust 0-ni. Tellija on oma 13.10.2026 kirjas märkinud: „Tellija hinnangul tuleb neid asjaolusid hinnata kogumis ning arvestada, et boonuse maksmine ei ole automaatne õigus, vaid sõltub lepingus sätestatud tingimuste täitmisest.“ Boonuse maksmine ei olegi automaatne õigus, vaid sõltub lepingu lisas 13 „boonuse maksmise tingimused“ sätestatud tingimuste täitmisest. Lepingus ei ole jäetud tellijale täiendavat diskretsiooniõigust jätta boonust maksmata muudel või täiendavatel alustel kui need, mis on boonuse maksmise tingimustena ära nimetatud. Lähtuvalt eeltoodust palun järgnevates kalkulatsioonides lähtuda lepingus kokkulepitust ning maksta välja lepingus ettenähtud boonus 93 625 eurot.
lisa: standard EVS-EN 1097-9:2014
Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Alar Urm vandeadvokaat
EESTI STANDARD EVS-EN 1097-9:2014
Avaldatud eesti keeles: juuni 2014 Jõustunud Eesti standardina: juuni 2014
TÄITEMATERJALIDE MEHAANILISTE JA FÜÜSIKALISTE OMADUSTE KATSETAMINE Osa 9: Kulumiskindluse määramine abrasiivsele hõõrdkulumisele naastrehvide toimel Põhjamaade katse
Tests for mechanical and physical properties of aggregates Part 9: Determination of the resistance to wear by abrasion from studded tyres Nordic test
S is
ev õr
gu lit
se nt
s 2
ka su
ta ja
le . K
äe so
le va
k oo
pi a
ka su
tu sõ
ig us
: L em
m in
kä in
en E
es ti
A S
, k irj
as ta
m is
- ja
p al
ju nd
us õi
gu s
ku ul
ub E
es ti
S ta
nd ar
di ke
sk us
el e
EVS-EN 1097-9:2014
II
EESTI STANDARDI EESSÕNA
See Eesti standard on
— Euroopa standardi EN 1097-9:2014 ingliskeelse teksti sisu poolest identne tõlge eesti keelde ja sellel on sama staatus mis jõustumisteate meetodil vastuvõetud originaalversioonil. Tõlgenduserimeelsuste korral tuleb lähtuda ametlikes keeltes avaldatud tekstidest;
— jõustunud Eesti standardina inglise keeles juunis 2014;
— eesti keeles avaldatud sellekohase teate ilmumisega EVS Teataja 2014. aasta juunikuu numbris.
Standardi tõlke koostamise ettepaneku on esitanud Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, standardi tõlkimist on korraldanud Eesti Standardikeskus ning rahastanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Standardi on tõlkinud ja heaks kiitnud tehniline komitee EVS/TK 9 „Täitematerjalid“.
Euroopa standardimisorganisatsioonid on teinud Euroopa standardi EN 1097-9:2014 rahvuslikele liikmetele kättesaadavaks 08.01.2014.
Date of Availability of the European Standard EN 1097-9:2014 is 08.01.2014.
See standard on Euroopa standardi EN 1097-9:2014 eestikeelne [et] versioon. Teksti tõlke on avaldanud Eesti Standardikeskus ja sellel on sama staatus ametlike keelte versioonidega.
This standard is the Estonian [et] version of the European Standard EN 1097-9:2014. It has been translated by the Estonian Centre for Standardisation. It has the same status as the official versions.
Tagasisidet standardi sisu kohta on võimalik edastada, kasutades EVS-i veebilehel asuvat tagasiside vormi või saates e-kirja meiliaadressile [email protected].
ICS 91.100.15 Mineraalsed materjalid ja tooted
Standardite reprodutseerimise ja levitamise õigus kuulub Eesti Standardikeskusele
Andmete paljundamine, taastekitamine, kopeerimine, salvestamine elektroonsesse süsteemi või edastamine ükskõik millises vormis või millisel teel ilma Eesti Standardikeskuse kirjaliku loata on keelatud.
Kui Teil on küsimusi standardite autorikaitse kohta, võtke palun ühendust Eesti Standardikeskusega: Aru 10, 10317 Tallinn, Eesti; www.evs.ee; telefon 605 5050; e-post [email protected]
S is
ev õr
gu lit
se nt
s 2
ka su
ta ja
le . K
äe so
le va
k oo
pi a
ka su
tu sõ
ig us
: L em
m in
kä in
en E
es ti
A S
, k irj
as ta
m is
- ja
p al
ju nd
us õi
gu s
ku ul
ub E
es ti
S ta
nd ar
di ke
sk us
el e
EESTI STANDARD EUROPEAN STANDARD NORME EUROPÉENNE EUROPÄISCHE NORM
EN 1097-9
January 2014
ICS 91.100.15 Supersedes EN 1097-9:1998
English Version
Tests for mechanical and physical properties of aggregates - Part 9: Determination of the resistance to wear by abrasion from
studded tyres - Nordic test
Essais pour déterminer les propriétés mécaniques et physiques des granulats - Partie 9: Détermination de la
résistance à l'usure par abrasion provoquée par les pneus à crampons - Essai scandinave
Prüfverfahren für mechanische und physikalische Eigenschaften von Gesteinskörnungen - Teil 9:
Bestimmung des Widerstandes gegen Verschleiß durch Spikereifen - Nordische Prüfung
This European Standard was approved by CEN on 3 November 2013. CEN members are bound to comply with the CEN/CENELEC Internal Regulations which stipulate the conditions for giving this European Standard the status of a national standard without any alteration. Up-to-date lists and bibliographical references concerning such national standards may be obtained on application to the CEN-CENELEC Management Centre or to any CEN member. This European Standard exists in three official versions (English, French, German). A version in any other language made by translation under the responsibility of a CEN member into its own language and notified to the CEN-CENELEC Management Centre has the same status as the official versions. CEN members are the national standards bodies of Austria, Belgium, Bulgaria, Croatia, Cyprus, Czech Republic, Denmark, Estonia, Finland, Former Yugoslav Republic of Macedonia, France, Germany, Greece, Hungary, Iceland, Ireland, Italy, Latvia, Lithuania, Luxembourg, Malta, Netherlands, Norway, Poland, Portugal, Romania, Slovakia, Slovenia, Spain, Sweden, Switzerland, Turkey and United Kingdom.
EUROPEAN COMMITTEE FOR STANDARDIZATION
C O M I T É E U R O P É E N D E N OR M A LI S A T I O N
EUR O P Ä IS C HES KOM I T EE F ÜR N OR M UNG
CEN-CENELEC Management Centre: Avenue Marnix 17, B-1000 Brussels
© 2014 CEN All rights of exploitation in any form and by any means reserved worldwide for CEN national Members.
Ref. No. EN 1097-9:2014 E
S is
ev õr
gu lit
se nt
s 2
ka su
ta ja
le . K
äe so
le va
k oo
pi a
ka su
tu sõ
ig us
: L em
m in
kä in
en E
es ti
A S
, k irj
as ta
m is
- ja
p al
ju nd
us õi
gu s
ku ul
ub E
es ti
S ta
nd ar
di ke
sk us
el e
EVS-EN 1097-9:2014
2
SISUKORD
EESSÕNA ................................................................................................................................................................3
1 KÄSITLUSALA ..............................................................................................................................................5
2 NORMIVIITED ...............................................................................................................................................5
3 TERMINID JA MÄÄRATLUSED ....................................................................................................................5
4 PÕHIMÕTE....................................................................................................................................................6
5 SEADMED .....................................................................................................................................................6
5.1 Standardsed seadmed ..................................................................................................................................6
5.2 Eriseadmed ...................................................................................................................................................6
6 ÜKSIKKATSEPROOVIDE ETTEVALMISTAMINE ........................................................................................8
7 MENETLUS ...................................................................................................................................................9
8 TULEMUSTE ARVUTAMINE JA ESITAMINE ..............................................................................................9
9 KATSEPROTOKOLL .................................................................................................................................. 10
9.1 Kohustuslikud andmed ............................................................................................................................... 10
9.2 Valikulised andmed .................................................................................................................................... 10
10 TÄPSUS ..................................................................................................................................................... 10
Lisa A (teatmelisa) Alternatiivne fraktsioon 8/11,2 mm Põhjamaade katseks ...................................................... 11
Kirjandus ............................................................................................................................................................... 12
S is
ev õr
gu lit
se nt
s 2
ka su
ta ja
le . K
äe so
le va
k oo
pi a
ka su
tu sõ
ig us
: L em
m in
kä in
en E
es ti
A S
, k irj
as ta
m is
- ja
p al
ju nd
us õi
gu s
ku ul
ub E
es ti
S ta
nd ar
di ke
sk us
el e
EVS-EN 1097-9:2014
3
EESSÕNA
Selle dokumendi (EN 1097-9:2014) on koostanud tehniline komitee CEN/TC 154 „Aggregates“, mille sekretariaati haldab BSI.
Euroopa standardile tuleb anda rahvusliku standardi staatus kas identse tõlke avaldamisega või jõustumisteatega hiljemalt 2014. a. juuliks ja sellega vastuolus olevad rahvuslikud standardid peavad olema kehtetuks tunnistatud hiljemalt 2014. a. juuliks.
Tuleb pöörata tähelepanu võimalusele, et standardi mõni osa võib olla patendiõiguste subjekt. CEN-i [ja/või CENELEC-i] ei saa pidada vastutavaks sellis(t)e patendiõigus(t)e väljaselgitamise eest.
See dokument asendab standardit EN 1097-9:1998.
Peamised tehnilised muudatused võrreldes standardiga EN 1097-9:1998 on järgmised:
1) Käsitlusala: uuesti kirjutatud, et lubada täpselt kindlaks määratud tingimustel teiste meetodite kasutamist;
5) Seadmed: võimalus kasutada teisi sobivaid seadmeid täitematerjalide kuivatamiseks peale ettekirjutatud ventileeritava kuivatuskapi. Terase kvaliteeti on ajakohastatud;
6) Üksikkatseproovide ettevalmistamine: uuesti kirjutatud (Katseproovi mass: valem uuesti läbi töötatud, Trumli
laadimine: Järjekord muudetud);
8) Tulemuste arvutamine ja esitamine: uuesti katsetamise kriteeriumi on muudetud ja on lisatud Dixoni katse juhised;
9) Katseprotokoll: nõutud ja valikulised andmed on harmoniseeritud dokumendi CEN/TC 154/SC 6 – N 1120 kohaselt.
Selles Euroopa standardis määratletud katsemenetlus on välja töötatud Soomes, Norras ja Rootsis, kus naastrehvid on külmadel aastaaegadel igapäevaselt kasutusel.
See Euroopa standard kuulub täitematerjalide mehaaniliste ja füüsikaliste omaduste katsetamise standardite sarja. Täitematerjalide teiste omaduste katsetamise meetodid esitatakse järgmistes Euroopa standardites:
EN 932. Tests for general properties of aggregates
EN 933. Tests for geometrical properties of aggregates
EN 1367. Tests for thermal and weathering properties of aggregates
EN 1744. Tests for chemical properties of aggregates
EN 13179. Tests for filler aggregate used in bituminous mixtures
EN 1097. Tests for mechanical and physical properties of aggregates, mis koosneb järgmistest osadest:
— Part 1: Determination of the resistance to wear (micro-Deval)
— Part 2: Methods for the determination of resistance to fragmentation
— Part 3: Determination of loose bulk density and voids
— Part 4: Determination of the voids of dry compacted filler
— Part 5: Determination of the water content by drying in a ventilated oven
— Part 6: Determination of particle density and water absorption
— Part 7: Determination of the particle density of filler — Pyknometer method
— Part 8: Determination of the polished stone value
— Part 10: Water suction height
S is
ev õr
gu lit
se nt
s 2
ka su
ta ja
le . K
äe so
le va
k oo
pi a
ka su
tu sõ
ig us
: L em
m in
kä in
en E
es ti
A S
, k irj
as ta
m is
- ja
p al
ju nd
us õi
gu s
ku ul
ub E
es ti
S ta
nd ar
di ke
sk us
el e
EVS-EN 1097-9:2014
4
— Part 11: Determination of compressibility and confined compressive strength of lightweight aggregates
CEN-i/CENELEC-i sisereeglite järgi peavad selle Euroopa standardi kasutusele võtma järgmiste riikide rahvuslikud standardimisorganisatsioonid: Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Hispaania, Holland, Horvaatia, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi Vabariik, Türgi, Ungari ja Ühendkuningriik.
S is
ev õr
gu lit
se nt
s 2
ka su
ta ja
le . K
äe so
le va
k oo
pi a
ka su
tu sõ
ig us
: L em
m in
kä in
en E
es ti
A S
, k irj
as ta
m is
- ja
p al
ju nd
us õi
gu s
ku ul
ub E
es ti
S ta
nd ar
di ke
sk us
el e
EVS-EN 1097-9:2014
5
1 KÄSITLUSALA
See Euroopa standard kirjeldab etalonmeetodit, mida kasutatakse tüübikatsetusel ja vaidluste/erimeelsuste korral jämetäitematerjali kulumiskindluse määramisel abrasiivsele hõõrdkulumisele naastrehvide toimel. Muudel eesmärkidel, peamiselt tehase tootmisohje puhul, võib kasutada teisi meetodeid, eeldusel et nende puhul on olemas asjakohane toimiv suhe etalonmeetodiga.
Katse on kasutatav täitematerjalidele fraktsiooni terasuurusega 11,2 mm kuni 16 mm.
MÄRKUS Eri lõppkasutuse puhul kasutatav alternatiivne fraktsioon 8/11,2 mm on esitatud lisas A.
2 NORMIVIITED
Alljärgnevalt loetletud dokumendid, mille kohta on standardis esitatud normiviited, on kas tervenisti või osaliselt vajalikud selle standardi rakendamiseks. Dateeritud viidete korral kehtib üksnes viidatud väljaanne. Dateerimata viidete korral kehtib viidatud dokumendi uusim väljaanne koos võimalike muudatustega.
EN 932-2:1999. Tests for general properties of aggregates – Part 2: Methods for reducing laboratory samples
EN 932-5. Tests for general properties of aggregates – Part 5: Common equipment and calibration
EN 933-1. Tests for geometrical properties of aggregates – Part 1: Determination of particle size distribution - Sieving method
EN 933-2. Tests for geometrical properties of aggregates – Part 2: Determination of particle size distribution - Test sieves, nominal size of apertures
EN 1097-6:2013. Tests for mechanical and physical properties of aggregates – Part 6: Determination of particle density and water absorption
EN ISO 4788. Laboratory glassware – Graduated measuring cylinders (ISO 4788)
ISO 3290-1. Rolling bearings – Balls – Part 1: Steel balls
ISO 9329-4. Seamless steel tubes for pressure purposes – Technical delivery conditions – Part 4: Austenitic stainless steels
3 TERMINID JA MÄÄRATLUSED
Standardi rakendamisel kasutatakse alljärgnevalt esitatud termineid ja määratlusi.
3.1 üksikkatseproov (test specimen)üksikkatseks kasutatav proov, kui katsemeetod nõuab omaduse enam kui ühekordset määramist
3.2 laboratoorne proov (laboratory sample)proov laboratoorseks analüüsiks
3.3 konstantne mass (constant mass) konstantne mass on saavutatud, kui järjestikuste kaalumiste tulemused pärast vähemalt ühetunnist kuivatamist ei erine teineteisest enam kui 0,1 %
MÄRKUS Sageli on võimalik saavutada konstantne mass, kuivatades üksikkatseproovi temperatuuril (110 ± 5) °C määratletud kuivatuskapis eelnevalt määratud aja jooksul. Katselaboratooriumid võivad määrata eri tüüpi ja suurusega proovi konstantse massini kuivatamiseks vajaliku aja sõltuvalt kasutatava kuivatuskapi kuivatusvõimest.
S is
ev õr
gu lit
se nt
s 2
ka su
ta ja
le . K
äe so
le va
k oo
pi a
ka su
tu sõ
ig us
: L em
m in
kä in
en E
es ti
A S
, k irj
as ta
m is
- ja
p al
ju nd
us õi
gu s
ku ul
ub E
es ti
S ta
nd ar
di ke
sk us
el e
EVS-EN 1097-9:2014
6
4 PÕHIMÕTE
Ühtlase terasuurusega 11,2 mm kuni 16 mm täitematerjali proovi pööritatakse koos teraskuulidega ja veega terasest trumlis. Kolm trumli sisepinnale kinnitatud ribi parandavad täitematerjali osakeste ja teraskuulide segamist. Sisu veeremisel trumlis toimub osakeste hõõrdkulumine abrasiivi kaastoimel. Pärast määratletud arvu pöörete sooritamist võetakse sisu trumlist välja ning täitematerjali kogus sõelutakse 2 mm sõelaga ja määratakse kulumisel toimunud massikadu protsentides.
5 SEADMED
Kui pole teisiti sätestatud, peavad kõik katseseadmed vastama standardi EN 932-5 üldistele nõuetele.
5.1 Standardsed seadmed
5.1.1 Kaalud, mis võimaldavad kaaluda nii üksikkatseproovi kui trumlisse minevat kulutavat täidet täpsusega 0,1 % üksikkatseproovi massist.
5.1.2 Sõelte komplekt, ava mõõtmetega 2,0 mm, 11,2 mm, 14 mm ja 16 mm vastavalt standardile EN 933-2.
5.1.3 Kaitsesõel, 2 mm läbimõõduga avadega sõela kaitsmiseks.
5.1.4 Ventileeritav kuivatuskapp, mis on reguleeritav konstantsele temperatuurile (110 ± 5) °C.
5.1.5 Sõelutud katseproovi pesemiseks vajalikud vahendid.
5.1.6 Seadmed laboratoorsete proovide vähendamiseks, nagu on määratletud standardis EN 932-2.
5.1.7 Gradueeritud mõõtesilinder (või -silindrid), mis vastavad standardile EN ISO 4788, või teised mõõtevahendid, mis sobivad (2,00 ± 0,01) l vee mõõtmiseks.
5.2 Eriseadmed
5.2.1 Katsemasin. Tüüpiline katsemasin on detailiseeritud joonisel 1 koos jaotistes 5.2.2 kuni 5.2.7 kirjeldatud üldtunnustatud parameetritega.
5.2.2 Ühest otsast kinnine veetihe õõnes trummel sisediameetriga (206,5 ± 2,0) mm ja sisepikkusega (335 ± 1) mm, mõõdetud põhja sisepinnast kaane sisepinnani. Trummel peab olema valmistatud õmblusteta terastorust margiga TS 5 vastavalt standardile ISO 9329-4, seinapaksusega vähemalt 6,0 mm.
Trummel tuleb sulgeda vähemalt 8 mm paksuse tasapinnalise vee- ja tolmukindlate tihenditega varustatud kaanega. Trummel peab pöörlema horisontaalse telje ümber, nt asetatuna kahele võllile, nagu näidatud joonisel 1.
5.2.3 Kolm ribi, igaüks pikkusega (333 ± 1) mm, tuleb paigutada üksteisest võrdsetele kaugustele silindri sisepinnale. Ribid peavad olema valmistatud tugevast ja sitkest terasest, olema eemaldatavad ja joonisel 2 näidatud esialgse profiiliga.
MÄRKUS Standardile EN 10089 või ISO 683-14 vastav vedruteras on sobiv.
Iga ribi tuleb kinnitada liikumatult trumli külge vähemalt kolme peitpeakruviga M4.
Enne esmakasutamist tuleb ribid sisse töötada (24 ± 1) tunni jooksul, kasutades selleks täitematerjali, mille Põhjamaade katse kohane vastupidavuse väärtus hõõrdkulumisele on mitte rohkem kui 6,0 ja mis on ette valmistatud vastavalt peatükile 6. Iga ribi tuleb asendada uuega, kui (või enne kui) selle mass on alla 15,0 g väiksem kui enne sissetöötamist.
5.2.4 Kulutav täide koosneb veerelaagri kuulidest diameetriga (15,0 + 0,1/–0,5) mm, nagu on määratletud standardis ISO 3290-1. Pinnakõvadus peab jääma vahemikku HRC 60 ja HRC 67. S
is ev
õr gu
lit se
nt s
2 ka
su ta
ja le
. K äe
so le
va k
oo pi
a ka
su tu
sõ ig
us : L
em m
in kä
in en
E es
ti A
S , k
irj as
ta m
is -
ja p
al ju
nd us
õi gu
s ku
ul ub
E es
ti S
ta nd
ar di
ke sk
us el
e
EVS-EN 1097-9:2014
7
MÄRKUS 1 Kuulide diameetri hälbe alumine piirväärtus on töötolerantsi piirväärtus.
MÄRKUS 2 Kuulide minimaalset lubatavat diameetrit saab kiiresti kontrollida, lastes neil veereda üle paralleelsete avadega mõõteriista (vt jaotist 5.2.7).
5.2.5 Mootor, mis oleks võimeline trumlit pööritama püsiva pöörlemissagedusega (90 ± 3) pööret/minutis.
5.2.6 Loendur või mõni teine sobiv seade, mis peatab trumli automaatselt pärast (5400 ± 10) pöörde sooritamist.
5.2.7 Mõõteriist (soovitatav) kuulide minimaalse mõõtme kontrollimiseks, mis koosneb varbadest, mille vaheliste avade laius on (14,5 +0,1/0) mm.
5.2.8 Magnet (soovitatav) täite eraldamiseks täitematerjali proovist pärast kulutamist.
Väga tugevat magnetit ei tohiks kasutada, sest kuulid võivad selle mõjul magnetiseeruda.
Detail X – Tüüpiline kaane kinnitus
Selgitused
1 kaas
2 silinder
3 kummitihend
Joonis 1 — Tüüpiline katsemasin
S is
ev õr
gu lit
se nt
s 2
ka su
ta ja
le . K
äe so
le va
k oo
pi a
ka su
tu sõ
ig us
: L em
m in
kä in
en E
es ti
A S
, k irj
as ta
m is
- ja
p al
ju nd
us õi
gu s
ku ul
ub E
es ti
S ta
nd ar
di ke
sk us
el e
EVS-EN 1097-9:2014
8
Mõõtmed millimeetrites
Detail Y, Ribi ristlõige enne sissetöötamist Kolme ribiga trumli lõige
tolerantsiga ±0,5 mm
Joonis 2 — Kolm ribi
6 ÜKSIKKATSEPROOVIDE ETTEVALMISTAMINE
Laboratooriumisse saadetava proovi mass peab olema küllaldane vähemalt 4 üksikkatseproovi valmistamiseks.
Üksikkatseproovi terastikuline koostis peab vastama 14,0 mm sõela läbindile (65 ± 1) %, mis tähendab, et üksikkatseproov peab sisaldama (35 ± 1) % osakesi tera suurusega 14,0 mm kuni 16,0 mm.
Igal üksikkatseproovil peab olema esialgne kuivmass M1, grammides, mis on defineeritud järgmise valemi kohaselt:
= M ρ
± p
1
1000 5
2,65 ,
kus
M1 üksikkatseproovi esialgne kuivmass grammides;
ρp eelnevalt kuivatatud osakeste tihedus, mis on määratud standardi EN 1097-6:2013 lisa A kohaselt, megagrammides kuupmeetri kohta.
Laboratoorset proovi pestakse 2 mm sõelal ja kuivatatakse konstantse massini kuivatuskapis temperatuuril (110 ± 5) °C.
Pestud ja kuivatatud proovil lastakse jahtuda ümbritseva keskkonna temperatuurini. Laboratoorset proovi sõelutakse standardi EN 933-1 kohaselt, et saada piisav kogus vähemalt kahe üksikkatseproovi ettevalmistamiseks. Sõelumiseks kasutatakse 11,2 mm, 14 mm ja 16 mm sõela, et saada kaks eri fraktsiooni mõõtmetega 11,2/14 mm ja 14/16 mm.
Fraktsioone vähendatakse standardi EN 932-2:1999 peatüki 11 kohaselt, et saada määratletud koostisega üksikkatseproov.
MÄRKUS Aktsepteeritav on ka koostada piisav kogus katseproovi mõõtmetega 11,2/16 mm ja seejärel vähendada seda kogust üksikkatseproovide nõutud massini.
S is
ev õr
gu lit
se nt
s 2
ka su
ta ja
le . K
äe so
le va
k oo
pi a
ka su
tu sõ
ig us
: L em
m in
kä in
en E
es ti
A S
, k irj
as ta
m is
- ja
p al
ju nd
us õi
gu s
ku ul
ub E
es ti
S ta
nd ar
di ke
sk us
el e
EVS-EN 1097-9:2014
9
7 MENETLUS
Täide (teraskuulid) massiga (7000 ± 10) g asetatakse trumlisse. Seejärel lisatakse üksikkatseproov ja kõige lõpuks (2,00 ± 0,01) l vett.
Trummel suletakse kaanega ja pööritatakse pöörlemissagedusega (90 ± 3) p/min (5400 ± 10) pööret.
Pärast katsetamist kogutakse täitematerjal ja teraskuulid pannile, vältides hoolikalt täitematerjali kadu. Trumli ja kaane sisepinnad pestakse hoolikalt pesemispudeli abil ja pesuvesi jäetakse seisma.
Materjal ja pesuvesi valatakse 2,0 mm sõelale, mis on kaitstud sobiva kaitsesõelaga (vt jaotist 5.1.3). Materjal pestakse puhta vee joas.
Kaitsesõelale jäänud täitematerjali osakesed eraldatakse ettevaatlikult teraskuulidest, vältides nende kaotsiminekut. Täitematerjali terad võib välja noppida käsitsi või eraldada teraskuulid sõelalt magneti abil.
Kaitsesõelale ja 2,0 mm sõelale jäänud täitematerjali osakesed asetatakse kandikule.
Kandikut koos temal oleva materjaliga kuivatatakse kuivatuskapis temperatuuril (110 ± 5 ) °C konstantse massi saavutamiseni. 2 mm suurema läbimõõduga täitematerjali terade mass määratakse kuivsõelumise teel vastavalt standardile EN 933-1. Mass M2 registreeritakse grammi täpsusega.
Ülalkirjeldatud protseduure korratakse teise üksikkatseprooviga.
8 TULEMUSTE ARVUTAMINE JA ESITAMINE
Iga üksikkatseproovi jaoks arvutatakse Põhjamaade katse kulumiskindluse väärtus AN, täpsusega 0,1, järgmise valemi kohaselt:
AN = 100 (M1 – M2)/ M1,
kus
M1 üksikkatseproovi esialgne kuivmass grammides;
M2 suurema kui 2 mm läbimõõduga täitematerjali terade kuivmass, mis on saadud pärast kulumist, grammides.
Arvutatakse kahe väärtuse keskmine. Kui kahe üksikkatseproovi väärtuste erinevus on väiksem kui 10 % keskmisest väärtusest või sellega võrdne, protokollitakse keskmine väärtus täpsusega 0,1. Kui erinevus on suurem, katsetatakse kahte järgmist üksikkatseproovi.
Juhul kui esimese kahe üksikkatseproovi tulemused on väiksemad kui 5,0, võib edasisest katsetamisest loobuda.
Juhul kui katsetatakse järgmisi üksikkatseproove, arvutatakse nelja AN väärtuse standardhälve. Juhul kui standardhälve on suurem kui 9 % nelja väärtuse keskmisest, kontrollitakse järgnevalt kirjeldatud menetluse kohaselt, kas mõne kahtlase ekstreemse väärtuse saab kõrvale jätta:
Neli tulemust järjestatakse suuruse järgi, tähistusega AN1, AN2, AN3 ja AN4. Arvutatakse järgmised kaks jagatist Q1 ja Q2:
Q1 = (AN2 – AN1)/(AN4 – AN1)
Q2 = (AN4 – AN3)/(AN4 – AN1)
Kui Q1 või Q2 > 0,829, jäetakse kahtlane ekstreemne väärtus kõrvale. Arvutatakse kõigi vastuvõetavate väärtuste keskmine.
MÄRKUS Kriitiline väärtus 0,829 kehtib vastavalt Dixoni katsele 5 % tasemel (ISO 5725-1:1994).
Keskmine väärtus protokollitakse täpsusega 0,1. S is
ev õr
gu lit
se nt
s 2
ka su
ta ja
le . K
äe so
le va
k oo
pi a
ka su
tu sõ
ig us
: L em
m in
kä in
en E
es ti
A S
, k irj
as ta
m is
- ja
p al
ju nd
us õi
gu s
ku ul
ub E
es ti
S ta
nd ar
di ke
sk us
el e
EVS-EN 1097-9:2014
10
9 KATSEPROTOKOLL
9.1 Kohustuslikud andmed
Katseprotokoll peab sisaldama järgmisi andmeid:
a) viide sellele Euroopa standardile;
b) katseproovi identifikatsioon, kaasa arvatud proovivõtu allika ja kuupäeva identifikatsioon;
c) katseproovi vastuvõtu kuupäev, juhul kui see on erinev proovivõtu kuupäevast;
d) labori identifikatsioon;
e) katsetatud tera suuruse fraktsioon;
f) kulumiskindluse väärtused Põhjamaade katsel täpsusega 0,1 (keskmine väärtus ja iga vastuvõetav üksikväärtus);
g) kõrvalekalded etalonmeetodist, kui neid esineb.
9.2 Valikulised andmed
Katseprotokoll võib sisaldada järgmisi andmeid:
a) katse kuupäev;
b) viide valitud proovivõtuprotseduurile;
c) viide valitud proovivähendusprotseduurile;
d) katseproovi mass;
e) üksikkatse tulemused koos tüvenumbritega;
f) teised mõju omavad näitajad.
10 TÄPSUS
Korduvus (r) and korratavus (R) määrati Põhjamaade laboratooriumidevaheliste uuringute alusel (11 laborit, 8 tasandit ja 2 üksikkatseproovi igal tasandil) aastal 1994. Katsetulemuste interpreteerimine toimus vastavalt standardile ISO 5725-1:1994.
Põhjamaade katse kulumiskindluse väärtuste (AN) täpsus vahemikus 5 kuni 16 oli järgmine:
r = 0,13 AN – 0,17
R = 0,14 AN + 0,27
S is
ev õr
gu lit
se nt
s 2
ka su
ta ja
le . K
äe so
le va
k oo
pi a
ka su
tu sõ
ig us
: L em
m in
kä in
en E
es ti
A S
, k irj
as ta
m is
- ja
p al
ju nd
us õi
gu s
ku ul
ub E
es ti
S ta
nd ar
di ke
sk us
el e
EVS-EN 1097-9:2014
11
Lisa A (teatmelisa)
Alternatiivne fraktsioon 8/11,2 mm Põhjamaade katseks
Teatud kindla lõppkasutuse puhul võib allpool toodud etalonmeetodist (vt peatükki 6) erinev tabelis A.1 toodud katse anda lisateavet.
Alternatiivse fraktsiooni 8/11,2 mm katsetamise parameetrid hõlmavad sellise kulutava täite valimist, millega saadud tulemus oleks võimalikult sarnane fraktsiooni 11,2/16 mm puhul saavutatava tulemusega. See suhe pole siiski kõigi täitematerjalide puhul sama ja alternatiivse fraktsiooni katsetamisel ei tohiks eeldada põhifraktsiooniga identsete tulemuste saavutamist.
Tabel A.1 — Katsetingimuste erisused alternatiivse fraktsiooni 8/11,2 mm kasutamise puhul
Jaotis Nimetus Fraktsioon Fraktsioon
8/11,2 mm 11,2/16 mm (etalonmeetod)
5 Seadmed 2–8–10–11,2 2–11,2–14–16
5.1.2 Sõelte komplekt (mm)
5.2.4 Kulutav täide (läbimõõt mm) 11,1+0,1/–0,5 15,0+0,1/–0,5
5.2.7 Mõõteriist kuulide mõõtme kontrollimiseks
Kahe paralleelse varva vahekaugus (mm) 10,7 ± 0,1 14,6 ± 0,1
Üksikkatseproovide ettevalmistamine
6 Kesksõel (mm) 10,0 14,0
Kesksõela läbind (%) (65 ± 1) (65 ± 1)
S is
ev õr
gu lit
se nt
s 2
ka su
ta ja
le . K
äe so
le va
k oo
pi a
ka su
tu sõ
ig us
: L em
m in
kä in
en E
es ti
A S
, k irj
as ta
m is
- ja
p al
ju nd
us õi
gu s
ku ul
ub E
es ti
S ta
nd ar
di ke
sk us
el e
EVS-EN 1097-9:2014
12
Kirjandus
[1] Schouenborg, B., Viman, L.: Studded Tyre Test-Precision Trials, SP Swedish National Testing and Research Institute, SP REPORT 1994:21
[2] EN 10089. Hot-rolled steels for quenched and tempered springs – Technical delivery conditions
[3] ISO 683-14. Heat-treatable steels, alloy steels and free-cutting steels – Part 14: Hot-rolled steels for quenched and tempered springs
[4] ISO 5725-1:1994. Accuracy (trueness and precision) of measurement methods and results – Part 1: General principles and definitions
S is
ev õr
gu lit
se nt
s 2
ka su
ta ja
le . K
äe so
le va
k oo
pi a
ka su
tu sõ
ig us
: L em
m in
kä in
en E
es ti
A S
, k irj
as ta
m is
- ja
p al
ju nd
us õi
gu s
ku ul
ub E
es ti
S ta
nd ar
di ke
sk us
el e
Taotluslikult tühjaks jäetud
S is
ev õr
gu lit
se nt
s 2
ka su
ta ja
le . K
äe so
le va
k oo
pi a
ka su
tu sõ
ig us
: L em
m in
kä in
en E
es ti
A S
, k irj
as ta
m is
- ja
p al
ju nd
us õi
gu s
ku ul
ub E
es ti
S ta
nd ar
di ke
sk us
el e
Aru 10 10317 Tallinn Eesti
[email protected] www.evs.ee
S is
ev õr
gu lit
se nt
s 2
ka su
ta ja
le . K
äe so
le va
k oo
pi a
ka su
tu sõ
ig us
: L em
m in
kä in
en E
es ti
A S
, k irj
as ta
m is
- ja
p al
ju nd
us õi
gu s
ku ul
ub E
es ti
S ta
nd ar
di ke
sk us
el e
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Kiri | 13.10.2026 | 2 | 8-6/26/18227-1 | Valjaminev kiri | transpordiamet | KMG OÜ |
| Teade tööde lõpetamisest | 28.09.2026 | 2 | 8-6/26/17136-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | KMG OÜ |
| Kiri | 03.07.2026 | 3 | 8-6/26/9610-2 | Sissetulev kiri | transpordiamet | ERGO Insurance SE |
| Kiri | 02.06.2026 | 2 | 8-6/26/9610-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | ERGO Insurance SE |
| Kiri | 02.06.2026 | 2 | 8-6/26/9611-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | ERGO Insurance SE |
| Kütuse hinnatõusu kompenseerimisest | 18.05.2026 | 2 | 8-6/26/7377-2 | Valjaminev kiri | transpordiamet | KMG OÜ |
| Alustamiskorraldus | 07.05.2026 | 4 | 3.2-3/26/511-2 | Lepingu alustamiskorraldus | transpordiamet | |
| Sisendkulude kasvust teatamine | 29.04.2026 | 21 | 8-6/26/7377-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | KMG OÜ |
| OJV meeskonna kooskõlastamine | 23.04.2026 | 1 | 8-6/26/6972-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | OÜ Novica |
| Võtmeisikute kooskõlastamine | 23.04.2026 | 1 | 8-6/26/6972-2 | Valjaminev kiri | transpordiamet | OÜ Novica |
| Projektijuhi kooskõlastamine | 21.04.2026 | 1 | 8-6/26/6623-2 | Valjaminev kiri | transpordiamet | KMG OÜ, OÜ Novica |
| Projektijuhi kooskõlastamine | 17.04.2026 | 3 | 8-6/26/6623-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | KMG OÜ |
| Leping | 14.04.2026 | 6 | 3.2-3/26/552-1 🔒 | Ehituse ja korrashoiuleping | transpordiamet | |
| Leping | 06.04.2026 | 14 | 3.2-3/26/511-1 🔒 | Ehituse ja korrashoiuleping | transpordiamet |