MTÜ GTL Lab riigieelarvelise toetuse leping koolinoorte konkursi "Koos suudame" läbiviimiseks 2023/2024 kooliaastal

Taotlus riigieelarvelise toetuse taotlemiseks

Taotleja nimi ja registrikood Mittetulundusühing GTL Lab

Registrikood: 80570154

Taotleja juriidiline aadress E. Vilde tee 138-88, Tallinn 12614

Toetuse saaja arvelduskonto

number, viitenumber, pank

Arvelduskonto: EE052200221073034947

Viitenumber: puudub Swedbank

Taotletav summa 5244.48 eurot

Toetuse nimetus Koolinoorte konkursi „Koos suudame“ läbiviimine

Taotleja veebileht www.proovikivi.ee

Allkirjastaja nimi ja ametikoht (telefon ja e-posti aadress)

Maarja Hallik, tegevjuht / MTÜ juhatuse liige, 56642177, [email protected]

Projektijuhi nimi ja kontaktandmed (telefon ja e-posti

aadress)

Maarja Hallik, tegevjuht,

56642177, [email protected]

Projekti algus ja lõpp 1. oktoober 2023 – 30. juuni 2024

1. Lühiülevaade taotleja senisest tegevusest

Proovikivi on hariduslik koostööprogramm ja peatselt ka veebiplatvorm, mis aitab noortel kasvada vastutustundlikuks maailmakodanikuks juba koolieast alates. Eesti head PISA

tulemused on tänu väärt, kuid uuringud näitavad, et meie haridus on siiski liialt teoreetiline – muutuv maailm ja tööturg vajab üha enam oskusi nagu koostöö, loovus, probleemide lahendamine, süsteemne mõtlemine ja kommunikatsioon.

Nende tulevikuoskuste arenguks ning selleks, et noored julgeksid täiskasvanutena võtta

vastutust ja olla eestvedajaks probleemide lahendamises, on ülioluline anda noortele võimalus juba õpingute ajal osaleda kogukonnas ja ühiskonnas toimuvas - Proovikivi just seda pakubki läbi partneritega loodud eluliste väljakutsete ja toetusprogrammi õpetajatele. Väljakutsed on

reaalsed – nende aluseks on Eesti riigi ning ÜRO arengueesmärgid – näiteks vaesuse vähendamine, keskkonnakaitse. Rohkem valdkondi saab näha siit. Ettevõtted, riigiasutused ja

vabaühendused jõuavad läbi programmi ägedate ideedeni ja tulevaste töötajateni, suurendavad oma nähtavust ja ühiskondlikku panust.

Proovikivi ametlikuks alguseks võib lugeda 2018 aasta sügist, kui liitusime Tallinna Ülikooli EDUlabs pilootprojektiga, mille mudel toetab haridusuuenduste arendamist, uurimist

ja levikut. Sel ajal veel Glokaalselt Transformatiive Õppimise Labori (GTL Labori) nime all alustasime 2018-2019. õ-a pilootuuringuga inglise keele ja ettevõtluse ainete raames.

2019. a kevadel sai GTL Labor veelgi hoogu sisse tänu NULA inkubaatorile. Inkubaator oli ideaalne võimalus arendada meeskonnas start-up mõtteviisi – jätkusuutlikkuse saavutamiseks

oli lisaks uurimisele ülikoolis vaja kõrvale luua MTÜ ning hakata mõtlema algatusest kui “teenusest” ja “tootest”. 2020 algul saime ka KÜSK starditoetuse ning viimase 1,5 aasta jooksul oleme programmi erinevaid komponente, sh. õpetajatele ja noorsootöötajatele suunatud

innovatsioonilaborit edasi arendanud.

2. Projekti eesmärk

Koolinoorte konkurss „Koos suudame“ on edasiarendus varem Siseministeeriumi, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ja Haridus- ja Noorteameti kostöös läbiviidud ideekonkursist „Mina suudan“. 2021-2022. õ-a. ja 2022-2023. õ-a. korraldas GTL Labor koostöös

Siseministeeriumiga “Koos suudame” konkurssi.

Konkursi eesmärk on innustada koolinoori mõtlema oma kogukonna probleemidele ja sellele, kuidas ise probleeme ise kodanikualgatuse korras või vabatahtliku tegevuse kaudu lahendada.

Konkursi raames kvalifitseeruvad hindamisele projektid, mis on suunatud noorte heaolu, kogukonna või laiemalt ühiskonna tervise ja/või turvalisuse parandamisesse võistlusidee

esitaja(-te) kohalikus kogukonnas (kodukohas) ning mille lahenduskäik lähtub kodanikualgatuse ja vabatahtliku tegevuse võimalustest ja eripäradest.

Projekti eesmärk on konkursi sisuline läbiviimine, pakkudes osalejatele elulist õppimisvõimalust läbi koostöö erinevate organisatsioonidega ja läbi „väljakutsete“, mis

toetavad ka panustamist Eesti 2035 ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidesse. Algaval õppeaastal täiendatakse statuuti ning hindamiskriteeriume veelgi, taas antakse

võimalus Tallinna Ülikooli ELU tudengitel konkursi korraldamisse panustada ja partnerina osaleb ka Kogukonnapraktika MTÜ.

3. Projekti tegevused (loeteluna) ja väljundid

1. Konkursi teavitustöö korraldamine koostöös Siseministeeriumi ja teiste partneritega 2. Osalejate nõustamine konkursil osalemiseks (nt õpilaste ja õpetajate mentordamine, õppetmaterjalidega toetamine)

3. Võitjate väljavalimise protsessis osalemine 4. Vahe- ja lõpuürituse korraldamine ja läbiviimine

5. Võidutööde avaldamine oma kodulehel 6. Stipendiumide ja tunnustuste väljajagamine

4. Projekti elluviimisest (tulemustest) saadav kasu sihtrühmale/kogukonnale

Noored lahendavad reaalseid väljakutseid osana õppetööst või noorteorganisatsioonides toimuvast tegevusest. Nii õpivad noored vastutama iseenda, oma ümbruse ja kogukonna eest ja osalevad ka tulevikus aktiivselt oma kodupaiga, riigi ning maailma tuleviku kujundamises.

Kogukonnaliikmed (nt MTÜd, lapsevanemad, KOV, ettevõtted) saavad samuti indu noorte ideedest ja noorte lahendused/projektid avaldavad kogukonnale positiivset mõju.

6. Eelarve kulukohtade lõikes koos hinna kujunemise alusega

Eeldatavate tulude ja kulude kalkulatsioon

Nr Kulurida Maksumus

1. Koolinoorte konkursi „Koos suudame“

läbiviimine - korraldus ja toetavad tegevused

2444.48 eurot

2. Stipendiumid, mis makstakse võitjatele välja 2800 eurot

KOKKU 5244.48 eurot

-KINNITAN, ET MAKSUVÕLGA RIIKLIKE MAKSUDE OSAS EI OLE. -KINNITAN, ET EI OLE ALUSTATUD PANKROTI- EGA

LIKVIDEERIMISMENETLUST. -KINNITAN, ET VAREM SÕLMITUD RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGUD ON

NÕUETEKOHASELT TÄIDETUD.

-KINNITAN, ET MAJANDUSAASTA ARUANNE ON ESITATUD. -KINNITAN, ET TAOTLEJA JUHTORGANI LIIGE EI OLE ISIK, KEDA ON

KARISTATUD MAJANDUSALASE, AMETIALASE, VARAVASTASE VÕI AVALIKU

USALDUSE VASTASE SÜÜTEO EEST JA TEMA KARISTUSANDMED EI OLE

KARISTUSREGISTRIST KARISTUSREGISTRI SEADUSE KOHASELT KUSTUTATUD.

Taotluse koostaja:

Maarja Hallik (allkirjastatud digitaalselt)

RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGU NR {VIIT}

ERITINGIMUSED

Eesti Vabariik Siseministeeriumi kaudu, keda esindab siseministri 15. veebruari 2016. a

käskkirja nr 1-3/36 „Volituse andmine osakonnajuhatajatele riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingute allkirjastamiseks“ alusel kodakondsuspoliitika ja kodanikuühiskonna osakonna

juhataja Martin Tulit (edaspidi toetuse andja), ja Mittetulundusühing GTL Lab, keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Maarja Hallik

(edaspidi toetuse saaja), keda nimetatakse lepingus ka eraldi pool ja koos pooled,

lähtudes rahvastikuministri 10. juuli 2020. a käskkirjast nr 1-3/71 „„Kodanikuühiskonna programmi 2021-2024“ kinnitamine“, toetuse saaja 22. septembril 2023. a. esitatud taotlusest ja siseministri 6. oktoobri 2023. a. käskkirjast nr 1-3/116 „Koolinoorte konkursi "Koos

suudame" läbiviimine“ ning poolte ühisest huvist viia läbi uuendatud formaadis koolinoorte konkurss „Koos suudame“, leppisid kokku järgmises.

1. Üldsätted

1.1. Leping koosneb eri- ja üldtingimustest.

1.2. Lepingu üldtingimused on kehtestatud siseministri 14. juuli 2021. a käskkirjaga nr 1-3/71 „Riigieelarvelise toetuse andmise kord“ (edaspidi üldtingimused).

1.3. Lepingu sõlmimisega kinnitab toetuse saaja, et juhindub lisaks eritingimustele ka

üldtingimustest ja need on talle arusaadavad.

2. Toetus

2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale Siseministeeriumi 2024. aasta eelarve planeeritud

vahenditest toetuse (edaspidi toetus) riigieelarvest summas 5244 (viis tuhat kakssada

nelikümmend neli) eurot ja 48 (nelikümmend kaheksa) senti.

2.2. Toetus on määratud koolinoorte konkursi „Koos suudame“ läbiviimiseks vastavalt taotluses toodule.

2.3. Toetuse andja kannab toetuse saaja arvelduskontole EE052200221073034947 punktis 2.1 määratud summa hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast seda, kui pooled on lepingu allkirjastanud.

2.4. Punktis 2.2 nimetatud tegevus peab olema tehtud hiljemalt 30. juuniks 2024. a.

3. Aruannete koostamine ja esitamine

Toetuse saaja kohustub esitama järgmised toetuse kasutamise aruanded: 3.1. tegevus- ja finantsaruande 30. juuni 2024. a. seisuga hiljemalt 15. juulil 2024. a. lisa 2

„Tegevus- ja finantsaruanne“ kohaselt.

4. Poolte kontaktisikud

4.1. Toetuse andja kontaktisik lepingu täitmisel on Minna Harjo, nõunik, kantsleri juhtimisa la, rahvastiku ja kodanikuühiskonna asekantsleri valdkond, kodakondsuspoliitika ja

kodanikuühiskonna osakond, telefon 6125132, e-post [email protected]. 4.2. Toetuse andja kontaktisik on lepingus määratud aruannete ja tegevuse tulemuslikkuse

hindamisega seotud õiguste ja kohustuste vahetu teostaja. 4.3. Toetuse saaja kontaktisik lepingu täitmisel on Maarja Hallik, telefon 56642177, e-post:

[email protected].

5. Lepingu dokumendid

5.1. Lepingu lahutamatud dokumendid on: 5.1.1. Lisa 1. MTÜ GTL Lab riigieelarvelise toetuse taotlus 2023; 5.1.2. Lisa 2. Tegevus- ja finantsaruande vorm.

5.2. Lepingudokumentide tähtsuse järjekord on järgmine: eritingimused, lepingu lisad, üldtingimused. Vastuolude korral lähtutakse dokumendist, mis on tähtsam.

5.3. Toetuse saaja on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud lepingu osad, milles esitatud info on avaliku teabe seaduse kohaselt tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks.

6. Lepingu kehtivus

6.1. Leping jõustub, kui sellele on alla kirjutanud mõlemad pooled, ja kehtib kuni pooled on

lepingukohustused nõuetekohaselt täitnud. 6.2. Leping on allkirjastatud digitaalselt.

7. Erisätted

Toetuse saaja kohustub toetuse kasutamise ajavahemikul koostatud infomaterjalide l

(veebilehtedel, trükistel, esitlusmaterjalidel jts) ning elluviidavate tegevuste esitlemise l kasutama Siseministeeriumi logo või viidet „Projekti/tegevust rahastab Siseministeerium “. Enne infomaterjalide trükkimist või avalikustamist on toetuse saaja kohustatud

Siseministeeriumi logo kasutuskohad ja kujunduse kooskõlastama toetuse andja kontaktisikuga.

Poolte allkirjad ja rekvisiidid

Toetuse andja

(allkirjastatud digitaalselt)

Martin Tulit Siseministeerium

Pikk 61, 15065 Tallinn tel 612 5008

e-post [email protected] ak EE891010220034796011, SEB viitenumber 2800045849

saaja Rahandusministeerium

Toetuse saaja

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja Hallik Mittetulundusühing GTL Lab

rg-kood 80570154 E. Vilde tee 138-88, Tallinn 12614

telefon 56642177 e-post [email protected] ak EE052200221073034947, Swedbank

saaja Mittetulundusühing GTL Lab

RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGU ÜLDTINGIMUSED

1. Üldsätted

1.1. Riigieelarvelise toetuse lepingu eri- ja üldtingimuste (edaspidi ühiselt leping) eesmärk on reguleerida Siseministeeriumi (edaspidi toetuse andja) ja toetust saava juriidilise isiku

(edaspidi toetuse saaja) vahel lepingu alusel ja sellega seoses tekkivaid õigussuhteid. 1.2. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eestis kehtivad õigusaktid, toetuse saaja taotlus

ning leping ja selle lisad.

1.3. Toetuse saaja kinnitab, et on teavitanud toetuse andjat enne lepingu sõlmimist, kui ta on sama riigieelarvelise toetuse kasutamise eesmärgi saavutamiseks on riigieelarve l ist

toetust juba saanud. 1.4. Toetuse andja ja toetuse saaja, ühiselt nimetatud kui pooled, kinnitavad, et lepingu

sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühtegi enda suhtes kehtiva seaduse, põhikirja või muu

normatiivakti sätet ega ühtegi endale varem sõlmitud lepingute ja kokkulepetega võetud kohustust.

2. Lepingu ese

Lepingu ese on lepingu eritingimustes nimetatud eesmärgi saavutamiseks toetuse saajale

rahaliste vahendite eraldamine (edaspidi toetus). 3. Poolte õigused ja kohustused

3.1. Toetuse saajal on õigus: 3.1.1. kasutada toetust lepingus ja selle lisades nimetatud eesmärgil;

3.1.2. saada toetuse andjalt vajaduse korral kirjalikke juhiseid, kuidas toetust kasutada. 3.2. Toetuse saajal on kohustus:

3.2.1. kasutada toetust eesmärgipäraselt ja säästlikult ning vastavuses lepingu ja selle

lisadega. Kulud peavad olema põhjendatud, vajalikud ja tõhusad ning tehtud toetatava tegevuse käigus;

3.2.2. kasutada toetust avalikes huvides ja mitte otseselt tulu teenimiseks; 3.2.3. järgida toetuse kasutamisel ja toetuse edasiandmisel riigihangete seaduse

nõudeid;

3.2.4. kasutada toetust mittemajanduslikuks tegevuseks riigiabi mõiste tähenduses , välja arvatud vähese tähtsusega abi korral. Toetuse saaja on teadlik, et selle nõude

täitmata jätmisel võib olla tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 mõttes ja et ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tuleb riigiabi saajal tagastada;

3.2.5. pidada eraldi arvestust toetusest tehtavate kulutuste kohta raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt;

3.2.6. esitada õigeks ajaks lepingus nimetatud aruanded; 3.2.7. tagastada lepingus määratud toetuse kasutamise ajavahemikul kasutamata jäänud

toetuse või selle osa toetuse andjale kümne tööpäeva jooksul finantsaruande

kinnitamisest arvates. Kui toetusest jääb kasutamata vähem kui seitse eurot, siis kasutamata jäävat osa ei tagastata;

3.2.8. tagastada toetus punktide 5 ja 10.3 kohaselt; 3.2.9. võimaldada toetuse andjal või tema määratud isikul ja Rahandusministeeriumil

kontrollida toetuse kasutamise eesmärgipärasust, esitatud aruannete õigsust ja

toetuse kasutamise vastavust lepingule ja õigusaktidele; 3.2.10. vastata toetuse andja arupärimistele lepingu täitmise kohta ja esitada vajalikud

dokumendid tutvumiseks kümne tööpäeva jooksul arupärimise esitamisest arvates;

3.2.11. teavitada toetuse andjat viivitamata asjaoludest, mis takistavad või mõjutavad või mis võivad takistada või mõjutada toetuse lepingujärgset kasutamist;

3.2.12. teavitada toetuse andjat viivitamata, kui toetuse kasutamise vajadus muutub või kui toetuse kasutamise tegelik vajadus erineb lepingus määratust, ja teha toetuse andjale ettepanek lepingut muuta;

3.2.13. tagada, et lepingulistesse tegevustesse kaasatud partner vastab käesoleva lepingu tingimustele;

3.2.14. katta toetusega vaid abikõlblikke kulusid, mis peavad olema taotluse eelarves üksikasjalikult lahti kirjutatud või toetuse andja otsusega määratud, vastama toetatava tegevuse eesmärkidele ja tegevustele, olema sobivad, vajalikud ja

tõhusad ning tekkinud toetatava tegevuse käigus; 3.2.15. mitte katta toetusest toetuse saajaga seotud isikute huvide konflikti olukorras

tehtud kulusid; 3.2.16. mitte katta toetusest kulusid tegevustele, mille eesmärk on juba saavutatud; 3.2.17. viidata kõigis toetust puudutavates sõnumites ja kanalites toetuse andjale.

3.3. Toetuse andjal on õigus: 3.3.1. kontrollida igal ajal toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist;

3.3.2. nõuda toetus tagasi punktide 5 ja 10.3 kohaselt; 3.3.3. kohaldada lepingus ettenähtud sanktsioone, kui toetuse saaja ei täida

nõuetekohaselt lepingut ning ei järgi õigusakte või kui lepingu täitmise ajal

ilmnevad asjaolud, mis oleksid välistanud toetuse andmise; 3.3.4. esitada kirjalikke soovitusi toetuse eesmärgipäraseks ja säästlikuks kasutamiseks; 3.3.5. saada lepingukohustuste täitmiseks toetuse saajalt teavet toetuse kasutamisest ja

tutvuda dokumentidega, sealhulgas esitada arupärimisi toetuse kasutamise kohta; 3.3.6. kontrollida toetuse kasutamist toetuse kasutamisega seotud asukohas kohapeal.

3.4. Toetuse andjal on kohustus: 3.4.1. maksta toetuse saajale toetust lepingus määratud korras; 3.4.2. teha lepingu raames järelevalvet lepingu nõuetekohase täitmise üle;

3.4.3. hinnata toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist.

4. Aruannete koostamine ja esitamine

4.2. Toetuse andja kontaktisik annab lepingu kohaselt esitatud aruande kohta hinnangu kümne tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates.

4.3. Kui aruandes ei ole lepingus nimetatud tegevuste kohta piisavalt teavet, nõuab toetuse andja kontaktisik toetuse saajalt aruandes esinevate puuduste kõrvaldamist. Toetuse

saajal tuleb puudused kõrvaldada kümne tööpäeva jooksul. 4.4. Kui toetuse andja kontaktisikul on põhjendatud kahtlus, et toetuse saaja ei ole esitanud

aruandes kõiki nõutud andmeid või on aruandes esitanud eksitavat teavet, võib

kontaktisik küsida lisateavet toetuse kasutamise kohta. Sealhulgas on kontaktisikul õigus tutvuda dokumentidega, küsida tõendeid tegevuste toimumise ja tulemuste kohta ja

muud sellist. 4.5. Kui toetuse andja kontaktisik ei kiida aruannet heaks, täiendab või parandab toetuse saaja

aruannet ja esitab selle toetuse andjale uuesti kümne tööpäeva jooksul. Toetuse andja

kontaktisik annab täiendatud või parandatud aruandele hinnangu hiljemalt kümne tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates. Kui lepingus on toetuse väljamakse seotud

aruande heakskiitmisega, on toetuse andjal õigus kuni aruande heakskiitmiseni toetuse väljamakse tegemine peatada.

4.6. Toetuse saaja esitatud aruannete õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude

paikapidavust ja toetuse lepingukohast kasutamist on igal ajal õigus kontrollida toetuse andjal või tema määratud isikul või Rahandusministeeriumil.

5. Poolte vastutus

5.1. Toetuse andjal on õigus nõuda tagasi kogu toetus, kui selgub, et toetuse saaja ei kasutanud

toetust lepingus ettenähtud tegevuseks, jättis lepingukohustuse täitmata, ei ole taotluse esitamisel või toetuse kasutamisel järginud õigusakte või kui lepingu täitmise ajal ilmnevad asjaolud, mis oleksid välistanud toetuse andmise.

5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetus tagasi osas, mida toetuse saaja ei ole kasutanud lepingus ettenähtud tegevusteks. Kohustus tõendada toetuse sihi- ja õiguspärast

kasutamist on toetuse saajal. 5.3. Toetuse täielikul või osalisel tagasinõudmise korral on toetuse saaja kohustatud nõutud

summa määratud tähtpäevaks tagasi maksma. Kui nõutud summat tähtpäevaks ei

tagastata, võib toetuse andja nõuda toetuse saajalt maksetähtpäevale järgnevast päevast viivist 0,2% tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest.

5.4. Pooled on teadlikud, et lepingukohustuste täitmata jätmisel või mittenõuetekohase l täitmisel vastutavad nad teise poole ees lepingus ja õigusaktides sätestatud ulatuses. Teisele poolele lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitab kahju tekitanud pool

30 päeva jooksul nõude esitamisest arvates. 5.5. Kui toetuse saaja ei täida lepingukohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt, on toetuse

andjal õigus: 5.5.1. nõuda leppetrahvi kuni 10% toetusest. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta toetuse

andja õigust nõuda toetuse saajalt ka kahju hüvitamist. Toetuse saaja kohustub

leppetrahvi tasuma kümne tööpäeva jooksul toetuse andja kirjaliku nõude kättesaamisest arvates;

5.5.2. teha toetuse saajale hoiatus ja ettepanek lepingu rikkumine mõistliku aja jooksul

lõpetada. Kui toetuse saaja ei lõpeta toetuse andja määratud aja jooksul lepingu rikkumist või ei teata rikkumist vabandavatest asjaoludest, on toetuse andjal õigus

lepingust taganeda või leping üles öelda, teatades sellest toetuse saajale kirjalikult, ja nõuda toetuse saajalt toetuse tagastamist osaliselt või täies mahus. Lepingus t taganemine või selle ülesütlemine ei välista leppetrahvi kohaldamist.

6. Toetuse kasutamise tulemuslikkuse hindamiskriteeriumid

6.1. Lepingu eesmärgi täitmise tulemuslikkuse hindamisel arvestatakse järgmist: 6.1.1. lepingus määratud eesmärk on kavandatud ulatuses saavutatud; 6.1.2. lepingus määratud tegevus on ellu viidud lepingus ettenähtud tingimustel ja

korras; 6.1.3. toetuse andjal ei ole pretensioone lepingu täitmise ega aruannete kohta.

7. Vääramatu jõud

7.1. Pooled käsitavad vääramatu jõuna võlaõigusseaduse § 103 lõikes 2 nimetatud asjaolusid.

7.2. Pooled vabanevad lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmisest osaliselt või täielikult, kui seda takistavad vääramatu jõuna käsitatavad asjaolud, sealjuures on

pooled kohustatud rakendama meetmeid, et hoida ära teisele poolele kahju tekitamine ning tagada võimaluste piires oma lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine.

7.3. Pool, kelle tegevust lepingujärgsete kohustuste täitmisel takistavad vääramatu jõu põhjustatud asjaolud, on kohustatud sellest kohe teisele poolele teatama vähemalt

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 7.4. Vääramatu jõuna käsitatavate asjaolude esinemist tõendab pool, kes vääramatu jõu

esinemisele viitab.

7.5. Kui vääramatu jõu tõttu on poole lepingukohustuste täitmine takistatud enam kui 90 päeva järjest, võivad pooled lepingust taganeda või lepingu üles öelda. Lepingust

taganemise korral toimub lepingu alusel üleantu tagasitäitmine.

8. Lepinguga seotud teated

8.1. Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud vähemalt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, ning teadete sisu ja nende edastamisega ei kaasne teisele poolele õiguslikke tagajärgi.

8.2. Lepinguga seotud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teateid võivad esitada ka poolte kontaktisikud.

8.3. Kui lepingu kontaktisik, kontaktandmed, pangarekvisiitid või muud andmed muutuvad, on pooles sellest kohustatud teineteist teavitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Vastasel korral on õigus eeldada, et kõik varem teada antud poolte andmed

kehtivad ja nende kohaselt edastatud teated on pooled kätte saanud. 8.4. Pooled vastutavad teisele poolele edastatud lepingu täitmist puudutavate andmete õigsuse

eest. 9. Lepingu muutmine

9.1. Lepingut muudetakse poolte kokkuleppel. 9.2. Kõik lepingumuudatused jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt või

poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. 9.3. Kui mõlemad pooled on nõus lepingut muutma, vormistatakse lepingumuuda tus

kirjalikult lepingu lisana. Vastasel korral on lepingumuudatused tühised.

9.4. Lepingut ei pea muutma, kui toetuse saaja kooskõlastatult toetuse andja kontaktisikuga suurendab või vähendab summasid eelarveartiklite vahel, muutmata lepingu kogumaksumust.

9.5. Tegevust, mis on tehtud lepingus määratud tähtajast hiljem ja mille kohta ei ole vormistatud lepingu muutmist, ei rahastata toetuse arvelt.

10. Lepingu lõpetamine

10.1. Lepingu võib ennetähtaegselt lõpetada poolte kokkuleppel. Pool esitab lepingu

ennetähtaegse lõpetamise ettepanekus lepingu lõpetamise põhjuse ja kõik vajalikud dokumendid. Kui mõlemad pooled on lepingu lõpetamisega nõus, vormistatakse lepingu

lõpetamine kirjalikult. 10.2. Poolel on õigus lepingust taganeda või leping üles öelda sellest teisele poolele kirjalikult

14 päeva ette teatades järgmistel juhtudel:

10.2.1. teine pool on lepingukohustusi oluliselt rikkunud; 10.2.2. kui lepingu täitmine on võimatu punktis 7 sätestatu järgi.

10.3. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel on toetuse saaja kohustatud kümne tööpäeva jooksul tagastama toetuse andjale toetuse selle osa, mida lepingu lõpetamise seisuga ei ole kasutatud.

11. Lõppsätted

11.1. Pooled kohustuvad võtma meetmeid, et lahendada lepinguvaidlused läbirääkimiste teel, mitte kahjustades seejuures teise poole lepingust tulenevaid ja seaduslikke huve. Kui kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse lepingust tulenevad vaidlused Eesti seaduste

kohaselt. 11.2. Kui mõni lepingusäte on vastuolus Eesti õigusaktidega, ei mõjuta see teiste lepingusäte te

kehtivust.