Dokumendiregister | Siseministeerium |
Viit | 7-4/2243-1 |
Registreeritud | 04.11.2022 |
Sünkroonitud | 12.04.2024 |
Liik | Leping |
Funktsioon | 7 Majandustegevus. Finantsplaneerimine ja raamatupidamine |
Sari | 7-4 Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingud |
Toimik | 7-4 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Minna Harjo (kantsleri juhtimisala, rahvastiku ja kodanikuühiskonna asekantsleri valdkond, kodakondsuspoliitika ja kodanikuühiskonna osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Taotlus riigieelarvelise toetuse taotlemiseks
Taotleja nimi ja registrikood Mittetulundusühing GTL Lab
Registrikood: 80570154
Taotleja juriidiline aadress E. Vilde tee 138-88, Tallinn 12614
Toetuse saaja arvelduskonto
number, viitenumber, pank
Arvelduskonto: EE052200221073034947
Viitenumber: puudub Swedbank
Taotletav summa 5244.48 eurot
Toetuse nimetus Koolinoorte konkursi „Koos suudame“ läbiviimine
Taotleja veebileht www.proovikivi.ee
Allkirjastaja nimi ja ametikoht (telefon ja e-posti aadress)
Maarja Hallik, tegevjuht / MTÜ juhatuse liige, 56642177, [email protected]
Projektijuhi nimi ja kontaktandmed (telefon ja e-
posti aadress)
Maarja Hallik, tegevjuht,
56642177, [email protected]
Projekti algus ja lõpp 10. oktoober 2022 – 30. juuni 2022
1. Lühiülevaade taotleja senisest tegevusest Proovikivi on hariduslik koostööprogramm ja peatselt ka veebiplatvorm, mis aitab noortel
kasvada vastutustundlikuks maailmakodanikuks juba koolieast alates. Eesti head PISA tulemused on tänu väärt, kuid uuringud näitavad, et meie haridus on siiski liialt teoreetiline – muutuv maailm ja tööturg vajab üha enam oskusi nagu koostöö, loovus, probleemide
lahendamine, süsteemne mõtlemine ja kommunikatsioon.
Nende tulevikuoskuste arenguks ning selleks, et noored julgeksid täiskasvanutena võtta vastutust ja olla eestvedajaks probleemide lahendamises, on ülioluline anda noortele võimalus juba õpingute ajal osaleda kogukonnas ja ühiskonnas toimuvas - Proovikivi just
seda pakubki läbi partneritega loodud eluliste väljakutsete ja toetusprogrammi õpetajatele. Väljakutsed on reaalsed – nende aluseks on Eesti riigi ning ÜRO
arengueesmärgid – näiteks vaesuse vähendamine, keskkonnakaitse. Rohkem valdkondi saab näha siit. Ettevõtted, riigiasutused ja vabaühendused jõuavad läbi programmi ägedate ideedeni ja tulevaste töötajateni, suurendavad oma nähtavust ja ühiskondlikku panust.
Proovikivi ametlikuks alguseks võib lugeda 2018 aasta sügist, kui liitusime Tallinna
Ülikooli EDUlabs pilootprojektiga, mille mudel toetab haridusuuenduste arendamist, uurimist ja levikut. Sel ajal veel Glokaalselt Transformatiive Õppimise Labori (GTL Labori) nime all alustasime 2018-2019. õ-a pilootuuringuga inglise keele ja ettevõtluse ainete
raames.
2019. a kevadel sai GTL Labor veelgi hoogu sisse tänu NULA inkubaatorile. Inkubaator oli ideaalne võimalus arendada meeskonnas start-up mõtteviisi – jätkusuutlikkuse saavutamiseks oli lisaks uurimisele ülikoolis vaja kõrvale luua MTÜ ning hakata mõtlema
algatusest kui “teenusest” ja “tootest”. 2020 algul saime ka KÜSK starditoetuse ning viimase 1,5 aasta jooksul oleme programmi erinevaid komponente, sh. õpetajatele ja
noorsootöötajatele suunatud innovatsioonilaborit edasi arendanud.
2. Projekti eesmärk Koolinoorte konkurss „Koos suudame“ on edasiarendus varem kolmel aastal Siseministeeriumi, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ja Haridus- ja Noorteameti kostöös
läbiviidud ideekonkursist „Mina suudan“. 2021-2022. õ-a. korraldas GTL Labor koostöös Siseministeeriumiga “Koos suudame” konkurssi. Koos otsustati teha täiendusi ka konkursi
hindamiskriteeriumide ja ajaraami osas. Konkursi eesmärk on innustada koolinoori mõtlema oma kogukonna probleemidele ja
sellele, kuidas ise probleeme ise kodanikualgatuse korras või vabatahtliku tegevuse kaudu lahendada.
Konkursi raames kvalifitseeruvad hindamisele projektid, mis on suunatud noorte heaolu, kogukonna või laiemalt ühiskonna tervise ja/või turvalisuse parandamisesse võistlusidee
esitaja(-te) kohalikus kogukonnas (kodukohas) ning mille lahenduskäik lähtub kodanikualgatuse ja vabatahtliku tegevuse võimalustest ja eripäradest.
Projekti eesmärk on konkursi sisuline läbiviimine, pakkudes osalejatele elulist õppimisvõimalust läbi koostöö erinevate organisatsioonidega ja läbi „väljakutsete“, mis
toetavad ka panustamist Eesti 2035 ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidesse.
Algaval õppeaastal on täiendatud statuuti ning hindamiskriteeriume veelgi. Lisaks kaasab MTÜ GTL Lab ka pikema aja jooksul konkursi tegevuste toetamisse Tallinna Ülikooli tudengeid.
3. Projekti tegevused (loeteluna) ja väljundid 1. Konkursi teavitustöö korraldamine koostöös Siseministeeriumiga
2. Osalejate nõustamine konkursil osalemiseks (nt õpilaste ja õpetajate mentordamine, õppetmaterjalidega toetamine) 3. Võitjate väljavalimise protsessis osalemine
4. Vahe- ja lõpuürituse korraldamine ja läbiviimine 5. Võidutööde avaldamine oma kodulehel
6. Stipendiumide ja tunnustuste väljajagamine
4. Projekti elluviimisest (tulemustest) saadav kasu sihtrühmale/kogukonnale
Noored lahendavad reaalseid väljakutseid osana õppetööst või noorteorganisatsioonides toimuvast tegevusest. Nii õpivad noored vastutama iseenda, oma ümbruse ja kogukonna eest ja osalevad ka tulevikus aktiivselt oma kodupaiga, riigi ning maailma tuleviku kujundamises.
Kogukonnaliikmed (nt MTÜd, lapsevanemad, KOV, ettevõtted) saavad samuti indu noorte ideedest ja noorte lahendused/projektid avaldavad kogukonnale positiivset mõju.
6. Eelarve kulukohtade lõikes koos hinna kujunemise alusega Eeldatavate tulude ja kulude kalkulatsioon
Nr Kulurida Maksumus
1. Koolinoorte konkursi „Koos suudame“
läbiviimine - korraldus ja toetavad tegevused
2244.48 eurot
2. Stipendiumid, mis makstakse võitjatele välja 3000 eurot
KOKKU 5244.48 eurot
-KINNITAN, ET MAKSUVÕLGA RIIKLIKE MAKSUDE OSAS EI OLE. -KINNITAN, ET EI OLE ALUSTATUD PANKROTI- EGA
LIKVIDEERIMISMENETLUST.
-KINNITAN, ET VAREM SÕLMITUD RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGUD ON
NÕUETEKOHASELT TÄIDETUD.
-KINNITAN, ET MAJANDUSAASTA ARUANNE ON ESITATUD. -KINNITAN, ET TAOTLEJA JUHTORGANI LIIGE EI OLE ISIK, KEDA ON
KARISTATUD MAJANDUSALASE, AMETIALASE, VARAVASTASE VÕI AVALIKU
USALDUSE VASTASE SÜÜTEO EEST JA TEMA KARISTUSANDMED EI OLE
KARISTUSREGISTRIST KARISTUSREGISTRI SEADUSE KOHASELT KUSTUTATUD.
Taotluse koostaja:
Maarja Hallik (allkirjastatud digitaalselt)
Riigieelarvelise toetuse lepingu juurde
TOETUSE KASUTAMISE TEGEVUS- JA FINANTSARUANDE VORM
Lepingu nr :
Aruande esitaja:
Projekti läbiviimise aeg:
Tegevuste lepingujärgne maksumus:
Aruande koostamise kuupäev:
Projekti eesmärgi saavutamine, tulemuste kokkuvõte (Kuidas projekt oma eesmärgi(d) täitis? Kas ja mil määral saavutasite taotluses püstitatud eesmärgid? Millised tulemused saavutati? Kuidas tehtud investeering / soetus muutis ühingu võimekust, tegevuskeskkonda, edendas kohalikku elu?)
Väljundid (Loetlege läbiviidud tegevused/üritused. Loetlege korrastatud objektid, remonditud ja rekonstrueeritud ruumid, soetatud varad. Kirjeldage nende kasutamist. Kuidas on tagatud investeeringute avalik kasutus, kättesaadavus ja töökorras hoidmine? Nimetage vastutaja ja
säilitamise asukoht.)
Riigieelarvelise toetuse kasutamise finantsaruande osa
Projekti kulud tegevuste kaupa
Kulud toetusest
vastavalt
kalkulatsioonile
Tegelikud
kulud Jääk Märkused
Lepingu või arve nr / arve esitaja vabas vormis selgitus, mille eest on kulu tehtud (ühik/kogus)
Lepingu või arve nr / arve esitaja vabas vormis selgitus, mille eest
on kulu tehtud
Lepingu või arve nr / arve esitaja vabas vormis selgitus, mille eest on kulu tehtud
Lepingu või arve nr / arve esitaja vabas vormis selgitus, mille eest
on kulu tehtud
Lepingu või arve nr / arve esitaja vabas vormis selgitus, mille eest on kulu tehtud
Lepingu või arve nr / arve esitaja vabas vormis selgitus, mille eest
on kulu tehtud Lepingu või arve nr / arve esitaja 0,00 0,00 0,00 KOKKU
Finantsaruandele lisatakse ülevaade teistest finantseerimisallikatest.
Aruandele lisatakse kulude tõendamiseks pangakonto koondväljavõte või väljavõte
raamatupidamisprogrammist
Siseministeeriumil on õigus küsida riigieelarvelise toetuse kasutamise kohta täiendavaid küsimusi. Aruande koostamise kuupäev: Aruande koostanud:
RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGU NR {VIIT}
ERITINGIMUSED
Eesti Vabariik Siseministeeriumi kaudu, keda esindab siseministri 15. veebruari 2016. a käskkirja nr 1-3/36 „Volituse andmine osakonnajuhatajatele riigieelarvelise toetuse kasutamise
lepingute allkirjastamiseks“ alusel rahvastiku ja kodanikuühiskonna asekantsler osakonnajuhataja ülesannetes Raivo Küüt (edaspidi toetuse andja),
ja Mittetulundusühing GTL Lab, keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Maarja Hallik (edaspidi toetuse saaja), keda nimetatakse lepingus ka eraldi pool ja koos pooled,
lähtudes rahvastikuministri 10. juuli 2020. a käskkirjast nr 1-3/71 „„Kodanikuühiskonna
programmi 2021-2024“ kinnitamine“, toetuse saaja 24. septembril 2022. a. esitatud taotlusest ja siseministri 24. oktoobri 2022. a. käskkirjast nr 1-3/77 „Koolinoorte konkursi "Koos suudame" läbiviimine“ ning poolte ühisest huvist viia läbi uuendatud formaadis koolinoorte
konkurss „Koos suudame“, leppisid kokku järgmises.
1. Üldsätted
1.1. Leping koosneb eri- ja üldtingimustest. 1.2. Lepingu üldtingimused on kehtestatud siseministri 14. juuli 2021. a käskkirjaga nr 1-3/71
„Riigieelarvelise toetuse andmise kord“ (edaspidi üldtingimused). 1.3. Lepingu sõlmimisega kinnitab toetuse saaja, et juhindub lisaks eritingimustele ka
üldtingimustest ja need on talle arusaadavad.
2. Toetus
2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale 2022. aasta riigieelarve seaduse § 1 osa 6 jaos 10 „Siseministeeriumi valitsemisala“ programmi „Tugev kodanikuühiskond“ artiklis 45 (SAP projektikood S10-K-STRAT) toetuse (edaspidi toetus) riigieelarvest summas 5244 (viis
tuhat kakssada nelikümmend neli) eurot ja 48 (nelikümmend kaheksa) senti. 2.2. Toetus on määratud koolinoorte konkursi „Koos suudame“ läbiviimiseks vastavalt taotluses
toodule. 2.3. Toetuse andja kannab toetuse saaja arvelduskontole EE052200221073034947 punktis 2.1
määratud summa hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast seda, kui pooled on lepingu
allkirjastanud. 2.4. Punktis 2.2 nimetatud tegevus peab olema tehtud hiljemalt 30. juuniks 2023. a.
3. Aruannete koostamine ja esitamine
Toetuse saaja kohustub esitama tegevus- ja finantsaruanne ajavahemiku hiljemalt 14.07.2023
lisa 2 „Tegevus- ja finantsaruanne“ kohaselt.
4. Poolte kontaktisikud
4.1. Toetuse andja kontaktisik lepingu täitmisel on Minna Harjo, nõunik, kantsleri juhtimisa la, rahvastiku toimingute ja kodanikuühiskonna asekantsleri valdkond, kodakondsuspoliit ika
ja kodanikuühiskonna osakond, telefon 6125132, e-post: [email protected].
4.2. Toetuse andja kontaktisik on lepingus määratud aruannete ja tegevuse tulemuslikkuse hindamisega seotud õiguste ja kohustuste vahetu teostaja.
4.3. Toetuse saaja kontaktisik lepingu täitmisel on Maarja Hallik, telefon 56642177,
e-post: [email protected].
5. Lepingu dokumendid
5.1. Lepingu lahutamatud dokumendid on: 5.1.1. Lisa 1. MTÜ GTL Lab riigieelarvelise toetuse taotlus; 5.1.2. Lisa 2. Tegevus- ja finantsaruanne.
5.2. Lepingudokumentide tähtsuse järjekord alates tähtsaimast on järgmine: eritingimused, lepingu lisad, üldtingimused. Vastuolude korral lähtutakse dokumendist, mis on tähtsam.
5.3. Toetuse saaja on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud lepingu osad, milles esitatud teave on avaliku teabe seaduse kohaselt tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks.
6. Lepingu kehtivus
6.1. Leping jõustub, kui sellele on alla kirjutanud mõlemad pooled, ja see kehtib, kuni pooled
on lepingukohustused nõuetekohaselt täitnud. 6.2. Leping on allkirjastatud digitaalselt.
7. Erisätted Toetuse saaja kohustub toetuse kasutamise ajavahemikul koostatud toetuse kasutamisega
seotud infomaterjalidel (veebilehtedel, trükistel, esitlusmaterjalidel jts) ning elluviidava te tegevuste esitlemisel kasutama Siseministeeriumi logo või viidet „Projekti/tegevust rahastab Siseministeerium“. Enne infomaterjalide trükkimist või avalikustamist on toetuse saaja
kohustatud Siseministeeriumi logo kasutuskohad ja kujunduse kooskõlastama toetuse andja kontaktisikuga.
Poolte allkirjad ja rekvisiidid
Toetuse andja (allkirjastatud digitaalselt)
Raivo Küüt
Siseministeerium Pikk 61, 15065 Tallinn
tel 612 5008 e-post [email protected]
ak EE891010220034796011, SEB viitenumber 2800045849 saaja Rahandusministeerium
Toetuse saaja (allkirjastatud digitaalselt)
Maarja Hallik
Mittetulundusühing GTL Lab rg-kood 80570154
E. Vilde tee 138-88, Tallinn 12614 tel 56642177
e-post [email protected] ak EE052200221073034947, Swedbank saaja Mittetulundusühing GTL Lab
RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGU ÜLDTINGIMUSED
1. Üldsätted
1.1. Riigieelarvelise toetuse lepingu eri- ja üldtingimuste (edaspidi ühiselt leping) eesmärk on reguleerida Siseministeeriumi (edaspidi toetuse andja) ja toetust saava juriidilise isiku
(edaspidi toetuse saaja) vahel lepingu alusel ja sellega seoses tekkivaid õigussuhteid. 1.2. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eestis kehtivad õigusaktid, toetuse saaja taotlus
ning leping ja selle lisad.
1.3. Toetuse saaja kinnitab, et on teavitanud toetuse andjat enne lepingu sõlmimist, kui ta on sama riigieelarvelise toetuse kasutamise eesmärgi saavutamiseks on riigieelarve l ist
toetust juba saanud. 1.4. Toetuse andja ja toetuse saaja, ühiselt nimetatud kui pooled, kinnitavad, et lepingu
sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühtegi enda suhtes kehtiva seaduse, põhikirja või muu
normatiivakti sätet ega ühtegi endale varem sõlmitud lepingute ja kokkulepetega võetud kohustust.
2. Lepingu ese
Lepingu ese on lepingu eritingimustes nimetatud eesmärgi saavutamiseks toetuse saajale
rahaliste vahendite eraldamine (edaspidi toetus). 3. Poolte õigused ja kohustused
3.1. Toetuse saajal on õigus: 3.1.1. kasutada toetust lepingus ja selle lisades nimetatud eesmärgil;
3.1.2. saada toetuse andjalt vajaduse korral kirjalikke juhiseid, kuidas toetust kasutada. 3.2. Toetuse saajal on kohustus:
3.2.1. kasutada toetust eesmärgipäraselt ja säästlikult ning vastavuses lepingu ja selle
lisadega. Kulud peavad olema põhjendatud, vajalikud ja tõhusad ning tehtud toetatava tegevuse käigus;
3.2.2. kasutada toetust avalikes huvides ja mitte otseselt tulu teenimiseks; 3.2.3. järgida toetuse kasutamisel ja toetuse edasiandmisel riigihangete seaduse
nõudeid;
3.2.4. kasutada toetust mittemajanduslikuks tegevuseks riigiabi mõiste tähenduses, välja arvatud vähese tähtsusega abi korral. Toetuse saaja on teadlik, et selle nõude
täitmata jätmisel võib olla tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 mõttes ja et ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tuleb riigiabi saajal tagastada;
3.2.5. pidada eraldi arvestust toetusest tehtavate kulutuste kohta raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt;
3.2.6. esitada õigeks ajaks lepingus nimetatud aruanded; 3.2.7. tagastada lepingus määratud toetuse kasutamise ajavahemikul kasutamata jäänud
toetuse või selle osa toetuse andjale kümne tööpäeva jooksul finantsaruande
kinnitamisest arvates. Kui toetusest jääb kasutamata vähem kui seitse eurot, siis kasutamata jäävat osa ei tagastata;
3.2.8. tagastada toetus punktide 5 ja 10.3 kohaselt; 3.2.9. võimaldada toetuse andjal või tema määratud isikul ja Rahandusministeeriumil
kontrollida toetuse kasutamise eesmärgipärasust, esitatud aruannete õigsust ja
toetuse kasutamise vastavust lepingule ja õigusaktidele; 3.2.10. vastata toetuse andja arupärimistele lepingu täitmise kohta ja esitada vajalikud
dokumendid tutvumiseks kümne tööpäeva jooksul arupärimise esitamisest arvates;
3.2.11. teavitada toetuse andjat viivitamata asjaoludest, mis takistavad või mõjutavad või mis võivad takistada või mõjutada toetuse lepingujärgset kasutamist;
3.2.12. teavitada toetuse andjat viivitamata, kui toetuse kasutamise vajadus muutub või kui toetuse kasutamise tegelik vajadus erineb lepingus määratust, ja teha toetuse andjale ettepanek lepingut muuta;
3.2.13. tagada, et lepingulistesse tegevustesse kaasatud partner vastab käesoleva lepingu tingimustele;
3.2.14. katta toetusega vaid abikõlblikke kulusid, mis peavad olema taotluse eelarves üksikasjalikult lahti kirjutatud või toetuse andja otsusega määratud, vastama toetatava tegevuse eesmärkidele ja tegevustele, olema sobivad, vajalikud ja
tõhusad ning tekkinud toetatava tegevuse käigus; 3.2.15. mitte katta toetusest toetuse saajaga seotud isikute huvide konflikti olukorras
tehtud kulusid; 3.2.16. mitte katta toetusest kulusid tegevustele, mille eesmärk on juba saavutatud;
3.3. Toetuse andjal on õigus:
3.3.1. kontrollida igal ajal toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist; 3.3.2. nõuda toetus tagasi punktide 5 ja 10.3 kohaselt;
3.3.3. kohaldada lepingus ettenähtud sanktsioone, kui toetuse saaja ei täida nõuetekohaselt lepingut ning ei järgi õigusakte või kui lepingu täitmise ajal ilmnevad asjaolud, mis oleksid välistanud toetuse andmise;
3.3.4. esitada kirjalikke soovitusi toetuse eesmärgipäraseks ja säästlikuks kasutamiseks; 3.3.5. saada lepingukohustuste täitmiseks toetuse saajalt teavet toetuse kasutamisest ja
tutvuda dokumentidega, sealhulgas esitada arupärimisi toetuse kasutamise kohta;
3.3.6. kontrollida toetuse kasutamist toetuse kasutamisega seotud asukohas kohapeal. 3.4. Toetuse andjal on kohustus:
3.4.1. maksta toetuse saajale toetust lepingus määratud korras; 3.4.2. teha lepingu raames järelevalvet lepingu nõuetekohase täitmise üle; 3.4.3. hinnata toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist.
4. Aruannete koostamine ja esitamine
4.1. Toetuse saaja on kohustatud esitama finantsaruande, toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruande ning vajaduse korral teised lepingus ettenähtud aruanded. Toetuse kasutamise finantsaruanne peab andma ülevaate tegevuskuludest, sealhulgas
kululiikidest kalkulatsiooni ja tegelikkuse järgi. Kõik toetuse kasutamisel tekkinud kulud peavad olema tõendatud arvete või võrdväärse tõendusväärtusega raamatupidamis-
dokumentidega. Toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruandes peab olema ülevaade elluviidud tegevustest ja nende olulisematest tulemustest ning kirjeldatud, kas tegevuste elluviimisel esines kõrvalekaldeid, ja kui esines, siis milliseid.
4.2. Toetuse andja kontaktisik annab lepingu kohaselt esitatud aruande kohta hinnangu kümne tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates.
4.3. Kui aruandes ei ole lepingus nimetatud tegevuste kohta piisavalt teavet, nõuab toetuse andja kontaktisik toetuse saajalt aruandes esinevate puuduste kõrvaldamist. Toetuse saajal tuleb puudused kõrvaldada kümne tööpäeva jooksul.
4.4. Kui toetuse andja kontaktisikul on põhjendatud kahtlus, et toetuse saaja ei ole esitanud aruandes kõiki nõutud andmeid või on aruandes esitanud eksitavat teavet, võib
kontaktisik küsida lisateavet toetuse kasutamise kohta. Sealhulgas on kontaktisikul õigus tutvuda dokumentidega, küsida tõendeid tegevuste toimumise ja tulemuste kohta ja muud sellist.
4.5. Kui toetuse andja kontaktisik ei kiida aruannet heaks, täiendab või parandab toetuse saaja aruannet ja esitab selle toetuse andjale uuesti kümne tööpäeva jooksul. Toetuse andja
kontaktisik annab täiendatud või parandatud aruandele hinnangu hiljemalt kümne tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates. Kui lepingus on toetuse väljamakse seotud
aruande heakskiitmisega, on toetuse andjal õigus kuni aruande heakskiitmiseni toetuse väljamakse tegemine peatada.
4.6. Toetuse saaja esitatud aruannete õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust ja toetuse lepingukohast kasutamist on igal ajal õigus kontrollida toetuse andjal või tema määratud isikul või Rahandusministeeriumil.
5. Poolte vastutus
5.1. Toetuse andjal on õigus nõuda tagasi kogu toetus, kui selgub, et toetuse saaja ei kasutanud toetust lepingus ettenähtud tegevuseks, jättis lepingukohustuse täitmata, ei ole taotluse esitamisel või toetuse kasutamisel järginud õigusakte või kui lepingu täitmise ajal
ilmnevad asjaolud, mis oleksid välistanud toetuse andmise. 5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetus tagasi osas, mida toetuse saaja ei ole kasutanud
lepingus ettenähtud tegevusteks. Kohustus tõendada toetuse sihi- ja õiguspärast kasutamist on toetuse saajal.
5.3. Toetuse täielikul või osalisel tagasinõudmise korral on toetuse saaja kohustatud nõutud
summa määratud tähtpäevaks tagasi maksma. Kui nõutud summat tähtpäevaks ei tagastata, võib toetuse andja nõuda toetuse saajalt maksetähtpäevale järgnevast päevast
viivist 0,2% tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. 5.4. Pooled on teadlikud, et lepingukohustuste täitmata jätmisel või mittenõuetekohase l
täitmisel vastutavad nad teise poole ees lepingus ja õigusaktides sätestatud ulatuses.
Teisele poolele lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitab kahju tekitanud pool 30 päeva jooksul nõude esitamisest arvates.
5.5. Kui toetuse saaja ei täida lepingukohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt, on toetuse
andjal õigus: 5.5.1. nõuda leppetrahvi kuni 10% toetusest. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta toetuse
andja õigust nõuda toetuse saajalt ka kahju hüvitamist. Toetuse saaja kohustub leppetrahvi tasuma kümne tööpäeva jooksul toetuse andja kirjaliku nõude kättesaamisest arvates;
5.5.2. teha toetuse saajale hoiatus ja ettepanek lepingu rikkumine mõistliku aja jooksul lõpetada. Kui toetuse saaja ei lõpeta toetuse andja määratud aja jooksul lepingu
rikkumist või ei teata rikkumist vabandavatest asjaoludest, on toetuse andjal õigus lepingust taganeda või leping üles öelda, teatades sellest toetuse saajale kirjalikult, ja nõuda toetuse saajalt toetuse tagastamist osaliselt või täies mahus. Lepingus t
taganemine või selle ülesütlemine ei välista leppetrahvi kohaldamist.
6. Toetuse kasutamise tulemuslikkuse hindamiskriteeriumid
6.1. Lepingu eesmärgi täitmise tulemuslikkuse hindamisel arvestatakse järgmist: 6.1.1. lepingus määratud eesmärk on kavandatud ulatuses saavutatud;
6.1.2. lepingus määratud tegevus on ellu viidud lepingus ettenähtud tingimustel ja korras;
6.1.3. toetuse andjal ei ole pretensioone lepingu täitmise ega aruannete kohta.
7. Vääramatu jõud
7.1. Pooled käsitavad vääramatu jõuna võlaõigusseaduse § 103 lõikes 2 nimetatud asjaolusid. 7.2. Pooled vabanevad lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmisest osaliselt
või täielikult, kui seda takistavad vääramatu jõuna käsitatavad asjaolud, sealjuures on pooled kohustatud rakendama meetmeid, et hoida ära teisele poolele kahju tekitamine ning tagada võimaluste piires oma lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste
täitmine. 7.3. Pool, kelle tegevust lepingujärgsete kohustuste täitmisel takistavad vääramatu jõu
põhjustatud asjaolud, on kohustatud sellest kohe teisele poolele teatama vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
7.4. Vääramatu jõuna käsitatavate asjaolude esinemist tõendab pool, kes vääramatu jõu esinemisele viitab.
7.5. Kui vääramatu jõu tõttu on poole lepingukohustuste täitmine takistatud enam kui 90 päeva järjest, võivad pooled lepingust taganeda või lepingu üles öelda. Lepingust taganemise korral toimub lepingu alusel üleantu tagasitäitmine.
8. Lepinguga seotud teated
8.1. Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, ning teadete sisu ja nende edastamisega ei kaasne teisele poolele õiguslikke
tagajärgi. 8.2. Lepinguga seotud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teateid võivad esitada ka
poolte kontaktisikud. 8.3. Kui lepingu kontaktisik, kontaktandmed, pangarekvisiitid või muud andmed muutuvad,
on pooles sellest kohustatud teineteist teavitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis. Vastasel korral on õigus eeldada, et kõik varem teada antud poolte andmed kehtivad ja nende kohaselt edastatud teated on pooled kätte saanud.
8.4. Pooled vastutavad teisele poolele edastatud lepingu täitmist puudutavate andmete õigsuse eest.
9. Lepingu muutmine 9.1. Lepingut muudetakse poolte kokkuleppel. 9.2. Kõik lepingumuudatused jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt või
poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. 9.3. Kui mõlemad pooled on nõus lepingut muutma, vormistatakse lepingumuuda tus
kirjalikult lepingu lisana. Vastasel korral on lepingumuudatused tühised. 9.4. Lepingut ei pea muutma, kui toetuse saaja kooskõlastatult toetuse andja kontaktisikuga
suurendab või vähendab summasid eelarveartiklite vahel, muutmata lepingu
kogumaksumust. 9.5. Tegevust, mis on tehtud lepingus määratud tähtajast hiljem ja mille kohta ei ole
vormistatud lepingu muutmist, ei rahastata toetuse arvelt. 10. Lepingu lõpetamine
10.1. Lepingu võib ennetähtaegselt lõpetada poolte kokkuleppel. Pool esitab lepingu ennetähtaegse lõpetamise ettepanekus lepingu lõpetamise põhjuse ja kõik vajalikud
dokumendid. Kui mõlemad pooled on lepingu lõpetamisega nõus, vormistatakse lepingu lõpetamine kirjalikult.
10.2. Poolel on õigus lepingust taganeda või leping üles öelda sellest teisele poolele kirjalikult
14 päeva ette teatades järgmistel juhtudel: 10.2.1. teine pool on lepingukohustusi oluliselt rikkunud;
10.2.2. kui lepingu täitmine on võimatu punktis 7 sätestatu järgi. 10.3. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel on toetuse saaja kohustatud kümne tööpäeva jooksul
tagastama toetuse andjale toetuse selle osa, mida lepingu lõpetamise seisuga ei ole
kasutatud.
11. Lõppsätted
11.1. Pooled kohustuvad võtma meetmeid, et lahendada lepinguvaidlused läbirääkimiste teel, mitte kahjustades seejuures teise poole lepingust tulenevaid ja seaduslikke huve. Kui
kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse lepingust tulenevad vaidlused Eesti seaduste kohaselt.
11.2. Kui mõni lepingusäte on vastuolus Eesti õigusaktidega, ei mõjuta see teiste lepingusäte te kehtivust.
1
Riigieelarvelise toetuse lepingu juurde
TOETUSE KASUTAMISE TEGEVUS- JA FINANTSARUANDE VORM
Lepingu nr: (puudub)
Aruande esitaja: Maarja Hallik ja Anu Tammeleht, MTÜ GTL Lab juhatuse liikmed
Projekti läbiviimise aeg: 10. oktoober 2022 – 30. juuni 2023
Tegevuste lepingujärgne maksumus: 5244.48€
Aruande koostamise kuupäev: 04.07.2023
Projekti eesmärgi saavutamine, tulemuste kokkuvõte (Kuidas projekt oma eesmärgi(d)
täitis? Kas ja mil määral saavutasite taotluses püstitatud eesmärgid? Millised tulemused
saavutati? Kuidas tehtud investeering / soetus muutis ühingu võimekust, tegevuskeskkonda,
edendas kohalikku elu?)
Projekti peamiseks eesmärgiks konkursi sisuline läbiviimine, pakkudes osalejatele elulist
õppimisvõimalust läbi koostöö erinevate organisatsioonidega ja läbi „väljakutsete“, mis
toetavad ka panustamist Eesti 2035 ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidesse. Veelgi laiem
eesmärk oli innustada koolinoori mõtlema oma kogukonna probleemidele ja sellele, kuidas
ise probleeme ise kodanikualgatuse korras või vabatahtliku tegevuse kaudu lahendada.
Tegevustena oli taotluses välja toodud:
1. Konkursi teavitustöö korraldamine koostöös Siseministeeriumiga
2. Osalejate nõustamine konkursil osalemiseks (nt õpilaste ja õpetajate mentordamine,
õppetmaterjalidega toetamine)
3. Võitjate väljavalimise protsessis osalemine
4. Vahe- ja lõpuürituse korraldamine ja läbiviimine
5. Võidutööde avaldamine oma kodulehel
6. Stipendiumide ja tunnustuste väljajagamine
Järgnevalt kokkuvõte iga tegevuse täitmise kohta.
Konkursi teavitustöö korraldamine koostöös Siseministeeriumiga
● Disainisime koos tudengitega konkursi turundusmaterjalid. Lisaks postritele ja
sotsiaalmeedia postitustele sai sel aastal loodud ja välja prinditud ka järjehoidjad ja
kleepsud. Ideena tekkis, et järgmisel aastal võiks printida „aegumatuid“ materjale,
mida võiks ka järgnevatel aastatel kasutada, kui Teeviida leht alati samaks jääb.
● Peamine info sai taas üles Teeviida lehele https://www.teeviit.ee/koos-suudame/ ja
Proovikivi lehele erinevatesse kohtadesse, sh blogisse.
● Konkurss hüüti välja Daniel Levi poolt Noorsootöö nädala raames toimunud
inspiratsioonipäeval “Igaüks on loov!”.
● Konkursi info sai üles ka sotsiaalmeediasse ning seda jagasime nii meie,
ministeerium kui ka Teeviit, samuti HARNO jagas postitusi edasi.
● Uuendusena sai tudengite poolt sel aastal loodud TikToki kanal. Pidasime kõige
mõistlikumaks viisiks noorteni jõudmisel luua Tiktoki @Proovikivi konto, kus
ilmus 14 videot, millel on kokku 137 meeldimist ja mitmeid sadu vaatamisi.
● Koolide ja noortekeskuste külastused tudengite poolt - tudengid käisid tundides,
2
rääkisid konkursist koosolekutel (nt Viimsi vallas), noortekeskustes
● Infomaterjalide saatmine koolidele posti teel
● Siseministeerium omalt poolt saatis ka pressiteate (2x) kõikidele koolidele üle Eesti
Mõned kuvatõmmised postitustest:
Osalejate nõustamine
Selle osaga tegelesid peamiselt meie ELU projekti tudengid. Tudengid püüdsid edasi
arendada juhendajaid toetavaid materjale, sh ka väljakutseid ja veebipõhist kogukonda.
Mitmeid materjale sai pandud meie veebilehele ka üles.Veebipõhise kogukonna
arendamine oli keerulisem, kui oskasime oodata, kuna tehnilistest oskustest jäi väheks.
3
Seetõttu oli eriliselt rõõmustav, et 2023. a. märtsis liitus meiega IT-prakikant, tänu kellele
saime tehnilised probleemid lahendatud, liidesed tööle, lehe tõlgitud ja nii palju
funktsionaalseks, et põhimõtteliselt kui sisu ka nüüd uuendada, siis sügisel saame õpetajad
ja noorsootöötajad kogukonda kutsuda, kus saame ka konkursi kohta nõuandeid jagada.
26.05.23 lõpuüritusel korraldasid tudengid juhendajatele tagasiside sessiooni. Tudengid
kirjutasid: “üritusel suhtlesime õpetajatega, kes on 4 aastat osalenud projektis ja tänu neile
sain hea ülevaate, mis info ja materjalid on vajalikud, et õpilastel oleks kergem projekti
teoreetilist osa koostada” ja “Kõige silmaavardamaks kogemuseks oli lõpuprojekt, kus me
saime projekte läbi viinud õpetajatega rääkida ning nende tagasisidet. Nende tagasiside
andis meile tegelikult kõige rohkem ideid ning aitas mul ka aru saada, mida me terve see
aasta teinud oleme ja miks seda vaja on.”
Võitjate väljavalimise protsessis osalemine
Proovikivi esindas hindamiskomisjonis Anu Tammeleht, oma hinnanguid töödele andsid ka
osa ELU projekti tudengeid. Sel aastal saabus konkutsile 44 tööd, sealhulgas 6.-9. klasside
arvestuses 9 tööd ja 10.-12. klasside arvestuses 35 tööd.
Vahe- ja lõpuürituse korraldamine ja läbiviimine
Sel aastal vaheüritusi kui selliseid ei jõudnud korraldada, kuid käisime koolides ja
noortekeskustes kohapeal. Lõpuüritus toimus 26. mail 2023 Tallinna Ülikoolis ruumis
A046. Sel aastal olid ka tudengid aktiivselt sündmusel osalemas ja abistamas ning
kirjutasid sündmusest nii:
“Alustasime üritust väikese viktoriiniga, seejärel kuulutasime välja võitjad, kellel oli
võimalus oma projekti ka tutvustada. Üks meeskond ühines Zoomi teel. Sel ajal kui noored
Andreas Meltsi eestvedamisel “Koos suudame” laulu lõid, oli juhendajatel võimalus anda
tagasisidet kogu projektile. Äge ühislaul loodud (saame selle ehk ka salvestatud), söödi
ühiselt torti ning jäeti nägemiseni. Kui konkursi osa sai kokku võetud noorte ja juhendajate
lahkumisega, siis jäime oma meeskonnaga kogu ELU projekti tagasisidestama,
reflekteerima.”
Sel aastal idee teha midagi uutmoodi ja kutsuda esineja. Sellest arenes edasi idee luua
“Koos suudame” tunnuslaul. Suureks üllatuseks tuli meile vastu noorte seas populaarne
Andreas Melts, kes lõi “koos suudame” laulu tooriku, kuhu noored omapoolse sisendi
ürituse ajal andsid. Lisaks esines Andeas omaloominguga ja tundus, et ta meeldis nii
noortele kui nende õpetajatele. Selle esinemise peale läks ka suur osa meie eelarvest, 700+
EUR koos tehnikaga, kuid usume, et see oli seda väärt.
Pilte sündmusest:
4
Võidudtööde avaldamine oma kodulehel
Tööd on avaldatud:
https://proovikivi.ee/selgunud-on-2023-a-koos-suudame-konkursi-voitjad/
Stipendiumide ja tunnustuste väljajagamine
Stipendiumid ja tunnustused jagasime välja 26.05 toimunud lõpuüritusel. Osalejad said
diplomi nii Siseministeeriumi kui Proovikivi poolt. Lisaks erinevaid auhindu, mille olid
välja pannud meie sponsorid: SEIK kalendrid (3tk) ja Kuulsaali kinkekaardid. Hiljem
maksis MTÜ GTL Lab välja võitjatele stipendiumid nende pangakontodele.
Väljamaksete ülevaade:
05.06.2023 - Merike Saar "Koos suudame" stipendium - 150.00 eur
05.06.2023 - Maria Paavel "Koos suudame" stipendium - 500.00 eur
05.06.2023 - Michelle Merlene Eek "Koos suudame" stipendium - 300.00 eur
05.06.2023 - INGRID PAGGI "Koos suudame" stipendium - 150.00 eur
05.06.2023 - GLORIA MÄGI "Koos suudame" stipendium - 200.00 eur
05.06.2023 - RIINA KUUSKOR "Koos suudame" stipendium - 150.00 eur
05.06.2023 - HELINA LÜKK "Koos suudame" stipendium - 150.00 eur
05.06.2023 - EVA-ANGELICA KALDARU "Koos suudame" stipendium - 200.00 eur
05.06.2023 - SERGEI JUSSIN "Koos suudame" stipendium - 300.00 eur
06.06.2023 - Anette-Heleri Lind "Koos suudame" stipendium - 150.00 eur
06.06.2023 - Karolin Kägi "Koos suudame" stipendium - 500.00 eur
07.06.2023 - JULIA SMIRNOVA "Koos suudame" stipendium - 150.00 eur
5
Muu arendustöö ja kasu projektist
Lisaks eelnevale panustasime oluliselt ka konkursi statuudi ja hindamiskriteeriumide
uuendamisse, mis meie arvates on nüüd veelgi selgemad ja süsteemsemad. Kuna eelmisel
aastal toodi välja, et tugevdada tuleks projektide uurimuslikku sisu, siis lootsime, et
selgemad kriteeriumid aitavad sellelel kaasa. Pisut oli seda ka tunda, kuigi arenguruumi
selles osa jätkub.
Tunneme, et konkursile saabunud projektide uurimuslikku sisu ja tööde kvaliteeti saaks
oluliselt parandada, kui juhendajaid paremini toetada. Tudengite selle aasta lõpuüritusel
koguti juhendatelt sisendit selle kohta, mis neile abiks oleks. Nt juba eelmisel aastal
mõtlesime kokku panna õpetajate kogemuslood ning näited konkreetsete projektide
läbiviimisest. Kuna aga meie meeskond töötas vabatahtlikult mitme töö täisajaga töö ja
õpingute kõrvalt, siis see, mida tudengitega jõudsime sel aastal teha, oli vaid pisike panus
sellesse, mida veel teha oleks vaja. Kõige toredam oli aga see, et need tudengid, kes olid ka
tegevõpetajad, ütlesid projekti lõpuks, et ka nemad tahavad järgmisel aastal Proovikivis ja
“Koos suudame” konkursil osaleda!
Üks kõige olulisem asi, mida “Koos suudame” konkursi korraldamine meile kui MTÜ-le
sel aastal andis oli järjepidevus. Kuna oleme väike MTÜ ja hübriidalgatus koos ülikooliga,
siis Siseministeeriumi rahastus andis meile väga olulise ressursi, et vähemalt mingis mahus
edasi tegutseda. Näeme, et igal aastal “ehitame” eelnevalt tehtu peale ja muudame midagi
nii konkursi osas kui ka meie enda tegevuse osas paremaks saades samal ajal uusi
kogemusi.
Mõned mõtted edasiseks tuginedes refleksioonile tudengite ja Siseministeeriumiga:
Väljakutsed:
● Kuidas motiveerida laiemat ringi õpilasi/koole osalema, eriti väljaspool Tallinna?
● Kuidas konkurssi paremini kommunikeerida, õpetajaid-huvijuhte õigel ajal
kõnetada?
● Kas suunata konkurss vaid gümnasistidele?
● Kuidas julgustada noori tegema põhjalikumaid taustauuringuid, teaduspõhisemaid
projekte?
Ettepanekud:
● Kommunikatsioon juba septembris (Proovikivi, HARNO/Teeviit) eelkõige
suunatud õpetajatele ja huvijuhtidele. See tähendab, et poster jms
turundusmaterjalid peavad kohe valmis olema!
● Siduda konkursile esitatav projekt kooli loovtöö tunniga
● Vähenenud eelarve tõttu tegi ministeeriumi ettpaneku suunata konkurss vaid 10.-12.
klassidele; ootame varasemast põhjalikumaid projekte (kuidas kajastada statuudis?);
nõue, et sama tööd mujale konkursile esitatud ei ole?
● Proovikivi teeb ettepaneku suunata konkurss 8.-12. klassile, kuna loovtööd ja
ühiskonnaõpetus on just 8. klassis ja selles vanuses on ka koolikohustus olemas ehk
potentsiaalne mõju suurem.
● Kui on üks “kategooria”, siis saame maksta motiveerivamaid stipendiume.
6
Tudengitepoolsed soovitused:
● Turunduse üks meede - plakatid ja muu reklaam koolidesse samal ajal, kui konkurss
välja kuulutatakse (koolid ise reklaammaterjale välja ei prindi).
● “Koos suudame” konkurss on hea võimalus loovtööde ja uurimistööde tegemisel / 8.
klassis ja gümnaasiumis, aga sel juhul peavad loovtööde/uurimistööde juhendajad
sügisel projekti meeldetuletuse ja info saama.
● Uuel õppeaastal kohe sügisel teha näiteks intervjuu varem konkursil juhendajana
osalenud õpetajaga, et saada kogemusest julgustust. Seda jagada turundusmeetmena
koolidesse üle Eesti.
● Sügisel Zoomis õpetajatele infotund või seminar Proovikivi ja “Koos suudame”
konkursi kohta - eelnevalt osalenud õpetajad jagavad oma kogemusi.
● Sotsiaalmeedia turundamine veelgi laiapõhjalisem, puudub veel ka Instagrami konto.
● Suurendada kuupäevadeta reklaammaterjali (nt kleebised), mida saab kasutada
aastast aastasse. Ajatud plakatid QR koodiga.
● Kui ELU projekt kestab 2 semestrit, siis peaks veidi mõtlema vahearuande
ajastamisele - meie puhul oli sügis nagu veidi vara (ei olnud midagi esitleda,
võrreldes teistega, kes hakkasid oma projekte juba viimistlema). Pigem osaleda
kevadisel vahenädalal.
● Tunnustamise osa võiks jääda ürituse lõppu - see hoiab põnevust ja ei teki olukorda,
et enne lõppu ära minnakse.
● Kui võimalik (läbirääkimise koht Siseministeeriumiga), siis võiks mõelda veidi
konkursi ajakava ja kommunikatsiooniplaani üle - infot jagada sügisel, tööde
saatmine võibolla veidi varem, siis saaks lõpuüritus olla samuti veidi varem (näiteks
mai alguses), sest hetkel jäi see õpilaste ja koolide jaoks kõige kiiremasse aega ning
võibolla ka see oli põhjus, miks väga mitmed koolid lõpuüritusele kohale ei tulnud.
● Õpetajad väga soovivad tagasisidet esitatud projektide kohta. Lapsed esitavad tööd,
kuid õpetajad seda ei näe, kas oleks võimalik osalenud õpetajatel näha esitatud töid
ning samuti hindamiskomisjoni sisukat tagasisidet.
● Kindlasti annaks enesekindlust uutele tulijatele juurde, kui nad saaksid tutvuda juba
esitatud töödega. Kas oleks mõeldav, et esikolmikute tööd oleks avalikud kodulehel
või õpetajatele jagatavas Kogukonna lehe keskkonnas.
● Õpetaja näeb kasutegurit, kui projektiõpe oleks lõimitud õppetöösse.
● Kodulehel on hetkel 19 väljakutset ja nende juures kirjas ka asutused. Üle vaadata
asutused, kes seal kirjas ning nendega kontakteeruda, kas teavad, et nendega võivad
õpilased ühendust võtta. Kommunikatsioon asutustega korda ehk saata
meeldetuletuskiri “Koos suudame” projekti kohta.
● Õpetajatele olid projekti tutvustamise juures abiks TED talk videod, vaadata need üle
ning otsida uusi.
● Konkursi kohta info koondada ühte kohta (tähtajad, ülesehitus, nõuded), kiirelt leitav
nii õpetajatele kui õpilastele.
● Õpiampsude loojatele info, et kõigepealt õpetaja tutvustab õpilastele, mis on
projektiõpe, Proovikivi, konkurss, kuidas moodustada meeskond. Arvestada tuleb, et
kõige enam kulub õpilastel aega küsitluse koostamise ja raporteerimise peale.
● Uue aasta eesmärgiks võtta, et uusi osalevaid koole, õpetajaid ja õpilasi tuleks juurde,
kui arvesse võtta eelpool nimetatud ettepanekuid, siis on see täitsa teostatav!
7
Väljundid (Loetlege läbiviidud tegevused/üritused. Loetlege korrastatud objektid,
remonditud ja rekonstrueeritud ruumid, soetatud varad. Kirjeldage nende kasutamist.
Kuidas on tagatud investeeringute avalik kasutus, kättesaadavus ja töökorras hoidmine?
Nimetage vastutaja ja säilitamise asukoht.)
● Tudengite kaasamine projekti läbi Tallinna Ülikooli ELU projekti
● Statuudi ja hindamiskriteeriumide uuendamine
● Turundustegevused (materjalide loomine ja levitamine emaili, sotsiaalmeedia ja
posti teel, koole ning noortekeskusi külastades)
● Proovikivi õpetajaid toetava materjali ja kogukonna arendamine
● Osalesime ‘Koos suudame’ konkursitööde hindamises
● Korraldasime ‘Koos suudame’ konkursi lõpuürituse 26. mail 2023
● Konkursi kogemuse reflekteerimine tudengite ja Siseministeeriumiga
Pikem ülevaade tegevustest on antud eelmises sektsioonis.
Riigieelarvelise toetuse kasutamise finantsaruande osa
Finantsaruanne on esitatud eraldi tabelina ja lisatud pangakonto koondväljavõte.
Aruande koostamise kuupäev: 04.07.2023
Aruande koostanud: Maarja Hallik ja Anu Tammeleht
Dokumendid on allkirjastanud digitaalselt MTÜ GTL Lab juhatuse liige Anu Tammeleht