Riigieelarvelise toetuse leping (Sihtasutus Eestimaa Looduse Fond)

KODANIKUÜHISKONDA ARENDAVA SUURSÜNDMUSE TOETAMISE TAOTLUS

Sündmuse nimi Teeme Ära talgupäev 2024-2026

Projektiperiood 01.01.2024 - 30.06.2026

Taotleja SA Eestimaa Looduse Fond Registrikood 90001457

Ühingu e-kiri [email protected] Kontakttelefon 53411020

Otseviide taotleja veebilehele, kus asub taotleja: (NB! Viide äriregistris asuvale ei ole piisav!)

Põhikiri: https://elfond.ee/elf/pohikiri

Juhatuse koosseis: https://elfond.ee/elf/inimesed

Viimase kahe majandusaasta aruanded:

https://elfond.ee/elf/aastaaruanded

Kinnitus eetiliste põhimõtete järgimise kohta:

https://elfond.ee/elf

1. Sündmuse idee põhjendus ning selle ühiskondliku mõju kirjeldus Kirjeldage sündmuse eesmärke, sihtgruppe, oodatavaid tulemusi ja ühiskondlikku mõju ,

Taotleme toetust Teeme Ära talgupäeva korraldamiseks aastatel 2024, 2025 ja 2026. Talgupäeva korraldamine ja eesmärgid kolmeks aastaks on fikseeritud Teeme Ära talgupäeva partnerite vahel sõlmitud koostöökokkuleppes (lisatud taotlusele). Lepe tagab Teeme Ära talgupäeva järjepidevust ning aitab suurendada selle mõju. Teeme Ära talgupäeva eesmärgid on: 1. Kasvatada Eesti elanike ettevõtlikkust, tugevdada kohalikke kogukondi ja toetada nende aktiivsuse suurenemist. 2. Edendada vabatahtlikus tegevuses osalemist. 3. Innustada kogukondi üha enam panustama oma elukeskkonda ning selle turvalisusesse ja elurikkusesse. Üle-eestilise talgupäeva iga-aastane korraldamine sarnase mahu ja nähtavusega aitab ühiskonnas hoida ning kasvatada sotsiaalset kapitali, samuti suurendada ühiskonna sidusust ja turvatunnet, pak kudes ühtlasi kasvulava uutele aktiivsetele kodanikele. Talgupäeva põhiformaat on traditsiooniline (alates 2010. a) – vajalike tööde-tegemiste eestvedajaks ja korraldajaks on iga kohalik kogukond või ettevõtlik inimene ise. Talgupäev on oodatud, tuttav ja turvaline. Kavas on jätkata väärtuspõhise kommunikatsiooniga, mille keskmes on eluliste väärtuste esiletoomine. Eesmärk on rõhutada tegemiste sügavamat sisu ja tähendust. Selleks saavad talgupäeva kommunikatsioonis sõna tavalised inimesed, kes jagavad eelmistel talgupäevadel erinevates Eestimaa paikades saadud kogemusi ja kutsuvad eestimaalasi kaasa lööma. Talgupäeva püsiv vorm ja järjepidevus on muutnud selle paljudele nii üleriiklikul kui ka kohalikul tasandil olulistele ettevõtmistele sobivaks väljundiks ja toonud igal aastal kaasa uusi koostööalgatusi ning

Allkirjastatud digitaalselt

fookusteemasid, mida talgujuhtidele välja pakume.

2. Sündmuse aja- ja tegevuskava Andke ülevaade suursündmuse ettevalmistamise ja elluviimise käigust

Teeme Ära talgupäeva fookusteemade ettevalmistused ja arutelud peapartneritega algavad sügisel. Talgupäeva korraldustööd algavad veebruaris, meeskonna tuumik peab esimesed koosolekud ning alustatakse tööd seekordsete üleskutsete ja kogu talgukevade plaaniga.

Märtsis ja aprilli I pooles tegeletakse kodulehe uuendamisega, valmistatakse ette vajal ikud muudatused talgute registreerimiskeskkonnas, koostatakse fookusteemasid tutvustavad tekstid, põhisõnumid, erinevad kommunikatsioonimaterjalid ja reklaamid. Sellesse perioodi jääb ka suur osa partneritega suhtlemise ja koostöö kokkulepete sõlmimisest. Sõltuvalt seekordsetest üleskutsetest konsulteeritakse oma ala ekspertidega, kes aitavad talgupäeva teemasid paremini avada. Toimuvad maakondlike koordinaatorite kohtumised - infopäev ja koolitus, kus meeskond tutvustab seni tehtut ning üleskutsed ja kogu korraldus arutletakse läbi ja saab viimase lihvi. Algab avalik kommunikatsioon - talgukevad kuulutatakse avatuks, toimub traditsiooniline pressiüritus, kus avalikustame seekordsed uudised ning kuulutatakse avatuks talgute kirjapanek.

Aprilli II pool ja mai algus. Talgute kirjapanek – maakondlikud koordinaatorid vaatavad üle kõik talgud ja avalikustavad need talgukaardil, vajadusel suhtlevad talgute korraldajatega üle ning toetavad nõu ja infoga. Ettevalmistustööd jätkuvad kõikidel rinnetel: täiendatakse jooksvalt kodulehte, suheldakse meedia ja partneritega, valmistatakse ette reklaamikampaaniat, eeltalguid jms. Talgupäeva eelsed kaks nädalat on aktiivne kampaaniaperiood. Viimasel nädalal toimub tarvidusel teine pressiüritus, reeglina eeltalgute vormis.

Üle-eestiline talgupäev peetakse tavapäraselt mai esimesel laupäeval, käesoleval aastal 4. mail 2024. Selleks valmistatakse ette talgupäeva staap, kriisikommunikatsiooni plaan ja meediasuhtlus kogu päeva vältel. Lisaks toimuvad staabis helistamistalgud, kus vabatahtlike abiga helistame läbi kõik talgukohad üle Eesti, et koguda vahetud muljed ning selgitada osalejate arvud.

Pärast talgupäeva küsime tagasisidet talgujuhtidelt üle Eesti ja teeme kokkuvõtteid nii kodulehele kui ka meediasse. Mai II pooles toimub partnerite tänuüritus ja meeskonnasisene analüüsikoosolek, kus võtame kokku talgukevade ja vaeme õppetunde järgmiseks aastaks. Mai lõpus ja juunis on vajalikud järeltegevused, kokkuvõtted ja aruandlus.

3. Suursündmuse eeldatav toimumisaeg Kuupäev või ajavahemik

4. mai 2024 3. mai 2025 2. mai 2026

4. Sündmuse väljundid

Väljund Tase, mida plaanite saavutada

Osalejate arv 25 000 - 30 000

Talgute arv 1000 - 1500

Allkirjastatud digitaalselt

Vabatahtlik töö Vabatahtliku töö kogupanus rahalise väärtusega 800 000 – 1 000 000 €

Projekti eesmärkide täitmiseks vajalikud üritused

Toimunud on pressiüritused, meeskonna koosolekud, maakondlike koordinaatorite infopäev ja koolitus, lisaks partnerite tänuüritus ja meeskonnasisene analüüsikoosolek.

Veebileht, reklaamid

Kujundatud ja levitatud on print- ja välimeedia reklaamid, plakatid, kuulutused, tänukirjad, veebibännerid; toodetud ja levitatud on raadio- reklaamid. Värskendatud on veebileht

Videoklippide/telereklaamide tootmine Toodetud on 4-6 klippi

Talgujuhtide tagasiside Kogutud ja analüüsitud on talgujuhtide poolt täidetud tagasisideankeedid

Kuidas ja millest lähtudes hindate saavutatud tulemuste mõju?

- Talgujuhtide ettevõtlikkus ja aktiivsus püsib ka pärast koroona-aastaid, isegi kui eestimaalaste osalemise harjumused ja aktiivsus pole veel endisel kujul taastunud

- Talgupäev on üle-eestiliselt nähtav ja kuuldav, tõstatatakse kogukondadele olulisi teemasid - Talgutel ükshaaval ja talgupäeval tervikuna on tagatud turvalisus ja ohutus

5. Sündmuse korraldusmeeskond ja juhtimine Kuidas toimub sündmuse korraldusmeeskonna loomine, sh tööjaotus, -ülesanded, vastutusalad? Kes on vastutaja(d), millised on tema kogemused ja kompetentsid (lühidalt)? Kes on meeskonnaliikmed, mill ised on nende roll id ja tööülesanded (lühidalt)? Kas kaasatud on partnereid ja/või vabatahtlikke, mill ised on nende roll id?

Talgupäeva korraldavad Eestimaa Looduse Fond, Eesti Külaliikumine Kodukant ja nende ümber moodustatud meeskond ja võrgustik. Talgupäeva meeskond on aastate jooksul välja kujunenud ning põhituumik on: Talgupäeva eestvedaja-kõneisik – Henrik Raave (al 2023) Külli Pann (Kodukant) – maakondlike koordinaatorite võrgustik (kogemus selles rollis alates 2015, meeskonnas al 2011) Erkki Peetsalu – kommunikatsioonijuht (kogemus selles rollis alates 2011. a) Sven Puusepp – disain, turundus, reklaam (kogemus selles rollis alates 2011. a) Kadi Rutens (ELF) – projektitegevuste korraldus, veebileht (kogemus selles rollis alates 2014. a) Eeva Kauba – projektitegevuste korraldus ja assisteerimine, infohaldus (kogemus selles rollis alates 2023. a) Tatjana Lavrova – venekeelne kommunikatsioon (kogemus selles rollis alates 2008. a) Maakondlikud koordinaatorid (enamus Kodukant) – igas maakonnas, kõigil on aastatepikkune kogemus ja kontaktvõrgustik. Tarmo Tüür (ELF) – projekti juhtimine, vajadusel meeskonna nõustamine (kogemus talgupäeva eestvedajana 2011-2022) Lisaks on projekti juures abiks erinevates lõikudes ELFi sekretär, raamatupidaja ja digiturunduse ekspert. Väga olulisel kohal on ka partnerid, pakkudes talgujuhtidele abi ja toetust talgute korraldamisel, aidates kaasa sõna levitamisega, tasuta reklaampindadega jne.

Taotletav toetus eurodes Teeme Ära talgupäeva toetus on olnud alates 2015. aastast 38 000 eurot aastas (rahastaja KÜSK ja al 2023 Siseministeerium). Vastavalt saadud juhistele oleme otsinud eelarves võimalikke kärpekohti ning võimalusi teiste rahastusallikate

Allkirjastatud digitaalselt

osakaalu suurendamiseks. Selle tulemusena näeme võimalust vähendada iga - aastast toetusmahtu 2025. ja 2026. aastal 20% võrra ning 2024. aastal erandina 34% võrra. Sellest tulenevalt on taotletav toetus: 2024. a – 25 080 € 2025. a – 30 400 € 2026. a – 30 400 €

6. Lisateave sündmuse hindamiseks

Vabatahtliku töö panus

Talgupäeval tehtava vabatahtliku töö panuse hoomamiseks, oleme välja arvutanud kõigi talgupäeval osalenute vabatahtliku töö väärtuse: 2023. aasta talgupäeva vabatahtliku töö koguväärtuseks oli 1 287 688 eurot.

Allkirjaõigusliku isiku nimi/nimed Tarmo Tüür

Lisa 2

TOETUSE KASUTAMISE TEGEVUS- JA FINANTSARUANDE VORM

Lepingu nr:

Aruande esitaja:

Tegevuste läbiviimise aeg:

Tegevuste lepingujärgne maksumus:

Aruande koostamise kuupäev:

Kokkuvõtlik hinnang eesmärkide saavutamisele. Järeldused ja plaanid järgmiseks aastaks, edaspidiseks.

Ülevaade oodatavate tulemuste ja ühiskondliku mõju saavutamisest

Aruandes kajastada toetuse kasutamise mõju lepingu eritingimuste p 2.1 kuni 2.2 toodud tulemuste ja ühiskondliku mõju saavutamisele.

Vajadusel lisada täiendavaid ridu kogu tegevuse tulemuse ja mõju kirjeldamiseks.

Kasvatada Eesti elanike ettevõtlikkust, tugevdades kohalikke kogukondi ja toetada nende aktiivsuse suurenemist

Edendada vabatahtlikus tegevuses osalemist.

Talgujuhtide tagasiside

Saavutatud väljundite kirjeldus eduindikaatorite kaudu

Osalejate arv

Talgute arv

Vabatahtliku tegevuse kogupanus rahalises väärtuses

Projekti eesmärkide täitmiseks vajalikud üritused

Reklaamid

Videoklippide/telereklaamide tootmine

Veebileht

Ukraina- ja venekeelsed materjalid

Ülevaade läbiviidud olulisematest tegevustest, mis toetasid oodatavate tulemuste saavutamist (toimumise aeg, kulg, osalejad, olulisemad tähelepanekud, jms):

Riigieelarvelise toetuse kasutamise finantsaruande osa

Projekti kulud tegevuste kaupa

(vajadusel lisa ridu)

Kulud toetusest

vastavalt

taotlusele

Tegelikud

kulud Jääk Märkused

Lepingu või arve nr / arve esitaja vabas vormis selgitus, mille eest on kulu tehtud (ühik/kogus)

Lepingu või arve nr / arve esitaja vabas vormis selgitus, mille eest on

kulu tehtud (ühik/kogus)

Lepingu või arve nr / arve esitaja vabas vormis selgitus, mille eest on kulu tehtud (ühik/kogus)

Lepingu või arve nr / arve esitaja vabas vormis selgitus, mille eest on

kulu tehtud (ühik/kogus)

Lepingu või arve nr / arve esitaja vabas vormis selgitus, mille eest on kulu tehtud (ühik/kogus)

Lepingu või arve nr / arve esitaja vabas vormis selgitus, mille eest on

kulu tehtud (ühik/kogus)

Lepingu või arve nr / arve esitaja vabas vormis selgitus, mille eest on kulu tehtud (ühik/kogus)

KOKKU 0,00 0,00 0,00

Finantsaruandele lisatakse ülevaade teistest finantseerimisallikatest.

Aruandele lisatakse kulude tõendamiseks pangakonto koondväljavõte või väljavõte raamatupidamisprogrammist Siseministeeriumil on õigus küsida riigieelarvelise toetuse kasutamise kohta täiendavaid küsimusi.

Aruande koostamise kuupäev: Aruande koostanud:

RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGU NR {VIIT}

ERITINGIMUSED

11.04.2024

Eesti Vabariik Siseministeeriumi kaudu, keda esindab siseministri 15. veebruari 2016. a

käskkirja nr 1-3/36 „Volituse andmine osakonnajuhatajatele riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingute allkirjastamiseks“ alusel kodakondsuspoliitika ja kodanikuühiskonna osakonna juhataja Martin Tulit (edaspidi toetuse andja),

ja Sihtasutus Eestimaa Looduse Fond, keda esindab põhikirja alusel Tarmo Tüür

(edaspidi toetuse saaja), keda nimetatakse lepingus ka eraldi pool ja koos pooled, lähtudes Siseministeeriumi ja toetuse saaja vahel 13. märtsil 2024. a sõlmitud

koostöökokkuleppe punktist 3.3 ja toetuse saaja 15. märtsil 2024. a esitatud taotlusest ja siseministri 5. aprilli käskkirjast nr 1-3/29 ja arengukava „Sidus Eesti 2030“ eesmärgist „Eesti

on sidus ja kaasav ühiskond“ ja selle programmi „Kogukondlik Eesti“ eesmärgist „Eesti on inimesekeskne ning kogukondade ja kodanikuühiskonna arengut soosiv riik, kus inimesed on väärtustatud ja kaasatud, jagavad demokraatlikke väärtusi ning aktiivse osalusega

kogukondlikus ja ühiskondlikus tegevuses parandavad elukeskkonda“ ning poolte ühisest huvist edendada vabatahtlikus tegevuses osalemist Eestis, tugevdada kogukondi ja Eesti elanike

ettevõtlikkust, leppisid kokku järgmises

1. Üldsätted

1.1. Leping koosneb eri- ja üldtingimustest. 1.2. Lepingu üldtingimused on kehtestatud siseministri 14. juuli 2021. a käskkirjaga nr 1-3/71

„Riigieelarvelise toetuse andmise kord“ (edaspidi üldtingimused). 1.3. Lepingu sõlmimisega kinnitab toetuse saaja, et juhindub lisaks eritingimustele ka

üldtingimustest ja need on talle arusaadavad.

2. Toetuse eesmärk ja oodatav tulemus on:

2.1. Kasvatada Eesti elanike ettevõtlikkust, tugevdades kohalikke kogukondi ja toetada nende aktiivsuse suurenemist.

2.2. Edendada vabatahtlikus tegevuses osalemist.

2.3. Innustada kogukondi panustama oma elukeskkonda ning selle turvalisusesse. 2.4. Viia ellu Lisas 1 nimetatud tegevused ja saavutada nende oodatav mõju.

3. Toetuse suurus, rekvisiidid ja tähtaeg

3.1. Toetuse suurus on 25 080 (kakskümmend viis tuhat kaheksakümmend) eurot.

3.2. Toetuse andja eraldab toetuse saajale 2024. aasta riigieelarve seaduse §-s 1 sätestatud programmis „Kogukondlik Eesti“ programmi tegevuses „Kogukondliku arengu

toetamine“ eelarvekontolt 45 (SAP projektikood S10-K-ALGATUS-SYND) toetuse (edaspidi toetus).

3.3. Toetuse andja kannab toetuse saaja arvelduskontole EE632200221019870822 punktis 3.1

määratud summa hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast seda, kui pooled on lepingu allkirjastanud.

3.4. 2025. ja 2026. a riigieelarveline toetus makstakse välja hiljemalt jooksva aasta 28. veebruaril, kui selleks on olemas riigieelarvelised vahendid. Toetuse eraldamiseks sõlmitakse käesoleva lepingu lisa.

3.5. Lepingu raames tehtavad kulud on abikõlblikud alates 1. veebruarist 2024. a. 3.6. Punktis 2 nimetatud eesmärgid peavad olema ellu viidud hiljemalt 30. juunil 2026. a.

4. Aruannete koostamine ja esitamine

4.1. Toetuse saaja kohustub esitama toetuse välja maksmise aasta 15. juulil Lisa 2 „Toetuse

kasutamise tegevus- ja finantsaruande vorm“ kohase toetuse kasutamise tegevus- ja finantsaruande.

5. Poolte kontaktisikud

5.1. Toetuse andja kontaktisik lepingu täitmisel on Marten Lauri, kodakondsuspoliitika ja

kodanikuühiskonna osakonna nõunik, telefon 612 5203, e-post [email protected].

5.2. Toetuse andja kontaktisik on lepingus määratud aruannete ja tegevuse tulemuslikkuse hindamisega seotud õiguste ja kohustuste vahetu teostaja.

5.3. Toetuse saaja kontaktisik lepingu täitmisel on Tarmo Tüür, telefon 5341 1020, e-post

[email protected].

6. Lepingu dokumendid

6.1. Lepingu lahutamatud dokumendid on: 6.1.1. Lisa 1. Taotlus.

6.1.2. Lisa 2. Toetuse kasutamise tegevus- ja finantsaruande vorm. 6.2. Lepingudokumentide tähtsuse järjekord on järgmine:

6.2.1. Eritingimused.

6.2.2. Toetuse kasutamise tegevus- ja finantsaruande vorm. 6.2.3. Taotlus.

6.2.4. Üldtingimused. 6.3. Vastuolude korral lähtutakse dokumendist, mis on esimene. 6.4. Toetuse saaja on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud lepingu osad, milles esitatud info

on avaliku teabe seaduse kohaselt tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks.

7. Lepingu kehtivus

7.1. Leping jõustub, kui sellele on alla kirjutanud mõlemad pooled, ja kehtib kuni pooled on lepingukohustused nõuetekohaselt täitnud.

7.2. Leping on allkirjastatud digitaalselt.

8. Erisätted 8.1. Toetuse saaja kohustub toetuse kasutamise ajavahemikul koostatud infomaterjal ide l

(veebilehtedel, trükistel, esitlusmaterjalidel jts) ning elluviidavate tegevuste esitlemise l

kasutama Siseministeeriumi logo või viidet „Projekti/tegevust rahastab Siseministeerium “. Enne infomaterjalide trükkimist või avalikustamist on toetuse saaja kohustatud

Siseministeeriumi logo kasutuskohad ja kujunduse kooskõlastama toetuse andja kontaktisikuga.

9. Poolte allkirjad ja rekvisiidid:

Toetuse andja (allkirjastatud digitaalselt)

Martin Tulit

Toetuse saaja (allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Tüür

Siseministeerium Pikk 61, 15065 Tallinn

tel 612 5008 e-post [email protected] ak EE891010220034796011, SEB

viitenumber 2800045849 saaja Rahandusministeerium

Sihtasutus Eestimaa Looduse Fond rg-kood 90001457

Staadioni 67, 51008 Tartu telefon 5341 1020 e-post [email protected]

ak EE632200221019870822 Swedbank saaja SA Eestimaa Looduse Fond

RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGU ÜLDTINGIMUSED

1. Üldsätted

1.1. Riigieelarvelise toetuse lepingu eri- ja üldtingimuste (edaspidi ühiselt leping) eesmärk on

reguleerida Siseministeeriumi (edaspidi toetuse andja) ja toetust saava juriidilise isiku (edaspidi toetuse saaja) vahel lepingu alusel ja sellega seoses tekkivaid õigussuhteid.

1.2. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eestis kehtivad õigusaktid, toetuse saaja taotlus ning leping ja selle lisad.

1.3. Toetuse saaja kinnitab, et on teavitanud toetuse andjat enne lepingu sõlmimist, kui sama

riigieelarvelise toetuse kasutamise eesmärgi saavutamiseks on riigieelarvelist toetust juba saadud.

1.4. Toetuse andja ja toetuse saaja, ühiselt nimetatud kui pooled, kinnitavad, et lepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühtegi enda suhtes kehtiva seaduse, põhikirja või muu normatiivakti sätet ega ühtegi endale varem sõlmitud lepingute ja kokkulepetega võetud

kohustust.

2. Lepingu ese

Lepingu ese on lepingu eritingimustes nimetatud eesmärgi toetamiseks toetuse saajale rahaliste vahendite eraldamine (edaspidi toetus).

3. Poolte õigused ja kohustused

3.1. Toetuse saajal on õigus:

3.1.1. kasutada toetust lepingus ja selle lisades nimetatud eesmärgil; 3.1.2. saada toetuse andjalt vajaduse korral kirjalikke juhiseid, kuidas toetust kasutada.

3.2. Toetuse saajal on kohustus: 3.2.1. kasutada toetust lepingus määratud kulude katmisel eesmärgipäraselt ja

säästlikult ning vastavuses lepingu ja selle lisadega;

3.2.2. kasutada toetust avalikes huvides ja mitte tulu teenimiseks; 3.2.3. järgida toetuse kasutamisel riigihangete seaduse nõudeid;

3.2.4. kasutada toetust mittemajanduslikuks tegevuseks riigiabi mõiste tähenduses. Toetuse saaja on teadlik, et selle nõude täitmata jätmisel võib olla tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lg 1 mõttes, ja

ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tuleb riigiabi saajal tagastada; 3.2.5. pidada eraldi arvestust toetusest tehtavate kulutuste kohta raamatupidamise

seaduse nõuete kohaselt; 3.2.6. esitada õigeks ajaks lepingus nimetatud aruanded; 3.2.7. tagastada lepingus määratud toetuse kasutamise ajavahemikul kasutamata jäänud

toetuse või selle osa toetuse andjale 10 tööpäeva jooksul finantsaruande kinnitamisest arvates. Kui toetusest jääb kasutamata vähem kui 7 eurot, siis

kasutamata jäävat osa ei tagastata; 3.2.8. tagastada toetus punktide 5 ja 10.3 kohaselt; 3.2.9. võimaldada toetuse andjal või tema määratud isikul ja Rahandusministeeriumil

kontrollida toetuse kasutamise eesmärgipärasust ja esitatud aruannete õigsust; 3.2.10. vastata toetuse andja arupärimistele lepingu täitmise kohta ja esitada vajalikud

dokumendid tutvumiseks 10 tööpäeva jooksul arupärimise esitamisest arvates; 3.2.11. teavitada toetuse andjat viivitamata asjaoludest, mis takistavad või mõjutavad või

mis võivad takistada või mõjutada toetuse lepingujärgset kasutamist;

3.2.12. teavitada toetuse andjat viivitamata toetuse kasutamise vajaduse muudatusest, kui toetuse kasutamise tegelik vajadus erineb lepingus määratust, ja teha toetuse

andjale ettepanek lepingut muuta. 3.3. Toetuse andjal on õigus:

3.3.1. kontrollida igal ajal toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist; 3.3.2. nõuda toetus tagasi punktide 5 ja 10.3 kohaselt;

3.3.3. kohaldada lepingus ette nähtud sanktsioone, kui toetuse saaja ei täida lepingukohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt;

3.3.4. esitada kirjalikke soovitusi toetuse eesmärgipäraseks ja säästlikuks kasutamiseks;

3.3.5. saada lepingukohustuste täitmiseks toetuse saajalt infot toetuse kasutamisest ja tutvuda dokumentidega, sealhulgas esitada lisaks lepingus ette nähtud

aruannetele arupärimisi toetuse kasutamise kohta; 3.3.6. kontrollida toetuse kasutamist toetuse kasutamisega seotud asukohas kohapeal.

3.4. Toetuse andjal on kohustus:

3.4.1. maksta toetuse saajale toetust lepingus määratud korras; 3.4.2. teha lepingu raames järelevalvet lepingu nõuetekohase täitmise üle;

3.4.3. hinnata toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist.

4. Aruannete koostamine ja esitamine

4.1. Toetuse saaja on kohustatud esitama finantsaruande, toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruande ning vajaduse korral teisi lepingus ette nähtud aruandeid. Toetuse

kasutamise finantsaruanne peab andma ülevaate tegevuskuludest, sh kululiikidest kalkulatsiooni ja tegelikkuse järgi. Toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruandes peab olema ülevaade elluviidud tegevustest ja nende olulisematest tulemustest ning

kirjeldatud, kas tegevuste elluviimisel esines kõrvalekaldeid, ja kui esines, siis millise id. 4.2. Toetuse andja kontaktisik annab lepingu kohaselt esitatud aruande kohta hinnangu

hiljemalt 10 tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates.

4.3. Kui aruandes ei ole piisavalt infot lepingus nimetatud tegevuste kohta, nõuab toetuse andja kontaktisik toetuse saajalt aruandes esinevate puuduste kõrvaldamist. Toetuse

saajal tuleb puudused kõrvaldada hiljemalt 10 tööpäeva jooksul. 4.4. Kui toetuse andja kontaktisikul on põhjendatud kahtlus, et toetuse saaja ei ole esitanud

aruandes kõiki nõutud andmeid või on aruandes esitanud eksitavat infot, võib kokku

kutsuda poolte kontaktisikute koosoleku. Koosolekul on toetuse saaja kohustatud andma aru vajaliku info mitteesitamise või eksitava info esitamise kohta või lükkama ümber

toetuse andja kontaktisiku kahtlused andmete õigsuse ja täielikkuse või kogu vajaliku info mitteesitamise kohta.

4.5. Kui toetuse andja kontaktisik ei kiida aruannet heaks, täiendab või parandab toetuse saaja

aruannet ja esitab selle toetuse andjale uuesti hiljemalt 10 tööpäeva jooksul. Toetuse andja kontaktisik annab täiendatud või parandatud aruandele hinnangu hiljemalt

10 tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates. Kui lepingus on toetuse väljamakse seotud aruande heakskiitmisega, on toetuse andjal õigus kuni aruande heakskiitmiseni toetuse väljamakse tegemine peatada.

4.6. Toetuse saaja esitatud aruannete õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust ja toetuse lepingukohast kasutamist on igal ajal õigus kontrollida toetuse

andjal või tema määratud isikul või Rahandusministeeriumil. 5. Poolte vastutus

5.1. Toetuse andjal on õigus nõuda tagasi kogu toetus, kui selgub, et toetuse saaja ei kasutanud toetust lepingus ette nähtud tegevuseks, jättis lepingukohustuse täitmata või esitas toetuse

saamiseks valeandmeid. 5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetus tagasi osas, mida toetuse saaja ei ole kasutanud

lepingus ette nähtud tegevusteks.

5.3. Toetuse täielikul või osalisel tagasinõudmise korral on toetuse saaja kohustatud nõutud summa määratud tähtpäevaks tagasi maksma. Kui nõutud summat tähtpäevaks ei

tagastata, võib toetuse andja nõuda toetuse saajalt maksetähtpäevale järgnevast

kalendripäevast viivist 0,2% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest.

5.4. Pooled on teadlikud, et lepingukohustuste täitmata jätmisel või mittenõuetekohase l täitmisel vastutavad nad teise poole ees lepingus ja õigusaktides sätestatud ulatuses. Teisele poolele lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitab kahju tekitanud pool

30 kalendripäeva jooksul nõude esitamisest arvates. 5.5. Kui toetuse saaja ei täida lepingukohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt, on toetuse

andjal õigus: 5.5.1. nõuda leppetrahvi kuni 10% toetusest. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta toetuse

andja õigust nõuda toetuse saajalt ka kahju hüvitamist. Toetuse saaja kohustub

leppetrahvi tasuma 10 tööpäeva jooksul, arvates toetuse andja kirjaliku nõude kättesaamisest;

5.5.2. teha toetuse saajale hoiatus ja ettepanek lepingu rikkumine mõistliku aja jooksul lõpetada. Kui toetuse saaja ei lõpeta toetuse andja määratud aja jooksul lepingu rikkumist või ei teata rikkumist vabandavatest asjaoludest, on toetuse andjal õigus

lepingust taganeda või leping üles öelda, teatades sellest toetuse saajale kirjalikult, ja nõuda toetuse saajalt toetuse tagastamist osaliselt või täies mahus. Lepingus t

taganemine või ülesütlemine ei välista leppetrahvi kohaldamist.

6. Toetuse kasutamise tulemuslikkuse hindamiskriteeriumid

6.1. Lepingu eesmärgi täitmise tulemuslikkuse hindamisel arvestatakse järgmist: 6.1.1. lepingus määratud eesmärk on kavandatud ulatuses saavutatud; 6.1.2. lepingus määratud tegevus on ellu viidud lepingus ettenähtud tingimustel ja

korras; 6.1.3. toetuse andjal ei ole pretensioone lepingu täitmise ega aruannete kohta.

7. Vääramatu jõud

7.1. Pooled käsitavad vääramatu jõuna võlaõigusseaduse § 103 lõikes 2 nimetatud asjaolusid.

7.2. Pooled vabanevad lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmisest osaliselt või täielikult, kui seda takistavad vääramatu jõuna käsitatavad asjaolud, kusjuures pooled

on kohustatud rakendama meetmeid, et ära hoida teisele poolele kahju tekitamine ning tagada võimaluste piires oma lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine.

7.3. Pool, kelle tegevust lepingujärgsete kohustuste täitmisel takistavad vääramatu jõu

põhjustatud asjaolud, on kohustatud sellest kohe teisele poolele teatama vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

7.4. Vääramatu jõuna käsitatavate asjaolude esinemist tõendab pool, kes vääramatu jõu esinemisele viitab.

7.5. Kui vääramatu jõu tõttu on poole lepingukohustuste täitmine takistatud enam kui

90 päeva järjest, võivad pooled lepingust taganeda või lepingu üles öelda. Lepingust taganemise korral toimub lepingu alusel üleantu tagasitäitmine.

8. Lepinguga seotud teated

8.1. Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud vähemalt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, ning teadete sisu ja nende edastamisega ei kaasne teisele poolele õiguslikke

tagajärgi. 8.2. Lepinguga seotud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teateid võivad esitada ka

poolte kontaktisikud.

8.3. Pooled on kohustatud teatama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu kontaktisiku, kontaktandmete, pangarekvisiitide või muude andmete muutumisest.

Vastasel korral on õigus eeldada, et kõik varem teada antud poolte andmed kehtivad ja nende kohaselt edastatud teated on pooled kätte saanud.

8.4. Pooled vastutavad teisele poolele edastatud lepingu täitmist puudutavate andmete õigsuse eest.

9. Lepingu muutmine 9.1. Lepingut muudetakse poolte kokkuleppel.

9.2. Kõik lepingumuudatused jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal.

9.3. Kui mõlemad pooled on nõus lepingut muutma, vormistatakse lepingumuuda tus kirjalikult lepingu lisana. Vastasel korral on lepingumuudatused tühised.

9.4. Tegevust, mis on tehtud lepingus määratud tähtajast hiljem ja mille kohta ei ole

vormistatud lepingu muutmist, ei rahastata toetuse arvelt.

10. Lepingu lõpetamine

10.1. Lepingu võib ennetähtaegselt lõpetada poolte kokkuleppel. Pool esitab lepingu ennetähtaegse lõpetamise ettepanekus lepingu lõpetamise põhjuse ja kõik vajalikud

dokumendid. Kui mõlemad pooled on nõus lepingu lõpetamisega, vormistatakse lepingu lõpetamine kirjalikult.

10.2. Poolel on õigus lepingust taganeda või leping üles öelda sellest teisele poolele kirjalikult 14 kalendripäeva ette teatades järgmistel juhtudel: 10.2.1. teine pool on lepingukohustusi oluliselt rikkunud;

10.2.2. lepingukohustuste täitmise võimatuse korral punktis 7 sätestatu järgi. 10.3. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel on toetuse saaja kohustatud 10 tööpäeva jooksul

tagastama toetuse andjale toetuse selle osa, mida lepingu lõpetamise seisuga ei ole

kasutatud.

11. Lõppsätted

11.1. Pooled kohustuvad võtma meetmeid, et lahendada lepinguvaidlused läbirääkimiste teel, mitte kahjustades seejuures teise poole lepingust tulenevaid ja seaduslikke huve. Kui

kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse lepingust tulenevad vaidlused Eesti seaduste kohaselt.

11.2. Kui mõni lepingusäte on vastuolus Eesti õigusaktidega, ei mõjuta see teiste lepingusäte te kehtivust.