MINISTRI MÄÄRUS

Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 19

Loomingu valdkonna

partnerorganisatsioonide toetamise

tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse taotlusvoorust „Loomingu valdkonna partnerorganisatsioonide toetus“

(edaspidi taotlusvoor) vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks tingimused ja kord.

(2) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust.

(3) Määruse rakendamise eest vastutab Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja).

(4) Partnerorganisatsioon on määruse alusel kolmeks aastaks valitud strateegiline partner (edaspidi partner

või toetuse saaja), kes tegutseb lõikes 5 nimetatud loomingu valdkonnas ning panustab riigi

kultuuripoliitika eesmärkide saavutamisse.

(5) Määruse tähenduses on loomingu valdkond etenduskunstid, muusika, kirjandus, kujutav kunst, disain

ning arhitektuur.

§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on võimestada loomingu valdkonnas tegutsevaid asjatundlikke partnereid,

kes panustavad kultuuri arengukava eesmärkide saavutamisse ning valdkonna arengusse, teadlikkuse

suurendamisse, rahvusvahelistumisse, professionaalsesse toimepidevusse, koostöösse ja nähtavusse

ning annavad vajaduse korral sisendit kultuuripoliitika kujundamisse.

(2) Toetuse andmise tulemusena on partner viinud ellu taotluses esitatud tegevuskavas ja taotluse

rahuldamise otsuses kokku lepitud tegevused ning nende mõju on hinnatud. Tegevuste tulemusena on

järjepidevalt panustatud loometöö jätkusuutlikkusse, loomingu valdkonna koostöösse ja nähtavusse,

rahvusvahelisse võrgustumisse ning tegevuste kvaliteedi ja mõju suurendamisse.

§ 3. Toetatavad tegevused ja riigiabi

(1) Toetust antakse tegevustele, mille elluviimine panustab §-s 2 nimetatud eesmärkide ja tulemuste

saavutamisse.

(2) Toetust antakse järgmiste tegevuste elluviimiseks:

1) rahvusvahelistumise ja rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine, sealhulgas

rahvusvaheliste koostöövõrgustike arendamine, rahvusvaheliste sündmuste korraldamine ja

nendel osalemine, Eesti loomingu ja loojate järjepidev rahvusvaheline tutvustamine ning

Eesti esindamine valdkondlikel rahvusvahelistel sündmustel;

2) valdkonna seire, kaardistamine ja analüüs, sealhulgas valdkonna arengut, toimimist ja vajadusi

käsitleva teabe süsteemne kogumine, analüüsimine ja vahendamine ning selle põhjal ettepanekute

tegemine;

3) professionaalse arengu toetamine, sealhulgas nõustamiste, koolituste, arenguprogrammide,

mentorlus- ja praktikaprogrammide ning muude professionaalset arengut toetavate tegevuste

korraldamine;

4) loovisikutele loominguliseks eneseteostuseks võimaluste loomine ja arendamine, sealhulgas

loomeplatvormide, residentuuride ja muude loometööd toetavate võimaluste ja tugitegevuste

korraldamine;

5) valdkonnas tegutsevate isikute ja organisatsioonide erialase koostöö ning võrgustumise toetamine,

sealhulgas avalike sündmuste korraldamine ning tugitegevuste tagamine loomingu kättesaadavuse ja

jätkusuutlikkuse parandamiseks;

6) valdkonna tutvustamine ja populariseerimine, sealhulgas ühiskonna teadlikkuse suurendamine

valdkonna toimimisest, väärtusest ja võimalustest ning valdkonna siseriikliku ja rahvusvahelise

nähtavuse parandamine;

7) kommunikatsiooni ja infovahetuse arendamine ja koordineerimine, sealhulgas valdkonna kohta teabe

vahendamine ning ühiste kommunikatsioonitegevuste korraldamine;

8) aktiivses erialases kasutuses olevate arhiivi-, dokumentatsiooni- ja teadmusressursside ning erialaste

esemete säilitamine, korrastamine, vahendamine ja arendamine, kui see toetab määruse eesmärgi

saavutamist.

(3) Toetust ei anta tegevustele, mis on ellu viidud enne taotluse esitamist.

(4) Lõikes 2 nimetatud toetatavate tegevuste täpne fookus kalendriaastate lõikes, taotlusvoorus avatud

loomingu valdkonnad ning valitavate partnerite arv loomingu valdkondade kaupa avalikustatakse

taotlusvooru avamise teates.

(5) Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L,

2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi VTA määrus), artikli 3 mõistes, järgitakse nimetatud määruses ja

konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

(6) Partnerile eraldatava vähese tähtsusega abi kogusumma koos varem antud vähese tähtsusega abiga ei

tohi kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 300 000 eurot.

(7) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel

seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt.

(8) Toetuse andmisel riigiabina järgitakse komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks

(ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi grupierandi määrus), artiklis 53 ja konkurentsiseaduse §-

s 342 sätestatut.

(9) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse VTA määruse artiklis 5 ja riigiabi andmisel

grupierandi määruse artiklis 8 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava abi kumuleerimisreegleid.

(10) Vähese tähtsusega abi ja riigiabi andmist ning saamist käsitlevaid dokumente säilitatakse kümme

aastat alates määruse alusel viimase abi andmisest.

(11) Määrust ei kohaldata riigiabi või vähese tähtsusega abi taotlejale grupierandi määruse artikli 1

lõigetes 2–6 ning VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

(12) Määrust ei kohaldata riigiabi taotlejale, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu otsuse

alusel, millega Eesti riigi antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks, väärkasutatuks või ühisturuga

kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi maksta.

2. peatükk

Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine

§ 4. Nõuded taotlejale

(1) Taotlejaks võib olla Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik:

1) kes ei ole äriühing äriseadustiku tähenduses, riigi sihtasutus, riigi osalusel asutatud sihtasutus,

kohaliku omavalitsuse sihtasutus ega nimetatud isikute asutatud sihtasutus;

2) kes ei ole erakond erakonnaseaduse tähenduses ega usuline ühendus kirikute ja koguduste seaduse

tähenduses;

3) kelle põhikirjajärgne tegevus hõlmab vähemalt ühes § 1 lõikes 5 nimetatud loomingu valdkonnas

tegutsemist.

(2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

1) ta on tegutsenud põhikirjajärgsel tegevusalal vähemalt viis viimast aastat enne taotluse esitamist;

2) ta ei ole loomeliit loovisikute ja loomeliitude seaduse tähenduses ega ametiühing ametiühingute

seaduse tähenduses, kui ta on etenduskunsti, muusika, disaini või arhitektuuri valdkonna taotleja;

3) tema kolmeaastases tegevuskavas kavandatud tegevusi ei toetata kultuuriministri 12. novembri 2018.

aasta määruse nr 3 „Muusikakollektiivide ja kontserdikorraldajate toetamise tingimused ja kord“

alusel, kui ta on muusikavaldkonna taotleja;

4) tal ei ole riigi ees täitmata maksukohustust või maksuvõlg on ajatatud;

5) tema või tema üle valitsevat mõju omav isik ei ole taotluse esitamise päeva seisuga pankrotis,

likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning nende kohta ei ole tehtud äriregistrist kustutamise hoiatust;

6) juhul kui toetuse andja on teinud talle varem toetuse tagasinõudmise otsuse, ei ole tal otsuse kohaselt

tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtajaks tagasi maksmata;

7) tal ei ole majandusaasta aruande esitamise kohustuse rikkumist;

8) tal ei ole muid täitmata kohustusi toetuse andja ees.

(3) Lisaks lõigetes 1 ja 2 sätestatule peab kunstivaldkonna taotleja olema taotluse esitamisele eelneva viie

aasta jooksul igal aastal ellu viinud vähemalt kolme järgmist tegevust:

1) Eesti kunstnike osalemise korraldamine rahvusvahelistel kunstisündmustel; 2) Eesti kunstnikele välismaal residentuurivõimaluste vahendamine;

3) välisresidentide vastuvõtmine Eestis residentuuriprogrammi raames;

4) Eesti kunstielu käsitleva rahvusvahelise leviga erialaajakirja või muu erialase väljaande

koostamine ja levitamine;

5) kunstivaldkonna esindamine rahvusvahelises koostöövõrgustikus;

6) kunstivaldkonna statistiliste andmete kogumine ja avaldamine;

7) Eesti kunstnikele suunatud dokumentatsiooni- või teadmusressursi loomine või arendamine;

8) Eesti kunstnike ja kunstivaldkonnas tegutsevate organisatsioonide nõustamise või koolitamise

korraldamine;

9) Eesti kunstnike loometöö toetamiseks võimaluste ja toetavate meetmete loomine.

(4) Lisaks lõigetes 1 ja 2 sätestatule peab kirjandusvaldkonna taotleja olema taotluse esitamisele eelneva

viie aasta jooksul igal aastal ellu viinud vähemalt viite järgmist tegevust:

1) Eesti väljapaneku korraldamine rahvusvahelisel raamatumessil; 2) Eesti kirjanike või tõlkijate osalemise korraldamine rahvusvahelisel kirjandussündmusel;

3) Eesti autorite teoste tõlkimise korraldamine või tõlkimisvõimaluste vahendamine võõrkeeltesse

vähemalt viiele autorile aastas;

4) rahvusvahelise leviga erialaajakirja või muu erialase väljaande koostamine ja levitamine;

5) kirjandusvaldkonna statistiliste andmete kogumine ja avaldamine;

6) kirjandusvaldkonna arengut toetava näituse või konkursi korraldamine;

7) kirjanduse tõlkijatele koolituse või täienduskoolituse korraldamine;

8) rahvusvahelises koostöövõrgustikus osalemine;

9) kirjanike või tõlkijate loometöö toetamiseks võimaluste ja toetavate meetmete loomine.

(5) Lisaks lõigetes 1 ja 2 sätestatule peab arhitektuurivaldkonna taotleja olema taotluse esitamisele

eelneva viie aasta jooksul korraldanud vähemalt ühe rahvusvahelise suursündmuse ning igal aastal

ellu viinud kõiki järgmisi tegevusi:

1) arhitektuurivaldkonna arengu toetamine koolituste, koolitusprogrammide, töötubade,

seminaride, õppereiside või muude erialaste teadmiste ja pädevuste arendamise tegevuste

kaudu, sealhulgas loovisikute, ettevõtete ja organisatsioonide konkurentsi- ja

ekspordivõimekuse ning kvaliteetse ruumiloome alase kompetentsi arendamine; 2) arhitektuurivaldkonna rahvusvahelistumise toetamine rahvusvahelises koostöös, võrgustikes või

projektides osalemise, rahvusvaheliste ekspertide ja partnerite kaasamise, Eesti arhitektuuri

rahvusvahelise tutvustamise või Eesti arhitektide ja arhitektuuriettevõtete rahvusvaheliste

kontaktide vahendamise kaudu;

3) ühiskonna ruumiteadlikkuse suurendamine avalike sündmuste, ekskursioonide, näituste, loengute,

arutelude, väljaannete või teavitustegevuste korraldamise ja läbiviimise kaudu, sealhulgas

väärtarhitektuuri ning kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete tutvustamine.

(6) Lisaks lõigetes 1 ja 2 sätestatule peab disainivaldkonna taotleja olema taotluse esitamisele eelneva

viie aasta jooksul igal aastal ellu viinud kõiki järgmisi tegevusi:

1) disainivaldkonna arengu toetamine koolituste, meistriklasside, mentorprogrammide,

arengu- ja koostööprogrammide või muude erialaste teadmiste ja pädevuste arendamise

tegevuste kaudu, sealhulgas loovisikute, ettevõtete ja organisatsioonide konkurentsi-,

innovatsiooni- ja ekspordivõimekuse arendamine; 2) disainivaldkonna rahvusvahelistumise toetamine rahvusvahelises koostöös, võrgustikes või

projektides osalemise, rahvusvaheliste ekspertide ja partnerite kaasamise, Eesti disaini

rahvusvahelise tutvustamise või Eesti disainerite ja disainiettevõtete rahvusvaheliste kontaktide

vahendamise kaudu;

3) disainiteadlikkuse suurendamine ühiskonnas avalike sündmuste, näituste, loengute, arutelude,

väljaannete või teavitustegevuste korraldamise ja läbiviimise, disaini rakendamise oskuste

arendamise ning disainiauhindade väljaandmise kaudu;

4) valdkonnaalase teabe vahendamine uuringute, kaardistuste ja statistika kogumise ja levitamise,

valdkonna osapoolte võrgustamise, koostöö koordineerimise ning valdkonna esindamise kaudu.

§ 5. Nõuded taotlusele

(1) Taotluses kirjeldatud tegevused peavad panustama §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse

ning vastama taotlusvooru avamise teates nimetatud fookusteemadele ja tegevustele.

(2) Taotlus peab muuhulgas sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:

1) üldandmed taotleja kohta, sealhulgas andmed käibemaksukohustuslasena registreerimise

kohta ja pangakonto andmed;

2) andmed kontaktisikute kohta;

3) kinnitus, et taotleja vastab §-s 4 sätestatud tingimustele;

4) toetuse perioodi hõlmav vähemalt kolmeaastane arengukava ja sisuline tegevuskava koos

eesmärkide ja plaanitavate tulemustega kolme toetuse kavandatava kasutusaasta kohta;

5) toetuse kavandatavate kasutusaastate eelarve, sealhulgas esimese kalendriaasta iga

alategevuse detailne eelarve;

6) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole tehtud

toetuse andja taotluste e-keskkonna (edaspidi e-keskkond) kaudu. (3) Kui taotleja on taotlenud samadele tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest

riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses olema esitatud sellekohane

teave.

§ 6. Taotlusvooru avamine

(1) Taotluste esitamise tähtajast, taotlusvooru avamisest, eelarve jaotusest, fookusteemadest ja

toetatavatest tegevustest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt 14 kalendripäeva enne

taotlusvooru avamise päeva.

(2) Taotlusvoor avatakse iga kolme aasta järel.

(3) Erandina lõikest 2 võib toetuse andja avada taotlusvooru ka taotlusvoorude vahelisel ajal, kui partner

loobub enne kolmeaastase toetuse perioodi lõppu toetuse kasutamisest ja tegevuste elluviimisest või

kui toetuse andja jätab § 18 lõikes 1 nimetatud vahearuande kinnitamata.

(4) Lõikes 3 nimetatud juhul valitakse uus partner ülejäänud toetuse perioodiks.

§ 7. Taotluse esitamine

(1) Taotlus tuleb esitada § 6 lõike 1 kohaselt teatatud tähtaja jooksul.

(2) Toetust taotletakse kolmeks järjestikuseks kalendriaastaks.

(3) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik e-keskkonna kaudu.

(4) Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist,

loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.

3. peatükk

Kulude abikõlblikkus ja toetuse osakaal

§ 8. Kulude abikõlblikkus

(1) Kulu on abikõlblik, kui see on tegevuste elluviimiseks vajalik, põhjendatud, tekib abikõlblikkuse

perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus ning on kooskõlas õigusaktidega, sealhulgas

1) kulu, mis on tasutud toetuse saaja arvelduskontolt;

2) kulu, mis on tõendatud algdokumendiga;

3) on tehtud järgides riigihangete seaduse põhimõtteid kooskõlas § 20 punktiga 4;

4) kulu, mis on selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamises ja vastab Eesti finantsaruandluse

standardile.

(2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus §-s 2 nimetatud eesmärkide ja tulemuste

saavutamiseks ning tekib § 3 lõikes 2 nimetatud tegevuste käigus.

(3) Mitteabikõlblik kulu on

1) käibemaks, välja arvatud kui käibemaks ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav; 2) remondi- ja investeeringukulu;

3) rahatrahv ja rahaline karistus;

4) sularahas tasutud kulu;

5) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu;

6) kulu, mis on toetuse saajale hüvitatud teistest meetmetest, riigieelarve, muu avaliku sektori või

välisabi vahenditest.

(4) Kui toetus on käsitletav § 3 lõikes 8 nimetatud abina, järgitakse peale lõigetes 1-3 toodu abikõlblike ja

mitteabikõlblike kulude määratlemisel grupierandi määruse artikli 53 lõikes 5 toodud abikõlblikkuse

reegleid.

§ 9. Abikõlblikkuse periood

Iga toetuse kasutamise kalendriaasta abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuarist ja ei või olla pikem kui

sama kalendriaasta 31. detsember.

§ 10. Toetuse suurus ja osakaal

(1) Kultuuriminister kinnitab iga-aastaselt Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga

toetuste koondsumma.

(2) Esimese kalendriaasta toetuse suurus partneri kohta avalikustatakse taotlusvooru avamise teates.

(3) Teise ja kolmanda kalendriaasta toetuse summa ei ole suurem kui esimeseks kalendriaastaks määratud

summa, kuid võib olla väiksem, kui Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarves toimuvad muutused.

(4) Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on 100 protsenti, välja arvatud juhul, kui toetust

antakse grupierandi määruse alusel riigiabina. Sellisel juhul on toetuse maksimaalne osakaal 80

protsenti abikõlblikest kuludest.

(5) Kui toetust antakse grupierandi määruse alusel riigiabina, peab toetuse saaja katma vähemalt 20

protsenti abikõlblikest kuludest omafinantseeringu arvelt, mis ei või sisaldada avaliku sektori

vahendeid.

(6) Kui toetuse andja teeb toetuse saajale ettepaneku täiendava tegevuse elluviimiseks, võib ta määrata

kalendriaasta toetusele selle elluviimiseks lisasumma.

4. peatükk

Taotluse menetlemine

§ 11. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 45 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest.

(2) Taotluse tähtajaks esitamata jätmisel jäetakse taotlus läbi vaatamata.

(3) Kui taotleja on taotluse esitamise tähtaja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja oma algatusel

või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §-s 34 sätestatud korras.

(4) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni, taotluse

täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles esinevad puudused ja/või

taotluses esitatud informatsiooni alusel ei ole võimalik taotlust hinnata.

(5) Lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva. Kui

taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, jätab toetuse andja taotluse läbi vaatamata ja

sisuliselt hindamata. Toetuse andja teavitab sellest taotlejat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva

jooksul alates käesolevas lõikes toodud tähtaja saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse

puudusega seotud nõue täidetuks.

(6) Toetuse andjal on õigus teha taotlejale ettepanek muuta kavandatud tegevusi tingimusel, et tegevuste

eesmärgid ei muutu.

(7) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik §-s 4 ja 5

sätestatud nõuded.

§ 12. Taotluse hindamine

(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluseid hindab toetuse andja poolt moodustatud komisjon.

(2) Komisjoni liikmete nimed avalikustab toetuse andja oma veebilehel hiljemalt 14 kalendripäeva enne

taotlusvooru avamist.

(3) Taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

1) arengukava ja tegevuskava läbimõeldus ning vastavus toetuse eesmärgile ja asjaomase

valdkonna arengueesmärkidele;2) kavandatud tegevuse kvaliteet, mõju ja panus valdkonna arengusse ning organisatsiooni roll

valdkonnas;

3) organisatsiooni suutlikkus, professionaalsus, koostöövõime ja jätkusuutlikkus;

4) eelarve põhjendatus ja kuluefektiivsus.

(4) Taotlusi hinnatakse lõikes 3 sätestatud hindamiskriteeriumide alusel vastavalt hindamismetoodikale,

mis avalikustatakse toetuse andja veebilehel enne taotlusvooru avamist.

(5) Komisjon kaasab vajadusel hindamisprotsessi täiendavaid hääleõiguseta eksperte.

(6) Komisjoni liikmed ja eksperdid peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega kinnitama hinnatava

taotluse ja taotleja suhtes oma erapooletust ning sõltumatust. Seotuse olemasolul on hindamiskomisjoni

liige ja/või ekspert kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 toodud tingimustel ja korras

taandama.

(7) Komisjon teeb toetuse andjale ettepaneku taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.

§ 13. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord

(1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb toetuse andja. Kultuuriminister teeb toetuse

eraldamise otsuse eraldi iga toetuse kavandatava kasutusaasta kohta.

(2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad kõigile määruses nimetatud

nõuetele ning taotlus kuulub komisjoni hindamistulemuse põhjal rahuldamisele.

(3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega,

kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt

kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. Kõrvaltingimuse

nõuetekohasel saabumisel või täitmisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde.

(4) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksele. Õigus

toetusega seotud maksele tekib toetuse saajal pärast seda, kui toetuse andja on tingimuse saabumise või

täitmise tuvastanud toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud kui teavet on võimalik toetuse

andjal tuvastada e-keskkonnast vm registrist või andmeallikast.

(5) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui

1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kas või ühele §-des 4 ja 5 või teistele määruses nimetatud

nõuetele;

2) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;

3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida;

4) komisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele;

5) eelarve mahu tõttu ei ole võimalik tegevusi toetada;

6) taotleja ei ole nõus kavandatud toetatavate tegevuste muutmisega. (6) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.

§ 14. Taotleja ja toetuse saaja ärakuulamine

(1) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud

kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ja vajadusel puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ning

selgitustel.

(2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne

1) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui

toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult;

2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist.

5. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 15. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku

avalduse alusel.

(2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast

tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse esitamise kuupäevast, juhul, kui see

aitab kaasa tegevuste tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.

(3) Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav

muudatus seab kahtluse alla tegevuste eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamise või tegevuste

lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab toetuse andja 30 tööpäeva jooksul pärast

vastavasisulise avalduse saamist ja teavitab sellest toetuse saajat e-keskkonna kaudu.

§ 16. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel:

1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;

2) taotlemisel või tegevuste elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet

või teave on jäetud teadlikult esitamata;

3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või

kõrvaltingimust ei suudeta täita;

4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei

ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;

5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta. (2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks

tunnistamise otsuse kohaselt tagastada.

6. peatükk

Toetuse maksmise tingimused ja aruande esitamine

§ 17. Toetuse maksmise tingimused

(1) Esimese kalendriaasta toetus maksatakse toetuse saajale välja ettemaksena 14 tööpäeva jooksul pärast

taotluse rahuldamise otsuse tegemist.

(2) Teise ja kolmanda kalendriaasta toetus makstakse toetuse saajale 14 tööpäeva jooksul peale vastava

kalendriaasta toetuse eraldamise otsuse tegemist tingimusel, et § 18 lõikes 1 nimetatud vahearuanne on

toetuse andja poolt kinnitatud ning toetuse saaja vastab endiselt §-s 4 sätestatud tingimustele.

(3) Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast

kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.

§ 18. Toetuse kasutamisega seotud aruande esitamine

(1) Toetuse saaja esitab e-keskkonna kaudu toetuse andja kinnitatud vormil toetuse kasutamise

kalendriaasta 1. detsembriks toetuse kasutamise kohta vahearuande ning 30 kalendripäeva jooksul

peale viimase toetuse kasutamise kalendriaasta abikõlblikkuse perioodi lõpparuande. Koos

vahearuandega esitab toetuse saaja järgmise kalendriaasta toetuse väljamakse taotluse.

(2) Toetuse andja menetleb vahearuannet kuni 30 kalendripäeva ning lõpparuannet kuni 90 tööpäeva

esitamisest arvates.

(3) Lõpparuande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja avalduse alusel pikendada

tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne lõikes 1 toodud tähtaja saabumist.

(4) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva puuduste

kõrvaldamiseks, mil peatub lõikes 2 toodud aruande menetlemise aeg.

(5) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on lõike 4 kohase tähtaja jooksul puudused

kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega seotud rikkumist ning toetuse saaja

on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi.

7. peatükk

Toetuse tagasinõudmine

§ 19. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine

(1) Määruse alusel antud toetus nõutakse ning makstakse tagasi riigieelarve seaduse § 55 lõike 2 või §

551 alusel ja korras.

(2) Lisaks riigieelarve seaduse § 551 lõikes 1 nimetatud alustele võib toetuse andja teha otsuse toetuse

osalise või täieliku tagasinõudmise kohta, kui:

1) toetust on kasutatud ja makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks;

2) abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks;

3) kuludokumente on kasutatud muu toetuse kuludokumendina;

4) aruanne ei ole esitatud tähtajaks.

8. peatükk

Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused

§ 20. Toetuse saaja kohustused

Toetuse saaja tagab määruses sätestatud kohustuste täitmise ja tegevuste eduka elluviimise määruses ning

taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas

1) kasutab toetust taotluses, taotluse rahuldamise otsuses ja määruses sätestatu järgi;2) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruande;

3) säilitab toetuse kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid raamatupidamisseaduses

sätestatud tähtaegade järgi;

4) järgib teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid ning võtab vähemalt kaks

võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste kohta, mille korral

toetuse saaja teostab tegevuste elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete

varade ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 10000 euroga või ületab seda.

Juhul, kui kahte sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei

valita, tuleb esitada sellekohane põhjendus;

5) annab toetuse andjale tegevuste elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke

selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost viie

tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest, ning võimaldab teha dokumentidest koopiaid ja

väljavõtteid;

6) võimaldab toetuse andjal kohapeal toetuse kasutust kontrollida ning osutab selleks igakülgset abi;

7) peab tegevustega seotud abikõlblike kulude, mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta eraldi

raamatupidamisarvestust;

8) teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

taotluses esitatud või tegevustega seotud andmete muutumisest, tegevuste elluviimist takistavast

asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest ning tegevustega seotud vara

üleandmisest teisele isikule või asutusele;

9) tagastab toetuse kasutamata jäägi;

10) tagastab toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude;

11) esitab koos vahearuandega teise ja kolmanda kalendriaasta täpsustatud eelarve toetuse kasutamise

kalendriaasta 1. detsembriks.

§ 21. Toetuse saaja õigused

Toetuse saajal on õigus

1) saada toetuse andjalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides, määruses või

taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega; 2) esitada oma seisukohad puuduste kõrvaldamise raames ja § 14 lõikes 2 sätestatud juhtudel;

3) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud teabega avaliku

teabe seaduses sätestatud korras;

4) toetusest loobuda või toetus tagastada igal ajal täies ulatuses.

§ 22. Toetuse andja kohustused

Toetuse andja on kohustatud

1) edastama taotlejale või toetuse saajale määrusega reguleeritud otsused määruses sätestatud

aja jooksul; 2) säilitama toetuse taotlemise, andmise ja muude dokumentide ning teabega seotud tõendeid

õigusaktides sätestatud tähtaja jooksul;

3) kontrollima tegevuste elluviimist;

4) tegema taotlus- ja aruandevormi ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks e-keskkonnas;

5) teavitama toetuse saajat viivitamatult määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates

õigusaktides tehtud muudatustest;

6) tegema muid määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid.

§ 23. Toetuse andja õigused

Toetuse andjal on õigus

1) kontrollida toetuse saaja territooriumil tegevustega seotud kuludokumente ja tegevuste elluviimist,

sealhulgas toetuse kasutamise vastavust määrusele ning taotluse rahuldamise otsusele;

2) nõuda taotluses sisaldunud tegevuste kestuse, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate

andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad tegevuste nõuetekohast teostamist ning toetuse

saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;

3) kontrollida taotluse menetlemisel taotleja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust;

4) jätta toetus välja maksmata ja/või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja

rikub määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil

kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või määruses sätestatust;

5) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud tegevuste

maksumuse vähenemisel;

6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et

toetuse kasutamine või tegevuste elluviimine on ohustatud, ning juhul, kui riigieelarvest

Kultuuriministeeriumile eraldatava eelarve maht väheneb;

7) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saajal on tekkinud maksu- või maksevõlg riigi ees ja see

on ajatamata;

8) otsustada kaalutlusõigusele tuginedes § 19 kohane toetuse tagasinõudmise ulatus.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga Merilin Piipuu

minister kantsler

1

Kultuuriministri määruse „Loomingu valdkonna partnerorganisatsioonide toetamise

tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus ja eesmärk

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

Kultuuriministri määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) reguleeritakse taotlusvoorust „Loomingu

valdkonna partnerorganisatsioonide toetus“ (edaspidi taotlusvoor) toetuste jagamist.

Toetuse eesmärk on kujundada Kultuuriministeeriumi ja loomingu valdkondades tegutsevate

asjatundlike organisatsioonide vaheline pikaajalisem strateegiline koostöö. Oluline on jõuda

avatud ja võrdsetel alustel toimiva partnerluseni, mis on selgelt seotud kultuuri arengukava1

eesmärkidega.

Toetuse andmise kaudu võimaldatakse partnerorganisatsioonidel järjepidevalt ellu viia tegevusi,

mis toetavad loomingu valdkondade arengut, rahvusvahelistumist, professionaalset toimepidevust,

koostööd ja nähtavust ning loojate tegutsemisvõimalusi. Prioriteedid ehk fookusteemad valitakse

kolmeks aastaks vastavalt kultuuri arengukavale ja nendest teavitatakse taotlusvooru avamisel.

Fookusteemad hõlmavad nii perioodi olulisemaid poliitikamuudatusi, kui ka konkreetseid kultuuri

arengukavast tulenevaid tegevussuundi, kuhu oodatakse partnerite panust.

Partnerid valitakse kolmeks aastaks ja esimene taotlusvoor on kavandatud aastateks 2027–2029.

Vahepealsel ajal partnereid ei muudeta, et tagada partneriteks valitutele kindlustunne tegevuste

kavandamisel ja stabiilsus pikemaks perioodiks. Pikaajaline partnerlus tagab, et koostöö on

sisukam ning tegevustega on võimalik saavutada suuremat ja kestvamat mõju.

Kõiki eelnõu § 1 lõikes 5 nimetatud loomingu valdkondi ei pea igas taotlusvoorus toetama.

Taotlusvooru avamise teates määratakse kindlaks voorus avatud loomingu valdkonnad, toetatavate

tegevuste täpsem fookus ning valitavate partnerite arv valdkondade kaupa. Selline korraldus

võimaldab suunata toetuse konkreetse perioodi kultuuripoliitilistele vajadustele ja eesmärkidele

ning arvestada riigieelarves selleks kavandatud vahendite mahuga.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi loomingu osakonna juhataja Bianka Soe

([email protected]) ja sama osakonna nõunikud ning Kultuuriministeeriumi õigus- ja

haldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet ([email protected], 628 2224), kes tegi ka eelnõu

juriidilise ekspertiisi.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kaheksast peatükist ja 23 paragrahvist.

1. peatükk „Üldsätted“

Paragrahviga 1 kehtestatakse eelnõu reguleerimisala.

Lõike 1 kohaselt kehtestatakse eelnõuga taotlusvoorust toetuse taotlemise, taotleja ja taotluse

hindamise ning toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord.

1 https://kul.ee/kultuur2030

2

Lõike 2 kohaselt tuleb määrusega reguleerimata küsimustele kohaldada haldusmenetluse seadust

(edaspidi HMS). Haldusmenetlusele tuleb kohaldada HMS-i sätteid kooskõlas eelnõus sätestatud

korra ja erisustega.

Lõike 3 kohaselt on toetuse andja KuM, kes vastutab taotlusvooru väljakuulutamise ja

koordineerimise eest: teavitab taotlejaid ja avalikkust toetuse saamise võimalusest, menetleb

taotlusi, teeb taotluse rahuldamise otsuse jms. Toetuse andja täpsemad õigused ja kohustused on

sätestatud seletuskirja §-des 22 ja 23.

Lõikes 4 määratletakse, kes on partnerorganisatsioon. Partnerorganisatsioon on eelnõu tähenduses

kolmeks aastaks valitud strateegiline partner, kes tegutseb vähemalt ühes eelnõus nimetatud

loomingu valdkonnas ning panustab riigi kultuuripoliitika eesmärkide saavutamisse.

Partnerorganisatsiooni määratlemine strateegilise partnerina tuleneb toetuse eesmärgist kujundada

riigi ja loomingu valdkondades tegutsevate organisatsioonide vahel pikemaajalist koostööd.

Toetus ei ole seega suunatud üksnes üksiku projekti elluviimisele, vaid organisatsiooni

järjepidevale tegevusele oma valdkonna arengusse panustamisel.

Lõikes 5 nimetatakse loomingu valdkonnad. Loomingu valdkondadena käsitatakse etenduskunste,

muusikat, kirjandust, kujutavat kunsti, disaini ning arhitektuuri. Eelnõu kohaldamisalasse ei ole

praegu arvatud meedia-, audiovisuaal- ega loomemajanduse valdkonda, kuna neis valdkondades

partnerorganisatsiooni valimist ja toetuse andmist hetkel ei kavandata. Nende valdkondade

toetamine toimub või on kavandatud toimuma teistsuguste rahastamismudelite ja meetmete kaudu.

Filmivaldkonna toetamine toimub SA Eesti Filmi Instituudi kaudu ning loomemajanduse

valdkonda toetatakse enamasti välisvahenditest rahastatavate meetmete kaudu. Seetõttu ei ole

põhjendatud hõlmata neid valdkondi eelnõuga kehtestatava strateegilise partnerluse mudeliga.

Vajaduse korral saab neid valdkondi edaspidi määruse kohaldamisalasse lisada.

Paragrahviga 2 lõigetes 1 ja 2 kehtestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus.

Toetuse andmise eesmärk on võimestada loomingu valdkondades tegutsevaid asjatundlikke

organisatsioone, kes panustavad kultuuri arengukava eesmärkide saavutamisse ning loomingu

valdkondade arengusse. Toetatavate tegevuste kaudu soovitakse suurendada loomingu

valdkondade rahvusvahelistumist, professionaalset toimepidevust, koostööd ja nähtavust ning

parandada loojate tegutsemisvõimalusi. Vajaduse korral saavad partnerorganisatsioonid anda

sisendit ka kultuuripoliitika kujundamisse.

Toetuse tulemusena peab partner ellu viima taotluses esitatud tegevuskavas ja taotluse rahuldamise

otsuses kokku lepitud tegevused. Kolmeaastase toetuseperioodi jooksul hinnatakse ka tegevuste

mõju. Toetuse eesmärgi ja tulemuse sätestamine võimaldab siduda toetuse andmise

partnerorganisatsiooni kavandatud tegevuste ning nende oodatava mõjuga.

Paragrahviga 3 kehtestatakse toetatavad tegevused ja riigiabi reeglid.

Lõigetes 1 ja 2 sätestatakse, et toetust võib anda tegevustele, mis panustavad eelnõu §-s 2

sätestatud eesmärkide ja tulemuste saavutamisse ning nimetatakse toetatavad tegevused.

Toetatavad tegevused hõlmavad muu hulgas rahvusvahelistumist, valdkonna seiret ja analüüsi,

arengu toetamist, loojatele tegutsemisvõimaluste loomist, valdkondlikku koostööd ja

võrgustumist, valdkonna tutvustamist ja populariseerimist, kommunikatsiooni ning erialaste

arhiivi- ja teadmusressursside arendamist jne. Tegevuste loetelu on piisavalt üldine, et võimaldada

eri loomingu valdkondade eripäraga arvestamist, kuid samal ajal piisavalt määratletud, et tagada

toetuse kasutamise seos eelnõu eesmärgiga.

3

Lõikes 3 sätestatakse, et toetust ei anta tegevustele, mis on ellu viidud enne taotluse esitamist.

Nõue tagab, et toetus on suunatud tulevikus elluviidavatele tegevustele ning ei hüvita

tagasiulatuvalt juba tehtud kulutusi. Nõude eesmärk on tagada, et toetust kasutatakse selliste

tegevuste elluviimiseks, mille kavandamisel on taotlejal olnud põhjendatud ootus toetuse

saamiseks, ning välistada juba ellu viidud tegevuste või tehtud kulude hilisem hüvitamine.

Nõue on seotud ka riigieelarve aastapõhisusega. Riigieelarve on riigi aastane rahastamiskava ning

eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Toetuse andmisel kavandatakse vahendid

konkreetse eelarveaasta kuludeks ning seetõttu peab toetuse kasutamine olema seotud vastava

eelarveaasta jooksul elluviidavate tegevuste ja tekkivate kuludega. Kuna toetuse andmine on

kulupõhine, peab toetuse saajal olema võimalik seostada toetusest tehtav kulu konkreetse toetatava

tegevuse, abikõlblikkuse perioodi ja eelarveaastaga. See võimaldab kontrollida, et riigieelarvest

eraldatud vahendeid kasutatakse eesmärgipäraselt ning üksnes sellel eelarveaastal, mille kulude

katmiseks need on kavandatud.

Lõige 4 sätestab, et lõikes 2 nimetatud toetatavate tegevuste täpne fookus kalendriaastate lõikes,

taotlusvoorus avatud loomingu valdkonnad ning valitavate partnerite arv loomingu valdkondade

kaupa avalikustatakse taotlusvooru avamise teates. Seega nähakse lõikes 4 ette võimalus määrata

iga taotlusvooru ja kalendriaasta jaoks toetatavate tegevuste täpsem fookus. Samuti

avalikustatakse taotlusvooru avamise teates voorus avatud loomingu valdkonnad ning valitavate

partnerite arv valdkondade kaupa. See võimaldab suunata piiratud eelarvevahendid konkreetse

perioodi kultuuripoliitilistest vajadustest lähtudes. Määrusega ei tagata seega kõigi eelnõu § 1

lõikes 5 nimetatud loomingu valdkondade rahastamist igas taotlusvoorus.

Lisaks märgitakse taotlusvooru avamise teates ära rahaliste vahendite maht, mille ulatuses

toetatavaid tegevusi kavandatakse. Seega ei ole tegemist tavapärase taotlusvooruga, kus taotleja

määrab ise taotletava toetuse summa, vaid toetuse andja määrab vooru avamise teates rahastamise

mahu ning taotleja kavandab sellest lähtudes oma kolmeaastase tegevuskava ja tegevuste eelarve.

Selline korraldus võimaldab siduda taotletavate tegevuste mahu ja sisu konkreetseks perioodiks

kasutada olevate eelarvevahenditega ning tagada nende eesmärgipärase ja kavandatud kasutamise.

Lõigete 5 ja 8 kohaselt võib toetus kvalifitseeruda riigiabiks konkurentsiseaduse § 30 tähenduses

või vähese tähtsusega abiks (edaspidi VTA) konkurentsiseaduse § 33 tähenduses.

Konkurentsiseaduse § 30 lõige 1 sätestab, et riigiabiks loetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu

artikli 107 lõikes 1 sätestatud abi. Riigiabi konkreetset definitsiooni Euroopa Liidu toimimise

leping ei anna, kuid artikli 107 lõike 1 järgi on riigiabi igasugune liikmesriigi või riigi ressurssidest

ükskõik millisel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades

teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist ning mis on ühisturuga kokkusobimatu niivõrd,

kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Vähese tähtsusega abi hinnatakse samade

kriteeriumide alusel kui riigiabi. Iga üksiku toetuse puhul rakenduv abi liik sõltub abi saajast ja

tegevustest, milleks toetust taotletakse.

Viidatud lõigetes sätestatakse VTA ja riigiabi andmise õiguslik alus ning antakse viited

asjakohastele regulatsioonidele.

Lõikes 6 sätestatakse, et VTA andmisel tuleb muu hulgas jälgida, et ühele ettevõtjale (taotlejale)

antava VTA kogusumma koos varem antud VTA-ga ei ületaks mis tahes kolme aasta pikkuse

ajavahemiku jooksul VTA määruse artikli 2 lõikes 2 nimetatud summat. Kehtiva regulatsiooni

kohaselt on kogusumma 300 000 eurot. Kogusumma all mõeldakse kogu avaliku sektori toetust

kokku. Kui VTA-na kvalifitseeruvat toetust taotletakse suuremas summas, millele taotlejal on

õigus, hindab toetuse andja, kas rakendada saab eelnõu § 3 lõikes 6 nimetatud riigiabi erandit. Kui

grupierandiga hõlmatud riigiabi anda ei saa (taotleja ei vasta tingimustele), vähendab toetuse andja

4

taotleja nõusolekul toetuse summat kuni vähese tähtsusega abi ülemmäärani. Kui piirmäär on täis,

jäetakse taotlus HMS-i kohaselt läbi vaatamata.

Lõike 7 kohaselt loetakse VTA suuruse arvestamisel üheks ettevõtjaks kõik sellised ettevõtjad, kes

on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Selle järgi hõlmab „üks ettevõtja“

kõiki ettevõtteid, mille vahel on vähemalt üks järgmistest tunnustest:

1) ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust;

2) ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus-,

juht-, või järelevalveorgani liikmetest;

3) ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ettevõttega

sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale;

4) ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele teiste

aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike häälteenamust.

Üheks ettevõtjaks peetakse ka ettevõtteid, mis on eelmainitud punktides 1–4 kirjeldatud suhtes ühe

või enama muu ettevõtte kaudu. VTA maksimaalse määra väljaselgitamisel vaadeldakse ettevõtete

seoseid riigipõhiselt. Euroopa Komisjon on „ühe ettevõtja“ mõiste määratlemisel lähtunud

asjaolust, et konkurentsieeskirjade kohaldamisel on ettevõtja igasugune majandustegevusega

tegelev üksus, olenemata tema õiguslikust seisundist ja rahastamisviisist, ning Euroopa Liidu

Kohus on otsustanud, et kõiki sama üksuse (õiguslikult või faktiliselt) kontrollitavaid üksusi tuleks

käsitleda ühe ettevõtjana.

Lõike 9 kohaselt võetakse VTA andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 ja riigiabi andmisel

grupierandi määruse artiklis 8 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava abi

kumuleerimisreegleid. Nimetatud kumuleerumisreegleid on arvesse võetud riigiabi ja vähese

tähtsusega abi registris, mis tähendab, et sealt nähtub, millist liiki ja kui palju abi on ettevõtjale

antud. Kumuleerimisreegleid tuleb arvesse võtta ka grupierandiga hõlmatud riigiabi andmisel.

Eelnõu alusel taotletavat/eraldatavat toetust võib kumuleerida mistahes muu riigiabiga, kui

meetmed on seotud erinevate kindlaksmääratavate abikõlblike kuludega. Kui erinevad abiallikad

on seotud samade, osaliselt või täielikult kattuvate kindlaksmääratavate abikõlblike kuludega, on

kumuleerimine lubatud, kuni ei ületata suurimat abi osakaalu või abisummat, mida grupierandi

määruse kohaselt abi suhtes kohaldatakse.

Lõike 10 kohaselt tuleb VTA või riigiabina saadud või antud toetustega seotud dokumentatsiooni

säilitada vähemalt kümme aastat alates abi saamisest või andmisest. See nõue kehtib nii toetuse

andja kui ka toetuse saaja kohta. Toetuse andmise ja saamise aluseks olevate dokumentide ja

tõendite säilitamise kohustus nõutud aja jooksul tuleneb sellest, et tõendada vajaduse korral toetuse

andmise või saamise õiguspärasust. Dokumente säilitatakse alates toetuse määramisest ehk abi

andmise otsuse tegemisest.

Lõige 11 piirab eelnõu kohaldamist ja sätestab, et eelnõu ei kohaldata VTA või riigiabi saajale

kalandus- ja vesiviljelusvaldkonnas antava abi suhtes, põllumajandustoodete esmatootmise

sektorile antava abi suhtes, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise sektoris juhul, kui

abisumma määratakse kindlaks esmatootjatelt ostetud või kõnealuste ettevõtjate poolt turule lastud

toodete hinna või koguse alusel või kui abi antakse tingimusel, et osa abist või kogu abi antakse

edasi esmatootjatele. Samuti ei saa eelnõu kohaldada abile, mida antakse tegevuseks, mis on

seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse, täpsemalt sellisele abile, mis on

vahetult seotud eksporditavate koguste, turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude

5

eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega, ning abile, mille tingimuseks on kodumaiste toodete

kasutamine importtoodete asemel.

Samuti ei kohaldata eelnõu raskustes olevatele ettevõtjatele. Taotlejale kehtib nõue, et ta ei tohi

olla Euroopa Liidu õiguse kohaselt raskustes. Raskuses oleva ettevõtja definitsioon on esitatud

grupierandi määruse artikli 2 punktis 18. Taotleja ei tohi vastata järgmistele tunnustele:

1. Tegemist on piiratud vastutusega äriühinguga (v.a alla kolme aasta tegutsenud väike / keskmise

suurusega ettevõtja (edaspidi VKE)), kes on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma

märgitud osa- või aktsiakapitalist. Nii on see juhul, kui akumuleeritud kahjumi mahaarvamine

reservidest (ning kõikidest muudest elementidest, mida üldiselt peetakse äriühingu omavahendite

osaks) annab negatiivse kogusumma, mis ületab poole märgitud osa- või aktsiakapitalist. Käesoleva punkti tähenduses osutab „piiratud vastutusega äriühing“ eelkõige sellistele äriühingu

liikidele, mida on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL I lisas, ning „aktsiakapital“ hõlmab vajaduse korral mis tahes ülekurssi.

2. Tegemist on äriühinguga (v.a alla kolme aasta tegutsenud VKE), kus vähemalt mõnel liikmel

on piiramatu vastutus äriühingu võlgade eest ja kes on kaotanud kogunenud kahjumi tõttu üle

poole oma raamatupidamises näidatud kapitalist. Käesoleva punkti tähenduses osutab „äriühing, kus

vähemalt mõnel liikmel on piiramatu vastutus äriühingu võlgade eest“ eelkõige sellistele äriühingute liikidele, mida on nimetatud direktiivi 2013/34/EL II lisas.

3. Asjaomase ettevõtja suhtes on võlausaldajate soovil algatatud kõiki võlakohustusi hõlmav

maksejõuetusmenetlus või ettevõtja vastab riigisisese õiguse kohaselt kõiki võlakohustusi

hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriumidele. Maksejõuetus on nähtus, mis

iseloomustab ettevõtte majanduslikku seisundit, kuid ei tähenda iseenesest veel isiku pankrotti

(mida reguleerib pankrotiseadus). Maksejõuetuse põhitunnus on, et võlgnik ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja

selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksejõuetuse

kontrollimisel tuleb lähtuda ettevõtte majandusaasta aruandest (bilansist).

4. Ettevõtja on saanud päästmisabi ja ei ole veel laenu tagasi maksnud või garantiid lõpetanud või

on saanud ümberkorraldusabi ning tema suhtes kohaldatakse endiselt ümberkorraldamiskava.

Riigid võivad anda kahte sorti riigiabi: päästmisabi ja restruktureerimisabi. Neid antakse raskustes

olevale ettevõttele selleks, et ta raskustest välja tuua. Abi võib anda kümne aasta jooksul ühe korra.

Restruktureerimisabi on ümberkorraldusabi.

5. Ettevõtja puhul, kes ei ole VKE, kui viimase kahe aasta jooksul: 1) on ettevõtja arvestuslik

finantsvõimendus olnud suurem kui 7,5 ja 2) on ettevõtja EBITDA suhe intressimaksete

kattevarasse olnud alla 1,0. Selle toetuse sihtrühmaks võivad olla vaid VKE-d.

Lõike 12 kohaselt ei kohaldata eelnõu riigiabi taotleja suhtes, kellele Euroopa Komisjoni või

Euroopa Kohtu otsuse alusel, millega Eesti riigi poolt antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks

või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi

tagasimaksmiseks. Nimetatud nõue tuleneb riigiabi reeglitest ja siin ei saa rakendada võimalust, et

kui tagasimaksmise nõue on küll esitatud, kuid tähtaeg ei ole saabunud, võib uut toetust taotleda.

2. peatükk „Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine“

Paragrahviga 4 kehtestatakse nõuded taotlejale.

6

Lõigetes 1 ja 2 kehtestatakse subjektid, kellele toetus on suunatud, ja üldtingimused, millele

taotleja peab vastama. Viidatud lõikes nähakse ette nõuded, mille alusel tuvastatakse, kas taotlejal

on olemas taotluses kirjeldatud tegevusteks ja tulemuste saavutamiseks vajalik haldus-, finants- ja

toimimissuutlikkus.

Taotlejaks võib olla Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, kes tegutseb vähemalt ühes

eelnõus nimetatud loomingu valdkonnas. Taotleja põhikirjajärgne tegevus peab hõlmama vastavas

valdkonnas tegutsemist ning valdkonna arengusse ja nähtavusse panustamist.

Taotlejate ringi ei laiendata äriühingutele, riigi või kohaliku omavalitsuse sihtasutustele ega

nimetatud isikute asutatud sihtasutustele. Samuti on välistatud erakonnad ja usulised ühendused.

Taotlejalt nõutakse vähemalt viieaastast tegutsemiskogemust põhikirjajärgsel tegevusalal. Nõude

eesmärk on tagada, et partnerorganisatsioonina valitaval organisatsioonil oleks piisav valdkondlik

kogemus ja väljakujunenud suutlikkus täita strateegilise partneri rolli.

Etenduskunsti, muusika, disaini ja arhitektuuri valdkonnas ei saa toetust taotleda loomeliit ega

ametiühing. Etenduskunsti, muusika, disaini ja arhitektuuri valdkonnas ei saa toetust taotleda

loomeliit ega ametiühing. Piirang tuleneb käesoleva toetusskeemi ülesehitusest ja eesmärgist

toetada strateegilisi partnerorganisatsioone, kelle tegevus ja roll on määruses sätestatud

eesmärkide saavutamiseks sobivaim. Muusikavaldkonnas ei toetata samu kolme aasta

tegevuskavas kavandatud tegevusi, mida toetatakse kultuuriministri 12. novembri 2018. aasta

määruse nr 3 alusel.

Lisaks kehtestatakse üldised nõuded, mis puudutavad maksukohustuste täitmist, pankroti- ja

likvideerimisseisundit, varasemate toetuste tagasimaksmist, majandusaasta aruande esitamise

kohustust ning muude toetuse andja ees olevate kohustuste täitmist.

Lõigetes 3–6 sätestatakse kunst-, kirjandus-, arhitektuuri- ja disainivaldkonna taotlejatele

täiendavad nõuded varasema tegevuse kohta. Täiendavate nõuete eesmärk on tagada, et

partnerorganisatsioonil on lisaks üldisele vähemalt viieaastasele tegutsemiskogemusele ka

konkreetse loomingu valdkonna strateegilise partneri ülesannete täitmiseks vajalik sisuline ja

järjepidev tegevuskogemus. Nõuded on valdkonnaspetsiifilised ning lähtuvad nende valdkondade

arenguvajadustest ja tegevustest, mille kaudu organisatsioonid saavad panustada valdkonna

arengusse, rahvusvahelistumisse, professionaalsesse arengusse, nähtavusse ja teadmusbaasi.

Paragrahviga 5 kehtestatakse nõuded taotlusele.

Lõikes 1 sätestatakse, et taotlusest peab selguma, et toetust taotletakse eelnõus nimetatud eesmärgi

ja tulemuse saavutamiseks ning et tegevused vastavad taotlusvooru avamise teates nimetatud

fookusteemadele ja tegevustele.

Lõikes 2 sätestatakse, milliseid andmeid ja dokumente peab taotlus sisaldama.

Taotluses tuleb muu hulgas esitada vähemalt kolme aasta arengukava (toetuse perioodi hõlmav) ja

sisuline tegevuskava, milles kirjeldatakse eesmärke, kavandatavaid tegevusi ja tulemusi. Samuti

tuleb esitada toetuse kavandatavate kasutusaastate eelarved.

Kolmeaastase arengukava ja tegevuskava esitamise nõue tuleneb toetuse strateegilisest iseloomust

ja kolmeaastasest partnerlusperioodist. Arengukavas kirjeldab taotleja organisatsiooni

pikemaajalist arengusuunda, peamisi eesmärke ja prioriteete ning seda, kuidas need seostuvad

loomingu valdkonna arenguvajaduste ja kultuuripoliitika eesmärkidega. Tegevuskavas kirjeldab

taotleja, milliseid konkreetseid tegevusi ta toetuse kolme kavandatava kasutusaasta jooksul nende

7

eesmärkide saavutamiseks ellu viib ning milliseid tulemusi ta nende tulemusel kavandab

saavutada. Seega annab arengukava ülevaate organisatsiooni arengusuunast ja eesmärkidest,

tegevuskava aga kirjeldab nende eesmärkide saavutamiseks kavandatavaid konkreetseid tegevusi

ja tulemusi toetuse perioodil.

Toetuse andja ei näe arengukavale ette kindlat vormi ega mahtu. Selline paindlikkus võimaldab

arvestada organisatsioonide erineva suuruse, tegevuse iseloomu ja arenguetapiga ning vältida

põhjendamatut halduskoormust. Arengukavast peaks siiski nähtuma organisatsiooni peamised

arengueesmärgid ja -suunad, nende seos loomingu valdkonna arenguga ning organisatsiooni roll

ja kavandatav areng partnerlusperioodil. Tegevuskava puhul on oluline, et selles oleksid selgelt

kirjeldatud kolme aasta jooksul kavandatavad tegevused, nende eesmärgid ja oodatavad tulemused

ning et need oleksid seostatavad taotluses esitatud eelarvetega.

Lõikes 3 sätestatakse taotlejale lisateabe esitamise kohustus. Selleks, et vältida samade tegevuste

ning sarnaste eesmärkide ja tulemuste saavutamise topeltfinantseerimist, kohustub taotleja esitama

toetuse andjale teabe, kui ta on kõigile või osadele tegevustele taotlenud samal ajal toetust mõnest

teisest meetmest või riigisisestest või muudest välisabivahenditest. Kulusid topeltfinantseerida ei

tohi.

Paragrahviga 6 sätestatakse taotlusvooru avamise regulatsioon.

Lõike 1 kohaselt teavitab toetuse andja oma veebilehel taotlusvooru avamisest, taotluste esitamise

tähtajast, taotlusvooru eelarve jaotusest, fookusteemadest ja toetatavatest tegevustest vähemalt 14

kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. Teabe avaldamise etteteatamistähtaja eesmärk on

anda taotlejatele piisavalt aega taotlusvooru tingimustega tutvumiseks ning taotluse, sealhulgas

kolmeaastase arengukava, tegevuskava ja eelarvete ettevalmistamiseks.

Fookusteemad määrab toetuse andja konkreetse taotlusvooru ja selles kavandatavate toetuse

kasutamise kalendriaastate kaupa, lähtudes eelnõu §-s 3 sätestatud toetatavate tegevuste

raamistikust ning asjaomase perioodi kultuuripoliitilistest eesmärkidest ja vajadustest.

Fookusteemade määramine võimaldab suunata toetust vooru avamise ajal kõige enam tähelepanu

vajavatele tegevustele, jättes samal ajal eelnõu § 3 lõikes 2 sätestatud toetatavate tegevuste loetelu

piisavalt paindlikuks.

Taotlusvooru eelarve jaotus sõltub vooru kogueelarvest ning toetuse andja otsusest, milliste

loomingu valdkondade ja tegevuste toetamiseks ning millises mahus olemasolevaid

eelarvevahendeid kasutatakse. Eelarve jaotus avalikustatakse taotlusvooru avamise teates, et

taotlejatel oleks enne taotluse esitamist teada vooru rahalised võimalused ja toetuse kavandamise

lähtekoht.

Lõigete 2-4 kohaselt avatakse taotlusvoor iga kolme aasta järel, st 2026. aasta sügisel, 2029. aasta

sügisel, jne. Kolmeaastane partnerlussuhe tagab stabiilsuse ja kindluse toetuse saajatele oma

tegevuse kavandamisel ning võimaldab tegevustega saavutada suuremat ja kestvamat mõju.

Erandina võib taotlusvooru avada ka kolmeaastase perioodi kestel, kui senine partner loobub

toetuse kasutamisest ja tegevuste elluviimisest või kui tema vahearuanne jäetakse kinnitamata.

Sellisel juhul valitakse uus partner ülejäänud toetuse perioodiks.

Paragrahviga 7 sätestatakse taotluse esitamise regulatsioon.

Lõike 1 kohaselt tuleb taotlus esitada taotlusvooru avamise teavituses nimetatud tähtaja jooksul.

8

Lõikes 2 selgitatakse, et toetust taotletakse kolmeks järjestikuseks kalendriaastaks. Toetuse andja

määrab toetussumma enne taotluse esitamist (avaldatakse taotlusvooru avamise teates).

Lõigetes 3 ja 4 viidatakse, et taotluse peab esitama esindusõiguslik isik toetuse andja e-keskkonna

kaudu. Kõiki taotlusvooru esitatud taotlusi menetletakse samal ajal. Tähtajaks esitatud taotlus peab

olema esitatud ettenähtud viisil ja vormil koos nõutud dokumentidega. Taotlemine toimub toetuse

andja taotluste menetlemise infosüsteemi ehk e-keskkonna kaudu. Kui taotluse esitamisel esineb

e-keskkonnas tehniline rike, mistõttu ei ole võimalik taotlust tähtpäevaks esitada, loetakse taotlus

siiski õigel ajal esitatuks, kui see on toetuse andjale saadetud tehnilise rikke kõrvaldamise järgsel

tööpäeval.

3. peatükk „Kulude abikõlblikkus ja toetuse osakaal“

Paragrahviga 8 kehtestatakse kulude abikõlblikkuse reeglid.

Lõigete 1 ja 2 kohaselt on kulu abikõlblik, kui see on tegevuste elluviimiseks sobiv, vajalik,

põhjendatud ja tõhus, tekib abikõlblikkuse perioodil, selle on tasunud toetuse saaja ning on

kooskõlas nii Euroopa Liidu kui ka riigisisese õigusega. Tegemist on kulu abikõlblikuks lugemise

üldpõhimõttega.

Kulu peab olema tekkinud (st tegevus või sündmus toimunud, kaup või teenus kätte saadud)

abikõlblikkuse perioodil, kuid ei pea olema tasutud abikõlblikkuse perioodil.

Kuna eelnõu ei hõlma kõiki muude õigusaktidega reguleeritud kulu abikõlblikkuse tingimusi, on

oluline rõhutada, et toetuse kasutamisel tuleb arvestada ka teiste riigisiseste kohalduvate

õigusaktidega. Riigisisese õigusega kooskõlas olemise tingimus seisneb näiteks selles, et toetuse

saaja peab järgima raamatupidamiseeskirjadest ning maksuseadustest ja riigihangete seadusest

tulenevaid piiranguid.

Kulu on põhjendatud, kui see on sobiv, vajalik ja tõhus ettenähtud eesmärkide ja tulemuste

saavutamiseks ning tekib toetatavate tegevuste käigus. See avaldub põhjendatuse nõude kaudu ehk

peab olema tuvastatav põhjuslik seos, millest saab järeldada, et kulu on tekkinud asjakohaste

toetatavate tegevuste käigus. Kulu on sobiv, kui see vähemalt soodustab tulemuste saavutamist.

Kulu on vajalik, kui tulemust ei ole võimalik saavutada muu kuluga, mis on vähemalt sama tõhus.

Kulu on tõhus, kui selle maksumus kajastab parimat võimalikku suhet kasutatud vahendite ja

saavutatud tulemuste vahel.

Lõikega 3 kehtestatakse mitteabikõlblike kulude loend.

Lõikes 4 sätestatakse, et kui toetus on käsitletav grupierandiga hõlmatud riigiabina, järgitakse

lisaks lõigetes 1 ja 2 toodule abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude määratlemisel grupierandi

määruse artikli 53 lõikes 5 toodud abikõlblikkuse reegleid. Kultuuri edendamiseks ja

kultuuripärandi säilitamiseks mõeldud abiliiki ja selles lubatud tegevuskulusid saab kasutada, kui

eelnõus toodud tingimused on täidetud ehk kulu on ka eelnõu alusel abikõlblik. Tegevusabi

abikõlblikud kulud artikli 53 alusel on järgmised: kultuuriasutuse ja pärandiobjekti kulud, mis

seonduvad pideva või korrapärase tegevusega, sealhulgas näituste, etenduste ja üritustega ning

sarnase kultuurilise tegevusega tavapärase tegevuse käigus; kulud, mis on seotud kultuuri ja

kunstiga seotud haridustegevuse ning avalikkuse teavitamisega kultuuri väljendusvormide

mitmekesisuse kaitse ja edendamise tähtsusest haridusprogrammide ja teadlikkuse tõstmise

programmidega, sealhulgas uute tehnoloogiate abil; kulud, mille eesmärk on parandada üldsuse

juurdepääsu kultuuriasutustele või pärandiobjektidele ja kultuurilisele tegevusele, sealhulgas

digiteerimise ja muu uue tehnoloogia kasutamise kulud ning kulud puudega isikute juurdepääsu

parandamiseks; kultuuriprojekti või -tegevusega otseselt seotud tegevuskulud, näiteks kinnisvara

9

ja kultuuriasutuste rendikulud, reisikulud, kulud kultuuriprojekti või -tegevusega otseselt seotud

materjalidele ja tarvikutele, näituste ja dekoratsioonide arhitektuurilistele struktuuridele,

tööriistade, tarkvara ja varustuse laenu-, rendi- ja amortisatsioonikulu, kulud seoses

juurdepääsuõigustega autoriõigustega kaitstud teostele ja muule intellektuaalomandiõigustega

kaitstud sisule, reklaamikulu ja kulud, mis on kantud vahetult projekti või tegevuse tulemusel;

amortisatsioonikulud ja rahastamiskulud on abikõlblikud ainult siis, kui need ei ole hõlmatud

investeeringuteks ettenähtud abiga; kultuuriasutuse ja pärandiobjekti või projekti töötajatega

seonduvad personalikulud; väliskonsultantide ja sisseostetud teenuste pakkujate osutatud

nõustamis- ja tugiteenuste kulud, mis on kantud vahetult projekti tulemusel.

Paragrahviga 9kehtestatakse toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood.

Abikõlblikkuse periood algab toetuse kavandatava kasutusaasta 1. jaanuarist või taotluses

märgitud hilisemast kuupäevast ning ei või olla pikem kui sama kalendriaasta 31. detsember.

Abikõlblikkuse periood ei kesta kolm aastat järjest, vaid esimese aasta tegevused ja sellega seotud

kulud tuleb ära teha esimese aasta jooksul, kasutades selleks esimese aasta toetust; teise ja

kolmanda aasta tegevused ja kulud tuleb teha vastavalt teisel ja kolmandal aastal.

Eelnõu ei näe ette abikõlblikkuse perioodi pikendamise võimalust, sest tegemist on kolme aasta

toetusega ning toetuse andja eesmärk on saada toetuse eest tulemusi igal aastal. See tähendab, et

tegevuskavas esimeseks aastaks kavandatud sündmust või tegevust ja sellega seotud kulusid ei saa

järgmistesse aastatesse edasi lükata. Küll aga võib toetuse saaja esitada soovi korral

muudatustaotluse, et sarnaste maksumustega tegevusi aastate vahel ringi tõsta, kui see aitab kaasa

tulemuste paremale saavutamisele (nt vahetada ringi koolituste teemasid).

Kui mõni tegevus jääb ära või kulud osutuvad väiksemaks, tuleb toetuse jääk toetuse andjale tagasi

kanda.

Paragrahviga 10 kehtestatakse toetuse suurus ja osakaal.

Lõike 1 kohaselt kinnitab kultuuriminister igal aastal Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve

käskkirjaga toetuste koondsumma. Toetuse eraldamise otsused teeb kultuuriminister eelnõu §-s 13

sätestatud korras.

Lõigete 2 ja 3 kohaselt avalikustatakse esimese kalendriaasta toetuse suurus ning jaotus

valdkondade ja taotlejate vahel taotlusvooru avamise teates. Seega ei taotleta toetust summaliselt,

vaid toetuse andja kuulutab välja võimaluse kandideerida konkreetsele summale ning annab ette

teemad ja tegevused, mille puhul ta tulemust ootab. Teise ja kolmanda kalendriaasta toetuse

summa ei tohi olla suurem kui esimeseks kalendriaastaks määratud summa, kuid võib olla

väiksem, kui KuM-i valitsemisala eelarves toimuvad muutused. Seega peavad taotlejad oma

tegevuste planeerimisel lähtuma sellest, et toetussumma on üldjuhul kolm aastat järjest sama, sest

taotlusvooru kogueelarve kolme aasta jooksul ei kasva. Seetõttu tuleb taotlejal juba tegevusi

planeerides arvestada võimaliku inflatsiooniga ning teise ja kolmanda aasta tegevuskavas tuleb

selle võrra vähem tegevusi planeerida või suurendada omaosalust järgnevatel aastatel või

kavandada (suuremat) kaasfinantseeringut muudest allikatest. Kui aga nt riigi üldisest

majanduslikust olukorrast tulenevalt tekib vajadus KuM-i valitsemisala eelarvet muuta ning see

toob kaasa taotlusvooru eelarve vähenemise, võib toetuse andja toetust proportsionaalselt

vähendada. Vastav õigus on sätestatud ka eelnõu §-s 23.

Lõigete 4 ja 5 kohaselt on toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest üldjuhul 100

protsenti. Kui toetust antakse grupierandi määruse alusel riigiabina, on toetuse maksimaalne

osakaal 80 protsenti ning toetuse saaja peab katma vähemalt 20 protsenti abikõlblikest kuludest

omafinantseeringuga. Omafinantseering ei või sellisel juhul sisaldada avaliku sektori vahendeid.

10

Lõike 6 kohaselt antakse toetuse andjale võimalus määrata partnerile täiendava tegevuse

elluviimiseks täiendav summa juhul, kui toetuse andja teeb partnerile ettepaneku sellise tegevuse

elluviimiseks. Tegemist peab olema tegevusega, mida partneri kinnitatud tegevuskavas ei ole

kavandatud, kuid mis vastab eelnõu § 3 lõikes 2 sätestatud toetatavatele tegevustele. Täiendava

summa määramine võimaldab toetuse andjal reageerida toetuse perioodi jooksul ilmnevatele

täiendavatele vajadustele või võimalustele ning suunata selleks täiendavaid eelarvevahendeid.

4. peatükk „Taotluste menetlemine“

Paragrahviga 11 kehtestatakse taotluste menetlemise kord.

Lõige 1 sätestab, et taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 45 tööpäeva alates taotlusvooru

sulgemisest. HMS-i § 41 järgi peab haldusorgan, kui ta ei saa ettenähtud aja jooksul haldusakti

anda või toimingut sooritada, teatama viivituseta tõenäolise aja ning tähtaja ületamist põhjendama.

Lõike 2 kohaselt jäetakse taotlus läbi vaatamata, kui seda ei ole tähtajaks esitatud. See tähendab,

et sellisel juhul taotlust nõuetele vastavuse kontrolli ei võeta.

Lõike 3 kohaselt võib toetuse andja taotluse esitamise tähtaja mõjuval põhjusel ennistada. Seda

võib teha toetuse andja omal algatusel või taotleja taotluse alusel.

Lõigete 4–5 kohaselt võib toetuse andja juhul, kui taotluse läbivaatamise käigus selgub, et see ei

ole piisavalt selge ja/või sisaldab puudusi, küsida taotlejalt andmete kohta selgitusi ja

lisadokumente või nõuda taotluse täiendamist või muutmist. Taotlejale edastatakse e-keskkonna

kaudu teade, milles on kirjeldatud asjaolusid, mis vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või

lisateavet, ning märgitud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse

andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva, mil eelnõu § 11 lõikes 1 toodud taotluse menetlemise aeg

peatub. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.

Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole eelnõu § 11

lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud või kui puuduste kõrvaldamise raames

esitatud lisateave ei anna ikkagi alust lugeda nõuet täidetuks. Taotluse võib jätta läbi vaatamata

taotlusõiguse puudumise tõttu ja muudel HMS-is toodud alustel. Teave taotluse läbi vaatamata

jätmise kohta edastatakse taotlejale e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul tähtaja

saabumisest arvates.

Lõike 6 kohaselt on toetuse andjal õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotluse eelarvet ja

tegevusi nii, et tegevuste eesmärgid ei muutu. Algse eesmärgi muutmine on sisuliselt uus taotlus

ja selline taotlus peaks uuesti konkureerima uues taotlusvoorus.

Lõike 7 kohaselt saab toetuse andja tunnistada taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks ainult juhul,

kui on täidetud kõik eelnõu §-des 4 ja 5 sätestatud nõuded.

Paragrahvis 12 reguleeritakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste sisulist hindamist.

Lõigete 1 ja 2 kohaselt hindab taotlusi toetuse andja moodustatud komisjon. Selle koosseisu

avalikustab toetuse andja oma veebilehel.

Lõikes 3 on sätestatakse, et taotluste hindamisel võetakse arvesse arengukava ja tegevuskava

läbimõeldust ning nende vastavust toetuse eesmärgile ja valdkonna arengueesmärkidele,

kavandatud tegevuste kvaliteeti ja mõju, organisatsiooni suutlikkust ja jätkusuutlikkust ning

eelarve põhjendatust ja kuluefektiivsust.

11

Lõike 4 kohaselt hinnatakse taotlusi lõikes 3 sätestatud hindamiskriteeriumide alusel vastavalt

hindamismetoodikale, mis avalikustatakse toetuse andja veebilehel enne taotlusvooru avamist.

Hindamismetoodikas täpsustatakse hindamiskriteeriumide rakendamist, sealhulgas

hindamisskaalad ja hinnete kirjeldused ning asjaolud, mida hindamisel arvesse võetakse.

Hindamismetoodika avalikustamise eesmärk on tagada taotlejatele selge ja arusaadav teave selle

kohta, millest taotluste hindamisel lähtutakse. Selgelt kirjeldatud hindamiskriteeriumid ja nende

rakendamise põhimõtted aitavad taotlejal koostada taotlust ning kirjeldada kavandatavaid

tegevusi, eesmärke ja tulemusi viisil, mis võimaldab nende vastavust toetuse eesmärgile hinnata.

Samuti tagab see hindajatele ühtse aluse taotluste hindamiseks ning toetab taotluste võrdset ja

läbipaistvat kohtlemist.

Lõike 5 kohaselt kaasatakse hindamisse vajaduse korral hääleõiguseta eksperte. Hinnangute

andmisel lähtub ekspert kehtestatud hindamismetoodikast.

Lõike 6 kohaselt peavad hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid kooskõlas korruptsioonivastase

seaduse ja HMS-iga kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust. Erapooletuse nõue rakendub

kõikidele hindajatele. Seotuse olemasolul tuleb hindajal end taandada HMS-i §-s 10 sätestatud

tingimustel ja korras. Taandamise korral tehakse vastav märge hindamiskomisjoni protokolli.

Erapooletuse ja sõltumatuse kinnitamine hinnatavatest taotlustest tähendab kirjalikku kinnitamist.

Lõikega 7 nähakse ette, kellele teeb komisjon ettepaneku otsuse tegemiseks.

Paragrahviga 13 nähakse ette taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord.

Lõikes 1 sätestatakse, kes teeb taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse ja millal.

Lõike 2 kohaselt rahuldatakse taotlus juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad eelnõus nimetatud

nõuetele ning taotlus kuulub komisjoni hindamistulemuse põhjal rahuldamisele.

Lõike 3 kohaselt võib taotluse rahuldada ka kõrvaltingimusega. Kui mõni nõue ei ole taotluse

menetlemise ajal täidetud, see ei takista taotluse menetlemist ning on tõenäoline, et see täidetakse

mõistliku aja jooksul ja igal juhul enne tegevuste lõpetamist, võib taotluse rahuldada

kõrvaltingimusega. Kõrvaltingimuse seadmisel täpsustab toetuse andja, mida toetuse saaja peab

tegema või milline asjaolu ja millise aja jooksul peab tõendatud olema.

Nõuetekohase kõrvaltingimuse saabumisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse

juurde. Kui taotluse rahuldamise otsus on tingimuslik, menetletakse taotlust tavalises korras.

Erisus on vaid selles, et toetust ei tohi välja maksta enne kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.

Lõike 4 kohaselt ei teki toetuse saajal taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse põhjal õigust

toetuse maksele. Makse saab teha siis, kui toetuse saaja on esitanud toetuse andjale teabe tingimuse

saabumise või täitmise kohta. Toetuse saaja ei pea seda teavet esitama juhul, kui toetuse andja saab

selle ise tuvastada.

Lõike 5 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja ja/või taotlus ei vasta kas

või ühele eelnõus sätestatud nõudele, taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või

ähvardusega või muul õigusvastasel viisil, taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust

kontrollida, taotlus ei kuulu hindamistulemuse põhjal rahuldamisele, taotlusvooru eelarve mahu

tõttu ei ole võimalik toetust eraldada või taotluses kavandatud toetatavate tegevuste muutmise

kohta. Taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemisel lähtutakse HMS-i §-dest 56 ja 57. Taotluse

rahuldamata jätmise otsuses esitatakse HMS-is nõutud info. Eraldi korda selle kohta eelnõus ei

12

ole. HMS-i kohaselt tuleb soodustava haldusakti andmisest keeldumist kirjalikult põhjendada,

märkides selles õigusliku aluse ja otsuse õigusliku alusega seotud asjakohased faktilised asjaolud.

Lõike 6 kohaselt saadetakse taotlejale tema kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.

Paragrahviga 14 sätestatakse taotleja ja toetuse saaja ärakuulamisega seotud regulatsioon.

Taotlejale ja toetuse saajale antakse HMS-i § 40 tähenduses ärakuulamisõigus. Ärakuulamisõigus

haldusmenetluses eeldab, et asjaomasel isikul on võimalus enda arvamust asjassepuutuvas

küsimuses piisavalt selgitada ja vajaduse korral võtta seisukoht dokumentide suhtes, mille

haldusorgan on tema asja menetlemisel esitanud.

Lõigetega 1–2 nimetatakse, millisel juhul tuleb, arvestades eelnõus sätestatud menetlustähtaegu,

enne otsuse tegemist anda taotlejale ja toetuse saajale võimalus esitada selgitusi otsuse

põhimotiivide ja põhjenduste kohta. Ära ei kuulata, kui HMS-i § 40 lõike 3 punkti 4 kohaselt

tehakse otsus toetuse saaja või taotleja kasuks ja ka näiteks juhul, kui taotlusvooru taotluse esitanud

taotlejaid on üle 50. Eelnõu § 14 lõike 1 punktis 2 korratakse üle sisuliselt HMS-i § 40 lõike 3

punkt 2, mille kohaselt võib menetlusosalise jätta ära kuulamata, kui menetlusosalise taotluses või

seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks.

Nimelt, kui taotluse rahuldamata jätmise otsus põhineb vaid taotlusel ja selle menetlemisel

puuduste kõrvaldamise raames esitatud andmetel, saab sellise korra abil öelda, et taotleja on ära

kuulatud.

5. peatükk „Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine“

Paragrahviga 15 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmisega seonduvad tingimused.

Lõikes 1 sätestatakse, millistel tingimustel saab taotluse rahuldamise otsust muuta ja kelle

algatusel.

Toetuse andja peab igat teavet hindama, sest olenemata toetuse saaja taotluse sõnastusest võib

teavet käsitleda sisuliselt taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse või teatena. Kui sisuliselt

on tegemist olukorraga, kus otsust peaks muutma otsusega, tuleb toetuse andjal otsustada, kas seda

teha või mitte. Muudatus tehakse tavaliselt toetuse saaja algatusel, näiteks juhul, kui toetuse saaja

peab möödapääsmatuks muuta tegevuskava (toetatavat tegevust või selle ulatust; tegevus jäetakse

ära või lisatakse täiendav tegevus), abikõlblike kulude kogumahtu või toetuse osakaalu

abikõlblikest kuludest. Muudatuste võimaldamine on sobiv ja vajalik, sest toetuse taotlemisel ei

pruugita kõiki tulemuse saavutamiseks vajalikke tegevusi või tegevuste ulatust ette näha. Muutuda

ei tohi tegevuste eesmärk ja saavutatav tulemus. Kui muuta tahetakse algset eesmärki ja tulemust,

on tegemist sisuliselt uue taotlusega.

Lõike 2 kohaselt saab taotluse rahuldamise otsust muuta, kuni see ei ole kehtivust kaotanud.

Haldusakt kehtib kuni haldusaktiga antud õiguse või kohustuse lõpliku realiseerimiseni. Taotluse

rahuldamise otsust võib muuta kuni abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast tegevuste

lõppemist.

Lõike 3 kohaselt võib toetuse andja keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui

muutunud asjaolude tõttu ei ole taotlus kooskõlas eelnõus sätestatud tingimustega, soovitud

muudatuse korral on oodatavate tulemuste saavutamine kaheldav või tegevuste lõpetamine ei ole

abikõlblikkuse perioodi jooksul tõenäoline. Sellisel juhul toetuse saaja avaldust taotluse

rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata, toetuse saaja ei saa toetuse kasutamist ettenähtud

tingimustel jätkata ja taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks.

13

Lõige 4 sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse läbivaatamise tähtaja ja otsusest

teavitamise viisi.

Paragrahviga 16 kehtestatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused.

Lõikes 1 viidatakse, millistel juhtudel taotluse rahuldamise otsus osaliselt või täielikult kehtetuks

tunnistatakse. Seda tehakse juhul, kui ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või

seda oleks tehtud osaliselt, kui taotlemisel või tegevuste elluviimisel on teadlikult esitatud valet

või ebatäielikku teavet või kui teave on jäetud teadlikult esitamata, kui kõrvaltingimusega taotluse

rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või ei suudeta seda täita, toetuse saaja avaldust

taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse kasutamist ei ole ettenähtud

tingimustel võimalik jätkata ning toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise

kohta. Samuti tunnistatakse kogu taotluse rahuldamise otsus kehtetuks, kui see tühistatakse toetuse

tagasinõudmise otsusega.

Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral tuleb järgida proportsionaalsuse ja

ärakuulamise nõudeid, kuid arvestusega, et taotluse rahuldamise otsus ei tohi jääda kehtima

selliselt, et see on vastuolus eelnõus sätestatuga. Tahtlikult valeandmete esitamise avastamise

korral tolerants puudub, mis tähendab, et sellise asjaolu avastamisel tuleb taotluse rahuldamise

otsus kehtetuks tunnistada.

Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja eelnõu § 19 kohase toetuse tagasinõudmise

otsuse tegemise erinevus on see, et kehtetuks tunnistatakse see siis, kui taotlust ei oleks pidanud

rahuldama või pärast rahuldamise otsuse tegemist ilmneb asjaolu, mille tulemusel ei ole tegevusi

võimalik või vajalik esialgu kavandatud mahus või viisil ellu viia, sh kui toetuse saaja enam toetust

ei soovi. Kehtetuks tunnistamisega ei ole tegemist juhul, kui toetuse kasutamise tingimuste, nõuete

või kohustuste rikkumise tõttu tehakse toetuse tagasinõudmise otsus. Siiski on nendel otsustel

ühine tagajärg – saadavat toetust vähendatakse kuni nullini. Kui on selge, et toetust algses taotluse

rahuldamise otsuses nimetatud mahus ära ei kasutata, vormistatakse pigem otsuse muutmise otsus,

kuid võib vormistada ka osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse. Kui esialgu määratud toetus jääb

kasutamata, tuleks määratud toetuse summat selle võrra vähendada juba tegevuste elluviimise ajal.

Lõige 2 sätestab, et taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise tõttu tuleb õigusliku aluseta

saadud toetus toetuse saajal andjale tagastada.

6. peatükk „Toetuse maksmise tingimused ja aruande esitamine“

Paragrahviga 17 sätestatakse toetuse maksmise tingimused.

Lõikes 1 sätestatakse, et esimese kalendriaasta toetus makstakse toetuse saajale ettemaksena ühes

osas 14 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist.

Lõikega 2 täpsustatakse, et teise ja kolmanda kalendriaasta toetus makstakse toetuse saajale samuti

14 tööpäeva jooksul pärast vastava kalendriaasta toetuse eraldamise otsuse tegemist, kuid seda

tingimusel, et toetuse andja on eelnõu § 18 lõikes 1 nimetatud vahearuande kinnitanud ja toetuse

saaja vastab endiselt eelnõu §-s 4 sätestatud tingimustele.

Lõikega 3 piiratakse toetuse andjal kohustuse võtmist, kui taotluse rahuldamise otsus tehakse

kõrvaltingimusega. Toetus makstakse välja pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.

Paragrahviga 18 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruande esitamise põhimõtted.

14

Lõikes 1 sätestatakse toetuse saajale aruande esitamise kohustus. Toetuse saaja esitab vahearuande

toetuse kasutamise esimese ja teise kalendriaasta 1. detsembriks ning lõpparuande

30 kalendripäeva jooksul pärast viimase toetuse kasutamise kalendriaasta abikõlblikkuse perioodi.

Aruande esitamisel lähtub toetuse saaja taotlusest, määruse nõuetest ja aruannete kinnitatud

vormidest.

Lõikes 2 sätestatakse toetuse andjale vahe- ja lõpparuande menetlustähtaeg.

Lõikega 3 antakse toetuse saajale võimalus lõpparuande esitamise tähtaega põhjendatud juhtudel

avalduse alusel pikendada. Näiteks võib see olla vajalik juhul, kui kõik abikõlblikkuse perioodil

tehtud kulude arved ei ole veel laekunud. Lõpparuande esitamise tähtaja pikendamine ei tähenda

abikõlblikkuse perioodi pikendamist (see ei ole eelnõu kohaselt võimalik).

Vahearuande esitamise tähtaja pikendamise võimalust eelnõu ette ei näe, sest see muudaks

võimatuks järgneva kalendriaasta toetuse õigeaegse ülekandmise ja tegevustega alustamise. Kuna

vahearuanne ei kata nii või teisiti kogu aastat, sest see esitatakse 1. detsembriks, siis puudub ka

sisuline vajadus tähtaja pikendamiseks. Esimese aasta vahearuandest ajaliselt välja jäänud

tegevused kajastatakse teise aasta vahearuandes.

Lõikes 4 sätestatakse, et toetuse andja võib juhul, kui aruande läbivaatamise käigus selgub, et

selles esinevad puudused, küsida toetuse saajalt aruandes esitatud andmete kohta selgitusi ja

lisadokumente või nõuda aruande täiendamist ehk puuduste kõrvaldamist. Puuduste

kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva, mil eelnõu § 18

lõikes 2 sätestatud aruande menetlemise aeg peatub. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse

puudusega seotud nõue täidetuks.

Lõikes 5 sätestatakse aruande kinnitamise tingimused.

7. peatükk „Toetuse tagasinõudmine“

Paragrahviga 19 sätestatakse toetuse tagasinõudmise ja -maksmise alused ning viidatakse

riigieelarve seaduses ja Euroopa Liidu riigiabi reeglitest tulenevale regulatsioonile, mille alusel

eelnõu kohane toetuse tagasinõudmine toimub. Säte koondab nii riigisisese toetuse kui ka riigiabi

reeglite alusel antud toetuse tagasinõudmise erisused.

Lõikes 1 on sätestatud, et eelnõu alusel antud toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine toimub

riigieelarve seaduse § 55 lõike 2 või § 55¹ alusel ning nendes sätetes kehtestatud korras. Seega

rakendub eelnõu üksnes täpsustava regulatsioonina ning tagasinõudmise materiaalõiguslik alus

tuleneb seadusest. Tagasinõudmine võib seonduda nii toetuse osalise kasutamata jäägi

tagastamisega kui ka toetuse ebaõige kasutamise või muude toetuse andmise tingimuste

rikkumisega.

Lõikes 2 sätestatakse täiendavad alused toetuse osaliseks või täielikuks tagasinõudmiseks juhtudel,

kui tagasinõudmise otsus tehakse riigieelarve seaduse § 55¹ alusel. Nende aluste eesmärk on

täpsustada olukorrad, kus toetuse kasutamine ei vasta eelnõu eesmärgile või abikõlblikkuse

tingimustele. Nii on tagasinõudmise aluseks muu hulgas mitteabikõlblike kulude hüvitamine,

abikõlblike kulude vähenemine võrreldes kavandatuga, kuludokumentide ebaõige kasutamine

ning aruande tähtaegselt esitamata jätmine.

Lisaks riigisisesele regulatsioonile tuleb arvestada, et kui toetust antakse vähese tähtsusega abina

või grupierandiga hõlmatud riigiabina, kohaldatakse tagasinõudmisel Euroopa Liidu riigiabi

reegleid ning konkurentsiseadusest tulenevaid erisusi.

15

Vähese tähtsusega abi puhul toimub tagasinõudmine eelkõige juhul, kui abi andmine on toimunud

lubatud piirmäära ületades või kui abi andmisel ei ole järgitud vähese tähtsusega abi määrusest

tulenevaid kumuleerimis- ja arvestusreegleid. Sellisel juhul tuleb tagada, et ettevõtjale antud

vähese tähtsusega abi kogusumma ei ületaks kolme majandusaasta jooksul kehtivat piirmäära ning

vajaduse korral tuleb ülemäärane abi tagasi nõuda. Grupierandiga hõlmatud riigiabi puhul on

tagasinõudmise aluseks eelkõige Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 nõuete rikkumine,

sealhulgas abi kasutamine mittesihipäraselt või tingimuste täitmata jätmine. Sellisel juhul on

toetuse tagasinõudmine kohustuslik ulatuses, milles abi ei vasta grupierandi tingimustele või on

kasutatud eesmärgivastaselt.

Oluline erisus riigiabi puhul seisneb selles, et ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi

tagasinõudmine toimub konkurentsiseaduse ja Euroopa Liidu riigiabi menetlusreeglite alusel ning

selle eesmärk on taastada olukord, kus turul ei ole konkurentsimoonutust tekkinud. Seetõttu ei

kohaldata sellisel juhul üksnes riigieelarve seaduse üldist tagasinõudmise regulatsiooni, vaid

lähtutakse ka Euroopa Komisjoni otsustest ja otsekohalduvast EL õigusest.

Seega on riigiabi juhtudel tagasinõudmise regulatsioon erirežiimiga ning selle eesmärk ei ole

üksnes toetuse sihipärase kasutamise tagamine riigisisese eelarveõiguse mõttes, vaid ka

konkurentsi moonutamise vältimine siseturul.

8. peatükk „Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused“

Paragrahviga 20 kehtestatakse toetuse saaja kohustused, mis rakenduvad alates taotluse

rahuldamise otsuse jõustumisest. Toetuse saaja peab tagama määruses sätestatud kohustuste

täitmise ja tegevuste eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses ja määruses sätestatud

tähtaegade ja tingimuste kohaselt. Toetuse saaja kohustuste täitmisest sõltub toetuse

eesmärgipärane kasutamine ning nõuete rikkumine võib kaasa tuua toetuse vähendamise või

tagasinõudmise. Seetõttu peab toetuse saaja täitma talle määrusega ja taotluse rahuldamise

otsusega pandud kohustusi nõuetekohaselt.

Punkti 1 kohaselt peab toetuse saaja kasutama toetust taotluses, taotluse rahuldamise otsuses ja

määruses sätestatud viisil. See tähendab, et toetust võib kasutada üksnes heakskiidetud tegevuste

elluviimiseks ja nendega seotud abikõlblike kulude katmiseks. Toetuse saaja peab viima tegevused

ellu kavandatud viisil ning saavutama taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud

eesmärgid ja tulemused.

Punkti 2 kohaselt peab toetuse saaja esitama toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruanded.

Kohustus hõlmab teabe ja aruannete õigeaegset ja nõuetekohast esitamist ning toetuse andja

nõudmisel vajalike selgituste ja dokumentide esitamist. Nõude eesmärk on tagada, et toetuse andjal

oleks võimalik hinnata tegevuste elluviimist, tulemuste saavutamist ja toetuse eesmärgipärast

kasutamist.

Punkti 3 kohaselt peab toetuse saaja säilitama toetuse kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid

ja muud tõendid raamatupidamise seaduses sätestatud tähtaegade kohaselt. Dokumentide

säilitamine võimaldab toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, kulude abikõlblikkust ja

tegevuste elluviimist ka pärast aruande esitamist.

Punkti 4 kohaselt peab toetuse saaja teenuste ostmisel järgima riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud

põhimõtteid ning võtma vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult

pakkujalt juhul, kui ühetaoliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu

maksumus ilma käibemaksuta on vähemalt 10 000 eurot. Nõue kohaldub sõltumata sellest, kas

toetuse saaja on riigihangete seaduse tähenduses hankija. Kui kahte sõltumatut hinnapakkumist ei

16

ole võimalik võtta või toetuse saaja ei vali odavaimat pakkumist, peab ta esitama sellekohase

põhjenduse. Nõude eesmärk on tagada avalike vahendite säästlik, otstarbekas ja läbipaistev

kasutamine ning võimaldada toetuse andjal hinnata kulude põhjendatust ja maksumuse

kujunemist.

Punkti 5 kohaselt peab toetuse saaja andma toetuse andjale tegevuste elluviimise ja toetuse

kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid

raamatupidamisprogrammist ja pangakontolt, viie tööpäeva jooksul alates vastava nõude

saamisest. Samuti peab toetuse saaja võimaldama dokumentidest koopiate ja väljavõtete tegemist.

Kohustuse eesmärk on tagada toetuse andjale võimalus kontrollida toetuse kasutamise

õiguspärasust ja eesmärgipärasust, kulude abikõlblikkust ning toetuse saaja esitatud andmete

õigsust. Toetuse saaja peab olema valmis tõendama muu hulgas seda, et kulud on seotud

toetatavate tegevustega, kulusid ei ole hüvitatud muu toetuse või avaliku sektori vahenditest ning

toetuse kasutamisel ei ole rikutud määruses sätestatud nõudeid.

Punkti 6 kohaselt peab toetuse saaja võimaldama toetuse andjal kohapeal toetuse kasutamist

kontrollida ning osutama kontrolli tegemiseks igakülgset abi. Kohapealne kontroll võimaldab

kontrollida tegevuste tegelikku elluviimist, tegevustega seotud dokumente ja muid asjaolusid,

mida ei ole võimalik üksnes aruannete või elektrooniliselt esitatud dokumentide põhjal kontrollida.

Punkti 7 kohaselt peab toetuse saaja pidama tegevustega seotud abikõlblike kulude,

mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta eraldi raamatupidamisarvestust. Nõude eesmärk on tagada

toetuse kasutamise läbipaistvus ning võimaldada üheselt kindlaks teha toetatavate tegevustega

seotud kulud ja tulud ning eristada abikõlblikke kulusid mitteabikõlblikest kuludest. Eraldi

arvestus on vajalik ka selleks, et vältida kulude topeltrahastamist ning võimaldada toetuse andjal

kontrollida toetuse kasutamist kulupõhiselt.

Punkti 8 kohaselt peab toetuse saaja viivitamata teavitama toetuse andjat taotluses esitatud või

tegevustega seotud andmete muutumisest ning tegevuste elluviimist takistavatest asjaoludest,

sealhulgas pankroti- või likvideerimismenetlusest ja tegevustega seotud vara üleandmisest teisele

isikule või asutusele. Saadud teabe alusel saab toetuse andja hinnata, kas muutunud asjaolud

mõjutavad toetuse andmise tingimuste täitmist või tegevuste elluviimist ning kas taotluse

rahuldamise otsust on vaja muuta või kas esinevad alused toetuse vähendamiseks või

tagasinõudmiseks.

Punkti 9 kohaselt peab toetuse saaja tagastama toetuse kasutamata jäägi. Kasutamata jäägi

tagastamise kohustus tuleneb sellest, et toetust antakse konkreetsete toetatavate tegevuste

elluviimiseks ning toetuse saajal ei ole õigust jätta kasutamata toetuse osa enda valdusse.

Punkti 10 kohaselt peab toetuse saaja tagastama toetuse juhul, kui toetuse andja esitab toetuse

tagasinõude. Tagasinõude aluseks ja tagastamise ulatuseks on toetuse andja tehtud tagasinõude

otsus ning tagasinõudmine toimub eelnõu §-s 19 sätestatud korras.

Punkti 11 kohaselt peab toetuse saaja esitama koos vahearuandega teise ja kolmanda kalendriaasta

täpsustatud eelarve toetuse kasutamise kalendriaasta 1. detsembriks. Täpsustatud eelarve

esitamine võimaldab arvestada toetuse perioodi jooksul tegevuste ja nende maksumuse

muutumisega ning anda toetuse andjale ajakohase ülevaate järgmise kalendriaasta tegevustega

seotud kulude kavandatavast mahust. Nõue toetab toetuse kulupõhist kasutamist ning võimaldab

hinnata, kas kavandatavad kulud on seotud toetatavate tegevustega ja vastavad toetuse eesmärgile.

Paragrahviga 21 kehtestatakse toetuse saaja õigused.

17

Punkti 1 kohaselt on toetuse saajal õigus saada toetuse andjalt informatsiooni ja nõuandeid, mis

on seotud õigusaktides, määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse

saaja kohustustega. Toetuse saaja võib pöörduda toetuse andja poole, et saada selgitusi toetuse

kasutamise ja tegevuste nõuetekohase elluviimise kohta, sealhulgas kavandatavate muudatuste,

kulude abikõlblikkuse ja muude määruses sätestatud tingimuste kohta. Vajaduse korral võib

toetuse saaja enne muudatuse tegemist küsida toetuse andjalt hinnangut kavandatava muudatuse

lubatavuse kohta. Selline hinnang ei asenda toetuse andja § 15 kohast otsust toetuse andmise otsuse

muutmise kohta.

Punkti 2 kohaselt on toetuse saajal õigus esitada oma seisukohad puuduste kõrvaldamise raames

ning eelnõu § 14 lõikes 2 sätestatud juhtudel. Õigus esitada seisukohti võimaldab toetuse saajal

selgitada asjaolusid, esitada täiendavaid andmeid ja dokumente ning vajaduse korral juhtida

tähelepanu toetuse andja menetluses esitatud asjaoludele. Paragrahvi 14 lõikes 2 sätestatud

juhtudel on tegemist haldusmenetluses ärakuulamisega, mille eesmärk on anda toetuse saajale

võimalus enne tema õigusi või kohustusi mõjutava otsuse tegemist oma seisukoht esitada.

Punkti 3 kohaselt on toetuse saajal õigus tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või

sellega lahutamatult seotud teabega avaliku teabe seaduses sätestatud korras. Õigus võimaldab

toetuse saajal saada teavet tema taotluse menetlemisel ja toetuse kasutamise kontrollimisel

kogutud või koostatud dokumentidest ulatuses, milles sellele teabele ei ole kehtestatud

juurdepääsupiirangut. Kui dokument sisaldab piiratud juurdepääsuga teavet, toimub teabele

juurdepääsu võimaldamine avaliku teabe seaduses sätestatud korras ja ulatuses.

Taotluste hindamisega seotud teabe puhul tuleb arvestada ka vajadusega tagada hindamise

sõltumatus ja erapooletus. Seetõttu ei tähenda toetuse saaja õigus tutvuda teda puudutava teabega

automaatselt õigust saada teavet, mille avaldamine võimaldaks tuvastada konkreetse hindaja antud

hinnangu või muid hindamisega seotud piiratud juurdepääsuga andmeid, kui nendele andmetele

juurdepääsu piiramiseks on seadusest tulenev alus.

Punkti 4 kohaselt on toetuse saajal õigus toetusest loobuda või toetus igal ajal täies ulatuses

tagastada. Õigus võimaldab toetuse saajal loobuda toetuse kasutamisest ka pärast taotluse

rahuldamise otsuse tegemist. Kui toetuse saaja on toetuse juba saanud, tuleb kasutamata või

tagastamisele kuuluv toetus tagastada toetuse andjale. Toetusest loobumine või selle tagastamine

ei välista kohustust täita määrusest või taotluse rahuldamise otsusest tulenevaid kohustusi ulatuses,

mis on nende olemusest tulenevalt kohaldatavad ka pärast toetusest loobumist või toetuse

tagastamist.

Paragrahviga 22 sätestatakse toetuse andja kohustused toetuse andmise ja kasutamise

korraldamisel. Toetuse andja peamised ülesanded on tagada taotlusvooru nõuetekohane

menetlemine, teha määruses ettenähtud otsused ja edastada need tähtajaks, kontrollida toetatavate

tegevuste elluviimist ja toetuse kasutamist ning tagada taotlejatele ja toetuse saajatele vajaliku

teabe, vormide ja juhendmaterjalide kättesaadavus.

Punkti 1 kohaselt peab toetuse andja edastama taotlejale või toetuse saajale määrusega

reguleeritud otsused määruses sätestatud tähtaja jooksul. Kohustus tagab menetluse õiguspärase

ja tõhusa korraldamise ning võimaldab taotlejal ja toetuse saajal oma õigustest ja kohustustest

õigeaegselt teada saada.

Punkti 2 kohaselt peab toetuse andja säilitama toetuse taotlemise, andmise ja muude dokumentide

ning teabega seotud tõendeid õigusaktides sätestatud tähtaja jooksul. Säilitamiskohustus on vajalik

toetuse andmise ja kasutamise õiguspärasuse kontrollimiseks ning võimalike järelevalve- ja

kontrollitoimingute tegemiseks. Säilitamise tähtaeg sõltub seejuures kohaldatavatest

õigusaktidest. Näiteks võib raamatupidamise seaduses sätestatud säilitamistähtaeg olla lühem kui

18

riigiabi käsitlevates õigusaktides ette nähtud tähtaeg. Riigiabi andmisel tuleb järgida eelnõu § 3

lõikes 10 sätestatud nõuet.

Punkti 3 kohaselt peab toetuse andja kontrollima toetatavate tegevuste elluviimist. Kontrolli

eesmärk on veenduda, et tegevused viiakse ellu taotluse rahuldamise otsuse ja määruse kohaselt,

toetuse kasutamine on eesmärgipärane ning toetuse saaja täidab talle pandud kohustusi. Kontrolli

tulemuste põhjal saab toetuse andja vajaduse korral rakendada määruses ja õigusaktides sätestatud

meetmeid, sealhulgas teha otsuse toetuse vähendamise või tagasinõudmise kohta.

Punkti 4 kohaselt peab toetuse andja tegema taotlus- ja aruandevormid ning asjakohased

juhendmaterjalid taotlejatele ja toetuse saajatele e-keskkonnas kättesaadavaks. Nõude eesmärk on

tagada taotlemiseks ja aruandluseks vajaliku teabe ning dokumentide ühetaoline ja hõlpsasti

kättesaadavus.

Punkti 5 kohaselt peab toetuse andja teavitama toetuse saajat viivitamata määruses ja muudes

toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest. Kohustuse eesmärk on tagada,

et toetuse saajal oleks võimalik arvestada tema tegevusi ja toetuse kasutamist mõjutavate õiguslike

muudatustega ning täita talle kehtestatud nõudeid nõuetekohaselt.

Punkti 6 kohaselt peab toetuse andja tegema muid määruses ja kohalduvates õigusaktides

sätestatud toiminguid. Tegemist on üldise viitega toetuse andja muudele ülesannetele, mis

tulenevad määrusest ja toetuse andmisele kohaldatavatest õigusaktidest.

Paragrahviga 23 sätestatakse toetuse andja õigused, mis on vajalikud toetuse andmise ja

kasutamise nõuetekohaseks korraldamiseks ning toetuse saaja kohustuste täitmise kontrollimiseks.

Punkti 1 kohaselt on toetuse andjal õigus kontrollida toetuse saaja juures tegevustega seotud

kuludokumente ja tegevuste elluviimist, sealhulgas toetuse kasutamise vastavust määrusele ja

taotluse rahuldamise otsusele. Kohapealse kontrolli käigus on võimalik kontrollida tegevuste

tegelikku toimumist ja edenemist, toetuse andmise aluseks olevate tulemuste saavutamist,

tegevustega seotud kulude ja tulude arvestust ning tehingute kajastamist raamatupidamises.

Samuti on toetuse andjal õigus kontrollida toetuse kasutamisega seotud dokumentide vastavust

toetuse saaja valduses olevatele dokumentidele ja andmetele.

Punkti 2 kohaselt on toetuse andjal õigus nõuda taotluses kirjeldatud tegevuste kestuse,

eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist. Täiendavate

andmete ja dokumentide nõudmise eesmärk on võimaldada toetuse andjal kontrollida tegevuste

nõuetekohast elluviimist, tulemuste saavutamist, kulude abikõlblikkust ning toetuse saaja muude

kohustuste täitmist.

Punkti 3 kohaselt on toetuse andjal õigus taotluse menetlemisel kontrollida taotleja suutlikkust

tasuda mitteabikõlblikud kulud. Toetust antakse üksnes juhul, kui taotlejal on võimalik katta

tegevuste elluviimisega seotud kulud, mida toetusest ei hüvitata. Nõude eesmärk on vähendada

riski, et toetuse saaja ei suuda kavandatud tegevusi ellu viia seetõttu, et tal puuduvad vahendid

mitteabikõlblike kulude katmiseks.

Punkti 4 kohaselt on toetuse andjal õigus jätta toetus välja maksmata ja/või nõuda toetus osaliselt

või täielikult tagasi, kui toetuse saaja rikub määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud

tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses, taotluse rahuldamise otsuses või määruses

sätestatust. Õiguse eesmärk on tagada, et toetust makstakse ja jäetakse toetuse saajale üksnes juhul,

kui toetuse andmise ja kasutamise tingimused on täidetud. Juba välja makstud toetuse

tagasinõudmisel lähtutakse eelnõu §-s 19 sätestatust.

19

Punkti 5 kohaselt on toetuse andjal õigus vähendada proportsionaalselt toetuse suurust juhul, kui

taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud tegevuste maksumus väheneb. Toetuse vähendamine peab

vastama tegevuste tegeliku maksumuse vähenemisele ning tagama, et toetuse suurus oleks

põhjendatud võrreldes toetatavate tegevuste tegeliku maksumusega.

Punkti 6 kohaselt on toetuse andjal õigus keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja

majanduslik olukord on halvenenud sellisel määral, et toetuse kasutamine või tegevuste

elluviimine on ohustatud. Samuti võib toetuse andja keelduda toetuse maksmisest juhul, kui

riigieelarvest Kultuuriministeeriumile eraldatava eelarve maht väheneb. Viimasel juhul on

tegemist toetuse maksmise võimaluse sõltuvusega toetuse andjale eraldatud eelarvevahendite

olemasolust. Toetuse andja hindab keeldumise vajadust ja ulatust konkreetseid asjaolusid

arvestades.

Punkti 7 kohaselt on toetuse andjal õigus keelduda toetuse maksmisest juhul, kui toetuse saajal on

tekkinud riigi ees maksu- või maksevõlg, mida ei ole ajatatud. Nõude eesmärk on tagada, et toetust

ei maksta isikule, kellel on riigi ees täitmata rahalised kohustused, mille tasumise tähtaeg on

saabunud.

Punkti 8 kohaselt võib toetuse andja eelnõu § 19 kohase tagasinõude ulatuse määramisel rakendada

kaalutlusõigust. Tagasinõude ulatuse määramisel arvestatakse rikkumise olemust, ulatust ja mõju

toetuse eesmärgipärasele kasutamisele ning järgitakse proportsionaalsuse põhimõtet.

Kaalutlusõigust rakendatakse eelnõu §-s 19 ja riigieelarve seaduses sätestatud tagasinõude aluste

ja piirangute piires.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu vähese tähtsusega abi ja grupierandiga hõlmatud riigiabi puudutavad sätted on Euroopa

Liidu vastava regulatsiooniga kooskõlas.

4. Eelnõu mõju

4.1. Sotsiaalsed mõjud (kultuur)

Eelnõu mõju on peamiselt positiivne. Eelnõuga luuakse loomingu valdkonnas tegutsevate

strateegiliste partnerorganisatsioonide toetamiseks ühtne ja valdkonnaülene süsteem. Toetus

võimaldab toetada organisatsioone, kes panustavad loomingu valdkondade arengusse,

rahvusvahelistumisse, professionaalsesse arengusse, koostöösse, nähtavusse ning valdkondliku

teadmusbaasi arendamisse. See toetab kultuuri arengukavas seatud eesmärki kujundada Eesti

kultuur elujõuliseks, arenevaks ja maailmale avatuks ning tagada tugev ja toimiv kultuurielu.

Senisest süsteemsemalt seotakse toetuse andmine konkreetse taotlusvooru fookusteemade ja

loomingu valdkondadega. Taotlusvooru avamise teates määratakse toetatavate tegevuste täpne

fookus kalendriaastate kaupa, voorus avatud loomingu valdkonnad ning valitavate

partnerorganisatsioonide arv. See võimaldab suunata piiratud eelarvevahendeid konkreetse

perioodi kultuuripoliitilistest eesmärkidest ja valdkondlikest vajadustest lähtudes.

Kolmeaastane partnerlusperiood annab toetuse saajatele senisest pikema planeerimishorisondi.

Kolmeaastase arengukava ja tegevuskava alusel saavad partnerorganisatsioonid kavandada oma

tegevusi ja nende rahastamist pikema perioodi vältel. See loob eeldused järjepidevamaks

tegevuseks ning võib parandada tegevuste kvaliteeti ja mõju.

Eelnõu toetab loomingu valdkonnas tegutsevate organisatsioonide professionaalse võimekuse,

koostöö ja rahvusvahelise võrgustumise arengut. Toetatavate tegevuste hulka kuuluvad muu

20

hulgas professionaalset arengut toetavad tegevused, loovisikutele võimaluste loomine,

rahvusvahelistumine, valdkondlik seire ja analüüs, koostöö ja võrgustumine ning loomingu ja

valdkonna nähtavuse suurendamine. Seeläbi võib eelnõu avaldada positiivset mõju nii loomingu

valdkondade arengule kui ka loovisikute ja teiste valdkonnas tegutsevate organisatsioonide

tegutsemiskeskkonnale.

Eelnõuga kehtestatakse senisest selgemad nõuded strateegiliseks partneriks valitavale

organisatsioonile, sealhulgas vähemalt viieaastase tegutsemiskogemuse nõue ning teatud

loomingu valdkondades täiendavad nõuded varasema tegevuse kohta. See aitab suunata toetust

organisatsioonidele, kellel on oma valdkonnas pikaajaline ja järjepidev tegevuskogemus ning

suutlikkus täita strateegilise partneri ülesandeid.

Mõningane negatiivne mõju võib kaasneda organisatsioonidele, kes uue süsteemi tingimustele ei

vasta või keda taotlusvooru tulemusena partnerorganisatsiooniks ei valita. Samuti ei avata iga

taotlusvooru raames kõiki loomingu valdkondi ega valita kõigist valdkondadest

partnerorganisatsioone. Mõju leevendab taotlusvooru tingimuste avalikustamine enne vooru

avamist ning hindamismetoodika avalikustamine, mis võimaldavad taotlejatel oma tegevusi ja

taotlust ette kavandada.

4.2. Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Eelnõu rakendamisega suureneb KuM-i töökoormus võrreldes senise korraldusega, kuna

ministeerium korraldab loomingu valdkonna partnerorganisatsioonide valimise, toetuse andmise

ja toetuse kasutamise kontrollimise ning korraldab partnerlusperioodi jooksul vahearuandluse ja

järgmiste kasutusaastate toetuse määramise.

Samas vähendab kolmeaastane partnerlusperiood vajadust korraldada sama organisatsiooni

toetamiseks uus taotlusvoor igal aastal. See võimaldab vähendada iga-aastase taotlusvooru

korraldamisega seotud koormust ning suunata tööaega rohkem toetuse kasutamise seirele,

partnerorganisatsioonidega koostööle ja tegevuste mõju hindamisele.

Eelnõu rakendamine võib suurendada ka taotlejate halduskoormust võrreldes tavapärase

üheaastase toetuse taotlemisega, kuna taotlejal tuleb esitada vähemalt kolmeaastane arengukava ja

sisuline tegevuskava ning kavandada tegevused ja eelarved toetuse perioodiks. Samas võimaldab

pikem partnerlusperiood vähendada vajadust esitada samade tegevuste kohta igal aastal uus

taotlus.

Eelnõu rakendamine ei too eeldatavalt kaasa olulist mõju teiste riigiasutuste töökorraldusele ega

olulisi ebasoovitavaid mõjusid.

5. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused

Eelnõu alusel toetuse andmist rahastatakse riigieelarvest. Plaanitav taotlusvooru maht

kalendriaastas on 3 836 756 eurot. Eelnõu ei mõjuta seda, kui suur on täpselt taotlusvooru eelarve,

vaid reguleerib põhimõtteid, kuidas olemasolevat raha taotlejate vahel jagatakse, sest

taotlusvoorude määrused ei reguleeri riigieelarve koostamise protsessi. Taotlusvoorude mahud

sõltuvad riigieelarve strateegiast, konkreetse eelarveaasta riigieelarvest ja kultuuripoliitilistest

prioriteetidest.

6. Eelnõu rakendamine ja jõustumine

Eelnõu jõustub üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

21

7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine

Eelnõu esitati õigusaktide kooskõlastamise infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Eesti Heliloojate Liidule, Eesti Interpreetide

Liidule, Eesti Esitajate Liidule, Music Estoniale, Eesti Pärimusmuusika Keskusele, Eesti

Muusikanõukogule, Eesti Nüüdismuusika Keskusele, Eesti Teatriliidule, Eesti Tantsunõukogule,

Eesti Kunstnike Liidule, Eesti Kirjanike Liidule, Eesti Lastekirjanduse Keskusele, Eesti

Arhitektide Liidule, Eesti Sisearhitektide Liidule, Eesti Maastikuarhitektide Liidule, Eesti

Disainerite Liidule, Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond ning Eesti Kujundusgraafikute

Liidule. Eelnõu kooskõlastati vaikimisi. Eelnõu kohta esitatud arvamused ning selgitused nendega

arvestamise või arvestamata jätmise kohta on esitatud seletuskirjale lisatud tabelis.

Kultuuriministeeriumi seisukohad kultuuriministri määruse

„Loomingu valdkonna partnerorganisatsioonide toetamise tingimused ja kord“

eelnõu kohta esitatud arvamustele

Arvamuse tegija Arvamuse sisu Kultuuriministeeriumi seisukoht

Music Estonia Music Estonia toetab Kultuuriministeeriumi eesmärki

kujundada loomingu valdkondades tegutsevate

organisatsioonidega pikaajaline strateegiline partnerlus.

Tervitame kolmeaastast partnerlusperioodi ja esimese

vooru kavandamist aastateks 2027–2029. Pikem

planeerimishorisont võimaldab sisukamat koostööd,

järjepidevaid tegevusi ning suuremat ja kestvamat mõju.

Leiame siiski, et partnerite valik ja toetuse suuruse

määramine peavad tuginema avatud taotlusvoorus

esitatud strateegiliste kavade sisulisele hindamisele. Praegune lahendus, mis on välja toodud seletuskirjas,

milles partnerite arv ja partnerile eraldatav toetussumma

määratakse ette ning järgmiste aastate toetusele seatakse

esimese aasta ülempiir, piirab võimalust arvestada

taotluste kvaliteeti, organisatsioonide tegelikke vajadusi

ja valdkonna arengut. Esitame järgmised tähelepanekud

ja muudatusettepanekud.

Selgitame. Strateegiline partnerlus lähtub avalikust huvist ja

riigi strateegilistest eesmärkidest ehk selle lähtekoht on riigi

poolt määratletud valdkondlik vajadus ja eesmärk, mille

täitmiseks otsitakse avatud konkursil sobivaim partner.

Sellest tulenevalt määrab toetuse andja enne vooru ka

rahalise raami, mille piires taotlejad esitavad oma sisulise

lahenduse.

Selline ülesehitus võimaldab hinnata konkureerivaid taotlusi

võrreldavamatel alustel: taotlejate lähteülesanne ja selle

täitmiseks kasutada olev toetuse maht on teada ning

hindamisel saab keskenduda sellele, milline taotleja pakub

seatud eesmärkide saavutamiseks kõige kvaliteetsemat ja

mõjusamat lahendust.

1. Mitte arvestatud. Partnerite arv määratakse enne

taotlusvooru avamist, lähtudes riigi strateegilistest

vajadustest, valdkondlikest prioriteetidest ja kasutada

olevast eelarvest. Toetusskeemi eesmärk ei ole toetuse

jagamine võimalikult paljude organisatsioonide vahel, vaid

strateegiliste partnerite toetamine piisavas mahus, et nad

1. Partnerite arv peaks kujunema sisulise hindamise

tulemusena (§ 3 lõige 4)

Eelnõu § 3 lõige 4 näeb ette valitavate partnerite arvu

avalikustamise loomingu valdkondade kaupa

taotlusvooru avamise teates. Mõistame vajadust

määratleda vooru fookus, avatud valdkonnad ja kasutada

olev eelarve. Partnerite täpse arvu eelnev fikseerimine

võib aga välistada sisukate ja valdkonda täiendavalt

panustavate taotluste rahastamise üksnes seetõttu, et ette

nähtud partnerite arv on täitunud.

Teeme ettepaneku määrata partnerite arv hindamise

tulemusena, lähtudes taotluste kvaliteedist,

kavandatavate tegevuste mõjust ja vastastikusest

täiendavusest ning kasutada olevast eelarvest.

Palume ühtlasi selgitada, milliste analüüside,

valdkondlike vajaduste ja konsultatsioonide alusel

kavandatakse partnerite arvu ja rahastamise jaotust.

Eelnõu ei nimeta konkreetseid ette valitud

organisatsioone, kuid seletuskirja § 10 selgituses nähakse

ette toetuse jaotuse avalikustamine valdkondade ja

taotlejate vahel juba vooru avamise teates. Palume

täpsustada, kuidas tagatakse, et partnerite valik

kujuneb tegeliku konkurentsi ja sisulise hindamise

tulemusena.

2. Taotleja peab saama põhjendada vajalikku

toetussummat (§ 10 lõige 2)

Eelnõu § 10 lõike 2 järgi avalikustatakse esimese

kalendriaasta toetuse suurus partneri kohta taotlusvooru

suudaksid järjepidevalt ja tulemuslikult panustada

valdkonna arengusse ning täita neile seatud ülesandeid.

Partnerite arvu eelnev määratlemine ei tähenda

organisatsioonide ettevalimist ega välista sisulist

konkurentsi. Taotlusvooru avamise teates avaldatakse

valdkonniti valitavate partnerite arv ja fookusteemad, et

taotlejatel oleksid enne taotluse esitamist selged ja võrdsed

tingimused. Hindamiskomisjoni ülesanne on hinnata

esitatud taotlusi kehtestatud hindamiskriteeriumide alusel

ning teha ettepanek sobivaima taotleja või taotlejate

valimiseks. Seega kujuneb partnerite valik sisulise

hindamise tulemusena, kuid valitavate partnerite arv lähtub

eelnevalt kindlaks määratud strateegilistest vajadustest ja

rahastamisvõimalustest.

2. Mitte arvestatud. Toetussumma määramisel lähtutakse

riigi strateegilistest vajadustest, valdkondlikest

prioriteetidest ja kasutada olevast eelarvest. Voorus

konkureerivad taotlejad sama strateegilise vajaduse

täitmiseks võrreldavas rahalises raamistikus ning hindamise

objekt on eeskätt kavandatud tegevuste kvaliteet, mõju ja

teostatavus etteantud rahaliste vahendite piires.

Kui taotlejad saaksid ise määrata taotletava toetussumma, ei

oleks riigil tõenäoliselt võimalik ühelegi taotlejale toetust

soovitud summas eraldada. Seetõttu määrab riik toetuse

andmiseks ette nähtud rahalise raamistiku, mille piires

taotleja kavandab oma tegevused ja koostab tegevuskava.

Selline korraldus võimaldab hinnata taotlusi võrreldavatel

alustel ning suunata toetuse tegevustesse, mis aitavad kõige

avamise teates. Seletuskiri täpsustab, et taotleja ei määra

ise taotletavat toetussummat, vaid kavandab tegevuskava

etteantud rahastamise mahu järgi. Meie hinnangul peaks

strateegiline taotlus lähtuma valdkonna

arenguvajadustest, eesmärkidest ja nende saavutamiseks

põhjendatud tegevuste mahust.

Teeme ettepaneku korraldada avatud taotlusvoor,

milles kõik nõuetele vastavad organisatsioonid

saavad esitada kolmeaastase strateegilise kava ja

põhjendada selle elluviimiseks vajalikku

toetussummat. Vooru avamise teates tuleks

avalikustada kogueelarve ja vajaduse korral põhjendatud

valdkondlikud eelarveraamid või toetuse ülempiirid.

Konkreetsele partnerile eraldatav summa peaks

kujunema hindamise tulemusena.

3. Kolmeaastane partnerlus vajab põhjendatud

rahastamispaindlikkust (§ 10 lõiked 3 ja 6)

Toetame kolmeaastase partnerluse stabiilsust, kuid §

10 lõikes 3 sätestatud keeld suurendada teise ja

kolmanda aasta toetust üle esimese aasta summa ei

arvesta kulude kasvu ega uusi arenguvajadusi.

Seletuskirjas soovitatakse inflatsiooni tõttu kavandada

järgmistel aastatel vähem tegevusi, suurendada

omaosalust või kaasata rohkem muud rahastust. Selline

lahendus võib vähendada partnerluse sisulist mõju ning

panna kasvava rahastamisriski organisatsioonidele.

Music Estonia kogemus näitab pikaajalise rahastamise

jäikuse mõju. Meie toetuse lähtetase on püsinud

muutumatuna kaheksa aastat: kuuel aastal oli toetus 105

tulemuslikumalt saavutada valdkondlikke eesmärke.

Toetussumma etteandmise eesmärk ei ole piirata taotleja

võimalust kavandada sisulist ja ambitsioonikat tegevuskava,

vaid tagada toetuse sihipärane ja strateegiliste prioriteetidega

kooskõlas olev kasutamine.

3. Selgitame. Kolmeaastase partnerluse kavandamisel peab

partner arvestama eeldatava kulude kasvuga ning

kavandama oma tegevused ja eelarve selliselt, et need

oleksid teostatavad kogu partnerlusperioodi jooksul

etteantud rahaliste vahendite piires. Toetuse suuruse

määramisel tuleb lähtuda riigi strateegilistest vajadustest,

valdkondlikest prioriteetidest ja riigieelarve võimalustest.

Eelnõu § 10 lõige 6 võimaldab eraldada partnerile

lisarahastust juhul, kui toetuse andja teeb partnerile

ettepaneku täiendava tegevuse elluviimiseks. Tegemist on

võimalusega rahastada partnerlusperioodi jooksul

lisanduvaid tegevusi, mitte mehhanismiga partneri

tavapäraste tegevuskulude või kulude kasvu katmiseks.

Täiendava tegevuse vajaduse ja selle rahastamise otsustab

toetuse andja, lähtudes valdkondlikest vajadustest ja eelarve

võimalustest. Partner võib teha toetuse andjale ettepaneku

täiendava tegevuse elluviimiseks, kuid ettepaneku esitamine

ei anna õigust lisarahastusele.

4. Mitte arvestatud. Hindamise tulemus mõjutab partnerite

valikut, kuid ei mõjuta partnerite arvu ega toetuse suurust.

Partnerite arv ja toetussummad määratakse kindlaks enne

taotlusvooru avamist, lähtudes riigi strateegilistest

vajadustest ja kasutada olevast eelarvest.

Hindamiskomisjoni ülesanne on hinnata taotlusi kehtestatud

000 eurot aastas ning kahel viimasel aastal on see olnud

solidaarses kärpes, st et kaheksa aasta jooksul oleme

saanud sama või vähendatud toetust. Samal ajal on

kasvanud palgakulud, üldine hinnatase ja

käibemaksumäära tõus (oleme mitte km-kohuslased),

mis on suurendanud kõik kulukoormust. Lisaks on

märkimisväärselt arenenud organisatsiooni tegevuste

sisu ja kasvanud valdkonna arenguvajadused. Senise

rahastustaseme sidumine kolmeks aastaks esimese

aasta ülempiiriga süvendaks erinevust tegevuste

tegelikusse ja toetuse vahel.

Välisrahastust ei saa käsitada kindla asendusena

põhitegevuse piisavale rahastamisele. Music Estonia

osaleb igal aastal maksimaalselt Euroopa Liidu

projektitaotlustes, millel on samuti tekkinud

vahepealsetel aastatel piirmäär, lisaks nõuavad need

mahukat omafinantseeringut. Konkurents on tänu

ebastabiilsetele baasstruktuuridele Euroopas kasvav

mure.

Eelnõu § 10 lõige 6 võimaldab lisarahastust juhul, kui

toetuse andja teeb partnerile ettepaneku täiendava

tegevuse elluviimiseks. See on vajalik paindlikkus, kuid

palume sätestada lisarahastamise menetlus ja summa

määramise alused ning selgitada, kas ja kuidas saab

partner ise teha ettepaneku täiendava tegevuse

rahastamiseks.

4. Hindamismetoodika peab oleme seoses

rahastamisotsusega (§-d 12 ja 13)

kriteeriumide alusel ja teha ettepanek partnerite valikuks,

mitte muuta taotlusvooru rahalist raamistikku.

Hindamismetoodika avalikustatakse taotlusvooru avamise

päeval koos teiste taotlusvooru dokumentidega. Nende

põhjal on taotlejal võimalik tutvuda hindamiskriteeriumide,

paremusjärjestuse kujunemise ja võrdsete

hindamistulemuste lahendamise põhimõtetega.

Toetussumma määramine ei sõltu hindamistulemusest, sest

toetuse rahaline raamistik on taotlejatele ette teada.

5. Mitte arvestatud. Taotlusvoorus jaotamata jäävad

vahendid ei too automaatselt kaasa teistele partneritele

eraldatava toetuse suurendamist. Vajaduse korral saab

toetuse andja korraldada uue taotlusvooru, et leida partner

valdkonda, kus sobivat taotlust ei esitatud või teha sama

valdkonna partnerile ettepaneku viia ellu ka nö ülejäänud

tegevused. Viimasel juhul on võimalik eraldada täiendavat

toetust eelnõu § 10 lõikes 6 sätestatud tingimustel.

Toetame § 12 lõikes 3 sätestatud kriteeriume, sealhulgas

tegevuste kvaliteedi ja mõju, organisatsiooni suutlikkuse

ning eelarve põhjendatuse ja kuluefektiivsuse hindamist.

Etteantud toetussumma korral saab küll võrrelda sama

summa eest kavandatud tegevusi, kuid hindamine ei

võimalda piisavalt arvestada erinevate strateegiliste

kavade põhjendatud rahastamisvajadust. Sel juhul jääb

ebaselgeks jääb, kuidas mõjutab hindamistulemus

partnerite arvu, toetuse suurust ja eelarve jaotust.

Ettepanek on siduda §-des 12 ja 13 sisuline hindamine

selgelt rahastamisotsusega. Hindamis-metoodikas

tuleks kirjeldada kriteeriumide osakaale,

paremusjärjestuse kujunemist ja võrdsete tulemuste

lahendamist ning seda, kuidas määratakse toetussumma

ja otsustatakse taotluse osaline rahuldamine. Komisjonil

peaks olema õigus teha põhjendatud ettepanek nii

partnerite valiku kui ka eraldatavate summade

kohta. Osalise rahastamise korral tuleb taotlejaga kokku

leppida teostatav tegevuskava ja oodatavad tulemused.

Seletuskirjas rõhutatud võrdne ja läbipaistev

kohtlemine eeldab, et ette teada hindamisreeglid

mõjutavad tegelikult valikut ja rahastamist.

5. Kasutamata või vabanevate vahendite kasutamise

kord peab olema selge

Palume täpsustada, mis saab vahenditest juhul, kui

mõni taotlus jäetakse rahuldamata või osa vooru

eelarvest jääb muul põhjusel jaotamata. Kas neid

vahendeid saab suunata teistele sisuliselt tugevatele

taotlustele, sealhulgas nende põhjendatud

rahastamisvajaduse katmiseks või korraldatakse täiendav

voor?

Eelnõu § 6 lõiked 3 ja 4 võimaldavad vahepealse vooru

partneri loobumise või vahearuande kinnitamata jätmise

korral. Need sätted ei anna siiski selget vastust esialgses

voorus jaotamata jäävate vahendite kasutamise kohta.

Teeme ettepaneku sätestada määruses vahendite

ümberjaotamise ja vajaduse korral täiendava vooru

korraldamise alused.

Muusikavaldkond on viimase kümne aasta jooksul

jõudsalt arenenud ning valdkonnas tegutseb mitmeid

tugevaid ja professionaalseid organisatsioone, kellel on

võimekus panustada strateegilise partnerina

kultuuripoliitika eesmärkide saavutamisse. Leiame, et

partnerite valik, arv ja rahastamise maht peaksid

kujunema esitatud strateegiliste kavade kvaliteedi,

kavandatud tegevuste mõju ja põhjendatud

rahastamisvajaduse hindamise tulemusena. Nii

võimaldab pikaajaline partnerlus toetada valdkonna

tänaseid arenguvajadusi ja organisatsioonide tugevusi.

Palume eelnõud ja seletuskirja eeltoodud ettepanekutest

lähtudes täiendada ning selgitada kavandatava valiku- ja

rahastamismudeli aluseid. Leiame samuti, et ühine

arutelu enne toetusvooru avamist on väga oluline –

antud voor mõjutab strateegilist tööd tegevate asutuste

kolmeaastast tulevikku, mistõttu on oluline seda avatult

kujundada.

Eesti Arhitektide

Liit

1. Märgime, et 10 tööpäeva on nõnda põhimõtteliste

muudatuste tagasisidestamiseks liiga lühike aeg.

2. Lõige 5 p 2 sätestab, et igal aastal peab taotleja olema

taotlusele eelnenud viie aasta jooksul igal aastal

korraldanud vähemalt ühe “rahvusvahelise

suursündmuse”. Juhime tähelepanu, et seni on

valdkonnas käsitletud rahvusvaheliste suursündmustena

Tallinna Arhitektuuribiennaali ja Veneetsia

arhitektuuribiennaali Eesti paviljoni. Eestis ei leidu aga

organisatsiooni, kes oleks viimase viie järjestikuse aasta

jooksul igal aastal üht neist korraldanud. Teeme

ettepaneku nõuda ühe rahvusvahelise suursündmuse

korraldamist toetusperioodi peale kokku.

3. Juhime tähelepanu põhimõttelisele asümmeetriale

toetuse andja ja toetuse saaja kohustuste ning riskide

jaotuses rahastuse ja tegevuskava osas. Taotlejalt

nõutakse siduvat 3-aastast eelarvestatud tegevuskava,

kuid toetuse andja määrab rahastuse igal aastal eraldi

ning võib seda ühepoolselt vähendada. Eelarve

vähendamisel ei maanda tegevuskava kärpimine

(muudatustaotlus) organisatsiooni pikaajalisi lepingulisi

riske. Suursündmuste ja rahvusvaheliste projektide puhul

võetakse kohustused ette aastateks ning rahastuse

vähenemine võib tuua kaasa leppetrahve ja mainekahju.

Lahendusena teeme ettepaneku täiendavate kaitsvate

garantiide seadmist, et maandada taolisi riske ja jagada

vastutust.

1. Selgitame. Kaasamise hea tava kohaselt tuleb

huvirühmadele anda tagasiside esitamiseks piisavalt aega.

Käesoleval juhul on tagasiside esitamiseks antud kümme

tööpäeva, mis on ministri määruse eelnõude

kooskõlastamisel tavapärane tähtaeg.

2. Arvestatud. Muudame eelnõu sõnastust nii, et taotleja

peab olema taotlusele eelnenud viie aasta jooksul

korraldanud vähemalt ühe rahvusvahelise suursündmuse.

3. Mitte arvestatud. Mõistame, et pika ettevalmistusajaga

rahvusvaheliste projektide ja suursündmuste puhul võib

rahastamise ebakindlus tekitada organisatsioonidele

täiendavaid riske. Samas lähtub toetuse andmine riigieelarve

seaduse (RES) loogikast, mille kohaselt kavandatakse ja

kinnitatakse riigieelarve üheks eelarveaastaks. Seetõttu ei

ole võimalik tagada kolmeaastaseks perioodiks toetuse

eraldamist muutumatus summas ega välistada täielikult

tulevaste eelarveotsuste mõju.

Kui riigi üldisest majanduslikust olukorrast tulenevalt tekib

vajadus vähendada Kultuuriministeeriumi valitsemisala

eelarvet ja see mõjutab ka taotlusvooru eelarvet, võib toetuse

andjal tekkida vajadus vähendada partneritele eraldatavaid

toetusi. Selline vajadus ei tulene partneri tegevusest, vaid

riigieelarve võimaluste muutumisest. Määrusega ei ole

võimalik välistada riigieelarve muutmisest tulenevaid riske

ega võtta riigile kohustusi, mis piiraksid tulevaste

eelarveotsuste tegemist.

Toetuse vähendamisel tuleb vastavalt üle vaadata ka partneri

tegevuskava ja selle täitmisega seotud kohustused. Kui

toetuse vähenemise tõttu ei ole võimalik kõiki kavandatud

tegevusi kokkulepitud mahus ellu viia, ei saa toetuse andja

nõuda tegevuskava täielikku täitmist esialgses mahus.

Muudetud tegevuskava peab arvestama vähendatud

rahastuse ja sellest tulenevate võimalustega.

Kolmeaastase tegevuskava eesmärk on tagada partnerluse

strateegiline järjepidevus ja võimaldada tegevusi

pikemaajaliselt kavandada. Tegevuskava elluviimisel tuleb

siiski arvestada, et toetuse eraldamine ja selle suurus

sõltuvad riigieelarve võimalustest. Seetõttu ei ole võimalik

kehtestada garantiid, mis tagaks toetuse säilimise kogu

partnerlusperioodiks sõltumata eelarve muutumisest.

Eesti

Maastikuarhitektide

Liit

Eesti Maastikuarhitektide Liit toetab eelnõu üldist

eesmärki kujundada riigi ja loomingu valdkonna

organisatsioonide vahel pikaajaline, läbipaistev ja

sisuline koostöö. Kolmeaastase partnerlusmudeli

loomine on oluline samm valdkondlike

organisatsioonide tegevuse järjepidevuse,

professionaalse arengu ja rahvusvahelise

konkurentsivõime toetamisel.

Samas leiame, et eelnõus on mitmeid tingimusi, mis

võivad piirata erialaorganisatsioonide võimalusi

strateegilise partnerina tegutseda. Eelkõige puudutab see

loomeliitude välistamist, arhitektuurivaldkonna

eripärade arvestamist, varasema tegevuskogemuse

nõudeid ning kolmeaastase partnerluse rahastamise

tingimusi.

1.Mitte arvestatud. Toetusskeem on kujundatud loomingu

valdkondade strateegiliste partnerorganisatsioonide

toetamiseks. Taotlejate ringi määramisel on lähtutud

toetusskeemi eesmärgist ja vajadusest eristada strateegiliste

partnerite tegevust muudest valdkondlikest ülesannetest,

sealhulgas loomeliitude seadusest tulenevate ülesannete

täitmisest. Loomeliitude välistamine aitab hoida

toetusskeemi selget eesmärki ja vältida erinevate

toetusmeetmete ülesannete kattumist.

Loomeliidu staatus ei tähenda, et organisatsiooni tegevus või

valdkondlik panus oleks vähem oluline. Piirang tuleneb

toetusskeemi ülesehitusest ega põhine hinnangul konkreetse

organisatsiooni pädevusele või võimekusele. Seetõttu ei pea

me põhjendatuks muuta taotlejale esitatavaid nõudeid

üksnes organisatsiooni õigusliku staatuse alusel.

2. Mitte arvestatud. Toetusmeede lähtub kultuuripoliitikas

määratletud loomingu valdkondadest, mille hulka kuulub

Esitame järgnevalt oma tähelepanekud ja

muudatusettepanekud.

1. Loomeliitude välistamine toetuse taotlejate hulgast

(§ 4 lg 2 p 2)

Eelnõu § 4 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei või

arhitektuurivaldkonna taotlejaks olla loomeliit

loovisikute ja loomeliitude seaduse tähenduses.

Eesti Maastikuarhitektide Liit on nimetatud seaduse

alusel tunnustatud loomeliit. Seega välistab kavandatav

säte EMALi toetuse taotlejate hulgast juba formaalse

staatuse tõttu, sõltumata organisatsiooni tegevusest,

kogemusest, valdkondlikust pädevusest või võimekusest

täita strateegilise partneri ülesandeid.

Peame sellist piirangut ebapiisavalt põhjendatuks.

Loomeliidu staatus ei ole vastuolus strateegilise

partnerorganisatsiooni eesmärkidega. Vastupidi –

loomeliitude põhikirjaliste ülesannete hulka kuuluvad

sageli just need tegevused, mida määrusega soovitakse

toetada: eriala arendamine, professionaalse tegevuse

toetamine, rahvusvaheline koostöö, valdkonna

esindamine ning ühiskondliku teadlikkuse

suurendamine.

Eelnõu seletuskirjas põhjendatakse loomeliitude

välistamist toetusskeemi ülesehituse ja eesmärgiga, kuid

ei selgitata piisavalt, miks tunnustatud loomeliit ei võiks

täita strateegilise partnerorganisatsiooni ülesandeid.

arhitektuur. Meetme raames ei ole eesmärk kujundada eraldi

toetusliine arhitektuuri eri tegevussuundadele ega tagada

igale erialale eraldi partnerorganisatsiooni valimist.

Arhitektuurivaldkonna partneri valikul hinnatakse

tegevuskava vastavust valdkonna arenguvajadustele ja

Kultuuri arengukava eesmärkidele. Taotleja saab

tegevuskavas käsitleda arhitektuurivaldkonna eri erialade

vajadusi ja kavandada nende arendamiseks vajalikke

tegevusi. Partnerite arv määratakse taotlusvooru avamise

teates, lähtudes kultuuripoliitilistest eesmärkidest ja

kasutada olevast eelarvest.

3. Osaliselt arvestatud. Muudame nõuet nii, et taotleja peab

olema taotluse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul

korraldanud vähemalt ühe rahvusvahelise suursündmuse.

Rahvusvahelise suursündmuse korraldamise nõue jääb

kehtima, kuid seda ei pea täitma igal aastal. Ülejäänud

nõuded jäävad kehtima, kuna need on kehtestatud

arhitektuurivaldkonna strateegilise partneri

tegevusvõimekuse ja valdkondliku panuse hindamiseks.

4. Mitte arvestatud. Arhitektuurivaldkonna taotlejale

kehtestatud tegevusnõuete eesmärk on tagada, et

strateegilise partneri ülesandeid täitval organisatsioonil

oleks pikaajaline ja järjepidev valdkondlik tegevus. Seetõttu

peab taotleja vastama määruses sätestatud nõuetele,

sealhulgas olema täitnud nõutud tegevused igal taotluse

esitamisele eelnenud viiel aastal. Üksnes tegevuste

kogumahu ja mõju hindamine ei taga nõutud tegevuste

järjepidevust. Rahvusvahelise suursündmuse korraldamise

nõuet muudetakse eraldi, nii et seda tuleb täita vähemalt ühel

Samuti ei selgu, millisel viisil on tagatud nende tegevuste

rahastamine, mida loomeliidud täidavad valdkonna

arendamiseks ja mis ei pruugi olla kaetud teiste

toetusmeetmetega.

Ettepanek:

Palume muuta § 4 lõike 2 punkti 2 selliselt, et loomeliidu

staatus ei välistaks organisatsiooni osalemist

taotlusvoorus.

Võimalik sõnastus: „Taotleja ei ole ametiühing ametiühingute seaduse

tähenduses, kui ta on etenduskunsti, muusika, disaini või

arhitektuuri valdkonna taotleja.“

Ühtlasi palume selgitada, millistel sisulistel kaalutlustel

on loomeliitude välistamine vajalik ning kuidas tagatakse

loomeliitude täidetavate valdkondlike ülesannete

järjepidev rahastamine.

Leiame, et võimaliku topeltrahastamise vältimiseks

tuleks piirata samade tegevuste ja kulude korduvat

rahastamist, mitte välistada organisatsioone nende

õigusliku staatuse alusel.

2. Arhitektuurivaldkonna mitmekesisuse ja

maastikuarhitektuuri eripära arvestamine (§ 1, § 3 ja

§ 12)

Eelnõus käsitletakse arhitektuuri ühtse loomingu

valdkonnana. Samas hõlmab arhitektuurivaldkond mitut

iseseisva erialase pädevuse, organisatsioonilise

korral eelnenud viie aasta jooksul. Ülejäänud tegevusnõuded

jäävad kehtima senisel kujul.

5. Mitte arvestatud. Kolmeaastase partnerluse eesmärk on

tagada valdkondlike tegevuste strateegiline järjepidevus ja

võimaldada neid pikemaajaliselt kavandada. Samas lähtub

toetuse eraldamine riigieelarve seaduse (RES) loogikast,

mille kohaselt kinnitatakse riigieelarve üheks

eelarveaastaks. Seetõttu ei ole võimalik tagada toetuse

eraldamist muutumatus summas kogu partnerlusperioodiks.

Kui rahastuse vähenemise tõttu ei ole võimalik kõiki

kavandatud tegevusi esialgses mahus ellu viia, ei saa nõuda

nende täielikku täitmist esialgses mahus ka partnerilt.

Tegevuskava muutmine peab lähtuma vähendatud

rahastusest ning olema toetuse andjaga kooskõlastatud.

Teise ja kolmanda aasta toetuse suurendamise võimalust ei

nähta ette, sest partnerite toetussummad määratakse kindlaks

taotlusvooru avamisel ning lähtuvad riigi strateegilistest

prioriteetidest ja kasutada olevast eelarvest. Täiendava

rahastuse võimalus on ette nähtud eelnõu § 10 lõikes 6 juhul,

kui toetuse andja teeb partnerile ettepaneku täiendava

tegevuse elluviimiseks. See ei ole mõeldud partneri

tavapäraste tegevuskulude kasvu katmiseks.

Järgmiste aastate rahastuse kavandamisel lähtutakse

riigieelarve koostamise ja kinnitamise ajakavast. Tulevaste

eelarveotsuste mõju ei ole võimalik täielikult välistada ega

tagada rahastuse muutumisest sõltumatut kolmeaastast

rahalist kindlust.

esindatuse ja tegevussuundadega valdkonda, sealhulgas

arhitektuuri, sisearhitektuuri ja maastikuarhitektuuri.

Nende erialade ühine eesmärk on kvaliteetse

elukeskkonna kujundamine, kuid nende professionaalsed

tegevused, rahvusvahelised koostöövõrgustikud,

ühiskondlik roll ja arenguvajadused on erinevad.

Maastikuarhitektuuril on oluline roll avaliku ruumi

kvaliteedi, kliimamuutustega kohanemise, elurikkuse,

rohevõrgustike, sademevee juhtimise ning tervisliku ja

ligipääsetava elukeskkonna kujundamisel. Nende

teemade käsitlemine eeldab valdkonnaspetsiifilist

pädevust ja järjepidevat erialast tegevust.

Eelnõu § 3 lõike 4 kohaselt määratakse valitavate

partnerorganisatsioonide arv valdkondade kaupa

kindlaks taotlusvooru avamise teates. Seejuures ei ole

määruses sätestatud põhimõtteid, mille alusel tagatakse

arhitektuurivaldkonna erinevate erialade esindatus.

Kui arhitektuurivaldkonnas valitakse üks

partnerorganisatsioon, võib tekkida olukord, kus selle

tegevuskava ei hõlma piisavalt teiste arhitektuurierialade

vajadusi.

Ettepanekud:

 Täpsustada määruses või selle seletuskirjas, et

arhitektuurivaldkond hõlmab ka

maastikuarhitektuuri ja sisearhitektuuri.

 Sätestada põhimõte, et partnerorganisatsioonide

valikul ja tegevuskavade hindamisel arvestatakse

6. Mitte arvestatud. Riigieelarve seaduse § 55 lõike 3

kohaselt kohustub riigisisese projektipõhise toetuse saaja

kandma toetuse kasutamata jäägi toetuse andjale tagasi.

Seega ei ole kasutamata toetuse järgmisse eelarveaastasse

ülekandmine üldjuhul lubatud. Kolmeaastane partnerlus

võimaldab kavandada tegevusi pikemaajaliselt, kuid toetuse

kasutamine toimub eelarveaastate kaupa. Ministri

määrusega ei saa teha erandit riigieelarve seaduses

sätestatud nõuetest ega kehtestada kasutamata toetuse jäägi

järgmisse eelarveaastasse ülekandmise võimalust.

7. Selgitame. Hindamismetoodika, milles täpsustatakse

hindamiskriteeriume, nende kaalu ja hindamise aluseid,

avalikustatakse koos taotlusvooru avamise teatega. Seega on

taotlejatele enne taotluse esitamist teada, milliseid asjaolusid

hindamisel arvestatakse ja kuidas neid hinnatakse.

Hindamisel lähtutakse hindamismetoodikas sätestatud

alustest. Hindamiskomisjoni töösse on võimalik kaasata

valdkondliku pädevusega eksperte, et tagada taotluste

sisuline ja valdkonna eripära arvestav hindamine.

Organisatsiooni tegevuse kvaliteeti ja mõju ei hinnata

üksnes tegevuste rahalise mahu või osalejate arvu põhjal,

vaid hindamisel lähtutakse avaldatud

hindamiskriteeriumidest ja -metoodikast.

8. Osaliselt arvestatud. Vahearuanne esitatakse 1.

detsembriks, mistõttu ei kajasta see niikuinii kogu

kalendriaasta tegevusi ja kulusid. Esimese aasta

vahearuandest ajaliselt välja jäävad tegevused kajastatakse

teise aasta vahearuandes. Aruande esitamise tähtaega ei ole

võimalik nihutada, sest aruande alusel hinnatakse ka partneri

arhitektuurivaldkonna erinevate erialade

vajaduste ja esindatusega.

 Võimaldada arhitektuurivaldkonnas mitme

partnerorganisatsiooni valimist või

organisatsioonide ühiste tegevuskavade

esitamist.

 Tagada hindamiskomisjonis või kaasatavate

ekspertide kaudu erinevate arhitektuurierialade,

sealhulgas maastikuarhitektuuri pädevus.

Peame oluliseks, et arhitektuurivaldkonna käsitlemine

ühe loomingu valdkonnana ei tooks kaasa selle erialase

mitmekesisuse vähenemist riiklikus rahastamises.

3. Arhitektuurivaldkonna taotlejale kehtestatud

rahvusvahelise suursündmuse korraldamise nõue (§ 4

lg 5 p 2)

Eelnõu § 4 lõike 5 kohaselt peab arhitektuurivaldkonna

taotleja olema taotluse esitamisele eelneva viie aasta

jooksul igal aastal täitnud kõik kolm loetletud

tegevusnõuet.

Punktis 2 on muu hulgas sätestatud vähemalt ühe

rahvusvahelise suursündmuse korraldamise kohustus.

Peame sellist nõuet liiga kitsaks ning väiksemate

erialaorganisatsioonide suhtes ebaproportsionaalseks.

Rahvusvahelist koostööd on võimalik tulemuslikult

edendada mitmel viisil: osaledes rahvusvahelistes

erialavõrgustikes, korraldades seminare ja näitusi,

senist tegevust ja järgmise aasta toetuse eraldamise eeldusi.

Samasugust aruandluse ajastust on rakendatud ka teiste

valdkondade strateegiliste partnerite puhul ning see ei ole

teadaolevalt probleeme tekitanud.

Aruandes esinevate puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse

andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva. Seega on

toetuse saajal võimalik aruande täpsustamiseks ja puuduste

kõrvaldamiseks vajaduse korral lisaaega kasutada.

Määruse § 20 punkti 5 kohane kolme tööpäeva pikkune

tähtaeg puudutab toetuse andja nõudmisel selgituste ja

andmete esitamist. Arvestame tehtud ettepanekuga ning

muudame kolm tööpäeva viieks tööpäevaks.

Aruandlus ongi kavandatud võimalikult lihtsa ja

proportsionaalsena, arvestades toetuse eesmärki ja vajadust

kontrollida riigieelarve vahendite kasutamist.

kaasates väliseksperte, esindades Eestit rahvusvahelistel

sündmustel ning osaledes ühistes arendusprojektides.

Rahvusvahelise suursündmuse korraldamine ei ole ainus

ega tingimata kõige mõjusam rahvusvahelistumise vorm.

Lisaks puudub eelnõus rahvusvahelise suursündmuse

määratlus. Ei ole selge, milline peab olema sündmuse

osalejate arv, rahvusvaheline ulatus, eelarve või muu

tunnus, et see vastaks kehtestatud tingimusele.

Samuti juhime tähelepanu sellele, et disainivaldkonna

taotlejatele kehtestatud rahvusvahelistumise nõuded ei

sisalda samaväärset iga-aastase suursündmuse

korraldamise kohustust.

Ettepanek:

Palume jätta § 4 lõike 5 punktist 2 välja kohustus

korraldada vähemalt üks rahvusvaheline suursündmus

aastas.

Soovitame asendada selle rahvusvahelise koostöö ja

rahvusvahelistumise tegevuste järjepidevuse nõudega,

mis võimaldab arvestada erinevaid rahvusvahelise

tegevuse vorme.

Näiteks: „Arhitektuurivaldkonna rahvusvahelistumise toetamine

rahvusvahelises koostöös, võrgustikes või projektides

osalemise, rahvusvaheliste ekspertide ja partnerite

kaasamise, Eesti arhitektuuri rahvusvahelise

tutvustamise, rahvusvaheliste sündmuste korraldamise

või nendel osalemise kaudu.“

4. Viie aasta tegevusnõuete hindamise paindlikkus (§

4 lg 5)

Eelnõu näeb ette, et arhitektuurivaldkonna taotleja peab

olema täitnud kõik kolm tegevusnõuet igal taotluse

esitamisele eelneval viiel aastal.

Leiame, et selline nõue ei arvesta piisavalt

erialaorganisatsioonide tegevuse tsüklilisust.

Näiteks võivad rahvusvahelised konverentsid,

erialanäitused, arenguprogrammid ja muud

suuremahulised ettevõtmised toimuda üle aasta või

mitmeaastase ettevalmistusperioodiga.

Organisatsiooni professionaalsust ja tegevuse

järjepidevust ei saa seetõttu hinnata üksnes selle järgi,

kas igal kalendriaastal on toimunud kõik määruses

nimetatud tegevused.

Lisaks rakenduks uus nõue tagasiulatuvalt

organisatsioonide senise tegevuse hindamisele, kuigi

organisatsioonid ei saanud eelnevatel aastatel oma

tegevuskavasid kavandades nende tingimustega

arvestada.

Ettepanek:

Palume muuta § 4 lõike 5 sissejuhatavat sõnastust

selliselt, et tegevuste täitmist hinnatakse eelneva viie

aasta jooksul tervikuna, arvestades tegevuste

järjepidevust, ulatust ja mõju.

Võimalik sõnastus: "Lisaks lõigetes 1 ja 2 sätestatule peab

arhitektuurivaldkonna taotleja olema taotluse esitamisele

eelneva viie aasta jooksul järjepidevalt ellu viinud

järgmisi tegevusi, arvestades nende tegevuste kogumahtu

ja mõju.“

Selline lähenemine võimaldaks hinnata organisatsiooni

tegelikku võimekust ja tegevuse kvaliteeti, säilitades

samal ajal nõude pikaajalisele valdkondlikule

kogemusele.

5. Kolmeaastase partnerluse rahastamise kindlus (§

10)

Eelnõu kohaselt valitakse partnerorganisatsioon kolmeks

aastaks ning taotleja peab esitama sama perioodi

hõlmava arengukava, tegevuskava ja eelarve.

Samas näeb § 10 lõige 3 ette, et teise ja kolmanda

kalendriaasta toetus ei või olla suurem kui esimese aasta

toetus, kuid võib olla väiksem, kui Kultuuriministeeriumi

valitsemisala eelarves toimuvad muudatused.

Mõistame, et riigieelarve koostamine on aastapõhine

ning tulevaste aastate eelarvevahendid sõltuvad

riigieelarvelistest otsustest.

Samas võib selline korraldus tekitada

partnerorganisatsioonile olulise ebakindluse, sest

kolmeaastase tegevuskava elluviimine eeldab sageli

pikemaajaliste kohustuste võtmist, töötajate ja

koostööpartnerite kaasamist ning rahvusvaheliste

tegevuste ettevalmistamist.

Samuti ei arvesta teise ja kolmanda aasta toetuse ülempiir

võimalike kulude suurenemise ega tegevuste

põhjendatud laienemisega.

Ettepanekud:

 Sätestada, et rahastuse vähenemise korral on

partnerorganisatsioonil õigus tegevuskava,

tulemusi ja eelarvet proportsionaalselt muuta.

 Täpsustada, et rahastuse vähenemisest tingitud

kokkulepitud tegevuste vähendamine ei ole

iseenesest toetuse tingimuste rikkumine.

 Võimaldada põhjendatud juhtudel teise ja

kolmanda aasta toetuse suurendamist, kui selleks

on olemas eelarvevahendid ning tegevuste

laiendamine toetab määruse eesmärke.

 Näha ette partnerorganisatsiooni võimalikult

varajane teavitamine järgmise aasta rahastuse

muudatustest.

Kolmeaastase partnerluse eesmärk peaks olema lisaks

pikemale planeerimisperioodile ka suurem kindlus

kokkulepitud tegevuste elluviimisel.

6. Toetuse kasutamise aastapõhisus ja vahendite

ülekandmise võimalus (§ 9 ja § 18)

Eelnõu § 9 kohaselt on iga toetuse kasutamise

kalendriaasta abikõlblikkuse periood 1. jaanuarist kuni

31. detsembrini.

Samuti tuleb § 18 kohaselt tagastada toetuse kasutamata

jääk.

Mõistame aastapõhise eelarvestamise vajadust, kuid

juhime tähelepanu sellele, et mitmed valdkondlikud

tegevused, eelkõige rahvusvahelised koostööprojektid,

näitused ja konverentsid, ei pruugi järgida kalendriaasta

piire.

Kolmeaastase partnerluse puhul oleks otstarbekas

võimaldada põhjendatud juhtudel tegevuste ja nendega

seotud vahendite ülekandmist järgmisse

kalendriaastasse, kui tegevused jäävad kinnitatud

kolmeaastase tegevuskava raamidesse.

Ettepanek:

Palume kaaluda regulatsiooni täiendamist selliselt, et

toetuse andja nõusolekul oleks võimalik kasutamata

vahendeid järgmisse kalendriaastasse üle kanda sama

partnerlusperioodi jooksul.

See võimaldaks vahendeid kasutada otstarbekamalt ning

vähendaks vajadust teha kulutusi üksnes eelarveaasta

lõppemise tõttu.

7. Hindamiskriteeriumide läbipaistvus ja valdkondlik

pädevus (§ 12)

Eelnõu § 12 sätestab neli üldist hindamiskriteeriumi,

kuid nende täpne kaal ja hindamismetoodika

avalikustatakse enne taotlusvooru avamist.

Peame oluliseks, et taotlejatele oleks võimalikult

varakult teada, millist kaalu omavad hindamisel

organisatsiooni varasem tegevus, rahvusvaheline

koostöö, valdkondlik esindatus, kavandatud tegevuste

mõju ning eelarve põhjendatus.

Arhitektuurivaldkonna puhul on oluline ka see, et

hindamiskomisjonil oleks piisav pädevus hinnata

erinevate arhitektuurierialade tegevuste sisu ja mõju.

Ettepanekud:

 Avalikustada hindamismetoodika koos

kriteeriumide kaaludega piisavalt vara enne

taotlusvooru avamist.

 Tagada hindamiskomisjoni või kaasatavate

ekspertide erialane pädevus kõigis taotlusvoorus

avatud valdkondades.

 Täpsustada, kuidas hinnatakse organisatsiooni

rolli ja esindatust valdkonnas ning tegevuste

mõju.

 Tagada, et väiksemate erialaorganisatsioonide

tegevuste kvaliteeti ja mõju ei hinnataks üksnes

tegevuste rahalise mahu või osalejate arvu põhjal.

8. Aruandluse ja halduskoormuse proportsionaalsus

(§ 18 ja § 20)

Eelnõu § 18 kohaselt tuleb toetuse kasutamise

vahearuanne esitada kalendriaasta 1. detsembriks.

Kuna abikõlblikkuse periood kestab sama aasta 31.

detsembrini, ei pruugi selleks ajaks olla võimalik esitada

täielikku ülevaadet aasta tegevustest ja kuludest.

Samuti näeb § 20 punkt 5 ette kohustuse esitada toetuse

andja nõudmisel selgitusi ja andmeid kolme tööpäeva

jooksul.

Leiame, et selline tähtaeg võib väiksemate

organisatsioonide puhul osutuda ebaproportsionaalselt

lühikeseks, eriti kui nõutavad andmed eeldavad

raamatupidaja, juhatuse või projektipartnerite kaasamist.

Ettepanekud:

 Täpsustada, et 1. detsembriks esitatav

vahearuanne võib sisaldada aasta lõpuni

kavandatud tegevuste ja kulude prognoosi ning

tegelikud lõplikud andmed esitatakse hiljem.

 Pikendada § 20 punktis 5 sätestatud andmete

esitamise tähtaega vähemalt viie tööpäevani või

võimaldada põhjendatud juhtudel tähtaja

pikendamist.

 Kaaluda väiksemate toetussummade puhul

lihtsustatud aruandlust.

 Tagada, et aruandluse detailsus oleks

proportsionaalne toetuse suuruse ja tegevuste

iseloomuga.

Kokkuvõte

Eesti Maastikuarhitektide Liit toetab

Kultuuriministeeriumi eesmärki kujundada loomingu

valdkonna organisatsioonidega pikaajaline ja sisuline

partnerlus ning luua selleks läbipaistev toetussüsteem.

Peame aga oluliseks, et toetuse tingimused võimaldaksid

osaleda erineva suuruse, õigusliku staatuse ja

tegevusmudeliga organisatsioonidel, kellel on tegelik

pädevus ja suutlikkus panustada oma valdkonna

arengusse.

Eelkõige palume uuesti läbi vaadata loomeliitude

välistamise tingimuse, mis praegusel kujul välistab

tunnustatud loomeliidud toetuse taotlejate hulgast

sõltumata tema sisulisest tegevusest ja panusest

valdkonna arengusse.

Samuti palume arvestada arhitektuurivaldkonna sisemist

mitmekesisust ning muuta varasema tegevuskogemuse

nõuded paindlikumaks, et need ei piiraks põhjendamatult

väiksemate, kuid professionaalsete

erialaorganisatsioonide osalemist.

Leiame, et strateegilise partnerorganisatsiooni valikul

peaks määravaks olema organisatsiooni tegelik

võimekus, tegevuste kvaliteet, mõju ja panus valdkonna

arengusse, mitte õiguslikust staatusest või üksikute

tegevuste korraldamise sagedusest tulenevad formaalsed

piirangud.

Palume esitatud ettepanekuid määruse edasisel

menetlemisel kaaluda ning anda tagasisidet eelkõige

loomeliitude välistamise põhjenduste ja selle võimaliku

muutmise kohta.

Eesti Maastikuarhitektide Liit on valmis osalema

täiendavates aruteludes, et aidata kujundada

toetussüsteem, mis arvestab arhitektuurivaldkonna

erinevate erialade vajadusi ning toetab nende järjepidevat

arengut.

MTÜ Eesti Esitajate

Liit

EEL toetab põhimõtet kujundada loomingu

valdkondades Kultuuriministeeriumi ja valdkondlike

organisatsioonide vahel pikemaajaline strateegiline

partnerlus. Kuivõrd EEL tegutseb tunnustatud

loomeliiduna ja loomeliit on eelnõud § 4 lg 2 p 2 alusel

taotlejate nimekirjast välistatud, siis peame

muusikavaldkonna esindajana oluliseks juhtida

tähelepanu mõnele eelnõu rakendamisega seotud

küsimusele.

Esiteks, eelnõu § 4 näeb kunsti-, kirjandus-, arhitektuuri-

ja disainivaldkonna taotlejatele ette konkreetsed

varasemat sisulist tegevust puudutavad

kvalifitseerumistingimused, kuid muusikavaldkonna

puhul analoogseid nõudeid sätestatud ei ole. Palume

hinnata sellise erineva kohtlemise põhjendatust ning

kaaluda, kas ka muusikavaldkonna strateegilise partneri

puhul oleks põhjendatud sätestada nõuded, mis näitavad

taotleja varasemat järjepidevat tegevust näiteks

valdkonna rahvusvahelistumise, professionaalse arengu,

seire ja analüüsi, võrgustumise või nähtavuse

suurendamise valdkonnas.

1. Selgitame. Kõigile taotlejatele on eelnõu §-s 4 sätestatud

vähemalt viieaastase tegutsemiskogemuse nõue.

Muusikavaldkonnas on võimalike strateegilise partnerluse

teemade ja partnerite tegevusprofiil mitmekesisem, mistõttu

ei ole peetud põhjendatuks kehtestada kõigile

muusikavaldkonna taotlejatele ühesuguseid täiendavaid

varasema tegevuse nõudeid.

Muusikavaldkonnas on lisaks sätestatud, et toetust ei anta

tegevustele, mida toetatakse muusikakollektiivide ja

kontserdikorraldajate toetusmeetmest. Sellega välditakse

samade tegevuste rahastamist erinevatest toetusmeetmetest.

Taotleja varasemat valdkondlikku tegevust ja suutlikkust

hinnatakse ka sisulise hindamise käigus. Hindamisel

lähtutakse avaldatud hindamiskriteeriumidest ja -

metoodikast, mis võimaldavad hinnata muu hulgas

organisatsiooni professionaalsust, koostöövõimet,

jätkusuutlikkust ja rolli valdkonna arendamisel.

2. Selgitame. Taotlusvoorus avatavate loomingu

valdkondade ja valitavate partnerorganisatsioonide arvu

määramisel lähtutakse asjaomase partnerlusperioodi

Teiseks, eelnõu kohaselt määratakse taotlusvoorus

avatud loomingu valdkonnad ja valitavate partnerite arv

alles taotlusvooru avamise teates. Samas avatakse

taotlusvoor üksnes iga kolme aasta järel ning eelnõu ei

näe ette põhimõtteid ega kriteeriume, mille alusel

otsustatakse, millised määruses nimetatud loomingu

valdkonnad konkreetses taotlusvoorus avatakse. Sellest

tulenevalt võib vähemalt teoreetiliselt tekkida olukord,

kus mõnes määruses nimetatud loomingu valdkonnas ei

valita partnerorganisatsiooni mitte üksnes üheks

kolmeaastaseks perioodiks, vaid ka mitmel järjestikusel

perioodil.

Peame põhjendatuks eelnõu selles osas täiendada ning

sätestada põhimõtted, mille alusel otsustatakse

taotlusvoorus avatavate loomingu valdkondade üle.

Samuti tuleks kaaluda regulatsiooni, mis välistaks

olukorra, kus mõni määruses nimetatud loomingu

valdkond võib jääda põhjendamatult pikaks ajaks

strateegilise partnerluseta.

Kolmandaks, eelnõu §-s 12 sätestatud

hindamiskriteeriumid on üldised ning nende täpsem

rakendamine, sealhulgas hindamisskaalad ja hinnete

kirjeldused, jäetakse hiljem kehtestatava

hindamismetoodika tasandile. Arvestades, et menetluse

tulemusel valitakse organisatsioon kolmeks aastaks riigi

strateegiliseks partneriks, palume kaaluda, kas

olulisemad hindamispõhimõtted ja kriteeriumide kaalud

peaksid läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise tagamiseks

olema sätestatud juba määruses.

kultuuripoliitilistest eesmärkidest ja vajadustest,

partnerorganisatsiooni kaasamise vajalikkusest nende

eesmärkide saavutamiseks ning kasutada olevatest

riigieelarvelistest vahenditest. Seetõttu ei ole põhjendatud

määrata kõigi loomingu valdkondade avamiseks või

partnerorganisatsiooni valimiseks ühetaolisi tingimusi ette

kogu perioodiks. Taotlusvooru tingimused kujundatakse

konkreetse perioodi vajadustest lähtudes ning

avalikustatakse taotlusvooru avamise teates.

3. Selgitame. Eelnõu §-s 12 on sätestatud peamised

hindamiskriteeriumid, millest lähtutakse taotluste sisulisel

hindamisel. Nende kriteeriumide alusel koostatakse

hindamismetoodika, milles täpsustatakse kriteeriumide

rakendamist, sealhulgas hindamisskaalasid ja hinnete

kirjeldusi. Hindamismetoodika avalikustatakse koos

taotlusvooru avamise teatega, et taotlejatel oleks enne

taotluse esitamist võimalik tutvuda hindamise täpsemate

aluste ja korraga.