Lugupeetud Kliimaministeerium

6. november 2026

[email protected]

[email protected]

Koopia: Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Audiitorkogu täiendav arvamus pakendiseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu kohta

Tutvusime seletuskirja lisa 2 märkuste tabelis eelnõu koostaja vastustega Audiitorkogu esitatud

seisukohtadele ning peame vajalikuks esitada veel kord oma seisukohad järgnevalt.

I Märkuste tabelis esitatud Audiitorkogu seisukohad ja koostaja vastused punkti 4 kohta

Olete märkuste tabelis Audiitorkogu ettepanekule punkti 4 kohta vastanud, et eelnõu koostaja

ei pea vajalikuks kehtestada täiendavat loetelu audiitorkontrolliga hõlmatud andmetest

viidates, et PakS § 24¹ lõikes 1 on juba sätestatud audiitorkontrolli eesmärk ja ulatus, sealhulgas

pakendiregistrisse esitatud andmete õigsuse kontrollimine. Viidatud on ka, et audiitorkontrolli

ulatus tuleneb kontrolli eesmärgist ning seda tuleb hinnata konkreetsete andmete ja

õigusaktidest tulenevate kohustuste kontekstist. Eelnõu koostaja nõustub siiski, et

rakenduspraktika peab olema ühtne ning vajaduse korral saab audiitorkontrolli ulatust

täpsustada juhendmaterjalides koostöös Keskkonnaameti, pakendiregistri pidaja ja asjaomaste

osapooltega.

Audiitorkogu ei nõustu sellega, et audiitorkontrolli ulatus on PakSis määratletud. Audiitorkogu

hinnangul ei ole audiitorkontrolli ulatus kehtivas regulatsioonis määratletud piisava täpsusega,

et tagada ühetaoline rakenduspraktika. Oleme oma vastuses eelnõule märkinud, et praktikas

on selles küsimuses tekkinud erinevaid tõlgendusi. Näiteks ei ole ühtset arusaama, kas PakS §

24² alusel pakendiregistrisse esitatavad õhukeste ja eriti õhukeste plastkandekottide andmed

peavad kuuluma pakendiaruandluse audiitorkontrolli ulatusse. Probleemi ilmestab asjaolu, et

tootjavastutusorganisatsioonidele esitatavates aruandlussüsteemides ei ole selliste andmete

deklareerimine alati võimalik, samas esitatakse need andmed eraldi pakendiregistrile. Seetõttu

ei ole praktikas üheselt selge, kas ja kuidas peaks audiitor nende andmete õigsust kontrollima

ning kas need on audiitorkontrolli subjektiks.

2/6

Audiitorkogu hinnangul aitaks audiitorkontrolli subjektiks olevate andmete selge määratlemine

ühes paragrahvis vältida erinevat rakenduspraktikat ettevõtjate,

tootjavastutusorganisatsioonide, audiitorite ja järelevalveasutuste vahel ning tagaks

audiitorkontrolli ühtse läbiviimise.

Täiendavalt aitaks andmete selge määratlemine vältida uute kontrollitavate andmeväljade

loomist ilma piisava analüüsi või kooskõlastuseta, mis omakorda suurendaks nii

pakendiettevõtjate kui ka audiitorettevõtjate halduskoormust.

PakS § 241 lõike 1 nõude täitmiseks on vajalikud täpsemad ja selgemad juhised, mis määratlevad

üheselt, millised pakendiregistrisse esitatavad andmed kuuluvad audiitorkontrolli ulatusse.

Vastavate kriteeriumide määratlemine ei saa olla audiitori ülesanne, kuivõrd audiitori ülesanne

on hinnata nimetatud kriteeriumide täitmist. Seetõttu on vastavate juhendmaterjalide

väljatöötamine hädavajalik, et nii kontrollitavad kui ka audiitorid saaksid aru pakendiregistrile

esitatavate nõutavate andmete koosseisust.

II Märkuste tabelis Audiitorkogu seisukohad ja koostaja vastused punktide 5 ja 6 kohta

Oleme oma vastuses eelnõule märkinud, et

1) JäätS § 119⁶ lõike 1 punkt 5 muudatuse osas oleme seisukohal, et tuleks täiendavalt

analüüsida täiendava kontrollikohustuse vajalikkust ja proportsionaalsust. Kuigi

audiitorettevõtjal võib olla võimalik kaasata sellise töö tegemiseks vajalikud teadmised ja

ressursid, ei ole jäätmete koostise uuringu metoodika ning selle tulemuste põhjendatuse

hindamine tavapärane audiitorteenuse objekt. Lisaks näib tegemist olevat täiendava

kontrollikihiga olukorras, kus uuring ise peaks olema viidud läbi sõltumatu pädeva asutuse

või eksperdi poolt ning vastama õigusaktides sätestatud nõuetele. Audiitorkogu hinnangul

võib kavandatav regulatsioon tekitada tarbetut lisakontrolli ilma selge lisandväärtuseta.

2) JäätS § 119⁶ lõike 1 punkt 6 osas leiame, et enne vastava audiitorkontrolli kohustuse

rakendamist peab olema üheselt määratletud tasu arvutamise metoodika ning

audiitorkontrolli kriteeriumid. Audiitor saab anda hinnangu üksnes selgelt määratletud

nõuete suhtes ning seetõttu peab olema arusaadav, milliste kriteeriumide ja metoodika

alusel tuleb § 25⁴ lõike 7 kohaselt arvutatava tasu õigsust kontrollida. Audiitorkogu

hinnangul tuleks vastavad põhimõtted ja kontrollikriteeriumid kehtestada piisava

detailsusega, et tagada audiitorkontrolli ühetaoline läbiviimine ning tulemuste võrreldavus.

Eelnõu koostaja on märkuste tabelis Audiitorkogu punktides 5 ja 6 esitatud ettepanekutele

vastanud, et seletuskirja on täiendatud selgitusega audiitorkontrolli eesmärgi ja ulatuse kohta.

Jääme siiski oma arvamusele, et tuleks hinnata audiitorettevõtja poolt teostatava

audiitorkontrolli vajalikkust ja proportsionaalsust nimetatud nõuete puhul. Audiitorkogu

hinnangul võib antud konkreetsel juhul vastavast lisakontrollist tekkiv täiendav koormus

ettevõtjatele kaaluda üles sellest saadava teoreetilise hüve andmete osas tekkiva suurema

kindlustunde näol. Tegemist ei ole tavapärase audiitorkontrolli objektiga AudS mõttes. Leiame,

3/6

et järelevalvelisel eesmärgil kontrolli läbiviijaks võivad nimetatud nõuete puhul olla vastavate

nõuete ja nende täitmise asjatundjad, siseaudiitorid või vastavuskontrolli funktsiooni täitjad.

III JäätS täiendamine § 1196 lõike 1 punktiga 7

JäätS § 119⁶ lõike 1 punktis 7 ette nähtud audiitorkontrolli puhul on samuti tegemist

järelevalvelise kontrolliga, mistõttu ei pea me audiitorkontrolli vormi põhjendatuks. Säte näeb

ette audiitorkontrolli tootjate ühenduse JäätS § 25³ lõikes 4 sätestatud kohustuste täitmise

kohta, sealhulgas võrdse juurdepääsu tagamise, tasude kujundamise aluste järgimise, tootjatelt

ja tootjavastutusorganisatsioonidelt saadud teabe kasutamise ning huvide konfliktiga isiku

taandamise ja seotud isikutega tehtavate tehingute dokumenteerimise nõuete täitmise

kontrollimiseks.

Nimetatud nõude täitmise osas audiitorettevõtja poolt läbiviidav audiitorkontroll ei ole

teostatav või on ülemäära ressursimahukas ja vajab selgemat määratlemist § 253 lg 4 nõuete

osas.

Täpsemalt on vandeaudiitorid selles osas arvanud järgmist:

Eelnõu § 253 lõige 4

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tootjate ühendus tagab, et:

1) kõigil teatavate plasti sisaldavate ühekordselt kasutatavate toodete tootjatel ja

pakendiseaduse §-s 101 nimetatud tootjavastutusorganisatsioonidel on võrdne juurdepääs

tootjate ühenduse teenustele. Tootjate ühendus sõlmib kirjaliku lepingu iga asjaomase

tootja ja tootjavastutusorganisatsiooniga, kes vastab seaduses sätestatud nõuetele.

Lepingu sõlmimisest või teenuse osutamisest võib keelduda üksnes objektiivsel,

proportsionaalsel ja kontrollitaval alusel. Keeldumine põhjendatakse kirjalikult;

Audiitorkogu on arvamusel, et seda ei peaks kindlasti vandeaudiitorid kontrollima. „Objektiivne

ja proportsionaalne“ keeldumine on õiguslik hinnang. Järelevalve selle üle on palju efektiivsem,

kui tootja, kes leiab, et temaga lepingut ei sõlmita, pöördub/kaebab juhtumipõhiselt.

2) avaliku sektori asutusele hüvitatakse käesoleva seaduse § 252 lõike 1 punktis 3 ja lõikes

2 ning pakendiseaduse § 122 lõikes 1 nimetatud kulud, mida asutus on kandnud avaliku

ülesande täitmisel ja mis vastavad käesoleva seaduse §-s 254 sätestatud tingimustele;

Siin ei ole arusaadav, mida audiitor kontrollima peaks; kas seda, et avaliku sektori asutusele on

kulud hüvitatud? Mis on audiitorkontrolli objekt? Mis on sellise audiitorkontrolli mõte ja miks

oleks vandeaudiitor õige osapool seda kontrollima, mitte Keskkonnaamet?

4/6

3) punktis 2 nimetatud kohustuse täitmiseks ja selle korraldamiseks kogutakse tootjatelt ja

tootjavastutusorganisatsioonidelt teenustasu. Teenustasu arvutamise ja kulude jaotamise

metoodika peab olema objektiivne, proportsionaalne ja kontrollitav ning lähtuma

asjaomase tooterühma iga tootja turule lastud toodete kogusest.

Tootjavastutusorganisatsioonilt kogutava teenustasu arvutamisel lähtutakse selle

organisatsiooni kaudu kohustust täitvate tootjate turule lastud toodete kogustest.

Võrdväärses olukorras olevatele kohustatud isikutele kohaldatakse võrdseid tasu

arvutamise põhimõtteid;

Audiitor ei saa anda subjektiivseid hinnanguid nagu näiteks: „kulude jaotamise metoodika on

objektiivne, proportsionaalne jne“. Kui on sätestatud kindel metoodika, mida peab järgima, siis

audiitorid saavad anda kindlustunnet, kas seda metoodikat on järgitud.

4) eri tooterühmade kulude ja nende katteks kogutud summade kohta peetakse eraldi

arvestust;

Seda saab vandeaudiitor kontrollida eeldusel, et on sätestatud reeglid, kuidas seda tegema

peab, sealhulgas näiteks, kuidas toimida üldkulude ja eri tooterühmade jaoks kasutatavate

jagatud ressursside kuludega.

5) teenustasu kasutatakse üksnes punktis 2 nimetatud kulude hüvitamise kohustuse

täitmiseks ja selle täitmisega seotud toimingute korraldamiseks;

Ei ole selge, kas vandeaudiitor saaks seda kontrollida. Mida see nõue sisuliselt tähendab? Kas

seda, et ei tohi olla muid tegevusi, kui kulude hüvitamine ja sellega seotud toimingud? Vastasel

juhul, kuidas kontrollitav tõendab audiitorile, et teenustasu ei kasutata muuks kui siin

nimetatud tegevused?

6) kulude arvutamise ja jaotamise aluseks olevaid andmeid ja dokumente säilitatakse

vähemalt seitse aastat pärast aruandeperioodi lõppu ning need tehakse

järelevalveasutusele tema taotluse korral järelevalve teostamiseks kättesaadavaks;

Saab kontrollida vaid seda, kas on loodud süsteem vastavaks säilitamiseks ja kas konkreetsel

ajahetkel on seda nõuet järgitud.

7) tootjatelt ja tootjavastutusorganisatsioonidelt saadud teavet kasutatakse üksnes

käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks. Teavet, mis on ärisaladus või

otseselt seostatav konkreetse tootja või tootjavastutusorganisatsiooniga, ei avaldata

teisele tootjale ega tootjavastutusorganisatsioonile, välja arvatud teavet puudutavale

isikule tema kohta käivas osas, järelevalveasutusele seaduses sätestatud juhul või juhul, kui

5/6

teave esitatakse koondatuna nii, et konkreetset tootjat või tootjavastutusorganisatsiooni ei

ole võimalik kindlaks teha;

Audiitorkontroll ei saa anda kinnitust, et tootjatelt või tootjavastutusorganisatsioonidelt saadud

teavet ei ole kontrolliperioodil ühelgi juhul kasutatud või avaldatud vastuolus seadusega.

8) huvide konfliktiga isik teatab huvide konfliktist viivitamata ega osale tehingut puudutava

otsuse ettevalmistamisel ega tegemisel. Seotud isikuga tehtava tehingu tingimused

dokumenteeritakse. Seotud isik käesoleva punkti tähenduses on seotud isik

tulumaksuseaduse § 8 tähenduses;

Kui sellist kontrolli/uurimist läbi viia, siis see on ääretult ressursimahukas ega saa teha mh

ülejäänud § 1196nõuete täitmise käigus vaid täiesti eraldi kontrollina, eeldusel, et eesmärk on

kontrollida ega huvide konflikti omav isik ole teinud tehinguid, millest ta ei ole teada andnud.

Sellist kontrolli teevad erioskustega pettuste uurijad. Kui eesmärk on kontrollida neid tehinguid,

mis on juba dokumenteeritud, siis mis oleks audiitorkontrolli mõte, sest dokumenteeritud

tehingute puhul on ka huvide konflikt juba tuvastatud ja dokumenteeritud?

9) tootjale, tootjavastutusorganisatsioonile või kulude hüvitamist taotlevale avaliku sektori

asutusele esitatakse tema taotluse alusel selgitused tema suhtes kohaldatud teenuste

osutamise tingimuste ning tasu või hüvitise arvutamise kohta ulatuses, mis võimaldab

arvutust kontrollida, avaldamata seejuures teiste tootjate ärisaladust või nendega otseselt

seostatavaid andmeid.

Miks see nõue audiitorkontrolli vajab? See, kas taotleja saab vastuse, ongi kontroll iseeneses.

Taotleja peab saama esitada järelevalveasutusele kaebuse, kui tema taotlusele ei ole vastatud

nõuetekohaselt.

IV Kokkuvõte

Kokkuvõtteks leiame, et eelnõus sätestatud JäätS § lõikes 1 punktides 5–7 nimetatud nõuete

järelevalve eesmärgil teostatav kontroll ei peaks olema vandeaudiitori poolt teostatav

audiitorkontroll AudSi tähenduses. Kui eelnõu koostaja peab nimetatud sätetes sätestatud

nõuete üle järelevalve teostamist vajalikuks, peaksid selle läbiviijateks olema vastava valdkonna

asjatundjad või järelevalveasutused.

Lisaks eelnõus märgitud seisukohtadele on vandeaudiitorid juhtinud tähelepanu

pakendiregistrisse esitatavate andmete audiitorkontrolli kohustusastme intervallide

kattuvusele PakS § § 241 lg 31 järgi, s.o vandeaudiitori modifitseerimata aruannete puhul

audiitorkontrollivabastusele järgneval kolmel aastal, mistõttu võib kohustatud isikutel samal

perioodil olla audiitorettevõtja leidmine raskendatud. Kontrollikohustuse perioodilisus koos

6/6

kontrollikohustuslike isikute arvu vähenemisega raskendab audiitorettevõtjatel

pakendiaruandluse audiitorkontrolliks vajaliku kompetentsi ja ressursi järjepidevat hoidmist.

Kui teenuse järele puudub mitme aasta jooksul piisav nõudlus, suunatakse spetsialistid teistele

töödele ning valdkonnaspetsiifilise kompetentsi säilimine võib olla ohus. Järgmisel

kontrolliperioodil tuleb audiitorettevõtjatel seetõttu vajalik ressurss ja kompetents uuesti

tagada, mis võib omakorda mõjutada teenuse kättesaadavust ja suurendada kontrolli

läbiviimisega seotud kulusid. Palume leida võimalusi audiitorkontrolli nõude intervalli

hajutamiseks.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Märt-Martin Arengu

Audiitorkogu president

Lugupeetud Kliimaministeerium

6. november 2026

[email protected]

[email protected]

Koopia: Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Audiitorkogu täiendav arvamus pakendiseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu kohta

Tutvusime seletuskirja lisa 2 märkuste tabelis eelnõu koostaja vastustega Audiitorkogu esitatud

seisukohtadele ning peame vajalikuks esitada veel kord oma seisukohad järgnevalt.

I Märkuste tabelis esitatud Audiitorkogu seisukohad ja koostaja vastused punkti 4 kohta

Olete märkuste tabelis Audiitorkogu ettepanekule punkti 4 kohta vastanud, et eelnõu koostaja

ei pea vajalikuks kehtestada täiendavat loetelu audiitorkontrolliga hõlmatud andmetest

viidates, et PakS § 24¹ lõikes 1 on juba sätestatud audiitorkontrolli eesmärk ja ulatus, sealhulgas

pakendiregistrisse esitatud andmete õigsuse kontrollimine. Viidatud on ka, et audiitorkontrolli

ulatus tuleneb kontrolli eesmärgist ning seda tuleb hinnata konkreetsete andmete ja

õigusaktidest tulenevate kohustuste kontekstist. Eelnõu koostaja nõustub siiski, et

rakenduspraktika peab olema ühtne ning vajaduse korral saab audiitorkontrolli ulatust

täpsustada juhendmaterjalides koostöös Keskkonnaameti, pakendiregistri pidaja ja asjaomaste

osapooltega.

Audiitorkogu ei nõustu sellega, et audiitorkontrolli ulatus on PakSis määratletud. Audiitorkogu

hinnangul ei ole audiitorkontrolli ulatus kehtivas regulatsioonis määratletud piisava täpsusega,

et tagada ühetaoline rakenduspraktika. Oleme oma vastuses eelnõule märkinud, et praktikas

on selles küsimuses tekkinud erinevaid tõlgendusi. Näiteks ei ole ühtset arusaama, kas PakS §

24² alusel pakendiregistrisse esitatavad õhukeste ja eriti õhukeste plastkandekottide andmed

peavad kuuluma pakendiaruandluse audiitorkontrolli ulatusse. Probleemi ilmestab asjaolu, et

tootjavastutusorganisatsioonidele esitatavates aruandlussüsteemides ei ole selliste andmete

deklareerimine alati võimalik, samas esitatakse need andmed eraldi pakendiregistrile. Seetõttu

ei ole praktikas üheselt selge, kas ja kuidas peaks audiitor nende andmete õigsust kontrollima

ning kas need on audiitorkontrolli subjektiks.

2/6

Audiitorkogu hinnangul aitaks audiitorkontrolli subjektiks olevate andmete selge määratlemine

ühes paragrahvis vältida erinevat rakenduspraktikat ettevõtjate,

tootjavastutusorganisatsioonide, audiitorite ja järelevalveasutuste vahel ning tagaks

audiitorkontrolli ühtse läbiviimise.

Täiendavalt aitaks andmete selge määratlemine vältida uute kontrollitavate andmeväljade

loomist ilma piisava analüüsi või kooskõlastuseta, mis omakorda suurendaks nii

pakendiettevõtjate kui ka audiitorettevõtjate halduskoormust.

PakS § 241 lõike 1 nõude täitmiseks on vajalikud täpsemad ja selgemad juhised, mis määratlevad

üheselt, millised pakendiregistrisse esitatavad andmed kuuluvad audiitorkontrolli ulatusse.

Vastavate kriteeriumide määratlemine ei saa olla audiitori ülesanne, kuivõrd audiitori ülesanne

on hinnata nimetatud kriteeriumide täitmist. Seetõttu on vastavate juhendmaterjalide

väljatöötamine hädavajalik, et nii kontrollitavad kui ka audiitorid saaksid aru pakendiregistrile

esitatavate nõutavate andmete koosseisust.

II Märkuste tabelis Audiitorkogu seisukohad ja koostaja vastused punktide 5 ja 6 kohta

Oleme oma vastuses eelnõule märkinud, et

1) JäätS § 119⁶ lõike 1 punkt 5 muudatuse osas oleme seisukohal, et tuleks täiendavalt

analüüsida täiendava kontrollikohustuse vajalikkust ja proportsionaalsust. Kuigi

audiitorettevõtjal võib olla võimalik kaasata sellise töö tegemiseks vajalikud teadmised ja

ressursid, ei ole jäätmete koostise uuringu metoodika ning selle tulemuste põhjendatuse

hindamine tavapärane audiitorteenuse objekt. Lisaks näib tegemist olevat täiendava

kontrollikihiga olukorras, kus uuring ise peaks olema viidud läbi sõltumatu pädeva asutuse

või eksperdi poolt ning vastama õigusaktides sätestatud nõuetele. Audiitorkogu hinnangul

võib kavandatav regulatsioon tekitada tarbetut lisakontrolli ilma selge lisandväärtuseta.

2) JäätS § 119⁶ lõike 1 punkt 6 osas leiame, et enne vastava audiitorkontrolli kohustuse

rakendamist peab olema üheselt määratletud tasu arvutamise metoodika ning

audiitorkontrolli kriteeriumid. Audiitor saab anda hinnangu üksnes selgelt määratletud

nõuete suhtes ning seetõttu peab olema arusaadav, milliste kriteeriumide ja metoodika

alusel tuleb § 25⁴ lõike 7 kohaselt arvutatava tasu õigsust kontrollida. Audiitorkogu

hinnangul tuleks vastavad põhimõtted ja kontrollikriteeriumid kehtestada piisava

detailsusega, et tagada audiitorkontrolli ühetaoline läbiviimine ning tulemuste võrreldavus.

Eelnõu koostaja on märkuste tabelis Audiitorkogu punktides 5 ja 6 esitatud ettepanekutele

vastanud, et seletuskirja on täiendatud selgitusega audiitorkontrolli eesmärgi ja ulatuse kohta.

Jääme siiski oma arvamusele, et tuleks hinnata audiitorettevõtja poolt teostatava

audiitorkontrolli vajalikkust ja proportsionaalsust nimetatud nõuete puhul. Audiitorkogu

hinnangul võib antud konkreetsel juhul vastavast lisakontrollist tekkiv täiendav koormus

ettevõtjatele kaaluda üles sellest saadava teoreetilise hüve andmete osas tekkiva suurema

kindlustunde näol. Tegemist ei ole tavapärase audiitorkontrolli objektiga AudS mõttes. Leiame,

3/6

et järelevalvelisel eesmärgil kontrolli läbiviijaks võivad nimetatud nõuete puhul olla vastavate

nõuete ja nende täitmise asjatundjad, siseaudiitorid või vastavuskontrolli funktsiooni täitjad.

III JäätS täiendamine § 1196 lõike 1 punktiga 7

JäätS § 119⁶ lõike 1 punktis 7 ette nähtud audiitorkontrolli puhul on samuti tegemist

järelevalvelise kontrolliga, mistõttu ei pea me audiitorkontrolli vormi põhjendatuks. Säte näeb

ette audiitorkontrolli tootjate ühenduse JäätS § 25³ lõikes 4 sätestatud kohustuste täitmise

kohta, sealhulgas võrdse juurdepääsu tagamise, tasude kujundamise aluste järgimise, tootjatelt

ja tootjavastutusorganisatsioonidelt saadud teabe kasutamise ning huvide konfliktiga isiku

taandamise ja seotud isikutega tehtavate tehingute dokumenteerimise nõuete täitmise

kontrollimiseks.

Nimetatud nõude täitmise osas audiitorettevõtja poolt läbiviidav audiitorkontroll ei ole

teostatav või on ülemäära ressursimahukas ja vajab selgemat määratlemist § 253 lg 4 nõuete

osas.

Täpsemalt on vandeaudiitorid selles osas arvanud järgmist:

Eelnõu § 253 lõige 4

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tootjate ühendus tagab, et:

1) kõigil teatavate plasti sisaldavate ühekordselt kasutatavate toodete tootjatel ja

pakendiseaduse §-s 101 nimetatud tootjavastutusorganisatsioonidel on võrdne juurdepääs

tootjate ühenduse teenustele. Tootjate ühendus sõlmib kirjaliku lepingu iga asjaomase

tootja ja tootjavastutusorganisatsiooniga, kes vastab seaduses sätestatud nõuetele.

Lepingu sõlmimisest või teenuse osutamisest võib keelduda üksnes objektiivsel,

proportsionaalsel ja kontrollitaval alusel. Keeldumine põhjendatakse kirjalikult;

Audiitorkogu on arvamusel, et seda ei peaks kindlasti vandeaudiitorid kontrollima. „Objektiivne

ja proportsionaalne“ keeldumine on õiguslik hinnang. Järelevalve selle üle on palju efektiivsem,

kui tootja, kes leiab, et temaga lepingut ei sõlmita, pöördub/kaebab juhtumipõhiselt.

2) avaliku sektori asutusele hüvitatakse käesoleva seaduse § 252 lõike 1 punktis 3 ja lõikes

2 ning pakendiseaduse § 122 lõikes 1 nimetatud kulud, mida asutus on kandnud avaliku

ülesande täitmisel ja mis vastavad käesoleva seaduse §-s 254 sätestatud tingimustele;

Siin ei ole arusaadav, mida audiitor kontrollima peaks; kas seda, et avaliku sektori asutusele on

kulud hüvitatud? Mis on audiitorkontrolli objekt? Mis on sellise audiitorkontrolli mõte ja miks

oleks vandeaudiitor õige osapool seda kontrollima, mitte Keskkonnaamet?

4/6

3) punktis 2 nimetatud kohustuse täitmiseks ja selle korraldamiseks kogutakse tootjatelt ja

tootjavastutusorganisatsioonidelt teenustasu. Teenustasu arvutamise ja kulude jaotamise

metoodika peab olema objektiivne, proportsionaalne ja kontrollitav ning lähtuma

asjaomase tooterühma iga tootja turule lastud toodete kogusest.

Tootjavastutusorganisatsioonilt kogutava teenustasu arvutamisel lähtutakse selle

organisatsiooni kaudu kohustust täitvate tootjate turule lastud toodete kogustest.

Võrdväärses olukorras olevatele kohustatud isikutele kohaldatakse võrdseid tasu

arvutamise põhimõtteid;

Audiitor ei saa anda subjektiivseid hinnanguid nagu näiteks: „kulude jaotamise metoodika on

objektiivne, proportsionaalne jne“. Kui on sätestatud kindel metoodika, mida peab järgima, siis

audiitorid saavad anda kindlustunnet, kas seda metoodikat on järgitud.

4) eri tooterühmade kulude ja nende katteks kogutud summade kohta peetakse eraldi

arvestust;

Seda saab vandeaudiitor kontrollida eeldusel, et on sätestatud reeglid, kuidas seda tegema

peab, sealhulgas näiteks, kuidas toimida üldkulude ja eri tooterühmade jaoks kasutatavate

jagatud ressursside kuludega.

5) teenustasu kasutatakse üksnes punktis 2 nimetatud kulude hüvitamise kohustuse

täitmiseks ja selle täitmisega seotud toimingute korraldamiseks;

Ei ole selge, kas vandeaudiitor saaks seda kontrollida. Mida see nõue sisuliselt tähendab? Kas

seda, et ei tohi olla muid tegevusi, kui kulude hüvitamine ja sellega seotud toimingud? Vastasel

juhul, kuidas kontrollitav tõendab audiitorile, et teenustasu ei kasutata muuks kui siin

nimetatud tegevused?

6) kulude arvutamise ja jaotamise aluseks olevaid andmeid ja dokumente säilitatakse

vähemalt seitse aastat pärast aruandeperioodi lõppu ning need tehakse

järelevalveasutusele tema taotluse korral järelevalve teostamiseks kättesaadavaks;

Saab kontrollida vaid seda, kas on loodud süsteem vastavaks säilitamiseks ja kas konkreetsel

ajahetkel on seda nõuet järgitud.

7) tootjatelt ja tootjavastutusorganisatsioonidelt saadud teavet kasutatakse üksnes

käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks. Teavet, mis on ärisaladus või

otseselt seostatav konkreetse tootja või tootjavastutusorganisatsiooniga, ei avaldata

teisele tootjale ega tootjavastutusorganisatsioonile, välja arvatud teavet puudutavale

isikule tema kohta käivas osas, järelevalveasutusele seaduses sätestatud juhul või juhul, kui

5/6

teave esitatakse koondatuna nii, et konkreetset tootjat või tootjavastutusorganisatsiooni ei

ole võimalik kindlaks teha;

Audiitorkontroll ei saa anda kinnitust, et tootjatelt või tootjavastutusorganisatsioonidelt saadud

teavet ei ole kontrolliperioodil ühelgi juhul kasutatud või avaldatud vastuolus seadusega.

8) huvide konfliktiga isik teatab huvide konfliktist viivitamata ega osale tehingut puudutava

otsuse ettevalmistamisel ega tegemisel. Seotud isikuga tehtava tehingu tingimused

dokumenteeritakse. Seotud isik käesoleva punkti tähenduses on seotud isik

tulumaksuseaduse § 8 tähenduses;

Kui sellist kontrolli/uurimist läbi viia, siis see on ääretult ressursimahukas ega saa teha mh

ülejäänud § 1196nõuete täitmise käigus vaid täiesti eraldi kontrollina, eeldusel, et eesmärk on

kontrollida ega huvide konflikti omav isik ole teinud tehinguid, millest ta ei ole teada andnud.

Sellist kontrolli teevad erioskustega pettuste uurijad. Kui eesmärk on kontrollida neid tehinguid,

mis on juba dokumenteeritud, siis mis oleks audiitorkontrolli mõte, sest dokumenteeritud

tehingute puhul on ka huvide konflikt juba tuvastatud ja dokumenteeritud?

9) tootjale, tootjavastutusorganisatsioonile või kulude hüvitamist taotlevale avaliku sektori

asutusele esitatakse tema taotluse alusel selgitused tema suhtes kohaldatud teenuste

osutamise tingimuste ning tasu või hüvitise arvutamise kohta ulatuses, mis võimaldab

arvutust kontrollida, avaldamata seejuures teiste tootjate ärisaladust või nendega otseselt

seostatavaid andmeid.

Miks see nõue audiitorkontrolli vajab? See, kas taotleja saab vastuse, ongi kontroll iseeneses.

Taotleja peab saama esitada järelevalveasutusele kaebuse, kui tema taotlusele ei ole vastatud

nõuetekohaselt.

IV Kokkuvõte

Kokkuvõtteks leiame, et eelnõus sätestatud JäätS § lõikes 1 punktides 5–7 nimetatud nõuete

järelevalve eesmärgil teostatav kontroll ei peaks olema vandeaudiitori poolt teostatav

audiitorkontroll AudSi tähenduses. Kui eelnõu koostaja peab nimetatud sätetes sätestatud

nõuete üle järelevalve teostamist vajalikuks, peaksid selle läbiviijateks olema vastava valdkonna

asjatundjad või järelevalveasutused.

Lisaks eelnõus märgitud seisukohtadele on vandeaudiitorid juhtinud tähelepanu

pakendiregistrisse esitatavate andmete audiitorkontrolli kohustusastme intervallide

kattuvusele PakS § § 241 lg 31 järgi, s.o vandeaudiitori modifitseerimata aruannete puhul

audiitorkontrollivabastusele järgneval kolmel aastal, mistõttu võib kohustatud isikutel samal

perioodil olla audiitorettevõtja leidmine raskendatud. Kontrollikohustuse perioodilisus koos

6/6

kontrollikohustuslike isikute arvu vähenemisega raskendab audiitorettevõtjatel

pakendiaruandluse audiitorkontrolliks vajaliku kompetentsi ja ressursi järjepidevat hoidmist.

Kui teenuse järele puudub mitme aasta jooksul piisav nõudlus, suunatakse spetsialistid teistele

töödele ning valdkonnaspetsiifilise kompetentsi säilimine võib olla ohus. Järgmisel

kontrolliperioodil tuleb audiitorettevõtjatel seetõttu vajalik ressurss ja kompetents uuesti

tagada, mis võib omakorda mõjutada teenuse kättesaadavust ja suurendada kontrolli

läbiviimisega seotud kulusid. Palume leida võimalusi audiitorkontrolli nõude intervalli

hajutamiseks.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Märt-Martin Arengu

Audiitorkogu president