Taristuminister Kuldar Leis
Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Kliimaministeerium Teie: 1-4/26/2629-29
Suur-Ameerika tn 1 Meie: 070/06.11.2026
10122 Tallinn
[email protected]; [email protected]
[email protected]; [email protected]
cc:
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected].

Eesti Toiduainetööstuse Liidu tagasiside Pakendiseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule.
Täname võimaluse eest anda tagasisidet Pakendiseaduse (PakS) ja sellega seonduvate seaduste muutmise eelnõule.
Eesti Toiduainetööstuse Liit (TL) toetab täielikult Euroopa Liidu (EL) pakendimääruses (PPWR) sätestatud EL üleste ühtlustatud tootjavastutuse nõuete ja eesmärkide kulutõhusat täitmist.
Toiduliit ei toeta EL õigusest rangemate, erinevate ja kaugemale ulatuvate kohustuste ülevõtmist siseriiklikku seadusandlusse.
Soovime juhtida Teie tähelepanu järgmistele PakS ja teiste seaduste muutmise eelnõus sisalduvatele probleemidele.

1) Palume hoiduda SUP direktiivis (2019/904) sätestatud tootjavastutuse kohustuste rangemast ja laiemast ülevõtmisest.
PakS eelnõu juurde lisatud määruse kavand laiendab olulisel määral SUP direktiivi artikli 8 / lisa osas E I. loetletud tootjavastutusega hõlmatud toodete nimekirja.
SUP direktiivi eelnimetatud osa kohaselt tuleb tootjatel proportsionaalselt tasuda avaliku ruumi prügi koristuse ja avalike prügikastide teenindamise kulusid ainult selliste plasti sisaldavate toidupakendite, pakkide ja pakkematerjalide puhul, milles olev toode vastab järgmistele kriteeriumitele:
• ei vaja edasist valmistamist (küpsetamine, keetmine või soojendamine);
• sisaldab ühe inimese portsjonit ja;
• mida müüakse ühekaupa.
PakS määruse eelnõust on loetletud kriteeriumid eemaldatud, mille tulemusel toimub tootjavastutuse kulude hüvitamise nõude automaatne laienemine eranditult kõigile ühekordse kasutusega toidupakenditele, pakkidele ja pakkematerjalidele ning joogipakenditele, sõltumata pakendi plastisisaldusest, toote termotöötluse vajadusest, portsjonite arvust ja sellest kas toodet müüakse rohkem kui ühekaupa.
SUP direktiivi artikkel 8 / lisa E I. reguleerimisalast välja jäetud toodete koormamine tootjavastutuse kuludega (nähtus nimega „gold plating“) ei ole kooskõlas SUP direktiivi eesmärkidega, ega ole põhjendatud keskkonnahoiuga.
Ühtlasi juhime Teie tähelepanu sellele, et ulatuslike ning kulukate kohustuste rakendamine ilma tavapärase seadusloome protsessita ei ole kooskõlas hea õigusloome tavaga. Seaduste ja määruste vaheline peamine erinevus seisneb selles, et seadused on seadusandliku institutsiooni kehtestatud reeglid ja määrused on täitevvõimu poolt seaduste järgimiseks kehtestatud reeglid. PakS juurde lisatud taristuministri määrus mitte ei täpsusta seaduse täitmise reegleid, vaid loob ise oma reeglistiku, uued mõisted ja laiendab SUP reguleerimisalasse hõlmatud toodete nimekirja. Kohaldamisala ja ulatuse poolest pole enam tegemist määruse, vaid täiemahulise seadusega.
Ettepanek: palume tootjavastutuse laiendamisega hõlmata ainult sellised tooteid, mis vastavad artikkel 8 / lisa osas E I. punktides 1) ja 2) loetletud kriteeriumitele (vt. allpool).
Ühtlasi palume EL regulatsiooni siseriiklikku seadusandlusse üle võtmisel järgida korrektselt SUP direktiivi sõnastust ja eesmärke, ilma selle olulisi osi eemaldamata, lisamata või moonutamata.
SUP direktiiv 2019/904 Lisa E osa
I. Ühekordselt kasutatavad plasttooted, mis on hõlmatud laiendatud tootjavastutust reguleeriva artikli 8 lõikega 2

1)
Toidupakendid, st kaanega või kaaneta mahutid, nt karbid, millest pakutakse valmistoitu,
a)
mis on mõeldud tarbimiseks kohapeal või kaasa võtmiseks,
b)
mida tavaliselt tarbitakse mahutist ning
c)
mis on valmis tarbimiseks ilma täiendava küpsetamise, keetmise või soojendamiseta,
k.a kiirtoidu või muu koheseks tarbimiseks mõeldud toidu pakkumiseks kasutatavad mahutid, v.a joogipakendid, taldrikud ning toitu sisaldavad pakid ja pakkematerjalid

2)
Painduvast materjalist valmistatud pakid ja pakkematerjal, millest pakutakse valmistoitu, mis on mõeldud koheseks tarbimiseks otse pakist või pakkematerjalist


2) Toetame üleminekut pakendijäätmete arvestuse esimesele meetodile.
PPWR artikkel 53 punkt 2) lõik a) võimaldab võrdsustada pakendijäätmete tekke asjaomasel aastal liikmesriigi territooriumil kättesaadavaks tehtud pakendite või tootja poolt, kes ei ole lõppkasutaja, lahti pakitud pakendite kogusega.
Absoluutne enamus EL riikidest esitab pakendite turule laskmise aruande esimese meetodi kohaselt. Eesti on ühena vähestest valinud teise meetodi – jäätmevoo koostise uuringul põhineva jäätmekoguse ligikaudse hindamise.
Esimene meetod põhineb auditeeritud ja kontrollitud registriandmetel, on seetõttu usaldusväärsem, parandab oluliselt jäätmestatistika kvaliteeti ning vähendab märkimisväärselt nii riigi kui ettevõtete halduskoormust.
Jäätmevoo koostise uuring hõlmab vähem kui tuhandendikku kõigist Eestis tekkivatest pakendijäätmetest. Niivõrd piiratud ulatusega valim ei ole esinduslik ega usaldatav. Selle tulemusi ei ole võimalik adekvaatselt üle kanda riigis tervikuna tekkivale pakendijäätmete voole.
Oleme korduvalt juhtinud KlM-i tähelepanu sellele, et Keskkonnagentuuri kasutatav kaudse hindamise teine meetod sisaldab ebanormaalselt suuri kõikumisi ja näitab Eesti plastpakendite turule laskmist ebausutavalt kõrgena. Plastpakendite turule laskmine Eesti elaniku kohta on KlM jäätmestatistika kohaselt justkui EL üks kõrgemaid, mis ei sobitu meie tarbimise struktuuri ega elatustasemega.
Kaudsel hindamisel põhineva teise meetodi kasutuse tõttu on Eesti poolt makstav EL omavahendi tasu ligikaudu 10 miljonit eurot kõrgem, kui see oleks esimese meetodi puhul.
Eestis toimib juba pikka aega igakülgselt kontrollitud pakendiregister koos tõhusa auditeerimise ja järelvalvega. Registriandmetel põhineva aruandlusele üleminekuks pole tehniliselt ühtegi takistust.
Üleminek esimesele arvestusmeetodile võimaldaks märkimisväärselt vähendada nii EL omavahendi makset kui ära jätta ebavajaliku ja ebausaldatava jäätmevoo sortuuringu rahastamise vajaduse.
PPWR, SUP ega ükski muu EL pakendiregulatsioon ei kohusta tootjaid jäätmete koostist uurima ega taolisi uuringuid rahastama.

Ettepanek: palume jäätmetekke arvestusel kasutada PPWR artikli 53 kohast esimest metoodikat.
Palume sellega seonduvalt eemaldada PakS eelnõust tootjate jäätmevoo sortuuringu kulude katmise kohustuse.

3) Toetame pakendiaktsiisi seaduse tühistamist. Pakendiaktsiis oli kakskümmend aastat tagasi asjakohane meede suunamaks pakendiettevõtteid tootjavastutuse süsteemiga liituma. Tänaseks on pakendiaktsiis oma eesmärgi täitnud ning jäänud kaasaegsest pakendialasest seadusandlusest nii sisu kui mõistete osas lootusetult maha.
EL pakendimäärus (PPWR) ja EL jäätmete raamdirektiiv on koostoimes siseriikliku pakendiseadusega loonud tootjavastutuse kohustuste täitmiseks oluliselt selgema ja tõhusama õigusraamistiku ning järelvalvemehhanismi.
Ettepanek: kustutada pakendiaktsiisi seadus Eesti õigusruumist.

PPWR on otsekohalduv, liikmesriikidele kohustuslik ning jõustab EL ülesed kestlikkuse standardid. Eestis kehtiv pakendite tootjavastutuse alane seadusandlus võiks sarnaselt teiste liikmesriikidega olla põhiosas PPWR-ga identne. PPWR-i ja SUP-i nõuete põhjendamatu muutmine tekitab turuosalistele segadust, halvendab õiguskindlust, tingib põhjendamatuid lisakulusid ja võib toimida EL ühisturu kaubandustõkkena.

Loodame, et leiate võimaluse meie ettepanekutega arvestada. Oleme vajadusel valmis kohtuma ja seisukohti täpsemalt selgitama.

Lugupidamisega
Sirje Potisepp
Toiduliidu juhataja