Tere,

Palun selgitada planeerijale kooskõlastamata jätmise kirjas 02.11.2026 nr 7.1-7/26/18255-2 esitatud märkusi 3 ja 4. 

P.3 Palute planeeringulahendust korrigeerida ning kavandada tehnovõrkude pikisuunaline osa väljapoole riigitee alust maad. Planeerijana lähtusin tehnovõrkude valdajate poolt väljastatud tehnilistest tingimustest ja tehnovõrkude valdajad lähtuvad omakorda ju alati oma valdkondlikest arengukavadest, mis kindlasti on saanud kunagi ka Transpordiameti kooskõlastuse. Mina pean planeerima väljastatud tehniliste tingimuste kohaselt ega saa tehnovõrke omal soovil mujale asetada. 

P4 Kirjas on "Planeeringuala sademevee ärajuhtimiseks ei ole lubatud kasutada riigitee kraave, truupe ega muid riigitee koosseisu kuuluvaid kuivendusrajatisi ning sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maaüksusele"ja "riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Sademevee lahendus tuleb kavandada selliselt, et välistatud oleks riigitee muldkeha uhtumine ja üleniiskumine ning planeeringuala sademevee ärajuhtimine riigitee kuivendussüsteemi kaudu".

Planeeringus oli kavandatud ekstreemolukorras tekkida võiva liigse sademevee äravool olemasoleva vana kuivenduskraavide süsteemi kaudu Kroodi ojja (arendaja on nõus selle süsteemi vajalikus osas ka renoveerima).  Arvan, et juhul kui ekstreemne kogus sademevett ei saa ära voolata, ongi oht maantee muldkeha niiskumisele ja uhtumisele reaalne, sest kalle on maantee poole. Mulle jääb arusaamatuks, millises osas on senini ümberkaudset maad kuivendanud hüljatud põllumajanduslik kuivendussüsteem riigitee kuivendussüsteem ja millises osas mitte. Hüljatud maaparandussüsteemi puhul ei saa lähtuda otseselt maaparandusseadusest.

Lugupidamisega

Kadi Tuul