| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.2-2/26/845-6 |
| Registreeritud | 09.11.2026 |
| Sünkroonitud | 12.11.2026 |
| Liik | Valjaminev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
| Sari | 7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute ja keskkonnamõju strateegiliste hinnangute kooskõlastamine |
| Toimik | 7.2-2/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Haljala Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Haljala Vallavalitsus |
| Vastutaja | Tuuli Tsahkna (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
OÜ PROJEKTEERIMISKESKUS
Oja tn 1 Registreering nr. EEP004838
44314 RAKVERE Reg. nr. 11003881
Tel +372 5330 2290 www.projekteerimiskeskus.ee
Töö nr. 205/1119
Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Haljala Vallavalitsus
Asukoht: Haljala vald, Essu küla, Madismäe mü (19101:001:0835)
ESSU KÜLA MADISMÄE
MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
Juhataja: (allkirjastatud digitaalselt) K. Õisma
Planeerija: (allkirjastatud digitaalselt) R. Efert, MSc
RAKVERE 2026
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe maaüksuse detailplaneering. Aadress
Haljala vald, Essu küla Madismäe kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.
4
SISUKORD
Seletuskiri
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA KOOSTAJA ........................... 6
2. LÄHTEOLUKORD ...................................................................................................... 7
2.1 Planeeringuala üldandmed ....................................................................................... 7
2.2 Olemasolevad sihtotstarbed ..................................................................................... 7
2.3 Ehituslik ja looduslik situatsioon ............................................................................. 8
2.4 Planeeringulahenduse põhjendus ja ruumilise arengu eesmärgid ............................ 8
2.5 Vastavus üldplaneeringule, kehtiva üldplaneeringu muutmise ettepanek ja
kehtivad detailplaneeringud ............................................................................................. 9
3. ARHITEKTUUR-PLANEERIMIS LAHENDUS ...................................................... 11
3.1 Planeeringuala kruntimine ja maakasutuse sihtotstarve ......................................... 11
3.2 Ehitusõigus ............................................................................................................. 12
4. LIIKLUSKORRALDUS ............................................................................................ 13
5. KAITSEVÖÖNDID, PIIRANGUD, SERVITUUDID ............................................... 14
6. HEAKORRASTUS, KATTEGA ALAD ................................................................... 15
6.1 Heakorrastus ........................................................................................................... 15
6.2 Kattega alad ............................................................................................................ 15
6.3 Piirded .................................................................................................................... 15
7. KESKKONNAKAITSE ............................................................................................. 15
8. TEHNOVÕRGUD ...................................................................................................... 17
8.1 Elektrivarustus ....................................................................................................... 17
8.2 Side ......................................................................................................................... 17
8.3 Veevarustus ............................................................................................................ 17
8.4 Kanalisatsioon ........................................................................................................ 18
8.5 Sademevete kanalisatsioon .................................................................................... 18
8.6 Küte ........................................................................................................................ 18
8.7 Tervisekaitse .......................................................................................................... 18
8.8 Maaparandussüsteemid .......................................................................................... 19
9. TULEOHUTUS .......................................................................................................... 19
9.1 Normdokumendid .................................................................................................. 19
9.2 Hoonete tuleohutusklass, kasutusviis, korruste arv ja pindala ............................... 20
9.3 Tuleohutuse tagamise põhimõtted ......................................................................... 20
9.4 Põlemiskoormus ..................................................................................................... 20
9.5 Päästemeeskonna ohutus ja juurdepääs hoonetele ................................................. 21
9.6 Väline tulekustutusvesi .......................................................................................... 21
10. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED ........... 21
11. PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVATE ASJAKOHASTE MÕJUDE
HINDAMINE .................................................................................................................... 22
12. KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU REALISEERIMISE KAVA,
VAIDLUSTAMISE VÕIMALUSED JA RISKIDE MAANDAMINE ............................ 22
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe maaüksuse detailplaneering. Aadress
Haljala vald, Essu küla Madismäe kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.
5
13. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSEKS OLEVA SEADUSANDLIKE
AKTIDE JA DOKUMENTIDE LOETELU ...................................................................... 23
Kooskõlastuste koondtabel
Detailplaneeringu illustratsioon
Detailplaneeringu joonised:
1. Situatsiooniskeem M 1:15000
2. Olemasolev olukord M 1:1000
3. Põhijoonis. Tehnovõrgud M 1:1000
4. Maakasutuse sihtotstarbed, kujad M 1:7500
5. Haljala valla üldplaneeringu muudatuse ettepanek
Menetlusdokumendid ja lisad:
1. Haljala Vallavolikogu 24.04.2019 otsus nr 94 „Detailplaneeringu koostamise
algatamine Essu külas Visuoja ja Madismäe maaüksusele”;
2. Haljala Vallavolikogu 22.03.2022 otsus nr 40 „Essu küla Visuoja ja Madismäe
maaüksuste detailplaneeringu vastuvõtmine”;
3. Väljavõte Haljala valla üldplaneeringu joonisest;
4. Elektrilevi OÜ 15.06.2020 kooskõlastus nr 4226769111;
5. Maa-ameti 26.10.2020 kooskõlastus nr 6-3/20/10330-3;
6. Terviseameti 20.01.2023 kooskõlastus nr 9.3-1/22/3350-4;
7. Põllumajandus- ja Toiduameti 20.01.2023 kooskõlastus nr 6.2-2/3100;
8. Päästeameti 27.01.2023 kooskõlastus nr 3030-2023-2;
9. Transpordiameti 10.07.2025 kooskõlastus nr 7.2-2/25/845-4;
10. Lepa kinnistu omaniku kooskõlastus 12.02.2026.
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe maaüksuse detailplaneering. Aadress
Haljala vald, Essu küla Madismäe kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.
6
SELETUSKIRI
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA KOOSTAJA
Käesolevaga koostatakse detailplaneering Haljala vallas Essu külas asuvale Madismäe
maaüksusele.
Detailplaneeringu koostamise aluseks on maaomaniku Osaühingu Õitseng tegevjuhi
Kristjan Mitt avaldus Haljala Vallavalitsusele ja Haljala Vallavolikogu poolt 24. aprillil
2019. a välja antud otsus nr 94 “Detailplaneeringu koostamise algatamine Essu külas
Visuoja ja Madismäe maaüksusele”. 26.09.2023. a esitas Essu külas asuvate Visuoja ja
Madismäe kinnistute omanik Haljala Vallavalitsusele avalduse katastriüksuste liitmiseks
vastavalt esitatud maakorralduskavale. Liitmisel moodustatud katastriüksuse nimeks sai
12.10.2023 välja antud Haljala Vallavalitsuse korralduse nr 346 kohaselt Madismäe.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on:
• Haljala valla üldplaneeringu muutmine:
• ehitusõiguse määramine noorkarjalauda ja lägahoidla rajamiseks;
• ehitusõiguse määramine tehnilise taristu rajamiseks;
• ehitise olulisemate arhitektuur-ehituslike tingimuste seadmine;
• juurdepääsude, parkimise ja liikluskorralduse lahendamine;
• haljastuse, heakorrastuse ja keskkonnakaitseliste põhimõtete seadmine;
• muude seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste
ulatuse määramine.
Detailplaneeringu koostaja on Osaühingu Projekteerimiskeskus maastikuarhitekt-
planeerija Riiu Efert, maastikuarhitektuuri magistrikraadi diplom MD 001277.
Kinnistu omanik on OÜ Õitseng.
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe maaüksuse detailplaneering. Aadress
Haljala vald, Essu küla Madismäe kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.
7
2. LÄHTEOLUKORD
2.1 Planeeringuala üldandmed
Planeeritava maa-ala pindala on ligikaudu 100 hektarit. Planeeringuala hõlmab Madismäe
katastriüksust (katastritunnus 19101:001:0835). Madismäe katastriüksuse sees paiknevad
Lepa kinnistu (katastritunnus 19003:002:0060) ning Pahla alajaam kinnistu
(katastritunnus 19003:002:1130) on jäetud planeeringualast välja.
Madismäe katastriüksuse pindala on 999 885 m².
2.2 Olemasolevad sihtotstarbed
Madismäe katastriüksuse sihtotstarve on 95% maatulundusmaa ja 5% tootmismaa.
Planeeringualaga piirnevad peamiselt maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud.
Kinnistust ida pool paikneb riigimaantee 17167 Varangu-Essu tee (katastritunnus
19003:002:1480).
Lisaks piirnevad planeeringualaga, asuvad selle sees või lähiümbruses:
1. Lepa kinnistu (katastritunnus 19003:002:0060), katastriüksuse sihtotstarve on
elamumaa;
2. Pahla alajaam kinnistu (katastritunnus 19003:002:1130), katastriüksuse sihtotstarve on
tootmismaa;
3. Ritsika kinnistu (katastritunnus 19003:002:0119), katastriüksuse sihtotstarve on
maatulundusmaa;
4. Vendla kinnistu (katastritunnus 19003:002:0072), katastriüksuse sihtotstarve on
elamumaa;
5. Vahemetsa kinnistu (katastritunnus 19003:002:0035), katastriüksuse sihtotstarve on
maatulundusmaa;
6. Liivamäe kinnistu (katastritunnus 19003:002:0039), katastriüksuse sihtotstarve on
maatulundusmaa;
7. Saua kinnistu (katastritunnus 19003:002:0020), katastriüksuse sihtotstarve on
maatulundusmaa;
8. Lättjaagu kinnistu (katastritunnus 19003:002:1092), katastriüksuse sihtotstarve on
maatulundusmaa;
9. Koovitsa kinnistu (katastritunnus 19003:002:0049), katastriüksuse sihtotstarve on
maatulundusmaa;
10. Mäeotsa kinnistu (katastritunnus 19003:002:0057), katastriüksuse sihtotstarve on
maatulundusmaa;
11. Suuresoo kinnistu (katastritunnus 19003:002:0034), katastriüksuse sihtotstarve on
maatulundusmaa;
12. Rünkaaru kinnistu (katastritunnus 19101:001:0016), katastriüksuse sihtotstarve on
maatulundusmaa;
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe maaüksuse detailplaneering. Aadress
Haljala vald, Essu küla Madismäe kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.
8
13. Turbaaugu kinnistu (katastritunnus 19003:002:0054), katastriüksuse sihtotstarve on
maatulundusmaa;
14. Haaviku kinnistu (katastritunnus 19003:002:0040), katastriüksuse sihtotstarve on
maatulundusmaa;
15. Mäe kinnistu (katastritunnus 19003:002:0310), katastriüksuse sihtotstarve on
maatulundusmaa;
16. Tupitsa kinnistu (katastritunnus 19003:002:0076), katastriüksuse sihtotstarve on
maatulundusmaa.
2.3 Ehituslik ja looduslik situatsioon
Olemasolevat situatsiooni kajastavad joonised “Situatsiooniskeem” (leht 1/4) ja
“Olemasolev olukord” (leht 2/4). Joonistel on näidatud olemasolevad ehitised ja
tehnovõrgud, samuti kitsendustega kaetud alad.
Madismäe katastriüksus asub Essu küla keskusest linnulennul umbes 1,6 kilomeetri
kaugusel.
Maaüksus on hoonestatud. Madismäe katastriüksusel paiknevad Ehitisregistri andmetel
neli hoonet ja üheksa rajatist. Hoonetest on kinnistul Tammispea lüpsikarjafarm I, kaks
küüni ja veiselaut. Rajatistest paiknevad kinnistul kaks sõnnikuhoidlat, tahesõnnikuhoidla,
laguun-tüüpi lägahoidla, kaks silohoidlat, Madismäe päikeseelektrijaam, akupank ja
tuletõrje veehoidla. Kinnistul on olemas puurkaev.
Lähim hoonestatud elamumaa sihtotstarbega kinnistu on Lepa, mille lõunapiir paikneb
158 meetri kaugusel Madismäe kinnistul asuvast olemasolevast farmihoonest.
Madismäe maaüksusi läbib ida lääne suunas 17167 Varangu-Essu teelt algav 4 meetri
laiune kruusakattega tee. Hoonetest põhja pool on algusega riigiteelt olemas teine 5,2
meetri laiune kruusakattega tee, mis viib olemasolevate ehitisteni. Juurdepääsud
planeeringualale on tagatud nende teede kaudu. Teede katendid on heas seisukorras ning
liiklusintensiivsus on madal. Teid kasutavad peamiselt põlluharijad, kohalikud elanikud ja
nende külalised. Liiklusvahenditeks on põhiliselt sõiduautod ja põllutöömasinad.
Kõnniteed puuduvad.
Kõlvikuliselt on tegemist peamiselt haritava maaga, väikese osa moodustavad looduslik
rohumaa, õuemaa ja muu maa (teed, kraavid jne). Kraavid kulgevad paralleelselt teedega.
Maaüksusele on välja ehitatud kuivendussüsteemid koos niisutussüsteemiga. Maaüksusel
paiknevad madalpinge elektrimaakaablid ja madal- ning keskpinge elektriõhukaablid.
Madismäe maaüksusel paiknevad lisaks veel madalpinge elektrimaakaablid, mis
varustavad lägahoidlaid elektriga, lauda ja lägahoidlate vahelised kanalisatsioonitorud,
puurkaev ja tulekustutusveehoidla.
2.4 Planeeringulahenduse põhjendus ja ruumilise arengu eesmärgid
Planeerija lähtub planeeringulahenduse koostamisel planeeringu vastavusest kohaliku
omavalitsuse nõudmistele ning kinnistu omaniku soovidele ning vajadustele.
Põllumajanduslikus tootmises vaja minevate hoonete püstitamiseks ning edaspidiseks
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe maaüksuse detailplaneering. Aadress
Haljala vald, Essu küla Madismäe kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.
9
arenguvõimaluste loomiseks on vajalik Madismäe maaüksusele koostada ja kehtestada
detailplaneering.
Ehituslikust seisukohast on tegemist 240 vasika jaoks noorkarjalauda ja selle
teenindamiseks vajaliku taristu ning rajatiste planeerimisega selleks sobival maa-alal,
olemasoleva sama kasutusotstarbega hoonete kõrvale. Planeeringulahenduse elluviimisel
on võimalik loomakasvatust arendada ja kaasajastada. Piisab tehnovõrkude laiendamisest
uude hoonesse, jõusöödahoidlasse ja lägahoidlatesse. Tegemist on loomakasvatuseks ja
põllumajandustoodete tootmiseks sobiva piirkonnaga. Kavandatav hoonestus sobib antud
keskkonda ega põhjusta visuaalset häiringut.
2.5 Vastavus üldplaneeringule, kehtiva üldplaneeringu muutmise ettepanek ja
kehtivad detailplaneeringud
Detailplaneeringuga käsitletava maa-ala kohta kehtib Haljala valla üldplaneering. Haljala
Vallavolikogu kehtestas Haljala valla üldplaneeringu 18. mail 2010. a määrusega nr 10.
Detailplaneering koostatakse üldjuhul üldplaneeringuga kavandatu elluviimiseks, kuid
põhjendatud vajadusel võib taotleda üldplaneeringu põhilahenduse muutmist.
Üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega
alal. Kehtiv üldplaneering näeb ette, et kui soovitakse projekteerida põllumajandushoonet,
mille ehitusalune pindala on suurem kui 1000 m², tuleb koostada detailplaneering.
Planeeritava noorkarjalauda ehitisealune pind on kuni 2800 m².
Planeeringuala kaguosa maakasutuse juhtotstarbeks on üldplaneeringuga määratud
reserveeritud tootmisala, planeeringuala keskosas (Lepa kinnistu ja selle lähiümbrus)
paikneb reserveeritud elamuala maakasutuse juhtotstarve. Ülejäänud planeeringualal asub
üldplaneeringu järgi maakasutuse juhtotstarbeta maa. Käesoleva detailplaneeringuga
kavandatakse olemasoleva laudakompleksi laiendamine üldplaneeringuga määratud
reserveeritud tootmisalale ja maakasutuse juhtotstarbeta alale. Detailplaneeringuga
tehakse ettepanek üldplaneeringuga kavandatud reserveeritud tootmisala laiendamiseks
planeeritava noorkarjalauda hoonestusala ning selle lähiümbruse ulatuses.
Detailplaneeringuga tehakse ka ettepanek eemaldada Madismäe kinnistule jääv
reserveeritud elamuala maakasutuse juhtotstarve. Hoonestusest ja seda teenindavast
taristust kasutamata jäävat maa-ala kasutatakse karjamaana. Kuna reserveeritud
tootmisala laiendamise ettepanekuga ala hõlmab üldplaneeringu joonisel kajastatud
kultuur rohumaast väga väikese osa, on detailplaneeringu lahendus kooskõlas
üldplaneeringu põhimõtetega. Reserveeritud elamuala maakasutuse eemaldamine
Madismäe kinnistult on põhjendatud, sest olemasoleva ning aktiivselt tegutseva
tootmisettevõtte maadele ei ole elamupiirkonna laiendamisel perspektiivi.
Haljala valla üldplaneeringu punkt 1.10 käsitleb põllumajanduslikku reostust. Haritava
maa ühe hektari kohta tohib pidada kuni 1,5 loomühikule vastaval hulgal loomi.
Lähtudes üldplaneeringust tuleb loomapidamishoonete rajamisel arvestada üldplaneeringu
seletuskirja tabelis 4 toodud kujadega:
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe maaüksuse detailplaneering. Aadress
Haljala vald, Essu küla Madismäe kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.
10
Tabelist 4 lähtuvalt on planeeritava veiste noorkarjalauda kuja 700 meetrit.
Uue loomapidamishoone kuja 700 meetrit arvestatakse:
1. maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutel paiknevad elamud,
2. elamumaa sihtotstarbega kinnistud (elamutega või ilma elamuteta).
Detailplaneeringu lahenduse kohaselt jäävad 700 meetri raadiusesse uue
loomapidamishoone hoonestusalast:
1. Lepa kinnistu (katastritunnus 19003:002:0060), katastriüksuse sihtotstarve
elamumaa;
2. Ritsika kinnistu (katastritunnus 19003:002:0119), katastriüksuse sihtotstarve
maatulundusmaa;
3. Kalju kinnistu (katastritunnus 19003:002:1161), katastriüksuse sihtotstarve
maatulundusmaa;
4. Kruusamäe kinnistu (katastritunnus 19003:002:0851), katastriüksuse sihtotstarve
maatulundusmaa.
Lähtuvalt üldplaneeringust võib naaberkinnistu omanikuga kirjalikul kokkuleppel
tootmis- ja loomapidamishoonete kujasid osaliselt vähendada, aga mitte üle ¼ ulatuses
ettenähtud kuja suurusest meetrites.
Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek kehtiva Haljala valla
üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks üldplaneeringu punkt 2.7 tabelis 4
sätestatud loomapidamishoone kuja osas. Kuna planeeritud veiste noorkarjalaudale
lähemal kui 700 meetrit asub elamuid, tehakse ettepanek vähendada üldplaneeringus
kehtestatud kuja 40 kuni 175 meetrini (planeeritud noorkarjalauda hoonestusalast).
Lähim elamumaa sihtotstarbega kinnistu (Lepa) jääb 40 meetri kaugusele planeeritavast
põllumajandushoone hoonestusalast. Teised elamumaa sihtotstarbega kinnistud ja
maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutel paiknevad elamud jäävad kaugemale kui 175
meetrit planeeritavast põllumajandushoone hoonestusalast. Noorkarjalaudast tulenevate
võimalike mõjude vähendamiseks Lepa kinnistul kohustub huvitatud isik võtma
kasutusele erinevaid abinõusid, näiteks istutama ümber kinnistu 20 meetri laiuse ja 15
meetrit kõrge kõrghaljastusest koosneva puhverhaljastuse. Laiema haljasriba istutamine
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe maaüksuse detailplaneering. Aadress
Haljala vald, Essu küla Madismäe kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.
11
halvendaks Lepa kinnistu olukorda, sest Lepa kinnistu lõuna- ja läänepoolne (päevane ja
õhtune valgus) külg jääksid puhverhaljastuse varju.
Haljastuse istutamine vähendab võimalikke lõhna- ja mürahäiringuid. Müra võivad
põhjustada lauta teenindavad põllumajandusmasinad. Vasikad elavad laudas ega tekita
seega olulist müra, lõhnahäiringuid ega jäätmeid väljaspoole loomapidamishoonet.
Lepa kinnistu piirneb olemasoleva killustikkattega teega, sealhulgas elamu paikneb ca 5
meetri kaugusel teest. Vasikalauda uus tee on planeeritud 63 meetri kaugusele Lepa
kinnistu hoonetest. Olemasoleva keskkonna- ja planeerimispraktika kohaselt võib
tolmuhäiring olla tõenäoline 20-50 meetri raadiuses planeeritavast killustikteest. Kuna uus
tee seotakse planeeringuala sees oleva teedevõrguga, on tekkiva õhusaaste mõju vähemalt
poole väiksem kompleksi teenindamisel tekkivast kogumõjust. Planeeritud ehitisi
teenindatakse peamiselt sisemise teedevõrgu kaudu. Lepa kinnistust mööduvat teed
kasutatakse juhul, kui see osutub otstarbekaks (nt ehitusaegne transport, haljaassööda
vedu lauta). Kõik need tegevused toimuvad päevasel ajal ja enamasti tööpäevadel.
Kaasaegsed põllumasinad ja transport töötavad normatiividega lubatud müra piires. Teed
saab tolmuvabana hoida seda kastes.
Lepa kinnistu omanik on 12.02.2026. a kirjalikult kooskõlastanud planeeringulahenduse.
Lepa kinnistu omanik soovib 20 meetri laiust ja 15 meetri kõrgust haljasriba kinnistust
lõuna ja lääne poole. Tema kinnistust põhja pool asuval teel liikleb ta ise ja
planeeringualast lääne ja põhja pool asuvate kinnistute omanikud ka käesoleval ajal. Tee
ja hoonete vahel on olemasolev puistu.
Tegemist on olemasoleva tee kasutamisega, mitte uue tee rajamisega. Seega on täiendav
mõju teekasutuse intensiivsuse tõusust ehituse osas ajutine, loomakasvatusest tulenevalt
hooajaline ning müra ja tolmu osas jääb samaks, kui teed hooldatakse.
Kuja vähendamise piirang tuleneb kehtivast Haljala valla üldplaneeringust ja kuna
koostamisel on uus üldplaneering, kus selliseid piiranguid ei ole, siis teeb detailplaneering
ettepaneku lähtuda tegelikust olukorrast looduses ja määrata kuja laiuseks 40 meetrit.
Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 "Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb
anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu" (määrus nr
224) § 9 p 91 järgi loetakse noorveiseteks üle kaheksa kuu vanuseid lehmmullikaid kuni
poegimiseni ja üle kaheksa kuu vanuseid pulle. Vasikad vanuses 0-6 kuud on loomad,
kelle kohta ei näe määrus ette keskkonnamõju eelhinnangu koostamise vajadust. Järelikult
ei ole nende pidamine seotud mõjudega keskkonnale.
Planeeringulahenduse muudatusettepanek on kajastatud joonisel „Haljala valla
üldplaneeringu muudatuse ettepanek“.
Kehtivad detailplaneeringud planeeringualal ja lähiümbruses puuduvad.
3. ARHITEKTUUR-PLANEERIMIS LAHENDUS
3.1 Planeeringuala kruntimine ja maakasutuse sihtotstarve
Käesoleva detailplaneeringuga katastriüksuste piire ei muudeta.
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe maaüksuse detailplaneering. Aadress
Haljala vald, Essu küla Madismäe kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.
12
Madismäe katastriüksuse sihtotstarve on 95% maatulundusmaa ning 5% tootmismaa.
Detailplaneeringu ettepaneku kohaselt kavandatakse krundi Pos 1 kasutamise
sihtotstarbeks 80% põllumajandus maa (katastris 80% maatulundusmaa) ja 20%
tootmishoone maa (katastris 20% tootmismaa).
3.2 Ehitusõigus
Joonisel “Põhijoonis. Tehnovõrgud” on näidatud planeeritud hoonestusalad, mis
paiknevad vähemalt 4 meetri kaugusel krundi piirist, v.a Vahemetsa kinnistuga
(19003:002:0035) külgnevas osas, kus hoonestusala on kavandatud krundi piirini.
Ehitustegevus on planeeritud olemasoleva farmikompleksi territooriumile.
Krundi Pos 1 maksimaalne täisehitusprotsent on 4%. Teid, platse ja tehnovõrkude jaoks
vajalikke rajatisi, millel puudub oluline keskkonnamõju, võib vajadusel ehitada ka
väljapoole hoonestusala.
Detailplaneeringu lahenduse kohaselt määratakse krundile Pos 1 ehitusõigus
loomapidamishoonete kompleksi laiendamiseks. Krundile on planeeringulahenduse
kohaselt lubatud ehitada kokku kuni 8 hoonet. Krundile Pos 1 võib lisaks olemasolevatele
hoonetele ehitada kuni 2800m² hooneid ja lisaks olemasolevatele rajatistele kuni 19100
m² rajatisi.
Krundile võib ehitada kuni kahekorruselisi hooneid. Hooned projekteeritakse
minimaalselt TP3 klassi nõuetele vastavatena. Lähtudes tuleohutuse nõuetest on tegemist
1. tuleohuklassi kuuluva ja minimaalselt II tulekaitsetasemega VI kasutusviisiga hoonega
(tööstus- ja laohooned, sh põllumajandushooned). Hoonete maksimaalne lubatud
kõrguseks on määratud 14 meetrit.
Planeeringulahenduses on näidatud ehitiste soovituslikud asukohad, lahendust
täpsustatakse ehitusprojekti(de)ga.
Tähtis on hoonete funktsionaalsus. Kaasaegsed hooned projekteeritakse optimaalse
pindalaga ja lihtsate vormidega. Suuremate hoonemahtude puhul on soovitav fassaade
liigendada.
Hoonete välisviimistlus ja selleks kasutatavad materjalid peavad olema kergelt
hooldatavad, praktilised, vastupidavad ning sobima kinnistu ning seda ümbritseva
keskkonnaga. Hoonete värvilahendused määratakse ehitusprojektides. Välisviimistluses
on valikuvariantideks puit-, klaas-, metall- või kivimaterjalid. Hoonete ehitamiseks ja
viimistlemiseks kasutatakse tootmishoonetele sobivaid ehitustooteid ja materjale.
Hoone katuse kuju ja täpne katusekalle lahendatakse ehitusprojekti koostamise käigus
lähtudes konkreetsetest vajadustest.
Kitsendusi põhjustavate objektide seadustega määratud kitsendusaladest lähtudes võib
uusi hooneid ehitada maa-alustest tehnovõrkudest kaugemale kui 1 meeter, madalpinge
õhuliinidest kaugemale kui 2 meetrit ja keskpinge õhuliinidest kaugemale kui 10 meetrit.
Ehitatavad hooned tuleb (vt siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded“ §12) vajadusel sektsioneerida eraldi tuletõkkesektsioonideks.
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe maaüksuse detailplaneering. Aadress
Haljala vald, Essu küla Madismäe kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.
13
Arhitektuurne ehitusprojekt tuleb koostada kooskõlas seadusandluse ja hea ehitustavaga
ning arvestades tellija vajadusi.
Ehitamise üldisemad reeglid on määratletud Haljala valla üldplaneeringus:
• uute hoonete kavandamisel tuleb arvestada, et neile oleks tagatud juurdepääsutee ja
võimalused tehnovõrkudega varustamiseks. Hoonete püstitamisel
tuleb silmas pidada, et selle juurde rajatavad teed ja tehnovõrgud ei muudaks maastiku
visuaalset väärtust;
• uute hoonete ehitamisel ja olemasolevate hoonete rekonstrueerimisel tuleb
lähtuda piirkonna ehitustraditsioonist. Selleks tuleb kasutada
loodussõbralikke ja antud piirkonnale iseloomulikke materjale. Uued
hooned peavad olema nii põhiplaanis kui mahus olemasolevatega sarnaste
gabariitidega (ehitusalune pind, kõrgus, maht);
• tootmis- ja loomapidamishoonete rajamisel tuleb arvestada ptk 2.7 seatud
kujasid elamute ja tootmis või loomapidamishoonete vahel;
• detailplaneeringuga tuleb määrata maaüksuse minimaalne haljastuse
protsent;
• kui tootmisala külgneb elamualaga, tuleb tootmisala territooriumile, elamuala
poolsesse osasse, kavandada haljastatud puhvertsoonid.
Ehitusprojektid koostada ehitusseadustiku alusel ja kooskõlastada Haljala
Vallavalitsusega.
Planeeringulahendust illustreeriv joonis asub detailplaneeringu toimikus.
4. LIIKLUSKORRALDUS
Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, võimalikult
kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Liikluse korraldamine
planeeringualal toimub vastavalt ehitusseadustikus ja liiklusseaduses kehtestatud
nõuetele. Liikluse korraldamise ning liikluskorraldusvahendite õige paigutuse ja
korrasoleku tagab teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik.
Juurdepääsud planeeringualale on olemas riigimaanteelt 17167 Varangu-Essu tee.
Juurdepääs noorkarjalaudale rajatakse krundi sisemise teedevõrgu pikendusena.
Planeeritavad hoonestusalad jäävad minimaalselt 70,9 m kaugusele maantee katendist.
Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb arvestada olemasolevast ja
perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste).
Riigimaantee 17167 Varangu-Essu tee kaitsevöönd on 30 m äärmise sõiduraja välimisest
servast. Maanteel on planeeringualaga piirnevas lõigus lubatud sõidukiirus kuni 90 km/h.
Ristmikul vajalik nähtavus tagatakse vastavalt kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71
“Tee projekteerimise normid” lisa 2 joonisele 8 ning lisa 1 tabelitele 18 ja 19. Kui liituva
tee liiklussagedus on alla 100 sõiduki ööpäevas, on teeandmise kohustusega ristmikul
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe maaüksuse detailplaneering. Aadress
Haljala vald, Essu küla Madismäe kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.
14
liituva tee liitumisnähtavus 7 m. Peatee liitumisnähtavus on 190 m. Mahasõidu
nähtavuskolmnurgad on näidatud joonisel “Põhijoonis. Tehnovõrgud.”.
Nähtavuskolmnurga alas ei tohi paikneda ühtki nähtavust piiravat takistust (hekk, piire
kõrgusega üle 1,1m jne), vajadusel tuleb ette näha sellelt alalt teeäärte puhastamine (EhS
§ 72 lg 2).
Planeeringualal pargivad peamiselt traktorid koos haakeriistadega ning mõned
sõiduautod. Parkimiskohtade arv olemasolevatel platsidel on piisav.
5. KAITSEVÖÖNDID, PIIRANGUD, SERVITUUDID
Detailplaneeringu koostamisel lähtuti tehnovõrkude kaitsevööndite kujutamisel majandus-
ja taristuministri 25.06.2015 määrusest nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis
tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded”.
Joonistel “Olemasolev olukord” ja “Põhijoonis. Tehnovõrgud” on näidatud
olemasolevatest elektripaigaldistest tulenevad kitsendusalad. Keskpinge õhuliini
kaitsevöönd on 10 m liini teljest, madalpinge õhuliini kaitsevöönd on 2 m liini teljest,
maakaabli kaitsevöönd on 1 m maakaabli teljest. Pahla alajaam kinnistul paikneva
alajaama ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele seinast.
Avalikult kasutatava riigimaantee 17167 Varangu-Essu tee kaitsevöönd on 30 m äärmise
sõiduraja välimisest servast.
Planeeringuala idaservas on Kunda lubjakivi maardlast tulenev kitsendusala.
Haljala valla üldplaneeringuga on määratud uute loomapidamishoonete kuja 700 meetrit.
Kuja vähendamise ettepanekut vt käesoleva detailplaneeringu ptk. 2.5.
Planeeringualal paikneb maaparandusehitise reguleeriv võrk Liivaaru 1 (MPS kood
1107570020030), milleks on kuivenduskraavid ja drenaažitorustikud. Krundi Pos 1
hoonestamisel tuleb jälgida, et olemasolevat süsteemi ei jagataks mittetöötavateks
osadeks. Süsteemi idapoolsesse ossa rajatavate ehitiste ümber tuleb rajada drenaaž, mis
ühendatakse olemasoleva drenaažisüsteemiga. Planeeringualale rajatavate hoonete ja
rajatava taristu alale jäävad maaparandussüsteemi drenaažilõpud tuleb sulgeda PTA
esindaja juuresolekul enne või paralleelselt ehitustöödega (nt mullatöödega, vt ka ptk 12).
Planeeringuala keskosas paikneb Liivaru-1 MPS avatud eesvool
(11075700200300011M), mille kaitsevöönd mõlemal kaldal on 12 m. Eesvooluks oleva
kraavi kalda veekaitsevöönd on 1 m. Hoonestusalasid eesvoolu kaitsevööndisse
planeeritud ei ole.
Positsioonil 1 paikneb puurkaev, mille sanitaarkaitseala on 50 m puurkaevu tsentrist
(veeseadus §149).
Detailplaneering teeb ettepaneku Lepa kinnistu (kat. tunnus 19003:002:0060) kasuks
seada 4 meetri laiune teeservituut. Ümber Lepa kinnistu istutatakse 20 meetri laiune
kõrghaljastusest koosnev kaitsehaljastus.
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe maaüksuse detailplaneering. Aadress
Haljala vald, Essu küla Madismäe kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.
15
6. HEAKORRASTUS, KATTEGA ALAD
6.1 Heakorrastus
Planeeringuala asub kõlvikuliselt rohumaal. Krundil Pos 1 kasvavad üksikud puud.
Haljastuse eesmärk on mitmekesistada ning parandada inimeste töö- ja elukeskkonda.
Haljastuse rajamisel arvestada kaitsevöönditega. Lepa kinnistu lõunapiirile istutada
kõrghaljastus, vähendamaks loomapidamisest tulenevaid mõjusid, milleks on näiteks
lõhnad, müra jne. Haljastuse rajamine ei tohi vähendada liiklusohutust.
Soovitatav on sissesõidutee äärde või hoonete sissepääsude kohale paigaldada valgustid.
6.2 Kattega alad
Ümber rajatava noorkarjalauda planeeritakse katendiga ala. Katendiga alalt on kergem
juhtida sademevett selleks mõeldud kohta.
6.3 Piirded
Loomapidamises kasutatakse maa-alade piiramiseks elektrikarjuseid, hoonete ümbruse
ning alajaama võib ümbritseda piirdega. Piirded võib rajada kuni 2 meetri kõrgused.
Piirded peavad olema läbipaistvad. Piirded võib vajadusel rajada ööseks suletavatena.
Piirete rajamine ei tohi raskendada päästetehnika juurdepääsu krundile, takistada talvel
lumekoristustöid või piirata liiklejate nähtavust.
7. KESKKONNAKAITSE
Lähtudes Haljala Vallavalitsuse 24. aprill 2019. a korraldusest nr 94, ei kaasne
kavandatava tegevusega olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõjude hindamine ei ole
vajalik.
OÜ Severitas koostas 2021. aastal Essu küla Madismäe maaüksuse detailplaneeringule
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu.
Väljavõte KSH eelhinnangu kokkuvõttest:
Peamised negatiivsed keskkonnamõjud, mis võivad veisefarmi laiendamisel ja käitamisel
esineda, on järgmised:
• ehitamisel tekkivad jäätmed ja nende käitlemine;
• ehitamisel kasutatavate transpordivahendite ja mehhanismide tekitatav müra ja
saasteainete
• heide õhku;
• käitise käitamisel kasutatavate sõidukite tekitatav müra ja saasteainete heide
õhku;
• lautade käitamisega kaasnev heide välisõhku;
• sõnnikuhoidlate käitamisega kaasnev heide välisõhku;
• kütuse põletamisega kaasnev heide välisõhku;
• veekasutus.
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe maaüksuse detailplaneering. Aadress
Haljala vald, Essu küla Madismäe kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.
16
Arvutuslikult saadud hajumisarvutuste tulemuste võrdlusel keskkonnaministri määruses
välja toodud siht- ja piirväärtustega selgus, et saasteainete maksimaalsed tekkivad
kontsentratsioonid maapinnalähedases õhukihis ei ületa vastavatele saasteainetele
kehtestatud piirväärtusi väljaspool tootmisterritooriumi. Samuti leiti, et lõhnaaine
esinemise häiringutase vastuvõtja juures jääb alla 15% aasta lõhnatundidest.
Veemajanduskava kohaselt on Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-
Eesti vesikonnas koguselisuse poolest heas seisundis ning planeeritav veevõtt ei mõjuta
seda oluliselt.
Eelpooltoodu põhjal tuleb järeldada, et veisefarmi laiendamine kavandatud kujul ei
põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnahäiringu ületamist.
Planeeringualal tegutseb Osaühing Õitseng, kellele on väljastatud kompleksluba nr
KKL/300799 Tammispea veisefarmi käitamiseks. Kehtiva loa kohaselt peetakse
veisefarmis kuni 460 lüpsilehma, 180 noorlooma ning 59 vasikat.
Põhjavee kaitstuse seisukohalt on tegemist on kaitsmata või nõrgalt kaitstud alaga ning
keskkonna reostustaluvus madal.
Planeeringualal paiknevad ja sinna rajatavad ehitised ning uued tehnovõrgud peavad
vastama keskkonnanõuetele.
Looduskaitseseaduse mõistes kaitsealuseid objekte planeeritaval alal ja selle ümbruses ei
paikne.
Jäätmeseadus seab kohalikele omavalitsustele kohustuse organiseerida korraldatud
jäätmevedu, kehtestada jäätmeliigid, millele korraldatud jäätmevedu kohaldatakse ning
korraldada jäätmete üleandmine jäätmekäitlejatele. Tulenevalt jäätmeseaduse § 69 on kõik
korraldatud jäätmeveo piirkonnas asuvad jäätmevaldajad loetud korraldatud jäätmeveoga
liitunuks alates sellest hetkest, kui hanke võitnud jäätmevedaja alustab piirkonnas
jäätmete vedamist, st jõustub tema korraldatud jäätmeveoluba ning valla ja jäätmevedaja
vahel on sõlmitud leping.
Planeeringuga käsitletava maa-ala jäätmekäitlus on seotud peamiselt olmejäätmete
hoidmisega. Prügikonteineri paiknemine lahendatakse koos arhitektuurse projektiga.
Konteiner peab olema kaitstud otsese päikesevalguse eest. Seetõttu on soovitatav rajada
konteinerile eraldi ehitis või paigutada ta haljastuse varju. Prügikonteineri tühjendamist ja
jäätmete äravedu teostatakse mehhaniseeritult. Prügiveoauto juurdepääs planeeringualale
on tagatud sisse(välja)sõiduteede kaudu.
Planeeringualal ei tohi ladustada ehitusprahti. Ehitamise ajaks paigaldada krundile
ehitusjäätmete konteiner.
Vinni vallas Piira külas tegutseb Lääne-Viru Jäätmekeskus MTÜ, mille ülesanne on
teenindada Lääne-Viru maakonda ning kus võetakse vastu olme- ja ohtlikke jäätmeid, seal
järelsorditakse liigiti kogutud jäätmeid, pressitakse kokku jäätmeid ja suunatakse neid
pakendamisele, taaskasutusse, ladestamisele või põletamisele.
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe maaüksuse detailplaneering. Aadress
Haljala vald, Essu küla Madismäe kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.
17
8. TEHNOVÕRGUD
Maa-alustest tehnovõrkudest paiknevad planeeringualal elektri madalpinge maakaablid,
drenaažisüsteem ja lokaalne vee- ja kanalisatsioonisüsteem. Krunti läbivad elektri
keskpinge ja madalpinge õhuliinid. Planeeringualal paikneb puurkaev. Krundil Pos 1 on
kaks lägahoidlat, kumbki mahuga 6000m3.
Uute tehnovõrkude põhimõttelised lahendused on näidatud detailplaneeringu joonisel
„Põhijoonis. Tehnovõrgud“. Konkreetsed nõuded tehnovõrkude väljaehitamiseks antakse
projekteerimistingimustega.
8.1 Elektrivarustus
Planeeringujoonisele „Põhijoonis. Tehnovõrgud“ on kantud olemasolevad ja
planeeritavad elektrikaablid ja õhuliinid. Planeeringuala elektrivarustus on tagatud Pahla
alajaamast (katastritunnus 19003:002:1130). Kompleksil on olemas elektriliitumine
3x200 A. Krundil paikneb päikeseelektrijaam.
Loomakasvatuse laiendamiseks lisavõimsust ei vajata.
Seoses lägahoidlate planeerimisega ehitatakse ümber 10 kV elektri õhuliin (vt joonis
Põhijoonis. Tehnovõrgud). Muutub õhuliini kaitsevööndi asukoht. Kuna Vahemetsa
kinnistu kuulub samuti huvitatud isikule, siis puudub vajadus täiendavateks
kooskõlastusteks.
Uued trassid, sealhulgas elektrikaablid projekteeritava noorkarjalauda, jõusöödahoidla ja
lägahoidlateni, rajatakse tellija kulul. Selleks esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.
Kaablitevõrgu ümberehitus toimub samuti tellija kulul. Liitumis- ja transiitkilpide
asukohad on näidatud joonisel “Põhijoonis. Tehnovõrgud”. Paigaldatavate kaablite
margid täpsustatakse tööprojektis. Liitumis- ja jaotuskilbid peavad olema paigaldatud nii,
et oleks tagatud Elektrilevi OÜ töötajate juurdepääs kilpidele.
Kaitsevööndid on näidatud joonistel “Olemasolev olukord” ja “Põhijoonis.
Tehnovõrgud”.
8.2 Side
Vastuseks tehniliste tingimuste taotlusele andis Telia Eesti AS esindaja 18.03.2025
suuliselt ja kirjalikult teada, et olemasolev sidekaabel on kasutusest väljas ning lähim
optiline sidekaabel asub planeeringualast 2 km kaugusel. Huvitatud isikul puudub vajadus
ja soov ehitada välja sidelahendust, mis ei toeta tema tegevuse eesmärke. Seetõttu ei
väljasta ettevõte tehnilisi tingimusi ega kooskõlastust ning sidevarustus jääb lahendatuks
mobiilside baasil.
8.3 Veevarustus
Krundil Pos 1 on olemas puurkaev ja veetoru kuni laudani. Uue lauda juurde ehitatava
veetrassi sisestustorustiku läbimõõt valitakse vastavalt veetarbimisarvutustele. Veevärgi
torustiku peab projekteerima ja ehitama PE(H) torudest surveklassiga PN≥10.
Veevarustuse torustiku minimaalne läbimõõt hooneteni võib olla 110 mm, minimaalne
paigaldamissügavus on 180 cm.
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe maaüksuse detailplaneering. Aadress
Haljala vald, Essu küla Madismäe kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.
18
Joogivee kvaliteet peab vastama sotsiaalministri 08.09.2023 määruses nr 61 „Joogivee
kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ kõikidele nõuetele, sealhulgas ka
radioloogiliste näitajate osas.
Puurkaevu hooldusalas (nt Lepa kinnistul) või sanitaarkaitsealas (nt Madimäe kinnistul) ja
heitvee immutamise keelualas asuva maa-ala kasutamisel tuleb lähtuda veeseadusest.
8.4 Kanalisatsioon
Kõik reoveed kogutakse olemasolevatest ja projekteeritavatest hoonetest kokku
isevoolselt ning suunatakse lägahoidlatesse. Käesoleva planeeringuga ei planeerita heitvee
immutamist. Kanalisatsiooniehitisest lähtuva keskkonnaohu vältimine ja keskkonnariski
vähendamise nõuded on toodud veeseaduse §127 ja §136. Põllumajanduslikus tegevuses
tuleb juhinduda ka keskkonnaministri 07.10.2019 määruses nr 45 „Väetise kasutamise ja
hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva
saastatuse vältimiseks ja piiramiseks“ toodud nõuetest.
Enne hoone(te)le kasutusloa taotlemist peavad lägahoidlad olema välja ehitatud.
8.5 Sademevete kanalisatsioon
Territooriumi sademeveed, mis ei ole reostunud, hajutatakse pinnasesse. Sõnnikune
sadevesi suunatakse lägahoidlasse. Katendiga aladelt peab vee äravoolu tagama katendile
projekteeritav kalle.
Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee
alusele maaüksusele.
8.6 Küte
Loomapidamisruume tavaliselt ei köeta. Kui uude lauta ehitatakse köetavaid ruume, siis
küttesüsteemid rajatakse elektri, alternatiivsete energiaallikate või lokaalse kütte baasil.
8.7 Tervisekaitse
Valgustus territooriumil ja hoonetes peab olema piisav ning peasissepääsud kaetud
varikatustega.
Ehitusõiguse elluviimisel:
1. 21.06.2024 jõustunud atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 59 alusel tagab
müraallika valdaja, et tema müraallika territooriumilt ei levi normtaset ületavat
müra. Seega detailplaneeringus kavatsetud rajatiste ja hoonete projekteerimisel tuleb
võtta arvesse, et seoses ehitusperioodiga ja ehitatud taristu kasutamisega suurenenud
liiklusmüratase ei tohi planeeringuala lähiümbruses olemasolevatel elamu maa-
aladel ületada keskkonnaministri 30.05.2020 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva
müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“
kehtestatud II kategooria maa-alale kehtestatud liiklusmüra piirväärtusi.
2. ei tohi ehitusmüratase planeeringu lähiümbruses paiknevatel elamu maa-aladel
ajavahemikus 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71
“Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe maaüksuse detailplaneering. Aadress
Haljala vald, Essu küla Madismäe kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.
19
hindamise meetodid” kehtestatud mürataseme normatiive ning kehtestatud
asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.
3. ehituse mõjualas asuvates elamutes ei tohi vibratsioon ületada sotsiaalministri
01.10.2025 määruses nr 54 “ Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega
hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord ” sätestatud piirväärtusi;
4. joogivesi peab vastama sotsiaalministri 24.09.2019 määruses nr 61 „Joogivee
kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise
nõuded“ esitatud nõuetele.
5. välisvalgustuse paigutamisel tuleks arvestada võimaliku valgusreostusega ning
vältida läheduses eluhoonete ülemäärast valgustamist. Vajadusel tuleks kavandada
leevendavaid meetmeid.
8.8 Maaparandussüsteemid
Maaparandussüsteemiga alale projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada olemasoleva
kuivendussüsteemi torustikega (vt ptk 5). Vajadusel rekonstrueerida olemasolev Liivaru 1
maaparandussüsteem (MPS 1107570020030) või rajada uus maaparandussüsteemi
torustik. Kõik maaparandussüsteemiga seotud olulised tegevused (näitkes
maaparandussüsteemi rekonstrueerimine) kooskõlastada Maa- ja Ruumiameti
maaparanduse osakonnaga. Planeeringualale rajatavate hoonete ja rajatava taristu alale
jäävad maaparandussüsteemi drenaažilõpud tuleb sulgeda Maa- ja Ruumiameti esindaja
juuresolekul enne või paralleelselt ehitustöödega (nt mullatöödega, vt ka ptk 12). Uue
maaparandussüsteemitorustiku rajamine on arendaja kohustus.
9. TULEOHUTUS
Detailplaneeringu koostamise peamisteks eesmärkideks on noorkarjalauda ehitamine
umbes 240–le vasikale ning lägahoidlate ja jõusöödahoidla ehitamine krundile Pos 1.
9.1 Normdokumendid
Tuleohutus on lahendatud detailplaneeringus vastavalt järgmistele normdokumentidele:
- Tuleohutuse seadus;
- Siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;
- Siseministri 18.02.2021. a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“;
- Siseministri 12.12.2022 määrus nr 44 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele
nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“;
- Siseministri 07.01.2013 määrus nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja
ehitistele, kust tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade edastada
Häirekeskusesse, ning tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise kord“;
- EVS 812-7:2018 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;
- EVS 812-6:2012/A1:2013/A2:2017 „Tuletõrje veevarustus“;
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe maaüksuse detailplaneering. Aadress
Haljala vald, Essu küla Madismäe kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.
20
- EVS 812-3:2018 „Küttesüsteemid“;
- EVS 812-4:2018 „Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus“;
- EVS 871:2017 „Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine“;
- EVS-EN 62305-1:2011 Piksekaitse. Osa 1 ja EVS-EN 62305-3:2011 ja Piksekaitse.
Osa 3;
- EVS-EN 50172:2005 „Evakuatsiooni- ja hädavalgustussüsteemid“;
- Eesti Ehitusteave ET-2 0404-1010 Soojusisolatsiooni liitsüsteemid;
- CEN/TS 54-14:2018, Automaatne tulekahju-signalisatsioonisüsteem. Osa 14:
Planeerimise, projekteerimise, paigaldamise, ülevaatuse, kasutamise ja hoolduse eeskiri.
9.2 Hoonete tuleohutusklass, kasutusviis, korruste arv ja pindala
Ehitise tuleohutusklass: TP3
Ehitise tuleohuklass: 1. tuleohuklass
Ehitise kasutusviisi klass: VI, tööstus- ja laohooned
(põllumajandushoone)
Max hoone kõrgus: 14,0 m
Max hoonetealune pind olemasolev (7792,2 m²)+2800 m2;
Max rajatistealune pind olemasolev (6903 m²)+19100m² rajatisi.
9.3 Tuleohutuse tagamise põhimõtted
Tule leviku tõkestamiseks ühelt hoonelt teisele eraldatakse rajatavad ehitised teineteisest
tuleohutuskujadega, mis on 8 meetrit.
Standard EVS 812-4:2018 p.9.2.3 kohaselt: kui ühekorruselise TP 3-klassi tootmishoone
kande- ja tuletõkkekonstruktsioonis on kasutatud A1-klassi ehitusmaterjale,
soojusisolatsioon vastab vähemalt A2-s1,d0–klassi nõuetele, seinte ja lagede sisepinnad
vastavad B-s1,d0-klassi nõuetele, tootmisprotsess kuulub 1. tuleohuklassi ja
eripõlemiskoormus on alla 300 MJ/m², võib standardi EVS 812-4:2018 p.9.2.3 Tabelis 1
toodud tuletõkkesektsiooni piirpindala suurendada kuni kolm korda, kuid
tuletõkkesektsiooni piirpindala ei tohi olla üle kuni 12 000 m². Hoonesisesed
tuletõkkesektsioonid moodustatakse lähtudes Standardist EVS 812-4:2018, sealhulgas
peatükist 14 „Nõuded põllumajandushoonetele“. Iga planeeritud ehitise tuleohutus
lahendatakse eraldi ehitusprojektiga.
Planeeringualast asuvad kõik olemasolevad naaberkinnistute hooned kaugemal kui 8
meetrit. Lähim hoone Lepa kinnistul paikneb 58 m kaugusel lähimast hoonestusalast.
Uute hoonete ehitamiseks kasutatavad ehitusmaterjalid peavad vastama
tuleohutusnõuetele.
9.4 Põlemiskoormus
Loomalaudas on eripõlemiskoormus alla 300 MJ/m². Kustutamiseks vajalik veevooluhulk
määratakse VI kasutusviisiga ehitistel lähtudes tuleohuklassist, sõltuvalt
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe maaüksuse detailplaneering. Aadress
Haljala vald, Essu küla Madismäe kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.
21
põlemiskoormusest, tuletõkkesektsiooni piirpindalast, AKS-i olemasolust ja tulekahju
arvestuslikust kestvusest standardi EVS 812-6:2012 kohaselt. Kustutusvee
normvooluhulgad määratakse vastavalt suurimast või enim kustutusvett nõudvast
tuletõkkesektsioonist.
Tulekustutusvee normvooluhulk VI kasutusviisiga ehitisele, mille piirpindala on kuni 12
000 m² või kui ehitis on kaitstud AKS-ga ja selle põlemiskoormus on alla 600 MJ/m²,
peab olema 10 Qo l/s kahe tunni kestel.
9.5 Päästemeeskonna ohutus ja juurdepääs hoonetele
Krundile Pos 1 pääseb mööda kohalikke killustikkattega teid. Kustutustöid on võimalik
teostada hoonete ümber paiknevatelt katendiga aladelt.
Planeeringualal asuvatele hoonetele tagatakse juurdepääs päästevahenditega.
Planeeringualasisene reljeef, hoonete paiknemine kruntidel ja haljastus võimaldavad
juurdepääsu hoonetele ning tuletõrjetehnika ümberpööramist maa-alal. Keelatud on
autode parkimine liikumisteedel.
Juurdepääsud planeeringualale ning sellel paiknevatele ehitistele tulekustutustehnikaga on
tagatud sissesõiduteelt.
Hoonete kõikidele sissepääsudele tagatakse juurdepääs päästevahenditega.
Inimeste evakuatsioon ja päästemeeskonna juurdepääs hoonesse lahendatakse ehituslike
võtetega (trepid, redelid, ühendatud rõdud, põrandaluugid ja korrustevahelised redelid
rõdudel jne).
9.6 Väline tulekustutusvesi
Krundil Pos 1 on olemas tulekustutusvee võtukoht mahuga 300 m³. Lähim Päästeameti
komando asub Rakvere linnas Fr. R. Kreutzwaldi tänav 5a.
10. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED
Eesti standardi EVS 809-1:2002 kohaselt kuulub planeeritav ala tüüpi tööstusalad.
Kuritegevuse riske saab vähendada:
• naabruskonna füüsilise struktuuri ja sotsiaalse võrgustiku säilitamisega;
• sissepääsude turvamisega;
• riskialtides tsoonides juurdepääsude piiramisega;
• piirete rajamisega;
• selgete liikumisteede ja suunaviitade/siltide süsteemi kujundamisega;
• territooriumi jälgitavuse tagamisega;
• hoonetevaheline hea nähtavuse ja valgustatuse väljaehitamisega;
• konkreetsete ja selgelt eristatavate juurdepääsude ning liikumisteede rajamisega;
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe maaüksuse detailplaneering. Aadress
Haljala vald, Essu küla Madismäe kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.
22
• vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamisega (uksed, aknad, lukud, pingid,
prügikastid, märgid);
• maa-alade korras hoidmisega (niita, ladustada prügi ainult selleks ettenähtud
kohtadesse).
11. PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVATE ASJAKOHASTE MÕJUDE
HINDAMINE
OÜ Severitas koostas 2021. aastal Essu küla Madismäe maaüksuse detailplaneeringule
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu (vt p7). Keskkonnamõju strateegilist
hindamist Haljala Vallavolikogu ei algatanud.
Käesolevas peatükis käsitletakse Haljala vallas Essu küla Madismäe maaüksusele
planeeritavaid tegevusi ning analüüsitakse asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi,
sotsiaalseid ja looduskeskkonnale tekkida võivaid võimalikke mõjusid lähtuvalt
riigihalduse ministri 17.10.2019 määruses nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja
ülesehitusele esitatavad nõuded“ sätestatule.
Planeeringu elluviimisega kaasnevate kultuuriliste mõjude hindamisel lähtuti asjaolust, et
tegemist on põllumajanduspiirkonnaga, kus on pikk loomakasvatustraditsioon ja
kogemus. Kohapeal on olemas inimesed, kes oskavad ja soovivad loomakasvatusega
tegeleda. Negatiivset kultuurilist mõju käesoleva detailplaneeringu elluviimine ei avalda.
Planeeringualale ehitamine omab positiivset sotsiaalset mõju, sest suurendab tööhõivet ja
tõstab toodangu mahtu. Paranevad inimeste töö- ja elutingimused (vähem ebameeldivaid
lõhnu territooriumil, pesuruumid tööl jne). Planeeringuga kavandatavad tegevused
kasutavad ära olemasoleva taristu.
Planeeringu elluviimisel on positiivne mõju looduskeskkonnale, sest korrastatakse
hooneid ja tehnovõrke, rajatakse uut haljastust.
Majanduslikud mõjud on peamiselt seotud huvitatud isiku finantsvõimekusega. Maa-ala
korrastamine ja uute hoonete ehitamine mõjutab positiivselt lähiümbruse kinnisvara
väärtust. Planeeringulahenduse elluviimine ei suurenda kohaliku omavalitsuse kulusid (nt
teehooldusele).
12. KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU REALISEERIMISE KAVA,
VAIDLUSTAMISE VÕIMALUSED JA RISKIDE MAANDAMINE
Kehtestatud detailplaneering on aluseks planeeringualal koostatavatele ehitusprojektidele.
Krundi Pos 1 ehitusõigus realiseeritakse krundi valdaja poolt. Ehituslubade taotlemiseks
koostatavad ehitusprojektid peavad olema kooskõlas kehtestatud detailplaneeringuga ja
ehitusprojektile esitatavate nõuetega.
Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb
esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Kui kohalik omavalitsus annab
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe maaüksuse detailplaneering. Aadress
Haljala vald, Essu küla Madismäe kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.
23
planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel ning kavandatakse muudatusi
riigitee kaitsevööndis, siis tuleb Transpordiamet kaasata menetlusse.
Transpordiametil ei ole kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
Hoonete rajamiseks kooskõlastada ehitusloa eelnõu Maa- ja Ruumiameti maaparanduse
osakonnaga maaparandusseadusseaduse §50 lõike 1 ja ehitusseadustiku §42 lõike 7 punkti
1 alusel. Pärast drenaažilõppude sulgemist tuleb Maa- ja Ruumiameti esindajale
maaparandussüsteemi omaniku (ehk Madismäe kinnistu omaniku) poolt rajatavate
hoonete ja taristu alale jääva maaparandussüsteemi kasutusotstarbe lõppenuks lugemise
kohta esitada taotlus maaparandusseadus §54 lg 2 alusel.
Kõik hoonete ehitamise ja planeeringuala haldamisega seotud kulud ja riskid kannab
kinnistu omanik.
Esmalt ehitatakse välja lägahoidlad, silohoidla ja jõusöödahoidla. Järgmises etapis
ehitatakse teede põhjad ja tehnovõrgud kuni noorkarjalaudani. Pärast seda saab ehitada
noorkarjalauda. Ümber Lepa kinnistu istutatakse enne noorkarjalauda ehitusega alustamist
20 meetri laiune kõrghaljastusest koosnev kaitsehaljastus.
Kehtestatud detailplaneeringut on võimalik vaidlustada vastavalt planeerimisseadus §141.
13. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSEKS OLEVA SEADUSANDLIKE
AKTIDE JA DOKUMENTIDE LOETELU
1. Planeerimisseadus;
2. Ehitusseadustik;
3. Jäätmeseadus;
4. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus;
5. Veeseadus;
6. Tuleohutusseadus;
7. Eesti projekteerimisnormid ja standardid;
8. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+, kehtestati 27.02.2019 Riigihalduse ministri
käskkirjaga nr 1.1-4/30;
9. Haljala valla üldplaneering, kehtestati Haljala Vallavolikogu määrusega nr 10, 19.
mai 2010. a.;
10. Haljala valla arengukava 2023-2038 ja eelarvestrateegia 2023-2026, vastu võetud
18.10.2022, Haljala Vallavolikogu määrus nr 24;
11. Haljala valla üldplaneeringu eelnõu.
Koostas: Riiu Efert (allkirjastatud digitaalselt)
28. august 2026
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Haljala Vallavalitsus
Rakvere mnt 3
45301, Haljala alevik, Haljala vald,
Lääne-Viru maakond
Teie 16.10.2026 nr 7-1/20-102
Meie 09.11.2026 nr 7.2-2/26/845-6
Madismäe maaüksuse detailplaneeringu
korduv kooskõlastamine
Olete esitanud meile korduvaks kooskõlastamiseks Madismäe (katastritunnus 19101:001:0835)
maaüksuse detailplaneeringu (edaspidi planeering), sest planeeringut on pärast eelmist
kooskõlastamist muudetud.
Planeeringu eesmärgiks on kinnistutele hoonestusala määramine ning ehitusõiguse seadmine
noorkarjalauda, lägahoidla ning tehnilise taristu rajamiseks. Planeeringuga lahendatakse ka
juurdepääsud, parkimine ja liikluskorraldus ning seatakse haljastuse, heakorrastuse ja
keskkonnakaitselised põhimõtted.
Planeeringuala asub riigitee nr 17167 Varangu – Essu tee (edaspidi riigitee) km 1,95-3,14
kaitsevööndis, planeeringualale toimub juurdepääs riigitee km 2,768, 2,872 ja 3,097 ristmikelt.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse kooskõlastame
planeeringu.
Planeeringu elluviimisel palume arvestada järgnevaga.
1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada
meile nõusoleku saamiseks.
2. Me ei võta kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
3. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel
ning kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata meid menetlusse.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks
kehtestatud, siis palume esitada planeering meile lähteseisukohtade uuendamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tuuli Tsahkna
peaspetsialist
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
2 (2)
Lisad:
1. Essu Madismäe DP_Seletuskiri 2026-08-28
2. Essu Madismäe DP_3_põhijoonis-tehnovõrgud 2026-08-03
Tuuli Tsahkna
58073001, [email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Lääne-Virumaa Haljala vald Essu küla Madismäe maaüksuse detailplaneeringu kooskõlastamiseks esitamine | 19.10.2026 | 2 | 7.2-2/26/845-5 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Haljala Vallavalitsus |
| Otsus | 10.07.2025 | 1 | 7.2-2/25/845-4 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Haljala Vallavalitsus |
| Lääne-Virumaa Haljala vald Essu küla Madismäe maaüksuse detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks | 12.06.2025 | 29 | 7.2-2/25/845-3 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Haljala Vallavalitsus |
| Otsus | 11.01.2023 | 912 | 7.2-2/23/845-2 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Haljala Vallavalitsus |
| Lääne-Virumaa Haljala vald Essu küla Visuoja ja Madismäe maaüksuste detailplaneering | 11.01.2023 | 912 | 7.2-2/23/845-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Haljala Vallavalitsus |
| Lääne-Virumaa Haljala vald Essu küla Visuoja ja Madismäe maaüksuste detailplaneeringu avalik arutelu | 17.05.2022 | 1151 | 7.2-2/22/6628-2 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Haljala Vallavalitsus |
| Lääne-Virumaa Haljala vald Essu küla Visuoja ja Madismäe maaüksuste detailplaneeringu avalik väljapanek | 29.03.2022 | 1200 | 7.2-2/22/6628-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Haljala Vallavalitsus |