HIIUMAA VALLAVOLIKOGU



OTSUS



Kärdla
[kuupäev] nr [nr]






Sassi detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine





Planeerimisseaduse § 4 lg 21, § 124 lõike 10, § 125 lõike 2, § 128 lõiked 1, 5, § 142 lg 1 p 3, lg-te 2, 5 ja 6, looduskaitseseaduse § 40 lg-te 1, 3 ja 4, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3, lg-te 3 ja 6, § 35 lõigete 3 ja 5 ning Sassi kinnistu omaniku detailplaneeringu algatamise taotluse alusel ja arvestades asjaolu, et kavandatav detailplaneering teeb ettepaneku muuta Pühalepa Vallavolikogu 16.12.2003 määrusega nr 37 kehtestatud Pühalepa valla Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringut, taotledes ranna ehituskeeluvööndi vähendamist


1. Algatada detailplaneeringu koostamine Hiiumaa vallas Hiiessaare külas asuval Sassi kinnistul (registriosa nr 324833, katastritunnus 63901:001:1441, pindala 5,09 ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100%).
2. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt lisale (lisa 1).
3. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Pühalepa Osavalla Valitsus (Hiiu maakond Hiiumaa vald Tempa küla Vallamaja) ja kehtestaja Hiiumaa Vallavolikogu (Hiiu maakond Hiiumaa vald Kärdla Keskväljak 5a).
4. Anda detailplaneeringu finantseerimise õigus huvitatud isikule.
5. Mitte algatada Hiiessaare külas Sassi kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist, kuna eelhinnangu põhjal (lisa 2) eeldatav oluline keskkonnamõju puudub ja Keskkonnaameti hinnangul …………
6. Detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda tööajal Pühalepa Osavalla Valitsuses (Hiiu maakond Hiiumaa vald Tempa küla Vallamaja) ja Hiiumaa valla veebilehel.
7. Pühalepa Osavalla Valitsusel avaldada detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise teade 14 päeva jooksul algatamisest Ametlikes Teadaannetes, Hiiumaa valla veebilehel ja ajalehes Hiiu Leht ning esimesel võimalusel Hiiumaa valla väljaandes Hiiumaa Teataja.
8. Detailplaneeringu algatamisest teavitada 30 päeva jooksul algatamisest planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid.
9. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
10. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust, et Hiiumaa Vallavolikogu detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on planeeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus.





Anu Pielberg
Hiiumaa Vallavolikogu esimees







Eelnõu algataja: Hiiumaa Vallavalitsus
Istungile kutsuda:



Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Sassi detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ juurde



Hiiumaa Vallavolikogu otsusega algatatakse Hiiessaare külas asuva Sassi kinnistu detailplaneering ja jäetakse algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline mindamine.
1. Olemasolev olukord
1.1 Sassi katastriüksus asub Pühalepa valla osa Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringu alal. Vastavalt üldplaneeringule asub nimetatud katastriüksus osaliselt detailplaneeringu kohustusega pere- ja ridaelamumaal 50%/puhke- ja virgestusmaal 50%, osaliselt kaitsehaljastuse maal. Üldplaneeringu järgi asub Sassi kinnistu idapoolne osa ranna ehituskeeluvööndist väljaspool.
1.2 Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Hiiessaare külas asuvat Sassi kinnistut katastritunnusega 63901:001:1441, olemasoleva sihtotstarbega maatulundusmaa 100% ja pindala 5,09 ha. Kinnistu on hoonestatud. Ehitisregistri andmetel asuvad maaüksusel saun-suvila (EHR kood 120008465) 37 m². Kõlvikuliselt koosseisult on detailplaneeringualast enamus (2,52 ha) looduslik rohumaa, vähem on metsamaad (1,15 ha) ja muud maad (1,21 ha) ning 0,21 ha on õuemaad.
1.3. Planeeringualale on juurdepääs kohalikult teelt (6390027 Hiiessaare tee)..
1.4. Detailplaneeringuala asub lähimast Natura 2000 võrgustiku alast (Väinamere hoiuala) ca 700 m kaugusel, mille tõttu eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale puudub.
2. Hiiu maakonnaplaneering
Hiiu maakonnaplaneeringu järgi asub planeeringuala II klassi väärtuslikul maastikul (Hiiessaare-Kukka) ja osaliselt väärtuslikul põllumajandusmaal (boniteet 32 ja 38). Maakonnaplaneeringu kohaselt omavad Hiiessare-Kukka väärtuslikul maastikul ajaloolis-kultuurilist väärtust Hiiessaare meremärk ja kaitserajatised ning traditsioonilisega sarnanev põldudemuster, vaateliselt väärtuslik Hiiessaare kivine rand, külade ilmet halvendavad hooldamata rohumaad, loodusväärtuseks on loometsad. Ala sobib suvilaehituseks.
3. Pühalepa valla osa Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringu muutmise põhjendused
Pühalepa valla osa Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringuga (kehtestatud Pühalepa Vallavolikogu 16.12.2003 määrusega nr 37) on osaliselt ranna ehituskeeluvööndit vähendatud ja osaliselt on ehituskeeluvöönd üldplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud seaduse kohases asukohas. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 35 lg 31 kohaselt määratakse korduva üleujutusega ala piir mererannal üldplaneeringuga, kuid Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringuga ei ole korduva üleujutusega ala piiri määratud. Käesoleval ajal kehtiva LKS kohaselt loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt koosnevad korduva üleujutusega veekogude ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja käesoleva seaduse §-des 37–39 sätestatud vööndi laiusest. Seetõttu käesoleval ajal kehtiva seaduse kohaselt ulatub ranna ehituskeeluvöönd Sassi kinnistul ka alale, mis üldplaneeringuga on kavandatud pere- ja ridaelamumaaks/puhke- ja virgestusmaaks. Üldplaneeringus kavandatu elluviimiseks on vajalik ranna ehituskeeluvööndi vähendamine ja sellega muudetakse kehtivat üldplaneeringut.
4. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise põhjendused
Sassi kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta koostatud eelhinnangu (lisa 2) kohaselt ei kaasne käesoleva detailplaneeringu elluviimisega olulist negatiivset keskkonnamõju, kuna detailplaneeringuga kavandatav uus elamukrunt moodustatakse üldplaneeringujärgsele pere-ja ridaelamumaale ja on kooskõlas üldplaneeringus toodud nõuetega ning ranna ehituskeeluvööndi vähendamist taotletakse olemasoleva hoonestuse kõrvale ca 280 m kaugusele rannast.
Keskkonnaamet on …..2022 kirjas nr …. seisukohal, et ………………..
Arvestades eeltoodut puudub eeldatavalt vajadus detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiseks.
5. Kehtiv detailplaneering
Planeeringualal puuduvad kehtivad detailplaneeringud.
6. Detailpalneeringu eesmärk
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on vähendada Sassi kinnistul ranna ja kalda ehituskeeluvööndi ulatust, jagada Sassi kinnistu kaheks elamumaa krundiks, määrata kruntidele ehitusõigused ja hoonestusalad elamu ja abihoonete rajamiseks, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja- rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele.
7. Detailplaneetingu menetlus
7.1 detailplaneeringu algatamine
Sassi kinnistu omanik on esitanud Hiiumaa Vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu algatamiseks Hiiessaare külas asuval Sassi (katastritunnus 63901:001:1441) kinnistul. Omanik soovib Sassi kinnistu jagada kaheks elamumaa krundiks. Kruntidele soovitakse määrata ehitusõigus elamute ja abihoonete püstitamiseks.
7.2. Keskkonnaamet on … 2022 kirjas nr … seisukohal, et …………………………….
7.3. Transpordiamet on ….2022 kirjas nr … esitanud oma lähteseisukohad.
6. Õiguslikud alused
Planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu koostamine on nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.
PlanS § 128 lõike 1 kohaselt algatab detailplaneeringu kohaliku omavalitsuse üksus. Sama paragrahvi lõigetes 6 - 8 on sätestatud detailplaneeringu algatamisest teavitamise ajad, kohad ja isikud.
LKS § 40 lg 3 kohaselt võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. Sama paragrahvi lg 4 p 2 kohaselt esitab kohalik omavalitsus ehituskeeluvööndi vähendamiseks Keskkonnaametile taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu.
PlanS § 142 lg 1 p 3 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. Lõige 2 sätestab, et üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Lõige 6 sätestab, et üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
KeHJS § 33 lg 2 p 3 alusel tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud juhul. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu.
KeHJS § 35 lg 3 alusel tuleb otsusele lisada asjakohane põhjendus kui keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse või jäetakse algatamata käesoleva seaduse § 33 lõikes 2 nimetatud strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise korral.
PlanS § 4 lg 21 kohaselt võib planeeringu koostamise korraldaja ehitusprojekti koostamise aluseks oleva planeeringu tellimise ja sama paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud mõjude hindamise kulude kandmiseks sõlmida lepingu planeeringu koostamisest huvitatud isikuga.
Arvestades eeltoodut, on Hiiumaa Vallavolikogule esitatud vastu võtmiseks otsuse eelnõu „Sassi detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“.
Mõju eelarvele puudub.





Hiiumaa Vallavolikogu [kuupäev]
otsuse nr [nr]
Lisa 1


Hiiessaare külas asuva Sassi kinnistu
detailplaneeringu lähteseisukohad


1. Detailplaneeringu koostamise olulisemad alusdokumendid
1.1 Sassi kinnistu omaniku taotlus detailplaneeringu algatamiseks (esitatud 15.05.2022);
1.2 Hiiu maakonnaplaneering;
1.3 Pühalepa valla osa Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneering

2. Olemasolev olukord ja planeeringuala üldiseloomustus
Detailplaneeringu alana mõistetakse Hiiessaare külas asuvat Sassi kinnistut (vt joonis 1).
Planeeringuala andmed:
Katastritunnus: 63901:001:1441
Planeeritava katastriüksuse suurus 5,09 ha
Planeeritava katastriüksuse sihtotstarve maatulundusmaa
Kinnistusraamatu registriosa nr 324833
Hooned saun-suvila (EHR kood 120008465)
abihooned
Lähipiirkonnas kehtivad detailplaneeringud Leemendi ja Väike-Laheääre, Männiku, Hiie

Joonis 1 Planeeringuala paiknemise skeem (kasutatud Maa-ameti ortofotot)



Sassi kinnistute detailplaneeringuala

Planeeringualale on juurdepääs kohalikult teelt (6390027 Hiiessaare tee).
Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa-ameti andmetel lennuvälja kaitsevöönd, III kategooria kaitsealused taimeliigid, elektrimaakaabelliin (MKL97810873), uuringu ala (Hiiumaa üldgeoloogiline kaardistamine), ranna või kalda piiranguvöönd ja ehituskeeluvöönd, looduskaitse üksikobjekti piiranguvöönd (Hiiessaare Silmakivi KLO4000932).

Pühalepa valla osa Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringu järgi asub Sassi katastriüksus osaliselt detailplaneeringu kohustusega pere- ja ridaelamumaal 50%/puhke- ja virgestusmaal 50%, osaliselt kaitsehaljastuse maal. Üldplaneeringu järgi asub Sassi kinnistu idapoolne osa ranna ehituskeeluvööndist väljaspool. Üldplaneeringuga on määratud minimaalseks ehitusõigusega krundi suuruseks 1,0 ha

Hiiu maakonnaplaneeringu järgi asub planeeringuala Hiiessaare-Kukka II klassi väärtuslikul maastikul.

3. Detailplaneeringu eesmärk
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on vähendada Sassi kinnistul ranna ehituskeeluvööndi ulatust, jagada Sassi kinnistu kaheks elamumaa krundiks, määrata kruntidele ehitusõigused ja hoonestusalad elamu ja abihoonete rajamiseks, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja- rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele.

4. Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks
4.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine
Katastriüksuse kaheks elamukrundiks jagamisel arvestada üldplaneeringus kehtestatud minimaalse krundi suuruse (1,0 ha) nõuet.
4.2 Krundi ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine
Planeeringuga määratakse planeeringualal hoonestusala ja ehitusõigus peamiste arhitektuursete tingimustega. Hoonestusala piiritlemisel arvestada kehtivate kitsendustega, Keskkonnaameti ja Transpordiameti soovitustega. Maa kasutamise sihtotstarve määrata planeeringuga.
4.3 Hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning rajatiste ehitus- ja kujundusnõuete seadmine
Planeeringulahendus peab looma eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete hoonete projekteerimiseks, mis vastaksid tänapäevastele nõuetele. Detailplaneeringu arhitektuuri-, ehitus- ja kujundusnõuete määramisel arvestada, et:
• hoonestuse korruselisus on kuni 2, ehitiste suurim lubatud kõrgus 9,0 m
• ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda energiatõhususe põhimõttest;
• hoone projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida imiteerivaid materjale;
• hoone rekonstrueerimisel ja projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehituslikest traditsioonidest.
Suurim lubatud ehitisealune pindala ja krundi täisehituse % määrata planeeringuga.
4.4 Liikluskorralduse määramine
Juurdepääsud kruntidele lahendada kohalikul teelt (6390027 Hiiessaare tee). Krundile planeerida minimaalselt vajaminev parkimiskohtade arv.
4.5 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine
Krundi haljastuse planeerimisel arvestada ümbritseva looduskeskkonda ja hoonestust. Planeeringuga näha ette tingimused jäätmekäitluse ja piirete osas.
4.6 Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohtade määramine
Planeeritaval krundil ehitiste teenindamiseks vajalikud rajatised, mis ühendatakse võrguettevõtjale energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega, paigaldatakse üldreeglina maa-aluste kaablitega.
Võrgupõhise tehnorajatise planeerimisel taotleda planeeringust huvitatud isikul või planeeringu koostajal tehnilised tingimused piirkonnas vastavaid võrguteenuseid osutavalt ettevõttelt.
4.7 Kujade määramine
Ehitistele kehtivate kujade määramisel lähtuda kehtivatest valdkonna reguleerivatest dokumentidest ja normidest.
4.8 Servituutide vajaduse määramine
Planeeringuga määrata servituutide vajadus ja nende ulatus.
4.9 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine
Määrata kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.
4.10 Tuleohutuse tagamine
Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.
4.11 Keskkonnatingimused
Kavandatud lahendused peavad viima keskkonnariskid miinimumini.

5. Detailplaneeringu koostamine

5.1 Detailplaneeringu koostamise korraldamine ja eeldatav ajakava
Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Pühalepa Osavalla Valitsus. Detailplaneeringu koostajaks võib olla PlanS § 4 lg 5 nõuetele vastav spetsialist (edaspidi planeerija), kes on suuteline täitma PlanS § 4 lg-s 6 toodud nõudeid.

Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava:
Ajakava koostamisel on lähtutud planeerimisseaduses üldplaneeringu koostamisele esitatavatest nõuetest. Ajakava on esialgne ja sellesse võib töö käigus tulla muudatusi.

Tegevus
Aeg
Detailplaneeringu koostamise algatamine ja töövõtulepingu sõlmimine
august 2022
Tehniliste tingimuste hankimine ja planeeringulahenduse vormistamine planeeringust huvitatud isiku poolt valitud planeerija poolt
september 2022-veebruar 2023
Detailplaneeringu eskiisi esitamine osavalla valitsusele ülevaatamiseks, eskiisi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamiseks ning vajalike paranduste sisseviimiseks
märts-aprill 2023 (avalik väljapanek vähemalt 30 päeva)
Detailplaneeringu koostamine
mai-juuni 2023
Detailplaneeringu kooskõlastamine ja arvamuste avaldamine, vajadusel detailplaneeringu korrigeerimine
juuli-august 2023
Detailplaneeringu vastuvõtmine
september 2023
Detailplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamine, avaliku väljapaneku käigus ettepanekute ja arvamuste kogumine, kirjalikele arvamustele vastamine. Vajadusel avaliku arutelu korraldamine.
oktoober-november 2023
Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel muudatuste sisseviimine detailplaneeringusse.
detsember 2023
Riigihalduse ministri poolne detailplaneeringu heakskiitmine
jaanuar-veebruar 2024
Detailplaneeringu kehtestamine, kui ei ole tekkinud olulisi huvide konflikte või arvestatavat avalikust huvist tulenevaid vastuväiteid.
märts 2024


5.2 Detailplaneeringu vormistamine
Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduses ja Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ esitatud nõuetele ja olema struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise ja dubleeritud informatsioonita ning moodustama terviku järgmistest põhiosadest:
• seletuskiri;
• joonised (asendiplaan, tugiplaan, detailplaan, vajadusel teised erijoonised) Jooniste vormistamisel lähtuda Siseministeeriumi poolt 2013 aastal välja töötatud ruumilise planeerimise leppemärkidest. Asendiplaan koostada mõõtkavas M 1:5000 või M 1:10000 planeeritava ala tähistamisega. Detailplaan koostada mõõtkavas M 1:500 või M 1:1000 kinnistu piiridega, kus geodeetiline alus on mõõdistatud ehitusõigusega alale. Detailplaanil määrata tehnovõrkude (elekter, vesi, kanalisatsioon) ja teede paigutus ning perspektiivsed ühendused piirkonna välisvõrkudega, ehitiste soovituslikud asukohad krundil ja neile esitatavad nõuded, jäätmekäitlus, haljastus
• ruumiline illustratsioon (visualiseering, mis võimaldab igaühel luua seose planeeringuala paigutuse, asukoha ja kavandatud ruumiliste muutustega);
• lisad (koostamise käigus kogutud dokumendid, fotod, uuringud, kirjavahetus ja teated)
5.3 Täiendavad uuringud
Algatamisel teadaoleva info põhjal täiendavate uuringute läbiviimise vajadus puudub. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.
5.4 Koostöö planeeringu koostamisel
Planeeringumenetluses tehakse koostööd järgnevate asutustega ja võrguvaldajatega:
- Rahandusministeerium
- Keskkonnaamet
- Transpordiamet
- Päästeameti Lääne Päästekeskus
- Elektrilevi OÜ
Planeeringu menetlusse kaasatakse planeeringualaga piirnevate kinnistute omanikud ja teised huvitatud isikud, kelle maakasutust planeeritava tegevuse elluviimine võib mõjutada. Samuti kaasatakse planeeringu koostamisse kõik isikud, kes avaldavad selleks planeeringu koostamise käigus soovi või esitavad sisulisi arvamusi.
5.5 Detailplaneeringu kooskõlastamine
Detailplaneering esitada Pühalepa Osavalla Valitsusele valitsusasutustega kooskõlastamiseks digitaalselt või paberkandjal (digitaalselt allkirjastatud failide konteiner koos kaaskirjaga e-posti aadressile [email protected] või pabertoimik aadressile Vallamaja, Tempa küla, Pühalepa vald, Hiiumaa).
Detailplaneering tuleb enne vastuvõtmist kooskõlastada Keskkonnaameti, Päästeameti, Transpordiameti ja tehnovõrkude valdajatega.
Sõltuvalt detailplaneeringu sisust on võimalikud täiendavad kooskõlastused, mille määrab riigihalduse minister.
5.6. Detailplaneeringu vastuvõtmine
Kooskõlastatud detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavolikogule vastuvõtmiseks digitaalselt (.pdf ja .dwg formaadis) ja paberkandjal ühes eksemplaris (digitaalselt allkirjastatud failide konteiner koos kaaskirjaga e-posti aadressile [email protected] ja pabertoimik aadressile Vallamaja, Tempa küla, Pühalepa vald, Hiiumaa).
5.7 Detailplaneeringu kehtestamine
Enne detailplaneeringu kehtestamist Hiiumaa Volikogu poolt tuleb esitada Pühalepa Osavalla Valitsusele üks paberkandjal toimik, mis sisaldab digitaalset andmekandjat koos kõigi detailplaneeringu elektrooniliste materjalidega.


Lähteseisukohad koostas:
Mai Julge
maaspetsialist
[email protected]

Hiiumaa Vallavolikogu [kuupäev]
otsuse nr [nr]
Lisa 2

EELHINNANG
Hiiumaa vallas Hiiessaare külas Sassi kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta


1. Kavandatav tegevus ja planeeringuala üldandmed
Vastavalt Sassi kinnistu omaniku Hiiumaa Vallavalitsusele esitatud detailplaneeringu koostamise algatamise taotlusele kavandatakse Hiiumaa vallas Hiiessaare külas Sassi kinnistu jagada kaheks elamumaa sihtotstarbega maaüksuseks ning määrata kruntidele ehitusõigused elamu ja abihoonete püstitamiseks. Krunt 1 hoonestusala piiritlemisel lähtutakse olemasoleva õueala paiknemisest ja suurusest ning varasemalt kehtivate piirangute paiknemisest (üldplaneeringuga määratud ehituskeeluvööndi piir). Krunt 2 hoonestusala asukoha määramisel ja piiritlemisel lähtutakse põhimõttest, et hoonestus paikneks juurdepääsutee ligiduses, mis võimaldab võimalikult efektiivses mahus kasutada krundi lääneossa jäävat põllumaad. Samuti arvestatakse hoonestusala asukoha ja suuruse määramisel asjaolu, et ala paikneb ranna ehituskeeluvööndis ning erandliku tegevusena toimuv keeluvööndi vähendamine paikneks pigem rannajoonest eemal. Detailplaneeringuga taotletakse Sassi kinnistul ranna ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamist ja selles osas Pühalepa valla osa Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringu muutmist.

2. Planeeringuala üldandmed
Planeeringuala hõlmab Sassi kinnistut (katastritunnus 63901:001:1441, registriosa 324833, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 5,09 ha) kogu ulatuses. Planeeringuala suurus on 5,09 ha.


Joonis 1. Sassi kinnistu detailplaneeringuala (väljavõte Maa-ameti kaardist).

Hiiu maakonnaplaneeringu järgi jääb planeeringuala väärtuslikule maastikule (Hiiessaare-Kukka, II klass) ja osaliselt väärtuslikul põllumajandusmaal (boniteet 32 ja 38).
Pühalepa valla osa Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala detailplaneeringu kohustusega pere- ja ridaelamumaale 50%/puhke- ja virgestusmaale 50%, osaliselt kaitsehaljastuse maale, osaliselt väljapoole ranna ehituskeeluvööndit.
Planeeringuala asub väljaspool kaitse- ja hoiualasid, planeeringualal ei asu kaitstavaid loodusobjekte. Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega maa-alal.

Joonis 2.Sassi kinnistu asukoht Pühalepa valla osa Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringu kaardil


Sassi kinnistul põhjustavad kitsendusi Maa-ameti andmetel Maa-ameti andmetel lennuvälja kaitsevöönd, III kategooria kaitsealused taimeliigid, elektrimaakaabelliin (MKL97810873), uuringu ala (Hiiumaa üldgeoloogiline kaardistamine), ranna või kalda piiranguvöönd ja ehituskeeluvöönd, looduskaitse üksikobjekti piiranguvöönd (Hiiessaare Silmakivi KLO4000932).


Joonis 3. Elektriõhuliini ja lennuvälja põhjustatud kitsendused planeeringualal (väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardist).


Joonis 4. III kategooria kaitsealuste taimede (hall käpp, tumepunane neiuvaip, rohekas käokeel, harilik käoraamat) leviala planeeringualal ja Hiiessaare Silmakivi asukoht (väljavõte Maa-ameti looduskaitse kaardist).


Joonis 5. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi ja piiranguvööndi ulatus planeeringualal (väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardilt).

Ehitisregistri andmetel asub maaüksusel saun-suvila (EHR kood 120008465) ehitisealuse pinnaga 37 m². Planeeringualale on juurdepääs kohalikult teelt (6390027 Hiiessaare tee).

2. Eelhinnangu õiguslik alus
Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluvad KeHJS § 6 lõikes 1 toodud eeldatavalt olulise mõjuga tegevuste hulka.
Seetõttu analüüsitakse käesoleva eelhinnangu punktis 3 KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 toodud kriteeriumidest lähtuvalt kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisust.

3.Eelhinnang

3.1. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused, nagu maakasutus, alal esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime.
Sassi kinnistu asub Hiiessaare külas ja on hoonestatud. Kinnistul paikneb saun-suvila. Poole kinnistust moodustab looduslik rohumaa (2,52 ha), vähem on metsamaad (1,15 ha) ja muud maad (1,21 ha) ning 0,21 ha on õuemaad. Looduslikud rohumaad kuuluvad väärtuslike põllumajandusmaade hulka. Neist läänepoolne osa on põllumajanduslikus kasutuses ja planeeringuga ei kavandata maa teistsugust kasutust. Idapoolne osa looduslikust rohumaast on aastaid seisnud kasutuseta ja sellele alale on kavandatud uus hoonestusala selliselt, et võimalikult säiliks väärtuslik põllumajandusmaa ja selle kasutusvõimalused. Metsamaale ei ole hoonestusalased kavandatud. Läheduses asuvad põllumajandusmaad on osaliselt hooldatud, osaliselt kasutusest väljas. Põldudel karjatatakse loomi või niidetakse heina.
EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): andmetel paikneb planeeringualal ulatuslikult III kategooria kaitsealuste taimeliikide kasvukoht.

3.2. Tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme ja energia mahukas, ning lähipiirkonna teised tegevused.
Hiiumaa Vallavalitsusele esitatud detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse ja selle lisade alusel ning lähtuvalt vallavalitsuse seisukohast, on kavandatava detailplaneeringu koostamise eesmärgiks hoonestatud Sassi kinnistu kaheks elamumaa sihtotstarbega maaüksuseks jagamine ja kruntidele ehitusõiguse ja hoonestusalade määramine elamud ja abihoonete püstitamiseks. Detailplaneeringu taotluse andmetel kavandatakse uued eluhooned, mis ei erine tavapärastest eluhoonetest.
Lähipiirkonnas asuvad üksikelamud. Lähimad elamud asuvad ca 600-700 meetri kaugusel. Piirkonna hoonestuse moodustavad nii aastaringses, kui ka hooajalises kasutuses olevad elamud. Planeeritav tegevus, milleks on ühe uue elamukrundi tekkimine ei mõjuta oluliselt väljakujunenud keskkonda.

3.3. Tegevuse kaasnevad tagajärjed, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeleke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.
Uue elamukrundi teke ei suurenda oluliselt vee, pinnase või õhu saastatust, müra, vibratsiooni, valgust, soojust, kiirgust, lõhna ega jäätmete teket. Müratase võib suureneda ehitustegevuse käigus, kuid see on ajutine. Edaspidine uue elamu ekspluateerimine mürataset ei suurenda. Peamiselt suureneb olmejäätmete kogus, mis tuleb sorteerida ja anda üle jäätmekäitlejatele. Tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

3.4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus.
Võimalus avariiolukordade tekkeks on minimaalne: ehitiste püstitamise perioodil võib seadmetel tekkida tehniline rike, mille käigus võib õli või kütus sattuda pinnasesse. Rikete vältimiseks tuleb kasutada kaasaegseid ja töökorras seadmeid.

3.5. Tegevusega kaasnev mõju ala väärtusele ja tundlikkusele, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus.
Hiiu maakonnaplaneeringu järgi asub planeeringuala II klassi väärtuslikul maastikul (Hiiessaare-Kukka) ja osaliselt väärtuslikul põllumajandusmaal (boniteet 32 ja 38).
Hiiessaare-Kukka väärtusliku maastikul on hinnatud maastiku väärtusi alljärgnevalt:
- kultuurilis-ajalooline väärtus: põldudemuster sarnaneb traditsioonilisega; Hiiessaare meremärk ja kaitserajatised; Kukka tuulik
- esteetiline väärtus: Hiiessaare ilus kivine rand; külade ilmet halvendavad söötis põllud ning hooldamata rohumaad;
- looduslik väärtus: ala sisaldab loometsi;
- identiteediväärtus: teatud määral väärtustatud;
-rekreatiivne ja turismipotentsiaal: rannaäärse kergesti läbitava alana pakub huvi puhkajatele/suvitajatele; Kukka kivi on tuntud vaatamisväärsus.
Hooldussoovitustena on välja toodud, et sobivad ehituskohad on eelkõige endised taluasemed ning järgima peaks kohalikku ehitustraditsiooni. Põllumaastiku osas on oluline tagada jätkuv põllumajanduslik kasutus. Juhul kui leidub huvi, võiks taastada paremini säilinud endisi puisniite.
Rändrahnude ümbrust tuleks paremini hooldada: harvendada metsa, raiuda võsa ja vajadusel niita.
Kasutustingimusena on nimetatud, et ala sobib suvilaehituseks.
Hoonestusalad on planeeritud Sassi kinnistul olemasolevale õuealale ja idapoolse loodusliku rohumaa serva, et tagada võimalik põllumajanduslik maakasutus seni kasutuseta seisnud alale. Samuti jääb uus kavandatav hoonestusala üldplaneeringus kavandatud pere- ja ridaelamumaale.
Kuna hoonestusalade planeerimisel on võetud arvesse maakonnaplaneeringus ja üldplaneeringus toodud soovitusi uute hoonete paigutamist maastikule ja arvestatud looduslike tungimusi, ei mõjuta planeeritav tegevus oluliselt väljakujunenud keskkonda.

3.6. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile, mõju kaitsealadele ja ranna ja kalda kaitse eesmärkidele.
Detailplaneeringuala asub lähimast Natura 2000 võrgustiku alast (Väinamere hoiuala) ca 700 m kaugusel, mille tõttu eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale puudub.
Planeeringualal leidub III kategooria kaitsealuste taimede (hall käpp, tumepunane neiuvaip, rohekas käokeel, harilik käoraamat) kasvukoht. Hoonestusalad on paigutatud maastikule nii, et III kategooria kaitsealuse taimeliigi kasvukoht saaks võimalikult vähesel määral kahjustada. Kahest hoonestusalast paikneb olemasolev õueala III kategooria kaitsealuste taimeliikide kasvukohal, uus hoonestusala on kavandatud väljapoole kaitsealuste liikide kasvukohta. Seega ei kaasne olulist mõju III kategooria kaitsealusele liigi kasvukohale.
Planeeringualale ulatub 7,3 m² ulatuses kaitstava loodusobjekti, Hiiessaare Silmakivi, kaitsetsoon. Kaitsetsoonis planeeringuga mingeid tegevusi ei kavandata, seega ei kaasne planeeringu elluviimisega olulist mõju Hiiessaare Silmakivile.
Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Kuna rannajoone ja planeeritava hoonestusala vahele jääb ca 280 meetrit, kavandatud uus hoonestusala asub tee ääres samal joonel juba olemasoleva hoonestusega ning hoonestusalade ja mere vahele jää ca 180 m laiune metsariba, siis ei kaasne planeeringu elluviimisega olulist mõju ranna kaitse eesmärkidele.
Sellest tulenevalt võib järeldada, et planeeringuga kavandatav tegevus ei avalda eeldatavalt olulist mõju ranna- ja kalda kaitse eesmärkidele.

3.7. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju.
Planeeringualale ei rajata keskkonnaohtikke ja keskkonda reostavaid objekte, millest tulenev keskkonnamõju võiks kanduda üle maaüksuse piiride ja keskkonnaelementide mõjutamist, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamine, sh vee, pinnase, õhu saastumine, oluline jäätmeteke või mürataseme suurenemine. Olulisi muudatusi võrreldes kehtiva üldplaneeringuga tehnoloogias, loodusvarade kasutamises, jäätme- ja energiamahukuses ei kavandata. Võimalik mõju on eelkõige ajutise iseloomuga ja arvestades tänapäevase tehnika võimalustest, suhteliselt väikese tõenäosusega. Kavandatav maastikupildi muutus on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga. Kavandatav elamukrunt vastab üldplaneeringus kehtestatud minimaalse krundi (1,0 ha) nõudele. Planeeritava tegevusega piiriülest ja kumuleeruvat keskkonnamõju ei kaasne.

3.8. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus.
Planeeringuga kavandatakse rajada elamu koos abihoonetega, mis ei kujuta endast ohtu inimeste tervisele ega keskkonnale. Ehitusperioodil on võimalik, et kinnitamata või paigaldamata ehitusmaterjal võib kukkuda ja kedagi vigastada, kuid taolise õnnetuse vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ja tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest.
Elamu ja abihoonete kasutamisel on õnnetuste tekkimise võimalus väike ning ei ole suurem tavapärasest.

4. Järeldus
Eelhinnang võimaldab järeldada, et kavandatav tegevus ei ole eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga ja KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik, kuna uus elamukrunt moodustatakse üldplaneeringu järgsele pere- ja ridaelamumaale ja on kooskõlas üldplaneeringus toodud nõuetega ning ranna ehituskeeluvööndi vähendamist taotletakse olemasoleva hoonestuse kõrvale ca 280 m kaugusele rannast.
Kui detailplaneering koostatakse arvestades keskkonna- ja õigusaktide nõudeid, ei kaasne Sassi kinnistu detailplaneeringu ellu rakendamisega tõenäoliselt olulist negatiivset keskkonnamõju.

Eelhinnangu koostas:
Mai Julge
maaspetsialist,
[email protected]