| Dokumendiregister | Andmekaitse Inspektsioon |
| Viit | 2.2-9/26/4269-5 |
| Registreeritud | 12.11.2026 |
| Sünkroonitud | 13.11.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 2.2 Loa- ja teavitamismenetlused |
| Sari | 2.2-9 Selgitustaotlused |
| Toimik | 2.2-9/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Meliva AS |
| Saabumis/saatmisviis | Meliva AS |
| Vastutaja | Kirsika Kuutma (Andmekaitse Inspektsioon, Menetlusvaldkond, Tiim 2) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Lp Märt Mikkal
Meliva AS
Teie 03.11.2026 Meie 12.11.2026 nr 2.2-9/26/4269-5
Vastus täiendavale selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie täiendava selgitustaotluse küsimustega, mis puudutavad
erakliiniku ravikvaliteedi seire ja operatsioonijärgsete tüsistuste analüüsi eesmärgil terviseandmete
töötlemist tervise infosüsteemis.
Soovite seisukohta küsimuses, kas AKI peab lubatavaks olukorda, kus operatsiooni nõusoleku
lehele võetakse allkiri, mis lubaks tutvuda lõikus kuupäevast alates kuni 30 päeva täitumiseni
patsiendi edasise ravi dokumentidega ? Me saame nõusolekus ka täpsustada milliseid andmeid me
vaatame (perearsti vastuvõtt , emos käik, analüüsid, retseptid . kuid me ei vaata psühhiaatrilisi või
asjasse mitte puutuvaid dokumente. Näiteks kui patsient on käinud ortopeedilisel lõikusel käe
piirkonnas, siis meil ei ole põhjust uurida järgnevat günekoloogilist haiguslugu) ja kes neid
vaatab.
Andmekaitse Inspektsioon ei saa anda selgitustaotlusele vastates konkreetsele juhtumile siduvat
õiguslikku hinnangut, see on võimalik ainult järelevalvemenetluses. Seega saame anda üldiseid
selgitusi ulatuses, mis puudutavad isikuandmete töötlemise nõudeid. Ühtlasi tunnustame Teid, et
olete pöördunud nende küsimustega meie poole juba enne kavandatava andmetöötlusega
alustamist. Nii saab võimalikud andmekaitseküsimused läbi mõelda juba lahenduse kavandamisel,
mitte alles siis, kui andmetöötlusega on alustatud.
Teie kirjeldatud olukorras on keskseks küsimuseks, kas ja millisel õiguslikul alusel saab Meliva
pärast enda osutatud tervishoiuteenuse lõppemist tutvuda teise tervishoiuteenuse osutaja poolt
tervise infosüsteemi kantud patsiendi terviseandmetega, kui sellist õigust seadusest ei tulene. Kui
sellise andmetöötluse alusena soovitakse tugineda patsiendi nõusolekule, peab nõusolek vastama
IKÜM-is sätestatud tingimustele.
Selgitame seetõttu täiendavalt isikuandmete töötlemise nõusolekule ette nähtud nõudeid.
Nõusolekut käsitlevad eelkõige IKÜM art 6 lg 1 p a, art 7 ja terviseandmete puhul art 9 lg 2 p a.
IKÜM art 4 p 11 järgi peab nõusolek olema vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline
tahteavaldus.
Teie kirjeldatud olukorras on oluline käsitleda eelkõige nõusoleku vabatahtlikkust, sest soovite
täiendavaks andmetöötluseks nõusolekut küsida koos operatsioonile nõusoleku andmisega.
Patsiendile peab sellises olukorras olema üheselt arusaadav, et nõusolek tema hilisemate
terviseandmetega tutvumiseks on operatsiooni tegemise ja muu talle vajaliku ravi osutamise
nõusolekust eraldiseisev. Patsient peab saama sellest keelduda ilma, et see mõjutaks operatsiooni
tegemist, talle osutatava tervishoiuteenuse kvaliteeti või tema edasist ravi.
2 (2)
IKÜM põhjenduspunkti 42 kohaselt ei saa nõusolekut pidada vabatahtlikuks, kui inimesel ei ole
tegelikku või vaba valikuvõimalust või kui ta ei saa nõusoleku andmisest keelduda või seda tagasi
võtta ilma kahjulike tagajärgedeta. Seega ei piisa üksnes sellest, et patsiendile antakse võimalus
vastav dokument allkirjastada. Oluline on ka see, kuidas ja millises olukorras nõusolekut küsitakse
ning kas patsiendile on tegelikult selge, et tal on võimalik sellest keelduda.
Nõusoleku vabatahtlikkust võib olla keeruline tagada olukorras, kus nõusoleku küsija ja nõusoleku
andja on ebavõrdses seisundis.1 Näiteks on selline ebavõrdne siesund suhetes tööandja vs töötaja,
kool vs õpilane või arst vs patsient. Sellises suhtes võib nõusoleku andja olla teisest poolest sõltuv
ning seetõttu ei saa alati eeldada, et ta tunneb ennast oma valiku tegemisel täiesti vabana ja on
kindel, et tema otsus ei mõjuta edasist suhet. Seetõttu tuleb tervishoiuteenuse osutajal eriti
hoolikalt tagada, et patsiendile ei jääks muljet, nagu sõltuks täiendava nõusoleku andmisest tema
ravi saamine või selle edasine korraldus. Patsient peab tajuma, et tema jaoks ei saabu kahjulikke
tagajärgi, mitte see, kas ja millised on arsti kavatsused.
Arvestada tuleb ka sellega, et patsient võib tajuda kahjuliku tagajärje tekkimise võimalust ka
kaudselt. Näiteks võib patsient karta, et nõusoleku andmisest keeldumise korral suhtutakse
temasse edaspidi teisiti, talle osutatakse teenust vähem hoolikalt või mõjutab keeldumine muul
viisil tema edasist ravi. Sellisel juhul võib patsient anda nõusoleku n-ö igaks juhuks, kuigi ta
tegelikult ei sooviks täiendavat andmetöötlust lubada. Ka sellises olukorras võib nõusoleku tegelik
vabatahtlikkus olla küsitav.
See ei tähenda siiski, et tervishoiuteenuse osutaja ei saa kunagi tugineda nõusolekule kui
seaduslikule töötlemise alusele. Nõusolek saab olla asjakohane sellisele täiendavale tegevusele,
mis ei ole patsiendile tervishoiuteenuse osutamise vältimatu osa ning millest patsient saab vabalt
loobuda. Näiteks võib patsiendilt enne või pärast operatsiooni küsida eraldi nõusoleku, et temaga
võetakse hiljem ühendust ja palutakse anda tagasisidet saadud tervishoiuteenuse kohta. Samuti
võib patsiendiga kokku leppida operatsioonijärgse järelkontrolli või vastuvõtu. Sellistes
olukordades on patsiendil lihtsam eristada raviks vajalikku tegevust täiendavast tegevusest ning
teha viimase suhtes eraldiseisev ja vaba valik.
Loodame, et meie selgitused on Teile abiks.
Lugupidamisega
Kirsika Kuutma
jurist
peadirektori volitusel
1 IKÜM pp 43 Selle tagamiseks, et nõusolek on antud vabatahtlikult, ei tohiks nõusolek anda isikuandmete
töötlemiseks kehtivat õiguslikku alust konkreetsel juhul, kui andmesubjekt ja vastutav töötleja on selgelt ebavõrdses
olukorras, eriti juhul kui vastutav töötleja on avaliku sektori asutus, ning seega on ebatõenäoline, et nõusolek anti selle
konkreetse olukorra kõigi asjaolude puhul vabatahtlikult.
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Vastuskiri | 03.11.2026 | 1 | 2.2-9/26/4269-3 | Sissetulev kiri | aki | Meliva AS |