Kiri

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Hr Taimar Peterkop

Riigikantselei

[email protected]

Riigi eriplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamise korralduse

esitamine Vabariigi Valitsuse

istungile

Rahandusministeerium esitab 22.03.2022 Vabariigi Valitsuse istungile otsustamiseks

Vabariigi Valitsuse korralduse „Riigitee 1 Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega

maantee riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jaak Aab

riigihalduse minister

Lisad:

1. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu

2. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu lisa

3. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu seletuskiri

4. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu seletuskirja lisa

Siim Orav 611 3233

[email protected]

Lisaadressaadid:

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Transpordiamet

Meie 13.03.2022 nr 1.1-10.1/2460-1

Vabariigi Valitsuse korraldus „ Riigitee 1 Haljala ja Kukruse

vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu ning

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“

Lisa

Planeeringuala asukoht ja piir

1

Vabariigi Valitsuse korralduse „Riigitee 1 Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2

ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamine“ eelnõu seletuskiri

1. SISSEJUHATUS

1.1. Sisukokkuvõte

Vabariigi Valitsuse korraldusega algatatakse Rahandusministeeriumi ettepanekul

Transpordiameti taotletud riigiteel 1 Tallinn-Narva asuva Haljala ja Kukruse vahelise

teelõigu 2+2 ristlõikega maantee (edaspidi Haljala-Kukruse trass), sh turvalisuse tagamiseks

vajaliku taristu riigi eriplaneering ning keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi

KSH). Riigi eriplaneeringu koostamist korraldab Rahandusministeerium.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna riigi

eriplaneeringute koostamise nõunik Siim Orav (tel 611 3233, e-post [email protected]),

regionaalhalduse osakonna nõunik Kadi-Kaisa Kaljuveer (tel 611 3312, e-post kadi-

[email protected]) ja riigi eriplaneeringute koostamise nõunik Eleri Kautlenbach (tel

611 3228, e-post [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis

Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa

(tel 611 3549, e-post [email protected]).

2. KORRALDUSE EESMÄRK

Korralduse eesmärk on algatada riigi eriplaneering ja KSH, et kavandada põhimaanteel 1

Tallinn–Narva asuva Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu kiirusele 120 km/h vastava 2+2

ristlõikega maantee rajamist. Riigi eriplaneeringu tulemusel koostatakse terviklik

ruumilahendus riigimaantee ja sellega funktsionaalselt koos toimivate ehitiste tarbeks. Riigi

eriplaneeringuga planeeritakse eelkõige riigimaantee toimimiseks vajalikud trassid ja

tehnovõrgud, 5G taristu, eritasandilised liiklussõlmed, kogujateed, kergliiklusteed,

ökoduktid, sillad jm vajalikud maakasutus- ja ehitustingimused.

Põhimaantee nr 1 Tallinn–Narva on 2021. aastaks 2+2 ristlõikega riigimaanteena välja

ehitatud:

 Km 8,0–90,0 Tallinna linna piirist Haljala liiklussõlmeni. Hetkel käivad Tallinn–

Narva maantee, Tallinna ringtee ning Rahu tee liiklussõlme (Väo liiklussõlm)

ehitustööd.

 Km 157,5–163 Kukruse liiklussõlmest Jõhvi liiklussõlmeni.

Ida-Viru maavanema 17. aprilli 2013. a korraldusega nr 1-1/2013/124 on kehtestatud Ida-

Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering "E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori

täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine", milles on Jõhvi ja Narva

linnade vahelisele teelõigule määratud 2+2 ristlõikega maantee trassikoridor.

Haljala ja Kukruse vahelisel lõigul on praegusel ajal olemasolev 1+1 ristlõikega maantee

ning sellele teelõigule ei ole 2+2 ristlõikega maantee projekteerimiseks planeeringut

koostatud.

2

3. EELNÕU SISU

Eelnõu punkti 1 kohaselt algatab Vabariigi Valitsus PlanS § 28 lõike 1 alusel ning kooskõlas

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punktiga 2

Haljala-Kukruse trassil riigi eriplaneeringu ning KSH. PlanS § 4 lõike 2 punkti 5 kohaselt

tuleb riigi eriplaneeringu raames hinnata ka planeeringu elluviimisega kaasnevaid

asjakohaseid majanduslike, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid

mõjusid.

Kavandatav Haljala-Kukruse trass on riigi eriplaneeringu objekt

PlanS § 27 lõike 1 kohaselt on riigi eriplaneeringu eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga

ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või

rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide

väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi transpordi, jäätmemajanduse

ning maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide väljendamiseks

avalikus veekogus ja majandusvööndis.

PlanS § 27 lõikes 2 on loetletud konkreetsed ehitised, mille puhul koostatakse riigi

eriplaneering eeldusel, et nende asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või

rahvusvaheline huvi. Mõeldud on eelkõige ehitisi, mille ehitamisest sõltub märkimisväärselt

kogu riigi või selle suure osa sotsiaal-majanduslik areng. Selliste ehitiste hulka kuulub ka

riigimaantee koos selle toimimiseks vajalike ehitistega.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis, et PlanS § 27 lõige 2 esitab

näitliku loetelu ehitistest, mille (ja mille toimimiseks vajalike ehitiste) puhul tuleb riigi

eriplaneeringu koostamisel küll igal üksikjuhul ära näidata, et need vastavad PlanS § 27

lõikes 1 väljendatud tingimustele, kuid mille puhul nende tingimuste täitmist seaduse

tasemel eeldatakse. Selle lõike teine funktsioon on kehtestada loetelu objektidest, mille

planeerimisel on riigi eriplaneering planeeringuliigina kohustuslik, kui PlanS § 27 lõike 1

esimese lause tingimused on täidetud.1

Lähtudes eelnevast on Haljala-Kukruse trass riigi eriplaneeringu kohustuslik objekt PlanS §

27 lõigete 1 ja 2 kohaselt, sest planeeringu eesmärk on rajada olulise ruumilise mõjuga

riigimaantee, mille asukoha valiku ja toimimise vastu on suur riiklik huvi.

Kavandatav Haljala-Kukruse trass on olulise ruumilise mõjuga ehitis

PlanS § 6 punkti 13 kohaselt on oluline ruumiline mõju selline mõju, millest tingitult

muutuvad eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju,

lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus ehitise kavandatavas asukohas senisega võrreldes

oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile. Haljala-Kukruse trass on olulise

ruumilise mõjuga ehitis eelkõige seetõttu, et riigimaanteest tingituna muutuvad

transpordivood ja külastajate hulk ning kavandataval riigimaanteel on visuaalne mõju ning

mõju müra levikule. Nimetatud mõjud ulatuvad suurele territooriumile.

Kavandatava Haljala-Kukruse trassi asukoha valiku ja toimimise vastu on suur riiklik

ja rahvusvaheline huvi

1 RKPJKo, 18.01.2019, 5-18-4, p 74.

3

PlanS seletuskirja järgi saab riiklike huvide all eelkõige mõista kogu riiki hõlmavaid üldisi

huve. Riiklik huvi võib olla näiteks seotud riigikaitse või julgeolekuga, energia tootmise või

üleriigilise transpordiga. Riikliku huvi alla kuulub näiteks ka looduskaitse ning

muinsuskaitse, sest tegu on kohalikust tasandist kõrgemate üldiste väärtustega, mida peab

kogu riigi territooriumil võrdselt kaitsma.2 PlanS seletuskirja järgi peaks riigi eriplaneeringu

koostamise eelduseks olev suur riiklik huvi väljenduma eelkõige riigi strateegilistest

dokumentidest ehk arengukavadest, strateegiatest, samuti Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammist jt dokumentidest, kus riik on väljendanud oma huve.3 Lisaks on riiklik

huvi ka mõju või seosed teiste riikidega, seega võib planeeritav riiklikku huvi kandev ehitis

olla ühtlasi ka rahvusvahelise huvi objektiks.4

Riik on enda huvi Haljala-Kukruse trassi vastu väljendanud mitmetes strateegilistes

dokumentides:

 Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2012. a korraldusega nr 368 „Üleriigilise planeeringu

„Eesti 2030+“ kehtestamine“ kehtestatud üleriigilises planeeringus5 on öeldud, et

„Tehtud prognooside ja liikluse riskitaseme põhjal on planeerimisel rahvusvahelised

maanteetrassid Tallinnast Narva ja Tartusse (ja sealt edasi Luhamaa ja Koidula

suunas) ning Tallinnast Pärnusse (ja sealt edasi Ikla suunas) (Via Baltica). /---/

Planeeringutega määratakse trasside asukoht ja reserveeritakse nende

väljaehitamiseks vajalikud maad. Rahvusvahelistest ühendusteedest on Eestile

oluline Narva jõge ületav uus maanteesild.“

 Haljala-Kukruse trassi on kajastatud ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi

2021–20236 punktis 3.10: „Kiirendame neljarealiste teede planeerimist ja eraldame

Euroopa Liidu vahendite abil teedeehituseks täiendavat raha.“

 Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud riigiteede teehoiukava 2021–20307 alusel: „Nii

rahvusvahelise kui Eesti sisese liikluse parema korraldamise seisukohast on

eelistatud investeeringud TEN-T võrgustikku kuuluvatel suure liiklussagedusega

teedel, eelkõige Tallinn-Narva, Tallinn–Tartu–Võru-Luhamaa, Tallinn-Pärnu-Ikla

maanteedel ning Tallinna ringteel.“

 Ida-Viru maakonnaplaneeringus 8 on olemasolev põhimaantee 1 märgitud

arendatavaks maanteeks ning seletuskirjas täpsustatakse: „Riigimaantee E20T1

Sõmeru-Kukruse lõigu trassikoridor täpsustatakse järgnevate planeeringutega.“

 Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 9 alusel: „Lääne-Viru maakonda jääb riigi

põhimaanteedest nr 1 Tallinn-Narva maantee, mis on väga oluline transpordikoridor

Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel. Maantee on prioriteetne rahvusvahelise kauba-

ja reisijateveo seisukohalt ning selle olulisus ei muutu maakonnaplaneeringuga

2 Seletuskiri planeerimisseaduse juurde, lk 41. https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fc811573-

8339-4f19-8064-9679fd001f43/Planeerimisseadus. 3 Seletuskiri planeerimisseaduse juurde (viide 1), lk 80. 4 Seletuskiri planeerimisseaduse juurde (viide 1), lk 41. 5 https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/eesti2030.pdf 6 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2021-2023 https://www.valitsus.ee/media/3845/download 7 Teehoiukava 2021-2030 https://www.transpordiamet.ee/en/node/61 8 https://maakonnaplaneering.ee/ida-viru-maakonnaplaneering-2030 - kehtestatud 28.12.2016 9 https://maakonnaplaneering.ee/laane-viru-maakonnaplaneering-2030 - kehtestatud 27.02.2019

4

planeeritaval perioodil.“ Maakonnaplaneeringu seletuskirjas on eraldi nimetatud

maantee trassikoridorid, mille parendamisele tuleb tähelepanu pöörata. Muuhulgas on

välja toodud: - „Põhimaantee nr 1 (Tallinn-Narva) Sõmeru õgvendus ning perspektiivsed

ristmike ja ristete asukohad on markeeritud planeeringu kaardil oluliselt

muudetava teelõiguna (trassi on juba kajastatud detailsemalt Sõmeru valla

üldplaneeringus).

- Põhimaantee nr 1 (Tallinn-Narva) trass Lääne-Viru maakonnas Sõmeru, Viru-

Nigula vallas ning selle jätkamine Ida-Viru maakonnas kuni Kukruse-Jõhvi

maanteelõiguni, mis on kajastatud oluliselt muudetava teelõiguna. Joonisel 6

(Joonis 2) on näidatud Tallinn-Narva maantee õgvenduse võimalikud

(orienteeruvad) suunad. Maantee konkreetne asukoht ja tehnilised lahendused

täpsustuvad järgnevate planeeringute ja projektidega, mille koostamisel tuleb

arvestada kõigi seadusest tulenevate nõuete, kitsenduste ja piirangutega.“

Joonis 1. Väljavõte Lääne-Viru maakonnaplaneeringust (Joonis 6. Põhimaantee nr

1 (Tallinn-Narva) perspektiivse trassi suund)

Kavandatava Haljala-Kukruse trassi planeerimise vastu esineb suur avalik, riiklik ja

rahvusvaheline huvi. Tegemist on suure riikliku huviga objektiga, kuna Tallinn-Narva

maantee on põhimaantee ning transiidi ja rahvusvahelise kaubanduse mõistes Euroopa ja

Venemaa teedevõrgustiku ühendajaks. Samuti on kavandatav tegevus riigikaitselises

kontekstis vaadatuna positiivne ning riigikaitseline huvi antud teelõigu asukoha valiku ja

toimimise vastu on suur. Tallinn-Narva maantee asub üleeuroopalisel transpordivõrgustikul

(TEN-T) ja on seega riiklikult oluline objekt, sealhulgas sõjalise liikuvuse vajadusteks. On

oluline, et kõik uued rajatavad transporditaristu objektid, sh kõnealune Haljala-Kukruse

teelõik, vastaks Euroopa Liidus (EL) välja töötatud kahesuguse kasutuse nõuetele. EL

kahesuguse kasutuse nõuded on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1153, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu ning tunnistatakse kehtetuks

määrused (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014 (ELT L 249, 14.07.2021, lk 38–81) artikli

12 lõike 2 alusel antava rakendusmäärusega.

5

Eelnõu punkti 2 järgi on riigi eriplaneeringu ja KSH algatamise eesmärk on kavandada

riigiteel 1 Tallinn–Narva asuva Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu kiirusele 120 km/h

vastava 2+2 ristlõikega maantee rajamist. Riigi eriplaneeringu tulemusel koostatakse

terviklik ruumilahendus riigimaantee ja sellega funktsionaalselt koos toimivate ehitiste

tarbeks. Riigi eriplaneeringuga planeeritakse eelkõige riigimaantee toimimiseks vajalikud

trassid ja tehnovõrgud, 5G taristu, eritasandilised liiklussõlmed, kogujateed, kergliiklusteed,

ökoduktid, sillad jm vajalikud maakasutus- ja ehitustingimused.

Riigi eriplaneeringu tulemusel koostatakse maismaad hõlmav terviklik ruumilahendus

riigimaantee ja sellega funktsionaalselt koos toimivate ehitiste tarbeks.

Riigi eriplaneeringu menetlus koosneb kahest etapist:

1) asukoha eelvaliku tegemisest ja

2) valitud asukohas detailse lahenduse koostamisest.

Pärast riigi eriplaneeringu ja KSH algatamist tehakse kavandatavale ehitisele sobivaima

asukoha leidmiseks asukoha eelvalik, mis on riigi eriplaneeringu detailse lahenduse

väljatöötamise alus. Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel tuleb kaaluda mitut

võimalikku asukohta (PlanS § 30 lõige 2). Eelvaliku etapis koostatakse ka Haljala-Kukruse

trassi eskiisprojekt(id) kuna detailse lahenduse KSH koostatakse keskkonnamõju hindamise

(edaspidi KMH) täpsusastmes.

Pärast asukoha eelvaliku otsuse ja KSH esimese etapi aruande vastuvõtmist koostatakse riigi

eriplaneeringu detailne lahendus asukoha eelvaliku etapis valituks osutunud

trassialternatiivile, millega määratakse kavandatava ehitise maakasutus ja ehitusõigus.

Asjakohasuse hindamisel lähtutakse planeeringu eesmärgist ja planeeringuga kavandatava

ehitise iseloomust (PlanS § 43 lõige 1). PlanS eelnõu (571 SE)10 seletuskirja lk 95 kohaselt

riigi eriplaneeringu detailse lahenduse puhul on tegemist detailplaneeringu sarnase

instrumendiga, millega määratakse kavandatavale ehitisele ehitusõigus ja lahendatakse

muud detailplaneeringuga lahendatavad asjakohased ülesanded. Samas ei ole

detailplaneeringu täpsusaste kõigil juhtumitel vajalik (riigimaanteed, raudteed), vaid oluline

on, et detailplaneeringu alusel oleks võimalik koostada ehitusprojekt. Samas ei pruugi

lahendatavate ülesannete hulk olla nii suur kui detailplaneeringu puhul, kuna tegemist on

ühe konkreetse ehitise kavandamiseks koostatava planeeringuga. Detailse lahenduse

koostamisel viiakse KSH läbi KMH täpsusastmes (järgitakse KMH sisunõudeid). Detailse

lahenduse etapis koostatakse ka eelprojekt(id).

Eelnõu punktis 3 esitatakse riigi eriplaneeringu algatamisel teadaolev planeeringuala ja

selle suurus, sh planeeringuala piir (joonis 2). Riigi eriplaneeringu planeeringuala hõlmab

Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna järgmisi kohaliku omavalitsuse üksusi: Rakvere linn,

Haljala vald, Rakvere vald, Viru-Nigula vald, Vinni vald, Lüganuse vald, Jõhvi vald, Toila

vald ning Kohtla-Järve linn (täpne planeeringualasse jäävate asustusüksuste nimekiri on

esitatud korralduse eelnõu seletuskirja lisas 1.2). Planeeringuala suurus on ligikaudu 67 000

ha.

Kavandatava Haljala-Kukruse trassi riigi eriplaneeringu planeeringuala moodustamisel on

arvestatud Transpordiameti esitatud riigi eriplaneeringu algatamise taotluses välja pakutud

10 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fc811573-8339-4f19-8064-

9679fd001f43/Planeerimisseadus

6

planeeringuala piiridega. Planeeringuala moodustamisel määrati planeeringuala ristküliku

kujuga, et mitte teha enne riigi eriplaneeringu menetluse läbiviimist trassi eelvalikut ning

võimaldamaks planeeringu koostamisel ja selle mõjude hindamisel vajadusel Haljala-

Kukruse trassi alternatiivide asukoha muutmist ja täiendavate alternatiivide lisamist.

Seejuures on oluline märkida, et kavandatava ehitise mõjuala võib olla suurem, kui riigi

eriplaneeringu ja KSH algatamisel teadaolev planeeringuala. Seepärast võib hõlmata

kavandatava ehitisega kaasnevate mõjude hindamisel suurema territooriumi kui

planeeringuala, kuid planeeringualas toimub Haljala-Kukruse trassi kavandamiseks vajaliku

tervikliku ruumilahenduse loomine. Riigi eriplaneeringu detailne lahendus kehtestatakse

kavandatava tegevuse elluviimiseks vajalikul alal.

Joonis 2. Taotletava Haljala-Kukruse trassi riigi eriplaneeringu planeeringuala asukoht ja piir

Eelnõu punkti 4 kohaselt korraldab Haljala-Kukruse trassi ja selle toimimiseks vajaliku

taristu riigi eriplaneeringu koostamist Rahandusministeerium. Vastavalt PlanS § 27 lõikele

7 on riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja üldreeglina Rahandusministeerium. Ainult

PlanS § 27 lõike 7 teises lauses kehtestatud erijuhtumitel võib Vabariigi Valitsus otsustada,

et riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja on Kaitseministeerium või Siseministeerium.

Kuna käesoleval juhul ei ole tegemist otseselt riigikaitse või julgeoleku valdkonda kuuluva

küsimuse lahendamisega, siis PlanS § 27 lõige 7 ei rakendu.

Eelnõu punkti 5

Algatamisest teavitamine

Algatamisest teavitamist on käsitletud eelnõu punktis 7.1.

Kaasamine ja koostöö asukoha eelvaliku etapis, sh asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja

mõjude hindamise, sh KSH programmi etapis

 Riigi eriplaneeringu asukoha eelvalik tehakse koostöös ministeeriumide ja teiste

valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi eriplaneering käsitleb (PlanS §

31 lõige 1).

- Koostööd tehakse vähemalt järgmiste valitsusasutustega: Keskkonnaministeerium,

Kaitseministeerium, Siseministeerium, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium,

7

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium,

Keskkonnaamet, Maa-amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet,

Muinsuskaitseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Transpordiamet, Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Geoloogiateenistus, Terviseamet.

 Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisse kaasatakse Riigikogu, planeeringuala

kohaliku omavalitsuse üksused, isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud,

kes on avaldanud soovi olla eelvaliku tegemisse kaasatud, samuti isikud ja asutused,

kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või riigi

eriplaneeringu elluviimise vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid

neid ühendava organisatsiooni kaudu (PlanS § 31 lõige 2).

- Kaasatakse Riigikogu.

- Kaasatakse järgmised omavalitsused: Rakvere linn, Haljala vald, Rakvere vald, Viru-

Nigula vald, Vinni vald, Lüganuse vald, Jõhvi vald, Toila vald ning Kohtla-Järve

linn.

- Kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada. Kuna nende isikute hulk,

kelle õiguste puudutamine on tõenäolisem, ei ole hetkel selge, siis lähtutakse

teavitamisel haldusmenetluse seaduse § 31 lõike 1 punktist 1. Kui menetluses

selguvad isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, siis kaasatakse nad PlanS §

31 lõikes 4 sätestatud viisil.

- Kaasatakse isikud, kes on avaldanud soovi olla eelvaliku tegemisse kaasatud (hetkel

pole keegi soovi avaldanud).

- Kaasatakse vähemalt järgmised isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi

eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või riigi eriplaneeringu elluviimise

vastu: Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Lääne-Viru

Omavalitsuste Liit, Ida-Viru Omavalitsuste Liit.

 Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisse võib kaasata ka isikuid, kelle huve

planeering võib puudutada (PlanS § 31 lõige 3). Isikud, kelle huve planeering võib

puudutada, selguvad menetluse jooksul.

Koostöö ja kaasamine detailse lahenduse etapis

 Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamine viiakse läbi koostöös

valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailne lahendus käsitleb

(PlanS § 44 lõige 1). Selguvad menetluse jooksul.

 Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisse kaasatakse kohaliku omavalitsuse

üksused, kelle territooriumile kaalutakse kavandatava ehitise rajamist, isikud, kelle

õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud, samuti

isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise

keskkonnamõju või riigi eriplaneeringu elluviimise vastu, sealhulgas valitsusvälised

keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-

ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused (PlanS § 44 lõige 2).

Selguvad menetluse jooksul.

 Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisse võib kaasata ka isikud, kelle huve

planeering võib puudutada (PlanS § 44 lõige 3). Selguvad menetluse jooksul.

Eelnõu punkti 6

8

Vabariigi Valitsuse korraldusega on võimalik lisaks Riigi Teataja veebilehele tutvuda

Rahandusministeeriumi riigi eriplaneeringute veebilehel11 (PlanS § 28 lõige 6).

4. EELNÕU TERMINOLOOGIA

Eelnõus ei kasutata uusi ega võõrsõnalisi termineid, mida õigusaktides ei ole varem

kasutatud.

5. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

6. KAVANDATAVA RIIGIMAANTEE EELDATAVAD MÕJUD

Kavandatava Haljala-Kukruse trassi KSH jt asjakohaste mõjude hindamine ning mõjude

hindamiseks vajalikud uuringud viiakse läbi riigi eriplaneeringu raames. Riigi

eriplaneeringu algatamise järel selgitatakse lähteseisukohtade etapis välja kavandatava

riigimaantee asukoha valikuks vajalike keskkonna- jm uuringute, sh ehitamiseks vajalike

ehitusmaavarade varustuskindluse uuringu, vajadus ning koostatakse uuringute

lähteülesanded, mis edasises protsessis ellu viiakse.

Riigi eriplaneeringu koostamisel peab mõjude hindamine hõlmama ka PlanS § 4 lõike 2

punktis 5 nimetatud asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja

looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamist. Riigimaantee kavandamisel tuleb

arvestada ka riigikaitseliste aspektidega.

Planeeringuala hõlmab paljusid olemasolevaid ning projekteeritavaid kaitsealasid ja

püsielupaiku, sh Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid loodusalasid. Planeerimisprotsessi ja

KSH koostamise käigus tuleb läbi viia Natura asjakohane hindamine, kus hinnatakse

projekti mõju (kas eraldi või koos teiste projektidega) Natura 2000 ala terviklikkusele,

lähtudes ala struktuurist, funktsioonist ja kaitse-eesmärkidest. Ebasoodsa mõju olemasolu

korral hinnatakse ka ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja

leevendamise ning põhjendatud juhul ka heastamise meetmeid ning vajadusel määratakse

keskkonnaseire meetmed.

7. KORRALDUSE TÄITMISEGA SEOTUD TEGEVUSED JA VAJALIKUD

KULUD

7.1. Korralduse avalikustamine ja avalikustamisega kaasnevad kulud

Riigi eriplaneeringu ja KSH algatamise otsusest teavitatakse PlanS § 28 lõike 6 alusel 14

päeva jooksul algatamisest arvates Ametlikes Teadaannetes, Vabariigi Valitsuse ja

Rahandusministeeriumi veebilehel ning 30 päeva jooksul algatamisest arvates ühes

üleriigilise levikuga ajalehes. Lisaks Lääne-Viru maakonna ja Ida-Viru maakonna

maakonnalehtedes. Rahandusministeeriumile kaasnevad kulud ajalehtedes teadete

avaldamisega. Kulu suurus on ligi 4000 eurot.

11 https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline-planeerimine/riigi-eriplaneeringud

9

Vastavalt PlanS § 28 lõikele 7 teavitatakse riigi eriplaneeringu ja KSH algatamisest 30 päeva

jooksul algatamisest arvates kirjalikult:

 ministeeriume jt valitsusasutusi, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi eriplaneering

käsitleb;

 Riigikogu;

 planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksusi;

 isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada. Arvestades planeeringuala suurust ja

asjaolu, et hetkel pole teada, kus hakkab Haljala-Kukruse trass paiknema (asukohta alles

hakatakse otsima), pole selles etapis võimalik tuvastada isikuid, kelle õigusi võib

planeering puudutada. Kuna nende isikute hulk, kelle õiguste puudutamine on

tõenäolisem, ei ole hetkel selge, siis lähtutakse teavitamisel haldusmenetluse seaduse §

31 lõike 1 punktist 1. Kui edasises menetluses selguvad isikud, kelle õigusi võib

planeering puudutada, siis kaasatakse nad PlanS § 31 lõikes 4 ja § 44 lõikes 4 sätestatud

viisil;

 isikuid, kes on avaldanud soovi olla eelvaliku tegemisse kaasatud (pole soovi avaldatud);

 samuti isikuid ja asutusi, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise

keskkonnamõju või riigi eriplaneeringu elluviimise vastu, sh valitsusväliseid

keskkonnaorganisatsioone neid ühendava organisatsiooni kaudu.

Isikupõhist nimekirja vt eelnõu punktis 5 alajaotuses „Kaasamine ja koostöö asukoha

eelvaliku etapis“.

Algatamisest teavitamisel esimeseks valikuks on elektrooniline teavitamine, st teavitus

edastatakse elektronposti aadressil. Kui see pole võimalik, edastatakse teavitus posti teel

lihtkirjaga (PlanS § 31 lõige 4).

7.2. Korralduse täitmisega seotud kulud

PlanS § 4 lõike 21 kohaselt planeeringu koostamise korraldaja võib ehitusprojekti koostamise

aluseks oleva planeeringu tellimise ja PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 nimetatud mõjude

hindamise kulude kandmiseks sõlmida lepingu planeeringu koostamisest huvitatud isikuga.

PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 nimetatud mõjudeks on planeeringu elluviimisega kaasnevad

asjakohased majanduslikud, kultuurilised, sotsiaalsed ja looduskeskkonnale avalduvad

mõjud, sealhulgas KSH korraldamine.

Antud juhul on planeeringu koostamisest huvitatud isikuks Transpordiamet kellega on

13.01.2022 sõlmitud koostöökokkulepe nr 1.1-22/22/29, mille kohaselt Transpordiamet

kannab riigi eriplaneeringu koostamise kulud, sh tasuvad PlanS § 4 lõike 2 punktis 5

sätestatud mõjude hindamise ning riigi eriplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute eest.

Rahandusministeerium kannab riigi eriplaneeringu ja selle mõjude hindamisega seotud

menetluskulud (nt teavitamisega seotud kulud), mis kaetakse Rahandusministeeriumi

eelarvest.

Riigi eriplaneeringu maksumus täpsustub planeerimisprotsessis. Planeeringu asukoha

eelvaliku etapi, sh uuringute ja eskiisprojektide maksumus täpsustub pärast planeeringu

lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamist. Planeeringu detailse lahenduse, sh

uuringute ja eelprojekti maksumus täpsustub pärast asukoha eelvalikut.

10

Tabelis on esitatud riigi eriplaneeringu indikatiivne maksumus käibemaksuga ja kestus

arvestades Rahandusministeeriumi ja Transpordiameti hinnanguid:

Tegevus Eeldatav

maksumus

Eeldatav

kestus

Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade

ja KSH programmi koostamine, sh:

- vajalike uuringute ja analüüside kaardistamine;

- uuringutele ja analüüsidele lähteülesannete

koostamine;

- kaasamist vajava ekspertpädevuse kaardistamine;

- eskiisprojekti(de)le lähteülesande koostamine.

100 000 eurot kuni 1 aasta

Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja KSH esimese

etapi aruande koostamine, sh:

- vajalike uuringute ja analüüside läbiviimine;

- lähtetingimuste koostamine detailse lahenduse

koostamine;

- detailse lahenduse läbiviimiseks vajalike

uuringute ja analüüside kaardistamine;

- detailse lahenduse läbiviimiseks vajalikele

uuringutele ja analüüsidele lähteülesannete

koostamine;

- detailse lahenduse läbiviimiseks koostamisel

olevate ja kehtestatud detailplaneeringute ning

menetletavate ja väljastatud ehituslubade

kaardistamine;

- detailse lahenduse läbiviimiseks kaasamist vajava

ekspertpädevuse kaardistamine;

- eskiisprojekti(de) koostamine;

- eelprojekti(de)le lähteülesande koostamine.

1,0 mln eurot kuni 2 aastat

Riigi eriplaneeringu detailne lahenduse ja KSH aruande

koostamine, sh:

- vajalike uuringute ja analüüside läbiviimine;

- eelprojekti(de) koostamine;

- elluviimise tegevuskava koostamine.

2,0 mln eurot kuni 3 aastat

Riigi eriplaneering kokku ligi 3,1 mln

eurot

6 aastat

7.3. Riigi eriplaneeringu elluviimine tulevikus

Riigi eriplaneeringu koostamise käigus määratakse Haljala–Kukruse trassi asukoht

variantide võrdluse teel, arvestades kõikide kehtivate piirangutega, sh mõjuga keskkonnale

ja kaitstavatele loodusobjektidele ning määrates vajadusel meetmed (ebasoodsa mõju

ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise, põhjendatud juhul ka heastamise

meetmed ning vajadusel seiremeetmed). Erinevate variantidena kaalutakse nii uue

trassikoridori asukoha määramist kui ka trassi kulgemist olemasolevas maanteetrassi

11

asukohas. Uut trassikoridori on võimalik kavandada asukohtadesse, kus piirangud seda

võimaldavad ning keskkonnale avalduvaid mõjusid on võimalik leevendada. Olemasolevas

maanteetrassi asukohas tuleb kavandada maantee plaanilise lahenduse vastavusse viimine

2+2 ristlõikega maanteele esitavate nõuetega ning sõiduradade asukoha määramine

olemasoleva maantee suhtes.

Planeeringu algatamise korralduse andmisel hetkel ei ole teada olulisi keskkonnakaitselisi

vm põhjuseid, mis välistaksid Haljala–Kukruse trassi kavandamiseks koostatava riigi

eriplaneeringu elluviimise tulevikus. See ei välista kirjeldatud asjaolude ilmsiks tulekut riigi

eriplaneeringu koostamise ja mõjude hindamise raames. Kui riigi eriplaneeringu koostamise

ajal ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, siis võib Vabariigi

Valitsus riigi eriplaneeringu koostamise ja KSH PlanS § 29 lõike 1 punkti 1 alusel lõpetada.

Haljala–Kukruse trassi finantseerimise skeem otsustatakse pärast riigi eriplaneeringu

kehtestamist.

8. KORRALDUSE JÕUSTUMINE

Korraldus jõustub üldises korras.

9. KORRALDUSE EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE

Eelnõu koostamisel tehti koostööd Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga,

Keskkonnaministeeriumiga, Siseministeeriumiga, Kaitseministeeriumiga,

Maaeluministeeriumiga, Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametiga,

Keskkonnaametiga, Transpordiametiga ja AS Eleringiga.

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks järgmistele

valitsusasutustele: Riigikantselei, Keskkonnaministeerium, Kaitseministeerium,

Siseministeerium, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium.

Eelnõu koostamisel tehti koostööd ja EIS kaudu esitatakse kooskõlastamiseks järgmisele

üleriigilisele kohaliku omavalitsuse üksuse liidule: Eesti Linnade ja Valdade Liit.

Eelnõu koostamisel küsiti järgmiste isikute arvamust: Rakvere linn, Haljala vald, Rakvere

vald, Viru-Nigula vald, Vinni vald, Lüganuse vald, Jõhvi vald, Toila vald, Kohtla-Järve linn,

Eesti Keskkonnaühenduste Koda.

Eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud arvamused ja nendega arvestamise info on leitav

lisas 1.1

12

Lisa 1.1 Vabariigi Valitsuse korralduse „Riigitee 1 Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu ning

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud arvamuste arvestamise tabel

Kooskõlastaja/arvamuse esitaja Märkused, ettepanekud Rahandusministeeriumi arvamus

1.

Kaitseministeerium,

15.02.2022 nr 5-8/22/483

(kooskõlastaja)

Planeeritav teelõik tagab juurdepääsu riigikaitseliste

õppeväljakute ja linnakute maa-aladele ning

algatamise eelnõus esitatud planeeringuala hõlmab ka

Aidu linnaku piiranguvööndit Püssi ja Kohtla-

Nõmme vahelisel lõigul. Seda arvestades on

Kaitseministeeriumile on oluline, et kõik uued

rajatavad transporditaristu objektid, sh kõnealune

Haljala-Kukruse maantee, vastaks Euroopa Liidus

(EL) välja töötatud kahesuguse kasutuse nõuetele,

mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) Euroopa Ühendamise Rahastu loomine

(2021/1153) artikkel 12 lg 2 alusel antava

rakendusmäärusega.

Riigi eriplaneeringu alale jääb ka juurdepääs

Kaitseliidu Rutja õppeväljaku maa-ala.

Kaitseministeeriumi jaoks on oluline, et

planeeringulahendus tagab kavandatavast

neljarealisest põhimaanteest sujuva ületuse Arkna

küla ümbruses suunaga Kunda.

Eelnõu kohaselt tuleb planeeringu koostamisel

arvestada ka riigikaitseliste aspektidega. Seda

arvestades Kaitseministeerium kooskõlastab eelnõu.

Eelnõu kohaselt tuleb planeeringu koostamisel

arvestada riigikaitseliste aspektidega, mh kahesuguse

kasutuse nõuetega ning tagada kavandatavast

neljarealisest põhimaanteest sujuva ületuse Rutja

õppeväljaku maa-alale.

13

2.

Keskkonnaministeerium,

16.02.2022 nr 1-5/22/543-2

(kooskõlastaja)

Keskkonnaministeerium kooskõlastab Vabariigi

Valitsuse korralduse eelnõu „Riigitee 1 Haljala ja

Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee

riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamine“.

Teadmiseks võetud

3.

Maaeluministeerium,

09.02.2022 nr 1.4-2/226-1

(kooskõlastaja)

Maaeluministeerium kooskõlastab Vabariigi

Valitsuse korralduse „Riigitee 1 Haljala ja Kukruse

vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi

eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamine“ eelnõu märkusteta.

Teadmiseks võetud

4.

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium,

18.02.2022 nr 2-7/2022/852

(kooskõlastaja)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

kooskõlastab märkusteta Vabariigi Valitsuse

korralduse „Riigitee 1 Haljala ja Kukruse vahelise

teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu

ning keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamine“ eelnõu ja selle seletuskirja koos lisadega.

Teadmiseks võetud

5.

Siseministeerium,

e-kiri 28.02.2022

(kooskõlastaja)

Kooskõlastab Teadmiseks võetud

6.

Eesti Linnade ja Valdade Liit,

17.02.2022 nr 5-1/42-2

(kooskõlastaja)

Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab eelnõu

juhul, kui arvestatakse kohalike omavalitsuste poolt

eelnõule esitatud ettepanekute ja arvamustega.

Teadmiseks võetud

14

7.

Lääne-Viru Omavalitsuste Liit,

16.02.2022 nr 5-5/25

(arvamuse andja)

1. Palume Eesti Linnade ja Valdade Liidul teha

Rahandusministeeriumile ettepanek määrata Lääne-

Viru Omavalitsuste Liit Riigitee 1 Haljala ja Kukruse

vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee

planeerimisega seotud edaspidiste tegevuste ja

eelnõude kooskõlastajaks.

2. Edaspidi Rakvere linn, Haljala-, Rakvere-, Viru-

Nigula- ja Vinni vald kujundavad ja esitavad oma

arvamused 2+2 maantee planeerimise protsessi

eelnõudele ühiselt läbi Lääne-Viru Omavalitsuste

Liidu.

1. Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 31 lõikele

1 ja § 44 lõikele 1 koostatakse riigi eriplaneeringut

koostöös ministeeriumide ja teiste valitsusasutustega,

kelle valitsemisalas olevaid küsimusi eriplaneering

käsitleb. Eelnevast tulenevalt ei saa

Rahandusministeerium rahuldada Lääne-Viru

Omavalitsuste Liidu ettepanekut ning käsitleda neid

samaväärselt ministeeriumide ja teiste

valitsusasutustega, kellelt küsitakse riigi

eriplaneeringu menetluse käigus kooskõlastust.

Rahandusministeerium lisab Lääne-Viru

Omavalitsuste Liidu PlanS § 31 lõike 2 ja § 44 lõike

2 kohaste kaasatavate nimekirja.

2. Rahandusministeerium nõustub kui Rakvere linn,

Haljala-, Rakvere-, Viru-Nigula- ja Vinni vallad

esitavad oma arvamused Lääne-Viru Omavalitsuste

Liidu kaudu. Rahandusministeerium kaasab

tulenevalt PlanS § 31 lõike 2 ja § 44 lõike 2 kohaselt

kõiki planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuseid

edaspidi ikkagi eraldi kirjadega.

8.

Ida-Viru Omavalitsuste Liit,

17.02.2022 nr 2-8/18

(arvamuse andja)

1. Palume Eesti Linnade ja Valdade Liidul teha

Rahandusministeeriumile ettepanek määrata Ida-

Virumaa Omavalitsuste Liit Riigitee 1 Haljala ja

Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee

planeerimisega seotud edaspidiste tegevuste ja

eelnõude kooskõlastajaks.

2. Edaspidi kujundavad Ida-Viru maakonna asjasse

puutuvad omavalitsused ja esitavad oma arvamused

1. Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 31 lõikele

1 ja § 44 lõikele 1 koostatakse riigi eriplaneeringut

koostöös ministeeriumide ja teiste valitsusasutustega,

kelle valitsemisalas olevaid küsimusi eriplaneering

käsitleb. Eelnevast tulenevalt ei saa

Rahandusministeerium rahuldada Ida-Viru

Omavalitsuste Liidu ettepanekut ning käsitleda neid

samaväärselt ministeeriumide ja teiste

valitsusasutustega, kellelt küsitakse riigi

eriplaneeringu menetluse käigus kooskõlastust.

15

2+2 maantee planeerimise protsessi eelnõudele

ühiselt läbi Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu.

Rahandusministeerium lisab Ida-Viru Omavalitsuste

Liidu PlanS § 31 lõike 2 ja § 44 lõike 2 kohaste

kaasatavate nimekirja.

2. Rahandusministeerium nõustub kui Ida-Viru

maakonna asjasse puutuvad omavalitsused esitavad

oma arvamused Ida-Viru Omavalitsuste Liidu kaudu.

Rahandusministeerium kaasab tulenevalt PlanS § 31

lõike 2 ja § 44 lõike 2 kohaselt kõiki planeeringuala

kohaliku omavalitsuse üksuseid edaspidi ikkagi

eraldi kirjadega.

9.

Lüganuse Vallavalitsus,

14.02.2022 nr 6-2/208-1

(arvamuse andja)

Lüganuse Vallavalitsus on materjalidega tutvunud,

peab neid asjakohasteks ega esita

täiendusettepanekuid.

Teadmiseks võetud

10.

Jõhvi Vallavalitsus,

17.02.2022 nr 2-6.3/874-1

(arvamuse andja)

Oleme eelnõu materjalidega tutvunud ning peame neid

asjakohasteks.

Teeme ettepaneku lisada Ida-Virumaa Omavalitsuste

Liit (reg kood 80189879) riigitee 1 Haljala ja Kukruse

vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee

planeerimisega seotud edaspidiste tegevuste ja eelnõude

kooskõlastajaks.

Jõhvi vald on seisukohal, et edaspidises on otstarbekas,

kui Ida-Viru maakonna asjasse puutuvad omavalitsused

kujundavad seisukohad ja arvamused planeerimise

protsessis ühiselt läbi Ida-Virumaa Omavalitsuste

Liidu.

Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 31 lõikele 1

ja § 44 lõikele 1 koostatakse riigi eriplaneeringut

koostöös ministeeriumide ja teiste valitsusasutustega,

kelle valitsemisalas olevaid küsimusi eriplaneering

käsitleb. Eelnevast tulenevalt ei saa

Rahandusministeerium rahuldada Jõhvi

Vallavalitsuse ettepanekut ning käsitleda neid

samaväärselt ministeeriumide ja teiste

valitsusasutustega, kellelt küsitakse riigi

eriplaneeringu menetluse käigus kooskõlastust.

Rahandusministeerium lisab Ida-Viru Omavalitsuste

Liidu PlanS § 31 lõike 2 ja § 44 lõike 2 kohaste

kaasatavate nimekirja.

16

Rahandusministeerium nõustub kui Ida-Viru

maakonna asjasse puutuvad omavalitsused esitavad

oma arvamused Ida-Viru Omavalitsuste Liidu kaudu.

Rahandusministeerium kaasab tulenevalt PlanS § 31

lõike 2 ja § 44 lõike 2 kohaselt kõiki planeeringuala

kohaliku omavalitsuse üksuseid edaspidi ikkagi

eraldi kirjadega.

11.

Viru-Nigula Vallavalitsus,

03.03.2022 nr 7-7/187-1

(arvamuse andja)

Viru-Nigula Vallavalitsus on materjalidega tutvunud,

peab eelnõud vajalikuks ega esita

täiendusettepanekuid.

Teadmiseks võetud

12.

Kohtla-Järve Linnavalitsus,

07.03.2022 nr 2-5.5/481-1

(arvamuse andja)

Riigi eriplaneeringu raames kavandatavale teele näha

ette nõuetekohase väljapääsu (sõidu) moodustamine

tegelikult toimivalt Toila vallas Saka külas olevalt

Sutermu teelt.

22.09.2015 on kehtestatud Kohtla-Järve linnas Järve

linnaosas paikneva Metsapargi maaüksuse ja lähiala

detailplaneering. Planeeringuala külgneb

põhimaanteega 1 (E20) Tallinn-Narva km 154,15-

155,02 paremal pool. Detailplaneeringuga on

planeeritud Järve linnaosa üldplaneeringus

kavandatud sportimisvõimalusi pakkuv puhkeala

koos seda teenindava ettevõtluse ja infrastruktuuriga.

Antud planeeringu põhijoonisel on tähistatud Järve

linnaosa üldplaneeringuga määratud planeeritav

mitmetasandiline ristmik üle Tallinn-Narva maantee.

Detailplaneeringualale uusi mahasõite riigimaanteelt

1 ei ole kavandatud ja olemasolev kohaliku tee

Teadmiseks võetud

Riigi eriplaneeringu algatamise hetkel ei ole teada,

millises asukohas saab olema Haljala-Kukruse trass.

Selleks töötatakse planeeringu koostamise käigus

planeeringu ala sees välja trassialternatiivid. Nende

omavahelise võrdlemise ja mõjuhindamise tulemusel

valitakse välja riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku

etapi (I etapi) lõpuks välja üks trassialternatiiv,

millega liigutakse edasi detailse lahenduse etappi (II

etapp). Detailse lahenduse etapi raames jätkub töö

ühe trassiga ning lahendamisele kuuluvad mh ka

kohalike teede ja ristetega seotud küsimused.

17

3220066 Metsapargi tee ristmik on ette nähtud

likvideerida. Ettepanek Järve linnaosa

üldplaneeringus kindlaks määratud mitmetasandiline

ristmik riigi eriplaneeringuga raames lahendada.

Lisa 1.2 Vabariigi Valitsuse korralduse „Riigitee 1 Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu ning

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu juurde, planeeringualasse jäävate asustusüksuste nimekiri.

Asutusüksuse nimi Omavalitsuse

nimi

Maakonna nimi

Kahula küla Jõhvi vald Ida-Viru maakond

Sompa küla Jõhvi vald Ida-Viru maakond

Järve linnaosa Kohtla-Järve linn Ida-Viru maakond

Kukruse linnaosa Kohtla-Järve linn Ida-Viru maakond

Sompa linnaosa Kohtla-Järve linn Ida-Viru maakond

Aa küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond

Aidu-Liiva küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond

Aidu-Nõmme küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond

Erra alevik Lüganuse vald Ida-Viru maakond

Erra-Liiva küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond

Ilmaste küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond

Irvala küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond

Jabara küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond

Kiviõli linn Lüganuse vald Ida-Viru maakond

Koljala küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond

Kopli küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond

Liimala küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond

Lohkuse küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond

Lüganuse alevik Lüganuse vald Ida-Viru maakond

Maidla küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond

Matka küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond

Moldova küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond

Mustmätta küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond

Purtse küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond

Püssi linn Lüganuse vald Ida-Viru maakond

Salaküla Lüganuse vald Ida-Viru maakond

Satsu küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond

Sonda alevik Lüganuse vald Ida-Viru maakond

Uljaste küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond

Asutusüksuse nimi

Omavalitsuse

nimi

Maakonna nimi

Vana-Sonda küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond

Varinurme küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond

Voorepera küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond

Amula küla Toila vald Ida-Viru maakond

Järve küla Toila vald Ida-Viru maakond

Kaasikaia küla Toila vald Ida-Viru maakond

Kaasikvälja küla Toila vald Ida-Viru maakond

Kabelimetsa küla Toila vald Ida-Viru maakond

Kohtla küla Toila vald Ida-Viru maakond

Kohtla-Nõmme alev Toila vald Ida-Viru maakond

Kukruse küla Toila vald Ida-Viru maakond

Mõisamaa küla Toila vald Ida-Viru maakond

Ontika küla Toila vald Ida-Viru maakond

Paate küla Toila vald Ida-Viru maakond

Peeri küla Toila vald Ida-Viru maakond

Roodu küla Toila vald Ida-Viru maakond

Saka küla Toila vald Ida-Viru maakond

Servaääre küla Toila vald Ida-Viru maakond

Täkumetsa küla Toila vald Ida-Viru maakond

Valaste küla Toila vald Ida-Viru maakond

Vitsiku küla Toila vald Ida-Viru maakond

Aasu küla Haljala vald Lääne-Viru maakond

Essu küla Haljala vald Lääne-Viru maakond

Haljala alevik Haljala vald Lääne-Viru maakond

Idavere küla Haljala vald Lääne-Viru maakond

Kisuvere küla Haljala vald Lääne-Viru maakond

Lihulõpe küla Haljala vald Lääne-Viru maakond

Põdruse küla Haljala vald Lääne-Viru maakond

Asutusüksuse nimi Omavalitsuse

nimi

Maakonna nimi

Varangu küla Haljala vald Lääne-Viru maakond

Rakvere linn Rakvere linn Lääne-Viru maakond

Aluvere küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Andja küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Arkna küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Jäätma küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Kaarli küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Karivärava küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Katela küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Katku küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Kloodi küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Kohala küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Kohala-Eesküla Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Koovälja küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Kullaaru küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Muru küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Näpi alevik Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Nurme küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Paatna küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Päide küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Papiaru küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Rahkla küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Raudlepa küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Roodevälja küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Sämi küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Sämi-Tagaküla Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Sõmeru alevik Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Sooaluse küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Toomla küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Tõrremäe küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Ubja küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Uhtna alevik Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Asutusüksuse nimi Omavalitsuse

nimi

Maakonna nimi

Varudi-Altküla Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Varudi-Vanaküla Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Veltsi küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Aarla küla Vinni vald Lääne-Viru maakond

Mõedaka küla Vinni vald Lääne-Viru maakond

Nõmmise küla Vinni vald Lääne-Viru maakond

Uljaste küla Vinni vald Lääne-Viru maakond

Viru-Kabala küla Vinni vald Lääne-Viru maakond

Aasukalda küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond

Aseri alevik Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond

Kabeli küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond

Kestla küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond

Koogu küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond

Kõrkküla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond

Kõrtsialuse küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond

Linnuse küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond

Metsavälja küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond

Nugeri küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond

Oru küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond

Pada küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond

Pada-Aruküla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond

Pikaristi küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond

Rannu küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond

Samma küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond

Toomika küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond

Tüükri küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond

Varudi küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond

Vasta küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond

Viru-Nigula alevik Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond

Võrkla küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond

EELNÕU

XX.03.2022

KORRALDUS

Riigitee 1 Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2

ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu ning

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine

Planeerimisseaduse § 28 lõike 1 alusel ning kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 2 punktiga 5:

1. Algatada riigitee 1 Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi

eriplaneering ning keskkonnamõju strateegiline hindamine.

2. Riigitee 1 Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi

eriplaneeringu eesmärk on kavandada riigiteel 1 Tallinn–Narva asuva Haljala ja Kukruse

vahelise teelõigu kiirusele 120 km/h vastava 2+2 ristlõikega maantee rajamist. Riigi

eriplaneeringuga planeeritakse eelkõige riigimaantee toimimiseks vajalikud trassid ja

tehnovõrgud, 5G taristu, eritasandilised liiklussõlmed, kogujateed, kergliiklusteed, ökoduktid,

sillad jm vajalikud maakasutus- ja ehitustingimused.

3. Riigitee 1 Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi

eriplaneeringu planeeringuala hõlmab Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna järgmisi kohaliku

omavalitsuse üksusi: Rakvere linn, Haljala vald, Rakvere vald, Viru-Nigula vald, Vinni vald,

Lüganuse vald, Jõhvi vald, Toila vald ning Kohtla-Järve linn. Planeeringuala suurus on

ligikaudu 67 000 ha. Planeeringuala asukoht ja piir on esitatud korralduse lisas.

4. Riigitee 1 Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi

eriplaneeringu koostamist ning keskkonnamõju strateegilist hindamist korraldab

Rahandusministeerium.

5. Rahandusministeeriumil teavitada avalikkust riigitee 1 Haljala ja Kukruse vahelise

teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegiline hindamise

algatamisest vastavalt planeerimisseaduse § 28 lõigetes 6 ja 7 sätestatule. Riigikantseleil

avaldada teade otsuse kohta Vabariigi Valitsuse veebilehel.

6. Riigitee 1 Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi

eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusega saab tutvuda

Rahandusministeeriumi veebilehel.

Kaja Kallas

Peaminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

Lisa: Planeeringuala asukoht ja piir

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 14.03.2022 09:41

Adressaat: Transpordiamet <[email protected]>

Teema: Riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise korralduse

esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

Manused: 1.1-10.12460-1 13.03.2022 Väljaminev kiri.asice

Tere! Teile on Rahandusministeeriumi poolt edastatud dokument. Pealkiri: Riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise korralduse esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Registreerimise kuupäev: 13.03.2022 Registreerimise number: 1.1-10.1/2460-1.

Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Tel. (372) 611 3558 e-mail: [email protected]

www.rahandusministeerium.ee

 Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja!

Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. This e-mail may contain information which is classified for official use.