Taotlus

1

Riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise taotlus

Taust

Põhimaantee 1 (E20) Tallinn–Narva kuulub rahvusvahelisse üleeuroopalisse

transpordivõrgustikku (edaspidi TEN-T – Trans-European Transport Network). Maantee

ühendab Eesti pealinna teiste suurte linnadega ja linnasid omavahel, sealhulgas on ühendus

Narva piiripunktiga.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1315/20131 üleeuroopalise transpordivõrgu

arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta sätestab nõuded TEN-T maanteetransporditaristule,

millele peab aastaks 2050 vastama ka põhimaantee 1 Tallinn–Narva, kui TEN-T

üldvõrgustikku kuuluv maantee.

Põhimaantee 1 Tallinn–Narva olemasolev olukord (Joonis 1):

 2021. aastaks on Tallinn–Narva maantee 2+2 ristlõikega riigimaanteena välja ehitatud:

o Km 8,0–90,0 Tallinna linna piirist Haljala liiklussõlmeni. Hetkel käivad

Tallinn–Narva maantee, Tallinna ringtee ning Rahu tee liiklussõlme (Väo

liiklussõlm) ehitustööd.

o Km 157,5–163 Kukruse liiklussõlmest Jõhvi liiklussõlmeni.

 Ida-Viru maavanema 17.04.2013. a korraldusega nr 1-1/2013/124 kehtestatud Ida-Viru

maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga "E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori

täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine" on Jõhvi ja Narva linnade

vahelisele teelõigule määratud 2+2 ristlõikega maantee trassikoridor.

 Haljala ja Kukruse vahelisele teelõigule ei ole 2+2 ristlõikega maantee

projekteerimiseks planeeringut koostatud.

1 EP ja nõukogu määrus (EL) nr 1315/2013

2

Joonis 1. Põhimaantee 1 Tallinn–Narva olemasolev olukord. Aluskaart: Maa-amet

1. Riigi eriplaneeringu eesmärk

Riigi eriplaneeringu ja keskkonna strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamist

taotletakse, et kavandada põhimaanteel 1 Tallinn–Narva asuva Haljala ja Kukruse vahelisele

teelõigule (edaspidi Haljala–Kukruse trass) kiirusele 120 km/h vastava 2+2 ristlõikega maantee

rajamist.

Riigi eriplaneeringu koostamise eesmärgiks on:

- määrata Haljala ja Kukruse vahelisele põhimaantee lõigule 2+2 ristlõikega

maanteetrassi asukoht ja selle ühendused olemasoleva teedevõrguga, et säilitada

teedevõrgu terviklikkus;

- luua teelõigul tingimused sujuvamaks ja ohutumaks liiklemiseks ning aegruumiliste

vahemaade vähendamiseks;

- liikuvusvajadusi arvestades tagada teelõigul liikuvus erinevatele transpordiliikidele (sh

jalakäijad ja jalgratturid, ühistransport jms);

- kavandada oluliste keskkonnamõjude leevendamine;

- selgitada välja teemaa vajadus riigi eriplaneeringuga käsitletaval teelõigul Haljala–

Kukruse trassi rajamiseks;

- luua vajalikud eeldused nõuetekohase TEN-T üldvõrgu taristu ehitamiseks.

2. Riigi eriplaneeringu objekt

Riigi eriplaneeringu eesmärk on sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille

asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering

Väljaehitatud 2+2 ristlõikega teelõik

Teelõik, millel on kehtiv teemaplaneering

Riigi eriplaneeringuga käsitletav teelõik

3

koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku,

energeetika, gaasi transpordi, jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise valdkonnas või

eespool nimetatud huvide väljendamiseks avalikus veekogus ja majandusvööndis.2

2.1.Oluline ruumiline mõju

Põhimaantee 1 Tallinn–Narva on osa riiklikult tähtsast riigiteede võrgustikust, mistõttu on

Haljala–Kukruse trass olulise ruumilise mõjuga ehitis, mis avaldab mõju suurele piirkonnale,

parandades teelõigul liiklusohutust ja luues eeldused piirkonna konkurentsivõime

suurenemiseks ning maakonnakeskuste vaheliste aegruumiliste vahemaade vähenemiseks.

Lisaks on Haljala–Kukruse trassil maakonnaülene mõju, kuna teelõik läbib kahte maakonda –

Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonda.

Haljala–Kukruse trass loob soodsad tingimused rahvusvahelise kaubanduse, kultuuriliste

sidemete ja turismi arendamiseks, kuna põhimaantee 1 Tallinn–Narva kuulub rahvusvahelisse

TEN-T teedevõrgustikku ja tegemist on Euroopa Liidu välispiirile viiva teega.

2.2.Suur riiklik huvi asukoha valiku vastu

Riiklike huvide all saab eelkõige mõista kogu riiki hõlmavaid üldisi huve. Riiklik huvi võib

olla näiteks seotud riigikaitse või julgeolekuga, energia tootmise või üleriigilise transpordiga.

Riikliku huvi alla kuulub näiteks ka looduskaitse ning muinsuskaitse, sest tegu on kohalikust

tasandist kõrgemate üldiste väärtustega, mida peab kogu riigi territooriumil võrdselt kaitsma.3

Planeerimisseaduse seletuskirja järgi peaks riigi eriplaneeringu koostamise eelduseks olev suur

riiklik huvi väljenduma eelkõige riigi strateegilistest dokumentidest ehk arengukavadest,

strateegiatest, samuti Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist jt dokumentidest, kus riik on

väljendanud oma huve.4

Riik on enda huvi Haljala–Kukruse trassi vastu väljendanud järgnevates strateegilistes

dokumentides:

 Vabariigi Valitsuse kehtestatud üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“5 on öeldud:

„Tehtud prognooside ja liikluse riskitaseme põhjal on planeerimisel rahvusvahelised

2 Planeerimisseadus § 27 lg 1. 3 Seletuskiri planeerimisseaduse juurde, lk 41.

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fc811573-8339-4f19-8064-

9679fd001f43/Planeerimisseadus 4 Seletuskiri planeerimisseaduse juurde, lk 80. 5 https://www.rahandusministeerium.ee/et/ruumiline-planeerimine/uleriigiline-planeering kehtestatud

30.08.2012.

4

maanteetrassid Tallinnast Narva ja Tartusse (ja sealt edasi Luhamaa ja Koidula

suunas) ning Tallinnast Pärnusse (ja sealt edasi Ikla suunas) (Via Baltica). /---/

Planeeringutega määratakse trasside asukoht ja reserveeritakse nende

väljaehitamiseks vajalikud maad. Rahvusvahelistest ühendusteedest on Eestile oluline

Narva jõge ületav uus maanteesild.“

 Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2021-20236 punktis 3.10: „Kiirendame

neljarealiste teede planeerimist ja eraldame Euroopa Liidu vahendite abil

teedeehituseks täiendavat raha.“

 Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud riigiteede teehoiukava 2021–20307 alusel: „Nii

rahvusvahelise kui Eesti sisese liikluse parema korraldamise seisukohast on eelistatud

investeeringud TEN-T võrgustikku kuuluvatel suure liiklussagedusega teedel, eelkõige

Tallinn-Narva, Tallinn–Tartu–Võru-Luhamaa, Tallinn-Pärnu-Ikla maanteedel ning

Tallinna ringteel.“

 Ida-Viru maakonnaplaneeringus8 on olemasolev põhimaantee 1 märgitud arendatavaks

maanteeks ning seletuskirjas täpsustatakse: „Riigimaantee E20T1 Sõmeru-Kukruse

lõigu trassikoridor täpsustatakse järgnevate planeeringutega.“

 Lääne-Viru maakonnaplaneeringu9 alusel: „Lääne-Viru maakonda jääb riigi

põhimaanteedest nr 1 Tallinn-Narva maantee, mis on väga oluline transpordikoridor

Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel. Maantee on prioriteetne rahvusvahelise kauba- ja

reisijateveo seisukohalt ning selle olulisus ei muutu maakonnaplaneeringuga

planeeritaval perioodil.“

Seletuskirjas on eraldi nimetatud maantee trassikoridorid, mille parendamisele tuleb

tähelepanu pöörata. Muuhulgas on välja toodud:

- „Põhimaantee nr 1 (Tallinn-Narva) Sõmeru õgvendus ning perspektiivsed ristmike

ja ristete asukohad on markeeritud planeeringu kaardil oluliselt muudetava

teelõiguna (trassi on juba kajastatud detailsemalt Sõmeru valla üldplaneeringus).

- Põhimaantee nr 1 (Tallinn-Narva) trass Lääne-Viru maakonnas Sõmeru, Viru-

Nigula vallas ning selle jätkamine Ida-Viru maakonnas kuni Kukruse-Jõhvi

maanteelõiguni, mis on kajastatud oluliselt muudetava teelõiguna. Joonisel 6

(Joonis 2) on näidatud Tallinn-Narva maantee õgvenduse võimalikud

6 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2021-2023 https://www.valitsus.ee/media/3845/download 7 Teehoiukava 2021-2030 https://www.transpordiamet.ee/en/node/61 8 https://maakonnaplaneering.ee/ida-viru-maakonnaplaneering-2030- kehtestatud 28.12.2016 9 https://maakonnaplaneering.ee/laane-viru-maakonnaplaneering-2030- kehtestatud 27.02.2019

5

(orienteeruvad) suunad. Maantee konkreetne asukoht ja tehnilised lahendused

täpsustuvad järgnevate planeeringute ja projektidega, mille koostamisel tuleb

arvestada kõigi seadusest tulenevate nõuete, kitsenduste ja piirangutega.“

Joonis 2. Väljavõte Lääne-Viru maakonnaplaneeringust (Joonis 6. Põhimaantee nr 1

(Tallinn-Narva) perspektiivse trassi suund)

2.3.Kavandatakse riigimaanteed

Planeerimisseaduses on loetletud konkreetsed ehitised, mille puhul koostatakse riigi

eriplaneering eeldusel, et nende asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või

rahvusvaheline huvi. Mõeldud on eelkõige ehitisi, mille ehitamisest sõltub märkimisväärselt

kogu riigi või selle suure osa sotsiaalmajanduslik areng.10 Selliste ehitiste hulka kuulub ka

riigimaantee koos selle toimimiseks vajalike ehitistega.11

10 Seletuskiri planeerimisseaduse juurde, lk 80.

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fc811573-8339-4f19-8064-

9679fd001f43/Planeerimisseadus 11 Planeerimisseadus § 27 lg 2: „(2) Riigi eriplaneering tuleb koostada riigi territooriumi või selle osa

kohta riigimaantee, avaliku raudtee, torujuhtme, mille töörõhk on üle 16 baari, sealhulgas gaasitrassi,

samuti rahvusvahelise lennujaama, rahvusvahelise sadama, riigikaitselise või julgeolekuasutuse ehitise,

elektrijaama elektrilise nimivõimsusega alates 150 megavatti, kõrgepingeliini alates pingest 110

kilovolti, ohtlike jäätmete lõppladustuspaiga ning nende toimimiseks vajalike ehitiste püstitamiseks,

kui ehitis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele.“

6

Lähtudes eelnevast on Haljala–Kukruse trass riigi eriplaneeringu kohustuslik objekt

vastavalt planeerimisseaduse § 27 lõigetele 1 ja 2, sest planeeringu eesmärk on rajada

riigimaantee, mille asukoha valiku ja toimimise vastu on suur riiklik huvi ning planeering

koostatakse maakonnaüleste huvide väljendamiseks.

3. Kavandatava ehitise otstarve ja sellega seonduva tegevuse kirjeldus

Riigi eriplaneeringuga kavandatakse Haljala–Kukruse trassi, mis on üks osa riiklikult tähtsast

riigiteede võrgustikust. Riigi eriplaneeringu tulemusel koostatakse terviklik ruumilahendus,

millega määratakse 2+2 ristlõikega maanteetrassi asukoht ja selle ühendused olemasoleva

teedevõrguga, et tagada teedevõrgu terviklikkus ning optimaalsed juurdepääsud

põhimaanteega külgnevatele aladele. Lisaks põhimaantee trassikoridori asukohale määratakse

trassiga seotud teiste piirkonna teede ja rohevõrgustiku toimimiseks vajalike rajatiste asukohad

(nt eritasandilised liiklussõlmed, kogujateed, kergliiklusteed, ökoduktid, sillad, tehnovõrgud,

5G taristu, jmt).

4. Planeeringuala asukoht ja selle suurus, sh planeeringuala piir

Haljala–Kukruse trassi esialgne planeeringuala on määratud ulatuses, mis võimaldab

eriplaneeringu koostamisel kaaluda trassi alternatiivseid asukohti. Planeeringuala piiri

ettepanek on esitatud Joonis 3. Planeeringuala suurus on ligikaudu 67 000 ha.

Joonis 3. Planeeringuala piir. Aluskaart: Maa-amet

7

Täpsemalt hõlmab planeeringuala Lääne-Virumaal Rakvere linna, Haljala, Rakvere, Viru-

Nigula ja Vinni valdu ning Ida-Virumaal Lüganuse, Jõhvi ja Toila valdu ning Kohtla-Järve

linna. Linnade, alevite, alevike, külade ja linnaosade nimekiri on toodud lisas 1.

5. Riigi eriplaneeringu elluviimine tulevikus

Eriplaneeringu koostamise käigus määratakse Haljala–Kukruse trassi asukoht variantide

võrdluse teel, arvestades kõikide kehtivate piirangutega, sh mõjuga keskkonnale ja

kaitstavatele loodusobjektidele ning määrates vajadusel leevendusmeetmed. Erinevate

variantidena kaalutakse nii uue trassikoridori asukoha määramist kui trassi kulgemist

olemasolevas maanteetrassi asukohas. Uut trassikoridori on võimalik kavandada

asukohtadesse, kus piirangud seda võimaldavad ning keskkonnale avalduvaid mõjusid on

võimalik leevendada. Olemasolevas maanteetrassi asukohas tuleb kavandada maantee

plaanilise lahenduse vastavusse viimine 2+2 ristlõikega maanteele esitavate nõuetega ning

sõiduradade asukoha määramine olemasoleva maantee suhtes.

Planeeringu algatamise taotluse koostamise hetkel ei ole teada olulisi keskkonnakaitselisi vm

põhjuseid, mis välistaksid Haljala–Kukruse trassi kavandamiseks koostatava riigi

eriplaneeringu elluviimise tulevikus.

Haljala–Kukruse trassi finantseerimise skeem otsustatakse pärast riigi eriplaneeringu

kehtestamist.

6. Riigi eriplaneeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega

kaasnevate kulude kandmine

Haljala-Kukruse trassi kavandamiseks koostatav riigi eriplaneering, sh KSH, uuringud, eskiis

trassi valiku teostamiseks ja välja valitud trassi eelprojekt rahastatakse Transpordiameti

eelarvest.

Riigi eriplaneeringu maksumus täpsustub planeerimisprotsessis. Planeeringu asukoha

eelvaliku etapi, sh uuringute ja eskiisi maksumus täpsustub pärast planeeringu

lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse protsessi. Planeeringu detailse lahenduse,

sh uuringute ja eelprojekti maksumus täpsustub pärast asukoha eelvaliku etappi. Tabelis 1 on

esitatud riigi eriplaneeringu koostamiseks kuluvad eeldatavad summad ning ajaline kestvus

etappide kaupa.

8

Tabel 1. Riigi eriplaneeringu indikatiivne maksumus käibemaksuta ja hinnanguline kestvus

Kulu Maksumus Kestvus

Riigi eriplaneeringu lähteseisukohad, KSH

väljatöötamise kavatsus koos uuringute loeteluga,

asukoha eelvaliku ja eskiisi lähteülesanded

100 000 eurot kuni 1 aasta

Riigi eriplaneeringu asukoha eelvalik (eskiis) ja KSH I

etapp (programm)

1,0 mln eurot kuni 2 aastat

Riigi eriplaneeringu detailne lahendus valitud variandile

(eelprojekt) ja KSH II etapp (aruanne)

2,0 mln eurot kuni 3 aastat

Riigi eriplaneering kokku ca 3,1 mln eurot 6 aastat

7. Riigi eriplaneeringuga kaasnevad mõjud

Riigi eriplaneeringuga koos algatatakse KSH ning hinnatakse kõik planeeringu elluviimisega

kaasnevad asjakohased majanduslikud, kultuurilised, sotsiaalsed ja looduskeskkonnale

avalduvad mõjud. KSH käigus hinnatakse keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses § 40 toodud mõjusid ning kavandatavast tegevusest

lähtuvana lisaks järgnevat:

- mõju liiklemisele,

- ehitusaegsed mõjud,

- maksumus ja ressursikasutus.

Kavas on läbi viia ka erinevad riigi eriplaneeringu koostamiseks vajalikud uuringud. Täpne

uuringute nimekiri ja vajadus määratakse planeeringu koostamise käigus, kuid kindlasti on ette

nähtud teostada uluki-, müra- ja õhusaaste uuringud.

9

Lisa. Planeeringualasse jäävate asustusüksuste nimekiri

Asutusüksuse nimi Omavalitsuse nimi Maakonna nimi

Kahula küla Jõhvi vald Ida-Viru maakond

Sompa küla Jõhvi vald Ida-Viru maakond

Järve linnaosa Kohtla-Järve linn Ida-Viru maakond

Kukruse linnaosa Kohtla-Järve linn Ida-Viru maakond

Sompa linnaosa Kohtla-Järve linn Ida-Viru maakond

Aa küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond

Aidu-Liiva küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond

Aidu-Nõmme küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond

Erra alevik Lüganuse vald Ida-Viru maakond

Erra-Liiva küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond

Ilmaste küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond

Irvala küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond

Jabara küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond

Kiviõli linn Lüganuse vald Ida-Viru maakond

Koljala küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond

Kopli küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond

Liimala küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond

Lohkuse küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond

Lüganuse alevik Lüganuse vald Ida-Viru maakond

Maidla küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond

Matka küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond

Moldova küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond

Mustmätta küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond

Purtse küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond

Püssi linn Lüganuse vald Ida-Viru maakond

Salaküla Lüganuse vald Ida-Viru maakond

Satsu küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond

Sonda alevik Lüganuse vald Ida-Viru maakond

Uljaste küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond

Vainu küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond

Vana-Sonda küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond

Varinurme küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond

Varja küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond

Voorepera küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond

Amula küla Toila vald Ida-Viru maakond

Järve küla Toila vald Ida-Viru maakond

Kaasikaia küla Toila vald Ida-Viru maakond

Kaasikvälja küla Toila vald Ida-Viru maakond

Kabelimetsa küla Toila vald Ida-Viru maakond

Kohtla küla Toila vald Ida-Viru maakond

Kohtla-Nõmme alev Toila vald Ida-Viru maakond

Kukruse küla Toila vald Ida-Viru maakond

Mõisamaa küla Toila vald Ida-Viru maakond

10

Ontika küla Toila vald Ida-Viru maakond

Paate küla Toila vald Ida-Viru maakond

Peeri küla Toila vald Ida-Viru maakond

Roodu küla Toila vald Ida-Viru maakond

Saka küla Toila vald Ida-Viru maakond

Servaääre küla Toila vald Ida-Viru maakond

Täkumetsa küla Toila vald Ida-Viru maakond

Valaste küla Toila vald Ida-Viru maakond

Vitsiku küla Toila vald Ida-Viru maakond

Aasu küla Haljala vald Lääne-Viru maakond

Essu küla Haljala vald Lääne-Viru maakond

Haljala alevik Haljala vald Lääne-Viru maakond

Idavere küla Haljala vald Lääne-Viru maakond

Kisuvere küla Haljala vald Lääne-Viru maakond

Lihulõpe küla Haljala vald Lääne-Viru maakond

Põdruse küla Haljala vald Lääne-Viru maakond

Tatruse küla Haljala vald Lääne-Viru maakond

Varangu küla Haljala vald Lääne-Viru maakond

Rakvere linn Rakvere linn Lääne-Viru maakond

Aluvere küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Andja küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Aresi küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Arkna küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Jäätma küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Kaarli küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Karivärava küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Katela küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Katku küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Kloodi küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Kohala küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Kohala-Eesküla Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Koovälja küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Kullaaru küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Muru küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Näpi alevik Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Nurme küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Paatna küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Päide küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Papiaru küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Rahkla küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Raudlepa küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Roodevälja küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Sämi küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Sämi-Tagaküla Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Sõmeru alevik Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Sooaluse küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Toomla küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Tõrremäe küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond

11

Ubja küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Uhtna alevik Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Ussimäe küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Varudi-Altküla Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Varudi-Vanaküla Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Veltsi küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Võhma küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond

Aarla küla Vinni vald Lääne-Viru maakond

Mõedaka küla Vinni vald Lääne-Viru maakond

Nõmmise küla Vinni vald Lääne-Viru maakond

Uljaste küla Vinni vald Lääne-Viru maakond

Viru-Kabala küla Vinni vald Lääne-Viru maakond

Aasukalda küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond

Aseri alevik Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond

Kabeli küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond

Kestla küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond

Koogu küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond

Kõrkküla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond

Kõrtsialuse küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond

Linnuse küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond

Metsavälja küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond

Nugeri küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond

Oru küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond

Pada küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond

Pada-Aruküla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond

Pikaristi küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond

Rannu küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond

Samma küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond

Toomika küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond

Tüükri küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond

Varudi küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond

Vasta küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond

Viru-Nigula alevik Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond

Võrkla küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Rahandusministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika tn 1

10122, Tallinn, Harju maakond

14.09.2021 nr 8-6/21/22145-1

Riigi eriplaneeringu algatamise taotluse

esitamine

Austatud riigihalduse minister

Transpordiamet edastab kokkuleppel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga riigi

eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise taotluse (lisa).

Riigi eriplaneeringu algatamist taotletakse, et kavandada põhimaanteel 1 (E20) Tallinn–Narva

asuva Haljala ja Kukruse vahelisele teelõigule 2+2 ristlõikega maantee rajamist.

Lähtudes asjaolust, et tegemist on riigimaanteega, mille asukoha valiku ja toimimise vastu on suur

riiklik huvi ning millel on maakondade ülene mõju, tuleb koostada riigi eriplaneering.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaido Padar

peadirektor

Lisa. Riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise taotlus

Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Kaie Kruusmaa

58805076, [email protected]