Seisukohtade väljastamine detailplaneeringu koostamiseks

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Saku Vallavalitsus

[email protected]

Juubelitammede tee 15

Saku alevik, Saku vald, 75501,

Harju maakond

Teie 21.03.2024 nr 7-1/3-3

Meie 15.04.2024 nr 7.2-2/24/4873-2

Seisukohtade väljastamine Saku vald

Jälgimäe küla Ubina maaüksuse ja lähialal

detailplaneeringu koostamiseks

Olete taotlenud seisukohti Saku vald Jälgimäe küla Ubina maaüksuse ja lähialal detailplaneeringu

(katastritunnus 71801:001:0411, edaspidi planeering) koostamiseks. Planeeringut ei ole algatatud.

Planeeringu eesmärgiks on äri- ja tootmishoonete püstitamine ning teenindava taristu

lahendamine. Kinnistu paikneb põhimaantee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla teemaplaneeringu (Harju

maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica)

trassi asukoha täpsustamine km 12,0-44,0”) trassikoridoris, Juuliku-Tabasalu perspektiivse (2+2

sõiduradadega) ühendustee ja neid ühendava Topi eritasapinnalise liiklussõlme trassikoridoris ja

kaitsevööndites.

Edastame eelinfo, et Transpordiamet kavandab Juuliku – Tabasalu ühendustee trassile

eskiislahenduse tellimist. Eskiislahendusega täpsustub Topi liiklussõlme lahendus ja riigitee 11420

sõiduradade arvu suurendamiseks vajalik maavajadus. Eskiisi eeldatav valmimisaeg on 2025 a. II

pooles ja täpsustub edaspidiselt. Kuni uue eskiislahenduse valmimiseni tuleb arvestada

varemprojekteeritud Juuliku-Tabasalu ühendustee lahendusega (projekt nr 107/05 „Juuliku –

Tabasalu ühendustee eelprojekt“ (AS Teede Tehnokeskus), kuid arvestada tuleb lahenduse

täpsustamise vajadusega.

Riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 6955 autot/ööpäevas.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri

17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad

planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääs kavandada riigitee 11420 Saku-Laagri tee km 5,5 olemasoleva ristmiku kaudu.

Täiendavaid ristumiskohti riigiteedelt mitte planeerida.

2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7.

Koostada arendusalale lähiaastate ja perspektiivne liikluslahendus.

2.1. Lähiaastate liikluskorralduse koostamisel hinnata arendusega kaasnevat liiklussageduse

2 (4)

kasvu ja liikluskoosseisu. Analüüsida lisanduva liikluse mõju riigitee ristumiskoha

läbilaskevõimele sh arvestades koostamisel olevate ja koostatud planeeringutega.

Teostada ristmike läbilaskvuse kontrollarvutus tipptundidel arvestades nii olemasoleva

kui prognoositava perspektiivse (20 aastat) liiklussagedusega. Vajadusel näha ristmikele

ette laiendused.

Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,

ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava

projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) kaasata planeeringu koostamisse

teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

2.2. Perspektiivse liikluslahenduse koostamisel võtta aluseks (kuni eskiislahenduse

valmimiseni) Juuliku-Tabasalu ühendustee eelprojekt, millega on kavandatud riigiteele

11240 (2+2) sõiduradadega ja Topi liiklussõlme ümberehitamine (arvestama ei pea Ubina

kinnistu lähedusse jääva rambi vajadusega). Eelprojektiga on kinnistule juurdepääs

kavandatud läbi siseteedevõrgu Lepatriinu teelt (mitte läbi riigiteede 4 ja 11420).

Seletuskirja lisada, et perspektiivselt planeeringuala liikluskorraldus muutub Juuliku -Tabasalu

tee 2+2 sõiduradade ja Topi liiklussõlme ümberehitamise tõttu. Kinnistu kaotab juurdepääsu

Juuliku-Tabasalu trassile km 5,5 ning juurdepääs lahendatakse läbi siseteedevõrgu Lepatriinu

teelt. Lepatriinu teel on vaja säilitada sirgjooneline teekoridor Peoleo suunas 23 m laiuses nagu

kõrvalkinnistul.

3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevööndid.

4. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada

tee kaitsevööndist väljapoole.

5. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda järgmiste

kontaktalas paiknevate planeeringute ja teeprojektide lahendustega.

- AS Teede Tehnokeskuse töö nr 107/05 „Juuliku – Tabasalu ühendustee eelprojekt“ kuni

eskiislahenduse valmimiseni.

6. Näha ette jalgratta- ja jalgteede sidumine olemasoleva kergliiklusteede võrguga,

tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh väljapool planeeringuala. Vajadusel näha ette

ohutud teeületuskohad. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada

sõiduteest ohutusribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda kergliiklustaristu

kavandamise juhendi tabelist 4.

7. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

8. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt normide lisa 2

joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette

metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

9. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Planeeringu koosseisus

kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil, riigiteega

paralleelkulgemist mitte kavandada. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded

tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

3 (4)

10. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele.

11. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

12. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

13. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms. Võttes aluseks „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele

uurimistöödele teede projekteerimisel“ p 2.3, soovitame mõõdistusala laiuseks 50 meetrit tee

teljest või lähimate hoonete fassaadideni, kuid mitte vähem kui 20 meetrit tee teljest.

14. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

15. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

16. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

17. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

4 (4)

Krista Einama

58627026, [email protected]