| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.2-2/24/4873-1 |
| Registreeritud | 21.03.2024 |
| Sünkroonitud | 30.03.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
| Sari | 7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute kooskõlastamine |
| Toimik | 7.2-2/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Saku Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Saku Vallavalitsus |
| Vastutaja | Krista Einama (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
SAKU VALLAVALITSUS
EHITUS- JA PLANEERIMISTEENISTUS
Juubelitammede tee 15 Telefon 671 2447 Reg nr 75019738 Saku 75501 www.sakuvald.ee HARJUMAA E-post: [email protected]
Transpordiamet
21.03.2024 nr 7-1/3-3
Seisukoha küsimine
Saku Vallavalitsusele on esitatud taotlus Harju maakonna Saku valla Jälgimäe küla Ubina maaüksusel ja lähialal detailplaneeringu algatamiseks.
Esitame Teile seisukoha saamiseks detailplaneeringu koostamise algatamise,
lähteseisukohtade andmise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise
korralduse eelnõu koos lisadega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Silver Riisalo
Arhitekt-planeerija
ehitus- ja planeerimisteenistuse juhi ülesannetes
Lisad:
1. Detailplaneeringu koostamise algatamise, lähteseisukohtade andmise ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korralduse eelnõu
2. Korralduse lisa 1 – lähteseisukohad
3. Korralduse lisa 2 – keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
4. Korralduse lisa 3 – skeem
5. Algatamisettepaneku eskiis
Karmen Jääger
671 2441 [email protected]
|
|
|
Tere!
|
|
Saku Vallavalitsus |
SAKU VALLAVALITSUS
EHITUS- JA PLANEERIMISTEENISTUS
Juubelitammede tee 15 Telefon 671 2447 Reg nr 75019738 Saku 75501 www.sakuvald.ee HARJUMAA E-post: [email protected]
Transpordiamet
21.03.2024 nr 7-1/3-3
Seisukoha küsimine
Saku Vallavalitsusele on esitatud taotlus Harju maakonna Saku valla Jälgimäe küla Ubina maaüksusel ja lähialal detailplaneeringu algatamiseks.
Esitame Teile seisukoha saamiseks detailplaneeringu koostamise algatamise,
lähteseisukohtade andmise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise
korralduse eelnõu koos lisadega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Silver Riisalo
Arhitekt-planeerija
ehitus- ja planeerimisteenistuse juhi ülesannetes
Lisad:
1. Detailplaneeringu koostamise algatamise, lähteseisukohtade andmise ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korralduse eelnõu
2. Korralduse lisa 1 – lähteseisukohad
3. Korralduse lisa 2 – keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
4. Korralduse lisa 3 – skeem
5. Algatamisettepaneku eskiis
Karmen Jääger
671 2441 [email protected]
SAKU VALLAVALITSUS
KORRALDUS
Detailplaneeringu koostamise algatamine,
lähteseisukohtade andmine ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmine
Saku 2024 nr
Korraldus antakse planeerimisseaduse § 128 lõigete 1 ja 5, keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 2 punkti 10, § 33 lõike
2 punkti 4, § 33 lõigete 3, 4, 5, § 35 lõigete 5 ja 6, Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a
määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise
vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 2 ning Saku Vallavolikogu 18. mai
2017. a määruse nr 3 „Ehitus- ja planeerimisvaldkonna korraldamine Saku vallas” § 3
punktide 1 ja 3 alusel.
Detailplaneeringust huvitatud isik on esitanud detailplaneeringu algatamise avalduse ja
eskiislahenduse, millega soovitakse algatada detailplaneering Saku valla Jälgimäe küla Ubina
maaüksusel ja lähialal.
Planeeritav ala asub Saku vallas Jälgimäe külas ning koosneb Ubina (katastritunnus:
71801:001:0411, maatulundusmaa 100%, pindala: 17 517 m2, reg.nr 8716602) maaüksusest
ning Juta (katastritunnus: 71801:001:0582, maatulundusmaa 100%) maaüksuse osast ja
Lepatriinu tee (katastritunnus: 71801:001:2213, transpordimaa 100%) maaüksuse osast (vt
lisa 3).
Planeeringuala piirneb: Juuliku-Tabasalu tee (71801:001:1293), Topi alajaam 2
(71801:001:0241), Mardi (71801:001:0218), Juta (71801:001:0582), Lepatriinu põik 2
(71901:001:0809), Lepatriinu tee (71801:001:2213) ja Lepatriinu tee 8 (71801:001:2208)
maaüksustega.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Ubina (71801:001:0411, maatulundusmaa 100%,
17 517 m²) maaüksuse äri- ja tootmismaa ning transpordimaa kruntideks jaotamine. Äri- ja
tootmismaale määratakse ehitusõigus väikeettevõtluse hoonete ja laohoonete ehitamiseks.
Lisaks antakse detailplaneeringuga tehnovõrkude ja rajatiste, heakorrastuse, haljastuse,
liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline lahendus. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 1,8
ha.
Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 24;
edaspidi üldplaneering) kohaselt asub planeeringuala tiheasustusega alal, mille maakasutuse
juhtotstarve on äri- ja tootmisettevõtte maa-ala (ÄT). Lisaks jääb planeeringuala perspektiivse
või rekonstrueeritava, sh oluliselt muudetava põhimõttelise maantee trassi koridori
(riigimaanteel nr 4 on trassi koridori laius 650 m). Samuti jäävad maaüksused perspektiivse
ühiskanalisatsiooniga (ÜVK) kaetavale alale. Perspektiivse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
välja ehitamise kohustus on huvitatud isikul, sealjuures ei ole lubatud ajutised/lokaalsed
lahendused. Algatatav detailplaneering on kooskõlas kehtiva Saku valla üldplaneeringuga.
Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise
keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõike 2 punkti
22 (muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju) ning Vabariigi Valitsuse
29. augusti 2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 2
(infrastruktuuri ehitamine) alla, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Lähtudes KeHJS
§ 33 lõike 2 punktist 4 peab otsustaja (st Saku Vallavalitsus) andma eelhinnangu. Lähtudes
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangust (lisa 2) eeldatav oluline keskkonnamõju
puudub.
Saku Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 seisukoha
andmiseks antud detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega.
Keskkonnaamet on oma ........ kirjaga nr ........... seisukohal, et .........................
Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse
väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb
need teha ning planeeringusse lisada.
1. Algatada detailplaneering Saku valla Jälgimäe küla Ubina maaüksusel ja lähialal.
2. Anda detailplaneeringu lähteseisukohad (lisa 1) Saku valla Jälgimäe küla Ubina
maaüksusel ja lähialal detailplaneeringu koostamiseks.
3. Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna eelhinnangu põhjal
(lisa 2) eeldatav oluline keskkonnamõju puudub.
4. Detailplaneeringu koostamise algataja, korraldaja ja kehtestaja on Saku Vallavalitsus
(Harjumaa, Saku vald, Saku alevik, Juubelitammede tee 15).
5. Saku Vallavalitsusel avaldada detailplaneeringu koostamise algatamise,
lähteseisukohtade andmise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata
jätmise korraldusest teade ajalehtedes Saku Sõnumid, Eesti Päevaleht ning ametlikus
väljaandes Ametlikud Teadaanded.
6. Saku Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu algatamisest, lähteseisukohtade
andmisest ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest
planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 ja keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõikes 6 nimetatud isikuid ja asutusi.
7. Detailplaneeringu koostamise algatamise, lähteseisukohtade andmise ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korraldusega saab tutvuda
tööpäevadel Saku Vallavalitsuses ja Saku valla veebilehel
http://www.sakuvald.ee/algatatud-detailplaneeringud.
8. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Marti Rehemaa Siiri Raagmets
Vallavanem Vallasekretär
Lisa 2
Saku Vallavalitsuse …. 2024
korraldusele nr ….
Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Planeeritava ala andmed:
AADRESS Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla, Ubina maaüksus ja lähiala
Katastritunnus: 71801:001:0411
Sihtotstarve: 100% maatulundusmaa
Planeeringuga haaratud maa-ala: ca 1,8 ha.
Detailplaneeringu eesmärk:
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Ubina maaüksuse äri- ja tootmismaa ning
transpordimaa kruntideks jaotamine. Äri- ja tootmismaale määratakse ehitusõigus
väikeettevõtluse hoonete ja laohoonete ehitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga
tehnovõrkude ja rajatiste, heakorrastuse, haljastuse, liikluskorralduse ja parkimise
põhimõtteline lahendus.
Planeeritava ala üldinformatsioon, tegevuse kirjeldus ja iseloom
Igasugune ehitustegevus mõjutab erineval määral olemasolevat olukorda. Oluline on välja
selgitada, kas mõju võib eeldatavalt olla olulise tähtsusega.
Planeeritav ala koosneb Ubina (katastritunnus: 71801:001:0411, maatulundusmaa 100%,
pindala: 17 517 m2, reg.nr 8716602) maaüksusest ja Juta (katastritunnus: 71801:001:0582,
maatulundusmaa 100%) maaüksuse osast ja Lepatriinu tee (katastritunnus: 71801:001:2213,
transpordimaa 100%) ja Juuliku-Tabasalu tee (71801:001:1293) maaüksuse osast (vt lisa 3).
Juurdepääs planeeringualale on Juuliku-Tabasalu tee koguja teelt.
Esitatud eskiislahenduse järgi soovitakse ala jagada kaheks väikeettevõtluse hoone ja
laohoone maaks ja lisaks üheks tee- ja tänavamaaks. Maa-alale võib kavandada ärihooneid,
tootmishooneid, logistikahooneid jms või nimetatud funktsioonid kombineerituna. Eskiisi
järgi on lubatud keskkonnasõbralik tootmine, hoiduda tuleb suure jäätmetootluse, müra,
õhusaaste jm negatiivse keskkonnamõjuga seotud ettevõtlusest.
Kirjeldatud lahendus on siiski alles detailplaneeringu algatamise taotluse juures olev
eskiislahendus, mis planeerimisprotsessi käigus võib muutuda. Siiski kirjeldab see arendaja
poolset üldist nägemust.
Planeeritav ala on tasase reljeefiga, kõlvikuliselt valdavalt haritav maa. Maaüksuse lääne ja
loode osas kasvab isetekkelist kõrghaljastust. Ubina maaüksust läbivad kuivenduskraavid, mis
suubuvad Vääna jõkke. Maaüksus on hoonestuseta. Vesi, kanalisatsioon, elekter, side ja muu
2
tehnovarustus hetkel puudub. Juurdepääs planeeringualale on Juuliku-Tabasalu tee koguja
teelt.
Strateegilise planeerimisdokumendi iseloom, sisu, asjakohasus ja olulisus
keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse ning tähtsus Euroopa
Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel
Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud Saku Vallavolikogu 09.04.2009 otsusega nr 22;
edaspidi üldplaneering) kohaselt asub planeeringuala tiheasustusega alal, mille maakasutuse
juhtotstarve on äri- ja tootmisettevõtte maa-ala (ÄT). Lisaks jääb planeeringuala perspektiivse
või rekonstrueeritava, sh oluliselt muudetava põhimõttelise maantee trassi koridori
(riigimaanteel nr 4 on trassi koridori laius 650 m). Samuti jäävad maaüksused perspektiivse
ühiskanalisatsiooniga (ÜVK) kaetavale alale. Perspektiivse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
välja ehitamise kohustus on huvitatud isikul, sealjuures ei ole lubatud ajutised/lokaalsed
lahendused. Algatatav detailplaneering on kooskõlas kehtiva Saku valla üldplaneeringuga.
Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi (ehk Saku valla) osa
(ehk Ubina maaüksuse ja lähiala) kohta. Detailplaneeringu planeerimisseaduse kohane üldine
eesmärk on üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse
loomine. See on lähiaastate ehitustegevuse alus. Detailplaneeringu olemasolul või
detailplaneeringu koostamise kohustuse korral on detailplaneering ehitusprojekti koostamise
alus. Praegusel juhul saab antud detailplaneering edaspidi Ubina maaüksuse ja lähiala
ehitusprojekti aluseks.
Kuna tegemist on sisuliselt ühe maaüksuse piires tehtava detailplaneeringuga, siis ei ole
võimalik luua otseseid olulisi seoseid Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete
ülevõtmisega, sest tegemist on väga erineval tasemel olevate õigusaktidega. Planeeritava
maaüksuse detailplaneering ei mõjuta eeldatavalt negatiivselt Euroopa Liidu õigusaktidega
seonduvat.
Koostatav detailplaneering peab vastama kõikidele asjakohastele õigusaktidele. Samuti peab
planeeritav tegevus olema kooskõlas lisaks üldplaneeringule veel selliste põhiliste
strateegiliste dokumentidega nagu näiteks Saku valla arengukava 2035+, Saku valla
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2029 ja Saku valla
jäätmekava 2022-2026. Kõiki nõudeid täites tagatakse planeeringuga hästi toimiv
ümbruskonda sobiv ja keskkonda võimalikult säästev lahendus.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostamise eesmärgiks on
detailplaneeringuga kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni kogumine ja
analüüsimine. Samuti keskkonnatingimuste integreerimine planeerimisse selle võimalikult
varajases etapis. Detailplaneeringu tasandit arvestades ei ole see otseseks vahendiks näiteks
riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestab detailplaneering riiklike
normatiividega, sealhulgas Euroopa Liidu normidega, mis omakorda tulenevad üldisematest
3
keskkonnakaalutlustest. Kavandatav tegevus ei ole teadaolevalt vastuolus ühegi strateegilise
planeerimisdokumendiga. Lähtuvalt detailplaneeringu sisust ja planeerimisseaduse §is 126
detailplaneeringute ülesannetest ei oma detailplaneering omakorda mõju
keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse.
Planeeritav ala ja selle lähiümbrus
Planeeritav maaüksus on hoonestamata. Kinnistu asub 11420 Juuliku-Tabasalu tee vahetus
läheduses ja mitte kaugel riigimaanteest 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee. Planeeritav ala piirneb
maatulundusmaa ning tootmise- ja ärimaa ning transpordimaa kinnistutega.
Planeeringuala piirneb: Juuliku-Tabasalu tee (71801:001:1293), Topi alajaam 2
(71801:001:0241), Mardi (71801:001:0218), Juta (71801:001:0582), Lepatriinu põik 2
(71901:001:0809), Lepatriinu tee (71801:001:2213) ja Lepatriinu tee 8 (71801:001:2208)
maaüksustega.
Planeeritav tegevus sobitub ümbritsevasse keskkonda. Saku valla üldplaneeringu järgi
moodustub seal lõpuks äri- ja tootmismaade piirkond. Lubatud on keskkonnasõbralik
tootmine, hoiduda tuleb suure jäätmetootluse, müra, õhusaaste jm negatiivse
keskkonnamõjuga seotud ettevõtlusest.
Planeeritava ala tingimused, kitsendused ning tegevusega kaasnevad tagajärjed ja
mõjud
Värskeid ehitusgeoloogilisi uuringuid alal läbi viidud ei ole. Tegemist on Maa-ameti
geoloogilise baaskaardi andmetel nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga. Negatiivne mõju
põhjaveele võib tekkida läbi saasteainete pinnasesse ja põhjavette sattumise, mis võib
ohustada põhjavee kvaliteeti. Saasteainete sattumine põhjavette võib toimuda nii ehitus- kui
ka kasutusetapis. Negatiivset mõju on võimalik vältida töökorralduslike meetmete ja
ohutusmeetmete järgimisega. Kavandatava tegevuse ala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal,
seega tuleb erilist tähelepanu pöörata ka ehitusaegsete masinate, seadmete, ehitusmaterjalide
ja jäätmete hoiukohtadele, et sealt ei lekiks pinnasesse ohtlikke aineid. Tööde käigus tuleb
kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad ohtlike ainete sattumise pinnasesse.
Lähteseisukohtades on öeldud, et veevarustus ja kanalisatsioon peab võimaldama kohest
liitumist ühistrassidega. Seega planeeritav tegevus teadaoleva informatsiooni kohaselt ja oma
olemuselt kasutamise ajal põhjaveele reostusohtu ei kujuta. Seega eeldatavalt pinnasele ja
põhjaveele ohtu ei teki.
Planeeritaval alal või selle vahetus läheduses ei asu keskkonnaregistri, Maa-ameti ja EELISe
kaartide andmetel olulisi looduskaitselisi või muinsuskaitselisi objekte ning
looduskaitsealuseid liike. Lähimaks looduskaitsealuseks objektiks on ca 450 m kaugusel asuv
Laagri nahkhiirte püsielupaik ning lähim muinsuskaitsealune objekt (lohukivi,
kultuurimälestiste registri nr 18912) jääb ca 130 m kaugusele. Kuna kõik nimetatud objektid
jäävad planeeritavast alast väljapoole ja mitte ka vahetult piiri lähedusse, siis neile olulist
4
mõju ei saa tekkida. Seda enam, et planeeritava tegevusega ei kaasne tegevuse iseloomust
tulenevalt ohtlikke tagajärgi. Otsene mõju kaitstavatele loodusobjektidele võib tekkida läbi
objekti hävimise, kahjustamise ja nt liikide elupaikade pindala vähenemise või killustamise.
Kaudne mõju võib tekkida läbi olemasolevate tingimuste (nt vee- või valgusrežiimi
muutmise, füüsilised häiringud vms) ebasoodsamaks muutumise. Kuna planeeritaval alal ei
ole registreeritud kaitstavaid loodusobjekte, siis otsene mõju kaitstavatele loodusobjektidele
puudub. Võttes arvesse lähemate kaitstavate loodusobjektide asukohti ja kaugust
planeeritavast alast, siis ei ole eeldada ka kaudset negatiivset mõju.
Planeeringualasse ei kuulu ühtegi märgalade, randade, pinnavormide, kaitstavate
loodusobjektide sh Natura 2000 võrgustiku aladesse kuuluvat ala. Seega mõju neile ei saa
tekkida.
Maa-ameti andmetel planeeritaval alal metsamaad ei ole. Seega metsale mõju ei avaldata.
Lähteseisukohtades on öeldud, et ärimaa maa-alade planeerimisel tuleb arvestada minimaalse
haljastuse osakaaluga 10%. Lisaks tuleb säilitada maksimaalselt olemasolev kõrghaljastus.
Võimalusel kasutada looduspõhiseid lahendusi haljasalade kujundamisel (nt niidutaimestik).
Kaaluda katusehaljastuse, vertikaalhaljastuse rajamist. Seega kõrghaljastuse osas muutub
olukord paremaks.
Planeeritav ala ei asu rohevõrgustiku alal või selle naabruses. Seega rohevõrgustikule
eeldatavalt olulist negatiivset mõju ei avaldata.
Kuna planeeritaval alal või selle naabruses ei asu maardlat, siis maardlale mõju ei teki.
Kaudne mõju on selles, et ehituseks tuleb maavarasid (liiv, kruus jne) siiski kasutada.
Ehitustööde käigus kasutatakse tavapäraseid ehituseks vajaminevaid loodusvarasid ja
ehitusmaterjale. Peamiselt kasutatakse killustiku, kruusa ja liiva. Teede ja parklate katmiseks
kasutatakse asfaltbetooni. Tallinna lähiümbruses ja Saku vallas endas on mitmeid karjääre,
kust on enamus looduslikke ehitusmaterjale kättesaadavad. Lisaks kasutatakse haljastuseks
mulda ja muruseemet. Seega kokkuvõtvalt ei ole oodata suurt mõju loodusressursside
kasutamisele. Energiat kasutatakse niivõrd, kui seda vajab tegevuseks kasutatav tehnika.
Maa-ameti kitsenduste kaardi andmetel on kitsendused järgmised:
- A ja B kategooria gaasitorustik ja selle kaitsevöönd
- elektrimaakaabelliinid ja nende kaitsevööndid
- sideehitise kaitsevöönd
- Juuliku-Tabasalu tee kaitsevöönd
Planeeringuala jääb perspektiivse või rekonstrueeritava, sh oluliselt muudetava põhimõttelise
maantee trassi koridori (riigimaanteel nr 4 on trassi koridori laius 650 m). Seega
planeeringualale juurdepääsu ja ehitusõiguse lahenduse väljatöötamisel tuleb teha koostööd
Transpordiametiga.
5
Alal esinevate piirangutega tuleb planeerimisel arvestada. Muid kitsendusi (vt joonis 1) Maa-
ameti andmetel hetkeseisuga ei esine.
Joonis 1. Väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardist (planeeringuala on tähistatud kollase
joonega)
Mõju piirkonna välisõhu kvaliteedile võib kavandatava tegevuse puhul tekkida pigem ehituse
ajal. Ehitusaegne mõju on seotud tolmu tekke ja levikuga ning on seega ajutine (st, et esineb
ehitustööde ajal ning kaob pärast tööde lõppu). Ehitusaegse tolmu teke ja levik piirdub
üldjuhul ehitusobjekti lähialadega ja seda on võimalik viia miinimumini töökorralduslike
meetmetega (nt ilmastikuolude jälgimine tööde läbiviimisel, tolmava materjali kastmine jne).
Eelhinnangu koostamise ajal ei ole teavet kavandatava tegevusega kaasneva olulise mõju
kohta välisõhu kvaliteedile.
Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS), mille kohaselt
eristatakse tööstusmüra ja liiklusmüra. Ehitamise perioodil esineb ajutine ehitusaegne müra
(eelkõige transpordist ja ehitamistegevusest tekitatud müra). Ehitustööde korraldamisel tuleb
arvestada ehitusmürale kehtestatud müra normtasemetega ja kavandada tegevused viisil, et
tagatud on normidest kinnipidamine. Ehitiste kasutamise etapil müra osas olulist mõju
eeldada ei ole.
Ehitustööde ajal võib mõningal juhul esineda ka vibratsiooni. Antud juhul ei ole siiski
tegemist töödega, mis põhjustaksid eeldatavasti märkimisväärset maapinna kaudu levivat
vibratsiooni. Juhul, kui ehitusel kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist
6
vibratsioonitaset põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb tagada, et vibratsioonitase elamutes
jääks normide piiresse. Eestis on vibratsiooni normtasemed hoonetes reguleeritud
sotsiaalministri 17. mai 2002. a määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja
ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Siiski on kindel, et
ehitusaegne vibratsioon on ajutise iseloomuga ning selle mõju on mööduv. Ehitiste
kasutusetapis vibratsioonimõju eeldada ei ole.
Kavandatav tegevus tõstab paratamatult antud piirkonnas liiklussagedust ja -koormust.
Juurdepääs planeeringualale on Juuliku-Tabasalu tee koguja teelt. Seega olemasolevaletele
teele tekib koormust juurde ja see võib mõjutada ümbruskonna senist liiklusolukorda. Samas
on tegu teega, mis eeldatavalt selle lisanduva koormuse vastu võtab. Seega olulist negatiivset
lisanduvat mõju oodata ei ole.
Ehitustööde käigus kasutatakse tavapäraseid ehituseks vajaminevaid loodusvarasid ja
ehitusmaterjale. Peamiselt kasutatakse killustikku, kruusa, liiva jms. Tallinna lähiümbruses ja
Saku vallas endas on mitmeid karjääre, kust on enamus looduslikke ehitusmaterjale
kättesaadavad. Lisaks kasutatakse haljastuseks mulda ja muruseemet. Tee katmiseks
kasutatakse asfaltbetooni. Hoonete ehitamiseks kasutatakse tavapäraseid ehitusmaterjale.
Seega ei ole oodata suurt mõju loodusressursside kasutamisele. Vee erikasutust hetke
informatsiooni kohaselt ei planeerita. Energiat kasutatakse niivõrd, kui seda vajab tegevuseks
kasutatav tehnika (nii ehitusaegne kui ka hoonete kasutusaegne).
Valgusreostuse olulise mõjuga ala jääb üldjuhul valgusallika lähistele. Samas sõltub see ka
konkreetse valgusallika tugevusest ning ümbritsevast keskkonnast. Valgusreostuse võimalik
kahjulik mõju inimese tervisele on seotud eelkõige öise une häirimisega. Ehitamise etapis on
siiski tegemist lokaalsete valgusallikatega, mille mõju ei tohiks ulatuda ehitusplatsi
territooriumist märkimisväärselt kaugemale. Samuti on selline mõju ajutine. Valgusreostuse
mõju on võimalik vähendada korralduslike meetmetega. Näiteks tuleb valgustamisel jälgida,
et valgustus ei häiriks ümbruskonna liiklust ega ümberkaudsete objektide kasutamist. Ehitiste
kasutamisega seotud valgusreostust on võimalik ennetada projekteerimise käigus.
Eelhinnangu koostamise ajal ei ole teavet kavandatava tegevusega kaasneva olulise
valgusreostuse tekke kohta piirkonnas.
Igasugune ehitustegevus vajab energiat ja tekitab jäätmeid. Jäätmete puhul ei ole põhjust
oletada, et ehitustööde teostamiseks või ehitise hilisemal kasutamisel oleks tegemist millegi
ohtlikuga. Spetsiifilisi, ohtlikke või suurtes kogustes jäätmeid hetkel teadaolevalt ei teki. Kui
jäätmekäitlus toimub vastavalt Saku valla jäätmehoolduseeskirjale, siis jäätmete valdkonnas
eeldatavat olulist mõju ei kaasne. Jäätmed tuleb anda üle vastavat jäätmeluba või
keskkonnakompleksluba omavale isikule. Mõjude minimeerimiseks tuleb ka jäätmeteket
minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Kindlasti on vajalik ka nõuetekohane
jäätmete sorteeritult üleandmine. Ehitusaegsete kaevetöödega rikutakse paratamatult
olemasolev pinnas, kuid soovitatav on kaevise kasutamine kohapeal maastikukujunduses.
Hoonete kavandamisel on soovitav ette näha võimalikult loodussõbralikke ja
energiasäästlikke lahendusi (maasoojuse, päikeseenergia kasutus jne).
7
Eeldatavalt enim mõjutatav elanikkond ongi eelkõige vahetud naabrid, kes on siiani harjunud
kõnealusel alal nägema hoonestamata maatulundusmaad, kuid nüüd saavad naabriteks äri- ja
tootmismaad. Siiski on tegemist Saku valla üldplaneeringu kohase detailplaneeringuga ja
seega oli selle arendusega vaja arvestada. Eeldatavalt olulist keskkonnamõju ümberkaudsetele
elanikele (eelkõige üle maantee asuva Allika maaüksuse elanikele) siiski oodata ei ole.
Planeeritavad hooned peavad sobituma olemasolevasse keskkonda ja uute tänapäevaste äri- ja
tootmishoonete puhul ei ole hetkel mingit negatiivset mõju oodata.
Planeeritav ala jääb Harjumaa radooniriski kaardi järgi normaalse radoonisisaldusega
pinnasele. Seega eeldatavalt radooni teemal ohtu ei teki.
Keskkonnamõju on strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev
vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või
varale. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese
tervist, heaolu, kultuuripärandit või vara. Eelpool kirjeldatud keskkonnatingimuste ja
võimalike mõjude analüüsi põhjal ei kaasne kavandatava tegevusega eeldatavalt olulisi
negatiivseid keskkonnamõjusid. Töökorralduslike võtete ja ohutusnõuete täitmisega on
võimalik vältida negatiivset mõju pinnasele, põhjaveele, joogiveele. Samuti saab nii vältida
valgusreostuse tekkimist. Planeeritaval alal ega lähiümbruses ei asu Natura 2000 alasid,
hoiualasid, kaitsealasid, kaitsealuseid liike, püsielupaiku, kaitstavaid looduse üksikobjekte,
vääriselupaiku, rohevõrgustikku ega kultuurimälestisi. Seega puudub neile eeldatavalt oluline
negatiivne mõju. Maavarade kasutamisele samuti olulist negatiivset mõju oodata ei ole.
Eeldada ei ole ka sellist visuaalset häiringut, mis võiks oluliselt puudutada inimeste heaolu.
Kui tegevuse kavandamisel, ehitamisel ja kasutamisel juhindutakse jäätmehierarhia
põhimõtetest ning jäätmete käitlemisel järgitakse jäätmeseaduse, selle alamaktide ja Saku
valla jäätmehoolduseeskirja nõudeid, siis olulist negatiivset keskkonnamõju seoses
jäätmetekke ja jäätmekäitlusega ei teki. Õhukvaliteedi olulist halvenemist, ülemäärast müra
või vibratsiooni ning muud olulist negatiivset mõju inimese tervisele eeldada ei ole.
Seega lähtudes eeltoodust ei seata kavandatava tegevusega eeldatavalt ohtu inimese tervist,
heaolu ja vara. Kumulatiivset ja piiriülest mõju teadaolevalt ei esine. Käesoleva mõjude
analüüsi ja olemasolevate andmete põhjal ei ole kavandatava tegevuse mõju suurus, ruumiline
ulatus, kestus ja sagedus ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu-
ning taastumisvõimet, sest planeeritakse piisavalt väikese mahuga ühiskondlikke ehitisi,
ärihooneid ning pere- ja ridaelamuid (st puuduvad teadaolevalt keskkonnapoolsed piirangud
ja mõjud).
Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse
väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb
need teha ning planeeringusse lisada.
8
Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ja ohtlikkus
Kavandatava tegevusega kaasnev tõenäosus avariiolukordade esinemiseks on minimaalne,
sest detailplaneeringu ala ei jää ühegi ohtliku ettevõtte ohuala sisse ja planeeritav tegevus ise
endast eeldatavalt ohtu ei kujuta (sh avariiolukordasid, ohtu loodusele ja inimestele). Seega
Kavandatava tegevusega ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi, suurõnnetusi või
katastroofe.
Asjaomase asutuse seisukoht
Saku Vallavalitsus esitas vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 Keskkonnaametile seisukoha
andmiseks antud detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega.
Keskkonnaamet on oma ……. a kirjaga nr …… seisukohal, et ………….
Kokkuvõte
Lähtudes eelpool välja toodud tingimustest ei kaasne planeeritava tegevusega eeldatavalt
ühtegi olulist keskkonnamõju ning seega ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamine vajalik.
Eelhinnangu koostas:
Maigi Tenisson
Saku Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist
tel 6712 421
Lisa 1
Saku Vallavalitsuse ....2024
korraldusele nr ....
LÄHTESEISUKOHAD
DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS
Harju maakonna Saku valla Jälgimäe küla Ubina maaüksusel ja lähialal
I LÄHTEANDMED
1.1 Huvitatud isiku ning Saku valla vahel on sõlmitud haldusleping detailplaneeringu koostamise
tellimiseks ja detailplaneeringu koostamise rahastamiseks;
1.1 Huvitatud isiku ning Saku valla vahel on sõlmitud kokkulepe detailplaneeringukohaste
rajatiste väljaehitamise lepingu sõlmimiseks;
1.2 Saku valla üldplaneering (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 24);
1.3 Saku Vallavolikogu 18.05.2017. a vastuvõetud määrus nr 3: „Ehitus- ja planeerimisvaldkonna
korraldamine Saku vallas“;
1.4 Saku Vallavolikogu 15.12.2022. a vastuvõetud määrus nr 19: „Detailplaneeringukohaste
rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord“;
1.5 Planeerimisseadus;
1.6 Maaüksuse plaan.
II DETAILPLANEERINGU VAJADUS NING EESMÄRK
Detailplaneeringust huvitatud isik on esitanud detailplaneeringu algatamise avalduse ja
eskiislahenduse, millega soovitakse algatada detailplaneering Saku valla Jälgimäe küla Ubina
maaüksusel ja lähialal.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Ubina (71801:001:0411, maatulundusmaa 100%,
17 517 m²) maaüksuse äri- ja tootmismaa ning transpordimaa kruntideks jaotamine. Äri- ja
tootmismaale määratakse ehitusõigus väikeettevõtluse hoonete ja laohoonete ehitamiseks. Lisaks
antakse detailplaneeringuga tehnovõrkude ja rajatiste, heakorrastuse, haljastuse, liikluskorralduse ja
parkimise põhimõtteline lahendus. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 1,8 ha.
Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 24; edaspidi
üldplaneering) kohaselt asub planeeringuala tiheasustusega alal, mille maakasutuse juhtotstarve on
äri- ja tootmisettevõtte maa-ala (ÄT). Lisaks jääb planeeringuala perspektiivse või rekonstrueeritava,
sh oluliselt muudetava põhimõttelise maantee trassi koridori (riigimaanteel nr 4 on trassi koridori
laius 650 m). Samuti jäävad maaüksused perspektiivse ühiskanalisatsiooniga (ÜVK) kaetavale alale.
Perspektiivse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni välja ehitamise kohustus on huvitatud isikul, sealjuures
ei ole lubatud ajutised/lokaalsed lahendused. Algatatav detailplaneering on kooskõlas kehtiva Saku
valla üldplaneeringuga.
III OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS
3.1 Planeeritav ala asub Saku vallas Jälgimäe külas.
3.2 Planeeritav ala koosneb Ubina (katastritunnus: 71801:001:0411, maatulundusmaa 100%,
pindala: 17 517 m2, reg.nr 8716602) maaüksusest ja Juta (katastritunnus: 71801:001:0582,
maatulundusmaa 100%) maaüksuse osast ja Lepatriinu tee (katastritunnus: 71801:001:2213,
transpordimaa 100%) ja Juuliku-Tabasalu tee (71801:001:1293) maaüksuse osast (vt lisa 3).
3.3 Planeeringuala piirneb: Juuliku-Tabasalu tee (71801:001:1293), Topi alajaam 2
(71801:001:0241), Mardi (71801:001:0218), Juta (71801:001:0582), Lepatriinu põik 2
(71901:001:0809), Lepatriinu tee (71801:001:2213) ja Lepatriinu tee 8 (71801:001:2208)
maaüksustega.
3.4 Planeeritava ala suurus on ca 1,8 ha.
3.5 Planeeringuala üldiseloomustus: Suhteliselt tasase reljeefiga, kõlvikuliselt valdavalt haritav
maa. Maaüksuse lääne ja loode osas kasvab isetekkelist kõrghaljastust. Ubina maaüksust
läbivad kuivenduskraavid, mis suubuvad Vääna jõkke. Ubina maaüksusele on Mardi ja Juta
maaüksuse poolsele servale rajatud juurdepääsutee, mis osaliselt asub ka Juta maaüksusel ning
ühineb Lepatriinu teega.
3.6 Planeeringualal on kitsendusteks: A ja B kategooria gaasitorustik ja selle kaitsevöönd,
elektrimaakaabelliinid ja nende kaitsevööndid, sideehitise kaitsevöönd, Juuliku-Tabasalu tee
kaitsevöönd.
3.7 Planeeringuala jääb perspektiivse või rekonstrueeritava, sh oluliselt muudetava põhimõttelise
maantee trassi koridori (riigimaanteel nr 4 on trassi koridori laius 650 m).
3.8 Juurdepääs planeeringualale on Juuliku-Tabasalu tee koguja teelt.
IV NÕUDED KOOSTATAVALE DETAILPLANEERINGULE
4.1 Esitada situatsiooniskeem (M 1:10000 või M 1:5000).
4.2 Koostada käsitletava maa-ala detailplaneering kuni kahe aasta vanusel geodeetilisel plaanil
mõõdus 1:500, 1:1000 või 1:2000, millele on kantud min 20 m ulatuses väljaspool planeeritava
krundi piire olemasolevate katastriüksuste piirid, hoonestus, kõrghaljastus, olemasolevad
insenerivõrgud, maaparandussüsteemi drenaaž, sademevete ärajuhtimine ja juurdepääsuteed
jmt.
4.3 Detailplaneering peab vastama Saku valla üldplaneeringule (kehtestatud Saku Vallavolikogu
20.04.2023 otsusega nr 24).
4.4 Detailplaneeringus kajastada planeeritava ala ning lähiümbruse olemasolevat olukorda ning
näidata ka lähiümbruses planeeritud/planeeritavat olukorda.
4.5 Planeeringus kajastada ka planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused.
4.6 Detailplaneeringus tuua välja ruumilise arengu eesmärgid ja planeeringulahenduse kaalutlused
ja põhjendused.
4.7 Detailplaneeringuga määrata: kruntide hoonestusala ja ehitusõigus (maakasutuse sihtotstarve,
hoonete suurim lubatud arv krundil, krundi suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete
maksimaalne kõrgus maapinnast); hoonete maksimaalne korruselisus ning paiknemise suund;
ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded; nõuetekohased sanitaarkaitse- ja tuletõrjekujad,
tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted; krundile pääs ja parkimise põhimõtted;
haljastuse ja heakorra põhimõtted, piirete lahendus; servituutide vajadused; seadustest ja
õigusaktidest tulenevate kitsenduste ulatus planeeritaval maa-alal.
4.8 Detailplaneeringus kajastada planeeritava hoonestuse ehitusliku situatsiooni selgitamise
eesmärgil alljärgnevad arhitektuurinõuded:
• hoonete paiknemine krundil (hoonestusviis, hoonete arv, peahoone paigutus, vajadusel
kohustuslik ehitusjoon, katuseharja või hoone põhimahu suund, kõrvalhoone paigutus
jms);
• kitsendused hoonetele (hoonete korruselisus ja suurimad lubatud kõrgused - maksimaalne
kõrgus maapinnast);
• konstruktsioonipiirangud, tulepüsivus jm; ehitiste katus (kalded, materjal, viimistlus);
• hoonete välisviimistlus;
• arvestada piirkonnas olemasoleva hoonestusega.
4.9 Detailplaneeringu lahenduse väljatöötamisel arvestada planeeritaval alal kehtivate piirangutega
ning kanda need joonistele ja seletuskirja.
4.10 Planeeringualale juurdepääsu ja ehitusõiguse lahenduse väljatöötamisel tuleb teha koostööd
Transpordiametiga.
4.11 Planeeringu koosseisus anda ehitiste tehnovõrkudega (elekter, vesi, kanalisatsioon, side)
varustamise lahendus. Vee- ja kanalisatsioonilahendus peab võimaldama kohest liitumist
ühistrassidega.
4.12 Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.
4.13 Planeeringuala jalgteed siduda kontaktvööndis olevate kõnniteedega, tagades nende jätkuvuse.
4.14 Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja hoonestusala, parkla, tehnorajatised jms kaugus
riigitee katte servast. Joonistel näidata teede nähtavuskolmnurgad.
4.15 Lubatud on keskkonnasõbralik tootmine, hoiduda suure jäätmetootluse, müra, õhusaaste jm
negatiivse keskkonnamõjuga seotud ettevõtlusest.
4.16 Üldplaneeringu kohaselt on äri- ja tootmismaadel hoonete suurim lubatud ehitisealune pind
üldjuhul kuni 40% krundi pindalast.
4.17 Teede ja parklate planeerimisel lähtuda EVS 843:2016 „Linnatänavad“ standard. Planeeringu
koosseisus lahendada moodustatavate kruntide parkimine omal krundil ning riigiteel parkimist
ja tagurdamist mitte ette näha. Parkimiskohtade arvutusel lähtuda planeeringuga kavandatavast
funktsioonist ja kasutajate arvust.
4.18 Parklad liigendada kõrghaljastusega, vältida tuleb ulatuslike kõvakatetega alade planeerimist.
4.19 Planeeritavad tänavamaad näha ette piisavalt laiad, et sinna saab istutada ka kõrghaljastust.
Tagada tehnovõrkude ja tänavahaljastuse tarbeks piisav ruum.
4.20 Ärimaa maa-alade planeerimisel arvestada minimaalse haljastuse osakaaluga 10%. Säilitada
maksimaalselt olemasolev kõrghaljastus. Võimalusel kasutada looduspõhiseid lahendusi
haljasalade kujundamisel (nt niidutaimestik). Kaaluda katusehaljastuse, vertikaalhaljastuse
rajamist.
4.21 Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.
Kraavi ümber tõstmisel tagada kraavi toimivus ja sademevee äravool. Sademevee lahenduse
väljatöötamisel eelistada keskkonda säästvaid, looduslähedasi sademevee lahendusi.
4.22 Seada keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Detailplaneeringus tuleb
ette näha, et krundil tekkivad jäätmed tuleb koguda liigiti vastavalt Saku valla
jäätmehoolduseekirjale. Arvestama peab vähemalt segaolme, paber ja kartongi, pakendi ja
biojäätmete liigiti kogumisega.
4.23 Esitada kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.
4.24 Esitada planeeringu elluviimise tegevuskava etapiviisiliselt ajalises järjekorras.
Detailplaneeringu algatamise hetkeks teadaolevalt on tehniliselt reoveemahud ammendunud.
Reoveekoguste täiendaval vastuvõtul on takistuseks AS-ga Tallinna Vesi sõlmitud liitumis- ja
teenuslepingus fikseeritud Tänassilma tehnopargist vastu võetavad (piiratavad) kogused.
Lisaks on vaja üle kontrollida Tänassilma tehnopargi piirkonna reovee peatorustike ja
reoveepumplate vastuvõtu- ja läbilaske võimekused, mis võib nõuda olemasolevate võrkude
ümberehitusi. Detailplaneeringu elluviimise eeltingimus on, et antud reoveemahtude küsimus
saab lahendatud. Pärast detailplaneeringu kehtestamist ning reoveemahtude küsimuse
lahenemist tuleb esimeses järjekorras esitada vallale taotlus projektikohaste ehituslubade
väljastamiseks detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks (sh tehnovõrgud, teed ja
kõnniteed jne).
4.25 Detailplaneeringus esitada planeeringulahenduse illustratsioonid, et tekiks ruumiline
ettekujutus kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest.
4.26 Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse
väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb
need teha ning planeeringusse lisada.
V NÕUDED PLANEERINGU KOOSKÕLASTAMISEKS JA KEHTESTAMISEKS
5.1 Planeeringu koostaja kavandab tehnovõrkude ning tee lahenduse koostöös maa-ala
olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude ja tee omanikega või valdajatega.
5.2 Lähtuvalt PlanS § 127 lõikest 2 ja lõikest 3 kaasatakse detailplaneeringu koostamisse
naabermaaüksuste omanikud.
5.3 Planeering kooskõlastatakse Päästeameti Põhja päästekeskusega, Transpordiametiga. Sõltuvalt
detailplaneeringu sisust on võimalikud täiendavad kooskõlastused, mille määrab Saku
Vallavalitsus.
5.4 Kooskõlastused ning koostöö esitada koondtabelina.
5.5 Detailplaneeringu lisad asetatakse kausta kronoloogilises järjekorras. Lisade hulka kuuluvad
menetlusdokumendid, planeeringu koostamiseks vajalikud uuringud, võrguvaldajate tehnilised
tingimused, kooskõlastused jms.
5.6 Planeeringu koosseisus esitada tugiplaan geodeetilisel plaanil ja väljavõte Saku valla
üldplaneeringust, kus on märgitud planeeritava ala täpne paiknemine ja antud leppemärkide
seletused. Üldplaneeringut vt https://www.sakuvald.ee/saku-valla-uus-uldplaneering.
5.7 Esitada planeeritava ala geodeetiliste tööde aruanne allkirjastatult töid teostanud geodeedi
poolt Saku valla geoinfosüsteemis EVALD: https://sevice.eomap.ee/sakuvald/.
5.8 Detailplaneeringu põhijoonis, tehnovõrkude joonis, tugiplaan esitada nii .pdf kui ka .cad/.dwg
failidena.
5.9 Planeeringu vormistamisel lähtuda riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusest nr 50
„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad
nõuded“ https://www.riigiteataja.ee/akt/122102019001
5.10 Enne kehtestamist esitada detailplaneeringu digikihid koos ruumiandmete ja tärkandmetega
vastavalt Riigihalduse ministri 18.10.2022 määruse nr 47 „Planeeringute andmekogu
põhimäärus“ nõuetele andmekogusse sisestamiseks.
5.11 Enne kui detailplaneeringu lahendust hakatakse teede ja tehnovõrkude omanikega
kooskõlastama, peab detailplaneeringu eskiislahendus saama heakskiidu Saku Vallavalitsuse
poolt.
5.12 Saku Vallavalitsusel on õigus lähteseisukohad üle vaadata ning kaaluda nende kaasajastamist,
kui detailplaneeringu algatamisest on möödunud 2 aastat ja detailplaneeringut ei ole
vastuvõetud.
Lähteseisukohad koostas:
Karmen Jääger
Saku Vallavalitsuse planeeringuspetsialist
tel 671 2441
Lisa 3
Saku Vallavalitsuse
korraldusele nr
Saku vald
Jälgimäe küla
Ubina maaüksuse ja lähiala
planeeringuala skeem
Tingmärgid
maaüksuse piir
planeeringuala piir
Koostas: Karmen Jääger, planeeringuspetsialist
2K
1
2
1
TL70 ÄV30 14m 4267 m² 12
11700m² P-67
2
TL70 ÄV30 14m 1888 m² 12
4731m² P-12
3
LT100 - - --
1086m² P-0
3
VII KOKKU TEED
P7
P10
P10
P10
P10
P7
P5
P7
P7
P6
6
7
7
5
14
7
7
7
7
7
5
2.7
Saku-Laagri tee
8. To
pi üh
en du
ste e
27
1 2K
P5
LEGEND
planeeringuala piir
olemasolev kinnistu piir
planeeritud krundi piir
plan. hoone võimalik paiknemine ja korruselisus
plan. hoonestusala
olemasolev autoliikluse ala
plan. autoliikluse ala
planeeritud positsiooni number
olemasolev tehnovõrgu servituudivajadusega ala
olemasolev autotee kaitsevöönd
plan. truup plan. ümbertõstetava kraavi võimalik asukoht
plan. kõvakattega ala
plan. tulemüüri vajadusega ala
plan. parkimisala võimalik asukoht ja kohtade arv plan. puu- ja põõsagrupi võimalik kasvuala plan. haljastatud ala olemasolev säiliv kraav
plan. ümbertõstetav kraav
KR UN
DI P
OS IT
SI OO
NI N
UM BE
R
KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE JA OSAKAALU %
HOONE KÕRGUS (M) HOONE MAAPEALNE
EHITISEALUNE PIND (M²)
HOONETE ARV KRUNDILHOONE SUURIM
KORRUSELISUS
KRUNDI SUURUS (M²)
P-HOONES P-ÕUES
R U U M J A M A A S T I K O Ü VÄIKE-AMEERIKA 20, TALLINN 10129 TEL: 6615645 REG.KOOD: 11038715 [email protected]
Projekt: Ubina kinnistu detailplaneering
Joonis: Põhijoonis Töö nr: 09/23 Mõõtkava: 1:500 Joonise nr: 2 Koostatud/trükitud: 29.01.2024
Tellija: LEPATRIINU ÄRIPARK OÜ
Projekti juht: Maarja Zingel
Planeerija: Maarja Zingel Marek Konsa
po s.
nr
kr un
di p
lan ee
rit ud
su ur
us (m
²)
ho on
e s uu
rim lu
ba tu
d m
aa pe
aln e e
hi tis
alu ne
p in
d (m
²)
ho on
e s uu
rim lu
ba tu
d m
aa -a
lu ne
eh iti
sa lu
ne p
in d
(m ²)
ho on
e s uu
rim lu
ba tu
d m
aa pe
als et
e/m aa
-a lu
st e
ko rru
st e a
rv
ho on
e s uu
rim lu
ba tu
d kõ
rg us
m aa
pi nn
as t (
m )
kr un
di ka
su ta
m ise
sih to
ts ta
rv e j
a o sa
ka alu
% (K
Ü liik
id e k
au pa
)
m aa
pe aln
e s ul
et ud
br ut
op in
d kü
si ht
ot st
ar ve
te ka
up a (
m ²)
m aa
-a lu
ne su
let ud
b ru
to pi
nd kü
si ht
ot st
ar ve
te ka
up a (
m ²)
tä ise
hi tu
se p
ro ts
en t
m in
im aa
ln e h
alj as
tu se
pr ot
se nt
no rm
at iiv
ne p
ar kim
isk oh
ta de
ar v
pl an
. p ar
kim isk
oh ta
de ar
v
1 11700 4267 4260 2/-1 14 TL70 ÄV30 T 5975 Ä 2560 4260 36% 15% 35 67
2 4731 1888 1880 2/-1 14 TL70 ÄV30 T 2645 Ä 1130 1880 40% 15% 16 12
3 1086 - - - - LT100 - - - - - -
KOKKU 17517 6155 6140 - - - T 8620 Ä 3690 6140 35% 15 51 79
ÄV - väikeettevõtluse hoone; TL - laohoone maa; LT - tee ja tänava maa; Ä - ärimaa; T - tootmismaa; L - teemaa
KRUNDI KASUTAMISE TINGIMUSTE TABEL
SAKU VALLAVALITSUS
KORRALDUS
Detailplaneeringu koostamise algatamine,
lähteseisukohtade andmine ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmine
Saku 2024 nr
Korraldus antakse planeerimisseaduse § 128 lõigete 1 ja 5, keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 2 punkti 10, § 33 lõike
2 punkti 4, § 33 lõigete 3, 4, 5, § 35 lõigete 5 ja 6, Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a
määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise
vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 2 ning Saku Vallavolikogu 18. mai
2017. a määruse nr 3 „Ehitus- ja planeerimisvaldkonna korraldamine Saku vallas” § 3
punktide 1 ja 3 alusel.
Detailplaneeringust huvitatud isik on esitanud detailplaneeringu algatamise avalduse ja
eskiislahenduse, millega soovitakse algatada detailplaneering Saku valla Jälgimäe küla Ubina
maaüksusel ja lähialal.
Planeeritav ala asub Saku vallas Jälgimäe külas ning koosneb Ubina (katastritunnus:
71801:001:0411, maatulundusmaa 100%, pindala: 17 517 m2, reg.nr 8716602) maaüksusest
ning Juta (katastritunnus: 71801:001:0582, maatulundusmaa 100%) maaüksuse osast ja
Lepatriinu tee (katastritunnus: 71801:001:2213, transpordimaa 100%) maaüksuse osast (vt
lisa 3).
Planeeringuala piirneb: Juuliku-Tabasalu tee (71801:001:1293), Topi alajaam 2
(71801:001:0241), Mardi (71801:001:0218), Juta (71801:001:0582), Lepatriinu põik 2
(71901:001:0809), Lepatriinu tee (71801:001:2213) ja Lepatriinu tee 8 (71801:001:2208)
maaüksustega.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Ubina (71801:001:0411, maatulundusmaa 100%,
17 517 m²) maaüksuse äri- ja tootmismaa ning transpordimaa kruntideks jaotamine. Äri- ja
tootmismaale määratakse ehitusõigus väikeettevõtluse hoonete ja laohoonete ehitamiseks.
Lisaks antakse detailplaneeringuga tehnovõrkude ja rajatiste, heakorrastuse, haljastuse,
liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline lahendus. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 1,8
ha.
Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 24;
edaspidi üldplaneering) kohaselt asub planeeringuala tiheasustusega alal, mille maakasutuse
juhtotstarve on äri- ja tootmisettevõtte maa-ala (ÄT). Lisaks jääb planeeringuala perspektiivse
või rekonstrueeritava, sh oluliselt muudetava põhimõttelise maantee trassi koridori
(riigimaanteel nr 4 on trassi koridori laius 650 m). Samuti jäävad maaüksused perspektiivse
ühiskanalisatsiooniga (ÜVK) kaetavale alale. Perspektiivse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
välja ehitamise kohustus on huvitatud isikul, sealjuures ei ole lubatud ajutised/lokaalsed
lahendused. Algatatav detailplaneering on kooskõlas kehtiva Saku valla üldplaneeringuga.
Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise
keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõike 2 punkti
22 (muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju) ning Vabariigi Valitsuse
29. augusti 2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 2
(infrastruktuuri ehitamine) alla, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Lähtudes KeHJS
§ 33 lõike 2 punktist 4 peab otsustaja (st Saku Vallavalitsus) andma eelhinnangu. Lähtudes
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangust (lisa 2) eeldatav oluline keskkonnamõju
puudub.
Saku Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 seisukoha
andmiseks antud detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega.
Keskkonnaamet on oma ........ kirjaga nr ........... seisukohal, et .........................
Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse
väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb
need teha ning planeeringusse lisada.
1. Algatada detailplaneering Saku valla Jälgimäe küla Ubina maaüksusel ja lähialal.
2. Anda detailplaneeringu lähteseisukohad (lisa 1) Saku valla Jälgimäe küla Ubina
maaüksusel ja lähialal detailplaneeringu koostamiseks.
3. Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna eelhinnangu põhjal
(lisa 2) eeldatav oluline keskkonnamõju puudub.
4. Detailplaneeringu koostamise algataja, korraldaja ja kehtestaja on Saku Vallavalitsus
(Harjumaa, Saku vald, Saku alevik, Juubelitammede tee 15).
5. Saku Vallavalitsusel avaldada detailplaneeringu koostamise algatamise,
lähteseisukohtade andmise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata
jätmise korraldusest teade ajalehtedes Saku Sõnumid, Eesti Päevaleht ning ametlikus
väljaandes Ametlikud Teadaanded.
6. Saku Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu algatamisest, lähteseisukohtade
andmisest ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest
planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 ja keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõikes 6 nimetatud isikuid ja asutusi.
7. Detailplaneeringu koostamise algatamise, lähteseisukohtade andmise ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korraldusega saab tutvuda
tööpäevadel Saku Vallavalitsuses ja Saku valla veebilehel
http://www.sakuvald.ee/algatatud-detailplaneeringud.
8. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Marti Rehemaa Siiri Raagmets
Vallavanem Vallasekretär
Lisa 2
Saku Vallavalitsuse …. 2024
korraldusele nr ….
Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Planeeritava ala andmed:
AADRESS Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla, Ubina maaüksus ja lähiala
Katastritunnus: 71801:001:0411
Sihtotstarve: 100% maatulundusmaa
Planeeringuga haaratud maa-ala: ca 1,8 ha.
Detailplaneeringu eesmärk:
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Ubina maaüksuse äri- ja tootmismaa ning
transpordimaa kruntideks jaotamine. Äri- ja tootmismaale määratakse ehitusõigus
väikeettevõtluse hoonete ja laohoonete ehitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga
tehnovõrkude ja rajatiste, heakorrastuse, haljastuse, liikluskorralduse ja parkimise
põhimõtteline lahendus.
Planeeritava ala üldinformatsioon, tegevuse kirjeldus ja iseloom
Igasugune ehitustegevus mõjutab erineval määral olemasolevat olukorda. Oluline on välja
selgitada, kas mõju võib eeldatavalt olla olulise tähtsusega.
Planeeritav ala koosneb Ubina (katastritunnus: 71801:001:0411, maatulundusmaa 100%,
pindala: 17 517 m2, reg.nr 8716602) maaüksusest ja Juta (katastritunnus: 71801:001:0582,
maatulundusmaa 100%) maaüksuse osast ja Lepatriinu tee (katastritunnus: 71801:001:2213,
transpordimaa 100%) ja Juuliku-Tabasalu tee (71801:001:1293) maaüksuse osast (vt lisa 3).
Juurdepääs planeeringualale on Juuliku-Tabasalu tee koguja teelt.
Esitatud eskiislahenduse järgi soovitakse ala jagada kaheks väikeettevõtluse hoone ja
laohoone maaks ja lisaks üheks tee- ja tänavamaaks. Maa-alale võib kavandada ärihooneid,
tootmishooneid, logistikahooneid jms või nimetatud funktsioonid kombineerituna. Eskiisi
järgi on lubatud keskkonnasõbralik tootmine, hoiduda tuleb suure jäätmetootluse, müra,
õhusaaste jm negatiivse keskkonnamõjuga seotud ettevõtlusest.
Kirjeldatud lahendus on siiski alles detailplaneeringu algatamise taotluse juures olev
eskiislahendus, mis planeerimisprotsessi käigus võib muutuda. Siiski kirjeldab see arendaja
poolset üldist nägemust.
Planeeritav ala on tasase reljeefiga, kõlvikuliselt valdavalt haritav maa. Maaüksuse lääne ja
loode osas kasvab isetekkelist kõrghaljastust. Ubina maaüksust läbivad kuivenduskraavid, mis
suubuvad Vääna jõkke. Maaüksus on hoonestuseta. Vesi, kanalisatsioon, elekter, side ja muu
2
tehnovarustus hetkel puudub. Juurdepääs planeeringualale on Juuliku-Tabasalu tee koguja
teelt.
Strateegilise planeerimisdokumendi iseloom, sisu, asjakohasus ja olulisus
keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse ning tähtsus Euroopa
Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel
Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud Saku Vallavolikogu 09.04.2009 otsusega nr 22;
edaspidi üldplaneering) kohaselt asub planeeringuala tiheasustusega alal, mille maakasutuse
juhtotstarve on äri- ja tootmisettevõtte maa-ala (ÄT). Lisaks jääb planeeringuala perspektiivse
või rekonstrueeritava, sh oluliselt muudetava põhimõttelise maantee trassi koridori
(riigimaanteel nr 4 on trassi koridori laius 650 m). Samuti jäävad maaüksused perspektiivse
ühiskanalisatsiooniga (ÜVK) kaetavale alale. Perspektiivse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
välja ehitamise kohustus on huvitatud isikul, sealjuures ei ole lubatud ajutised/lokaalsed
lahendused. Algatatav detailplaneering on kooskõlas kehtiva Saku valla üldplaneeringuga.
Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi (ehk Saku valla) osa
(ehk Ubina maaüksuse ja lähiala) kohta. Detailplaneeringu planeerimisseaduse kohane üldine
eesmärk on üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse
loomine. See on lähiaastate ehitustegevuse alus. Detailplaneeringu olemasolul või
detailplaneeringu koostamise kohustuse korral on detailplaneering ehitusprojekti koostamise
alus. Praegusel juhul saab antud detailplaneering edaspidi Ubina maaüksuse ja lähiala
ehitusprojekti aluseks.
Kuna tegemist on sisuliselt ühe maaüksuse piires tehtava detailplaneeringuga, siis ei ole
võimalik luua otseseid olulisi seoseid Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete
ülevõtmisega, sest tegemist on väga erineval tasemel olevate õigusaktidega. Planeeritava
maaüksuse detailplaneering ei mõjuta eeldatavalt negatiivselt Euroopa Liidu õigusaktidega
seonduvat.
Koostatav detailplaneering peab vastama kõikidele asjakohastele õigusaktidele. Samuti peab
planeeritav tegevus olema kooskõlas lisaks üldplaneeringule veel selliste põhiliste
strateegiliste dokumentidega nagu näiteks Saku valla arengukava 2035+, Saku valla
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2029 ja Saku valla
jäätmekava 2022-2026. Kõiki nõudeid täites tagatakse planeeringuga hästi toimiv
ümbruskonda sobiv ja keskkonda võimalikult säästev lahendus.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostamise eesmärgiks on
detailplaneeringuga kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni kogumine ja
analüüsimine. Samuti keskkonnatingimuste integreerimine planeerimisse selle võimalikult
varajases etapis. Detailplaneeringu tasandit arvestades ei ole see otseseks vahendiks näiteks
riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestab detailplaneering riiklike
normatiividega, sealhulgas Euroopa Liidu normidega, mis omakorda tulenevad üldisematest
3
keskkonnakaalutlustest. Kavandatav tegevus ei ole teadaolevalt vastuolus ühegi strateegilise
planeerimisdokumendiga. Lähtuvalt detailplaneeringu sisust ja planeerimisseaduse §is 126
detailplaneeringute ülesannetest ei oma detailplaneering omakorda mõju
keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse.
Planeeritav ala ja selle lähiümbrus
Planeeritav maaüksus on hoonestamata. Kinnistu asub 11420 Juuliku-Tabasalu tee vahetus
läheduses ja mitte kaugel riigimaanteest 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee. Planeeritav ala piirneb
maatulundusmaa ning tootmise- ja ärimaa ning transpordimaa kinnistutega.
Planeeringuala piirneb: Juuliku-Tabasalu tee (71801:001:1293), Topi alajaam 2
(71801:001:0241), Mardi (71801:001:0218), Juta (71801:001:0582), Lepatriinu põik 2
(71901:001:0809), Lepatriinu tee (71801:001:2213) ja Lepatriinu tee 8 (71801:001:2208)
maaüksustega.
Planeeritav tegevus sobitub ümbritsevasse keskkonda. Saku valla üldplaneeringu järgi
moodustub seal lõpuks äri- ja tootmismaade piirkond. Lubatud on keskkonnasõbralik
tootmine, hoiduda tuleb suure jäätmetootluse, müra, õhusaaste jm negatiivse
keskkonnamõjuga seotud ettevõtlusest.
Planeeritava ala tingimused, kitsendused ning tegevusega kaasnevad tagajärjed ja
mõjud
Värskeid ehitusgeoloogilisi uuringuid alal läbi viidud ei ole. Tegemist on Maa-ameti
geoloogilise baaskaardi andmetel nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga. Negatiivne mõju
põhjaveele võib tekkida läbi saasteainete pinnasesse ja põhjavette sattumise, mis võib
ohustada põhjavee kvaliteeti. Saasteainete sattumine põhjavette võib toimuda nii ehitus- kui
ka kasutusetapis. Negatiivset mõju on võimalik vältida töökorralduslike meetmete ja
ohutusmeetmete järgimisega. Kavandatava tegevuse ala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal,
seega tuleb erilist tähelepanu pöörata ka ehitusaegsete masinate, seadmete, ehitusmaterjalide
ja jäätmete hoiukohtadele, et sealt ei lekiks pinnasesse ohtlikke aineid. Tööde käigus tuleb
kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad ohtlike ainete sattumise pinnasesse.
Lähteseisukohtades on öeldud, et veevarustus ja kanalisatsioon peab võimaldama kohest
liitumist ühistrassidega. Seega planeeritav tegevus teadaoleva informatsiooni kohaselt ja oma
olemuselt kasutamise ajal põhjaveele reostusohtu ei kujuta. Seega eeldatavalt pinnasele ja
põhjaveele ohtu ei teki.
Planeeritaval alal või selle vahetus läheduses ei asu keskkonnaregistri, Maa-ameti ja EELISe
kaartide andmetel olulisi looduskaitselisi või muinsuskaitselisi objekte ning
looduskaitsealuseid liike. Lähimaks looduskaitsealuseks objektiks on ca 450 m kaugusel asuv
Laagri nahkhiirte püsielupaik ning lähim muinsuskaitsealune objekt (lohukivi,
kultuurimälestiste registri nr 18912) jääb ca 130 m kaugusele. Kuna kõik nimetatud objektid
jäävad planeeritavast alast väljapoole ja mitte ka vahetult piiri lähedusse, siis neile olulist
4
mõju ei saa tekkida. Seda enam, et planeeritava tegevusega ei kaasne tegevuse iseloomust
tulenevalt ohtlikke tagajärgi. Otsene mõju kaitstavatele loodusobjektidele võib tekkida läbi
objekti hävimise, kahjustamise ja nt liikide elupaikade pindala vähenemise või killustamise.
Kaudne mõju võib tekkida läbi olemasolevate tingimuste (nt vee- või valgusrežiimi
muutmise, füüsilised häiringud vms) ebasoodsamaks muutumise. Kuna planeeritaval alal ei
ole registreeritud kaitstavaid loodusobjekte, siis otsene mõju kaitstavatele loodusobjektidele
puudub. Võttes arvesse lähemate kaitstavate loodusobjektide asukohti ja kaugust
planeeritavast alast, siis ei ole eeldada ka kaudset negatiivset mõju.
Planeeringualasse ei kuulu ühtegi märgalade, randade, pinnavormide, kaitstavate
loodusobjektide sh Natura 2000 võrgustiku aladesse kuuluvat ala. Seega mõju neile ei saa
tekkida.
Maa-ameti andmetel planeeritaval alal metsamaad ei ole. Seega metsale mõju ei avaldata.
Lähteseisukohtades on öeldud, et ärimaa maa-alade planeerimisel tuleb arvestada minimaalse
haljastuse osakaaluga 10%. Lisaks tuleb säilitada maksimaalselt olemasolev kõrghaljastus.
Võimalusel kasutada looduspõhiseid lahendusi haljasalade kujundamisel (nt niidutaimestik).
Kaaluda katusehaljastuse, vertikaalhaljastuse rajamist. Seega kõrghaljastuse osas muutub
olukord paremaks.
Planeeritav ala ei asu rohevõrgustiku alal või selle naabruses. Seega rohevõrgustikule
eeldatavalt olulist negatiivset mõju ei avaldata.
Kuna planeeritaval alal või selle naabruses ei asu maardlat, siis maardlale mõju ei teki.
Kaudne mõju on selles, et ehituseks tuleb maavarasid (liiv, kruus jne) siiski kasutada.
Ehitustööde käigus kasutatakse tavapäraseid ehituseks vajaminevaid loodusvarasid ja
ehitusmaterjale. Peamiselt kasutatakse killustiku, kruusa ja liiva. Teede ja parklate katmiseks
kasutatakse asfaltbetooni. Tallinna lähiümbruses ja Saku vallas endas on mitmeid karjääre,
kust on enamus looduslikke ehitusmaterjale kättesaadavad. Lisaks kasutatakse haljastuseks
mulda ja muruseemet. Seega kokkuvõtvalt ei ole oodata suurt mõju loodusressursside
kasutamisele. Energiat kasutatakse niivõrd, kui seda vajab tegevuseks kasutatav tehnika.
Maa-ameti kitsenduste kaardi andmetel on kitsendused järgmised:
- A ja B kategooria gaasitorustik ja selle kaitsevöönd
- elektrimaakaabelliinid ja nende kaitsevööndid
- sideehitise kaitsevöönd
- Juuliku-Tabasalu tee kaitsevöönd
Planeeringuala jääb perspektiivse või rekonstrueeritava, sh oluliselt muudetava põhimõttelise
maantee trassi koridori (riigimaanteel nr 4 on trassi koridori laius 650 m). Seega
planeeringualale juurdepääsu ja ehitusõiguse lahenduse väljatöötamisel tuleb teha koostööd
Transpordiametiga.
5
Alal esinevate piirangutega tuleb planeerimisel arvestada. Muid kitsendusi (vt joonis 1) Maa-
ameti andmetel hetkeseisuga ei esine.
Joonis 1. Väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardist (planeeringuala on tähistatud kollase
joonega)
Mõju piirkonna välisõhu kvaliteedile võib kavandatava tegevuse puhul tekkida pigem ehituse
ajal. Ehitusaegne mõju on seotud tolmu tekke ja levikuga ning on seega ajutine (st, et esineb
ehitustööde ajal ning kaob pärast tööde lõppu). Ehitusaegse tolmu teke ja levik piirdub
üldjuhul ehitusobjekti lähialadega ja seda on võimalik viia miinimumini töökorralduslike
meetmetega (nt ilmastikuolude jälgimine tööde läbiviimisel, tolmava materjali kastmine jne).
Eelhinnangu koostamise ajal ei ole teavet kavandatava tegevusega kaasneva olulise mõju
kohta välisõhu kvaliteedile.
Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS), mille kohaselt
eristatakse tööstusmüra ja liiklusmüra. Ehitamise perioodil esineb ajutine ehitusaegne müra
(eelkõige transpordist ja ehitamistegevusest tekitatud müra). Ehitustööde korraldamisel tuleb
arvestada ehitusmürale kehtestatud müra normtasemetega ja kavandada tegevused viisil, et
tagatud on normidest kinnipidamine. Ehitiste kasutamise etapil müra osas olulist mõju
eeldada ei ole.
Ehitustööde ajal võib mõningal juhul esineda ka vibratsiooni. Antud juhul ei ole siiski
tegemist töödega, mis põhjustaksid eeldatavasti märkimisväärset maapinna kaudu levivat
vibratsiooni. Juhul, kui ehitusel kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist
6
vibratsioonitaset põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb tagada, et vibratsioonitase elamutes
jääks normide piiresse. Eestis on vibratsiooni normtasemed hoonetes reguleeritud
sotsiaalministri 17. mai 2002. a määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja
ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Siiski on kindel, et
ehitusaegne vibratsioon on ajutise iseloomuga ning selle mõju on mööduv. Ehitiste
kasutusetapis vibratsioonimõju eeldada ei ole.
Kavandatav tegevus tõstab paratamatult antud piirkonnas liiklussagedust ja -koormust.
Juurdepääs planeeringualale on Juuliku-Tabasalu tee koguja teelt. Seega olemasolevaletele
teele tekib koormust juurde ja see võib mõjutada ümbruskonna senist liiklusolukorda. Samas
on tegu teega, mis eeldatavalt selle lisanduva koormuse vastu võtab. Seega olulist negatiivset
lisanduvat mõju oodata ei ole.
Ehitustööde käigus kasutatakse tavapäraseid ehituseks vajaminevaid loodusvarasid ja
ehitusmaterjale. Peamiselt kasutatakse killustikku, kruusa, liiva jms. Tallinna lähiümbruses ja
Saku vallas endas on mitmeid karjääre, kust on enamus looduslikke ehitusmaterjale
kättesaadavad. Lisaks kasutatakse haljastuseks mulda ja muruseemet. Tee katmiseks
kasutatakse asfaltbetooni. Hoonete ehitamiseks kasutatakse tavapäraseid ehitusmaterjale.
Seega ei ole oodata suurt mõju loodusressursside kasutamisele. Vee erikasutust hetke
informatsiooni kohaselt ei planeerita. Energiat kasutatakse niivõrd, kui seda vajab tegevuseks
kasutatav tehnika (nii ehitusaegne kui ka hoonete kasutusaegne).
Valgusreostuse olulise mõjuga ala jääb üldjuhul valgusallika lähistele. Samas sõltub see ka
konkreetse valgusallika tugevusest ning ümbritsevast keskkonnast. Valgusreostuse võimalik
kahjulik mõju inimese tervisele on seotud eelkõige öise une häirimisega. Ehitamise etapis on
siiski tegemist lokaalsete valgusallikatega, mille mõju ei tohiks ulatuda ehitusplatsi
territooriumist märkimisväärselt kaugemale. Samuti on selline mõju ajutine. Valgusreostuse
mõju on võimalik vähendada korralduslike meetmetega. Näiteks tuleb valgustamisel jälgida,
et valgustus ei häiriks ümbruskonna liiklust ega ümberkaudsete objektide kasutamist. Ehitiste
kasutamisega seotud valgusreostust on võimalik ennetada projekteerimise käigus.
Eelhinnangu koostamise ajal ei ole teavet kavandatava tegevusega kaasneva olulise
valgusreostuse tekke kohta piirkonnas.
Igasugune ehitustegevus vajab energiat ja tekitab jäätmeid. Jäätmete puhul ei ole põhjust
oletada, et ehitustööde teostamiseks või ehitise hilisemal kasutamisel oleks tegemist millegi
ohtlikuga. Spetsiifilisi, ohtlikke või suurtes kogustes jäätmeid hetkel teadaolevalt ei teki. Kui
jäätmekäitlus toimub vastavalt Saku valla jäätmehoolduseeskirjale, siis jäätmete valdkonnas
eeldatavat olulist mõju ei kaasne. Jäätmed tuleb anda üle vastavat jäätmeluba või
keskkonnakompleksluba omavale isikule. Mõjude minimeerimiseks tuleb ka jäätmeteket
minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Kindlasti on vajalik ka nõuetekohane
jäätmete sorteeritult üleandmine. Ehitusaegsete kaevetöödega rikutakse paratamatult
olemasolev pinnas, kuid soovitatav on kaevise kasutamine kohapeal maastikukujunduses.
Hoonete kavandamisel on soovitav ette näha võimalikult loodussõbralikke ja
energiasäästlikke lahendusi (maasoojuse, päikeseenergia kasutus jne).
7
Eeldatavalt enim mõjutatav elanikkond ongi eelkõige vahetud naabrid, kes on siiani harjunud
kõnealusel alal nägema hoonestamata maatulundusmaad, kuid nüüd saavad naabriteks äri- ja
tootmismaad. Siiski on tegemist Saku valla üldplaneeringu kohase detailplaneeringuga ja
seega oli selle arendusega vaja arvestada. Eeldatavalt olulist keskkonnamõju ümberkaudsetele
elanikele (eelkõige üle maantee asuva Allika maaüksuse elanikele) siiski oodata ei ole.
Planeeritavad hooned peavad sobituma olemasolevasse keskkonda ja uute tänapäevaste äri- ja
tootmishoonete puhul ei ole hetkel mingit negatiivset mõju oodata.
Planeeritav ala jääb Harjumaa radooniriski kaardi järgi normaalse radoonisisaldusega
pinnasele. Seega eeldatavalt radooni teemal ohtu ei teki.
Keskkonnamõju on strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev
vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või
varale. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese
tervist, heaolu, kultuuripärandit või vara. Eelpool kirjeldatud keskkonnatingimuste ja
võimalike mõjude analüüsi põhjal ei kaasne kavandatava tegevusega eeldatavalt olulisi
negatiivseid keskkonnamõjusid. Töökorralduslike võtete ja ohutusnõuete täitmisega on
võimalik vältida negatiivset mõju pinnasele, põhjaveele, joogiveele. Samuti saab nii vältida
valgusreostuse tekkimist. Planeeritaval alal ega lähiümbruses ei asu Natura 2000 alasid,
hoiualasid, kaitsealasid, kaitsealuseid liike, püsielupaiku, kaitstavaid looduse üksikobjekte,
vääriselupaiku, rohevõrgustikku ega kultuurimälestisi. Seega puudub neile eeldatavalt oluline
negatiivne mõju. Maavarade kasutamisele samuti olulist negatiivset mõju oodata ei ole.
Eeldada ei ole ka sellist visuaalset häiringut, mis võiks oluliselt puudutada inimeste heaolu.
Kui tegevuse kavandamisel, ehitamisel ja kasutamisel juhindutakse jäätmehierarhia
põhimõtetest ning jäätmete käitlemisel järgitakse jäätmeseaduse, selle alamaktide ja Saku
valla jäätmehoolduseeskirja nõudeid, siis olulist negatiivset keskkonnamõju seoses
jäätmetekke ja jäätmekäitlusega ei teki. Õhukvaliteedi olulist halvenemist, ülemäärast müra
või vibratsiooni ning muud olulist negatiivset mõju inimese tervisele eeldada ei ole.
Seega lähtudes eeltoodust ei seata kavandatava tegevusega eeldatavalt ohtu inimese tervist,
heaolu ja vara. Kumulatiivset ja piiriülest mõju teadaolevalt ei esine. Käesoleva mõjude
analüüsi ja olemasolevate andmete põhjal ei ole kavandatava tegevuse mõju suurus, ruumiline
ulatus, kestus ja sagedus ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu-
ning taastumisvõimet, sest planeeritakse piisavalt väikese mahuga ühiskondlikke ehitisi,
ärihooneid ning pere- ja ridaelamuid (st puuduvad teadaolevalt keskkonnapoolsed piirangud
ja mõjud).
Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse
väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb
need teha ning planeeringusse lisada.
8
Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ja ohtlikkus
Kavandatava tegevusega kaasnev tõenäosus avariiolukordade esinemiseks on minimaalne,
sest detailplaneeringu ala ei jää ühegi ohtliku ettevõtte ohuala sisse ja planeeritav tegevus ise
endast eeldatavalt ohtu ei kujuta (sh avariiolukordasid, ohtu loodusele ja inimestele). Seega
Kavandatava tegevusega ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi, suurõnnetusi või
katastroofe.
Asjaomase asutuse seisukoht
Saku Vallavalitsus esitas vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 Keskkonnaametile seisukoha
andmiseks antud detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega.
Keskkonnaamet on oma ……. a kirjaga nr …… seisukohal, et ………….
Kokkuvõte
Lähtudes eelpool välja toodud tingimustest ei kaasne planeeritava tegevusega eeldatavalt
ühtegi olulist keskkonnamõju ning seega ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamine vajalik.
Eelhinnangu koostas:
Maigi Tenisson
Saku Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist
tel 6712 421
Lisa 1
Saku Vallavalitsuse ....2024
korraldusele nr ....
LÄHTESEISUKOHAD
DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS
Harju maakonna Saku valla Jälgimäe küla Ubina maaüksusel ja lähialal
I LÄHTEANDMED
1.1 Huvitatud isiku ning Saku valla vahel on sõlmitud haldusleping detailplaneeringu koostamise
tellimiseks ja detailplaneeringu koostamise rahastamiseks;
1.1 Huvitatud isiku ning Saku valla vahel on sõlmitud kokkulepe detailplaneeringukohaste
rajatiste väljaehitamise lepingu sõlmimiseks;
1.2 Saku valla üldplaneering (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 24);
1.3 Saku Vallavolikogu 18.05.2017. a vastuvõetud määrus nr 3: „Ehitus- ja planeerimisvaldkonna
korraldamine Saku vallas“;
1.4 Saku Vallavolikogu 15.12.2022. a vastuvõetud määrus nr 19: „Detailplaneeringukohaste
rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord“;
1.5 Planeerimisseadus;
1.6 Maaüksuse plaan.
II DETAILPLANEERINGU VAJADUS NING EESMÄRK
Detailplaneeringust huvitatud isik on esitanud detailplaneeringu algatamise avalduse ja
eskiislahenduse, millega soovitakse algatada detailplaneering Saku valla Jälgimäe küla Ubina
maaüksusel ja lähialal.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Ubina (71801:001:0411, maatulundusmaa 100%,
17 517 m²) maaüksuse äri- ja tootmismaa ning transpordimaa kruntideks jaotamine. Äri- ja
tootmismaale määratakse ehitusõigus väikeettevõtluse hoonete ja laohoonete ehitamiseks. Lisaks
antakse detailplaneeringuga tehnovõrkude ja rajatiste, heakorrastuse, haljastuse, liikluskorralduse ja
parkimise põhimõtteline lahendus. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 1,8 ha.
Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 24; edaspidi
üldplaneering) kohaselt asub planeeringuala tiheasustusega alal, mille maakasutuse juhtotstarve on
äri- ja tootmisettevõtte maa-ala (ÄT). Lisaks jääb planeeringuala perspektiivse või rekonstrueeritava,
sh oluliselt muudetava põhimõttelise maantee trassi koridori (riigimaanteel nr 4 on trassi koridori
laius 650 m). Samuti jäävad maaüksused perspektiivse ühiskanalisatsiooniga (ÜVK) kaetavale alale.
Perspektiivse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni välja ehitamise kohustus on huvitatud isikul, sealjuures
ei ole lubatud ajutised/lokaalsed lahendused. Algatatav detailplaneering on kooskõlas kehtiva Saku
valla üldplaneeringuga.
III OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS
3.1 Planeeritav ala asub Saku vallas Jälgimäe külas.
3.2 Planeeritav ala koosneb Ubina (katastritunnus: 71801:001:0411, maatulundusmaa 100%,
pindala: 17 517 m2, reg.nr 8716602) maaüksusest ja Juta (katastritunnus: 71801:001:0582,
maatulundusmaa 100%) maaüksuse osast ja Lepatriinu tee (katastritunnus: 71801:001:2213,
transpordimaa 100%) ja Juuliku-Tabasalu tee (71801:001:1293) maaüksuse osast (vt lisa 3).
3.3 Planeeringuala piirneb: Juuliku-Tabasalu tee (71801:001:1293), Topi alajaam 2
(71801:001:0241), Mardi (71801:001:0218), Juta (71801:001:0582), Lepatriinu põik 2
(71901:001:0809), Lepatriinu tee (71801:001:2213) ja Lepatriinu tee 8 (71801:001:2208)
maaüksustega.
3.4 Planeeritava ala suurus on ca 1,8 ha.
3.5 Planeeringuala üldiseloomustus: Suhteliselt tasase reljeefiga, kõlvikuliselt valdavalt haritav
maa. Maaüksuse lääne ja loode osas kasvab isetekkelist kõrghaljastust. Ubina maaüksust
läbivad kuivenduskraavid, mis suubuvad Vääna jõkke. Ubina maaüksusele on Mardi ja Juta
maaüksuse poolsele servale rajatud juurdepääsutee, mis osaliselt asub ka Juta maaüksusel ning
ühineb Lepatriinu teega.
3.6 Planeeringualal on kitsendusteks: A ja B kategooria gaasitorustik ja selle kaitsevöönd,
elektrimaakaabelliinid ja nende kaitsevööndid, sideehitise kaitsevöönd, Juuliku-Tabasalu tee
kaitsevöönd.
3.7 Planeeringuala jääb perspektiivse või rekonstrueeritava, sh oluliselt muudetava põhimõttelise
maantee trassi koridori (riigimaanteel nr 4 on trassi koridori laius 650 m).
3.8 Juurdepääs planeeringualale on Juuliku-Tabasalu tee koguja teelt.
IV NÕUDED KOOSTATAVALE DETAILPLANEERINGULE
4.1 Esitada situatsiooniskeem (M 1:10000 või M 1:5000).
4.2 Koostada käsitletava maa-ala detailplaneering kuni kahe aasta vanusel geodeetilisel plaanil
mõõdus 1:500, 1:1000 või 1:2000, millele on kantud min 20 m ulatuses väljaspool planeeritava
krundi piire olemasolevate katastriüksuste piirid, hoonestus, kõrghaljastus, olemasolevad
insenerivõrgud, maaparandussüsteemi drenaaž, sademevete ärajuhtimine ja juurdepääsuteed
jmt.
4.3 Detailplaneering peab vastama Saku valla üldplaneeringule (kehtestatud Saku Vallavolikogu
20.04.2023 otsusega nr 24).
4.4 Detailplaneeringus kajastada planeeritava ala ning lähiümbruse olemasolevat olukorda ning
näidata ka lähiümbruses planeeritud/planeeritavat olukorda.
4.5 Planeeringus kajastada ka planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused.
4.6 Detailplaneeringus tuua välja ruumilise arengu eesmärgid ja planeeringulahenduse kaalutlused
ja põhjendused.
4.7 Detailplaneeringuga määrata: kruntide hoonestusala ja ehitusõigus (maakasutuse sihtotstarve,
hoonete suurim lubatud arv krundil, krundi suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete
maksimaalne kõrgus maapinnast); hoonete maksimaalne korruselisus ning paiknemise suund;
ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded; nõuetekohased sanitaarkaitse- ja tuletõrjekujad,
tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted; krundile pääs ja parkimise põhimõtted;
haljastuse ja heakorra põhimõtted, piirete lahendus; servituutide vajadused; seadustest ja
õigusaktidest tulenevate kitsenduste ulatus planeeritaval maa-alal.
4.8 Detailplaneeringus kajastada planeeritava hoonestuse ehitusliku situatsiooni selgitamise
eesmärgil alljärgnevad arhitektuurinõuded:
• hoonete paiknemine krundil (hoonestusviis, hoonete arv, peahoone paigutus, vajadusel
kohustuslik ehitusjoon, katuseharja või hoone põhimahu suund, kõrvalhoone paigutus
jms);
• kitsendused hoonetele (hoonete korruselisus ja suurimad lubatud kõrgused - maksimaalne
kõrgus maapinnast);
• konstruktsioonipiirangud, tulepüsivus jm; ehitiste katus (kalded, materjal, viimistlus);
• hoonete välisviimistlus;
• arvestada piirkonnas olemasoleva hoonestusega.
4.9 Detailplaneeringu lahenduse väljatöötamisel arvestada planeeritaval alal kehtivate piirangutega
ning kanda need joonistele ja seletuskirja.
4.10 Planeeringualale juurdepääsu ja ehitusõiguse lahenduse väljatöötamisel tuleb teha koostööd
Transpordiametiga.
4.11 Planeeringu koosseisus anda ehitiste tehnovõrkudega (elekter, vesi, kanalisatsioon, side)
varustamise lahendus. Vee- ja kanalisatsioonilahendus peab võimaldama kohest liitumist
ühistrassidega.
4.12 Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.
4.13 Planeeringuala jalgteed siduda kontaktvööndis olevate kõnniteedega, tagades nende jätkuvuse.
4.14 Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja hoonestusala, parkla, tehnorajatised jms kaugus
riigitee katte servast. Joonistel näidata teede nähtavuskolmnurgad.
4.15 Lubatud on keskkonnasõbralik tootmine, hoiduda suure jäätmetootluse, müra, õhusaaste jm
negatiivse keskkonnamõjuga seotud ettevõtlusest.
4.16 Üldplaneeringu kohaselt on äri- ja tootmismaadel hoonete suurim lubatud ehitisealune pind
üldjuhul kuni 40% krundi pindalast.
4.17 Teede ja parklate planeerimisel lähtuda EVS 843:2016 „Linnatänavad“ standard. Planeeringu
koosseisus lahendada moodustatavate kruntide parkimine omal krundil ning riigiteel parkimist
ja tagurdamist mitte ette näha. Parkimiskohtade arvutusel lähtuda planeeringuga kavandatavast
funktsioonist ja kasutajate arvust.
4.18 Parklad liigendada kõrghaljastusega, vältida tuleb ulatuslike kõvakatetega alade planeerimist.
4.19 Planeeritavad tänavamaad näha ette piisavalt laiad, et sinna saab istutada ka kõrghaljastust.
Tagada tehnovõrkude ja tänavahaljastuse tarbeks piisav ruum.
4.20 Ärimaa maa-alade planeerimisel arvestada minimaalse haljastuse osakaaluga 10%. Säilitada
maksimaalselt olemasolev kõrghaljastus. Võimalusel kasutada looduspõhiseid lahendusi
haljasalade kujundamisel (nt niidutaimestik). Kaaluda katusehaljastuse, vertikaalhaljastuse
rajamist.
4.21 Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.
Kraavi ümber tõstmisel tagada kraavi toimivus ja sademevee äravool. Sademevee lahenduse
väljatöötamisel eelistada keskkonda säästvaid, looduslähedasi sademevee lahendusi.
4.22 Seada keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Detailplaneeringus tuleb
ette näha, et krundil tekkivad jäätmed tuleb koguda liigiti vastavalt Saku valla
jäätmehoolduseekirjale. Arvestama peab vähemalt segaolme, paber ja kartongi, pakendi ja
biojäätmete liigiti kogumisega.
4.23 Esitada kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.
4.24 Esitada planeeringu elluviimise tegevuskava etapiviisiliselt ajalises järjekorras.
Detailplaneeringu algatamise hetkeks teadaolevalt on tehniliselt reoveemahud ammendunud.
Reoveekoguste täiendaval vastuvõtul on takistuseks AS-ga Tallinna Vesi sõlmitud liitumis- ja
teenuslepingus fikseeritud Tänassilma tehnopargist vastu võetavad (piiratavad) kogused.
Lisaks on vaja üle kontrollida Tänassilma tehnopargi piirkonna reovee peatorustike ja
reoveepumplate vastuvõtu- ja läbilaske võimekused, mis võib nõuda olemasolevate võrkude
ümberehitusi. Detailplaneeringu elluviimise eeltingimus on, et antud reoveemahtude küsimus
saab lahendatud. Pärast detailplaneeringu kehtestamist ning reoveemahtude küsimuse
lahenemist tuleb esimeses järjekorras esitada vallale taotlus projektikohaste ehituslubade
väljastamiseks detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks (sh tehnovõrgud, teed ja
kõnniteed jne).
4.25 Detailplaneeringus esitada planeeringulahenduse illustratsioonid, et tekiks ruumiline
ettekujutus kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest.
4.26 Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse
väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb
need teha ning planeeringusse lisada.
V NÕUDED PLANEERINGU KOOSKÕLASTAMISEKS JA KEHTESTAMISEKS
5.1 Planeeringu koostaja kavandab tehnovõrkude ning tee lahenduse koostöös maa-ala
olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude ja tee omanikega või valdajatega.
5.2 Lähtuvalt PlanS § 127 lõikest 2 ja lõikest 3 kaasatakse detailplaneeringu koostamisse
naabermaaüksuste omanikud.
5.3 Planeering kooskõlastatakse Päästeameti Põhja päästekeskusega, Transpordiametiga. Sõltuvalt
detailplaneeringu sisust on võimalikud täiendavad kooskõlastused, mille määrab Saku
Vallavalitsus.
5.4 Kooskõlastused ning koostöö esitada koondtabelina.
5.5 Detailplaneeringu lisad asetatakse kausta kronoloogilises järjekorras. Lisade hulka kuuluvad
menetlusdokumendid, planeeringu koostamiseks vajalikud uuringud, võrguvaldajate tehnilised
tingimused, kooskõlastused jms.
5.6 Planeeringu koosseisus esitada tugiplaan geodeetilisel plaanil ja väljavõte Saku valla
üldplaneeringust, kus on märgitud planeeritava ala täpne paiknemine ja antud leppemärkide
seletused. Üldplaneeringut vt https://www.sakuvald.ee/saku-valla-uus-uldplaneering.
5.7 Esitada planeeritava ala geodeetiliste tööde aruanne allkirjastatult töid teostanud geodeedi
poolt Saku valla geoinfosüsteemis EVALD: https://sevice.eomap.ee/sakuvald/.
5.8 Detailplaneeringu põhijoonis, tehnovõrkude joonis, tugiplaan esitada nii .pdf kui ka .cad/.dwg
failidena.
5.9 Planeeringu vormistamisel lähtuda riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusest nr 50
„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad
nõuded“ https://www.riigiteataja.ee/akt/122102019001
5.10 Enne kehtestamist esitada detailplaneeringu digikihid koos ruumiandmete ja tärkandmetega
vastavalt Riigihalduse ministri 18.10.2022 määruse nr 47 „Planeeringute andmekogu
põhimäärus“ nõuetele andmekogusse sisestamiseks.
5.11 Enne kui detailplaneeringu lahendust hakatakse teede ja tehnovõrkude omanikega
kooskõlastama, peab detailplaneeringu eskiislahendus saama heakskiidu Saku Vallavalitsuse
poolt.
5.12 Saku Vallavalitsusel on õigus lähteseisukohad üle vaadata ning kaaluda nende kaasajastamist,
kui detailplaneeringu algatamisest on möödunud 2 aastat ja detailplaneeringut ei ole
vastuvõetud.
Lähteseisukohad koostas:
Karmen Jääger
Saku Vallavalitsuse planeeringuspetsialist
tel 671 2441
Lisa 3
Saku Vallavalitsuse
korraldusele nr
Saku vald
Jälgimäe küla
Ubina maaüksuse ja lähiala
planeeringuala skeem
Tingmärgid
maaüksuse piir
planeeringuala piir
Koostas: Karmen Jääger, planeeringuspetsialist
2K
1
2
1
TL70 ÄV30 14m 4267 m² 12
11700m² P-67
2
TL70 ÄV30 14m 1888 m² 12
4731m² P-12
3
LT100 - - --
1086m² P-0
3
VII KOKKU TEED
P7
P10
P10
P10
P10
P7
P5
P7
P7
P6
6
7
7
5
14
7
7
7
7
7
5
2.7
Saku-Laagri tee
8. To
pi üh
en du
ste e
27
1 2K
P5
LEGEND
planeeringuala piir
olemasolev kinnistu piir
planeeritud krundi piir
plan. hoone võimalik paiknemine ja korruselisus
plan. hoonestusala
olemasolev autoliikluse ala
plan. autoliikluse ala
planeeritud positsiooni number
olemasolev tehnovõrgu servituudivajadusega ala
olemasolev autotee kaitsevöönd
plan. truup plan. ümbertõstetava kraavi võimalik asukoht
plan. kõvakattega ala
plan. tulemüüri vajadusega ala
plan. parkimisala võimalik asukoht ja kohtade arv plan. puu- ja põõsagrupi võimalik kasvuala plan. haljastatud ala olemasolev säiliv kraav
plan. ümbertõstetav kraav
KR UN
DI P
OS IT
SI OO
NI N
UM BE
R
KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE JA OSAKAALU %
HOONE KÕRGUS (M) HOONE MAAPEALNE
EHITISEALUNE PIND (M²)
HOONETE ARV KRUNDILHOONE SUURIM
KORRUSELISUS
KRUNDI SUURUS (M²)
P-HOONES P-ÕUES
R U U M J A M A A S T I K O Ü VÄIKE-AMEERIKA 20, TALLINN 10129 TEL: 6615645 REG.KOOD: 11038715 [email protected]
Projekt: Ubina kinnistu detailplaneering
Joonis: Põhijoonis Töö nr: 09/23 Mõõtkava: 1:500 Joonise nr: 2 Koostatud/trükitud: 29.01.2024
Tellija: LEPATRIINU ÄRIPARK OÜ
Projekti juht: Maarja Zingel
Planeerija: Maarja Zingel Marek Konsa
po s.
nr
kr un
di p
lan ee
rit ud
su ur
us (m
²)
ho on
e s uu
rim lu
ba tu
d m
aa pe
aln e e
hi tis
alu ne
p in
d (m
²)
ho on
e s uu
rim lu
ba tu
d m
aa -a
lu ne
eh iti
sa lu
ne p
in d
(m ²)
ho on
e s uu
rim lu
ba tu
d m
aa pe
als et
e/m aa
-a lu
st e
ko rru
st e a
rv
ho on
e s uu
rim lu
ba tu
d kõ
rg us
m aa
pi nn
as t (
m )
kr un
di ka
su ta
m ise
sih to
ts ta
rv e j
a o sa
ka alu
% (K
Ü liik
id e k
au pa
)
m aa
pe aln
e s ul
et ud
br ut
op in
d kü
si ht
ot st
ar ve
te ka
up a (
m ²)
m aa
-a lu
ne su
let ud
b ru
to pi
nd kü
si ht
ot st
ar ve
te ka
up a (
m ²)
tä ise
hi tu
se p
ro ts
en t
m in
im aa
ln e h
alj as
tu se
pr ot
se nt
no rm
at iiv
ne p
ar kim
isk oh
ta de
ar v
pl an
. p ar
kim isk
oh ta
de ar
v
1 11700 4267 4260 2/-1 14 TL70 ÄV30 T 5975 Ä 2560 4260 36% 15% 35 67
2 4731 1888 1880 2/-1 14 TL70 ÄV30 T 2645 Ä 1130 1880 40% 15% 16 12
3 1086 - - - - LT100 - - - - - -
KOKKU 17517 6155 6140 - - - T 8620 Ä 3690 6140 35% 15 51 79
ÄV - väikeettevõtluse hoone; TL - laohoone maa; LT - tee ja tänava maa; Ä - ärimaa; T - tootmismaa; L - teemaa
KRUNDI KASUTAMISE TINGIMUSTE TABEL
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Harju maakond Saku vald Jälgimäe küla Ubina maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine | 09.05.2024 | 4 | 7.2-2/24/4873-3 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Saku Vallavalitsus |
| Harju maakond Saku vald Jälgimäe küla Ubina maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine | 09.05.2024 | 4 | 7.2-2/24/4873-3 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Saku Vallavalitsus |
| Seisukohtade väljastamine detailplaneeringu koostamiseks | 15.04.2024 | 2 | 7.2-2/24/4873-2 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Saku Vallavalitsus |
| Kiri | 26.09.2023 | 186 | 7.2-2/23/20474-1 🔒 | Sissetulev kiri | transpordiamet | K. R. |