Leping

TÖÖVÕTULEPING nr

ERITINGIMUSTE PROJEKT

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-

Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

hankekorra alusel kantsler Ahti Kuningas (edaspidi tellija),

ja

NJORD Advokaadibüroo OÜ, registrikood 11176771, asukoht Telliskivi tn 60/2, Põhja-

Tallinna linnaosa, Harju maakond, 10412 Tallinn, mida esindavad juhatuse liikmed Erik Salur

ja Liisi Jürgen (edaspidi töövõtja),

keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool,

sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:

1. Üldsätted

1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu

sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi.

1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja

üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib

prioriteetsem dokument.

2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg

2.1. Lepingu esemeks on Eesti kosmoseobjektide seaduse eelnõu, selle seletuskirja,

rakendusaktide ja mõjude analüüsi koostamine (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub

tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Töö jaotub kolme

etappi: I etapp seaduseelnõu ja seletuskirja koostamine, II etapp esimese

kooskõlastamisringi järgne töö, III etapp teise kooskõlastamisringi järgne töö ja

Vabariigi Valitsusele esitamiseks ettevalmistamine. Töö sisu, raamistik ja küsimused

on toodud hankedokumendi lisas 1.

2.2. Leping sõlmitakse tellija läbiviidud alla riigihanke piirmäära jääva eriteenuse hanke

„Eesti kosmoseobjektide seaduseelnõu, selle seletuskiri ja rakendusaktid“ (CPV kood:

79111000-5 (Õigusabiteenused))1 − tulemusena ning vastavalt hankedokumentidele

ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele.

2.3. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö vastavalt etappidele ja annab selle

kirjalikud tulemused elektrooniliselt tellijale üle hiljemalt:

2.3.1. I etapp seaduseelnõu ja seletuskirja koostamine, hiljemalt 31.10.2023

2.3.2. II etapp esimese kooskõlastamisringi järgne töö, hiljemalt 31.01.2024

2.3.3. III etapp teise kooskõlastamisringi järgne töö ja Vabariigi Valitsusele

esitamiseks ettevalmistamine, hiljemalt 01.05.2024.

3. Töö üleandmine ja vastuvõtmine

3.1. Nimetatud tähtaegadel esitab töövõtja tellijale teostatud töö elektrooniliselt koos

digitaalselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt).

1 MKM hankekord § 11, https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-

ministrid/hanketeated

3.2. Tellija vaatab töö üle ja tagastab digitaalselt allkirjastatud akti töövõtjale 14 päeva

jooksul arvates töö üleandmisest.

3.3. Töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral osutab tellija konkreetsele puudusele

töös ja määrab mõistliku tähtaja selle kõrvaldamiseks või uue, lepingu tingimustele

vastava töö esitamiseks.

4. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu kokku 49500 eurot

käibemaksuta ja koos käibemaksuga 59400 eurot. Tasu makstakse punktis 2.3 nimetatud

etappide kaupa kolmes osas pärast vastava etapi töö vastuvõtmist:

4.1 esimene väljamakse moodustab kogumaksumusest 30 %, summas 14850 eurot,

summale lisandub käibemaks;

4.2 teine väljamakse moodustab kogumaksumusest 30 %, summas 14850 eurot,

summale lisandub käibemaks;

4.3 kolmas väljamakse moodustab kogumaksumusest 40 %, summas 19800 eurot,

summale lisandub käibemaks.

5. Poolte volitatud esindajad

5.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö

vastuvõtmisel on Paul Liias, telefon +372 625 6341, e-post [email protected].

5.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on

Tea Kookmaa , telefon +372 5566 7029 , e-post [email protected] .

6. Lepingu lisad

6.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud:

5.1.1. Lisa 1. Riigihanke alusdokumendid;

5.1.2. Lisa 2. Töövõtja pakkumus

7. Muud sätted

7.1. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud elektroonselt Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil:

https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated

7.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik.

7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt.

Tellija Töövõtja

/allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/

Hanke „Eesti kosmoseobjektide seaduseelnõu väljatöötamine” korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku nimetamise käskkirja lisa

„Eesti kosmoseobjektide seaduseelnõu, selle seletuskiri ja rakendusaktid“ hanke alusdokument

„HANKEDOKUMENT“ (HD)

1. Hanke üldinfo 1.1. Hankijaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi hankija),

registrikood 70003158, Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, telefon 625 6342, e-post [email protected].

1.2. Hankija teeb ettepaneku esitada pakkumus alla riigihanke piirmäära jäävale eriteenuse hankele „Eesti kosmoseobjektide seaduseelnõu, selle seletuskiri ja rakendusaktid“ (edaspidi hange) vastavalt hanke alusdokumentides sisalduvatele tingimustele. CPV kood: 79111000-5 (Õigusabiteenused).

1.3. Hange viiakse läbi vastavalt hanke alusdokumentidele. 1.4. Hankelepingu täitmise tähtaeg on 01.05.2024. Hankijal on õigus pakkuja poolt esitatud

taotluse alusel, juhul kui konsultatsioonid ei toimunud planeeritud tähtaegade jooksul, pikendada hankelepingus märgitud tähtaegu RHS § 123 lg 1 punkt 2 alusel kuni pool aastat ja tingimusel, et hankelepingu pikendamise tulemusel ei suurene hankelepingu kogumaksumus. Hankelepingu tähtaja pikendamine vormistatakse hankelepingu lisana kooskõlas RHS-s sedastatud reeglitega.

1.5. Hange jaotub kolme etappi: I etapp seaduseelnõu ja seletuskirja koostamine, II etapp esimese kooskõlastamisringi järgne töö, III etapp teise kooskõlastamisringi järgne töö ja Vabariigi Valitsusele esitamiseks ettevalmistamine.

1.6. Pakkumuste esitamise tähtaeg on 31.03.2023 kell 16.00. 1.7. Pakkumused esitatakse aadressile [email protected]. 1.8. Pakkumuse eeldatav maksumus on alla 60 000 euro (ilma käibemaksuta). Kõik hanke

alusdokumentides nimetatud hankija poolt töövõtjale hüvitatavad kulud tuleb arvestada lepingu hinna sisse, st kogusumma ehk lepingu hind peab jääma alla pakkumuse maksumuse piirmäära 60 000 eurot (ilma käibemaksuta).

1.9. Pakkuja esitab pakkumuses kogumaksumuse suuruse, märkides ära ka lisanduvad maksud ja nende suuruse.

2. Hanke eesmärk ja lähteülesanne 2.1. Hanke eesmärgiks on: 2.1.1. Eesti kosmoseobjektide seaduseelnõu (edaspidi: eelnõu), seletuskirja, rakendusaktide ja

mõjude analüüsi koostamine; 2.1.2. eelnõu mõlema kooskõlastamisringi järgselt esitatud märkuste analüüs,

kooskõlastustabelite tegemine ning eelnõu ja seletuskirja vastav täiendamine ning Vabariigi Valitsusele esitamiseks ettevalmistamine;

2.1.3. osalemine eelnõu avalikul konsultatsioonil ja/või kooskõlastamisel ministeeriumide ja huvigruppidega, vajadusel hankija juhtkonnas, nende raames esitatud arvamuste, ettepanekute ja märkuste analüüsimine ja põhjendatud juhtudel töösse sisseviimine (selle muutmine),

2.1.4. muudes hankelepingu täitmisega vahetult seonduvates ja hankelepingu kohaseks täitmiseks ning Eesti kosmoseobjektide seaduse lõpule viimiseks vajalikes tegevustes ja töödes, lähtudes hanke alusdokumendis ja selle lisades sätestatud tingimustest ja viidatud dokumentidest.

2.2. Hankelepingu täitmisel tuleb lähtuda riigihanke alusdokumentidest: HD-s sätestatud tingimustest, sh Eesti kosmoseseaduse lähteülesandest (lisa 1.1) ja 2020. a valminud Eesti kosmoseobjektide seaduseelnõu väljatöötamise kavatsusest (VTK) (lisa 1) ja töövõtulepingus kirjeldatud nõuetest, samuti muudest dokumentidest, mille järgimine on

professionaalse teenuseosutaja hinnangul antud hankelepingu eesmärkide täitmiseks vajalik. Valminud seaduseelnõu ja sellega seotud dokumendid peavad vastama muu hulgas Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruses nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ seaduseelnõule sätestatud nõuetele.

2.3. Hankijal on õigus muuta pakkuja esitatud eelnõu, seletuskirja ning teisi töö osasid.

3. Nõuded pakkujale ja pakkuja meeskonnale 3.1. Pakkuja meeskonnas peab olema kolm (3) spetsialisti, kes töötavad iseseisvate liikmetena,

ent koos moodustaksid töörühma (edaspidi töörühm), et p-s 2.1. kirjeldatud tegevused oleksid teostatud tähtaegselt ja koordineeritult ühtse, omavahel kooskõlas oleva tervikuna. Üks töörühma liige täidab mh ka töörühma juhi ülesandeid.

3.2. Pakkuja spetsialistidel peavad olema täidetud vähemalt järgmised nõuded: 3.2.1. akadeemiline juriidiline kõrgharidus (vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud

haridus) – esitada spetsialistide haridust tõendavate dokumentide koopiad; 3.2.2. õigusloome kogemus:

3.2.2.1. kolme spetsialisti kohta peab kokku olema vähemalt kahe seaduse tervikteksti koostamises osalemise kogemus – esitada nõudele vastava(te) spetsialisti(de) kohta nimekiri seaduseelnõudest lisa 3.1. või lisa 3.2. vormil (vorm valida sõltuvalt spetsialistist). Koostamises osalemise all peetakse silmas eelnõu või selle osade väljatöötamist, kirjutamist;

3.2.2.2. ühel spetsialistil peab olema vähemalt kahe rahvusvahelise õigusakti Eesti õigusesse ülevõtmise kogemus – esitada spetsialisti kohta nimekiri õiguslikest analüüsidest lisa 3.1. või lisa 3.2. vormil (vorm valida sõltuvalt spetsialistist).

3.2.2.3. vähemalt kahel spetsialistil on õigusalased teadmised tehnoloogiavaldkonnas (nt kosmosetehnoloogia, digiriigi tehnoloogiad, lennundus, robootika jt) – esitada teave lisa 3.1 või lisa 3.2 vormil summeeritult vähemalt 24 kuu pikkune vastav õigusalase töökogemuse kohta koos nimekirjaga tehtud töödest täidetud lepingute ja teostatud teadustöö loetelu kujul.

3.2.3. eesti keele oskus kõrgtasemel (C1), inglise keele oskus kõrgtasemel (C1) – esitada andmed lisa 3.1. või lisa 3.2. vormil (vorm valida sõltuvalt spetsialistist).

3.3. Töörühma liikme, kes täidab mh töörühma juhi ülesandeid, kohale pakutaval spetsialistil peab olema lisaks punkti 3.2. alapunktis 3.2.2.1. toodule ka vähemalt kolme projekti juhtimise kogemus – esitada nimekiri juhitud projektidest ja nende toimumiste kuupäevadest lisa 3.2 vormil.

3.4. Pakkumuses pakutud spetsialistid peavad täitma HD-s ja selle lisades kirjeldatud ülesandeid isiklikult.

4. Nõuded pakkumusele ja pakkumuse vastavuse kontrollimine

4.1. Pakkumus (esitatavate dokumentide kogum) tuleb enne esitamist pakkuja

allkirjaõiguslikul isikul allkirjastada. Pakkumuse igat dokumenti eraldi allkirjastama ei

pea.

4.2. Pakkumus ja kõik pakkumuse juurde kuuluvad dokumendid peavad olema vormistatud

eesti keeles. Kõik muukeelsed dokumendid peavad olema tõlgitud eesti keelde,

kusjuures tõlge peab vahetult järgnema originaalile.

4.3. Pakkumus peab sisaldama kõiki HD-s nõutud dokumente (vt p 4.6) ning vastama HD-s

esitatud tingimustele ja Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele ega või olla mistahes

viisil eksitav.

4.4. Pakkuja võtab enda kanda pakkumuse ja pakkumuse tagasivõtmise teate hankijale

edastamise kogu riski, kaasa arvatud vääramatu jõu toime võimalus.

4.5. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et on arvestanud oma pakkumuse mahtu ka

need tööd, mis ei ole HD-s kirjeldatud, kuid mis on tuginedes heale tavale ja pakkuja

professionaalsusele vajalikud tööde nõuetekohaseks teostamiseks.

4.6. Pakkumus peab sisaldama:

4.6.1. pakkuja nägemust Eesti kosmoseobjektide seadusest ning arusaama hanke eesmärgist

ja lähteülesandest. Kogu pikkus mitte üle 3 A 4 lk;

4.6.2. ülevaade pakkuja senisest kogemus kosmosevaldkonnaga seotud teemadest.

Kosmosevaldkonnaga seotud teemade kogemuse all mõeldakse senist kokkupuudet

järgneva nelja teemaga: (1) ekspordikontrolliga, (2) raadiosageduslubadega, (3)

intellektuaalomandiga ja (4) kosmosevaldkonna majandusüksuste õigusnõustamisega

näiteks Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) või Euroopa Liidu (EL) kosmose projektide

raames;

4.6.3. spetsialistide haridust tõendavate dokumentide koopiaid (vt p 3.2.1);

4.6.4. iga spetsialisti poolt allkirjastatud vormikohast (lisa 3.1 või lisa 3.2) CV-d (vt p-i 3.2.2

alapunktid, p-d 3.2.3 ja 3.3), mille allkirjastamisega spetsialist kinnitab, et ta saab

osaleda lepingu täitmisel;

4.6.5. pakkumuse maksumust. Pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki Töö läbiviimiseks

(ettevalmistamine, läbiviimine, analüüs, tulemuste üleandmine) vajalikke kulusid,

makse ja maksusid;

4.6.6. pakkuja informatsioon, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjused ärisaladuseks

määramise kohta. Pakkuja ei või ärisaladuseks märkida RHS § 46.1 lõikes 1 nimetatud

asjaolusid;

4.6.7. lepingu täitmise aja- ja tegevuskava;

4.6.8. pakkuja kinnitust, et ta nõustub hanke tingimustega, et ta ei ole esitanud valeandmeid

ja et hankelepingu lähteülesandes olev töö ei seondu otseselt tema poolt

ametiasutuses ametnikuna või töötajana täidetavate töökohustustega, nimetatud töid

ei teostata kellegi teise ülesandel ega saada selle eest tasu üheltki teiselt isikult ega

asutuselt;

4.7. Pakkumus peab olema jõus 60 kalendripäeva pakkumuste esitamise tähtpäevast

arvates.

5. Kõikide pakkumuste tagasilükkamine 5.1. Hankija võib põhjendatud vajaduse korral omal algatusel kõik pakkumused tagasi lükata ja

hankemenetluse kehtetuks tunnistada. Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte ainult:

5.1.1. kui kõikide esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused ületavad hanke eeldatava maksumuse (p 1.8.);

5.1.2. kui hanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on muutunud või tekib vajadus hankelepingu eset muuta ja seetõttu osutub hankelepingu sõlmimine ebaotstarbekaks või võimatuks;

5.1.3. kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia.

6. Pakkumuste hindamine 6.1. Hinnatakse vastavaks tunnistatud pakkumusi. 6.2. Pakkumuse hindamine viiakse läbi väärtuspunktide meetodit kasutades.

Hindamiskriteeriumide eest antavad väärtuspunktid summeeritakse. Maksimaalne punktisumma on 100.

6.3. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse ning hankeleping sõlmitakse kõige suurema väärtuspunktide summa saanud pakkujaga. Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma.

6.4. Iga hindamiskriteeriumite alamkriteeriumitele antud punktid summeeritakse ja seejärel summeeritakse hindamiskriteeriumidele antud punktid. Hankekomisjon annab punkte ühiselt, konsensuse alusel. Konsensuse mittesaavutamisel võetakse vaidlusaluses kriteeriumis komisjoni liikmete hinnete aritmeetiline keskmine.

6.5. Võrdse arvu punkte kogunud pakkumuste puhul osutub eduka pakkumuse esitanud pakkujaks pakkuja, kelle poolt pakutud hind on madalaim. Kui ka siis esineb pakkumustel võrdsel arvul punkte, otsustatakse võitja liisu heitmise teel.

6.6. Pakkumusi hinnatakse parima Pakkuja väljaselgitamiseks järgmiste hindamiskriteeriumite alusel:

6.6.1. Pakkuja nägemus Eesti kosmoseobjektide seadusest ning arusaam hanke eesmärgist ja lähteülesandest, sh kogemus kosmosevaldkonnas, tegevus- ja ajakava: maksimaalne punktide arv 70, komponendi osakaal lõpphindest 70%:

70 punkti – Lepingu täitmise aja- ja tegevuskava on realistlik, selge ning loogiline. Pakkuja omab selget nägemust Eesti kosmoseobjektide seadusest ning arusaama hanke eesmärgist ja lähteülesandest. Pakkumus vastab igati eelnõu koostamise eesmärkidele. Pakkujal on punktis 4.6.2. märgitud kogemus olemas ja tõendatud samas punktis nimetatud kõigi nelja teema osas täidetud lepingute ja /või teadustöödega. 70 punkti saab võrdluses tugevaim pakkumine võrreldes teiste pakkumustega. 50 punkti – Pakkumise aja- ja tegevuskava on realistlik, selge ning loogiline. Pakkuja nägemus Eesti kosmoseobjektide seadusest ning arusaam hanke eesmärgist ja lähteülesandest on arusaadav. Pakkumus vastab põhilistele hanke eesmärkidele. Pakkujal on punktis 4.6.2. märgitud kogemus tõendatud samas punktis nimetatud kolme teema osas täidetud lepingute ja või teadustööga. 25 punkti – Pakkuja nägemus Eesti kosmoseobjektide seadusest ning arusaam hanke eesmärgist ja lähteülesandest on kohati ebaselge. Aja- ja tegevuskava on üldine, kuid arusaadav ja realistlik. Pakkujal on punktis 4.6.2. märgitud kogemus tõendatud samas punktis nimetatud kahe teema osas täidetud lepingu ja või teadustööga. 0 punkti – Pakkuja nägemus Eesti kosmoseobjektide seadusest ning arusaam hanke eesmärgist, lähteülesandest ja esitatud ajakava ei ole piisav 25 punkti saamiseks.

6.6.2. pakkumuse maksumus, kõige odavam pakkumus saab maksimaalsed punktid, maksimaalne punktide arv 30, osakaal lõpphindest 30%.

6.7. Kriteeriumi 6.6.2. osas arvutatakse pakkumuse maksumuse punktid järgmise valemi alusel: punktimäär = kõige odavam pakkumuse maksumus / hinnatava pakkumuse maksumus × 30. Arvutuste tulemused ümardatakse kahe komakoha täpsusega ilma käibemaksuta.

6.8. Pakkumust kus esinevad faktivead ei tunnistata edukaks pakkumuseks.

7. Hankelepingu sõlmimine 7.1. Hankija sõlmib eduka pakkujaga hankelepingu (edaspidi töövõtuleping), mille tingimused

on esitatud lisas 2 7.2. Töövõtulepingut ei sõlmita sellise pakkujaga, kelle töötaja, kes pakkuja pakkumuse

kohaselt pidi hankelepingut isiklikult täitma, töökohustused ametiasutuses ametniku või töötajana seonduvad otseselt hankelepingu lähteülesandes oleva tööga või kes teostab nimetatud töid kellegi teise ülesandel ja saab selle eest tasu teiselt isikult või asutuselt. Nimetatud tingimus kehtib kogu hankelepingu kehtivuse perioodil ja hankijal on õigus kogu hankelepingu kehtivuse perioodi jooksul sellisel juhtumil leping üles öelda.

7.3. Pakkuja kohustub talle edastatud töövõtulepingu allkirjastama ning tagastama allkirjastatud töövõtulepingu hiljemalt 3 (kolme) tööpäeva jooksul lepingu edastamisest arvates.

7.4. Juhul, kui edukas pakkuja loobub lepingu sõlmimisest, on hankijal õigus sõlmida leping esialgsel hindamisel leitud järjestuselt teise pakkumuse esitajaga juhul, kui edukaks tunnistatud pakkumuse äralangemine ei saa mõjutada ülejäänud pakkumuste omavahelist järjestust. Hankijal on õigus eelnevas lauses nimetatud edukalt pakkujalt, kes loobus lepingu sõlmimisest, nõuda kahju hüvitamist esialgu edukaks tunnistatud pakkumuse ja järgmise edukaks tunnistatud pakkumuse maksumuse vahe ulatuses ning kõigi võimalike lisakulude ulatuses, mis hankijal tuleb kanda seoses hankelepingu sõlmimisega selle pakkumuse alusel, mis tunnistati edukaks pärast pakkumuste uuesti hindamist, samuti kulutuste ulatuses, mis tulenesid uuest pakkumuste hindamisest.

8. Lisad 8.1. Lisa 1 Eesti kosmoseobjektide seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus 8.2. Lisa 1.1 - Eesti kosmoseobjektide seaduseelnõu, selle seletuskiri, rakendusaktid ja mõjude

analüüsi lähteülesanne 8.3. Lisa 2 Töövõtulepingu eritingimused 8.4. Lisa 3.1Töörühma liikme CV vorm 8.5. Lisa 3.2 Töörühma liikme CV projektijuht

HD Lisa 1.1 - Eesti kosmoseobjektide seaduseelnõu, selle seletuskiri, rakendusaktid ja mõjude

analüüsi lähteülesanne

Lähteülesande aluseks on 2020. aasta suvel Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt

koostatud Eesti kosmoseobjektide seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus (VTK) (lisas 1). VTK-le

laekunud tagasiside oli seaduseelnõu väljatöötamist toetav. Käesolev lähteülesanne on laiem võrreldes

VTK-ga. Muudatused tulenevad VTK tagasisidest ja täienenud teadmistest kosmoseobjektide

seaduseelnõu osas.

Lisaks üldisele valdkonna reguleerimisele, oleks Eesti kosmoseobjektide seadus osa innovatsiooni

toetavast poliitikakujundusest, mille raames saaks Eesti muuhulgas oma e-riigi kogemuse ja loodava

kosmoseseadusega aidata kaasa globaalse kosmoseliikluse korraldamise väljakutse lahendamisele.

Kosmoseobjektide seadus annaks kosmoseobjektide arendajatele ja käitlejatele vajaliku selguse ning

kindlustunde valdkonda investeerida.

Lähteülesande eesmärgiks on töötada välja Eesti kosmoseobjektide seaduseelnõu, selle seletuskiri

ja rakendusaktid.

Eesti kosmoseobjektide seaduse eesmärk on luua Eestis soodne pinnas kõrgtehnoloogia ettevõtete

kasvamiseks, samaaegselt maandades kosmoses tegutsemisest tulenevaid riske riigi ja ettevõtjate

jaoks ning täita ÜRO avakosmose lepingust tulenevat kohustust reguleerida eraisikute tegevust

kosmoses.

Eesti kosmoseobjektide seaduse eesmärgiks on muu hulgas:

1. defineerida kosmoseobjektidega seotud terminid; 2. tagada ÜRO avakosmose lepingu rakendamine1 ja Eesti õiguse ja rahvusvahelise õiguse

kooskõla; 3. reguleerida vastavalt ÜRO registreerimise konventsioonile ja rahvusvahelistele standarditele

(kirjeldatud VTK-s) Eesti kosmoseobjektide sobilikuks tunnistamise ja registreerimise protsess, et muuta kosmosevaldkonnas tegutsemise tingimused läbipaistvamaks, maandada kahjude tekkimise riski ja vähendada kosmoseprügi teket;

4. luua Eesti kosmoseobjektide register ja määrata pädev asutus; 5. tulenevalt ÜRO vastutuse konventsioonist reguleerida kosmoseobjekti ebaõnnestunud

lennutamisest tingitud vastutuse jaotamine riigi, satelliidi omanike ja operaatorite vahel.

Lähteülesande raamistik

Kosmoseobjektide seaduseelnõu, selle seletuskirja ja rakendusaktide koostamisel tuleb eelkõige

lähtuda järgnevast:

 ÜRO Riikide tegevuspõhimõtteid kosmose, sealhulgas Kuu ja teiste taevakehade uurimisel ja

kasutamisel käsitlev leping (avakosmose leping);

 ÜRO poolt loodud kosmosevaldkonda reguleerivatest lepingutest (näiteks: Rahvusvahelise

vastutuse konventsioon kosmoseobjektide poolt põhjustatud kahju jaoks (vastutuse

1Riikide tegevuspõhimõtteid kosmose, sealhulgas Kuu ja teiste taevakehade uurimisel ja kasutamisel käsitleva lepinguga“ ühinemine (1.04.2010). Riigi Teataja I. Kasutatud 11.08.2020 https://www.riigiteataja.ee/akt/13299028

konventsioon) ja Kosmosesse saadetud objektide registreerimise konventsioon

(registreerimise konventsioon));

 ÜRO avakosmose pikaajalise jätkusuutlikkuse suunistest (UN COPUOS Guidelines on the Long-

term Sustainability of Outer Space Activities);

 Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit (ITU) Radio Regulations;

 Teistest mittesiduvatest kosmosevaldkonda ja kosmoseobjektide ehitamist või käitlemist

reguleerivatest standarditest ja kokkulepetest (näiteks: Rahvusvaheline

Standardiorganisatsioon (ISO) ja Kosmoseagentuuride vaheline kosmoseprügi

koordineerimisekomitee (IADC));

Töö peab vastama Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määrusele nr 180 „Hea õigusloome ja

normitehnika eeskiri“ (HÕNTE). Lisaks loetletud raamistikele tuleb täiendavalt arvestada ka teiste

asjakohaste regulatsioonidega.

Eesti jaoks on tänase seisuga ÜRO lepetest kohustuslik avakosmose leping, millega Eesti liitus 1.

aprillil 2010. Eesti kosmoseobjektide seaduse eduka loomise tulemusel plaanime liituda ka ÜRO

registreerimise konventsiooni ja vastutuse konventsiooniga.

Lähteülesanne

Kosmoseobjektide seaduseelnõu sisaldab järgmisi elemente

1. Eesti tänased ja tulevased rahvusvahelised kohustused

1.1. Võtab üle täna kohustusliku ÜRO avakosmose lepingu ja liitumist ootavate registreerimise -

ja vastutuse konventsioonide sisu, ning teiste asjakohaste rahvusvaheliste standardite ja

kokklepete sisu

1.2. Toob esile kosmose kestliku arengu aspektid

2. Kosmoseobjektide sobilikuks tunnistamise ja registreerimise protsess

2.1. Pädevad asutused ja nende ülesanded

2.2. Definitsioonid asjakohastele mõistetele, sh kosmoseobjekti ja stardiriigi (launching state)

mõistetele.

2.3. Kosmoseobjektide register, kosmoseobjektide registreerimise protsessi kirjeldus, missiooni

algatamine ja andmete vahetamine.

2.4. kosmoseobjektide kindlustuse küsimuse lahendamine

2.5. käitlemine ja andmete vahetamine

2.6. Käimasoleva kosmoseobjekti missiooni muutmine

2.7. Kosmoseobjekti missiooni lõpetamine

3. Riigi, satelliidi omanike ja operaatorite kohustused ja vastutus

3.1. Kohustuste olemus

3.2. Kahjutekitaja vastutus riigi ees ning riigi kahjuhüvitamise sissenõudeõigus. Kuidas saaks riik

kahju hüvitamist sisse nõuda?

3.3. Järelevalve ja kontroll kosmoseobjekti omaniku ja –käitleja üle

3.4. Leitud kosmoseobjektid

4. Täpsustavad analüüsid

4.1. Analüüsida kahe referentsriigi vastavat õigusvaldkonda ja kajastada tehtud analüüsi

seletuskirjas. Referentsriigid pakub välja pakkuja ning kooskõlastab tellijaga.

4.2. Analüüsida mis peab olema Eesti kosmoseobjektide seaduses reguleeritud seadusega ja mis

rakendusaktidega.

Lähteülesande väljund

 Eesti kosmoseobjektide seaduse eelnõu

 Eesti kosmoseobjektide seaduse eelnõu seletuskiri

 Eesti kosmoseobjektide seaduse eelnõu võimalikud rakendusaktid

TÖÖVÕTULEPING nr

ERITINGIMUSTE PROJEKT

Tallinn

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-

Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

hankekorra alusel kantsler Ahti Kuningas (edaspidi tellija),

ja

…, registrikood …, asukoht …, mida esindab /juhatuse liige … (edaspidi töövõtja),

keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool,

sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:

1. Üldsätted

1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu

sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi

1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja

üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib

prioriteetsem dokument.

2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg

2.1. Lepingu esemeks on Eesti kosmoseobjektide seaduse eelnõu, selle seletuskirja,

rakendusaktide ja mõjude analüüsi koostamine (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub

tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Töö jaotub kolme

etappi: I etapp seaduseelnõu ja seletuskirja koostamine, II etapp esimese

kooskõlastamisringi järgne töö, III etapp teise kooskõlastamisringi järgne töö ja

Vabariigi Valitsusele esitamiseks ettevalmistamine. Töö sisu, raamistik ja küsimused

on toodud hankedokumendi lisas 1.

2.2. Leping sõlmitakse tellija läbiviidud alla riigihanke piirmäära jäävale eriteenuse

hankele „Eesti kosmoseobjektide seaduseelnõu, selle seletuskiri ja rakendusaktid“

(CPV kood: 79111000-5 (Õigusabiteenused)) − tulemusena ning vastavalt

hankedokumentidele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele.

2.3. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö vastavalt etappidele ja annab selle

kirjalikud tulemused elektrooniliselt tellijale üle hiljemalt:

2.3.1. I etapp seaduseelnõu ja seletuskirja koostamine, hiljemalt 31.10.2023

2.3.2. II etapp esimese kooskõlastamisringi järgne töö, vastavalt pakkumisele

2.3.3. III etapp teise kooskõlastamisringi järgne töö ja Vabariigi Valitsusele

esitamiseks ettevalmistamine. Hiljemalt 01.05.2024.

3. Töö üleandmine ja vastuvõtmine

3.1. nimetatudtähtaegadeks esitab töövõtja tellijale teostatud töö elektrooniliselt koos

digitaalselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt).

3.2. Tellija vaatab töö üle ja tagastab digitaalselt allkirjastatud akti töövõtjale 14 päeva

jooksul arvates töö üleandmisest.

3.3. Töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral osutab tellija konkreetsele puudusele

töös ja määrab mõistliku tähtaja selle kõrvaldamiseks või uue, lepingu tingimustele

vastava töö esitamiseks.

4. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord

Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu punktis 2.3

nimetatud etappide kaupa kolmes osas pärast vastava etapi töö vastuvõtmist:

4.1 esimene väljamakse moodustab kogumaksumusest 30 %, summas … eurot,

summale lisandub käibemaks;

4.2 teine väljamakse moodustab kogumaksumusest 30 %, summas … eurot, summale

lisandub käibemaks;

4.3 kolmas väljamakse moodustab kogumaksumusest 40 %, summas … eurot, summale

lisandub käibemaks.

5. Poolte volitatud esindajad

5.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö

vastuvõtmisel on Paul Liias, telefon +372 625 6341, e-post [email protected].

5.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on

/ja kui töövõtja poolt lepingule allakirjutaja vajalikuks peab, siis võib anda volitatud

esindajale õiguse ka töö üleandmiseks/… , telefon … , e-post … .

6. Lepingu lisad

6.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud:

5.1.1. Lisa 1. Riigihanke alusdokumendid;

5.1.2. Lisa 2. Töövõtja pakkumus /Jälgida, et juhul kui pakkumus on kaetud ärisaladusega,

tuleb pakkumus dokumendihaldussüsteemis tõsta taustainfo failide või seoste alla/;

Jne.

7. Muud sätted

7.1. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud elektroonselt Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil:

https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated

7.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik. /“Juhul, kui leping sisaldab ärisaladusega

kaetud osasid või lisasid (nt pakkumus), siis peaks lisama järgmise lauseosa: „välja

arvatud osades, mis on märgitud AvTS-st tulenevatel alustel asutusesiseseks

kasutamiseks.“/

7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt.

Tellija Töövõtja

/allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/

Hankedokumendi lisa 3.1.

/allkirjastatud digitaalselt/

Töörühma liikme CV

Nimi: _______________

I Omandatud haridus(ed)

Haridus

Esitada vähemalt järgmine info:

 õppeasutuse ja õppekava nimi;

 sisseastumise aasta ja lõpetamise aasta;

 omandatud kraad;

 lõputöö teema.

(pakkuja poolt täidetav lahter)

II Seaduse tervikteksti koostamises osalemise kogemus ja/või kahe rahvusvahelise õiguse Eesti

õigusesse ülevõtmise analüüsi kogemus

Esitada vähemalt järgmine info:

 Seaduse tervikteksti koostamise ja/või rahvusvahelise õiguse Eesti õigusesse ülevõtmise

analüüsi kogemuste nimekiri ja kirjeldus.

 tegevuse alguse ja lõppemise aeg kuu ning aasta täpsusega.

(pakkuja poolt täidetav lahter)

III Õigusalased teadmised tehnoloogiavaldkonnas (nt kosmosetehnoloogia, digiriigi

tehnoloogiad, lennundus, robootika jt)

Esitada vähemalt järgmine info:

 vastava hariduse või töökogemuse nimekiri, kirjeldus ja ajaline kestus;

(pakkuja poolt täidetav lahter)

Keeleoskus

Tuua välja keelteoskuse tase

Eesti keel: Pakkuja peab tegema ühe järgnevatest valikutest: A1, A2, B1, B2, C1, C2.

Inglise keel: Pakkuja peab tegema ühe järgnevatest valikutest: A1, A2, B1, B2, C1, C2.

Hankedokumendi lisa 3.2.

Töörühma juhi CV

Nimi: _______________

I Omandatud haridus(ed)

Haridus

Esitada vähemalt järgmine info:

 õppeasutuse ja õppekava nimi;

 sisseastumise aasta ja lõpetamise aasta;

 omandatud kraad;

 lõputöö teema.

(pakkuja poolt täidetav lahter)

II Seaduse tervikteksti koostamises osalemise kogemus ja/või kahe rahvusvahelise õiguse Eesti

õigusesse ülevõtmise analüüsi kogemus

Esitada vähemalt järgmine info:

 Seaduse tervikteksti koostamise ja/või rahvusvahelise õiguse Eesti õigusesse ülevõtmise

analüüside kogemuste nimekiri ja kirjeldus.

 tegevuse alguse ja lõppemise aeg kuu ning aasta täpsusega.

(pakkuja poolt täidetav lahter)

III Õigusalased teadmised tehnoloogiavaldkonnas (nt kosmosetehnoloogia, digiriigi

tehnoloogiad, lennundus, robootika jt)

Esitada vähemalt järgmine info:

 vastava hariduse või töökogemuse nimekiri, kirjeldus ja ajaline kestus;

(pakkuja poolt täidetav lahter)

IV Projektijuhtimiskogemus

Projektijuhtimiskogemuse kirjeldus

Nimetada ära 3 juhitud projekti nimetused, projektide tulemused ja projektide ajaline kestus.

(pakkuja poolt täidetav lahter)

Keeleoskus

Tuua välja eesti keele ja inglise keele oskuse tase

Eesti keel: Pakkuja peab tegema ühe järgnevatest valikutest: A1, A2, B1, B2, C1, C2.

Inglise keel: Pakkuja peab tegema ühe järgnevatest valikutest: A1, A2, B1, B2, C1, C2.

/allkirjastatud digitaalselt/

KÄSKKIRI

17.03.2023 nr 18

Hanke „Eesti kosmoseobjektide seaduseelnõu

väljatöötamine” korraldamine, komisjoni ja

vastutava isiku nimetamine

Riigihangete seaduse § 14 lõike 2 punkti 1 alusel ja kooskõlas ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 09.10.2017. a käskkirjaga (registreeritud

dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017. a) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra“ § 11 lõikega 4:

1. Tellida eriteenusena õigusabiteenus „Eesti kosmoseobjektide seaduseelnõu

väljatöötamine” (objekti kood 79111000-5, objekti nimetus „Õigusabiteenused“), mille

eeldatav maksumus jääb alla 60 000 euro käibemaksuta.

2. Moodustan käskkirja punktis 1 nimetatud õigusabiteenuse tellimise korraldamiseks

komisjoni järgmises koosseisus:

Komisjoni esimees

Paul Liias – kosmosevaldkonna juht;

Komisjoni liikmed:

Martti Kalvik – strateegilise planeerimise juht;

Ave Henberg – õigusnõunik;

Elise Olt – Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kosmosebüroo projektijuht, tema

nõusolekul.

3. Komisjoni ülesanneteks on punktis 1 nimetatud õigusabiteenuse tellimine, pakkumuste

hanketingimustele vastavuse kontrollimine ja eduka pakkumuse väljaselgitamine.

4. Määran käskkirja punktis 1 nimetatud õigusabiteenuse tellimise eest vastutavaks isikuks

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kosmosevaldkonna juhi Paul Liiase.

5. Kinnitan käskkirja punktis 1 nimetatud õigusabiteenuse hanke alusdokumendi ja selle lisad

(lisatud).

Valitud eriteenuse ja käskkirjaga kinnitatud hanketingimuste peale võib esitada vaidlustuse

Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete

seaduses sätestatud korras ja tähtajal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

2

Lisad

Lisa: Eesti kosmoseobjektide seaduseelnõu väljatöötamine hanke alusdokument (HD)

HD Lisa 1. Eesti kosmoseobjektide seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus

HD Lisa 1.1 - Eesti kosmoseobjektide seaduseelnõu, selle seletuskiri, rakendusaktid ja

mõjude analüüsi lähteülesanne

HD Lisa 2 - Töörühma eritingimused

HD Lisa 3.1 Töörühma liikme CV vorm

HD Lisa 3.2 Töörühma liikme CV projektijuht

Pakkumus Eesti kosmoseobjektide seaduseelnõu, selle seletuskiri ja rakendusaktid

1. Sissejuhatus

NJORD Advokaadibüroo OÜ (edaspidi “NJORD”) esitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile pakkumise Eesti kosmoseobjektide seaduseelnõu, selle seletuskirja ja rakendusaktide koostamiseks. NJORD on töö teostamiseks moodustanud neljaliikmelise meeskonna.

2. Pakkuja andmed

NJORD Advokaadibüroo OÜ Aadress: Telliskivi tn 60/2, Põhja-Tallinna linnaosa, Harju maakond, 10412 Tallinn Registrikood: 11176771

3. Meeskond

Spetsialistid

Tanel Kerikmäe – Tanel Kerikmäe on Euroopa Liidu õiguspoliitika ja tehnoloogiaõiguse professor ja Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna õiguse instituudi direktor. Ta on omandanud akadeemilised kraadid nii õigusteaduses kui ka riigiteadustes ja oma teadus- ja eksperditöös on ta keskendunud ELi õiguse, rahvusvahelise õiguse, digitaalse turu ning tehnoloogia õigusliku riskianalüüsi teemadele. Tanel on mitme ülikooli audoktor ja oluliste erialaliitude liige ja Ukraina õigusteaduste akadeemia valitud välisliige. Ta on õpetanud Nagoyas, TokyoTechis, Luzernis, Essexis ja Riias ning tema juhendamisel on lõpetanud 10 doktoranti. Ta on avaldanud oma uurimusi Ashgate’i, Springeri, Kluweri, Oxfordi ja Cambridge’i kirjastuste kaudu, ta on hetkel enim tsiteeritud Eesti õigusteadlane. Tanel on nõustanud nii Eesti kui ka teiste riikide valitsusasutusi, olnud aktiivne eksperdi ja konsultandina erinevates rahvusvahelistes organisatsioonides nagu UNESCO, WHO, ICF, aga ka erasektori juures. Ta on olnud kutsutud esineja erinevatel kõrgetasemelistel foorumitel, sealhulgas Brüsselis, Tokyos, Viinis, Budapestis ja Aucklandis. Tanelil on kogemusi majanduskeskkonna riskianalüüside teostamisel erinevate riikide jaoks.

Detailne info Taneli poolt teostatud teadus- ja muude projektide kohta on kättesaadav ETISes: https://www.etis.ee/CV/Tanel_Kerikm%C3%A4e/es

Tea Kookmaa – Tea on advokaat, kelle peamisteks töövaldkondadeks on IT-õigus ja andmekaitse ning lepinguõiguse ja kaubandusõigusega seotud küsimused. Teal on laialdased kogemused andmekaitseõiguses, sealhulgas on ta aidanud nii era- kui ka avaliku sektori kliente isikuandmete kaitse üldmäärusega (GDPR) kooskõla saavutamises. Ta on ka hinnatud lektor, kes annab tihti loenguid ja seminare erinevatel andmekaitsega seonduvatel õigusteemadel, samuti on tema arvamusi andmekaitselistel teemadel avaldatud paljudel kordadel ka ajakirjanduses. IT-õiguse

2/6

advokaadina on ta nõustanud kliente seoses erinevate uudsete tehnoloogiate ja digitaalsete teenustega. Olles täiendavalt spetsialiseerunud kaubandusõigusele, on Teal kogemusi erinevate lepingute koostamise ja läbirääkimisega eri sektorite ettevõtete jaoks, samuti aitab ta kliente tarbijakaitsega seotud küsimustes. Lisaks on Teal laialdasi kogemusi erinevate reguleeritud sektoritega seotud õigusküsimuste lahendamises, sealhulgas hasartmängu- ja ravimiõigusega. Tea on külalislektor Tallinna Tehnikaülikoolis, kus ta annab loenguid kursuse „Eksperdi tasandil andmekaitsespetsialist (DPO)“ raames.

Liisi Jürgen – Liisi Jürgen juhib NJORD Advokaadibüroo IT-õiguse valdkonda. Tema peamised tegevusvaldkonnad on e-kaubandus ja IT lepingud. Liisi Jürgen on spetsialiseerunud juriidilistes küsimustes, mis puudutavad andmekaitset, e-kaubandust, elektroonilist allkirjastamist (k.a autentimise ja e-ID õiguslikke küsimusi), tarbijakaitset ja tootearendust. Liisi nõustab kliente ka äriõiguses ning health tech’i valdkonnas. Liisi sai 2015. aastal oma teise juura magistrikraadi Saksamaa Münsteri Ülikoolist. Samuti on ta juuras omandanud bakalaureuse- ja magistrikraadi Tartu Ülikoolist. Liisi tegutseb ka külalislektorina Tallinna Tehnikaülikoolis ning Tartu Ülikoolis. Liisi lõputöö on kirjutatud teemal Elektrooniliste allkirjade piiriülene kasutamine vastavalt EL seadustele. Liisi osales aastatel 2015-2016 e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse väljatöötamisel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juures loodud töörühmas.

Liisi Jürgen on vandeadvokaadina nõustanud mitmeid suurinvestoreid, aidates neil kaardistada ja maandada investeerimisega seotud õiguslikke riske. Lisaks on Liisi oma karjääri jooksul nõustanud mitmeid ettevõtteid ühinemiste- ja ülevõtmiste tehingutes, aidates neil leida ja maandada tehingutega seotud õiguslikke ja ärilisi riske.

Liisi Jürgen täidab meeskonnas projektijuhi rolli.

Välisekspert

Rolf Olofsson – Rolf Olofsson on kosmoseõiguse ekspert, kes töötab ettevõttes Space Law Advisors. Oma töös on Rolf keskendunud IKT ettevõtmistele, ettevõtete esindamisele ja rahvusvahelisele arbitraažile. Rolfil on rohkem kui 30 aastat kogemust kosmoseõiguse, satelliitide ja telekommunikatsiooni süsteemidega ning ta on nõustanud valitsusasutusi ja ettevõtteid kosmosega seotud ettevõtmistes, sealhulgas lepinguläbirääkimistes, satelliitide omandamises, teadus- ja arendustegevuses ning kindlustuslepingute sõlmimises.

Samuti on Rolf nõustanud SSC-d (Rootsi kosmosekorporatsioon) ning ta kuulus meeskonda, mis vastutas esimese Rootsi satelliidi, teadussatelliidi nimega Viking, hankimise eest. Lisaks sellele on ta nõustanud Jaapani kosmoseuuringute agentuuri (JAXA) satelliitide reguleeriva raamistiku osas ning nõustanud SES SIRIUSt saadaolevate õiguskaitsevahendite ja võimaliku kaebuse kohta, mis tuleneb Rootsi riigi väidetavast ELi õiguse rikkumisest seoses maapealse digitaalvõrgu kasutuselevõtuga ja väidetava riigipoolse toetusega sellisele võrgule Rootsis.

Teiste projektidega, kus Rolf osalenud on, saab lähemalt tutvuda sellel veebileheküljel https://www.spacelawadvisors.com/.

4. Maksumus

Töö kogumaksumus on EUR 49 500 + KM. Kogusumma käibemaks on EUR 9900. Summa koos käibemaksuga on EUR 59 400.

3/6

Eeltoodud maksumus hõlmab kogu töö teostamist, sh töörühma liikmete tasusid, koosolekute ja ümarlaudade korraldamist jm töö teostamiseks vajalikke tegevusi.

5. Pakkuja nägemus Eesti kosmoseobjektide seadusest ning arusaam hanke eesmärgist ja lähteülesandest

Üldine idee

Eesti kosmoseobjektide seaduse loomisel tuleb arvestada Eesti riigi huve, sealhulgas teatud vastuolulisi eesmärke, milleks on ühelt poolt vajadus luua ohutuse tagamiseks üksikasjalik regulatsioon ning teiselt poolt ettevõtlusvabaduse võimaldamine, et tehnoloogilise konkurentsiga sammu pidada. Rahvusvahelises võrdluses on näiteid väga erinevatest lähenemistest. Meeskond on praeguseks juba uurinud, kas ning kuidas on kosmoseobjekte reguleeritud teiste riikides, nii Euroopas kui ka mujal maailmas, sealhulgas Saksamaal, Austrias, Suurbritannias, Taanis ja Austraalias.

Näiteks Austraalias on 1998. aasta kosmosetegevuste seaduse alusel loodud üle saja eeskirja, mis on üksikute tegevuste lõikes väga erinevad. Paljudes Euroopa riikides, näiteks Austrias või Taanis, on seevastu vähem kui 22 määrust ja need annavad ainult õigusliku raamistiku. Teised riigid, nagu Saksamaa, on aga võtnud teistsuguse lähenemise ja hoiduvad praegu seadusandlikust tegevusest, et vältida konkurentsivõime ohustamist. Arvestades, et Eestis on turuosalisi suhteliselt vähe ja turg on väga konkurentsitihe, tuleb konkurentsivõime ohustamise riski kindlasti arvestada. Olles uurinud kosmoseõiguse regulatsioone teistes riikides, leiab meeskond, et mõistlik oleks läheneda õigusakti koostamisele narratiiviga, et õigusakt peaks reguleerima vajalikku, kuid vältima ülereguleerimist, mis pidurdaks nii innovatsiooni kui ka konkurentsivõimet.

Vajalikud eeluuringud ja analüüsid

Eesti kosmoseseadus saab olema kaasaegne seadus. Teiste Euroopa riikide kehtivate seaduste eeskujul sobitub see sujuvalt Euroopa õigusraamistikku. Eesti õiguse erilise läheduse tõttu Saksa-Austria õigusega viidatakse konkreetselt Austria kosmoseseaduse seadusele. Seaduse eesmärk on luua selge õiguslik raamistik asjaosalisi liigselt koormamata. See säilitab kosmosetööstuse erilise dünaamika ja hoiab Eesti tööstuse konkurentsivõimelisena. Analüüsimisel lähtub meeskond sellest, et kosmosevaldkonna tööstuspoliitika kolm peamist suunda on küberturvalisus, tehisintellekt ja innovatsioon. Õigusakti kavandamisel tuleb leida tasakaal reguleerimise vajaduse ning innovatsiooni jaoks piisava tegutsemisruumi jätmise vahel. Kavandatav õigusakt saab olema Eesti siseriiklik õigusakt. Arvestades, et kosmoseõigusel on teatav kokkupuude mitmete erinevate õigusharudega, tuleb töö teostajatel silmas pidada, et loodav õigusakt peab olema vastavuses Eesti põhiseaduse ja Euroopa Liidu õigusaktidega. Analüüsitakse seda, milliste teiste õigusharudega sellel aktil puutumus on. Õigusakti kavandamise käigus peab kaardistama riigiasutused, kes oleksid seotud järelevalve, asjakohaste haldusmenetluste läbiviimise ja teiste ülesannete täitmisega. Meeskond kontrollib seda, kas kõnealuse õigusakti vastuvõtmise jaoks on vaja mõnda teist õigusakti muuta ning kas loodav õigusakt peab sisaldama viiteid teistele õigusaktidele.

4/6

Analüüsitakse ka seda, kas kosmoseobjektide seadus vajab rakendusakte ning kas on vajalik kehtestada üleminekuperiood.

Kavandatava õigusakti sisu

Kavandatava seaduse esimene jagu võiks sisaldada üldsätteid, sealhulgas defineerida õigusaktis kasutatavad peamised mõisted. Terminite defineerimise jaoks uuritakse teiste Euroopa Liidu liikmesriikide õigusaktides antud definitsioone. Õigusakti sisu loomisel arvestatakse hea õigusloome tava põhimõtteid. Meeskond tagab, et seaduseelnõu ja sellega seotud dokumendid vastavad Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruses nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ seaduseelnõule sätestatud nõuetele.

Nagu ülal selgitatud, on tegemist õigusaktiga, millel on seoseid erinevate valdkondadega. Nendeks on näiteks konkurents, piiriülene koostöö ja julgeolek. Analüüsimise käigus kaardistab meeskond selle, millised riigiasutused ja kompetentsid teemaga seotud oleksid ning milline oleks nende vastutus. Töögrupp plaanib asjakohaste riigiasutustega kohtuda, et nendelt sisendit koguda.

Meeskonna esialgne nägemus on, et õigusaktis peaks sätestama ka litsentsinõuded kosmosetegevuste jaoks. Selles jaotises kirjeldatakse ka litsentsi saamise tingimusi ja antakse üksikasjad litsentside tühistamise või muutmise kohta. Need võivad sisaldada ka nõuet rakendada meetmeid, et vältida kosmosejäätmete teket, sealhulgas kosmoselaevade ja muude kosmoseobjektide ohutu kõrvaldamine. Lisaks kehtestaks kavandatav seadus nõuded teabe edastamiseks vastavatele järelevalveasutustele. See hõlmaks tehniliste andmete ja muu seaduse täitmise tagamiseks vajaliku teabe esitamist.

Kavandatava õigusakti kolmas osa võiks kehtestada vastutuse kosmosetegevuse eest ja sätestada Eesti valitsusele regressiõiguse seaduse või rahvusvahelise õiguse rikkumisest tulenevate kahjunõuete korral. Kosmosetegevuste registri loomiseks võiks lisada valikulisi sätteid.

Kokkuvõte

Eestile kavandatava kosmoseseaduse eesmärk on luua terviklik raamistik kosmosetegevuse reguleerimiseks riigis. Selgete juhiste ja nõuete kehtestamisega edendab seadus ohutust, turvalisust ja jätkusuutlikkust avakosmose uurimisel ja kasutamisel.

6. Aja- ja tegevuskava

Meeskonna poolt teostatav töö jaotub kolme etappi:

I etapp: seaduseelnõu ja seletuskirja koostamine;

II etapp: esimese kooskõlastamisringi järgne töö;

5/6

III etapp: teise kooskõlastamisringi järgne töö ja Vabariigi Valitsusele esitamiseks ettevalmista- mine.

Tegevus Ajaperiood või tähtaeg

Hankelepingu sõlmimine Aprilli I pool, 2023

Projekti avakoosolek meeskonna ja tellija vahel Aprilli I pool, 2023

Uurimustöö ja analüüsi teostamine, et kaardis- tada relevantsed Eesti-sisesed ning Euroopa Liidu õigusaktid. Asjakohaste muude valdkon- dade õigusaktide kaardistamine.

Aprill-juuni 2023

Vahekokkuvõte. Tulemuste esitlemine tellijale. Arutelud tellijaga

Juuni-juuli 2023

Analüüs seaduseelnõu sisendi koostamise jaoks Juuli- September 2023

Ümarlaud tellija ning asjakohaste järelevalve- ja teiste riigiasutustega. Esialgsete tulemuste esi- tamine. Analüüsi käigus tõusetunud küsimuste arutelu.

Septembri II pool, 2023

Analüüsi jätk September-Oktoober 2023

Seaduseelnõu ja rakendusaktide tekstide koos- tamine

Oktoober-November 2023

Seaduseelnõu ja rakendusaktide tekstide üle- vaatus koos tellijaga. Täienduste tegemine

November-detsember 2023

Vahekokkuvõte. Ümarlaud asjakohaste riigiasu- tuste ning muude huvigruppidega. Meeskonna töö tulemuste esitlemine. Lahtiste küsimuste analüüs

Detsember-jaanuari II pool 2024

6/6

Seaduseelnõu ja rakendusaktide tekstide vii- mistlemine

Jaanuari II pool- märts 2024

Puhveraeg ootamatute küsimuste ja täiendava analüüsi jaoks (vajadusel)

Märts – aprill 2024

Hankelepingu täitmise tähtaeg 01.05.2024

7. Pakkuja kinnitused

Pakkuja kinnitab, et ta nõustub hanke tingimustega, et ta ei ole esitanud valeandmeid ja et han- kelepingu lähteülesandes olev töö ei seondu otseselt tema poolt ametiasutuses ametnikuna või töötajana täidetavate töökohustustega, nimetatud töid ei teostata kellegi teise ülesandel ega saada selle eest tasu üheltki teiselt isikult ega asutuselt. Pakkumus on jõus 60 kalendripäeva pakkumuste esitamise tähtpäevast arvates. Küsimuste korral võtke palun ühendust Tea Kookmaaga e-posti aadressil [email protected].

Lugupidamisega Advokaadibüroo NJORD