Dokumendiregister | Siseministeerium |
Viit | 1-7/86-1 |
Registreeritud | 17.04.2024 |
Sünkroonitud | 18.04.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 1 Ministeeriumi töö korraldamine. Juhtimine. Planeerimine. Aruandlus |
Sari | 1-7 Siseministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud siseriiklikute õigusaktide eelnõud |
Toimik | 1-7/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Justiitsministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Justiitsministeerium |
Vastutaja | Tairi Pallas (kantsleri juhtimisala, varade asekantsleri valdkond, välisvahendite osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
EELNÕU
MINISTRI KÄSKKIRI
Justiitsministri käskkirja muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4, Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 3 ja § 52 lõike 1 ning Vabariigi Valitsuse 23.12.1996 määrusega nr 319 „Justiitsministeeriumi põhimääruse kinnitamine“ kinnitatud „Justiitsministeeriumi põhimäärus“ punkti 19 alusel: 1. Muudan ministri 16. augusti 2023. a käskkirja nr 58 „Toetuse andmise ja kasutamise tingimuste
ja korra kehtestamine kinnipeetavate keeleõppeks ja lõimumistegevusteks“ (edaspidi nimetatud „käskkiri“) järgmiselt:
1.1. Käskkirja lisa punkti 3.1.2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3.1.2 Tegevuse kirjeldus Riigikeele õpe viiakse läbi Viru, Tartu ja Tallinna vanglates A1 kuni C1 tasemel panustades eelkõige osaoskuste kursuste, erinevate teiste paindlike õppevormide ning aktiivset keeleoskust arendavate ja iseseisvat õpet soodustavate tegevuste läbiviimisesse. Toetatava tegevusega võimaldatakse erineva emakeelega kinnipeetavatele eesti keele õpet, mis toetaks kõiki vajalikke osaoskuseid (kuulamine, lugemine, rääkimine ja kirjutamine) ja mida võidakse õpetada ka eraldi kursustena. Õpperühma suurus peab toetama õppimise efektiivsust, et keeleõpetajatel oleks võimalik õppetööd läbi viia personaalsemalt. Rühmade planeerimisel arvestatakse, et kinnipeetav saaks võimalikult kiiresti jätkata järgmise taseme kursusel, tehes kursuse lõpus riikliku keeleeksami, mis on eelduseks järgmisele kursusele saamisel. Osaoskuste kursuste ja teiste paindlike õppevormide kasutamine toetab tasemekursuste õpet ning riiklike tasemeeksamite sooritamist. Juhul, kui kursus jääb vanglast vabanemise tõttu pooleli või eksam sooritamata, on võimalik iseseisvalt isiku enda kulul või tasuta õpinguid jätkata väljaspool vanglat keeleõpet pakkuvas koolitusasutuses, kui vanglast vabanenu seda peaks soovima. Tegevus hõlmab ka keeleõppe arendamiseks vajalike uuringute, disainmõtlemise-põhiste (sh teenusdisain, infodisain, õigusdisain) keeleõpet toetavate materjalide, analüüside, metoodikate, õppematerjalide ja testide, sh veebipõhiste testide ja e-õppematerjalide või muude keeleõppega seonduvate metoodiliste ja interaktiivsete abivahendite väljatöötamist, edasiarendamist ja ajakohastamist. Kuivõrd keeleõpe on üks osa lõimumistegevustest ja kui tegevus on rohkem seotud lõimumistegevuse kui keeleõppega, siis võib keeleõppe tegevusi planeerida ka lõimumistegevuste alla.“.
1.2. Käskkirja lisa punkte 3.2.1 kuni 3.2.3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3.2.1 Tegevuse eesmärk Toetatava tegevuse eesmärk on erineva emakeele ning kultuuritaustaga kinnipeetavate kaasamine Eesti ühisesse inforuumi ning nende teadlikkuse tõstmine Eesti väärtus- ja kultuuriruumist, ühiskonnakorraldusest ning Euroopa Liidust mh selleks, et temaatiliste koostöötegevuste kaudu toetada nende lõimumist Eesti ühiskonnaga ning arendada lõimumismetoodikate kasutamist vanglateenistuses. Kõigi lõimumistegevuste eesmärk on aidata kaasa Eestis sidusa ja stabiilse ühiskonna kujunemisele, kus eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed on omaks võtnud Eesti identiteedi ning peavad Eestit oma
17.04.2024 nr 8-1/3615-1
kodumaaks, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, sh tööhõives, elukestvas õppes ja kodanikuühiskonnas, jagavad demokraatlikke väärtusi, annavad oma osa riigi ja ühiskonna arengusse ning orienteeruvad Eesti kultuuriruumis. 3.2.2 Tegevuse kirjeldus Lõimumistegevused hõlmavad füüsilise keskkonna ja lõimumist soodustava ühise infovälja arendamist, sh vanglates kinnipeetavatele suunatud juhiste ja infomaterjalide kasutajakeskset disainimist, keelelist lihtsustamist ja visualiseerimist ning praktilist õpet loengute, kursuste, seminaride vms koostöövormide abil Eesti ühiskonna- ja kodanikuõpetusest. Praktiliste tegevuste käigus suureneb kinnipeetavate teadlikkus kehtivatest normidest ja olemasolevast sotsiaalsest tugivõrgustikust, tutvustatakse tegevuses osalejatele Eesti riigi õiguslikku ja poliitilist korda, traditsioone, kirjandust, kultuuri ja ajalugu ning Euroopa Liidu institutsioone ja selle tegutsemis- ning toimimispõhimõtteid. Sealhulgas viiakse läbi kultuuriasutuste haridusprogramme (sh lihtsas eesti keeles) ning juhendatud töötubasid, mis toetavad lõimumist, keeleõpet ja mõne uue oskuse arendamist (nt käsitöö, kultuuriklubi, aruteluringid). Lõimumise edendamiseks vanglateenistuses arendatakse uusi lõimumismetoodikaid, viiakse läbi analüüse või uuringuid, tellitakse disainmõtlemis-põhiseid (nt teenusdisaini, infodisaini, õigusdisaini) teenuseid, töötatakse välja õppematerjale, trükiseid või muid lõimumisega seonduvaid metoodilisi ja interaktiivseid abivahendeid, mille arendamise käigus saab vanglateenistus uued teadmised ja meetodid, kuidas neid läbi viia. Sihtrühma kaasavad arendused võimaldavad ühtlasi toetada osalejate aktiivset eesti keele kasutust ning soodustada kahepoolset lõimumist. 3.2.3. Tegevuse tulemus Vanglateenistuse lõimumistegevustes osalemise tulemusena kasvab kinnipeetavate sidusus Eesti ühiskonna ja ühise inforuumiga, sealjuures kasvab nende teadlikkus Eesti riigist, ühiskonnast, kultuurist, ajaloost, keelest jne. Ühtlasi aitab see vangistusest vabanemisel kaasa sujuvamale sulandumisele kogukonda. Lõimumistegevustes osalemine toetab osalejate võimekust otsida informatsiooni Eestis elamise, töötamise, õppimise, sotsiaalteenuste, seadusandluse jms kohta. Lisandväärtusena tõuseb sihtrühma valmidus kasutada sarnaseid teenuseid ja osaleda sarnastes tegevustes ning Eesti ühiskonnaelus laiemalt ka pärast vabanemist.“.
1.3. Käskkirja lisa punkti 7.4.2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„7.4.2. keeleõppe, sh keeleõppenõustamise ja keeletestimise kulu, lõimumistegevuste, sh loengute, kursuste (nt käsitööring, kultuuriklubi, loovtegevus), kultuuriasutuste haridusprogrammide, seminaride, meeskonnakoolituste, ühiskohtumiste, mõtte- ja arutelutalgute (nt ringide, filmi-, kunsti või muusikaõhtute, raamatukogu või spordipäevade, tähtpäevade ja e-riigi teenuste tutvustamise, lauamänguõhtute) korraldamise ja osalemise kulu, sh keeleõpetaja, töötubade juhendaja (nt ajaloolase, kultuuritegelase, kirjaniku, õigusteadlase), lektori või koolitaja tasu ja tema kulud seoses koolitusega (sh majutus-, transpordi- ja reisikulud); ruumide ja tehnika rent, toitlustus;“.
1.4. Käskkirja lisa punkti 7.4.3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7.4.3. riigikeele õppekavade koostamine, keeleõppe, koolitusmaterjalide (sh e- õppematerjalide, interaktiivsete veebirakenduste loomine keeleõppeks ja keeleõppe testimiseks), olemasolevate õpikute trükkimise ning keeleõpikute, sõnaraamatute, vestmike, harjutuste kogumike, iseseisvaõppe ja paralleeltekstidega õppematerjalide, sõnakaartide, keeleõppepäevikute vms abivahendite ostmise kulu, kaasaegsete keeleõppemetoodikate, infomaterjalide ja juhiste kulu (sh materjalide ja e-kursuste/moodulite koostamine, toimetamine, kujundamine, trükkimine, paljundamine, levitamine ja tootmine), keeleõppe arendamisega seotud uuringute ja analüüside, sh kasutajauuringu ja disainmõtlemise (nt teenusdisaini, infodisaini, õigusdisaini) tellimine ja teenuste kujundamine, pilootprojektide elluviimine, koolitusmaterjalide koostajate, hindajate ja IT-lahenduste loojate eksperditasud;“.
1.5. Käskkirja lisa punkti 7.4.4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„7.4.4. uute lõimumismeetodite (sh õpikute, materjalide, e-õppevahendite) loomine, arendamine, ajakohastamine vanglateenistuses; lõimumismetoodika tellimise ja arendamisega seotud kulud; lõimumistegevuste (aktiiv)õppe- ja infomaterjalide kulu (sh litsentsi- ja autoritasu); lõimumistegevuste arendamisega seotud analüüside ja uuringute (sh kasutajauuringu, disainmõtlemise (nt teenusdisaini, infodisaini, õigusdisaini) tellimine) ja teenuste kujundamine (sh materjalide ja interaktiivsete võimaluste tellimise, toimetamine, kujundamine, trükkimine, paljundamine, levitamine ja tootmine või valmisolevate teenuste, sh e-teenuste, kasutamise tugi) või vajalike digitaalsete teenuste või IT-lahenduste väljatöötamise, ajakohastamise ja arendamise kulu; eksperttasud;“.
1.6. Käskkirja lisa punkti 7.6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„7.6 Ühikuhinna alusel hüvitatakse eesti keele õppimise tasu. Ühiku hind (õppimise tasu määr) on 69,03 eurot kuus. Õppimise tasu määrast makstakse kinnipeetavale iga kuu hiljemalt järgneva kuu 10. kuupäevaks välja 30 protsenti. Pärast õppetöö läbimist positiivsete tulemustega, makstakse kinnipeetavale õppetöö lõpus välja ülejäänud 70 protsenti õppimise tasu igakuisest määrast. Õppetöö on läbitud A1 taseme puhul positiivsete tulemustega ja kinnipeetav saab liikuda järgmisele tasemele, kui kinnipeetav on pärast õppekava läbimist omandanud vähemalt 51 protsenti õppeasutuse või õpetaja poolt kinnitatud õppekava materjalist ja ta on sooritanud koolieksami. A1 taseme õppetöös, osaoskuste kursustel ja teistes paindlikes õppevormides õppetöös osalemise eest kinnipeetavale õppimise tasu ei maksta. A2-C1 tasemekursuste puhul on õppetöö läbitud positiivsete tulemustega, kui kinnipeetav on pärast õppekava läbimist omandanud vähemalt 51 protsenti õppeasutuse või õpetaja poolt kinnitatud õppekava materjalist ning sooritanud ja saanud keeleksami haridus- ja teadusministri 13.06.2011 määruse nr 24 § 7 lõike 2 alusel vähemalt 60 protsenti võimalikust punktisummast, kusjuures ühegi osaoskuse tulemus ei tohi olla 0 punkti. A2-C1 tasemekursustel õppimise eest makstakse kinnipeetavale õppimise tasu. Nende kalendrikuude eest, millal auditoorne õppetöö ei toimu terve kuu ulatuses, arvutatakse tasu proportsionaalselt õppetöös osaletud ajaga. Tasu maksmine vormistatakse vangla direktori käskkirjaga.“.
1.7. Käskkirja lisa punkti 8.5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Pärast maksetaotluse esitamist määrab RÜ elluviijale kuludokumentide esitamise tähtaja. Elluviija esitab RÜ-le kulu tekkimise aluseks olevad dokumendid, sh need riigihanke läbiviimisega seonduvad dokumendid, mis ei sisaldu riigihangete registris.“.
2. Käskkirja punkti 1.7 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01. septembrist 2023.
3. Ülejäänud käskkirja punkte rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01. jaanuarist 2024.
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Timpson Justiitsminister
Justiitsministri 16. augusti 2023 käskkirja nr 58 „Toetuse andmise ja kasutamise tingimuste ja korra kehtestamine kinnipeetavate keeleõppeks ja lõimumistegevusteks“ muutmise
käskkirja eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Euroopa Sotsiaalfondi+ vahendite kasutamisel perioodil 2021–2027 on aluseks Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu
Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,
Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L
231, 30.06.2021, lk 159–706) artiklis 10 nimetatud partnerluslepe ning Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud
ja Euroopa Komisjoni kinnitatud rakenduskava „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–
2027” (edaspidi rakenduskava). Rakenduskava elluviimiseks kehtestas justiitsminister 16. augusti 2023.
a käskkirjaga nr 58 „Toetuse andmise ja kasutamise tingimuste ja korra kehtestamine kinnipeetavate
keeleõppeks ja lõimumistegevusteks“ toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja korra
„Kinnipeetavate keeleõpe ja lõimumistegevused“ (edaspidi TAT käskkiri).
TAT käskkirja muutmise ja selle seletuskirja koostas Justiitsministeeriumi üldosakonna eelarve- ja
strateegiatalituse välisvahendite koordinaator Annika Leevand (tel 620 8174, [email protected])
ning TAT käskkirja muutmine ja selle seletuskiri on kooskõlastatud Rahandusministeeriumi üldosakonna
õigustalituse juhataja Marju Lepmetsaga (tel 5885 1437, [email protected]).
TAT käskkirja muutmist on 21.02.2024 taotlenud elluviija ja selle on tinginud vajadus täpsustada TAT
käskkirjaga seotud tegevusi ja abikõlblikke kulusid. TAT käskkirja muutmise taotlus saadeti arvamuse
avaldamiseks rakendusüksusele, kes kiitis ettepanekud põhimõtteliselt heaks. Rakendusasutuse
algatusel täpsustatakse õppimise tasu maksmise ja kulu tasumist tõendavate dokumentide esitamisega
seonduvat.
TAT käskkirja muutmise seletuskiri kirjeldab muudatusi võrreldes justiitsministri 16. augusti 2023. a
käskkirjaga nr 58 kehtestatud TAT käskkirjaga.
2. Käskkirja sisu
TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.1 tuuakse rohkem sisse paindlike ja uudsete õpivormide
kasutamise võimalusi, et mitmekesistada ja rikastada keeleõpet vanglates.
TAT muutmise käskkirjaga muudetakse mõnevõrra fookust pakkumaks kinnipeetavatele rohkem uusi ja
paindlikke õppevorme juba praegu riigieelarvest pakutavate tasemeõppe (A1, A2, B1, B2, C1) kursuste
kõrval, jättes ühtlasi alles võimaluse pakkuda vajadusel tasemeõppe kursuseid ka edaspidi TAT
käskkirja raames. Eraldiseisvate osaoskuste kursused või muud paindlikud keeleõppe vormid praegu
vanglates puuduvad ning seega TAT tegevusega pakutakse lisaväärtust olemasolevale riigikeele õppe
korraldusele vanglates.
Täiskasvanute riigikeeleõppe korralduse üle peetakse arutelusid Sidusa Eesti arengukava juhtkomisjoni
kohtumistel ning Haridus- ja Teadusministeerium poolt 2016. a loodud regulaarselt koos käivas
Riigikeele nõukojas1, mille eesmärgiks on mitteformaalne infovahetus erinevates ministeeriumites
rakendatavate täiskasvanute eesti keele õppe alaste tegevuste teemadel. Aasta-aastalt märgatavalt
kasvav sisseränne ning samaaegne majandusolude halvenemine on tekitanud vajaduse täiskasvanute
eesti keele õpet korraldada piiratud ressurssidega. Sellest lähtuvalt on Kultuuriministeeriumi (KuM)
soovitus ja üldine valdkonnaministeeriumide suund täiskasvanute tasuta eesti keele õppe
1 Liikmed on: Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Integratsiooni Sihtasutus, Töötukassa, Keeleamet, Siseministeerium, Justiitsministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
võimaldamisel mitte suurendada õppe mahtu, vaid parendada õppe kvaliteeti, prioriseerida sihtrühmi,
mitmekesistada õppevorme (sh iseseisev ja veebiõpe) ning keeleõpet selgemalt eesmärgistada
(lähtuvalt konkreetse sihtrühma praktilistest vajadustest ja motivatsioonist)2. Sarnast eesmärki täidab ka
TAT käskkirja muudatus.
Haridus- ja Teadusministeerium on koostamas ülevaldkondlikku täiskasvanute eesti keele õppe
tegevuskava aastateks 2024-2029, mis lähtuks juhtprintsiibist, et kuni tasemeni B1 on eesti keele õppe
võimalused laialdaselt kättesaadavad, kõrgematel tasemetel pakutakse õpet sihtrühmadele, kellele on
kehtestatud keeleoskusnõuded ja kelle keeleoskus on strateegilise tähtsusega.
Riigikeele nõukoda lähtub uutest suundumustest, mh KuMi 2023. a tellitud (ja aasta lõpus avalikustatud)
uuringust „Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus piiratud keelekeskkondades“3, mis soovitab luua
õppeprotsessi variatiivsust, et õppeprotsess sobiks rohkematele õppijatele, samuti, et see võimaldaks
õppijat kiiremini vastavalt edasiminekule gruppi paigutada (nt jagada kursus, mis koosneb 120 tunnist,
väiksemateks tükkideks ehk ampsudeks, 30+30+30) ning kasutada kaasaegseid õppemetoodikaid ja
kohandada neid selliselt, et need toetaksid aktiivset keeleoskust, st aitaksid õppijal liikuda võimalikult
palju keele produtseerimise poole ning toetaksid keele kasutamisel turvatunde loomist. Muid paindlikke
õppevorme muukeelsetele juba kasutab oma tegevuses Integratsiooni Sihtasutus (INSA). Alates 2023.
aasta lõpust teeb Justiitsministeeriumi vanglate osakond tihedat koostööd INSA kolleegidega, et muuta
kinnipeetavate keeleõppeteekond ja lõimumistegevused võimalikult sarnaseks samale sihtrühmale
vabaduses pakutavate teenustega4. Lisaks võrdsele kohtlemisele toetab see isikute sujuvamat
sulandumist ühiskonda ja lubab tunda ennast sotsiaalses plaanis võrdse ühiskonnaliikmena ning toetab
vajalike teenuste tarbimise jätkamist vabanemisjärgselt.
Kuna riigieelarvelistest vahenditest korraldatav komplekssete tasemekursuste süsteem on vanglates
hästitoimiv ning arvestades uusi suundumusi riigi keele õppe korraldamisel, plaanitakse TAT käskkirja
raames korraldada eelkõige osaoskuste kursusi ja erinevaid teisi paindlike õppevorme ning aktiivset
keeleoskust arendavaid tegevusi – sealjuures kõik tegevused panustavad järgneva keeleoskustaseme
saavutamisse (A1, A2, B1, B2 ja C1) ning aitavad kaasa riigieksami edukale sooritamisele. Osaoskuste
kursused (sh suhtluskursused) ja tasemekursused peavad üksteist täiendama ning sisuliselt peavad
mõlemad viima kõrgema keeletaseme saavutamiseni.
Sarnaselt tasemeõppega, testitakse enne osaoskuste kursustega alustamist osaleja taset ning
osaoskuste õppe rühmadesse on planeeritud maksimaalselt 15 kinnipeetavat, arvestades ka õppijate
motivatsiooni ja õppimisvõimega. Tasemekursustel tasemetel A1-C1 on ettenähtud mahuks kuni 240
tundi (A1 kursusel 120 akadeemilist tundi ning A2, B1, B2 ja C1 240 akadeemilist tundi) ning keskmiselt
jääb see 6-7 kuu pikkuseks kursuseks. Osaoskuste kursuste maht ja kestvus on oluliselt väiksem ja
kujuneb vajaduspõhiselt. Õppevormide variatiivsus ning piisav hulk keeleõpet toetavaid tegevusi
võimaldab kinnipeetaval kujundada tema võimetele ja vajadustele vastava keeleõppeteekonna, kus
liikumine ühelt kursuselt või keeleõppetegevuselt teisele toimub sujuvalt ning pikemate vahepausideta,
ühtlasi võimaldab see lühema karistusajaga kinnipeetavatel osaleda erinevates (ja ka lühemates)
keeleõppetegevustes.
Paindlike õppevormide, sh osaoskuste kursuste kasutamise vajaduse tingib ka TAT sihtrühm. Kuigi
vangide riigikeeleõppe puhul on tegemist vabaduses pakutava täiskasvanute tasemeõppega, vajavad
kinnipeetavad tihti täiendavat motivatsiooni - sageli on isikutel vähene õpiharjumus, puudulik
2 KuM (2024).Keeleõppe prioriteetsete sihtrühmade analüüs. (avaldamata) 3 Kaldur, K., Pertšjonok, N., Toomik, K., et al. (2023). Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus piiratud keelekeskkondades: Kultuuriministeeriumi haldusala. Balti Uuringute Instituut. lk 72-73. https://www.kul.ee/uudised/uuring-taiskasvanute-eesti-keele-oppes-uha-olulisem-oppijakeskne-lahenemine 4 Vangistuse valdkonnas kasutatakse selle kohta terminit normaalsusprintsiip – vanglas isiku vabadust piiratakse
ainult füüsiliselt, kuid sotsiaalteenuste osas jääb ta jätkuvalt ühiskonnaliikmeks.
enesejuhtimise oskus ja nõrk riigiidentiteet. Paindlikud õppevormid võimaldavad kursusi pakkuda
vajaduspõhisemalt ja sobilikuma koormusega.
TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.2 luuakse selgemad võimalused (sarnaselt keeleõppele)
ka lõimumistegevuste arendamisel kasutada kasutajakesksemaid lahendusi ja disainmõtlemist.
Disainmõtlemise rakendamise väljundid on mh teenus-, info- ja õigusdisain. TAT käskkirja tegevustes
võidakse teenusdisaini kasutada näiteks keeleõppe või lõimumismetoodikate arendamisel, õigusdisaini
näiteks vanglasiseste juhendite lihtsustamiseks ning infodisaini näiteks lihtsas keeles teadete
edastamiseks kinnipeetavatele või meediatarbimise koolitusi.
Maailmapraktikas tuntud5, kuid Eestis veel vähekasutusel olevat õigusdisaini eesmärk on muuta õigus
kõigile kättesaadavamaks ja funktsionaalsemaks. Õigusdisain kätkeb kasutajakeskse lähenemisega
juriidiliste tekstide ümber struktureerimist, keelelist lihtsustamist ja visualiseerimist, sh kliendi kaasamist
eeltöösse, protsessi ja lõpptulemuse testimisse (vajadusel uue või täiendava protsessina). Kuna selges
ja lihtsas eesti keeles teksti koostaja on arvestanud sihtrühma võimete, vajaduste ja kontekstiga,
võimaldab see lugejal sisuliselt paremini omandada talle edastatud infot ning teha selle põhjal teadlikke
ja iseseisvaid otsuseid, Selgekeelseid sõnumeid koostades pööratakse võrdset tähelepanu nii keele-
kui ka sisutoimetamisele, sõnumi edukale kommunikatsioonile ja infodisainile, kusjuures kõige tähtsam
on alati teabe kasutatavus.6 Selge keel tagab infole juurdepääsu, kuna arvestab näiteks keeleõppijate
või uussisserändajate eripäradega. Juriidiliste tekstide (nt vangla kodukord, vangla sisekorra eeskiri,
vangistusseadus, juhendid ja kavad) lihtsustamine koostöös kinnipeetavatega on üks osa nii
keeleõppest kui ka lõimumistegevusest. Lõimumisprotsessi keeleõppe sihttasemeks on B1 (iseseisev
keelekasutaja), mis võimaldab inimesel iseseisvalt osaleda demokraatlikus ühiskonnas ning tunda end
kogukonna liikmena. Seetõttu on lihtsustamise programmid suunatud praktilisele keelekasutusele,
taotledes läbi õigustekstide lihtsustamise ja nende visualiseerimise, lõpp-eesmärgina suuremat
lõimumist.
Õigusdisaini üks osa on lihtsustamine, mille tulemusena valmib TAT toetava tegevusena erinevatest
õigusaktidest ning dokumentidest koondatud visualiseeritud, lihtsas keeles ja kasutajakeskselt
disainitud juhendmaterjal kogu kinnipeetava teekonnast vanglast vabaduseni. Kinnipeetavad on
kaasatud vanglasiseste kordade ja juhendite lihtsustamise protsessi praktiliste töötubade kaudu – see
omakorda suurendab usaldust vangla vastu ning soodustab hiljem nende juhendmaterjalide kasutamist
ja neis toodud infost lähtumist. Muutes kinnipeetavatele suunatud info paremini kättesaadavaks, kasvab
isikute autonoomia enda elukäiku muutvate otsuste tegemisel, info otsimisel ning riigiga suhtlemisel.
Hetkel on vanglates u 1850 kinnipeetavat, kellest ligi 50% on eesti keele oskus alla C17. Kinnipeetavate
suhtlusbarjäär võib olla tingitud kõrgest east, kognitiivsest häirest, vähesest funktsionaalsest
kirjaoskusest, vähesest motiveeritusest, madalast haridustasemest või vaimse tervise häirest ning
umbes 50-60% ulatuses moodustub sihtrühm muust emakeelest tingitud suhtlusbarjääriga
kinnipeetavatest.
Lõimumist soodustavate haridusprogrammide pakkumisel vähesema eesti keele oskusega
kinnipeetavatele, on oluline, et need toimuksid mh lihtsas eesti keeles, motiveerides seeläbi nende
aktiivset keelekasutust ning keeleõpingute jätkamist. Haridusprogramme vabaduses pakuvad eelkõige
kultuuriasutused (nt muuseumid8 või kuntsiasutused9), kus tutvustatakse kultuuri, teadust vms
5 Vt nt https://www.worldcc.com/Resources/Blogs-and-Journals/Contracting-Excellence- Journal/View/ArticleId/11370/Design-thinking-the-secret-to-simplifying-contracts; https://www.worldcc.com/Research/Contract-Design-Simplification; https://visualcontracts.eu/studio/; https://juro.com/learn/legal-design 6 Vt nt https://eki.ee/teatmik/mis-on-selge-keel/; https://plainlanguagenetwork.org/plain-language/what-is-plain- language/ 7 Justiitsministeerium: vangiregistri väljavõte seisuga 22.12.2023 8 Vt nt https://muuseum.ut.ee/et/haridusprogrammid, https://www.tallinn.ee/et/teenused/haridusprogrammid- koolidele-ja-lasteaedadele 9 https://www.kunstihoone.ee/haridus/
kaasaegseid õppemeetodeid kasutades. Haridusprogrammis vanglates saavad toimuda nt
videoloengute vormis või kutsutakse koolitaja vanglasse.
TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.3 täpsustatakse abikõlblikke kulusid ja näitlikustatakse
planeeritavaid tegevusi.
Nii KuMi tellitud uuringus10 kui INSA praktikas peetakse oluliseks teenuseks keeleõppenõustamist, sest
see võimaldab soovitada õppurile sellise keeleõppeteekonna, mis vastab tema võimetele, vajadustele,
motivatsioonile, hoiakutele ning õpioskustele ja -stiilile. Samas muudab kliendi kaasamine õpiteekonna
kujundamisse keeleõppe paremini sihistatuks ning õppija jaoks eesmärgistatuks ja enam õpirõõmu
pakkuvaks, vähendades seeläbi õpingute katkestamisi. Punkti tuuakse rohkem sisse näitlikke
koostöövorme TAT raames kavandatavatest lõimumistegevustest ja neil osalevatest
ühiskonnategelastest.
TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.4 täpsustatakse abikõlblikke kulusid ja loetletakse
paindlike õppevormide kasutamiseks vajalikke materjale.
Osaoskuste kursuste keeleõppes kasutatakse spetsiaalselt vanglateenistusele väljatöötatud õpikuid
tasemetele A1-B1 ning teisi keeleõpetajate ja INSA poolt soovitatud õppevahendeid, sh sõnaraamatuid,
vestmikke, harjutuste kogumikke, iseseisvaõppe ja paralleeltekstidega õppematerjale, sõnakaarte,
keeleõppepäevikuid jmt. Õppematerjale hangitakse vastavalt sihtrühma vajadustele.
TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.5 täpsustatakse abikõlblikke kulusid.
Integratsiooni valdkonnas luuakse pidevalt uusi õppe- ja infomaterjale, mida on eesmärgipärane
kasutada ka vanglas, nt videoloengud, audiovisuaalsed materjalid, mängulised õppemeetodid,
kaasaegsete eestikeelsete Eesti filmide ühisvaatamine (kus võib kõne alla tulla nt litsentsi- ja
autoritasude küsimus) koos järgneva juhitud aruteluga vms.
TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.6 nähakse ette, et osaoskuste kursustel ja teistel
paindlikel õppevormidel osalemise eest kinnipeetavale tasu ei maksta.
Vangistusseaduse § 341 lg 3 põhinev Vabariigi Valitsuse 28.06.2007 määrus nr 182 „Kinnipeetavale
õppimise eest tasu maksmise määrad ning tasu arvutamise ja maksmise kord“ näeb ette kinnipeetavale
õppimise eest makstava tasu määrad, arvutamise ja maksmise korra, kuid ei täpsusta tasu maksmist
keeleõppe tasemete põhiselt. Vangistusseaduse kommenteeritud väljaandes selgitatakse vastatavat
sätet järgmiselt: otsustus maksta kinnipeetavale õppimise eest tasu kujutab endast vanglate
diskretsiooniotsust haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 mõttes, milles tuleb HMS § 56 lg 3 kohaselt
kaalutlusvigadeta ära näidata tasu maksmist või sellest keeldumist põhjendavad asjaolud.
A1 taseme eest vanglad kinnipeetavale õppimise eest tasu ei maksa, kuna see ei ole võrreldav
täismahuliste 7 kuu pikkuste kõiki nelja osaoskust käsitlevate 240 akadeemilist tundi kestvate
tasemekursustega (A2-C1), mis seaks kinnipeetavale olulised piirangud osaleda teistes hõivetes (nt
tööhõives) ja mis sunniks kinnipeetavaid nende vahel valima (õppimisele võidakse eelistada töötamist
kui kiiremat teed sissetuleku teenimiseks). A1 taseme kursus kui sissejuhatav lühikursus (120
akadeemilist tundi, 3 kuud) on kõrgematest tasemekursustest poole väiksema mahuga ning ei ole
õppurile nii koormav, et selle kõrvalt ei oleks võimalik töötada. Sama analoogi saab kasutada
osaoskuste ja teiste paindlike õppevormide puhul, mis pigem toetavad tasemeõpet lühikeste ja
väiksemahuliste kursuste pakkumisega, mis ei takista samaaegset töötamist. Sarnaselt A1 taseme
kursustele, ei lõpe osaoskuste ja teised paindlike õppevormide kursused riigieksamiga, mis on üheks
10 Kaldur, K., Pertšjonok, N., Toomik, K., et al. (2023). Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus piiratud
keelekeskkondades: Kultuuriministeeriumi haldusala. Balti Uuringute Instituut. lk 15, 63, 66, 73, 75-77, 81. https://www.kul.ee/uudised/uuring-taiskasvanute-eesti-keele-oppes-uha-olulisem-oppijakeskne-lahenemine
oluliseks eelduseks õppimise tasu maksmisel. Hetkel osaoskuste kursusi või teisi paindlikke keeleõppe
vorme vanglates ei pakuta.
Osaoskuste ja muude paindlike õppevormide kursustel osalemise eest õppimise tasu mitte maksta on
kooskõlas ka vangistusaja lühenemise trendidega ning vabaduses korraldatava täiskasvanute riigikeele
õppega. Karistusaegade ja vangide arvu vähenemise tõttu on jäänud vähemaks ka kinnipeetavaid,
kellest saaks moodustada 15 inimesega õpperühma 7-kuu pikkusel A2-C1 tasemekursusel õppimiseks,
mistõttu teiste paindlike õppevormide kasutamine vangla praktikas on vältimatult vajalik. Kuna viimaste
aastate statistika näitab, et huvi ja vajadus eesti keele õppimise järele (vabaduses) on järjest kasvanud
ning samas riigi ressursid on piiratud, on võetud üldine suund suurendada ka õppija enda omavastutuse
määra. Vanglad pakuvad juba praegu kvaliteetseid riigieelarvest rahastatavad riigikeele tasemeõppe
komplekskursusi A2-C1 tasemel, mis toimivad hästi ja sobivad paremini pika karistusajaga ja suurema
võimekusega kinnipeetavatele.
Lisaks õppevormide mitmekesistamisele (A1 tasemekursus, osaoskuste kursused,
pehmed õppevormid, keeleõpet toetavad tegevused, keelepraktika vms), on täiskasvanute keeleõppes
suundumus instrumentaalse (rahalise) motivatsiooni tekitamise asemel suurendada kinnipeetavates
sisemist motivatsiooni eesti keelt õppida ning seda pakuvad eelkõige paindlikud ja vajaduspõhised
õppevormid.
TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.7 täpsustakse kulu tasumist tõendavate dokumentide
esitamist. Kuivõrd TAT käskkirja elluviija on riigiasutus, ei pea ta 12.05.2022 Vabariigi Valituse määruse
nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 24 lõike 3 kohaselt esitama
kulu tasumist tõendavaid dokumente. Muul juhul (nt kui projekti partneriks ei ole riigiasutus) võib
rakendusüksus nõuda ka kulu tasumist tõendavaid dokumente.
3. Käskkirja vastavus ELi õigusele
TAT käskkirja muutmise käskkiri vastab järgmistele ELi määrustele:
a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase
Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika
rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;
b) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa
Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013.
4. Käskkirja mõjud
TAT käskkirja muudatuste rakendamisega kaasnevate kuludega on arvestatud TAT sekkumiste ja
tegevuste planeerimisel ja nende rakendamine toimub TAT käskkirja eelarve piires. Elluviija esitab
rakendusasutusele TAT käskkirja sekkumiste ja tegevuste kulud ja selle põhjendused üks kord aastas
tegevuskava esitamisega. Samas võivad TAT käskkirja muudatused tuua edaspidi kaasa muudatuse
eelarve jaotuse prognoosis kahe tegevuse – keeleõpe ja lõimumistegevused – vahel, kuna
lõimumistegevuste raames võib toimuda ka keeleõppe arendamise ja praktiseerimisega seotud
tegevusi, mida eraldi keeleõppe alt enam ei ole vaja teha.
5. Käskkirja rakendamine
TAT käskkirja muutmise käskkirja punkt kulu tasumist tõendavate dokumentide esitamise osas
rakendatakse tagasiulatuvalt alates käskkirja algse teksti rakendamisest, s. o alates 1. septembrist
2023, kuna see üksnes täpsustab TAT käskkirja esialgset teksti. Ülejäänud TAT käskkirja muutmise
käskkirja punktid rakenduvad alates 1. jaanuarist 2024, kuna 2024. a tegevuskava esitamisel on uute
tegevustega juba arvestatud.
6. Eelnõu kooskõlastamine
Käskkirja eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis Rahandusministeeriumile,
Siseministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele,
seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile.
KINNITATUD
Justiitsministri 17.04.2024 käskkirjaga nr 8-1/3615-1
Lisa
muudetud justiitsministri … käskkirjaga nr …
Kinnipeetavate keeleõpe ja lõimumistegevused
Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood
01.09.2023–31.12.2029
Elluviija:
Justiitsministeeriumi vanglate osakond
Rakendusüksus:
Riigi Tugiteenuste Keskus
Rakendusasutus:
Justiitsministeerium
Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.
1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkide ja programmidega
Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027
elluviimiseks Vabariigi Valitsuse 03. juuli 2023. a otsusega kehtestatud meetmete nimekirja
meetme 21.4.7.8 „Karistuste täideviimise korraldamine“ sekkumise „Kinnipeetavate keeleõpe
ja lõimumistegevused“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.
1.1. Seosed horisontaalsete põhimõtete, Eesti riigi eesmärkide ja programmidega
1.1.1. Toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord (edaspidi TAT) on seotud
ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgiga nr 4
„Sotsiaalsem Eesti“ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057,
millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus
(EL) nr 1296/2013 (edaspidi ESF+ määrus) artikli 4 punktis 1 toodud
poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem ja kaasavam Euroopa sotsiaalõiguste samba
rakendamise kaudu“ erieesmärgiga h „soodustada aktiivset kaasamist, et edendada
võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada
eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet“.
1.1.2. Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa
Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase
Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning
nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning
piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (edaspidi
ühissätete määrus), artiklis 9 ja ESF+ määruse artiklis 6 sätestatud horisontaalsete
põhimõtetega soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks ja võrdsete võimaluste
loomiseks selle läbi, et tagavad muu emakeelega inimestele võrdsete võimalused
tööturul osalemiseks ja tõrjutuse vähendamiseks.
1.1.3. Toetatavad tegevused panustavad Riigikogu poolt 12. mail 2021 vastu võetud
strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetesse ja on seotud „Eesti 2035“ strateegilise
sihiga "Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud" ja selle alasihiga „Hooliv
ühiskond“ ning sihiga "Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed" ja
selle alasihiga „Arukas inimene“ ning nende sihtide saavutamist hinnatakse järgmiste
näitajatega:
1.1.3.1. soolise võrdõiguslikkuse indeks, millesse panustatakse seeläbi, et arvestatakse muu
emakeelega kinnipeetavate soolist erinevust nende olukorra ja vajaduste
analüüsimisel;
1.1.3.2. hoolivuse ja koosmeelsuse mõõdik, millesse panustatakse seeläbi, et aidatakse
vähendada muu emakeelega kinnipeetavate ebasoodsamat kohtlemist ja sotsiaalset
tõrjutust.
1.1.4. TAT on seotud „Riigi eelarvestrateegia 2023–2026“ (tegevuspõhise riigieelarve
raamistik, edaspidi TERE raamistik) Justiitsministeeriumi programmi aastateks
2023-2026 tegevusega „Karistuste täideviimise korraldamine“, mille eesmärk on
muuhulgas läbi taasühiskonnastavate tegevuste ja sotsiaalprogrammide suunata
inimene pärast vabanemist õiguskuulekale teele ja hõlbustada tema ühiskonda
taassisenemist.
1.1.5. TAT-i tegevused on seotud Riigikogu 12. novembri 2020. a otsusega
„Kriminaalpoliitika põhialuste aastani 2030 heakskiitmine“, mille prioriteediks
muu hulgas on kuritegevuse ennetamine ja kuritegevusest eemaldumise toetamine.
TAT tegevused on suunatud vastava prioriteedi saavutamisele.
1.1.6. TAT-i tegevused on seotud Haridus- ja Teadusministeeriumi „Eesti keele
arengukavaga 2021-2035“, milles peetakse oluliseks eesti keele õppe, eesti keeles
õppimise ja mitmekeelsuse toetamise kaudu eestikeelset kultuuriruumi väärtustava
hoiaku kujundamist.
1.1.7. TAT-i tegevused on seotud Haridus- ja Teadusministeeriumi „Haridusvaldkonna
arengukavaga 2021-2025“, kus panustatakse sellesse, et eesti keel ja kultuur säiliks
ning tööturuvõimalused oleksid paremad ning täiskasvanuõpe oleks jätkusuutlik.
1.1.8. TAT on seotud Kultuuriministeeriumi „Sidusa Eesti arengukavaga 2021-2030“,
milles toetatakse ühtse kultuuriruumi loomist ja edendatakse lõimumist.
1.1.9. TAT-i tegevused on seotud Justiitsministeeriumi „Vanglateenistuse strateegiaga
2023-2027“, mille eesmärkideks on retsidiivsuse vähenemine, millesse panustatakse
ka läbi hariduses osalemise toetamise.
1.1.10. TAT on seotud punktis 1.1.1 nimetatud poliitikaeesmärgi ja erieesmärgi täitmisele
suunatud rakenduskava meetme „Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh
ennetus“ sekkumistega „Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamine“, kuna
keeleõpe ja lõimumistegevused vanglas toimuvad ka noortele.
1.1.11. TAT-i tegevused on seotud punktis 1.1.1 nimetatud poliitikaeesmärgi ja erieesmärgi
täitmisele suunatud rakenduskava meetme „Keelevaldkonna arendamine“
sekkumisega „Eesti keele õpe ja keeleõppe arendamine“, kuivõrd keeleõpe vanglas
toetab hilisema elukestva õppega jätkamist või hariduse omandamist.
1.1.12. TAT-i tegevused on seotud punktis 1.1.1 nimetatud poliitikaeesmärgi ja erieesmärgi
täitmisele suunatud rakenduskava meetme „Lõimumist, sh kohanemist toetav Eesti“
sekkumisega „Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul
konkurentsivõimet toetavad tegevused“, kuivõrd lõimumistegevustega vanglas
soodustatakse erineva keele- ja kultuuritaustaga kinnipeetavate hilisemat osalemist
Eesti ühiskonnas.
1.1.13. Tegevuste toetamisel lähtutakse 2021-2027 rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud
üldistest valikukriteeriumidest.
1.1.14. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei
tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, 18. juuni 2020,
millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse
määrust (EL) 2019/2088, artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9
nimetatud keskkonnaeesmärgile.
2. Toetuse andmise eesmärk
Toetuse andmise eesmärk on suurendada vangistuses viibivate isikute (kinnipeetavad, sh
kinnipeetavad, kellele on määratud Eestisse sissesõidukeeld või keda ootab vangistuse ajal
või pärast vangistust Eestist välja saatmine või karistuse kandmise jätkamine väljaspool Eestit
ja vahistatud isikud, edaspidi koos nimetatud kui kinnipeetavad) konkurentsivõimet läbi
nende parema lõimumise, sh eesti keele oskuse parandamise.
3. Toetatavad tegevused
Toetatavad tegevused on seotud erinevate lõimumistegevuste kaudu erineva emakeele ja
kultuuritaustaga kinnipeetavatele riigikeele õpetamise ja ühiskonnaga suurema sidususe
loomiseks.
3.1 Riigikeele õpe
3.1.1 Tegevuse eesmärk
Toetatava tegevuse eesmärk on võimaldada erinevate emakeele ja kultuuritaustaga
kinnipeetavatel pärast vabanemist paremini toime tulla nii asjaajamisel riigiga kui enda töö-
ja isiklikus elus.
3.1.2 Tegevuse kirjeldus
Riigikeele õpe viiakse läbi Viru, Tartu ja Tallinna vanglates A1 kuni C1 tasemel panustades
eelkõige osaoskuste kursuste, erinevate teiste paindlike õppevormide ning aktiivset
keeleoskust arendavate ja iseseisvat õpet soodustavate tegevuste läbiviimisesse. Toetatava
tegevusega võimaldatakse erineva emakeelega kinnipeetavatele eesti keele õpet, mis toetaks
kõiki vajalikke osaoskuseid (kuulamine, lugemine, rääkimine ja kirjutamine) ja mida võidakse
õpetada ka eraldi kursustena. Õpperühma suurus peab toetama õppimise efektiivsust, et
keeleõpetajatel oleks võimalik õppetööd läbi viia personaalsemalt. Rühmade planeerimisel
arvestatakse, et kinnipeetav saaks võimalikult kiiresti jätkata järgmise taseme kursusel, tehes
kursuse lõpus riikliku keeleeksami, mis on eelduseks järgmisele kursusele saamisel.
Osaoskuste kursuste ja teiste paindlike õppevormide kasutamine toetab tasemekursuste õpet
ning riiklike tasemeeksamite sooritamist. Juhul, kui kursus jääb vanglast vabanemise tõttu
pooleli või eksam sooritamata, on võimalik iseseisvalt isiku enda kulul või tasuta õpinguid
jätkata väljaspool vanglat keeleõpet pakkuvates firmades või muudes institutsioonides, kui
vanglast vabanenu seda peaks soovima. Tegevus hõlmab ka keeleõppe arendamiseks vajalike
uuringute, disainmõtlemise-põhiste (sh teenusdisain, infodisain, õigusdisain) keeleõpet
toetavate materjalide, analüüside, metoodikate, õppematerjalide ja testide, sh veebipõhiste
testide ja e-õppematerjalide või muude keeleõppega seonduvate metoodiliste ja interaktiivsete
abivahendite väljatöötamist, edasiarendamist ja ajakohastamist. Kuivõrd keeleõpe on üks osa
lõimumistegevustest ja kui tegevus on rohkem seotud lõimumistegevuse kui keeleõppega, siis
võib keeleõppe tegevusi planeerida ka lõimumistegevuste alla.
3.1.3 Tegevuse tulemus
Toetatava tegevuse tulemusena paraneb vanglast vabanenute taasühiskonnastumine ja
seaduskuulekus, kuna tegevuste läbi tõuseb tegevuses osalenu konkurentsivõime tööturul ja
haridusvaldkonnas, paraneb keeleoskus ja suureneb sidusus ühiskonnaga.
3.1.4 Tegevuse sihtrühm
Toetatava tegevuse sihtrühmaks on erineva emakeelega kinnipeetavad, kelle riigikeeleoskus
jääb alla C1 taseme, keeleõpet korraldavad teenuseosutajad, eesti keele õpetajad,
Vanglateenistus.
3.2 Lõimumistegevused
3.2.1 Tegevuse eesmärk
Toetatava tegevuse eesmärk on erineva emakeele ning kultuuritaustaga kinnipeetavate
kaasamine Eesti ühisesse inforuumi ning nende teadlikkuse tõstmine Eesti väärtus- ja
kultuuriruumist, ühiskonnakorraldusest ning Euroopa Liidust mh selleks, et temaatiliste
koostöötegevuste kaudu toetada nende lõimumistEesti ühiskonnaga ning arendada
lõimumismetoodikate kasutamist vanglateenistuses. Kõigi lõimumistegevuste eesmärk on
aidata kaasa Eestis sidusa ja stabiilse ühiskonna kujunemisele, kus eri keele- ja
kultuuritaustaga inimesed on omaks võtnud Eesti identiteedi ning peavad Eestit oma
kodumaaks, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, sh tööhõives, elukestvas õppes ja
kodanikuühiskonnas, jagavad demokraatlikke väärtusi, annavad oma osa riigi ja ühiskonna
arengusse ning orienteeruvad Eesti kultuuriruumis.
3.2.2 Tegevuse kirjeldus
Lõimumistegevused hõlmavad füüsilise keskkonna ja lõimumist soodustava ühise infovälja
arendamist, sh vanglates kinnipeetavatele suunatud juhiste ja infomaterjalide kasutajakeskset
disainimist, keelelist lihtsustamist ja visualiseerimist ning praktilist õpet loengute, kursuste,
seminaride vms koostöövormide abil Eesti ühiskonna- ja kodanikuõpetusest. Praktiliste
tegevuste käigus suureneb kinnipeetavate teadlikkus kehtivatest normidest ja olemasolevast
sotsiaalsest tugivõrgustikust, tutvustatakse tegevuses osalejatele Eesti riigi õiguslikku ja
poliitilist korda, traditsioone, kirjandust, kultuuri ja ajalugu ning Euroopa Liidu institutsioone
ja selle tegutsemis- ning toimimispõhimõtteid. Sealhulgas viiakse läbi kultuuriasutuste
haridusprogramme (sh lihtsas eesti keeles) ning juhendatud töötubasid, mis toetavad
lõimumist, keeleõpet ja mõne uue oskuse arendamist (nt käsitöö, kultuuriklubi, aruteluringid).
Lõimumise edendamiseks vanglateenistuses arendatakse uusi lõimumismetoodikaid, viiakse
läbi analüüse või uuringuid, tellitakse disainmõtlemis-põhiseid (nt teenusdisaini, infodisaini,
õigusdisaini) teenuseid, töötatakse välja õppematerjale, trükiseid või muid lõimumisega
seonduvaid metoodilisi ja interaktiivseid abivahendeid, mille arendamise käigus saab
vanglateenistus uued teadmised ja meetodid, kuidas neid läbi viia. Sihtrühma kaasavad
arendused võimaldavad ühtlasi toetada osalejate aktiivset eesti keele kasutust ning soodustada
kahepoolset lõimumist.
3.2.3. Tegevuse tulemus
Vanglateenistuse lõimumistegevustes osalemise tulemusena kasvab kinnipeetavate sidusus
Eesti ühiskonna ja ühiseinforuumiga, sealjuures kasvab nende teadlikkus Eesti riigist,
ühiskonnast, kultuurist, ajaloost, keelest jne. Ühtlasi aitab see vangistusest vabanemisel kaasa
sujuvamale sulandumisele kogukonda. Lõimumistegevustes osalemine toetab osalejate
võimekust otsida informatsiooni Eestis elamise, töötamise, õppimise, sotsiaalteenuste,
seadusandluse jms kohta. Lisandväärtusena tõuseb sihtrühma valmidus kasutada sarnaseid
teenuseid ja osaleda sarnastes tegevustes ning Eesti ühiskonnaelus laiemalt ka pärast
vabanemist.
3.2.4 Tegevuse sihtrühm
Tegevuse sihtrühmaks on erineva emakeele, rahvuse, kultuurilise tausta või määratlemata
kodakondsusega kinnipeetavad, lõimumistegevuses ja selle arendamises osalevad õpetajad,
kultuuri-, ajaloo-, poliitika- ja ühiskonnategelased, Vanglateenistus, Justiitsministeeriumi
vanglate osakond.
4. Tegevuste abikõlblikkuse periood
TAT-i tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.09.2023–31.12.2029.
5. TAT-i tulemused ja näitajad
Toetatavate tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on esitatud tabelis 1.
Tabel 1. Toetatavate tegevuste seire ja hindamise näitajad
Näitaja
nimetus
Näitaja
nimetus
ja
mõõtühik
Algtase
(2022) Sihttase
(2024)
Sihttase
(2029) Selgitav teave
Kirjeldada, mis on näitaja sisu,
kuidas koguda, millal võib
raporteerida jms
Väljundi
näitaja
Keele-
õppes ja
lõimumis-
tegevustes
osalejate
arv
0 405 2025
Kinnipeetavate riigikeele õppes ja
lõimumistegevustes arvestatakse
osaluskordi.
Näitaja arvestamisel arvestatakse
ka kursuse kordamist, st kui
kinnipeetav ei soorita
keeleeksamit ja jääb kursust
kordama, siis sama kursusega
alustamist loetakse uueks
osalemiskorraks.
Lõimumistegevustes panustab iga
osaleja väljundnäitajasse üks
kord, kui tegevus toimub sarjana.
Iga uut sisenemist uude
lõimumistegevusse loetakse
uueks sisenemiseks.
Meetod: registreerimislehed,
seirearuanne
6. Tegevuste eelarve
Tabelis 2 on esitatud TAT-i eelarve jaotus ESF+ toetuse ja riikliku kaasfinantseeringu vahel.
Omafinantseeringut ei kohaldu. Tegevuste täpne eelarve esitatakse TAT käskkirja punkti
11.3.1 kohaselt.
Tabel 2. TAT-i eelarve
TAT käskkiri ESF+ toetus
(70%
abikõlblikest
kuludest)
EUR
Riiklik
kaasfinantseering
(30%
abikõlblikest
kuludest) EUR
Oma-
finantseering
0%
Kokku
EUR
Kinnipeetavate
keeleõpe ja
lõimumistegevused
1 770 000 758 571
0 2 528 571
7. Abikõlblikud kulud
7.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a
määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised
tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 19.
7.2. Standardiseeritud ühikuhindade alusel abikõlblike kulude arvestamine on sätestatud
ühendmääruse §-s 19. Kinnipeetavatele makstakse eesti keele õppimise eest tasu
vastavalt Vabariigi Valitsuse 28.06.2007 määrusega nr 182 "Kinnipeetavale õppimise
eest tasu maksmise määrad ning tasu arvutamise ja maksmise kord“ (edaspidi õppimise
tasu määrus) kehtestatud ühikuhinnale (õppimise tasu) määrale.
7.3. Otseseid kulusid hüvitatakse tegelike kulu ja ühikuhinna alusel.
7.4. Abikõlblikud on tegevuste elluviimiseks vajalikud otsesed kulud, mida hüvitatakse
tegelike kulude alusel sh
7.4.1. ühendmääruse §-s 16 toodud personalikulu, sh projektijuhtimise ja
kommunikatsioonispetsialisti kulu;
7.4.2. keeleõppe, sh keeleõppenõustamise ja keeletestimise kulu, lõimumistegevuste, sh
loengute, kursuste (nt käsitööring, kultuuriklubi, loovtegevus), kultuuriasutuste
haridusprogrammide, seminaride, meeskonnakoolituste, ühiskohtumiste, mõtte- ja
arutelutalgute (nt ringide, filmi-, kunsti või muusikaõhtute, raamatukogu või
spordipäevade, tähtpäevade ja e-riigi teenuste tutvustamise, lauamänguõhtute)
korraldamise ja osalemise kulu, sh keeleõpetaja, töötubade juhendaja (nt ajaloolase,
kultuuritegelase, kirjaniku, õigusteadlase), lektori või koolitaja tasu ja tema kulud seoses
koolitusega (sh majutus-, transpordi- ja reisikulud); ruumide ja tehnika rent, toitlustus;
7.4.3. riigikeele õppekavade koostamine, keeleõppe, koolitusmaterjalide (sh e-
õppematerjalide, interaktiivsete veebirakenduste loomine keeleõppeks ja keeleõppe
testimiseks), olemasolevate õpikute trükkimise ning keeleõpikute, sõnaraamatute,
vestmike, harjutuste kogumike, iseseisvaõppe ja paralleeltekstidega õppematerjalide,
sõnakaartide, keeleõppepäevikute vms abivahendite ostmise kulu, kaasaegsete
keeleõppemetoodikate, infomaterjalide ja juhiste kulu (sh materjalide ja e-
kursuste/moodulite koostamine, toimetamine, kujundamine, trükkimine, paljundamine,
levitamine ja tootmine), keeleõppe arendamisega seotud uuringute ja analüüside, sh
kasutajauuringu ja disainmõtlemise (nt teenusdisaini, infodisaini, õigusdisaini) tellimine
ja teenuste kujundamine, pilootprojektide elluviimine, koolitusmaterjalide koostajate,
hindajate ja IT-lahenduste loojate eksperditasud;
7.4.4. uute lõimumismeetodite (sh õpikute, materjalide, e-õppevahendite) loomine,
arendamine, ajakohastamine vanglateenistuses; lõimumismetoodika tellimise ja
arendamisega seotud kulud; lõimumistegevuste (aktiiv)õppe- ja infomaterjalide kulu (sh
litsentsi- ja autoritasu); lõimumistegevuste arendamisega seotud analüüside ja uuringute
(sh kasutajauuringu, disainmõtlemise (nt teenusdisaini, infodisaini, õigusdisaini)
tellimine) ja teenuste kujundamine (sh materjalide ja interaktiivsete võimaluste
tellimise, toimetamine, kujundamine, trükkimine, paljundamine, levitamine ja tootmine
või valmisolevate teenuste, sh e-teenuste, kasutamise tugi) või vajalike digitaalsete
teenuste või IT-lahenduste väljatöötamise, ajakohastamise ja arendamise kulu;
eksperttasud;
7.4.5. kommunikatsioonitegevuste kulu, sh kommunikatsioonispetsialisti teenuse või
personalikulu ühendmääruse §-s 16 tähenduses, teavitustegevuste (sh infopäevade)
korraldamise kulu, sh korraldusteenuste, teavitusmaterjalide, teavitusvahendite,
infomaterjalide, meenete ja märgiste tellimise, trükkimise, kujundamise, levitamise
kulu;
7.4.6. keele- või lõimumistegevuste arenduste, analüüside, uuringute, meetodite, tehnikate,
rakenduste vms tutvustamise, kasutamise või õpetamisega seotud koolituste,
seminaride, õppekäikude vms korraldamise ja seal osalemise kulu vanglateenistujatele,
sh vanglaametnikele ja Justiitsministeeriumi vanglate osakonna ametnikele;
7.4.7. TAT-i tegevuste projektijuhi osalemise kulu koolitustel, inspiratsioonipäevadel,
konverentsidel ja muudel sarnastel üritustel ja osalemistasu;
7.4.8. erisoodustus ja sellelt tasutav maks.
7.5. Abikõlblikud on ka kulud, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus TAT-i käskkirjas ette
nähtud tulemuse saavutamiseks ja kulu tekib TAT-i käskkirjas nimetatud toetatavate
tegevuste käigus (ÜM § 15 lg 2).
7.6. Ühikuhinna alusel hüvitatakse eesti keele õppimise tasu. Ühiku hind (õppimise tasu
määr) on 69,03 eurot kuus. Õppimise tasu määrast makstakse kinnipeetavale iga kuu
hiljemalt järgneva kuu 10. kuupäevaks välja 30 protsenti. Pärast õppetöö läbimist
positiivsete tulemustega, makstakse kinnipeetavale õppetöö lõpus välja ülejäänud 70
protsenti õppimise tasu igakuisest määrast. Õppetöö on läbitud A1 taseme puhul
positiivsete tulemustega ja kinnipeetav saab liikuda järgmisele tasemele, kui
kinnipeetav on pärast õppekava läbimist omandanud vähemalt 51 protsenti õppeasutuse
või õpetaja poolt kinnitatud õppekava materjalist ja ta on sooritanud koolieksami. A1
taseme õppetöös, osaoskuste kursustel ja teistes paindlikes õppevormides õppetöös
osalemise eest kinnipeetavale õppimise tasu ei maksta. A2-C1 tasemekursuste puhul on
õppetöö läbitud positiivsete tulemustega, kui kinnipeetav on pärast õppekava läbimist
omandanud vähemalt 51 protsenti õppeasutuse või õpetaja poolt kinnitatud õppekava
materjalist ning sooritanud ja saanud keeleksami haridus- ja teadusministri 13.06.2011
määruse nr 24 § 7 lõike 2 alusel vähemalt 60 protsenti võimalikust punktisummast,
kusjuures ühegi osaoskuse tulemus ei tohi olla 0 punkti. A2-C1 tasemekursustel
õppimise eest makstakse kinnipeetavale õppimise tasu. Nende kalendrikuude eest,
millal auditoorne õppetöö ei toimu terve kuu ulatuses, arvutatakse tasu
proportsionaalselt õppetöös osaletud ajaga. Tasu maksmine vormistatakse vangla
direktori käskkirjaga.
7.7. Abikõlbmatud on ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud.
8. Toetuse maksmise tingimused ja kord
8.1.Toetust makstakse ühendmääruse §-des 24–27 sätestatud tingimuste kohaselt.
8.2.Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja selle eest on
tasutud. Ühikuhinna alusel makstakse kulusid vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 1.
8.3.Elluviija esitab rakendusüksusele (edaspidi RÜ) e-toetuste keskkonna kaudu
maksetaotluse üks kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot, ja
muudel juhtudel vähemalt üks kord kvartalis.
8.4.Elluviija sisestab riigihanke raames sõlmitud lepingu kohta info ja dokumendid e-toetuse
keskkonna vastavasse moodulisse.
8.5.Pärast maksetaotluse esitamist määrab RÜ elluviijale kuludokumentide esitamise tähtaja.
Elluviija esitab RÜ-le kulu tekkimise aluseks olevad dokumendid, sh need riigihanke
läbiviimisega seonduvad dokumendid, mis ei sisaldu riigihangete registris.
8.6.RÜ kontrollib 80 kalendripäeva jooksul dokumentide saamisest maksetaotluse ja sellele
lisatud kuludokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning tegevuste
vastavust TAT-i käskkirjas toodud tingimustele. Puuduste korral määrab RÜ elluviijale
nende kõrvaldamise tähtaja. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste
kõrvaldamiseks.
8.7.RÜ õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on
sätestatud ühendmääruse §-s 33.
8.8.Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast
seda, kui RÜ on lõpparuande kinnitanud.
9. Riigiabi
Käesoleva TAT-i raames antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi.
10. Lõppsaajad ja nendele toetuse andmise tingimused
Toetatavates tegevustes ei ole ÜSS2021_2027 § 2 punkti 6 tähenduses lõppsaajaid.
11. Elluviija õigused ja kohustused
11.1. ÜSS2021_2027 § 2 punkti 4 ja ühendmääruse § 43 lõike 4 järgi kohalduvad elluviijale
toetuse saaja kohta sätestatud kohustused.
11.2. Elluviija peab täitma ühendmääruse §-s 10 ja 11 sätestatud kohustusi, sh asutusesisest
hankekorda.
11.3. Ühtlasi peab elluviija:
11.3.1. esitama rakendusasutusele (edaspidi RA) selleks ettenähtud vormil kinnitamiseks
järgmise eelarveaasta projekti tegevuste detailse kirjelduse ja eelarve jagunemise
tegevuste ja aastate kaupa (edaspidi tegevuskava) 15 tööpäeva jooksul alates TAT-i
kinnitamisest ja järgnevatel aastatel 20. jaanuariks;
11.3.2. RA vaatab tegevuskava läbi ja annab tagasisidet 10 tööpäeva jooksul;
11.3.3. esitama tegevuskava pärast selle kinnitamist viie tööpäeva jooksul RÜ-le;
11.3.4. taotlema jooksval aastal tegevuskava muutmist juhul, kui:
11.3.4.1. tegevuste eelarverida suureneb rohkem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud
summast;
11.3.4.2. tegevuste eelarvereale plaanitud summa jaotus muutub aastate kaupa rohkem kui
15%;
11.3.5. teavitama RA-d, kui tegevuste detailset kirjeldust tegevuskavas muudetakse oluliselt;
11.3.6. rakendama projekti kinnitatud tegevuskava kohaselt;
11.3.7. esitama RÜ-le e-toetuste keskkonnas jooksva aasta väljamaksete prognoosi
15 tööpäeva jooksul TAT-i kinnitamisest ja igal järgneval aastal 10 tööpäeva jooksul
tegevuskava kinnitamisest;
11.3.8. esitama e-toetuste keskkonnas RÜ-le korrigeeritud väljamaksete prognoosi järele
jäänud eelarveaasta kohta, kui tegevuste eelarve kulud erinevad rohkem kui 25%
punktis 11.3.7 esitatud prognoosist;
11.3.9. teavitama RA-d, kui toetatavate tegevustega samalaadsetele tegevustele on taotletud
toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest;
11.3.10. teavitama RA-d tegevuste elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad
mõjutada tulemuse saavutamist;
11.3.11. koguma ja töötlema tegevuses osalejate andmeid, sh koolitatavate andmeid
koolitustel ja sekkumistes või programmides osalenud isikute kohta;
11.3.12. esitama punktis 11.3.11 nimetatud ja kogutud andmed TAT-i tegevuste toimumise ja
osalejate arvu tõendamiseks e-toetuse keskkonna sündmuste infosüsteemi kaudu
RÜ-le iga kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva teise nädala lõpuks. Jooksva aasta
teise kvartali andmed esitatakse RÜ-le hiljemalt 31. juuliks;
11.3.13. lähtuma ESF+st toetatud projekti ja selle tegevuste elluviimisel avalikkuse
teavitamisel Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 54 „Perioodi 2021–
2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest
avalikkuse teavitamine“;
11.3.14. säilitama dokumente ÜSS2021_2027 § 18 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõike 1 kohaselt viis aastat elluviijale tehtud
lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates;
11.3.15. andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või hindamisse;
11.3.16. viivitamata teavitama RA-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis järgmisest:
11.3.16.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid;
11.3.16.2. TAT-i muutmise vajalikkusest.
12. Aruandlus
12.1.Elluviija esitab RÜ-le TAT-i tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise
vahearuande e-toetuste keskkonna kaudu ning lisab RA väljatöötatud vormil täpse
ülevaate tehtud tegevuste, näitajate saavutamise, tegevuste tulemuslikkuse ja esinenud
probleemide või riskikohtade ja nende ennetamise võimaluste kohta iga aasta
20. jaanuariks eelmise aasta 31. detsembri seisuga.
12.2.Kui TAT-i tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on väiksem
kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.
12.3.Elluviija esitab RÜ-le TAT-i tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise
lõpparuande e-toetuste keskkonna kaudu ning lisab RA väljatöötatud vormil esitatud info
ja andmed 45 päeva jooksul alates tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui
projekti tegevused lõpevad enne, kui lõpeb abikõlblikkuse periood, esitatakse
lõpparuanne 45 päeva jooksul TAT-i tegevuste lõppemisest arvates.
12.4.Lõpparuandes esitatakse peale vahearuandes nõutud teabe ka teave TAT-i tegevuste
panusest strateegia „Eesti 2035“ näitajatesse, mis on loetletud käesoleva käskkirja
punktis 1.1.3 ja millega jälgitakse horisontaalsete põhimõtete edenemist.
12.5.Kui projekti vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on väiksem kui kuus
kuud, esitatakse ainult lõpparuanne.
12.6.Projekti vahearuannete ja lõpparuande sisestamisel e-toetuste keskkonda kajastatakse
info e-toetuste keskkonna aruande andmeväljades nõutu järgi.
12.7.Kui e-toetuste keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab projekti vahearuannete
ja lõpparuande esitamist tähtajaks, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine
tööpäev pärast vea kõrvaldamist.
12.8.RÜ kontrollib üldjuhul 20 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti
vahearuanded ja lõpparuanne on täidetud nõuetekohaselt. Tähtaja pikenemisest teavitab
RÜ sellest elluviijat.
12.9.Kui projekti vahearuannetes ja lõpparuandes puuduseid ei esine, teavitab RÜ viie
tööpäeva jooksul RA-d, et esitatud aruanne on nõuetekohane. RA-l on õigus esitada oma
seisukohad RÜ-le viie tööpäeva jooksul. Kui RA hinnangul aruannetes puuduseid ei
esine, kinnitab RÜ aruande.
12.10. Kui projekti vahearuannetes ja lõpparuandes esineb puuduseid, annab RÜ elluviijale
vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Aruanded kinnitab RÜ viie
tööpäeva jooksul pärast seda, kui puudused on kõrvaldatud.
12.11. RA-l ja RÜ-l on õigus vajadusel küsida tegevuse elluviijalt lisainfot projekti tegevuse
käigu ja tulemuste kohta.
13. TAT-i muutmine
13.1.RA-l on õigus muuta TAT-i käskkirja enda, RÜ, auditi, seirekomisjoni või elluviija
algatusel.
13.2.Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse
perioodi muuta, esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse (edaspidi TAT-i muutmise
taotlus).
13.3.RA vaatab TAT-i muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul selle kättesaamisest ja
annab selle kohta hinnangu.
13.4.Puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT-
i muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks
ettenähtud tähtaja võrra.
13.5.RA edastab TAT-i muutmise taotluse pärast esialgse hinnangu andmist arvamuse
avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate
ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga, olenevalt muudatuste sisust ja ulatusest.
13.6.TAT-i muutmise eelnõu kooskõlastatakse ühendmääruse § 48 kohaselt. RA kujundab
kooskõlastamisel esitatud seisukohtade kohta arvamuse, küsib vajaduse korral lisainfot
elluviijalt ja kooskõlastab TAT-i lõpliku teksti RÜ-ga.
13.7.Elluviijal on võimalik TAT-i muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul.
RA nõusolekul võib TAT-i muutmist taotleda sagedamini.
13.8.RA võib TAT-i muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT-i edukaks
elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik
jätkata. RA teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul.
13.9.TAT-i muutmine kinnitatakse RA juhi käskkirjaga. RA saadab kinnitatud TAT-i viie
tööpäeva jooksul RÜ-le.
13.10. RÜ võib elluviijale või RA-le teha ettepanekuid TAT-i eelarve muutmiseks, kui TAT-i
aruandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on
vajalik TAT-i eduka elluviimise tagamiseks, teavitades eelarve muutmise ettepaneku
tegemisest elluviijat.
13.11. RA-l on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada
ühendmääruse § 13 lõikes 1 määratud tingimuste kohaselt. RA võib toetuse summat
vähendada ühendmääruse § 37 lõikes 4 nimetatud juhul, kui elluviijal on tekkinud
eelarvevahendite jääk, mida ei kasutata, või esineb muu põhjus, mis tingib toetuse
summa vähendamise.
14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord
14.1.Finantskorrektsioone teeb RÜ, lähtudes ühendmääruse §-dest 34–37, sealhulgas hindab
RÜ finantskorrektsiooni põhjendatust, kui TAT-i tulemust ei saavutata või saavutatakse
osaliselt.
14.2.Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda, siis ühendmääruse § 37 lõike 4
kohaselt väheneb projekti abikõlblike kulude eelarve (toetus, kaasfinantseering,
sh kaudsed kulud) finantskorrektsiooni võrra.
14.3.Toetuse tagasimaksmise ajatamisel lähtutakse ühendmääruse §-st 38.
15. Vaiete lahendamine
Vaide esitamisele ja menetlemine toimub ÜSS2021_2027 §-des 31 ja 32 sätestatud vaide
esitamise regulatsiooni kohaselt.
16. Rakendussätted
Käskkiri jõustub alates 1. septembrist 2023.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898
Rahandusministeerium Siseministeerium Sotsiaalministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kultuuriministeerium Justiitsministri käskkirja muutmine Esitan kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks justiitsministri 16. augusti 2023. a käskkirja nr 58 „Toetuse andmise ja kasutamise tingimuste ja korra kehtestamine kinnipeetavate keeleõppeks ja lõimumistegevusteks“ muutmise eelnõu. Palun eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Timpson Minister Lisad: a) käskkirja eelnõu b) käskkirja eelnõu seletuskiri c) käskkirja eelnõu terviktekst Lisaadressaadid: Riigi Tugiteenuste Keskus Euroopa Komisjon Seirekomisjon Annika Leevand 6208174 [email protected]
Meie 17.04.2024 nr 8-1/3615-1
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JUM/24-0410 - Justiitsministri käskkirja muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 02.05.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0c296651-8222-4d60-a7e9-461ee7e8f9ed Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0c296651-8222-4d60-a7e9-461ee7e8f9ed?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Eelnõu kooskõlastamine | 13.07.2023 | 280 | 1-7/148-2 | Väljaminev kiri | sisemin | Justiitsministeerium |
Toetuse andmise ja kasutamise tingimuste ja korra kehtestamine kinnipeetavate keeleõppeks ja lõimumistegevusteks | 20.06.2023 | 303 | 1-7/148-1 | Sissetulev kiri | sisemin | Justiitsministeerium |