Toetuse andmise ja kasutamise tingimuste ja korra kehtestamine kinnipeetavate keeleõppeks ja lõimumistegevusteks

Dokumendiregister	Siseministeerium
Viit	1-7/148-1
Registreeritud	20.06.2023
Sünkroonitud	18.04.2024
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	1 Ministeeriumi töö korraldamine. Juhtimine. Planeerimine. Aruandlus
Sari	1-7 Siseministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud siseriiklikute õigusaktide eelnõud
Toimik	1-7/2023
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis	Justiitsministeerium
Vastutaja	Marko Meriloo (kantsleri juhtimisala, varade asekantsleri valdkond, välisvahendite osakond)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (120497 tm).

Failid

7-64457 20.06.2023 Väljaminev kiri.asice

Kooskõlastuskiri.pdf

LISA 2. PI_harta_Kontroll-leht.xlsx

Lisa 3. TAT riskihindamise tabel.xlsx

TAT käskkirja eelnõu (kinnipeetavad)_EISi.pdf

TAT käskkirja seletuskiri (keeleõpe)_EISi.pdf

Kooskõlastatavad dokumendid.txt

TAT käskkirja eelnõu (kinnipeetavad)_EISi.pdf

EELNÕU 15.06.2023

MINISTRI KÄSKKIRI

Toetuse andmise ja kasutamise tingimuste ja

korra kehtestamine kinnipeetavate keeleõppeks

ja lõimumistegevusteks

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse (ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel:

1. Kehtestan toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja korra „Kinnipeetavate

keeleõpe ja lõimumistegevused“ koos lisadega (lisatud).

2. Määran tegevuste elluviijaks Justiitsministeeriumi vanglate osakonna.

3. Käskkiri toetab „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“

poliitikaeesmärgi nr 4 „Sotsiaalsem Eesti“ Euroopa Liidu erieesmärgi h „soodustada

aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja

aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade

tööalast konkurentsivõimet“ saavutamist.

4. Rakendada käskkirja alates 1. juulist 2023.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kalle Laanet

justiitsminister

20.06.2023 nr 7-6/4457

KINNITATUD

Justiitsministri 20.06.2023 käskkirjaga 7-6/4457

Lisa

Kinnipeetavate keeleõpe ja lõimumistegevused

Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood

01.07.2023–31.12.2029

Elluviija:

Justiitsministeeriumi vanglate osakond

Rakendusüksus:

Riigi Tugiteenuste Keskus

Rakendusasutus:

Justiitsministeerium

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkide ja programmidega

Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027

elluviimiseks Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2022. a otsusega kehtestatud meetmete

nimekirja meetme 21.4.7.8 „Karistuste täideviimise korraldamine“ sekkumise

„Kinnipeetavate konkurentsivõime suurendamine läbi nende parema lõimimise, sh eesti keele

oskuse parandamise. Sihtrühm: kinnipeetavad, võimalikud teenuse osutajad (edaspidi

Kinnipeetavate keeleõpe ja lõimumistegevused)“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja

korda.

1.1. Seosed horisontaalsete põhimõtete, Eesti riigi eesmärkide ja programmidega

1.1.1. Toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord (edaspidi TAT) on seotud

ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgiga nr 4

„Sotsiaalsem Eesti“ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057,

millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus

(EL) nr 1296/2013 (edaspidi ESF+ määrus) artikli 4 punktis 1 toodud

poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem ja kaasavam Euroopa sotsiaalõiguste samba

rakendamise kaudu“ erieesmärgiga h „soodustada aktiivset kaasamist, et edendada

võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada

eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet“.

1.1.2. Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase

Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning

nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning

piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (edaspidi

ühissätete määrus), artiklis 9 ja ESF+ määruse artiklis 6 sätestatud horisontaalsete

põhimõtetega soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks ja võrdsete võimaluste

loomiseks selle läbi, et tagavad muu emakeelega inimestele võrdsete võimalused

tööturul osalemiseks ja tõrjutuse vähendamiseks.

1.1.3. Toetatavad tegevused panustavad Riigikogu poolt 12. mail 2021 vastu võetud

strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetesse ja on seotud „Eesti 2035“ strateegilise

sihiga "Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud" ja selle alasihiga „Hooliv

ühiskond“ ning sihiga "Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed" ja

selle alasihiga „Arukas inimene“ ning nende sihtide saavutamist hinnatakse järgmiste

näitajatega:

1.1.3.1. soolise võrdõiguslikkuse indeks, millesse panustatakse seeläbi, et arvestatakse muu

emakeelega kinnipeetavate soolist erinevust nende olukorra ja vajaduste

analüüsimisel;

1.1.3.2. hoolivuse ja koosmeelsuse mõõdik, millesse panustatakse seeläbi, et aidatakse

vähendada muu emakeelega kinnipeetavate ebasoodsamat kohtlemist ja sotsiaalset

tõrjutust.

1.1.4. TAT on seotud „Riigi eelarvestrateegia 2023–2026“ (tegevuspõhise riigieelarve

raamistik, edaspidi TERE raamistik) Justiitsministeeriumi programmi aastateks

2023-2026 tegevusega „Karistuste täideviimise korraldamine“, mille eesmärk on

muuhulgas läbi taasühiskonnastavate tegevuste ja sotsiaalprogrammide suunata

inimene pärast vabanemist õiguskuulekale teele ja hõlbustada tema ühiskonda

taassisenemist.

1.1.5. TAT-i tegevused on seotud Riigikogu 12. novembri 2020. a otsusega

„Kriminaalpoliitika põhialuste aastani 2030 heakskiitmine“, mille prioriteediks

muu hulgas on kuritegevuse ennetamine ja kuritegevusest eemaldumise toetamine.

TAT tegevused on suunatud vastava prioriteedi saavutamisele.

1.1.6. TAT-i tegevused on seotud Haridus- ja Teadusministeeriumi „Eesti keele

arengukavaga 2021-2035“, milles peetakse oluliseks eesti keele õppe, eesti keeles

õppimise ja mitmekeelsuse toetamise kaudu eestikeelset kultuuriruumi väärtustava

hoiaku kujundamist.

1.1.7. TAT-i tegevused on seotud Haridus- ja Teadusministeeriumi „Haridusvaldkonna

arengukavaga 2021-2025“, kus panustatakse sellesse, et eesti keel ja kultuur säiliks

ning tööturuvõimalused oleksid paremad ning täiskasvanuõpe oleks jätkusuutlik.

1.1.8. TAT on seotud Kultuuriministeeriumi „Sidusa Eesti arengukavaga 2021-2030“,

milles toetatakse ühtse kultuuriruumi loomist ja edendatakse lõimumist.

1.1.9. TAT-i tegevused on seotud Justiitsministeeriumi „Vanglateenistuse strateegiaga

2023-2027“, mille eesmärkideks on retsidiivsuse vähenemine, millesse panustatakse

ka läbi hariduses osalemise toetamise.

1.1.10. TAT on seotud punktis 1.1.1 nimetatud poliitikaeesmärgi ja erieesmärgi täitmisele

suunatud rakenduskava meetme „Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh

ennetus“ sekkumistega „Noorte retsidiivsuse vähendamisele suunatud erinevad

tegevused. Sihtrühm: noored, spetsialistid, võimalikud teenuse osutajad“, kuna

keeleõpe ja lõimumistegevused vanglas toimuvad ka noortele.

1.1.11. TAT-i tegevused on seotud punktis 1.1.1 nimetatud poliitikaeesmärgi ja erieesmärgi

täitmisele suunatud rakenduskava meetme „Keelevaldkonna arendamine“

sekkumisega „Eesti keele õpe ja keeleõppe arendamine“, kuivõrd keeleõpe vanglas

toetab hilisema elukestva õppega jätkamist või hariduse omandamist.

1.1.12. TAT-i tegevused on seotud punktis 1.1.1 nimetatud poliitikaeesmärgi ja erieesmärgi

täitmisele suunatud rakenduskava meetme „Lõimumist, sh kohanemist toetav Eesti“

sekkumisega „Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul

konkurentsivõimet toetavad tegevused“, kuivõrd lõimumistegevustega vanglas

soodustatakse erineva keele- ja kultuuritaustaga kinnipeetavate hilisemat osalemist

Eesti ühiskonnas.

1.1.13. Tegevuste toetamisel lähtutakse 2021-2027 rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud

üldistest valikukriteeriumidest.

1.1.14. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei

tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, 18. juuni 2020,

millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse

määrust (EL) 2019/2088, artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9

nimetatud keskkonnaeesmärgile.

2. Toetuse andmise eesmärk

Toetuse andmise eesmärk on suurendada vangistuses viibivate isikute (kinnipeetavad ja

vahistatud, edaspidi koos nimetatud kui kinnipeetavad) konkurentsivõimet läbi nende parema

lõimumise, sh eesti keele oskuse parandamise.

3. Toetatavad tegevused

Toetatavad tegevused on seotud erinevate lõimumistegevuste kaudu erineva emakeele ja

kultuuritaustaga kinnipeetavatele riigikeele õpetamise ja ühiskonnaga suurema sidususe

loomiseks.

3.1 Riigikeele õpe

3.1.1 Tegevuse eesmärk

Toetatava tegevuse eesmärk on võimaldada erinevate emakeele ja kultuuritaustaga

kinnipeetavatel pärast vabanemist paremini toime tulla nii asjaajamisel riigiga kui enda töö-

ja isiklikus elus.

3.1.2 Tegevuse kirjeldus

Riigikeele õpe viiakse läbi Viru, Tartu ja Tallinna vanglates A1-C1 tasemel. Toetatavate

tegevusega võimaldatakse erineva emakeelega kinnipeetavatele eesti keele õpet, mis toetaks

kõiki vajalikke alaoskuseid (nt rääkimine, kuulamine, kirjutamine). Õpperühma suurus peab

toetama õppimise efektiivsust, et keeleõpetajatel oleks võimalik õppetööd läbi viia

personaalsemalt. Rühmade planeerimisel arvestatakse, et kinnipeetav saaks võimalikult

kiiresti jätkata järgmise taseme kursusel tehes kursuse lõpus riikliku keeleeksami, mis on

eelduseks järgmisele kursusele saamisel. Juhul, kui kursus jääb vanglast vabanemise tõttu

pooleli või eksam sooritamata, on võimalik iseseisvalt isiku enda kulul õpinguid jätkata

väljaspool vanglat keeleõpet pakkuvates firmades või muudes institutsioonides kui vanglast

vabanenu seda peaks soovima. Tegevus hõlmab ka keeleõppe arendamiseks vajalike

metoodikate, õppematerjalide ja testide, sh veebipõhiste testide ja e-õppematerjalide või

muude keeleõppega seonduvate metoodiliste ja interaktiivsete abivahendite väljatöötamist,

edasiarendamist ja ajakohastamist.

3.1.3 Tegevuse tulemus

Toetatava tegevuse tulemusena paraneb vanglast vabanenute taasühiskonnastumine ja

seaduskuulekus, kuna tegevuste läbi tõuseb tegevuses osalenu konkurentsivõime tööturul ja

haridusvaldkonnas, paraneb keeleoskus ja suureneb sidusus ühiskonnaga.

3.1.4 Tegevuse sihtrühm

Toetatava tegevuse sihtrühmaks on erineva emakeelega kinnipeetavad, kelle riigikeeleoskus

jääb alla C1 taseme, keeleõpet korraldavad teenuseosutajad, eesti keele õpetajad,

vanglateenistus.

3.2 Lõimumistegevused

3.2.1 Tegevuse eesmärk

Toetatava tegevuse eesmärk on erineva emakeele ning kultuuritaustaga kinnipeetavate

teadlikkuse tõstmine Eesti ühiskonnakorraldusest ja Euroopa Liidust ning teemaliste

koostöötegevuste kaudu lõimida neid tugevamini Eesti ühiskonda ning arendada

lõimumismetoodikate kasutamist vanglateenistuses.

3.2.2 Tegevuse kirjeldus

Lõimumistegevused hõlmavad loenguid, kursuseid seminare vms koostöövorme Eesti

ühiskonna- ja kodanikuõpetusest, mille käigus tutvustatakse tegevuses osalejatele Eesti riigi

õiguslikku ja poliitilist korda, kultuuri ja ajalugu ning Euroopa Liidu institutsioone ja selle

tegutsemis- ning toimimispõhimõtteid. Sealhulgas viiakse läbi juhendatud töötubasid, mis

toetavad lõimumist, keeleõpet ja mõne uue oskuse arendamist (nt käsitöö, kultuuriklubi,

aruteluringid). Lõimumise arendamiseks vanglateenistuses arendatakse uusi

lõimumismetoodikaid, töötatakse välja õppematerjale või muid lõimumisega seonduvaid

metoodilisi ja interaktiivseid abivahendeid, mille arendamise käigus saab vanglateenistus

uued teadmised ja meetodid, kuidas neid läbi viia ning ühtlasi anda võimalust sihtrühmale

lisaks keeletaseme tõstmisele ka lisaväärtust edukama lõimumise näol.

3.2.3. Tegevuse tulemus

Vanglateenistuses lõimumistegevustes osalemise tulemusena kasvab kinnipeetavate

teadlikkus Eesti riigist, ühiskonnast, kultuurist, ajaloost, keelest jne. Ühtlasi aitab see kaasa

vangistusest vabanemisel sujuvamale suhtlemisele kogukonnaga. Integratsiooni toetades

tõusevad osalejate võimekus otsida informatsiooni Eestis elamise, töötamise, seadusandluse

jms kohta. Lisandväärtusena tõuseb sihtrühma valmidus kasutada sarnaseid teenuseid ja

osaleda sarnastes tegevustes ka peale vabanemist.

3.2.4 Tegevuse sihtrühm

Tegevuse sihtrühmaks on erineva emakeele, rahvuse, kultuurilise tausta või määratlemata

kodakondsusega kinnipeetavad, lõimumistegevuses ja selle arendamises osalevad õpetajad,

kultuuri-, ajaloo-, poliitika- ja ühiskonnategelased, vanglateenistus, Justiitsministeeriumi

vanglate osakond.

4. Tegevuste abikõlblikkuse periood

TAT-i tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.07.2023–31.12.2029.

5. TAT-i tulemused ja näitajad

Toetatavate tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on esitatud tabelis 1.

Tabel 1. Toetatavate tegevuste seire ja hindamise näitajad

6. Tegevuste eelarve

Tabelis 2 on esitatud TAT-i eelarve jaotus ESF+ toetuse ja riikliku kaasfinantseeringu vahel.

Omafinantseeringut ei kohaldu. Tegevuste täpne eelarve esitatakse TAT käskkirja punkti

11.3.1 kohaselt.

Tabel 2. TAT-i eelarve

TAT käskkiri ESF+ toetus

(70%

abikõlblikest

kuludest)

EUR

Riiklik

kaasfinantseering

(30%

abikõlblikest

kuludest) EUR

Oma-

finantseering

Kokku

EUR

Kinnipeetavate

keeleõpe ja

lõimumistegevused

1 770 000 758 571

0 2 528 571

Näitaja

nimetus

Näitaja

nimetus

mõõtühik

Algtase

(2022) Sihttase

(2024)

Sihttase

(2029) Selgitav teave

Kirjeldada, mis on näitaja sisu,

kuidas koguda, millal võib

raporteerida jms

Väljundi

näitaja

Keele-

õppes ja

lõimumis-

tegevustes

osalejate

arv

0 405 2025

Kinnipeetavate riigikeele õppes ja

lõimumistegevustes arvestatakse

osaluskordi.

Näitaja arvestamisel arvestatakse

ka kursuse kordamist, st kui

kinnipeetav ei soorita

keeleeksamit ja jääb kursust

kordama, siis sama kursusega

alustamist loetakse uueks

osalemiskorraks.

Lõimumistegevustes panustab iga

osaleja väljundnäitajasse üks

kord, kui tegevus toimub sarjana.

Iga uut sisenemist uude

lõimumistegevusse loetakse

uueks sisenemiseks.

Meetod: registreerimislehed,

seirearuanne

7. Abikõlblikud kulud

7.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a

määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 19.

7.2. Standardiseeritud ühikuhindade alusel abikõlblike kulude arvestamine on sätestatud

ühendmääruse §-s 19. Kinnipeetavatele makstakse eesti keele õppimise eest tasu

vastavalt Vabariigi Valitsuse 28.06.2007 määrusega nr 182 "Kinnipeetavale õppimise

eest tasu maksmise määrad ning tasu arvutamise ja maksmise kord“ (edaspidi õppimise

tasu määrus) kehtestatud ühikuhinnale (õppimise tasu) määrale.

7.3. Otseseid kulusid hüvitatakse tegelike kulu ja ühikuhinna alusel.

7.4. Abikõlblikud on tegevuste elluviimiseks vajalikud otsesed kulud, mida hüvitatakse

tegelike kulude alusel sh

7.4.1. ühendmääruse §-s 16 toodud personalikulu, sh projektijuhtimise ja

kommunikatsioonispetsialisti kulu;

7.4.2. keeleõppe, sh keeletestimise kulu, lõimumistegevuste, sh loengute, kursuste (nt

käsitööring, kultuuriklubi, loovtegevus), seminaride, meeskonnakoolituste,

ühiskohtumiste, mõtte- ja arutelutalgute (ringide) korraldamise ja osalemise kulu, sh

keeleõpetaja, töötubade juhendaja, lektori või koolitaja tasu ja tema kulud seoses

koolitusega (sh majutus-, transpordi- ja reisikulud); ruumide ja tehnika rent, toitlustus;

7.4.3. riigikeele õppekavade koostamine, keeleõppe, koolitusmaterjalide (sh e-

õppematerjalide, interaktiivsete veebirakenduste loomine keeleõppeks ja keeleõppe

testimiseks), olemasolevate õpikute trükkimise ja keeleõpikute ostmise kulu,

kaasaegsete keeleõppemetoodikate, infomaterjalide ja juhiste kulu (sh materjalide ja e-

kursuste/moodulite koostamine, toimetamine, kujundamine, trükkimine, paljundamine,

levitamine ja tootmine), koolitusmaterjalide koostajate, hindajate ja IT-lahenduste

loojate eksperditasud;

7.4.4. uute lõimumismeetodite (sh õpikute, materjalide, e-õppevahendite) loomine,

arendamine, ajakohastamine vanglateenistuses, lõimumismetoodika tellimise ja

arendamisega seotud kulud, sh materjalide ja interaktiivsete võimaluste tellimise või

valmisolevate teenuste, sh e-teenuste kasutamise tugi või vajalike IT-lahenduste

väljatöötamise, ajakohastamise ja arendamise kulu, eksperttasud;

7.4.5. kommunikatsioonitegevuste kulu, sh kommunikatsioonispetsialisti teenuse või

personalikulu ühendmääruse §-s 16 tähenduses, teavitustegevuste (sh infopäevade)

korraldamise kulu, sh korraldusteenuste, teavitusmaterjalide, teavitusvahendite,

infomaterjalide, meenete ja märgiste tellimise, trükkimise, kujundamise, levitamise

kulu;

7.4.6. keele- või lõimumistegevuste arenduste, meetodite, tehnikate, rakenduste vms

tutvustamise, kasutamise või õpetamisega seotud koolituste, seminaride, õppekäikude

vms korraldamise ja seal osalemise kulu vanglateenistujatele, sh vanglaametnikele ja

Justiitsministeeriumi vanglate osakonna ametnikele;

7.4.7. TAT-i tegevuste projektijuhi osalemise kulu koolitustel, inspiratsioonipäevadel,

konverentsidel ja muudel sarnastel üritustel ja osalemistasu;

7.4.8. erisoodustus ja sellelt tasutav maks.

7.5. Abikõlblikud on ka kulud, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus TAT-i käskkirjas ette

nähtud tulemuse saavutamiseks ja kulu tekib TAT-i käskkirjas nimetatud toetatavate

tegevuste käigus (ÜM § 15 lg 2).

7.6. Ühikuhinna alusel hüvitatakse eesti keele õppimise tasu. Ühiku hind (õppimise tasu

määr) on 69,03 eurot kuus. Õppimise tasu määrast makstakse kinnipeetavale iga kuu

hiljemalt järgneva kuu 10. kuupäevaks välja 30 protsenti. Pärast õppetöö läbimist

positiivsete tulemustega, makstakse kinnipeetavale õppetöö lõpus välja ülejäänud 70

protsenti õppimise tasu igakuisest määrast. Õppetöö on läbitud A1 taseme puhul

positiivsete tulemustega ja kinnipeetav saab liikuda järgmisele tasemele, kui

kinnipeetav on pärast õppekava läbimist omandanud vähemalt 51 protsenti õppeasutuse

või õpetaja poolt kinnitatud õppekava materjalist ja ta on sooritanud koolieksami. A1

taseme õppetöö eest kinnipeetavale õppimise tasu ei maksta. A2-C1 taseme puhul on

õppetöö läbitud positiivsete tulemustega, kui kinnipeetav on pärast õppekava läbimist

omandanud vähemalt 51 protsenti õppeasutuse või õpetaja poolt kinnitatud õppekava

materjalist ning sooritanud ja saanud keeleksami haridus- ja teadusministri 13.06.2011

määruse nr 24 § 7 lõike 2 alusel vähemalt 60 protsenti võimalikust punktisummast,

kusjuures ühegi osaoskuse tulemus ei tohi olla 0 punkti. A2-C1 taseme õppetöö eest

makstakse kinnipeetavale õppimise tasu. Nende kalendrikuude eest, millal auditoorne

õppetöö ei toimu terve kuu ulatuses, arvutatakse tasu proportsionaalselt õppetöös

osaletud ajaga. Tasu maksmine vormistatakse vangla direktori käskkirjaga.

7.7. Abikõlbmatud on ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud.

8. Toetuse maksmise tingimused ja kord

8.1.Toetust makstakse ühendmääruse §-des 24–27 sätestatud tingimuste kohaselt.

8.2.Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja selle eest on

tasutud. Ühikuhinna alusel makstakse kulusid vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 1.

8.3.Elluviija esitab rakendusüksusele (edaspidi RÜ) e-toetuste keskkonna kaudu

maksetaotluse üks kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot, ja

muudel juhtudel vähemalt üks kord kvartalis.

8.4.Elluviija sisestab riigihanke raames sõlmitud lepingu kohta info ja dokumendid e-toetuse

keskkonna vastavasse moodulisse.

8.5.Pärast maksetaotluse esitamist määrab RÜ elluviijale kuludokumentide esitamise tähtaja.

Elluviija esitab RÜ-le dokumendid, mis tal kulu tekkimise ja tasumisega on tekkinud, sh

need riigihanke läbiviimisega seonduvad dokumendid, mis ei sisaldu riigihangete

registris.

8.6.RÜ kontrollib 80 kalendripäeva jooksul dokumentide saamisest maksetaotluse ja sellele

lisatud kuludokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning tegevuste

vastavust TAT-i käskkirjas toodud tingimustele. Puuduste korral määrab RÜ elluviijale

nende kõrvaldamise tähtaja. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste

kõrvaldamiseks.

8.7.RÜ õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on

sätestatud ühendmääruse §-s 33.

8.8.Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast

seda, kui RÜ on lõpparuande kinnitanud.

9. Riigiabi

Käesoleva TAT-i raames antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi.

10. Lõppsaajad ja nendele toetuse andmise tingimused

Toetatavates tegevustes ei ole ÜSS2021_2027 § 2 punkti 6 tähenduses lõppsaajaid.

11. Elluviija õigused ja kohustused

11.1. ÜSS2021_2027 § 2 punkti 4 ja ühendmääruse § 43 lõike 4 järgi kohalduvad elluviijale

toetuse saaja kohta sätestatud kohustused.

11.2. Elluviija peab täitma ühendmääruse §-s 10 ja 11 sätestatud kohustusi, sh asutusesisest

hankekorda.

11.3. Ühtlasi peab elluviija:

11.3.1. esitama rakendusasutusele (edaspidi RA) selleks ettenähtud vormil kinnitamiseks

järgmise eelarveaasta projekti tegevuste detailse kirjelduse ja eelarve jagunemise

tegevuste ja aastate kaupa (edaspidi tegevuskava) 15 tööpäeva jooksul alates TAT-i

kinnitamisest ja järgnevatel aastatel 20. jaanuariks;

11.3.2. RA vaatab tegevuskava läbi ja annab tagasisidet 10 tööpäeva jooksul;

11.3.3. esitama tegevuskava pärast selle kinnitamist viie tööpäeva jooksul RÜ-le;

11.3.4. taotlema jooksval aastal tegevuskava muutmist juhul, kui:

11.3.4.1. tegevuste eelarverida suureneb rohkem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud

summast;

11.3.4.2. tegevuste eelarvereale plaanitud summa jaotus muutub aastate kaupa rohkem kui

15%;

11.3.5. teavitama RA-d, kui tegevuste detailset kirjeldust tegevuskavas muudetakse oluliselt;

11.3.6. rakendama projekti kinnitatud tegevuskava kohaselt;

11.3.7. esitama RÜ-le e-toetuste keskkonnas jooksva aasta väljamaksete prognoosi

15 tööpäeva jooksul TAT-i kinnitamisest ja igal järgneval aastal 10 tööpäeva jooksul

tegevuskava kinnitamisest;

11.3.8. esitama e-toetuste keskkonnas RÜ-le korrigeeritud väljamaksete prognoosi järele

jäänud eelarveaasta kohta, kui tegevuste eelarve kulud erinevad rohkem kui 25%

punktis 11.3.7 esitatud prognoosist;

11.3.9. teavitama RA-d, kui toetatavate tegevustega samalaadsetele tegevustele on taotletud

toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest;

11.3.10. teavitama RA-d tegevuste elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad

mõjutada tulemuse saavutamist;

11.3.11. koguma ja töötlema tegevuses osalejate andmeid, sh koolitatavate andmeid

koolitustel ja sekkumistes või programmides osalenud isikute kohta;

11.3.12. esitama punktis 11.2.11 nimetatud ja kogutud andmed TAT-i tegevuste toimumise ja

osalejate arvu tõendamiseks e-toetuse keskkonna sündmuste infosüsteemi kaudu

RÜ-le iga kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva teise nädala lõpuks. Jooksva aasta

teise kvartali andmed esitatakse RÜ-le hiljemalt 31. juuliks;

11.3.13. lähtuma ESF+st toetatud projekti ja selle tegevuste elluviimisel avalikkuse

teavitamisel Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 54 „Perioodi 2021–

2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest

avalikkuse teavitamine“;

11.3.14. säilitama dokumente ÜSS2021_2027 § 18 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõike 1 kohaselt viis aastat elluviijale tehtud

lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates;

11.3.15. andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või hindamisse;

11.3.16. viivitamata teavitama RA-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis järgmisest:

11.3.16.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid;

11.3.16.2. TAT-i muutmise vajalikkusest.

12. Aruandlus

12.1.Elluviija esitab RÜ-le TAT-i tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise

vahearuande e-toetuste keskkonna kaudu ning lisab RA väljatöötatud vormil täpse

ülevaate tehtud tegevuste, näitajate saavutamise, tegevuste tulemuslikkuse ja esinenud

probleemide või riskikohtade ja nende ennetamise võimaluste kohta iga aasta

20. jaanuariks eelmise aasta 31. detsembri seisuga.

12.2.Kui TAT-i tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on väiksem

kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.

12.3.Elluviija esitab RÜ-le TAT-i tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise

lõpparuande e-toetuste keskkonna kaudu ning lisab RA väljatöötatud vormil esitatud info

ja andmed 45 päeva jooksul alates tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui

projekti tegevused lõpevad enne, kui lõpeb abikõlblikkuse periood, esitatakse

lõpparuanne 45 päeva jooksul TAT-i tegevuste lõppemisest arvates.

12.4.Lõpparuandes esitatakse peale vahearuandes nõutud teabe ka teave TAT-i tegevuste

panusest strateegia „Eesti 2035“ näitajatesse, mis on loetletud käesoleva käskkirja

punktis 1.1.3 ja millega jälgitakse horisontaalsete põhimõtete edenemist.

12.5.Kui projekti vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on väiksem kui kuus

kuud, esitatakse ainult lõpparuanne.

12.6.Projekti vahearuannete ja lõpparuande sisestamisel e-toetuste keskkonda kajastatakse

info e-toetuste keskkonna aruande andmeväljades nõutu järgi.

12.7.Kui e-toetuste keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab projekti vahearuannete

ja lõpparuande esitamist tähtajaks, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine

tööpäev pärast vea kõrvaldamist.

12.8.RÜ kontrollib üldjuhul 20 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti

vahearuanded ja lõpparuanne on täidetud nõuetekohaselt. Tähtaja pikenemisest teavitab

RÜ sellest elluviijat.

12.9.Kui projekti vahearuannetes ja lõpparuandes puuduseid ei esine, teavitab RÜ viie

tööpäeva jooksul RA-d, et esitatud aruanne on nõuetekohane. RA-l on õigus esitada oma

seisukohad RÜ-le viie tööpäeva jooksul. Kui RA hinnangul aruannetes puuduseid ei

esine, kinnitab RÜ aruande.

12.10. Kui projekti vahearuannetes ja lõpparuandes esineb puuduseid, annab RÜ elluviijale

vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Aruanded kinnitab RÜ viie

tööpäeva jooksul pärast seda, kui puudused on kõrvaldatud.

12.11. RA-l ja RÜ-l on õigus vajadusel küsida tegevuse elluviijalt lisainfot projekti tegevuse

käigu ja tulemuste kohta.

13. TAT-i muutmine

13.1.RA-l on õigus muuta TAT-i käskkirja enda, RÜ, auditi, seirekomisjoni või elluviija

algatusel.

13.2.Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse

perioodi muuta, esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse (edaspidi TAT-i muutmise

taotlus).

13.3.RA vaatab TAT-i muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul selle kättesaamisest ja

annab selle kohta hinnangu.

13.4.Puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT-

i muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks

ettenähtud tähtaja võrra.

13.5.RA edastab TAT-i muutmise taotluse pärast esialgse hinnangu andmist arvamuse

avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate

ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga, olenevalt muudatuste sisust ja ulatusest.

13.6.TAT-i muutmise eelnõu kooskõlastatakse ühendmääruse § 48 kohaselt. RA kujundab

kooskõlastamisel esitatud seisukohtade kohta arvamuse, küsib vajaduse korral lisainfot

elluviijalt ja kooskõlastab TAT-i lõpliku teksti RÜ-ga.

13.7.Elluviijal on võimalik TAT-i muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul.

RA nõusolekul võib TAT-i muutmist taotleda sagedamini.

13.8.RA võib TAT-i muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT-i edukaks

elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik

jätkata. RA teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul.

13.9.TAT-i muutmine kinnitatakse RA juhi käskkirjaga. RA saadab kinnitatud TAT-i viie

tööpäeva jooksul RÜ-le.

13.10. RÜ võib elluviijale või RA-le teha ettepanekuid TAT-i eelarve muutmiseks, kui TAT-i

aruandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on

vajalik TAT-i eduka elluviimise tagamiseks, teavitades eelarve muutmise ettepaneku

tegemisest elluviijat.

13.11. RA-l on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada

ühendmääruse § 13 lõikes 1 määratud tingimuste kohaselt. RA võib toetuse summat

vähendada ühendmääruse § 37 lõikes 4 nimetatud juhul, kui elluviijal on tekkinud

eelarvevahendite jääk, mida ei kasutata, või esineb muu põhjus, mis tingib toetuse

summa vähendamise.

14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

14.1.Finantskorrektsioone teeb RÜ, lähtudes ühendmääruse §-dest 34–37, sealhulgas hindab

RÜ finantskorrektsiooni põhjendatust, kui TAT-i tulemust ei saavutata või saavutatakse

osaliselt.

14.2.Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda, siis ühendmääruse § 37 lõike 4

kohaselt väheneb projekti abikõlblike kulude eelarve (toetus, kaasfinantseering,

sh kaudsed kulud) finantskorrektsiooni võrra.

14.3.Toetuse tagasimaksmise ajatamisel lähtutakse ühendmääruse §-st 38.

15. Vaiete lahendamine

Vaide esitamisele ja menetlemine toimub ÜSS2021_2027 §-des 31 ja 32 sätestatud vaide

esitamise regulatsiooni kohaselt.

16. Rakendussätted

Käskkiri jõustub alates 1. juulist 2023.

TAT käskkirja seletuskiri (keeleõpe)_EISi.pdf

EELNÕU

15.06.2023

Justiitsministri käskkirjaga „Kinnipeetavate keeleõpe ja lõimumistegevused“

kinnitatavate toetuse andmise ja kasutamise tingimuste ja korra eelnõu seletuskiri

I Sissejuhatus ............................................................................ Error! Bookmark not defined.

II Eelnõu sisu ............................................................................................................................. 3

1. Reguleerimisala, seosed Eesti riigi eesmärkide ja programmidega ............................... 4

2. Toetuse andmise eesmärk ............................................................................................. 12

3. Toetatavad tegevused ................................................................................................... 14

3.1 Keeleõpe ....................................................................................................................... 14

3.2 Lõimumistegevused ..................................................................................................... 15

4. Tegevuste abikõlblikkuse periood ................................................................................ 16

5. Tulemused ja näitajad ................................................. Error! Bookmark not defined.6

6. Eelarve ........................................................................ Error! Bookmark not defined.7

7. Abikõlblikud kulud ....................................................................................................... 18

8. Toetuse maksmise tingimused ja kord ......................... Error! Bookmark not defined.

9. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi ................................ Error! Bookmark not defined.9

10. Lõppsaajad ja nendele toetuse andmise tingimused ..................................................... 20

11. Elluviija õigused ja kohustused .................................................................................... 20

12. Aruandlus ..................................................................................................................... 22

13. TAT muutmine ............................................................................................................. 22

14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord .............................................................. 23

15. Vaiete lahendamine ...................................................................................................... 23

16. Rakendussätted ............................................................................................................. 23

III TAT mõju horisontaalsetele põhimõtetele .......................................................................... 24

IV Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele ................................................................ 27

LISAD

I Sissejuhatus

Käskkirja alusel antava toetusega kujundatakse karistuste täideviimist rohkem vastavaks

tänapäevastele nõuetele, millega väheneb korduvkuritegevus ja kinnipeetavate arv.

Toetuse andmise ja kasutamise tingimuste ja korra (edaspidi TAT) käskkirja alusel aidatakse

toetatavate tegevustega kaasa, et viia ellu:

a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/10601 (edaspidi ühissätete määrus)

artikli 5 punktis d osutatud poliitikaeesmärki „Sotsiaalsem ja kaasavam Euroopa

sotsiaalõiguste samba rakendamise kaudu“ ja

b) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/10572 (edaspidi ESF+ määrus)

artikli 4 punktis 1 nimetatud erieesmärki h „soodustada aktiivset kaasamist, et edendada

võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige

ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet“.

Euroopa Liidu poliitikaeesmärgi ja erieesmärgiga seonduvad kinnipeetavate keeleõpe ja

lõimumistegevused. Integratsiooni olulisteks märksõnadeks on kinnistunud väärtused, mis

toetavad sidusa ühiskonna loomist, keeleõppe ja kultuuriruumi sulandumise korraldamist ning

kultuurielu edendamist ja kontakti hoidmist Eesti ühiskonna ja teenustega. Ühiskond on

mitmekesine ning Eestis elab erineva kultuurilise, majandusliku, haridusliku jm taustaga

inimesi, kellel ühtses kultuuriruumis hakkama saamine võib olla keerulisem tingituna riigikeele

mittevaldamisest või takistatud lõimumisvõimaluste tõttu. Vanglates viibivate inimeste jaoks

on riigikeele õppimine üheks taasühiskonnastavaks tegevuseks kui ka vabanemisjärgse elu

planeerimisel tähtsaks aspektiks. Vanglas läbiviidavad tegevused aitavad vähendada

korduvkuritegevust. Igakülgselt on oluline, et erineva keele ja taustaga inimesed suhestuksid

Eesti ühiskonna ja kultuuriruumiga mitmetahuliselt.

Toetatavad tegevused:

a) on kooskõlas horisontaalsete põhimõtetega, mis on nimetatud ühissätete määruse

artiklis 9 ja ESF+ määruse artiklis 6 ning

b) arvestavad Euroopa Liidu põhiõiguste harta3 ja puuetega inimeste õiguste konventsiooni4

nõuetega ning ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjoni üldiste

valikukriteeriumidega.

TAT-i eelnõu koostasid vanglate osakonna taasühiskonnastamise talituse juhataja Merike

Sirendi (tel 620 8293, [email protected]) ja sama talituse nõunik Kertu Külaots

(tel 620 8294, [email protected]) ning üldosakonna eelarve- ja strateegiatalituse

välisvahendite koordinaator Annika Leevand (tel 620 8174, [email protected]).

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja

tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013 3 Euroopa Liidu põhiõiguste harta 4 puuetega inimeste õiguste konventsioon, RT II, 04.04.2012, 6

TAT-i eelnõu on mitteametlikult kooskõlastatud Riigi Tugiteenuste Keskuse ja

Rahandusministeeriumiga ning riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“5 sihtide ja

näitajate poolest Sotsiaalministeeriumiga.

II Eelnõu sisu

Euroopa Liidu tasandi poliitika- ja erieesmärkide täitmiseks Eesti Vabariigi poolt kinnitas

Euroopa Komisjon järgmised dokumendid:

a) 18. juulil 2022 partnerlusleppe Ühtekuuluvuspoliitika fondide ning

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakendamiseks perioodil 2021–2027;

b) 4. oktoobril 2022 kinnitas Euroopa Komisjon perioodiks 2021–2027

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava (edaspidi rakenduskava), mis on koostatud

arvestades ESF-i määruse artiklis 3 toodud nõudeid.

Rakenduskava viiakse ellu „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse“6 (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lg 1

punkti 1 alusel.

ÜSS2021_2027 § 4 lõike 3 alusel kinnitas Vabariigi Valitsus 15. detsembril 2022. a istungil

Rahandusministeeriumi ettepanekul aastateks 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide

meetmete nimekirja, millega määras sekkumise „Kinnipeetavate konkurentsivõime

suurendamine läbi nende parema lõimimise, sh eesti keele oskuse parandamise. Sihtrühm:

kinnipeetavad, võimalikud teenuse osutajad“ rakendusasutuseks (edaspidi RA)

Justiitsministeeriumi (edaspidi JuM) ja rakendusüksuseks (edaspidi RÜ) Riigi Tugiteenuste

Keskuse (edaspidi RTK).

Saavutamaks rakenduskava eesmärgid ja tulemused tegevustes, mis on suunatud kinnipeetavate

konkurentsivõime suurendamiseks keeleõppe ja lõimumistegevuste kaudu, kehtestab

valdkonna eest vastutav justiitsminister ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 alusel toetuse andmise

tingimused käskkirjaga ja määrab ÜSS2021_2027 § 10 lõike 4 alusel tegevuste elluviija.

Tegevuste elluviija on JuM-i vanglate osakonna taasühiskonnastamise talitus.

TAT-i käskkirjas on esitatud eesmärkide, tegevuste, tulemuste, sihtrühmade kirjeldus, eelarve,

näitajad, seos horisontaalsete põhimõtete ning riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“

sihtide ja arengukavade eesmärkidega ning tegevuste rakendamise tingimused.

TAT-i käskkiri sisaldab 16 punkti:

1. Reguleerimisala, seosed Eesti riigi eesmärkide ja programmidega

2. Toetuse andmise eesmärk

3. Toetatavad tegevused

4. Tegevuste abikõlblikkuse periood

5. TAT-i tulemused ja näitajad

6. Tegevuste eelarve

7. Abikõlblikud kulud

8. Toetuse maksmise tingimused ja kord

9. Riigiabi

5 riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“. Kättesaadaval: https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-

arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid 6 RT I, 11.03.2022, 1

10. Lõppsaajad ja nendele toetuse andmise tingimused

11. Elluviija õigused ja kohustused

12. Aruandlus

13. TAT-i muutmine

14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

15. Vaiete lahendamine

16. Rakendussätted

1. Reguleerimisala, seosed Eesti riigi eesmärkide ja programmidega

Peatükk loob seose poliitikaeesmärgi, erieesmärgi, meetmete nimekirja meetme, sekkumise ja

numbriga. Peatükk sätestab TAT-i käskkirja reguleerimisala, seosed horisontaalsete põhimõtete

ja Eesti riigi eesmärkide ja programmidega, valdkondlike arengukavade ning strateegia

„Eesti 2035“ eesmärkide ja sihtidega.

Punkt 1 loob seose rakenduskava meetme7 ja rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumisega.

Punkt 1.1.1 viitab rakenduskava ja ESF+ määruse poliitikaeesmärgile ja erieesmärgile.

TAT-i tegevused on kooskõlas ESF+ määruse artikli 4 punktis 1 toodud poliitikaeesmärgiga

„Sotsiaalsem ja kaasavam Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise kaudu“ ja rakenduskava

poliitikaeesmärgiga nr 4 „Sotsiaalsem Eesti“, mille eesmärk on eraldi tegeleda mitte-eestlaste

tööturule toomise ning keeleoskuse ja lõimumise toetamisega.

TAT-i tegevused on kooskõlas rakenduskava eesmärgiga investeerida tööhõivesse ja

majanduskasvu ja seda erieesmärgi h kaudu, mille siht on soodustada aktiivset kaasamist, et

edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada

eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet. Rakenduskava

toob välja silmanähtavad sotsiaal-majanduslikud lüngad ning tugeva soolise ja rahvusliku

segregatsiooni tööturul, mis puudutab keeleoskust, vanust ja tervisenäitajaid. Teisest rahvusest

Eestis elavad inimesed võivad jääda ebapiisava eesti keele oskuse tõttu Eestis isoleerituks ning

nende osalemine tööturul, elukestvas õppes jne on takistatud. Samuti vajab Eesti rohkem

lõimumist, sh kohanemist toetavaid teenuseid, et elanikud oskaksid eesti keelt vajalikul tasemel

selleks, et omandada haridus, osaleda tööturul ühiskonnas tervikuna.

TAT-i tegevused on seotud ESF+ määruse artikli 4 punktis 1 ja rakenduskava erieesmärgiga h

seekaudu, et need tegevused toetavad kinnipeetavate ja vahistatute tööturule sisenemist ja

lõimumist läbi riigikeeleõppe ning lõimumistegevuste kaudu, suurendades sotsiaalset sidusust

ja seaduskuulekat käitumist.

TAT-i tegevusi viiakse ellu Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2022. a korraldusega nr 3508

kehtestatud meetmete nimekirja kinnitatud meetmete ja sekkumiste alusel. Meetmete

nimekirjaga kinnitatud JuM-i meede tuleneb „Riigi eelarvestrateegia 2023–2026“9

(tegevuspõhise riigieelarve raamistik, edaspidi TERE raamistik) raames koostatud

„Justiitsministeeriumi programmist 2023–2026“.

TAT-i tegevused panustavad TERE raamistiku Justiitsministeeriumi programmi 2023-2026

tegevuse „Karistuste täideviimise korraldamine“ kaudu. Muu hulgas on kriminaalpoliitika

kujundamise ja kuritegevuse vähendamise fookuses:

7 Justiitsministeeriumi tegevustes on meetme tasand võrdsustatud programmi tasandiga. 8 RT III, 20.12.2022, 3 9 Riigi eelarvestrateegia 2023–2026. Riigi eelarvestrateegia on valitsuse keskne strateegiline dokument, mis seob

omavahel riigi vajadused ja prioriteedid ning rahalised võimalused ehk fiskaalraamistiku.

a) vanglates tuleb tagada kõigi seal viibivate isikute turvalisus ning inimväärikad

vangistamistingimused, sh täiskasvanulikku otsustusõigust tagav keskkond, mis

hõlbustab hilisemat ühiskonda taassisenemist;

b) vangistuse üks olulisemaid eesmärke on inimeste õiguskuulekale teele suunamine, mis

saavutatakse läbi erinevate taasühiskonnastavate tegevuste ning sotsiaalprogrammide;

c) kõikides vanglates võimaldatakse vangidele riigikeele õpet tasemetel A1 kuni C1.

Kõik loetletu on ka TAT-i tegevuste fookuses.

TAT-i tegevuste raames pakutakse kinnipeetavatele mitmesuguseid sekkumistegevusi, sh eesti

keele õpet ja lõimumistegevusi, et tasandada erinevast rahvusest või ebapiisavast keeleoskusest

tingitud lünkasid, lõimida seni ühiskonnast kõrvale jäänud gruppe rohkem Eesti ühiskonda

suurendades kaudselt nende osalust tööturul ja vähendades riskikäitumist ning

korduvkuritegude toimepanemist.

Punkt 1.1.2 viitab TAT-i kooskõlale ühissätete määruse artiklis 9 ja ESF+ määruse artiklis 6

nimetatud horisontaalsete põhimõtetega. Tegevuste elluviimisel austatakse põhiõiguseid, sh

välistatakse diskrimineerimist, edendatakse soolist võrdõiguslikkust, luuakse võrdsed

võimalused ja ligipääsetavus ning arvestatakse puuetega isikute erivajadustega. TAT-i

koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas10 ja ÜRO puuetega inimeste

õiguste konventsioonis sätestatuga. EL-i põhiõiguse harta ja puuetega inimeste õiguste

konventsiooniga arvestamise kontroll-leht on lisatud seletuskirja lisasse.

Punkt 1.1.3 viitab ÜSS2021_2027 § 2 punkti 7 tähenduses Riigikogu poolt riigi pikaajalises

arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete täitmisele. Nimetatud

põhimõtete hoidmist ja strateegia „Eesti 2035“ sihtide saavutamist soolist võrdõiguslikkust,

võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel mõõdetakse strateegias „Eesti 2035“

esitatud järgmiste näitajatega:

a) soolise võrdõiguslikkuse indeks – TAT sekkumised on suunatud nii naiste kui ka meeste

eneseteostusvõimaluste ja Eesti ühiskonna toimimisest arusaamise parandamisele ning

nende toetamisele tööelus osalemisel ja hariduse omandamisel;

b) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik – TAT sekkumised pakuvad tööturul ja

ühiskonnas üldiselt tõrjutud sihtrühma kaasamiseks keeleõpet ja lõimumistegevusi.

Seosed horisontaalsete põhimõtete ja sihtide vahel on kirjeldatud seletuskirja III peatükis.

Ühiskonna sidususe ja jätkusuutlikkuse kasv on võimalik võrdse kohtlemise, võrdsete

võimaluste tagamise ning ühiskondliku kihistumise ja tõrjutuse vähendamise kaudu. Võrdsete

võimaluste tagamine on oluline nii soolise, vanuselise kui ka rahvusliku tausta mõttes, aga ka

puudega inimestele võrdsete õiguste ja võimaluste tagamisel. Kinnipeetavate puhul jälgitakse

samuti, et plaanitud tegevustesse oleksid kaasatud inimesed sõltumata nende soost, haridusest,

rahvuslikust taustast, puudest jt erinevustest. Ainus kriteerium teenuse pakkumisel on

ebapiisava keeleoskuse ja tõrjutuse tuvastamine.

Punktides 1.1.4–1.1.12 on esitatud TAT-i tegevuste seos valdkondlike arengukavade,

strateegiate, programmide ja sekkumistega.

TAT on seotud järgmiste arengukavadega:

1. „Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030“11 – kriminaalpoliitika üks prioriteete on

ennetada (korduv)kuritegevust, sealhulgas sõltuvusest ja vaimse tervise häiretest tingitud

10 Euroopa Liidu põhiõiguste harta (2012/C 326/02) 11 RT III, 13.11.2020, 6

õigusrikkumisi, tõhustada karistuspoliitikat ja toetada kuritegevusest eemaldumist.

Selleks tuleb:

 korduvkuritegevuse ärahoidmisele pööratakse tähelepanu nii

kriminaaljustiitssüsteemis kui ka väljaspool seda (näiteks toimetuleku-, haridus-,

tööhõive- ja tervishoiuvaldkonnas)

 kriminaalhoolduse ja vanglatöös keskendutakse taasühiskonnastamisele ning

kinnipeetavate inimväärikale kohtlemisele

 kinnipeetavaid valmistatakse vabanemiseks ette: neile pakutakse mõtestatud tegevust

ja võimalikult paljudele tagatakse tõenduspõhised sotsiaalprogrammid ning

ühiskonna vajadustele vastavad õppimis- ja töötamisvõimalused

2. „Eesti keele arengukava 2021-2035“12, milles üheks tegevussuunaks on kooskõlas

sidusa Eesti arengukava eesmärkidega arendada täiskasvanute eesti keele kui teise keele

õppe kvaliteeti, laiendada eesti keele õppimise võimalusi ja luua eesti keele

praktiseerimise võimalusi piirkondades, kus elab rohkem muu emakeelega inimesi.

3. „Haridusvaldkonna arengukava 2021-2025“13, millega toetatakse ühise kultuuri- ja

väärtusruumi kujunemist, tagatakse kvaliteetne eestikeelne ja eesti keele õpe ning

soodustatakse võõrkeelte õppimist.

4. „Sidusa Eesti arengukavaga 2021-2030“14, milles toetatakse kohanemist ja lõimumist

ning aidatakse kaasa, et Eesti ühiskond oleks sidusam ja stabiilsem. Soodustatakse, et

eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed kannaksid Eesti identiteeti, osaleksid aktiivselt

ühiskonnaelus, jagaksid demokraatlikke väärtusi ja ühist kultuuri-, info- ja suhtlusruumi

ning tunneksid ühtekuuluvust. Luuakse võrdseid võimalusi edukaks iseseisvaks

toimetulekuks ja heaoluks kõigile Eestis elavatele inimestele, edendatakse ühtse

kultuuriruumi loomist ja lõimumist.

TAT on seotud järgmiste strateegiatega:

1. Strateegia „Eesti 2035“15 – TAT-i tegevustega panustatakse „Eesti 2035“ kahte

strateegilisse sihti (vt joonist):

a) sihti „Ühiskond“ – sihiks on avatud, hooliv ja koostöömeelne ühiskond;

b) sihti „Inimene“ – sihiks on arukas, tegus ja tervist hoidev Eesti inimene.

12 https://www.hm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium/strateegilised-alusdokumendid-ja-

programmid 13 https://www.hm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium/strateegilised-alusdokumendid-ja-

programmid?view_instance=0&current_page=1#noortevaldkonna-aren 14 https://www.kul.ee/siduseesti2030 15 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/aluspohimotted-ja-sihid#inimene

Joonis 1. Viis strateegilist sihti strateegias „Eesti 2035“

TAT-i tegevustega panustatakse hoolivasse ühiskonda, kus igaühel on võimalus

eneseteostuseks terve elukaare ulatuses ning tagatud on selleks vajalik tugivõrgustik.

Samuti on TAT-i tegevused suunatud arukale inimesele, kes hindab teadmisi, hoiab

ennast, teisi ja (elu)keskkonda ning suhtub toetavalt kõikidesse ühiskonnarühmadesse.

Sihtide saavutamiseks toetatakse eesti keele õppimist, tagatakse eesti keele õppimise

võimalused ja (digi)lahendused mujal elavatele rahvuskaaslastele ja teistele huvitunutele.

Samuti ajakohastatakse võrdsete võimaluste loomisel hariduses ja tööturul kohanemis- ja

lõimumisteenuseid, eesti keelest erineva emakeelega õppijate hariduskorraldust ja

keeleõpet ning töötatakse välja lahendused, mis hoiaksid kohalikku elanikkonda

aktiivsena just Eesti tööturul.

TAT-i sihtrühma taustast tuleneva võimaliku tõrjutuse ja stigmatiseerimise tõttu on

piisava keeletaseme saavutamine suurema konkurentsivõime saavutamisel väga oluline.

Muuhulgas ühtlustab see sõltumata sihtrühma elukohast tema võimalusi tööturule ja/või

haridusellu naasmisel.

TAT-i käskkirja III peatükis on esitatud „Eesti 2035“ näitajad, millega mõõdetakse TAT-i

tegevuste panustamist horisontaalsetesse põhimõtetesse ja TAT-i tegevuste mõju neile.

2. „Vanglateenistuse strateegia 2023-2027“16 strateegiliseks sihiks korduvkuritegevuse

ärahoidmisel keskenduda kriminaalhoolduses ja vanglatöös taasühiskonnastamisele ja

kinnipeetavate inimväärikale kohtlemisele. Kinnipeetavaid valmistatakse vabanemiseks

ette: neile pakutakse mõtestatud tegevust ning võimalikult paljudele tagatakse

osalemine tõenduspõhistes sotsiaalprogrammides ja ühiskonna vajadustele vastavates

õppimis- ja töötamisvõimalused.

TAT tegevused on kooskõlas valdkondlike arengukavade ja strateegiatega ning panustavad

kinnipeetavatele ja vahistatutele teenuste pakkumisele, et toetada nende naasmist

õppetegevusse või tööturule ja aidata neil hoiduda uutest kuritegudest.

16 https://www.vangla.ee/et/asutused/vanglateenistuse-strateegia

TAT on seotud järgmiste programmide ja sekkumistega:

1. „Justiitsministeeriumi programmi aastateks 2023–2026“ kohaselt on inimeste

sattumine kriminaaljustiitssüsteemi riigile kulukas ning pärsib avatud, hooliva ja

koostöömeelse ühiskonna arengut. Kriminaalpoliitika üks eesmärke on vähendada

korduvkuritegevust. Olulisi korduvkuritegevusega seonduvaid probleeme on

õigusrikkujate suutmatus kohaneda eluga vabaduses ja seetõttu pannakse toime uusi

kuritegusid. Ebapiisav hõivatus ja positiivsete sotsiaalsete sidemete puudumine aga

suurendab korduvkuritegevuse riski. Sestap peab vangistuse täideviimine olema paindlik

ja võimalikult vähe tekitama vabast ühiskonnast võõrandumist ning aitama kaasa

turvalisele naasmisele ühiskonda. TAT-i sekkumiste eesmärgiks on läbi

taasühiskonnastavate tegevuste ja sotsiaalprogrammide suunata inimene pärast

vabanemist õiguskuulekale teele ja hõlbustada tema ühiskonda taas-sisenemist.

2. Kultuuriministeeriumi „Lõimumisprogrammis 2021-2024“17 nähakse ette, et Eesti

ühiskond on lõiminud ja sotsiaalselt sidus, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed

osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ja jagavad demokraatlikke väärtusi ja ühist kultuuri-,

info- ja suhtlusruumi ning tunnevad ühtekuuluvust. Programmi eesmärgiks on sidus ja

stabiilne Eesti ühiskond, kus eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed kannavad Eesti

identiteeti, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, jagavad demokraatlikke väärtusi ja ühist

kultuuri-, info- ja suhtlusruumi ning tunnevad ühtekuuluvust. Loodud on võrdsed

võimalused edukaks iseseisvaks toimetulekuks ja heaoluks kõigile Eestis elavatele

inimestele.

3. Haridus- ja Teadusministeeriumi „Keeleprogrammis 2023-2026“18 nähakse ette eesti

keele kui teise emakeele õppe tõhustamist, maine ja staatuse tugevdamist muukeelse

elanikkonna seas. Antud programm panustab peamistele kitsaskohtadele, mis puudutavad

riigikeele õpet ja õpetamist. Eesti keele oskus on vajalik Eesti ühiskonnas edukaks

toimimiseks, kuid on elanikke, kelle eesti keele oskus ei ole piisav, et nad saaksid

takistusteta omandada haridust, osaleda tööturul ja ühiskonnaelus. Elanike keeleoskuse

arendamiseks tuleb teha järjepidevat tööd. Täiskasvanute eesti keele õppe valdkonna

koordineeritus vajab süsteemset arendamist. Eesti keele õppes tervikuna on puudu

kaasaegseid ja terviklikke e-õppematerjale, piisavalt ei ole pakutud täienduskoolitusi, et

nii keele- kui ka aineõpetajad oleksid suutelised toetama õpilaste keeleoskuse igakülgset

arengut.

4. Rakenduskava sama erieesmärgi sekkumisega „Noorte retsidiivsuse vähendamisele

suunatud erinevad tegevused. Sihtrühm: noored, spetsialistid, võimalikud teenuse

osutajad“ panustatakse õigusrikkumise taustaga noorte (14-29. a) retsidiivsuse

vähendamisse läbi tööturule sisenemise, vaimse tervise, perekesksete tegevuste ja

digipädevuste toetamise. Noortele suunatud sekkumisega tagatakse terviklikud meetmed,

mis hõlmavad tegevusi noorte riskikäitumise ja sotsiaalse tõrjutusriski ennetamiseks,

noorte konkurentsivõime ja tööeluga kokkupuute suurendamiseks, keerulisse olukorda

sattunud noorte toetamiseks ja korduvkuritegevuse ennetamiseks. Käesolev TAT

keskendub kinnipeetavate keeleoskuse parandamisele ja lõimumistegevuste pakkumisele,

mis ei kattu noortele õigusrikkujatele suunatud tegevusega. Peamine seos seisneb

sihtrühmas juhul, kui eesti keele õppes osaleb kuni 29-aastane kinnipeetav.

5. Rakenduskava sama erieesmärgi sekkumisega „Eesti keele õpe ja keeleõppe

17 https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/riigieelarve-ja-eelarvestrateegia/riigi-eelarvestrateegia#riigi-

eelarvestratee 18 https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/riigieelarve-ja-eelarvestrateegia/riigi-eelarvestrateegia#riigi-

eelarvestratee

arendamine“ panustatakse eesti keele õppe laialdasemale kasutamisele. Kinnipeetavate

keeleõpe on üks osa, mis aitab õigusrikkujal peale vabanemist jätkata elukestva õppega,

tööelus areneda läbi kutsehariduse omandamise või täiendõppe.

6. Rakenduskava sama erieesmärgi sekkumisega „Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste

ning tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet toetavad tegevused“ toetatakse eri

keele- ja kultuuritaustaga inimeste lõimumist Eesti ühiskonda. TAT tegevuste raames on

toimuvad tegevused kinnipeetavatele keele- ja lõimumistegevuste korraldamiseks, mis

seovad neid hiljem paremini nii oma kogukonnaga, Eesti ühiskonnaga, sh tööturu ja

hariduse valdkonnaga.

Punkt 1.1.13 toob esile TAT-i tegevuste kooskõla 2021-2027 rakenduskava seirekomisjonis

kinnitatud üldiste valikukriteeriumidega, arvestades järgnevat:

a) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi

ja meetme eesmärkide saavutamisele

TAT-i tegevused on kooskõlas valdkondlike arengukavade ja strateegiatega eesti keele oskuse

parandamise ning erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste parema lõimumisega seotud

valdkonnas ning panustavad rakenduskava erieesmärki ja meetme eesmärkidesse

kinnipeetavate aktiivse kaasamise ja hilisema konkurentsivõime parandamise kaudu.

TAT-i tegevustel on mõju kinnipeetavate korduvkuritegude toimepanemisele, kuna vanglas

toimuvate tegevustega keeletaseme ja lõimumise parandamiseks aitavad vähendada kuritegude

toimepanemist.

TAT tegevuste mõju on keeleõppe puhul selgelt näha ja mõõdetav, küll aga võtab

lõimumistegevuste väljatöötamine ja juurutamine aega. Konkreetselt lõimumise tulemuslikkust

ja mõju saab ühiskond tunnetada hiljem, kuid sihtrüma on võimalik koheselt motiveerida, tõsta

tema teadlikkust Eesti ühiskonnast ning kujundada positiivsemaid hoiakuid Eesti riigi suhtes.

Lõimumistegevuste raames välja töötatud metoodikaid ja materjale on võimalik pärast projekti

lõppu kasutada, millest saavad kasu ka pärast projekti lõppu osalevad kinnipeetavad.

Tegevuste toimumise aeg on realistlik, kuna olenevalt vangistusajast, võib keeleõpe kesta

aastaid ning lõimumistegevuste väljatöötamine ja nende rakendamine vanglateenistuses võtab

aega.

TAT-i sekkumised avaldavad kaudset mõju korduvkuritegevusele ja aitavad seda ennetada,

kuna parema keeleoskuse ja lõimumistegevuste tulemusel on suurema tõenäosusega osaleda

tööturul, alustada või jätkata haridusteed ning osaleda ühiskonnaelus.

Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, rakenduskava poliitika- ja erieesmärgiga ning

meetme eesmärgiga on esitatud käskkirja punktis 1 ja seletuskirja peatükis 1 „Reguleerimisala,

seosed Eesti riigi eesmärkide ja programmidega“.

b) projekti põhjendus

Käesoleval ajal on keeleõpe juba toimuv tegevus, kuid selle potentsiaal (sh lõimumistegevuste

arendamine) on osaliselt kasutama. TAT sekkumistega on tegevustesse võimalik kaasata

rohkem kinnipeetavaid kui seni ning muuta keeleõpet intensiivsemaks ja tõhusamaks. Lisaks

on võimalik selle raames välja töötada ja kasutada uusi meetodeid, mis edendavad keeleõppe

kvaliteeti ja tulemusi.

TAT-is plaanitud sekkumised arvestavad sihtrühma eripärade (madal keeleoskus) ja

vajadustega, mistõttu on TAT-i sekkumised eesmärkide saavutamiseks mõjusad ja sobivad ning

täidavad TAT-i tegevustele seatud eesmärke parimal moel. TAT-i sekkumiste eesmärk on

võimaldada kinnipeetavatele suurendatud auditoorse töö mahuga eesti keele kursust, mis

võimaldab edasi liikuda kõrgemale õppetasemele ja kursuse lõppedes omandada C1 tase. Selle

tulemusel suureneb kinnipeetava toimetulek vanglast vabanedes. TAT-i sekkumised

keskenduvad riigikeelest erineva kodukeelega kinnipeetavate konkurentsivõime tõstmisele,

hariduse kvaliteedi parandamisele ja ühiskonna sidususe suurendamisele. See hõlmab erinevalt

tänasest olukorrast terviklikumalt edukamat keeleõppesüsteemi ja lõimumistegevuste loomist,

koostöö edendamist eri tasandite ja sektorite vahel, meetmete rakendamist korduvkuritegevuse

ja sotsiaalse tõrjutuse ohu ennetamiseks.

TAT-i tegevuste vajalikkus ja probleemikäsitlus sisalduvad käesoleva seletuskirja peatükis 2

„Toetuse andmise eesmärk“.

c) projekti kuluefektiivsus

Keeleõpe on aastaringselt toimuv tegevus ning osalejate arv ja eelarve on prognoositav. TAT-i

sekkumiste eelarve on planeeritud vastavalt kinnipeetavate arvule ning varasematele

tegevustele lähtuvalt. Eesti vanglates on veidi alla tuhande kinnipeetava (lisaks vahistatud),

kelle riigikeele tase on alla C1 taseme ja kes vajavad riigikeele omandamist ning kes võiksid

osaleda ka lõimumistegevustes. Olulised kulukohad on kaardistatud, sh õpetajate ja lektorite

tasud, õppevahendid, lõimumistegevused.

TAT-i tegevuste elluviimiseks on ette nähtud projektijuht, keda toetab sisutegevuste

planeerimisel valdkonna eksperdid. Projektijuht vastutab TAT-i tegevuste sisulise

ettevalmistamise, elluviimise, juhtimise, kontrolli, seire ja hindamise läbiviimise eest kaasates

mh teenuseosutajate ja vanglateenistujate kaudu vastavat kompetentsi ja teadmist.

Projektijuht esitab iga aasta kohta tegevuskava koos tegevuste ja nende elluviimiseks

kavandatud täpsete kuludega aastate kaupa, pidades silmas kulude mõistlikkust ja vajalikkust,

et soodustada projekti eesmärkide täitmist.

Seetõttu on plaanitud tegevused eelarvega realistlikult seotud, arvestades TAT-i tegevuste

keerukuse, aja- ja ressursimahukusega.

TAT-i sekkumiste elluviimiseks lähtutakse personali valimisel asjakohasest kvalifikatsioonist

ja varasemast projektijuhtimise kogemusest, teadmistest ja kogemusest TAT-i tegevuste

sihtrühmadega töötamisel ning sekkumiste väljaarendamisel.

d) toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia

Avalikke taotlusvoore TAT-i tegevuste elluviimiseks ei korraldata. TAT-i tegevuste elluviija

on JuM-i vanglate osakonna taasühiskonnastamise talitus.

Vanglate osakond teostab tegevuse elluviimisel avalikku võimu ja kaasab TAT-i tegevustesse

teenuseosutajaid, korraldades hankeid.

TAT-i tegevused on seotud JuM-i vastutusvaldkonnas oleva kriminaalpoliitika kavandamise ja

elluviimisega ning kuritegevuse vähendamisega.

Vanglate osakonna põhimääruse § 2 lg 2 punkti 4 kohaselt on vanglate osakonna pädevuses

juhtida vanglate taasühiskonnastamise- ja religioonialaste tegevusi.

Vanglate osakonna põhimääruse § 2 punkti 14 kohaselt juhib vanglate osakond

taasühiskonnastamise- ja religioonialast tegevust ning taasühiskonnastamise talituse ülesandeks

on muu hulgas kinnipeetavate vabanemiseks ettevalmistamise ja vangistuse

järelrehabilitatsiooni süsteemi arendamine ja juhtimine ning kinnipeetavate ja vahistatute

hariduse ning kultuurilise tegevuse juhtimine.

TAT-i sekkumis viiakse läbi koostöös vanglatega, kellel on keeleõppe korraldamisel pikk

kogemus ja TATi sekkumiste elluviimine tagatud.

Õigusrikkujate taasühiskonnastamise tõhustamist ja retsidiivsuse vähendamist viib JuM ellu

kriminaalpoliitika põhialused 2030, vägivallaennetuse kokkuleppe 2021-2025 ja TERE

raamistiku Justiitsministeeriumi programmi 2023–2026 kaudu.

Kokkuvõtteks, taasühiskonnastamise ülesandeid saab täita üksnes JuM, mistõttu saab ta olla

TAT-i tegevuste elluviijaks.

JuM-il kui TAT-i tegevuste elluviijal on olemas TAT-i tegevuste elluviimiseks vajalik õiguslik,

organisatsioonile ja tehniline võimekus. Lisaks on JuM-il kui rakendusasutusel kehtestatud

projekti rakendamiseks vajalikud tööprotseduurid, asutusesisesed korrad ja juhised, mis

tagavad tegevuste elluviimise ning TAT-i rakendamise selguse ja läbipaistvuse.

e) projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete

ja sihtidega ning olulise kahju ärahoidmise põhimõttega.

Kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega on

selgitatud käskkirja punktis 1 ning seletuskirja I „Reguleerimisala, sh kooskõla Eesti riigi

eesmärkide ja programmidega“ ja III peatükis „TAT mõju horisontaalsetele põhimõtetele“.

Punktis 1.1.14 esitatakse TAT-i kooskõla põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ (DNSH) .

Rakenduskava DNSH analüüs järeldas, et kuna meede on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga

ega hõlma selget kokkupuudet hinnatava keskkonnaeesmärgiga, ei ole sellele näha ka olulist

negatiivset mõju. Seega vajadus täiendavate leevendusmeetmete kehtestamisele puudub.

TAT-i tegevustes järgitakse ühissätete määruse artiklis 9 esitatud olulise kahju ärahoidmise

põhimõtet, mille hindamiskriteeriumid tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2020/85219 artiklist 17. Sellele lisaks tuleb arvesse võtta ka EL-i kestliku arengu

eesmärke20 ja Pariisi kliimakokkulepet21.

Projektide rakendamisel järgitakse asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte ja

keskkonnahoidlike hangete põhimõtteid. Kuna TAT-i tegevused viiakse ellu riigiasutuste

tavapärase tegevuse raames, ei ole neil tegevustel märkimisväärset lisamõju järgmistele EL-i

keskkonnaeesmärkidele:

a) kliimamuutuste leevendamine;

b) kliimamuutustega kohanemine;

c) vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja kaitse;

d) ringmajandus;

e) reostuse vältimine ja kontroll;

f) bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamine.

Ühendmääruse § 41 lõike 1 punktis 7 kehtestatakse asjakohasel juhul nõuded, mille järgi ei tohi

tekitada määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud

keskkonnaeesmärgile. TAT-i tegevused ei sisalda keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-s 6 sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Kuna

TAT-i tegevused ei tekita potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele, ei ole vajadust

kehtestada lisanõudeid.

19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, 18. juuni 2020, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (EMPs kohaldatav tekst) 20 https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/international-strategies/sustainable-development-goals/eu-

and-united-nations-common-goals-sustainable-future_et 21 https://eur-lex.europa.eu/content/paris-agreement/paris-agreement.html?locale=et

TAT-i raames viiakse ellu tegevusi, millel on laiem ühiskondlik mõju, kuna need puudutavad

madalama tööhõivemääraga ühiskonnagruppe.

TAT-i elluviijad järgivad keskkonnahoidlike hangete põhimõtteid, korraldavad sündmusi

keskkonnahoidlikult ning kommunikeerivad neid põhimõtteid ka teenuseosutajatega. TAT-i

sekkumiste väljatöötamisel, teenuste hankimisel ja pakkumisel ning kommunikatsioonis

arvestatakse keskkonnahoidlike ja keskkonnateadlikkust suurendavate eesmärkidega, sh

järgitakse Keskkonnaministeeriumi keskkonnahoidlike sündmuste juhendit22.

2. Toetuse andmise eesmärk

Käskkirja punktis 2 selgitatakse TAT-i tegevuste eesmärki.

TAT-i tegevuste eesmärk on pakkuda kinnipeetavatele teenuseid, mis suurendavad pärast

vabanemist nende osalust ühiskonnaelus, toetavad nende naasmist tööturule või õppetegevusse

ning aitavad neil hoiduda uutest kuritegudest.

TAT-i tegevuste eesmärk on soodustada taasühiskonnastumist ja võimaldada isikutel pärast

vabanemist paremini toime tulla nii asjaajamises riigiga kui isiklikus elus. Seda võimaldab

suures osas piisava tasemega riigikeele oskus. Samuti parandab riigikeele oskus inimese

võimalusi saada tööd ja osaleda ühiskonnaelus, sest ta saab paremini aru riigikeeles edastatavast

informatsioonist.

Lõimumistegevuste eesmärk on pakkuda määratlemata kodakondsusega ning eri keele ja

kultuuritaustaga inimestele kodanikuõpet, et tõsta nende teadlikkust Eesti riigist ja Euroopa

Liidust ning korraldada kodanikuhariduse teemalisi koostöötegevusi.

TAT-i tegevused aitavad vähendada õigusrikkujate retsidiivsust.

Probleemikäsitlus ja TAT-i tegevuste vajalikkus

2022. a septembri seisuga on Eesti vanglates 1761 kinnipeetavat ning 349 vahistatut. 124

vahistatul ja 809 süüdimõistetul on keeletase alla C1, kes vajaksid erinevatel tasemetel

keeleõpet ning ühtlasi ka järk-järgulist lõimumisvõimalust.

Eesti üheks väljakutseks on ühiskonna kultuurilise mitmekesisusega toimetulek. Ligi 30% Eesti

elanikkonnast on teisest rahvusest ja eesti keelest erineva emakeelega inimesed. Viimasel

kümnendil on ränne maailmas ja Eestis kasvanud. See suurendab Eesti mitmekesisust ja sellega

seotud väljakutseid veelgi. Samuti suureneb vajadus pakkuda kohanemist ja lõimumist

toetavaid teenuseid uutele ning suurematele sihtrühmadele ning vajadus ka rohkemate

teenusepakkujate järgi. Lõimumispoliitika suurim eesmärk on alates taasiseseisvumisest olnud

teisest rahvusest püsielanike lõimumine ja sidusa ühiskonna kujundamine. Tänapäeval lisandub

uue väljakutsena uussisserändajate edukas kohanemine ja pikemaajalisem lõimumine.23

Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA seniste valdkondlike uuringute käigus on

selgeks saanud, et üldoskustest tuleb aina enam rääkida, sest Eesti innovaatilisus ja

teadmuspõhisus võib muuhulgas sõltuda suurel määral sellest, kui head on Eesti töötajate ja

tööandjate üldoskused. Üheks selliseks on lävimisoskus, mis puudutab ka keeleoskust: oskus

22 https://ringmajandus.envir.ee/index.php/et/abimaterjalid/keskkonnahoidlike-sundmuste-korraldamine 23 https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2021/03/L%C3%B5pparuanne.pdf

saada aru emakeelest või võõrkeelest, mõista sõnade, lausete ja lõikude täpset tähendust ning

sõnadevahelisi seoseid, oskus esitada teavet ja ideesid selgelt.24

Eesti Rakendusuuringute Keskus CENTARi uuring25 toob välja, et levinuimad takistused, miks

inimesed pole valmis oma eesti keele oskust parandama, on seotud rahapuudusega, mistõttu on

keeruline leida õppimiseks vahendeid (62–71% eesti keelest erineva emakeelega

täiskasvanutest, kes ei oska eesti keelt, leiab, et see takistus on tema jaoks oluline või väga

oluline). Vanglas on seevastu asjakohane välja tuua, et riigikeele õpe on tasuta ning osalemise

ja heade tulemuste eest on võimalik saada ka mõningast tasu. Muuhulgas on nenditud, et

väljakutseks eesti keele õppe laiendamisel on vanemaealiste, madalama haridustaseme ja

puuduva keeleoskusega inimeste toomine eesti keele õppesse. Üks nende gruppide eesti keele

õppimise ja õpetamise raskuste põhjusi on üldiste õpioskuste vähesus. Seetõttu peavad

õppemeetodid olema vastavuses täiskasvanud õppijate vajaduste ja soovidega. Õigusrikkujate

taust peegeldab sageli samasuguseid probleeme, kus õpitee on varakult katkenud ning

viimatistest õpingutest on möödas väga pikk aeg.

Eesti Rakendusuuringute Keskus CENTARi läbiviidud uuringus26 tunnetasid nii eesti keele

koolitusel käinud kui mitteosalenud kõige olulisema takistusena puudulikku eesti keele oskust.

Tervelt 73–84% koolitusel mitteosalenutest tunnetab ebapiisavat eesti keele oskust tööle

saamisel takistusena. Seega on ka õigusrikkujate edaspidiseks tööturul edukaks osalemiseks

keeleoskus väga vajalik ning samuti ka teadmised Eesti ühiskonna toimimisest.

Kokkuvõtvalt, uuring toetab teadmist, et keeleõppe motivatsioon ja tulemuslikkus on seotud

keelekeskkonnaga – piirkondades, kus ei ole eestikeelset keelekeskkonda, või õppurite puhul,

kes viibivad valdavalt omakeelses keskkonnas, on keeleõppe tulemuslikkus pikas perspektiivis

madalam. Kokkupuude eestikeelse keskkonnaga suurendab olulisel määral keeleõppe

motivatsiooni ja koolituste efektiivsust.

Samas ei ole näiteks igas Ida-Virumaa piirkonnas eestikeelset suhtluskeskkonda olemas,

mistõttu tuleb selle puudumist kompenseerida. Vajalik on, et lisaks teatud keeleoskuse tasemeni

viivatele kursustele järgneksid ka muud teenused, mis aitaksid saavutatud keeletaset hoida või

seda kinnistada. Nendeks on valdavalt keelekohvikud, keeleklubid ja muud koostöötegevused.

See tähendab, et riiklikult peaks olema loodud eestikeelset suhtluskeskkonda pakkuvad

järjepidevad võimalused eesti keele taseme hoidmiseks ja arendamiseks sellistes piirkondades,

kus suhtluskeskkond muidu puudub.

Töötukassa pakutavate koolituste puhul oli kõige levinum probleem seotud osalejate ebaühtlase

keeletasemega ühes keelegrupis (63–70% koolitusel osalenutest tõi selle probleemina välja),

mis näitab, et gruppide ebaühtlane keeletase on koolitusel osalemisel teistest probleemidest

oluliselt levinum.

Eesti keel on vajalik hea töökoha saamiseks, seevastu integratiivne motiiv – soov samastuda

ühiskonnaga ja omada eestlastega samu väärtusi – on tagaplaanil. Seetõttu on keeleoskuse

parandamisel tähtsad nii integratiivsed motiivid, mis väljendavad näiteks õppija soovi paremini

suhestuda eesti keele, Eesti kultuuri ja ühiskonna ning eestlastega, kui instrumentaalsed

24 https://oska.kutsekoda.ee/wp-

content/uploads/2022/03/Tooelu_yldoskused_Liigitus_ja_vajadused_lyhiaruanne.pdf 25 https://centar.ee/tehtud-tood/eesti-keelest-erineva-emakeelega-taiskasvanute-eesti-keele-ope-loimumis-ja-

toohoivepoliitikas-kvaliteet-moju-ja-korraldus 26 samas

motiivid, mis võimaldavad saavutada isiklikke eesmärke (saada (parem) töö, osaleda

täienduskoolitustel, tulla toime ametkondliku asjaajamisega jms) või vältida kahju tekkimist (nt

töökaotust, keeleeksamil põrumist jms).

Teise keele õppimisel on sisemine motivatsioon pikas perspektiivis tõhusam kui väline

motiveeritus.

TAT-i sekkumiste elluviimisega osaleb tegevuste lõpuks keele- ja lõimumistegevustes kokku

vähemalt 2025 kinnipeetavat, kes õpivad erinevatel tasemetel riigikeelt ning teevad samme

Eesti ühiskonnas hakkamasaamiseks. See tõstab sihtrühma teadlikkust Eesti ühiskonnast, toob

nad vangistuses olles lähemale Eesti riigile ning ühtlasi soodustatakse tööturule naasmist,

ühiskonna sidusust, hariduselus osalemist ning võimalust olla kaasatud kogukonda. Eeldatavalt

on mõju pikaajaline ning jätkusuutlik, sest paranenud riigikeeleoskus on laiapõhjalise mõjuga

ning keeleõpet on võimalik peale vangistust jätkata (sh läbi Eesti Töötukassa suunamise või

Integratsiooni sihtasutuse).

3. Toetatavad tegevused

Käskkirja punkt 3 tuuakse välja toetatavad tegevused, nende eesmärk, kirjeldus, tulemus ja

sihtrühm.

3.1.Keeleõpe

Tegevuse eesmärk

Tegevuse eesmärk on võimaldada kinnipeetavatel pärast vabanemist paremini toime tulla nii

asjaajamises riigiga kui isiklikus ja tööelus. Riigikeele oskus parandab isiku võimalusi saada

tööd ja osaleda ühiskonnaelus, saada aru teda ümbritsevast riigikeelsest informatsioonist.

Oluline on riigikeelest erineva kodukeelega kinnipeetavate konkurentsivõime tõstmine,

hariduse kvaliteedi parandamine ja ühiskonna sidususe suurendamine. Eesti keele õppe, eesti

keeles õppimise ja mitmekeelsuse toetamisel on oluline roll eestikeelset kultuuriruumi

väärtustava hoiaku kujundamisel.

Tegevuse kirjeldus

Keele õpe toimub vangla territooriumil. Vanglates viiakse läbi riigikeele õpet Euroopa

keeleõppe raamdokumendis kirjeldatud keeleoskustasemetele: A1, A2, B1, B2 ja C1. Muu

emakeelega kinnipeetavate eesti keele oskus testitakse ja vajadusel motiveeritakse isikut

alustama riigikeele õppimist. Alates A2 tasemest makstake kinnipeetavatele motivatsiooni

suurendamiseks riigikeele õppimise eest tasu standardiseeritud ühikuhinna alusel (vt

seletuskirja punkti 7). Riigikeele õppe rühmadesse on planeeritud maksimaalselt 15

kinnipeetavat, arvestades ka õppijate motivatsiooni ja õppimisvõimega. Tasemetel A1-C1 on

ettenähtud mahuks 240 astronoomilist tundi ning keskmiselt jääb see 6-7 kuu pikkuseks

kursuseks.

Rühmade planeerimisel arvestatakse, et kinnipeetav (sh vahistatu) saaks võimalikult kiiresti

jätkata järgmise taseme kursusel, et kursuste vahele ei jääks väga pikka pausi ning lühema

karistusajaga kinnipeetavad saaksid maksimaalselt osaleda käimasoleval kursusel. Juhul, kui

kursus jääb vabanemise tõttu pooleli või eksam sooritamata, on võimalik õpinguid jätkata

väljaspool vanglat, nt sooritada vajadusel Haridus- ja Noorteameti (HARNO) tasemeeksam,

osaleda keelekohvikutes, Eesti keele maja korraldatud üritustel jne. Väljaspool vanglate

keeletegevustes osalemine toimub isiku enda kulul. Keeleõppe ja lõimumistegevused on

suunatud igas vanuses kinnipeetavatele (sh vahistatutele), sõltumata hariduslikust taustast,

vanusest, kodakondsusest, rahvusest vms.

Keeleõppes kasutatakse spetsiaalselt vanglateenistusele väljatöötatud õpikuid tasemetele A1-

B1 ning alates tasemest B2 kasutatakse teisi õpetajate poolt soovitatud õppematerjale.

Õppematerjalid trükitakse vastavalt rühmades osalejatele või soetatakse käimasolevate

rühmade vajadustele täiendavaid materjale juurde nt grammatika, suuliste harjutuste

läbiviimiseks, töövihikud. Juhul, kui interneti kasutus vanglates laieneb, võib avaneda ka

võimalus laiendada juba olemasolevaid keeleõppe nii tasuta kui tasulisi interaktiivseid

veebivõimalusi (keeleklikk, speakly, k44nuk jne) või ka keeletaseme testimisvahendeid, mida

koostöös õpetajatega täiendavalt rakendada. Oluliseks meetodiks on tänapäevase ning

keeleõpet ning selle praktiseerimist soodustava keskkonna loomine, metoodiliste materjalide

arendamine ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtu soodustamine keeleõppes, samuti eesti keele

õpet pakkuvate keelefirmade, organisatsioonide võrgustiku hoidmine ja arendustegevused.

Riigikeele õppe tulemusi mõõdetakse HARNO poolt läbi viidud riikliku eesti keele taseme

eksamiga. Õppematerjalid ja hinnangud riigikeeleõppe süsteemile vanglas tellitakse

vanglavälistelt ekspertidelt. Riigikeele oskust on vaja täiendada ligi tuhandel kinnipeetaval,

kelle keeletase on alla C1. 2021. aastal avati vanglates kokku 48 keeleõppe rühma, kus osales

kokku 701 kinnipeetavat. Seni ei ole olnud tasemete jätkumine sujuv, sest järgmise rühma

avamist peab pikalt ootama ning teisalt on alustajate seas palju välja langejaid, kes vajaksid

lisaõpet.

Lisaks on võimalik keeleõpet toetada erinevate vanglas vajaminevate dokumentide

lihtsustamisega, et keeleõppe käigus oleks võimalik neid paremini mõista (nt kodukord) ning

laiemalt toetada füüsilist keeleõppe keskkonda.

Eesti keele õpetajate leidmiseks otsitakse hankega sobivad teenuseosutajad. Vanglas

koosseisulisi eesti keele õpetajaid ei ole.

Tegevuse sihtrühm

Kinnipeetavad ja vahistatud

TAT-i tegevuste peamine sihtrühm on vangid ja vahistatud, kelle keeletase on madalam kui C1.

TAT sihtrühmad on kinnipeetavad ja vahistatud, kelle emakeeleks ei ole eesti keel. Sageli

kuuluvad nad erinevatesse kultuuriseltsidesse vanglas.

Vanglateenistus

Vanglaametnikud ja töötajad, näiteks inspektor-kontaktisikud, riigikeele õppe ja

hariduskorraldajad kes otseselt või kaudselt puutuvad kokku vanglas viibivate isikutega. TAT-

i tegevuse sihtrühmale on iseloomulikud muutused toimetulekus, motivatsiooni kõikumine ja

ühiskonnas toimuvate muutustega pigem aeglane kohanemine. Vanglateenistujad motiveerivad

keele- ja lõimumistegevustes osalema. Vanglas planeeritakse karistuse täideviimist ja

taasühiskonnastamist ning korraldatakse vajalikud tegevused keeleõppesse ja

lõimumistegevustesse jõudmiseks.

Teenuseosutajad

Teenuse pakkujad (organisatsioonid) ja arendajad või hindajad (otsitakse väljaspool vanglat),

kes viivad ellu TAT keeleõppe tegevusi. Teenuseosutajateks võivad olla mittetulundusühingud,

sihtasutused (nt Integratsiooni Sihtasutus), osaühingud vm juriidilised ja eraisikud.

3.2. Lõimumistegevused

Tegevuse eesmärk

Tegevuse eesmärk on vanglast toimuvate lõimumistegevuste kaudu tõsta kinnipeetavate

teadlikkust Eesti riigist ja Euroopa Liidust ning lõimida sihtrühma kuuluv kinnipeetav paremini

Eesti ühiskonda, samuti juurutada vastavaid praktikaid vanglateenistuses.

Tegevuste kirjeldus

Vanglas võimaldatakse juba täna vangidele mitmesuguseid sekkumistegevusi:

sotsiaalprogrammid, usutegevus, tööhõive, üld- ja kutseharidus ning riigikeele õpe, samuti

erinevaid huvitegevusi.

TAT-i tegevuste raames korraldatakse vanglates sihtrühma kuuluvatele kinnipeetavatele

kodanikuõpet ning riigikaitse ja kodanikuhariduse teemalisi koostöötegevusi. Lisaks

käsitletakse lõimumistegevuste raames isikute rahvusidentiteedi küsimust kultuuri ja ajaloo

kontekstis.

Ühe osana lõimumistegevustest moodustab kultuuri- ja ühiskonnategelaste küllakutsumine,

vestlusringide ja temaatiliste loengute korraldamine (nt 2019-2020 korraldati vanglates Eesti

kultuuriruumi loeng Timur Guzairovi poolt, mis võeti hästi vastu). Sealhulgas viiakse läbi

juhendatud töötubasid, mis toetavad lõimumist, keeleõpet ja mõne uue oskuse arendamist (nt

käsitöö, kultuuriklubi, aruteluringid). Olulisel kohal on ka lõimumismetoodika arendamine

vanglateenistuses, seda läbi kaasaegsete keeleõppemeetodite, materjalide ja interaktiivsete

võimaluste. Oluliseks meetodiks on ka tänapäevase lõimumist ning selle praktiseerimist

soodustava keskkonna loomine, metoodiliste materjalide arendamine ja uute tehnoloogiate

kasutuselevõtu soodustamine lõimumistegevuses, samuti lõimumistegevusi pakkuvate

organisatsioonide võrgustiku hoidmine ja arendustegevused. Nimetatud võimalused loovad

võimalusi kaasata keeleõppeprotsessidesse ja lõimumistegevustesse uusi ja loovaid meetodeid,

mida saavad läbi viia vanglaametnikud koostöös sihtrühma kuuluvate kinnipeetavatega.

Lõimumistegevused toimuvad vangla territooriumil.

TATi sekkumiste tulemusel kasvab vanglas viibivate isikute teadlikkus Eesti ühiskonnast,

kultuurist, keelest vms, kuid mitte vähem tähtsam ei ole mõtestatud hõive pakkumine vanglas

nimetatud tegevuste kaudu.

Lisaks saab lõimumistegevuste arendamise käigus vanglateenistus uued teadmised ja meetodid,

kuidas neid läbi viia ning ühtlasi anda võimalust sihtrühmale lisaks keeletaseme tõstmisele ka

lisaväärtust edukama lõimumise näol.

Vanglateenistuses lõimumistegevustes osalemise tulemusena peaksid kasvama vanglas

viibivate isikute võimalused tööturul ning tõstma ka edukat osalemist eestikeelses

haridussüsteemis. Seeläbi kahaneb ka võimalus, et endised kinnipeetavad satuksid

diskrimineerimise alla, sest nad suudavad olla ühiskonnas aktiivsemad, tarbida sotsiaal -ja

tervisevaldkonna teenuseid.

Tegevuse sihtrühm

Kinnipeetavad ja vahistatud

TAT-i tegevuste peamine sihtrühm on vangid ja vahistatud, kellel on soov lõimumistegevustes

osalemiseks või kes juba osalevad eesti keele õppes või mõnes muus eesti keele omandamist

toetavas tegevuses. TAT-i tegevuse sihtrühmad on kinnipeetavad ja vahistatud, kelle

emakeeleks ei ole eesti keel. Sageli kuuluvad nad erinevatesse kultuuriseltsidesse vanglas.

Tegevuste elluviimisega seotud:

a) Vanglateenistus

Vanglateenistujad (töötajad, ametnikud), kes motiveerivad kinnipeetavaid ja vahistatuid keele-

ja lõimumistegevustes osalema, Justiitsministeeriumi vanglate osakonna ametnikud, kes koos

vanglaametnikega osalevad TAT tegevuste raames väljatöötatud, koostatud või arendatud uute

arenduste, rakenduste, meetodite vms koolitustel, seminaridel või õppekäikudel.

b) Teenuseosutajad

Õpetajad, kultuuri-, ajaloo-, poliitika- ja ühiskonnategelased, kes viivad ellu TAT

lõimumistegevusi, töötubasid, arutelusid vms. Teenuse pakkujad (organisatsioonid) ja

arendajad või hindajad (otsitakse väljaspool vanglat), kes viivad ellu TAT lõimumistegevusi.

Teenuseosutajateks võivad olla mittetulundusühingud, sihtasutused (nt Integratsiooni

Sihtasutus), osaühingud vm juriidilised ja eraisikud.

4. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Käskkirja punkt 4 sätestab TAT-i tegevuste (keeleõpe ja lõimumistegevused) abikõlblikkuse

perioodiks 01.07.2023–31.12.2029.

5. Tulemused ja näitajad

Käesolevas peatükis selgitatakse meetme nimekirja ja TAT-i spetsiifiliste tulemusnäitajate sisu

ja mõõtmise metoodikat. Täpsem metoodika on kirjas Rahandusministeeriumi hallatavas

näitajate metoodikas ja passis. TAT tegevuste raames kaardistatakse riigikeele õppe vajadusega

kinnipeetavad, kursustele sisenejad ja katkestajad. Oluline on saada tagasisidet tegevuse

mõjust. Iga-aastase TAT-i tegevuste mõju hindamisega ja võimalike väiksemamahulisemate

analüüside tulemused kajastatakse vahearuannetes.

Tabel 1. Näitajad

Meetme nimekirja näitajad

Näitaja Kriteerium Mõõtmine

Osalejate arv

(mitteunikaalne) Keeleõppes ja lõimumistegevustes

osalejate arv

Kinnipeetavate keeleõppes ja

lõimumistegevustes

arvestatakse osaluskordi.

Keeletasemeid on alates A1st

kuni C1-ni (üks keelekursus

on keskmiselt 6-7 kuud

sõltuvalt keeletasemest ) ning

iga uut sisenemist loetakse

uueks osalemiskorraks, seega

üks osaleja panustab näitajasse

korduvalt.

Näitaja arvestamisel

arvestatakse ka kursuse

kordamist, st kui kinnipeetav

ei soorita keeleeksamit ja jääb

kursust kordama, siis sama

kursusega alustamist loetakse

uueks osalemiskorraks.

Lõimumistegevustes panustab

iga osaleja väljundnäitajasse

üks kord, kui tegevus toimub

sarjana. Iga uut sisenemist

uude lõimumistegevusse

loetakse uueks sisenemiseks.

Mõõtmine toimub üks kord

aastas ja tulemused

kajastatakse seirearuandes, mis

esitatakse seisuga

31. detsember. Osalemise

kohta kogutakse

registreerimislehed.

6. Eelarve

Käskkirja punkt 6 sätestab TAT-i kogueelarve ja proportsioonid ESF+ ja riikliku

kaasfinantseeringu lõikes. Tegevuste täpne eelarve koos tegevuste kirjeldusega esitab elluviija

RA-le selleks ettenähtud vormil iga aasta kohta. Pärast RA kinnitamist esitab elluviija

tegevuskava koos eelarvega RÜle.

Eelarve jaguneb keeleõppe- ja lõimumistegevuste vahel. Eraldi planeeritakse otseste

personalikulude eelarve aastate lõikes.

7. Abikõlblikud kulud

Käskkirja punkt 7 näeb ette abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud. Erisoodustus ja sellelt tasutav

maks on abikõlblik kulu, mis võib tekkida näiteks vanglaametnike või Justiitsministeeriumi

vanglate osakonna ametnike või töötajate osalemisega uusi meetodeid või arendusi

tutvustavatel või õpetatavatel koolituste, seminaridel ja õppekäikudel, millega kaasneb näiteks

toitlustuskulusid.

Abikõlblike kulude, sh mitteabikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb lähtuda

ühendmäärusest.

TAT-is sätestatakse lahtine loetelu abikõlblikest kuludest. Elluviijal on kohustus tõendada

TAT-is nimetamata kulu vajalikkust ja seotust tegevusega, kui projekti kontrollijad seda

nõuavad. Vajadusel kooskõlastab elluviija kulu eelnevalt RÜ-ga, kui kulu ei ole abikõlblike

kulude loetelus nimetatud.

Tegevuste elluviimisega kaasnevad personalikulud, mis on abikõlblikud ühendmääruse § 16

kohaselt. Projekti juhtimisega ning tegevuste elluviimisesse kaasatud ekspertide,

kommunikatsioonispetsialisti ja koolitajatega seotud kulu on personalikulu ühendmääruse §-s

16 lg 1 nimetatud tingimustel. Kaudseid kulusid ei rakendata. Kui projekti heaks töötavad

isikud täidavad asutuses ka teisi ülesandeid, tuleb järgida ühendmääruse § 16 lõiget 2, mille

kohaselt, kui palk hüvitatakse tegelike kulude alusel ja töötaja täidab lisaks projekti raames

tehtavale tööle samas asutuses ka muid tööülesandeid, arvestatakse projekti heaks töötatud aega

ühissätete määruse artikli 55 lõike 5 või lisa „Tööajatabeli näidis“ andmete kohaselt.

Ühendmääruse § 17 punkti 8 ja § 19 lõike 1 järgi on standardiseeritud kulud abikõlblikud ainult

üh ikuhinna alusel. Ühikuhinna rakendamise korral ei tule RÜ-le tõendada standardiseeritud

kulusid ega esitada kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks

olevaid arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita standardiseeritud kulude aluseks olevaid

kulusid kohapealse kontrolli ega projektiauditi käigus.

Kui tegevus koosneb sarnastest korduvatest toimingutest näiteks õppereisid, koolituste

pakkumine, nõustamine jne, mida on võimalik standardiseerida, siis saab kasutada tegevuse

kulude arvestamiseks ja hüvitamiseks standardiseeritud ühikuhinda27. Toimingut käsitletakse

ühikuna, see standardiseeritakse ning sellele kujundatakse hind, mida toetuse andja maksab iga

ühiku eest. Kulu loetakse tekkinuks, kui ühiku olemasolu on tõendatud. See, palju tegevus

tegelikult maksma läks, ei oma toetuse andja jaoks tähtsust. Tavaliselt kasutatakse ühikuhinda

kergesti kindlaks määratavate koguste puhul näiteks nõustamistund, koolitusel osalejate arv,

läbitud kilomeetrid.28

Vangistusseaduse § 341 lõike 3 alusel kehtestab kinnipeetavale õppimise eest makstava tasu

määrad, arvutamise ja maksmise korra Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsuse

28.06.2007 määruse nr 182 „Kinnipeetavale õppimise eest makstava tasu määrad, arvutamise

ja maksmise kord“ (edaspidi tasu maksmise määrus) § 2 lõike 2 kohaselt on õppimise tasu määr

69,03 eurot kuus. Õppimise tasu määrast makstakse kinnipeetavale iga kuu hiljemalt järgneva

kuu 10. kuupäevaks välja 30 protsenti. Pärast õppetöö läbimist positiivsete tulemustega

makstakse kinnipeetavale õppetöö lõpus välja ülejäänud 70 protsenti õppimise tasu igakuisest

määrast. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on õppetöö läbitud positiivsete tulemustega, kui

kinnipeetav on pärast õppekava läbimist omandanud vähemalt 51 protsenti õppeasutuse või

õpetaja poolt kinnitatud õppekava materjalist. Keeleseadus § 24 lg 3 alusel kehtestab

tasemeeksamite ülesehituse ning läbiviimise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Haridus- ja teadusministri 13.06.2011 määrus nr 24 kehtestab Eesti keele tasemeeksamite

ülesehitise ja läbiviimise korra (edaspidi keeleksamite läbiviimise kord).

Nii A1 kui A2-C1 keeletasemete puhul tuleb pärast õppetöö läbimist vastavalt sooritada kas

kooli- või keeleksam. Tasu maksmise määrus ei reguleeri, millises ulatuses peab koolieksam

või keeleeksam olema tehtud, et seda saaks lugeda sooritatuks.

Arvestades tasu maksmise määrust, loetakse A1 taseme puhul õppetöö läbitud positiivsete

tulemusega, kui on täidetud kaks eeltingimust: a) kinnipeetav on pärast õppekava läbimist

omandanud vähemalt 51% õppekava materjalist (osalus õppetööst on vähemalt 51%) b)

kinnipeetav on pärast õppekava läbimist sooritanud eksami. Kuna kinnipeetav on läbinud 51%

õppekavast, siis võib eeldada, et koolieksam on edukalt sooritatud. Tasu maksmise määrus ei

näe ette, millisest tasemest tuleb kinnipeetavale õppimise eest tasu maksta. Lähtudes vanglate

senisest praktikast, ei maksta kinnipeetavale A1 tasemel õppimise eest tasu. A1 taseme

keeleõpe on õpiharjumuse tekitamiseks ning keelega tutvumiseks mõeldud kursus, mille

motiveeritud läbimine annab võimaluse liikuda järgnevatele keeletasemetele. Seetõttu näeb

elluviija, et ESF+ vahenditest makstakse õppimise eest tasu alates A2 tasemest, millest lähtuvalt

on meetme tegevuses planeeritud ka vahendid.

Teiste tasemete, st A2-C1 puhul loetakse õppetöö läbitud positiivsete tulemustega, kui on

täidetud kaks eeltingimust: a) kinnipeetav on pärast õppekava läbimist omandanud vähemalt

51% õppekava materjalist (osalus õppetööst on vähemalt 51%) b) kinnipeetav on pärast

õppekava läbimist sooritanud keeleeksami, kui eksaminand on vastavalt keeleksamite

läbiviimise korra § 7 lõikele 2 saanud vähemalt 60 protsenti võimalikust punktisummast,

kusjuures ühegi osaoskuse tulemus ei tohi olla 0 punkti.

27 Riigi Tugiteenuste Keskus. Lihtsustatud kulude ja kuludest sõltumatu rahastamise kasutamise põhimõtted,

2022. 28 samas

Tasu maksmise peatamisel, lõpetamisel ja arvutamisel lähtutakse tasu maksmise määruse §-

dest 3-5. Tasu maksmise määruse §-s 5 sätestatakse tasu arvutamise põhimõtted. Tasu

arvutatakse ja makstakse üks kord kuus. Kalendrikuude eest, millal auditoorne õppetöö ei toimu

terve kuu ulatuses, arvutatakse tasu proportsionaalselt õppetöö kestvusega. Kui õppetöö lõpeb

10. juunil, siis ei maksta jooksvat raha terve summa ulatuses, vaid makstakse nende päevade

ulatuses, jagades jooksva tasu summa päevade arvuga kalendrikuus ja korrutades selle päevade

arvuga, mille vältel õppetöö toimub.

TAT tegevuste raames eraldi ühikuhindasid ja metoodikat välja ei töötata, vaid kasutatakse juba

praegu vanglates toimivat süsteemi kinnipeetavatele keeleõppes osalemise eest tasu

maksmiseks. Kinnipeetavate keeleõppega jätkatakse TAT tegevuste raames, mis on sarnane

juba toimuvate siseriiklike tegevustega. Ühikuhinnad on kehtestatud tulemuspõhiselt, kuna tasu

makstakse keeleõppes osalemise ja õppetöö positiivse läbimise eest kindlaks määratud mahus.

Ühendmääruse § 19 lg 3 kohaselt kooskõlastatakse ühikuhinnad ja nende rakendamise

metoodika korraldusasutusega kirjalikult. Ühikuhind tegevuse toetamiseks kehtib alates tema

kehtestamisest.

Keeleõppes osalemine on tõendatud registreerimise lehtedega iga keelerühma kohta. Igas kuus

koostatakse hiljemalt viiendaks kuupäevaks vangla direktori allkirjaga käskkiri, milles tuuakse

välja õppetasu suurus.

Personali- ja lähetuskulude tegemisel lähtutakse riigisisestes ja asutusesisestest õigusaktidest.

Lähetuskulud on abikõlblikud riigisisestes õigusaktides kehtestatud maksustamisele

mittekuuluvate piirmäärade ulatuses.

8. Toetuse maksmise tingimused ja kord

Käskkirja punkt 8 näeb ette toetuse maksmise tingimused ja korra.

Makse saamiseks esitatavate dokumentide kord on sätestatud ühendmääruse § 24 ning makse

menetlemine kirjeldatud ühendmääruse § 25. Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse

§ 27 lõike 1 punkti 1 alusel. See tähendab, et toetust makstakse tegelike kulude alusel, mis

tähendab, et kulude maksmine toimub siis, kui töö tulemus on kätte saadud ja kulu on täies

ulatuses makstud. Ettemakseid (sh sõlmitud lepingute raames ette nähtud ettemakseid) toetusest

ei hüvitata.

Ühendmääruse § 28 lg 1 alusel tehakse standardiseeritud ühikuhinna korral makse, kui

maksmise eelduseks olevad tingimused on täidetud. Maksmise eelduseks olevad tingimused on

sätestatud Vabariigi Valitsuse 28.06.2007 määruses nr 182 „Kinnipeetavale õppimise eest tasu

maksmise määrad ning tasu arvutamise ja maksmise kord“.

Maksetaotlusi esitatakse kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot

(riigihanke piirmäär asjade või teenuste hankelepingute korral) ja muudel juhtudel vähemalt

kord kvartalis.

Kuna riigiasutused saavad kulude tasumiseks enne toetuse saamist käibevahendeid riigieelarve

seaduse alusel, on nende taastamiseks vaja kulude tekkimisel esitada esimesel võimalusel

RÜ-le maksetaotlused. See tagab, et korraldusasutus saab abikõlblikud kulud omakorda lisada

Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusse. Null-reaga maksetaotlusi ei esitata.

Toetuse väljamaksete toetuse ja kaasfinantseeringu osa arvutatakse vastavalt meetme

nimekirjas ja TATis sätestatule. Toetuse väljamaksed teostatakse proportsionaalselt riikliku

kaasfinantseeringuga. Maksmisele kuuluv toetuse summa arvutatakse vastavalt toetuse

protsendile maksetaotlusega esitatud abikõlblikest kuludest. Toetuse summa leidmine muu

proportsiooni alusel ei ole lubatud.

9. Riigiabi

Käskkirja punkt 9 käsitleb riigiabi ja vähese tähtsusega abi seost TATi tegevustega.

Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada riigi poolt igasugune Euroopa Liidu siseturu kaitset

kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele – sellise abi andmine on keelatud.

Riigiabi reguleerivad EL-i õigusaktid ning riigisisesel tasandil konkurentsiseaduses29 riigiabi

peatükk (6. ptk). Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt on igasugune

liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või

ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist,

ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust.

Seega, esimene oluline komponent enne, kui hinnata nelja riigiabi kriteeriumit, on teha selgeks,

kas abi saaja on ettevõtja.

Komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta EL-i toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses

(2016/C 262/01)30 punkti 7 kohaselt loetakse ettevõtjaks kõik üksused, mis tegelevad

järjekindlalt majandustegevusega. Seejuures ei ole oluline üksuste õiguslik seisund ega

rahastamise viis, vaid see, kas isik tegeleb teenuste pakkumisega kõigile võrdselt kättesaadaval

turul või mitte. Peale tavapäraste äriühingute loetakse ettevõtjaks mittetulundusühinguid,

seltsinguid, KOV-i üksusi ja teisi ametiasutusi, kui nad pakuvad vastutasu eest mingit kaupa

või teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiksid turumajanduse tingimustes pakkuda ka

konkurendid.

TAT-i tegevuste hulka kuuluvad (või võivad potentsiaalselt kuuluda) tegevused, mis kuuluva

keeleõppe, koolituste, seminarid, loengute valdkonda ja mille on põhimõtteliselt olemas turg

(sh turuosalised). Teenuseosutajate leidmiseks viiakse läbi riigihankemenetlus31 või väikeost32.

Lõimumistegevuste läbiviimiseks vajalike lektorite arv turul võib olla piiratud ja ei ole

välistatud, et potentsiaalsete pakkujate ring on väike, kelle poole pöörduda. Pakkujate paljususe

korral valitakse pakkuja hankemenetluse tulemusena ning võib eeldada, et teenust ostetakse

turuhinnaga ja nii ei teki kellegi suhtes eelisolukorda. Võib möönda, et kaudseteks abi saajateks

on ka teatud ettevõtjad, kellelt elluviija teenuseid tellib, ent oluline on siinkohal rõhutada, et

teenuseosutajate leidmiseks viiakse läbi riigihankemenetlus, mille tulemusena valitakse

pakkuja välja vastava riigihanke tulemusel, millega võib eeldada, et teenust ostetakse

turuhinnaga ning selliselt ei teki kellegi suhtes eelisolukorda.

TAT-i esmatasandi toetuse saaja on JuM, kes valitsusasutuseena täidab meetme tegevuse

elluviimisel oma põhimäärusest tulenevaid ülesandeid (vt täpsemalt 2. peatüki punkti d –

toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia) ega tegele abimeetmega seoses

majandustegevusega. Toetuse andmise korral ei kohaldu ei elluviijale riigiabi reeglid.

Kokkuvõttes ei ole käesoleval juhul tegemist riigiabiga.

29 RT I, 23.11.2022, 3 30 Komisjoni teatis 2016/C 262/01 riigiabi mõiste kohta EL-i toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=uriserv%3AOJ.C_.2016.262.01.0001.01.EST&toc=OJ%3AC%3A2016%3A262%3AFUL

L 31 Riigihangete seadus sätestab riigihanke korraldamise reeglid, riigihankega seotud isikute õigused ja kohustused,

riikliku järelevalve ja haldusjärelevalve tegemise, vaidlustuste lahendamise korra ning vastutuse käesoleva seaduse

rikkumise eest. 32 Asutusesiseselt on kehtestatud reeglid väikeostude läbiviimiseks ja pakkumuste küsimiseks.

10. Lõppsaajad ja nendele toetuse andmise tingimused

Käskkirja punkt 10 käsitleb lõppsaajate ja neile toetuse andmise seost TATi tegevustega.

TAT-i tegevuste elluviimisel otsitakse teenuseosutajaid riigihankemenetluse või

asutusesisesele korra kohaselt, mh riigihankeregistrivälise väikeostuga.

Elluviija ei vahenda, anna ega jaga toetust lõpp(kasu)saajatele, mistõttu ei kehtestata käesolevas

TAT-s ka ühendmääruse § 41 nimetatud tingimusi (vt täpsemalt 2. peatüki punkti d – toetuse

taotleja suutlikkus projekti ellu viia).

11. Elluviija õigused ja kohustused

Käskkirja punkt 11 käsitleb elluviija õigusi ja kohustusi.

Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut. Peale TAT-is sätestatu kohalduvad

elluviijale kõik kohustused, mis on toetuse saajale sätestatud ühendmääruse §-des 10–11.

Toetuse saaja peab mh järgima riigihangete seadust ja enda asutuse hankekorda.

Elluviija peab RA üldosakonna eelarve- ja strateegiatalitusele kinnitamiseks esitama jooksva

aasta tegevuste detailse kirjelduse koos sellele vastava eelarvega iga alategevuse kohta

(nimetatud kui tegevuskava) 20. jaanuariks. Asjakohase vormi saadab RA eraldi elluviijale.

Esimene tegevuskava tuleb RA-le esitada 15 tööpäeva jooksul TAT-i kinnitamisest

(allkirjastamisest justiitsministri poolt). Tegevuskavas kajastatakse jooksva aasta tegevused ja

planeeritavad summad ning järgmiste aastate summad (kuni projekti abikõlblikkuse lõpuni)

vastavalt prognoositud kuludele. Eelarve sisaldab kõikide tegevuste koondina finantsplaani

aastate kaupa toetuse ja kaasfinantseeringu jagunemise vahel. Pärast RA kinnitust, esitab

elluviija tegevuskava RÜ-le, kes sisestab vastavad andmed SFOS-i. TAT näeb ette juhud, mil

elluviija peab taotlema tegevuskava muutmist, sh kui muutuvad põhitegevuste (TAT käskkirja

tegevus 3.1 Keeleõpe ja 3.2 Lõimumistegevused) planeeritavad eelarved aastate lõikes. Samuti

tuleb olulistest muudatustest tegevuse detailses kirjelduses RA-d teavitada.

TAT-i rakendatakse kinnitatud tegevuskava kohaselt. Tegevuskava esitamine on vajalik

järgmistel põhjustel:

a) annab hea ülevaate, mida konkreetselt ühe või teise tegevuse raames tehakse;

b) lihtsustab nii RA, RÜ kui ka elluviija tööd, kuna kõik pooled on plaanitavatest

tegevustest ja kuludest teadlikud;

c) vähendab hilisemat põhjendamise või tõendamise vajadust;

d) aitab elluviijal analüüsida, kas tõhusama tulemuse saamiseks on vaja TAT-i tegevusi

muuta ning RA-l paremini saada ülevaate projekti juhtimisest, mis omakorda aitab

kaasa paremale finantsjuhtimisele, kuna on võimalik varakult näha kitsaskohti, sh

struktuurivahendite üle- või alaplaneerimist.

Kuna elluviija saab maksete prognoosi esitada anda alles pärast tegevuskava kinnitamist, esitab

elluviija RÜ-le maksete prognoos 10 tööpäeva jooksul pärast tegevuskava kinnitamist. Maksete

prognoos võimaldab RÜ-l näha ajavahemikku, millal ja kui suures summas on maksed

planeeritud, ning oma tegevusi paremini korraldada. TAT näeb ette juhu, mil elluviija peab

RÜ-le esitama maksete korrigeeritud prognoosi.

Projekti elluviija (toetuse saaja) ja asutus või isik, kes täidab vastavat ülesannet, koguvad ja

töötlevad projekti tegevustes osaleja andmeid, mis on nimetatud ESF+ määruse lisas.

Projekti elluviija (toetuse saaja) ja asutus või isik, kes täidab vastavat ülesannet, koguvad ja

töötlevad andmeid kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse33 ja isikuandmete kaitse

seadusega34.

Andmete kogumisel ja esitamisel võtab elluviija muu hulgas arvesse Rahandusministeeriumi

juhist Euroopa Sotsiaalfond+ tegevustes osalejate andmekorje kohta perioodil 2021–2027

struktuuritoetusi rakendatavatele asutustele. Projekti elluviija tagab, et andmete kogumise ja

töötlemise asjakohastest nõuetest ja tingimustest on teadlik ka isik, kes täidab asjakohaseid

ülesandeid (nt teenuse osutamise lepingu alusel).

Ühendmääruse § 10 lõike 1 kohaselt peab toetuse saaja tõendama kulude abikõlblikkust ja

kavandatud tulemuste saavutamist. 2021+ perioodi andmekorje turvalisemaks muutmiseks

lihtsustamiseks ja koormuse vähendamiseks ning andmekvaliteedi parendamiseks on RTK

arendanud sündmuste infosüsteemi (SIS)35 ehk projektis osalevate isikute registreerimiseks ja

andmekorjeks mõeldud e-keskkonna. SIS on soovituslik esimene valik osalejate

registreerimisel ja andmekorjel, kuna on koormav hoida ja edastada Exceli tabelites sellises

mahus andmeid ning andmete käsitsi sisestamisel võib tekkida vigu. Kui SIS-i osalejate

registreerimiseks ei kasutata (nt tulenevalt sekkumise sisust või teenusosutaja lahendusest),

tuleb koostada traditsiooniline registreerimisleht, millel on vajalikud logod36 ja millelt on

(minimaalselt) võimalik tuvastada projekti nimi, toimunud tegevuse nimi, toimumise koht ja

kuupäev, osalejate nimed ja allkirjad või muul moel kontrolljälg osalejate arvu kohta.

Osalejate kohta kogutavad andmed (mis on elluviija kogunud iseseisvalt või SIS-i vahendusel)

esitatakse RÜ-le SIS-i kaudu pärast iga kvartalit ehk neli korda aastas.

Projekti elluviija (toetuse saaja) ja asutus või isik, kes täidab vastavat ülesannet, peab projekti

kommunikatsioonis ja avalikustamisel lähtuma ÜSS2021_2027 alusel kehtestatud Vabariigi

Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ ja kasutama logo

jooniseid, mis on esitatud selle määruse lisas 2.

Ühendmääruse § 27 lõige 4 näeb ette, et kui hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma

käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, kontrollib RÜ riigihanke kooskõla

riigihangete seaduse §-s 3 nimetatud põhimõtetega või kõnealusele riigihankele kohalduvate

riigihangete seaduse sätetega. Lisaks nimetatule peab elluviija arvestama enda asutusesisese

riigihanke korraga ja lähtuma sellest muu hulgas juhul, kui seal kohalduvad rangemad

piirmäärad.

12. Aruandlus

Käskkirja punkt 12 käsitleb vahe- ja lõpparuandega seonduvat.

Punktis sätestatakse vahearuannete ja lõpparuande tähtajad ning aruannetes puuduste esinemise

korral nende menetlemise kord. Vahearuannetes sisalduvaid väljundnäitajad esitatakse üks kord

aastas seisuga 31.12. Elluviija täidab aruannete esitamisel SFOS-is ettenähtud andmeväljad ja

lisab juurde RA antud vormil koostatud seirearuande. Asjakohase vormi saadab RA eraldi

elluviijale.

33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel

ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse

üldmäärus) 34 RT I, 04.01.2019, 11 35 https://www.rtk.ee/struktuuritoetuste-registriga-seotud-dokumendid/SIS 36 https://www.rtk.ee/toetusfondid-ja-programmid/euroopa-liidu-valisvahendid/logod-ja-sumboolika

Projekti aruannetes (või lõpparuandes) tuleb esitada ka teave ellu viidud tegevuste panusest

„Eesti 2035“ näitajatesse, millega mõõdetakse punktis 1 kirjeldatud horisontaalsete põhimõtete

edenemist.

Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida TAT-i projektide edenemist ja tulemuste

täitmist ning võimaldavad vajaduse korral tähelepanu juhtida vajakajäämistele, samuti teha

tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi.

13. TAT-i muutmine

Käskkirja punkt 13 käsitleb TATi muutmise korda.

Punktis sätestatakse TAT-i muutmise kord. Vajadus TAT-i muuta peab olema motiveeritud ja

aitama kaasa TAT-i edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole

TAT-i muutmine mõistlik, arvestades muutmise ajamahukust ja sellega kaasnevat

halduskoormust. TAT-id peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, välistades

vajaduse sagedaste paranduste järele. Kokkuleppel RA ja RÜ-ga jääb erandkorras võimalikuks

ka sagedasem muutmine.

Muudatused peavad olema põhjendatud ja läbi kaalutud. RA-l on õigus TAT-i muuta, kui

selgub, et see on vajalik TAT-i edukaks elluviimiseks või TAT-i elluviijal ei ole toetuse

kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata.

Kui TAT-i rakendamisel tekib eelarvevahendite jääk, võib RA vähendada TAT-i eelarvet

tingimusel, et see ei takista TAT-i eesmärkide täitmist. See säte on vajalik olukorras, kui on

näha, et TAT-i projektide elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgu

planeeritud.

TAT-i muutmise kooskõlastamisel järgitakse ühendmääruse §-s 48 sätestatut.

TAT-i muutmine kooskõlastatakse TAT-i tegevusega seotud ministeeriumidega.

14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

Käskkirja punkt 14 sätestab finantskorrektsiooni tegemise alused ja korra ning tagasimaksmise

reeglistiku.

15. Vaiete lahendamine

Käskkirja punkt 15 viitab ÜSS2021_2027 sätestatud vaide lahendamise korrale.

ÜSS2021_2027 § 32 lg 2 kohaselt on RA vaide lahendaja RA tehtud otsuste ja toimingute

puhul. ÜSS § 32 lg 3 kohaselt RÜ otsuste ja toimingute, mis on seotud taotluse menetlemisega,

puhul on RA vaide lahendaja juhul, kui nii on TAT-is ette nähtud. TAT-is tuleb sätestada, kes

vaideid lahendab. Kuna käesoleva TAT tegevuste elluviijaks on riigiasutus ja eraldi toetuse

taotlemist ei toimu, siis ei tõusetu TAT tegevuste raames küsimust RA otsuste ja toimingute

vaidlustamise kohta.

16. Rakendussätted

Käskkirja punkt 16 näeb ette TAT tegevuste jõustamise tagasiulatuvalt. Käskkiri jõustub alates

1. juulist 2023.

III TAT-i mõju horisontaalsetele põhimõtetele

Horisontaalne

põhimõte

„Eesti 2035“ näitaja Olukorra kirjeldus Tegevused soolise ebavõrdsuse vähendamiseks ja/või

vähemusrühmadele võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse

tagamiseks

eri rahvusest,

vanuses,

erivajadusega

inimeste võrdsed

võimalused

Hoolivuse ja

koostöömeelsuse

mõõdik

TAT tegevustega tuleb

luua võimalused

õigusrikkujatele

tööturule jõudmiseks ja

suurendada nende

osalust tööhõives, mille

saavutamiseks tuleb

seni kõrvale jäänud

inimesi aidata riigi

sotsiaalsüsteemile

lähemale, näiteks

töötuna arvele

registreerudes laieneb

inimesele

ravikindlustus.

Sotsiaalse heaolu

tõstmiseks (sh vaimse

tervise probleemide

leevendamiseks) ja

korduvkuritegevus

ennetamiseks tuleb luua

uudseid sekkumisi, mis

oleksid eri

sihtrühmadele nii

vanglas kui väljaspool

kättesaadavad.

Indiviidikeskse lähenemise abil välditakse TAT lahendustes soolisi,

vanuse, rahvuse, puude jms põhiseid stereotüüpe ja sildistamist.

Eesmärk on tagada igale sihtrühma kuuluvale kinnipeetavale või

vahistatule just tema vajadustest lähtuv teenus – vastav keeletaseme

rühm ning vajadusel lõimumistegevuses osalemine.

TAT mõjutab ühiskonna suhtumist õigusrikkumistaustaga

inimestesse, kuna TAT tegevuste eesmärk on vähendada sihtrühma

stigmatiseerimist. suurendada sihtrühma kaasatust, parandada

kogukonna suhtumist nendesse ja vähendada sotsiaalset tõrjutust

seda nii tööturul, hariduselus kui ka laiemalt ühiskonnas.

TAT tegevuste sihtrühm on tööturul ning ühiskonnas üldiselt tõrjutud

ning keeleõpe ja lõimumistegevused toetavad oluliselt haridustee

jätkamist või tööturule sisenemist. Lisaväärtusena õpivad teise

kultuuritaustaga kinnipeetavad tundma Eesti ühiskonda, kultuuri,

organisatsioone ja üleüldist toimimist. Seeläbi toetatakse võrdsete

võimaluste pakkumist õigusrikkumise taustaga inimestele, kes on

ühtlasi ka eri emakeelega.

TAT raames ei tehta elukvaliteeti mõjutavaid investeeringuid

avalikku ruumi. Kuid õiguskuuleka käitumise suurendamine

sihtrühma seas aitab parandada kogukonnaliikmete turvatunnet.

Sama mõju on TAT raames planeeritud teadlikkuse tõstmise

tegevustel. TAT tegevuste kaudu paraneb ühiskonna suhtumine

õigusrikkumiste taustaga inimestesse ning neis nähakse

täisväärtuslikke kogukonnaliikmeid, selle asemel, et neid

Lõimumistegevused

vajavad vanglates

süsteemsemat

arendamist. Keeleõpe

toimub juba praegu,

kuid selle tõhustamiseks

ja arendamiseks on vaja

eraldi sekkumist.

Sekkumiste loomisel ja

tegevuste elluviimisel

tuleb rohkem panustada

koostöösse kolmanda

sektoriga ja tõsta nende

valdkondlikku

võimekust ja pädevust.

Keele – ja

lõimumistegevuste

efektiivsemaks ja

tulemuslikumaks

läbiviimiseks tuleb

paralleelselt kaasata ja

koolitada valdkonna

spetsialiste (vangla

töötajaid), kes

õigusrikkujatega

töötavad ja neid

tegevustesse

motiveerivad.

marginaliseerida näiteks kehva riigikeeleoskuse tõttu. Kogukonna

suhtumine sihtrühma muutub sallivamaks. Mõlema poole teadlikkuse

ja mõistva suhtumise paranemine aitab kaasa hoolivama ja avatuma

ühiskonna tekkele ning paranevad soov ja oskused kogukonnaga

koostööd teha. TAT rakendamine aitab vähendada

õigusrikkumistaustaga inimeste ebasoodsamat kohtlemist ja

sotsiaalset tõrjutust.

sooline

võrdõiguslikkus

Soolise

võrdõiguslikkuse

indeks

Statistiliste näitajate

põhjal on õigusrikkujate

seas rohkem mehi kui

naisi.

TAT tegevused on suunatud nii naiste kui ka meeste

eneseteostusvõimaluste parandamisele ja nende toetamisele tööelus

osalemisel ja hariduse omandamisel arvestades konkreetse sihtrüma

erivajadustega. Kuna meetme raames planeeritud tegevused viiakse

ellu keeletasemest lähtuvalt, siis oluline on tõsta kinnipeetavate ja

vahistatute tõrjutust tööturul ja haridusteel sõltumata nende soost,

sest riigikeelt oskamata võib töö leidmine ja/või haridustee jätkamine

olla raskendatud ning see võib tuua kaasa mitmeid

sotsiaalmajanduslikke probleeme. Keeleõpe ja lõimumistegevuste

läbiviimine tõstab ühtlasi ka toimetulekuoskusi, mis mh aitab

parandada nii naiste kui meeste tööelu kvaliteeti läbi selle, et nad on

teadlikud ühiskonna toimimisest, kultuurist, ajaloost jne. Õppetöö

läbiviimisega ega õppematerjalide koostamisel ei tooda välja

soostereotüüpe.

TAT tegevused ei ole otseselt suunatud naiste ja meeste töö, pere- ja

eraelu ühitamise võimaluste parandamisele, ent kaudselt on

tegevustel sellele mõju, sest paranevad sihtrühma sotsiaalsed ja

toimetulekuoskused ning mõistmine Eesti ühiskonna toimimisest.

Meetme tegevusel ei ole mõju hoolduskohustuste täitmisele või

hoolduskoormuse võrdsemale jaotamisele, vanemapuhkuse võrdsele

jaotamisele või hoolduskohustuste jagamisele naiste ja meeste vahel.

TAT tegevused on suunatud võrdselt meestele ja naistele.

Ligipääsetavus jah ei

Parema ligipääsetavuse tagamiseks planeeritakse õppetöö läbiviimine lähtuvalt kinnipeetava

või vahistatu keeletasemest, karistusajast ja varasemast õpikogemusest. Õpilaste võimalikud

erivajadused ei saa neile takistuseks keeleõppe omandamisel. TAT tegevused toimuvad vangla

territooriumil. Vanglas püütakse tagada kõik võimalused õppimiseks ka erivajadusega

vahistatule või kinnipeetavale. Puue ei saa takistuseks keeleõppel osalemisel.

Tasakaalustatum regionaalareng jah ei

TAT tegevuste otsene eesmärk on positiivselt mõjutada inimeste tööturul osalemise, töökohtade

valiku ja tööalase arengu võimalusi ning haridusteenuste kättesaadavust üle-eestiliselt. Eesmärk

on võimalikult palju pöörata tähelepanu sellele, et tööturule või õppesse naasmine oleks

toetatud piirkonnast hoolimata. Meetme kavandamisel ja konkreetsete tegevuste planeerimisel

ja elluviimisel võetakse arvesse olemasolevaid kultuurilisi erinevusi. Meetme ühetaoline

rakendamine üle-eestiliselt soodustab sihtrühma kuuluva kinnipeetava või vahistatu hariduse

omandamist ja tööturule naasmist nende elukohast sõltumata. TAT tegevused soodustavad

kogukonnatöös, kodanikualgatustega ja piirkondlikus arengus kaasalöömist ning suuremat

suhestumist piirkonnas elavate inimestega. TAT mõjutab ettevõtete konkurentsivõimet,

tegevus- ja arenguvõimalusi eri piirkondades sarnasel moel. Kuid sellest olenemata on TAT

tegevuste mõju tasakaalustatumasse regionaalarengusse vähene.

Keskkonnahoid ja kliima jah ei

TAT tegevused ei mõjuta kasvuhoonegaaside heidet. Kliima muutumisel, nt üleujutused,

tormid, põud, ekstreemselt külm, ei ole otsest mõju meetme planeerimisele või elluviimisele.

Meede ei mõjuta looduskeskkonda, sh õhku, vett, pinnast, taimestikku või loomastikku. Meede

mõjutab kaudselt jäätmete taaskasutamise suurenemist ning inimeste keskkonnateadlikkust,

keskkonna-alaseid hoiakuid, käitumist ja väärtusi läbi meetmesse planeeritud

lõimumistegevuste, mis puudutavad ühiskonna liikmeks olemise väärtusi, ootuseid ja käitumist.

Kuna meede on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ega hõlma selget kokkupuudet hinnatava

keskkonnaeesmärgiga, ei ole sellele näha ka olulist negatiivset mõju.

TAT-i tegevusega seotud horisontaalseid põhimõtteid (sooline võrdõiguslikkus, võrdne

kohtlemine) ja neist kinnipidamise vajadust selgitatakse ka TAT-i tegevustega seotud

sihtrühmale (nt teenusepakkujad, ettevõtted) riigihanke eelnõustamise etapis. Kõik

kinnipeetavad, kellel on individuaalses täitmiskavas ette nähtud riigikeeleõpe, saavad osaleda

riigikeele õppes. Lõimumistegevustesse saavad siseneda kinnipeetavad, kes on selleks soovi

avaldanud, kes juba osalevad riigikeele õppes või muudes riigikeele edendamisega seotud

tegevustes.

IV Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele

Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste

EL-i õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057.

LISAD Lisa 1. TAT-i tegevuste spetsiifiliste riskide hindamine

Lisa 2. Kontroll-leht „EL-i põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja puuetega inimeste

konventsiooni väärtustega“ kooskõla kohta

Lisa 3. Korruptsiooni või huvide konflikti, riigiabi või vähese tähtsusega abi, pettuse või

topeltfinantseerimise, toetuse kasutamise läbipaistvuse ja keskkonnamõjudega seotud riskide

hindamine.

LISA 1

TAT-i tegevuste

spetsiifiliste riskide hindamine

Risk Tegevus riski maandamiseks

Sihtrühma madal

motivatsioon riigikeele

õppes osaleda

Risk: kõrge

Vanglateenistujad on valmis sihtrühma motiveerima ning

koostöös õpetajatega leidma viise, kuidas õppurid oleksid

kaasatud ja valmis õppetöös järjepidevalt osalema. Muuhulgas

komplekteeritakse rühmad vastavalt keeletasemele ning üheks

motiveerivaks aspektis ka heade õpitulemuste eest saadav tasu.

Keeleõppes ja

lõimumistegevustes

osalejate arv ei vasta

mõõdikutes ettenähtule

Risk: kõrge

Rühmade komplekteerimisel arvestatakse õpilaste võimetega ja

leitakse viise õpitulemuste parandamiseks. Lisaks hoitakse grupid

piisava suurusega, et õppurid saaksid hea õpikogemuse. Nii

riigikeele õppe kui ka lõimumistegevuste kohta jagatakse piisavat

informatsiooni. Jätkuvalt testitakse kõik sihtrühma kuuluvad

keeleõppurid ning pakutakse järjepidevat õpet ja

lõimumisprogrammi.

Keeleõppes osalemine

katkeb ja keeletase jääb

saavutamata

Risk: kõrge

Tagatakse õige TAT sihtrühma jõudmine sekkumist saama,

vanglateenistujad tunnevad TAT sihtrühma eripära ja kasutavad

motiveeriva intervjueerimise põhimõtteid. Vähendatakse

võimalikke õppetööst puudumisi vanglas eripärast tulenevatest

põhjustest. Hea kommunikatsioon sihtrühma, õpetajate ja vangla

vahel aitab üles leida õppetöös tekkinud mured ja võimaluse kiirelt

leida osapoolte jaoks lahendus.

Hangetega või

väikeostudega ei leita

sobivaid

koostööpartnereid

Risk: keskmine

Asjakohane ja piisava ajavaruga teavitustöö, võimalike huvitatud

isikute teavitamine, konsultatsioonid ja teavitusüritused

riigihangetest või väikeostudest huvitatuile, et selgitada

riigihanget või väikeostu puudutavat ja edasise koostöö tingimusi.

Spetsialiste nappus ei

võimalda planeeritud

mahus TAT tegevusi

ellu viia

Risk: keskmine

TAT tegevused planeeritakse vajaliku ajavaruga, et oleks näha

tegevuste maht, kestvus ja sihtrühma osalus. Asjakohane

teavitustöö riigihanke ettevalmistavas etapis, riski teadvustamine

ja lahti kirjutamine, meeskonnale vastava kogemuse nõude

seadmine riigihanke alusdokumentides. Sihtrühmaga tegelevatele

inimestele tutvustatakse keskkonda, turvanõudeid ning vajadusel

pakutakse nõustamist.

COVID levikuga

seotud piirangud

Risk: keskmine

Infovahetus jm teavitustöö on võimalik korraldada veebi

vahendusel. Selles osas on risk madalam.

Risk on kõrgem juhul, kui seatakse piirangud sisenemiseks

vanglatesse või kontaktkohtumistele tegevuses osalemiseks.

Asjakohane teavitustöö riigihanke ettevalmistavas etapis, riski

teadvustamine ja lahti kirjutamine riigihanke alusdokumentides,

mis annab potentsiaalsetele pakkujatele teadmise

teenuseosutamisel riskiga arvestamiseks (võimalikud täiendavad

rahalised kulud, valmisolek teenuseosutamiseks veebi teel jne).

Õigusaktides sätestatud

reeglid ja piirangud

vanglateenistuses TAT

tegevuste elluviimisel

Risk: keskmine

TAT elluviijaks on Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja

vanglad. TAT tegevuste planeerimisel aitab tihe koostöö vanglate

osakonna ja vanglate teenistujate vahel lahenduste leidmisel ja

elluviimisel.

TAT tegevuste liialt

kitsas käsitlus ja vähene

uudsus

Risk: keskmine

TAT tegevuste sõnastamisel tuleb osalt lähtuda loogikast, kus

eelkõige kirjeldame probleemi, mitte detailselt sekkumist või

programmi, millega probleemi lahendame. Probleemi laiem

sõnastamine annab riigihanke alusdokumentide koostamisel

suurema vabaduse tehnilist kirjeldust vastavalt hetke olukorrale ja

vajadustele sõnastada, sh näha ette avatust ja valmisolekut

katsetada innovaatilisi lahendusi.

TAT elluviimisel tekib

eelarve ülejääk

Risk: madal

TAT tegevuste elluviimiseks koostatakse tegevus- ja finantsplaan,

mida vaadatakse igal aastal üle ja vajadusel korrigeeritakse. Kui

mõni toetatud tegevustest on planeeritust soodsam või vastupidi ja

seetõttu ei õnnestu tegevust käivitada, tuleb kaaluda uusi tegevusi

või mõne tegevuse juures mahu suurendamist. Võimalus mahu

suurendamiseks sätestatakse riigihanke alusdokumentides ja

lepingutes.

Meeskonna vahetusega

seotud võimalikud

takistused TAT

elluviimisel

Risk: madal

Põhjalik ja selge (üheselt mõistetav) TAT dokumentatsioon annab

arusaama planeeritud tegevustest ja ajakavast. TAT meeskond

koosneb mitmest inimesest, millega vähendatakse tõenäosust, et

kõik TAT koostamisest ja elluviimisest teadlikud inimesed

korraga töölt lahkuvad.

Sekkumiste,

programmide läbiviijad

ja teenuseosutajad ei

suuda tagada piisavas

mahus teenust, et

vastata nõudlusele ja

Risk: madal

Nõutud teenuste mahud pannakse kirja riigihanke

alusdokumentides ja teenuseosutamise lepingutes.

Teenuseosutajatega toimub tihe suhtlus, mis ühes regulaarse

täita teenusele seatud

näitajaid.

aruandlusega aitab tagada võimalike probleemide varajast

märkamist ja annab võimaluse ühiselt lahendusi otsida.

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled
Justiitsministri käskkirja muutmine	17.04.2024	1	1-7/86-1	Sissetulev kiri	sisemin	Justiitsministeerium
Eelnõu kooskõlastamine	13.07.2023	280	1-7/148-2	Väljaminev kiri	sisemin	Justiitsministeerium

Toetuse andmise ja kasutamise tingimuste ja korra kehtestamine kinnipeetavate keeleõppeks ja lõimumistegevusteks

Failid

Digiallkirjad

Seosed