VV istungile - Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (DORA eelnõu)

1

EELNÕU

Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

§ 1. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine

Finantsinspektsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 75 järgmises sõnastuses:

„75) täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2022/2554, mis käsitleb

finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009,

(EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011 (ELT L 333,

27.12.2022, lk 1–79), tulenevaid ülesandeid ja teha küberturvalisuse valdkonnas koostööd Eesti

ja teiste liikmesriikide küberturvalisuse pädevate asutustega;“;

2) paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

„(10) Inspektsioon osaleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artiklis 32

sätestatud järelevaatamisfoorumi töös ning teavitab sellest sama määruse artikli lõike 5 kohaselt

juhtivat järelevaatamisasutust.“;

3) paragrahvi 47 lõike 12 punktis 4 asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruses (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate

usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176,

27.06.2013, lk 1–337)“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)

nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega

muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 176 27.06.2013, lk 1)“;

4) seadust täiendatakse §-ga 4711 järgmises sõnastuses:

„§ 4711. Koostöö küberturvalisuse valdkonnas

(1) Inspektsioon teeb koostööd Riigi Infosüsteemide Ametiga. Koostöö sisaldab muu hulgas

järgmist:

1) Riigi Infosüsteemide Ametiga konsulteerimine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2022/2554 artikli 42 lõike 5 kohaselt;

2) Riigi Infosüsteemide Ametilt tehnilise nõu ja abi küsimine ning koostöökokkuleppe

sõlmimine, seda eelkõige kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554

artikli 47 lõigetega 3 ja 4;

3) teabe vahetamine Inspektsiooni ja Riigi Infosüsteemide Ameti vahel, sealhulgas

küberintsidentide ja küberohtude kohta ning küsimustes, mis puudutavad elutähtsaid teenuseid

osutavaid finantsjärelevalve subjekte;

4) koostöö koordineerimine seoses finantsjärelevalve subjektide digitaalse tegevuskerksuse

süvatestimisega.

(2) Inspektsioon teeb asjakohasel juhul koostööd teise lepinguriigi küberturvalisuse järelevalve

eest vastutava pädeva asutusega, seda eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2022/2554 artikli 42 lõike 5 kohasel konsulteerimisel.

(3) Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 19 lõikes 4 nimetatud

teate ja raportid esitab Inspektsioonile hädaolukorra seaduse § 38 lõikes 1 sätestatud elutähtsa

teenuse osutaja, edastab Inspektsioon teate ja raportid viivitamata Eesti Pangale.

2

(4) Inspektsiooni koostöö Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse, Euroopa

Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve

Asutuse ning Euroopa Keskpangaga sisaldab lisaks käesolevas peatükis sätestatule Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 48 lõikes 2 ning artikli 49 lõikes 2

sätestatud koostööd ja teabevahetust.“;

5) paragrahvi 54 lõiget 4 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:

„12) Riigi Infosüsteemi Ametile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554 ja

käesoleva seaduse §-s 4711 sätestatud koostöö ulatuses.“;

6) paragrahvi 542 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554 sätestatud

järelevalvemenetlustes töödeldud isikuandmeid säilitatakse nimetatud määruse artiklis 56

sätestatu kohaselt.“.

§ 2. Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmine

Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete

kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337)“

tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013, mis käsitleb

krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL)

nr 648/2012 (ELT L 176 27.06.2013, lk 1)“;

2) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„16) korda ja meetmeid, mis on vajalikud krediidiasutuse tegevusprotsesside jätkuvaks

pidevaks toimimiseks, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554,

mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ)

nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012 ja (EL) nr 600/2014 (ELT L 333, 27.12.2022, lk 1–79),

kohaselt loodud ja hallatavate võrgu- ja infosüsteemide toimimiseks;“;

3) paragrahvi 28 lõiget 5 täiendatakse punktidega 141 ja 142 järgmises sõnastuses:

„141) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 3 punktis 23 nimetatud

kriitilise tähtsusega kolmandast isikust info- ja tehnoloogiateenuse osutaja andmed;

142) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 IV peatüki kohased digitaalse

tegevuskerksuse testimise tulemused;“;

4) paragrahvi 29 lõike 1 punktis 5 asendatakse tekstiosa „tegevuse jätkumine“ tekstiosaga

„tegevuse jätkumine ja digitaalne tegevuskerksus“;

5) paragrahvi 29 lõike 1 punktis 8 asendatakse tekstiosa „süsteemide kirjeldus“ tekstiosaga

„süsteemide kirjeldus, sealhulgas küberturvalisuse seaduse § 2 punktis 1 sätestatud võrgu- ja

infosüsteemide kirjeldus“;

6) paragrahvi 33 lõike 4 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) krediidiasutuse teenuslepingute, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuse

osutamisega seotud lepingute püsivus ja täielikult täitmisele pööratavus krediidiasutuse

kriisilahendusmenetluse korral;“;

7) paragrahvi 33 lõiget 4 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

3

„41) kriitilisi funktsioone ja põhiäriliine toetavate võrgu- ja infosüsteemide digitaalne

tegevuskerksus, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554

artiklis 19 sätestatud teavitusi tõsistest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud

intsidentidest, kui see on asjakohane, ja määruse IV peatüki kohase digitaalse tegevuskerksuse

testimise tulemusi;“;

8) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse pärast tekstiosa „muudetud direktiiviga (EL)

2019/879 (ELT L 150, 07.06.2019, lk 296–344)“ tekstiosaga „ja (EL) 2022/2556 (ELT L 333,

27.12.2022, lk 153–163)“.

§ 3. Hoiu-laenuühistu seaduse muutmine

Hoiu-laenuühistu seadust täiendatakse §-ga 21 järgmises sõnastuses:

„§ 21. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 kohaldamata jätmine

Hoiu-laenuühistule ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2022/2554, mis

käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ)

nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011 (ELT

L 333, 27.12.2022, lk 1–79).“.

§ 4. Investeerimisfondide seaduse muutmine

Investeerimisfondide seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 12 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate

usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176/1,

27.06.2013)“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013, mis

käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse

määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 176 27.06.2013, lk 1)“;

2) paragrahvi 223 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§-des 310–312, 342, 354“ tekstiosaga „§-

des 310–312 ja 342, § 345 lõigetes 1–4, §-des 3451 ja 354“;

3) paragrahvi 223 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Käesoleva seaduse § 345 lõikes 11 ja §-s 3451 sätestatut ei kohaldata määratud

väljamaksetega tööandja pensionifondi suhtes, kui pensioniskeemiga on hõlmatud vähem kui

15 isikut.“;

4) paragrahvi 344 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) nõuded info- ja kommunikatsioonitehnoloogilise korralduse, infoturbe tagamise ja

talitluspidevuse kohta, mis peavad asjakohasel juhul olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruses (EL) 2022/2554, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning

millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL)

nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011 (ELT L 333, 27.12.2022, lk 1–79), sätestatud info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia riskide juhtimise nõuetega;“;

5) paragrahvi 345 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 345. Teabe töötlemine ja säilitamine, digitaalse tegevuskerksuse tagamine ning

eurofondi arvel tehtud tehingute registreerimine ja salvestamine

andmetöötlussüsteemis“;

4

6) paragrahvi 345 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Fondivalitseja järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554

sätestatud nõudeid, sealhulgas kasutab ja haldab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu

tagamiseks ning äriprotsesside toetamiseks võrgu- ja infosüsteeme määruses sätestatu kohaselt.

Pensionifondi valitseja suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2022/2554 artiklites 3–18, artikli 19

lõigetes 1–5, artikli 22 lõikes 1, artiklites 24–30 ning artiklis 45 sätestatut.“;

7) seadust täiendatakse §-ga 3451 järgmises sõnastuses:

„§ 3451. Intsidendist ja küberohust teavitamine

(1) Fondivalitseja teavitab tõsisest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidendist

Finantsinspektsiooni ning Riigi Infosüsteemi Ametit Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2022/2554 artiklis 19 sätestatu kohaselt.

(2) Fondivalitseja kasutab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul esialgse teate ja

raportite edastamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 20 alusel

kehtestatud teavitusvorme ja lähtub kehtestatud tähtaegadest, välja arvatud juhul, kui tehnilistel

põhjustel ei ole võimalik esialgset teadet edastada asjakohast vormi kasutades.

(3) Kui fondivalitseja otsustab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli

19 lõike 2 kohaselt teavitada Finantsinspektsiooni olulisest küberohust, edastab fondivalitseja

teavituse ühtlasi Riigi Infosüsteemi Ametile.“;

8) paragrahvi 3631 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Tööandja pensionifondi valitseja suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 345 lõikes 11 ja

§-s 3451 sätestatut, kui fondi kuulub vähem kui 15 osakuomanikku.“;

9) paragrahvi 455 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses:

„(32) Finantsinspektsioonil on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 nõuete

kohase täitmise üle järelevalve teostamisel kõik nimetatud määruses, käesolevas seaduses ja

Finantsinspektsiooni seaduses sätestatud õigused. Finantsinspektsioon avalikustab oma

veebilehel nimetatud määruses (EL) 2022/2554 sätestatud kohustuse rikkumise eest tehtud

otsuse määruse artiklis 54 sätestatu kohaselt.“;

10) seaduse 31 peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 5034 järgmises sõnastuses:

„§ 5034. Digitaalse tegevuskerksuse nõuete rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artiklites 5–14, 16–18, artikli 19

lõigetes 1 või 3–5, artiklites 24 või 25, artikli 26 lõigetes 1–8, artiklis 27, artikli 28 lõigetes 1–

8, artiklis 29, artikli 30 lõigetes 1–4 või artikli 42 lõikes 3 sätestatud nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või

tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.“;

11) seaduse normitehnilise märkuse tekstiosa „ja 2013/14/EL (ELT L 145, 31.05.2013, lk 1–

3)“ asendatakse tekstiosaga „, 2013/14/EL (ELT L 145, 31.05.2013, lk 1–3) ja (EL) 2022/2556

(ELT L 333, 27.12.2022, lk 153–163)“;

5

12) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse pärast tekstiosa „(ELT L 354, 23.12.2016,

lk 37–85)“ tekstiosaga „, muudetud direktiiviga (EL) 2022/2556 (ELT L 333, 27.12.2022, lk

153–163)“.

§ 5. Kindlustustegevuse seaduse muutmine

Kindlustustegevuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 38 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) äriseadustiku § 386 lõike 2 punktides 1 ja 5 nimetatud andmed ja dokumendid;“;

2) paragrahvi 38 lõiget 2 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:

„51) äriühingu põhikirja või ühingulepingu asukohariigi seaduste kohaselt tõestatud ärakiri, kui

põhikiri või ühinguleping tuleb registrile esitada ka ühingu asukohariigis;“;

3) paragrahvi 87 lõikes 9 asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete

kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337)"

tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013, mis käsitleb

krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL)

nr 648/2012 (ELT L 176 27.06.2013, lk 1),“;

4) paragrahvi 96 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

„(71) Kindlustusandja järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554, mis

käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ)

nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011 (ELT

L 333, 27.12.2022, lk 1–79), sätestatud nõudeid, sealhulgas kasutab ja haldab võrgu- ja

infosüsteeme määruses sätestatu kohaselt.“;

5) paragrahvi 105 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) nõuded info- ja kommunikatsioonitehnoloogilise korralduse, infoturbe tagamise ja

talitluspidevuse kohta, mis peavad olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses

(EL) 2022/2554 sätestatud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia riskide juhtimise nõuetega;“;

6) seadust täiendatakse §-ga 1051 järgmises sõnastuses:

„§ 1051. Intsidendist ja küberohust teavitamine

(1) Kindlustusandja teavitab tõsisest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud

intsidendist Finantsinspektsiooni ja Riigi Infosüsteemi Ametit Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2022/2554 artiklis 19 sätestatu kohaselt.

(2) Kindlustusandja kasutab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul esialgse teate ja

raportite edastamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 20 alusel

kehtestatud teavitusvorme ja lähtub kehtestatud tähtaegadest, välja arvatud juhul, kui tehnilistel

põhjustel ei ole võimalik esialgset teadet edastada asjakohast vormi kasutades.

(3) Kui kindlustusandja otsustab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554

artikli 19 lõike 2 kohaselt teavitada Finantsinspektsiooni olulisest küberohust, edastab

kindlustusandja teavituse ühtlasi Riigi Infosüsteemi Ametile.“;

7) paragrahvi 138 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

6

„(2) Kindlustusandja, välja arvatud Euroopa äriühingust kindlustusandja, piiriülene

ümberkujundamine ei ole lubatud.“;

8) paragrahvi 175 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „§ 181 lõikeid 1 ja 6“

tekstiosaga „§ 181 lõikeid 1 ja 6, § 1811“;

9) paragrahvi 179 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) kindlustussumma on vähemalt 1 564 610 eurot ühe kindlustusjuhtumi kohta ja 2 315 610

eurot aastas kõigi esitatud nõuete kohta;“;

10) seadust täiendatakse §-ga 1811 järgmises sõnastuses:

„§ 1811. Nõuded vahendaja digitaalsele tegevuskerksusele

(1) Vahendaja järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554 sätestatud

nõudeid.

(2) Tõsistest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidentidest ja küberohtudest

teavitamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 1051 sätestatut.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata mikroettevõtjast ja väikeettevõtjast

vahendajale ega keskmise suurusega vahendajale.“;

11) paragrahvi 186 lõike 2 punkt 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„13) nõuded info- ja kommunikatsioonitehnoloogilise korralduse, infoturbe tagamise ja

talitluspidevuse kohta, mis peavad asjakohasel juhul olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruses (EL) 2022/2554 sätestatud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia riskide

juhtimise raamistikuga;“;

12) paragrahvi 210 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) äriseadustiku § 386 lõike 2 punktides 1, 3 ja 5 sätestatud andmed ja dokumendid;“;

13) paragrahvi 210 lõiget 1 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

„41) äriühingu põhikirja või ühingulepingu asukohariigi seaduste kohaselt tõestatud ärakiri, kui

põhikiri või ühinguleping tuleb registrile esitada ka ühingu asukohariigis;“;

14) paragrahvi 224 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Finantsinspektsioonil on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 nõuete

kohase täitmise üle järelevalve teostamisel kõik nimetatud määruses, käesolevas seaduses ja

Finantsinspektsiooni seaduses sätestatud õigused. Finantsinspektsioon avalikustab oma

veebilehel nimetatud määruses (EL) 2022/2554 sätestatud kohustuse rikkumise eest tehtud

otsuse määruse artiklis 54 sätestatu kohaselt.“;

15) seadust täiendatakse §-ga 2571 järgmises sõnastuses:

„§ 2571. Digitaalse tegevuskerksuse nõuete rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artiklites 5–14 või 16–18, artikli

19 lõigetes 1 või 3–5, artiklites 24 või 25, artikli 26 lõigetes 1–8, artiklis 27, artikli 28 lõigetes

1–8, artiklis 29, artikli 30 lõigetes 1–4 või artikli 42 lõikes 3 sätestatud nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 700 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

7

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või

tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.“;

16) paragrahvis 2633 asendatakse tekstiosa „käesoleva lõike esimeses lauses“ tekstiosaga

„eelmises lauses“;

17) seaduse normitehnilise märkuse tekstiosa „muudetud direktiiviga (EL) 2019/2177 (ELT

L 334, 27.12.2019, lk 155–163)“ asendatakse tekstiosaga „muudetud direktiividega (EL)

2019/2177 (ELT L 334, 27.12.2019, lk 155–163) ja (EL) 2022/2556 (ELT L 333, 27.12.2022,

lk 153–163)“.

§ 6. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse muutmine

Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 28 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute

suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta

(ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337)“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja

millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 176 27.06.2013, lk 1),“.

§ 7. Krediidiasutuste seaduse muutmine

Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 206 lõike 3 teises lauses asendatakse tekstiosa „üksnes filiaali kaudu“ tekstiosaga

„üksnes Eesti äriregistrisse kantud filiaali kaudu“;

2) paragrahvi 21 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) äriseadustiku § 386 lõike 2 punktides 1, 3 ja 5 nimetatud andmed ja dokumendid;“;

3) paragrahvi 21 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) äriühingu põhikirja või ühingulepingu asukohariigi seaduste kohaselt tõestatud ärakiri, kui

põhikiri või ühinguleping tuleb registrile esitada ka ühingu asukohariigis;“;

4) seadust täiendatakse §-ga 824 järgmises sõnastuses:

„§ 824. Nõuded operatsiooniriski juhtimisele

(1) Krediidiasutus järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554, mis

käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ)

nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011 (ELT

L 333, 27.12.2022, lk 1–79), sätestatud nõudeid, sealhulgas kasutab ja haldab võrgu- ja

infosüsteeme määruses sätestatu kohaselt.

(2) Krediidiasutus töötab käesoleva seaduse § 82 lõikes 5 sätestatud talitluspidevuse plaani

osana välja piisavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia talitluspidevuse põhimõtted ja

plaani ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia reageerimis- ja taasteplaanid tehnoloogia

jaoks, mida krediidiasutus kasutab teabe edastamiseks, et tagada tegevuse jätkumine tõsiste

toimimishäirete korral ning piirata selliste häirete tagajärjel tekkida võivat kahju.

Krediidiasutus töötab eelmises lauses nimetatud plaanid välja ning haldab ja testib neid

kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikliga 11.

8

(3) Krediidiasutusele ei kohaldata küberturvalisuse seaduse 2. peatükis sätestatud

küberturvalisuse tagamise nõudeid ja hädaolukorra seaduse § 41 lõiget 1.“;

5) seadust täiendatakse §-ga 923 järgmises sõnastuses:

„§ 923. Intsidendist ja küberohust teavitamine

(1) Krediidiasutus teavitab tõsisest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidendist

Finantsinspektsiooni ning Riigi Infosüsteemi Ametit Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2022/2554 artiklis 19 sätestatu kohaselt.

(2) Kui krediidiasutus on elutähtsa teenuse osutaja hädaolukorra seaduse § 38 lõike 1

tähenduses, loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt esitatud teavitusega

hädaolukorra seaduse § 38 lõike 3 punktis 4 sätestatud elutähtsa teenuse osutaja teavitamise

kohustus tõsise info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidendi kohta täidetuks. Kui

hädaolukorra seaduse § 37 lõike 3 punktis 7 nimetatud sündmus ei liigitu tõsiseks info- ja

kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidendiks, kohaldatakse sündmusest teavitamisele

nimetatud seaduses ja selle alusel antud õigusaktis sätestatud nõudeid.

(3) Krediidiasutus kasutab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul esialgse teate ja

raportite edastamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 20 alusel

kehtestatud teavitusvorme ja lähtub kehtestatud tähtaegadest, välja arvatud juhul, kui tehnilistel

põhjustel ei ole võimalik esialgset teadet edastada asjakohast vormi kasutades.

(4) Kui krediidiasutus otsustab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554

artikli 19 lõike 2 kohaselt teavitada Finantsinspektsiooni olulisest küberohust, edastab ta

teavituse ühtlasi Riigi Infosüsteemi Ametile.“;

6) paragrahvi 96 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „süsteemset riski“ tekstiosaga „süsteemset riski,

digitaalse tegevuskerksuse testimise käigus tuvastatud riski“;

7) paragrahvi 99 lõiget 1 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

„41) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 3 lõike 1 punktis 19

nimetatud kolmandast isikust info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuse osutaja;“;

8) paragrahvi 103 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses:

„(32) Finantsinspektsioonil on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 nõuete

kohase täitmise üle järelevalve teostamisel kõik nimetatud määruses, käesolevas seaduses ja

Finantsinspektsiooni seaduses sätestatud õigused. Finantsinspektsioon avalikustab oma

veebilehel nimetatud määruses (EL) 2022/2554 sätestatud kohustuse rikkumise eest tehtud

otsuse määruse artiklis 54 sätestatu kohaselt“;

9) paragrahvid 13423–13425 tunnistatakse kehtetuks;

10) seadust täiendatakse §-ga 13426 järgmises sõnastuses:

„§ 13426. Digitaalse tegevuskerksuse nõuete rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artiklites 5–14 või 16–18, artikli

19 lõigetes 1 või 3–5, artiklites 24 või 25, artikli 26 lõigetes 1–8, artiklis 27, artikli 28 lõigetes

1–8, artiklis 29, artikli 30 lõigetes 1–4 või artikli 42 lõikes 3 sätestatud nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

9

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või

tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.“;

11) seaduse 12. peatükki täiendatakse §-dega 1401 ja 1402 järgmises sõnastuses:

„§ 1401. Juriidilise isiku ja konsolideerimisgrupi konsolideeritud käive

(1) Käesolevas peatükis sätestatud juriidilise isiku käive on aastane netokäive eelmisel

majandusaastal, sealhulgas brutotulu, mis koosneb saadaolevatest intressidest ja samalaadsetest

tuludest, tuludest aktsiatelt ja muudelt muutuv- või püsituluga väärtpaberitelt ning

saadaolevatest komisjoni- või teenustasudest kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 316. Kui juriidiline isik on emaettevõtja tütarettevõtja, on

käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud brutotuluks kogutulu eelmise majandusaasta

konsolideeritud aastaaruande järgi.

(2) Käesoleva seaduse §-des 13414 ja 13421 sätestatud juriidilise isiku käive on aastane

kogukäive viimase kättesaadava juhtimisorgani kinnitatud raamatupidamise aruande järgi. Kui

juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama

konsolideeritud finantsaruandeid, on käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud kogukäive

aastane kogukäive või sellele vastav tululiik viimase kättesaadava konsolideeritud

raamatupidamise aruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja

juhtimisorgan.

§ 1402. Menetlus

(1) Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Finantsinspektsioon.

(2) Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on kolm aastat.“;

12) seaduse normitehnilise märkuse tekstiosa „ja (EL) 2019/2034 (ELT L 314, 05.12.2019,

lk 64–114)“ asendatakse tekstiosaga „, (EL) 2019/2034 (ELT L 314, 05.12.2019, lk 64–114) ja

(EL) 2022/2556 (ELT L 333, 27.12.2022, lk 153–163)“.

§ 8. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine

Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõike 6 punktis 3 asendatakse tekstiosa „ Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate

usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176,

27.06.2013, lk 1–337)“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega

muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 176 27.06.2013, lk 1),“;

2) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 9 asendatakse tekstiosa „sidevõrgu- ja infotehnoloogiliste

teenuste“ tekstiosaga „info- ja kommunikatsioonitehnoloogia- ning sidevõrguteenuste“;

3) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„E-raha asutus võib tegutseda üksnes aktsiaseltsina, kui ta osutab käesoleva paragrahvi lõike 2

punktis 1 või 2 nimetatud teenust.“;

10

4) paragrahvi 15 lõike 1 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„9) andmed kavandatavate teenuste osutamiseks vajalike info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia ja muude vahendite ning süsteemide kohta ning info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia teenuste kasutamise kord kooskõlas Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusega (EL) 2022/2554, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust

ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014,

(EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011 (ELT L 333, 27.12.2022, lk 1–79);“;

5) paragrahvi 15 lõike 11 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) selgitust, kuidas turvalisuskontrolli ja riskide maandamise meetmetega, sealhulgas

käesoleva seaduse § 635 lõikes 1 nimetatud turvameetmetega, tagatakse digitaalse

tegevuskerksuse kõrge tase Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 II peatüki

kohaselt, eelkõige andmekaitses ja tehnilise turvalisuse, sealhulgas info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia süsteemide jaoks, mida kasutab taotleja või kolmas isik, kellele

antakse edasi makseteenuse osutamisega seotud tegevusi või tööülesandeid.“;

6) paragrahvi 17 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kui taotleja ei ole kõrvaldanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puudusi ettenähtud

tähtaja jooksul või ei ole tähtpäevaks esitanud Finantsinspektsiooni nõutud andmeid või

dokumente või taotlus on esitatud oluliste puudustega, võib Finantsinspektsioon jätta

tegevusloa taotluse läbi vaatamata.“;

7) paragrahvi 24 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Eesti makseasutuse ja e-raha asutuse poolt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata

välisriigis (edaspidi kolmandas riigis) filiaali asutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-

des 25–28 sätestatut.“;

8) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Kolmandas riigis piiriüleselt teenuse osutamiseks peab makseasutus või e-raha asutus

taotlema Finantsinspektsioonilt luba. Loa taotlemiseks esitab makseasutus või e-raha asutus

Finantsinspektsioonile kirjaliku taotluse ning § 29 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud andmed

ja dokumendid. Loa taotlemisele, menetlemisele, andmisele ja kehtetuks tunnistamisele

kohaldatakse käesoleva seaduse § 25 lõigetes 1 ja 3 ning §-des 26–28 filiaali asutamise loa

kohta sätestatut, sealjuures § 27 punktides 3 ja 4 äriplaani kohta sätestatut kohaldatakse

tegevuskava suhtes.“;

9) paragrahvi 32 lõike 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) äriseadustiku § 386 lõike 2 punktides 1, 3 ja 5 nimetatud andmed ja dokumendid;“;

10) paragrahvi 32 lõiget 2 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:

„61) äriühingu põhikirja või ühingulepingu asukohariigi seaduste kohaselt tõestatud ärakiri, kui

põhikiri või ühinguleping tuleb registrile esitada ka ühingu asukohariigis;“;

11) paragrahvi 44 lõike 1 punktis 3 asendatakse tekstiosa „§-s 54“ tekstiosaga „§-s 39“;

12) paragrahvi 50 lõike 3 punktis 6 asendatakse tekstiosa „infotehnoloogiaalaste“ tekstiosaga

„info- ja kommunikatsioonitehnoloogia“;

13) paragrahvi 50 lõike 3 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„9) turvalisusega seotud kliendikaebuste ja turvaintsidentide väljaselgitamise ja lahendamise

ning nende suhtes meetmete rakendamise kord, sealhulgas intsidentidest teatamise kord

kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 III peatükis sätestatud

11

tõsisest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidendist ning osutatava

makseteenusega seotud olulisest operatsiooni- või turvaintsidendist teavitamise nõuetega;“;

14) paragrahvi 50 lõike 3 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„11) talitluspidevuse tagamise kord, sealhulgas oluliste toimingute loetelu, tõhusad info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia talitluspidevuse põhimõtted ja plaanid ning info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia reageerimis- ja taasteplaanid ning nende plaanide asjakohasuse

ja tõhususe regulaarse testimise ning läbivaatamise menetlus kooskõlas Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruses (EL) 2022/2554 sätestatuga;“;

15) paragrahvi 52 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Makseasutuse või e-raha asutuse ümberkujundamine on lubatud üksnes osaühingust

aktsiaseltsiks. Ümberkujundamiseks on vajalik Finantsinspektsiooni luba.“;

16) paragrahvi 52 täiendatakse lõigetega 11–17 järgmises sõnastuses:

„(11) Makseasutus või e-raha asutus kujundatakse ümber äriseadustikus sätestatud korras, kui

käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud loa saamiseks esitab makseasutus või e-raha

asutus Finantsinspektsioonile taotluse koos järgmiste andmete ja dokumentidega:

1) osanike koosoleku otsus põhikirja muutmise kohta ja põhikirja muudetud tekst;

2) osanike koosoleku protokoll;

3) ümberkujundamisaruanne.

(13) Finantsinspektsioon teeb otsuse ümberkujundamisloa andmise või sellest keeldumise kohta

ühe kuu jooksul kõigi nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamisest arvates, kuid hiljemalt

kolm kuud pärast taotluse saamist.

(14) Finantsinspektsioon võib keelduda ümberkujundamisloa andmisest, kui:

1) ümberkujundamisluba taotleva makseasutuse või e-raha asutuse finantsseisund ei vasta

käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;

2) ümberkujundamisega seotud dokumentatsioon ei vasta käesolevas seaduses või

äriseadustikus sätestatud nõuetele;

3) ümberkujundamine võib muul põhjusel kahjustada makseasutuse või e-raha asutuse klientide

huve;

4) esineb muu oluline alus ümberkujundamist mitte lubada.

(15) Finantsinspektsioon avalikustab ümberkujundamisloa andmise otsuse hiljemalt otsuse

tegemisele järgneval tööpäeval oma veebilehel.

(16) Äriseadustiku § 485 lõikes 1 nimetatud ja äriregistri pidajale esitatavale avaldusele

lisatakse Finantsinspektsiooni luba makseasutuse või e-raha asutuse ümberkujundamiseks.

(17) Makseasutuse ega e-raha asutuse piiriülene ümberkujundamine ei ole lubatud.“;

17) paragrahvi 62 lõikes 2 ja § 84 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõna „infosüsteem“ tekstiosaga

„info- ja kommunikatsioonitehnoloogia süsteem“ vastavas käändes;

18) paragrahvi 635 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Makseasutus ja e-raha asutus järgib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554 sätestatud nõudeid.“;

12

19) paragrahvi 636 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 636. Intsidendist ja küberohust teavitamine“;

20) paragrahvi 636 täiendatakse lõigetega 5–8 järgmises sõnastuses:

„(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut ei kohaldata makseasutusele ega e-raha

asutusele. Makseasutus ja e-raha asutus lähtuvad olulisest operatsiooni- või turvaintsidendist

Finantsinspektsioonile teavitamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554

III peatükis sätestatust.

(6) Makseasutus ja e-raha asutus teavitavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2022/2554 artikli 3 punktis 10 sätestatud tõsisest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga

seotud intsidendist Finantsinspektsiooni ja Riigi Infosüsteemi Ametit Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artiklis 19 sätestatu kohaselt.

(7) Makseasutus ja e-raha asutus kasutavad käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul

esialgse teate ja raportite edastamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2022/2554 artikli 20 alusel kehtestatud teavitusvorme ja lähtuvad teavitamisel kehtestatud

tähtaegadest, välja arvatud juhul, kui tehnilistel põhjustel ei ole võimalik esialgset teadet

edastada asjakohast vormi kasutades.

(8) Kui makseasutus või e-raha asutus otsustab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2022/2554 artikli 19 lõike 2 kohaselt teavitada Finantsinspektsiooni olulisest küberohust,

edastab makseasutus või e-raha asutus teavituse ühtlasi Riigi Infosüsteemi Ametile.“;

21) paragrahvi 91 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 91. Finantsinspektsiooni ülesanded, õigused ja rakendatavad meetmed“;

22) paragrahvi 91 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Finantsinspektsioonil on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 nõuete

kohase täitmise üle järelevalve teostamisel kõik nimetatud määruses, käesolevas seaduses ja

Finantsinspektsiooni seaduses sätestatud õigused. Finantsinspektsioon avalikustab oma

veebilehel nimetatud määruses (EL) 2022/2554 sätestatud kohustuse rikkumise eest tehtud

otsuse määruse artiklis 54 sätestatu kohaselt.“;

23) paragrahvi 92 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

(11) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata makseasutusel või e-raha asutusel

välisriigis asutatud filiaali kaudu või muul viisil teenuste osutamise, kui:

1) ilmneb mõni käesoleva seaduse § 29 lõikes 5 nimetatud asjaolu;

2) välisriigi finantsjärelevalve asutus on Finantsinspektsiooni teavitanud välisriigi õigusaktis

sätestatud või välisriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimuste rikkumisest

makseasutuse või e-raha asutuse poolt.

24) paragrahvi 92 lõikes 12 asendatakse sõna „lepinguriigis“ sõnaga „välisriigis“;

25) seadust täiendatakse §-ga 1091 järgmises sõnastuses:

„§ 1091. Digitaalse tegevuskerksuse nõuete rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artiklites 5–14 või 16–18, artikli

19 lõigetes 1 või 3–5, artiklites 24 või 25, artikli 26 lõigetes 1–8, artiklis 27, artikli 28 lõigetes

1–8, artiklis 29, artikli 30 lõigetes 1–4 või artikli 42 lõikes 3 sätestatud nõuete rikkumise eest –

13

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või

tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.“;

26) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse pärast tekstiosa „(ELT L 337, 23.12.2015,

lk 35–127)“ tekstiosaga „, muudetud direktiiviga (EL) 2022/2556 (ELT L 333, 27.12.2022, lk

153–163)“.

§ 9. Väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmine

Väärtpaberite registri pidamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 71 lõike 5 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Registripidaja võimaldab Finantsinspektsioonil, Riigi Infosüsteemi Ametil ja Andmekaitse

Inspektsioonil igal ajal kontrollida turvastandardite rakendamist nii registripidaja, infosüsteemi

majutamisteenuse pakkuja kui ka infosüsteemi majutamise asukohas.“;

2) paragrahvi 71 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

3) seaduse 4. peatükki täiendatakse §-ga 302 järgmises sõnastuses:

„§ 302. Nõuded registripidaja digitaalsele tegevuskerksusele

(1) Registripidaja järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554, mis

käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ)

nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011 (ELT

L 333, 27.12.2022, lk 1–79), sätestatud nõudeid.

(2) Registripidajale ei kohaldata küberturvalisuse seaduse 2. peatükis sätestatud

küberturvalisuse tagamise nõudeid.

(3) Registripidaja teavitab tõsisest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidendist

Finantsinspektsiooni ning Riigi Infosüsteemi Ametit Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2022/2554 artiklis 19 sätestatu kohaselt.

(4) Registripidaja kasutab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul esialgse teate ja

raportite edastamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 20 alusel

kehtestatud teavitusvorme ja lähtub kehtestatud tähtaegadest, välja arvatud juhul, kui tehnilistel

põhjustel ei ole võimalik esialgset teadet edastada asjakohast vormi kasutades.

(5) Kui registripidaja otsustab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554

artikli 19 lõike 2 kohaselt teavitada Finantsinspektsiooni olulisest küberohust, edastab

registripidaja teavituse ühtlasi Riigi Infosüsteemi Ametile.

(6) Registripidaja peab kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554

artikli 12 lõikes 5 sätestatuga tagama vähemalt ühe varutöötluskoha olemasolu.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–6 sätestatut ei kohaldata pensioniregistri pidajale.“;

14

4) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:

„(13) Finantsinspektsioon teostab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 12 sätestatule järelevalvet

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554 sätestatu täitmise üle.“;

5) paragrahvi 39 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Finantsinspektsioonil on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 nõuete

kohase täitmise üle järelevalve teostamisel kõik nimetatud määruses, käesolevas seaduses ja

Finantsinspektsiooni seaduses sätestatud õigused.“;

6) paragrahvi 39 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Finantsinspektsioon avalikustab oma veebilehel nimetatud määruses (EL) 2022/2554

sätestatud kohustuse rikkumise eest tehtud otsuse määruse artiklis 54 sätestatu kohaselt.“.

§ 10. Väärtpaberituru seaduse muutmine

Väärtpaberituru seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „ja §-s 23784“ tekstiosaga „ning §-des 23784 ja

23790“;

2) paragrahvis 101 asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete

kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337)“

tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013, mis käsitleb

krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL)

nr 648/2012 (ELT L 176 27.06.2013, lk 1),“;

3) paragrahvi 66 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) andmed vastavalt äriseadustiku § 386 lõike 2 punktides 1, 3 ja 5 sätestatule;“;

4) paragrahvi 66 lõiget 2 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:

„51) äriühingu põhikirja või ühingulepingu asukohariigi seaduste kohaselt tõestatud ärakiri, kui

põhikiri või ühinguleping tuleb registrile esitada ka ühingu asukohariigis;“;

5) paragrahvi 701 lõike 3 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) andmed vastavalt äriseadustiku § 386 lõike 2 punktides 1, 3 ja 5 sätestatule;“;

6) paragrahvi 701 lõiget 3 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:

„51) äriühingu põhikirja või ühingulepingu asukohariigi seaduste kohaselt tõestatud ärakiri kui

põhikiri või ühinguleping tuleb registrile esitada ka ühingu asukohariigis;“;

7) paragrahvi 811 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Investeerimisühing järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554, mis

käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ)

nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011 (ELT

L 333, 27.12.2022, lk 1–79), sätestatud nõudeid, sealhulgas on tal asjakohased ja

proportsionaalsed info- ja kommunikatsioonitehnoloogia süsteemid ning ta haldab neid

määruse artiklis 7 sätestatu kohaselt.“;

8) paragrahvi 826 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Edasiandmisel peavad olema täidetud komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 2017/565

ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuse edasiandmisel lisaks Euroopa Parlamendi ja

15

nõukogu määruses (EL) 2022/2554 sätestatud ning käesolevast seadusest tulenevad nõuded,

sealhulgas rakendab investeerimisühing usaldusväärseid turvasüsteeme, et tagada

teabeedastusviiside ohutus ja autentimine, vähendada andmete rikkumise ja loata juurdepääsu

riski ning hoida ära teabelekked, säilitades igal ajal andmete konfidentsiaalsuse.“;

9) paragrahvi 8215 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Investeerimisühing järgib käesolevas lõikes nimetatud meetmete rakendamisel muu hulgas

komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 2017/589, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles

määratakse kindlaks algoritmkauplemisega tegelevate investeerimisühingute

organisatsioonilised nõuded (ELT L 87, 31.03.2017, lk 417–448), ning Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruses (EL) 2022/2554 sätestatut.“;

10) paragrahvi 8215 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Investeerimisühingul peab olema tõhus talitluspidevuse kord, mis sisaldab muu hulgas

info- ja kommunikatsioonitehnoloogia talitluspidevuse põhimõtteid ja plaane ning info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia reageerimis- ja taasteplaane Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2022/2554 artikli 11 kohaselt, et toime tulla kauplemissüsteemi tõrgetega.

Investeerimisühing tagab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud süsteemide igakülgse

testimise ja nende vastavuse käesolevas paragrahvis, sealhulgas määruse II ja IV peatükis

sätestatud nõuetele.“;

11) seadust täiendatakse §-ga 8218 järgmises sõnastuses:

„§ 8218. Intsidendist ja küberohust teavitamine

(1) Investeerimisühing teavitab tõsisest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud

intsidendist inspektsiooni ning Riigi Infosüsteemi Ametit Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2022/2554 artiklis 19 sätestatu kohaselt.

(2) Investeerimisühing kasutab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul esialgse teate ja

raportite edastamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 20 alusel

kehtestatud teavitusvorme ja lähtub kehtestatud tähtaegadest, välja arvatud juhul, kui tehnilistel

põhjustel ei ole võimalik esialgset teadet edastada asjakohast vormi kasutades.

(3) Kui investeerimisühing otsustab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554

artikli 19 lõike 2 kohaselt teavitada inspektsiooni olulisest küberohust, edastab ta teavituse

ühtlasi Riigi Infosüsteemi Ametile.“;

12) seaduse 13. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„13. peatükk

INVESTEERIMISÜHINGU ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA

ÜMBERKUJUNDAMINE“;

13) paragrahv 114 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 114. Jagunemise ja piiriülese ümberkujundamise keeld

Investeerimisühingu jagunemine ja piiriülene ümberkujundamine ei ole lubatud.“;

14) paragrahvi 11917 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Erandi alusel tegutsevale aruandlusteenuse osutajale kohaldatakse käesoleva seaduse §-s

8218 investeerimisühingu kohta sätestatut info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud

intsidentidest ja küberohtudest teavitamise korral.“;

16

15) paragrahvi 121 lõikes 3 asendatakse sõna „infotehnoloogiliste“ tekstiosaga „info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia“;

16) paragrahvi 1246 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Korraldaja kehtestab õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed ja rakendab

neid, et tuvastada ja maandada turu õigus- ja korrapärase toimimise riskid, sealhulgas info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia riskid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554

II peatükis sätestatu kohaselt.“;

17) paragrahvi 1246 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Korraldaja järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554 sätestatud

nõudeid, sealhulgas rakendab meetmeid, et usaldusväärselt hallata turu korraldamiseks

kasutatava infotehnoloogilise süsteemi või muu tehingute tegemist vahendava ja andmeid

salvestava süsteemi (edaspidi kauplemissüsteem) tehnilisi toiminguid ning toime tulla

süsteemide riketega.“;

18) paragrahvi 1246 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Korraldajale ei kohaldata küberturvalisuse seaduse 2. peatükis sätestatud küberturvalisuse

tagamise nõudeid.“;

19) paragrahvi 1251 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Korraldajal on tõhus talitluspidevuse kord teenuste osutamise jätkuvuse tagamiseks turu

kauplemissüsteemi tõrgete korral, sealhulgas kehtestab korraldaja info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia talitluspidevuse põhimõtted ja plaani ning info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia reageerimis- ja taasteplaanid Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2022/2554 artiklis 11 sätestatu kohaselt.“;

20) paragrahvi 1252 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Muu hulgas nõuab korraldaja turul osalejalt algoritmide asjakohast testimist ja selleks vajaliku

keskkonna loomist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 II ja IV peatükis

sätestatu kohaselt.“;

21) seaduse 14. peatükki täiendatakse §-ga 1253 järgmises sõnastuses:

„§ 1253. Intsidendist ja küberohust teavitamine

(1) Korraldaja teavitab tõsisest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidendist

inspektsiooni ning Riigi Infosüsteemi Ametit Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2022/2554 artiklis 19 sätestatu kohaselt.

(2) Korraldaja kasutab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul esialgse teate ja raportite

edastamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 20 alusel

kehtestatud teavitusvorme ja lähtub kehtestatud tähtaegadest, välja arvatud juhul, kui tehnilistel

põhjustel ei ole võimalik esialgset teadet edastada asjakohast vormi kasutades.

(3) Kui korraldaja otsustab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 19

lõike 2 kohaselt teavitada inspektsiooni olulisest küberohust, edastab ta teavituse ühtlasi Riigi

Infosüsteemi Ametile.“;

22) paragrahvi 1631 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „§-des 1251 ja 1252“ tekstiosaga „§-des

1251–1253“;

17

23) paragrahvi 230 lõiget 1 täiendatakse punktiga 16 järgmises sõnastuses:

„16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/2554.“;

24) paragrahvi 230 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Inspektsioonil on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 nõuete kohase

täitmise üle järelevalve teostamisel lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 teises lauses sätestatule

kõik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554 sätestatud õigused.

Finantsinspektsioon avalikustab oma veebilehel nimetatud määruses (EL) 2022/2554 sätestatud

kohustuse rikkumise eest tehtud otsuse määruse artiklis 54 sätestatu kohaselt.

25) paragrahv 23789 tunnistatakse kehtetuks;

26) seadust täiendatakse §-ga 23790 järgmises sõnastuses:

„§ 23790. Digitaalse tegevuskerksuse nõuete rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artiklites 5–14 või 16–18,

artikli 19 lõigetes 1 või 3–5, artiklites 24 või 25, artikli 26 lõigetes 1–8, artiklis 27, artikli 28

lõigetes 1–8, artiklis 29, artikli 30 lõigetes 1–4 või artikli 42 lõikes 3 sätestatud nõuete

rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või

tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.“;

27) paragrahv 2622 tunnistatakse kehtetuks;

28) seadust täiendatakse §-ga 2623 järgmises sõnastuses:

㤠2623. Menetlus

(1) Käesolevas peatükis nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on inspektsioon.

(2) Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on kolm aastat.“;

29) seaduse normitehnilise märkuse tekstiosa „(EL) 2016/1034 (ELT L 175, 30.06.2016, lk 8–

11) ja (EL) 2019/2034 (ELT L 314, 05.12.2019, lk 64–114)“ asendatakse tekstiosaga „, (EL)

2016/1034 (ELT L 175, 30.06.2016, lk 8–11), (EL) 2019/2034 (ELT L 314, 05.12.2019, lk 64–

114) ja (EL) 2022/2556 (ELT L 333, 27.12.2022, lk 153–163)“.

§ 11. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1, 2 ja 4–6, § 2 punktid 2–8, § 3, § 4 punktid 2–12, § 5

punktid 4–6, 8, 10, 11, 14, 15 ja 17, § 7 punktid 4–12, § 8 punktid 2, 4, 5, 12–14, 17–22, 25 ja

26, § 9 ning § 10 punktid 1, 7–11,14–26 ja 29 jõustuvad 2025. aasta 17. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 5 punkt 9 jõustub 2024. aasta 9. oktoobril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

18

Tallinn 2024

Algatab Vabariigi Valitsus 2024

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu1 seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga tagatakse kooskõla riigisisese finantssektori tegevust reguleeriva õiguse ja

finantsasutustele kohalduvate Euroopa Liidu (edaspidi EL) digitaalse tegevuskerksuse nõuete

vahel.

Põhieesmärk on vähendada finantssektoris äriprotsesside ja oluliste funktsioonide katkemise

riski ning ohtu nii ettevõtte kui ka klientide teabe- ja finantsvarale, mida võivad põhjustada nii

tehnilised rikked, operatiivsed vead kui ka küberründed, ning seeläbi suurendada muu hulgas

finantsteenuste klientide ja investorite kaitset.

Finantsteenuste valdkonnas toimunud digiüleminek on toonud kaasa info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) teenuste kasutamise ja neile tuginemise

enneolematul tasemel. Finantsteenuste osutamine ilma pilvteenuseid, tarkvaralahendusi ja

andmetega seotud teenuseid kasutamata on muutunud mõeldamatuks. Digitaalse

tegevuskerksuse nõuete rakendamise eesmärk on tagada finantsasutuste:

- tegevuse toimimine, terviklikkus ja usaldusväärus mh IKT suutlikkusega seonduvalt;

- võime kohaneda, toimida ja taastuda IKT-ga seotud riskide realiseerumisel, sh küberrünnete

korral;

- suutlikkus teenuse osutamist kiiresti jätkata.

Finantsasutustele suunatud EL digitaalse tegevuskerksuse nõuded on sätetatud:

- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/25542, mis käsitleb finantssektori

digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL)

nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011 (edaspidi DORA

määrus) ja

- Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2022/25563, millega muudetakse direktiive

2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL, 2014/65/EL, (EL)

2015/2366 ja (EL) 2016/2341 seoses finantssektori digitaalse tegevuskerksusega (edaspidi

DORA direktiiv).

Eelnõuga võetakse üle DORA direktiiv, mille ülevõtmistähtaeg on 17. jaanuaril 2025. a. Ühtlasi

tagataks finantssektori seaduste kooskõla DORA määrusega.

Digitaalse tegevuskerksuse nõuete kohaldamisalasse kuuluvad finantsasutused on:

- krediidiasutused;

- hoiu-laenuühistud (riigisisene valik mitte kohaldada määrust);

- makseasutused;

- e-raha asutused;

- investeerimisühingud;

- alternatiivsete investeerimisfondide valitsejad;

- fondivalitsejad;

- aruandlusteenuse osutajad;

1 Esimesel kooskõlastusel käinud eelnõu nimetus: finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32022R2554 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32022L2556

2

- kindlustus- ja edasikindlustusandjad;

- kindlustusvahendajad (v.a kuni keskmise suurusega vahendajad);

- krüptovarateenuse osutajad ja varapõhiste tokenite emitendid;

- reitinguagentuurid;

- kriitilise tähtsusega võrdlusaluste haldurid;

- ühisrahastamisteenuse osutajad;

- väärtpaberistamise registrid;

- väärtpaberite keskdepositooriumid;

- kesksed vastaspooled;

- ühisrahastusteenuse osutajad;

- kauplemiskohad;

- kauplemisteabehoidlad ja

- tööandja kogumispensioni asutused (IORP-id).

Finantsasutus peab:

- kehtestama tõhusa ja usaldusväärse IKT-riskide juhtimisraamistiku, mis on

dokumenteeritud ja auditeeritud, võimaldades IKT-ga seotud riske kiiresti ja tõhusalt

juhtida;

- teavitama pädevat asutust tõsistest IKT intsidentidest;

- testima regulaarselt ettevõtte digitaalset tegevuskerksust;

- jagama (vabatahtlikult) küberohtudega seotud infot teiste finantsasutustega;

- muu hulgas juhtima kolmandast isikust IKT teenuseosutajaga seotud riske, sealhulgas

järgima finantsasutuse ja kolmandast isikust IKT teenuseosutaja vahelistele lepingutele

kohalduvaid põhimõtteid.

DORA kohaldamisalasse kuuluvad lisaks kriitilise tähtsusega kolmandast osapoolest IKT

teenuseosutajad, kelle suhtes kohaldub EL-ülene järelevaatamisraamistik.

Seega mõjutab uus regulatsioon kõiki finantsasutusi, kelle halduskoormus küll tõuseb, kuid

hästi toimiv IKT-riskide juhtimisraamistik ja digitaalse tegevuskerksuse testimine aitab

ennetada IKT-ga seotud riskide realiseerumist, samas riskide realiseerumisel aitab tagada, et

ettevõte saab kiiresti jätkata oluliste funktsioonide osutamist. Kui finantsasutusel on toimiv IKT

riskide juhtimisraamistik, on ka klientidega seotud teabe- ja finantsvara paremini kaitstud ning

lisaks on klientidele teenuse osutamise katkemise risk oluliselt väiksem.

Lisaks tehakse tehnilised muudatused, et viia finantssektori seadused kooskõlla äriseadustikus

(ÄS) 2022. aasta 23. detsembril ja 2023. aasta 1. veebruaril jõustunud muudatustega. Sellega

eemaldatakse seadustest tühi viide ning lisatakse vastav regulatsioon seaduste teksti ning

ajakohastatakse ühinguõigust reguleerivaid sätteid.

Eelnõuga tehtavad muudatused jõustuvad osaliselt üldkorras ning DORA määruse ja direktiivi

nõuete rakendamisega seotud sätted 17. jaanuaril 2025. a. Kindlustusummade tõstmisega

muudatused jõustuvad 9.oktoobril 2024. a.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on välja töötanud Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika

osakonna nõunik Kristiina Kubja (58851398, [email protected]), sama osakonna

osakonnajuhataja Siiri Tõniste (58851466, [email protected]) ja osakonnajuhataja asetäitja

Thomas Auväärt (6113633, [email protected]). Eelnõu väljatöötamisel konsulteeriti

Finantsinspektsiooni (FI), Riigi Infosüsteemide Ameti (RIA), Eesti Panga (EP), Majandus ja

kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ja Riigikantseleiga (RK).

3

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja

õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (58851423, [email protected]) ja keeleliselt

toimetas sama osakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (58851468, [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktiga 2.1.3, mille kohaselt tuleb

finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse eelnõu direktiivi (EL) 2022/2556 (14.

detsember 2022) ülevõtmiseks esitada Vabariigi Valitsusele hiljemalt 2024. aasta juuliks4.

Eelnõuga muudetakse:

- Finantsinspektsiooni seadust (edaspidi FIS) redaktsioonis RT I, 06.07.2023, 28;

- finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadust (edaspidi FELS) redaktsioonis

RT I, 17.03.2023, 7;

- investeerimisfondide seadust (edaspidi IFS) redaktsioonis RT I, 06.07.2023, 34;

- hoiu-laenuühistute seadust (edaspidi HLÜS) redaktsioonis RT I, 05.05.2022, 12;

- kindlustustegevuse seadust (edaspidi KindlTS) redaktsioonis RT I, 17.03.2023, 12;

- krediidiandjate- ja -vahendajate seadust (edaspidi KAVS) redaktsioonis RT I, 17.03.2023,

13;

- krediidiasutuste seadust (edaspidi KAS) redaktsioonis RT I, 17.03.2023, 17;

- makseasutuste ja e-raha asutuste seadust (edaspidi MERAS) redaktsioonis

RT I, 17.03.2023, 18;

- väärtpaberite registri pidamise seadust (edaspidi EVKS) redaktsioonis RT I, 17.03.2023, 11;

- väärtpaberituru seadust (edaspidi VpTS) redaktsioonis RT I, 06.07.2023, 128.

Eelnõu on seotud järgmiste EL õigusaktidega:

- DORA määrus;

- DORA direktiiv;

- Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2024/8965, millega muudetakse Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/97 selliste regulatiivsete tehniliste standardite osas, millega

kohandatakse kindlustus-, edasikindlustus- ja kõrvaltegevusena pakutava kindlustuse

vahendajate ametialase vastutuskindlustuse ning finantssuutlikkuse baassummasid eurodes

(edaspidi kindlustussummade muutmise määrus).

DORA määrus on lisaks seotud järgmiste EL õigusaktidega (vt seletuskirja punkti 2.5):

- Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega

tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust

(EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks

direktiiv (EL) 2016/1148 (edaspidi NIS2 direktiiv) ja

- Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse

osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ

(edaspidi CER direktiiv).

CER direktiivi ülevõtmiseks on Riigikantselei välja töötanud hädaolukorra seaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi HOS eelnõu)6. NIS2 direktiivi ülevõtmiseks on

MKM koostamas küberturvalisuse seaduse muutmise seaduse eelnõu.

4 VVTP-s on viide direktiivile (EL) 2022/1556, õige on (EL) 2022/2556. 5 Delegeeritud määrus - EL - 2024/896 - EN - EUR-Lex (europa.eu) 6 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ad7af8cd-617c-45f3-b850-78ad002f6a3a

4

Käesoleva eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

2.1. Eelnõu algatamise vajalikkus

Seaduse eesmärk on tagada DORA määruse ja DORA direktiivi nõuetekohane riigisisene

rakendamine. Kuivõrd finantsasutused sõltuvad oma igapäevases äritegevuses suurel määral

digitehnoloogia kasutamisest, on oluline, et nad tagavad digitaalse tegevuskerksuse IKT-riski

suhtes.

Kogu finantssektori IKT-riski ja tegevuskerksust hõlmav ELi õigusraamistik on killustunud ega

ole täielikult järjepidev. Kuigi EL tasandil on IKT-riskiga seotud nõudeid (osana

operatsiooniriski nõuetest) käsitletud näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides

2009/65/EÜ7, 2009/138/EÜ8, 2011/61/EL9, 2013/36/EL10, 2014/59/EL11, 2014/65/EL12, (EL)

2015/236613 ja (EL) 2016/234114, on need nõuded väga erinevad ja kohati mittetäielikud. Kuigi

viidatud liidu õigusaktides on käsitletud operatsiooniriski norme põhjalikumalt, on

keskendutud sageli traditsioonilisele kvantitatiivsele riski käsitlevale lähenemisviisile

(kehtestades riski hõlmamiseks kapitalinõuded), mitte sihipärastele kvalitatiivsetele normidele,

millega nähakse ette kaitsmise, avastamise, piiramise, taastamise ja parandamise suutlikkus

IKT-ga seotud intsidentide puhul või teatamise ja digitaalse testimise suutlikkus. Lisaks, kuna

IKT-ga seotud intsidentidest teatamise nõuded ei ole järjepidevad, ei ole ka järelevalveasutustel

täielikku ülevaadet intsidentide laadist, sagedusest, tähtsusest ja mõjust.

Finantsinspektsiooni 2. novembri 2022. aasta pressiteates15 on osutatud, et „väikepankade või

nende teenusepakkujate vastu suunatud küberrünnete hulk kasvas 2021. aastal võrreldes aasta

varasemaga ligi kolm korda. 2022. aasta alguses alanud Ukraina-Vene sõjaga seoses on

rünnakute oht jätkuvalt kõrge nii pankade enda kui ka nende teenuste toimimist mõjutavate

oluliste teenusepakkujate süsteemide vastu. FI-le edastatud info kohaselt hindavad väikepangad

keskmisest kõrgemaks riski, mis on seotud IT tegevuste edasiandmisega. Mida rohkem

kasutavad väikepangad IT-ga seotud tegevustel väliseid partnereid, seda suuremad on ka riskid.

Kuna Eesti pangad pakuvad teenuseid peamiselt läbi e-kanalite, siis on ka e-kanalite

talitluspidevusega seotud riskid keskmisest kõrgemad. Lisaks teatasid mitmed tarkvaratootjad

7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/65/EÜ, 13. juuli 2009 , vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks

investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta EMPs kohaldatav

tekst 8 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2009/138/EÜ, 25. november 2009 , kindlustus- ja edasikindlustustegevuse

alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) EMPs kohaldatav tekst 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/61/EL, 8. juuni 2011 , alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta,

millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 EMPs

kohaldatav tekst 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, 26. juuni 2013 , mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise

tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi

2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ EMPs kohaldatav tekst 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/59/EL, 15. mai 2014 , millega luuakse krediidiasutuste ja

investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi

82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ,

2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 EMPs kohaldatav

tekst 12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/65/EL, 15. mai 2014 , finantsinstrumentide turgude kohta ning millega

muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (uuesti sõnastatud) EMPs kohaldatav tekst 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/2366, 25. november 2015, makseteenuste kohta siseturul, direktiivide

2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks

tunnistamise kohta (EMPs kohaldatav tekst) 14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/2341, 14. detsember 2016, tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse

ja järelevalve kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst) 15 https://fi.ee/et/uudised/finantsinspektsioon-suunab-panku-maandama-it-riske

5

eelmisel aastal olulistest turvanõrkustest laialdaselt kasutatavates tarkvarades, millele tuli

pankadel kaasneva riski vältimiseks kiirelt reageerida ning vajalikke meetmeid rakendada“.

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRB) kinnitas süsteemset küberriski käsitlevas 2020.

aasta aruandes16, et finantssektori ettevõtjate, finantsturgude ja finantsturutaristu suur

omavaheline seotus ning eelkõige nende IKT-süsteemide omavaheline sõltuvus võivad

kujutada endast süsteemset nõrkust, sest lokaalsed küberintsidendid võivad kanduda kiiresti EL

mis tahes ühest ligikaudu 22 000 finantssektori ettevõtjast üle kogu finantssüsteemile,

olenemata geograafilistest piiridest. Finantssektoris toimuvad tõsised IKT-ga seotud

rikkumised ei mõjuta ainult üksikuid finantssektori ettevõtjaid. Need soodustavad ka lokaalselt

nõrkuse edasi kandumist finantsülekannete kanaleid pidi ja võivad avaldada negatiivset mõju

EL finantssüsteemi stabiilsusele, näiteks põhjustades likviidsuse väljavoolu ning üldiselt

vähendada kindlustunnet ja usaldust finantsturgudesse.

Ka 2023. aasta ESRB raportis17 on välja toodud, et geopoliitiline olukord on küberohu

keskkonda oluliselt tõstnud.

2.2. Ülevaade finantsasutustele kohalduvatest digitaalse tegevuskerksuse nõuetest

A. IKT-riskide juhtimisraamistik

IKT-risk – mõistlikult tuvastatav asjaolu võrgu- ja infosüsteemide kasutamisel, mis

realiseerumise korral võib seada ohtu:

- võrgu- ja infosüsteemi,

- tehnoloogiast sõltuva vahendi või protsessi,

- operatsiooni ja protsessi toimimise või

- teenuste osutamise turvalisuse,

tekitades kahjulikke mõjusid digitaalses või füüsilises keskkonnas.

IKT-riskide juhtimisraamistiku märksõnad

Tuvasta Finantsasutused määravad kindlaks, liigitavad ja dokumenteerivad

asjakohaselt kõik IKT-põhised ärifunktsioonid, rollid ja vastutusvaldkonnad,

neid funktsioone toetavad teabevara ja IKT-vara ning nende rollid ja

sõltuvuse seoses IKT-riskidega.

Kaitse ja

enneta

Finantsasutused seiravad ja kontrollivad pidevalt IKT-süsteemide ja -

vahendite turvalisust ja toimimist ning minimeerivad IKT-süsteemidele

avalduva IKT-riski mõju. Infoturbe korraga määratakse kindlaks reeglid

andmete, teabevara ja IKT-vara kättesaadavuse, autentsuse, tervikluse ja

konfidentsiaalsuse kaitsmiseks.

Avasta Finantsasutusel peavad olema mehhanismid, mis võimaldavad kohe

avastada anomaalset tegevust, sealhulgas IKT-võrgu jõudluse probleeme ja

IKT intsidente, ning teha kindlaks võimalikud olulised nõrgad lülid.

Reageeri ja

taasta

IKT talitluspidevuse põhimõtte eesmärk on tagada kriitilise tähtsusega või

oluliste funktsioonide jätkumine, reageerida kõigile IKT intsidentidele ja

lahendada need kiiresti; aktiveerida viivitamata piiramis-, reageerimis- ja

taastemeetmed, hinnata mõju ning rakendada kommunikatsiooni- ja

kriisijuhtimismeetmed. Finantsasutusel on kehtestatud IKT talitluspidevuse,

reageerimis- ja taastekavad. Raamistiku osana töötatakse välja

16 https://www.esrb.europa.eu/pub/pdf/reports/esrb.report200219_systemiccyberrisk~101a09685e.en.pdf 17https://www.esrb.europa.eu/pub/pdf/reports/esrb.macroprudentialtoolscyberresilience220214~984a5ab3a7.en.pdf?888a06f

cb36d2c1ce41594efd67a4c88

6

varunduspõhimõtted ja -menetlused, ennistamise ja taastamise menetlused ja

meetodid, tagamaks IKT-süsteemide ja andmete ennistamine minimaalse

seisuaja, piiratud katkestuse ja kaoga.

Õpi ja arene Finantsasutusel peab olema suutlikkus ja personal, et koguda teavet

nõrkuste, küberohtude ja IKT intsidentide, eelkõige küberrünnete kohta,

ning analüüsida mõju, mida need võivad avaldada nende digitaalsele

tegevuskerksusele. Personali koolituskavade raames töötatakse välja

kohustuslike moodulitena IKT-turbe teadlikkuse suurendamise programmid

ja digitaalse tegevuskerksuse koolituse. Jälgida tuleb pidevalt ka tehnoloogia

arengut, muu hulgas selleks, et mõista uue tehnoloogia võimalikku mõju IKT

turvanõuetele ja digitaalsele tegevuskerksusele.

Suhtle Finantsasutus koostab kriisikommunikatsioonikavad, mis võimaldavad teha

klientidele ja vastaspooltele ning kohasel määral ka üldsusele

vastutustundlikult teatavaks vähemalt tõsiseid IKT intsidente või nõrkusi.

Personali kommunikatsioonipoliitikas võetakse arvesse vajadust eristada

töötajaid, kes osalevad IKT-riski juhtimises (eelkõige reageerimise ja taaste

eest vastutavaid töötajaid), ja töötajaid, keda tuleb teavitada.

B. IKT-ga seotud intsidendid ja küberohud ning nendest teavitamine

IKT-ga seotud

intsident

Finantsasutuse poolt planeerimata üksiksündmus või omavahel seotud

sündmuste jada, mis seab ohtu võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ning

mis avaldab negatiivset mõju andmete konfidentsiaalsusele,

kättesaadavusele, terviklusele ja autentsusele või finantssektori ettevõtja

osutatavatele teenustele.

Tõsine IKT-ga

seotud intsident

IKT-ga seotud intsident, millel on suur negatiivne mõju võrgu- ja

infosüsteemidele, mis toetavad finantssektori ettevõtja kriitilise

tähtsusega või olulisi funktsioone.

Küberoht Võimalik asjaolu, sündmus või tegevus, mis võib kahjustada või häirida

võrgu- ja infosüsteeme, nende kasutajaid ja teisi isikuid või neile muul

viisil halba mõju avaldada.

Oluline

kübeoht

Küberoht, mille tehnilised tunnused näitavad, et selle tulemuseks võib

olla IKT-ga seotud oluline intsident või tegevust või turvalisust mõjutav

maksetega seotud oluline intsident.

Finantsasutuse

kohustus:

- teavitada koheselt kliente, kui intsident neid mõjutab (finantshuvi);

- teavitada viivitamata FI-d, mille alusel FI hindab intsidendi tähtsust

ja piiriülest mõju (liikmesriigi valik – CSIRTi teavitamine);

- edastada FI-le vaheraport ja lõppraport, sealjuures vaheraport tuleks

esitada niipea, kui algse intsidendi staatus on oluliselt muutunud või

intsidendi käsitlemine on uue kättesaadava teabe põhjal muutunud.

Lõppraport esitatakse, kui analüüs on lõpule viidud, kuid see ei eelda,

et kõiki maandamismeetmeid on juba ka rakendatud.

- saab otsustada olulise küberohu korral ise, kas teavitab kliente ja

pädevaid asutusi.

FI kohustus: - teavitada finantsasutust, et ta on teate kätte saanud.

- teavitada intsidendist Euroopa Järelevalveasutusi (ESA-sid), Euroopa

Keskpanka (EKP) (asjakohasel juhul), riiklikke pädevaid asutusi,

CSIRTe, kriisilahendusasutusi ja muid asutusi vastavalt riigisisesele

õigusele.

FI võib:

- esitada tagasiside või anda kõrgetasemelisi suuniseid

finantsasutusele, tehes eelkõige kättesaadavaks asjakohast

7

anonüümitud teavet ja teadmust sarnaste ohtude kohta, ning võib

arutada parandusmeetmeid, mida kohaldatakse finantsasutuse

tasandil, ja viise negatiivse mõju minimeerimiseks ja leevendamiseks

kogu finantssektorile.

C. Digitaalse tegevuskerksuse testimine

Milleks

testitakse?

IKT-riskide juhtimisraamistiku osana tuleb luua digitaalse

tegevuskerksuse testimise kava, selleks et:

- hinnata valmisolekut intsidentide käsitlemiseks;

- tuvastada nõrgad kohad ja puudused süsteemides ja inimressursis;

- rakendada vajadusel parendusmeetmeid.

Kuidas

testitakse?

Finantsasutus peab läbi viima järgmised testimised:

- nõrkuse hindamised ja skaneerimised;

- avatud lähtekoodiga tarkvara analüüsid;

- võrguturvalisuse hindamised;

- lünkade analüüsid;

- füüsilise turvalisuse läbivaatamised;

- küsimustikud ja skaneerimistarkvara lahendused;

- võimaluse korral lähtekoodi ülevaatus;

- stsenaariumipõhised testid;

- ühilduvuse testimine ja jõudlustestid;

- läbiv- ja läbistustestimine;

- jne.

Mida/keda

testitakse?

Testitakse nii süsteeme, IKT-vahendeid jne, aga ka töötajaid.

Mis on

süvatestimine?

IKT süsteemide, protsesside ja vahendite süvatestimine:

- ohuteabel põhinev läbistustestimine (küberrünnete matkimine);

- iga 3a tagant (pädev asutus võib sagedust muuta);

- pädev asutus määrab testimises osalevad finantsasutused (välistatud

mikroettevõtjad ja need, kes kuuluvad leebema IKT riskijuhtimise

režiimi alla);

- testimine toimub live keskkonnas;

- lubatud nii välised testijad kui ka teatud tingimustel sisetestijad;

- testis osalevad ka kolmandast isikust IKT teenuseosutajad;

- Single public authority (LR võib määrata ühe asutuse, kes vastutab

testimisega seotud teemade eest);

- testimise tulemustest teavitatakse seda asutust, kes omakorda väljastab

tõendi, et testimine oli nõuetekohane.

D. Kolmanda isikuga seotud IKT-riskide juhtimine (IKT-teenuseosutajad)

Põhilised nõuded seoses kolmanda isikuga seotud IKT-riskide juhtimisega:

- nõuded IKT-teenuse edasiandmisele/lepingutele (uutele);

- teaberegister lepingute kohta, sealjuures eristades kriitilise tähtsusega või olulisi

funktsioone toetavaid IKT-teenuseid käsitlevaid lepinguid muudest lepingutest;

- FI teavitamine – kord aastas uutest lepingutest ning kohene teavitus lepingu kavatsusest,

kui IKT-teenus toetab kriitilise tähtsusega või olulisi funktsiooni;

- infoturbestandarditele vastavus. Finantsasutus võib sõlmida lepingu IKT

teenuseosutajaga, kes vastab asjakohastele infoturbestandarditele. Rangemad nõuded

teenuseosutajale, kui teenus toetab kriitilise tähtsusega ja olulisi funktsioone.

- väljumisstrateegia (alternatiivid teenuseosutaja kiireks asendamiseks);

8

- peamised lepingutingimused – teenuste kirjeldus, teenuse osutamise ja andmete

talletamise asukoht, isikuandmete kaitse, tähtajad ja kohustused, kohustus pakkuda selle

teenuseosutajaga seotud intsidendi korral tasuta või eelnevalt kokkulepitud hinnaga abi,

õigus jälgida teenusosutaja tegevust, kohustus teha koostööd pädeva asutusega, lepingu

lõpetamise õigused, väljumisstrateegiad, osalemine testimisel jne;

- eraldi ametikoht;

- kui lepingud on tehniliselt väga keerukad, kontrollib finantsasutus, kas audiitoritel on

piisavad oskused ja teadmised asjaomaste auditite ja hindamiste tõhusaks läbiviimiseks.

E. Järelevaatamine kriitilise tähtsusega kolmandast isikust IKT teenuseosutaja üle

Kuivõrd tegevuse edasiandmise ja kolmandast isikust IKT teenuseosutajate kontsentratsiooniga

võib kaasneda potentsiaalne süsteemne risk ning kuna riiklikud mehhanismid ei ole piisavad,

et tagada finantsjärelevalveasutustele asjakohased vahendid kriitilise tähtsusega kolmandast

isikust IKT teenuseosutajate IKT-riskide tagajärgede kvantifitseerimiseks, kvalifitseerimiseks

ja leevendamiseks, on DORA määrusega kehtestatud järelevaatamisraamistik, mis võimaldab

finantsjärelevalveasutustel pidevalt seirata selliste teenuseosutajate tegevust.

Järelvaatamisfoorum

(Oversight Forum)

Määrab, milline IKT teenuseosutaja on kriitilise tähtsusega.

Määrab igale kriitilise tähtsusega teenuseosutajale juhtiva

järelevaatamisasutuse, kelleks on üks ESA-dest.

Juhtiv

järelevaatamisasutus

(Lead Overseer)

Hindab, kuidas IKT teenuseosutaja juhib nõuetekohaselt IKT

riske, millel võib olla mõju finantsasutusele.

IKT teenuseosutajate peamine kontaktpunkt.

Võtab vastu koostöös järelevaatamisvõrgustikuga

järelevaatamise plaani iga kriitilise teenuseosutaja kohta.

Küsib IKT teenuseosutajalt teavet, aruandeid, annab soovitusi.

Viib läbi uurimisi ja kontrolle (moodustatakse joint examination

team).

Saab määrata IKT teenuseosutajale karistusi.

Järelevaatamisvõrgustik

(Joint Oversight

Network)

Võrgustikku kuuluvad kolm juhtivat järelevaatamisasutust ehk

kõik ESA-d.

Järelevaatamise koordineerimine ja rakendatavate õiguste

ühtlustamine.

F. DORA rakendamiseks vajalikud regulatiivsed ja rakenduslikud standardid

Kuna DORA määrust hakkavad täiendama ESA-de poolt välja töötatud regulatiivsed ja

rakenduslikud tehnilised standardid, on järgnevalt esitatud, mis kuupäevadeks peavad ESA-d

vastavate standardite eelnõud Euroopa Komisjonile esitama. Standardite eelnõud peaksid

aitama finantsasutustel DORA rakendamiseks vajalikke ettevalmistusi paremini planeerida

juba enne DORA rakendumistähtaega.

17. jaanuar

2024. a.

- IKT juhtimisraamistiku nõuete täpsustamine (art 15).

- Lihtsustatud IKT juhtimisraamistiku nõuete täpsustamine (art 16).

9

- IKT intsidentide liigitamise kriteeriumid, oluliste küberohtude

kindlaksmääramise kriteeriumid ja tõsiste IKT intsidentide olulisuse

hindamise kriteeriumid teistele pädevatele asutustele (art 18).

- Teaberegistri standardvorm, üksikasjad seoses kolmanda isikuga seotud

lepingutega, mis käsitlevad kriitilisi ja olulisi funktsioone toetavaid IKT

teenuseid (art 28).

17. juuli

2024. a.

- IKT intsidentide teavitamise vormid ja menetlused, raportite sisu ja

esitamise tähtajad, küberohtusid käsitletava teabe sisu (art 20).

- Süvatestimise kohaldamisala kriteeriumid, nõuded sisetestijatele,

testimismetoodika ja meetodid, testimise etapid, koostöö vastastikuse

tunnustamise jaoks (art 26).

- IKT teenuseosutaja alltöövõtulepinguga seotud tingimused (art 30).

- Järelevaatamise tingimused, sh kriitilisele IKT teenuseosutajale (art 41).

2.3. Väljatöötamiskavatsus ja valikukohad

2.3.1. Väljatöötamiskavatsus

Väljatöötamiskavatsust ei ole koostatud tulenevalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja §

1 lõike 2 punktist 2, kuivõrd eelnõu käsitleb EL õiguse rakendamist.

DORA määruse ja direktiivi eelnõuga koos koostas Euroopa Komisjon mõjuanalüüsi18:

„Impact assessment report – Accompanying the Document – Proposal for a Regulation of the

European Parliament and of the Council on digital operational resilience for the financial sector

and amending Regulations (EC) No 1060/2009, (EU) No 648/2012, (EU) No 600/2014 and

(EU) No 909/2014.“

2.3.2. Valikukohad

A. DORA määruse valikukoht 1. Tõsistest IKT-ga seotud intsidentidest teavitamine ja

olulistest küberohtudest teavitamine.

Art 19 lg 1. „Finantssektori ettevõtjad teavitavad tõsistest IKT intsidentidest artiklis 46

osutatud asjaomasele pädevale asutusele kooskõlas käesoleva artikli lõikega 4. /…./ Ilma et see

piiraks finantssektori ettevõtja poolset esimese lõigu kohast asjaomase pädeva asutuse

teavitamist, võivad liikmesriigid lisaks otsustada, et mõned või kõik finantssektori ettevõtjad

esitavad pädevale asutusele või küberturbe intsidentide lahendamise üksustele, mis on määratud

või loodud direktiivi (EL) 2022/2555 kohaselt19, ka esialgse teate ja kõik raportid, millele on

osutatud käesoleva artikli lõikes 4, kasutades artiklis 20 osutatud vorme.“

Art 19. lg 2. „Finantssektori ettevõtjad võivad vabatahtlikult teatada asjaomasele pädevale

asutusele olulistest küberohtudest, kui nad peavad ohtu finantssüsteemi, teenusekasutajate või

klientide jaoks oluliseks. /…/ Liikmesriigid võivad otsustada, et need finantssektori ettevõtjad,

kes teatavad vabatahtlikult esimese lõigu kohaselt, võivad kõnealuse teate edastada ka direktiivi

(EL) 2022/2555 kohaselt määratud või loodud küberturbe intsidentide lahendamise üksustele.“

DORA määruse põhjenduspunktis 52 on selgitatud, et „lisaks peaks liikmesriikidel olema

võimalik kindlaks määrata, et finantssektori ettevõtjad peaksid ise esitama sellist teavet avaliku

sektori asutustele, mis ei kuulu finantsteenuste valdkonda. Need teabevood peaksid

18 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52020SC0198 19 NIS2 direktiiv

10

võimaldama finantssektori ettevõtjatel kiiresti saada kasu kõnealuste asutuste asjakohasest

tehnilisest panusest, nõuannetest parandusmeetmete kohta ja edasistest järelmeetmetest.“

Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2020. aasta istungil kiideti heaks Eesti seisukohad EL

digirahanduse paketi kohta20, sealhulgas finantsteenuste digitaalse tegevuskerksuse

regulatsiooni kohta. Muu hulgas kiideti heaks seisukoht, et DORA määruse ettepanekus

kavandatud teavitamisnõuded peavad olema piisavalt paindlikud, et nõudeid saaks riigid

erinevate institutsionaalsete struktuuride korral ja teavitamiskohustusega subjektide suhtes

halduskoormust suurendamata säästlikult rakendada, sealhulgas järgides ühekordse teabe

edastamise või küsimise põhimõtet, et operatiivne info küberintsidendi kohta vajalikus ulatuses

ja mahus jõuaks viivitusteta asjaomaste riiklike pädevate asutusteni, sealhulgas küberturbe

intsidentide lahendamise üksuseni.

Tulenevalt DORA määruses ette nähtud liikmesriigi võimalusest, valitsuse positsioonist ja

huvirühmadega konsulteerimisel esitatud seisukohtades, on eelnõus võetud lähenemine, et

finantsasutus teavitab tõsistest intsidentidest ühekordse edastamisviisiga nii FI-d kui ka RIA-t,

kasutades selleks sama teavitusvormi (sama teavitusnormi kasutamine tuleb määrusest). Lisaks,

kui finantsasutus on otsustanud teavitada FI-d olulisest küberohust, teavitab ta sellest ka RIA-

t.

B. DORA määruse valikukoht 2. Ohutabel põhineva läbistustestimise eest vastutav riiklik

asutus.

Art 26 lg 9. „Liikmesriigid võivad määrata finantssektoris ühe avaliku sektori asutuse, kes

vastutab riiklikul tasandil ohuteabel põhineva läbistustestimisega seotud küsimuste eest

finantssektoris, ning annavad talle kõik selleks vajalikud volitused ja ülesanded.“

Põhjenduspunkt 58 selgitab lisaks, et selleks, et tugineda teatavate pädevate asutuste poolt juba

omandatud eksperditeadmistele, eelkõige seoses TIBER-EU raamistiku rakendamisega, peaks

määrus võimaldama liikmesriikidel määrata ühe avaliku sektori asutuse, kes vastutab riiklikul

tasandil kõigi ohuteabel põhinevate läbistustestidega seotud küsimuste eest finantssektoris, või

pädevad asutused, kes sellise määramise puudumisel delegeeriksid ohuteabel põhinevate

läbistustestidega seotud ülesannete täitmise mõnele muule riiklikule finantssektori pädevale

asutusele.

Kuna üldine printsiip on, et FI on järelevalve eest vastutav asutus finantssektoris (mh IT/küber

küsimused, mis on tavapärane järelevalveline osa), siis on ka eelnõu koostamisel võetud

lähenemine, et artikli 26 lõike 9 kohaselt ei määrata eraldi asutust, kes vastutab ohuteabel

põhinevate läbistustestidega seotud küsimuste eest finantssektoris, kuid koostöösätetega

tagatakse, et FI teeb RIA-ga koostööd, muu hulgas seoses finantsasutuste ohuteabel põhinevate

läbistustestimistega. Võttes arvesse RIA küberkerksuse kompetentsi ning asjaolu, et tegemist

on KüTS kohaselt ka küberturvalisuse pädeva asutusega, on oluline tagada hea ja sujuv koostöö,

et finantsasutuste testimised viiakse läbi nõuetekohaselt ja tänu teabe vahetamisele on asutustel

olemas kogu vajalik teave nii testide läbiviimise kui ka tulemuste kohta.

Siinjuures on oluline juhtida tähelepanu asjaolule, et kuna oluliste krediidiasutuste puhul on

pädevaks asutuseks Euroopa Keskpank, kelle järelevalve alla kuulub 1. märtsi 2023. a seisuga

110 institutsiooni, neist 4 Eesti krediidiasutust ning süvatestimise kohustus on eelkõige olulistel

20 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c969654c-9691-4b71-abb1-7baa3e665d13

11

krediidiasutustel21, siis artikli 26 lõike 9 kohaselt muu vastutava asutuse määramine teatud

ülesannete täitmiseks võib pigem järelevalve rolli, õigusi ja terviklikkust hägustada.

C. DORA määruse valikukoht 3. Hoiu-laenuühistutele DORA kohaldamine.

Art 2 lg 4. „Liikmesriigid võivad käesoleva määruse kohaldamisalast välja arvata direktiivi

2013/36/EL artikli 2 lõike 5 punktides 4–23 osutatud üksused, mis asuvad nende vastaval

territooriumil. Kui liikmesriik otsustab vastavale asutusele DORA määrust kohaldada, siis

kohaldub neile IKT-riskide juhtimisraamistiku lihtsustatud režiim.“

Direktiivi 2013/36/EL artikli 2 lõike 5 punktis 6 on viidatud Eesti puhul hoiu-laenuühistutele,

mis on hoiu-laenuühistu seaduse kohaselt tunnustatavad ühistud.

Seega kohalduvad DORA määruses sätestatud digitaalse tegevuskerksuse nõuded mh hoiu-

laenuühistutele ning vaid juhul, kui liikmesriik otsustab rakendada DORA määruse artikli 2

lõike 4 valikut, jäävad hoiu-laenuühistud DORA määruse alt välja. Konsulteerides

huvirühmadega, selgus, et DORA nõuete kohaldamine hoiu-laenuühistutele oleks asjakohane,

kuid see eeldaks, et nad on finantsjärelevalve subjektid. Kuna hoiu-laenuühistud ei ole

finantsjärelevalve subjektid, on nende suhtes keeruline DORA määruse nõudeid kohaldada,

kuna suur osa sätteid on seotud pädeva asutuse rolliga (intsidentidest teavitamine jne), mistõttu

on käesoleva eelnõu puhul võetud lähenemine, et käesoleval hetkel nende suhtes DORA

määruse nõuded ei kohaldu.

Samas, kui liikmesriik otsustab hoiu-laenuühistu jätta DORA määruse kohaldamisalasse, siis

DORA määruses sätestatud nõuete täitmise üle peaks määruse artikli 46 kohaselt järelevalvet

teostama sama asutus, kes on ka krediidiasutuse pädev asutus ehk selleks peaks olema FI.

Eelnõu väljatöötamisel oli kaalumisel ka variant, et kui hoiu-laenuühistud jätta DORA määruse

kohaldamisalast välja, siis alternatiivina oleks võimalik neile ka KüTS küberturvalisuse

nõudeid kohaldada ja RIA oleks sellisel juhul pädevaks asutuseks. Siiski on ka NIS2 direktiivi

artikli 2 lõikes 10 sätestatud, et käesolevat direktiivi ei kohaldata üksuste suhtes, mille

liikmesriigid on kooskõlas määruse (EL) 2022/2554 artikli 2 lõikega 4 kõnealuse määruse

kohaldamisalast välja jätnud.

Kuna hoiu-laenuühistute seaduseelnõu22 menetlus on veel pooleli, siis hetkel on võetud

lähenemine, et hoiu-laenuühistutele ei kohaldata DORA nõudeid. Oluline on siinjuures

tähelepanu juhtida asjaolule, kui hoiu-laenuühistust peaks saama ühistupank, siis kohalduvad

talle viidatud seaduseelnõu kohaselt KAS nõuded, mis hõlmavad endas ka kohustust rakendada

DORA määruses sätestatud nõuded.

D. DORA määruse valikukoht 4. Kriminaalkaristused

Art 52 lg 1. Liikmesriigid võivad otsustada mitte kehtestada halduskaristusi või

parandusmeetmeid käsitlevaid õigusnorme selliste rikkumiste suhtes, mille suhtes kohaldatakse

nende riiklikus õiguses kriminaalkaristusi.

21 See veel selgub, millised finantsasutused peavad süvatestimisi läbi viima, kuid eelduslikult on nendeks näiteks olulised

pangad ja börs. 22 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/db5ae432-6d08-4896-972c-101c32e9d2ce

12

Kuna analoogne liikmesriigi otsustuskoht on ka teistest EL finantssektori direktiivides ja

määrustes ning Eesti puhul on võetud lähenemine mitte seda valikut rakendada, siis on otsustad

ka käesoleva eelnõu raames jääda sellise lähenemise juurde.

E. DORA pädev asutus

Tegemist ei ole liikmesriigi valikukohaga, kuid huvirühmadega konsultatsiooni käigus tõstatus

teema, milline asutus on pädev asutus DORA määruses sätestatud ülesannete täitmisel ja

järelevalve teostamisel.

DORA järelevalvet on määratud teostama finantsjärelevalve asutus - DORA pädev asutus on määratletud DORA määruse artiklis 46;

- tegemist on sama asutusega, kes teostab finantsjärelevalvet finantsasustuse üle;

- DORA määruse artiklis 46 on viited finantssektori EL direktiividele ja määrustele, mis

reguleerivad finantsasutuste tegevust ja järelevalvet. Liikmesriik on pidanud määrama

pädeva asutuse, kes teostab EL finantssektori direktiivides ja määrustes sätestatud nõuete

täitmise üle järelevalvet;

- Eestis teostab artiklis 46 viidatud EL direktiivides ja määrustest sätestatud nõuete täitmise

üle järelevalvet FI. Oluliste krediidiasutuste puhul on pädevaks asutuseks Euroopa

Keskpank;

- selleks, et muu asutuse (nt RIA) saaks määrata DORA pädevaks asutuseks, tuleks Eestis

finantsjärelevalve korraldus ümber teha.

Eesti finantsjärelevalve korraldust ei ole käesoleva eelnõu raames muudetud

- Eestis on finantssektori järelevalvealane kompetents antud täies mahus FI-le;

- DORA määruse väljatöötamisel liidus otsustati määrata pädevaks asutuseks sama asutus,

kes vastutab finantsjärelevalve eest finantssektoris, tagades sedasi, et finantsjärelevalve

asutusel on tervikpilt kõikidest finantssektori riskidest, sh IKT-riskidest;

- IKT-riskide juhtimine on osa finantsasutuse riskijuhtimissüsteemist. Riskipõhiste

kapitalinõuete puhul ka osa kapitalijuhtimisest, mistõttu ei saa finantsasutuse küberriske

vaadelda eraldiseisvalt, vaid see moodustab koos teiste riskide ja finantsasutuse

tegevusvaldkondadega terviku;

- IKT- riskide järelevalve on oluline osa finantsasutuse operatsiooniriskide järelevalvest;

- IKT-teenuste edasiandmine on osa finantsasutuse teenuste ja tegevuste edasiandmise

raamistikust;

- finantssektor on terviklik, mida tuleb vaadelda kompaktselt ning järelevalve pädevuse

jagamisega teatud valdkondades ei ole võimalik tagada finantssektori järjepidevust,

stabiilsust ja usaldusväärsust;

- IKT-d ja selle raames küberturvalisuse põhimõtete rakendamist tuleb vaadelda kui tehnilist

lahendust ja üht valdkonda mitmekülgsest finantssektorist;

- FI-l on olemas finantssektori eripärade tundmine ja vajalike järelevalveliste meetmete

rakendamisel parim teadmine, sealhulgas teadmised, millised on konkreetse subjekti puhul

just need asjakohased meetmed, mis on piisavad ühelt poolt rikkumiste kõrvaldamiseks,

kuid teiselt poolt ei seaks rakendatavad meetmed ohtu finantssektori korrapärast toimimist

ja klientide huve;

- FIS § 3 kohaselt teostab Finantsinspektsioon riiklikku finantsjärelevalvet finantssektori

stabiilsuse, usaldusväärsuse ja läbipaistvuse ning toimimise efektiivsuse suurendamise,

süsteemsete riskide vähendamise ning finantssektori kuritegelikel eesmärkidel

ärakasutamise tõkestamisele kaasaaitamise eesmärgil, et kaitsta klientide ja investorite huve

nende vahendite säilimisel ning seeläbi toetada Eesti rahasüsteemi stabiilsust;

13

- määrates muu asutuse finantsjärelevalve pädevaks asutuseks, ei pruugi sellel asutusel olla

teadmisi finantssektori eripäradest ning tõhusatest, efektiivsetest ja tulemuslikuks

järelevalve teostamiseks vajalikest mitmetahulistest ja terviklikest protsessidest.

Näide järelevalve terviklikkuse kohta:

- näide 1. Krediidiasutuste tegevus on reguleeritud direktiivis 2013/36/EL. Direktiivi

artikli 74 lõike 1 kohaselt: „Finantsinstitutsioonidel peab olema kindel äriühingu juhtimise

korraldus, mis hõlmab selget organisatsioonilist ülesehitust, mille puhul vastutusalad on

selgesti määratletud, läbipaistvad ja järjepidevad, tõhusaid protseduure riskide või

võimalike riskide kindlaksmääramiseks, juhtimiseks, jälgimiseks ja nendest teatamiseks,

piisavat sisekontrollikorda, sealhulgas usaldusväärne juhtimis- ja raamatupidamiskord,

võrgu- ja infosüsteeme, mis on loodud ja mida hallatakse kooskõlas määrusega (EL)

2022/2554, ning tasustamispoliitikat ja -tavasid, mis on kooskõlas usaldusväärse ja tõhusa

riskijuhtimisega ja edendavad seda.“

- näide 2. Direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõike 4 kohaselt: „ Investeerimisühing võtab

mõistlikke meetmeid, et tagada investeerimisteenuste osutamise ning investeerimistegevuse

järjepidevus ja korrapärasus. Selleks kasutab investeerimisühing sobivaid ja

proportsionaalseid süsteeme, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT)

süsteeme, mis on loodud ja mida hallatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2022/2554 artikli 7 kohaselt, samuti sobivaid ja proportsionaalseid ressursse ja

protseduure.“

- näide 3. Makseasutuste direktiivi artikli 19 lõike 6 kohaselt ei või oluliste tööülesannete,

sealhulgas IKT-süsteemide edasiandmine toimuda viisil, mis kahjustab oluliselt

makseasutuse sisekontrolli kvaliteeti ja pädevate asutuste võimet kontrollida ja jälgida, et

makseasutused täidavad kõiki selles direktiivis sätestatud kohustusi.

- näide 4. Kindlustusdirektiivi 2009/138/EÜ artikli 41 kohaselt võtavad kindlustus- ja

edasikindlustusandjad vajalikud meetmed, et tagada oma ülesannete täitmisel, sealhulgas

eriolukordi käsitlevate plaanide väljatöötamisel, järjepidevus ja korrapärasus. Kindlustus-

ja edasikindlustusandjad kasutavad selleks asjakohaseid ja proportsionaalseid süsteeme,

ressursse ja menetlusi ning loovad eelkõige võrgu- ja infosüsteemid ja haldavad neid

kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2022/2554

- näidete kohaselt ei ole FI-l võimalik teostada krediidiasutuse juhtimise korralduse,

investeerimisühingu ja kindlustusandja süsteemide ning makseasutuse tegevuste

edasiandmise nõuete üle terviklikku järelevalvet, jättes järelevalvest välja võrgu- ja

infosüsteemide järelevalve.

- analoogsed näited on finantssektori EL õigusaktides veel.

Finantssektori IKT-riskide järelevalve seni:

- nagu eespool osutatud, on IKT riskid osa finantssektori riskijuhtimisest ning FI on IKT-

riskide alast järelevalvet teostanud aastataid;

- finantsasutused on pidanud aastaid järgima FI kehtestatud nõudeid finantsjärelevalve

subjekti infotehnoloogia ja infoturbe korraldusele23, nõudeid finantsjärelevalve subjekti

talitluspidevuse korraldusele, EBA suuniseid IKT- ja turvariskide juhtimiseks24 ning

23 https://www.fi.ee/sites/default/files/2020-

06/N%C3%B5uded%20finantsj%C3%A4relevalve%20subjekti%20infotehnoloogia%20ja%20infoturbe%20korraldusele_%2

0kinnitatud.pdf 24 https://fi.ee/sites/default/files/2020-

03/pp%20nr%2008%20Final%20draft%20Guidelines%20on%20ICT%20and%20security%20risk%20management_COR_E

T.pdf

14

EIOPA info- ja kommunikatsioonitehnoloogia turbe- ja juhtimissuuniseid25 ja pilveteenuse

osutajatele tegevuse edasiandmise suunised26. Nõuete täitmise üle teostab järelevalvet FI;

- DORA on suures ulatuses koostatud viidatud EBA ja EIOPA suuniste baasilt ning FI-l on

praktika ja protsessid loodud vastava järelevalve teostamiseks;

- seega ei ole IKT-riskide järelevalve ja DORA määrusest tulenevad nõuded FI jaoks midagi

uut;

- FI järelevalveprotsesside ja -vahendite hulka kuuluvad mh SREP27 hinnangud, erinevad

analüüsid, kohapealsete kontrollide läbiviimine, koostöö Euroopa järelevalveasutustega ja

vastavates töögruppides osalemine ning teabe ja praktika jagamine jne;

- FI enda hinnangul võib senist järelevalvet hinnata edukaks, kuna antud perioodil puuduvad

täielikult olulise mõjuga suuremad intsidendid, mis oleks tulenenud küberriski

realiseerumisest finantssektoris;

- FI on alustanud DORA määruse rakendamiseks vajalike esmaste tegevuste ja protsessidega,

et DORA määruse nõudeid veelgi edukamalt rakendada.

Puudub mõjuanalüüs finantsjärelevalve korralduse ümber tegemise kohta

- finantssektor järelevalves ümberkorralduste tegemine eeldab põhjalikku mõjuanalüüsi,

sealhulgas seoses mõjuga riigieelarvele;

- RIA-le finantsjärelevalves osalise pädevuse andmine omab olulist mõju riigieelarvele

(riigieelarve suurendamine), kuna tuleb arvestada täiendavate kuludega (RIA järelevalve

alla kuuluks ligemale 100 finantsasutust, sh krüptovarateenuse osutajad);

- RIA hakkaks kuuluma Euroopa järelevalvesüsteemi28, olles pädev asutus EBA, EIOPA ja

ESMA määruste tähenduses29 ja kohustudes järgima viidatud määrustes pädevatele

asutustele kohalduvaid nõudeid, sealjuures täitma EBA, EIOPA ja ESMA suuniseid ja

soovitusi, esitama EBA-le, EIOPA-le ja ESMA-le regulaarselt teavet nende ülesannete

täitmiseks ning osalema EBA, EIOPA ja ESMA töögruppides;

- seega, lisaks kulude suurenemisega seoses DORA nõuete järelevalvega, kaasnevad

täiendavad kulud seoses kuulumisega Euroopa järelevalvesüsteemi. EBA, EIOPA ja ESMA

eelarve moodustub osaliselt pädevate asutuste osamaksetest;

- samuti moodustatakse DORA alusel tekkiva kriitilise tähtsusega kolmandast osapoolest

IKT teenuseosutajate liiduülese järelevaatamise kohustuse täitmiseks vastav järelevalve just

finantssektori järelevalveasutuste ressurssidest;

- kui jätkata olemasolevat finantsjärelevalve poliitikat, kus finantssektori järelevalve

teostamine on vaid FI pädevuses, mõju riigieelarvele puudub;

- Eestis kehtiva finantssektori rahastusmudeli puhul maksavad järelevalvesubjektid

järelevalvetasu FI-le ja seeläbi finantseerivad järelevalve teostamist;

- finantssektori järelevalvekorralduse ümber tegemise korral tuleks riigieelarvet kasutada ka

finantsjärelevalve eesmärkide realiseerimiseks. Viimaste tarbeks ongi loodud eelnevalt

kirjeldatud rahastusmudel, mis ei sõltu riigieelarve vahenditest.

Teised riigid

- teadaolevalt ka teiste Euroopa riikide (nt Läti, Leedu ja Soome) korral DORA pädevaks

asutuseks just finantsjärelevalve asututus;

25 https://fi.ee/sites/default/files/2021-06/pp%20nr%2006%20eiopa-gls-ict-security-and-governance-et.pdf 26 https://fi.ee/sites/default/files/2020-

06/pp%20nr%2003%20Guidelines%20on%20outsourcing%20to%20cloud%20service%20providers%20-%20ET.pdf 27 Supervisory review 28 https://www.europarl.europa.eu/factsheets/et/sheet/84/euroopa-finantsjarelevalve-susteem 29 EBA määruse näitel on pädevad asutused määratletud artikli 4 punktis 2 ehk kui määrata näiteks RIA määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 40 kohaselt kaas pädevaks asutuseks, oleks RIA pädev asutus ka EBA

määruse tähenduses. Sama on EIOPA ja ESMA määrustega.

15

- kogu Euroopa mudel on üles ehitatud selliselt, et pädev asutus on finantsjärelevalveasutus

ning hetkel ei ole teada ühtegi näidet, kus sedalaadi pädevus viiakse ära finantsjärelevalve

asutusest;

- finantsjärelevalveasutusi koondavad töögrupid, erinevad (kriisi)harjutused jne lähtuvad just

sellest põhimõttest, et finantssektori pädev järelevalveasutus on pädevaks asutuseks ka

DORA määruse alusel.

Koostöö

- DORA määrus näeb ette mitmeid võimalusi koostööks NIS2 pädeva asutusega;

- eelnõus on ette nähtud uus FIS paragrahvi, mis reguleerib koostööd küberturvalisuse

valdkonnas (vt selgitusi FIS § 4711 juures), mis annab võimaluse kaasata DORA nõuete

järelevalvesse ka RIA, nähes muu hulgas ette teabe vahetamise õigused;

- teavitused tõsistest IKT-intsidentidest edastatakse mh RIA-le (vt valikukoht 1) ning DORA

ei piira RIA võimalusi abistada finantsasutusi, sealjuures on DORA määruse artikli 22 lõike

1 sissejuhatavas osas selge viide, et NIS2 pädeva asutus saab vastavalt liikmesriigi õigusele

pakkuda finantsasutusele tehnilist panust, nõuandeid või parandusmeetmeid ning

järelmeetmeid;

- seega on RIA kaasatud oma küberturbe pädevusega finantssektori järelevalvesse.

2.4. Sihtrühm

Sihtrühma kuuluvad Eestis tegevusloa või registreeringu alusel tegutsevad finantsasutused.

Tabelis 1 on välja toodud DORA määruse kohaldamisalasse kuuluvad ja mitte kuuluvad

finantsasutused, Eestis asutatud finantsasutuste arv ja proportsionaalsuse rakendamise

põhimõtted.

Finantsasutused Arv Proportsionaalsuse põhimõte:

Krediidiasutused 9 - mikrodele30 leevendused ptk-des 2, 4 ja 5.

Makseasutused (sulgudes

erandi alla kuuluvad asutused)

12 (4) - mikrodele leevendused ptk-des 2, 4 ja 5.

- leebem IKT-riskijuhtimise režiim (ptk 2)

erandi alla kuuluvatele makseasutustele.

E-raha asutused 2 - mikrodele leevendused ptk-des 2, 4 ja 5.

- leebem IKT-riskijuhtimise režiim (ptk 2)

erandi alla kuuluvatele e-raha asutustele.

Kindlustusandjad 9 - mikrodele leevendused ptk-des 2, 4 ja 5.

Kindlustusmaaklerid, kellel

hakkab DORA kohalduma

(sulgudes maaklereid kokku)

0 (40) - DORA määrus ei kohaldu mikrodele,

väikestele31 ja keskmise suurusega32

kindlustusvahendajatele.

Kindlustusagendid, kellele

hakkab DORA kohalduma

(sulgudes agente kokku)

0 (378) - DORA määruse ei kohaldu mikrodele,

väikestele ja keskmise suurusega

kindlustusvahendajatele.

Fondivalitsejad

12 - mikrodele leevendused ptk-des 2, 4 ja 5.

- kohustusliku ja täiendava pensionifondi

valitsejatele DORA ei kohaldu.

30 kus töötab vähem kui 10 inimest ning kelle aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot 31 töötab 10 või rohkem inimest, kuid vähem kui 50 inimest ja kelle aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ületab 2 miljonit

eurot, kuid ei ületa 10 miljonit eurot 32 kes ei ole väikeettevõtja ja kus töötab vähem kui 250 inimest ning kelle aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või

aastabilanss ei ületa 43 miljonit eurot

16

Tegevusloaga väikefondi

valitsejad

(6) - DORA määrus neile ei kohaldu.

Registreeritavad väikefondi

valitsejad

(75) - DORA määrus neile ei kohaldu.

Investeerimisühingud 9 - mikrodele leevendused ptk-des 2, 4 ja 5.

- leebem IKT-riskijuhtimise režiim (ptk 2)

väikestele ja mitteseotud

investeerimisühingutele.

Reguleeritud turu korraldaja 1 - mikrodele leevendused ei kohaldu.

Väärtpaberiarveldussüsteemi

korraldaja

1 - mikrodele leevendused ei kohaldu.

Väärtpaberituru

kauplemiskohad

1 - mikrodele leevendused ei kohaldu.

Keskne vastaspool 0 - mikrodele leevendused ei kohaldu.

Aruandlusteenuse osutaja 0 - mikrodele leevendused ptk-des 2, 4 ja 5.

Ühisrahastusteenuse osutajad 2 - mikrodele leevendused ptk-des 2, 4 ja 5.

Hoiu-laenuühistud (17)33 - leebem IKT-riskijuhtimise režiim (ptk 2).

Eesti ei kohalda hoiu-laenuühistutele

määrust.

Tööandja kogumispensioni

asutused

0 - DORA määrus ei kohaldu IORP-dele, kus

vähem kui 15 liiget.

- leebem IKT-riskijuhtimise režiim (ptk 2)

kuni 100 liikmega IORP-idele.

Krüptovarateenuse osutajad

(MICAR tegevusloaga)

034 - mikrodele leevendused ptk-des 2, 4 ja 5.

Varapõhiste tokenite emitendid

(MICAR tegevusloaga)

0 - mikrodele leevendused ptk-des 2, 4 ja 5.

Tabel 1. DORA kohaldamisalasse kuuluvate finantsasutuse arv.

DORA määruse kohaldamisalasse kuuluvad ka kriitilise tähtsusega kolmandast isikust IKT

teenuseosutajad, kuid hetketeadmise kohaselt ükski Eesti ettevõtja pole määratletav kriitilisena.

Näiteks on tegemist pilv-, tarkvara- ja andmeanalüüsiteenuste osutajate ning andmekeskuse

teenuste osutajatega, kuid lisaks peavad olema täidetud mitmed kriitilise IKT teenuseosutaja

kriteeriumid.

2.5. DORA määruse seos liidu tasandil kehtestatud horisontaalne küberturvalisuse

raamistiku ja elutähtsa teenuseosutaja toimepidevuse nõuetega

EL Teatajas avaldati paralleelselt DORA määruse ja DORA direktiiviga NIS2 ning CER

direktiivid. Samas, kui DORA nõudeid tuleb kohaldama hakata 17. jaanuarist 2025. a, siis NIS2

ja CER direktiivides on ette nähtud, et nendest direktiividest tulenevad nõuded kohalduvad

18. oktoobrist 2024.a.

Õiguse kohaldamine

33 https://statistika.eestipank.ee/failid/mbo/hly.html 34 Käesoleval hetkel ei ole veel võimalik MICAR alusel tegevusluba taotleda. 2024. aasta aprilli seisuga on RahaPST alusel

tegutsemas 49 virtuaalvääringuteenuse pakkujat.

17

Kuna NIS2 direktiivi ja CER direktiiviga on mh hõlmatud krediidiasutused, kauplemiskohad ja

kesksed vastaspooled, on oluline üheselt aru saada, milliseid nõudeid ja mis ulatuses

krediidiasutused, kauplemiskohad ja kesksed vastaspooled järgima peavad.

NIS2 direktiivi kohaldatakse direktiivi I või II lisas osutatud sellist liiki avalik-õiguslike või

eraõiguslike üksuste suhtes, mis kvalifitseeruvad soovituse 2003/361/EÜ35 lisa artikli 2

kohaselt keskmise suurusega ettevõtjateks või ületavad kõnealuse artikli lõikes 1 sätestatud

keskmise suurusega ettevõtja piirmäärasid, ning osutavad teenuseid või tegutsevad liidus. NIS2

direktiivi I lisa punktides 3 ja 4 on kriitilise tähtsusega sektorina välja toodud pangandussektor

ja finantsturutaristud. Samas kohaldatakse NIS2 direktiivi lisaks ka üksuste suhtes (olenemata

nende suurusest), kui neid käsitatakse CER direktiivi kohaselt elutähtsa teenuse osutajatena

(edaspidi ETO) või kui üksuse osutatava teenuse häire võib tuua kaasa olulise süsteemse riski,

eelkõige sektorites, kus sellisel häirel võib olla piiriülene mõju.

DORA määruse põhjenduspunktis nr 16 on selgitatud, et DORA määrus on NIS2 suhtes lex

specialis. NIS2 direktiivi põhjenduspunkt 28 selgitab lisaks, et NIS2 direktiivi sätete asemel

tuleks kohaldada DORA määruse sätteid, mis käsitlevad IKT riskijuhtimist, IKT intsidentide

haldamist ja eelkõige tõsistest IKT intsidentidest teavitamist, samuti digitaalse tegevuskerksuse

testimist, teabevahetuse kokkuleppeid ja kolmandatest isikutest tulenevat IKT-riski. Seetõttu ei

tohiks liikmesriigid NIS2 direktiivi sätteid, mis käsitlevad küberturvalisuse riskijuhtimist ja

teatamiskohustust, järelevalvet ja täitmise tagamist, DORA määruse kohaldamisalasse jäävate

finantssektori ettevõtjate suhtes kohaldada. Siiski peaksid liikmesriigid jätkuvalt kaasama

finantssektori oma küberturvalisuse strateegiatesse. DORA määruse kohaldamisalasse

kuuluvate üksuste suhtes tuleks ka edaspidi kohaldada sätteid, mis käsitlevad küberkriiside

ohjamise raamistikke (NIS2 direktiivi artikkel 9) ja EU - CyCLONe’i (NIS2 direktiivi artikkel

16)36. Kuivõrd on oluline, et NIS2 direktiivi alusel säiliksid tugevad suhted ja teabevahetus

finantssektoriga, võivad Euroopa järelevalveasutused ja DORA määruse alusel pädevad

asutused taotleda osalemist koostöörühma tegevuses ning vahetada teavet ja teha koostööd

ühtsete kontaktpunktidega, aga ka CSIRTidega ja NIS2 direktiivi kohaste pädevate asutustega.

NIS2 direktiivi artikli 24 lõike 1 teise lause kohaselt peaksid liikmesriigid ergutama elutähtsaid

ja olulisi üksusi kasutama kvalifitseeritud usaldusteenuseid.

CER direktiivi artikli 6 kohaselt identifitseerib liikmesriik elutähtsa teenuse osutajad sellistes

valdkondades nagu pangandus, kauplemiskohad ja kesksed vastaspooled.

CER direktiivi põhjenduspunkt 21 selgitab, et kuna finantssektori ettevõtjate toimepidevus on

põhjalikult hõlmatud DORA regulatsiooniga, ei tuleks selliste ettevõtjate suhtes kohaldada

CER direktiivi artiklit 11 ning III, IV ja VI peatükki, et vältida dubleerimist ja ebavajalikku

halduskoormust (vt ka artiklit 8). Lisaks selgitab viidatud põhjenduspunkt, et võttes arvesse

finantssektori ettevõtjate poolt kõikidesse muudesse sektoritesse kuuluvate elutähtsate teenuse

osutajatele osutatavate teenuste olulisust, peaksid liikmesriigid CER direktiiviga ette nähtud

kriteeriumide põhjal ja selles sätestatud menetlust kohaldades identifitseerima sellised

finantssektori ettevõtjad elutähtsa teenuse osutajana ning kohaldama nende suhtes CER

direktiivi II peatükis sätestatud strateegiaid, liikmesriigi riskianalüüse ja toetusmeetmeid.

Lisaks on artikli 8 teises lauses sätestatud, et liikmesriigid võivad vastu võtta või säilitada

liikmesriigi õigusnormid, millega saavutada kõnealuste elutähtsa teenuse osutajate

toimepidevuse kõrgem tase, tingimusel et need õigusnormid on kooskõlas kohaldatavate liidu

õigusenormidega (vt HOS eelnõu ja seletuskirja).

35 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex%3A32003H0361 36 Vt ka https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52023XC0918(01)

18

Koostöö ja küberturvalisuse strateegia

DORA määrus võimaldab Euroopa järelevalveasutustel ja finantsjärelevalve pädevatel

asutustel osaleda koostöörühma tegevuses ning vahetada teavet ja teha koostööd ühtsete

kontaktpunktide37, samuti küberturbe intsidentide lahendamise üksuste (CSIRT) ja

küberturvalisuse pädevate asutustega. Näiteks peavad finantsjärelevalve pädevad asutused

edastama tõsiste IKT intsidentide ja asjakohasel juhul oluliste küberohtude üksikasjad ka

CSIRTidele, pädevatele asutusele või ühtsetele kontaktpunktidele. See saavutatakse vahetu

juurdepääsu tagamisega intsidenditeadetele ja nende otsese või intsidenditeadete ühtse

kontaktpunkti edastamise kaudu.

Lisaks peaksid liikmesriigid jätkuvalt kaasama finantssektori oma küberturvalisuse

strateegiatesse ning CSIRTid võivad oma tegevuses hõlmata ka finantssektorit.

Kokkuvõte

DORA CER (ETO) NIS2 (ETO ja

keskmise suurusega

või suurem ettevõtja)

Krediidiasutused

ja

finantsturutaristud

Kohaldub täies

ulatuses.

Kohaldub CER

direktiivi II peatükk;

Ei kohaldata CER

direktiivi art 11 ning

III, IV ja VI peatükki.

Liikmesriigid võivad

vastu võtta või

säilitada liikmesriigi

õigusnormid, millega

saavutada kõnealuste

elutähtsa teenuse

osutajate

toimepidevuse

kõrgem tase.

Ei kohaldata IKT

riskijuhtimist, IKT

intsidentide

haldamist ja nendest

teavitamist,

digitaalse

tegevuskerksuse

testimist,

teabevahetuse

kokkuleppeid ja

kolmandatest

isikutest tulenevate

IKT-riskidega seotud

sätteid.

Pädev asutus

seoses

krediidiasutuse ja

finantsturutaristu

järelevalvega

FI;

EKP (olulised

krediidiasutused).

FI/EKP, kui

liikmesriik ei otsusta

CER II peatüki

pädeva asutuse

kohustusi anda

teisele pädevale

asutusele.

RIA

Koostöö FI/EKP õigus osaleda

NIS2 art 14

koostöörühmas.

FI teavitab tõsistest

intsidentidest RIA-t ja

asjakohasel juhul

muid avaliku sektori

asutusi.

Koostöö NIS2 päeva

asustusega.

Kuna DORA pädev

on teatud juhtudel ka

CER pädev asutus,

siis peab tegema

koostööd ka teis(t)e

CER pädeva(te)

asutus(te)ga.

Art 13 – RIA

koostöö, sh teabe

vahetamine DORA

(FI/EKP) ja CER

pädevate asutustega

ja muude artiklis

loetletud asutustega.

37 Iga liikmesriik määrab küberturvalisuse pädevate asutuste seast ühe kontaktpunkti, mis täidab sidepidamisfunktsiooni, et

tagada oma liikmesriigi ametiasutuste piiriülene koostöö teiste liikmesriikide asjaomaste asutustega ning asjakohasel juhul

komisjoni ja ENISAga ning ka valdkondadevaheline koostöö oma liikmesriigi teiste pädevate asutustega.

19

FI/EKP saab

vajadusel

konsulteerida RIA ja

muu liikmesriigi

NIS2 pädeva

asutusega.

2.6. Eelnõu kooskõla EV põhiseadusega (PS)

2.6.1. Eelnõuga riivatakse ettevõtlusvabadust (PS § 31), kuna seadusega kehtestatakse nõuded

finantsasutuste digitaalsele tegevuskerksusele. Ettevõtlusvabadus annab isikule õiguse nõuda,

et avalik võim ei sekkuks tema ettevõtlusena käsitatavasse tegevusse. Ettevõtlusvabadust võib

piirata seadusega. Finantsasutustele on nende tegevuse iseloomust tulenevalt avalikkusel

kõrgemad ootused ja nõuded, seetõttu on nendele kehtestatud ulatuslikult regulatsioone nii EL

tasandil kui siseriiklikult. Antud juhul peavad ettevõtjad digitaalse tegevuskerksuse nõuete

rakendamiseks teatud ümberkorraldusi tegema, nt juhtimisstruktuuri tõhustamine. Samuti

peavad nad EL ja seaduse nõuetega kooskõlla viima IKT riskide juhtimise nõuded, sh nõuded

küberturvalisuse tagamiseks. Siiski ei ole see esimene kord, kui finantsasutusele sarnaseid

nõudeid esitatakse, sellele vaatamata piirab see ettevõtja tegevust ning eeldab omakorda

ettevõtjalt täiendavate rahaliste kulutuste tegemist.

Eelnõuga ette nähtud piirangud on mõistlikud. Kuigi digitaalse tegevuskerksuse nõuded on

ühest küljest finantsasutusi koormavad, siis teisest küljest tagab see nende tegevuse toimimise

ja jätkusuutlikkuse igapäevases majanduses üleüldiselt. See omakorda on seotud avaliku

huviga, kuna finantsasutuste stabiilsus aitab kaasa ka riigi majanduse toimimise stabiilsusele.

Lisaks aitab nõuete rakendamine ära hoida kahjusid, mis võiks kaasneda IKT-riskidega, mis

kaasnevad finantssüsteemi küberohtudega ning IKT-katkestustega. IKT kasutamine on

finantsteenuste osutamisel omandanud keskse rolli, kusjuures see on igapäevaste funktsioonide

toimimise jaoks kriitilise tähtsusega. Finantssektori digitaliseerimine on süvendanud seoseid ja

sõltuvust nii finantssektori sees kui ka finantssektori ja kolmandate isikute taristu ja kolmandast

isikust teenuseosutajate vahel. See kõik toob kaasa küberintsidentide riski, mis ei ole ainult

Eesti kohalik probleem. Nende riskide maandamiseks on oluline kehtestada ja järgida digitaalse

tegevuskerksuse nõudeid.

Lisaks kaitsevad eelnõuga kehtestatavad finantsasutuste digitaalse tegevuskerksuse nõuded

isikute omandit, kes on oma raha usaldanud finantsasutuste hoolde. PS § 32 kohaselt on igaühe

omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Antud eelnõuga võtab riik meetmeid, et see isikute õigus

saaks tagatud.

Seega on digitaalse tegevuskerksuse nõuete kehtestamine finantsasutustele põhjendatud ja

proportsionaalne.

2.6.2. Eelnõuga kehtestatakse väärteokaristused DORA määruses sätestatud digitaalse

tegevuskerksuse nõuete rikkumise eest. Sellega on puutumuses PS § 11, mille kohaselt võib

õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas seadusega. Samuti riivatakse PS § 31, mille korral

mõned ettevõtlusega seotud teod võivad olla kvalifitseeritud väärtegudeks ning nende eest

nähakse ette karistused38. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud

ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Karistused on piirangud ning need

38 O. Kask, S. Ehrlich, A. Henberg. PS § 31 kommentaarid, p 33. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne,

viies, parandatud ja täiendatud väljaanne. Justiitsministeerium: 2020. https://pohiseadus.ee/sisu/3502

20

piirangud olema proportsionaalsed ning ei või olla ülemäärased. Finantssektoris võib IKT-riski

realiseerumine mõjutada finantsstabiilsust ja finantssüsteemi usaldusväärsust, seetõttu on vaja

ette näha proportsionaalne karistuste rakendamise kord. Lisaks kaasneb eelnõu kohaselt

karistuse määramisega ka selle avalikustamine.

Eelnõuga ette nähtavad rahatrahvid on:

1) IFS § 5034 ja KAS § 13426, MERAS § 109¹, VpTS § 262³ - rahatrahv 5 000 000 eurot või

kuni kahekordse väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas ning

juriidilise isiku puhul sama suur trahv, kuid alternatiiviks on kuni kahekordse väärteo tulemusel

teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10% juriidilise isiku või tema

konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest;

2) KindlTS § 257¹ - rahatrahv 700 000 eurot või kuni kahekordse väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas ning juriidilise isiku puhul 5 000 000 eurot või

kuni kahekordse väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või

kuni 10% juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

Määrad on kooskõlas vastavates seadustes sätestatud määradega. Täpsemad selgitused on

toodud vastavate sätete selgituste juures.

Finantsasutuste puhul on väärteokaristustena ette nähtud rahatrahvid kõrgemas suurusjärgus,

kui teistes eluvaldkondades, sest finantssektor põhineb usaldusel. Seadusega pandud kohustuste

mitte järgimine võib kaasa tuua ulatuslikud tagajärjed mitte ainult sellele finantsasutusele

endale, vaid kogu ühiskonnale. Tänapäeva ühiskonna heaolu sõltub olulisel määral

finantssektoris tegutsevate ettevõtjate pakutavatest teenustest ja finantsturgude

usaldusväärsusest. Finantssektor on valdkond, mille suhtes valitseb kõrgendatud avalik huvi.

Seetõttu peavad sellised karistused olema tulemuslikud, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Tavakliendil puuduvad üldjuhul teadmised ja piisav informatsioon finantsteenustega

seonduvate riskide hindamiseks ja kehtestatud regulatsioonid peavad looma usaldusväärse

keskkonna ning tagama klientide kaitse. Eelnimetatud kohustused võtab iga finantssektori

ettevõtja endale turule sisenedes, kusjuures suures osas on regulatsiooni nõuded ka tegevusloa

kontrolliesemeks.

Antud juhul on rahatrahv vajalik kuna:

1) sellel on üldpreventiivne positiivne eesmärk. Õiguskord annab avalikkusele selge märgi

õigusrikkumise hukkamõistetavuse kohta. Üksnes sunniraha meede ei heidutaks

finantsjärelevalvesubjekte nõudeid rikkumast, teades, et nõuete rikkumisele võib järgneda vaid

ettekirjutus, s.t ettekirjutuse täitmisel ei ole neil vaja karta rahalist karistust;

2) finantssektori puhul võib iga nõude rikkumisega kaasneda oluline kahju avalikkusele,

eelkõige investoritele ja võlausaldajatele, aga ka kolmandatele isikutele. Ettekirjutuse ja

sunnirahaga on võimalik nõuda seaduskuulekat käitumist ja kõrvaldada eelkõige selliseid

rikkumisi, mille tagajärjed ei avalda mõju kolmandatele isikutele, kuid välistatud ei ole, et

mõni, olemuselt kõrvaldatav, seaduse nõuete rikkumine toob kaasa piisava ohu või kahju, et

vajalik on ka väärteokoosseisu sätestamine.

Kokkuvõtvalt, eespool toodut arvesse võttes, on Rahandusministeeriumi hinnangul eelnõuga

lisatavad väärteokoosseisud finantssektori järelevalve seisukohalt olulise tähtsusega ja

proportsionaalsed.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. Eelnõu § 1. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine

21

FIS § 6 lõike 1 uus punkt 75. Kuigi finantsjärelevalve üheks osaks on alati olnud mh

järelevalve seoses finantsasutuse operatsiooniriskide, infoturbe ja talitluspidevusega,

täiendatakse FI ülesannete paragrahvi uue punktiga, rõhutamaks, et FI täidab mh ülesandeid

seoses järelevalvega finantsasutuste digitaalse tegevuskerksuse nõuete täitmise üle. Samuti

nähakse eelnõuga ette, et asjakohastel juhtudel teeb FI koostööd Eesti ja teiste liikmesriikide

küberturvalisuse pädevate asutustega (vt ka selgitusi FIS uue § 4711 juures).

FIS § 46 uus lõige 10. Kuigi FI osaleb aktiivselt ESA-de töös ja vastav säte on ka FIS § 46

lõikes 2, kohustab DORA määruse artikli 32 lõige 5 selgesõnaliselt liikmesriiki määrama

pädeva asutuse, kes kuulub EL tasandil järelevaatamise foorumisse. Sellest tuleb ka juhtivat

järelevalveasutust teavitada.

Nimelt reguleerib DORA määrus mh järelevaatamist kriitilise tähtsusega kolmandast isikust

IKT-teenuseosutajate üle. Järelevaatamise foorum hindab igal aastal ühiselt kõigi kriitilise

tähtsusega kolmandast isikust IKT-teenuste osutajate järelevaatamise tulemusi ja leide ning

edendab koordineerimismeetmeid, et suurendada finantsasutuste digitaalset tegevuskerksust,

edendada IKT kontsentratsiooniriski käsitlemise parimaid tavasid ja uurida riskide

valdkonnaülest ülekandumist leevendavaid tegureid.

Foorum on ESA-de ühiskomitee allkomitee ning sellesse kuulub mh iga liikmesriigi

finantsjärelevalve asutusest üks kõrgetasemeline esindaja, kes on ühtlasi selle asutuse ehk Eesti

puhul FI töötaja.

FIS § 47 lõike 12 muutmine (ei ole seotud DORA ülevõtmisega, seaduses parandatakse EL

määruse nimetus õigeks). Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) 2019/2033, 27.

november 2019, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid

ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja

(EL) nr 806/2014, muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013

pealkirja, mistõttu viiakse FIS-is viide määrusele kooskõlla selle õige nimetusega.

FIS uus § 4711 reguleerib FI koostööd teiste asutustega küberturvalisuse valdkonnas.

Lõiked 1 ja 2. DORA määruse ja NIS2 direktiivi pädevad asutused peavad tegema koostööd.

Lõike 1 punkti 1 kohaselt peaks FI saama DORA määruse artikli 42 lõike 5 kohaselt

(vabatahtlikult) konsulteerida NIS2 direktiivi pädeva asutusega, kui küsimuseks on, kas

finantsasutus peaks ajutiselt osaliselt või täielikult peatama NIS2 direktiivi kohaldamisalasse

kuuluva kriitilise tähtsusega kolmandast isikust IKT-teenuseosutaja osutatava teenuse

kasutamise või kasutuselevõtu. Vajaduse korral saab ka nõuda, et finantsasutused lõpetaksid

osaliselt või täielikult kriitilise tähtsusega kolmandast isikust IKT-teenuseosutajaga sõlmitud

lepingud. Kuna selline kriitilise tähtsusega IKT-teenuseosutaja kuulub suure tõenäosusega

mõne teise lepinguriigi NIS2 kohase järelevalve alla, on selle kohta ette nähtud ka eraldi lõige

2.

Punkt 2. DORA määruse pädeval asutustel (FI/EKP) peaks olema võimalik küsida tehnilist nõu

NIS2 direktiivi kohaselt määratud või asutatud pädevatelt asutustelt (RIA) ning kehtestada

koostöökokkulepe, mille eesmärk on tagada tõhusad ja kiired reageerimise

koordineerimismehhanismid. Kokkulepetes võib muu hulgas kindlaks määrata järelevalve ja

järelevaatamise koordineerimise menetlused seoses NIS2 direktiivi kohaldamisalasse jäävate

elutähtsate või oluliste üksustega, kes on DORA määruse artikli 31 kohaselt määratud kriitilise

tähtsusega kolmandast isikust IKT teenuseosutajateks, sealhulgas uurimiste ja kohapealsete

22

kontrollide läbiviimiseks kooskõlas liikmesriigi õigusega. Samuti võib kokku leppida

teabevahetuse toimumise viisi, mis hõlmab juurdepääsu DORA pädeva asutuse ja NIS 2 pädeva

asutuse nõutud teabele.

NIS2 direktiivi põhjenduspunkt 25 selgitab ka, et valdkondlikes liidu õigusaktides, millega

nähakse ette küberturvalisuse riskijuhtimismeetmed või teatamiskohustus, millel on NIS2

sätestatuga vähemalt samaväärne mõju, võiks ette näha, et nende õigusaktide kohased pädevad

asutused kasutavad selliste meetmete või kohustustega seoses oma järelevalve- ja täitmise

tagamise volitusi NIS2 kohaselt määratud pädevate asutuste abil. Asjaomased pädevad asutused

võivad sel eesmärgil kehtestada koostöökorra. Sellises koostöökorras võiks muu hulgas

täpsustada järelevalvetegevuse koordineerimise korra, sealhulgas liikmesriigi õiguse kohaste

uurimiste ja kohapealsete kontrollide korra ning pädevate asutuste vahelise järelevalvet ja

täitmise tagamist käsitleva asjakohase teabe vahetamise mehhanismi, sealhulgas juurdepääsu

kübervaldkonda puudutavale teabele, mida pädevad asutused käesoleva direktiivi kohaselt

taotlevad.

Punkt 3. Lisaks reguleerib pädevate asutuste koostööd NIS2 direktiivi artikkel 13, mis ütleb, et

selleks et tagada pädevate asutuste, ühtsete kontaktpunktide ja CSIRTide ülesannete ja

kohustuste tulemuslik täitmine, tagavad liikmesriigid nii suures ulatuses kui võimalik

asjakohase koostöö nende kõnealuse liikmesriigi organite ning õiguskaitseasutuste,

andmekaitseasutuste, määruste (EÜ) nr 300/2008 ja (EL) 2018/1139 kohaste riiklike asutuste,

määruse (EL) nr 910/2014 kohaste järelevalveasutuste, määruse (EL) 2022/2554 (DORA)

kohaste pädevate asutuste, direktiivi (EL) 2018/1972 kohaste riigi reguleerivate asutuste,

direktiivi (EL) 2022/2557 kohaste pädevate asutuste ning muude valdkondlike liidu õigusaktide

kohaste pädevate asutuste vahel. Koostöö hõlmab ka korrapäraselt teabe vahetamist, sealhulgas

intsidentide ja küberohtude kohta.

Kuna CER direktiivi artikli 9 kohaselt on krediidiasustuse ja finantsturutaristute puhul CER

pädevaks asutuseks DORA pädeva asutus, peab ka selle direktiivi kohaselt liikmesriik tagama,

et ta teeb koostööd NIS2 pädeva asutusega, vahetades temaga teavet küsimustes, mis

puudutavad elutähtsaid teenuseosutajaid mõjutavaid küberturvalisuse riske, küberohte ja -

intsidente ning muid kui küberriske, -ohte ja -intsidente, sealhulgas seoses asjakohaste

meetmetega, mille on võtnud NIS2 kohased pädevad asutused. Täpsemalt on teabevahetuse

ulatus ette nähtud HOS eelnõus (seaduse täiendamine §-ga 4156), mille kohaselt

Finantsinspektsioon ja Riigi Infosüsteemi Amet vahetavad vastastikku teavet HOS §-s 36 lõikes

3 nimetatud elutähtsaid teenuseid osutavate elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse, neid

mõjutavate ohtude, riskide, toimepidevuse tagamiseks rakendatud meetmete ja toimunud

sündmuste kohta, samuti asjaomast teavet, mis on vajalik järelevalvemenetluse läbiviimiseks

arvestades eriseadusest tulevate piirangutega.

Punktis 4 tuuakse eraldi välja, et FI ja RIA teevad koostööd muu hulgas seoses finantsasutuste

süvatestimisega. Süvatestimine on reguleeritud DORA määruse artiklites 26 ja 27. Võttes

arvesse RIA küberkompetentsi, aitab kahe asutuse vaheline koostöö tagada, et testimised

viiakse läbi nõuetekohaselt ja RIA on samuti kaasatud vastavatesse toimingutesse.

Lisaks on koostöö kontekstis asjakohane juhtida tähelepanu DORA määruse artikli 47 lõikele

1, mille kohaselt on pädeval asutusel õigus osaleda NIS2 direktiivi artikli 14 alusel loodud

koostöörühma tegevuses seoses nende teemade ja küsimustega, mis on seotud pädeva asutuse

järelevalvega finantsasutuse üle. Lisaks võib pädev asutus sama artikli lõike 2 kohaselt taotleda

sellises koostöörühmas osalemist, kui selles arutatakse küsimusi seoses elutähtsa või olulise

üksusega, kes osutab Eesti finantsasutustele IKT-teenuseid ning kes on ühtlasi DORA määruse

tähenduses kriitilise tähtsusega kolmandast isikust IKT teenuseosutaja. Tegemis on IKT

23

teenuseosutajaga, kes määratakse kriitilise tähtsusega kolmandast isikust IKT teenuseosutajaks

vastavalt DORA määruse artiklile 31.

Lõige 3. Selleks, et mitte kohaldada teatud finantsasutustele topelt intsidentidest teavitamise

nõudeid, nähakse käesoleva eelnõuga ette järgmine lahendus:

- kui finantsasutuse puhul on mh tegemist elutähtsa teenuse osutajaga hädaolukorra seaduse

§ 38 lõike 1 tähenduses, siis kohaldub talle DORA määruses ja käesolevas eelnõus

sätestatud kohustus teavitada tõsisest IKT intsidendist nii FI-d kui ka RIA-t,

- sellisel juhul ei pea ta topelt teavitama elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavat asutust

(Eesti Panka) elutähtsa teenuse katkestusest, katkestuse ohust, elutähtsa teenuse

toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust

ohust, nagu on sätestatud hädaolukorra seaduses. Oluline on rõhutada, et nii on vaid juhul,

kui tegemist on tõsise IKT intsidendiga.

- FI edastab viivitamata nii esialgse teate, vaheraporti kui ka lõppraporti Eesti Pangale.

- krediidiasutuste puhul on lisatud eelnõusse täpsustus (KAS § 923 lg 2), et DORA kohase

teavitusega loetakse hädaolukorra seaduse § 38 lõike 3 punktis 4 sätestatud elutähtsa

teenuse osutaja teavitamise kohustus täidetuks.

- juhul, kui tegemist ei ole tõsise IKT intsidendiga DORA tähenduses, kohaldub teavitamisele

hädaolukorra seadus ning elustähtsa teenuse osutaja teavitab otse Eesti Panka.

CER direktiivi põhjenduspunkt 21 selgitab, et kuna finantssektori ettevõtjate toimepidevus on

põhjalikult hõlmatud DORA regulatsiooniga, ei tuleks selliste ettevõtjate suhtes kohaldada

CER direktiivi artiklit 11 ning III, IV ja VI peatükki, et vältida dubleerimist ja ebavajalikku

halduskoormust (vt ka artiklit 8). Seega, kuna CER direktiivi III peatüki artikkel 15 reguleerib

intsidentidest teavitamist, tuleks IKT teavitamisele kohaldada CER direktiiv asemel DORA

määrust.

Kuna DORA määruse artikli 19 lõike 6 punkt e kohaselt saab riik määrata, et lisaks punktides

a–d nimetatud asutustele edastatakse tõsiste intsidentide teavitus ja raportid ka muudele

liikmesriigi õiguse kohastele avaliku sektori asutustele, nähaksegi käesoleva lõikega 3 ette, et

FI edastab viivitamata Eesti Pangale need teavitused ja raportid, mis ta on saanud elutähtsa

teenuse osutajalt.

Lõige 4. Kuigi FI teeb koostööd ESA-de ja Euroopa Keskpangaga ning seda reguleerivad nii

FIS kui ka asjakohased EL õigusaktid, on lõikes 6 täpsustatud, et koostöö hõlmab muu hulgas

DORA määruse artiklite 48 ja 49 lõigetes 2 sätestatud koostööd ja teabevahetust. Artikli 48

lõike 2 kohaselt vahetavad pädevad asutused ja juhtiv järelevaatamisasutus (kelleks on üks

ESA-dest, sõltuvalt, kes on kriitilise tähtsusega kolmandast isikust IKT teenuseosutaja) aegsasti

vastastikku kogu asjakohast teavet kriitilise tähtsusega kolmandast isikust IKT teenuseosutajate

kohta, mida neil on vaja DORA määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks, eelkõige seoses

juhtiva järelevaatamisasutuse järelevaatamise ülesannete raames kindlaks tehtud riskide,

lähenemisviiside ja võetud meetmetega.

Artikli 49 lõike 2 kohaselt teevad pädevad asutused, ESA-d ja Euroopa Keskpank omavahel

tihedat koostööd ja vahetavad teavet, et täita oma DORA määruse artiklite 47–54 kohaseid

ülesandeid. Nad kooskõlastavad tihedalt oma järelevalvetegevust, et teha kindlaks rikkumised

ja võtta parandusmeetmeid, töötada välja ja edendada parimaid tavasid, hõlbustada koostööd,

edendada tõlgendamise ühtsust ning anda lahkhelide korral jurisdiktsiooniüleseid hinnanguid.

FIS § 54 lõike 4 täiendamine uue punktiga 12. Paragrahv 54 reguleerib kontrollimisandmete

salastatust. Lõikes 4 on loetelu asutustest, kellele konfidentsiaalse teabe ja finantsjärelevalve

tulemusi kajastavate dokumentide avaldamine on lubatud. Lõiget täiendatakse uue punktiga,

24

mille kohaselt on konfidentsiaalse teabe ja finantsjärelevalve tulemusi kajastavate dokumentide

avaldamine lubatud RIA-le ulatuses, mis on vajalik tõhusaks koostööks kahe asutuse vahel.

Siinjuures on oluline välja tuua, et ka DORA määruse 55 kohaselt kehtib DORA määruse alusel

saadud, vahetatud või edastatud konfidentsiaalse teabe suhtes ametisalauduse hoidmise

kohustus, sealhulgas teabevahetust DORA määruse pädevate asutuste (FI) ja NIS2 direktiivi

kohaselt määratud või asutatud pädevate asutuste (RIA) vahel, ei avaldata ühelegi teisele isikule

ega asutusele, välja arvatud juhul, kui see on ette nähtud liidu või liikmesriigi õigusega.

FIS § 544 uue lõikega 4 võetakse riigisisesesse õigusesse üle DORA määruse artikkel 56. Kuigi

DORA määrus on otsekohalduv, on selle artiklis 53 sätestatud, et liikmesriigid teavitavad

komisjoni, ESMA-t, EBA-t ja EIOPA-t oma õigus- ja haldusnormidest, millega võetakse üle

peatükk 7 ehk ka viidatud peatükk tuleb riigisisesesse õigusesse üle võtta.

3.2. Eelnõu § 2. Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmine

Digitaalne tegevuskerksus on oluline, et säilitada finantsasutuse kriitilised funktsioonid ja

põhiäriliinid kriisilahenduse korral ning seeläbi vältida häireid reaalmajanduses ja

finantssüsteemis. Direktiivi 2014/59/EL muutmise eesmärgiks on tagada, et tegevuserksusega

seotud teavet võetakse kriisilahenduse kavandamisel ning kriisilahenduskõlblikkuse

hindamisel arvesse.

DORA määruses sätestatud mõiste „kriitilise tähtsusega või oluline funktsioon“ hõlmab

direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 35 sätestatud kriitiliste funktsioonide määratlust.

Seega on viidatud direktiivi kohaselt kriitiliseks funktsiooniks peetavad funktsioonid hõlmatud

kriitilise tähtsusega funktsioonide määratusega DORA määruse tähenduses. FELS-is on

kriitiline funktsioon defineeritud § 5 lõikes 2.

Kuna FELS § 2 lõike 3 kohaselt käsitatakse krediidiasutusena ka investeerimisühingut ja tema

suhtes kohaldatakse kõike krediidiasutuse suhtes sätestatut, siis ka allolevaid selgitusi tuleks

lugeda nii, et kõik, mis on öeldud krediidiasutuse kohta, käib ka investeerimisühingu kohta.

Samuti on oluline juhtida tähelepanu asjaolule, et FI on FELS-i mõttes kriisilahendusasutus.

Kui FI-l, kui järelevalveasutusel, on krediidiasutuse või investeerimisühingu kohta mingi teave

tegelikult olemas, siis muudatuste kohaselt võib osutuda vajalikuks teavitada FI-d, kui

kriisilahendusasutust, samuti teatud asjaoludest. FIS § 4 lõike 4 kohaselt tagab FI vajalikus

ulatuses finantsjärelevalve ja kriisilahendusülesannete funktsiooni omavahelise sõltumatuse.

FELS § 2 lõike 2 muutmine (ei ole seotud DORA ülevõtmisega, seaduses parandatakse EL

määruse nimetus õigeks). Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) 2019/2033, 27.

november 2019, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid

ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja

(EL) nr 806/2014, muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013

pealkirja, mistõttu viiakse FELS-is olev viide määrusele kooskõlla selle õige nimetusega.

FELS § 11 lõike 1 punkti 16 muutmine. Muudetav paragrahv reguleerib, mida peab

krediidiasutuse finantsseisundi taastamise kava sisaldama. Muudatusega täpsustatakse

sõnastust, et kava peab sisaldama muu hulgas korda ja meetmeid, tagamaks võrgu- ja

infosüsteemide pidev toimimine. Võrgu- ja infosüsteeme tuleks hallata vastavalt DORA

määruses sätestatule.

Võrgu- ja infosüsteemid on defineeritud DORA määruse artikli 3 punktis 2 („võrgu- ja

infosüsteem“ – direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 6 punktis 1 määratletud võrgu- ja infosüsteem).

Viide on NIS2 direktiivi definitsioonile, mis omakorda määratleb, et võrgu- ja infosüsteem on

25

(a) direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 2 punktis 1 määratletud elektroonilise side võrk39; (b) seade

või omavahel ühendatud või seotud seadmete rühm, millest vähemalt ühes toimub mõne

programmi kohaselt digiandmete automaatne töötlemine, või (c) digiandmed, mida

salvestatakse, töödeldakse, saadakse päringutega või edastatakse punktidega a ja b hõlmatud

komponente kasutades nende töö, kasutamise, kaitsmise või hooldamise jaoks.

FELS § 28 lõike 5 täiendamine uute punktidega 141 ja 142. Lõige 5 kohustab krediidiasutust

või temaga ühte konsolideerimisgruppi kuuluvat isikut abistama FI-d (nõudmisel) ja esitama

talle teavet, mis on kriisilahenduskava koostamiseks ja rakendamiseks vajalik. Samas lõikes on

loetelu teabest, mida FI võib nõuda. Muudatusettepanekuga täiendatakse loetelu ning FI

nõudmisel tuleb esitada andmed ka kriitilise tähtsusega kolmandast isikust info- ja

tehnoloogiateenuse osutajate kohta ning digitaalse tegevuskerksuse testi tulemused.

Kriitilise tähtsusega kolmandast isikust IKT teenuseosutaja on defineeritud DORA määruse

artikli 3 punktis 23. Tegemis on IKT teenuseosutajaga, kes määratakse kriitilise tähtsusega

kolmandast isikust IKT teenuseosutajaks vastavalt DORA määruse artiklile 31 (nt suured

pilveteenuseosutajad jne).

FELS § 29 lõike 1 punktide 5 ja 8 muutmine. Paragrahv 29 reguleerib, mida peab

kriisilahenduskava sisaldama.

Punkti 5 kohaselt peab kava sisaldama informatsiooni selle kohta, millised on võimalused

kriitiliste funktsioonide ja põhiäriliinid õiguslikult ja majanduslikult teistest funktsioonidest

eraldamiseks, et tagada krediidiasutuse maksejõuetuse korral tema tegevuse jätkumine.

Muudatusega lisatakse, et kirjeldatut ei tuleks teha mitte ainult tegevuse jätkumise tagamiseks,

vaid ka digitaalse tegevuskerksuse tagamiseks.

Punkti 8 kohaselt peab kava sisaldama informatsiooni süsteemide kirjelduse kohta.

Muudatusega täpsustatakse, et sealhulgas KüTS § 2 punktis 1 sätestatud võrgu- ja

infosüsteemide kirjelduse kohta (direktiivis on viide DORA määruses osutatud võrgu- ja

infosüsteemidele, mis omakorda on defineeritud viitega NIS2 direktiivi määratlusele).

FELS § 33 lõike 4 punkti 4 muutmine ja täiendamine uue punktiga 41. Paragrahv 33

reguleerib, mida võetakse arvesse krediidiasutuse ja konsolideerimisgrupi

kriisilahenduskõlblikkuse hinnangu koostamisel.

Punktis 4 täpsustatakse, et kui hinnatakse krediidiasutuse teenuslepingute täielikult täitmisele

pööratavust krediidiasutuse kriisilahendusmenetluse korral, siis on teenuslepingu all mõeldud

ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuse osutamisega seotud lepingut. Samuti on

täpsustatud, et see leping peaks olema püsiv (ingl k robust).

Uue punkti 41 kohaselt tuleb kriisilahenduskõlblikkuse hinnangu koostamisel võtta arvesse

kriitilisi funktsioone ja põhiäriliine toetavate võrgu- ja infosüsteemide digitaalsest

tegevuskerksust. Selleks on abiks info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidentide

39 „elektroonilise side võrk“ – ülekandesüsteemid, mis võivad, aga ei pruugi põhineda püsitaristul või kesksel juhtimisel, ja

vajaduse korral lülitus- ja marsruutimisseadmed ning muud vahendid, sealhulgas võrguelemendid, mis ei ole aktiivsed, mis

võimaldavad edastada signaale kaabli kaudu, raadio teel, optiliselt või muude elektromagnetiliste vahendite abil, kasutades

sealhulgas satelliitvõrke, püsivõrke (ahel- ja pakettkommuteeritud võrgud, k.a internet) ja mobiilsidevõrke,

elektrikaabelsüsteeme, kui neid kasutatakse signaalide edastamiseks, raadio- ja teleringhäälinguvõrke ja

kaabeltelevisioonivõrke, olenemata sellest, millist teavet nende kaudu edastatakse;

26

aruanded ja digitaalse tegevuskerksuse testimise tulemused. Sõnastuses on kasutatud „kui see

on asjakohane“ – kui pole tõsiseid intsidente, pole ka teavitusi, mida arvesse võtta.

Seaduse normitehniline märkus. Muudetakse seaduse normitehnilist märkust, lisades sinna

viite DORA direktiivile.

3.3. Eelnõu § 3. Hoiu-laenuühistute seaduse muutmine

Hoiu-laenuühistud kuuluvad vaikimisi DORA määruse kohaldamisalasse. Samas lubab DORA

määruse artikli 2 lõige 4 riigisiseselt otsustada, et hoiu-laenuühistud ei kuulu DORA määruse

kohaldamisalasse: „Liikmesriigid võivad käesoleva määruse kohaldamisalast välja arvata

direktiivi 2013/36/EL artikli 2 lõike 5 punktides 4–23 osutatud üksused, mis asuvad nende

vastaval territooriumil. Kui liikmesriik otsustab vastavale asutusele DORA määrust kohaldada,

siis kohaldub neile IKT-riskide juhtimisraamistiku lihtsustatud režiim.“. Direktiivi 2013/36/EL

artikli 2 lõike 5 punktis 6 on viidatud Eesti puhul hoiu-laenuühistutele, mis on hoiu-laenuühistu

seaduse kohaselt tunnustatavad ühistud. DORA määruse artikli 46 punkti a kohaselt oleks

sellisel juhul pädevaks asutuseks sama asutus, kes on krediidiasutuste pädev asutus ehk Eesti

puhul oleks selleks FI.

Kuna õiguslikult ei ole hoiu-laenuühistud hetkel FI finantsjärelevalve subjektid, on keeruline

nende suhtes DORA määruse nõudeid kohaldada. Käesoleva eelnõuga samaaegselt on

menetluses hoiu-laenuühistute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu. Kui hoiu-laenuühistust saab ühistupank, siis viidatud eelnõu kohaselt kohalduksid neile

KAS-is sätestatud nõuded, sh on nad kohustatud rakendama DORA määrust.

Muudatusettepaneku kohaselt ei ole hoiu-laenuühistu kohustatud järgima DORA määruses

sätestatud nõudeid.

3.4. Eelnõu § 4. Investeerimisfondide seaduse muutmine

IFS § 12 lõike 1 punkti 1 muutmine (ei ole seotud DORA ülevõtmisega, seaduses

parandatakse EL määruse nimetus õigeks). Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL)

2019/2033, 27. november 2019, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid

usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013,

(EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014, muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 575/2013 pealkirja, mistõttu viiakse IFS-is viide määrusele kooskõlla selle õige nimetusega.

IFS § 223 lõike 2 muutmine. DORA määruse kohaldamisse kuuluvad mh määratud

väljamaksetega tööandja pensionifondid (IORP-id). Paragrahvis 223 on viited IFS

paragrahvidele, milledes sätestatut peab ka IORP oma tegevuses arvestama. Muudatusega

lisatakse §-i 223 viide IFS §-le 345, mille uus lõige 11 kohustab fondivalitsejaid järgima DORA

määruses sätestatut. Lisaks on viide IFS uuele §-le 3451 ehk ka IORP-ide puhul on kohustus

teavitada nii FI-d kui ka RIA-t tõsistest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud

intsidentidest ning soovi korral olulistest küberohtudest.

IFS § 223 uus lõige 5. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei kohaldata DORA määrust

IORP-ide suhtes, milles on vähem kui 15 pensioniskeemiga hõlmatud isikut.

IFS § 344 lõike 3 punkti 3 muutmine. Fondivalitseja sise-eeskirjade puhul täpsustatakse, et

nõuded info- ja kommunikatsioonitehnoloogilise korralduse, infoturbe tagamise ja

talitluspidevuse kohta tuleb asjakohasel juhul koostada kooskõlas DORA määruses sätestatud

info- ja kommunikatsiooniriskide juhtimise nõuetega. Kuna DORA määrus ei kohaldu IORP-

27

ide suhtes, millesse kuulub vähem kui 15 pensioniskeemiga hõlmatud isikut, on õigusselguse

huvides sõnastuses täpsustatud „asjakohasel juhul“, ehk jättes DORA-le viite kohustusest välja

kõnealused IORP-id. Samas pensionifondi valitsejate puhul peavad sise-eeskirjad info- ja

kommunikatsioonitehnoloogilise korralduse, infoturbe tagamise ja talitluspidevuse kohta

olema koostatud kooskõlas DORA määrusega (vt selgitust ka IFS § 345 lõike 11 juures).

IFS § 345 pealkirja muutmine. Kuna paragrahvi sisu täiendatakse viitega DORA määrusele,

siis viiakse ka pealkiri kooskõlla selle sisuga.

IFS § 345 uus lõige 11. Kuna fondivalitsejad kuuluvad samuti DORA kohaldamisalasse, on §-

i 345 lisatud kohustus järgida DORA määruses sätestatud nõudeid, sealjuures peavad loodavad

ja hallatavad võrgu- ja infosüsteemid vastama DORA määruses sätestatule.

Pensionifondide puhul ei ole tegemist eurofondi valitsejaga direktiivi 2009/65/EÜ artikli 2

lõike 1 punkti b tähenduses, mistõttu ei kuulu nad vaikimisi ka DORA määruse

kohaldamisalasse. Eelnõu koostamisel on võetud lähenemine, et ka pensionifondid lähtuvad

oma tegevuses DORA määruses sätestatud nõuetest, mistõttu on õigusselguse huvides

sõnastuses ka nendele eraldi viidatud. Samas on täpsustatud, et mitte kõikide DORA määruse

sätete puhul ei ole kohane määrust pensionifondi valitseja suhtes kohaldada. Nimelt ei saa

nende suhtes kohaldada neid sätteid, mis on seotud teiste Euroopa institutsioonide tegevusega.

Näiteks ei saa kohustada FI-d saatma pensionifondi valitseja edastatud teated intsidentide kohta

edasi ESA-dele, kuna nendega seotud järelevalve ei kuulu Euroopa finantsjärelevalve süsteemi.

Samuti ei saa kriitiliste IKT teenuseosutajate järelevaatamise puhul arvesse võtta olukordi, kus

nad osutavad teenust pensionifondi valitsejatele.

Järgnevalt on esitatud ülevaade pensionifondi valitsejale kohalduvatest kehtivatest IKT ja

küberturvalisuse nõuetest/suunistest ning DORA kohaldumisel kohalduvatest nõuetest. Oluline

on siinjuures märkida, et DORA määruse muutmisel tuleb kohaldatavad sätted pensionifondi

valitsejate vaates uuesti riigisiseselt läbi analüüsida, et tagada, et ka muudatuste korral on neid

asjakohane kohaldada pensionifondi valitsejatele.

Kehtiv Uus

IKT riskijuhtimisraamistik (II peatükk)

§ IFS 344 lg 3 p 3: Sise-eeskirjadega

määratakse:

- nõuded infotehnoloogilise korralduse,

infoturbe tagamise ja talitluspidevuse

kohta.

Finantsinspektsiooni soovituslikud juhendid:

- Nõuded finantsjärelevalve subjekti

infotehnoloogia ja infoturbe

korraldusele;

- Nõuded finantsjärelevalve subjekti

talitluspidevuse protsessi

korraldamiseks.

- nõuded info- ja

kommunikatsioonitehnoloogilise

korralduse, infoturbe tagamise ja

talitluspidevuse kohta, mis peavad

asjakohasel juhul olema kooskõlas

Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruses (EL) 2022/2554, mis käsitleb

finantssektori digitaalset tegevuskerksust

ning millega muudetakse määrusi (EÜ)

nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL)

nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL)

2016/1011 (ELT L 333, 27.12.2022, lk 1–

79), sätestatud info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia riskide

juhtimise raamistikuga.

- IFS § 345 (11). Pensionifondi valitseja

suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554

artiklites 3–18, artikli 19 lõigetes 1–5,

28

artikli 22 lõikes 1, artiklites 24–30 ning

artiklis 45 sätestatut.“;

IKT intsidentide haldamine ja liigitamine ning nendest teavitamine (III peatükk)

Finantsinspektsiooni soovituslik juhend:

- Nõuded finantsjärelevalve subjekti

infotehnoloogia ja infoturbe korraldusele.

IFS § 345 (11). DORA määruse artiklid 17 ja

18, artikli 19 lõiked 1–5 ning artikli 21 lõige

1.

Digitaalse tegevuskerksuse testimine (IV peatükk)

Finantsinspektsiooni soovituslik juhend:

- Nõuded finantsjärelevalve subjekti

infotehnoloogia ja infoturbe

korraldusele;

- Nõuded finantsjärelevalve subjekti

talitluspidevuse protsessi

korraldamiseks.

IFS § 345 (11), artiklid 24–27.

Kolmandast isikust tuleneva IKT-riski juhtimine (V peatüki I jagu)

Finantsinspektsiooni soovituslikud juhendid:

- Nõuded finantsjärelevalve subjekti

infotehnoloogia ja infoturbe korraldusele.

- Nõuded finantsjärelevalve subjekti poolt

tegevuse edasiandmisele (Outsourcing).

IFS § 345 (11), DORA määruse artiklid 28–

30.

Teabe jagamise kokkulepped (VI peatükk)

- IFS § 345 (11), DORA määruse artikkel 45.

Selguse huvides tasub ka välja tuua, et uued digitaalse tegevuskerksuse nõuded ei kohaldu IFS

§ 3 lõikes 6 määratletud väikefondi valitsejatele.

IFS uus § 3451. DORA määruse artikli 19 lõike 1 kohaselt peab finantsasutus teavitama pädevat

asutust tõsistest IKT-ga seotud intsidentidest. Lisaks annab määrus liikmesriigile võimaluse

ette näha, et mõned või kõik finantssektori ettevõtjad esitavad pädevale asutusele või

küberturbe intsidentide lahendamise üksustele, mis on määratud või loodud direktiivi (EL)

2022/2555 kohaselt, samuti esialgse teate ja kõik raportid, kasutades DORA määruse artiklis 20

osutatud teavitusvorme (lõiked 1 ja 2). Lõikega 1 nähakse ette, et fondivalitseja teavitab lisaks

FI-le ka RIA-t.

Teavitused ja raportid intsidentide kohta tuleb esitada DORA määruse alamaktides kehtestatud

vorme kasutades, lähtudes Finantsinspektsiooni kehtestatud andmevahetusvormingust ja teabe

edastusviisist (vt tehniliste standardite eelnõu konsultatsioonidokumenti intsidentidest

teavitamise kohta).40 Nagu käesoleva seletuskirja punkti 2.3.2 alampunktis A kirjeldatud,

kasutab finantsasutus nii FI kui ka RIA teavitamisel ühekordset teabeedastamise viisi ehk selle

kehtestamisel tuleks Finantsinspektsioonil ka selle asjaoluga arvestada.

Intsidentide liigitamise kriteeriumid on ette nähtud DORA määruse artikli 18 lõikes 1, kuid

täpsemad kriteeriumid tõsiste intsidentide määratlemiseks töötavad välja ESA-d koostöös EKP

ja ENISA-ga.

Lisaks sätestab DORA määruse artikli 19 lõige 2, et finantsasutused võivad vabatahtlikult

teatada asjaomasele pädevale asutusele olulistest küberohtudest, kui nad peavad ohtu

finantssüsteemi, teenusekasutajate või klientide jaoks oluliseks, sealjuures võivad liikmesriigid

otsustada, et need finantsasutused, kes teatavad vabatahtlikult esimese lõigu kohaselt, võivad

40https://www.eiopa.europa.eu/system/files/2023-12/JC%202023%2070%20-

%20%20CP%20on%20draft%20RTS%20and%20ITS%20on%20major%20incident%20reporting%20under%20DORA.pdf

29

kõnealuse teate edastada ka direktiivi (EL) 2022/2555 kohaselt määratud või loodud küberturbe

intsidentide lahendamise üksustele.

IFS § 3631 uus lõige 3. Selguse huvides on ka tööandja pensionifondide puhul välja toodud, et

DORA määrust ei kohaldata sellise fondivalitseja suhtes, kes valitseb fondi, milles on vähem

kui 15 (sh) osakuomanikku.

IFS § 455 uus lõige 32. Paragrahv reguleerib järelevalve aluseid ja kohaldamist. Eelnõuga

lisatakse paragrahvi uus lõige, milles sätestatakse, et FI-l on DORA määruse kohase täitmise

üle järelevalve teostamisel kõik nimetatud määruses, IFS-is ja Finantsinspektsiooni seaduses

sätestatud õigused.

Nimelt on DORA määruse artikli 50 lõike 1 kohaselt pädevatel asutustel kõik DORA määruse

kohaste ülesannete täitmiseks vajalikud järelevalve-, uurimis- ja karistuste määramise volitused

ning lõikes 2 on miinimumnimekiri vastavatest volitustest. Näiteks on FI-l õigus tutvuda kõigi

dokumentidega või mis tahes vormis muude andmetega, mis võiksid olla FI ülesannete

täitmiseks olulised, ja saada või teha nende dokumentide koopiaid, teha kohapealseid kontrolle

või uurimisi ning nõuda määruse nõuete rikkumise korral parandus- ja ennetusmeetmete

võtmist. Kuna tegemist on miinimumnimekirjaga, siis on Finantsinspektsioonil õigus

rakendada ka muid IFS-is ja FISis sätestatud õigusi.

Finantsinspektsioonile antakse mh õigus rakendada DORA määruse artikli 50 lõikes 4

sätestatud halduskaristusi ja parandusmeetmeid. Sellisteks meetmeteks on:

- ettekirjutuse tegemine, et füüsiline või juriidiline isik lõpetaks rikkuva tegevuse ja hoiduks

selle tegevuse kordamisest;

- sellise tegevuse või tava peatamise nõudmine, mis on vastuolus määruse sätetega;

- mis tahes liiki meetmete võtmine, sealhulgas rahaliste meetmete, tagamaks, et

finantsasutused jätkavad õigusnormide järgimist;

- liikmesriigi õigusega lubatud ulatuses sideoperaatorite valduses olete andmeliiklusandmete

nõudmine, kui on piisav alus kahtlustada määruse nõuete rikkumist ja kui sellised andmed

võivad olla olulised määruse rikkumiste uurimisel (kuna liikmesriigi õigusega pole vastavat

õigust ette nähtud, siis käesolevat meedet ei saa rakendada), ning

- avalike teadaannete väljastamine, mis sisaldavad füüsilise või juriidilise isiku identiteeti ja

rikkumise laadi.

Kuna tegemist on jällegi miinimumnimekirjaga, on Finantsinspektsioonil õigus rakendada ka

muid IFS-ist ja FIS-ist tulenevaid meetmeid.

Et võetud meetmetel oleks hoiatav mõju laiemale avalikkusele, näeb määrus ette rikkumist

puudutavate otsuste avalikustamise. DORA määruse artikli 54 lõike 1 kohaselt avaldavad

pädevad asutused oma ametlikel veebisaitidel põhjendamatu viivituseta kõik halduskaristuse

määramise otsused, mida ei ole edasi kaevatud pärast seda, kui karistuse saanud isikut on

otsusest teavitatud. Lõige 5 näeb samas ette, et kui pädev asutus avaldab halduskaristuse

määramise otsuse, mis on asjaomastele kohtuasutustele edasi kaevatud, lisavad pädevad

asutused ühtlasi viivitamata oma ametlikule veebisaidile selle teabe ja hiljem kogu täiendava

teabe sellise edasikaebamise tulemuste kohta. Samuti avaldatakse kohtuotsus, millega

tühistatakse halduskaristuse määramise otsus.

Avaldada tuleb teave rikkumise liigi ja laadi kohta, vastutavad isikud ning määratud karistused.

Erandiks on olukorrad, kus juriidilise isiku nime või füüsilise isiku nime ja isikuandmete

avaldamine oleksid ebaproportsionaalsed või nende andmete avaldamine ohustaks

finantsturgude stabiilsust või pooleli olevat uurimist (eelkõige mõeldud järelevalve- ja

30

väärteomenetlust, kuid võib hõlmata ka kriminaalmenetlust tegevusloata tegutsemise puhul)

või põhjustaks asjaomasele isikule ebaproportsionaalselt suurt kahju. Sellisel puhul võib

avaldamise edasi lükata, jätta isikuid puudutav teave avaldamata või loobuda sellise kaasuse

kohta teabe avaldamisest üldse.

Kuigi DORA määruse artikkel 54 viitab vaid halduskaristuste avalikustamisele, on eurofondi

direktiivi 2009/65/EÜ artikli 99 lõikes 3 sätestatud, et liikmesriigid näevad ette, et pädevad

asutused võivad avalikustada meetmed ja karistused, mis määratakse käesoleva direktiivi

rakendamisel vastuvõetud sätete rikkumise korral, välja arvatud juhul, kui selline

avalikustamine ohustaks tõsiselt finantsturge, kahjustaks investorite huve või tekitaks

asjaomastele osalistele ebaproportsionaalset kahju. Kuna DORA nõuded integreeritakse

viidatud direktiivi, on pädeval asutusel alus avalikustada lisaks halduskaristustele ka muud

meetmed (nt ettekirjutus), kui rikutakse DORA nõudeid. Vastav õigus on FIS § 54 lõikes 5,

mille kohaselt on Inspektsioonil õigus täielikult või osaliselt avalikustada väärteoasjas tehtud

lahend või haldusakt või -leping, kui see on ette nähtud käesoleva seaduse § 2 lõikes 1

nimetatud seaduses või kui see on vajalik investorite, finantsjärelevalve subjektide klientide või

avalikkuse kaitseks või finantsturu õigus- või korrapärase toimimise tagamiseks.

IFS uus § 5034. Seadust täiendatakse uue karistusnormiga, mida FI saab rakendada DORA

määruses sätestatud nõuete rikkumise korral. Nimelt on DORA määruse artikli 50 lõikes 3

sätestatud, et liikmesriigid kehtestavad õigusnormid, milles sätestatakse asjakohased karistused

ja parandusmeetmed määruse rikkumise puhuks, ning tagavad nende tulemusliku rakendamise.

Sama artikli lõike 4 punktis c on sätestatud, et liikmesriigid annavad pädevatele asutustele

õiguse võtta mis tahes liiki meetmeid, sealhulgas rahalisi meetmeid, tagamaks, et finantssektori

ettevõtjad jätkavad õigusnormide järgimist. Eelnõuga nähakse ette, et füüsilise isiku korral on

võimalik karistada rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordse väärteo tulemusel

teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas ning juriidilise isiku korral karistatakse

rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordse väärteo tulemusel teenitud kasule või

ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema

konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

Uue paragrahvi sätestamisel on lähtutud IFS-is sätestatud kehtivatest rahatrahvimääradest ja

karistuste määramise alustest. Finantssektori karistusnormid on suures osas reguleeritud liidu

õiguses, kus reeglina on ette nähtud analoogsed meetmed karistuste rakendamiseks (sh

fikseeritud rahatrahvi piirmäärad). Kuna DORA määruse nõuded integreeritakse DORA

direktiiviga vastavatesse finantssektori õigusaktidesse (eurofondi puhul direktiivi 2009/65/EÜ),

on ka eelnõu puhul võetud lähenemine, et DORA nõuete rikkumise eest ette nähtud karistused

oleksid kooskõlas vastavates liidu õigusaktides ette nähtud karistussätetega. IFS uue paragrahvi

puhul on võetud aluseks direktiivi 2009/65/EÜ artikli 99 lõike 6 punktid e–g ja artikli 99a punkt

j. DORA direktiiviga muudetakse 2009/65/EÜ direktiivi artiklit 12 nii, et sinna lisatakse viide

DORA nõuete rakendamisele. Kuna 2009/65/EÜ direktiivi artikli 99a punkt j viitab artikli 12

rikkumisele, hõlmab see ühtlasi DORA nõuete rikkumist.

Uue paragrahvi lõike 1 sõnastuses on viidatud järgmistele DORA määruse nõuete rikkumistele:

- art 5–14: IKT- riski juhtimine;

- art 16–18, art 19 lõiked 1, 3–5: IKT intsidentide haldamine ja liigitamine ning nendest

teavitamine;

- art 24, 25, art 27 lõiked 1–8: digitaalse tegevuskerksuse testimine;

- art 28 lõiked 1–8, art 29, art 30 lõiked 1–4: kolmandast isikust tuleneva IKT-riski juhtimine;

- art 42 lg 3: kolmanda isikuga seotud riskide arvesse võtmine.

Seaduse normitehniline märkus. Muudatusega lisatakse viide DORA direktiivile.

31

3.5. Eelnõu § 5. Kindlustustegevuse seaduse muutmine

Direktiiv 2009/138/EÜ käsitleb IKT-riski teataval määral üldjuhtimise ja riskijuhtimise

üldsätetes, jättes teatavate nõuete täpsustamise delegeeritud õigusaktide ülesandeks, mitte alati

viidates selleks konkreetselt IKT-riskile. Kuna viidatud direktiiv viiakse kooskõlla DORA

määrusega, peegelduvad vastavad muudatused ka KindlTS-is.

KindlTS § 38 lõike 2 punkt 5 ja uus punkt 51 (ei ole seotud DORA direktiiviga, kuid on

tehniline muudatus, et vältida seaduses olevat tühja viidet). Kuna ÄS § 386 lõike 2 punkt 4 on

tunnistatud kehtetuks, korrigeeritakse KindlTS sõnastust ja kustutatakse viide kehtetule ÄS

punktile 4. ÄS-ist välja jäetud punkt sõnastatakse KindlTS-is. Seega peab kolmanda riigi

kindlustusandja Eestis filiaali asutamise loa taotlemisel esitama FI-le äriühingu põhikirja või

ühingulepingu asukohamaa seaduste kohaselt tõestatud ärakirja, kui põhikirja või

ühingulepingu registrile esitamine on nõutav ka ühingu asukohamaal.

KindlTS § 87 lõike 9 muutmine (ei ole seotud DORA direktiiviga, kuid seaduses parandatakse

EL määruse nimetus õigeks). Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) 2019/2033, 27.

november 2019, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid

ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja

(EL) nr 806/2014, muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013

pealkirja, mistõttu viiakse KindlTS-is viide määrusele kooskõlla selle õige nimega.

KindlTS § 96 täiendamine uue lõikega 71. Kindlustusandja juhtimissüsteemi nõuete hulka

kuulub ka DORA määruse rakendamine. Sealhulgas peab kindlustusandja kasutama ja haldama

info- ja võrgusüsteeme vastavalt DORA määruses sätestatule.

KindlTS § 105 muutmine. Kindlustusandja sise-eeskirjade puhul täpsustatakse, et nõuded

info- ja kommunikatsioonitehnoloogilise korralduse, infoturbe tagamise ja talitluspidevuse

kohta tuleb koostada kooskõlas DORA määruses sätestatud info- ja kommunikatsiooniriskide

juhtimise raamistikuga.

KindlTS uus § 1051. DORA määruse artikli 19 lõike 1 kohaselt peab finantsasutus teavitama

pädevat asutust tõsistest IKT-ga seotud intsidentidest. Lisaks annab määrus liikmesriigile

võimaluse ette näha, et mõned või kõik finantssektori ettevõtjad esitavad pädevale asutusele

või küberturbe intsidentide lahendamise üksustele, mis on määratud või loodud direktiivi (EL)

2022/2555 kohaselt, ka esialgse teate ja kõik raportid, kasutades DORA määruse artiklis 20

osutatud vorme (lõiked 1 ja 2). Lõikega 1 nähakse ette, et kindlustusandja teavitab lisaks FI-le

ka RIA-t.

Teavitused ja raportid intsidentide kohta tuleb esitada DORA määruse alamaktides kehtestatud

vorme kasutades, lähtudes Finantsinspektsiooni kehtestatud andmevahetusvormingust ja teabe

edastusviisist (vt tehniliste standardite eelnõu konsultatsioonidokumenti intsidentidest

teavitamise kohta).41 Nagu käesoleva seletuskirja punkti 2.3.2 alampunktis A kirjeldatud,

kasutab finantsasutus nii FI kui ka RIA teavitamisel ühekordset teabeedastamise viisi ehk selle

kehtestamisel tuleks Finantsinspektsioonil ka selle asjaoluga arvestada.

41https://www.eiopa.europa.eu/system/files/2023-12/JC%202023%2070%20-

%20%20CP%20on%20draft%20RTS%20and%20ITS%20on%20major%20incident%20reporting%20under%20DORA.pdf

32

Intsidentide liigitamise kriteeriumid on ette nähtud DORA määruse artikli 18 lõikes 1, kuid

täpsemad kriteeriumid tõsiste intsidentide määratlemiseks töötavad välja ESA-d koostöös EKP

ja ENISA-ga.

Lisaks sätestab DORA määruse artikli 19 lõige 2, et finantsasutused võivad vabatahtlikult

teatada asjaomasele pädevale asutusele olulistest küberohtudest, kui nad peavad ohtu

finantssüsteemi, teenusekasutajate või klientide jaoks oluliseks, sealjuures võivad liikmesriigid

otsustada, et need finantsasutused, kes teatavad vabatahtlikult esimese lõigu kohaselt, võivad

kõnealuse teate edastada ka direktiivi (EL) 2022/2555 kohaselt määratud või loodud küberturbe

intsidentide lahendamise üksustele (lõige 3).

KindlTS § 138 muutmine (ei ole seotud DORA direktiiviga). Paragrahvi lisatakse uus lõige,

mille kohaselt ei ole kindlustusandjate (v.a Euroopa äriühingud) piiriülene ümberkujundamine

lubatud. Piiriülene ümberkujundamine tähendab, et Eesti äriühingu saab ümber kujundada

lepinguriigi äriühinguks.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/2121, millega muudetakse direktiivi (EL)

2017/1132 seoses äriühingute piiriülese ümberkujundamise, ühinemise ja jagunemisega

põhjenduspunkti 57 kohaselt ei tohiks viidatud direktiiv mõjutada liidu õiguse kohaldamist, mis

reguleerib krediidivahendusettevõtjaid ja teisi finantsettevõtjaid, ega vastavalt kõnealusele liidu

õigusele kehtestatud liikmesriigi õigusnormide kohaldamist. Kindlustustegevust reguleeriva

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ peaeesmärk on kindlustusvõtjate ja

soodustatud isikute asjakohane kaitse (põhjenduspunkt 14). Direktiivis ettenähtud

kindlustustegevuse loarežiimiga tagab, et kindlustusturul tegutsevad usaldusväärsed ja

jätkusuutlikud kindlustusandjad, kes on suutelised täitma kindlustuslepingutest tulenevaid

kohustusi. Luba annab kindlustusandjale õiguse tegutseda piiriüleselt Euroopa passi alusel.

Seega, arvestades, et finantssektoris teenuse osutamiseks peab isikul olema tegevusluba, mille

ta saab asukohariigi finantsjärelevalve asutuselt, ei ole direktiiviga 2009/138/EÜ kooskõlas

olukord, kus kindlustusandja liigub oma tegevuse ja kindlustusportfelliga teise lepinguriiki, kus

tal puudub vastava lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse luba selles riigis kindlustusteenuse

osutamiseks. Samas ei ole tal võimalik tegevusluba taotleda, kui ta on samal ajal (veel) Eesti

registrisse kuuluv äriühing, kellel on Eestis kehtiv tegevusluba olemasoleva kindlustusportfelli

teenindamiseks. Kindlustusportfelli ei ole võimalik vahepealseks perioodiks, kui

kindlustusandja uues liikmesriigis tegevusluba taotleb, ootele panna, jättes samal ajal

teenindamata kõik kindlustusvõtjate, kindlustatute ja soodustatud isikute nõuded ja tegemata

väljamakseid kahjustatud isikutele (teatud juhtudel on ajakriitiline, et kindlustusandja reageerib

viivitamata kindlustusjuhtumisele, nt seoses tervisekindlustusega). Sealjuures on teise

liikmesriigi pädeval asutusel õigus tegevusloa andmisest ka keelduda.

Alternatiiv on asutada lepinguriigis uus äriühing, saada selle lepinguriigi järelevalveasutuselt

tegevusluba kindlustusteenuse osutamiseks, misjärel Eesti kindlustusandja saab selle ühinguga

ühineda või talle kindlustusportfelli üle anda. Sellisteks olukordadeks on KindlTS ette nähtud

ka vastav regulatsioon klientide kaitseks. Näiteks võib KindlTS § 161 lõike 1 kohaselt

kindlustusandja vabatahtlikult lõpetada üksnes tingimusel, et kindlustusportfell on kehtestatud

korras üle antud, kindlustuslepingud lõpetatud või kõik kindlustuslepingutest tulenevad

kohustused täidetud ning tema varad on piisavad kõigi võlausaldajate õigustatud nõuete

täielikuks rahuldamiseks. Kindlustusandja ühinemisel teise lepinguriigi kindlustusandjaga

tagatakse samuti kindlustusvõtjate, kindlustatute ja soodustatud isikute kaitse see läbi, et

ühinemiseks on vaja Finantsinspektsiooni luba. KindlTS § 144 lõike 2 punkti 5 kohaselt võib

Finantsinspektsioon keelduda ühinemisloa andmisest, kui ühinemine võib kahjustada

kindlustusvõtjate, kindlustatute või soodustatud isikute õigustatud huve.

33

Nagu eelpool osutatud, ei ole piiriülese ümberkujundamise puhul võimalik tagada, et

kindlustusandja liigub teise liikmesriiki ning tal on selles teises liikmesriigis juba olemas

tegevusluba, et koheselt jätkata klientide ees kohustuste täitmist. Selline liikumine ei ole

kooskõlas direktiivi 2009/138/EÜ tegevusloa režiimi ja peaeesmärgi ehk kindlustusvõtjate ja

soodustatud isikute asjakohase kaitsega.

Kuigi direktiiv (EL) 2019/2121 näeb ette meetmed võlausaldajate kaitseks, ei ole direktiiviga

tagatud piisav kliendikaitset juhuks, kui äriühing selles teises liikmesriigis tegevuse jätkamiseks

tegevusluba ei saa (teise riiki liikumine ei tähenda automaatselt liidu õigusest tuleneva

tegutsemisõiguse (tegevusloa) üleminekut). ÄS § 4918 reguleerib võlausaldajate kaitset, kuid

tagatise saamise õigus on vaid võlausaldajal, kelle nõuded on tekkinud enne piiriülese

ümberkujundamise projekti avalikustamist, ja nõuete osas, mis ei ole muutunud avalikustamise

kuupäevaks sissenõutavaks. Direktiivi ülevõtmise eelnõu seletuskirjas42 on selgitatud, et

liikmesriigil tuleb tagada selliste võlausaldajate kaitse, kelle nõuded tekkisid enne piiriülese

ümberkujundamise otsuse projekti avalikustamist ja need ei ole avalikustamise kuupäevaks

veel sissenõutavaks muutunud. Liikmesriigid peavad tagama, et võlausaldajad, kes ei ole rahul

tagatistega, mida pakutakse piiriülese ümberkujundamise otsuse projektis, võivad taotleda

asjakohaselt haldus- või kohtuorganilt piisavaid tagatisi kolme kuu jooksul alates piiriülese

ümberkujundamise otsuse projekti avalikustamisest, kui võlausaldajad suudavad

usaldusväärselt näidata, et nende nõuete rahuldamine on piiriülese ümberkujundamise tõttu

ohus ja nad ei ole saanud äriühingult piisavaid tagatisi. Tagatised peavad sealjuures olema

tingimuslikud, st sõltuma sellest, kas piiriülene ümberkujundamine ikkagi jõustub.

Siinjuures tasub meeles pidada, et käesoleval juhul on võlausaldajateks kindlustusvõtjad,

kindlustatud ja soodustatud isikud, kellele ei pruugi olla piisavalt teadlikust tagatist nõuda või

haldus- või kohtuorgani poole pöörduda. Seega kindlustusvõtjate ja kindlustatute kaitse

seisukohast ei ole võimalik tagada, et piiriülese ümberkujundamise korral oleks viidatud isikute

huvid piisavalt kaitstud.

KindlTS § 175 lõike 1 muutmine. Kuna DORA määrus kohaldub ka kindlustusvahendajatele,

sealhulgas §-s 175 defineeritud kõrvalvahendajatele, on § 175 lõikesse 1 lisatud viide uuele §-

le 1811, milles reguleeritakse, et kindlustusvahendajatele kohalduvad digitaalse

tegevuskerksuse nõudeid.

KindlTS § 179 lõike 1 punkti 2 muutmine (ei ole seotud DORA direktiiviga, kuid on seotud

EL õiguse rakendamisega). Paragrahv 179 lõikes 1 kohaselt peab vahendaja sõlmima

kindlustuse turustamisest tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise

tagamiseks kohustusliku vastutuskindlustuslepingu ning sama lõike punktides 1–5 on

sätestatud miinimumnõuded, mis tingimustele see leping peab vastama. Punkti 2 kohaselt peab

kindlustussumma olema vähemalt 1 300 380 eurot ühe kindlustusjuhtumi kohta ja 1 924 560

eurot aastas kõigi esitatud nõuete kohta. Viidatud piirmäärade aluseks on kindlustusturustuse

direktiivi43 artikli 10 lõige 4. Eelnõus esitatud muudatuse aluseks on sama artikli lõige 7, mille

kohaselt vaatab EIOPA vastutuskindlustuse summad korrapäraselt läbi, et võtta arvesse

muutusi Eurostati avaldatavas Euroopa tarbijahinnaindeksis ning esitab komisjonile

regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu uute piirmäärade kehtestamiseks. Lõike 7 kohaselt

vaadati esimest korda määrad üle 31. detsembriks 2017 ning edaspidi toimub see iga viie aasta

järel.

42 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/75cf6d3f-bcfe-436e-bd51-3a1333c185ad/ariseadustiku-muutmise-ja-

sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus-ariuhingute-piiriulene-liikumine 43 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/97, mis käsitleb kindlustustoodete turustamist.

34

30. juunil 2023 esitas EIOPA komisjonile regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, millega

kohandatakse baassummasid vastavalt direktiivi (EL) 2016/97 artikli 10 lõikele 7 (vaatlusalune

periood oli 1. jaanuarist 2018. a kuni 31. detsembrini 2022. a). Kuna viidatud perioodil muutus

indeks 20,32%, muudetakse vastutuskindlustuse summasid järgmiselt:

Kehtiv summa (EUR) Uus summa [muutus] (EUR)

Kindlustussumma ühe

juhtumi kohta

1 300 380 1 564 610 [+264 230]

Kindlustussumma aastas

kõigi esitatud nõuete kohta

1 924 560 2 315 610 [+391 050]

Seoses eeltooduga viiakse ka § 179 kindlustussummad vastavusse uute EL õigusest tulenevate

uute baassummadega.

KindlTS uus § 1811. DORA määrus kohaldub nii kindlustusmaakleritele kui ka

kindlustusagentidele (lõige 1), samas on siinjuures oluline asjaolu, et määrust ei pea rakendama

mikroettevõtjast ning väikese ja keskmise suurusega kindlustusvahendajad. Seega, kui

ettevõtjas töötab vähem kui 250 inimest ja selle ettevõtja aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot

ja/või aastabilanss ei ületa 43 miljonit eurot, siis määrus sellele vahendajale ei kohaldu (lõige

3).

Lõikes 2 sätestatakse, et tõsistest IKT intsidentidest ja küberohtudest teavitamisele

kohaldatakse §-s 1051 sätestatut, kindlustusvahendajad peavad teavitama nii FI-d kui ka RIA-t

tõsistest IKT-ga seotud intsidentidest.

KindlTS § 186 lõike 2 punkti 13 muutmine. Kindlustusmaakleri sise-eeskirjade puhul

täpsustatakse, et kui kindlustusmaaklerile kohaldub DORA määrus (sõnastuses kasutatud

„asjakohasel juhul“), siis nõuded info- ja kommunikatsioonitehnoloogilise korralduse,

infoturbe tagamise ja talitluspidevuse kohta peaksid olema koostatud kooskõlas DORA

määruses sätestatud IKT riskijuhtimise raamistikuga. Kuna üldjuhul Eesti

kindlustusvahendajad ei kuulu oma suuruse tõttu DORA kohaldamisalasse, on oluline, et ka

neile jääks siiski kohustus kehtestada sise-eeskirjaga nõuded tehnoloogilise korralduse,

infoturbe tagamise ja talitluspidevuse kohta.

KindlTS § 210 lõike 1 punkt 4 (ei ole seotud DORA direktiiviga, kuid on tehniline muudatus,

et vältida seaduses olevat tühja viidet). Kuna ÄS § 386 lõike 2 punkt 4 on tunnistatud kehtetuks,

korrigeeritakse KindlTS sõnastust ja kustutatakse viide kehtetule ÄS punktile 4. ÄS-ist välja

jäetud punkt sõnastatakse KindlTS-is. Seega peab kolmanda riigi kindlustusvahendaja Eestis

filiaali asutamise loa taotlemisel esitama FI-le äriühingu põhikirja või ühingulepingu

asukohamaa seaduste kohaselt tõestatud ärakirja, kui põhikirja või ühingulepingu registrile

esitamine on nõutav ka ühingu asukohamaal.

KindlTS § 224 uus lõige 3. Paragrahv reguleerib järelevalve ülesandeid ja õigusi. Eelnõuga

lisatakse paragrahvi uus lõige, milles sätestatakse, et FI-l on DORA määruse kohase täitmise

üle järelevalve teostamisel kõik nimetatud määruses, KindlTS-is ja FIS-is sätestatud õigused.

Nimelt on DORA määruse artikli 50 lõike 1 kohaselt pädevatel asutustel kõik DORA määruse

kohaste ülesannete täitmiseks vajalikud järelevalve-, uurimis- ja karistuste määramise volitused

ning lõikes 2 on miinimumnimekiri volitustest. Näiteks on FI-l õigus tutvuda kõigi

dokumentidega või mis tahes vormis muude andmetega, mis võiksid olla FI ülesannete

täitmiseks olulised, ja saada või teha nende dokumentide koopiaid, teha kohapealseid kontrolle

või uurimisi ning nõuda määruse nõuete rikkumise korral parandus- ja ennetusmeetmete

35

võtmist. Kuna tegemist on miinimumnimekirjaga, siis on Finantsinspektsioonil õigus

rakendada ka muid KindlTS-is ja FISis sätestatud õigusi.

Finantsinspektsioonile antakse mh õigus rakendada DORA määruse artikli 50 lõikes 4

sätestatud halduskaristusi ja parandusmeetmeid. Sellisteks meetmeteks on:

- ettekirjutuse tegemine, et füüsiline või juriidiline isik lõpetaks rikkuva tegevuse ja hoiduks

selle tegevuse kordamisest;

- sellise tegevuse või tava peatamise nõudmine, mis on vastuolus määruse sätetega;

- mis tahes liiki meetmete võtmine, sealhulgas rahaliste meetmete, tagamaks, et

finantsasutused jätkavad õigusnormide järgimist;

- liikmesriigi õigusega lubatud ulatuses sideoperaatorite valduses olete andmeliiklusandmete

nõudmine, kui on piisav alus kahtlustada määruse nõuete rikkumist ja kui sellised andmed

võivad olla olulised määruse rikkumiste uurimisel (kuna liikmesriigi õigusega pole vastavat

õigust ette nähtud, siis käesolev meedet ei saa rakendada), ning

- avalike teadaannete väljastamine, mis sisaldavad füüsilise või juriidilise isiku identiteeti ja

rikkumise laadi.

Kuna tegemist on jällegi miinimumnimekirjaga, on FI-l õigus rakendada ka muid KindlTS-ist

ja FIS-ist tulenevaid meetmeid.

Et võetud meetmetel oleks hoiatav mõju laiemale avalikkusele, näeb määrus ette rikkumist

puudutavate otsuste avalikustamise. DORA määruse artikli 54 lõike 1 kohaselt avaldavad

pädevad asutused oma ametlikel veebisaitidel põhjendamatu viivituseta kõik halduskaristuse

määramise otsused, mida ei ole edasi kaevatud pärast seda, kui karistuse saanud isikut on

otsusest teavitatud. Lõige 5 näeb samas ette, et kui pädev asutus avaldab halduskaristuse

määramise otsuse, mis on asjaomastele kohtuasutustele edasi kaevatud, lisavad pädevad

asutused ühtlasi viivitamata oma ametlikule veebisaidile selle teabe ja hiljem kogu täiendava

teabe sellise edasikaebamise tulemuste kohta. Samuti avaldatakse kohtuotsus, millega

tühistatakse halduskaristuse määramise otsus.

Avaldada tuleb teave rikkumise liigi ja laadi kohta, vastutavad isikud ning määratud karistused.

Erandiks on olukorrad, kus juriidilise isiku nime või füüsilise isiku nime ja isikuandmete

avaldamine oleksid ebaproportsionaalsed või nende andmete avaldamine ohustaks

finantsturgude stabiilsust või pooleli olevat uurimist (eelkõige mõeldud järelevalve- ja

väärteomenetlust, kuid võib hõlmata ka kriminaalmenetlust tegevusloata tegutsemise puhul)

või põhjustaks asjaomasele isikule ebaproportsionaalselt suurt kahju. Sellisel puhul võib

avaldamise edasi lükata, jätta isikuid puudutav teave avaldamata või loobuda sellise kaasuse

kohta teabe avaldamisest üldse.

Kuigi DORA määruse artikkel 54 viitab vaid halduskaristuste avalikustamisele, on FI-l õigus

FIS § 54 lõike 5 kohaselt avalikustada lisaks väärteo asjas tehtud lahendile haldusakt või -

leping, kui see on vajalik investorite, finantsjärelevalve subjektide klientide või avalikkuse

kaitseks või finantsturu õigus- või korrapärase toimimise tagamiseks.

KindlTS uus § 2571. Seadust täiendatakse uue karistusnormiga, mida FI saab kohaldada DORA

määruses sätestatud nõuete rikkumise korral. Nimelt on DORA määruse artikli 50 lõikes 3

sätestatud, et liikmesriigid kehtestavad õigusnormid, milles sätestatakse asjakohased

halduskaristused ja parandusmeetmed määruse rikkumise puhuks, ning tagavad nende

tulemusliku rakendamise. Sama artikli lõike 4 punktis c on sätestatud, et liikmesriigid annavad

pädevatele asutustele õiguse võtta mis tahes liiki meetmeid, sealhulgas rahalisi meetmeid,

tagamaks, et finantssektori ettevõtjad jätkavad õigusnormide järgimist. Eelnõuga nähakse ette,

et füüsilise isiku korral on võimalik karistada rahatrahviga kuni 700 000 eurot või kuni

36

kahekordse väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas ning

juriidilise isiku korral karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordse

väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme

protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest. Määrade

kehtestamisel on lähtutud §-s 257 sätestatud juhtimissüsteemi määradest.

Uue paragrahvi lõike 1 sõnastuses on viidatud järgmistele DORA määruse nõuete rikkumistele:

- art 5–14: IKT- riski juhtimine;

- art 16–18, art 19 lõiked 1, 3–5: IKT intsidentide haldamine ja liigitamine ning nendest

teavitamine;

- art 24, 25, art 27 lõiked 1–8: digitaalse tegevuskerksuse testimine;

- art 28 lõiked 1–8, art 29, art 30 lõiked 1–4: kolmandast isikust tuleneva IKT-riski juhtimine;

- art 42 lg 3: kolmanda isikuga seotud riskide arvesse võtmine.

KindlTS § 2633 muutmine (ei ole seotud DORA direktiiviga). Kuna paragrahv ei koosne

lõigetest, kustutatakse paragrahvist tekstiosa „käesoleva lõike“ ning „esimese lause“ asemel on

viide „eelmisele lausele“.

Seaduse normitehniline märkus. Muudatusega lisatakse viide DORA direktiivile.

3.6. Eelnõu § 6. Krediidiandjate ja -vahendajate seadus

KAVS § 28 lõike 5 muutmine (ei ole seotud DORA direktiiviga, seaduses parandatakse EL

määruse nimetus õigeks). Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) 2019/2033, 27.

november 2019, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid

ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja

(EL) nr 806/2014, muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013

pealkirja, mistõttu viiakse KAVSis olev viide määrusele kooskõlla selle õige nimega.

3.7. Eelnõu § 7. Krediidiasutuste seaduse muutmine

Pangandusvaldkonna direktiivis 2013/36/EL on sätestatud üldised sisejuhtimise reeglid ja

operatsiooniriski käsitlevad sätted, mis sisaldavad nõudeid situatsiooni- ja talitluspidevuse

kavadele, mille alusel kaudselt käsitletakse IKT-riski. Selleks, et käsitleda IKT-riski

ühemõtteliselt ja selgelt, muudetakse situatsiooni- ja talitluspidevuse plaanide nõudeid, et need

hõlmaksid kooskõlas DORA määrusega ka IKT-riskiga seotud talitluspidevuse plaane ning

reageerimis- ja taasteplaane.

Lisaks, selleks et tagada õigusselgus ning et pankade järelevalveasutused teeksid tulemuslikult

kindlaks ja jälgiksid IKT-riski juhtimist kooskõlas digitaalse tegevuskerksuse uue

raamistikuga, muudetakse järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi kohaldamisala.

Eesmärk on katta ka riske, mis tuuakse välja IKTga seotud tõsiseid intsidente puudutavates

aruannetes ning mis on ilmnenud panga poolt DORA määruse alusel läbi viidud digitaalse

tegevuskerksuse testimise käigus.

KAS § 206 lõike 3 täpsustamine (ei ole seotud DORA direktiiviga). Kuna kolmanda riigi

krediidiasutus saab Eestis teenust osutada vaid filiaali kaudu, on selguse huvides täpsustatud,

et filiaal peaks olema kantud ka Eesti äriregistrisse. Ehk kui ÄS § 384 lõige 1 ütleb, et välismaa

äriühing võib filiaali kanda äriregistrisse, siis kolmanda riigi krediidiasutuste puhul tuleb filiaal

äriregistrisse kanda, kuna piiriülene teenuse osutamine filiaali asutamata/registreerimata ei ole

37

kolmanda riigi krediidiasutuse poolt lubatud. ÄS § 384 lõike 1 muudatust on selgitatud44

järgmiselt: „Filiaali registreerimise kohustuse kaotamise eesmärgiks on muuta filiaali kaudu

tegutsemine Eestis vabatahtlikuks. Kui välismaa äriühing soovib täiendavalt oma tegevuse

Eesti nähtavaks teha, et tema andmed oleks Eesti äriregistris kättesaadavad, on võimalus filiaal

Eesti äriregistris registreerida. See ei ole siiski ainuke võimalus välismaa äriühingule Eestis

tegutsemiseks. Välismaa äriühing võib tegutseda Eestis piiriüleselt ka nii, et Eesti äriregistris

filiaali ei registreeri. Seetõttu ei saa tekkida küsimust, kas on võimalik tegutseda ka

registreerimata filiaali kaudu ja millised on nõuded registreerimata filiaalile. Kui välismaa

äriühing ei ole äriregistris filiaali registreerinud, siis ei saa tema tegevust Eestis nimetada filiaali

kaudu tegutsemiseks, vaid nimetatakse välismaa äriühingu piiriüleseks tegevuseks.“.

KAS § 21 lõike 2 punkti 5 muutmine ja uus punkt 6 (ei ole seotud DORA direktiiviga, kuid

on tehniline muudatus, et vältida seaduses olevat tühja viidet). Kuna ÄS § 386 lõike 2 punkt 4

on tunnistatud kehtetuks, korrigeeritakse KAS sõnastust ja kustutatakse viide kehtetule ÄS

punktile 4. ÄS-ist välja jäetud punkt sõnastatakse KAS-is. Seega peab kolmanda riigi

krediidiasutus Eestis filiaali asutamise loa taotlemisel esitama FI-le äriühingu põhikirja või

ühingulepingu asukohamaa seaduste kohaselt tõestatud ärakirja, kui põhikirja või

ühingulepingu registrile esitamine on nõutav ka ühingu asukohamaal.

KAS uus § 824. Seadusesse lisatakse eraldi paragrahv operatsiooniriski juhtimise nõuete

sätestamiseks. Krediidiasutuse riskijuhtimise nõuete hulka kuulub mh DORA määruse

rakendamine. Sealhulgas peavad krediidiasutus info- ja võrgusüsteemid olema loodud ja

hallatud vastavalt DORA määruses sätestatule.

Kui KAS § 82 lõige 5 sätestab, et krediidiasutus peab kõigi oluliste äriprotsesside kohta välja

töötama talitluspidevuse plaani majandustegevuse taastamise ja jätkuvuse tagamiseks, siis § 822

lõige 2 täpsustab, et selle üheks osaks on ka piisavate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

talitluspidevuse põhimõtete ja plaanide ning reageerimis- ja taasteplaanide kehtestamine.

Tõhusaid talitluspidevuse ja taasteplaane on vaja selleks, et krediidiasustus saaks kohe ja

kiiresti lahendada IKT intsidendid, eelkõige tulla toime küberrünnetega, piirates kahju ja seades

prioriteediks tegevuse jätkamise ja taastemeetmed kooskõlas oma varunduspõhimõtetega.

Sealjuures ei tohiks selline tegevuse jätkamine kuidagi seada ohtu võrgu- ja infosüsteemide

terviklust ja turvalisust või andmete kättesaadavust, autentsust, terviklust ja konfidentsiaalsust.

DORA määruse kohaselt testib krediidiasutus kõiki funktsioone toetavate IKT-süsteemide IKT

talitluspidevuse plaane ning IKT reageerimis- ja taasteplaane vähemalt kord aastas ja kriitilise

tähtsusega või olulisi funktsioone toetavate IKT-süsteemide oluliste muudatuste korral.

Sealjuures lisatakse testimisplaanidesse stsenaariumid, mis käsitlevad küberründeid ja esmase

IKT-taristu ja varuvõimsuse vahelist ümberlülitust, varundamist ja varurajatisi.

Lõige 3. Kuna DORA määruse põhjenduspunktis nr 16 on selgitatud, et DORA määrus on NIS2

suhtes lex specialis, siis ei kohaldata krediidiasutuse suhtes neid KüTS sätteid, millega võetakse

üle NIS2 teemad, mis on juba DORA määruses reguleeritud, näiteks sätted IKT riskijuhtimise,

IKT intsidentide haldamise ja eelkõige tõsistest IKT intsidentidest teavitamise, samuti

digitaalse tegevuskerksuse testimise, teabevahetuse kokkulepete ja kolmandatest isikutest

tulenevat IKT-riskide kohta. Seega, muudatusettepaneku kohaselt ei kohaldata

krediidiasutustele KüTS 2. peatükki. Samuti ei kohaldata HOS sätet (§ 41 lg 1), mis viitab

KüTS §-dele 7 ja 8, mis kuuluvad KüTS 2. peatükki, kuid mida, nagu eelpool osutatud,

krediidiasutuste suhtes ei kohaldata.

44 Äriseadustiku ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse (digilahendused äriühinguõiguses) eelnõu seletuskiri

38

KAS uus § 923. DORA määruse artikli 19 lõike 1 kohaselt peab finantsasutus teavitama pädevat

asutust (FI-d) tõsistest IKT-ga seotud intsidentidest. Lisaks annab määrus liikmesriigile

võimaluse ette näha, et mõned või kõik finantssektori ettevõtjad esitavad pädevale asutusele

või küberturbe intsidentide lahendamise üksustele, mis on määratud või loodud direktiivi (EL)

2022/2555 kohaselt, ka esialgse teate ja kõik raportid, kasutades DORA määruse artiklis 20

osutatud vorme (lõiked 1 ja 3). Lõikega 1 nähakse ette, et krediidiasutus teavitab lisaks FI-le

ka RIA-t. Teavitused ja raportid intsidentide kohta tuleb esitada DORA määruse alamaktides

kehtestatud vorme kasutades, lähtudes Finantsinspektsiooni kehtestatud

andmevahetusvormingust ja teabe edastusviisist (vt tehniliste standardite eelnõu

konsultatsioonidokumenti intsidentidest teavitamise kohta).45 Nagu käesoleva seletuskirja

punkti 2.3.2 alampunktis A kirjeldatud, kasutab finantsasutus nii FI kui ka RIA teavitamisel

ühekordset teabeedastamise viisi ehk selle kehtestamisel tuleks Finantsinspektsioonil ka selle

asjaoluga arvestada.

Intsidentide liigitamise kriteeriumid on ette nähtud DORA määruse art 18 lõikes 1, kuid

täpsemad kriteeriumid tõsiste intsidentide määratlemiseks töötavad välja ESA-d koostöös EKP

ja ENISA-ga.

Lõige 3. Selleks, et mitte kohaldada krediidiasutustele, kes on elutähtsa teenuse osutajad HOS

§ 38 lõike 1 tähenduses, topelt teavitamise nõuded, loetakse DORA kohase teavitusega HOS §

38 lõike 3 punktis 4 sätestatud elutähtsa teenuse osutaja teavitamise kohustus täidetuks, kui

tegemist on tõsise IKT intsidendiga. Selguse tagamiseks on lisatud lõikesse ka täpsustus, et kui

HOS § 37 lõike 3 punktis sätestatud sündmus ei liigitu tõsiseks IKT intsidendid, mis tähendab,

et sellest teavitamisele ei kohaldu ka DORA kohased teavitamise nõuded, kohaldub sellisest

sündmusest teavitamisele HOS ja selle § 37 lõike 2 alusel kehtestatud määrus. Vt selgitust ka

FIS 4711 lõike 3 juures.

Lõige 4. Lisaks sätestab DORA määruse art 19 lõige 2, et finantsasutused võivad vabatahtlikult

teatada asjaomasele pädevale asutusele olulistest küberohtudest, kui nad peavad ohtu

finantssüsteemi, teenusekasutajate või klientide jaoks oluliseks, sealjuures võivad liikmesriigid

otsustada, et need finantsasutused, kes teatavad vabatahtlikult esimese lõigu kohaselt, võivad

kõnealuse teate edastada ka direktiivi (EL) 2022/2555 kohaselt määratud või loodud küberturbe

intsidentide lahendamise üksustele.

KAS § 96 muutmine. Lõikesse 5 on lisatud viide digitaalse tegevuskerksuse testimise käigus

tuvastatud riskile. Nimelt jälgib ja hindab FI, kas krediidiasutuse rakendatavad strateegiad,

juhtimise korraldus, protseduurid, sealhulgas raamatupidamises rakendatavad protseduurid,

aruandlussüsteemid ja sisekontroll on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 575/2013, krediidiasutuste seaduse ja muude õigusaktide nõuetega, selleks, et

usaldusväärselt hinnata riske, sealhulgas süsteemset riski, digitaalse tegevuskerksuse testimise

käigus ilmnenud riski ja stressitesti käigus ilmnenud riski. Nagu öeldud, uuendus on, et jälgida

ja hinnata tuleb ka digitaalse testimise käigus tuvastatud riske.

Muudatuse aluseks on direktiivi 2013/36/EL art 97 lõike 1 muudatus. Lõikesse 1 on lisatud

viide digitaalse tegevuskerksuse testimise käigus tuvastatud riskidele. Kuna sama artikli lõige

3 ütleb, et lõikes 1 osutatud läbivaatamisele ja hindamisele tuginedes otsustavad pädevad

asutused, kas korrad, strateegiad, protsessid ja mehhanismid, mida finantsinstitutsioonid on

rakendanud, ja nende omavahendid ning nende likviidsus tagavad riskide usaldusväärse

45https://www.eiopa.europa.eu/system/files/2023-12/JC%202023%2070%20-

%20%20CP%20on%20draft%20RTS%20and%20ITS%20on%20major%20incident%20reporting%20under%20DORA.pdf

39

juhtimise ja piisava katmise, käib see ka digitaalse tegevuskerksuse testimise käigus ilmnenud

riskide kohta. Seega hindab FI § 96 lõike 5 kohaselt ka digitaalse tegevuskerksuse testimise

käigus tuvastatud riskide puhul, kas likviidsus ja omavahendid on piisavad krediidiasutuse

usaldusväärseks juhtimiseks ja riskide katmiseks.

KAS § 99 muutmine. Direktiivi 2013/36/EL artikkel 65 sätestab, kellelt pädeval asutusel on

õigus nõuda teavet, mida ta vajab järelevalveliste ülesannete täitmiseks. Kehtivat nimekirja on

täpsustatud viitega kolmandast isikust info-ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuse osutajale.

DORA määruse artikli 3 punkti 19 kohaselt on tegemist ettevõtjaga, kes osutab IKT-teenuseid.

KAS § 99 lõike 1 punkt 4 küll sätestab juba, et FI-l on järelevalve teostamiseks õigus nõuda

aruandeid, tasuta teavet, dokumente ning suulisi ja kirjalikke selgitusi järelevalve teostamisel

tähtsust omavate asjaolude kohta mh kolmandalt isikult (põhjendatud vajaduse korral), kuid

selguse huvides on uues punktis 41 eraldi välja toodud, et selliseks isikuks on ka IKT

teenuseosutaja.

KAS § 103 uus lõige 32. Paragrahv reguleerib ettekirjutuse tegemist ja muude meetmete

rakendamist. Eelnõuga lisatakse paragrahvi uus lõige, milles sätestatakse, et FI-l on DORA

määruse kohase täitmise üle järelevalve teostamisel kõik nimetatud määruses, KAS-is ja FIS-

is sätestatud õigused.

Nimelt on DORA määruse artikli 50 lõike 1 kohaselt pädevatel asutustel kõik DORA määruse

kohaste ülesannete täitmiseks vajalikud järelevalve-, uurimis- ja karistuste määramise volitused

ning lõikes 2 on miinimumnimekiri volitustest. Näiteks on FI-l õigus tutvuda kõigi

dokumentidega või mis tahes vormis muude andmetega, mis võiksid olla FI ülesannete

täitmiseks olulised, ja saada või teha nende dokumentide koopiaid, teha kohapealseid kontrolle

või uurimisi ning nõuda määruse nõuete rikkumise korral parandus- ja ennetusmeetmete

võtmist. Kuna tegemist on miinimumnimekirjaga, siis on Finantsinspektsioonil õigus

rakendada ka muid KAS-is ja FIS-is sätestatud õigusi.

Finantsinspektsioonile antakse mh õigus rakendada DORA määruse artikli 50 lõikes 4

sätestatud halduskaristusi ja parandusmeetmeid. Sellisteks meetmeteks on:

- ettekirjutuse tegemine, et füüsiline või juriidiline isik lõpetaks rikkuva tegevuse ja hoiduks

selle tegevuse kordamisest;

- sellise tegevuse või tava peatamise nõudmine, mis on vastuolus määruse sätetega;

- mis tahes liiki meetmete võtmine, sealhulgas rahaliste meetmete, tagamaks, et

finantsasutused jätkavad õigusnormide järgimist;

- liikmesriigi õigusega lubatud ulatuses sideoperaatorite valduses olete andmeliiklusandmete

nõudmine, kui on piisav alus kahtlustada määruse nõuete rikkumist ja kui sellised andmed

võivad olla olulised määruse rikkumiste uurimisel (kuna liikmesriigi õigusega pole vastavat

õigust ette nähtud, siis käesolev meedet ei saa rakendada), ning

- avalike teadaannete väljastamine, mis sisaldavad füüsilise või juriidilise isiku identiteeti ja

rikkumise laadi.

Kuna tegemist on jällegi miinimumnimekirjaga, on FI-l õigus rakendada ka muid KAS-ist ja

FIS-ist tulenevaid meetmeid.

Et võetud meetmetel oleks hoiatav mõju laiemale avalikkusele, näeb määrus ette rikkumist

puudutavate otsuste avalikustamise. DORA määruse artikli 54 lõike 1 kohaselt avaldavad

pädevad asutused oma ametlikel veebisaitidel põhjendamatu viivituseta kõik halduskaristuse

määramise otsused, mida ei ole edasi kaevatud pärast seda, kui karistuse saanud isikut on

otsusest teavitatud. Lõige 5 näeb samas ette, et kui pädev asutus avaldab halduskaristuse

määramise otsuse, mis on asjaomastele kohtuasutustele edasi kaevatud, lisavad pädevad

40

asutused ühtlasi viivitamata oma ametlikule veebisaidile selle teabe ja hiljem kogu täiendava

teabe sellise edasikaebamise tulemuste kohta. Samuti avaldatakse kohtuotsus, millega

tühistatakse halduskaristuse määramise otsus.

Avaldada tuleb teave rikkumise liigi ja laadi kohta, vastutavad isikud ning määratud karistused.

Erandiks on olukorrad, kus juriidilise isiku nime või füüsilise isiku nime ja isikuandmete

avaldamine oleksid ebaproportsionaalsed või nende andmete avaldamine ohustaks

finantsturgude stabiilsust või pooleli olevat uurimist (eelkõige mõeldud järelevalve- ja

väärteomenetlust, kuid võib hõlmata ka kriminaalmenetlust tegevusloata tegutsemise puhul)

või põhjustaks asjaomasele isikule ebaproportsionaalselt suurt kahju. Sellisel puhul võib

avaldamise edasi lükata, jätta isikuid puudutav teave avaldamata või loobuda sellise kaasuse

kohta teabe avaldamisest üldse.

Nii DORA määruse artikkel 54 kui ka krediidiasutuste direktiivi 2013/36/EL artikkel 68

viitavad halduskaristuste avaldamisele, kuid FIS § 54 lõige 5 annab FI-le õiguse avalikustada

täielikult või osaliselt nii väärteoasjas tehtud lahend kui ka haldusakt või -leping, kui see on

vajalik investorite, finantsjärelevalve subjektide klientide või avalikkuse kaitseks või

finantsturu õigus- või korrapärase toimimise tagamiseks.

KAS §-de 13423–13425 kehtetuks tunnistamine. Kuna eelnõuga lisandub vastutuse peatükki

uus paragrahv uue koosseisuga, tunnistatakse kehtetuks paragrahvid, mis oma sisult peaksid

olema vastutuse peatüki kolm kõige viimast paragrahvi – paragrahv, mis selgitab, kuidas

määrata juriidilise isiku ja konsolideerimisgrupi käivet trahvi suuruse arvutamisel, paragrahv

väärtegude aegumise kohta ning paragrahv väärtegude menetleja kohta. Paragrahvid

sätestatakse uuesti §-des 1401–1403.

KAS uus § 13426. Seadust täiendatakse uue karistusnormiga, mida FI saab kohaldada DORA

määruses sätestatud nõuete rikkumise korral. Nimelt on DORA määruse artikli 50 lõikes 3

sätestatud, et liikmesriigid kehtestavad õigusnormid, milles sätestatakse asjakohased

halduskaristused ja parandusmeetmed määruse rikkumise puhuks, ning tagavad nende

tulemusliku rakendamise. Sama artikli lõike 4 punktis c on sätestatud, et liikmesriigid annavad

pädevatele asutustele õiguse võtta mis tahes liiki meetmeid, sealhulgas rahalisi meetmeid,

tagamaks, et finantssektori ettevõtjad jätkavad õigusnormide järgimist. Eelnõuga nähakse ette,

et füüsilise isiku korral on võimalik karistada rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni

kahekordse väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas ning

juriidilise isiku korral karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordse

väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme

protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

Uue paragrahvi sätestamisel on lähtutud KAS-is sätestatud kehtivatest karistusmääradest ja

karistuste määramise alustest. Finantssektori karistusnormid on suures osas reguleeritud liidu

õiguses, kus reeglina on ette nähtud analoogsed meetmed karistuste rakendamiseks (sh

fikseeritud rahatrahvi piirmäärad). Kuna DORA määruse nõuded integreeritakse DORA

direktiiviga vastavatesse finantssektori õigusaktidesse (krediidiasutuste puhul direktiivi

2013/36/EL), on ka eelnõu puhul võetud lähenemine, et DORA nõuete rikkumise eest ette

nähtud karistused oleksid kooskõlas vastavates liidu õigusaktides ette nähtud karistussätetega.

KAS uue paragrahvi puhul on võetud aluseks 2013/36/EL direktiivi artikli 67 lõike 1 punkt d

ja lõike 2 punktid e–g. DORA direktiiviga muudetakse 2013/36/EL direktiivi artiklit 74 nii, et

sinna lisatakse viide DORA nõuete rakendamisele. Kuna 2013/36/EL direktiivi artikli 66 lõike

1 punkt d viitab artikli 74 rikkumisele, hõlmab see ühtlasi DORA nõuete rikkumist.

Uue paragrahvi lõike 1 sõnastuses on viidatud järgmistele DORA määruse nõuete rikkumistele:

41

- art 5–14: IKT- riski juhtimine;

- art 16–18, art 19 lõiked 1, 3–5: IKT intsidentide haldamine ja liigitamine ning nendest

teavitamine;

- art 24, 25, art 27 lõiked 1–8: digitaalse tegevuskerksuse testimine;

- art 28 lõiked 1–8, art 29, art 30 lõiked 1–4: kolmandast isikust tuleneva IKT-riski juhtimine;

- art 42 lg 3: kolmanda isikuga seotud riskide arvesse võtmine.

KAS uued paragrahvi. Muudatus on normitehniline. 2002. aastal46 tunnistati kehtetuks KAS

§-d 135–140, mistõttu on kehtetuks tunnistatud §-de 13423–13425 uuesti sõnastamisel kasutatud

numeratsiooni 1401 ja 1402, vältimaks, et iga kord peab samad paragrahvid uuesti kehtetuks

tunnistama ja uuesti kehtestama, kui on soov lisada vastutuse peatükki uued karistuse

paragrahvid.

Finantssektori väärtegude kolmeaastased aegumistähtajad nähti ette finantsvaldkonna

väärteokaristuste reformi raames. Paralleelselt menetleti JuMi vastutusvaldkonda kuuluvat

karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust (Euroopa

Liidu õigusest tulenevad rahatrahvid), mille seletuskirjas on selgitatud, et

„väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamisel avaldati arvamust, et kõrgema rahatrahvi

ülemmääraga karistatavate väärtegude korral tuleks sätestada senisest pikem aegumistähtaeg.

Eelnõu koostamisel leiti algselt, et kuna kehtiv õigus võimaldab teatud väärtegude korral

sätestada kaheaastase aegumistähtaja asemel kolmeaastase aegumistähtaja (KarS § 81 lg 3) ning

suurema ebaõigussisuga teise astme kuritegu aegub viie aastaga (KarS § 81 lg 1 p 2), ei ole

praegu erisuse loomine vajalik. Sellegipoolest leiti ka eelnõu kooskõlastamisel esitatud

arvamustes jätkuvalt, et väärtegude üldine aegumistähtaeg ei võimalda finants- ja andmekaitse

valdkonnas väärteomenetlusi tõhusalt läbi viia, arvestades nendes valdkondades toime

pandavate väärtegude keerukust“. Teise lugemise seletuskirjas on lisaks, et „esimese lugemise

läbinud eelnõus ei nähtud ette väärtegude aegumistähtaja pikendamist, vaid sätestati täiendavad

aegumise katkemise alused. Arvestades siiski teatud valdkondade eripära, võib senisest

suuremate trahvide korral olla põhjendatud ka pikemate aegumistähtaegade sätestamine. Nii

näiteks on EL määruse (EU) 468/2014 artikli 130 kohaselt Euroopa Keskpanga poolt

kohaldatavate trahvide korral aegumistähtajaks 5 aastat. Kui krediidiasutus ei allu Euroopa

Keskpanga järelevalvele, oleks Eestis sama rikkumise korral aegumistähtaeg põhjendamatult

lühem. Kehtiv KarS § 81 lg 3 näeb ette, et üldreeglina on väärteo aegumistähtaeg 2 aastat ning

seaduses sätestatud juhtudel võib ette näha kolmeaastase aegumistähtaja. Ettepaneku kohaselt

jääks KarS § 81 lg 3 üldreegliks 2 aastat, kuid seaduses võib ette näha ka kuni 5-aastase

aegumistähtaja (so kolme-, nelja- või viieaastase aegumistähtaja). Arvestades siiski, et 5-

aastane aegumistähtaeg on ka teise astme kuriteo aegumistähtajaks, peaks nii pikk

aegumistähtaeg väärtegude korral olema siiski erandlik.“.

Finantsvaldkonnas võib olla tegemist väga keeruliste kaasustega, mis on tavaliselt nn

peitsüüteod (nagu näiteks ka maksustamise valdkonna süüteod), s.t. rikkumise toimepanemise

asjaolud ei ole kergelt märgatavad, kannatanut ei ole või tema isik ei ole teada ja süüteo

toimepannud isik teeb kõik endast oleneva, et järelevalveasutus ei avastaks rikkumist.

Seaduse normitehniline märkus. Muudatusega lisatakse viide DORA direktiivile.

3.8. Eelnõu § 8. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine

Direktiivis (EL) 2015/2366 on sätestatud erinormid IKT turvalisuskontrollide ja

riskimaanduselementide kohta seoses makseteenuste osutamiseks tegevusloa saamisega. Loa

46 https://www.riigiteataja.ee/akt/212735

42

andmise norme on direktiivis muudetud, et viia need kooskõlla DORA määrusega. Lisaks

võimaldatakse makseasutustel kasutada ühtset, täielikult ühtlustatud intsidentidest teatamise

mehhanismi seoses kõigi operatsiooni- ja turvaintsidentidega, olenemata sellest, kas need on

maksetega seotud või mitte.

MERAS § 3 muutmine (ei ole seotud DORA direktiiviga, seaduses parandatakse EL määruse

nimetus õigeks). Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) 2019/2033, 27. november

2019, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning

millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL)

nr 806/2014, muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 pealkirja,

mistõttu viiakse MERAS-es olev viide määrusele kooskõlla selle õige nimetusega.

MERAS § 4 lõike 1 punkti 9 muutmine. Paragrahvis 4 on reguleeritud, milliseid teenuseid ei

peeta makseteenusteks. Muudatus on terminoloogiline ning infotehnoloogiaalase teenuse

asemel kasutatakse terminit info- ja kommunikatsioonitehnoloogiateenus. Muudatuse aluseks

on DORA direktiiviga direktiivi 2015/2366 artikli 3 punkti j muutmine.

MERAS § 7 lõike 1 muutmine (ei ole seotud DORA direktiiviga). Muudatusega kehtestatakse

piirang, mille kohaselt võib e-raha asutus tegutseda üksnes aktsiaseltsina, kui ta osutab mh

makseteenuseid. Kehtiva seaduse kohaselt saab e-raha asutus osutada teatud makseteenuseid

osaühinguna, kuigi makseasutus peab samade teenuste osutamiseks olema aktsiaselts.

MERAS § 15 lõike 1 punkti 9 muutmine. Makseteenuste osutamise tegevusloa taotlemisel

tuleb FI-le muu hulgas esitada info- ja kommunikatsiooniteenuste kasutamise kord. IKT-teenus

on defineeritud DORA määruse artikli 3 punktis 21. Tegemist on digi- ja andmeteenusega, mida

osutatakse pidevalt IKT-süsteemide kaudu ühele või mitmele sise- või väliskasutajale,

sealhulgas riistvara teenusena ja riistvarateenused, mis hõlmab tehnilise toe pakkumist riistvara

pakkuja tarkvara- või püsivarauuenduste kaudu (va tavapärased analoogtelefoniteenused).

MERAS § 15 lõike 11 punktis 2 on täpsustatud, mida peab sisaldama turvapoliitika kirjeldus,

mis tuleb tegevusloa taotlemisel FI-le esitada. Muudatusega täpsustatakse, et turvapoliitika

kirjeldus peaks sisaldama mh selgitust, kuidas tagatakse digitaalsele tegevuskerksuse kõrge

tase, järgides sealjuures DORA määruse IKT riskijuhtimise nõudeid.

MERAS § 17 lõike 5 muutmine (ei ole DORA direktiivi ülevõtmine, muudatusega

täpsustatakse kehtivat õigust). MERAS § 17 lõige 5 sätestab, et FI võib jätta tegevusloa taotluse

läbi vaatamata, kui taotleja ei ole kõrvaldanud puudusi ettenähtud tähtaja jooksul või ei ole

esitanud tähtpäevaks nõutud andmeid ja dokumente. Muudatusettepanekuga laiendatakse

taotluse läbi vaatamata jätmise võimalust ka olukorrale, kus taotlus on esitatud oluliste

puudustega. Lisaks kustutatakse lõike teine lause.

MERAS § 24 lõike 3 muutmine ja täiendamine uue lõikega 41 (ei ole seotud DOA

direktiiviga). MERAS sätted, mis reguleerivad piiriülest makseteenuse osutamist kolmandas

riigis, on ebaselged ja puudulikud, mistõttu on FI-l takistatud selliste taotluste menetlemine,

mille puhul soovitakse teenust osutada kolmandas riigis. MERAS § 24 lõike 3 kehtiva sõnastuse

kohaselt kohaldatakse Eesti makseasutuse ja e-raha asutuse poolt kolmandas riigis teenuste

osutamisele MERAS §-des 25-28, § 29 lõigetes 1, 2, 8 ja 10 ning § 92 lõigetes 11 ja 12

sätestatut. MERAS §-d 25–28 reguleerivad kolmandas riigis filiaali asutamist. Piiriüleselt

teenuse osutamisele kohaldatakse § 29 lõigetes 1, 2, 8 ja 10 sätestatut. Paragrahv 29 reguleerib

teises lepinguriigis filiaali asutamist ja piiriüleselt teenuse osutamist. Lõike 1 kohaselt tuleb FI-

le esitada andmed ja dokumendid (lõike 2 kohaselt eesti keeles). Ükski järgnev viidatav säte ei

reguleeri, mida FI peab talle esitatud andmete ja dokumentidega tegema. Samas ei ole

43

asjakohane reguleerida kolmanda riigi järelevalveasutusega suhtlust (andmete ja dokumentide

edastamist ja sihtriigi järelevalveasutuselt hinnangu saamist), kuna see ei pruugi olla kooskõlas

kolmanda riigi õigusega. Lõike 8 teine lause viitab läbi lõike 6 punkti 1, et FI peab heakskiidu

andma, aga samas nimetatud heakskiidu aluseks on MERAS § 29 lõike 6 kohaselt „sihtriigi

finantsjärelevalve asutuse hinnang“, mille saamine, nagu osutatud, ei ole rakendatav, kui FI

pole sihtriigi järelevalveasutusele hinnangu saamiseks andmeid ja dokumente edastanud.

Muudatusettepanekuga nähakse ette, et kolmandas riigis piiriüleselt teenuse osutamiseks peab

makseasutusel ja e-raha asutusel olema selles riigis tegutsemise luba ning selle taotlemisele,

menetlemisele, andmisele ja kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse samu reegleid, mis on ette

nähtud kolmandas riigis filiaali asutamisele. Samas, § 25 lõike 2 asemel tuleb FI-le esitada §

29 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud andmed ja dokumendid. Seega tuleb äriplaani asemel

esitada tegevuskava, mis sisaldab andmeid kõigi sihtriigis osutatavate teenuste kohta. Kuna

äriplaani asemel esitatakse tegevuskava, siis § 27 punktides 3 ja 4 äriplaani kohta sätestatut

tuleks kohaldada tegevuskava suhtes. Ehk FI võib keelduda filiaali asutamise loa andmisest,

kui makseasutuse või e-raha asutuse finantsseisund, organisatsiooniline ülesehitus ja muud

võimalused ei ole piisavad tegevuskavas nimetatud teenuste osutamiseks kolmandas riigis või

kui tegevuskava rakendamine võib kahjustada makseasutust või e-raha asutust, tema

aktsionäride huve, makseasutuse või e-raha asutuse finantsseisundit või tegevuse

usaldusväärsust Eestis, teises lepinguriigis või kolmandas riigis.

MERAS § 32 lõike 2 punkti 6 muutmine ja uus punkt 61 (ei ole seotud DORA direktiiviga,

kuid on tehniline muudatus, et vältida seaduses olevat tühja viidet). Kuna ÄS § 386 lõike 2

punkt 4 on tunnistatud kehtetuks, korrigeeritakse MERAS sõnastust ja kustutatakse viide

kehtetule ÄS punktile 4. ÄS-ist välja jäetud punkt sõnastatakse MERAS-es. Seega peab

kolmanda riigi makseasutus või e-raha asutus Eestis filiaali asutamise loa taotlemisel esitama

FI-le äriühingu põhikirja või ühingulepingu asukohamaa seaduste kohaselt tõestatud ärakirja,

kui põhikirja või ühingulepingu registrile esitamine on nõutav ka ühingu asukohamaal.

MERAS § 44 lõike 1 punkti 3 muutmine (ei ole seotud DORA direktiiviga). Muudatusega

parandatakse seaduses olev ekslik viide. Õige on viidata § 54 asemel §-le 39, mis reguleerib

olulise osaluse omandamisest FI teavitamist.

MERAS § 50 lõike 3 punkti 6 muutmine. Terminoloogiline muudatus, kus termin

infotehnoloogiaalase asemel kasutatakse terminit info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.

MERAS § 50 lõike 3 punkti 9 muutmine. Makseasutuses ja e-raha asutuses peab sise-

eeskirjadega kehtestama intsidentidest teatamise korra. Korra kehtestamisel tuleks arvesse võtta

DORA määruse kolmandas peatükis sätestatud IKT intsidentide haldamise ja liigitamise ning

intsidentidest teavitamise nõudeid. DORA määruse kolmandas peatükis sätestatud nõudeid

kohaldatakse ka tegevust või turvalisust mõjutavate maksetega seotud intsidentide ning

tegevust või turvalisust mõjutavate maksetega seotud tõsiste intsidentide suhtes.

MERAS § 50 lõike 3 punkti 11 muutmine. Kehtivasse sõnastusse on lisatud viide DORA

määrusele, milles sätestatut tuleb arvesse võtta info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

talitluspidevuse põhimõtete ja plaanide ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

reageerimis- ja taasteplaanide koostamisel ja kehtestamisel, testimisel ja läbivaatamisel.

Tõhusaid talitluspidevuse ja taasteplaane on vaja selleks, et makseasutus saaks kohe ja kiiresti

lahendada IKT intsidendid, eelkõige tulla toime küberrünnetega, piirates kahju ja seades

prioriteediks tegevuse jätkamise ja taastemeetmed kooskõlas oma varunduspõhimõtetega.

44

Sealjuures ei tohiks selline tegevuse jätkamine kuidagi seada ohtu võrgu- ja infosüsteemide

terviklust ja turvalisust või andmete kättesaadavust, autentsust, terviklust ja konfidentsiaalsust.

Makseasutus testib kõiki funktsioone toetavate IKT-süsteemide IKT talitluspidevuse plaane

ning IKT reageerimis- ja taasteplaane vähemalt kord aastas ja kriitilise tähtsusega või olulisi

funktsioone toetavate IKT-süsteemide oluliste muudatuste korral. Sealjuures lisatakse

testimisplaanidesse stsenaariumid, mis käsitlevad küberründeid ja esmase IKT-taristu ja

varuvõimsuse vahelist ümberlülitust, varundamist ja varurajatisi.

MERAS § 52 muutmine (ei ole seotud DORA direktiiviga). Kui kehtiva õiguse kohaselt on

makseasutuste ja e-raha asutuste ümberkujundamine keelatud, siis eelnõuga lubatakse

riigisisest ümberkujundamist osaühingust aktsiaseltsiks. Makseasutus või e-raha asutus saab

seda siiski teha vaid FI loal (lõige 1), mis on täiendav tingimus võrreldes äriseadustikus

sätestatuga.

Olukorras, kus piiratud makseteenuste osutamisega alustanud ning osaühinguna registreeritud

makseasutus soovib osutada makseteenuseid, mida võib MERAS § 5 lõike 1 kohaselt osutada

aktsiaseltsina asutatud makseasutus, siis tuleks osaühinguna registreeritud asutus likvideerida

ja asutada uus makseasutus või asutada uus makseasutus, millega olemasolev ühendada.

Tulenevalt eeltoodust lubatakse osaühingust asutust ümber kujundada aktsiaseltsiks.

Lõikes 11. Osaühinguna asutatud asutuse ümber kujundamiseks aktsiaseltsiks peab ettevõtja

järgima muu hulgas äriseadustikus sätestatud nõudeid ja kohandama ettevõtte tegevuse

vastavaks.

Lõikes 12 on loetelu teabest, mis tuleb FI-le loa saamiseks esitada. Kuna lubatud on asutust

vaid osaühingust aktsiaseltsiks ümber kujundada, siis tuleb esitada selle osaühingu osanike

koosoleku otsus põhikirja muutmise kohta ja põhikirja muudetud tekst, osanike koosoleku

protokoll ja ümberkujundamisaruanne. Täpsemad nõuded sätestavad eelnimetatud aruandele

ÄS § 479 lõiked 1–2.

Lõige 13 sätestab finantsjärelevalve asutusele ajaraamistiku, mille jooksul peab FI tegema

motiveeritud otsuse ümberkujundamiseks nõusoleku andmise või sellest keeldumise kohta.

Nimetatud lõike kohaselt teeb FI ümberkujundamise otsuse kohta otsuse nõusoleku andmise

või sellest keeldumise kohta üldjuhul ühe kuu jooksul alates nõuetekohaste dokumentide ja

andmete saamisest. Maksimaalselt võib nimetatud otsuse tegemine aega võtta kolm kuud

ümberkujundamistaotluse esitamisest.

Lõige 14 kehtestab finantsjärelevalvele õiguse keelduda ümberkujundamise loa andmisest.

Kuivõrd loa andmisest keeldumisega kaasneb tugev isiku õiguste riive, siis on konkreetsemad

ümberkujundamise keeldumise alused äärmiselt olulised. Lõike kohaselt võib FI keelduda

ümberkujundamise loa andmisest, kui ümberkujundamise luba taotleva makseasutuse või e-

raha asutuse finantsseisund ei vasta MERAS-es sätestatud nõuetele (punkt 1) või

ümberkujundamisega seotud dokumentatsioon ei vasta MERAS-es või muudes õigusaktides,

näiteks äriseadustikus, sätestatud nõuetele (punkt 2). Kui ümberkujundamine võib muul

põhjusel kahjustada klientide huve (punkt 3), on FI-l samuti õigus keelduda ümberkujundamise

loa andmisest. Näiteks võib ümberkujundamine kahjustada klientide huvi, kui

ümberkujundamise protsessi tõttu langeb teenuse kvaliteet või kättesaadavus või toob

klientidele kaasa lisakulusid, mistõttu on oluline, et makseasutuse ja e-raha asutused

rakendaksid ümberkujundamisprotsessi hoolikalt ja klientide huve arvestades. Samuti on

oluline, et finantsjärelevalve õigus keelduda ei oleks piiratud üksnes eelnimetatud

olukordadega, vaid kui esineb muu oluline alus ümberkujundamise mittelubamiseks, siis punkt

45

4 annab selle aluse. Äriühingu ümberkujundamine võib kaasa tuua mitmeid õiguslikke

küsimusi, sealhulgas seoses lepingute ja kohustustega, kahjustades teiste osapoolte õigusi või

tekitades ebakindlustus, mistõttu on oluline, et järelevalveasutuse õigused keelduda

ümberkujundamise loa andmisest ei oleks väga kitsalt piiritletud ning ta saaks hinnata

ümberkujundamise mõju seoses õiguslike küsimuste, turukonkurentsi, finantsstabiilsuse

säilitamise ja tarbijakaitse tagamise vaates laiemalt.

Lõike 15 kohaselt avalikustab FI ümberkujundamisloa andmise otsuse hiljemalt otsuse

tegemisele järgneval tööpäeval oma veebilehel.

Lõige 16 sätestab, et äriregistrile esitatavale avaldusele lisatakse FI luba teenuseosutaja

ümberkujundamiseks, millest tulenevalt on vajalik saada FI luba enne ümberkujundamise

lõpuleviimist äriregistri kandega.

Lõige 17. Kuigi eelnõuga muudetakse makseasutuse ja e-raha asutuste ümberkujundamist

paindlikumaks, siis piiriülene ümberkujundamine ei ole jätkuvalt lubatud (ehk eelnõuga seda

ei muudeta), kuna piiriülese ümberkujundamisega ei ole tagatud piisav klientide huvide kaitse.

Direktiivi (EL) 2019/2121 põhjenduspunkti 57 kohaselt ei tohiks viidatud direktiiv mõjutada

liidu õiguse kohaldamist, mis reguleerib krediidivahendusettevõtjaid ja teisi finantsettevõtjaid,

ega vastavalt kõnealusele liidu õigusele kehtestatud liikmesriigi õigusnormide kohaldamist.

Makseasutuste tegevust reguleeriva direktiivi (EL) 2015/2366 põhjenduspunkti 6 kohaselt on

direktiivi eesmärgiks tagada kõrgetasemeline tarbijakaitse kogu liidu makseteenuste

kasutajatele. Selle tagamise üheks meetmeks on direktiivis ette nähtud makseasutuste

tegevusloa nõue. Arvestades, et finantssektoris teenuse osutamiseks peab isikul olema

tegevusluba, mille ta saab asukoha finantsjärelevalve asutuselt, ei ole viidatud direktiiviga

2015/2366 kooskõlas olukord, kus makseteenuse osutamine viiakse teise lepinguriiki, kus

makseasutusel puudub vastava lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse luba selles riigis

makseteenuse osutamiseks. Samas ei ole tal võimalik tegevusluba taotleda, kui ta on samal ajal

(veel) Eesti registrisse kuuluv äriühing. Direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 11 lõike 1 kohaselt

antakse tegevusluba üksnes juriidilisele isikule, kes on asutatud selles liikmesriigis (ehk enne

tegevusloa taotlemist peaks ta olema sellesse riiki nö juba ära liikunud).

Kuigi direktiiv (EL) 2019/2121 näeb ette meetmed võlausaldajate kaitseks, ei ole direktiiviga

tagatud piisav kliendikaitset juhuks, kui äriühing selles teises liikmesriigis tegevuse jätkamiseks

tegevusluba ei saa (teise riiki liikumine ei tähenda automaatselt liidu õigusest tuleneva

tegutsemisõiguse üleminekut). ÄS § 4918 reguleerib võlausaldajate kaitset, kuid tagatise

saamise õigus on vaid võlausaldajal, kelle nõuded on tekkinud enne piiriülese

ümberkujundamise projekti avalikustamist, ja nõuete osas, mis ei ole muutunud avalikustamise

kuupäevaks sissenõutavaks.

MERAS § 62 lõike 2 ja § 84 lõike 2 punkti 4 muutmine. Terminoloogiline täpsustus, kus

infotehnoloogia asendatakse terminiga info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.

MERAS § 635 uus lõige 3. Makseasutus ja e-raha asutus on kohustatud järgima DORA

määruses sätestatud digitaalse tegevuskerksuse nõudeid. DORA kohaldamisulatusse kuuluvad

kõik makseasutused, sealhulgas sellised makseasutused, mille suhtes kohaldatakse direktiivi

(EL) 2015/2366 artikli 32 lõike 1 kohast erandit (MERAS § 11 lg 1 ja 2) ja kontoteabeteenuse

osutajad (makseasutused, mis osutavad MERAS § 3 lõike 1 punktis 8 osutatud teenust) ning

kõik e-raha asutused, sealhulgas e-raha asutused, mille suhtes kohaldatakse direktiivi

2009/110/EÜ artikli 9 lõike 1 kohast erandit (MERAS § 12 lõikes 1 nimetatud e-raha asutused).

46

DORA määruse artikli 16 kohaselt kohaldatakse erandi alla kuuluvatele makseasutustele ja e-

raha asutustele lihtsustatud IKT riskijuhtimise raamitiku nõudeid.

MERAS § 636 pealkirja muutmine. Kuna paragrahvi lisandub ka küberohtudest teavitamine,

viiakse paragrahvi pealkiri kooskõlla selle sisuga.

MERAS § 636 täiendamine uute lõigetega 5–8.

Lõige 5. Kuna makseasutustele ja e-raha asutustele hakkab kohalduma DORA määruses

sätestatud intsidentidest teatamise kord, on §-i 636 lisatud täpsustus, et DORA määruse

kohaldamisalasse kuuluvad makseasutused ja e-raha asutused, sealhulgas erandi alla kuuluvad

ja kontoteabe osutajad, lähtuvad operatsiooni- või turvaintsidendist teavitamisel (nii FI kui ka

klientide teavitamisel) DORA määruses sätestatust (DORA määrus kasutab terminit „tegevust

või turvalisust mõjutav maksetega seotud intsident“). Lõigetes 1 ja 2 sätestatu jääb kohalduma

ülejäänutele makseteenuse pakkujatele. Nimelt näeb DORA määruse artikkel 23 ette, et DORA

määruse peatükis 3 sätestatud nõudeid kohaldatakse ka tegevust või turvalisust mõjutavate

maksetega seotud intsidentide ning tegevust või turvalisust mõjutavate maksetega seotud tõsiste

intsidentide suhtes, kui need puudutavad krediidiasutusi, makseasutusi, kontoteabe teenuse

pakkujaid ning e-raha asutusi.

Intsident IKT-intsident Tegevust või turvalisust

mõjutav maksetega seotud

intsident

Finantssektori ettevõtja

poolt planeerimata

üksiksündmus või

omavahel seotud

sündmuste jada, mis:

- seab ohtu võrgu- ja

infosüsteemide turvalisuse;

- avaldab negatiivset mõju

andmete kättesaadavusele,

autentsusele, terviklusele

või konfidentsiaalsusele või

finantssektori ettevõtja

osutatavatele teenustele.

- avaldab negatiivset mõju

maksete andmete

kättesaadavusele,

autentsusele, terviklusele

või konfidentsiaalsusele

või finantssektori ettevõtja

osutatud maksetega

seotud teenustele,

olenemata sellest, kas

need sündmused on IKTga

seotud.

Tõsine IKT intsident Tõsine tegevust või

turvalisust mõjutav

maksetega seotud intsident

- millel on suur negatiivne

mõju võrgu- ja

infosüsteemidele, mis

toetavad finantssektori

ettevõtja kriitilise

tähtsusega või olulisi

funktsioone.

- avaldab suurt negatiivset

mõju osutatud maksetega

seotud teenustele.

Makseasutused ja e-raha asutused peavad DORA-s sätestatud eeskirjade alusel teavitama FI-d

nii tõsistest IKT-ga seotud intsidentidest kui ka osutatava makseteenusega seotud olulistest

operatsiooni- või turvaintsidentidest.

Lõike 6 kohaselt tuleb IKT-ga seotud tõsistest intsidentidest teavitada lisaks FI-le ka RIA-t.

Operatsiooni- või turvaintsidentidest teavitatakse üksnes FI-d. Sealjuures tuleb kirjeldatud

47

intsidentide puhul kasutada DORA määruse alusel kehtestatud teavitusvorme ja lähtuda

teavitamisel DORA alusel kehtestatud tähtaegadest.

Lisaks sätestab DORA määruse artikli 19 lõige 2, et finantsasutused võivad vabatahtlikult

teatada asjaomasele pädevale asutusele olulistest küberohtudest, kui nad peavad ohtu

finantssüsteemi, teenusekasutajate või klientide jaoks oluliseks, sealjuures võivad liikmesriigid

otsustada, et need finantsasutused, kes teatavad vabatahtlikult esimese lõigu kohaselt, võivad

kõnealuse teate edastada ka direktiivi (EL) 2022/2555 kohaselt määratud või loodud küberturbe

intsidentide lahendamise üksustele (lõige 8).

Kuivõrd FIS § 462 lõikes 8 on sätestatud, et Inspektsioon teavitab pärast MERAS § 636 lõikes

1 nimetatud teate saamist viivitamata Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ja Euroopa

Keskpanka olulisest operatsiooni- või turvaintsidendist, siis see kohaldub selliste teadete

suhtes, mis jäävad MERAS § 636 lõike 1 kohase teavitamise alla. DORA määruse kohaselt

saadud teated edastab FI EBA-le ja Euroopa Keskpangale DORA määruse artikli 19 lõike 6

kohaselt.

MERAS § 91 muutmine. Paragrahvi pealkiri viiakse kooskõlla selle sisuga, kuivõrd eelnõuga

lisatakse paragrahvi uus lõige, milles sätestatakse, et FI-l on DORA määruse kohase täitmise

üle järelevalve teostamisel kõik nimetatud määruses, MERAS-es ja FIS-is sätestatud õigused.

Nimelt on DORA määruse artikli 50 lõike 1 kohaselt pädevatel asutustel kõik DORA määruse

kohaste ülesannete täitmiseks vajalikud järelevalve-, uurimis- ja karistuste määramise volitused

ning lõikes 2 on miinimumnimekiri volitustest. Näiteks on FI-l õigus tutvuda kõigi

dokumentidega või mis tahes vormis muude andmetega, mis võiksid olla FI ülesannete

täitmiseks olulised, ja saada või teha nende dokumentide koopiaid, teha kohapealseid kontrolle

või uurimisi ning nõuda määruse nõuete rikkumise korral parandus- ja ennetusmeetmete

võtmist. Kuna tegemist on miinimumnimekirjaga, siis on FI-l õigus rakendada ka muid

MERAS-es ja FISis sätestatud õigusi.

Finantsinspektsioonile antakse mh õigus rakendada DORA määruse artikli 50 lõikes 4

sätestatud halduskaristusi ja parandusmeetmeid. Sellisteks meetmeteks on:

- ettekirjutuse tegemine, et füüsiline või juriidiline isik lõpetaks rikkuva tegevuse ja hoiduks

selle tegevuse kordamisest;

- sellise tegevuse või tava peatamise nõudmine, mis on vastuolus määruse sätetega;

- mis tahes liiki meetmete võtmine, sealhulgas rahaliste meetmete, tagamaks, et

finantsasutused jätkavad õigusnormide järgimist;

- liikmesriigi õigusega lubatud ulatuses sideoperaatorite valduses olete andmeliiklusandmete

nõudmine, kui on piisav alus kahtlustada määruse nõuete rikkumist ja kui sellised andmed

võivad olla olulised määruse rikkumiste uurimisel (kuna liikmesriigi õigusega pole vastavat

õigust ette nähtud, siis käesolev meedet ei saa rakendada), ning

- avalike teadaannete väljastamine, mis sisaldavad füüsilise või juriidilise isiku identiteeti ja

rikkumise laadi.

Kuna tegemist on jällegi miinimumnimekirjaga, on Finantsinspektsioonil õigus rakendada ka

muid MERAS-est ja FIS-ist tulenevaid meetmeid.

Et võetud meetmetel oleks hoiatav mõju laiemale avalikkusele, näeb määrus ette rikkumist

puudutavate otsuste avalikustamise. DORA määruse artikli 54 lõike 1 kohaselt avaldavad

pädevad asutused oma ametlikel veebisaitidel põhjendamatu viivituseta kõik halduskaristuse

määramise otsused, mida ei ole edasi kaevatud pärast seda, kui karistuse saanud isikut on

otsusest teavitatud. Lõige 5 näeb samas ette, et kui pädev asutus avaldab halduskaristuse

48

määramise otsuse, mis on asjaomastele kohtuasutustele edasi kaevatud, lisavad pädevad

asutused ühtlasi viivitamata oma ametlikule veebisaidile selle teabe ja hiljem kogu täiendava

teabe sellise edasikaebamise tulemuste kohta. Samuti avaldatakse kohtuotsus, millega

tühistatakse halduskaristuse määramise otsus.

Avaldada tuleb teave rikkumise liigi ja laadi kohta, vastutavad isikud ning määratud karistused.

Erandiks on olukorrad, kus juriidilise isiku nime või füüsilise isiku nime ja isikuandmete

avaldamine oleksid ebaproportsionaalsed või nende andmete avaldamine ohustaks

finantsturgude stabiilsust või pooleli olevat uurimist (eelkõige mõeldud järelevalve- ja

väärteomenetlust, kuid võib hõlmata ka kriminaalmenetlust tegevusloata tegutsemise puhul)

või põhjustaks asjaomasele isikule ebaproportsionaalselt suurt kahju. Sellisel puhul võib

avaldamise edasi lükata, jätta isikuid puudutav teave avaldamata või loobuda sellise kaasuse

kohta teabe avaldamisest üldse.

Kuigi DORA määruse artikkel 54 viitab vaid halduskaristuste avalikustamisele, on FI-l õigus

FIS § 54 lõike 5 kohaselt avalikustada lisaks väärteo asjas tehtud lahendile haldusakt või -

leping, kui see on vajalik investorite, finantsjärelevalve subjektide klientide või avalikkuse

kaitseks või finantsturu õigus- või korrapärase toimimise tagamiseks.

MERAS § 92 muudatused. Seoses MERAS § 24 uue lõikega 41 tuleb muuta § 92 lõikeid 11 ja

12 nii, et FI-l on viidatud lõigetes sätestatud õigused ja kohustused seoses välisriigis asutatud

filiaaliga (kehtiva sõnastus piirdub lepinguriigi filiaaliga).

MERAS uus § 1091. Seadust täiendatakse uue karistusnormiga, mida FI saab kohaldada DORA

määruses sätestatud nõuete rikkumise korral. Nimelt on DORA määruse artikli 50 lõikes 3

sätestatud, et liikmesriigid kehtestavad õigusnormid, milles sätestatakse asjakohased

halduskaristused ja parandusmeetmed määruse rikkumise puhuks, ning tagavad nende

tulemusliku rakendamise. Sama artikli lõike 4 punktis c on sätestatud, et liikmesriigid annavad

pädevatele asutustele õiguse võtta mis tahes liiki meetmeid, sealhulgas rahalisi meetmeid,

tagamaks, et finantssektori ettevõtjad jätkavad õigusnormide järgimist. Eelnõuga nähakse ette,

et füüsilise isiku korral on võimalik karistada rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni

kahekordse väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas ning

juriidilise isiku korral karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordse

väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme

protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

Uue paragrahvi sätestamisel on lähtutud MERAS-es sätestatud kehtivatest karistusmääradest ja

karistuste määramise alustest. Finantssektori karistusnormid on suures osas reguleeritud liidu

õiguses, kus reeglina on ette nähtud analoogsed meetmed karistuste rakendamiseks (sh

fikseeritud rahaliste suuruste piirmäärad). Makseteenuste ja e-raha teenuste valdkonna EL õigus

ei näe ette koosseise konkreetsete karistuste kohta ega rahalisi trahve. Direktiivi 2015/2366

artikli 103 kohaselt tuleb liikmesriigil tagada rikkumiste korral tõhusate, proportsionaalsete ja

hoiatavate karistuste rakendamine. Kuna direktiivist 2009/110/EÜ ei tulene otseselt kohustust

kohaldada kõrgemaid rahatrahvi määrasid, siis kehtivas MERAS-es kõrgendatud ülemmääraga

maksimaalse rahatrahvi kohaldamisel on lähtutud põhimõttest, et direktiivist tulenevate

tegevusnõuete rikkumiste puhul kohaldatakse pangandusdirektiivis (2013/36/EL) ette nähtud

rahatrahvi määrasid. Seega on ka uue lõike 1091 sõnastamisel võetud lähenemine, et see oleks

kooskõlas MERAS §-dega 109 ja 110.

Uue paragrahvi lõike 1 sõnastuses on viidatud järgmistele DORA määruse nõuete rikkumistele:

- art 5–14: IKT- riski juhtimine;

49

- art 16–18, art 19 lõiked 1, 3–5: IKT intsidentide haldamine ja liigitamine ning nendest

teavitamine;

- art 24, 25, art 27 lõiked 1–8: digitaalse tegevuskerksuse testimine;

- art 28 lõiked 1–8, art 29, art 30 lõiked 1–4: kolmandast isikust tuleneva IKT-riski juhtimine;

- art 42 lg 3: kolmanda isikuga seotud riskide arvesse võtmine.

Seaduse normitehniline märkus. Muudatusega lisatakse viide DORA direktiivile.

3.9. Eelnõu § 9. Väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmine

EVKS § 71 lõike 5 muutmine ja lõike 7 kustutamine. 2022. aasta 16. augustil jõustusid KüTS

muudatused, millega ühtlasi tunnistati kehtetuks avaliku teabe seaduse (AvTS) § 439 lõike 1

punktis 4 sätestatud Vabariigi Valitsuse volitusnorm infosüsteemide turvameetmete süsteemi

kehtestamiseks, millele EVKS § 71 kehtivas lõikes 7 on viidatud. Volitusnormi kustutamist on

selgitatud järgmiselt: „Kuna eelnõuga luuakse KüTS-is võimalus kehtestada E-ITS47, siis tuleb

ISKE48 määruse volitusnorm tunnistada kehtetuks. /…/ E-ITS-i määruse volitusnormi

paiknemine KüTS-is ja selle rakendusaktides on avaliku teabe töötlemist ja küberturvalisust

reguleerivaid õigusakte, nende omavahelisi seoseid ning struktuuri arvesse võttes mõistlik“.

Seega tunnistatakse lõige 7 kehtetuks, kuna viitab kehtetule AvTS volitusnormile.

Registripidajale hakkavad kohalduma DORA määruse nõuded.

Kuna lõikes 5 on viide lõikele 7, mis tunnistatakse kehtetuks, tuleb muuta ka lõike 5 sõnastust

ja sealt välja jätta viide lõikele 7.

EVKS täiendamine uue §-ga 302 nähakse ette uus paragrahv registripidaja digitaalse

tegevuskerksuse nõuete rakendamiseks.

Lõige 1. DORA määruse artikli 2 lõike 1 punkti g kohaselt kuuluvad väärtpaberite

keskdepositooriumid samuti DORA kohaldamisalasse. Kuigi tegemist on otsekohalduva

määrusega, on selguse huvides lõikes 1 viide DORA määruse nõuete rakendamisele.

Lõige 2. KüTS § 3 lõike 4 punkti 1 kohaselt kohaldatakse KüTS-is teenuse osutaja kohta

sätestatut ka andmekogu vastutavale töötlejale ja volitatud töötlejale. Muudatust on eelnevalt

selgitatud järgmiselt: „Andmekogude vastutavate ja volitatud töötleja hõlmamine avaliku

sektori loetelu alla on vajalik ka põhjusel, et eelnõu asendab AvTS-i alusel kehtestatud ISKE

KüTS-i alusel kehtestava E-ITS-iga ning selleks, et tagada andmekogude küberturvalisus, tuleb

seega ka täpsustada KüTS-i kohaldamisala.“ Andmekogu on andmekogu AvTS § 431 lõike 1

tähenduses (andmekogu on riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku või

avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete

kogum, mis asutatakse ja mida kasutatakse seaduses, selle alusel antud õigusaktis või

rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks).

EVKS § 12 lõike 2 kohaselt on Eesti väärtpaberite register riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu

aktsiate, võlakohustuste ja teiste EVKS § 2 lõigetes 1 ja 2 nimetatud väärtpaberite ning nende

väärtpaberitega tehtavate toimingute registreerimiseks. Registripidaja on keskdepositoorium,

kellele on antud õigus registrit pidada.

47 Eesti infoturbestandard, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1211/2202/2034/MKM_m101_lisa.pdf# 48 infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteem

50

Kuna registripidaja peab lõike 1 kohaselt juba rakendama DORA määruses sätestatud IKT-

riskide juhtimise ja intsidentidest teavitamise nõudeid ja vältimaks nõuete dubleerimist,

nähakse lõikega 2 ette, et registripidajale ei kohaldata KüTS-i neid sätteid, mis on juba kaetud

DORA määrusega. NIS 2 direktiivi põhjenduspunkti 28 kohaselt tuleks NIS2 direktiivi sätete

asemel kohaldada DORA määruse sätteid, mis käsitlevad IKT riskijuhtimist, IKT intsidentide

haldamist ja eelkõige tõsistest IKT intsidentidest teavitamist, samuti digitaalse tegevuskerksuse

testimist, teabevahetuse kokkuleppeid ja kolmandatest isikutest tulenevat IKT-riski. Seetõttu ei

tohiks liikmesriigid NIS2 direktiivi sätteid, mis käsitlevad küberturvalisuse riskijuhtimist ja

teatamiskohustust, järelevalvet ja täitmise tagamist, DORA määruse kohaldamisalasse jäävate

finantssektori ettevõtjate suhtes kohaldada.

Lõiked 3 ja 4. DORA määruse artikli 19 lõike 1 kohaselt peab finantsasutus teavitama pädevat

asutust tõsistest IKT-ga seotud intsidentidest. Lisaks annab määrus liikmesriigile võimaluse

ette näha, et mõned või kõik finantssektori ettevõtjad esitavad pädevale asutusele või

küberturbe intsidentide lahendamise üksustele, mis on määratud või loodud direktiivi (EL)

2022/2555 kohaselt, ka esialgse teate ja kõik raportid, kasutades DORA määruse artiklis 20

osutatud vorme. Lõikega 3 nähakse ette, et registripidaja teavitab lisaks FI-le ka RIA-t.

Teavitused ja raportid intsidentide kohta tuleb esitada DORA määruse alamaktides kehtestatud

vorme kasutades, lähtudes Finantsinspektsiooni kehtestatud andmevahetusvormingust ja teabe

edastusviisist (vt tehniliste standardite eelnõu konsultatsioonidokumenti intsidentidest

teavitamise kohta).49 Nagu käesoleva seletuskirja punkti 2.3.2 alampunktis A kirjeldatud,

kasutab finantsasutus nii FI kui ka RIA teavitamisel ühekordset teabeedastamise viisi ehk selle

kehtestamisel tuleks Finantsinspektsioonil ka selle asjaoluga arvestada.

Intsidentide liigitamise kriteeriumid on ette nähtud DORA määruse artikli 18 lõikes 1, kuid

täpsemad kriteeriumid tõsiste intsidentide määratlemiseks töötavad välja ESA-d koostöös EKP

ja ENISA-ga.

Lõige 5. Lisaks sätestab DORA määruse artikli 19 lõige 2, et finantsasutused võivad

vabatahtlikult teatada asjaomasele pädevale asutusele olulistest küberohtudest, kui nad peavad

ohtu finantssüsteemi, teenusekasutajate või klientide jaoks oluliseks, sealjuures võivad

liikmesriigid otsustada, et need finantsasutused, kes teatavad vabatahtlikult esimese lõigu

kohaselt, võivad kõnealuse teate edastada ka direktiivi (EL) 2022/2555 kohaselt määratud või

loodud küberturbe intsidentide lahendamise üksustele.

Lõike 6 eesmärk on juhtida tähelepanu spetsiifilisele sättele, mille kohaselt peab DORA

määrusest tulenevalt olema keskdepositooriumil vähemalt üks varutöötluskoht, millel on

ärivajaduste rahuldamiseks piisavad ressursid, võimed, funktsioonid ja personalikorraldus.

DORA määruse artikli 12 lõike 5 kohaselt peab varutöötluskoht asuma peamisest töötluskohast

geograafiliselt eemal, et tagada nende erinev riskiprofiil ja vältida, et varutöötluskohta

kahjustab peamisele töötluskohale mõju avaldanud sündmus. Lisaks peab see varutöötluskoht

suutma tagada peamise töötluskohaga kriitilise tähtsusega või oluliste funktsioonide

järjepidevuse või sellise teenuse taseme, mida on vaja, et saaks täita oma kriitilise tähtsusega

funktsioone vastavalt taaste-eesmärkidele. See koht peaks olema registripidaja töötajatele kohe

ligipääsetav.

49https://www.eiopa.europa.eu/system/files/2023-12/JC%202023%2070%20-

%20%20CP%20on%20draft%20RTS%20and%20ITS%20on%20major%20incident%20reporting%20under%20DORA.pdf

51

Lõige 7. DORA määruse artikli 2 lõike 1 punkti g kohaselt kuuluvad DORA määruse

kohaldamisalasse väärtpaberite keskdepositooriumid, kes on defineeritud määruse artikli 3

punktis 42. Tegemist on määruse (EL) nr 909/2014 (CSDR) artikli 2 lõike 1 punktis 1

määratletud väärtpaberite keskdepositooriumidega. Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse50 seletuskirjas on selgitatud,

et pensioniosakud ei kuulu CSDR-määruse reguleerimisalasse. Seega ei kuulu pensioniregistri

pidaja ka DORA määruse kohaldamisalasse. Seetõttu on ka lõikes 7 täpsustatud, et

pensioniregistri pidajale ei kohaldata uues paragrahvis sätestatut, sj DORA määruse

rakendamise kohustust. Samuti ei välistata neid KüTS 2. peatüki nõuete rakendamisest.

EVKS § 38 uue lõike 13 kohaselt teostab FI järelevalvet mh DORA määruses sätestatud nõuete

täitmise üle.

EVKS § 39 uus lõige 11. Eelnõuga lisatakse paragrahvi uus lõige, milles sätestatakse, et FI-l

on DORA määruse kohase täitmise üle järelevalve teostamisel kõik nimetatud määruses,

EVKS-is ja FIS-is sätestatud õigused.

Nimelt on DORA määruse artikli 50 lõike 1 kohaselt pädevatel asutustel kõik DORA määruse

kohaste ülesannete täitmiseks vajalikud järelevalve-, uurimis- ja karistuste määramise volitused

ning lõikes 2 on miinimumnimekiri volitustest. Näiteks on FI-l õigus tutvuda kõigi

dokumentidega või mis tahes vormis muude andmetega, mis võiksid olla FI ülesannete

täitmiseks olulised, ja saada või teha nende dokumentide koopiaid, teha kohapealseid kontrolle

või uurimisi ning nõuda määruse nõuete rikkumise korral parandus- ja ennetusmeetmete

võtmist. Kuna tegemist on miinimumnimekirjaga, siis on FI-l õigus rakendada ka muid

MERAS-es ja FISis sätestatud õigusi.

Finantsinspektsioonile antakse mh õigus rakendada DORA määruse artikli 50 lõikes 4

sätestatud halduskaristusi ja parandusmeetmeid. Sellisteks meetmeteks on:

- ettekirjutuse tegemine, et füüsiline või juriidiline isik lõpetaks rikkuva tegevuse ja hoiduks

selle tegevuse kordamisest;

- sellise tegevuse või tava peatamise nõudmine, mis on vastuolus määruse sätetega;

- mis tahes liiki meetmete võtmine, sealhulgas rahaliste meetmete, tagamaks, et

finantsasutused jätkavad õigusnormide järgimist;

- liikmesriigi õigusega lubatud ulatuses sideoperaatorite valduses olete andmeliiklusandmete

nõudmine, kui on piisav alus kahtlustada määruse nõuete rikkumist ja kui sellised andmed

võivad olla olulised määruse rikkumiste uurimisel (kuna liikmesriigi õigusega pole vastavat

õigust ette nähtud, siis käesolev meedet ei saa rakendada), ning

- avalike teadaannete väljastamine, mis sisaldavad füüsilise või juriidilise isiku identiteeti ja

rikkumise laadi.

Kuna tegemist on jällegi miinimumnimekirjaga, on Finantsinspektsioonil õigus rakendada ka

muid EVKS-ist ja FIS-ist tulenevaid meetmeid.

EVKS § 39 uus lõige 41. FI peab avalikustama DORA määruse rikkumisega seoses võetud

meetmete alusel tehtud otsuse kohta teate oma veebilehel nagu on sätestatud artiklis 54.

Et võetud meetmetel oleks hoiatav mõju laiemale avalikkusele, näeb määrus ette rikkumist

puudutavate otsuste avalikustamise. DORA määruse artikli 54 lõike 1 kohaselt avaldavad

pädevad asutused oma ametlikel veebisaitidel põhjendamatu viivituseta kõik halduskaristuse

50 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/cec5e4d6-98a5-4016-965a-c151c9e94354/eesti-vaartpaberite-

keskregistri-seaduse-muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus

52

määramise otsused, mida ei ole edasi kaevatud pärast seda, kui karistuse saanud isikut on

otsusest teavitatud. Lõige 5 näeb samas ette, et kui pädev asutus avaldab halduskaristuse

määramise otsuse, mis on asjaomastele kohtuasutustele edasi kaevatud, lisavad pädevad

asutused ühtlasi viivitamata oma ametlikule veebisaidile selle teabe ja hiljem kogu täiendava

teabe sellise edasikaebamise tulemuste kohta. Samuti avaldatakse kohtuotsus, millega

tühistatakse halduskaristuse määramise otsus.

Avaldada tuleb teave rikkumise liigi ja laadi kohta, vastutavad isikud ning määratud karistused.

Erandiks on olukorrad, kus juriidilise isiku nime või füüsilise isiku nime ja isikuandmete

avaldamine oleksid ebaproportsionaalsed või nende andmete avaldamine ohustaks

finantsturgude stabiilsust või pooleli olevat uurimist (eelkõige mõeldud järelevalve- ja

väärteomenetlust, kuid võib hõlmata ka kriminaalmenetlust tegevusloata tegutsemise puhul)

või põhjustaks asjaomasele isikule ebaproportsionaalselt suurt kahju. Sellisel puhul võib

avaldamise edasi lükata, jätta isikuid puudutav teave avaldamata või loobuda sellise kaasuse

kohta teabe avaldamisest üldse.

Kuigi DORA määruse artikkel 54 viitab vaid halduskaristuste avalikustamisele, on määruse

(EL) nr 909/2014 (CSDR) artiklis 62 sätestatud, et viidatud määruse rikkumise eest

avalikustatakse otsus nii halduskaristuse kui ka muu haldusmeetme kohta. Kuna DORA nõuded

integreeritakse viidatud määrusesse (vt DORA määruse artiklit 61), on pädeval asutusel alus

avalikustada lisaks halduskaristustele ka muud meetmed (nt ettekirjutus), kui rikutakse DORA

nõudeid.

3.10. Eelnõu § 10. Väärtpaberituru seaduse muutmine

VpTS § 1 lõike 2 muutmine. DORA määruse kohaldamisalasse kuuluvad mh

ühisrahastusteenuse osutajad, kes on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2020/1503 (35) artikli 2 lõike 1 punktis e. Lõike 2 sõnastust täiendatakse viitega VpTS

uuele §-le 23790 ehk karistusi DORA määruse nõuete rikkumise eest kohaldatakse ka viidatud

ühisrahastusteenuse osutajatele.

VpTS § 101 muutmine (ei ole seotud DORA ülevõtmisega, seaduses parandatakse EL määruse

nimetus õigeks). Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) 2019/2033, 27. november

2019, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning

millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL)

nr 806/2014, muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 pealkirja,

mistõttu viiakse VpTS-is olev viide määrusele kooskõlla selle õige nimetusega.

VpTS § 66 lõike 2 punkti 5 ja § 701 lõike 3 punkti 5 muutmine ning uued punktid (ei ole

seotud DORA direktiiviga, kuid on tehniline muudatus, et vältida seaduses olevat tühja viidet).

Kuna ÄS § 386 lõike 2 punkt 4 on tunnistatud kehtetuks, korrigeeritakse VpTS sõnastust ja

kustutatakse viide kehtetule ÄS punktile 4. ÄS-ist välja jäetud punkt sõnastatakse VpTS-is.

Seega peab kolmanda riigi investeerimisühing Eestis filiaali asutamise loa või piiriülese teenuse

osutamise loa taotlemisel esitama FI-le äriühingu põhikirja või ühingulepingu asukohamaa

seaduste kohaselt tõestatud ärakirja, kui põhikirja või ühingulepingu registrile esitamine on

nõutav ka ühingu asukohamaal.

VpTS § 811 täiendamine uue lõikega 41. Paragrahv reguleerib investeerimisühingu üldisi

organisatsiooninõudeid. Muudatusega nähakse ette investeerimisühingu kohustus rakendada

mh DORA määrust.

53

VpTS § 826 lõike 4 muutmine. Paragrahv reguleerib olulise tööülesande või tegevuse

edasiandmist, sealjuures on olulised tööülesanded ja tegevused määratletud komisjoni

delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artiklis 30. Muudetava lõike 4 kehtiva sõnastuse

kohaselt peab olulise tööülesande või tegevuse edasiandmisel olema täidetud viidatud

delegeeritud määruses ja VpTS-is sätestatud nõuded. Lõike sõnastusse lisatakse viide DORA

määrusele ehk info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuse edasiandmisel tuleb mh täita

DORA määruses ette nähtud edasiandmise nõudeid (lisaks määruses (EL) nr 2017/565

sätestatule).

VpTS § 8215 lõike 1 teise lausesse lisatakse viide DORA määrusele. Lõike 1 esimene lause

ütleb, et algoritmkauplemisega tegelemisel, sealhulgas algoritmipõhise välkkauplemistehnika

kasutamisel, rakendab investeerimisühing oma äritegevuse jaoks sobivaid ja tõhusaid süsteeme

ning riskikontrolli, tagamaks, et algoritmkauplemiseks kasutatav infotehnoloogiline süsteem on

töökindel ja piisava võimsusega, selles rakendatakse asjakohaseid kauplemiskünniseid ja -

piirmäärasid ning see ennetab ekslike korralduste andmist ja muid toiminguid, mis võivad

ohustada väärtpaberituru korra- või õiguspärast toimimist. Sama lõike teises lauses on

sätestatud, et investeerimisühing järgib selliste meetmete rakendamisel muu hulgas komisjoni

delegeeritud määruses (EL) nr 2017/589 sätestatut. Muudatusega lisatakse viide lisaks DORA

määrusele.

VpTS § 8215 lõike 5 sõnastuses on täpsustatud, et talitluspidevuse kord sisaldab muu hulgas

info- ja kommunikatsioonitehnoloogia talitluspidevuse põhimõtteid ja plaane, aga ka info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia reageerimis- ja taasteplaane. Lõike teise lausesse on lisatud

viide DORA määruse peatükkidele 2 ja 4, mis reguleerivad info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia riskide juhtimist, sealhulgas nõudeid info- ja

kommunikatsioonitehnoloogiale, protokollidele ja vahenditele, ning digitaalse tegevuskerksuse

testimist.

Tõhusaid talitluspidevuse ja taasteplaane on vaja selleks, et investeerimisühing saaks kohe ja

kiiresti lahendada IKT intsidendid, eelkõige tulla toime küberrünnetega, piirates kahju ja seades

prioriteediks tegevuse jätkamise ja taastemeetmed kooskõlas oma varunduspõhimõtetega.

Sealjuures ei tohiks selline tegevuse jätkamine kuidagi seada ohtu võrgu- ja infosüsteemide

terviklust ja turvalisust või andmete kättesaadavust, autentsust, terviklust ja konfidentsiaalsust.

Investeerimisühing testib kõiki funktsioone toetavate IKT-süsteemide IKT talitluspidevuse

plaane ning IKT reageerimis- ja taasteplaane vähemalt kord aastas ja kriitilise tähtsusega või

olulisi funktsioone toetavate IKT-süsteemide oluliste muudatuste korral. Sealjuures lisatakse

testimisplaanidesse stsenaariumid, mis käsitlevad küberründeid ja esmase IKT-taristu ja

varuvõimsuse vahelist ümberlülitust, varundamist ja varurajatisi.

VpTS uus § 8218. DORA määruse artikli 19 lõike 1 kohaselt peab finantsasutus teavitama

pädevat asutust tõsistest IKT-ga seotud intsidentidest. Lisaks annab määrus liikmesriigile

võimaluse ette näha, et mõned või kõik finantssektori ettevõtjad esitavad pädevale asutusele

või küberturbe intsidentide lahendamise üksustele, mis on määratud või loodud direktiivi (EL)

2022/2555 kohaselt, ka esialgse teate ja kõik raportid, kasutades DORA määruse artiklis 20

osutatud vorme. Lõikega 1 nähakse ette, et investeerimisühing teavitab lisaks FI-le ka RIA-t.

Teavitused ja raportid intsidentide kohta tuleb esitada DORA määruse alamaktides kehtestatud

vorme kasutades, lähtudes Finantsinspektsiooni kehtestatud andmevahetusvormingust ja teabe

edastusviisist (vt tehniliste standardite eelnõu konsultatsioonidokumenti intsidentidest

54

teavitamise kohta).51 Nagu käesoleva seletuskirja punkti 2.3.2 alampunktis A kirjeldatud,

kasutab finantsasutus nii FI kui ka RIA teavitamisel ühekordset teabeedastamise viisi ehk selle

kehtestamisel tuleks Finantsinspektsioonil ka selle asjaoluga arvestada.

Intsidentide liigitamise kriteeriumid on ette nähtud DORA määruse artikli 18 lõikes 1, kuid

täpsemad kriteeriumid tõsiste intsidentide määratlemiseks töötavad välja ESA-d koostöös EKP

ja ENISA-ga.

Lisaks sätestab DORA määruse artikli 19 lõige 2, et finantsasutused võivad vabatahtlikult

teatada asjaomasele pädevale asutusele olulistest küberohtudest, kui nad peavad ohtu

finantssüsteemi, teenusekasutajate või klientide jaoks oluliseks, sealjuures võivad liikmesriigid

otsustada, et need finantsasutused, kes teatavad vabatahtlikult esimese lõigu kohaselt, võivad

kõnealuse teate edastada ka direktiivi (EL) 2022/2555 kohaselt määratud või loodud küberturbe

intsidentide lahendamise üksustele (lõige 3).

VpTS § 114 muutmine. Muudatuse kohaselt ei ole investeerimisühingu piiriülene

ümberkujundamine lubatud. Muudatuse eesmärk on tagada Eesti investorite parem kaitse.

Arvestades finantssektori erisusi, ei ole praktikas finantsasutuse ümberkujundamine võrreldav

nn tavalise äriühingu ümberkujundamise protsessiga. Direktiivi (EL) 2019/2121

põhjenduspunkti 57 kohaselt ei tohiks viidatud direktiiv mõjutada liidu õiguse kohaldamist, mis

reguleerib krediidivahendusettevõtjaid ja teisi finantsettevõtjaid, ega vastavalt kõnealusele liidu

õigusele kehtestatud liikmesriigi õigusnormide kohaldamist. Investeerimisühingute tegevust

reguleeriva direktiivi 2014/65/EL põhjenduspunktis 3 on osutatud, et finantsturgudel on

tegutsema asunud rohkem investoreid ja neile pakutakse veelgi keerukamat ulatuslikku teenuste

ja instrumentide valikut, mistõttu peaks liidu õigusraamistik hõlmama kogu investoritele

suunatud tegevust. Selleks on vaja näha ette ühtlustamise tase, mida on vaja investoritele

kõrgetasemelise kaitse pakkumiseks ja selleks, et võimaldada investeerimisühingutel osutada

päritoluriigi järelevalve all teenuseid kogu liidus, mis on siseturg. Selle tagamise üheks

meetmeks on direktiivis ette nähtud investeerimisühingu tegevusloa nõue.

Arvestades, et finantssektoris teenuse osutamiseks peab isikul olema tegevusluba, mille ta saab

asukoha finantsjärelevalve asutuselt, ei ole viidatud direktiiviga 2014/65/EL kooskõlas olukord,

kus investeerimisühingu tegevus viiakse teise lepinguriiki, kus investeerimisühingul puudub

vastava lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse luba selles riigis teenuse osutamiseks. Samas ei

ole tal võimalik tegevusluba taotleda, kui ta on samal ajal (veel) Eesti registrisse kuuluv

äriühing. Kuigi direktiiv (EL) 2019/2121 näeb ette meetmed võlausaldajate kaitseks, ei ole

direktiiviga tagatud piisav investorkaitset juhuks, kui äriühing selles teises liikmesriigis

tegevuse jätkamiseks tegevusluba ei saa (teise riiki liikumine ei tähenda automaatselt liidu

õigusest tuleneva tegutsemisõiguse üleminekut). Samuti ei ole reguleeritud, mis saab

kliendiportfellidest perioodil, kui ühing alles taotleb uues liikmesriigis tegevusluba teenuse

osutamise jätkamiseks. ÄS § 4918 reguleerib võlausaldajate kaitset, kuid tagatise saamise õigus

on vaid võlausaldajal, kelle nõuded on tekkinud enne piiriülese ümberkujundamise projekti

avalikustamist, ja nõuete osas, mis ei ole muutunud avalikustamise kuupäevaks sissenõutavaks.

VpTS § 11917 uus lõige 3. Kuna DORA määruse kohaldamisalasse kuuluvad mh

aruandlusteenuse osutajad, on liikmesriigi valikukoha (artikli 19 lõiked 1 ja 2) rakendamiseks

vajalik ka nende puhul täpsustada, et intsidentidest ja küberohtudest tuleks teavitada ka RIA-t.

Aruandlusteenuse osutajatele kohaldatakse investeerimisühingu kohta sätestatut.

51https://www.eiopa.europa.eu/system/files/2023-12/JC%202023%2070%20-

%20%20CP%20on%20draft%20RTS%20and%20ITS%20on%20major%20incident%20reporting%20under%20DORA.pdf

55

VpTS § 121 lõikes 3 tehakse terminoloogiline muudatus, asendades sõna „infotehnoloogiliste“

terminiga „info- ja kommunikatsioonitehnoloogiliste“.

VpTS § 1246 lõigete 1 ja 3 muutmine. Paragrahv 1246 reguleerib, millised organisatsioonilised

nõuded kohalduvad reguleeritud turu korraldajale. Kui lõikes 1 on sätestatud, et korraldaja

kehtestab õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed ja rakendab neid, et tuvastada

ja maandada turu õigus- ja korrapärase toimimise riskid, siis muudatusega lisatakse loetelusse

ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia riskid, mille juhtimisel järgitakse DORA määruse

teises peatükis sätestatut.

VpTS § 1246 lõike 3 muutmine. DORA direktiiv näeb ette, et direktiivi 2014/65/EL artikli 47

lõike 1 punkt c kustutakse, kuna vastav säte on juba kaetud DORA määrusega. VpTS-is on

vastav säte § 1246 lõikes 3. Kuna samas sättes on defineeritud kauplemissüsteem, on eelnõus

otsustatud seda sätet mitte kustutada, vaid lisada sinna viide DORA määrusele.

VpTS § 1246 uus lõige 9. NIS2 direktiivi subjektide hulka kuuluvad mh Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL artikli 4 punktis 24 määratletud kauplemiskohtade

korraldajad ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punktis 1

määratletud kesksed vastaspooled (vt NIS2 direktiivi lisa I punkti 4). Kuna DORA määruse on

NIS2 direktiivi suhtes lex specialis ehk NIS2 direktiivi sätete asemel tuleks kohaldada

samaväärseid DORA määruse sätteid, on selguse huvides välja toodud, et korraldaja suhtes ei

kohaldata KüTS 2. peatükis sätestatud küberturvalisuse nõudeid.

VpTS § 1251 lõike 2 muudatus näeb ette, et korraldaja kehtestab teenuse osutamise jätkuvuse

tagamiseks muu hulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia talitluspidevuse põhimõtted ja

plaani ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia reageerimis- ja taasteplaanid.

VpTS § 1252 lõike 1 muutmine. Paragrahv reguleerib organisatsioonilisi lisanõudeid

elektroonilisel kauplemisel. Muudetava lõike esimeses lauses asendatakse termin

„infotehnoloogilistest süsteemidest“ terminiga „info- ja kommunikatsioonitehnoloogilistest

süsteemidest“. Lõike teise lausesse lisatakse viide DORA määruse peatükkidele II ja IV ehk

korraldaja nõuab turul osalejalt algoritmide asjakohast testimist ja selleks vajaliku keskkonna

loomist vastavalt DORA määruses sätestatule.

VpTS uus § 1253. DORA määruse artikli 19 lõike 1 kohaselt peab finantsasutus teavitama

pädevat asutust tõsistest IKT-ga seotud intsidentidest. Lisaks annab määrus liikmesriigile

võimaluse ette näha, et mõned või kõik finantssektori ettevõtjad esitavad pädevale asutusele

või küberturbe intsidentide lahendamise üksustele, mis on määratud või loodud direktiivi (EL)

2022/2555 kohaselt, ka esialgse teate ja kõik raportid, kasutades DORA määruse artiklis 20

osutatud vorme (lõiked 1 ja 2). Lõikega 1 nähakse ette, et korraldaja teavitab lisaks FI-le ka

RIA-t. Teavitused ja raportid intsidentide kohta tuleb esitada DORA määruse alamaktides

kehtestatud vorme kasutades, lähtudes Finantsinspektsiooni kehtestatud

andmevahetusvormingust ja teabe edastusviisist (vt tehniliste standardite eelnõu

konsultatsioonidokumenti intsidentidest teavitamise kohta).52 Nagu käesoleva seletuskirja

punkti 2.3.2 alampunktis A kirjeldatud, kasutab finantsasutus nii FI kui ka RIA teavitamisel

ühekordset teabeedastamise viisi ehk selle kehtestamisel tuleks Finantsinspektsioonil ka selle

asjaoluga arvestada.

52https://www.eiopa.europa.eu/system/files/2023-12/JC%202023%2070%20-

%20%20CP%20on%20draft%20RTS%20and%20ITS%20on%20major%20incident%20reporting%20under%20DORA.pdf

56

Intsidentide liigitamise kriteeriumid on ette nähtud DORA määruse artikli 18 lõikes 1, kuid

täpsemad kriteeriumid tõsiste intsidentide määratlemiseks töötavad välja ESA-d koostöös EKP

ja ENISA-ga.

Lisaks sätestab DORA määruse artikli 19 lõige 2, et finantsasutused võivad vabatahtlikult

teatada asjaomasele pädevale asutusele olulistest küberohtudest, kui nad peavad ohtu

finantssüsteemi, teenusekasutajate või klientide jaoks oluliseks, sealjuures võivad liikmesriigid

otsustada, et need finantsasutused, kes teatavad vabatahtlikult esimese lõigu kohaselt, võivad

kõnealuse teate edastada ka direktiivi (EL) 2022/2555 kohaselt määratud või loodud küberturbe

intsidentide lahendamise üksustele (lõige 3).

VpTS § 1631 lõike 7 muutmine. Sättesse lisatakse viide uuele VpTS §-le 1253. Lõige

reguleerib, milliseid turu korraldaja suhtes kohalduvaid sätteid kohaldatakse mitmepoolse

kauplemissüsteemi ja organiseeritud kauplemissüsteemi korraldajale.

VpTS § 230 lõike 1 täiendamine uue punktiga. Paragrahv reguleerib FI õigusi ja ülesanded,

sealjuures on lõikes 1 loetelu EL õigusaktidest, milles sätestatu täitmise üle FI järelevalvet

teostab. Sellesse loetelusse lisatakse viide ka DORA määrusele ehk FI teostab järelevalvet muu

hulgas DORA määruses sätestatu üle.

VpTS § 230 uus lõige 7. Kuna § 230 lõike 1 teine lause viitab rikkumise korral ainult VpTS ja

FIS meetmete rakendamisele, täpsustatakse lõike 7 esimeses lauses, et FI-l on mh õigus

rakendada DORA määruses sätestatud meetmeid.

FI peab avalikustama DORA määruse rikkumise korral võetud meetmete alusel tehtud otsuse

kohta teate oma veebilehel nagu on sätestatud artiklis 54.

Et võetud meetmetel oleks hoiatav mõju laiemale avalikkusele, näeb määrus ette rikkumist

puudutavate otsuste avalikustamise. DORA määruse artikli 54 lõike 1 kohaselt avaldavad

pädevad asutused oma ametlikel veebisaitidel põhjendamatu viivituseta kõik halduskaristuse

määramise otsused, mida ei ole edasi kaevatud pärast seda, kui karistuse saanud isikut on

otsusest teavitatud. Lõige 5 näeb samas ette, et kui pädev asutus avaldab halduskaristuse

määramise otsuse, mis on asjaomastele kohtuasutustele edasi kaevatud, lisavad pädevad

asutused ühtlasi viivitamata oma ametlikule veebisaidile selle teabe ja hiljem kogu täiendava

teabe sellise edasikaebamise tulemuste kohta. Samuti avaldatakse kohtuotsus, millega

tühistatakse halduskaristuse määramise otsus.

Avaldada tuleb teave rikkumise liigi ja laadi kohta, vastutavad isikud ning määratud karistused.

Erandiks on olukorrad, kus juriidilise isiku nime või füüsilise isiku nime ja isikuandmete

avaldamine oleksid ebaproportsionaalsed või nende andmete avaldamine ohustaks

finantsturgude stabiilsust või pooleli olevat uurimist (eelkõige mõeldud järelevalve- ja

väärteomenetlust, kuid võib hõlmata ka kriminaalmenetlust tegevusloata tegutsemise puhul)

või põhjustaks asjaomasele isikule ebaproportsionaalselt suurt kahju. Sellisel puhul võib

avaldamise edasi lükata, jätta isikuid puudutav teave avaldamata või loobuda sellise kaasuse

kohta teabe avaldamisest üldse.

Kuigi DORA määruse artikkel 54 viitab vaid halduskaristuste avalikustamisele, on direktiivi

2014/65/EL artiklis 71 sätestatud, et liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused avaldavad oma

ametlikul veebisaidil kõik otsused halduskaristuste või muude meetmete kohta, mis on

mõistetud või võetud määruse (EL) nr 600/2014 või käesoleva direktiivi (2014/65/EL)

rakendamiseks vastu võetud siseriiklike sätete rikkumise eest. VpTS § 230 lõike 41 kohaselt

avalikustab FI oma veebilehel seaduse 3., 31. ja 4. osas sätestatud kohustuse rikkumisega seoses

57

tehtud väärteoasja lahendi või haldusakti viivitamata pärast selle teatavaks tegemist ehk vastav

säte anna aluse ka muude meetmete (nt ettekirjutus) avalikustamiseks, kui rikutakse DORA

nõudeid.

VpTS uus § 23790. Seadust täiendatakse uue karistusnormiga, mida FI saab kohaldada DORA

määruses sätestatud nõuete rikkumise korral. Nimelt on DORA määruse artikli 50 lõikes 3

sätestatud, et liikmesriigid kehtestavad õigusnormid, milles sätestatakse asjakohased

halduskaristused ja parandusmeetmed määruse rikkumise puhuks, ning tagavad nende

tulemusliku rakendamise. Sama artikli lõike 4 punktis c on sätestatud, et liikmesriigid annavad

pädevatele asutustele õiguse võtta mis tahes liiki meetmeid, sealhulgas rahalisi meetmeid,

tagamaks, et finantssektori ettevõtjad jätkavad õigusnormide järgimist. Eelnõuga nähakse ette,

et füüsilise isiku korral on võimalik karistada rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni

kahekordse väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas ning

juriidilise isiku korral karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordse

väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme

protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

Uue paragrahvi sätestamisel on lähtutud VpTS-is sätestatud kehtivatest karistusmääradest ja

karistuste määramise alustest. Finantssektori karistusnormid on suures osas reguleeritud liidu

õiguses, kus reeglina on ette nähtud analoogsed meetmed karistuste rakendamiseks (sh

fikseeritud rahaliste suuruste piirmäärad). Kuna DORA määruse nõuded integreeritakse DORA

direktiiviga vastavatesse finantssektori õigusaktidesse (investeerimisühingute ja korraldajate

puhul direktiivi 2014/65/EL), on ka eelnõu puhul võetud lähenemine, et DORA nõuete

rikkumise eest ette nähtud karistused oleksid kooskõlas vastavates liidu õigusaktides ette

nähtud karistussätetega. VpTS uue paragrahvi puhul on võetud aluseks direktiivi 2014/65/EL

artikli 70 lõike 3 punkti a alapunktid iv, v, xxvii ja xxviii ning lõike 6 punktid f–g. DORA

direktiivi kohaselt muudetakse 2014/65/EL direktiivi artikleid 16 ja 17 ning 47 ja 48 nii, et

sinna lisatakse viited DORA nõuete rakendamisele. Kuna direktiivi 2014/65/EL artikli 70 lõike

3 punkti a alapunktid viitavad nende artiklite rikkumistele, hõlmab see ühtlasi DORA nõuete

rikkumist.

Uue paragrahvi lõike 1 sõnastuses on viidatud järgmistele DORA määruse nõuete rikkumistele:

- art 5–14: IKT- riski juhtimine;

- art 16–18, art 19 lõiked 1, 3–5: IKT intsidentide haldamine ja liigitamine ning nendest

teavitamine;

- art 24, 25, art 27 lõiked 1–8: digitaalse tegevuskerksuse testimine;

- art 28 lõiked 1–8, art 29, art 30 lõiked 1–4: kolmandast isikust tuleneva IKT-riski juhtimine;

- art 42 lg 3: kolmanda isikuga seotud riskide arvesse võtmine.

VpTS § 23789 ja § 2622 kehtetuks tunnistamine ning uus § 2623. Muudatus on normitehniline,

menetluse paragrahvi asukoht muutub. Samuti tõstetakse menetluse paragrahvi väärtegude

aegustähtaeg, mistõttu tunnistatakse § 2622 kehtetuks. Väärtegude nn üldine aegumise tähtaeg

on kaks aastat. KarS § 81 lõige 3 võimaldab väärtegude kaheaastase aegumistähtaja asemel ette

näha ka viieaastase aegumistähtaja. Finantsinspektsioon on korduvalt tähelepanu juhtinud, et

üldine aegumise tähtaeg ei ole finantsvaldkonnas toimepandud väärtegude keerukuse tõttu

menetluse läbiviimiseks piisav.

Finantssektori väärtegude kolmeaastased aegumistähtajad nähti ette finantsvaldkonna

väärteokaristuste reformi raames. Paralleelselt menetleti JuMi vastutusvaldkonda kuuluvat

karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust (Euroopa

Liidu õigusest tulenevad rahatrahvid), mille seletuskirjas on selgitatud, et

„väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamisel avaldati arvamust, et kõrgema rahatrahvi

58

ülemmääraga karistatavate väärtegude korral tuleks sätestada senisest pikem aegumistähtaeg.

Eelnõu koostamisel leiti algselt, et kuna kehtiv õigus võimaldab teatud väärtegude korral

sätestada kaheaastase aegumistähtaja asemel kolmeaastase aegumistähtaja (KarS § 81 lg 3) ning

suurema ebaõigussisuga teise astme kuritegu aegub viie aastaga (KarS § 81 lg 1 p 2), ei ole

praegu erisuse loomine vajalik. Sellegipoolest leiti ka eelnõu kooskõlastamisel esitatud

arvamustes jätkuvalt, et väärtegude üldine aegumistähtaeg ei võimalda finants- ja andmekaitse

valdkonnas väärteomenetlusi tõhusalt läbi viia, arvestades nendes valdkondades toime

pandavate väärtegude keerukust“. Teise lugemise seletuskirjas on lisaks, et „esimese lugemise

läbinud eelnõus ei nähtud ette väärtegude aegumistähtaja pikendamist, vaid sätestati täiendavad

aegumise katkemise alused. Arvestades siiski teatud valdkondade eripära, võib senisest

suuremate trahvide korral olla põhjendatud ka pikemate aegumistähtaegade sätestamine. Nii

näiteks on EL määruse (EU) 468/2014 artikli 130 kohaselt Euroopa Keskpanga poolt

kohaldatavate trahvide korral aegumistähtajaks 5 aastat. Kui krediidiasutus ei allu Euroopa

Keskpanga järelevalvele, oleks Eestis sama rikkumise korral aegumistähtaeg põhjendamatult

lühem. Kehtiv KarS § 81 lg 3 näeb ette, et üldreeglina on väärteo aegumistähtaeg 2 aastat ning

seaduses sätestatud juhtudel võib ette näha kolmeaastase aegumistähtaja. Ettepaneku kohaselt

jääks KarS § 81 lg 3 üldreegliks 2 aastat, kuid seaduses võib ette näha ka kuni 5-aastase

aegumistähtaja (so kolme-, nelja- või viieaastase aegumistähtaja). Arvestades siiski, et 5-

aastane aegumistähtaeg on ka teise astme kuriteo aegumistähtajaks, peaks nii pikk

aegumistähtaeg väärtegude korral olema siiski erandlik.“.

Finantsvaldkonnas võib olla tegemist väga keeruliste kaasustega, mis on tavaliselt nn

peitsüüteod (nagu näiteks ka maksustamise valdkonna süüteod), s.t. rikkumise toimepanemise

asjaolud ei ole kergelt märgatavad, kannatanut ei ole või tema isik ei ole teada ja süüteo

toimepannud isik teeb kõik endast oleneva, et järelevalveasutus ei avastaks rikkumist.

Seaduse normitehniline märkuse. Muudatusega lisatakse viide DORA direktiivile.

Eelnõu § 11. Seaduse jõustumine.

DORA nõuete rakendamiseks vajalikud seadusemuudatused jõustuvad 17. jaanuaril 2025.

Kindlustussummade muutmise määruse muudatused jõustuvad 2024. aasta 9. oktoobril. Vastav

jõustumiskuupäev on ette nähtud kindlustussummade muutmise määrus artiklis 2. Ülejäänud

muudatused jõustuvad tavakorras.

4. Terminoloogia

Eelnõuga võetakse kasutusele järgmised uued terminid:

- digitaalne tegevuskerksus (DORA määruse artikli 3 punkt 1) – finantssektori ettevõtja

suutlikkus luua, tagada ja vaadata läbi oma tegevuse terviklikkust ja usaldusväärsust,

tagades kas otseselt või kaudselt kolmandast isikust IKT-teenuste osutajate pakutavate

teenuste kasutamise kaudu kogu IKTga seotud suutlikkuse, mida on vaja selliste võrgu- ja

infosüsteemide turvalisuse käsitlemiseks, mida finantssektori ettevõtja kasutab ning mis

toetavad finantsteenuste jätkuvat osutamist ja nende kvaliteeti, sealhulgas katkestuste

vältel;

- võrgu- ja infosüsteemid (DORA määruse artikli 3 punkt 2) – NIS2 direktiivi artikli 6 punktis

1 määratletud võrgu- ja infosüsteem. NIS2 direktiiv omakorda määratleb, et võrgu- ja

infosüsteem on (a) direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 2 punktis 1 määratletud elektroonilise

side võrk; (b) seade või omavahel ühendatud või seotud seadmete rühm, millest vähemalt

ühes toimub mõne programmi kohaselt digiandmete automaatne töötlemine, või (c)

digiandmed, mida salvestatakse, töödeldakse, saadakse päringutega või edastatakse

59

punktidega a ja b hõlmatud komponente kasutades nende töö, kasutamise, kaitsmise või

hooldamise jaoks;

- tõsine IKT-ga seotud intsident – IKT-ga seotud intsident, millel on suur negatiivne mõju

võrgu- ja infosüsteemidele, mis toetavad finantssektori ettevõtja kriitilise tähtsusega või

olulisi funktsioone;

- oluline kübeoht – küberoht, mille tehnilised tunnused näitavad, et selle tulemuseks võib olla

IKTga seotud oluline intsident või tegevust või turvalisust mõjutav maksetega seotud

oluline intsident;

- IKT-teenus – digi- ja andmeteenus, mida osutatakse pidevalt IKT-süsteemide kaudu ühele

või mitmele sise- või väliskasutajale, sealhulgas riistvara teenusena ja riistvarateenused, mis

hõlmab tehnilise toe pakkumist riistvara pakkuja tarkvara- või püsivarauuenduste kaudu,

välja arvatud tavapärased analoogtelefoniteenused;

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega (vt seletuskirja lisas 1 esitatud tabelit DORA

direktiivi ja DORA määruse vastavuse kohta).

6. Seaduse mõjud

6.1. Mõju finantsasutustele

Sihtrühma suurus. FI tegevusloa ja registreeringu alusel tegutsevad finantsasutused (vt

seletuskirja punkti 2.4).

Mõju majandusele

Mõju ulatus ja

avaldumise

sagedus

DORA määrus näeb ette finantsasutusele üsna detailsed digitaalse

tegevuskerksuse tagamise reeglid. Operatsiooniliste riskide, sealhulgas

IKT riskide juhtimise nõuded, sealhulgas nõuded küberturvalisuse

tagamiseks, ei ole finantssektori jaoks midagi uut. Osaliselt on määrusega

kehtestatavad nõuded juba kaetud erinevate standardite, seaduste ja

suunistega: ISO/IEC 27000 standardipere standardid, küberturvalisuse

seadus, hädaolukorra seadus ja FI juhendid (nt nõuded finantsjärelevalve

subjekti infotehnoloogia ja infoturbe korraldusele), EBA suunis pankade

IKT ja turvariskide juhtimiseks, EIOPA suunis pilveteenuseosutajatele

tegevuse edasiandmise kohta ja SSM järelevalve). Lisaks on

eurosüsteemis välja töötatud Cyber Resilience Oversight Expectations.

Seega kõik DORA nõuded ei ole ettevõtjate jaoks täiesti uued, kuid DORA

eesmärk on ühtlustada ja spetsifitseerida IKT-riskidega seotud seniseid

nõuded, mistõttu sõltub kaasnev mõju mh sellest, mis ulatuses ja tasemel

on ettevõtjad seni tegelenud IKT-riskide juhtimise ja küberturvalisuse

tagamisega ehk milline on nende hetkeseis DORA nõuetele vastamisel ja

millised puudused tuleb nõuetele vastavuse tagamiseks kõrvaldada. See

on tase on ettevõtjatel erinev, sõltudes ka vastavast finantssektorist.

Kuigi suuremad ja keerukamad finantsasutused juba omavad keerulisi

IKT-süsteeme ja protseduure, tähendab ka nende läbivaatamine ja DORA

nõuetega kooskõlla viimine halduskoormuse tõusu.

Võib väita, et digitaalse tegevuskerksuse nõuete rakendamiseks peavad

finantsasutused teatud ümberkorraldusi tegema (nt juhtimisstruktuuri

tõhustamine), mis eeldab täiendavate rahaliste vahendite kaasamist.

Samas sõltub see taas finantsasutusest ja tema tegevusprofiilist, kas

60

juhtimiskorralduses on vaja teha muudatusi seoses uute isikute tööle

värbamisega. Lisaks on määrusega ette nähtud IKT-turbe teadlikkuse

suurendamise programmid ja digitaalse tegevuskerksuse koolitused,

edendamaks ettevõtja igal tasandil kõigi töötajate suurt teadlikkust

küberriskidest ja pühendumust tagada kõigil tasanditel range

küberhügieen. Viidatud programmid ja koolitused tähendavad jällegi

kulusid ettevõtjale. Kuna küberturvalisuse tagamine on ettevõtjasisene

pidev protsess, siis on ka sellega kaasnevad kulud pidevad. Samas on

DORA üheks oluliseks põhimõtteks, et finantsasutused peaksid IKT-riski

juhtimise raamistiku rakendamiseks ressursside ja suutlikkuse jaotamisel

võtma oma IKT-ga seotud vajaduste puhul igakülgselt arvesse oma

suurust ja üldist riskiprofiili ning oma teenuste, tegevuse ja toimingute

laadi, ulatust ja keerukust. Seega ka kulud peaks olema proportsioonis

asutuse suuruse ja tegevuse laadiga.

Üldine vastutus IKT riskijuhtimise raamistiku ja muude DORA

kehtestatud juhtimiskohustuste eest lasub finantsasutuse juhtkonnal, kes

vastutab raamistiku ülevaatamise, heakskiitmise, rakendamise ja

ajakohastamise eest.

Ainuüksi esmase küberhügieeni järgimine aitab minimeerida

finantsasutuse äriprotsesside katkestuste mõju ning hoida ära majandusele

suurte kulude tekkimist.

Finantsinspektsiooni 2022. aasta aastaraamatus53 on välja toodud, et 2022.

aastal teavitasid pangad ja makseasutused Finantsinspektsiooni olulisest

IT-intsidendist kokku 65 korral, küberrünnakute põhjustatud juhtumeid oli

üheksa. Sõltumata rünnete sagenemisest ei õnnestunud nendega

märkimisväärseid kahjusid pankadele tekitada ega segadust põhjustada.

Pangad olid rünnakute tõrjumiseks hästi valmistunud.

Digitaalse tegevuskerksuse baastestimise nõuded kohalduvad kõikidele

finantsasutustele, mistõttu ettevõtjad, kellele varasemalt ei ole analoogsed

nõuded kohaldunud või neid pole sisekorrareeglites ette nähtud, peavad

oma süsteemid ja protsessid viima vastavusse mh testimise nõuetega.

Kõrgemad testimise nõuded (süvastestimine) kohalduvad olulistele ja

kübervõimekatele teenuseosutajatele (näiteks suured, süsteemselt olulised

ja IKT seisukohast küpsed krediidiasutused, börsid, väärtpaberite

keskdepositooriumid ja kesksed vastaspooled). Seega võib väita, et

süvatestide tegemisega kaasnev halduskoormuse tõus ja rahaliste kulude

suurenemine mõjutab siiski väikest, aga olulist osa finantssektorist. Kuna

testimist tuleb läbi viia iga kolme aasta tagant, avaldub viidatud mõju

suures osas iga kolme aasta tagant (samas võib pädev asutus nõuda

põhjendatud juhul ka sagedamast testimist ning sellisel juhul avaldub

mõju sagedamini).

Kuna ohuteabel põhineval läbistustestimisel tuleb üldjuhul kasutada

välistestijaid/Red Team’i (sisetestijad on lubatud teatud tingimustel ja vaid

pädeva asutuse nõusolekul), siis see tähendab ettevõtja jaoks samuti

53https://www.fi.ee/sites/default/files/2023-04/Finantsinspektsiooni%20aastaraamat%202022_0.pdf

61

märkimisväärseid kulusid. Kulud võivad varieeruda sõltuvalt ettevõtja

suurusest, tegevusvaldkonnast, turvameetmete tasemest, keerukusest,

testimise ulatusest jne, jäädes keskmiselt 40 000 euro kanti. Sisemiste

testijate kasutamisel ei ole kulud eelduslikult nii suured, kuid ettevõtja

peab tagama sisemisete testijate koolitamise. Kuigi kulud võivad olla

märkimisväärsed, on see oluline investeering ettevõtte turvalisuse

tagamiseks ja võimalike kahjude, sealhulgas mainekahju, ennetamiseks.

Andmelekked võivad ettevõtjale maksma minna miljoneid eurosid.

Kõikidele finantsasutustele kohalduvad ka IKT-teenuse edasiandmise

nõuded. Kuivõrd finantssektoris kehtivad õigusaktid ja suunised hõlmavad

samuti nõudeid teenuste edasiandmisele (sealjuures ESA-de suunised),

siis peavad finantsasutused juba käesoleval hetkel järgima EL õigusest

tulenevaid nõudeid teenuste edasiandmisele. Samas võib DORA määruse

kohaldamine tähendada, et senised IKT teenuseosutajad ei sobi enam

teenuseosutajaks (näiteks võib finantsasutus sõlmida lepingu IKT

teenuseosutajaga, kes vastab asjakohastele infoturbestandarditele) ja

finantsasutus peab leidma partneri, kellega seotud kulud võivad olla

suuremad kui seni oli arvestatud.

Vabatahtlik teabevahetus küberohtudest teiste finantsasutustega võib

tähendada küll halduskoormuse tõusu, kuid kogemuste vastastikune

jagamine võib ära hoida uusi intsidente ja kulusid ettevõttele. Kuna

tegemist on vabatahtlikkusel põhineva sättega, siis ei saa sellega seotud

mõju pidada ka oluliseks.

Digitaalse tegevuskerksuse nõuete järgmine on pidev. Suurem mõju

avaldub IKT-riskide juhtimise raamistiku väljatöötamisel, digitaalse

tegevuskerksuse testimisel, eriti süvatestimisel, ning oluliste IKT-ga

seotud intsidentide haldamisel.

Ebasoovitavate

mõjude

avaldumise

risk

Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk võib esineda olukorras, kui

vaatamata digitaalse tegevuskerksuse nõuete järgimisele ei õnnestu IKT-

ga seotud tõsiseid intsidente ära hoida, mis võib omakorda ettevõtjas kaasa

tuua ärikatkestusi või tõrkeid kriitiliste funktsioonide toimimisel, mis

omakorda võib tähendada ettevõttele rahalist kahju. Halvimal juhul saavad

küberrünnete toimepanijad finantsasutuse kaudu rahalist tulu, tuues

sellega ettevõtja jaoks kaasa märkimisväärsed majanduslikud tagajärjed.

Samuti võib ettevõtja reputatsioon kannatada ja ettevõtja võib jääda ilma

hetke ja potentsiaalsetest klientidest.

Seega jääb alati ülesse risk, et vaatamata küberkerksuse nõuete

rakendamisele, on küberründajad ettevõtjatest kaks sammu ees.

Lisaks võib ebasoovitav mõju avalduda juhul, kui IKT-teenuseosutaja või

temaga seotud leping ei vasta õigusaktist tulenevale nõudele, mistõttu

tuleb teenuseosutaja välja vahetada. Ka IKT teenuseosutaja

maksejõuetuks muutumine või tegevuse katkemine võib avaldada

finantsasutustele süsteemset mõju. Samas ei pruugi teatud teenuseosutajad

olla hõlpsasti asendatavad. Seetõttu ongi oluline, et kriitilisi ja olulisi

funktsioone toetavad IKT-teenuse lepingud sisalduksid ka

väljumisstrateegiaid sellise riski maandamiseks.

62

Mõju olulisus Keskmine mõju, arvestades, et finantsasutused rakenduvad juba hetkel

toimepidevuse nõudeid.

Sotsiaalne mõju

Sõltub finantsasutusest, kas asutuse juhtimiskorralduses on vaja teha

muudatusi seoses uute isikute tööle värbamisega.

Määrusega on ette nähtud IKT-turbe teadlikkuse suurendamise

programmid ja digitaalse tegevuskerksuse koolitused, edendamaks

ettevõtja igal tasandil kõigi töötajate suurt teadlikkust küberriskidest ja

pühendumust tagada kõigil tasanditel range küberhügieen.

6.2. Mõju investoritele ja finantsteenuste klientidele

Sihtrühma suurus. Sihtrühma suurust klientide arvu mõttes on käesoleval hetkel keeruline

hinnata, kuid arvestades, et ainuüksi arvelduskonto on Eestis 98%-l täisealisest elanikkonnast,

võib väita, et potentsiaalse sihtrühma suurusega on hõlmatud peaaegu kogu Eesti täisealine

elanikkond.

Majanduslik mõju

Mõju ulatus ja

avaldumise

sagedus

Kuna finantsasutused arendavad nõuetele tuginedes IKT-suutlikkust ja

üldist kerksust, et tulla toime tegevuse katkestustega, aitab see säilitada

EL finantsturgude stabiilsust ja usaldusväärsust ning seega tagada

investorite ja tarbijate kaitse kõrge taseme.

Nõuete rakendamine aitab kaitsta nii teabevara klientide kohta kui ka

klientide rahalisi vahendeid. Klientide usaldus, et nende andmed on

kaitstud, tõuseb.

Ebasoovitavate

mõjude

avalumise risk

Sõltub ilmselt finantsasutusest, kas uutele nõuetele vastavuse tagamine

eeldab niivõrd suuri ressursse, et see võiks mõjutada ka finantsteenuse

hinda (ehk teenus muutub kliendi jaoks kallimaks).

Mõju olulisus Klientide kaitse on alati olulise mõjuga, kuid klientide enda

halduskoormus seoses eelnõuga ei tõuse, samuti ei tohiks eelnõu

rakendamine mõjutada teenuse hindasid. Kokkuvõttes on mõju klintidele

positiivne, kuna DORA nõuded tagavad kõrgemad turvastandardid ning

klientide andmete ja vara parema kaitse.

Sotsiaalne mõju

Kui finantsasutus ei suuda tagada küberkerksuse kõrget taset, siis

mustema stsenaariumi kohaselt võivad küberründed olla finantsteenuste

klientidele selliste tagajärgedega, et need võivad mõjutada ka klientide

toimetulekut rahaliselt.

6.3. Mõju kriitilise tähtsusega kolmandast isikust IKT-teenuseosutajatele

Sihtrühma suurus. Sihtrühma kuuluksid IKT teenuseosutajad, kes on Euroopa mõistes suured,

osutades teenust mitmes liikmesriigis ja suurele hulgale finantsasutustele, sealjuures võetakse

nende määratlemisel arvesse pakutavate teenuste süsteemset mõju ja iseloomu ning

finantsasutuste sõltuvust nende osutatavatest teenustest. Kriitilise tähtsusega IKT

teenuseosutaja määratlemiseks kehtestatakse lisaks DORA määruse üldisematele

kriteeriumitele alamakt ning lõpliku otsuse, millised ettevõtjad on kriitilised selle määratluse

alusel ja hakkaksid kuuluma EL-ülese järelevaatamise alla, teevad ESA-d.

63

Pigem võiks eeldada, et ükski Eesti IKT teenuseosutaja sihtrühma ei kuulu.

Mõju ulatus ja

avaldumise

sagedus

ESA-d hakkavad teostama Euroopa-ülest järelevaatamist kriitilise

tähtsusega ITK teenuseosutajate üle ning sellega kaasnevaid kulusid

rahastataks täielikult kriitilise tähtsusega kolmandast isikust IKT-teenuste

osutajatele kehtestatud tasudest. Seega tähendab uus regulatsioon rahalisi

kulusid ainuüksi tasude näol.

Ebasoovitavate

mõjude

avaldumise risk

Kui teenuseosutaja ei ole teavitanud juhtivat järelevalveasutust, kas ta

järgib talle tehtud soovitust või mitte või kui teenuseosutaja selgitus ei ole

piisav selle kohta, miks ta ei järgi soovitust, siis avaldatakse sellised

juhud. Avaldatud teabes avalikustatakse sellise IKT-teenuseosutaja

identiteet ning teave nõuete täitmata jätmise liigi ja laadi kohta.

Mõju olulisus Arvestades, et ilmselt ükski Eesti ettevõtja kriitilise tähtsusega IKT

teenuseosutaja määratluse alla ei lähe, mõju puudub.

6.4. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: FI ja RIA.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Mõju ulatus ja

avaldumise

sagedus

Finantsinspektsioon

Kavandatavad muudatused mõjutavad FI järelevalvelist tegevust, kuna FI

on DORA määruse artikli 46 kohaselt pädev asutus, kes teostab

järelevalvet digitaalse tegevuskerksuse nõuete täitmise üle. Järelevalve

teostamine eeldab spetsiifilisi teadmisi IKT riskidest, süsteemidest,

vahenditest jne. Sealjuures peab FI-s olema kompetents, et hallata

teavitusi, mida finantsasutused FI-le edastavad seoses tõsiste IKT

intsidentidega. Järelevalve on pidev.

Kuigi FI valmisolek teostada DORA määruse nõuete üle järelevalvet on

juba käesoleval hetkel väga hea, on Finantsinspektsioon alustanud

kübervaldkonna erialase taseme tõstmisega ja ekspertide kaasamisega

(täiendavad töökohad ja erialased koolitused) ning vastavate kulutustega

on 2024. a eelarve koostamisel juba ka arvestanud. Finantsinspektsioon

kavandab juurde luua 12 täiendavat töökohta, kuid need seonduvad lisaks

digitaalse tegevuskerksuse nõuete järelevalvele ka inkasso valdkonna

järelevalve mehitamise ja uute ülesannetega seoses kriisilahendusega.

Finantsinspektsiooni 2022. aasta aastaraamatus on kirjas, et

„Finantsinspektsioon hindab oma järelevalvetegevuse käigus muu hulgas

pankade IT-organisatsiooni, IT-struktuuri ja haldust, talitluspidevust,

arendustöid, turvalisust ja küberriskide juhtimist tervikuna.

Finantsinspektsioon analüüsib regulaarse aruandluse põhjal kõiki olulisi

intsidente, vajadusel küsib pankadelt tegevuskavasid ning jälgib, et

rakendataks meetmeid, mis aitavad tulevikus sarnaste intsidentide

kordumist vältida. Inspektsioon koostab valdkonnaüleseid IT- ja

küberriskianalüüse, mille põhjal tuvastab suure IT-riskiga finantssektori

osad. Suurte IT-riskidega pangad peavad välja töötama tegevuskavad,

mida Finantsinspektsioon jälgib eriaruandluse korras. Lähtuvalt riskidest

analüüsib inspektsioon detailsemaid teemasid – aastal 2022 oli fookus

pankade küberriskide haldusel ja maandamisel ning IT turvatestimiste

protsessi toimimisel.“

64

Seoses EL-ülese järelevaatamisega kriitilise tähtsusega IKT

teenuseosutajate üle, peab FI kõrgetasemeline esindaja kuuluma

järelevaatamise foorumisse. Lisaks on FI esindaja kontrollrühma liige,

kui Eesti finantsasutusele osutab teenust kriitilise tähtsusega IKT-

teenuseosutaja ning selle teenuseosutaja jaoks on moodustatud juhtivat

järelevalveasutust abistav kontrollrühm. Viidatud rühmitustes osalemine

eeldab rahaliste vahendite suurendamist.

ESA-de DORA määruse rakendamiseks vajalike IKT-süsteemide

arendamist rahastatakse esialgu liidu ja riiklike pädevate asutuste

osamaksetest (hiljem kaetakse püsikulud kriitliste IKT-teenuseosutajate

enda tasudest). Kuna ESA-d alles koostavad vastavaid eelarveid, ei ole

hetkel teada, kas või kui palju see FI osamakse suurust võib mõjutada.

Riigi Infosüsteemi Amet

Koostöö FI-ga ja tehnilise nõu andmine, kui FI seda vajab, võib tähendada

halduskoormuse tõusu (mõju riigieelarvele), kuid eeldatavasti on sellisest

koostööst saadav kasu proportsioonis sellele kuluva ressurssiga.

Kuna finantsasutuste teavitused tõsiste IKT intsidentide kohta jõuavad ka

RIA-ni, aitab see suurendada ameti teadlikkust finantsasutuste

küberintsidentidest ning hõlbustada asjakohastel juhtudel viivitamatu abi

osutamist neile.

Ebasoovitavate

mõjude

avaldumise risk

Ebasoovitavate mõjude avaldumise riski ei tuvastatud.

Mõju olulisus Mõju võib pidada keskmiseks.

Seadus ei mõjuta kohalike omavalitsuste korraldust.

6.5. Muud mõjud

Regulatsioonil puudub mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale ning

regionaalarengule.

DORA määruse artikli 1 lõike 3 kohaselt ei piirata DORA määrusega liikmesriikide vastutust

seoses riigi põhifunktsioonidega avaliku julgeoleku, riigikaitse ja riikliku julgeoleku tagamisel

kooskõlas liidu õigusega.

Eelnõu koostamise käigus ei ole tehtud andmekaitse mõjuhinnangut, kuna eelnõu alusel ei

töödelda GDPR artiklist 35 tulenevaid isikuandmeid, millest võiks tekkida suur oht isikute

õigustele ja vabadustele.

6.6. Mõjude kokkuvõte

Halduskoormus finantsasutustele. Ettevõtjate halduskoormus suureneb, kuid sõltuvalt

ettevõtjast on see mõju erinev.

Halduskoormuse klientidele. Eelnõu ei mõjuta finantsteenuste klientide halduskoormust.

65

Halduskoormus avalikule sektorile. Avaliku sektori halduskoormus võib suureneda, seda

eelkõige seoses koostöö tõhustamisega FI ja RIA vahel.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse rakendamisega ei kaasne tulusid riigieelarvele ning eelnõu ei ole seotud kohalike

omavalitsuse üksuste tegevusega. RIA koostöö FI-ga ja tehnilise nõu andmine võib tähendada

riigieelarve kulude suurenemist.

8. Rakendusaktid

Eelnõuga ei kehtestata uusi rakendusakte. Samuti ei ole vaja muuta ja tunnistada kehtetuks

kehtivaid rakendusakte.

DORA määruse rakendumisel tuleks korrigeerida asjakohaste Finantsinspektsiooni

soovituslike juhendite kohaldamisala, et oleks üheselt selge, et need, kes DORA määruse

kohaldamisalasse ei kuulu, siis neile jääb juhend kohalduma. Juhendite koostamine ja

ajakohastamine kuulub FI pädevusse.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub osaliselt 17. jaanuaril 2025. a. Jõustumise tähtaeg on seotud DORA nõuete

rakendamise kuupäevaga, milleks on 17. jaanuar 2025. a (vt DORA määruse artikkel 64).

Komisjoni kindlustussummade muutmise määrusest tulenevad muudatused jõustuvad 2024.

aasta 9. oktoobril (kindlustussummade määruse artikkel 2). Kuna uutele kindlustussummadele

üleminekuks on ette nähtud vaid kuus kuud, on vastavad muudatused lisatud käesolevasse

eelnõusse, et asjakohased kindlustusvahendajad oleksid aegsasti teadlikud muudetud

summadest.

Muud muudatused, mis ei ole seotud DORA direktiivi ülevõtmise ja kindlustussummade

muutmisega, jõustuvad üldkorras. Muudatus õigusnormide kohaldamiseks ei ole vajalik ette

näha üleminekuperioodi, kuna muudatused on osaliselt normitehnilised.

10. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine

Eelnõu esitati läbi eelnõude infosüsteemi EIS kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja

Finantsinspektsioonile ning arvamuse avaldamiseks Riigikantseleile, Riigi Infosüsteemide

Ametile, Eesti Pangale, MTÜ FinanceEstonia-le, Eesti Pangaliidule, Eesti Kindlustusseltside

Liidule, Eesti Kindlustusmaaklerite Liidule, Eesti Hoiu-laenuühistute Liidule, Nasdaq Tallinna

Börsile, Nasdaq CSD SE Eesti filiaalile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja

Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni

Liidule ja muudele finantssektori ettevõtetele.

Märkustega tagasiside saadi Justiitsministeeriumist, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumist, Finantsinspektsioonist, Riigikantseleist, MTÜ

FinanceEstoniast, Eesti Pangaliidult, Eesti Kindlustusseltside Liidust ja Eesti Kaubandus-

Tööstuskojalt (vt märkuste tabelit lisa 2).

66

Algatab Vabariigi Valitsus

………………… 2024

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

Valitsuse nõunik

LISA 1. Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel

EL

direktiivi

(EL)

2022/2556

norm

Muudetav direktiivi

säte

EL-i õigusakti

normi ülevõtmise

kohustus

(Jah, ei,

valikuline)

EL-i õigusakti

normi sisuliseks

rakendamiseks

kehtestatavad

riigisisesed

õigusaktid

Kommentaar

Art 1 p 1 2009/65/EÜ art 12 lg 1,

teine lõik, a

Jah IFS § 344 lg 3 p 3,

§ 345 lg 11

Art 1 p 2 2009/65/EÜ art 12 lg 3

Ei

-

Ei ole vaja üle

võtta, Komisjoni

kohustus

Art 2 p 1 2009/138/EÜ art 41 lg

4

Jah KindlTS § 96 lg

71 ja 105 lg 2 p 2

Art 2 p 2 2009/138/EÜ art 50 lg

1, a ja b

Ei

-

Ei ole vaja üle

võtta, kohaldub

Komisjonile

Art 3 2011/61/EL art 18 lg 1 Jah IFS § 344 lg 3 p 3,

§ 345 lg 11

Art 3 2011/61/EL art 18 lg 2

Ei

-

Ei ole vaja üle

võtta, kohaldub

Komisjonile

Art 4 p 1 2013/36/EL art 65 lg 3,

a

Jah KAS § 99 lg 1 p

41

Art 4 p 2 2013/36/EL art 74 lg 1,

esimene lõik

Jah KAS § 824 lg 1

Art 4 p 3 2013/36/EL art 85 lg 2 Jah KAS § 824 lg 2

Art 4 p 4 2013/36/EL art 97 lg 1,

d

Jah KAS § 96 lg 5

Art 5 p 1,

a

2014/59/EL art 10 lg 7,

c

Jah FELS § 29 lg 1 p

5

Art 5 p 1,

b

2014/59/EL art 10, lg

7, q

Jah FELS § 29 lg 1 p

8

Art 5 p 1,

c 2014/59/EL art 10 lg 9

Ei - EBA kohustus

Art 5 p 2,

a

2014/59/EL lisa, A

jagu

Jah FELS § 11 lg 1 p

19

Art 5 p 2,

b 2014/59/EL lisa, B jagu

Jah FELS § 28 lg 5 p

141 ja 142

Art 5 p 3,

c 2014/59/EL lisa, C jagu

Jah FELS § 33 lg 4 p

4 ja 41

Art 6 p 1,

a 2014/65/EL art 16 lg 4

Jah VpTS § 811 lg 11

67

Art 6 p 1,

b 2014/65/EL art 16 lg 5

Jah VpTS § 826 lg 4

Art 6 p 2,

a 2014/65/EL art 17 lg 1

Jah VpTS § 8215 lg 1

ja 5

Art 6 p 2,

b

2014/65/EL art 17 lg 7,

a

Ei - ESMA kohustus

Art 6 p 3,

a

2014/65/EL art 47 lg 1,

b

Jah VpTS § 1246 lg 1

Art 6 p 3,

b

2014/65/EL art 47 lg 1,

c

Jah

VpTS § 1246 lg 3

Muudatus näeb ette

2014/65/EL art 47

lg 1 punkti c

kustutamise, kuid

Eesti õigusesse

ülevõtmisel ühtegi

sätet kehtetuks ei

tunnistata, vaid

korrigeeritakse §

1246 lg 3 sõnastust.

Art 6 p 4,

a 2014/65/EL art 48 lg 1

Jah VpTS § 1251 lg 2

Art 6 p 4,

b 2014/65/EL art 48 lg 6

Jah VpTS § 1252 lg 1

Art 6 p 4,

c

2014/65/EL art 48 lg

12, a ja g

Ei - ESMA kohustus

Art 7 p 1 (EL) 2015/2366 art 3, j Jah MERAS § 4 lg 1 p

9

Art 7 p 2,

a

(EL) 2015/2366 art 5 lg

1, esimene lõik, e, f ja h

Jah MERAS § 15 lg 1

p 9, § 50 lg 3 p 9

ja 11

Art 7 p 2,

b

(EL) 2015/2366 art 5 lg

1, kolmas lõik

Jah MERAS § 15 lg

11 p 2

Art 7 p 3 (EL) 2015/2366 art 19

lg 6, teine lõik

Jah MERAS § 62 lg 2

Art 7 p 4 (EL) 2015/2366 art 95

lg 1

Jah MERAS § 635 lg

3

Art 7 p 5 (EL) 2015/2366 art 96

lg 7

Jah MERAS § 636 lg 5

Art 7 p 6 (EL) 2015/2366 art 98

lg 5

Ei - EBA kohustus

Art 8 (EL) 2016/2341 art 21

lg 5

Jah IFS § 223 lg 2, §

344 lg 3 p 3, §

345 lg 11

Art 9 -

Ei

-

Ei ole vaja üle võtta,

direktiivi

ülevõtmise säte.

Art 10 - Ei - Jõustumissäte

Art 11 -

Ei

Ei ole vaja üle võtta,

direktiivi

adressaatide säte.

68

Määruse

(EL)

2022/2554

säte

EL-i õigusakti normi

ülevõtmise kohustus

(Jah, ei, valikuline)

EL-i õigusakti

normi sisuliseks

rakendamiseks

kehtestatavad

riigisisesed

õigusaktid

Kommentaar

Art 2 lg 4 Valikuline HLÜS § 21 Eesti valik on rakendada liikmesriigi

valikukohta. Seega art 2 lg 4 nimetatud

isikud jäävad DORA kohaldamisalast

välja.

Art 19 lg 1 Valikuline Finantssektori

seadustes eraldi

sätted

intsidentidest

teavitamis kohta

Eesti valik on, et finantsasutus teavitab

tõsisest intsidendist samaaegselt nii FI-d

kui ka NIS2 asutust ehk RIA-t.

Art 26 lg 9 Valikuline Eesti on otsustanud valikut mitte kasutada.

Art 32 lg 5 Jah FIS § 46 lg 10 Juhtiva järelevalveasutuse teavitamine, et

FI osaleb järelevalvefoorumi töös.

Art 53 Art 53 kohustab liikmesriike teavitavama

komisjoni, ESMAt, EBAt ja EIOPAt oma

õigus- ja haldusnormidest, millega

võetakse üle DORA määruse 7. peatükk,

sealhulgas asjaomastest kriminaalõiguse

sätetest hiljemalt 17. jaanuariks 2025.

Määruse

(EL)

2022/2554

7.

peatükk

Art 46 Otsekohalduv määrus FIS § 2 lg 1

Art 47 Otsekohalduv määrus FIS § 4711 lg 1–3

Art 48 Otsekohalduv määrus FIS § 6 lg 1 p 6, §

46 lg 1 ja lg 2 p

1–3

Art 49 lg 1 Ei ESA-de kohustus

Art 49 lg 2 Otsekohalduv määrus FIS § 46 lg 1 ja lg

2 p 1–3

§ 4711 lg 6

Art 50 lg 1 IFS ptk 30, KAS

ptk 9, KindlTS

ptk 12, MERAS

ptk 12, VpTS ptk

24, EVKS ptk 6

Art 50 lg

2–6, art 51

ja 54

Otsekohalduv määrus IFS § 455 lg 32, §

456 lg 1, § 458,§

460 ja § 5034,

KAS § 99, § 101,

§ 103, § 103 lg 33,

ja § 13426,

KindlTS § 224 lg

69

3, § 227, § 228, §

231 ja § 2571,

MERAS § 90 lg

2, § 95, § 97, §

100 ja 1091,

VpTS § 230 lg 7,

§ 2303, § 232, §

234 ja § 23790,

EVKS § 39, 39 lg

41, § 41, § 42 ja §

4611 + HMS+ FIS

§ 5 lg 2 + FIS §

54 lg 3, 5

Art 52 Valikukoht Eesti ei ole kasutanud seda võimalust.

Art 55 FIS § 54

Art 56 FIS § 542 lg 4

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

Finantsinspektsiooni seaduse ja

teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu (DORA eelnõu)

Esitame Vabariigi Valitsuse istungile heakskiitmiseks Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu koos seletuskirja ja märkuste tabeliga, mis on lisatud

käesolevale kirjale.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

Lisad:

1. Eelnõu

2. Seletuskiri

3. Märkuste tabel (lisa 2)

Lisaadressaadid:

Meie 15.04.2024 nr 1.1-10.1/1285-2

2

Ministeeriumid

Finantsinspektsioon

Riigi Infosüsteemide Amet

Eesti Pank

FinanceEstonia MTÜ

Eesti Pangaliit MTÜ

Eesti Kindlustusseltside Liit

Eesti Kindlustusmaaklerite Liit

Eesti Hoiu-laenuühistute Liit MTÜ

Nasdaq Tallinna Börss

Nasdaq CSD SE Eesti filiaal

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon MTÜ

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

Kristiina Kubja 5885 1398

[email protected]

Finantsinspektsiooni seaduse ning teise seaduste muutmise seadus

Seletuskiri

Lisa 2

MÄRKUSTE TABEL

Justiitsministeerium II Märkused 1–4

Justiitsministeerium I Märkused 1–3

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Märkused 4–17

Riigikantselei Märkused 18 ja 19

Finantsinspektsioon Märkused 20–28

Pangaliit Märkused 29–32

FinanceEstonia Märkused 33–35

Eesti Kaubandus- Tööstuskoda Märkused 36 ja 37

Nr. Ettepaneku sisu

Arvestatu/

Mitte

arvestatud/

Selgitatud

Rahandusministeeriumi seisukoht

JUSTIITSMINISTEERIUM II kooskõlastusring

1.

JuM

Eelnõu § 4 punkti 9, § 5 punkti 14, § 7 punkti 8, § 8

punkti 22, § 9 punkti 6 ja § 10 punkti 24 kohaselt

avalikustab Finantsinspektsioon oma veebilehel

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)

2022/2554 sätestatud kohustuse rikkumise eest

väärteoasjas tehtud lahendi sama määruse artiklis

54 sätestatu kohaselt. Kuivõrd viidatud artikli järgi

käsitletakse „halduskaristuste“ avaldamisena

üksnes väärteoasjas tehtud lahendeid, palume

seletuskirjas selgitada või viidata, kas ja mille alusel

avalikustatakse Finantsinspektsiooni rikkumise

kõrvaldamiseks tehtud ettekirjutused või muud

haldusaktid.

Arvestatud Seletuskirja on täiendatud.

2. Eelnõu § 7 punktiga 11 ja § 10 punktiga 28

sätestatakse aegumise erand. Kordame varem

tehtud märkust osas, milles palusime selgitada,

miks peab olema kooskõlastamiseks esitatud

eelnõus olevate väärtegude aegumistähtaeg kolm

aastat. Seletuskirja lisas „Märkuste tabel“

viidatakse vastusena märkusele, et

Justiitsministeerium on juhtinud karistusseadustiku

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse teise lugemise seletuskirjas

tähelepanu asjaolule, et arvestades osade

valdkondade eripära, võib senisest suuremate

trahvide korral olla põhjendatud ka pikemate

aegumistähtaegade sätestamine. Selgitame, et me ei

ole pikema aegumistähtaja vastu, kuid palume

selgitada, miks on see kõnesoleval juhul vajalik.

Palume eelnõu seletuskirja vastava selgitusega

täiendada.

Arvestatud Seletuskirja on täiendatud.

3. Eelnõu § 8 punktiga 16 täiendatakse makseasutuste

ja e-raha asutuste seaduse § 52 lõikega 14, mis

reguleerib Finantsinspektsiooni õigust

ümberkujundamisloa andmisest keelduda. Viidatud

lõike punkti 3 kohaselt võib ümberkujundamisloa

andmisest keelduda mh juhul, kui

Arvestatud Seletuskirja on täiendatud.

2

ümberkujundamine võib muul põhjusel kahjustada

makseasutuse või e-raha asutuse klientide huve ning

sama lõike punkti 4 järgi siis, kui esineb muu

oluline alus ümberkujundamist mitte lubada.

Seletuskirjas (lk 42) on küll selgitatud, mis võib olla

punktis 4 nimetatud „muu oluline alus“, kuid

põhjendused punkti 3 kohase „muu põhjuse“ kohta

puuduvad. Palume lisada selgitus ja näited, mis

võivad olla „muudeks põhjusteks“, mis juhul võib

Finantsinspektsioon ümberkujundamisloa

andmisest keelduda.

4. Palume lisaks arvestada käesoleva kirja lisas

esitatud eelnõu failis jäljega tehtud märkuste ja

keelemärkustega.

JUSTIITSMINISTEERIUM I kooskõlastusring

1.

JuM

1. Eelnõu § 7 punktiga 11 ja § 9 punktiga 9

muudetakse olemasolevate sätete asukohta.

Viidatud sätete sisuks on väärteo aegumise erisus

üldisest aegumise tähtajast (mis on

karistusseadustiku § 81 lõike 3 kohaselt kaks

aastat). Justiitsministeerium ei toeta eraldi aegumise

paragrahvi sätestamist. Aegumise erand tuleb

sätestada menetluse paragrahvis. Sel juhul on see

kooskõlas teistes eriseadustes ettenähtud

regulatsiooniga, nt riigihangete seaduse § 216

lõikega 2, maksukorralduse seaduse §-ga 162.

Samuti puuduvad seletuskirjas täpsemad selgitused,

miks peab olema kooskõlastamiseks esitatud

eelnõus olevate väärtegude aegumistähtaeg kolm

aastat. Palume seletuskirja lisada vastav põhjendus.

Arvestatud/

Selgitatud

Eelnõusse on lisatud muudatused, mille kohaselt

väärtegude aegumissätted on tõstetud menetluse

paragrahvi.

Samas juhime tähelepanu, et eelnõuga ei nähta ette

ühetegi uut väärtegude aegumist reguleerivat normi ja

kõik aegumistähtajaga seotud muudatused eelnõus on

normitehnilised, st nii KAS-is, EVKS-is kui ka VpTS-

is on juba kehtiva õiguse kohaselt aegumistähtaeg

kolm aastat.

Finantssektori väärtegude aegumistähtajad nähti ette

finantsvaldkonna väärteokaristuste reformi raames

ning vastavate õigusnormide kohta on esitatud

selgitused vastava eelnõu seletuskirjas1.

Samuti on JuM juhtinud karistusseadustiku muutmise

ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse2 teise lugemise seletuskirjas juhtinud

tähelepanu asjaolule, et „Arvestades siiski teatud

valdkondade eripära, võib senisest suuremate

trahvide korral olla põhjendatud ka pikemate

aegumistähtaegade sätestamine. Nii näiteks on EL

määruse (EU) 468/2014 artikli 130 kohaselt Euroopa

Keskpanga poolt kohaldatavate trahvide korral

aegumistähtajaks 5 aastat. Kui krediidiasutus ei allu

Euroopa Keskpanga järelevalvele, oleks Eestis sama

rikkumise korral aegumistähtaeg põhjendamatult

lühem. Kehtiv KarS § 81 lg 3 näeb ette, et üldreeglina

on väärteo aegumistähtaeg 2 aastat ning seaduses

sätestatud juhtudel võib ette näha kolmeaastase

aegumistähtaja. Ettepaneku kohaselt jääks KarS § 81

lg 3 üldreegliks 2 aastat, kuid seaduses võib ette näha

ka kuni 5-aastase aegumistähtaja (so kolme-, nelja-

või viieaastase aegumistähtaja). Arvestades siiski, et

5-aastane aegumistähtaeg on ka teise astme kuriteo

aegumistähtajaks, peaks nii pikk aegumistähtaeg

väärtegude korral olema siiski erandlik.“.

Viidatud reformi raames otsustati mitte rakendada

maksimaalset (viieaastast) tähtaega, kuid tuginedes

1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/aece8f34-146c-41f6-b3fd-90402dfdd470/audiitortegevuse-seaduse-

finantskriisi-ennetamise-ja-lahendamise-seaduse-ning-teiste-seaduste-muutmise-seadus-finantsvaldkonna-vaarteokaristuste-

reform-eli-oigusest-tulenevad-karistused 2 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/1bfa1944-2de6-449d-a788-887bc84cfd0f/karistusseadustiku-muutmise-

ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus-euroopa-liidu-oigusest-tulenevad-rahatrahvid

3

JuM selgitustele, oli põhjendatud näha ette

kolmeaastane tähtaeg.

2.

JuM

2. Eelnõu seletuskirjas (lk 26) kindlustustegevuse

seaduse § 138 muutmise selgituse juures on

asjakohane viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivile (EL) 2019/2121, millega muudetakse

direktiivi (EL) 2017/1132 seoses äriühingute

piiriülese ümberkujundamise, ühinemise ja

jagunemisega. Nimetatud direktiivi põhjenduspunkt

57 võimaldab finantssektori puhul direktiivist

erandeid teha, samas tuleb tähele panna, et

siseriiklikult kehtestatud erandid peavad olema

siiski seotud krediidivahendusettevõtjate ja teiste

finantsettevõtjate tegevust reguleerivate Euroopa

Liidu (EL) reeglite ja normidega. Seetõttu palume

eelnõu seletuskirjas täpsemalt välja tuua, millise

EL-i regulatsiooni alusel erandid kehtestatakse.

Palume lisada vastavad selgitused ka

väärtpaberituru seaduse ning makseasutuste ja e-

raha seaduse vastavate muudatuste juurde.

Arvestatud Seletuskirja on täiendatud.

3.

JuM

3. Palume lisaks arvestada käesoleva kirja lisades

esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud

normitehniliste ja keelemärkustega ning

märkustega eelnõu mõju kohta.

Arvestatud

MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM

4. 1. Kübervaldkonnas järelevalve korraldus Eelnõu kohaselt määratakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2022/2554 ehk DORA

määruse artikkel 46 mõttes pädevaks asutuseks

Finantsinspektsioon (FI), millest tulenevalt hakkab

finantssektori küberturvalisuse nõuete üle

järelevalvet teostama samuti FI.

Leiame, et eelnõu seletuskirjas ei ole ammendavalt

põhjendatud, miks ei oleks võimalik järelevalve

pädevust DORA määrusest tulenevate IKT

riskijuhtimise nõuete täitmise üle anda Riigi

Infosüsteemi Ametile (RIA) ning näeme valitud

lahenduses mitmeid olulisi puuduseid.

Seetõttu esitame ettepaneku kaaluda täiendavalt

DORA määruses ettenähtud IKT-riski juhtimise

meetmete alase järelevalve pädevuse andmist

RIAle ja sellest tulenevalt:

1) sätestada küberturvalisuse seaduses (edaspidi:

KüTS), et DORA määruses kehtestatud IKTriski

juhtimise nõuete üle teostab järelevalvet RIA;

2) muuta eelnõu § 2 punkti 1, millega muudetakse

finantsinspektsiooni seadust (edaspidi: FIS) ja

millega täiendatakse paragrahvi 6 lõiget 1 punktiga

75 ja §-i 4, millega lisatakse §-ga 4711 vastavalt

ettepanekule, et DORA määruses kehtestatud IKT-

riski juhtimise nõuete täitmise järelevalve jääb

RIAle;

3) sätestada investeerimisfondide seaduses,

kindlustustegevuse seaduses, krediidiasutuste

seaduses (KAS), makseasutuste ja e-raha asutuste

seaduses ning väärtpaberite registri pidamise

Mitte

arvestatud

DORA määruse artikkel 46 annab selge normi, et

DORA määruse kohane pädev asutus on sama

asutus, kes on määratud riigis finantsasutuse üle

finantsjärelevalvet teostama. Eestis on riiklikuks

finantsjärelevalve asutuseks Finantsinspektsioon ja

oluliste krediidiasutuste korral Euroopa Keskpank.

Seega ei ole tegemist DORA määrusest tuleneva

liikmesriigi valikukohaga, keda määrata DORA

pädevaks asutuseks, vaid otsekohalduvast määrusest

tuleneva asjaoluga, et pädev asutus on sama asutus,

kes on finantsjärelevalveasutus. Seega tähendaks

finantssektoris muu pädeva asutuse määramine

finantsjärelevalve ümberkorraldamist Eestist.

Vaata täiendavaid selgitusi seletuskirja punkti 2.3.2

alampunktis E.

Nõustume, et RIA-s on parim küberturbe kompetents,

kuid ka Finantsinspektsioon on aastaid teostanud

finantssektoris järelevalvet selle üle, kuidas

finantsasutused järgivad Finantsinspektsiooni

kehtestatud nõudeid finantsjärelevalve subjekti

infotehnoloogia ja infoturbe korraldusele, nõudeid

finantsjärelevalve subjekti talitluspidevuse

korraldusele, EBA suuniseid IKT- ja turvariskide

juhtimiseks ning EIOPA info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia turbe- ja

juhtimissuuniseid ja pilveteenuse osutajatele tegevuse

edasiandmise suunised. Rääkimata riskijuhtimise

(operatsiooniriski) ja tegevuste edasiandmise

järelevalvest üldisemalt.

4

seaduses (EVKS), et RIAl on õigus teostada

järelevalvet DORA määruses sätestatu täitmise üle,

sealhulgas teha DORA määruse artiklis 50

sätestatud järelevalvetoiminguid ning rakendada

karistusi ja muid meetmeid (ehk muuta eelnõus

ettenähtud sarnase sõnastusega sätteid, mis

annavad vastava pädevuse FIle);

4) muuta teisi asjasse puutuvaid eelnõu sätteid.

Seletuskirjas on välja toodud, et selleks, et anda

DORA pädeva asutuse roll osaliselt RIA-le, tuleb

RIA määratleda (kaas)pädeva asutusena ka kõikide

DORA määruse artiklis 46 loetletud finantssektori

Euroopa Liidu direktiivide ja määruste tähenduses

ning selline lähenemine tooks mh kaasa nt

osamaksete tasumise kohustuse. Sellega kogu

põhjendus piirdub ning ei ole välja toodud, millised

olid need arutluskäigud, millega taoline variant

pädevuse jagamiseks kõrvale jäeti, millised on need

„rida kohustusi“ ja kas need ka konkreetselt DORA

määrusest tuleneva pädevuse degeleerimisel

kindlasti RIAle kohalduksid.

RIA on väljendanud varasemaltki soovi jääda riigis

küberpädevust omavaks asutuseks ning teinud

ettepaneku pädevuse jagamiseks.

Puudub põhjendus, mis välistab osaliselt

järelevalve pädevuse edasi delegeerimist.

Muudatus eeldab küberturbe kompetentsi tagamist

FIs. Siinkohal tuleb arvesse võtta, et vastava

kompetentsiga isikute hulk Eesti töörutul on

piiratud. Küberturbe järelevalve võimekuse

loomine mitmesse asutusse tähendab täiendavat

konkurentsi tööjõu suhtes erasektori kõrval.

Eestis on seni küberturbe tagamisel lähtutud

tsentraliseeritud mudelist, vastava suuna on heaks

kiitnud ka Vabariigi Valitsuse Julgeolekukomisjoni

Küberjulgeoleku Nõukogu. Kuigi mitmetes

Euroopa Liidu riikides on küberturbe tagamine ja

järelevalve jaotatud sektoriaalsete asutuste vahel, ei

ole see Eesti väiksust ja ressursi piiratust arvestades

asjakohane. Samuti ei ole selline tegevus kooskõlas

null-eelarve põhimõtetega, mille raames otsitakse

võimalusi ülesannete dubleerimise vältimiseks

avalikus sektoris. Laiahaardelise ja efektiivse

küberturvalisuse tagamiseks on oluline, et RIAl

oleks terviklik pilt kõikidest küberturbe riskidest

üle sektorite. Arvestades finantsasutuste vastu

suunatud intsidentide rohkust ning mõju, on

tegemist eriti olulise sektoriga riigi üldise

küberturvalisuse tagamisel.

Eelnõuga ettenähtud koostöö RIAga ning

finantsasutuste teavitamine olulistest

küberintsidentidest ei taga piisavat ülevaadet, et

efektiivselt läbi viia nii ennetus- ja

analüüsitegevusi kui operatiivselt toetada

intsidentide lahendamist.

Finantssektor on terviklik, mida tuleb vaadelda

kompaktselt, mis tähendab, et ka järelevalve on

terviklik ja kompaktne. Esitame näite (seletuskirja kl

12 ja 13 on näiteid rohkem). Krediidiasutuste

direktiivis on sätestatud „Finantsinstitutsioonidel

peab olema kindel äriühingu juhtimise korraldus,

mis hõlmab selget organisatsioonilist ülesehitust,

mille puhul vastutusalad on selgesti määratletud,

läbipaistvad ja järjepidevad, tõhusaid protseduure

riskide või võimalike riskide kindlaksmääramiseks,

juhtimiseks, jälgimiseks ja nendest teatamiseks,

piisavat sisekontrollikorda, sealhulgas usaldusväärne

juhtimis- ja raamatupidamiskord, võrgu- ja

infosüsteeme, mis on loodud ja mida hallatakse

kooskõlas määrusega (EL) 2022/2554, ning

tasustamispoliitikat ja -tavasid, mis on kooskõlas

usaldusväärse ja tõhusa riskijuhtimisega ja edendavad

seda.“ Näite kohaselt ei oleks FI-l võimalik teostada

krediidiasutuse juhtimise korralduse üle terviklikku

järelevalvet, jättes järelevalvest välja võrgu- ja

infosüsteemide järelevalve.

Finantsinspektsioon on mh alustanud oma

küberkompetentsi suurendamisega (täiendavate

ekspertide kaasamine).

5

Lisaks tuleb arvestada, et DORA määrus sätestab

erinormid vaid teatud Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi (EL) 2022/2555 ehk NIS2

direktiiviga üle võetavate kohustuste osas ning

samuti rakenduksid vähemalt osadele

finantsasutustele ka Eesti-spetsiifilised nõuded (vt

siinse kooskõlastuse punkte 3 ja 9). Nende nõuete

osas jääks järelevalvepädevus siiski RIAle. Seega

oleks otstarbekas jätta pädevus ühte asutusse, kes

saab kõikehõlmavalt teha järelevalvet nii DORA

määruse nõuete kui ka sealt väljajäävate, kuid

muudes õigusaktides (peamiselt KüTSis) sätestatud

nõuete täitmise üle.

Oleme koos RIAga valmis siinset ettepanekut

täiendavalt arutama ning mainime, et järgnevad

ettepanekud on tehtud sõltumata siinse ettepaneku

sisust.

5.

MKM

2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2022/2554 ehk DORA määruse valikukoht

nr 3

Seletuskirja lk 11 (DORA määruse valikukoht nr 3

selgitus, viimane tekstilõik) on märgitud:

Eelnõu väljatöötamisel oli kaalumisel ka variant, et

kui hoiu-laenuühistud jätta DORA määruse

kohaldamisalast välja, siis alternatiivina oleks

võimalik neile ka KüTS küberturvalisuse nõudeid

kohaldada ja RIA oleks sellisel juhul pädevaks

asutuseks. Kuna hoiu-laenuühistute seaduseelnõu

menetlus on hetkel veel pooleli, siis hetkel on

võetud lähenemine, et sõltuvalt menetluse seisust ja

tulemusest seoses viidatud eelnõuga, tehakse

otsused ka selles osas, mis puudutab hoiu-

laenuühistutele küberturvalisuse nõuete

kohaldamist.

Siin juhime tähelepanu Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi (EL) 2022/2555 ehk NIS2

direktiivi artikli 2 lõikele 10, mis sätestab:

Käesolevat direktiivi ei kohaldata üksuste suhtes,

mille liikmesriigid on kooskõlas määruse (EL)

2022/2554 artikli 2 lõikega 4 kõnealuse määruse

kohaldamisalast välja jätnud.

Sisuliselt on NIS2 direktiivi kohaldamisalast

välistatud Eesti puhul hoiu-laenuühistud. Seetõttu

soovitame üle hinnata, kas DORA määruse

valikukoht nr 3 tulemus jääb samaks või mitte. Kui

valikukoht muutub, siis tuleb ka seletuskirja muud

osad üle vaadata (nt seletuskirja lk-l 13 olev tabel

ja eelnõu § 3 sisu ning selgitus).

Selgitatud Hoiu-laenuühistutele DORA nõudeid ei kohaldata,

kuid kui hoiu-laenuühistute seaduseelnõu jõustumisel

kohalduvad ühistupankadele mh krediidiasutuste

seaduse sätted, siis see tähendab ühtlasi nende suhtes

DORA nõuete kohaldamist ja Finantsinspektsiooni

järelevalve alla kuulumist.

6.

MKM

3. NIS2 direktiivi järgimine

Seletuskirja lk-l 15 on tabel, mille üks tulp on ka

NIS2 direktiivi kohta. Tolles tabelis on

krediidiasutuste ja finantsturutaristute real

märgitud NIS2 direktiivi artikli 4 lõigete 1 ja 2 sisu

ehk loetelu teemadest, mida need isikud ei pea

NIS2 direktiivi puhul järgima.

Samas ei ole seal välja toodud, millised võivad olla

NIS2 direktiivi sätted, mida peaksid need ettevõtjad

NIS2 direktiivi artiklite 2 ja 3, koosmõjus NIS2

direktiivi artikli 4 lõigete 1 ning 2, tõttu järgima.

Esmasel analüüsil tundub, et nendeks säteteks

võivad olla NIS2 direktiivi artikkel 9, artikkel 14

Arvestatud Seletuskirja on täiendatud. Samas juhime tähelepanu,

et tegemist on suuresti riigi ja pädevate asutuste suhtes

kohalduvate nõuetega ning vähesemal määral

nõuetega, mida ettevõtjad peavad lisaks DORA-le

järgima.

6

lõige 3, artikkel 16, artikli 24 lõige 1, artikkel 29 ja

artikkel 30. Kaudselt on kohaldamisala mõttes siin

seotud ka NIS2 direktiivi artiklid 7, 9, 10 ja 16.

Lisaks on liikmesriikidel võimalik (mitte kohustus)

kohaldada nende isikute suhtes ka NIS2 direktiivi

artikli 3 lõike 3 tõttu ka artiklit 27.

Siin soovitame tutvuda ka Euroopa Komisjoni

18.9.2023 teatisega „Komisjoni suunised direktiivi

(EL) 2022/2555 (küberturvalisuse 2. direktiiv)

artikli 4 lõigete 1 ja 2 kohaldamise kohta 2023/C

328/02“ – leitav siit: https://eur-

lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=CELEX:52023XC0918(01).

2.5. Eeltoodu tõttu palume seletuskirja täiendada

eelmainitud sätetega.

7.

MKM

4. Riigi Infosüsteemi Ameti teavitamine tõsisest

info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud

intsidendist ning olulisest küberohust

Eelnõu tekitab mitmes seaduses kohustuse

teavitada tõsisest info- ja

kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud

intsidendist ning olulisest küberohust muu hulgas

ka Riigi Infosüsteemi Ametit (edaspidi: RIA).

Nendeks muudatusteks on eelnõu § 4 punkt 7,

eelnõu § 5 punktid 6, 8 ja 9, eelnõu § 7 punkt 5,

eelnõu § 8 punkt 16, eelnõu § 9 punkt 3, eelnõu §

10 punktid 11, 13, 19 ning 20.

Enamus isikutest, kes neid kohustusi eelnõu

tulemusena peavad hakkama täitma, pole

varasemalt pidanud RIA-le neid teavitusi

kohustuslikus korras tegema. Sellest hoolimata

toetame nende muudatuste tegemist, kuna samad

või sarnased küberintsidendid ja -ohud võivad aset

leida või ilmneda ka muudes valdkondades ning

RIA saab sel juhul aegsasti tegeleda nende

ennetamise ja lahendamisega.

Teadmiseks

võetud

8.

MKM

5. Planeeritava finantskriisi ennetamise ja

lahendamise seaduse (edaspidi: FELS) § 29 lg 1

punkti 8 osas soovitame hinnata, kas eelnõuga

planeeritava FELS § 29 lg 1 punkti 8 muudatuses

peaks DORA määruse asemel olema viide

küberturvalisuse seadusele (edaspidi: KüTS). Seda

ennekõike seetõttu, et NIS2 direktiiviga ei muutu

„võrgu- ja infosüsteemi“ mõiste ning hetkel on

selle mõiste sisu üle võetud KüTS § 2 punktis 1.

Arvestatud FELS § 29 lõike 1 punktis 8 on DORA viide

asendatud viitega KüTS § 2 punktile 1.

9.

MKM

6. Planeeritav finantsinspektsiooni seaduse

(edaspidi: FIS) § 4711

FIS § 4711 lg 1 punkti 2 kohaselt hõlmab

Finantsinspektsiooni (edaspidi: FI) ja RIA vaheline

koostöö muu hulgas RIA-lt tehnilise nõu ja abi

küsimine ning FI-le selle andmine […].

Me pole üldiselt vastu tolles punktis raamistatud

koostööle, kuid tekib küsitavus, kas FI kohta käivas

seaduses on võimalik tekitada RIA-le kohustusi (vt

allajoonitud osa) kui FIS ei reguleeri RIA

ülesandeid ja toimimist.

Arvestatud

10.

MKM

7. Planeeritav FIS § 54 lg 4 punkt 12

Toetame FIS § 54 lõike 4 täiendamist punktiga 12

ning selgitame, et NIS2 direktiivi üle võtvasse

Selgitatud Käesoleva eelnõu raames me ei näe vajadust FIS § 54

lõike 4 täiendamiseks.

7

eelnõusse kavandatakse koostöösäte DORA

määruse pädevate asutustega.

Täiendavalt soovitame hinnata, kas FIS § 54 lõiget

4 tuleks täiendada ka kontrollimisandmete

edastamisega Andmekaitse Inspektsioonile.

11.

MKM

8. Ebatäpsused FIS §-ga 542

Juhime tähelepanu, et eelnõu § 2 punktiga 6

täiendatakse FIS § 542 lõikega 4, kuid seletuskirjas

tolle lõike kohta ei ole selgitusi esitatud. Samuti on

seletuskirjas (lk 20) toodud selgitus FIS § 544

täiendamise kohta lõikega 41, kuid eelnõus sellist

lõiget pole.

Arvestatud Seletuskirjas on asendatud lõige 41 lõikega 4.

12.

MKM

9. KüTS-i nõuete kohaldumine

krediidiasutustele

Eelnõu § 7 punktiga 4 lisandub krediidiasutuste

seadusesse (edaspidi: KAS) § 824, mille lõike 3

kavandatava sõnastuse kohaselt ei kohaldata

krediidiasutustele KüTS-i 2. peatükis sätestatud

küberturvalisuse tagamise nõudeid. Eelnõus on ka

märkus, et õige viide selgub kooskõlas NIS2

direktiivi üle võtmisega, millised KüTS-i sätted

pankadele ei kohaldu.

Nõustume põhjendusega selles osas, et DORA

määrus toimib NIS2 direktiivi suhtes lex

specialis’ena ja sealsed nõuded katavad ära NIS2

direktiivis esitatavad nõuded küberturvalisuse

riskijuhtimisele ja küberintsidentidest

teavitamisele. Samas näiteks sisaldab KüTS-i

alusel kinnitatud Eesti infoturbestandard ehk E-ITS

tingimusi ja nõudeid, mis on Eesti spetsiifilised

ning mida ei kata ei NIS2 direktiiv ega DORA

määrus – näiteks eID ja X-tee. Seetõttu peaks

tulevikus olema olukord, kus finantsvaldkonna

ettevõtjad üldiselt peavad järgima vaid DORA

määruse nõudeid, kuid kui mingis osas DORA

määrus (sh selle alusel kehtestatud rakendusaktid)

KüTS-i alusel kehtestatud Eesti spetsiifilisi

nõudeid ära ei kata, siis tuleb täita ka neid.

Nõustume sellega, et NIS2 direktiivi üle võtvas

eelnõus saab täpsustada, millised KüTS-i 2. peatüki

sätted kohalduvad või ei kohaldu. Selle käigus

selgub ka, millised NIS2 sätted kohalduvad ka

DORA määruse subjektidele – vt siin eespool

olevat märkust nr 2. NIS2 direktiivi üle võtvas

eelnõus saab ka määratleda, millal KüTS-is

sätestatud erisused hakkavad kehtima (vt siin ka

eelnõu seletuskirja lk 30 alguses olevat selgitust).

Siinse muudatusega seonduvalt on Pangaliit enda

07.12.2023 tagasisides eelnõule esitanud ka

ettepaneku Vabariigi Valitsuse 9.12.2022 määruse

nr 121 „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse

nõuded“ § 3 täiendamisega lõikega 4, mis välistaks

E-ITSi ja selle vabatahtliku alternatiivi

(rahvusvahelise standardi ISO/IEC 27001)

kohaldumise ettevõtjatele, kes on DORA määruse

kohaldamisalas. Leiame, et see ettepanek on

asjakohane, kuid kavandatava KAS § 824 lõike 3

sõnastusest sõltub, kas on vaja teha Pangaliidu

Selgitatud Meie hinnangul ei pruugi olla DORA määrusega

kooskõlas lähenemine, et ettevõtjaid kohustatakse

järgima konkreetseid standardeid. Näiteks DORA

drafti kohaselt peaksid ettevõtjad võtma arvesse

juhtivaid tavasid ja vajaduse korral asjakohaseid

rahvusvahelisi standardeid, kui töötavad välja ja

rakendavad järjepidevaid ja ajakohaseid IKT-

turbepoliitikaid, mis toetavad DORA nõuetele

vastavuse tagamist (ehk see on jäetud paindlikuks).

DORA nõuetele vastavuse tõendamiseks on

soovitatud finantsasutustel rakendada ISO/IEC

27001 standardit (RTS-ide väljatöötamisel on mh

võetud arvesse viidatud standardit ja nagu eespool

osutatud, on ka viidatud rahvusvahelistele

standarditele).

Juhime tähelepanu, et KüTS § 7 lõikes 5 sätestatud

volitusnorm on kehtiva sõnastuse kohaselt ette nähtud

samas paragrahvis ehk §-s 7 sätestatud kohustuste

täitmise ja süsteemide küberturvalisuse tagamiseks.

Kuna DORA kohaldamisalasse kuuluvatele

finantsasutusele ei kohaldata §-i 7, siis ei kohaldu

neile ka viidatud standardid.

Ka võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuete

määruse kohaselt ei ole teenuse osutaja kohustatud

rakendama Eesti infoturbestandardit, kui tema

turvameetmed vastavad rahvusvahelise standardiga

ISO/IEC 27001 kehtestatud nõuetele ja tal on selleks

sertifikaat. Seega meie arusaamise järgi ei ole ka

kehtiva õiguse kohaselt nad kohustatud rakendama

lisaks rahvusvahelise standardile Eesti spetsiifilisi

nõudeid.

Kui MKM hinnangul on asjakohane kohaldada

finantsasutustele täiendavaid (mitte dubleerivaid), sh

Eesti spetsiifilisi nõudeid, saame omapoolse

seisukoha kujundada pärast tutvumist vastavate

muudatusettepanekutega.

8

ettepanekus tehtud muudatust eelnimetaud

Vabariigi Valitsuse määruses. Seda ennekõike

seetõttu, et kui KAS § 824 lõike 3 tõttu välistatakse

muuhulgas DORA määruse subjektide puhul KüTS

§ 7 lõige 5, siis sellise välistuse korral puudub

vajadus teha Vabariigi Valitsuse määrusesse KAS-

i tehtud nõuet kordav õigusnorm.

13.

MKM

10. Eelnõu § 7 punkti 10 puhul pole otseselt selge

eelnõust ega seletuskirjas, millisesse KAS-i

peatükki soovitakse taaskehtestada eelnõu § 7

punktiga 9 kehtetuks tunnistatavate paragrahvide

sisu. Eelduslikult on tegemist 12. peatükiga.

Selgitatud Vastav täpsustus (viide peatükile 12) lisatakse punkti

11, mis loob eelduse, et ka sellele eelnevad

paragrahvid on peatükis 12.

14.

MKM

11. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

süsteem

Eelnõu § 8 punkti 13 ning eelnõu § 10 punkti 7 osas

soovitame hinnata, kas siin on võimalik sõnade

„info- ja kommunikatsioonitehnoloogia süsteem“

asemel kasutada KüTS § 2 punktis 1 olevat terminit

„võrgu- ja infosüsteem“. Eelnõu § 8 punktis 13

soovitakse neid sõnu kasutada sõna „infosüsteem“

asemel.

Palume ka üle vaadata seletuskirja terminoloogia

osa (lk 45), kuna seal on viidatud „võrgu- ja

infosüsteemi“ mõiste puhul ainult NIS2 direktiivis

sätestatud mõistele. Siin vt ka eespool olevat

märkust nr 4.

Selgitatud Eelnõu puhul on otsustatud jääda DORA direktiivis

kasutatava terminoloogia juurde. Näiteks asendatakse

MERAS direktiivis termin „infosüsteem“ terminiga

„info- ja kommunikatsioonitehnoloogia süsteem“.

Sama on MiFID2 direktiivi terminoloogiaga.

15.

MKM

12. Eelnõu § 9 punktis 1 ehk väärtpaberite

registri pidamise seaduse (EVKS) § 71 lõike 5

esimese lause muudatuses on RIA nimetus

nurksulgudes.

Arvestatud Nurksulud on kustutatud.

16.

MKM

13. Pensioniregister

EVKS reguleerib penisoniregistri pidamist ning

eelnõu seletuskirja lk 37 (lõpus) kohaselt kohaldub

registripidajale „DORA määruse turvastandard“.

Eelnõu seletuskirjas on EVKS § 302 lõike 2

selgitustes mainitud, miks registripidajale ei

kohaldu KüTS-i 2. peatükk.

EVKS § 13 lõike 1 kohaselt on pensioniregister riigi

infosüsteemi kuuluv andmekogu

kogumispensionide seaduses sätestatud

kohustuslike ja vabatahtlike pensionifondide

osakute ning nendega tehtavate toimingute

registreerimiseks. Seetõttu on pensioniregister

praegu KüTS-i kohaldamisalas sama seaduse § 3 lg

4 punkti 1 tõttu. Samas saame aru, et eelnõuga

soovitakse tekitada olukord, kus pensioniregistri

pidaja (vastutav töötleja ja volitatud töötleja)

kohaldaks DORA määruse nõudeid.

Seetõttu soovitame hinnata, kas eelnõu § 9 punkt 3

(EVKS täiendamine §-ga 302) on piisav, et

seletuskirjas toodud olukord saavutada. Ehk tuleb

hinnata, kas eelnõud tuleb siin täiendada, tehes

EVKS-is täiendavad sätted või kas alternatiivina

tuleks teha täiendav säte KüTS §-s 3. Oleme valmis

arutama, et kas see muudatus võiks olla NIS2

direktiivi üle võtvas eelnõus – selleks palume

ühendust võtta siinse vastuse koostajaga.

Selgitatud Eelnõu on muudetud ja pensioniregistrile ei hakata

kohaldama DORA määruse nõudeid ning neile jäävad

kohalduma KüTS nõuded.

9

Kui leiate, et eelnõuga kavandatavad sätted on

piisavad, siis palume EVKS § 302 lõike 2

sõnastamisel lähtuda kavandatava KAS § 824 lõike

3 sõnastusest, sh vt ka eespool olevat märkust nr 8.

17.

MKM

14. Väärtpaberituru seaduse muudatused

NIS2 direktiivi subjektide hulka on hõlmatud

finantsturutaristust Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi 2014/65/EL artikli 4 punktis 24

määratletud kauplemiskohtade korraldajad ning

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

648/2012 artikli 2 punktis 1 määratletud kesksed

vastaspooled (vt NIS2 direktiivi lisa I punkti 4).

Väärtpaberituru seadus (edaspidi: VpTS)

reguleerib muu hulgas ka kauplemiskohtade

korraldajate ning kesksete vastaspoolte tegevust.

Eeldame, et tegemist on samade

ettevõtjatega/isikutega, mis on nimetatud eelmises

alapunktis.

Eeltoodu tõttu soovitame hinnata, kas eelnõud on

vaja täiendada sättega nagu on planeeritud KAS §-

i 824. Siin vt ka eespool olevat märkust nr 8.

Arvestatud Korraldaja puhul on eelnõusse lisatud täpsustus, et

tema suhtes ei kohaldata KüTS 2. peatükis sätestatud

küberturvalisuse nõudeid.

RIIGIKANTSELEI

18.

RK

1. Eelnõu seletuskirja lk-del 14-15 on esitatud

eksitav CER direktiivi[1] tõlgendus. Seletuskirjas

viidatakse CER direktiivi põhjenduspunktile nr 21

ning selgitatakse, et kuna finantssektori ettevõtjate

toimepidevus on põhjalikult hõlmatud DORA

regulatsiooniga[2], ei tuleks selliste ettevõtjate

suhtes kohaldada CER direktiivi artiklit 11 ning

III, IV ja VI peatükki, et vältida dubleerimist ja

ebavajalikku halduskoormust. Vaatamata sellele

peaksid liikmesriigid CER direktiiviga ette nähtud

kriteeriumide põhjal ja selles sätestatud menetlust

kohaldades identifitseerima sellised finantssektori

ettevõtjad elutähtsa teenuse osutajana ning

kohaldama nende suhtes CER direktiivi II peatükis

sätestatud strateegiaid, liikmesriigi riskianalüüse ja

toetusmeetmeid.

Seletuskirjas on jäetud täies ulatuses

arvestamata direktiivi artiklites sätestatuga. CER direktiivi artikli 3 kohaselt ei takista CER

direktiiv liikmesriike elutähtsa teenuse osutajate

suurema toimepidevuse saavutamiseks vastu

võtmast või säilitamast oma õigusnorme, kui

sellised õigusnormid on kooskõlas liikmesriikide

liidu õiguses sätestatud kohustustega. Artiklis 8 on

omakorda sätestatud, et liikmesriigid tagavad, et

artiklit 11 ning III, IV ja VI peatükki ei kohaldata

elutähtsa teenuse osutajate suhtes, kelle nad on

Arvestatud Seletuskirja on lisatud täpsustus, et liikmesriigid võivad

vastu võtta või säilitada liikmesriigi õigusnormid,

millega saavutada kõnealuste elutähtsa teenuse osutajate

toimepidevuse kõrgem tase, tingimusel et need

õigusnormid on kooskõlas kohaldatavate liidu

õigusenormidega.

[1] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega

tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ. [2] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning

millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011

(DORA määrus) ja -Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2022/25562, millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ,

2009/138/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL, 2014/65/EL, (EL) 2015/2366 ja (EL) 2016/2341 seoses finantssektori

digitaalse tegevuskerksusega (DORA direktiiv).

10

identifitseerinud lisa tabeli punktides 3, 4 ja 8

esitatud sektorites. Sama artikli teine lause aga

täpsustab, et liikmesriigid võivad vastu võtta või

säilitada liikmesriigi õigusnormid, millega

saavutada kõnealuste elutähtsa teenuse

osutajate toimepidevuse kõrgem tase,

tingimusel et need õigusnormid on kooskõlas

kohaldatavate liidu õigusenormidega.

Sellest tulenevalt ei ole CER direktiivi artikli 11

ning peatükkide III, IV ja VI välistamine

DORA subjektide suhtes imperatiivne, vaid

liikmesriigi enda valik.

Seletuskirjas on õigesti märgitud, et Riigikantselei

on CER direktiivi ülevõtmiseks välja töötanud

hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu[3] (HOS CER eelnõu). Nimetatud

eelnõu väljatöötamisel on analüüsitud CER

direktiivi ülevõtmise võimalused ning on jõutud

järelduseni, et on mõistlik säilitada Eesti

olemasolevat elutähtsate teenuste regulatsiooni ja

integreerida CER direktiivist tulenvaid muudatusi

olemasolevasse regulatsiooni. Seda siis ka

elutähtsa teenuse osutajatest krediidiasutuste

suhtes.

Juhime ka tähelepanu sellele, et nii DORA

regulatsioonid kui ka NIS2[4] direktiiv

keskenduvad IKT riskidele ja küberturvalisusele.

CER direktiiv on oluliselt laiem ning keskendub

elutähtsate teenuste toimepidevusele tervikuna

ning seega ei ole DORA ja NIS2 sellega

samaväärsed.

Oluline on panna tähele ka seda, et CER kohaselt

on elutähtsa teenuse osutajate krediidiasutuste

pädevaks asutusteks on lisaks

Finantsinspektsioonile ja Euroopa Keskpangale ka

Eesti Pank elutähtsa teenuse toimepidevust

korraldava asutusena.

Eelnevast tulenevalt palume asendada seletuskirjas

toodud selgitusi, sh leheküljel 15 esitatud tabelis

toodu CER direktiivi kohta eespool toodud

selgitustega.

19.

RK

Krediidiasutuste seadust täiendatakse §-ga 4711,

mis reguleerib koostööd küberturvalisuse

valdkonnas. Paragrahvi 4711 lõike 1 punkti 3

kohaselt hõlmab koostöö Finantsinspektsiooni ja

Riigi Infosüsteemi Amet teabe vahetamist asutuste

vahel, sealhulgas küberintsidentide ja küberohtude

kohta ning küsimustes, mis puudutavad

elutähtsaid krediidiasutusi ja kauplemiskohti.

Arvestatud Märkuse puhul on ilmselt mõeldud Finantsinspektsiooni

seaduse muutmist, mitte krediidiasutuste seaduse

muutmist.

Oleme eelnõus täpsustanud, et mõeldud on

finantsjärelevalve subjekte, kes on elutähtsa teenuse

osutajad.

[3] https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ad7af8cd-617c-45f3-b850-78ad002f6a3a. [4] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega tagada

küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi

(EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148.

11

Jääb ebaselgeks, mida mõeldakse elutähtsate

krediidiasutuste all. NIS2 eristab elutähtsaid (lisa

I) ja olulisi üksuseid (lisa II). Kas tegemist on

elutähtsate üksustega NIS2 mõistes või soovitakse

hoopis piirduda elutähtsa teenuse osutajatest

krediidiasutustele? Elutähtsa teenuste osutajate

ring on väga piiratud, elutähtsate üksuste ring NIS2

mõistes laiem. Palun täpsustada seda asjaolu ning

vajadusel täiendada eelnõu ja seletuskiri.

FINANTSINSPEKTSIOON

Eelnõu ettepanekud

20.

FI

1. Euroopa järelevalveasutused (ESA-d) on välja

töötamas tehnilisi standardeid intsidentidest ja

küberohtudest teavitamise kohta, mis esitatakse

Euroopa Komisjonile hiljemalt 17.07.2024

(DORA määruse artikkel 20). Tehnilised

standardid võivad kehtestada andmete esitamise

formaadid, mida subjektid peavad kasutama FI-le

andmeid edastades. FI hinnangul tuleb täiendada

Eelnõu sätteid intsidentidest ja küberohtudest

teavitamise puhul selliselt, et FI-l oleks vajadusel

võimalik kehtestada andmete esitamiseks kindel

formaat (sarnaselt näiteks MiCA tehniliste

standartide eelnõu artiklile 41: „Issuers shall

submit the information referred to in this

Regulation in the data exchange formats and

representations specified by the competent

authorities and respecting the data point definition

of the data point model and the validation formulae

stated in Annex V and the following

specifications…“). Sellest tulenevalt teeme

järgmised ettepanekud:

Selgitatud Vt kommentaari märkuse nr 20 juures.

21.

FI

a) Täiendada Eelnõu § 4 punkti 7, millega

täiendatakse investeerimisfondide seadust

(edaspidi IFS) §- ga 3451 , lisades IFS § 3451 lõike

1 lõppu lause: „Finantsinspektsioon võib määrata

tõsisest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga

seotud intsidendist teavitamise formaadi.“

Samasisulise muudatuse palume teha Eelnõu § 5

punktis 6 (kindlustustegevuse seaduse (edaspidi

KindlTS) § 1051 lõige 1), § 7 punktis 5

(krediidiasutuse seaduse (edaspidi KAS) § 923

lõige 1), § 8 punktis 16 (makseasutuste ja e-raha

asutuste seaduse (edaspidi MERAS) § 636 lõige 6),

§ 9 punkti 3 (väärtpaberite registri pidamise

seaduse (edaspidi EVKS) § 302 lõige 3), § 10

punktis 11 (väärtpaberituru seaduse (edaspidi

VPTS) § 8218 lõige 1).

Selgitatud Märkuses on ettepanek, et Finantsinspektsioon võib

määrata tõsisest IKT-ga seotud intsidendist teavitamise

formaadi. Juhime tähelepanu DORA määruse ITS

draftile, mille kohaselt teave esitatakse DORA vorme

kasutades ning pädev asutus määrab

andmevahetusvormingu ja esitusviisi3. Meie hinnangul

ei ole valikuline formaadi määramine kooskõlas DORA

regulatsiooniga.

Art 8 – 1. Financial entities shall submit the information

referred to in this Regulation in the data exchange

formats and representations specified by competent

authorities and respecting the data point definition of the

data point model and the validation formulas specified

in Annex V as well as the following specifications: ….

Samuti on artiklis 4 täpsustus, et 1. Financial entities

shall use secure electronic channels to submitting

intimal notification and intermediate and final reports as

agreed with the competent authorities.

3 https://www.eiopa.europa.eu/system/files/2023-12/JC%202023%2070%20-

%20%20CP%20on%20draft%20RTS%20and%20ITS%20on%20major%20incident%20reporting%20under%20DORA.pdf

12

22.

FI

b) Täiendada Eelnõu § 4 punkti 7, lisades IFS §

3451 lõike 3 lõppu lause: „Finantsinspektsioon

võib määrata olulisest küberohust teavitamisel

andmete esitamise formaadi.“ Samasisulise

muudatuse palume teha Eelnõu § 5 punktis 6

(KindlTS § 1051 lõige 3), § 7 punktis 5 (KAS § 923

lõige 3), § 8 punktis 16 (MERAS § 636 lõige 8),

EVKS § 302 lõige 5), § 10 punktis 11 (VPTS § 8218

lõige).

Selgitatud Vt selgitust märkuse nr 21 juures.

23.

FI

2. Riigisiseselt on tehtud valik mitte kohaldada

DORA määrust hoiu-laenuühistule, sest

õiguslikult ei ole hoiu-laenuühistud hetkel

finantsjärelevalve subjektid. Käesoleva Eelnõuga

samaaegselt on menetluses hoiu-laenuühistute

seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu, mille lõplikust sisust

sõltub, kuidas näha ette digitaalse tegevuskerksuse

nõuete rakendamine ka hoiulaenuühistutele.

Hetkel kehtiv KAS § 38 sätestab et ühistupankade

tegutsemisel kohaldatakse hoiulaenuühistu kohta

sätestatut, kui KAS-st ei tulene teisiti. Eelnõu §-iga

3 täiendatakse hoiu-laenuühistu seadust §-iga 2 1 ,

mille kohaselt hoiu-laenuühistule DORA määrust

ei kohaldata, mistõttu on selle valguses võimalik

ka tõlgendus, et DORA määruse nõuded

ühistupankadele ei kohaldu. Selleks, et tagada

õigusselgust, tuleb KAS-s selgelt sätestada, et

DORA määrus kohaldub ka ühistupankadele. Kui

hoiu-laenuühistud tulevad FI järelevalve alla

ühistupankade vormis, siis pakutud täienduse

alusel hakkab neile ka DORA määrus kohalduma.

Selgitatud HLÜS eelnõus olev säte (KAS § 38 muutmine)

„Ühistupanga asutamisel, tegutsemisel ja lõpetamisel

kohaldatakse käesolevas seaduses (ehk KAS-is)

sätestatut käesolevas peatükis toodud erisustega“ tagab,

et ühistupanga tegutsemisele kohaldatakse mh DORA

nõudeid, kuivõrd need on hõlmatud KAS uute §-dega

824 ja 923.

24.

FI

3. Juhime tähelepanu, et Eelnõuga täiendatakse

väärteokoosseise eriseadustes, kuid karistused on

seal alternatiivsed – „karistatakse rahatrahviga

kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordse väärteo

tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule

vastavas summas“ ja juriidilise isiku puhul

„karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või

kuni kahekordse väärteo tulemusel teenitud kasule

või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni

kümme protsenti juriidilise isiku või tema

konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest“.

Eelnõuga ei ole sätestatud juhiseid ega

kriteeriume, mille alusel peab FI eeltoodud

alternatiive kaaluma. Lisaks rõhutame uuesti, et

väärteomenetlus pole tõhus menetlusvorm

finantsõiguse rikkumiste menetlemiseks.

Selgitatud Kuna DORA nõuded integreeritakse DORA direktiiviga

finantssektori liidu õigusaktidesse, siis ka eriseadustes

vastavate paragrahvide sõnastamisel on lähtutud

asjaolust, et karistused peavad olema kooskõlas EL

õigusega. Vt näiteid ka märkuse nr 36 juures.

Täiendavad ettepanekud

25.

FI

4. Kuivõrd Eelnõuga muudetakse enamikke

Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 2

nimetatud eriseadusi, siis palume IFS-i, KindlTS-

i, KAVS-i, KAS-i, MERAS-esse ja VPTS-i sisse

viia muudatused kohapealse kontrolli sätetes, mille

kohta oleme ettepanekud edastanud

Rahandusministeeriumile 08.05.2023 kirjaga nr 5-

1/2654. Täpsemad põhjendused leiab samuti

nimetatud kirjast.

Mitte

arvestatud

Muudatusi analüüsitakse ja nähakse ette muu

finantssektori eelnõuga.

26.

FI

5. Teeme ettepaneku muuta MERAS-e järgmisi

sätteid:

Arvestatud

13

a) MERAS § 17 lõige 5 sätestab, et FI võib jätta

tegevusloa taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei

ole kõrvaldanud puudusi ettenähtud tähtaja jooksul

või ei ole esitanud tähtpäevaks nõutud andmeid ja

dokumente. Soovime laiendada läbi vaatamata

jätmise võimalust ka olukorrale, kus taotlus on

esitatud oluliste puudustega. Meie ettepanek on

muuta MERAS § 17 lõiget 5 järgmiselt: „(5) Kui

taotleja ei ole kõrvaldanud käesoleva paragrahvi

lõikes 1 nimetatud puudusi ettenähtud tähtaja

jooksul või ei ole tähtpäevaks esitanud

Finantsinspektsiooni nõutud andmeid või

dokumente või taotlus on esitatud oluliste

puudustega, võib Finantsinspektsioon jätta

tegevusloa taotluse läbi vaatamata.“.

27.

FI

b) MERAS § 24 lõige 3. FI hinnangul on MERAS-

e sätted, mis puudutavad piiriüleselt makseteenuse

osutamist kolmandas riigis, ebaselged ja

puudulikud, mistõttu on Finantsinspektsioonil

takistatud nende taotluste menetlemine, kus

taotleja soovib piiriüleseid makseteenuseid

osutada kolmandas riigis (näiteks Suurbritannia ja

Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigis). MERAS § 24

lõike 3 kohaselt kohaldatakse Eesti makseasutuse

ja e-raha asutuse poolt kolmandas riigis teenuste

osutamisele MERAS §-des 25-28, § 29 lõigetes 1,

2, 8 ja 10 ning § 92 lõigetes 11 ja 12 sätestatut.

Käesoleval juhul on asjakohane üksnes § 29 lõiked

1, 2, 8 ja 10. Nimetatud sätetest ükski ei viita

sellele, mida FI talle esitatud teabega tegema peab.

MERAS § 29 lõike 8 teine lause viitab läbi lõike 6

punkti 1 justkui, et FI peab heakskiidu andma, aga

samas nimetatud heakskiidu aluseks on MERAS §

29 lõike 6 kohaselt „sihtriigi finantsjärelevalve

asutuse hinnang“. Nimetatud sihtriigi

finantsjärelevalve asutuse hinnangu saamine

eeldab siiski MERAS § 29 lõikes 3 nimetatud

tegevusi. Sellisel juhul oleks vajalik MERAS § 24

lõike 3 viidete täiendamine. Vastav täiendus

kõrvaldaks ka puuduse menetlustähtaja osas, mida

käesoleval juhul sätestatud ei ole.

Probleemseks peame ka seda, et kolmandas riigis

piiriüleselt teenuste osutamise avalduse osas ei ole

FI-le jäetud MERAS § 29 lõike 5 kohast

dokumentide edastamise keeldumisõigust.

Kokkuvõtvalt soovime piiriüleste makseteenuste

osutamise avalduste osas kolmandas riigis

selgemat reeglistikku, mis ei pea olema üks-ühele

lepinguriigi sätetega, aga võiks sisaldada

olulisemat, st FI ülesanne, menetlustähtaeg,

keeldumisalused jms. Seejuures ei peaks eeltoodud

olukorras menetlus olema n-ö kahe-etapiline

(lepinguriigi osas teeb FI sisuliselt kaks otsust

MERAS § 29 lõiked 3 ja 6), vaid FI teeb

samaaegselt otsuse andmete ja dokumentide

edastamise ning nimekirja kandmise kohta.

Arvestatud MERAS § 24 lõiget 3 on muudetud ja sama paragrahvi

on täiendatud uue lõikega 41.

14

28.

FI

c) MERAS § 44 lõike 1 punktis 3 on viide

paragrahvile 54, kuid õige oleks viide §-le 39.

Palume nimetatud viide parandada.

Arvestatud

PANGALIIT

29.

EPL

1. Ettepanekud seoses CER direktiiviga

Eelnõu seletuskirjas on korrektselt viidatud, et

lisaks NIS2 direktiivile mõjutab DORA ka CER

direktiivi kehtivusala (vt SK p 2.5., lk 14-16).

Samas ei ole aga eelnõus rakendussätteid, mis

toetaks eelnimetatu rakendamist krediidiasutuste

suhtes õigusaktide tasandil. Alltoodud

ettepanekud põhinevad kättesaadaval

informatsioonil, et nii hädaolukorra seaduse

muudatused kui ka uue tsiviilkriisi ja riigikaitse

seaduse eelnõu sätted ei näe krediidiasutustele ette

erisusi võrreldes teiste elutähtsate teenuste

osutajatega (ETO). Samuti, et Eesti Pank jätkab

finantsteenuste osas elutähtsa teenuse korraldava

asutuse (ETKA) rolli.

Selgitatud Märkus on seotud CER direktiivi ülevõtmise

menetlusega, mille vastutavaks asutuseks on

Riigikantselei.

30.

EPL

2. Koostöö elutähtsate teenuste toimivuse

valdkonnas

Teeme ettepaneku lisada Finantsinspektsiooni

seadusesse koostöö kohta Eesti Panga ja

Riigikantseleiga analoogne lisandus nagu Eelnõus

pakutud § 47.11. Nimelt kehtiv ja meie andmetel

ka jätkuv lahendus on, et finantsteenuste osas on

ETKA-ks Eesti Pank ning üldiseks kriisideks

valmistumise korraldajaks Riigikantselei,

järelevalve teostajaks pankade üle aga

Finantsinspektsioon.

Koostöö nimetatud asutuste vahel, eelkõige aga ka

info vahetamine, on sellise lahenduse efektiivse

toimimise võtmeküsimus. Senine praktika on

siinkohal näidanud vajakajäämisi, mis mh on

krediidiasutustele kaasa toonud täiendava

halduskoormuse sama teabe topelt esitamise

kohustuse tõttu. Kindlasti võivad sellised

vajakajäämised mõjutada ka üldist kriisijuhtimise

kvaliteeti riigi tasandil.

Selgitatud Märgime, et ettepanek kuulub HOS eelnõu skoopi, mis

reguleerib elutähtsate teenuste toimivust ja koostööd

vastavate asutuste vahel. HOS eelnõu vastutavaks

asutuseks on Riigikantselei.

Juhime tähelepanu, et FIS-is on juba olemas

Finantsinspektsiooni ja Eesti Panga koostöö kokkulepet

reguleeriv säte. § 50 kohaselt võib Inspektsioon sõlmida

kahe- või mitmepoolse kokkuleppe koostöö

korraldamiseks Eesti Panga, Rahandusministeeriumi

või muu riigiasutusega, kui selline koostöö on vajalik, et

aidata kaasa finantsjärelevalve eesmärgi saavutamisele.

Inspektsioon, Rahandusministeerium ja Eesti Pank

teevad kirjaliku kokkuleppe alusel koostööd aruannete

kogumisel ja analüüsimisel, õigusaktide eelnõude

väljatöötamisel ning kriisilahendusmeetmete või -

õiguste kavandamisel ja rakendamisel ning teabe

vahetamisel finantssektori olukorda oluliselt mõjutavate

sündmuste korral.

31.

EPL

3. Krediidiasutuste seaduse nõuded

operatsiooniriski juhtimisele

Teeme ettepaneku lisada krediidiasutuste

seadusesse analoogne lisandus nagu Eelnõus

pakutud § 82.4 lg 3, kuid seda seoses hädaolukorra

seaduse / tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse teatud

sätete mitterakendamisega ETO-pankadele.

Ettepaneku ajendiks on CER põhjenduspunkt 21 ja

artikkel 8 ning DORA preambula punktid 19, 22 ja

23 ning artikkel 1 p 2. Oleme esitanud analoogse

ettepaneku ka Riigikantseleile, kelle vastutusalas

on hädaolukorra seaduse / tsiviilkriisi ja riigikaitse

seaduse kujundamine selliselt, et see vastaks CER

direktiivi nõuetele. Nõustume, et seoses kriisideks

ettevalmistamise vajadusega on vajalik

krediidiasutuste kaasamine

ettevalmistustegevustesse. Kuid nagu ka CER-s ja

DORA-s sätestatud, tuleks seda teha ebavajalikku

Selgitatud CER direktiivi rakendamine on Riigikantselei

vastutusalas. Riigikantselei on osutanud, et CER

direktiivi artikli 8 lõike 1 teine lause ütleb, et

liikmesriigid võivad vastu võtta või säilitada

liikmesriigi õigusnormid, millega saavutada kõnealuste

elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse kõrgem tase.

15

halduskoormust vältides. Oleme valmis

täiendavalt kaasa mõtlema, kuidas seda saavutada

kõige efektiivsemal moel.

32.

EPL

1. Ettepanek VV määruse nr 121 „Võrgu- ja

infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ (VVm)

muutmiseks

Täna kohaldub VVm nr 121 ka finantssektori

ettevõtjatele. DORA ja VVm nr 121 koosmõjul

kohalduks Eestis tegutsevatele finantssektori

ettevõtjatele küberturvalisuse valdkonnas kaks

vastavuskohustust ning kaks järelevalvet teostavat

asutust. Palun viia VVm kooskõlla Eelnõuga,

määruse (EL) 2022/2554 ning direktiiviga (EL)

2022/2555) välistamaks finantssektorile

kaasnevad riskid, tarbetu kordus ja täiendav

halduskoormus. Üheks võimalikuks lahenduseks

võib olla VVm nr 121 täiendamine §-i 3 lõikega 4

järgmises sõnastuses: „(4) määruse (EL)

2022/2554) kohaldamisalasse kuuluvatele

ettevõtjatele ei kohaldata lõike 1 ja lõike 2 alusel

kehtestatud nõudeid.

1.1. Finantssektori ettevõtjatele kohalduvad

eriseadusest tulenevad küberturvalisuse nõuded

VVm nr 121 näeb ette, et teenuse osutaja tõendab

oma süsteemi turvameetmete vastavust

järelevalveasutusele rakendades E-ITS-i või

alternatiivselt ISO/IEC 27001 standardile

vastavaid turvameetmeid ning esitab seejuures ka

kehtiva ISO/IEC 27001 vastavussertifikaadi.

VVm nr 121 on kehtestatud küberturvalisuse

seaduse (KüTS) alusel, mis omakorda kehtestab

NIS ja NIS2-s nõutud turvameetmete rakendamise

ja küberintsidentidest teavitamise nõuded olulise

teenuse ja digitaalse teenuse osutajatele. Määrus

(EL) 2022/2554 (DORA) on finantssektori

ettevõtjatele kohalduv eriseadus, mis kehtestab

spetsiifilised küberturvalisuse nõuded. Direktiivi

(EL) 2022/2555 (NIS2) ei kohaldata finantssektori

ettevõtjate suhtes ulatuses, mida reguleerib

DORA. NIS2 põhjenduspunkti 28 kohaselt tuleb

DORA-t käsitada finantssektori ettevõtjate suhtes

valdkondliku liidu õigusaktina. NIS2 artikli 4

kohaselt ei tuleks kohaldada finantssektori

ettevõtjate suhtes NIS2-st tulenevaid sätteid (sh nt

järelevalve- ja täitmise tagamise sätteid), kuna

need nähakse ette valdkondlikes õigusaktides.

DORA põhjenduspunkti 16 kohaselt kehtestatakse

DORA-ga finantssektori ettevõtjate suhtes

rangemad nõuded võrreldes NIS2-ga. Seega tuleb

DORA-t käsitleda finantssektori ettevõtjate suhtes

valdkondliku liidu õigusaktina ning mitte

kohaldada finantssektori ettevõtjate suhtes NIS2-

e.

Eelnõu peatükk 2.5 möönab, et liikmesriigid ei

tohiks kohaldada NIS2 direktiivi sätteid, mis

käsitlevad küberturvalisuse riskijuhtimist ja

teatamiskohustust, järelevalvet ja täitmise

tagamist DORA määruse kohaldamisalasse

jäävate finantssektori ettevõtjate suhtes. Eelnõu

märgib, et Finantsinspektsioon (FI) ja Euroopa

Keskpank (EKP) on pädevateks asutusteks

Selgitatud Kuna eelnõu kohaselt ei kohaldata krediidiasutustele

küberturvalisuse seaduse 2. peatükis sätestatud

küberturvalisuse tagamise nõudeid, tähendab see

ühtlasi, et krediidiasutustele ei kohaldata seaduse §-i 7,

mille lõikes 5 on volitusnorm viidatud määrusele.

Volitusnorm on ette nähtud §-s 7 sätestatud kohustuste

täitmise ja süsteemide küberturvalisuse tagamiseks.

Seega, kuna krediidiasutustele ei kohaldata §-i 7, ei ole

asjakohane ka määruse kohaldamine.

Lisaks on eelnõusse lisatud õigusselguse tagamiseks

muudatus, millega välistatakse ka hädaolukorra seaduse

§ 41 lõike 1 kohaldamine, milles on viited

küberturvalisuse seaduse § 7 ja 8 kohaldamisele.

16

teostamaks krediidiasutuse ja finantsturutaristu

järelevalvet. Tõsistest IKT-intsidentidest

teavitatakse ka RIA-t. Koostöösätetega tagatakse,

et FI teeb RIA-ga koostööd, mh seoses

finantsasutuste ohuteabel põhinevate

läbistustestimistega. Eesti naaberriigid (Läti,

Leedu, Soome ja Rootsi) käsitlevad DORA’t

finantssektori ettevõtjate suhtes kehtiva

valdkondliku liidu õigusaktina. Naaberriigid ei

näe ette finantssektori ettevõtjatele kohustust

vastata, lisaks DORA-le siseriiklikule või

rahvusvahelisele infoturbestandardile, kuna

DORA sätestab rangemad ja ühtsed valdkondlikud

reeglid. Ühtlasi ei ole naaberriikides audiitorid ega

sertifitseerimisasutused pädevad kontrollima

finantssektori ettevõtjate vastavust DORA

nõuetele vaid on üheselt täheldanud, et selliste

ettevõtjate üle teostab järelevalvet DORA’s

sätestatud pädev asutus.

1.2. Täiendus välistab kaasuvad riskid, tarbetu

korduse ja halduskoormuse DORA

kohaldamisalasse jäävate finantssektori ettevõtjate

suhtes teostab järelevalvet vaid artikli 31 alusel

määratud järelevalveasutus vastavalt kehtestatud

korrale. Eestis on selliseks pädevaks asutuseks FI

ja oluliste krediidiasutuste osas EKP. Seevastu E-

ITS-i ja ISO/IEC 27001 kohaselt teostaks

järelevalvet RIA ja audiitor vastavalt E-ITS-is või

ISO/IEC kohaselt kehtestatud nõuetele.

Siseriikliku või rahvusvahelise infoturbestandardi

audiitor või sertifitseerimisasutus ei ole pädev

teostama järelevalvet finantssektori ettevõtjate üle

küberturvalisuse valdkonnas. Kohaldades E-ITS-i

või alternatiivselt ISO/IEC 27001 nõudeid DORA

kohaldamisalasse jäävate finantssektori ettevõtjate

suhtes, on finantssektori ettevõtjad kohustatud

üheaegselt ning ühest ja samast küberturvalisuse

aspektist lähtuvalt:

1.3. täitma valdkondliku liidu õigusakti DORA ja

samaaegselt ka E-ITS-i või ISO/IEC 27001

nõudeid;

1.4. osalema nii valdkondliku liidu õigusakti

DORA alusel kui ka E-ITS-i või ISO/IEC 27001

standardi alusel teostatavatel audititel;

1.5. esitama auditite järeldusotsuseid nii

valdkondliku liidu õigusakti DORA alusel

määratud juhtivale järelevalveüksusele kui ka

RIA-le.

Täiendavate nõuete ja järelevalve kohaldamine ei

taga tõhusamat nõuete täitmist, järelevalvet ega

vastutuse jaotust. See võib kaasa tuua täiendavad

riskid digitaalse tegevuskerksuse ja

küberturvalisuse tagamisel finantssektoris.

Dubleerivad nõuded pole kooskõlas hea halduse

põhimõttega. Teised Euroopa Liidu liikmesriigid

ei näe finantssektori ettevõtjatele ette sarnaseid

dubleerivaid nõudeid.

FINANCE_ESTONIA

17

33.

FE

Ebaselgus seoses halduskaristuste laienemisega

DORA määruse4 artikli 19 lg-s 2 toodud

vabatahtliku raporteerimiskohustuse

täitmatajätmisele.

DORA määruse artikkel 19 näeb tõsistest IKT

intsidentidest teavitamise kohustuse kõrval ette ka

finantssektori ettevõtjate poolt vabatahtlikult

olulistest küberohtudest teavitamise võimaluse.

Seejuures viitab määruse artikli 19 pealkiri, selle lg

2, samuti määruse asjaomased põhjenduspunktid

(24) ja üldsätted (sh artikli 1 lg 1 punkt a alapunkt

ii), ning ka eelnõu enese seletuskiri läbivalt sellele,

et küberohtudest teavitamine finantssektori

ettevõtjate poolt toimub vabatahtlikkuse alusel.

Kuigi eelnõu kohaselt ei plaanita asjaomase

teavitamisvõimaluse kajastamisel eri

finantssektori ettevõtjate tegevust reguleerivates

eriseadustes (nt nagu krediidiasustuste seadus,

investeerimisfondide seadus, kindlustustegevuse

seadus jne) viidata selgelt vabatahtlikkusele, vaid

teavitamise vabatahtlikkusele viidatakse

mõnevõrra kaudsema sõnastusega („kui

[asjaomane finantssektori ettevõtja] otsustab

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2022/2554 artikli 19 lõike 2 kohaselt teavitada /---

/“), on määruse mõte ja seega peaks olema ka

eelnõu mõte sätestada olulistest küberohtudest

teavitamine just võimaluse ja mitte kohustusena.

Sellest hoolimata on erinevate finantssektori

ettevõtjate tegevust reguleerivate õigusaktide

vastutust reguleerivate sätete muudatused eelnõu

kohaselt kavandatud selliselt, et halduskaristusi

digitaalse tegevuskerksuse nõuete rikkumise eest

on võimalik kohaldada ka DORA määruse artikli

19 lg-s 2 toodud vabatahtlikkuse alusel täidetava

raporteerimiskohustuse mittetäitmise korral,

täpsemalt hõlmavad vastavad vastutuse sätted muu

hulgas DORA määruse artikli 19 lg-d 1-5 s.t ka lg-

s 2 sätestatud vabatahtliku teavitamisvõimaluse.

On arusaadav, et DORA määruse mõttega on enim

kooskõlas ning selle eesmärke aitab parimal

võimalikul määral saavutada olukord, kus määruse

nõuetega hõlmatud finantssektori ettevõtjad

teavitavad pädevat asutust ka DORA määruse

artikli 19 lg-s 2 nimetatud olulistest küberohtudest.

Teisalt näeb DORA määrus vastava teavitamise

(erinevalt olulistest IKT intsidentidest

teavitamisele) selgelt ette vabatahtlikuna, mistõttu

ei ole võrdväärsete halduskaristuste kohaldamise

võimaluse ettenägemine kõnealuse vabatahtliku

teavitamisvõimaluse mittekasutamise puhul

ebaloogiline ning ka ebaproportsionaalne.

Võimalik, et eelnõu ettevalmistajate eesmärgiks on

olnud võimaliku sanktsioneeritava kohustusena

määruse artikli 19 lg 2 kontekstis hõlmata vaid see,

Arvestatud Nõustume, et karistuste ulatusse ei peaks jääma

vabatahtlik teavitamiskohustus. Eelnõu on vastavalt

korrigeeritud.

4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/2554, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse

määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011

18

kui asjaomane finantssektori ettevõtja teavitab

vabatahtlikult oluliselt küberohust

Finantsinspektsiooni, kuid jätab seejuures täitmata

kohustuse edastada teavitus ka Riigi

Infosüsteemide Ametile, siis kõnealusel juhul see

plaanitavate sätete sõnastusest ega ka seaduse

seletuskirjast meie hinnangul piisavalt selgelt välja

ei tule. Seetõttu soovitame kaaluda määruse artikli

19 lg-s 2 viidatud kohustuse välja jätmist

asjaomastest vastutuse sätetest või kajastada

vähemalt seaduse seletuskirjas selgelt, et vastavate

sätete eesmärgiks ei ole sanktsioneerida vastava

vabatahtliku raporteerimisvõimaluse

kasutamatajätmist. Vastasel korral ei ole antud

raporteerimisvõimalus sanktsiooni kohaldamise

võimaluse läbi vabatahtlik, vaid kohustuslik.

EESTI KINDLUSTUSSELTSIDE LIIT

34.

EKsL

1) KindlTS § 138. Kindlustusandja

ümberkujundamine

Paragrahvile soovitakse lisada uus lõige, mille

kohaselt ei ole kindlustusandjate piiriülene

ümberkujundamine lubatud. Piiriülene

ümberkujundamine tähendab, et Eesti äriühingu

saab ümber kujundada lepinguriigi äriühinguks.

Arvestades, et finantssektoris teenuse osutamiseks

peab isikul olema tegevusluba, mille ta saab

asukoha finantsjärelevalve asutuselt, ei ole

tarbijakaitse seisukohast asjakohane olukord, kus

kindlustusandja viib tegevuse ja

kindlustusportfelli üle teise lepinguriiki, kus tal

puudub vastava lepinguriigi finantsjärelevalve

asutuse luba selles riigis kindlustusteenuse

osutamiseks. Samas ei ole tal võimalik

tegevusluba taotleda, kui ta on alles Eesti

registrisse kuuluv äriühing. Seega

kindlustusvõtjate ja kindlustatute kaitse

seisukohast ei ole võimalik tagada, et piiriülese

ümberkujundamise korral oleks viidatud isikute

huvid piisavalt kaitstud. Alternatiiv on asutada

lepinguriigis uus kindlustusandja, kellega Eesti

kindlustusandja ühineb või kellele Eesti

kindlustusandja annab kindlustusportfelli üle.

Sellisteks olukordadeks näeb KindlTS ette ka

vastava regulatsiooni klientide kaitseks. Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv (EL)

2019/2121, millega muudetakse direktiivi (EL)

2017/1132 seoses äriühingute piiriülese

ümberkujundamise, ühinemise ja jagunemisega

põhjenduspunkti 57 kohaselt ei tohiks viidatud

direktiiv mõjutada liidu õiguse kohaldamist, mis

reguleerib krediidivahendusettevõtjaid ja teisi

finantsettevõtjaid, ega vastavalt kõnealusele liidu

õigusele kehtestatud liikmesriigi õigusnormide

kohaldamist. Kindlustustegevust reguleeriva

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2009/138/EÜ peaeesmärk on kindlustusvõtjate ja

soodustatud isikute asjakohane kaitse

(põhjenduspunkt 14). Seega on kindlustusandjate

piiriülese ümberkujundamise piirang kooskõlas

Selgitatud Eelnõusse on lisatud täpsustus, et keeldu ei kohaldata

Euroopa Äriühingust kindlustusandjate

ümberkujundamisele.

Nagu ka seletuskirjas on osutatud, ei ole meie

hinnangul Euroopa Liidu õigusega kooskõlas

lähenemine, mille kohaselt liigutakse

kindlustustegevusega teise lepinguriiki, omamata seal

tegevusluba. Kindlustusandjal ei ole võimalik omada

kahes riigis samaaegselt tegevusluba. Teise riiki

liikumisel tuleks Eesti tegevusluba kehtetuks

tunnistada, aga mis saab sellisel juhul

kindlustuslepingutest ja lepingutest tulenevate

kohustuste täitmisest? Tegevusluba ei liigu koos

äriühinguga automaatselt teise liikmesriiki.

19

eelnimetatud direktiivi põhimõttega, et tagada

tuleb kindlustusvõtjate ja soodustatud isikute

kaitse.

EKsL-i hinnangul ei ole lisatava kitsenduse

põhjus selge ja lisaks ei ole selge selle kitsenduse

kooskõla EU määruse nr 2157 /2001 ja Euroopa

Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 2157/2001

«Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta»

rakendamise seaduse nõuetega. Kindlustusandja

tegevuse üleviimisel teise lepinguriiki on

eelduslikult kaasatud mõlema lepinguriigi

järelevalveasutused, kes võivad portfelli

üleviimisele seada lisatingimusi/kõrvaltingimusi,

tagamaks kindlustusvõtjate kaitse uues

tegevuskohas vähemalt samaväärses ulatuses kui

seda oli endises ettevõtte asukohas. Võttes arvesse

eeltoodut jääb ebaselgeks lisatava kitsenduse

vajalikkus.

35. 2) KindlTS § 2571.

Digitaalse tegevuskerksuse nõuete rikkumine

Seadust soovitakse täiendada uue

karistusnormiga, mida Finantsinspektsioon saab

kohaldada DORA määruses sätestatud nõuete

rikkumise korral. Nimelt on DORA määruse

artikli 50 lõikes 3 sätestatud, et liikmesriigid

kehtestavad õigusnormid, milles sätestatakse

asjakohased halduskaristused ja

parandusmeetmed määruse rikkumise puhuks,

ning tagavad nende tulemusliku rakendamise.

Sama artikli lõikes 4 punktis c on sätestatud, et

liikmesriigid annavad pädevatele asutustele

õiguse võtta mis tahes liiki meetmeid, sealhulgas

rahalisi meetmeid, tagamaks, et finantssektori

ettevõtjad jätkavad õigusnormide järgimist.

Eelnõuga nähakse ette, et füüsilise isiku korral on

võimalik karistada rahatrahviga kuni 5 000 000

eurot või kuni kahekordse väärteo tulemusel

teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas

summas ning juriidilise isiku korral karistatakse

rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni

kahekordse väärteo tulemusel teenitud kasule või

ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni

kümme protsenti juriidilise isiku või tema

konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

Uue planeeritava paragrahvi lõike 1 sõnastuses

on viidatud järgmistele DORA määruse nõuete

rikkumistele:

- art 5–14: IKT- riski juhtimine;

-art 16–18, art 19 lõiked 1–5: IKT intsidentide

haldamine ja liigitamine ning nendest

teavitamine;

- art 24, 25, art 27 lõiked 1–8: digitaalse

tegevuskerksuse testimine;

- art 28 lõiked 1–8, art 29, art 30 lõiked 1–4:

kolmandast isikust tuleneva IKT-riski juhtimine; -

Selgitatud Karistusmäärade kehtestamisel on lähtutud

finantssektorile kohalduvatest kehtivatest

karistusmääradest ja karistuse määramise alustest, mis

nähti ette finantsvaldkonna väärteokaristuse reformiga.

Siiski oli eelnõus ekslikult füüsilise isiku

karistusmääraks 5 000 000 eurot, kuid see peaks olema

700 000 eurot, et karistus oleks samaväärne §-s 257

sätestatud juhtimissüsteemi nõuete rikkumise

määradega ja selle määramise alustega.

Finantsvaldkonna väärteokaristuse reformi selgitused

on Riigikogu lehelt leitava eelnõu SE111 juures5.

Näiteks analüüsiti viidatud eelnõu koostamisel, kas

kõrgema ülemmääraga rahatrahvide kohaldamine oleks

põhjendatud ka KindlTS-s sätestatud kohustuse

rikkumise eest, mis otseselt EL õigusaktiga ette ei

nähta. Siinkohal kaaluti süüteo tagajärgede tõsidust,

mille järgi asuti seisukohale, et teatud juhtudel on

klientide huvide kaitse vajadus oluliselt suurem, kui

olemasolevast sanktsioonist eeldada võib. Sealjuures

võeti arvesse, et karistus oleks võrreldav samaväärse

rikkumise eest ette nähtud karistusmääraga teistes

finantsvaldkonna õigusaktides. Suur osa EL

õigusaktidest näevad ette finantsjärelevalve subjektide

tegevusnõete rikkumise eest kuni 5 miljoni euro

suuruse rahatrahvi. Seetõttu nähti ka kindlustusandjate

suhtes ette kohaldatav rahatrahv samas suurusjärgus.

Arvestades, et kindlustusandjad töötlevad mh kliendi

terviseandmeid, on äärmisel oluline, et nii klientide

teabevara kui ka finantsvara on kaitstud ja

kindlustusandja järgib selle tagamiseks nõuetekohaselt

digitaalse tegevuskerksuse nõudeid. Lisame siia

võrdluseks, et isikuandmete kaitse seaduse § 65

kohaselt on isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise

eest rahatrahv 20 000 000 eurot.

5 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/aece8f34-146c-41f6-b3fd-90402dfdd470/audiitortegevuse-seaduse-

finantskriisi-ennetamise-ja-lahendamise-seaduse-ning-teiste-seaduste-muutmise-seadus-finantsvaldkonna-vaarteokaristuste-

reform-eli-oigusest-tulenevad-karistused

20

art 42 lg 3: kolmanda isikuga seotud riskide

arvesse võtmine EKsL soovib teada, et miks just

selliseid trahvimäärasid peetakse tulemuslikeks,

proportsionaalseks ja hoiatavateks?

Kuidas suhestuvad antud karistusmäärad Euroopa

Liidu teiste liikmesriikide (sh Eesti lähiriikide)

poolt rakendatavatesse karistusmääradesse

samalaadsete tegude eest ja kuidas on hinnatud

vastavate karistusmäärade proportsionaalsust

Eesti kindlustusturu mahu suhtes?

Kuna DORA nõuded integreeritakse kehtivatesse liidu

õigusaktidesse, võib eeldada, et ka teistes

liikmesriikides ette nähtud karistusmäärad on

samaväärsed juba kehtivate määradega, mis on ette

nähtud juhtimissüsteemi nõuete rikkumise puhul.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA

36. Eelnõu § 4 p 10, § 5 p 14, § 7 p 10, § 8 p 19, § 9 p

8, § 10 p 24 kohaselt võib haldustrahv olla summas

kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordse väärteo

tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule

vastavas summas või kuni kümme protsenti

juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi

konsolideeritud käibest. Füüsilise isiku puhul on

võimalik karistada rahatrahviga kuni 5 000 000

eurot või kuni kahekordse väärteo tulemusel

teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas

summas.

Seega eelnõu koostajad on ette näinud mitmeid

alternatiivseid karistusi. Eelnõu ja seletuskirjaga

tutvudes ei hakanud silma juhiseid ega

kriteeriume, mille alusel järelevalveasutus

otsustab, millist karistust määrata. Näiteks jääb

ebaselgeks, millal määratakse rahatrahv 5 miljonit

eurot ja millal lähtutakse põhimõttest, et

haldustrahv võib olla kuni 10 % juriidilise isiku või

tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud

käibest.

Leiame, et seletuskirja või eelnõu sätteid tuleks

selles osas täiendada, et oleks nii

järelevalveasutusele kui ka finantsasutusele

selgem, mille alusel otsustab järelevalveasutus,

millist trahvi määramise skeemi kasutada. Samuti

tekkis meil küsimus, kuidas eeltoodud

karistusmäärad suhestuvad Euroopa Liidu teiste

liikmesriikidega. Palume seletuskirja selles osas

täiendada ja täpsustada, et tekiks võrdlus Eesti ja

teiste liikmesriikide karistusmäärade osas.

Selgitatud Selgitame, et karistusnormide sätestamisel on lähtutud

kehtivatest finantssektori karistusmääradest ja karistuste

määramise alustest. Finantssektori karistusnormid on

suures osas reguleeritud liidu õiguses, kus on ette nähtud

analoogsed meetmed (alternatiivid) karistuse

rakendamiseks. Eelnõu eesmärk on näha ette ühetaoline

lähenemine, sh trahvimäärade osas. Kuna DORA

nõuded integreeritakse DORA direktiiviga vastavatesse

finantssektori õigusaktidesse, on ka eelnõu puhul

tagatud, et DORA nõuete rikkumise eest ette nähtud

karistused oleksid kooskõlas vastavates liidu

õigusaktides ette nähtud karistussätetega.

Näiteks VpTS uue paragrahvi puhul on võetud aluseks

direktiivi 2014/65/EL artikli 70 lõike 3 punkti a

alapunktid iv, v, xxvii ja xxviii ning lõike 6 punktid f–g.

DORA direktiivi kohaselt muudetakse 2014/65/EL

direktiivi artikleid 16 ja 17 ning 47 ja 48 nii, et sinna

lisatakse viited DORA nõuete rakendamisele. Kuna

direktiivi 2014/65/EL artikli 70 lõike 3 punkti a

alapunktid viitavad nende artiklite rikkumistele, hõlmab

see ühtlasi DORA nõuete rikkumist.

KAS uue paragrahvi puhul on võetud aluseks