Dokumendiregister | Siseministeerium |
Viit | 1-7/278-1 |
Registreeritud | 10.11.2023 |
Sünkroonitud | 18.04.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 1 Ministeeriumi töö korraldamine. Juhtimine. Planeerimine. Aruandlus |
Sari | 1-7 Siseministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud siseriiklikute õigusaktide eelnõud |
Toimik | 1-7/2023 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Rahandusministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Rahandusministeerium |
Vastutaja | Tuuli Mägi (kantsleri juhtimisala, varade asekantsleri valdkond, rahandusosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
1
Eelnõu
November, 2023
Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste
seaduste muutmise seadus
§ 1. Finantskriisi ennetamine ja lahendamise seadus
Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete
kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337)“
tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013, mis käsitleb
krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL)
nr 648/2012 (ELT L 176 27.6.2013, lk 1)“;
2) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„16) korda ja meetmeid, mis on vajalikud krediidiasutuse tegevusprotsesside jätkuvaks
pidevaks toimimiseks, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554,
mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ)
nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014 (ELT L 333, 27.12.2022, lk 1–79), kohaselt
loodud ja hallatavate võrgu- ja infosüsteemide toimimiseks;“;
3) paragrahvi 28 lõiget 5 täiendatakse punktidega 141 ja 142 järgmises sõnastuses:
„141) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 3 punktis 23 nimetatud
kriitilise tähtsusega kolmandast isikust info- ja tehnoloogiateenuse osutaja andmed;
142) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 IV peatüki kohased digitaalse
tegevuskerksuse testimise tulemused;”;
4) paragrahvi 29 lõike 1 punktis 5 asendatakse tekstiosa „tegevuse jätkumine“ tekstiosaga
„tegevuse jätkumine ja digitaalne tegevuskerksus;“;
5) paragrahvi 29 lõike 1 punktis 8 asendatakse tekstiosa „süsteemide kirjeldus“ tekstiosaga
„süsteemide kirjeldus, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554
sätestatud võrgu- ja infosüsteemide kirjeldus;“;
6) paragrahvi 33 lõike 4 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) krediidiasutuse teenuslepingute, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuse
osutamisega seotud lepingute püsivus ja täielikult täitmisele pööratavus krediidiasutuse
kriisilahendusmenetluse korral;“;
7) paragrahvi 33 lõiget 4 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:
„41) kriitilisi funktsioone ja põhiäriliine toetavate võrgu ja -infosüsteemide digitaalne
tegevuskerksus, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554
artiklis 19 sätestatud teavitusi tõsistest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud
intsidentidest, kui see on asjakohane, ja määruse IV peatüki kohased digitaalse tegevuskerksuse
testimise tulemusi;“;
2
8) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse pärast tekstiosa „muudetud direktiiviga (EL)
2019/879 (ELT L 150, 07.06.2019, lk 296–344)“ tekstiosaga „ja (EL) 2022/2556 (ELT L 333,
27.12.2022, lk 153–163).“.
§ 2. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine
Finantsinspektsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 75 järgmises sõnastuses:
„75) täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2022/2554, mis käsitleb
finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009,
(EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011 (ELT L 333,
27.12.2022, lk 1–79), tulenevaid ülesandeid ja teha küberturvalisuse valdkonnas koostööd Eesti
ja teiste liikmesriikide küberturvalisuse pädevate asutustega;“;
2) paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:
„(10) Finantsinspektsioon osaleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554
artiklis 32 sätestatud järelevalvefoorumi töös ning teavitab sellest sama artikli lõike 5 kohaselt
juhtivat järelevaatamisasutust.“;
3) paragrahvi 47 lõike 12 punktis 4 asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruses (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate
usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176,
27.06.2013, lk 1–337)“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)
nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega
muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 176 27.6.2013, lk 1)“;
4) seadust täiendatakse §-ga 4711 järgmises sõnastuses:
„4711. Koostöö küberturvalisuse valdkonnas
(1) Inspektsioon teeb koostööd Riigi Infosüsteemide Ametiga. Koostöö hõlmab muu hulgas
järgmist:
1) Riigi Infosüsteemide Ametiga konsulteerimine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2022/2554 artikli 42 lõike 5 kohaselt;
2) Riigi Infosüsteemide Ametilt tehnilise nõu ja abi küsimine ning Finantsinspektsioonile selle
andmine ning koostöökokkuleppe sõlmimine, seda eelkõige kooskõlas Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 47 lõigetega 3 ja 4;
3) teabe vahetamine asutuste vahel, sealhulgas küberintsidentide ja küberohtude kohta ning
küsimustes, mis puudutavad elutähtsaid krediidiasutusi ja kauplemiskohti;
4) koostöö koordineerimine seoses finantsjärelevalve subjektide digitaalse tegevuskerksuse
süvatestimisega.
(2) Inspektsioon teeb asjakohasel juhul koostööd teise lepinguriigi küberturvalisuse järelevalve
eest vastutava pädeva asutusega, seda eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2022/2554 artikli 42 lõikes 5 sätestatud konsulteerimisega seoses.
(3) Inspektsioon edastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 19
lõike 1 kolmandas alalõigus nimetatud raporti muu hulgas Eesti Pangale.
(4) Inspektsiooni koostöö Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse, Euroopa
Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve
Asutuse ning Euroopa Keskpangaga hõlmab lisaks käesolevas peatükis ja muus õigusaktis
3
sätestatule Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 48 lõikes 2 ning
artikli 49 lõikes 2 sätestatud koostööd ja teabevahetust.“;
5) paragrahvi 54 lõiget 4 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:
„12) Riigi Infosüsteemi Ametile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554,
käesoleva seaduse §-s 4711 ja küberturvalisuse seaduses sätestatud1 koostöö ulatuses;“;
6) paragrahvi 542 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554 sätestatud
järelevalvemenetlustes töödeldud isikuandmeid säilitatakse määruse artiklis 56 sätestatu
kohaselt.“.
§ 3. Hoiu-laenuühistute seaduse muutmine
Hoiu-laenuühistute seadust täiendatakse §-ga 21 järgmises sõnastuses:
„§ 21. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 kohaldamata jätmine
Hoiu-laenuühistule ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2022/2554, mis
käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ)
nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011 (ELT
L 333, 27.12.2022, lk 1–79).“.
§ 4. Investeerimisfondide seaduse muutmine
Investeerimisfondide seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 12 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate
usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176/1,
27.06.2013)“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013, mis
käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse
määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 176 27.6.2013, lk 1)“;
2) paragrahvi 223 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§-des 310–312, 342, 354“ tekstiosaga „§-
des 310–312 ja 342, § 345 lõigetes 1–4, §-des 3451 ja 354“;
3) paragrahvi 223 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Käesoleva seaduse § 345 lõikes 11 ja §-s 3451 sätestatut ei kohaldata määratud
väljamaksetega tööandja pensionifondi suhtes, kui pensioniskeemiga on hõlmatud vähem kui
15 isikut.“;
4) paragrahvi 344 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) nõuded info- ja kommunikatsioonitehnoloogilise korralduse, infoturbe tagamise ja
talitluspidevuse kohta, mis peavad asjakohasel juhul olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruses (EL) 2022/2554, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning
millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL)
nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011 (ELT L 333, 27.12.2022, lk 1–79), sätestatud info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia riskide juhtimise raamistikuga;“;
5) paragrahvi 345 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
1 Eeldusel, et KüTSi lisatakse koostöö säte FI-ga (NIS2 art 13).
4
„§ 345. Teabe töötlemine ja säilitamine, digitaalse tegevuskerksuse tagamine ning
eurofondi arvel tehtud tehingute registreerimine ja salvestamine
andmetöötlussüsteemis“;
6) paragrahvi 345 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Fondivalitseja järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554
sätestatud nõudeid, sealhulgas kasutab ja haldab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu
tagamiseks ning äriprotsesside toetamiseks võrgu- ja infosüsteeme määruses sätestatu kohaselt.
Pensionifondi valitseja suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2022/2554 artiklites 3–18, artikli 19
lõigetes 1–5, artikli 22 lõikes 1, artiklites 24–30 ning artiklis 45 sätestatut.“;
7) seadust täiendatakse §-ga 3451 järgmises sõnastuses:
„§ 3451. Intsidentidest ja küberohtudest teavitamine
(1) Fondivalitseja teavitab tõsisest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidendist
Finantsinspektsiooni ning Riigi Infosüsteemi Ametit Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2022/2554 artiklis 19 sätestatu kohaselt.
(2) Fondivalitseja kasutab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul esialgse teate ja
raportite edastamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 20 alusel
kehtestatud teavitusvorme ja lähtub kehtestatud tähtaegadest, välja arvatud juhul, kui tehnilistel
põhjustel ei ole võimalik esialgset teadet edastada asjakohast vormi kasutades.
(3) Kui fondivalitseja otsustab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli
19 lõike 2 kohaselt teavitada Finantsinspektsiooni olulisest küberohust, edastab fondivalitseja
teavituse ühtlasi Riigi Infosüsteemi Ametile.“;
8) paragrahvi 3631 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Tööandja pensionifondi valitseja suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 345 lõikes 11 ja
§-s 3451 sätestatut, kui fondi kuulub vähem kui 15 osakuomanikku.“;
9) paragrahvi 455 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses:
„(32) Finantsinspektsioonil on õigus teha Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2022/2554 artiklis 50 sätestatud järelevalvetoiminguid ning rakendada karistusi ja muid
meetmeid, arvestades artiklis 51 sätestatut. Finantsinspektsioon avalikustab artikli 50 alusel
tehtud otsuse kohta teate oma veebilehel määruse artikli 54 kohaselt.“;
10) seadust täiendatakse §-ga 5034 järgmises sõnastuses:
„§ 5034. Digitaalse tegevuskerksuse nõuete rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artiklites 5–14 ja 16–18, artikli
19 lõigetes 1–5, artiklites 24 ja 25, artikli 26 lõigetes 1–8, artiklis 27, artikli 28 lõigetes 1–8,
artiklis 29, artikli 30 lõigetes 1–4 ja artikli 42 lõikes 3 sätestatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordse väärteo tulemusel teenitud
kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordse väärteo tulemusel teenitud
kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või
tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.“;
5
11) seaduse normitehnilise märkuse tekstiosa „ja 2013/14/EL (ELT L 145, 31.05.2013, lk 1–
3)“ asendatakse tekstiosaga „, 2013/14/EL (ELT L 145, 31.05.2013, lk 1–3) ja (EL) 2022/2556
(ELT L 333, 27.12.2022, lk 153–163)“;
12) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse pärast tekstiosa „(ELT L 354, 23.12.2016,
lk 37–85)“ tekstiosaga „, muudetud direktiiviga (EL) 2022/2556 (ELT L 333, 27.12.2022, lk
153–163)“.
§ 5. Kindlustustegevuse seaduse muutmine
Kindlustustegevuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 38 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) äriseadustiku § 386 lõike 2 punktides 1 ja 5 nimetatud andmed ja dokumendid;“;
2) paragrahvi 38 lõiget 2 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:
„51) äriühingu põhikirja või ühingulepingu asukohamaa seaduste kohaselt tõestatud ärakiri, kui
põhikirja või ühingulepingu registrile esitamine on nõutav ka ühingu asukohamaal;“;
3) paragrahvi 87 lõikes 9 asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete
kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337)"
tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013, mis käsitleb
krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL)
nr 648/2012 (ELT L 176 27.6.2013, lk 1)“;
4) paragrahvi 96 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:
„(71) Kindlustusandja järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554, mis
käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ)
nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011 (ELT
L 333, 27.12.2022, lk 1–79), sätestatud nõudeid, sealhulgas kasutab ja haldab võrgu- ja
infosüsteeme määruses sätestatu kohaselt.“;
5) paragrahvi 105 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) nõuded info- ja kommunikatsioonitehnoloogilise korralduse, infoturbe tagamise ja
talitluspidevuse kohta, mis peavad olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses
(EL) 2022/2554 sätestatud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia riskide juhtimise
raamistikuga;“;
6) seadust täiendatakse §-ga 1051 järgmises sõnastuses:
„§ 1051. Intsidentidest ja küberohtudest teavitamine
(1) Kindlustusandja teavitab tõsisest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud
intsidendist Finantsinspektsiooni ja Riigi Infosüsteemi Ametit Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2022/2554 artiklis 19 sätestatu kohaselt.
(2) Kindlustusandja kasutab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul esialgse teate ja
raportite edastamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 20 alusel
kehtestatud teavitusvorme ja lähtub kehtestatud tähtaegadest, välja arvatud juhul, kui tehnilistel
põhjustel ei ole võimalik esialgset teadet edastada asjakohast vormi kasutades.
6
(3) Kui kindlustusandja otsustab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554
artikli 19 lõike 2 kohaselt teavitada Finantsinspektsiooni olulisest küberohust, edastab
kindlustusandja teavituse ühtlasi Riigi Infosüsteemi Ametile.“;
7) paragrahvi 138 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises
sõnastuses:
„(2) Kindlustusandja piiriülene ümberkujundamine ei ole lubatud.“;
8) paragrahvi 175 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „§ 181 lõikeid 1 ja 6“
tekstiosaga „§ 181 lõikeid 1 ja 6, § 1811“;
9) seadust täiendatakse §-ga 1811 järgmises sõnastuses:
„§ 1811. Nõuded kindlustusvahendaja digitaalsele tegevuskerksusele
(1) Kindlustusvahendaja järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554
sätestatud nõudeid.
(2) Tõsistest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidentidest ja küberohtudest
teavitamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 1051 sätestatut.
(3) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata mikroettevõtjast ja väikeettevõtjast
kindlustusvahendajale ega keskmise suurusega kindlustusvahendajale.“;
10) paragrahvi 186 lõike 2 punkt 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„13) nõuded info- ja kommunikatsioonitehnoloogilise korralduse, infoturbe tagamise ja
talitluspidevuse kohta, mis peavad asjakohasel juhul olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruses (EL) 2022/2554 sätestatud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia riskide
juhtimise raamistikuga;“;
11) paragrahvi 210 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) äriseadustiku § 386 lõike 2 punktides 1, 3 ja 5 sätestatud andmed ja dokumendid;“;
12) paragrahvi 210 lõiget 1 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:
„41) äriühingu põhikirja või ühingulepingu asukohamaa seaduste kohaselt tõestatud ärakiri, kui
põhikirja või ühingulepingu registrile esitamine on nõutav ka ühingu asukohamaal;“;
13) paragrahvi 224 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Finantsinspektsioonil on õigus teha Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2022/2554 artiklis 50 sätestatud järelevalvetoiminguid ning rakendada karistusi ja muid
meetmeid, arvestades artiklis 51 sätestatut. Finantsinspektsioon avalikustab artikli 50 alusel
tehtud otsuse kohta teate oma veebilehel määruse artikli 54 kohaselt.“;
14) seadust täiendatakse §-ga 2571 järgmises sõnastuses:
„§ 2571. Digitaalse tegevuskerksuse nõuete rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artiklites 5–14 ja 16–18, artikli
19 lõigetes 1–5, artiklites 24 ja 25, artikli 26 lõigetes 1–8, artiklis 27, artikli 28 lõigetes 1–8,
artiklis 29, artikli 30 lõigetes 1–4 ja artikli 42 lõikes 3 sätestatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordse väärteo tulemusel teenitud
kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
7
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordse väärteo tulemusel teenitud
kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või
tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.“;
15) seaduse normitehnilise märkuse tekstiosa „muudetud direktiiviga (EL) 2019/2177 (ELT
L 334, 27.12.2019, lk 155–163)“ asendatakse tekstiosaga „muudetud direktiividega (EL)
2019/2177 (ELT L 334, 27.12.2019, lk 155–163) ja (EL) 2022/2556 (ELT L 333, 27.12.2022,
lk 153–163).“.
§ 6. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse muutmine
Krediidiandjate ja -vahendajate seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 28 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete
kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337)“
tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013, mis käsitleb
krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL)
nr 648/2012 (ELT L 176 27.6.2013, lk 1)“;
2) paragrahvi 61 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises
sõnastuses:
„(2) Krediidiandja ja -vahendaja piiriülene ümberkujundamine ei ole lubatud.“.
§ 7. Krediidiasutuste seaduse muutmine
Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 206 lõike 3 teises lauses asendatakse tekstiosa „üksnes filiaali kaudu“ tekstiosaga
„üksnes Eestis äriregistrisse kantud filiaali kaudu“;
2) paragrahvi 21 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) äriseadustiku § 386 lõike 2 punktides 1, 3 ja 5 ettenähtud dokumendid;“;
3) paragrahvi 21 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
„6) äriühingu põhikirja või ühingulepingu asukohamaa seaduste kohaselt tõestatud ärakiri, kui
põhikirja või ühingulepingu registrile esitamine on nõutav ka ühingu asukohamaal;“;
4) seadust täiendatakse §-ga 824 järgmises sõnastuses:
„§ 824. Nõuded operatsiooniriski juhtimisele
(1) Krediidiasutus järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554, mis
käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ)
nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011 (ELT
L 333, 27.12.2022, lk 1–79), sätestatud nõudeid, sealhulgas kasutab ja haldab võrgu- ja
infosüsteeme määruses sätestatu kohaselt.
(2) Krediidiasutus töötab käesoleva seaduse § 82 lõikes 5 sätestatud talitluspidevuse plaani
osana välja piisavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia talitluspidevuse põhimõtted ja
plaani ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia reageerimis- ja taasteplaanid tehnoloogia
jaoks, mida krediidiasutus kasutab teabe edastamiseks, tagamaks tegevuse jätkumise tõsiste
toimimishäirete korral ning piiramaks selliste häirete tagajärjel tekkida võivat kahju.
8
Krediidiasutus töötab nimetatud plaanid välja ning haldab ja testib neid kooskõlas Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikliga 11.
(3) Krediidiasutusele ei kohaldata küberturvalisuse seaduse 2. peatükis2 sätestatud
küberturvalisuse tagamise nõudeid.“;
5) seadust täiendatakse §-ga 923 järgmises sõnastuses:
„§ 923. Intsidentidest ja küberohtudest teavitamine
(1) Krediidiasutus teavitab tõsisest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidendist
Finantsinspektsiooni ning Riigi Infosüsteemi Ametit Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2022/2554 artiklis 19 sätestatu kohaselt.
(2) Krediidiasutus kasutab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul esialgse teate ja
raportite edastamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 20 alusel
kehtestatud teavitusvorme ja lähtub kehtestatud tähtaegadest, välja arvatud juhul, kui tehnilistel
põhjustel ei ole võimalik esialgset teadet edastada asjakohast vormi kasutades.
(3) Kui krediidiasutus otsustab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli
19 lõike 2 kohaselt teavitada Finantsinspektsiooni olulisest küberohust, edastab ta teavituse
ühtlasi Riigi Infosüsteemi Ametile.“;
6) paragrahvi 96 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „süsteemset riski“ tekstiosaga „süsteemset riski,
digitaalse tegevuskerksuse testimise käigus tuvastatud riski“;
7) paragrahvi 99 lõiget 1 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:
„41) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 3 lõike 1 punktis 19
nimetatud kolmandast isikust info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuse osutaja;“;
8) paragrahvi 103 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses:
„(32) Finantsinspektsioonil on õigus teha Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2022/2554 artiklis 50 sätestatud järelevalvetoiminguid ning rakendada karistusi ja muid
meetmeid, arvestades määruse artiklis 51 sätestatut. Finantsinspektsioon avalikustab artikli 50
alusel tehtud otsuse kohta teate oma veebilehel määruse artikli 54 kohaselt.“;
9) paragrahvid 13423–13425 tunnistatakse kehtetuks;
10) seadust täiendatakse §-ga 13426 järgmises sõnastuses:
„§ 13426. Digitaalse tegevuskerksuse nõuete rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artiklites 5–14 ja 16–18, artikli
19 lõigetes 1–5, artiklites 24 ja 25, artikli 26 lõigetes 1–8, artiklis 27, artikli 28 lõigetes 1–8,
artiklis 29, artikli 30 lõigetes 1–4 ja artikli 42 lõikes 3 sätestatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordse väärteo tulemusel teenitud
kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordse väärteo tulemusel teenitud
kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või
tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.“;
2 Õige viide selgub kooskõlas NIS2 direktiivi ülevõtmisega, millised KüTS sätted pankadele ei kohaldu.
9
11) seadust täiendatakse §-dega 1401–1403 järgmises sõnastuses:
„§ 1401. Juriidilise isiku ja konsolideerimisgrupi käive
(1) Käesolevas peatükis sätestatud juriidilise isiku käive on aastane netokäive eelmisel
majandusaastal, sealhulgas brutotulu, mis koosneb saadaolevatest intressidest ja samalaadsetest
tuludest, tuludest aktsiatelt ja muudelt muutuv- või püsituluga väärtpaberitelt ning
saadaolevatest komisjoni- või teenustasudest kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 316. Kui juriidiline isik on emaettevõtja tütarettevõtja, on
käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud brutotuluks kogutulu eelmise majandusaasta
konsolideeritud aastaaruande järgi.
(2) Käesoleva seaduse §-des 13414 ja 13421 sätestatud juriidilise isiku käive on aastane
kogukäive vastavalt viimasele kättesaadavale juhtimisorgani kinnitatud raamatupidamise
aruandele. Kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab
koostama konsolideeritud finantsaruandeid, on käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud
kogukäive aastane kogukäive või vastav tululiik viimase kättesaadava konsolideeritud
raamatupidamise aruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja
juhtimisorgan.
§ 1402. Aegumine
Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on kolm aastat.
§ 1403. Menetlus
Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Finantsinspektsioon.“;
12) seaduse normitehnilise märkuse tekstiosa „ja (EL) 2019/2034 (ELT L 314, 05.12.2019,
lk 64–114)“ asendatakse tekstiosaga „, (EL) 2019/2034 (ELT L 314, 05.12.2019, lk 64–114) ja
(EL) 2022/2556 (ELT L 333, 27.12.2022, lk 153–163).“.
§ 8. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine
Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõike 6 punktis 3 asendatakse tekstiosa „ Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate
usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176,
27.06.2013, lk 1–337)“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega
muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 176 27.6.2013, lk 1)“;
2) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 9 asendatakse tekstiosa „sidevõrgu- ja infotehnoloogiliste
teenuste osutamisega“ tekstiosaga „info- ja kommunikatsioonitehnoloogia- ning
sidevõrguteenuste osutamisega“;
3) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„E-raha asutus võib tegutseda üksnes aktsiaseltsina, kui ta osutab käesoleva paragrahvi lõike 2
punktis 1 või 2 nimetatud teenust.“;
4) paragrahvi 15 lõike 1 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
10
„9) andmed kavandatavate teenuste osutamiseks vajalike info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia ja muude vahendite ning süsteemide kohta ning info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia teenuste kasutamise kord kooskõlas Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrusega (EL) 2022/2554, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust
ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014,
(EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011 (ELT L 333, 27.12.2022, lk 1–79);“;
5) paragrahvi 15 lõike 11 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) selgitust, kuidas turvalisuskontrolli ja riskide maandamise meetmetega, sealhulgas
käesoleva seaduse § 635 lõikes 1 nimetatud turvameetmetega, tagatakse digitaalse
tegevuskerksuse kõrge tase Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 II peatüki
kohaselt, eelkõige seoses andmekaitse ja tehnilise turvalisusega, sealhulgas info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia süsteemide jaoks, mida kasutab taotleja või kolmas isik, kellele
antakse edasi makseteenuse osutamisega seotud tegevusi või tööülesandeid.“;
6) paragrahvi 32 lõike 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„6) äriseadustiku § 386 lõike 2 punktides 1, 3 ja 5 nimetatud andmed ja dokumendid;“;
7) paragrahvi 32 lõiget 2 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:
„61) äriühingu põhikirja või ühingulepingu asukohamaa seaduste kohaselt tõestatud ärakiri, kui
põhikirja või ühingulepingu registrile esitamine on nõutav ka ühingu asukohamaal;“;
8) paragrahvi 50 lõike 3 punktis 6 asendatakse tekstiosa „infotehnoloogiaalaste“ tekstiosaga
„info- ja kommunikatsioonitehnoloogia“;
9) paragrahvi 50 lõike 3 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„9) turvalisusega seotud kliendikaebuste ja turvaintsidentide väljaselgitamise ja lahendamise
ning nende suhtes meetmete rakendamise kord, sealhulgas intsidentidest teatamise kord
kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 III peatükis sätestatud
tõsisest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidendist ning osutatava
makseteenusega seotud olulisest operatsiooni- või turvaintsidendist teavitamise nõuetega;“;
10) paragrahvi 50 lõike 3 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„11) talitluspidevuse tagamise kord, sealhulgas oluliste toimingute loetelu, tõhusad info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia talitluspidevuse põhimõtted ja plaanid ning info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia reageerimis- ja taasteplaanid ning nende plaanide asjakohasuse
ja tõhususe regulaarse testimise ning läbivaatamise menetlus kooskõlas Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruses (EL) 2022/2554 sätestatuga;“;
11) paragrahvi 52 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Makseasutuse või e-raha asutuse ümberkujundamine on lubatud üksnes osaühingust
aktsiaseltsiks. Ümberkujundamiseks on vajalik Finantsinspektsiooni luba.“;
12) paragrahvi 52 täiendatakse lõigetega 11–17 järgmises sõnastuses:
„(11) Makseasutus või e-raha asutus kujundatakse ümber äriseadustikus sätestatud korras, kui
käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud loa saamiseks esitab makseasutus või e-raha
asutus Finantsinspektsioonile taotluse koos järgmiste andmete ja dokumentidega:
1) osanike koosoleku otsus põhikirja muutmise kohta ja põhikirja muudetud tekst;
2) osanike koosoleku protokoll;
3) ümberkujundamisaruanne.
11
(13) Finantsinspektsioon teeb otsuse ümberkujundamisloa andmise või sellest keeldumise kohta
ühe kuu jooksul kõigi nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamisest arvates, kuid hiljemalt
kolm kuud pärast taotluse saamist.
(14) Finantsinspektsioon võib keelduda ümberkujundamisloa andmisest, kui:
1) ümberkujundamisluba taotleva makseasutuse või e-raha asutuse finantsseisund ei vasta
käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
2) ümberkujundamisega seotud dokumentatsioon ei vasta käesolevas seaduses või muudes
õigusaktides sätestatud nõuetele;
3) ümberkujundamine võib muul põhjusel kahjustada makseasutuse või e-raha asutuse klientide
huve;
4) esineb muu oluline alus ümberkujundamist mitte lubada.
(15) Äriseadustiku § 485 lõikes 1 nimetatud ja äriregistri pidajale esitatavale avaldusele
lisatakse Finantsinspektsiooni luba makseasutuse või e-raha asutuse ümberkujundamiseks.
(16) Finantsinspektsioon avalikustab ümberkujundamisloa andmise otsuse hiljemalt otsuse
tegemisele järgneval tööpäeval oma veebilehel.
(17) Makseasutuse ega e-raha asutuse piiriülene ümberkujundamine ei ole lubatud.“;
13) paragrahvi 62 lõikes 2 ja § 84 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõna „infosüsteem“ tekstiosaga
„info- ja kommunikatsioonitehnoloogia süsteem“ vastavas käändes;
14) paragrahvi 635 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Makseasutus ja e-raha asutus järgib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554 sätestatud nõudeid.“;
15) paragrahvi 636 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 636. Intsidentidest ja küberohtudest teavitamine“;
16) paragrahvi 636 täiendatakse lõigetega 5–8 järgmises sõnastuses:
„(5) Käesolevas paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut ei kohaldata makseasutusele ega e-raha
asutusele. Makseasutus ja e-raha asutus lähtuvad olulisest operatsiooni- või turvaintsidendist
Finantsinspektsioonile teavitamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554
III peatükis sätestatust.
(6) Makseasutus ja e-raha asutus teavitavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2022/2554 artikli 3 punktis 10 sätestatud tõsisest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga
seotud intsidendist Finantsinspektsiooni ja Riigi Infosüsteemi Ametit Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artiklis 19 sätestatu kohaselt.
(7) Makseasutus ja e-raha asutus kasutavad käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul
esialgse teate ja raportite edastamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2022/2554 artikli 20 alusel kehtestatud teavitusvorme ja lähtuvad teavitamisel kehtestatud
tähtaegadest, välja arvatud juhul, kui tehnilistel põhjustel ei ole võimalik esialgset teadet
edastada asjakohast vormi kasutades.
(8) Kui makseasutus või e-raha asutus otsustab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2022/2554 artikli 19 lõike 2 kohaselt teavitada Finantsinspektsiooni olulisest küberohust,
edastab makseasutus või e-raha asutus teavituse ühtlasi Riigi Infosüsteemi Ametile.“;
12
17) paragrahvi 91 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 91. Finantsinspektsiooni ülesanded, õigused ja rakendatavad meetmed“;
18) paragrahvi 91 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises
sõnastuses:
„(2) Finantsinspektsioonil on õigus teha Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2022/2554 artiklis 50 sätestatud järelevalvetoiminguid ning rakendada karistusi ja muid
meetmeid, arvestades määruse artiklis 51 sätestatut. Finantsinspektsioon avalikustab artikli 50
alusel tehtud otsuse kohta teate oma veebilehel määruse artikli 54 kohaselt.“;
19) seadust täiendatakse §-ga 1091 järgmises sõnastuses:
„§ 1091. Digitaalse tegevuskerksuse nõuete rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artiklites 5–14 ja 16–18, artikli
19 lõigetes 1–5, artiklites 24 ja 25, artikli 26 lõigetes 1–8, artiklis 27, artikli 28 lõigetes 1–8,
artiklis 29, artikli 30 lõigetes 1–4 ja artikli 42 lõikes 3 sätestatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordse väärteo tulemusel teenitud
kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordse väärteo tulemusel teenitud
kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või
tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.“;
20) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse pärast tekstiosa „(ELT L 337, 23.12.2015,
lk 35–127)“ tekstiosaga „, muudetud direktiiviga (EL) 2022/2556 (ELT L 333, 27.12.2022, lk
153–163).“.
§ 9. Väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmine
Väärtpaberite registri pidamise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 71 lõike 5 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Registripidaja võimaldab Finantsinspektsioonil, [Riigi Infosüsteemi Ametil] ja Andmekaitse
Inspektsioonil igal ajal kontrollida turvastandardite rakendamist nii registripidaja, infosüsteemi
majutamisteenuse pakkuja kui ka infosüsteemi majutamise asukohas.“;
2) paragrahvi 71 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;
3) seadust täiendatakse §-ga 302 järgmises sõnastuses:
„§ 302. Nõuded digitaalsele tegevuskerksusele
(1) Registripidaja järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554, mis
käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ)
nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011 (ELT
L 333, 27.12.2022, lk 1–79), sätestatud nõudeid.
(2) Registripidajale ei kohaldata küberturvalisuse seaduse 2. peatükis sätestatud
küberturvalisuse tagamise nõudeid.
13
(3) Registripidaja teavitab tõsisest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidendist
Finantsinspektsiooni ning Riigi Infosüsteemi Ametit Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2022/2554 artiklis 19 sätestatu kohaselt.
(4) Registripidaja kasutab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul esialgse teate ja
raportite edastamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 20 alusel
kehtestatud teavitusvorme ja lähtub kehtestatud tähtaegadest, välja arvatud juhul, kui tehnilistel
põhjustel ei ole võimalik esialgset teadet edastada asjakohast vormi kasutades.
(5) Kui registripidaja otsustab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli
19 lõike 2 kohaselt teavitada Finantsinspektsiooni olulisest küberohust, edastab registripidaja
teavituse ühtlasi Riigi Infosüsteemi Ametile.
(6) Registripidaja peab kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554
artikli 12 lõikes 5 sätestatuga tagama vähemalt ühe varutöötluskoha olemasolu.“.
(7) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse pensioniregistri pidajale. Erinevalt
käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust kohaldatakse pensioniregistri pidaja suhtes Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artiklites 3–18, artikli 19 lõigetes 1–5, artikli
22 lõikes 1, artiklites 24–30 ning artiklis 45 sätestatut.“;“;
4) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:
„(13) Finantsinspektsioon teostab järelevalvet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)
2022/2554 sätestatu täitmise üle, sealhulgas on tal õigus teha määruse artiklis 50 sätestatud
järelevalvetoiminguid ning rakendada karistusi ja muid meetmeid, arvestades määruse artiklis
51 sätestatut.“;
5) paragrahvi 39 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamisel eelnimetatud õigused muu hulgas ka Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 909/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruses (EL) 2022/2554 sätestatu täitmise üle.“;
6) paragrahvi 39 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Finantsinspektsioon avalikustab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2022/2554 artikli 50 alusel tehtud otsuse kohta teate oma veebilehel määruse artikli 54
kohaselt.“;
7) paragrahvid 468–4610 tunnistatakse kehtetuks;
8) seadust täiendatakse §-ga 4611 järgmises sõnastuses:
„§ 4611. Digitaalse tegevuskerksuse nõuete rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artiklites 5–14 ja 16–18, artikli
19 lõigetes 1–5, artiklites 24 ja 25, artikli 26 lõigetes 1–8, artiklis 27, artikli 28 lõigetes 1–8,
artiklis 29, artikli 30 lõigetes 1–4 ja artikli 42 lõikes 3 sätestatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordse väärteo tulemusel teenitud
kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordse väärteo tulemusel teenitud
kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või
tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.“;
14
9) seadust täiendatakse §-dega 511–513 järgmises sõnastuses:
„§ 511. Juriidilise isiku ja konsolideerimisgrupi käive
Käesolevas peatükis sätestatud juriidilise isiku käive on aastane kogukäive vastavalt viimasele
kättesaadavale juhtimisorgani kinnitatud raamatupidamise aruandele. Kui juriidiline isik on
emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud
finantsaruandeid, on esimeses lauses nimetatud kogukäive aastane kogukäive või vastav tululiik
viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise aruande järgi, mille on heaks kiitnud
kõrgeima taseme emaettevõtja juhtimisorgan.
§ 512. Aegumine
Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on kolm aastat.
§ 513. Menetlus
Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Finantsinspektsioon.“.
§ 10. Väärtpaberituru seaduse muutmine
Väärtpaberituru seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „ja §-s 23784“ tekstiosaga „ning §-des 23784 ja
23790“;
2) paragrahvis 101 asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete
kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337)“
tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013, mis käsitleb
krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL)
nr 648/2012 (ELT L 176 27.6.2013, lk 1)“;
3) paragrahvi 66 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) andmed vastavalt äriseadustiku § 386 lõike 2 punktides 1, 3 ja 5 sätestatule;“;
4) paragrahvi 66 lõiget 2 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:
„51) äriühingu põhikirja või ühingulepingu asukohamaa seaduste kohaselt tõestatud ärakiri, kui
põhikirja või ühingulepingu registrile esitamine on nõutav ka ühingu asukohamaal;“;
5) paragrahvi 701 lõike 3 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) andmed vastavalt äriseadustiku § 386 lõike 2 punktides 1, 3 ja 5 sätestatule;“;
6) paragrahvi 701 lõiget 3 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:
„51) äriühingu põhikirja või ühingulepingu asukohamaa seaduste kohaselt tõestatud ärakiri, kui
põhikirja või ühingulepingu registrile esitamine on nõutav ka ühingu asukohamaal;“;
7) paragrahvi 811 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Investeerimisühing järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554, mis
käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ)
nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011 (ELT
L 333, 27.12.2022, lk 1–79), sätestatud nõudeid, sealhulgas on tal asjakohased ja
proportsionaalsed info- ja kommunikatsioonitehnoloogia süsteemid ning ta haldab neid
määruse artiklis 7 sätestatu kohaselt.“;
15
8) paragrahvi 826 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Edasiandmisel peavad olema täidetud komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 2017/565
ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuse edasiandmisel lisaks Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruses (EL) 2022/2554 sätestatud ning käesolevast seadusest ja teistest
õigusaktidest tulenevad muud nõuded, sealhulgas rakendab investeerimisühing usaldusväärseid
turvasüsteeme, et tagada teabeedastusviiside ohutus ja autentimine, vähendada andmete
rikkumise ja loata juurdepääsu riski ning hoida ära teabelekked, säilitades igal ajal andmete
konfidentsiaalsuse.“;
9) paragrahvi 8215 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Investeerimisühing järgib käesolevas lõikes nimetatud meetmete rakendamisel muu hulgas
komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 2017/589, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi
ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles
määratakse kindlaks algoritmkauplemisega tegelevate investeerimisühingute
organisatsioonilised nõuded (ELT L 87, 31.03.2017, lk 417–448), ning Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruses (EL) 2022/2554 sätestatut.“;
10) paragrahvi 8215 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Investeerimisühingul peab olema tõhus talitluspidevuse kord, mis sisaldab muu hulgas
info- ja kommunikatsioonitehnoloogia talitluspidevuse põhimõtteid ja plaane ning info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia reageerimis- ja taasteplaane Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2022/2554 artikli 11 kohaselt, et toime tulla kauplemissüsteemi tõrgetega.
Investeerimisühing tagab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud süsteemide igakülgse
testimise ja nende vastavuse käesolevas paragrahvis, sealhulgas määruse II ja IV peatükis
sätestatud nõuetele.“;
11) seadust täiendatakse §-ga 8218 järgmises sõnastuses:
„§ 8218. Intsidentidest ja küberohtudest teavitamine
(1) Investeerimisühing teavitab tõsisest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud
intsidendist Finantsinspektsiooni ning Riigi Infosüsteemi Ametit Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artiklis 19 sätestatu kohaselt.
(2) Investeerimisühing kasutab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul esialgse teate ja
raportite edastamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 20 alusel
kehtestatud teavitusvorme ja lähtub kehtestatud tähtaegadest, välja arvatud juhul, kui tehnilistel
põhjustel ei ole võimalik esialgset teadet edastada asjakohast vormi kasutades.
(3) Kui investeerimisühing otsustab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554
artikli 19 lõike 2 kohaselt teavitada inspektsiooni olulisest küberohust, edastab ta teavituse
ühtlasi Riigi Infosüsteemi Ametile.“;
12) paragrahv 114 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 114. Jagunemise ja piiriülese ümberkujundamise keeld
Investeerimisühingu jagunemine ja piiriülene ümberkujundamine ei ole lubatud.“;
13) paragrahvi 11917 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Erandi alusel tegutsevale aruandlusteenuse osutajale kohaldatakse käesoleva seaduse §-s
8218 investeerimisühingu kohta sätestatut seoses info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga
seotud intsidentidest ja küberohtudest teavitamisega.“;
16
14) paragrahvi 121 lõikes 3 asendatakse sõna „infotehnoloogiliste“ tekstiosaga „info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia“;
15) paragrahvi 1246 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Korraldaja kehtestab õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed ja rakendab
neid, et tuvastada ja maandada turu õigus- ja korrapärase toimimise riskid, sealhulgas info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia riskid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554
II peatükis sätestatu kohaselt.“;
16) paragrahvi 1246 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Korraldaja järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554 sätestatud
nõudeid, sealhulgas rakendab meetmeid, et usaldusväärselt hallata turu korraldamiseks
kasutatava infotehnoloogilise süsteemi või muu tehingute tegemist vahendava ja andmeid
salvestava süsteemi (edaspidi kauplemissüsteem) tehnilisi toiminguid ning toime tulla
süsteemide riketega.“;
17) paragrahvi 1251 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Korraldajal on tõhus talitluspidevuse kord teenuste osutamise jätkuvuse tagamiseks turu
kauplemissüsteemi tõrgete korral, sealhulgas kehtestab korraldaja info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia talitluspidevuse põhimõtted ja plaani ning info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia reageerimis- ja taasteplaanid Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2022/2554 artiklis 11 sätestatu kohaselt .“;
18) paragrahvi 1252 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Muu hulgas nõuab korraldaja turul osalejalt algoritmide asjakohast testimist ja selleks vajaliku
keskkonna loomist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 II ja IV peatükis
sätestatu kohaselt.“;
19) seadust täiendatakse §-ga 1253 järgmises sõnastuses:
„§ 1253. Intsidentidest ja küberohtudest teavitamine
(1) Korraldaja teavitab tõsisest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidendist
inspektsiooni ning Riigi Infosüsteemi Ametit Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2022/2554 artiklis 19 sätestatu kohaselt.
(2) Korraldaja kasutab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul esialgse teate ja raportite
edastamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 20 alusel
kehtestatud teavitusvorme ja lähtub kehtestatud tähtaegadest, välja arvatud juhul, kui tehnilistel
põhjustel ei ole võimalik esialgset teadet edastada asjakohast vormi kasutades.
(3) Kui korraldaja otsustab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 19
lõike 2 kohaselt teavitada inspektsiooni olulisest küberohust, edastab ta teavituse ühtlasi Riigi
Infosüsteemi Ametile.“;
20) paragrahvi 1631 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „§-des 1251 ja 1252“ tekstiosaga „§-des
1251–1253“;
21) paragrahvi 230 lõiget 1 täiendatakse punktiga 16 järgmises sõnastuses:
„16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/2554.“;
22) paragrahvi 230 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
17
„(7) Kui inspektsioon rakendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554
artiklis 50 sätestatud meetmeid, avalikustab ta nimetatud artikli kohaste meetmete alusel tehtud
otsuse kohta teate oma veebilehel nimetatud määruse artikli 54 kohaselt.“;
23) paragrahv 23789 tunnistatakse kehtetuks;
24) seadust täiendatakse §-ga 23790 järgmises sõnastuses:
„§ 23790. Digitaalse tegevuskerksuse nõuete rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artiklites 5–14 ja 16–18, artikli
19 lõigetes 1–5, artiklites 24 ja 25, artikli 26 lõigetes 1–8, artiklis 27, artikli 28 lõigetes 1–8,
artiklis 29, artikli 30 lõigetes 1–4 ja artikli 42 lõikes 3 sätestatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordse väärteo tulemusel teenitud
kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordse väärteo tulemusel teenitud
kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või
tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.“;
25) seadust täiendatakse §-ga 2623 järgmises sõnastuses:
„§ 2623. Menetlus
Käesolevas peatükis nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on inspektsioon.“;
26) seaduse normitehnilise märkuse tekstiosa „ja (EL) 2019/2034 (ELT L 314, 05.12.2019, lk
64–114)“ asendatakse tekstiosaga „, (EL) 2019/2034 (ELT L 314, 05.12.2019, lk 64–114) ja
(EL) 2022/2556 (ELT L 333, 27.12.2022, lk 153–163).“.
§ 11. Seaduse jõustumine
Käesolev seaduse § 1 punktid 2–8, § 2 punktid 1, 2 ja 4–6, § 3, § 4 punktid 2–12, § 5 punktid
1, 2, 4–6, 8–10 ja 13–15, § 7 punktid 4–12, § 8 punktid 2, 4, 5, 8–10 ja 13–20, § 9 ning § 10
punktid 7–11 ja 14–26 jõustuvad 2025. aasta 17. jaanuaril.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn 2024
Algatab Vabariigi Valitsus 2024
(allkirjastatud digitaalselt)
1
Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga tagatakse kooskõla riigisisese finantssektori tegevust reguleeriva õiguse ja
finantsasutustele kohalduvate Euroopa Liidu (edaspidi EL) digitaalse tegevuskerksuse nõuete
vahel.
Põhieesmärk on vähendada finantssektoris äriprotsesside ja oluliste funktsioonide katkemise
riski ning ohtu nii ettevõtte kui ka klientide teabe- ja finantsvarale, mida võivad põhjustada nii
tehnilised rikked, operatiivsed vead kui ka küberründed, ning seeläbi suurendada muu hulgas
finantsteenuste klientide ja investorite kaitset.
Finantsteenuste valdkonnas toimunud digiüleminek on toonud kaasa info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) teenuste kasutamise ja neile tuginemise
enneolematul tasemel. Finantsteenuste osutamine ilma pilvteenuseid, tarkvaralahendusi ja
andmetega seotud teenuseid kasutamata on muutunud mõeldamatuks. Digitaalse
tegevuskerksuse nõuete rakendamise eesmärk on tagada finantsasutuste:
- tegevuse toimimine, terviklikkus ja usaldusväärus mh IKT suutlikkusega seonduvalt;
- võime kohaneda, toimida ja taastuda IKT-ga seotud riskide realiseerumisel, sh küberrünnete
korral;
- suutlikkus teenuse osutamist kiiresti jätkata.
Finantsasutustele suunatud EL digitaalse tegevuskerksuse nõuded on sätetatud:
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/25541, mis käsitleb finantssektori
digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL)
nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011 (edaspidi DORA
määrus) ja
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2022/25562, millega muudetakse direktiive
2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL, 2014/65/EL, (EL)
2015/2366 ja (EL) 2016/2341 seoses finantssektori digitaalse tegevuskerksusega (edaspidi
DORA direktiiv).
Eelnõuga võetakse üle DORA direktiiv, mille ülevõtmistähtaeg on 17. jaanuaril 2025. a. Ühtlasi
tagataks finantssektori seaduste kooskõla DORA määrusega.
Digitaalse tegevuskerksuse nõuete kohaldamisalasse kuuluvad finantsasutused on:
- krediidiasutused;
- hoiu-laenuühistud (riigisisene valik mitte kohaldada määrust);
- makseasutused;
- e-raha asutused;
- investeerimisühingud;
- alternatiivsete investeerimisfondide valitsejad;
- fondivalitsejad;
- aruandlusteenuse osutajad;
- kindlustus- ja edasikindlustusandjad;
- kindlustusvahendajad (v.a kuni keskmise suurusega vahendajad);
1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32022R2554 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32022L2556
2
- krüptovarateenuse osutajad ja varapõhiste tokenite emitendid;
- reitinguagentuurid;
- kriitilise tähtsusega võrdlusaluste haldurid;
- ühisrahastamisteenuse osutajad;
- väärtpaberistamise registrid;
- väärtpaberite keskdepositooriumid;
- kesksed vastaspooled;
- ühisrahastusteenuse osutajad;
- kauplemiskohad;
- kauplemisteabehoidlad ja
- tööandja kogumispensioni asutused (IORP-id).
Finantsasutus peab:
- kehtestama tõhusa ja usaldusväärse IKT-riskide juhtimisraamistiku, mis on
dokumenteeritud ja auditeeritud, võimaldades IKT-ga seotud riske kiiresti ja tõhusalt
juhtida;
- teavitama pädevat asutust tõsistest IKT intsidentidest;
- testima regulaarselt ettevõtte digitaalset tegevuskerksust;
- jagama (vabatahtlikult) küberohtudega seotud infot teiste finantsasutustega;
- muu hulgas juhtima kolmandast isikust IKT teenuseosutajaga seotud riske, sealhulgas
järgima finantsasutuse ja kolmandast isikust IKT teenuseosutaja vahelistele lepingutele
kohalduvaid põhimõtteid.
DORA kohaldamisalasse kuuluvad lisaks kriitilise tähtsusega kolmandast osapoolest IKT
teenuseosutajad, kelle suhtes kohaldub EL-ülene järelevaatamisraamistik.
Seega mõjutab uus regulatsioon kõiki finantsasutusi, kelle halduskoormus küll tõuseb, kuid
hästi toimiv IKT-riskide juhtimisraamistik ja digitaalse tegevuskerksuse testimine aitab
ennetada IKT-ga seotud riskide realiseerumist, samas riskide realiseerumisel aitab tagada, et
ettevõte saab kiiresti jätkata oluliste funktsioonide osutamist. Kui finantsasutusel on toimiv IKT
riskide juhtimisraamistik, on ka klientidega seotud teabe- ja finantsvara paremini kaitstud ning
lisaks on klientidele teenuse osutamise katkemise risk oluliselt väiksem.
Lisaks tehakse tehnilised muudatused, et viia finantssektori seadused kooskõlla äriseadustikus
(ÄS) 2022. aasta 23. detsembril ja 2023. aasta 1. veebruaril jõustunud muudatustega. Sellega
eemaldatakse seadustest tühi viide ning lisatakse vastav regulatsioon seaduste teksti ning
ajakohastatakse ühinguõigust reguleerivaid sätteid.
Eelnõuga tehtavad muudatused jõustuvad osaliselt üldkorras ning DORA määruse ja direktiivi
nõuete rakendamisega seotud sätted 17. jaanuaril 2025. a.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on välja töötanud Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika
osakonna nõunik Kristiina Kubja (58851398, [email protected]), sama osakonna
osakonnajuhataja Siiri Tõniste (58851466, [email protected]) ja osakonnajuhataja asetäitja
Thomas Auväärt (6113633, [email protected]). Eelnõu väljatöötamisel konsulteeriti
Finantsinspektsiooni (FI), Riigi Infosüsteemide Ameti (RIA), Eesti Panga (EP), Majandus ja
kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ja Riigikantseleiga (RK).
3
Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja
õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (58851423, [email protected]) ja keeleliselt
toimetas sama osakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (58851468, [email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktiga 2.1.3, mille kohaselt tuleb
finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse eelnõu direktiivi (EL) 2022/2556 (14.
detsember 2022) ülevõtmiseks esitada Vabariigi Valitsusele hiljemalt 2024. aasta juuliks3.
Eelnõuga muudetakse:
- finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadust (edaspidi FELS) redaktsioonis
RT I, 17.03.2023, 7;
- Finantsinspektsiooni seadust (edaspidi FIS) redaktsioonis RT I, 30.11.2022, 14;
- investeerimisfondide seadust (edaspidi IFS) redaktsioonis RT I, 17.03.2023, 9;
- hoiu-laenuühistute seadust (edaspidi HLÜS) redaktsioonis RT I, 05.05.2022, 12;
- kindlustustegevuse seadust (edaspidi KindlTS) redaktsioonis RT I, 17.03.2023, 11;
- krediidiasutuste seadust (edaspidi KAS) redaktsioonis RT I, 17.03.2023, 16;
- makseasutuste ja e-raha asutuste seadust (edaspidi MERAS) redaktsioonis
RT I, 17.03.2023, 18
- väärtpaberite registri pidamise seadust (edaspidi EvKS) redaktsioonis RT I, 17.03.2023, 11;
- väärtpaberituru seadust (edaspidi VpTS) redaktsioonis RT I, 17.03.2023, 30.
Eelnõu on seotud järgmiste EL õigusaktidega:
- DORA määrus;
- DORA direktiiv.
DORA määrus on lisaks seotud järgmiste EL õigusaktidega (vt seletuskirja punkti 2.5):
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega
tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust
(EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks
direktiiv (EL) 2016/1148 (edaspidi NIS2 direktiiv) ja
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse
osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ
(edaspidi CER direktiiv).
CER direktiivi ülevõtmiseks on Riigikantselei välja töötanud hädaolukorra seaduse ja teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu4.
Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
2.1. Eelnõu algatamise vajalikkus
Seaduse eesmärk on tagada DORA määruse ja DORA direktiivi nõuetekohane riigisisene
rakendamine. Kuivõrd finantsasutused sõltuvad oma igapäevases äritegevuses suurel määral
digitehnoloogia kasutamisest, on oluline, et nad tagavad digitaalse tegevuskerksuse IKT-riski
suhtes.
3 VVTP-s on viide direktiivile (EL) 2022/1556, õige on (EL) 2022/2556. 4 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ad7af8cd-617c-45f3-b850-78ad002f6a3a
4
Kogu finantssektori IKT-riski ja tegevuskerksust hõlmav ELi õigusraamistik on killustunud ega
ole täielikult järjepidev. Kuigi EL tasandil on IKT-riskiga seotud nõudeid (osana
operatsiooniriski nõuetest) käsitletud näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides
2009/65/EÜ5, 2009/138/EÜ6, 2011/61/EL7, 2013/36/EL8, 2014/59/EL9, 2014/65/EL10, (EL)
2015/236611 ja (EL) 2016/234112, on need nõuded väga erinevad ja kohati mittetäielikud. Kuigi
viidatud liidu õigusaktides on käsitletud operatsiooniriski norme põhjalikumalt, on
keskendutud sageli traditsioonilisele kvantitatiivsele riski käsitlevale lähenemisviisile
(kehtestades riski hõlmamiseks kapitalinõuded), mitte sihipärastele kvalitatiivsetele normidele,
millega nähakse ette kaitsmise, avastamise, piiramise, taastamise ja parandamise suutlikkus
IKT-ga seotud intsidentide puhul või teatamise ja digitaalse testimise suutlikkus. Lisaks, kuna
IKT-ga seotud intsidentidest teatamise nõuded ei ole järjepidevad, ei ole ka järelevalveasutustel
täielikku ülevaadet intsidentide laadist, sagedusest, tähtsusest ja mõjust.
Finantsinspektsiooni 2. novembri 2022. aasta pressiteates13 on osutatud, et „väikepankade või
nende teenusepakkujate vastu suunatud küberrünnete hulk kasvas 2021. aastal võrreldes aasta
varasemaga ligi kolm korda. 2022. aasta alguses alanud Ukraina-Vene sõjaga seoses on
rünnakute oht jätkuvalt kõrge nii pankade enda kui ka nende teenuste toimimist mõjutavate
oluliste teenusepakkujate süsteemide vastu. FI-le edastatud info kohaselt hindavad väikepangad
keskmisest kõrgemaks riski, mis on seotud IT tegevuste edasiandmisega. Mida rohkem
kasutavad väikepangad IT-ga seotud tegevustel väliseid partnereid, seda suuremad on ka riskid.
Kuna Eesti pangad pakuvad teenuseid peamiselt läbi e-kanalite, siis on ka e-kanalite
talitluspidevusega seotud riskid keskmisest kõrgemad. Lisaks teatasid mitmed tarkvaratootjad
eelmisel aastal olulistest turvanõrkustest laialdaselt kasutatavates tarkvarades, millele tuli
pankadel kaasneva riski vältimiseks kiirelt reageerida ning vajalikke meetmeid rakendada“.
Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRB) kinnitas süsteemset küberriski käsitlevas 2020.
aasta aruandes14, et finantssektori ettevõtjate, finantsturgude ja finantsturutaristu suur
omavaheline seotus ning eelkõige nende IKT-süsteemide omavaheline sõltuvus võivad
kujutada endast süsteemset nõrkust, sest lokaalsed küberintsidendid võivad kanduda kiiresti EL
mis tahes ühest ligikaudu 22 000 finantssektori ettevõtjast üle kogu finantssüsteemile,
olenemata geograafilistest piiridest. Finantssektoris toimuvad tõsised IKT-ga seotud
5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/65/EÜ, 13. juuli 2009 , vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks
investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta EMPs kohaldatav
tekst 6 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2009/138/EÜ, 25. november 2009 , kindlustus- ja edasikindlustustegevuse
alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) EMPs kohaldatav tekst 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/61/EL, 8. juuni 2011 , alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta,
millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 EMPs
kohaldatav tekst 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, 26. juuni 2013 , mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise
tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi
2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ EMPs kohaldatav tekst 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/59/EL, 15. mai 2014 , millega luuakse krediidiasutuste ja
investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi
82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ,
2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 EMPs kohaldatav
tekst 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/65/EL, 15. mai 2014 , finantsinstrumentide turgude kohta ning millega
muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (uuesti sõnastatud) EMPs kohaldatav tekst 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/2366, 25. november 2015, makseteenuste kohta siseturul, direktiivide
2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks
tunnistamise kohta (EMPs kohaldatav tekst) 12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/2341, 14. detsember 2016, tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse
ja järelevalve kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst) 13 https://fi.ee/et/uudised/finantsinspektsioon-suunab-panku-maandama-it-riske 14 https://www.esrb.europa.eu/pub/pdf/reports/esrb.report200219_systemiccyberrisk~101a09685e.en.pdf
5
rikkumised ei mõjuta ainult üksikuid finantssektori ettevõtjaid. Need soodustavad ka lokaalselt
nõrkuse edasi kandumist finantsülekannete kanaleid pidi ja võivad avaldada negatiivset mõju
EL finantssüsteemi stabiilsusele, näiteks põhjustades likviidsuse väljavoolu ning üldiselt
vähendada kindlustunnet ja usaldust finantsturgudesse.
Ka 2023. aasta ESRB raportis15 on välja toodud, et geopoliitiline olukord on küberohu
keskkonda oluliselt tõstnud.
2.2. Ülevaade finantsasutustele kohalduvatest digitaalse tegevuskerksuse nõuetest
A. IKT-riskide juhtimisraamistik
IKT-risk – mõistlikult tuvastatav asjaolu võrgu- ja infosüsteemide kasutamisel, mis
realiseerumise korral võib seada ohtu:
- võrgu- ja infosüsteemi,
- tehnoloogiast sõltuva vahendi või protsessi,
- operatsiooni ja protsessi toimimise või
- teenuste osutamise turvalisuse,
tekitades kahjulikke mõjusid digitaalses või füüsilises keskkonnas.
IKT-riskide juhtimisraamistiku märksõnad
Tuvasta Finantsasutused määravad kindlaks, liigitavad ja dokumenteerivad
asjakohaselt kõik IKT-põhised ärifunktsioonid, rollid ja vastutusvaldkonnad,
neid funktsioone toetavad teabevara ja IKT-vara ning nende rollid ja
sõltuvuse seoses IKT-riskidega.
Kaitse ja
enneta
Finantsasutused seiravad ja kontrollivad pidevalt IKT-süsteemide ja -
vahendite turvalisust ja toimimist ning minimeerivad IKT-süsteemidele
avalduva IKT-riski mõju. Infoturbe korraga määratakse kindlaks reeglid
andmete, teabevara ja IKT-vara kättesaadavuse, autentsuse, tervikluse ja
konfidentsiaalsuse kaitsmiseks.
Avasta Finantsasutusel peavad olema mehhanismid, mis võimaldavad kohe
avastada anomaalset tegevust, sealhulgas IKT-võrgu jõudluse probleeme ja
IKT intsidente, ning teha kindlaks võimalikud olulised nõrgad lülid.
Reageeri ja
taasta
IKT talitluspidevuse põhimõtte eesmärk on tagada kriitilise tähtsusega või
oluliste funktsioonide jätkumine, reageerida kõigile IKT intsidentidele ja
lahendada need kiiresti; aktiveerida viivitamata piiramis-, reageerimis- ja
taastemeetmed, hinnata mõju ning rakendada kommunikatsiooni- ja
kriisijuhtimismeetmed. Finantsasutusel on kehtestatud IKT talitluspidevuse,
reageerimis- ja taastekavad. Raamistiku osana töötatakse välja
varunduspõhimõtted ja -menetlused, ennistamise ja taastamise menetlused ja
meetodid, tagamaks IKT-süsteemide ja andmete ennistamine minimaalse
seisuaja, piiratud katkestuse ja kaoga.
Õpi ja arene Finantsasutusel peab olema suutlikkus ja personal, et koguda teavet
nõrkuste, küberohtude ja IKT intsidentide, eelkõige küberrünnete kohta,
ning analüüsida mõju, mida need võivad avaldada nende digitaalsele
tegevuskerksusele. Personali koolituskavade raames töötatakse välja
kohustuslike moodulitena IKT-turbe teadlikkuse suurendamise programmid
15https://www.esrb.europa.eu/pub/pdf/reports/esrb.macroprudentialtoolscyberresilience220214~984a5ab3a7.en.pdf?888a06f
cb36d2c1ce41594efd67a4c88
6
ja digitaalse tegevuskerksuse koolituse. Jälgida tuleb pidevalt ka tehnoloogia
arengut, muu hulgas selleks, et mõista uue tehnoloogia võimalikku mõju IKT
turvanõuetele ja digitaalsele tegevuskerksusele.
Suhtle Finantsasutus koostab kriisikommunikatsioonikavad, mis võimaldavad teha
klientidele ja vastaspooltele ning kohasel määral ka üldsusele
vastutustundlikult teatavaks vähemalt tõsiseid IKT intsidente või nõrkusi.
Personali kommunikatsioonipoliitikas võetakse arvesse vajadust eristada
töötajaid, kes osalevad IKT-riski juhtimises (eelkõige reageerimise ja taaste
eest vastutavaid töötajaid), ja töötajaid, keda tuleb teavitada.
B. IKT-ga seotud intsidendid ja küberohud ning nendest teavitamine
IKT-ga seotud
intsident
Finantsasutuse poolt planeerimata üksiksündmus või omavahel seotud
sündmuste jada, mis seab ohtu võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ning
mis avaldab negatiivset mõju andmete konfidentsiaalsusele,
kättesaadavusele, terviklusele ja autentsusele või finantssektori ettevõtja
osutatavatele teenustele.
Tõsine IKT-ga
seotud intsident
IKT-ga seotud intsident, millel on suur negatiivne mõju võrgu- ja
infosüsteemidele, mis toetavad finantssektori ettevõtja kriitilise
tähtsusega või olulisi funktsioone.
Küberoht Võimalik asjaolu, sündmus või tegevus, mis võib kahjustada või häirida
võrgu- ja infosüsteeme, nende kasutajaid ja teisi isikuid või neile muul
viisil halba mõju avaldada.
Oluline
kübeoht
Küberoht, mille tehnilised tunnused näitavad, et selle tulemuseks võib
olla IKT-ga seotud oluline intsident või tegevust või turvalisust mõjutav
maksetega seotud oluline intsident.
Finantsasutuse
kohustus:
- teavitada koheselt kliente, kui intsident neid mõjutab (finantshuvi);
- teavitada viivitamata FI-d, mille alusel FI hindab intsidendi tähtsust
ja piiriülest mõju (liikmesriigi valik – CSIRTi teavitamine);
- edastada FI-le vaheraport ja lõppraport, sealjuures vaheraport tuleks
esitada niipea, kui algse intsidendi staatus on oluliselt muutunud või
intsidendi käsitlemine on uue kättesaadava teabe põhjal muutunud.
Lõppraport esitatakse, kui analüüs on lõpule viidud, kuid see ei eelda,
et kõiki maandamismeetmeid on juba ka rakendatud.
- saab otsustada olulise küberohu korral ise, kas teavitab kliente ja
pädevaid asutusi.
FI kohustus: - teavitada finantsasutust, et ta on teate kätte saanud.
- teavitada intsidendist Euroopa Järelevalveasutusi (ESA-sid), Euroopa
Keskpanka (EKP) (asjakohasel juhul), riiklikke pädevaid asutusi,
CSIRTe, kriisilahendusasutusi ja muid asutusi vastavalt riigisisesele
õigusele.
FI võib:
- esitada tagasiside või anda kõrgetasemelisi suuniseid
finantsasutusele, tehes eelkõige kättesaadavaks asjakohast
anonüümitud teavet ja teadmust sarnaste ohtude kohta, ning võib
arutada parandusmeetmeid, mida kohaldatakse finantsasutuse
tasandil, ja viise negatiivse mõju minimeerimiseks ja leevendamiseks
kogu finantssektorile.
C. Digitaalse tegevuskerksuse testimine
7
Milleks
testitakse?
IKT-riskide juhtimisraamistiku osana tuleb luua digitaalse
tegevuskerksuse testimise kava, selleks et:
- hinnata valmisolekut intsidentide käsitlemiseks;
- tuvastada nõrgad kohad ja puudused süsteemides ja inimressursis;
- rakendada vajadusel parendusmeetmeid.
Kuidas
testitakse?
Finantsasutus peab läbi viima järgmised testimised:
- nõrkuse hindamised ja skaneerimised;
- avatud lähtekoodiga tarkvara analüüsid;
- võrguturvalisuse hindamised;
- lünkade analüüsid;
- füüsilise turvalisuse läbivaatamised;
- küsimustikud ja skaneerimistarkvara lahendused;
- võimaluse korral lähtekoodi ülevaatus;
- stsenaariumipõhised testid;
- ühilduvuse testimine ja jõudlustestid;
- läbiv- ja läbistustestimine;
- jne.
Mida/keda
testitakse?
Testitakse nii süsteeme, IKT-vahendeid jne, aga ka töötajaid.
Mis on
süvatestimine?
IKT süsteemide, protsesside ja vahendite süvatestimine:
- ohuteabel põhinev läbistustestimine (küberrünnete matkimine);
- iga 3a tagant (pädev asutus võib sagedust muuta);
- pädev asutus määrab testimises osalevad finantsasutused (välistatud
mikroettevõtjad ja need, kes kuuluvad leebema IKT riskijuhtimise
režiimi alla);
- testimine toimub live keskkonnas;
- lubatud nii välised testijad kui ka teatud tingimustel sisetestijad;
- testis osalevad ka kolmandast isikust IKT teenuseosutajad;
- Single public authority (LR võib määrata ühe asutuse, kes vastutab
testimisega seotud teemade eest);
- testimise tulemustest teavitatakse seda asutust, kes omakorda väljastab
tõendi, et testimine oli nõuetekohane.
D. Kolmanda isikuga seotud IKT-riskide juhtimine (IKT-teenuseosutajad)
Põhilised nõuded seoses kolmanda isikuga seotud IKT-riskide juhtimisega:
- nõuded IKT-teenuse edasiandmisele/lepingutele (uutele);
- teaberegister lepingute kohta, sealjuures eristades kriitilise tähtsusega või olulisi
funktsioone toetavaid IKT-teenuseid käsitlevaid lepinguid muudest lepingutest;
- FI teavitamine – kord aastas uutest lepingutest ning kohene teavitus lepingu kavatsusest,
kui IKT-teenus toetab kriitilise tähtsusega või olulisi funktsiooni;
- infoturbestandarditele vastavus. Finantsasutus võib sõlmida lepingu IKT
teenuseosutajaga, kes vastab asjakohastele infoturbestandarditele. Rangemad nõuded
teenuseosutajale, kui teenus toetab kriitilise tähtsusega ja olulisi funktsioone.
- väljumisstrateegia (alternatiivid teenuseosutaja kiireks asendamiseks);
- peamised lepingutingimused – teenuste kirjeldus, teenuse osutamise ja andmete
talletamise asukoht, isikuandmete kaitse, tähtajad ja kohustused, kohustus pakkuda selle
teenuseosutajaga seotud intsidendi korral tasuta või eelnevalt kokkulepitud hinnaga abi,
8
õigus jälgida teenusosutaja tegevust, kohustus teha koostööd pädeva asutusega, lepingu
lõpetamise õigused, väljumisstrateegiad, osalemine testimisel jne;
- eraldi ametikoht;
- kui lepingud on tehniliselt väga keerukad, kontrollib finantsasutus, kas audiitoritel on
piisavad oskused ja teadmised asjaomaste auditite ja hindamiste tõhusaks läbiviimiseks.
E. Järelevaatamine kriitilise tähtsusega kolmandast isikust IKT teenuseosutaja üle
Kuivõrd tegevuse edasiandmise ja kolmandast isikust IKT teenuseosutajate kontsentratsiooniga
võib kaasneda potentsiaalne süsteemne risk ning kuna riiklikud mehhanismid ei ole piisavad,
et tagada finantsjärelevalveasutustele asjakohased vahendid kriitilise tähtsusega kolmandast
isikust IKT teenuseosutajate IKT-riskide tagajärgede kvantifitseerimiseks, kvalifitseerimiseks
ja leevendamiseks, on DORA määrusega kehtestatud järelevaatamisraamistik, mis võimaldab
finantsjärelevalveasutustel pidevalt seirata selliste teenuseosutajate tegevust.
Järelvaatamisfoorum
(Oversight Forum)
Määrab, milline IKT teenuseosutaja on kriitilise tähtsusega.
Määrab igale kriitilise tähtsusega teenuseosutajale juhtiva
järelevaatamisasutuse, kelleks on üks ESA-dest.
Juhtiv
järelevaatamisasutus
(Lead Overseer)
Hindab, kuidas IKT teenuseosutaja juhib nõuetekohaselt IKT
riske, millel võib olla mõju finantsasutusele.
IKT teenuseosutajate peamine kontaktpunkt.
Võtab vastu koostöös järelevaatamisvõrgustikuga
järelevaatamise plaani iga kriitilise teenuseosutaja kohta.
Küsib IKT teenuseosutajalt teavet, aruandeid, annab soovitusi.
Viib läbi uurimisi ja kontrolle (moodustatakse joint examination
team).
Saab määrata IKT teenuseosutajale karistusi.
Järelevaatamisvõrgustik
(Joint Oversight
Network)
Võrgustikku kuuluvad kolm juhtivat järelevaatamisasutust ehk
kõik ESA-d.
Järelevaatamise koordineerimine ja rakendatavate õiguste
ühtlustamine.
F. DORA rakendamiseks vajalikud regulatiivsed ja rakenduslikud standardid
Kuna DORA määrust hakkavad täiendama ESA-de poolt välja töötatud regulatiivsed ja
rakenduslikud tehnilised standardid, on järgnevalt esitatud, mis kuupäevadeks peavad ESA-d
vastavate standardite eelnõud Euroopa Komisjonile esitama. Standardite eelnõud peaksid
aitama finantsasutustel DORA rakendamiseks vajalikke ettevalmistusi paremini planeerida
juba enne DORA rakendumistähtaega.
17. jaanuar
2024. a.
- IKT juhtimisraamistiku nõuete täpsustamine (art 15).
- Lihtsustatud IKT juhtimisraamistiku nõuete täpsustamine (art 16).
- IKT intsidentide liigitamise kriteeriumid, oluliste küberohtude
kindlaksmääramise kriteeriumid ja tõsiste IKT intsidentide olulisuse
hindamise kriteeriumid teistele pädevatele asutustele (art 18).
- Teaberegistri standardvorm, üksikasjad seoses kolmanda isikuga seotud
lepingutega, mis käsitlevad kriitilisi ja olulisi funktsioone toetavaid IKT
teenuseid (art 28).
9
17. juuli
2024. a.
- IKT intsidentide teavitamise vormid ja menetlused, raportite sisu ja
esitamise tähtajad, küberohtusid käsitletava teabe sisu (art 20).
- Süvatestimise kohaldamisala kriteeriumid, nõuded sisetestijatele,
testimismetoodika ja meetodid, testimise etapid, koostöö vastastikuse
tunnustamise jaoks (art 26).
- IKT teenuseosutaja alltöövõtulepinguga seotud tingimused (art 30).
- Järelevaatamise tingimused, sh kriitilisele IKT teenuseosutajale (art 41).
2.3. Väljatöötamiskavatsus ja valikukohad
2.3.1. Väljatöötamiskavatsus
Väljatöötamiskavatsust ei ole koostatud tulenevalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja §
1 lõike 2 punktist 2, kuivõrd eelnõu käsitleb EL õiguse rakendamist.
DORA määruse ja direktiivi eelnõuga koos koostas Euroopa Komisjon mõjuanalüüsi16:
„Impact assessment report – Accompanying the Document – Proposal for a Regulation of the
European Parliament and of the Council on digital operational resilience for the financial sector
and amending Regulations (EC) No 1060/2009, (EU) No 648/2012, (EU) No 600/2014 and
(EU) No 909/2014.“
2.3.2. Valikukohad
A. DORA määruse valikukoht 1. Tõsistest IKT-ga seotud intsidentidest teavitamine ja
olulistest küberohtudest teavitamine.
Art 19 lg 1. „Finantssektori ettevõtjad teavitavad tõsistest IKT intsidentidest artiklis 46
osutatud asjaomasele pädevale asutusele kooskõlas käesoleva artikli lõikega 4. /…./ Ilma et see
piiraks finantssektori ettevõtja poolset esimese lõigu kohast asjaomase pädeva asutuse
teavitamist, võivad liikmesriigid lisaks otsustada, et mõned või kõik finantssektori ettevõtjad
esitavad pädevale asutusele või küberturbe intsidentide lahendamise üksustele, mis on määratud
või loodud direktiivi (EL) 2022/2555 kohaselt17, ka esialgse teate ja kõik raportid, millele on
osutatud käesoleva artikli lõikes 4, kasutades artiklis 20 osutatud vorme.“
Art 19. lg 2. „Finantssektori ettevõtjad võivad vabatahtlikult teatada asjaomasele pädevale
asutusele olulistest küberohtudest, kui nad peavad ohtu finantssüsteemi, teenusekasutajate või
klientide jaoks oluliseks. /…/ Liikmesriigid võivad otsustada, et need finantssektori ettevõtjad,
kes teatavad vabatahtlikult esimese lõigu kohaselt, võivad kõnealuse teate edastada ka direktiivi
(EL) 2022/2555 kohaselt määratud või loodud küberturbe intsidentide lahendamise üksustele.“
DORA määruse põhjenduspunktis 52 on selgitatud, et „lisaks peaks liikmesriikidel olema
võimalik kindlaks määrata, et finantssektori ettevõtjad peaksid ise esitama sellist teavet avaliku
sektori asutustele, mis ei kuulu finantsteenuste valdkonda. Need teabevood peaksid
võimaldama finantssektori ettevõtjatel kiiresti saada kasu kõnealuste asutuste asjakohasest
tehnilisest panusest, nõuannetest parandusmeetmete kohta ja edasistest järelmeetmetest.“
Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2020. aasta istungil kiideti heaks Eesti seisukohad EL
digirahanduse paketi kohta18, sealhulgas finantsteenuste digitaalse tegevuskerksuse
16 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52020SC0198 17 NIS2 direktiiv 18 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c969654c-9691-4b71-abb1-7baa3e665d13
10
regulatsiooni kohta. Muu hulgas kiideti heaks seisukoht, et DORA määruse ettepanekus
kavandatud teavitamisnõuded peavad olema piisavalt paindlikud, et nõudeid saaks riigid
erinevate institutsionaalsete struktuuride korral ja teavitamiskohustusega subjektide suhtes
halduskoormust suurendamata säästlikult rakendada, sealhulgas järgides ühekordse teabe
edastamise või küsimise põhimõtet, et operatiivne info küberintsidendi kohta vajalikus ulatuses
ja mahus jõuaks viivitusteta asjaomaste riiklike pädevate asutusteni, sealhulgas küberturbe
intsidentide lahendamise üksuseni.
Tulenevalt DORA määruses ette nähtud liikmesriigi võimalusest, valitsuse positsioonist ja
huvirühmadega konsulteerimisel esitatud seisukohtades, on eelnõus võetud lähenemine, et
finantsasutus teavitab tõsistest intsidentidest ühekordse edastamisviisiga nii FI-d kui ka RIA-t,
kasutades selleks sama teavitusvormi (sama teavitusnormi kasutamine tuleb määrusest). Lisaks,
kui finantsasutus on otsustanud teavitada FI-d olulisest küberohust, teavitab ta sellest ka RIA-
t.
B. DORA määruse valikukoht 2. Ohutabel põhineva läbistustestimise eest vastutav riiklik
asutus.
Art 26 lg 9. „Liikmesriigid võivad määrata finantssektoris ühe avaliku sektori asutuse, kes
vastutab riiklikul tasandil ohuteabel põhineva läbistustestimisega seotud küsimuste eest
finantssektoris, ning annavad talle kõik selleks vajalikud volitused ja ülesanded.“
Põhjenduspunkt 58 selgitab lisaks, et selleks, et tugineda teatavate pädevate asutuste poolt juba
omandatud eksperditeadmistele, eelkõige seoses TIBER-EU raamistiku rakendamisega, peaks
määrus võimaldama liikmesriikidel määrata ühe avaliku sektori asutuse, kes vastutab riiklikul
tasandil kõigi ohuteabel põhinevate läbistustestidega seotud küsimuste eest finantssektoris, või
pädevad asutused, kes sellise määramise puudumisel delegeeriksid ohuteabel põhinevate
läbistustestidega seotud ülesannete täitmise mõnele muule riiklikule finantssektori pädevale
asutusele.
Kuna üldine printsiip on, et FI on järelevalve eest vastutav asutus finantssektoris (mh IT/küber
küsimused, mis on tavapärane järelevalveline osa), siis on ka eelnõu koostamisel võetud
lähenemine, et artikli 26 lõike 9 kohaselt ei määrata eraldi asutust, kes vastutab ohuteabel
põhinevate läbistustestidega seotud küsimuste eest finantssektoris, kuid koostöösätetega
tagatakse, et FI teeb RIA-ga koostööd, muu hulgas seoses finantsasutuste ohuteabel põhinevate
läbistustestimistega. Võttes arvesse RIA küberkerksuse kompetentsi ning asjaolu, et tegemist
on KüTS kohaselt ka küberturvalisuse pädeva asutusega, on oluline tagada hea ja sujuv koostöö,
et finantsasutuste testimised viiakse läbi nõuetekohaselt ja tänu teabe vahetamisele on asutustel
olemas kogu vajalik teave nii testide läbiviimise kui ka tulemuste kohta.
Siinjuures on oluline juhtida tähelepanu asjaolule, et kuna oluliste krediidiasutuste puhul on
pädevaks asutuseks Euroopa Keskpank, kelle järelevalve alla kuulub 1. märtsi 2023. a seisuga
110 institutsiooni, neist 4 Eesti krediidiasutust ning süvatestimise kohustus on eelkõige olulistel
krediidiasutustel19, siis artikli 26 lõike 9 kohaselt muu vastutava asutuse määramine teatud
ülesannete täitmiseks võib pigem järelevalve rolli, õigusi ja terviklikkust hägustada.
C. DORA määruse valikukoht 3. Hoiu-laenuühistutele DORA kohaldamine.
19 See veel selgub, millised finantsasutused peavad süvatestimisi läbi viima, kuid eelduslikult on nendeks näiteks olulised
pangad ja börs.
11
Art 2 lg 4. „Liikmesriigid võivad käesoleva määruse kohaldamisalast välja arvata direktiivi
2013/36/EL artikli 2 lõike 5 punktides 4–23 osutatud üksused, mis asuvad nende vastaval
territooriumil. Kui liikmesriik otsustab vastavale asutusele DORA määrust kohaldada, siis
kohaldub neile IKT-riskide juhtimisraamistiku lihtsustatud režiim.“
Direktiivi 2013/36/EL artikli 2 lõike 5 punktis 6 on viidatud Eesti puhul hoiu-laenuühistutele,
mis on hoiu-laenuühistu seaduse kohaselt tunnustatavad ühistud.
Seega kohalduvad DORA määruses sätestatud digitaalse tegevuskerksuse nõuded mh hoiu-
laenuühistutele ning vaid juhul, kui liikmesriik otsustab rakendada DORA määruse artikli 2
lõike 4 valikut, jäävad hoiu-laenuühistud DORA määruse alt välja. Konsulteerides
huvirühmadega, selgus, et DORA nõuete kohaldamine hoiu-laenuühistutele oleks asjakohane,
kuid see eeldaks, et nad on finantsjärelevalve subjektid. Kuna hoiu-laenuühistud ei ole
finantsjärelevalve subjektid, on nende suhtes keeruline DORA määruse nõudeid kohaldada,
kuna suur osa sätteid on seotud pädeva asutuse rolliga (intsidentidest teavitamine jne), mistõttu
on käesoleva eelnõu puhul võetud lähenemine, et käesoleval hetkel nende suhtes DORA
määruse nõuded ei kohaldu.
Samas, kui liikmesriik otsustab hoiu-laenuühistu jätta DORA määruse kohaldamisalasse, siis
DORA määruses sätestatud nõuete täitmise üle peaks määruse artikli 46 kohaselt järelevalvet
teostama sama asutus, kes on ka krediidiasutuse pädev asutus ehk selleks peaks olema FI.
Eelnõu väljatöötamisel oli kaalumisel ka variant, et kui hoiu-laenuühistud jätta DORA määruse
kohaldamisalast välja, siis alternatiivina oleks võimalik neile ka KüTS küberturvalisuse
nõudeid kohaldada ja RIA oleks sellisel juhul pädevaks asutuseks. Kuna hoiu-laenuühistute
seaduseelnõu20 menetlus on hetkel veel pooleli, siis hetkel on võetud lähenemine, et sõltuvalt
menetluse seisust ja tulemusest seoses viidatud eelnõuga, tehakse otsused ka selles osas, mis
puudutab hoiu-laenuühistutele küberturvalisuse nõuete kohaldamist.
D. DORA määruse valikukoht 4. Kriminaalkaristused
Art 52 lg 1. Liikmesriigid võivad otsustada mitte kehtestada halduskaristusi või
parandusmeetmeid käsitlevaid õigusnorme selliste rikkumiste suhtes, mille suhtes kohaldatakse
nende riiklikus õiguses kriminaalkaristusi.
Kuna analoogne liikmesriigi otsustuskoht on ka teistest EL finantssektori direktiivides ja
määrustes ning Eesti puhul on võetud lähenemine mitte seda valikut rakendada, siis on otsustad
ka käesoleva eelnõu raames jääda sellise lähenemise juurde.
E. DORA pädev asutus
Tegemist ei ole otseselt liikmesriigi valikukohaga, kuid huvirühmadega konsultatsiooni käigus
tõstatus teema, milline asutus peaks olema pädev asutus DORA määruses sätestatud ülesannete
täitmisel ja järelevalve teostamisel. Tehti ettepanek kaaluda varianti, et RIA on pädev asutus
kübervaldkonda puudutavas osas ja FI muudes teemades, mis ei eelda küberkompetentsi.
DORA pädev asutus on määratletud DORA määruse artiklis 46. Tegemist on sama asutusega,
kes teostab finantsasustuse üle finantsjärelevalvet. Nimelt on DORA määruse artiklis 46 viited
finantssektori EL direktiividele ja määrustele, mis reguleerivad finantsasutuste tegevust ja
järelevalvet. Liikmesriik on pidanud määrama pädeva asutuse, kes teostab EL finantssektori
20 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/db5ae432-6d08-4896-972c-101c32e9d2ce
12
direktiivides ja määrustes sätestatud nõuete täitmise üle järelevalvet. Eestis teostab artiklis 46
viidatud EL direktiivides ja määrustest sätestatud nõuete täitmise üle järelevalvet FI. Oluliste
krediidiasutuste puhul on pädevaks asutuseks Euroopa Keskpank. Selleks, et anda DORA
pädeva asutuse roll osaliselt RIA-le, tuleb RIA määratleda (kaas)pädeva asutusena ka kõikide
artiklis 46 loetletud finantssektori EL direktiivide ja määruste tähenduses. Selline lähenemine
omakorda tähendab, et viidatud EL direktiivide ja määruste kohaselt määratav pädev asutus on
ka osa Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemist. Pädeval asutusel on rida kohustusi Euroopa
Järelevalveasutuste ees, sh osamaksete tasumise kohustus.
Asjaolu, et DORA määruse pädevaks asutuseks otsustati DORA määruse väljatöötamisel
määrata sama asutus, kes vastutab finantsjärelevalve eest, tuleneb eelkõige sellest, et sellise
lähenemise eesmärk on tagada, et finantsjärelevalve asutusel oleks tervikpilt kõikidest riskidest,
millega finantsasutus kokku puutub, sh IKT-riskidest. IKT riskide juhtimine on osa
finantsasutuse riskijuhtimissüsteemist. Riskipõhiste kapitalinõuete puhul ka osa
kapitalijuhtimisest. Samuti on IKT-teenuste edasiandmine osa finantsasutuse teenuste ja
tegevuste edasiandmise raamistikust. Finantssektor on terviklik, mida tuleb vaadelda
kompaktselt ning pädevuse jagamine teatud teemade osas ei ole võimalik, et tagada järjepidev,
stabiilne ja usaldusväärne finantssektor. FIS § 3 kohaselt teostab Finantsinspektsioon riiklikku
finantsjärelevalvet finantssektori stabiilsuse, usaldusväärsuse ja läbipaistvuse ning toimimise
efektiivsuse suurendamise, süsteemsete riskide vähendamise ning finantssektori kuritegelikel
eesmärkidel ärakasutamise tõkestamisele kaasaaitamise eesmärgil, et kaitsta klientide ja
investorite huve nende vahendite säilimisel ning seeläbi toetada Eesti rahasüsteemi stabiilsust.
Selleks, et FI seda teha saaks, ongi vaja järelevalves terviklikku lähenemist.
DORA määrus näeb ette mitmeid võimalusi koostööks NIS2 pädeva asutusega. Eelnõus on ette
nähtud uus FIS paragrahvi, mis reguleerib koostööd küberturvalisuse valdkonnas (vt selgitusi
FIS § 4711 juures), mis annab võimaluse kaasata DORA nõuete järelevaatamisse ka RIA.
Teavitused tõsistest IKT-intsidentidest edastatakse mh RIA-le (vt valikukoht 1) ning DORA ei
piira RIA võimalusi abistada finantsasutusi. Nimelt on DORA määruse artikli 22 lõike 1
sissejuhatavas osas selge viide sellele, et NIS2 pädeva asutus saab vastavalt liikmesriigi
õigusele pakkuda finantsasutusele tehnilist panust, nõuandeid või parandusmeetmeid ning
järelmeetmeid.
2.4. Sihtrühm
Sihtrühma kuuluvad Eestis tegevusloa või registreeringu alusel tegutsevad finantsasutused.
Tabelis 1 on välja toodud DORA määruse kohaldamisalasse kuuluvad ja mitte kuuluvad
finantsasutused, Eestis asutatud finantsasutuste arv ja proportsionaalsuse rakendamise
põhimõtted.
Finantsasutused Arv Proportsionaalsuse põhimõte:
Krediidiasutused 9 - mikrodele21 leevendused ptk-des 2, 4 ja 5.
Makseasutused (sulgudes
erandi alla kuuluvad asutused)
12 (4) - mikrodele leevendused ptk-des 2, 4 ja 5.
- leebem IKT-riskijuhtimise režiim (ptk 2)
erandi alla kuuluvatele makseasutustele.
E-raha asutused 2 - mikrodele leevendused ptk-des 2, 4 ja 5.
21 kus töötab vähem kui 10 inimest ning kelle aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot
13
- leebem IKT-riskijuhtimise režiim (ptk 2)
erandi alla kuuluvatele e-raha asutustele.
Kindlustusandjad 9 - mikrodele leevendused ptk-des 2, 4 ja 5.
Kindlustusmaaklerid, kellel
hakkab DORA kohalduma
(sulgudes maaklereid kokku)
0 (40) - DORA määrus ei kohaldu mikrodele,
väikestele22 ja keskmise suurusega23
kindlustusvahendajatele.
Kindlustusagendid, kellele
hakkab DORA kohalduma
(sulgudes agente kokku)
0 (362) - DORA määruse ei kohaldu mikrodele,
väikestele ja keskmise suurusega
kindlustusvahendajatele.
Fondivalitsejad
11 - mikrodele leevendused ptk-des 2, 4 ja 5.
- kohustusliku ja täiendava pensionifondi
valitsejatele DORA ei kohaldu.
Tegevusloaga väikefondi
valitsejad
(6) - DORA määrus neile ei kohaldu.
Registreeritavad väikefondi
valitsejad
(74) - DORA määrus neile ei kohaldu.
Investeerimisühingud 9 - mikrodele leevendused ptk-des 2, 4 ja 5.
- leebem IKT-riskijuhtimise režiim (ptk 2)
väikestele ja mitteseotud
investeerimisühingutele.
Reguleeritud turu korraldaja 1 - mikrodele leevendused ei kohaldu.
Väärtpaberiarveldussüsteemi
korraldaja
1 - mikrodele leevendused ei kohaldu.
Väärtpaberituru
kauplemiskohad
1 - mikrodele leevendused ei kohaldu.
Keskne vastaspool 0 - mikrodele leevendused ei kohaldu.
Aruandlusteenuse osutaja 0 - mikrodele leevendused ptk-des 2, 4 ja 5.
Ühisrahastusteenuse osutajad 2 - mikrodele leevendused ptk-des 2, 4 ja 5.
Hoiu-laenuühistud 2124 - leebem IKT-riskijuhtimise režiim (ptk 2).
Eesti ei kohalda hoiu-laenuühistutele
määrust.
Tööandja kogumispensioni
asutused
0 - DORA määrus ei kohaldu IORP-dele, kus
vähem kui 15 liiget.
- leebem IKT-riskijuhtimise režiim (ptk 2)
kuni 100 liikmega IORP-idele.
Krüptovarateenuse osutajad
(MICAR tegevusloaga)
025 - mikrodele leevendused ptk-des 2, 4 ja 5.
Varapõhiste tokenite emitendid
(MICAR tegevusloaga)
0 - mikrodele leevendused ptk-des 2, 4 ja 5.
22 töötab 10 või rohkem inimest, kuid vähem kui 50 inimest ja kelle aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ületab 2 miljonit
eurot, kuid ei ületa 10 miljonit eurot 23 kes ei ole väikeettevõtja ja kus töötab vähem kui 250 inimest ning kelle aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või
aastabilanss ei ületa 43 miljonit eurot 24 https://statistika.eestipank.ee/failid/mbo/hly.html 25 Käesoleval hetkel ei ole veel võimalik MICAR alusel tegevusluba taotleda. 2023. aasta mai seisuga on RahaPST alusel
tegutsemas 94 virtuaalvääringuteenuse pakkujat.
14
Tabel 1. DORA kohaldamisalasse kuuluvate finantsasutuse arv.
DORA määruse kohaldamisalasse kuuluvad ka kriitilise tähtsusega kolmandast isikust IKT
teenuseosutajad, kuid hetketeadmise kohaselt ükski Eesti ettevõtja pole määratletav kriitilisena.
Näiteks on tegemist pilv-, tarkvara- ja andmeanalüüsiteenuste osutajate ning andmekeskuse
teenuste osutajatega, kuid lisaks peavad olema täidetud mitmed kriitilise IKT teenuseosutaja
kriteeriumid.
2.5. DORA määruse seos liidu tasandil kehtestatud horisontaalne küberturvalisuse
raamistiku ja elutähtsa teenuseosutaja toimepidevuse nõuetega
EL Teatajas avaldati paralleelselt DORA määruse ja DORA direktiiviga NIS2 ning CER
direktiivid. Samas, kui DORA nõudeid tuleb kohaldama hakata 17. jaanuarist 2025. a, siis NIS2
ja CER direktiivides on ette nähtud, et nendest direktiividest tulenevad nõuded kohalduvad
18. oktoobrist 2024.a.
Õiguse kohaldamine
Kuna NIS2 direktiivi ja CER direktiiviga on mh hõlmatud krediidiasutused, kauplemiskohad ja
kesksed vastaspooled, on oluline üheselt aru saada, milliseid nõudeid ja mis ulatuses
krediidiasutused, kauplemiskohad ja kesksed vastaspooled järgima peavad.
NIS2 direktiivi kohaldatakse direktiivi I või II lisas osutatud sellist liiki avalik-õiguslike või
eraõiguslike üksuste suhtes, mis kvalifitseeruvad soovituse 2003/361/EÜ26 lisa artikli 2
kohaselt keskmise suurusega ettevõtjateks või ületavad kõnealuse artikli lõikes 1 sätestatud
keskmise suurusega ettevõtja piirmäärasid, ning osutavad teenuseid või tegutsevad liidus. NIS2
direktiivi I lisa punktides 3 ja 4 on kriitilise tähtsusega sektorina välja toodud pangandussektor
ja finantsturutaristud. Samas kohaldatakse NIS2 direktiivi lisaks ka üksuste suhtes (olenemata
nende suurusest), kui neid käsitatakse CER direktiivi kohaselt elutähtsa teenuse osutajatena
(edaspidi ETO) või kui üksuse osutatava teenuse häire võib tuua kaasa olulise süsteemse riski,
eelkõige sektorites, kus sellisel häirel võib olla piiriülene mõju.
DORA määruse põhjenduspunktis nr 16 on selgitatud, et DORA määrus on NIS2 suhtes lex
specialis. NIS2 direktiivi põhjenduspunkt 28 selgitab lisaks, et NIS2 direktiivi sätete asemel
tuleks kohaldada DORA määruse sätteid, mis käsitlevad IKT riskijuhtimist, IKT intsidentide
haldamist ja eelkõige tõsistest IKT intsidentidest teavitamist, samuti digitaalse tegevuskerksuse
testimist, teabevahetuse kokkuleppeid ja kolmandatest isikutest tulenevat IKT-riski. Seetõttu ei
tohiks liikmesriigid NIS2 direktiivi sätteid, mis käsitlevad küberturvalisuse riskijuhtimist ja
teatamiskohustust, järelevalvet ja täitmise tagamist, DORA määruse kohaldamisalasse jäävate
finantssektori ettevõtjate suhtes kohaldada.
CER direktiivi artikli 6 kohaselt identifitseerib liikmesriik elutähtsa teenuse osutajad sellistes
valdkondades nagu pangandus, kauplemiskohad ja kesksed vastaspooled.
CER direktiivi põhjenduspunkt 21 selgitab, et kuna finantssektori ettevõtjate toimepidevus on
põhjalikult hõlmatud DORA regulatsiooniga, ei tuleks selliste ettevõtjate suhtes kohaldada
CER direktiivi artiklit 11 ning III, IV ja VI peatükki, et vältida dubleerimist ja ebavajalikku
halduskoormust (vt ka artiklit 8). Lisaks selgitab viidatud põhjenduspunkt, et võttes arvesse
finantssektori ettevõtjate poolt kõikidesse muudesse sektoritesse kuuluvate elutähtsate teenuse
26 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex%3A32003H0361
15
osutajatele osutatavate teenuste olulisust, peaksid liikmesriigid CER direktiiviga ette nähtud
kriteeriumide põhjal ja selles sätestatud menetlust kohaldades identifitseerima sellised
finantssektori ettevõtjad elutähtsa teenuse osutajana ning kohaldama nende suhtes CER
direktiivi II peatükis sätestatud strateegiaid, liikmesriigi riskianalüüse ja toetusmeetmeid.
Koostöö ja küberturvalisuse strateegia
DORA määrus võimaldab Euroopa järelevalveasutustel ja finantsjärelevalve pädevatel
asutustel osaleda koostöörühma tegevuses ning vahetada teavet ja teha koostööd ühtsete
kontaktpunktide27, samuti küberturbe intsidentide lahendamise üksuste (CSIRT) ja
küberturvalisuse pädevate asutustega. Näiteks peavad finantsjärelevalve pädevad asutused
edastama tõsiste IKT intsidentide ja asjakohasel juhul oluliste küberohtude üksikasjad ka
CSIRTidele, pädevatele asutusele või ühtsetele kontaktpunktidele. See saavutatakse vahetu
juurdepääsu tagamisega intsidenditeadetele ja nende otsese või intsidenditeadete ühtse
kontaktpunkti edastamise kaudu.
Lisaks peaksid liikmesriigid jätkuvalt kaasama finantssektori oma küberturvalisuse
strateegiatesse ning CSIRTid võivad oma tegevuses hõlmata ka finantssektorit.
Kokkuvõte
DORA CER (ETO) NIS2 (ETO ja
keskmise suurusega
või suurem ettevõtja)
Krediidiasutused
ja
finantsturutaristud
Kohaldub täies
ulatuses.
Kohaldub CER
direktiivi II peatükk;
Ei kohaldata CER
direktiivi art 11 ning
III, IV ja VI
peatükki.
Ei kohaldata IKT
riskijuhtimist, IKT
intsidentide
haldamist ja nendest
teavitamist, digitaalse
tegevuskerksuse
testimist,
teabevahetuse
kokkuleppeid ja
kolmandatest
isikutest tulenevate
IKT-riskidega seotud
sätteid.
Pädev asutus
seoses
krediidiasutuse ja
finantsturutaristu
järelevalvega
FI;
EKP (olulised
krediidiasutused).
FI/EKP, kui
liikmesriik ei otsusta
CER II peatüki
pädeva asutuse
kohustusi anda
teisele pädevale
asutusele.
RIA
Koostöö FI/EKP õigus osaleda
NIS2 art 14
koostöörühmas.
Koostöö NIS2 päeva
asustusega.
Art 13 – RIA
koostöö, sh teabe
vahetamine DORA
27 Iga liikmesriik määrab küberturvalisuse pädevate asutuste seast ühe kontaktpunkti, mis täidab sidepidamisfunktsiooni, et
tagada oma liikmesriigi ametiasutuste piiriülene koostöö teiste liikmesriikide asjaomaste asutustega ning asjakohasel juhul
komisjoni ja ENISAga ning ka valdkondadevaheline koostöö oma liikmesriigi teiste pädevate asutustega.
16
FI teavitab tõsistest
intsidentidest RIA-t ja
asjakohasel juhul
muid avaliku sektori
asutusi.
FI/EKP saab
vajadusel
konsulteerida RIA ja
muu liikmesriigi
NIS2 pädeva
asutusega.
Kuna DORA pädev
on teatud juhtudel ka
CER pädev asutus,
siis peab tegema
koostööd ka teis(t)e
CER pädeva (te)
asutus(te)ga.
(FI/EKP) ja CER
pädevate asutustega
ja muude artiklis
loetletud asutustega.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
3.1. Eelnõu § 1. Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmine
Digitaalne tegevuskerksus on oluline, et säilitada finantsasutuse kriitilised funktsioonid ja
põhiäriliinid kriisilahenduse korral ning seeläbi vältida häireid reaalmajanduses ja
finantssüsteemis. Direktiivi 2014/59/EL muutmise eesmärgiks on tagada, et tegevuserksusega
seotud teavet võetakse kriisilahenduse kavandamisel ning kriisilahenduskõlblikkuse
hindamisel arvesse.
DORA määruses sätestatud mõiste „kriitilise tähtsusega või oluline funktsioon“ hõlmab
direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 35 sätestatud kriitiliste funktsioonide määratlust.
Seega on viidatud direktiivi kohaselt kriitiliseks funktsiooniks peetavad funktsioonid hõlmatud
kriitilise tähtsusega funktsioonide määratusega DORA määruse tähenduses. FELS-is on
kriitiline funktsioon defineeritud § 5 lõikes 2.
Kuna FELS § 2 lõike 3 kohaselt käsitatakse krediidiasutusena ka investeerimisühingut ja tema
suhtes kohaldatakse kõike krediidiasutuse suhtes sätestatut, siis ka allolevaid selgitusi tuleks
lugeda nii, et kõik, mis on öeldud krediidiasutuse kohta, käib ka investeerimisühingu kohta.
Samuti on oluline juhtida tähelepanu asjaolule, et FI on FELS-i mõttes kriisilahendusasutus.
Kui FI-l, kui järelevalveasutusel, on krediidiasutuse või investeerimisühingu kohta mingi teave
tegelikult olemas, siis muudatuste kohaselt võib osutuda vajalikuks teavitada FI-d, kui
kriisilahendusasutust, samuti teatud asjaoludest. FIS § 4 lõike 4 kohaselt tagab FI vajalikus
ulatuses finantsjärelevalve ja kriisilahendusülesannete funktsiooni omavahelise sõltumatuse.
FELS § 2 lõike 2 muutmine (ei ole seotud DORA ülevõtmisega, seaduses parandatakse EL
määruse nimetus õigeks). Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) 2019/2033, 27.
november 2019, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid
ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja
(EL) nr 806/2014, muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013
pealkirja, mistõttu viiakse FELS-is olev viide määrusele kooskõlla selle õige nimetusega.
FELS § 11 lõike 1 punkti 16 muutmine. Muudetav paragrahv reguleerib, mida peab
krediidiasutuse finantsseisundi taastamise kava sisaldama. Muudatusega täpsustatakse
sõnastust, et kava peab sisaldama muu hulgas korda ja meetmeid, tagamaks võrgu- ja
infosüsteemide pidev toimimine. Võrgu- ja infosüsteeme tuleks hallata vastavalt DORA
määruses sätestatule.
Võrgu- ja infosüsteemid on defineeritud DORA määruse artikli 3 punktis 2 („võrgu- ja
infosüsteem“ – direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 6 punktis 1 määratletud võrgu- ja infosüsteem).
17
Viide on NIS2 direktiivi definitsioonile, mis omakorda määratleb, et võrgu- ja infosüsteem on
(a) direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 2 punktis 1 määratletud elektroonilise side võrk28; (b) seade
või omavahel ühendatud või seotud seadmete rühm, millest vähemalt ühes toimub mõne
programmi kohaselt digiandmete automaatne töötlemine, või (c) digiandmed, mida
salvestatakse, töödeldakse, saadakse päringutega või edastatakse punktidega a ja b hõlmatud
komponente kasutades nende töö, kasutamise, kaitsmise või hooldamise jaoks.
FELS § 28 lõike 5 täiendamine uute punktidega 141 ja 142. Lõige 5 kohustab krediidiasutust
või temaga ühte konsolideerimisgruppi kuuluvat isikut abistama FI-d (nõudmisel) ja esitama
talle teavet, mis on kriisilahenduskava koostamiseks ja rakendamiseks vajalik. Samas lõikes on
loetelu teabest, mida FI võib nõuda. Muudatusettepanekuga täiendatakse loetelu ning FI
nõudmisel tuleb esitada andmed ka kriitilise tähtsusega kolmandast isikust info- ja
tehnoloogiateenuse osutajate kohta ning digitaalse tegevuskerksuse testi tulemused.
Kriitilise tähtsusega kolmandast isikust IKT teenuseosutaja on defineeritud DORA määruse
artikli 3 punktis 23. Tegemis on IKT teenuseosutajaga, kes määratakse kriitilise tähtsusega
kolmandast isikust IKT teenuseosutajaks vastavalt DORA määruse artiklile 31 (nt suured
pilveteenuseosutajad jne).
FELS § 29 lõike 1 punktide 5 ja 8 muutmine. Paragrahv 29 reguleerib, mida peab
kriisilahenduskava sisaldama.
Punkti 5 kohaselt peab kava sisaldama informatsiooni selle kohta, millised on võimalused
kriitiliste funktsioonide ja põhiäriliinid õiguslikult ja majanduslikult teistest funktsioonidest
eraldamiseks, et tagada krediidiasutuse maksejõuetuse korral tema tegevuse jätkumine.
Muudatusega lisatakse, et kirjeldatut ei tuleks teha mitte ainult tegevuse jätkumise tagamiseks,
vaid ka digitaalse tegevuskerksuse tagamiseks.
Punkti 8 kohaselt peab kava sisaldama informatsiooni süsteemide kirjelduse kohta.
Muudatusega täpsustatakse, et sealhulgas DORA määruses sätestatud võrgu- ja infosüsteemide
kirjelduse kohta.
FELS § 33 lõike 4 punkti 4 muutmine ja täiendamine uue punktiga 41. Paragrahv 33
reguleerib, mida võetakse arvesse krediidiasutuse ja konsolideerimisgrupi
kriisilahenduskõlblikkuse hinnangu koostamisel.
Punktis 4 täpsustatakse, et kui hinnatakse krediidiasutuse teenuslepingute täielikult täitmisele
pööratavust krediidiasutuse kriisilahendusmenetluse korral, siis on teenuslepingu all mõeldud
ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuse osutamisega seotud lepingut. Samuti on
täpsustatud, et see leping peaks olema püsiv (ingl k robust).
Uue punkti 41 kohaselt tuleb kriisilahenduskõlblikkuse hinnangu koostamisel võtta arvesse
kriitilisi funktsioone ja põhiäriliine toetavate võrgu- ja infosüsteemide digitaalsest
tegevuskerksust. Selleks on abiks info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidentide
28 „elektroonilise side võrk“ – ülekandesüsteemid, mis võivad, aga ei pruugi põhineda püsitaristul või kesksel juhtimisel, ja
vajaduse korral lülitus- ja marsruutimisseadmed ning muud vahendid, sealhulgas võrguelemendid, mis ei ole aktiivsed, mis
võimaldavad edastada signaale kaabli kaudu, raadio teel, optiliselt või muude elektromagnetiliste vahendite abil, kasutades
sealhulgas satelliitvõrke, püsivõrke (ahel- ja pakettkommuteeritud võrgud, k.a internet) ja mobiilsidevõrke,
elektrikaabelsüsteeme, kui neid kasutatakse signaalide edastamiseks, raadio- ja teleringhäälinguvõrke ja
kaabeltelevisioonivõrke, olenemata sellest, millist teavet nende kaudu edastatakse;
18
aruanded ja digitaalse tegevuskerksuse testimise tulemused. Sõnastuses on kasutatud „kui see
on asjakohane“ – kui pole tõsiseid intsidente, pole ka teavitusi, mida arvesse võtta.
Seaduse normitehniline märkus. Muudetakse seaduse normitehnilist märkust, lisades sinna
viite DORA direktiivile.
3.2. Eelnõu § 2. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine
FIS § 6 lõike 1 uus punkt 75. Kuigi finantsjärelevalve üheks osaks on alati olnud mh
järelevalve seoses finantsasutuse operatsiooniriskide, infoturbe ja talitluspidevusega,
täiendatakse FI ülesannete paragrahvi uue punktiga, rõhutamaks, et FI täidab mh ülesandeid
seoses järelevalvega finantsasutuste digitaalse tegevuskerksuse nõuete täitmise üle. Samuti
nähakse eelnõuga ette, et asjakohastel juhtudel teeb FI koostööd Eesti ja teiste liikmesriikide
küberturvalisuse pädevate asutustega (vt ka selgitusi FIS uue § 4711 juures).
FIS § 46 uus lõige 10. Kuigi FI osaleb aktiivselt ESA-de töös ja vastav säte on ka FIS § 46
lõikes 2, kohustab DORA määruse artikli 32 lõige 5 selgesõnaliselt liikmesriiki määrama
pädeva asutuse, kes kuulub EL tasandil järelevaatamise foorumisse. Sellest tuleb ka juhtivat
järelevalveasutust teavitada.
Nimelt reguleerib DORA määrus mh järelevaatamist kriitilise tähtsusega kolmandast isikust
IKT-teenuseosutajate üle. Järelevaatamise foorum hindab igal aastal ühiselt kõigi kriitilise
tähtsusega kolmandast isikust IKT-teenuste osutajate järelevaatamise tulemusi ja leide ning
edendab koordineerimismeetmeid, et suurendada finantsasutuste digitaalset tegevuskerksust,
edendada IKT kontsentratsiooniriski käsitlemise parimaid tavasid ja uurida riskide
valdkonnaülest ülekandumist leevendavaid tegureid.
Foorum on ESA-de ühiskomitee allkomitee ning sellesse kuulub mh iga liikmesriigi
finantsjärelevalve asutusest üks kõrgetasemeline esindaja, kes on ühtlasi selle asutuse ehk Eesti
puhul FI töötaja.
FIS § 47 lõike 12 muutmine (ei ole seotud DORA ülevõtmisega, seaduses parandatakse EL
määruse nimetus õigeks). Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) 2019/2033, 27.
november 2019, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid
ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja
(EL) nr 806/2014, muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013
pealkirja, mistõttu viiakse FIS-is viide määrusele kooskõlla selle õige nimetusega.
FIS uus § 4711 reguleerib FI koostööd teiste asutustega küberturvalisuse valdkonnas.
Lõiked 1 ja 2. DORA määruse ja NIS2 direktiivi pädevad asutused peavad tegema koostööd.
Lõike 1 punkti 1 kohaselt peaks FI saama DORA määruse artikli 42 lõike 5 kohaselt
(vabatahtlikult) konsulteerida NIS2 direktiivi pädeva asutusega, kui küsimuseks on, kas
finantsasutus peaks ajutiselt osaliselt või täielikult peatama NIS2 direktiivi kohaldamisalasse
kuuluva kriitilise tähtsusega kolmandast isikust IKT-teenuseosutaja osutatava teenuse
kasutamise või kasutuselevõtu. Vajaduse korral saab ka nõuda, et finantsasutused lõpetaksid
osaliselt või täielikult kriitilise tähtsusega kolmandast isikust IKT-teenuseosutajaga sõlmitud
lepingud. Kuna selline kriitilise tähtsusega IKT-teenuseosutaja kuulub suure tõenäosusega
mõne teise lepinguriigi NIS2 kohase järelevalve alla, on selle kohta ette nähtud ka eraldi lõige
2.
19
Punkt 2. DORA määruse pädeval asutustel (FI/EKP) peaks olema võimalik küsida tehnilist nõu
NIS2 direktiivi kohaselt määratud või asutatud pädevatelt asutustelt (RIA) ning kehtestada
koostöökokkulepe, mille eesmärk on tagada tõhusad ja kiired reageerimise
koordineerimismehhanismid. Kokkulepetes võib muu hulgas kindlaks määrata järelevalve ja
järelevaatamise koordineerimise menetlused seoses NIS2 direktiivi kohaldamisalasse jäävate
elutähtsate või oluliste üksustega, kes on DORA määruse artikli 31 kohaselt määratud kriitilise
tähtsusega kolmandast isikust IKT teenuseosutajateks, sealhulgas uurimiste ja kohapealsete
kontrollide läbiviimiseks kooskõlas liikmesriigi õigusega. Samuti võib kokku leppida
teabevahetuse toimumise viisi, mis hõlmab juurdepääsu DORA pädeva asutuse ja NIS 2 pädeva
asutuse nõutud teabele.
NIS2 direktiivi põhjenduspunkt 25 selgitab ka, et valdkondlikes liidu õigusaktides, millega
nähakse ette küberturvalisuse riskijuhtimismeetmed või teatamiskohustus, millel on NIS2
sätestatuga vähemalt samaväärne mõju, võiks ette näha, et nende õigusaktide kohased pädevad
asutused kasutavad selliste meetmete või kohustustega seoses oma järelevalve- ja täitmise
tagamise volitusi NIS2 kohaselt määratud pädevate asutuste abil. Asjaomased pädevad asutused
võivad sel eesmärgil kehtestada koostöökorra. Sellises koostöökorras võiks muu hulgas
täpsustada järelevalvetegevuse koordineerimise korra, sealhulgas liikmesriigi õiguse kohaste
uurimiste ja kohapealsete kontrollide korra ning pädevate asutuste vahelise järelevalvet ja
täitmise tagamist käsitleva asjakohase teabe vahetamise mehhanismi, sealhulgas juurdepääsu
kübervaldkonda puudutavale teabele, mida pädevad asutused käesoleva direktiivi kohaselt
taotlevad.
Punkt 3. Lisaks reguleerib pädevate asutuste koostööd NIS2 direktiivi artikkel 13, mis ütleb, et
selleks et tagada pädevate asutuste, ühtsete kontaktpunktide ja CSIRTide ülesannete ja
kohustuste tulemuslik täitmine, tagavad liikmesriigid nii suures ulatuses kui võimalik
asjakohase koostöö nende kõnealuse liikmesriigi organite ning õiguskaitseasutuste,
andmekaitseasutuste, määruste (EÜ) nr 300/2008 ja (EL) 2018/1139 kohaste riiklike asutuste,
määruse (EL) nr 910/2014 kohaste järelevalveasutuste, määruse (EL) 2022/2554 (DORA)
kohaste pädevate asutuste, direktiivi (EL) 2018/1972 kohaste riigi reguleerivate asutuste,
direktiivi (EL) 2022/2557 kohaste pädevate asutuste ning muude valdkondlike liidu õigusaktide
kohaste pädevate asutuste vahel. Koostöö hõlmab ka korrapäraselt teabe vahetamist, sealhulgas
intsidentide ja küberohtude kohta.
Kuna CER direktiivi artikli 9 kohaselt on krediidiasustuse ja finantsturutaristute puhul CER
pädevaks asutuseks DORA pädeva asutus, peab ka selle direktiivi kohaselt liikmesriik tagama,
et ta teeb koostööd NIS2 pädeva asutusega, vahetades temaga teavet küsimustes, mis
puudutavad elutähtsaid teenuseosutajaid mõjutavaid küberturvalisuse riske, küberohte ja -
intsidente ning muid kui küberriske, -ohte ja -intsidente, sealhulgas seoses asjakohaste
meetmetega, mille on võtnud NIS2 kohased pädevad asutused.
Punktis 4 tuuakse eraldi välja, et FI ja RIA teevad koostööd muu hulgas seoses finantsasutuste
süvatestimisega. Süvatestimine on reguleeritud DORA määruse artiklites 26 ja 27. Võttes
arvesse RIA küberkompetentsi, aitab kahe asutuse vaheline koostöö tagada, et testimised
viiakse läbi nõuetekohaselt ja RIA on samuti kaasatud vastavatesse toimingutesse.
Lisaks on koostöö kontekstis asjakohane juhtida tähelepanu DORA määruse artikli 47 lõikele
1, mille kohaselt on pädeval asutusel õigus osaleda NIS2 direktiivi artikli 14 alusel loodud
koostöörühma tegevuses seoses nende teemade ja küsimustega, mis on seotud pädeva asutuse
järelevalvega finantsasutuse üle. Lisaks võib pädev asutus sama artikli lõike 2 kohaselt taotleda
sellises koostöörühmas osalemist, kui selles arutatakse küsimusi seoses elutähtsa või olulise
üksusega, kes osutab Eesti finantsasutustele IKT-teenuseid ning kes on ühtlasi DORA määruse
20
tähenduses kriitilise tähtsusega kolmandast isikust IKT teenuseosutaja. Tegemis on IKT
teenuseosutajaga, kes määratakse kriitilise tähtsusega kolmandast isikust IKT teenuseosutajaks
vastavalt DORA määruse artiklile 31.
Lõike 3 eesmärk on tagada, et oluliste krediidiasutuste teavitused tõsistest intsidentidest
jõuaksid mh Eesti Pangale. DORA määruse artikli 19 lõike 6 punkt e kohaselt saab riik määrata,
et lisaks punktides a–d nimetatud asutustele edastatakse tõsiste intsidentide teavitus ja raportid
ka muudele liikmesriigi õiguse kohastele avaliku sektori asutustele. Seega, kui FI edastab
oluliselt krediidiasutuselt laekunud teavituse Euroopa Keskpangale, edastab ta selle ühtlasi
Eesti Pangale.
Lõige 4. Kuigi FI teeb koostööd ESA-de ja Euroopa Keskpangaga ning seda reguleerivad nii
FIS kui ka asjakohased EL õigusaktid, on lõikes 6 täpsustatud, et koostöö hõlmab muu hulgas
DORA määruse artiklite 48 ja 49 lõigetes 2 sätestatud koostööd ja teabevahetust. Artikli 48
lõike 2 kohaselt vahetavad pädevad asutused ja juhtiv järelevaatamisasutus (kelleks on üks
ESA-dest, sõltuvalt, kes on kriitilise tähtsusega kolmandast isikust IKT teenuseosutaja)
vahetavad aegsasti vastastikku kogu asjakohast teavet kriitilise tähtsusega kolmandast isikust
IKT teenuseosutajate kohta, mida neil on vaja DORA määrusest tulenevate ülesannete
täitmiseks, eelkõige seoses juhtiva järelevaatamisasutuse järelevaatamise ülesannete raames
kindlaks tehtud riskide, lähenemisviiside ja võetud meetmetega.
Artikli 49 lõike 2 kohaselt teevad pädevad asutused, ESA-d ja Euroopa Keskpank omavahel
tihedat koostööd ja vahetavad teavet, et täita oma DORA määruse artiklite 47–54 kohaseid
ülesandeid. Nad kooskõlastavad tihedalt oma järelevalvetegevust, et teha kindlaks rikkumised
ja võtta parandusmeetmeid, töötada välja ja edendada parimaid tavasid, hõlbustada koostööd,
edendada tõlgendamise ühtsust ning anda lahkhelide korral jurisdiktsiooniüleseid hinnanguid.
FIS § 54 lõike 4 täiendamine uue punktiga. Paragrahv 54 reguleerib kontrollimisandmete
salastatust. Lõikes 4 on loetelu asutustest, kellele konfidentsiaalse teabe ja finantsjärelevalve
tulemusi kajastavate dokumentide avaldamine on lubatud. Lõiget täiendatakse uue punktiga,
mille kohaselt on konfidentsiaalse teabe ja finantsjärelevalve tulemusi kajastavate dokumentide
avaldamine lubatud RIA-le ulatuses, mis on vajalik tõhusaks koostööks kahe asutuse vahel.
Siinjuures on oluline välja tuua, et ka DORA määruse 55 kohaselt kehtib DORA määruse alusel
saadud, vahetatud või edastatud konfidentsiaalse teabe suhtes ametisalauduse hoidmise
kohustus, sealhulgas teabevahetust DORA määruse pädevate asutuste (FI) ja NIS2 direktiivi
kohaselt määratud või asutatud pädevate asutuste (RIA) vahel, ei avaldata ühelegi teisele isikule
ega asutusele, välja arvatud juhul, kui see on ette nähtud liidu või liikmesriigi õigusega.
FIS § 544 uue lõikega 41 võetakse riigisisesesse õigusesse üle DORA määruse artikkel 56.
Kuigi DORA määrus on otsekohalduv, on selle artiklis 53 sätestatud, et liikmesriigid teavitavad
komisjoni, ESMA-t, EBA-t ja EIOPA-t oma õigus- ja haldusnormidest, millega võetakse üle
peatükk 7 ehk ka viidatud peatükk tuleb riigisisesesse õigusesse üle võtta.
3.3. Eelnõu § 3. Hoiu-laenuühistute seaduse muutmine
Hoiu-laenuühistud kuuluvad vaikimisi DORA määruse kohaldamisalasse. Samas lubab DORA
määruse artikli 2 lõige 4 riigisiseselt otsustada, et hoiu-laenuühistud ei kuulu DORA määruse
kohaldamisalasse: „Liikmesriigid võivad käesoleva määruse kohaldamisalast välja arvata
direktiivi 2013/36/EL artikli 2 lõike 5 punktides 4–23 osutatud üksused, mis asuvad nende
vastaval territooriumil. Kui liikmesriik otsustab vastavale asutusele DORA määrust kohaldada,
siis kohaldub neile IKT-riskide juhtimisraamistiku lihtsustatud režiim.“. Direktiivi 2013/36/EL
artikli 2 lõike 5 punktis 6 on viidatud Eesti puhul hoiu-laenuühistutele, mis on hoiu-laenuühistu
21
seaduse kohaselt tunnustatavad ühistud. DORA määruse artikli 46 punkti a kohaselt oleks
sellisel juhul pädevaks asutuseks sama asutus, kes on krediidiasutuste pädev asutus ehk Eesti
puhul oleks selleks FI.
Kuna õiguslikult ei ole hoiu-laenuühistud hetkel FI finantsjärelevalve subjektid, on keeruline
nende suhtes DORA määruse nõudeid kohaldada. Käesoleva eelnõuga samaaegselt on
menetluses hoiu-laenuühistute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu, mille lõplikust sisust sõltub, kuidas näha ette digitaalse tegevuskerksuse nõuete
rakendamine ka hoiu-laenuühistutele.
Muudatusettepaneku kohaselt ei ole hoiu-laenuühistu kohustatud järgima DORA määruses
sätestatud nõudeid.
3.4. Eelnõu § 4. Investeerimisfondide seaduse muutmine
IFS § 12 lõike 1 punkti 1 muutmine (ei ole seotud DORA ülevõtmisega, seaduses
parandatakse EL määruse nimetus õigeks). Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL)
2019/2033, 27. november 2019, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid
usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013,
(EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014, muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 575/2013 pealkirja, mistõttu viiakse IFS-is viide määrusele kooskõlla selle õige nimetusega.
IFS § 223 lõike 2 muutmine. DORA määruse kohaldamisse kuuluvad mh määratud
väljamaksetega tööandja pensionifondid (IORP-id). Paragrahvis 223 on viited IFS
paragrahvidele, milledes sätestatut peab ka IORP oma tegevuses arvestama. Muudatusega
lisatakse §-i 223 viide IFS §-le 345, mille uus lõige 11 kohustab fondivalitsejaid järgima DORA
määruses sätestatut. Lisaks on viide IFS uuele §-le 3451 ehk ka IORP-ide puhul on kohustus
teavitada nii FI-d kui ka RIA-t tõsistest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud
intsidentidest ning soovi korral olulistest küberohtudest.
IFS § 223 uus lõige 5. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei kohaldata DORA määrust
IORP-ide suhtes, milles on vähem kui 15 pensioniskeemiga hõlmatud isikut.
IFS § 344 lõike 3 punkti 3 muutmine. Fondivalitseja sise-eeskirjade puhul täpsustatakse, et
nõuded info- ja kommunikatsioonitehnoloogilise korralduse, infoturbe tagamise ja
talitluspidevuse kohta tuleb asjakohasel juhul koostada kooskõlas DORA määruses sätestatud
info- ja kommunikatsiooniriskide juhtimise raamistikuga. Kuna DORA määrus ei kohaldu
IORP-ide suhtes, millesse kuulub vähem kui 15 pensioniskeemiga hõlmatud isikut, on
õigusselguse huvides sõnastuses täpsustatud „asjakohasel juhul“, ehk jättes DORA-le viite
kohustusest välja kõnealused IORP-id. Samas pensionifondi valitsejate puhul peavad sise-
eeskirjad info- ja kommunikatsioonitehnoloogilise korralduse, infoturbe tagamise ja
talitluspidevuse kohta olema koostatud kooskõlas DORA määrusega (vt selgitust ka IFS § 345
lõike 11 juures).
IFS § 345 pealkirja muutmine. Kuna paragrahvi sisu täiendatakse viitega DORA määrusele,
siis viiakse ka pealkiri kooskõlla selle sisuga.
IFS § 345 uus lõige 11. Kuna fondivalitsejad kuuluvad samuti DORA kohaldamisalasse, on §-
i 345 lisatud kohustus järgida DORA määruses sätestatud nõudeid, sealjuures peavad loodavad
ja hallatavad võrgu- ja infosüsteemid vastama DORA määruses sätestatule.
22
Pensionifondide puhul ei ole tegemist eurofondi valitsejaga direktiivi 2009/65/EÜ artikli 2
lõike 1 punkti b tähenduses, mistõttu ei kuulu nad vaikimisi ka DORA määruse
kohaldamisalasse. Eelnõu koostamisel on võetud lähenemine, et ka pensionifondid lähtuvad
oma tegevuses DORA määruses sätestatud nõuetest, mistõttu on õigusselguse huvides
sõnastuses ka nendele eraldi viidatud. Samas on täpsustatud, et mitte kõikide DORA määruse
sätete puhul ei ole kohane määrust pensionifondi valitseja suhtes kohaldada. Nimelt ei saa
nende suhtes kohaldada neid sätteid, mis on seotud teiste Euroopa institutsioonide tegevusega.
Näiteks ei saa kohustada FI-d saatma pensionifondi valitseja edastatud teated intsidentide kohta
edasi ESA-dele, kuna nendega seotud järelevalve ei kuulu Euroopa finantsjärelevalve süsteemi.
Samuti ei saa kriitiliste IKT teenuseosutajate järelevaatamise puhul arvesse võtta olukordi, kus
nad osutavad teenust pensionifondi valitsejatele.
Järgnevalt on esitatud ülevaade pensionifondi valitsejale kohalduvatest kehtivatest IKT ja
küberturvalisuse nõuetest/suunistest ning DORA kohaldumisel kohalduvatest nõuetest. Oluline
on siinjuures märkida, et DORA määruse muutmisel tuleb kohaldatavad sätted pensionifondi
valitsejate vaates uuesti riigisiseselt läbi analüüsida, et tagada, et ka muudatuste korral on neid
asjakohane kohaldada pensionifondi valitsejatele.
Kehtiv Uus
IKT riskijuhtimisraamistik (II peatükk)
§ IFS 344 lg 3 p 3: Sise-eeskirjadega
määratakse:
- nõuded infotehnoloogilise korralduse,
infoturbe tagamise ja talitluspidevuse
kohta.
Finantsinspektsiooni soovituslikud juhendid:
- Nõuded finantsjärelevalve subjekti
infotehnoloogia ja infoturbe
korraldusele;
- Nõuded finantsjärelevalve subjekti
talitluspidevuse protsessi
korraldamiseks.
- nõuded info- ja
kommunikatsioonitehnoloogilise
korralduse, infoturbe tagamise ja
talitluspidevuse kohta, mis peavad
asjakohasel juhul olema kooskõlas
Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruses (EL) 2022/2554, mis käsitleb
finantssektori digitaalset tegevuskerksust
ning millega muudetakse määrusi (EÜ)
nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL)
nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL)
2016/1011 (ELT L 333, 27.12.2022, lk 1–
79), sätestatud info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia riskide
juhtimise raamistikuga.
- IFS § 345 (11). Pensionifondi valitseja
suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554
artiklites 3–18, artikli 19 lõigetes 1–5,
artikli 22 lõikes 1, artiklites 24–30 ning
artiklis 45 sätestatut.“;
IKT intsidentide haldamine ja liigitamine ning nendest teavitamine (III peatükk)
Finantsinspektsiooni soovituslik juhend:
- Nõuded finantsjärelevalve subjekti
infotehnoloogia ja infoturbe korraldusele.
IFS § 345 (11). DORA määruse artiklid 17 ja
18, artikli 19 lõiked 1–5 ning artikli 21 lõige
1.
Digitaalse tegevuskerksuse testimine (IV peatükk)
Finantsinspektsiooni soovituslik juhend:
- Nõuded finantsjärelevalve subjekti
infotehnoloogia ja infoturbe
korraldusele;
IFS § 345 (11), artiklid 24–27.
23
- Nõuded finantsjärelevalve subjekti
talitluspidevuse protsessi
korraldamiseks.
Kolmandast isikust tuleneva IKT-riski juhtimine (V peatüki I jagu)
Finantsinspektsiooni soovituslikud juhendid:
- Nõuded finantsjärelevalve subjekti
infotehnoloogia ja infoturbe korraldusele.
- Nõuded finantsjärelevalve subjekti poolt
tegevuse edasiandmisele (Outsourcing).
IFS § 345 (11), DORA määruse artiklid 28–
30.
Teabe jagamise kokkulepped (VI peatükk)
- IFS § 345 (11), DORA määruse artikkel 45.
Selguse huvides tasub ka välja tuua, et uued digitaalse tegevuskerksuse nõuded ei kohaldu IFS
§ 3 lõikes 6 määratletud väikefondi valitsejatele.
IFS uus § 3451. DORA määruse artikli 19 lõike 1 kohaselt peab finantsasutus teavitama pädevat
asutust tõsistest IKT-ga seotud intsidentidest. Lisaks annab määrus liikmesriigile võimaluse
ette näha, et mõned või kõik finantssektori ettevõtjad esitavad pädevale asutusele või
küberturbe intsidentide lahendamise üksustele, mis on määratud või loodud direktiivi (EL)
2022/2555 kohaselt, samuti esialgse teate ja kõik raportid, kasutades DORA määruse artiklis 20
osutatud teavitusvorme (lõiked 1 ja 2). Lõikega 1 nähakse ette, et fondivalitseja teavitab lisaks
FI-le ka RIA-t.
Intsidentide liigitamise kriteeriumid on ette nähtud DORA määruse artikli 18 lõikes 1, kuid
täpsemad kriteeriumid tõsiste intsidentide määratlemiseks töötavad välja ESA-d koostöös EKP
ja ENISA-ga.
Lisaks sätestab DORA määruse artikli 19 lõige 2, et finantsasutused võivad vabatahtlikult
teatada asjaomasele pädevale asutusele olulistest küberohtudest, kui nad peavad ohtu
finantssüsteemi, teenusekasutajate või klientide jaoks oluliseks, sealjuures võivad liikmesriigid
otsustada, et need finantsasutused, kes teatavad vabatahtlikult esimese lõigu kohaselt, võivad
kõnealuse teate edastada ka direktiivi (EL) 2022/2555 kohaselt määratud või loodud küberturbe
intsidentide lahendamise üksustele.
IFS § 3631 uus lõige 3. Selguse huvides on ka tööandja pensionifondide puhul välja toodud, et
DORA määrust ei kohaldata sellise fondivalitseja suhtes, kes valitseb fondi, milles on vähem
kui 15 (sh) osakuomanikku.
IFS § 455 uus lõige 32. Paragrahv reguleerib järelevalve aluseid ja kohaldamist. Eelnõuga
lisatakse paragrahvi uus lõige, milles sätestatakse, et FI-l on õigus rakendada DORA määruse
artiklis 50 sätestatud õigusi ja meetmeid ning FI avalikustab vastavate meetmete alusel tehtud
otsuse kohta teate oma veebilehel, nagu on sätestatud DORA määruse artiklis 54.
Näiteks on FI-l õigus tutvuda kõigi dokumentidega või mis tahes vormis muude andmetega,
mis võiksid olla FI ülesannete täitmiseks olulised, ja saada või teha nende dokumentide
koopiaid, teha kohapealseid kontrolle või uurimisi ning nõuda määruse nõuete rikkumise korral
parandus- ja ennetusmeetmete võtmist.
DORA määruse artikli 50 lõige 4 kohustab liikmesriike pädevatele asutustele andma õiguse
kohaldada määruse nõuete rikkumise korral halduskaristusi või parandusmeetmeid. Sellisteks
meetmeteks on:
24
- ettekirjutuse tegemine, et füüsiline või juriidiline isik lõpetaks rikkuva tegevuse ja hoiduks
selle tegevuse kordamisest;
- sellise tegevuse või tava peatamise nõudmine, mis on vastuolus määruse sätetega;
- mis tahes liiki meetmete võtmine, sealhulgas rahaliste meetmete, tagamaks, et
finantsasutused jätkavad õigusnormide järgimist;
- liikmesriigi õigusega lubatud ulatuses sideoperaatorite valduses olete andmeliiklusandmete
nõudmine, kui on piisav alus kahtlustada määruse nõuete rikkumist ja kui sellised andmed
võivad olla olulised määruse rikkumiste uurimisel, ning
- avalike teadaannete väljastamine, mis sisaldavad füüsilise või juriidilise isiku identiteeti ja
rikkumise laadi.
Et võetud meetmetel oleks hoiatav mõju laiemale avalikkusele, näeb määrus ette rikkumist
puudutavate otsuste ja rakendatud meetmete avalikustamise. DORA määruse artikli 54 lõike 1
kohaselt avaldavad pädevad asutused oma ametlikel veebisaitidel põhjendamatu viivituseta
kõik halduskaristuse määramise otsused, mida ei ole edasi kaevatud pärast seda, kui karistuse
saanud isikut on otsusest teavitatud. Avaldada tuleb teave rikkumise liigi ja laadi kohta,
vastutavad isikud ning määratud karistused. Erandiks on olukorrad, kus juriidilise isiku nime
või füüsilise isiku nime ja isikuandmete avaldamine oleksid ebaproportsionaalsed või nende
andmete avaldamine ohustaks finantsturgude stabiilsust või pooleli olevat uurimist (eelkõige
mõeldud järelevalve- ja väärteomenetlust, kuid võib hõlmata ka kriminaalmenetlust
tegevusloata tegutsemise puhul) või põhjustaks asjaomasele isikule ebaproportsionaalselt suurt
kahju. Sellisel puhul võib avaldamise edasi lükata, jätta isikuid puudutav teave avaldamata või
loobuda sellise kaasuse kohta teabe avaldamisest üldse.
IFS uus § 5034. Seadust täiendatakse uue karistusnormiga, mida FI saab rakendada DORA
määruses sätestatud nõuete rikkumise korral. Nimelt on DORA määruse artikli 50 lõikes 3
sätestatud, et liikmesriigid kehtestavad õigusnormid, milles sätestatakse asjakohased
halduskaristused ja parandusmeetmed määruse rikkumise puhuks, ning tagavad nende
tulemusliku rakendamise. Sama artikli lõike 4 punktis c on sätestatud, et liikmesriigid annavad
pädevatele asutustele õiguse võtta mis tahes liiki meetmeid, sealhulgas rahalisi meetmeid,
tagamaks, et finantssektori ettevõtjad jätkavad õigusnormide järgimist. Eelnõuga nähakse ette,
et füüsilise isiku korral on võimalik karistada rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni
kahekordse väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas ning
juriidilise isiku korral karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordse
väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme
protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
Uue paragrahvi lõike 1 sõnastuses on viidatud järgmistele DORA määruse nõuete rikkumistele:
- art 5–14: IKT- riski juhtimine;
- art 16–18, art 19 lõiked 1–5: IKT intsidentide haldamine ja liigitamine ning nendest
teavitamine;
- art 24, 25, art 27 lõiked 1–8: digitaalse tegevuskerksuse testimine;
- art 28 lõiked 1–8, art 29, art 30 lõiked 1–4: kolmandast isikust tuleneva IKT-riski juhtimine;
- art 42 lg 3: kolmanda isikuga seotud riskide arvesse võtmine.
Seaduse normitehniline märkus. Muudatusega lisatakse viide DORA direktiivile.
3.5. Eelnõu § 5. Kindlustustegevuse seaduse muutmine
Direktiiv 2009/138/EÜ käsitleb IKT-riski teataval määral üldjuhtimise ja riskijuhtimise
üldsätetes, jättes teatavate nõuete täpsustamise delegeeritud õigusaktide ülesandeks, mitte alati
25
viidates selleks konkreetselt IKT-riskile. Kuna viidatud direktiiv viiakse kooskõlla DORA
määrusega, peegelduvad vastavad muudatused ka KindlTS-is.
KindlTS § 38 lõike 2 punkt 5 ja uus punkt 51 (ei ole seotud DORA direktiiviga, kuid on
tehniline muudatus, et vältida seaduses olevat tühja viidet). Kuna ÄS § 386 lõike 2 punkt 4 on
tunnistatud kehtetuks, korrigeeritakse KindlTS sõnastust ja kustutatakse viide kehtetule ÄS
punktile 4. ÄS-ist välja jäetud punkt sõnastatakse KindlTS-is. Seega peab kolmanda riigi
kindlustusandja Eestis filiaali asutamise loa taotlemisel esitama FI-le äriühingu põhikirja või
ühingulepingu asukohamaa seaduste kohaselt tõestatud ärakirja, kui põhikirja või
ühingulepingu registrile esitamine on nõutav ka ühingu asukohamaal.
KindlTS § 87 lõike 9 muutmine (ei ole seotud DORA direktiiviga, kuid seaduses parandatakse
EL määruse nimetus õigeks). Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) 2019/2033, 27.
november 2019, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid
ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja
(EL) nr 806/2014, muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013
pealkirja, mistõttu viiakse KindlTS-is viide määrusele kooskõlla selle õige nimega.
KindlTS § 96 täiendamine uue lõikega 71. Kindlustusandja juhtimissüsteemi nõuete hulka
kuulub ka DORA määruse rakendamine. Sealhulgas peab kidnlustusandja kasutama ja haldama
info- ja võrgusüsteeme vastavalt DORA määruses sätestatule.
KindlTS § 105 muutmine. Kindlustusandja sise-eeskirjade puhul täpsustatakse, et nõuded
info- ja kommunikatsioonitehnoloogilise korralduse, infoturbe tagamise ja talitluspidevuse
kohta tuleb koostada kooskõlas DORA määruses sätestatud info- ja kommunikatsiooniriskide
juhtimise raamistikuga.
KindlTS uus § 1051. DORA määruse artikli 19 lõike 1 kohaselt peab finantsasutus teavitama
pädevat asutust tõsistest IKT-ga seotud intsidentidest. Lisaks annab määrus liikmesriigile
võimaluse ette näha, et mõned või kõik finantssektori ettevõtjad esitavad pädevale asutusele
või küberturbe intsidentide lahendamise üksustele, mis on määratud või loodud direktiivi (EL)
2022/2555 kohaselt, ka esialgse teate ja kõik raportid, kasutades DORA määruse artiklis 20
osutatud vorme (lõiked 1 ja 2). Lõikega 1 nähakse ette, et kindlustusandja teavitab lisaks FI-le
ka RIA-t.
Intsidentide liigitamise kriteeriumid on ette nähtud DORA määruse artikli 18 lõikes 1, kuid
täpsemad kriteeriumid tõsiste intsidentide määratlemiseks töötavad välja ESA-d koostöös EKP
ja ENISA-ga.
Lisaks sätestab DORA määruse artikli 19 lõige 2, et finantsasutused võivad vabatahtlikult
teatada asjaomasele pädevale asutusele olulistest küberohtudest, kui nad peavad ohtu
finantssüsteemi, teenusekasutajate või klientide jaoks oluliseks, sealjuures võivad liikmesriigid
otsustada, et need finantsasutused, kes teatavad vabatahtlikult esimese lõigu kohaselt, võivad
kõnealuse teate edastada ka direktiivi (EL) 2022/2555 kohaselt määratud või loodud küberturbe
intsidentide lahendamise üksustele (lõige 3).
KindlTS § 138 muutmine (ei ole seotud DORA direktiiviga). Paragrahvi lisatakse uus lõige,
mille kohaselt ei ole kindlustusandjate piiriülene ümberkujundamine lubatud. Piiriülene
ümberkujundamine tähendab, et Eesti äriühingu saab ümber kujundada lepinguriigi
äriühinguks. Arvestades, et finantssektoris teenuse osutamiseks peab isikul olema tegevusluba,
mille ta saab asukoha finantsjärelevalve asutuselt, ei ole tarbijakaitse seisukohast asjakohane
olukord, kus kindlustusandja viib tegevuse ja kindlustusportfelli üle teise lepinguriiki, kus tal
26
puudub vastava lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse luba selles riigis kindlustusteenuse
osutamiseks. Samas ei ole tal võimalik tegevusluba taotleda, kui ta on alles Eesti registrisse
kuuluv äriühing. Seega kindlustusvõtjate ja kindlustatute kaitse seisukohast ei ole võimalik
tagada, et piiriülese ümberkujundamise korral oleks viidatud isikute huvid piisavalt kaitstud.
Alternatiiv on asutada lepinguriigis uus kindlustusandja, kellega Eesti kindlustusandja ühineb
või kellele Eesti kindlustusandja annab kindlustusportfelli üle. Sellisteks olukordadeks on
KindlTS ette nähtud ka vastav regulatsioon klientide kaitseks.
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv (EL) 2019/2121, millega muudetakse direktiivi (EL)
2017/1132 seoses äriühingute piiriülese ümberkujundamise, ühinemise ja jagunemisega
põhjenduspunkti 57 kohaselt ei tohiks viidatud direktiiv mõjutada liidu õiguse kohaldamist, mis
reguleerib krediidivahendusettevõtjaid ja teisi finantsettevõtjaid, ega vastavalt kõnealusele liidu
õigusele kehtestatud liikmesriigi õigusnormide kohaldamist. Kindlustustegevust reguleeriva
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ peaeesmärk on kindlustusvõtjate ja
soodustatud isikute asjakohane kaitse (põhjenduspunkt 14). Seega on kindlustusandjate
piiriülese ümberkujundamise piirang kooskõlas eelnimetatud direktiivi põhimõttega, et tagada
tuleb kindlustusvõtjate ja soodustatud isikute kaitse.
KindlTS § 175 lõike 1 muutmine. Kuna DORA määrus kohaldub ka kindlustusvahendajatele,
sealhulgas §-s 175 defineeritud kõrvalvahendajatele, on § 175 lõikesse 1 lisatud viide uuele §-
le 1811, milles reguleeritakse, et kindlustusvahendajatele kohalduvad digitaalse
tegevuskerksuse nõudeid.
KindlTS uus § 1811. DORA määrus kohaldub nii kindlustusmaakleritele kui ka
kindlustusagentidele (lõige 1), samas on siinjuures oluline asjaolu, et määrust ei pea rakendama
mikroettevõtjast ning väikese ja keskmise suurusega kindlustusvahendajad. Seega, kui
ettevõtjas töötab vähem kui 250 inimest ja selle ettevõtja aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot
ja/või aastabilanss ei ületa 43 miljonit eurot, siis määrus sellele vahendajale ei kohaldu (lõige
3).
Lõikes 2 sätestatakse, et tõsistest IKT intsidentidest ja küberohtudest teavitamisele
kohaldatakse §-s 1051 sätestatut, kindlustusvahendajad peavad teavitama nii FI-d kui ka RIA-t
tõsistest IKT-ga seotud intsidentidest.
KindlTS § 186 lõike 2 punkti 13 muutmine. Kindlustusmaakleri sise-eeskirjade puhul
täpsustatakse, et kui kindlustusmaaklerile kohaldub DORA määrus (sõnastuses kasutatud
„asjakohasel juhul“), siis nõuded info- ja kommunikatsioonitehnoloogilise korralduse,
infoturbe tagamise ja talitluspidevuse kohta peaksid olema koostatud kooskõlas DORA
määruses sätestatud IKT riskijuhtimise raamistikuga. Kuna üldjuhul Eesti
kindlustusvahendajad ei kuulu oma suuruse tõttu DORA kohaldamisalasse, on oluline, et ka
neile jääks siiski kohustus kehtestada sise-eeskirjaga nõuded tehnoloogilise korralduse,
infoturbe tagamise ja talitluspidevuse kohta.
KindlTS § 210 lõike 1 punkt 4 (ei ole seotud DORA direktiiviga, kuid on tehniline muudatus,
et vältida seaduses olevat tühja viidet). Kuna ÄS § 386 lõike 2 punkt 4 on tunnistatud kehtetuks,
korrigeeritakse KindlTS sõnastust ja kustutatakse viide kehtetule ÄS punktile 4. ÄS-ist välja
jäetud punkt sõnastatakse KindlTS-is. Seega peab kolmanda riigi kindlustusvahendaja Eestis
filiaali asutamise loa taotlemisel esitama FI-le äriühingu põhikirja või ühingulepingu
asukohamaa seaduste kohaselt tõestatud ärakirja, kui põhikirja või ühingulepingu registrile
esitamine on nõutav ka ühingu asukohamaal.
27
KindlTS § 224 uus lõige 3. Paragrahv reguleerib järelevalve ülesandeid ja õigusi. Eelnõuga
lisatakse paragrahvi uus lõige, milles sätestatakse, et FI-l on õigus rakendada DORA määruse
artiklis 50 sätestatud õigusi ja meetmeid ning FI avalikustab vastavate meetmete alusel tehtud
otsuse kohta teate oma veebilehel nagu on sätestatud artiklis 54.
Näiteks on FI-l õigus tutvuda kõigi dokumentidega või mis tahes vormis muude andmetega,
mis võiksid olla FI ülesannete täitmiseks olulised, ja saada või teha nende dokumentide
koopiaid, teha kohapealsed kontrolle või uurimisi ning nõuda määruse nõuete rikkumise korral
parandus- ja ennetusmeetmete võtmist.
DORA määruse artikli 50 lõige 4 kohustab liikmesriike pädevatele asutustele andma õiguse
kohaldada määruse nõuete rikkumise korral halduskaristusi või parandusmeetmeid. Sellisteks
meetmeteks on:
- ettekirjutuse tegemine, et füüsiline või juriidiline isik lõpetaks rikkuva tegevuse ja hoiduks
selle tegevuse kordamisest;
- sellise tegevuse või tava peatamise nõudmine, mis on vastuolus määruse sätetega;
- mis tahes liiki meetmete võtmine, sealhulgas rahaliste meetmete, tagamaks, et
finantsasutused jätkavad õigusnormide järgimist;
- liikmesriigi õigusega lubatud ulatuses sideoperaatorite valduses olete andmeliiklusandmete
nõudmine, kui on piisav alus kahtlustada määruse nõuete rikkumist ja kui sellised andmed
võivad olla olulised määruse rikkumiste uurimisel, ning
- avalike teadaannete väljastamine, mis sisaldavad füüsilise või juriidilise isiku identiteeti ja
rikkumise laadi.
Et võetud meetmetel oleks hoiatav mõju laiemale avalikkusele, näeb määrus ette rikkumist
puudutavate otsuste ja rakendatud meetmete avalikustamise. DORA määruse artikli 54 lõike 1
kohaselt avaldavad pädevad asutused oma ametlikel veebisaitidel põhjendamatu viivituseta
kõik halduskaristuse määramise otsused, mida ei ole edasi kaevatud pärast seda, kui karistuse
saanud isikut on otsusest teavitatud. Avaldada tuleb teave rikkumise liigi ja laadi kohta,
vastutavad isikud ning määratud karistused. Erandiks on olukorrad, kus juriidilise isiku nime
või füüsilise isiku nime ja isikuandmete avaldamine oleksid ebaproportsionaalsed või nende
andmete avaldamine ohustaks finantsturgude stabiilsust või pooleli olevat uurimist (eelkõige
mõeldud järelevalve- ja väärteomenetlust, kuid võib hõlmata ka kriminaalmenetlust
tegevusloata tegutsemise puhul) või põhjustaks asjaomasele isikule ebaproportsionaalselt suurt
kahju. Sellisel puhul võib avaldamise edasi lükata, jätta isikuid puudutav teave avaldamata või
loobuda sellise kaasuse kohta teabe avaldamisest üldse.
KindlTS uus § 2571. Seadust täiendatakse uue karistusnormiga, mida FI saab kohaldada DORA
määruses sätestatud nõuete rikkumise korral. Nimelt on DORA määruse artikli 50 lõikes 3
sätestatud, et liikmesriigid kehtestavad õigusnormid, milles sätestatakse asjakohased
halduskaristused ja parandusmeetmed määruse rikkumise puhuks, ning tagavad nende
tulemusliku rakendamise. Sama artikli lõike 4 punktis c on sätestatud, et liikmesriigid annavad
pädevatele asutustele õiguse võtta mis tahes liiki meetmeid, sealhulgas rahalisi meetmeid,
tagamaks, et finantssektori ettevõtjad jätkavad õigusnormide järgimist. Eelnõuga nähakse ette,
et füüsilise isiku korral on võimalik karistada rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni
kahekordse väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas ning
juriidilise isiku korral karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordse
väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme
protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
Uue paragrahvi lõike 1 sõnastuses on viidatud järgmistele DORA määruse nõuete rikkumistele:
- art 5–14: IKT- riski juhtimine;
28
- art 16–18, art 19 lõiked 1–5: IKT intsidentide haldamine ja liigitamine ning nendest
teavitamine;
- art 24, 25, art 27 lõiked 1–8: digitaalse tegevuskerksuse testimine;
- art 28 lõiked 1–8, art 29, art 30 lõiked 1–4: kolmandast isikust tuleneva IKT-riski juhtimine;
- art 42 lg 3: kolmanda isikuga seotud riskide arvesse võtmine.
Seaduse normitehniline märkus. Muudatusega lisatakse viide DORA direktiivile.
3.6. Eelnõu § 6. Krediidiandjate ja -vahendajate seadus
KAVS § 28 lõike 5 muutmine (ei ole seotud DORA direktiiviga, seaduses parandatakse EL
määruse nimetus õigeks). Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) 2019/2033, 27.
november 2019, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid
ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja
(EL) nr 806/2014, muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013
pealkirja, mistõttu viiakse KAVSis olev viide määrusele kooskõlla selle õige nimega.
KAVS § 61 uus lõige (ei ole seotud DORA direktiiviga). Muudatuse eesmärk on piirata
krediidiandjate ja -vahendajate piiriülest ümberkujundamist, et tagada Eesti klientide parem
kaitse. Arvestades finantssektori erisusi, ei ole praktikas krediidiandja ümberkujundamine
võrreldav nn tavalise äriühingu ümberkujundamise protsessiga. Krediidiandja puhul peavad
olema kaitstud klientide huvid, kuid piiriülese ümberkujundamise käigus võivad klientide huvid
saada kahjustada, eelkõige olukorras, kus lepinguriigi krediidiandja ei kuulu järelevalve alla.
Krediidiandjate ja -vahendajate regulatsioonid ei ole Euroopaüleselt sarnased ning puudub
ühtlustatud „passport“ süsteem. Piiriülese ümberkujundamise korral viiakse kõik krediidiandja
ja -vahendaja tarbijakrediidilepingud teise lepinguriiki, kus on erinev tarbijakaitse tase ja
krediidiandjatele ja -vahendajatele kehtestatud regulatsioon.
Krediidiandjate ja -vahendajate piiriülene liikumine oli aruteluks 14.11.2022 Riigikogu
õiguskomisjoni istungil29, kus FI tutvustas võimalikke riske krediidiandjate ja -vahendajate
piiriülese ümberkujundamise korral. Komisjoni ettepanek oli, et „Justiitsministeerium koos
Rahandusministeeriumiga võiksid selle murekoha lahendamist arutada“.
3.7. Eelnõu § 7. Krediidiasutuste seaduse muutmine
Pangandusvaldkonna direktiivis 2013/36/EL on sätestatud üldised sisejuhtimise reeglid ja
operatsiooniriski käsitlevad sätted, mis sisaldavad nõudeid situatsiooni- ja talitluspidevuse
kavadele, mille alusel kaudselt käsitletakse IKT-riski. Selleks, et käsitleda IKT-riski
ühemõtteliselt ja selgelt, muudetakse situatsiooni- ja talitluspidevuse plaanide nõudeid, et need
hõlmaksid kooskõlas DORA määrusega ka IKT-riskiga seotud talitluspidevuse plaane ning
reageerimis- ja taasteplaane.
Lisaks, selleks et tagada õigusselgus ning et pankade järelevalveasutused teeksid tulemuslikult
kindlaks ja jälgiksid IKT-riski juhtimist kooskõlas digitaalse tegevuskerksuse uue
raamistikuga, muudetakse järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi kohaldamisala.
Eesmärk on katta ka riske, mis tuuakse välja IKTga seotud tõsiseid intsidente puudutavates
aruannetes ning mis on ilmnenud panga poolt DORA määruse alusel läbi viidud digitaalse
tegevuskerksuse testimise käigus.
29 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/75cf6d3f-bcfe-436e-bd51-
3a1333c185ad/%C3%84riseadustiku+muutmise+ja+sellega+seonduvalt+teiste+seaduste+muutmise+seadus+%28%C3%A4ri
%C3%BChingute+piiri%C3%BClene+liikumine%29/
29
KAS § 206 lõike 3 täpsustamine (ei ole seotud DORA direktiiviga). Kuna kolmanda riigi
krediidiasutus saab Eestis teenust osutada vaid filiaali kaudu, on selguse huvides täpsustatud,
et filiaal peaks olema kantud ka Eestis äriregistrisse. Ehk kui ÄS § 384 lõige 1 ütleb, et välismaa
äriühing võib filiaali kanda äriregistrisse, siis kolmanda riigi krediidiasutuste puhul tuleb filiaal
äriregistrisse kanda, kuna piiriülene teenuse osutamine filiaali asutamata/registreerimata ei ole
kolmanda riigi krediidiasutuse poolt lubatud. ÄS § 384 lõike 1 muudatust on selgitatud30
järgmiselt: „Filiaali registreerimise kohustuse kaotamise eesmärgiks on muuta filiaali kaudu
tegutsemine Eestis vabatahtlikuks. Kui välismaa äriühing soovib täiendavalt oma tegevuse
Eesti nähtavaks teha, et tema andmed oleks Eesti äriregistris kättesaadavad, on võimalus filiaal
Eesti äriregistris registreerida. See ei ole siiski ainuke võimalus välismaa äriühingule Eestis
tegutsemiseks. Välismaa äriühing võib tegutseda Eestis piiriüleselt ka nii, et Eesti äriregistris
filiaali ei registreeri. Seetõttu ei saa tekkida küsimust, kas on võimalik tegutseda ka
registreerimata filiaali kaudu ja millised on nõuded registreerimata filiaalile. Kui välismaa
äriühing ei ole äriregistris filiaali registreerinud, siis ei saa tema tegevust Eestis nimetada filiaali
kaudu tegutsemiseks, vaid nimetatakse välismaa äriühingu piiriüleseks tegevuseks.“.
KAS § 21 lõike 2 punkti 5 muutmine ja uus punkt 6 (ei ole seotud DORA direktiiviga, kuid
on tehniline muudatus, et vältida seaduses olevat tühja viidet). Kuna ÄS § 386 lõike 2 punkt 4
on tunnistatud kehtetuks, korrigeeritakse KAS sõnastust ja kustutatakse viide kehtetule ÄS
punktile 4. ÄS-ist välja jäetud punkt sõnastatakse KAS-is. Seega peab kolmanda riigi
krediidiasutus Eestis filiaali asutamise loa taotlemisel esitama FI-le äriühingu põhikirja või
ühingulepingu asukohamaa seaduste kohaselt tõestatud ärakirja, kui põhikirja või
ühingulepingu registrile esitamine on nõutav ka ühingu asukohamaal.
KAS uus § 824. Seadusesse lisatakse eraldi paragrahv operatsiooniriski juhtimise nõuete
sätestamiseks. Krediidiasutuse riskijuhtimise nõuete hulka kuulub mh DORA määruse
rakendamine. Sealhulgas peavad krediidiasutus info- ja võrgusüsteemid olema loodud ja
hallatud vastavalt DORA määruses sätestatule.
Kui KAS § 82 lõige 5 sätestab, et krediidiasutus peab kõigi oluliste äriprotsesside kohta välja
töötama talitluspidevuse plaani majandustegevuse taastamise ja jätkuvuse tagamiseks, siis § 822
lõige 2 täpsustab, et selle üheks osaks on ka piisavate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
talitluspidevuse põhimõtete ja plaanide ning reageerimis- ja taasteplaanide kehtestamine.
Tõhusaid talitluspidevuse ja taasteplaane on vaja selleks, et krediidiasustus saaks kohe ja
kiiresti lahendada IKT intsidendid, eelkõige tulla toime küberrünnetega, piirates kahju ja seades
prioriteediks tegevuse jätkamise ja taastemeetmed kooskõlas oma varunduspõhimõtetega.
Sealjuures ei tohiks selline tegevuse jätkamine kuidagi seada ohtu võrgu- ja infosüsteemide
terviklust ja turvalisust või andmete kättesaadavust, autentsust, terviklust ja konfidentsiaalsust.
DORA määruse kohaselt testib krediidiasutus kõiki funktsioone toetavate IKT-süsteemide IKT
talitluspidevuse plaane ning IKT reageerimis- ja taasteplaane vähemalt kord aastas ja kriitilise
tähtsusega või olulisi funktsioone toetavate IKT-süsteemide oluliste muudatuste korral.
Sealjuures lisatakse testimisplaanidesse stsenaariumid, mis käsitlevad küberründeid ja esmase
IKT-taristu ja varuvõimsuse vahelist ümberlülitust, varundamist ja varurajatisi.
Lõige 3. Kuna DORA määruse põhjenduspunktis nr 16 on selgitatud, et DORA määrus on NIS2
suhtes lex specialis, siis ei kohaldata krediidiasutuse suhtes neid KüTS sätteid, millega võetakse
üle NIS2 teemad, mis on juba DORA määruses reguleeritud, näiteks sätted IKT riskijuhtimise,
IKT intsidentide haldamise ja eelkõige tõsistest IKT intsidentidest teavitamise, samuti
30 Äriseadustiku ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse (digilahendused äriühinguõiguses) eelnõu seletuskiri
30
digitaalse tegevuskerksuse testimise, teabevahetuse kokkulepete ja kolmandatest isikutest
tulenevat IKT-riskide kohta.
Arvestades, et NIS2 nõudeid (KüTS muudatusi) hakatakse kohaldama DORA nõuetest kolm
kuud varem, tasub õigusselguse huvides kaaluda, kas vastav välistus tuleks ette näha ka KüTSis.
KAS uus § 923. DORA määruse artikli 19 lõike 1 kohaselt peab finantsasutus teavitama pädevat
asutust (FI-d) tõsistest IKT-ga seotud intsidentidest. Lisaks annab määrus liikmesriigile
võimaluse ette näha, et mõned või kõik finantssektori ettevõtjad esitavad pädevale asutusele
või küberturbe intsidentide lahendamise üksustele, mis on määratud või loodud direktiivi (EL)
2022/2555 kohaselt, ka esialgse teate ja kõik raportid, kasutades DORA määruse artiklis 20
osutatud vorme (lõiked 1 ja 2). Lõikega 1 nähakse ette, et krediidiasutus teavitab lisaks FI-le
ka RIA-t.
Intsidentide liigitamise kriteeriumid on ette nähtud DORA määruse art 18 lõikes 1, kuid
täpsemad kriteeriumid tõsiste intsidentide määratlemiseks töötavad välja ESA-d koostöös EKP
ja ENISA-ga.
Lisaks sätestab DORA määruse art 19 lõige 2, et finantsasutused võivad vabatahtlikult teatada
asjaomasele pädevale asutusele olulistest küberohtudest, kui nad peavad ohtu finantssüsteemi,
teenusekasutajate või klientide jaoks oluliseks, sealjuures võivad liikmesriigid otsustada, et
need finantsasutused, kes teatavad vabatahtlikult esimese lõigu kohaselt, võivad kõnealuse teate
edastada ka direktiivi (EL) 2022/2555 kohaselt määratud või loodud küberturbe intsidentide
lahendamise üksustele.
KAS § 96 muutmine. Lõikesse 5 on lisatud viide digitaalse tegevuskerksuse testimise käigus
tuvastatud riskile. Nimelt jälgib ja hindab FI, kas krediidiasutuse rakendatavad strateegiad,
juhtimise korraldus, protseduurid, sealhulgas raamatupidamises rakendatavad protseduurid,
aruandlussüsteemid ja sisekontroll on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 575/2013, krediidiasutuste seaduse ja muude õigusaktide nõuetega, selleks, et
usaldusväärselt hinnata riske, sealhulgas süsteemset riski, digitaalse tegevuskerksuse testimise
käigus ilmnenud riski ja stressitesti käigus ilmnenud riski. Nagu öeldud, uuendus on, et jälgida
ja hinnata tuleb ka digitaalse testimise käigus tuvastatud riske.
Muudatuse aluseks on direktiivi 2013/36/EL art 97 lõike 1 muudatus. Lõikesse 1 on lisatud
viide digitaalse tegevuskerksuse testimise käigus tuvastatud riskidele. Kuna sama artikli lõige
3 ütleb, et lõikes 1 osutatud läbivaatamisele ja hindamisele tuginedes otsustavad pädevad
asutused, kas korrad, strateegiad, protsessid ja mehhanismid, mida finantsinstitutsioonid on
rakendanud, ja nende omavahendid ning nende likviidsus tagavad riskide usaldusväärse
juhtimise ja piisava katmise, käib see ka digitaalse tegevuskerksuse testimise käigus ilmnenud
riskide kohta. Seega hindab FI § 96 lõike 5 kohaselt ka digitaalse tegevuskerksuse testimise
käigus tuvastatud riskide puhul, kas likviidsus ja omavahendid on piisavad krediidiasutuse
usaldusväärseks juhtimiseks ja riskide katmiseks.
KAS § 99 muutmine. Direktiivi 2013/36/EL artikkel 65 sätestab, kellelt pädeval asutusel on
õigus nõuda teavet, mida ta vajab järelevalveliste ülesannete täitmiseks. Kehtivat nimekirja on
täpsustatud viitega kolmandast isikust info-ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuse osutajale.
DORA määruse artikli 3 punkti 19 kohaselt on tegemist ettevõtjaga, kes osutab IKT-teenuseid.
KAS § 99 lõike 1 punkt 4 küll sätestab juba, et FI-l on järelevalve teostamiseks õigus nõuda
aruandeid, tasuta teavet, dokumente ning suulisi ja kirjalikke selgitusi järelevalve teostamisel
tähtsust omavate asjaolude kohta mh kolmandalt isikult (põhjendatud vajaduse korral), kuid
31
selguse huvides on uues punktis 41 eraldi välja toodud, et selliseks isikuks on ka IKT
teenuseosutaja.
KAS § 103 uus lõige 32. Paragrahv reguleerib ettekirjutuse tegemist ja muude meetmete
rakendamist. Eelnõuga lisatakse paragrahvi uus lõige, milles sätestatakse, et FI-l on õigus
rakendada DORA määruse artiklis 50 sätestatud õigusi ja meetmeid ning, et FI avalikustab
vastavate meetmete alusel tehtud otsuse kohta teate oma veebilehel nagu on sätestatud artiklis
54.
Näiteks on FI-l õigus tutvuda kõigi dokumentidega või mis tahes vormis muude andmetega,
mis võiksid olla FI ülesannete täitmiseks olulised, ja saada või teha nende dokumentide
koopiaid, teha kohapealsed kontrolle või uurimisi ning nõuda määruse nõuete rikkumise korral
parandus- ja ennetusmeetmete võtmist.
DORA määruse artikli 50 lõige 4 kohustab liikmesriike pädevatele asutustele andma õiguse
kohaldada määruse nõuete rikkumise korral halduskaristusi või parandusmeetmeid. Sellisteks
meetmeteks on:
- ettekirjutuse tegemine, et füüsiline või juriidiline isik lõpetaks rikkuva tegevuse ja hoiduks
selle tegevuse kordamisest;
- sellise tegevuse või tava peatamise nõudmine, mis on vastuolus määruse sätetega;
- mis tahes liiki meetmete võtmine, sealhulgas rahaliste meetmete, tagamaks, et
finantsasutused jätkavad õigusnormide järgimist;
- liikmesriigi õigusega lubatud ulatuses sideoperaatorite valduses olete andmeliiklusandmete
nõudmine, kui on piisav alus kahtlustada määruse nõuete rikkumist ja kui sellised andmed
võivad olla olulised määruse rikkumiste uurimisel, ning
- avalike teadaannete väljastamine, mis sisaldavad füüsilise või juriidilise isiku identiteeti ja
rikkumise laadi.
Et võetud meetmetel oleks hoiatav mõju laiemale avalikkusele, näeb määrus ette rikkumist
puudutavate otsuste ja rakendatud meetmete avalikustamise. DORA määruse artikli 54 lõike 1
kohaselt avaldavad pädevad asutused oma ametlikel veebisaitidel põhjendamatu viivituseta
kõik halduskaristuse määramise otsused, mida ei ole edasi kaevatud pärast seda, kui karistuse
saanud isikut on otsusest teavitatud. Avaldada tuleb teave rikkumise liigi ja laadi kohta,
vastutavad isikud ning määratud karistused. Erandiks on olukorrad, kus juriidilise isiku nime
või füüsilise isiku nime ja isikuandmete avaldamine oleksid ebaproportsionaalsed või nende
andmete avaldamine ohustaks finantsturgude stabiilsust või pooleli olevat uurimist (eelkõige
mõeldud järelevalve- ja väärteomenetlust, kuid võib hõlmata ka kriminaalmenetlust
tegevusloata tegutsemise puhul) või põhjustaks asjaomasele isikule ebaproportsionaalselt suurt
kahju. Sellisel puhul võib avaldamise edasi lükata, jätta isikuid puudutav teave avaldamata või
loobuda sellise kaasuse kohta teabe avaldamisest üldse.
KAS §-de 13423–13425 kehtetuks tunnistamine. Kuna eelnõuga lisandub vastutuse peatükki
uus paragrahv uue koosseisuga, tunnistatakse kehtetuks paragrahvid, mis oma sisult peaksid
olema vastutuse peatüki kolm kõige viimast paragrahvi – paragrahv, mis selgitab, kuidas
määrata juriidilise isiku ja konsolideerimisgrupi käivet trahvi suuruse arvutamisel, paragrahv
väärtegude aegumise kohta ning paragrahv väärtegude menetleja kohta. Paragrahvid
sätestatakse uuesti §-des 1401–1403.
KAS uus § 13426. Seadust täiendatakse uue karistusnormiga, mida FI saab kohaldada DORA
määruses sätestatud nõuete rikkumise korral. Nimelt on DORA määruse artikli 50 lõikes 3
sätestatud, et liikmesriigid kehtestavad õigusnormid, milles sätestatakse asjakohased
halduskaristused ja parandusmeetmed määruse rikkumise puhuks, ning tagavad nende
32
tulemusliku rakendamise. Sama artikli lõike 4 punktis c on sätestatud, et liikmesriigid annavad
pädevatele asutustele õiguse võtta mis tahes liiki meetmeid, sealhulgas rahalisi meetmeid,
tagamaks, et finantssektori ettevõtjad jätkavad õigusnormide järgimist. Eelnõuga nähakse ette,
et füüsilise isiku korral on võimalik karistada rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni
kahekordse väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas ning
juriidilise isiku korral karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordse
väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme
protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
Uue paragrahvi lõike 1 sõnastuses on viidatud järgmistele DORA määruse nõuete rikkumistele:
- art 5–14: IKT- riski juhtimine;
- art 16–18, art 19 lõiked 1–5: IKT intsidentide haldamine ja liigitamine ning nendest
teavitamine;
- art 24, 25, art 27 lõiked 1–8: digitaalse tegevuskerksuse testimine;
- art 28 lõiked 1–8, art 29, art 30 lõiked 1–4: kolmandast isikust tuleneva IKT-riski juhtimine;
- art 42 lg 3: kolmanda isikuga seotud riskide arvesse võtmine.
KAS uued paragrahvi. 2002. aastal31 tunnistati kehtetuks KAS §-d 135–140, mistõttu on
kehtetuks tunnistatud §-de 13423–13425 uuesti sõnastamisel kasutatud numeratsiooni 1401–
1403, vältimaks, et iga kord peab samad paragrahvid uuesti kehtetuks tunnistama ja uuesti
kehtestama, kui on soov lisada vastutuse peatükki uued karistuse paragrahvid.
Seaduse normitehniline märkus. Muudatusega lisatakse viide DORA direktiivile.
3.8. Eelnõu § 8. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine
Direktiivis (EL) 2015/2366 on sätestatud erinormid IKT turvalisuskontrollide ja
riskimaanduselementide kohta seoses makseteenuste osutamiseks tegevusloa saamisega. Loa
andmise norme on direktiivis muudetud, et viia need kooskõlla DORA määrusega. Lisaks
võimaldatakse makseasutustel kasutada ühtset, täielikult ühtlustatud intsidentidest teatamise
mehhanismi seoses kõigi operatsiooni- ja turvaintsidentidega, olenemata sellest, kas need on
maksetega seotud või mitte.
MERAS § 3 muutmine (ei ole seotud DORA direktiiviga, seaduses parandatakse EL määruse
nimetus õigeks). Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) 2019/2033, 27. november
2019, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning
millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL)
nr 806/2014, muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 pealkirja,
mistõttu viiakse MERAS-es olev viide määrusele kooskõlla selle õige nimetusega.
MERAS § 4 lõike 1 punkti 9 muutmine. Paragrahvis 4 on reguleeritud, milliseid teenuseid ei
peeta makseteenusteks. Muudatus on terminoloogiline ning infotehnoloogiaalase teenuse
asemel kasutatakse terminit info- ja kommunikatsioonitehnoloogiateenus. Muudatuse aluseks
on DORA direktiiviga direktiivi 2015/2366 artikli 3 punkti j muutmine.
MERAS § 7 lõike 1 muutmine (ei ole seotud DORA direktiiviga). Muudatusega kehtestatakse
piirang, mille kohaselt võib e-raha asutus tegutseda üksnes aktsiaseltsina, kui ta osutab mh
makseteenuseid. Kehtiva seaduse kohaselt saab e-raha asutus osutada teatud makseteenuseid
osaühinguna, kuigi makseasutus peab samade teenuste osutamiseks olema aktsiaselts.
31 https://www.riigiteataja.ee/akt/212735
33
MERAS § 15 lõike 1 punkti 9 muutmine. Makseteenuste osutamise tegevusloa taotlemisel
tuleb FI-le muu hulgas esitada info- ja kommunikatsiooniteenuste kasutamise kord. IKT-teenus
on defineeritud DORA määruse artikli 3 punktis 21. Tegemist on digi- ja andmeteenusega, mida
osutatakse pidevalt IKT-süsteemide kaudu ühele või mitmele sise- või väliskasutajale,
sealhulgas riistvara teenusena ja riistvarateenused, mis hõlmab tehnilise toe pakkumist riistvara
pakkuja tarkvara- või püsivarauuenduste kaudu (va tavapärased analoogtelefoniteenused).
MERAS § 15 lõike 11 punktis 2 on täpsustatud, mida peab sisaldama turvapoliitika kirjeldus,
mis tuleb tegevusloa taotlemisel FI-le esitada. Muudatusega täpsustatakse, et turvapoliitika
kirjeldus peaks sisaldama mh selgitust, kuidas tagatakse digitaalsele tegevuskerksuse kõrge
tase, järgides sealjuures DORA määruse IKT riskijuhtimise nõudeid.
MERAS § 32 lõike 2 punkti 6 muutmine ja uus punkt 61 (ei ole seotud DORA direktiiviga,
kuid on tehniline muudatus, et vältida seaduses olevat tühja viidet). Kuna ÄS § 386 lõike 2
punkt 4 on tunnistatud kehtetuks, korrigeeritakse MERAS sõnastust ja kustutatakse viide
kehtetule ÄS punktile 4. ÄS-ist välja jäetud punkt sõnastatakse MERAS-es. Seega peab
kolmanda riigi makseasutus või e-raha asutus Eestis filiaali asutamise loa taotlemisel esitama
FI-le äriühingu põhikirja või ühingulepingu asukohamaa seaduste kohaselt tõestatud ärakirja,
kui põhikirja või ühingulepingu registrile esitamine on nõutav ka ühingu asukohamaal.
MERAS § 50 lõike 3 punkti 6 muutmine. Terminoloogiline muudatus, kus termin
infotehnoloogiaalase asemel kasutatakse terminit info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.
MERAS § 50 lõike 3 punkti 9 muutmine. Makseasutuses ja e-raha asutuses peab sise-
eeskirjadega kehtestama intsidentidest teatamise korra. Korra kehtestamisel tuleks arvesse võtta
DORA määruse kolmandas peatükis sätestatud IKT intsidentide haldamise ja liigitamise ning
intsidentidest teavitamise nõudeid. DORA määruse kolmandas peatükis sätestatud nõudeid
kohaldatakse ka tegevust või turvalisust mõjutavate maksetega seotud intsidentide ning
tegevust või turvalisust mõjutavate maksetega seotud tõsiste intsidentide suhtes.
MERAS § 50 lõike 3 punkti 11 muutmine. Kehtivasse sõnastusse on lisatud viide DORA
määrusele, milles sätestatut tuleb arvesse võtta info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
talitluspidevuse põhimõtete ja plaanide ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
reageerimis- ja taasteplaanide koostamisel ja kehtestamisel, testimisel ja läbivaatamisel.
Tõhusaid talitluspidevuse ja taasteplaane on vaja selleks, et makseasutus saaks kohe ja kiiresti
lahendada IKT intsidendid, eelkõige tulla toime küberrünnetega, piirates kahju ja seades
prioriteediks tegevuse jätkamise ja taastemeetmed kooskõlas oma varunduspõhimõtetega.
Sealjuures ei tohiks selline tegevuse jätkamine kuidagi seada ohtu võrgu- ja infosüsteemide
terviklust ja turvalisust või andmete kättesaadavust, autentsust, terviklust ja konfidentsiaalsust.
Makseasutus testib kõiki funktsioone toetavate IKT-süsteemide IKT talitluspidevuse plaane
ning IKT reageerimis- ja taasteplaane vähemalt kord aastas ja kriitilise tähtsusega või olulisi
funktsioone toetavate IKT-süsteemide oluliste muudatuste korral. Sealjuures lisatakse
testimisplaanidesse stsenaariumid, mis käsitlevad küberründeid ja esmase IKT-taristu ja
varuvõimsuse vahelist ümberlülitust, varundamist ja varurajatisi.
MERAS § 52 muutmine (ei ole seotud DORA direktiiviga). Kui kehtiva õiguse kohaselt on
makseasutuste ja e-raha asutuste ümberkujundamine keelatud, siis eelnõuga lubatakse
riigisisest ümberkujundamist osaühingust aktsiaseltsiks. Makseasutus või e-raha asutus saab
seda siiski teha vaid FI loal (lõige 1), mis on täiendav tingimus võrreldes äriseadustikus
sätestatuga.
34
Olukorras, kus piiratud makseteenuste osutamisega alustanud ning osaühinguna registreeritud
makseasutus soovib osutada makseteenuseid, mida võib MERAS § 5 lõike 1 kohaselt osutada
aktsiaseltsina asutatud makseasutus, siis tuleks osaühinguna registreeritud asutus likvideerida
ja asutada uus makseasutus või asutada uus makseasutus, millega olemasolev ühendada.
Tulenevalt eeltoodust lubatakse osaühingust asutust ümber kujundada aktsiaseltsiks.
Lõikes 11. Osaühinguna asutatud asutuse ümber kujundamiseks aktsiaseltsiks peab ettevõtja
järgima muu hulgas äriseadustikus sätestatud nõudeid ja kohandama ettevõtte tegevuse
vastavaks.
Lõikes 12 on loetelu teabest, mis tuleb FI-le loa saamiseks esitada. Kuna lubatud on asutust
vaid osaühingust aktsiaseltsiks ümber kujundada, siis tuleb esitada selle osaühingu osanike
koosoleku otsus põhikirja muutmise kohta ja põhikirja muudetud tekst, osanike koosoleku
protokoll ja ümberkujundamisaruanne. Täpsemad nõuded sätestavad eelnimetatud aruandele
ÄS § 479 lõiked 1–2.
Lõige 13 sätestab finantsjärelevalve asutusele ajaraamistiku, mille jooksul peab FI tegema
motiveeritud otsuse ümberkujundamiseks nõusoleku andmise või sellest keeldumise kohta.
Nimetatud lõike kohaselt teeb FI ümberkujundamise otsuse kohta otsuse nõusoleku andmise
või sellest keeldumise kohta üldjuhul ühe kuu jooksul alates nõuetekohaste dokumentide ja
andmete saamisest. Maksimaalselt võib nimetatud otsuse tegemine aega võtta kolm kuud
ümberkujundamistaotluse esitamisest.
Lõige 14 kehtestab finantsjärelevalvele õiguse keelduda ümberkujundamise loa andmisest.
Kuivõrd loa andmisest keeldumisega kaasneb tugev isiku õiguste riive, siis on konkreetsemad
ümberkujundamise keeldumise alused äärmiselt olulised. Lõike kohaselt võib FI keelduda
ümberkujundamise loa andmisest, kui ümberkujundamise luba taotleva makseasutuse või e-
raha asutuse finantsseisund ei vasta MERAS-es sätestatud nõuetele (punkt 1) või
ümberkujundamisega seotud dokumentatsioon ei vasta MERAS-es või muudes õigusaktides
sätestatud nõuetele (punkt 2). Kui ümberkujundamine võib muul põhjusel kahjustada klientide
huve (punkt 3), on FI-l samuti õigus keelduda ümberkujundamise loa andmisest. Samuti on
oluline, et finantsjärelevalve õigus keelduda ei oleks piiratud üksnes eelnimetatud
olukordadega, vaid kui esineb muu oluline alus ümberkujundamise mittelubamiseks, siis punkt
4 annab selle aluse.
Lõige 15 sätestab, et äriregistrile esitatavale avaldusele lisatakse FI luba teenuseosutaja
ümberkujundamiseks, millest tulenevalt on vajalik saada FI luba enne ümberkujundamise
lõpuleviimist äriregistri kandega.
Lõike 16 kohaselt avalikustab FI ümberkujundamisloa andmise otsuse hiljemalt otsuse
tegemisele järgneval tööpäeval oma veebilehel.
Lõige 17. Kuigi eelnõuga muudetakse makseasutuse ja e-raha asutuste ümberkujundamist
paindlikumaks, siis piiriülene ümberkujundamine ei ole jätkuvalt lubatud, kuna piiriülese
ümberkujundamisega ei ole tagatud piisav klientide huvide kaitse.
MERAS § 62 lõike 2 ja § 84 lõike 2 punkti 4 muutmine. Terminoloogiline täpsustus, kus
infotehnoloogia asendatakse terminiga info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.
MERAS § 635 uus lõige 3. Makseasutus ja e-raha asutus on kohustatud järgima DORA
määruses sätestatud digitaalse tegevuskerksuse nõudeid. DORA kohaldamisulatusse kuuluvad
35
kõik makseasutused, sealhulgas sellised makseasutused, mille suhtes kohaldatakse direktiivi
(EL) 2015/2366 artikli 32 lõike 1 kohast erandit (MERAS § 11 lg 1 ja 2) ja kontoteabeteenuse
osutajad (makseasutused, mis osutavad MERAS § 3 lõike 1 punktis 8 osutatud teenust) ning
kõik e-raha asutused, sealhulgas e-raha asutused, mille suhtes kohaldatakse direktiivi
2009/110/EÜ artikli 9 lõike 1 kohast erandit (MERAS § 12 lõikes 1 nimetatud e-raha asutused).
DORA määruse artikli 16 kohaselt kohaldatakse erandi alla kuuluvatele makseasutustele ja e-
raha asutustele lihtsustatud IKT riskijuhtimise raamitiku nõudeid.
MERAS § 636 pealkirja muutmine. Kuna paragrahvi lisandub ka küberohtudest teavitamine,
viiakse paragrahvi pealkiri kooskõlla selle sisuga.
MERAS § 636 täiendamine uute lõigetega 5–8.
Lõige 5. Kuna makseasutustele ja e-raha asutustele hakkab kohalduma DORA määruses
sätestatud intsidentidest teatamise kord, on §-i 636 lisatud täpsustus, et DORA määruse
kohaldamisalasse kuuluvad makseasutused ja e-raha asutused, sealhulgas erandi alla kuuluvad
ja kontoteabe osutajad, lähtuvad operatsiooni- või turvaintsidendist teavitamisel (nii FI kui ka
klientide teavitamisel) DORA määruses sätestatust (DORA määrus kasutab terminit „tegevust
või turvalisust mõjutav maksetega seotud intsident“). Lõigetes 1 ja 2 sätestatu jääb kohalduma
ülejäänutele makseteenuse pakkujatele. Nimelt näeb DORA määruse artikkel 23 ette, et DORA
määruse peatükis 3 sätestatud nõudeid kohaldatakse ka tegevust või turvalisust mõjutavate
maksetega seotud intsidentide ning tegevust või turvalisust mõjutavate maksetega seotud tõsiste
intsidentide suhtes, kui need puudutavad krediidiasutusi, makseasutusi, kontoteabe teenuse
pakkujaid ning e-raha asutusi.
Intsident IKT-intsident Tegevust või turvalisust
mõjutav maksetega seotud
intsident
Finantssektori ettevõtja
poolt planeerimata
üksiksündmus või
omavahel seotud
sündmuste jada, mis:
- seab ohtu võrgu- ja
infosüsteemide turvalisuse;
- avaldab negatiivset mõju
andmete kättesaadavusele,
autentsusele, terviklusele
või konfidentsiaalsusele või
finantssektori ettevõtja
osutatavatele teenustele.
- avaldab negatiivset mõju
maksete andmete
kättesaadavusele,
autentsusele, terviklusele
või konfidentsiaalsusele
või finantssektori ettevõtja
osutatud maksetega
seotud teenustele,
olenemata sellest, kas
need sündmused on IKTga
seotud.
Tõsine IKT intsident Tõsine tegevust või
turvalisust mõjutav
maksetega seotud intsident
- millel on suur negatiivne
mõju võrgu- ja
infosüsteemidele, mis
toetavad finantssektori
ettevõtja kriitilise
tähtsusega või olulisi
funktsioone.
- avaldab suurt negatiivset
mõju osutatud maksetega
seotud teenustele.
36
Makseasutused ja e-raha asutused peavad DORA-s sätestatud eeskirjade alusel teavitama FI-d
nii tõsistest IKT-ga seotud intsidentidest kui ka osutatava makseteenusega seotud olulistest
operatsiooni- või turvaintsidentidest.
Lõike 6 kohaselt tuleb IKT-ga seotud tõsistest intsidentidest teavitada lisaks FI-le ka RIA-t.
Operatsiooni- või turvaintsidentidest teavitatakse üksnes FI-d. Sealjuures tuleb kirjeldatud
intsidentide puhul kasutada DORA määruse alusel kehtestatud teavitusvorme ja lähtuda
teavitamisel DORA alusel kehtestatud tähtaegadest.
Lisaks sätestab DORA määruse artikli 19 lõige 2, et finantsasutused võivad vabatahtlikult
teatada asjaomasele pädevale asutusele olulistest küberohtudest, kui nad peavad ohtu
finantssüsteemi, teenusekasutajate või klientide jaoks oluliseks, sealjuures võivad liikmesriigid
otsustada, et need finantsasutused, kes teatavad vabatahtlikult esimese lõigu kohaselt, võivad
kõnealuse teate edastada ka direktiivi (EL) 2022/2555 kohaselt määratud või loodud küberturbe
intsidentide lahendamise üksustele (lõige 8).
Kuivõrd FIS § 462 lõikes 8 on sätestatud, et Inspektsioon teavitab pärast MERAS § 636 lõikes
1 nimetatud teate saamist viivitamata Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ja Euroopa
Keskpanka olulisest operatsiooni- või turvaintsidendist, siis see kohaldub selliste teadete
suhtes, mis jäävad MERAS § 636 lõike 1 kohase teavitamise alla. DORA määruse kohaselt
saadud teated edastab FI EBA-le ja Euroopa Keskpangale DORA määruse artikli 19 lõike 6
kohaselt.
MERAS § 91 muutmine. Paragrahvi pealkiri viiakse kooskõlla selle sisuga, kuivõrd eelnõuga
lisatakse paragrahvi uus lõige, milles sätestatakse, et FI-l on õigus rakendada DORA määruse
artiklis 50 sätestatud õigusi ja meetmeid ning FI avalikustab vastavate meetmete alusel tehtud
otsuse kohta teate oma veebilehel, nagu on sätestatud määruse artiklis 54.
Näiteks on FI-l õigus tutvuda kõigi dokumentidega või mis tahes vormis muude andmetega,
mis võiksid olla FI ülesannete täitmiseks olulised, ja saada või teha nende dokumentide
koopiaid, teha kohapealsed kontrolle või uurimisi ning nõuda määruse nõuete rikkumise korral
parandus- ja ennetusmeetmete võtmist.
DORA määruse artikli 50 lõige 4 kohustab liikmesriike pädevatele asutustele andma õiguse
kohaldada määruse nõuete rikkumise korral halduskaristusi või parandusmeetmeid. Sellisteks
meetmeteks on:
- ettekirjutuse tegemine, et füüsiline või juriidiline isik lõpetaks rikkuva tegevuse ja hoiduks
selle tegevuse kordamisest;
- sellise tegevuse või tava peatamise nõudmine, mis on vastuolus määruse sätetega;
- mis tahes liiki meetmete võtmine, sealhulgas rahaliste meetmete, tagamaks, et
finantsasutused jätkavad õigusnormide järgimist;
- liikmesriigi õigusega lubatud ulatuses sideoperaatorite valduses olete andmeliiklusandmete
nõudmine, kui on piisav alus kahtlustada määruse nõuete rikkumist ja kui sellised andmed
võivad olla olulised määruse rikkumiste uurimisel, ning
- avalike teadaannete väljastamine, mis sisaldavad füüsilise või juriidilise isiku identiteeti ja
rikkumise laadi.
Et võetud meetmetel oleks hoiatav mõju laiemale avalikkusele, näeb määrus ette rikkumist
puudutavate otsuste ja rakendatud meetmete avalikustamise. DORA määruse artikli 54 lõike 1
kohaselt avaldavad pädevad asutused oma ametlikel veebisaitidel põhjendamatu viivituseta
kõik halduskaristuse määramise otsused, mida ei ole edasi kaevatud pärast seda, kui karistuse
saanud isikut on otsusest teavitatud. Avaldada tuleb teave rikkumise liigi ja laadi kohta,
37
vastutavad isikud ning määratud karistused. Erandiks on olukorrad, kus juriidilise isiku nime
või füüsilise isiku nime ja isikuandmete avaldamine oleksid ebaproportsionaalsed või nende
andmete avaldamine ohustaks finantsturgude stabiilsust või pooleli olevat uurimist (eelkõige
mõeldud järelevalve- ja väärteomenetlust, kuid võib hõlmata ka kriminaalmenetlust
tegevusloata tegutsemise puhul) või põhjustaks asjaomasele isikule ebaproportsionaalselt suurt
kahju. Sellisel puhul võib avaldamise edasi lükata, jätta isikuid puudutav teave avaldamata või
loobuda sellise kaasuse kohta teabe avaldamisest üldse.
MERAS uus § 1091. Seadust täiendatakse uue karistusnormiga, mida FI saab kohaldada DORA
määruses sätestatud nõuete rikkumise korral. Nimelt on DORA määruse artikli 50 lõikes 3
sätestatud, et liikmesriigid kehtestavad õigusnormid, milles sätestatakse asjakohased
halduskaristused ja parandusmeetmed määruse rikkumise puhuks, ning tagavad nende
tulemusliku rakendamise. Sama artikli lõike 4 punktis c on sätestatud, et liikmesriigid annavad
pädevatele asutustele õiguse võtta mis tahes liiki meetmeid, sealhulgas rahalisi meetmeid,
tagamaks, et finantssektori ettevõtjad jätkavad õigusnormide järgimist. Eelnõuga nähakse ette,
et füüsilise isiku korral on võimalik karistada rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni
kahekordse väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas ning
juriidilise isiku korral karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordse
väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme
protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest
Uue paragrahvi lõike 1 sõnastuses on viidatud järgmistele DORA määruse nõuete rikkumistele:
- art 5–14: IKT- riski juhtimine;
- art 16–18, art 19 lõiked 1–5: IKT intsidentide haldamine ja liigitamine ning nendest
teavitamine;
- art 24, 25, art 27 lõiked 1–8: digitaalse tegevuskerksuse testimine;
- art 28 lõiked 1–8, art 29, art 30 lõiked 1–4: kolmandast isikust tuleneva IKT-riski juhtimine;
- art 42 lg 3: kolmanda isikuga seotud riskide arvesse võtmine.
Seaduse normitehniline märkus. Muudatusega lisatakse viide DORA direktiivile.
3.9. Eelnõu § 9. Väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmine
EVKS § 71 lõike 5 muutmine ja lõike 7 kustutamine. 2022. aasta 16. augustil jõustusid KüTS
muudatused, millega ühtlasi tunnistati kehtetuks avaliku teabe seaduse (AvTS) § 439 lõike 1
punktis 4 sätestatud Vabariigi Valitsuse volitusnorm infosüsteemide turvameetmete süsteemi
kehtestamiseks, millele EVKS § 71 kehtivas lõikes 7 on viidatud. Volitusnormi kustutamist on
selgitatud järgmiselt: „Kuna eelnõuga luuakse KüTS-is võimalus kehtestada E-ITS32, siis tuleb
ISKE33 määruse volitusnorm tunnistada kehtetuks. /…/ E-ITS-i määruse volitusnormi
paiknemine KüTS-is ja selle rakendusaktides on avaliku teabe töötlemist ja küberturvalisust
reguleerivaid õigusakte, nende omavahelisi seoseid ning struktuuri arvesse võttes mõistlik“.
Seega tunnistatakse lõige 7 kehtetuks, kuna viitab kehtetule AvTS volitusnormile.
Registripidajale hakkavad kohalduma DORA määruse turvastandardid.
Kuna lõikes 5 on viide lõikele 7, mis tunnistatakse kehtetuks, tuleb muuta ka lõike 5 sõnastust
ja sealt välja jätta viide lõikele 7.
32 Eesti infoturbestandard, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1211/2202/2034/MKM_m101_lisa.pdf# 33 infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteem
38
EVKS täiendamine uue §-ga 302 nähakse ette uus paragrahv digitaalse tegevuskerksuse
nõuete rakendamiseks.
Lõige 1. DORA määruse artikli 2 lõike 1 punkti g kohaselt kuuluvad väärtpaberite
keskdepositooriumid samuti DORA kohaldamisalasse. Kuigi tegemist on otsekohalduva
määrusega, on selguse huvides lõikes 1 viide DORA määruse nõuete rakendamisele.
Lõige 2. KüTS § 3 lõike 4 punkti 1 kohaselt kohaldatakse KüTS-is teenuse osutaja kohta
sätestatut ka andmekogu vastutavale töötlejale ja volitatud töötlejale. Muudatust on eelnevalt
selgitatud järgmiselt: „Andmekogude vastutavate ja volitatud töötleja hõlmamine avaliku
sektori loetelu alla on vajalik ka põhjusel, et eelnõu asendab AvTS-i alusel kehtestatud ISKE
KüTS-i alusel kehtestava E-ITS-iga ning selleks, et tagada andmekogude küberturvalisus, tuleb
seega ka täpsustada KüTS-i kohaldamisala.“ Andmekogu on andmekogu AvTS § 431 lõike 1
tähenduses (andmekogu on riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku või
avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete
kogum, mis asutatakse ja mida kasutatakse seaduses, selle alusel antud õigusaktis või
rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks).
EVKS § 12 lõike 2 kohaselt on Eesti väärtpaberite register riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu
aktsiate, võlakohustuste ja teiste EVKS § 2 lõigetes 1 ja 2 nimetatud väärtpaberite ning nende
väärtpaberitega tehtavate toimingute registreerimiseks. Registripidaja on keskdepositoorium,
kellele on antud õigus registrit pidada.
Kuna registripidaja peab lõike 1 kohaselt juba rakendama DORA määruses sätestatud IKT-
riskide juhtimise ja intsidentidest teavitamise nõudeid ja vältimaks nõuete dubleerimist,
nähakse lõikega 2 ette, et registripidajale ei kohaldata KüTS-i neid sätteid, mis on juba kaetud
DORA määrusega. NIS 2 direktiivi põhjenduspunkti 28 kohaselt tuleks NIS2 direktiivi sätete
asemel kohaldada DORA määruse sätteid, mis käsitlevad IKT riskijuhtimist, IKT intsidentide
haldamist ja eelkõige tõsistest IKT intsidentidest teavitamist, samuti digitaalse tegevuskerksuse
testimist, teabevahetuse kokkuleppeid ja kolmandatest isikutest tulenevat IKT-riski. Seetõttu ei
tohiks liikmesriigid NIS2 direktiivi sätteid, mis käsitlevad küberturvalisuse riskijuhtimist ja
teatamiskohustust, järelevalvet ja täitmise tagamist, DORA määruse kohaldamisalasse jäävate
finantssektori ettevõtjate suhtes kohaldada.
Lõiked 3 ja 4. DORA määruse artikli 19 lõike 1 kohaselt peab finantsasutus teavitama pädevat
asutust tõsistest IKT-ga seotud intsidentidest. Lisaks annab määrus liikmesriigile võimaluse
ette näha, et mõned või kõik finantssektori ettevõtjad esitavad pädevale asutusele või
küberturbe intsidentide lahendamise üksustele, mis on määratud või loodud direktiivi (EL)
2022/2555 kohaselt, ka esialgse teate ja kõik raportid, kasutades DORA määruse artiklis 20
osutatud vorme. Lõikega 3 nähakse ette, et registripidaja teavitab lisaks FI-le ka RIA-t.
Intsidentide liigitamise kriteeriumid on ette nähtud DORA määruse artikli 18 lõikes 1, kuid
täpsemad kriteeriumid tõsiste intsidentide määratlemiseks töötavad välja ESA-d koostöös EKP
ja ENISA-ga.
Lõige 5. Lisaks sätestab DORA määruse artikli 19 lõige 2, et finantsasutused võivad
vabatahtlikult teatada asjaomasele pädevale asutusele olulistest küberohtudest, kui nad peavad
ohtu finantssüsteemi, teenusekasutajate või klientide jaoks oluliseks, sealjuures võivad
liikmesriigid otsustada, et need finantsasutused, kes teatavad vabatahtlikult esimese lõigu
kohaselt, võivad kõnealuse teate edastada ka direktiivi (EL) 2022/2555 kohaselt määratud või
loodud küberturbe intsidentide lahendamise üksustele.
39
Lõike 6 eesmärk on juhtida tähelepanu spetsiifilisele sättele, mille kohaselt peab DORA
määrusest tulenevalt olema keskdepositooriumil vähemalt üks varutöötluskoht, millel on
ärivajaduste rahuldamiseks piisavad ressursid, võimed, funktsioonid ja personalikorraldus.
DORA määruse artikli 12 lõike 5 kohaselt peab varutöötluskoht asuma peamisest töötluskohast
geograafiliselt eemal, et tagada nende erinev riskiprofiil ja vältida, et varutöötluskohta
kahjustab peamisele töötluskohale mõju avaldanud sündmus. Lisaks peab see varutöötluskoht
suutma tagada peamise töötluskohaga kriitilise tähtsusega või oluliste funktsioonide
järjepidevuse või sellise teenuse taseme, mida on vaja, et saaks täita oma kriitilise tähtsusega
funktsioone vastavalt taaste-eesmärkidele. See koht peaks olema registripidaja töötajatele kohe
ligipääsetav.
Lõige 7. DORA määruse artikli 2 lõike 1 punkti g kohaselt kuuluvad DORA määruse
kohaldamisalasse väärtpaberite keskdepositooriumid, kes on defineeritud määruse artikli 3
punktis 42. Tegemist on määruse (EL) nr 909/2014 (CSDR) artikli 2 lõike 1 punktis 1
määratletud väärtpaberite keskdepositooriumidega. Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse
muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse34 seletuskirjas on selgitatud,
et pensioniosakud ei kuulu CSDR-määruse reguleerimisalasse. Seega ei kuulu pensioniregistri
pidaja ka DORA määruse kohaldamisalasse. Kuigi EVKS § 13 lõike 3 kohaselt kohaldatakse
pensioniregistri pidajale ja selle pidamisele seaduses registripidaja ja registri kohta sätestatut,
kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti, siis lõike 7 eesmärk on õigusselguse mõttes
täpsustata, et pensioniregistri pidajale kohaldatakse ka DORA määruse nõudeid (vt selgitust
IFS § 345 juures seoses pensionifondi valitsejatele DORA määruse kohaldamisega).
EVKS § 38 uue lõike 13 kohaselt teostab FI järelevalvet DORA määruses sätestatud nõuete
täitmise üle.
EVKS § 39 lõike 1 teise lausesse lisatakse viide DORA määrusele.
EVKS § 39 uus lõige 41 . FI peab avalikustama DORA määruse artikli 50 kohaselt võetud
meetmete alusel tehtud otsuse kohta teate oma veebilehel nagu on sätestatud artiklis 54.
Näiteks on FI-l õigus tutvuda kõigi dokumentidega või mis tahes vormis muude andmetega,
mis võiksid olla FI ülesannete täitmiseks olulised, ja saada või teha nende dokumentide
koopiaid, teha kohapealsed kontrolle või uurimisi ning nõuda määruse nõuete rikkumise korral
parandus- ja ennetusmeetmete võtmist.
DORA määruse artikli 50 lõige 4 kohustab liikmesriike pädevatele asutustele andma õiguse
kohaldada määruse nõuete rikkumise korral halduskaristusi või parandusmeetmeid. Sellisteks
meetmeteks on:
- ettekirjutuse tegemine, et füüsiline või juriidiline isik lõpetaks rikkuva tegevuse ja hoiduks
selle tegevuse kordamisest;
- sellise tegevuse või tava peatamise nõudmine, mis on vastuolus määruse sätetega;
- mis tahes liiki meetmete võtmine, sealhulgas rahaliste meetmete, tagamaks, et
finantsasutused jätkavad õigusnormide järgimist;
- liikmesriigi õigusega lubatud ulatuses sideoperaatorite valduses olete andmeliiklusandmete
nõudmine, kui on piisav alus kahtlustada määruse nõuete rikkumist ja kui sellised andmed
võivad olla olulised määruse rikkumiste uurimisel, ning
- avalike teadaannete väljastamine, mis sisaldavad füüsilise või juriidilise isiku identiteeti ja
rikkumise laadi.
34 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/cec5e4d6-98a5-4016-965a-c151c9e94354/eesti-vaartpaberite-
keskregistri-seaduse-muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus
40
Et võetud meetmetel oleks hoiatav mõju laiemale avalikkusele, näeb määrus ette rikkumist
puudutavate otsuste ja rakendatud meetmete avalikustamise. DORA määruse artikli 54 lõike 1
kohaselt avaldavad pädevad asutused oma ametlikel veebisaitidel põhjendamatu viivituseta
kõik halduskaristuse määramise otsused, mida ei ole edasi kaevatud pärast seda, kui karistuse
saanud isikut on otsusest teavitatud. Avaldada tuleb teave rikkumise liigi ja laadi kohta,
vastutavad isikud ning määratud karistused. Erandiks on olukorrad, kus juriidilise isiku nime
või füüsilise isiku nime ja isikuandmete avaldamine oleksid ebaproportsionaalsed või nende
andmete avaldamine ohustaks finantsturgude stabiilsust või pooleli olevat uurimist (eelkõige
mõeldud järelevalve- ja väärteomenetlust, kuid võib hõlmata ka kriminaalmenetlust
tegevusloata tegutsemise puhul) või põhjustaks asjaomasele isikule ebaproportsionaalselt suurt
kahju. Sellisel puhul võib avaldamise edasi lükata, jätta isikuid puudutav teave avaldamata või
loobuda sellise kaasuse kohta teabe avaldamisest üldse.
EVKS §-de 468–4610 kehtetuks tunnistamine. Kuna eelnõuga lisandub vastutuse peatükki uus
paragrahv uue koosseisuga, tunnistatakse kehtetuks paragrahvid, mis oma sisult peavad olema
vastutuse peatüki kolm kõige viimast paragrahvi – paragrahv, mis selgitab, kuidas määrata
juriidilise isiku ja konsolideerimisgrupi käivet trahvi suuruse arvutamisel, paragrahv
väärtegude aegumise kohta ning paragrahv väärtegude menetleja kohta. Paragrahvid
sätestatakse uuesti §-des 511–513.
EVKS uus § 4611. Seadust täiendatakse uue karistusnormiga, mida FI saab rakendada DORA
määruses sätestatud nõuete rikkumise korral. Nimelt on DORA määruse artikli 50 lõikes 3
sätestatud, et liikmesriigid kehtestavad õigusnormid, milles sätestatakse asjakohased
halduskaristused ja parandusmeetmed määruse rikkumise puhuks, ning tagavad nende
tulemusliku rakendamise. Sama artikli lõike 4 punktis c on sätestatud, et liikmesriigid annavad
pädevatele asutustele õiguse võtta mis tahes liiki meetmeid, sealhulgas rahalisi meetmeid,
tagamaks, et finantssektori ettevõtjad jätkavad õigusnormide järgimist. Eelnõuga nähakse ette,
et füüsilise isiku korral on võimalik karistada rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni
kahekordse väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas ning
juriidilise isiku korral karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordse
väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme
protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
Uue paragrahvi lõike 1 sõnastuses on viidatud järgmistele DORA määruse nõuete rikkumistele:
- art 5–14: IKT- riski juhtimine;
- art 16–18, art 19 lõiked 1–5: IKT intsidentide haldamine ja liigitamine ning nendest
teavitamine;
- art 24, 25, art 27 lõiked 1–8: digitaalse tegevuskerksuse testimine;
- art 28 lõiked 1–8, art 29, art 30 lõiked 1–4: kolmandast isikust tuleneva IKT-riski juhtimine;
- art 42 lg 3: kolmanda isikuga seotud riskide arvesse võtmine.
EVKS uued paragrahvid. Kehtetuks tunnistatud §-d 468–4610 sätestatakse uuesti §-des 511–
513.
3.10. Eelnõu § 10. Väärtpaberituru seaduse muutmine
VpTS § 1 lõike 2 muutmine. DORA määruse kohaldamisalasse kuuluvad mh
ühisrahastusteenuse osutajad, kes on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2020/1503 (35) artikli 2 lõike 1 punktis e. Lõike 2 sõnastust täiendatakse viitega VpTS
uuele §-le 23790 ehk karistusi DORA määruse nõuete rikkumise eest kohaldatakse ka viidatud
ühisrahastusteenuse osutajatele.
41
VpTS § 101 muutmine (ei ole seotud DORA ülevõtmisega, seaduses parandatakse EL määruse
nimetus õigeks). Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) 2019/2033, 27. november
2019, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning
millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL)
nr 806/2014, muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 pealkirja,
mistõttu viiakse VpTS-is olev viide määrusele kooskõlla selle õige nimetusega.
VpTS § 66 lõike 2 punkti 5 ja § 701 lõike 3 punkti 5 muutmine ning uued punktid (ei ole
seotud DORA direktiiviga, kuid on tehniline muudatus, et vältida seaduses olevat tühja viidet).
Kuna ÄS § 386 lõike 2 punkt 4 on tunnistatud kehtetuks, korrigeeritakse VpTS sõnastust ja
kustutatakse viide kehtetule ÄS punktile 4. ÄS-ist välja jäetud punkt sõnastatakse VpTS-is.
Seega peab kolmanda riigi investeerimisühing Eestis filiaali asutamise loa või piiriülese teenuse
osutamise loa taotlemisel esitama FI-le äriühingu põhikirja või ühingulepingu asukohamaa
seaduste kohaselt tõestatud ärakirja, kui põhikirja või ühingulepingu registrile esitamine on
nõutav ka ühingu asukohamaal.
VpTS § 811 täiendamine uue lõikega 41. Paragrahv reguleerib investeerimisühingu üldisi
organisatsiooninõudeid. Muudatusega nähakse ette investeerimisühingu kohustus rakendada
mh DORA määrust.
VpTS § 826 lõike 4 muutmine. Paragrahv reguleerib olulise tööülesande või tegevuse
edasiandmist, sealjuures on olulised tööülesanded ja tegevused määratletud komisjoni
delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artiklis 30. Muudetava lõike 4 kohaselt peab olulise
tööülesande või tegevuse edasiandmisel olema selles delegeeritud määruses sätestatud nõuded.
Lõike sõnastusse lisatakse viide DORA määrusele ehk info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
teenuse edasiandmisel tuleb mh täita DORA määruses ette nähtud edasiandmise nõudeid (lisaks
määruses (EL) nr 2017/565 sätestatule).
VpTS § 8215 lõike 1 teise lausesse lisatakse viide DORA määrusele. Lõike 1 esimene lause
ütleb, et algoritmkauplemisega tegelemisel, sealhulgas algoritmipõhise välkkauplemistehnika
kasutamisel, rakendab investeerimisühing oma äritegevuse jaoks sobivaid ja tõhusaid süsteeme
ning riskikontrolli, tagamaks, et algoritmkauplemiseks kasutatav infotehnoloogiline süsteem on
töökindel ja piisava võimsusega, selles rakendatakse asjakohaseid kauplemiskünniseid ja -
piirmäärasid ning see ennetab ekslike korralduste andmist ja muid toiminguid, mis võivad
ohustada väärtpaberituru korra- või õiguspärast toimimist. Sama lõike teises lauses on
sätestatud, et investeerimisühing järgib selliste meetmete rakendamisel muu hulgas komisjoni
delegeeritud määruses (EL) nr 2017/589 sätestatut. Muudatusega lisatakse viide lisaks DORA
määrusele.
VpTS § 8215 lõike 5 sõnastuses on täpsustatud, et talitluspidevuse kord sisaldab muu hulgas
info- ja kommunikatsioonitehnoloogia talitluspidevuse põhimõtteid ja plaane, aga ka info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia reageerimis- ja taasteplaane. Lõike teise lausesse on lisatud
viide DORA määruse peatükkidele 2 ja 4, mis reguleerivad info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia riskide juhtimist, sealhulgas nõudeid info- ja
kommunikatsioonitehnoloogiale, protokollidele ja vahenditele, ning digitaalse tegevuskerksuse
testimist.
Tõhusaid talitluspidevuse ja taasteplaane on vaja selleks, et investeerimisühing saaks kohe ja
kiiresti lahendada IKT intsidendid, eelkõige tulla toime küberrünnetega, piirates kahju ja seades
prioriteediks tegevuse jätkamise ja taastemeetmed kooskõlas oma varunduspõhimõtetega.
42
Sealjuures ei tohiks selline tegevuse jätkamine kuidagi seada ohtu võrgu- ja infosüsteemide
terviklust ja turvalisust või andmete kättesaadavust, autentsust, terviklust ja konfidentsiaalsust.
Investeerimisühing testib kõiki funktsioone toetavate IKT-süsteemide IKT talitluspidevuse
plaane ning IKT reageerimis- ja taasteplaane vähemalt kord aastas ja kriitilise tähtsusega või
olulisi funktsioone toetavate IKT-süsteemide oluliste muudatuste korral. Sealjuures lisatakse
testimisplaanidesse stsenaariumid, mis käsitlevad küberründeid ja esmase IKT-taristu ja
varuvõimsuse vahelist ümberlülitust, varundamist ja varurajatisi.
VpTS uus § 8218. DORA määruse artikli 19 lõike 1 kohaselt peab finantsasutus teavitama
pädevat asutust tõsistest IKT-ga seotud intsidentidest. Lisaks annab määrus liikmesriigile
võimaluse ette näha, et mõned või kõik finantssektori ettevõtjad esitavad pädevale asutusele
või küberturbe intsidentide lahendamise üksustele, mis on määratud või loodud direktiivi (EL)
2022/2555 kohaselt, ka esialgse teate ja kõik raportid, kasutades DORA määruse artiklis 20
osutatud vorme. Lõikega 1 nähakse ette, et investeerimisühing teavitab lisaks FI-le ka RIA-t.
Intsidentide liigitamise kriteeriumid on ette nähtud DORA määruse artikli 18 lõikes 1, kuid
täpsemad kriteeriumid tõsiste intsidentide määratlemiseks töötavad välja ESA-d koostöös EKP
ja ENISA-ga.
Lisaks sätestab DORA määruse artikli 19 lõige 2, et finantsasutused võivad vabatahtlikult
teatada asjaomasele pädevale asutusele olulistest küberohtudest, kui nad peavad ohtu
finantssüsteemi, teenusekasutajate või klientide jaoks oluliseks, sealjuures võivad liikmesriigid
otsustada, et need finantsasutused, kes teatavad vabatahtlikult esimese lõigu kohaselt, võivad
kõnealuse teate edastada ka direktiivi (EL) 2022/2555 kohaselt määratud või loodud küberturbe
intsidentide lahendamise üksustele (lõige 3).
VpTS § 114 muutmine. Muudatuse kohaselt ei ole investeerimisühingu piiriülene
ümberkujundamine lubatud. Muudatuse eesmärk on tagada Eesti investorite parem kaitse.
Arvestades finantssektori erisusi, ei ole praktikas finantsasutuse ümberkujundamine võrreldav
nn tavalise äriühingu ümberkujundamise protsessiga.
VpTS § 11917 uus lõige 3. Kuna DORA määruse kohaldamisalasse kuuluvad mh
aruandlusteenuse osutajad, on liikmesriigi valikukoha (artikli 19 lõiked 1 ja 2) rakendamiseks
vajalik ka nende puhul täpsustada, et intsidentidest ja küberohtudest tuleks teavitada ka RIA-t.
Aruandlusteenuse osutajatele kohaldatakse investeerimisühingu kohta sätestatut.
VpTS § 121 lõikes 3 tehakse terminoloogiline muudatus, asendades sõna „infotehnoloogiliste“
terminiga „info- ja kommunikatsioonitehnoloogiliste“.
VpTS § 1246 lõigete 1 ja 3 muutmine. Paragrahv 1246 reguleerib, millised organisatsioonilised
nõuded kohalduvad reguleeritud turu korraldajale. Kui lõikes 1 on sätestatud, et korraldaja
kehtestab õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed ja rakendab neid, et tuvastada
ja maandada turu õigus- ja korrapärase toimimise riskid, siis muudatusega lisatakse loetelusse
ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia riskid, mille juhtimisel järgitakse DORA määruse
teises peatükis sätestatut.
VpTS § 1246 lõike 3 muutmine. DORA direktiiv näeb ette, et direktiivi 2014/65/EL artikli 47
lõike 1 punkt c kustutakse, kuna vastav säte on juba kaetud DORA määrusega. VpTS-is on
vastav säte § 1246 lõikes 3. Kuna samas sättes on defineeritud kauplemissüsteem, on eelnõus
otsustatud seda sätet mitte kustutada, vaid lisada sinna viide DORA määrusele.
43
VpTS § 1251 lõike 2 muudatus näeb ette, et korraldaja kehtestab teenuse osutamise jätkuvuse
tagamiseks muu hulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia talitluspidevuse põhimõtted ja
plaani ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia reageerimis- ja taasteplaanid.
VpTS § 1252 lõike 1 muutmine. Paragrahv reguleerib organisatsioonilisi lisanõudeid
elektroonilisel kauplemisel. Muudetava lõike esimeses lauses asendatakse termin
„infotehnoloogilistest süsteemidest“ terminiga „info- ja kommunikatsioonitehnoloogilistest
süsteemidest“. Lõike teise lausesse lisatakse viide DORA määruse peatükkidele II ja IV ehk
korraldaja nõuab turul osalejalt algoritmide asjakohast testimist ja selleks vajaliku keskkonna
loomist vastavalt DORA määruses sätestatule.
VpTS uus § 1253. DORA määruse artikli 19 lõike 1 kohaselt peab finantsasutus teavitama
pädevat asutust tõsistest IKT-ga seotud intsidentidest. Lisaks annab määrus liikmesriigile
võimaluse ette näha, et mõned või kõik finantssektori ettevõtjad esitavad pädevale asutusele
või küberturbe intsidentide lahendamise üksustele, mis on määratud või loodud direktiivi (EL)
2022/2555 kohaselt, ka esialgse teate ja kõik raportid, kasutades DORA määruse artiklis 20
osutatud vorme (lõiked 1 ja 2). Lõikega 1 nähakse ette, et korraldaja teavitab lisaks FI-le ka
RIA-t.
Intsidentide liigitamise kriteeriumid on ette nähtud DORA määruse artikli 18 lõikes 1, kuid
täpsemad kriteeriumid tõsiste intsidentide määratlemiseks töötavad välja ESA-d koostöös EKP
ja ENISA-ga.
Lisaks sätestab DORA määruse artikli 19 lõige 2, et finantsasutused võivad vabatahtlikult
teatada asjaomasele pädevale asutusele olulistest küberohtudest, kui nad peavad ohtu
finantssüsteemi, teenusekasutajate või klientide jaoks oluliseks, sealjuures võivad liikmesriigid
otsustada, et need finantsasutused, kes teatavad vabatahtlikult esimese lõigu kohaselt, võivad
kõnealuse teate edastada ka direktiivi (EL) 2022/2555 kohaselt määratud või loodud küberturbe
intsidentide lahendamise üksustele (lõige 3).
VpTS § 1631 lõike 7 muutmine. Sättesse lisatakse viide uuele VpTS §-le 1253. Lõige
reguleerib, milliseid turu korraldaja suhtes kohalduvaid sätteid kohaldatakse mitmepoolse
kauplemissüsteemi ja organiseeritud kauplemissüsteemi korraldajale.
VpTS § 230 lõike 1 täiendamine uue punktiga. Paragrahv reguleerib FI õigusi ja ülesanded,
sealjuures on lõikes 1 loetelu EL õigusaktidest, milles sätestatu täitmise üle FI järelevalvet
teostab. Sellesse loetelusse lisatakse viide ka DORA määrusele ehk FI teostab järelevalvet muu
hulgas DORA määruses sätestatu üle.
VpTS § 230 uus lõige 7. FI peab avalikustama DORA määruse artikli 50 kohaselt võetud
meetmete alusel tehtud otsuse kohta teate oma veebilehel nagu on sätestatud artiklis 54.
Näiteks on FI-l õigus tutvuda kõigi dokumentidega või mis tahes vormis muude andmetega,
mis võiksid olla FI ülesannete täitmiseks olulised, ja saada või teha nende dokumentide
koopiaid, teha kohapealsed kontrolle või uurimisi ning nõuda määruse nõuete rikkumise korral
parandus- ja ennetusmeetmete võtmist.
DORA määruse artikli 50 lõige 4 kohustab liikmesriike pädevatele asutustele andma õiguse
kohaldada määruse nõuete rikkumise korral halduskaristusi või parandusmeetmeid. Sellisteks
meetmeteks on:
- ettekirjutuse tegemine, et füüsiline või juriidiline isik lõpetaks rikkuva tegevuse ja hoiduks
selle tegevuse kordamisest;
44
- sellise tegevuse või tava peatamise nõudmine, mis on vastuolus määruse sätetega;
- mis tahes liiki meetmete võtmine, sealhulgas rahaliste meetmete, tagamaks, et
finantsasutused jätkavad õigusnormide järgimist;
- liikmesriigi õigusega lubatud ulatuses sideoperaatorite valduses olete andmeliiklusandmete
nõudmine, kui on piisav alus kahtlustada määruse nõuete rikkumist ja kui sellised andmed
võivad olla olulised määruse rikkumiste uurimisel, ning
- avalike teadaannete väljastamine, mis sisaldavad füüsilise või juriidilise isiku identiteeti ja
rikkumise laadi.
Et võetud meetmetel oleks hoiatav mõju laiemale avalikkusele, näeb määrus ette rikkumist
puudutavate otsuste ja rakendatud meetmete avalikustamise. DORA määruse artikli 54 lõike 1
kohaselt avaldavad pädevad asutused oma ametlikel veebisaitidel põhjendamatu viivituseta
kõik halduskaristuse määramise otsused, mida ei ole edasi kaevatud pärast seda, kui karistuse
saanud isikut on otsusest teavitatud. Avaldada tuleb teave rikkumise liigi ja laadi kohta,
vastutavad isikud ning määratud karistused. Erandiks on olukorrad, kus juriidilise isiku nime
või füüsilise isiku nime ja isikuandmete avaldamine oleksid ebaproportsionaalsed või nende
andmete avaldamine ohustaks finantsturgude stabiilsust või pooleli olevat uurimist (eelkõige
mõeldud järelevalve- ja väärteomenetlust, kuid võib hõlmata ka kriminaalmenetlust
tegevusloata tegutsemise puhul) või põhjustaks asjaomasele isikule ebaproportsionaalselt suurt
kahju. Sellisel puhul võib avaldamise edasi lükata, jätta isikuid puudutav teave avaldamata või
loobuda sellise kaasuse kohta teabe avaldamisest üldse.
VpTS uus § 23790. Seadust täiendatakse uue karistusnormiga, mida FI saab kohaldada DORA
määruses sätestatud nõuete rikkumise korral. Nimelt on DORA määruse artikli 50 lõikes 3
sätestatud, et liikmesriigid kehtestavad õigusnormid, milles sätestatakse asjakohased
halduskaristused ja parandusmeetmed määruse rikkumise puhuks, ning tagavad nende
tulemusliku rakendamise. Sama artikli lõike 4 punktis c on sätestatud, et liikmesriigid annavad
pädevatele asutustele õiguse võtta mis tahes liiki meetmeid, sealhulgas rahalisi meetmeid,
tagamaks, et finantssektori ettevõtjad jätkavad õigusnormide järgimist. Eelnõuga nähakse ette,
et füüsilise isiku korral on võimalik karistada rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni
kahekordse väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas ning
juriidilise isiku korral karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordse
väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme
protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest
Uue paragrahvi lõike 1 sõnastuses on viidatud järgmistele DORA määruse nõuete rikkumistele:
- art 5–14: IKT- riski juhtimine;
- art 16–18, art 19 lõiked 1–5: IKT intsidentide haldamine ja liigitamine ning nendest
teavitamine;
- art 24, 25, art 27 lõiked 1–8: digitaalse tegevuskerksuse testimine;
- art 28 lõiked 1–8, art 29, art 30 lõiked 1–4: kolmandast isikust tuleneva IKT-riski juhtimine;
- art 42 lg 3: kolmanda isikuga seotud riskide arvesse võtmine.
VpTS § 23789 kehtetuks tunnistamine ja uus § 2623. Muudatus on tehniline, menetluse
paragrahvi asukoht muutub.
Seaduse normitehniline märkuse. Muudatusega lisatakse viide DORA direktiivile.
Eelnõu § 11. Seaduse jõustumine.
DORA nõuete rakendamiseks vajalikud seadusemuudatused jõustusvad 17. jaanuaril 2025.
aastal. Ülejäänud muudatused jõustusvad tavakorras.
45
4. TERMINOLOOGIA
Eelnõuga võetakse kasutusele järgmised uued terminid:
- digitaalne tegevuskerksus (DORA määruse artikli 3 punkt 1) – finantssektori ettevõtja
suutlikkus luua, tagada ja vaadata läbi oma tegevuse terviklikkust ja usaldusväärsust,
tagades kas otseselt või kaudselt kolmandast isikust IKT-teenuste osutajate pakutavate
teenuste kasutamise kaudu kogu IKTga seotud suutlikkuse, mida on vaja selliste võrgu- ja
infosüsteemide turvalisuse käsitlemiseks, mida finantssektori ettevõtja kasutab ning mis
toetavad finantsteenuste jätkuvat osutamist ja nende kvaliteeti, sealhulgas katkestuste
vältel;
- võrgu- ja infosüsteemid (DORA määruse artikli 3 punkt 2) – NIS2 direktiivi artikli 6 punktis
1 määratletud võrgu- ja infosüsteem. NIS2 direktiiv omakorda määratleb, et võrgu- ja
infosüsteem on (a) direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 2 punktis 1 määratletud elektroonilise
side võrk; (b) seade või omavahel ühendatud või seotud seadmete rühm, millest vähemalt
ühes toimub mõne programmi kohaselt digiandmete automaatne töötlemine, või (c)
digiandmed, mida salvestatakse, töödeldakse, saadakse päringutega või edastatakse
punktidega a ja b hõlmatud komponente kasutades nende töö, kasutamise, kaitsmise või
hooldamise jaoks;
- tõsine IKT-ga seotud intsident – IKT-ga seotud intsident, millel on suur negatiivne mõju
võrgu- ja infosüsteemidele, mis toetavad finantssektori ettevõtja kriitilise tähtsusega või
olulisi funktsioone;
- oluline kübeoht – küberoht, mille tehnilised tunnused näitavad, et selle tulemuseks võib olla
IKTga seotud oluline intsident või tegevust või turvalisust mõjutav maksetega seotud
oluline intsident;
- IKT-teenus – digi- ja andmeteenus, mida osutatakse pidevalt IKT-süsteemide kaudu ühele
või mitmele sise- või väliskasutajale, sealhulgas riistvara teenusena ja riistvarateenused, mis
hõlmab tehnilise toe pakkumist riistvara pakkuja tarkvara- või püsivarauuenduste kaudu,
välja arvatud tavapärased analoogtelefoniteenused;
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega (vt seletuskirja lisas esitatud tabelit DORA
direktiivi ja DORA määruse vastavuse kohta).
6. Seaduse mõjud
6.1. Mõju finantsasutustele
Sihtrühma suurus. FI tegevusloa ja registreeringu alusel tegutsevad finantsasutused (vt
seletuskirja punkti 2.4).
Mõju majandusele
Mõju ulatus ja
avaldumise
sagedus
DORA määrus näeb ette finantsasutusele üsna detailsed digitaalse
tegevuskerksuse tagamise reeglid. Operatsiooniliste riskide, sealhulgas
IKT riskide juhtimise nõuded, sealhulgas nõuded küberturvalisuse
tagamiseks, ei ole finantssektori jaoks midagi uut. Määrusega
kehtestatavad nõuded on juba kaetud erinevate standardite, seaduste ja
suunistega: ISO27000 standardid, küberturvalisuse seadus, hädaolukorra
seadus ja FI juhendid (nt nõuded finantsjärelevalve subjekti
infotehnoloogia ja infoturbe korraldusele), EBA suunis pankade IKT ja
turvariskide juhtimiseks, EIOPA suunis pilveteenuseosutajatele tegevuse
46
edasiandmise kohta ja SSM järelevalve). Lisaks on eurosüsteemis välja
töötatud Cyber Resilience Oversight Expectations.
Kuigi suuremad ja keerukamad finantsasutused juba omavad keerulisi
IKT-süsteeme ja protseduure, tähendab ka nende läbivaatamine ja DORA
nõuetega kooskõlla viimine halduskoormuse tõusu.
Võib väita, et digitaalse tegevuskerksuse nõuete rakendamiseks peavad
finantsasutused teatud ümberkorraldusi tegema (nt juhtimisstruktuuri
arendamine), mis eeldab rahaliste vahendite kaasamist. Samas on DORA
üheks oluliseks põhimõtteks, et finantsasutused peaksid IKT-riski
juhtimise raamistiku rakendamiseks ressursside ja suutlikkuse jaotamisel
võtma oma IKT-ga seotud vajaduste puhul igakülgselt arvesse oma
suurust ja üldist riskiprofiili ning oma teenuste, tegevuse ja toimingute
laadi, ulatust ja keerukust. Seega ka kulud peaks olema proportsioonis
asutuse suuruse ja tegevuse laadiga.
Üldine vastutus IKT riskijuhtimise raamistiku ja muude DORA
kehtestatud juhtimiskohustuste eest lasub finantsasutuse juhtkonnal, kes
vastutab raamistiku ülevaatamise, heakskiitmise, rakendamise ja
ajakohastamise eest.
Ainuüksi esmase küberhügieeni järgimine aitab minimeerida
finantsasutuse äriprotsesside katkestuste mõju ning hoida ära majandusele
suurte kulude tekkimist.
Finantsinspektsiooni 2022. aasta aastaraamatus35 on välja toodud, et 2022.
aastal teavitasid pangad ja makseasutused Finantsinspektsiooni olulisest
IT-intsidendist kokku 65 korral, küberrünnakute põhjustatud juhtumeid oli
üheksa. Sõltumata rünnete sagenemisest ei õnnestunud nendega
märkimisväärseid kahjusid pankadele tekitada ega segadust põhjustada.
Pangad olid rünnakute tõrjumiseks hästi valmistunud.
Digitaalse tegevuskerksuse baastestimise nõuded kohalduvad kõikidele
finantsasutustele, mistõttu ettevõtjad, kellele varasemalt ei ole analoogsed
nõuded kohaldunud või neid pole sisekorrareeglites ette nähtud, peavad
oma süsteemid ja protsessid viima vastavusse mh testimise nõuetega.
Kõrgemad testimise nõuded (süvastestimine) kohalduvad olulistele ja
kübervõimekatele teenuseosutajatele (näiteks suured, süsteemselt olulised
ja IKT seisukohast küpsed krediidiasutused, börsid, väärtpaberite
keskdepositooriumid ja kesksed vastaspooled). Seega võib väita, et
süvatestide tegemisega kaasnev halduskoormuse tõus ja rahaliste kulude
suurenemine mõjutab siiski väikest, aga olulist osa finantssektorist.
Kuna ohuteabel põhineval läbistustestimisel tuleb üldjuhul kasutada
välistestijaid/ekspertrühmasid (sisetestijad on lubatud teatud tingimustel
ja vaid pädeva asutuse nõusolekul), siis see tähendab ettevõtja jaoks
35https://www.fi.ee/sites/default/files/2023-04/Finantsinspektsiooni%20aastaraamat%202022_0.pdf
47
samuti märkimisväärseid kulusid. Kulud võivad varieeruda sõltuvalt
ettevõtte suurusest, tegevusvaldkonnast, turvameetmete tasemest,
keerukusest, testimise ulatusest jne. Kuigi kulud võivad olla
märkimisväärsed, on see oluline investeering ettevõtte turvalisuse
tagamiseks ja võimalike kahjude, sealhulgas mainekahju, ennetamiseks.
Kõikidele finantsasutustele kohalduvad ka IKT-teenuse edasiandmise
nõuded. Kuivõrd finantssektoris kehtivad õigusaktid ja suunised hõlmavad
samuti nõudeid teenuste edasiandmisele (sealjuures ESA-de suunised ),
siis peavad finantsasutused juba käesoleval hetkel järgima EL õigusest
tulenevaid nõudeid teenuste edasiandmisele. Samas võib DORA määruse
kohaldamine tähendada, et senised IKT teenuseosutajad ei sobi enam
teenuseosutajaks ja finantsasutus peab leidma partneri, kellega seotud
kulud võivad olla suuremad kui seni oli arvestatud.
Vabatahtlik teabevahetus küberohtudest teiste finantsasutustega võib
tähendada küll halduskoormuse tõusu, kuid kogemuste vastastikune
jagamine võib ära hoida uusi intsidente ja kulusid ettevõttele. Kuna
tegemist on vabatahtlikkusel põhineva sättega, siis ei saa sellega seotud
mõju pidada ka oluliseks.
Digitaalse tegevuskerksuse nõuete järgmine on pidev. Suurem mõju
avaldub IKT-riskide juhtimise raamistiku väljatöötamisel, digitaalse
tegevuskerksuse testimisel, eriti süvatestimisel, ning oluliste IKT-ga
seotud intsidentide haldamisel.
Ebasoovitavate
mõjude
avalumise risk
Ebasoovitavate mõjude avalumise risk võib esineda olukorras, kui
vaatamata digitaalse tegevuskerksuse nõuete järgimisele ei õnnestu IKT-
ga seotud tõsiseid intsidente ära hoida, mis võib omakorda ettevõtjas kaasa
tuua ärikatkestusi või tõrkeid kriitiliste funktsioonide toimimisel, mis
omakorda võib tähendada ettevõttele rahalist kahju. Halvimal juhul saavad
küberrünnete toimepanijad finantsasutuse kaudu rahalist tulu, tuues
sellega ettevõtja jaoks kaasa märkimisväärsed majanduslikud tagajärjed.
Samuti võib ettevõtja reputatsioon kannatada ja ettevõtja võib jääda ilma
hetke ja potentsiaalsetest klientidest.
Seega jääb alati ülesse risk, et vaatamata küberkerksuse nõuete
rakendamisele, on küberründajad ettevõtjatest kaks sammu ees.
Lisaks võib ebasoovitav mõju avalduda juhul, kui IKT-teenuseosutaja või
temaga seotud leping ei vasta õigusaktist tulenevale nõudele, mistõttu
tuleb teenuseosutaja välja vahetada. Ka IKT teenuseosutaja
maksejõuetuks muutumine või tegevuse katkemine võib avaldada
finantsasutustele süsteemset mõju. Samas ei pruugi teatud teenuseosutajad
olla hõlpsasti asendatavad. Seetõttu ongi oluline, et kriitilisi ja olulisi
funktsioone toetavad IKT-teenuse lepingud sisalduksid ka
väljumisstrateegiaid sellise riski maandamiseks.
Mõju olulisus Keskmine mõju, arvestades, et finantsasutused rakenduvad juba hetkel
toimepidevuse nõudeid.
Sotsiaalne mõju
48
Sõltub finantsasutusest, kas asutuse juhtimiskorralduses on vaja teha
muudatusi seoses uute isikute tööle värbamisega.
Määrusega on ette nähtud IKT-turbe teadlikkuse suurendamise
programmid ja digitaalse tegevuskerksuse koolitused, edendamaks
ettevõtja igal tasandil kõigi töötajate suurt teadlikkust küberriskidest ja
pühendumust tagada kõigil tasanditel range küberhügieen.
6.2. Mõju investoritele ja finantsteenuste klientidele
Sihtrühma suurus. Sihtrühma suurust klientide arvu mõttes on käesoleval hetkel keeruline
hinnata, kuid arvestades, et ainuüksi arvelduskonto on Eestis 98%-l täisealisest elanikkonnast,
võib väita, et potentsiaalse sihtrühma suurusega on hõlmatud peaaegu kogu Eesti täisealine
elanikkond.
Majanduslik mõju
Mõju ulatus ja
avaldumise
sagedus
Kuna finantsasutused arendavad nõuetele tuginedes IKT-suutlikkust ja
üldist kerksust, et tulla toime tegevuse katkestustega, aitab see säilitada
EL finantsturgude stabiilsust ja usaldusväärsust ning seega tagada
investorite ja tarbijate kaitse kõrge taseme.
Nõuete rakendamine aitab kaitsta nii teabevara klientide kohta kui ka
klientide rahalisi vahendeid. Klientide usaldus, et nende andmed on
kaitstud, tõuseb.
Ebasoovitavate
mõjude
avalumise risk
Sõltub ilmselt finantsasutusest, kas uutele nõuetele vastavuse tagamine
eeldab niivõrd suuri ressursse, et see võiks mõjutada ka finantsteenuse
hinda (ehk teenus muutub kliendi jaoks kallimaks).
Mõju olulisus Klientide kaitse on alati olulise mõjuga, kuid klientide enda
halduskoormus seoses eelnõuga ei tõuse, samuti ei tohiks eelnõu
rakendamine mõjutada teenuse hindasid. Kokkuvõttes on mõju klintidele
positiivne, kuna DORA nõuded tagavad kõrgemad turvastandardid ning
klientide andmete ja vara parema kaitse.
Sotsiaalne mõju
Kui finantsasutus ei suuda tagada küberkerksuse kõrget taset, siis
mustema stsenaariumi kohaselt võivad küberründed olla finantsteenuste
klientidele selliste tagajärgedega, et need võivad mõjutada ka klientide
toimetulekut rahaliselt.
6.3. Mõju kriitilise tähtsusega kolmandast isikust IKT-teenuseosutajatele
Sihtrühma suurus. Sihtrühma kuuluksid IKT teenuseosutajad, kes on Euroopa mõistes suured,
osutades teenust mitmes liikmesriigis ja suurele hulgale finantsasutustele, sealjuures võetakse
nende määratlemisel arvesse pakutavate teenuste süsteemset mõju ja iseloomu ning
finantsasutuste sõltuvust nende osutatavatest teenustest. Kriitilise tähtsusega IKT
teenuseosutaja määratlemiseks kehtestatakse lisaks DORA määruse üldisematele
kriteeriumitele alamakt ning lõpliku otsuse, millised ettevõtjad on kriitilised selle määratluse
alusel ja hakkaksid kuuluma EL-ülese järelevaatamise alla, teevad ESA-d.
Pigem võiks eeldada, et ükski Eesti IKT teenuseosutaja sihtrühma ei kuulu.
49
Mõju ulatus ja
avaldumise
sagedus
ESA-d hakkavad teostama Euroopaülest järelevaatamist kriitilise
tähtsusega ITK teenuseosutajate üle ning sellega kaasnevaid kulusid
rahastataks täielikult kriitilise tähtsusega kolmandast isikust IKT-teenuste
osutajatele kehtestatud tasudest. Seega tähendab uus regulatsioon rahalisi
kulusid ainuüksi tasude näol.
Ebasoovitavate
mõjude
avalumise risk
Kui teenuseosutaja ei ole teavitanud juhtivat järelevalveasutust, kas ta
järgib talle tehtud soovitust või mitte või kui teenuseosutaja selgitus ei ole
piisav selle kohta, miks ta ei järgi soovitust, siis avaldatakse sellised
juhud. Avaldatud teabes avalikustatakse sellise IKT-teenuseosutaja
identiteet ning teave nõuete täitmata jätmise liigi ja laadi kohta.
Mõju olulisus Arvestades, et ilmselt ükski Eesti ettevõtja kriitilise tähtsusega IKT
teenuseosutaja määratluse alla ei lähe, mõju puudub.
6.4. Mõju järelevalve- ja riiklikele asutustele
Sihtrühma suurus:
- 2022. aasta lõpu seisuga on FI-s 127 töötajat.
- RIA-s on ligemale 250 töötajat.
Majanduslik mõju
Mõju ulatus ja
avaldumise
sagedus
Finantsinspektsioon
Kavandatavad muudatused mõjutavad FI järelevalvelist tegevust, kuna FI
on DORA määruse artikli 46 kohaselt pädev asutus, kes teostab
järelevalvet digitaalse tegevuskerksuse nõuete täitmise üle. Järelevalve
teostamine eeldab spetsiifilisi teadmisi IKT riskidest, süsteemidest,
vahenditest jne. Sealjuures peab FI-s olema kompetents, et hallata
teavitusi, mida finantsasutused FI-le edastavad seoses tõsiste IKT
intsidentidega. Järelevalve on pidev.
Samas FI valmisolek teostada DORA määruse nõuete üle järelevalvet on
juba käesoleval hetkel väga hea. Finantsinspektsiooni 2022. aasta
aastaraamatus on kirjas, et „Finantsinspektsioon hindab oma
järelevalvetegevuse käigus muu hulgas pankade IT-organisatsiooni, IT-
struktuuri ja haldust, talitluspidevust, arendustöid, turvalisust ja
küberriskide juhtimist tervikuna. Finantsinspektsioon analüüsib
regulaarse aruandluse põhjal kõiki olulisi intsidente, vajadusel küsib
pankadelt tegevuskavasid ning jälgib, et rakendataks meetmeid, mis
aitavad tulevikus sarnaste intsidentide kordumist vältida. Inspektsioon
koostab valdkonnaüleseid IT- ja küberriskianalüüse, mille põhjal tuvastab
suure IT-riskiga finantssektori osad. Suurte IT-riskidega pangad peavad
välja töötama tegevuskavad, mida Finantsinspektsioon jälgib
eriaruandluse korras. Lähtuvalt riskidest analüüsib inspektsioon
detailsemaid teemasid – aastal 2022 oli fookus pankade küberriskide
haldusel ja maandamisel ning IT turvatestimiste protsessi toimimisel.“
Seoses EL-ülese järelevaatamisega kriitilise tähtsusega IKT
teenuseosutajate üle, peab FI kõrgetasemeline esindaja kuuluma
järelevaatamise foorumisse. Lisaks on FI esindaja kontrollrühma liige,
kui Eesti finantsasutusele osutab teenust kriitilise tähtsusega IKT-
50
teenuseosutaja ning selle teenuseosutaja jaoks on moodustatud juhtivat
järelevalveasutust abistav kontrollrühm. Viidatud rühmitustes osalemine
eeldab rahaliste vahendite suurendamist.
Kuna ESA-de DORA määruse rakendamiseks vajalike IKT-süsteemide
arendamist rahastatakse esialgu liidu ja riiklike pädevate asutuste
osamaksetest (hiljem kaetakse püsikulud kriitliste IKT-teenuseosutajate
enda tasudest), tähendab see algusperioodil lisakulusid ka FI-le
(sealjuures FI eelarve moodustub 93% ulatuses finantsjärelevalve
subjektide tasudest).
Riigi Infosüsteemi Amet
Koostöö FI-ga ja tehnilise nõu andmine, kui FI seda vajab, võib tähendada
halduskoormuse tõusu (mõju riigieelarvele), kuid eeldatavasti on sellisest
koostööst saadav kasu proportsioonis sellele kuluva ressurssiga.
Kuna finantsasutuste teavitused tõsiste IKT intsidentide kohta jõuavad ka
RIA-ni, aitab see suurendada ameti teadlikkust finantsasutuste
küberintsidentidest ning hõlbustada asjakohastel juhtudel viivitamatu abi
osutamist neile.
Ebasoovitavate
mõjude
avalumise risk
Ebasoovitavate mõjude avalumise riski ei tuvastatud.
Mõju olulisus Mõju võib pidada keskmiseks.
Sotsiaalne mõju
Võib osutada vajalikuks uue töökoha või töökohtade loomine FI-s ja
personali täiendkoolitamine DORA-st tulenevate ülesannete täitmiseks.
6.5. Muud mõjud
Regulatsioonil puudub mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale ning
regionaalarengule.
DORA määruse artikli 1 lõike 3 kohaselt ei piirata DORA määrusega liikmesriikide vastutust
seoses riigi põhifunktsioonidega avaliku julgeoleku, riigikaitse ja riikliku julgeoleku tagamisel
kooskõlas liidu õigusega.
6.6. Mõjude kokkuvõte
Halduskoormus finantsasutustele. Ettevõtjate halduskoormus suureneb, kuid sõltuvalt
ettevõtjas on see mõju erinev.
Halduskoormuse klientidele. Eelnõu ei mõjuta finantsteenuste klientide halduskoormust.
Halduskoormus avalikule sektorile. Avaliku sektori halduskoormus võib suureneda, seda
eelkõige seoses koostöö tõhustamisega FI ja RIA vahel.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
51
Seaduse rakendamisega ei kaasne tulusid riigieelarvele ning eelnõu ei ole seotud kohalike
omavalitsuse üksuste tegevusega.
8. Rakendusaktid
Eelnõuga ei kehtestata uusi rakendusakte. DORA määruse rakendumisel tuleks korrigeerida
asjakohaste Finantsinspektsiooni soovituslike juhendite kohaldamisala, et oleks üheselt selge,
et need, kes DORA määruse kohaldamisalasse ei kuulu, siis neile jääb juhend kohalduma.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub osaliselt 17. jaanuaril 2025. a. Jõustumise tähtaeg on seotud DORA nõuete
rakendamise kuupäevaga, milleks on 17. jaanuar 2025. a. Muudatused, mis ei ole seotud DORA
direktiivi ülevõtmisega, jõustuvad üldkorras.
10. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine
Eelnõu esitatakse läbi eelnõude infosüsteemi EIS kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja
Finantsinspektsioonile ning arvamuse avaldamiseks Riigikantseleile, Riigi Infosüsteemide
Ametile, Eesti Pangale, MTÜ FinanceEstonia-le, Eesti Pangaliidule, Eesti Kindlustusseltside
Liidule, Eesti Kindlustusmaaklerite Liidule, Eesti Hoiu-laenuühistute Liidule, Nasdaq Tallinna
Börsile, Nasdaq CSD SE Eesti filiaalile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja
Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni
Liidule ja muudele finantssektori ettevõtetele.
Algatab Vabariigi Valitsus
………………… 2024
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
52
LISA. Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel
EL
direktiivi
(EL)
2022/2556
norm
Muudetav direktiivi
säte
EL-i õigusakti
normi ülevõtmise
kohustus
(Jah, ei,
valikuline)
EL-i õigusakti
normi sisuliseks
rakendamiseks
kehtestatavad
riigisisesed
õigusaktid
Kommentaar
Art 1 p 1 2009/65/EÜ art 12 lg 1,
teine lõik, a
Jah IFS § 344 lg 3 p 3,
§ 345 lg 11
Art 1 p 2 2009/65/EÜ art 12 lg 3
Ei
-
Ei ole vaja üle
võtta, Komisjoni
kohustus
Art 2 p 1 2009/138/EÜ art 41 lg
4
Jah KindlTS § 96 lg
71 ja 105 lg 2 p 2
Art 2 p 2 2009/138/EÜ art 50 lg
1, a ja b
Ei
-
Ei ole vaja üle
võtta, kohaldub
Komisjonile
Art 3 2011/61/EL art 18 lg 1 Jah IFS § 344 lg 3 p 3,
§ 345 lg 11
Art 3 2011/61/EL art 18 lg 2
Ei
-
Ei ole vaja üle
võtta, kohaldub
Komisjonile
Art 4 p 1 2013/36/EL art 65 lg 3,
a
Jah KAS § 99 lg 1 p
41
Art 4 p 2 2013/36/EL art 74 lg 1,
esimene lõik
Jah KAS § 824 lg 1
Art 4 p 3 2013/36/EL art 85 lg 2 Jah KAS § 824 lg 2
Art 4 p 4 2013/36/EL art 97 lg 1,
d
Jah KAS § 96 lg 5
Art 5 p 1,
a
2014/59/EL art 10 lg 7,
c
Jah FELS § 29 lg 1 p
5
Art 5 p 1,
b
2014/59/EL art 10, lg
7, q
Jah FELS § 29 lg 1 p
8
Art 5 p 1,
c 2014/59/EL art 10 lg 9
Ei - EBA kohustus
Art 5 p 2,
a
2014/59/EL lisa, A
jagu
Jah FELS § 11 lg 1 p
19
Art 5 p 2,
b 2014/59/EL lisa, B jagu
Jah FELS § 28 lg 5 p
141 ja 142
Art 5 p 3,
c 2014/59/EL lisa, C jagu
Jah FELS § 33 lg 4 p
4 ja 41
Art 6 p 1,
a 2014/65/EL art 16 lg 4
Jah VpTS § 811 lg 11
Art 6 p 1,
b 2014/65/EL art 16 lg 5
Jah VpTS § 826 lg 4
53
Art 6 p 2,
a 2014/65/EL art 17 lg 1
Jah VpTS § 8215 lg 1
ja 5
Art 6 p 2,
b
2014/65/EL art 17 lg 7,
a
Ei - ESMA kohustus
Art 6 p 3,
a
2014/65/EL art 47 lg 1,
b
Jah VpTS § 1246 lg 1
Art 6 p 3,
b
2014/65/EL art 47 lg 1,
c
Jah
VpTS § 1246 lg 3
Muudatus näeb ette
2014/65/EL art 47
lg 1 punkti c
kustutamise, kuid
Eesti õigusesse
ülevõtmisel ühtegi
sätet kehtetuks ei
tunnistata, vaid
korrigeeritakse §
1246 lg 3 sõnastust.
Art 6 p 4,
a 2014/65/EL art 48 lg 1
Jah VpTS § 1251 lg 2
Art 6 p 4,
b 2014/65/EL art 48 lg 6
Jah VpTS § 1252 lg 1
Art 6 p 4,
c
2014/65/EL art 48 lg
12, a ja g
Ei - ESMA kohustus
Art 7 p 1 (EL) 2015/2366 art 3, j Jah MERAS § 4 lg 1 p
9
Art 7 p 2,
a
(EL) 2015/2366 art 5 lg
1, esimene lõik, e, f ja h
Jah MERAS § 15 lg 1
p 9, § 50 lg 3 p 9
ja 11
Art 7 p 2,
b
(EL) 2015/2366 art 5 lg
1, kolmas lõik
Jah MERAS § 15 lg
11 p 2
Art 7 p 3 (EL) 2015/2366 art 19
lg 6, teine lõik
Jah MERAS § 62 lg 2
Art 7 p 4 (EL) 2015/2366 art 95
lg 1
Jah MERAS § 635 lg
3
Art 7 p 5 (EL) 2015/2366 art 96
lg 7
Jah MERAS § 636 lg 5
Art 7 p 6 (EL) 2015/2366 art 98
lg 5
Ei - EBA kohustus
Art 8 (EL) 2016/2341 art 21
lg 5
Jah IFS § 223 lg 2, §
344 lg 3 p 3, §
345 lg 11
Art 9 -
Ei
-
Ei ole vaja üle võtta,
direktiivi
ülevõtmise säte.
Art 10 - Ei - Jõustumissäte
Art 11 -
Ei
Ei ole vaja üle võtta,
direktiivi
adressaatide säte.
54
Määruse
(EL)
2022/2554
säte
EL-i õigusakti normi
ülevõtmise kohustus
(Jah, ei, valikuline)
EL-i õigusakti
normi sisuliseks
rakendamiseks
kehtestatavad
riigisisesed
õigusaktid
Kommentaar
Art 2 lg 4 Valikuline Eesti valik on rakendada liikmesriigi
valikukohta. Seega art 2 lg 4 nimetatud
isikud jäävad DORA kohaldamisalast
välja.
Art 19 lg 1 Valikuline Finantssektori
seadustes eraldi
sätted
intsidentidest
teavitamis kohta
Eesti valik on, et finantsasutus teavitab
tõsisest intsidendist samaaegselt nii FI-d
kui ka NIS2 asutust ehk RIA-t.
Art 26 lg 9 Valikuline Eesti on otsustanud valikut mitte kasutada.
Art 32 lg 5 Jah FIS § 46 lg 10 Juhtiva järelevalveasutuse teavitamine, et
FI osaleb järelevalvefoorumi töös.
Art 53 Art 53 kohustab liikmesriike teavitavama
komisjoni, ESMAt, EBAt ja EIOPAt oma
õigus- ja haldusnormidest, millega
võetakse üle DORA määruse 7. peatükk,
sealhulgas asjaomastest kriminaalõiguse
sätetest hiljemalt 17. jaanuariks 2025.
Määruse
(EL)
2022/2554
7.
peatükk
Art 46 Otsekohalduv määrus FIS § 2 lg 1
Art 47 Otsekohalduv määrus FIS § 4711 lg 1–3
Art 48 Otsekohalduv määrus FIS § 6 lg 1 p 6, §
46 lg 1 ja lg 2 p
1–3
Art 49 lg 1 Ei ESA-de kohustus
Art 49 lg 2 Otsekohalduv määrus FIS § 46 lg 1 ja lg
2 p 1–3
§ 4711 lg 6
Art 50 lg 1 IFS ptk 30, KAS
ptk 9, KindlTS
ptk 12, MERAS
ptk 12, VpTS ptk
24, EVKS ptk 6
Art 50 lg
2–6, art 51
ja 54
Otsekohalduv määrus IFS § 455 lg 32, §
456 lg 1, § 458,§
460 ja § 5034,
KAS § 99, § 101,
§ 103, § 103 lg 33,
ja § 13426,
KindlTS § 224 lg
55
3, § 227, § 228, §
231 ja § 2571,
MERAS § 90 lg
2, § 95, § 97, §
100 ja 1091,
VpTS § 230 lg 7,
§ 2303, § 232, §
234 ja § 23790,
EVKS § 39, 39 lg
41, § 41, § 42 ja §
4611 + HMS+ FIS
§ 5 lg 2 + FIS §
54 lg 3, 5
Art 52 Valikukoht Eesti ei ole kasutanud seda võimalust.
Art 55 FIS § 54
Art 56 FIS § 542 lg 4
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Ministeeriumid
Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja
arvamuse avaldamiseks
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks finantskriisi ennetamise ja lahendamise
seaduse ning teise seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis on kättesaadav koos seletuskirjaga
õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi EIS vahendusel
http://eelnoud.valitsus.ee/.
Palume teie tagasisidet hiljemalt 20 tööpäeva jooksul, alates käesoleva kirja kättesaamisest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Võrklaev
rahandusminister
Lisad:
1. Eelnõu 17 lk
2. Seletuskiri eelnõu juurde 55 lk
Kristiina Kubja 58851398
Meie 09.11.2023 nr 13-1.1/6798-1
2
Lisaadressaadid:
Ministeeriumid
Finantsinspektsioon
Riigikantselei
Eesti Pank
Eesti Pangaliit MTÜ
FinanceEstonia MTÜ
Eesti Kindlustusseltside Liit
Eesti Kindlustusmaaklerite Liit
Nasdaq Tallinn AS
AS Pensionikeskus
Nasdaq CSD SE Eesti filiaal
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon MTÜ
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Admiral Markets AS
Aktsiaselts Cresco Väärtpaberid
Aktsiaselts KAWE KAPITAL
AS Redgate Capital
Funderbeam Markets AS
Grünfin AS
Lightyear Europe AS
Plus500EE AS
TINV Europe AS
Aktsiaselts LHV Varahaldus
AS Avaron Asset Management
AS Birdeye Capital
AS SEB Varahaldus
AS Trigon Asset Management
EfTEN Capital AS
Limestone Platform AS
Northern Horizon Capital AS
Swedbank Investeerimisfondid AS
Crowdestate AS
Estateguru OÜ
Tuleva Fondid AS
Eesti Hoiu-laenuühistute Liit MTÜ
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/23-1460 - Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 07.12.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/45495445-8b95-4e0d-b479-ffda0d94be03 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/45495445-8b95-4e0d-b479-ffda0d94be03?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
VV istungile - Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (DORA eelnõu) | 17.04.2024 | 1 | 1-7/85-1 | Sissetulev kiri | sisemin | Rahandusministeerium |