Vaideotsus

Veskimöldre haridusmaja sihtasutus

[email protected]

Veskitammi tn 4

Laagri alevik

76401, Harju maakond,

24.01.2024 nr 11.2-15/24/53

VAIDEOTSUS

Tuginedes perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 51 lõikele 2,

siseministri 03.03.2015 määruse nr 9 „Toetuse andmise tingimused meetmes „Linnapiirkondade

jätkusuutlik areng““ (edaspidi meetme määrus) § 29 lõigetele 1 ja 3 ning haldusmenetluse seaduse

(edaspidi HMS) §-le 81 ja § 85 punktile 4, Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi ka RTK või

rakendusüksus või vaide lahendaja)

otsustab:

1. jätta Veskimöldre haridusmaja sihtasutuse vaie rahuldamata ning Riigi Tugiteenuste

Keskuse 21.11.2023 otsus finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse

muutmise kohta nr 11.2-15/23/1328 (edaspidi ka finantskorrektsiooni otsus või FKO või

vaidlustatud otsus) kehtetuks tunnistamata;

2. peatada Riigi Tugiteenuste Keskuse 21.11.2023 otsuse nr 11.2-15/23/1328 täitmine alates

20.01.2024 (k.a) kuni finantskorrektsiooni otsuse üle vaidluse lõppemiseni, s.o juhul kui

toetuse saaja esitab finantskorrektsiooni otsuse peale kaebuse kohtule, siis kuni

kohtumenetlust lõpetava lahendi jõustumiseni, või juhul, kui kaebust

finantskorrektsiooni otsuse peale kohtule ei esitata, siis kuni 30 kalendripäeva

möödumiseni alates käesoleva vaideotsuse teatavaks tegemisest arvates.

Käesoleva vaideotsusega mitte nõustumisel võib esitada kaebuse halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lõike 2 kohaselt 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks

tegemisest arvates.

1. Vaide läbivaatamise alus ning vaide esitaja taotlus

1.1. STS § 51, HMS § 73 ning meetme määruse § 29 alusel vaatas RTK läbi Veskimöldre

haridusmaja sihtasutuse (edaspidi ka toetuse saaja või vaide esitaja või hankija) 20.12.2023

esitatud vaide RTK 21.11.2023 otsusele finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise

otsuse muutmise kohta nr 11.2-15/23/1328 projektis nr 2014-2020.9.01.18-0074 „Koru uue

lasteaia ehitus“ (edaspidi projekt).

1.2. Vaide esitaja taotleb vaides FKO kehtetuks tunnistamist ja täitmise peatamist kuni vaidluse

lõppemiseni.

2. Asjaolud

2.1. Toetuse saaja viis avatud hankemenetlusena läbi rahvusvahelise riigihanke nr 202189

(edaspidi hange; hanketeade avaldatud 29.11.2018), mille tulemusel sõlmiti edukaks tunnistatud

pakkujaga töövõtuleping maksumusega 5 787 000 eurot (KM-ta).

2.2. Auditi nr JKS-49/2022 tuvastati, et hanke alusdokumentides (sh tehnilises kirjelduses ja

ehitusprojektis) on nimetatud erinevaid standardeid ja juhiseid ilma märketa „või sellega

samaväärne“. Rakendusüksus leidis auditile tuginedes, et sellega on toetuse saaja rikkunud

riigihangete seaduse (kuni 14.03.2019 redaktsioonis; edaspidi RHS) § 88 lõiget 3 ja 7.

2.3. Eeltoodud põhjustel luges rakendusüksus FKO-s mitteabikõlblikuks 5% hankega seotud

kuludest, s.o 53 557,92 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus moodustab 45 517,50

eurot ja omafinantseering 8 040,42 eurot, ning vähendas mitteabikõlbliku summa ulatuses projekti

eelarvet. Sellega seoses muudeti ka projekti taotluse rahuldamise otsust.

3. Vaide põhjendused

Vaide esitaja kordab finantskorrektsiooni otsuse menetluses esitatud põhjendusi korrektsiooniga

mittenõustumise kohta leides kokkuvõtlikult järgmist:

3.1. Hankija lähtus hanke läbi viimise ajal kehtinud RHS § 88 lõike 3 sõnastusest, mis viitas

pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile. Hankija ei viidanud riigihanke

vastavustingimustes standarditele kui pakkumuse vastavuse kriteeriumile ega kontrollinud

pakkumuste vastavust ühelegi standardile, mistõttu ei olnud hankija toona kehtinud RHS § 88

lõike 3 sõnastuse kohaselt kohustatud lisama viidet „või sellega samaväärne“. Tehniline kirjeldus

ei ole vastavustingimus, vaid hankelepingu täitmise tingimused, mille täitmist kontrollitakse alles

lepingu täitmise ajal. Ühtlasi on hankija seisukohal, et praegusel juhul ei ole võimalik kohaldada

hankedirektiivi 2014/24/EL regulatsioonist tulenevat tõlgendust, kuivõrd RHS § 88 lõike 3

grammatiline tõlgendamine ei tekita sätte arusaadavuses mitmeti mõistetavust ning sätte muutmise

seletuskirjas oli viidatud selgelt, et sätte sõnastus on hankedirektiiviga vastuolus.

3.2. Toetuse saaja on seisukohal, et riigihanke alusdokumentidega (edaspidi RHAD) on

samaväärsus standardite ja juhendite osas tagatud ning puudus vastuolu ka RHS § 88 lõikega 7 ja

RHS § 3 punktidega 2 ja 3, kuivõrd hankelepingu täitmisel oli ette nähtud võimalus asjade ja

teenuste samaväärseteks asendusteks, mis tagas kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused

pakkumuse esitamiseks ega tekitanud põhjendamatuid takistusi konkurentsile. Vaide esitaja

hinnangul on käesolev vaidlus oma asjaoludelt sisulisest sama, mis haldusasjas 3-21-2384, milles

kohus leidis, et lepinguprojektis sisalduv asendamisi lubav tingimus võimaldas ettevõtjatel esitada

pakkumusi võrdsetel alustel. Samuti on vaide esitaja viidatud kohtulahendile tuginedes arvamusel,

et kuivõrd hankes esitati kümme pakkumust, siis oli pakkumuste esitamine võimalik ja konkurents

tagatud ning mõju liidu eelarvele ebatõenäoline. Vaide esitaja on seisukohal, et kuna tegemist oli

vaid vormistusliku rikkumisega, siis ei saanud rikkumisega kaasneda tõenäolist finantsmõju.

4. RTK seisukohad

4.1. Vastavalt STS § 51 lõikele 1 ning kooskõlas HMS §-ga 83 kontrollitakse vaiet läbi vaadates

haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane,

kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega

kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

4.2. Vaide lahendaja hinnangul on rakendusüksus vaidlustatud otsuses selgitanud selle andmise

aluseid ning täitnud põhjendamiskohustuse vajalikul määral. FKO-st nähtub, et järgitud on ka

vorminõudeid. Seega on vaidlustatud otsus HMS regulatsiooni kohaselt õiguspärane ning tuleb

jätta jõusse.

4.3. Vaides esitatud põhjendused on üldjoontes samad võrreldes finantskorrektsiooni otsuse

andmise menetluses esitatud toetuse saaja seisukohtadega ning rakendusüksus on neile

vaidlustatud otsuses igakülgselt vastanud. Käesolevas vaideotsuses jääb RTK finantskorrektsiooni

otsuses esitatud põhjenduste ja seisukohtade juurde ega pea vajalikuks neid kõiki siinkohal üle

korrata.

4.4. Vastuseks esitatud vaidele peab RTK vajalikuks rõhutada, et RHAD-st ei tule kogumina välja

sõnaselget võimalust asendada nõutud standardeid samaväärsetega. Kui RHAD-s sisaldub

samaväärsuse võimaldamine lähtuvalt RHS § 88 lõikest 6, mis nõuab samaväärsuse märke lisamist

juhul, kui nimetatakse kindlat ostuallikat, protsessi, kaubamärki, patenti, tüüpi, päritolu või

tootmisviisi, siis tuleb tähele panna, et RHS § 88 lõige 3 erineb viidatud sättest oma sisu, iseloomu

ja eesmärkide poolest.

Standard on kvaliteedinõudeid hõlmav terviklik normdokument, mis mh võib käsitleda RHS § 88

lõikes 6 loetletud üksikuid elemente, kuid mitte ainult. RHS § 88 lõikes 6 nimetatu ei kata seetõttu

terviklikult RHS § 88 lõikes 3 nõutut. Väärib märkimist, et vaidlusaluses hankes ei määratletud

erinevate standarditega üksnes asjade ja teenuste omadusi, millele on suunatud RHS § 88 lõike 6

regulatsioon, vaid nendega kirjeldati muuhulgas ehitustööde- ja ehitustegevustega seotud

protseduure laiemalt, st kindlaid ehitustöid- ja tegevusi tuli teostada vastavalt kindlatele

standarditele, aga mitte samaväärsetele. RHAD-s nimetatud standardid ei ole sellised, mida saaks

defineerida üksnes asja või teenusena ning käsitleda neid ühtlasi ostuallika, protsessi, kaubamärgi,

patendi, tüübi, päritolu või tootmisviisina. RHS § 88 lõike 6 regulatsiooni saaks kohaldada üksnes

juhul, kui standardite nõue seostuks mõne üksiku projektikohase ehitusmaterjali, konstruktsiooni

või seadme asendamisega. Praegusel juhul on nõutud standardite mõjuulatus aga tunduvalt laiem.

4.5. Lisaks eelnevale on RTK seisukohal, et kui pidada vaide esitaja toodud tingimusi ja nõudeid

RHAD-st piisavaks, et lugeda standardite hilisem asendamine samaväärsetega RHS kohaselt

lubatavaks, siis ei toetaks sellist lähenemist ka RHS § 123 lg 1 p 2, mille kohaselt pidanuks

standardite samaväärsetega asendamise ulatus, sisu ja kohaldamistingimused olema

hankedokumentides selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud. Isegi juhul, kui töövõtjal oli

hankelepingu täitmise ajal õigus algatada ehitusprojekti muudatusi või kohustus asendamisi

kooskõlastada, siis ei olnud kõnealuste RHAD tingimuste sõnastus selline, mis võimaldanuks igal

mõistlikul pakkujal jõuda järeldusele, et ta võib lepingu täitmise käigus kõiki ehitustööde- ja

ehitustegevustega seotud standardeid asendada. RTK jääb vaidlustatud otsuses esitatud seisukoha

juurde, et antud juhul oli standardite samaväärsetega asendamise võimalus RHAD-s väga

abstraktne ja enam kui kaudne.

4.6. Samaväärsuse märke puudumist standarditele vastavuse nõuetes tuleb pidada üldjuhul

finantsmõju omavaks rikkumiseks, kuivõrd sellel võis olla heidutav mõju pakkujatele hankes

osalemiseks. Kuna RHAD-le oli juurdepääs kõikidel soovijatel ning ilma hanke juurde

registreerumata ei jää RHAD-ga tutvumisest riigihangete registrisse mingit märget, siis pole

võimalik välja selgitada, kas mõni ettevõtja loobus kõnealuse samaväärsuse märke puudumisest

tingituna hankes osalemast ja kuidas mõjutas see hanke tulemusi. Seetõttu ei saa ka rikkumisest

tulenevat finantsmõju välistada. Samale seisukohale on jõudnud ka Euroopa Komisjon oma

14.05.2019 otsuses nr C(2019) 3452 juhiste kohta riigihanke rikkumistes tehtavates

finantskorrektsioonides (vt kõnealuse juhise p 2.1 tabeli positsioon nr 11) nähes ette

finantskorrektsiooni tegemise kohustuse 5, 10 või 25% ulatuses.

4.7. Vaide esitaja on vaides selgitanud, et samaväärsuse märke puudumisest tingitud mõju liidu

eelarvele saab olla ebatõenäoline, kuna hankes esitati kümme pakkumust. RTK selgitab, et sellele

asjaolule tuginedes ongi kohaldatud väikseimat korrektsioonimäära, mida õigusaktid üldse

võimaldasid. Hankes vastavaks tunnistatud pakkumuste arvule tuginedes saab väita, et mõju liidu

eelarvele pidi olema pigem vähene, aga selle täielikku puudumist siit tuletada ei saa.

4.8. Arvestades, et pakkujatele ei saanud RHAD sõnastusest tulenevalt olla üheselt selge võimalus

asendada standardeid ehitustöödes ning nii RHAD koosseisu kuuluvas ehitusprojektis kui ka

tehnilises kirjelduses oli nimetatud hulganisti standardeid, millele oli lisamata viide „või sellega

samaväärne“, nõutud standardid seostusid erinevate ehitustööde teostamisega ja need olid tööde

teostamist läbivalt mõjutavad, oli samaväärsuse märke puudumine oluliseks rikkumiseks, millega

kaasneb eelduslikult finantsmõju ja seetõttu ka finantskorrektsioon.

4.9. Eelnevast tulenevalt jääb RTK vaidlustatud otsuses esitatud seisukohtade juurde ning FKO

kehtetuks tunnistamine ei ole põhjendatud.

4.10. Vaide esitaja on koos vaidega esitanud taotluse FKO täitmise peatamiseks tuues

sellekohase vajadusena välja vaide esitaja õiguste kaitse. Kaaludes vaidlustatud otsuse täitmise

peatamata jätmise võimalikke tagajärgi vaide esitajale ja avalikke huvisid, on RTK käesoleva

vaidluse asjaolusid arvestades seisukohal, et vaidlustatud otsuse täitmise peatamine kuni vaidluse

lõpptulemuse selgumiseni on otstarbekas ja vajalik.

Kuivõrd finantskorrektsiooni otsusega tagastamisele kuuluv toetuse summa on arvestatava

suurusega ning vaidlustatud otsus on tehtud lastaia ehituse projektis sihtasutusest taotlejale, kelle

eelarvelised võimalused nõutud summas toetuse tagastamiseks 60 kalendripäeva jooksul on pigem

piiratud, on tõenäoline, et toetuse tagastamine paneb toetuse saaja vähemalt osaliselt keerulisse

majanduslikku seisu. Samas on tegemist lõppenud, 2014-2020 toetusperioodi projektis tehtud

toetuse tagasinõudmise otsusega, mille täitmine ei mõjuta perioodi tulemusi ega võimalda ka

tagasilaekunud vahendeid enam teistele projektidele suunata. Seega on avalik huvi toetuse

võimalikult kiireks tagastamiseks pigem vähene võrreldes avaliku huviga tagada lasteaia

jätkusuutlik tegevus vaidluse perioodil. Viimati nimetatud avalikku huvi saab antud juhul pidada

igal juhul kaalukamaks. Kuivõrd toetuse saaja on Saue valla valitseva mõju all olev sihtasutus, siis

ei ole kahtlust, et toetuse saaja on ka hilisemal ajal suuteline finantskorrektsiooni otsust täitma.

Toetuse saaja õiguste maksimaalseks kaitseks on RTK hinnangul vajalik peatada vaidlustatud

otsuse täitmine alates toetuse tagasimakse tähtpäevast, s.o alates 20.01.2024 (k.a) kuni

finantskorrektsiooni otsuse üle vaidluse lõppemiseni. Arvestades, et vaideotsusele on võimalik

esitada kaebus halduskohtule 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks tegemisest arvates, siis tuleb

FKO täitmine peatada kuni kohtumenetlust lõpetava lahendi jõustumiseni juhul, kui toetuse saaja

esitab finantskorrektsiooni otsuse peale kohtule kaebuse, või kuni 30 kalendripäeva möödumiseni

alates käesoleva vaideotsuse teatavaks tegemisest arvates juhul, kui kaebust finantskorrektsiooni

otsuse peale kohtule ei esitata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmo Merila

peadirektori asetäitja

Katri Oja

[email protected]