Kiri

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Justiitsministeerium

Teie: 19.03.2024 nr 1.1.1/24-0003/-2T

Meie: 17.04.2024 nr 5-1/20-2

Siseministeeriumi arvamus välishuvide

esindamise läbipaistvusele suunatud algatuste

kohta

Tulenevalt Riigikantselei resolutsioonist 2-5/24-00483 edastab Siseministeerium oma

arvamuse Justiitsministeeriumile välishuvide esindamise läbipaistvusek s suunatud algatuste

kohta, kuhu kuuluvad (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepanek, millega

kehtestatakse siseturul ühtlustatud nõuded kolmandate riikide nimel toimuva huvide esindamise

läbipaistvuse kohta ja muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937, COM(2023) 637 ning (2)

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepanek, millega muudetakse määrusi (EL) nr

1024/2012 ja (EL) 2018/1724 seoses välishuvide esindamise läbipaistvuse direktiivis sätestatud

nõuetega, COM(2023) 636. Ülevaate koostasid Siseministeeriumi EL ja välissuhete osakond,

sisejulgeolekupoliitika osakond ning kodakondsus- ja kodanikuühiskonna poliitika osakond.

Vastuse koostamisel võeti arvesse Vabaühenduste Liidu arvamus. Valdkonna eest vastutavad

Siseministeeriumi rahvastiku ja kodanikuühiskonna asekantsler Raivo Küüt

([email protected]) ning sisejulgeoleku asekantsler Joosep Kaasik

([email protected]).

Siseministeerium toetab algatuste paketti, mille eesmärk on suurendada läbipaistvus

välishuvide esindamisel.

Kodanikuühiskonna vaatest on üldiselt tervitatav ühtsete läbipaistvus- ja vastutavusnõue te

kehtestamine kolmandate riikide huvide esindatuse tegevusele EL-is. Selleks on oluline, et

oleks kokku lepitud ühtne ja selge määratlus, mida huvide esindatus tähendab. Antud kujul on

tegu pigem avalikkusele suunatud tööriistaga, millega tagatakse osaliselt kolmandate riikide

nimel tehtava lobitegevuse läbipaistvus. On kaheldav, kas kehtestatavad nõuded ja sanktsioonid

(järelevalveasutustel võimalik määrata üksnes haldustrahve) aitavad vältida demokraatlikke

protsesse negatiivselt mõjutavaid välissekkumisi. Teisisõnu, ei ole tõenäoline, et ükski EL- i

demokraatiat negatiivselt mõjutavad tegutsejad hakkab direktiivi rakendamise tulemusena oma

tegevusi avalikustama ning registris registreerima.

Ühtset arusaamist ja kokkulepet vajab ka üksuse tegevus, millel on märkimisväärne mõju

avalikule elule ja arutelule. Eraldi kolmandate riikide huvide esindatuse lobiregistri loomist

2 (3)

Siseministeerium ei poolda, vaid kohandada tuleks olemasolevat(-olevaid) lahendusi ning

vältida tarbetu halduskoormuse lisandumist. Täiendavad ettepanekuid direktiivi ettepanekule

COM(2023) 637 ei ole, kuigi tasub pöörata tähelepanu artiklile 9.

Artikkel 9 järgi luuakse igas liikmesriigis vähemalt üks register (või kasutatakse

olemasolevat), mis sisuliselt tähendab lobitegevuse registri loomist. Taolisse registrisse peaksid

ennast registreerima ainult need üksused, olenemata tegevuskohast, kes:

a) tegelevad kolmanda riigi üksusele huvide esindamise teenuse osutamisega; või

b) on avaõiguslikud või eraõiguslikud üksused, kelle tegevuse saab omistada kolmanda

riigi ametiasutusele (artikkel 3).

Vabaühenduste Liidu hinnangul ei ole Eestis teadaolevalt selliseid vabaühendusi, kes nendele

kriteeriumitele vastaks. Samas ei saa välistada, et väiksem arv ühendusi sellist eesmärki võivad

kanda.

Sisejulgeoleku vaatest samuti toetame ELi-üleseid initsiatiive, mis ühtlustavad lähenemist

huvide esindamisel ELi siseturul ja suurendavad läbipaistvust seoses kolmandate riikide

huvidega. See peaks toetame ausat konkurentsi, protsesside läbipaistvust ja võimaldama hoida

siseturgu tugeva ja tõhusana ning tuvastada rikkumisi süsteemsemalt. Tegemist on algatusega,

mis potentsiaalselt võimaldab maandada ka hübriidohte seoses liikmesriikide oluliste otsuste

mõjutamisega välisriikide huvides, sh valimiste mõjutamisega. Seetõttu on oluline, et antud

algatused ei mõjutaks liikmeriikide võimekust tegeleda oma riigi julgeoleku tagamiseks

vajalike otsusega ega kitsendaks õiguskaitseasutuste volitusi saada õigustatud juhtudel neile

vajalikku teavet.

Tuleb pidada meeles, et liikmesriigid eraldi ei saa kunagi nii tõhusalt kaitsta siseturgu kui

üheskoos, ühiste nõuete ja süsteemide kaudu. Kõik meetmed, mis toetavad demokraatiat ja

võimaldavad ennetada ja tõkestada liidule ja liikmesriikidele kahjulikku mõjutustegevust

kolmandate riikide poolt ning tõhustavad siseturul järelevalvet, on tervitatavad. Näeme selle

algatuse puhul mõju ka kuritegevuse ja korruptsiooniohu ning liikmesriikidele ja liidule

tervikuna süsteemsete ohtude maandamisel.

Tasub mainida, et tegemist on siiski keeruka ja ressursimahuka algatuste paketiga, mille puhul

tuleb liikmesriikidel arvestada selle rakendamisel suurema administratiivse koormusega seoses

andmete kogumisega, vahetamisega, analüüsimisega ja aruandluse korraldamisega. Oluline on

vältida liigset administratiivset koormust õiguskaitsevaldkonnale seoses andmetele õigustatud

juurdepääsuga ning järelevalvemeetmete ja vaidluste lahendamisega. On oluline, et andmete

kogumise aruteludesse oleks kaasatud ka õiguskaitse valdkonna esindajad, et andmekorje ja

andmevahetus ning järelevalve oleks optimaalne ja proportsionaalne. Lisaks tuleb hinnata

muudatuste mõju ja proportsionaalsust püstitatud eesmärgiga, et vältida liigseid kulusid riigile.

Lugupidamisega

3 (3)

(allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Miilits

kantsler

Katarina Budrik 6125144

[email protected]