Kiri

Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu juhatus Meie: 23.05.2024 nr 2-5/24-00483-3

      Eesti seisukohad välishuvide esindamise läbipaistvuse direktiivi eelnõu kohta

      Austatud Riigikogu juhatus     Edastan Vabariigi Valitsuse 23. mai 2024. a istungil heaks kiidetud järgmised Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, millega kehtestatakse siseturul ühtlustatud nõuded kolmandate riikide nimel toimuva huvide esindamise läbipaistvuse kohta ja muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937, eelnõu kohta:   1.1. Eesti toetab kolmandate riikide nimel toimuva huvide esindamise tegevuse läbipaistvuse suurendamist, kuid leiame, et direktiiviga loodavad meetmed ei ole direktiivi eesmärgiga vastavuses. Samuti leiame, et direktiivi rakendamisega, ennekõike registripidamise ja järelevalvekohustusega kaasnev halduskoormus ja kulu ei ole proportsioonis direktiivist tekkiva mõjuga kahjulike välishuvide esindamise läbipaistvuse suurendamisele.   1.2. Juhul kui direktiivist tulenev registreerimiskohustus tekib, peab Eesti oluliseks, et sellega kaasnev halduskoormus hoitaks võimalikult madal. Leiame, et see oleks saavutatav näiteks registreerimismenetluse lihtsustamisega viisil, et andmete sisulise hindamise asemel piirdutaks nende andmete esitamise ja avaldamisega. Samuti tuleks igasse liikmesriiki eraldi registri loomise asemel kaaluda Euroopa Liidu ülese registri loomist.   1.3. Eesti leiab, et direktiivis kasutatavate mõistete, eriti huvide esindamise tegevuse, teenuse eest saadava tasu ja ametiisiku mõistete sisu ja tähendus peavad olema selgelt piiritletud, et tagada direktiivi sujuv ülevõtmine ja rakendamine. Samuti peavad mõisted olema kooskõlas teiste valdkonnas kehtivate Euroopa Liidu õigusaktide mõistesüsteemiga.   1.4. Eesti ei poolda direktiiviga kaasnevat täieliku ühtlustamise nõuet, sest see piirab põhjendamatult liikmesriigi võimalust valida meetmete kehtestamiseks sobivaim ja tõhusaim lahendus, näiteks registreerimis- ja järelevalvesüsteemi valikul.   1.5. Eesti peab oluliseks, et direktiivis sätestatud rikkumiste korral jääks liimesriikidele paindlikkus kasutada enda õigussüsteemis kõige sobivamat sanktsioonisüsteemi ja -liiki. Eesti ei toeta halduskaristuse mõiste kasutamist direktiivis, sest see piirab põhjendamatult liikmesriikide diskretsiooniõigust. Samuti ei ole halduskaristuse mõiste suhtes Euroopa Liidu õiguses ühtset arusaama.  

.

2 (2)

1.6. Eesti saab nõustuda rikkumisest teavitaja kaitse direktiivi kohaldamisala laiendamisega välishuvide esindamise läbipaistvuse direktiivi rikkumistele, tingimusel, et rikkumisest teavitaja kaitse direktiivi isikuline kohaldamisala ei muutu.   1.7. Eesti eelistab kahe aasta pikkust direktiivi ülevõtmise tähtaega, et tagada mõistlik aeg riigisisese menetlusprotsessi läbimiseks.     Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik     Lisad: 1. Seletuskiri 2. Kaasamise tabel 3. Direktiivi eelnõu 4. Direktiivi eelnõu lisa     Teadmiseks: Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon   Elen Nurme 693 5201 [email protected]

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Strasbourg, 12.12.2023

COM(2023) 637 final

ANNEXES 1 to 3

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus,

millega kehtestatakse liidu siseturul ühtlustatud nõuded kolmandate riikide nimel

toimuva huvide esindamise läbipaistvuse kohta ja muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937

{SEC(2023) 637 final} - {SWD(2023) 660 final} - {SWD(2023) 663 final} -

{SWD(2023) 664 final}

ET 0 ET

I LISA

Artikli 10 kohaselt esitatav teave

1. Artikli 3 lõikes 1 osutatud üksuse kohta:

(a) nimi;

i) füüsilised isikud: perekonnanimi ja eesnimi;

ii) juriidilised isikud: ärinimi, ja kui see on erinev, üksuse juriidiline nimi;

(b) asukoha aadress;

(c) telefoninumber;

(d) e-posti aadress;

(e) võimaluse korral üksuse äritegevusega seotud veebisait;

(f) kui üksus asub väljaspool liitu, järgmine teave selle määratud esindaja kohta:

i) nimi;

ii) aadress;

iii) telefoninumber;

iv) e-posti aadress;

v) vajaduse korral esindaja registreerimisnumber äriregistris või võrreldav

identifitseerimiskood;

(g) kui üksus on juriidiline isik, selle eest juriidiliselt vastutava isiku

perekonnanimi, eesnimi ja e-posti aadress, ja kui need on erinevad,

kontaktisikuks määratud füüsilise isiku perekonnanimi, eesnimi ja e-posti

aadress;

(h) kategooria, mis kõige rohkem sarnaneb üksuse organisatsioonilisele

ülesehitusele:

i) akadeemilised asutused;

ii) äriühingud ja kontsernid;

iii) õigusbürood;

iv) valitsusvälised organisatsioonid, platvormid ja võrgustikud;

v) konsultatsioonifirmad;

vi) füüsilisest isikust ettevõtjad;

vii) mõttekojad ja teadusasutused;

viii) kutseorganisatsioonid ja ettevõtjate ühendused;

ix) ametiühingud ja kutseliidud;

x) muud organisatsioonid ning avalik-õiguslikud või avalikku ja erasektorit

ühendavad üksused;

(i) kui üksus on registreeritud mõnes muus riiklikus läbipaistvusregistris, selle

registreerimisnumber;

(j) üksuse registreerimisnumber äriregistris või võrreldav identifitseerimiskood;

(k) üksuse peamiste eesmärkide, tegevusalade ja huvivaldkondade kirjeldus;

ET 1 ET

(l) kas üksus kuulub artikli 16 lõike 3 punkti a kohaldamisalasse.

2. Huvide esindamisega seotud tegevuse kohta:

(a) järgmine teave iga kolmanda riigi üksuse kohta, kelle nimel üksus huvide

esindamisega tegeleb;

i) nimi;

ii) kolmanda riigi üksuse tegevuskoha aadress või füüsiliste isikute puhul

nende tavapärase elukoha aadress;

iii) üksuse peamiste eesmärkide, tegevusalade ja huvivaldkondade kirjeldus;

iv) kui see on kättesaadav, kolmanda riigi üksuse registreerimisnumber

äriregistris või võrreldav identifitseerimiskood;

(b) kolmas riik, mille nimel kolmanda riigi üksus tegutseb;

(c) allpool esitatud tabeli kohaselt aastasummad, mis hõlmavad kõiki ülesandeid,

mille eesmärk on mõjutada ühe ja sama punkti g kohaselt märgitud ettepaneku,

poliitikameetme või algatuse väljatöötamist, sõnastamist või rakendamist

vastavalt allpool esitatud tabelile, mis hõlmavad täielikku tegevusaastat ja

kajastavad viimast lõpetatud majandusaastat alates registreerimise kuupäevast

või registrikande üksikasjade iga-aastase ajakohastamise kuupäevast;

Aastasummade suurusvahemik eurodes:

< 10 000

10 000 – < 25 000

25 000 – < 50 000

50 000 – < 100 000

100 000 – < 200 000

200 000 – < 300 000

300 000 – < 400 000

400 000 – < 500 000

500 000 – < 600 000

600 000 – < 700 000

700 000 – < 800 000

800 000 – < 900 000

900 000 – < 1 000 000

1 000 000 – < 1 250 000

1 250 000 – < 1 500 000

1 500 000 – < 1 750 000

1 750 000 – < 2 000 000

ET 2 ET

2 000 000 – < 2 250 000

2 250 000 – < 2 500 000

2 500 000 – < 2 750 000

2 750 000 – < 3 000 000

3 000 000 – < 3 500 000

3 500 000 – < 4 000 000

4 000 000 – < 4 500 000

4 500 000 – < 5 000 000

≥ 5 000 000

(d) huvide esindamisega seotud tegevuse kirjeldus ja selle hinnanguline kestus;

(e) liikmesriigid, kus huvide esindamine toimub;

(f) vajaduse korral järgmiste isikute nimed:

i) alltöövõtjad;

ii) meediateenuse osutajad ja digiplatvormid, kus huvide esindamise

tegevuse raames reklaame avaldatakse;

(g) seadusandlikud ettepanekud, poliitikameetmed või algatused, mida huvide

esindamise käigus mõjutada soovitakse.

(h) Liikmesriigid võivad ette näha, et üksused, kes end nende riiklikus registris

registreerivad, peavad esitama teabe ametiisikute kohta, kellega nad on

ühendust võtnud.

ET 3 ET

II LISA

Euroopa huvide esindamise number

1. Euroopa huvide esindamise number (EIRN) koosneb järgmisest neljast osast, mis

peavad olema esitatud järgmises järjekorras:

(a) lühend „EIRN“;

(b) selle riigi kood, kus üksus on registreeritud:

i) liikmesriikide puhul kasutatakse institutsioonidevahelises stiilijuhendis1

esitatud koode;

ii) EMP EFTA riikide puhul kasutatakse standardit ISO 3166 alpha-2;

(c) selle riikliku registri lühend, kus üksus on registreeritud. See lühend:

i) peab koosnema vähemalt ühest ja kuni kolmest tähemärgist;

ii) võib sisaldada numbreid ja tähti;

(d) ordinaalarv, mis peab olema kordumatu selles mõttes, et samas registris võib

olla ainult üks sama ordinaalarvuga kanne. Ordinaalarvu maksimaalne pikkus

võib olla 10 tähemärki.

2. Arvu osad peavad olema eraldatud kooloniga („:“).

3. Ei EIRNi moodustavates osades ega nende vahel ei tohi esineda tühikuid ega

kirjavahemärke, välja arvatud punktis 2 nimetatud kirjavahemärgid.

4. Kõikides osades võib kasutada üksnes ladina kirja tärke.

5. Tähed peavad olema kirjutatud suurtähtedega.

6. EIRNi ei tohi laiendada ühegi muu osaga.

1 http://publications.europa.eu/code/et/et-370100.htm

ET 4 ET

III LISA

Registreeritud üksuse esitatud aastasummade suurusvahemik

Huvide esindamisega seotud tegevuse tulemusel saadud aastasummade

suurusvahemik:

< 50 000

50 000 – < 100 000

100 000 – < 250 000

250 000 – < 500 000

500 000 – < 750 000

750 000 – < 1 000 000

1 000 000 – < 1 250 000

1 250 000 – < 1 500 000

1 500 000 – < 2 000 000

2 000 000 – < 2 500 000

2 500 000 – < 3 000 000

3 000 000 – < 3 500 000

3 500 000 – < 4 000 000

4 000 000 – < 4 500 000

4 500 000 – < 5 000 000

≥ 5 000 000

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Strasbourg, 12.12.2023

COM(2023) 637 final

2023/0463 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega kehtestatakse siseturul ühtlustatud nõuded kolmandate riikide nimel toimuva

huvide esindamise läbipaistvuse kohta ja muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937

(EMPs kohaldatav tekst)

{SEC(2023) 637 final} - {SWD(2023) 660 final} - {SWD(2023) 663 final} -

{SWD(2023) 664 final}

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Käesoleva ettepaneku eesmärk on aidata kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele seoses

kolmandate riikide nimel tehtava tegevusega, mille eesmärk on mõjutada liidus poliitika või

õigusaktide väljatöötamist, sõnastamist või rakendamist või avalikke otsustusprotsesse

(edaspidi „huvide esindamise tegevus“). Selleks sätestatakse siseturu jaoks ühtlustatud

eeskirjad sellise tegevuse suure läbipaistvuse kohta.

Suur läbipaistvus selles valdkonnas annab kodanikele, avaliku sektori otsustajatele ja teistele

sidusrühmadele parema võimaluse mõista, millised kolmandad riigid kasutavad huvide

esindamise tegevust.

Arvestades, et tavaliselt tehakse seda tasu eest, on huvide esindamine (sealhulgas kolmandate

riikide huvide esindamine) teenus Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise

leping“) artikli 57 tähenduses.

Huvide esindamine liidus on kasvav ja üha suuremal määral piiriülene tegevusala. Huvide

esindamise tegevus on liikmesriikides erinevalt reguleeritud. Praegu on 15 liikmesriigil1

olemas huvide esindamise tegevuse läbipaistvuse register, kuigi mitte alati riiklikul tasandil.

Osades liikmesriikides on olemas õiguslik raamistik, ent selles sisalduvad meetmed erinevad

üksteisest järgmistes aspektides: üksused ja tegevused, mille suhtes raamistikku kohaldatakse,

kaasa arvatud huvide esindamise tegevuse asjakohane määratlus; üksuste suuruse või

tegevuse taseme piirmäärad, mille ületamisel tuleb täita läbipaistvus- või

registreerimisnõudeid; andmete säilitamise nõuded; huvide esindamisega tegelevatelt

üksustelt kogutavad andmed, sealhulgas andmed selliste üksuste ja nende klientide identiteedi

kohta; järelevalveasutuste olemasolu, volitused, ülesehitus ja sõltumatus; karistuste laad ja

trahvisummad, kui neid kohaldatakse, ning registreeritud teabe ajakohastamise sagedus.

12 liikmesriigis ei ole huvide esindamise tegevuse läbipaistvust reguleeritud. Seetõttu on

õigusraamistik kogu liidus väga killustatud2.

Selline killustatus põhjustab siseturul huvide esindamise tegevusele takistusi, ka juhul, kui

seda tehakse kolmandate riikide nimel, ja need takistused kahjustavad siseturu nõuetekohast

toimimist. Erinevused liikmesriikide süsteemides muudavad tingimused ebavõrdseks ning

põhjustavad nõuete täitmisega seotud kulusid üksustele, kes soovivad tegeleda piiriülese

huvide esindamise tegevusega. Ebaühtlaste tingimuste tõttu kipub piiriülene huvide

esindamise tegevus koonduma liikmesriikidesse, kus see on vähem reguleeritud, ning eemale

liikmesriikidest, kus see on rohkem reguleeritud. Tekib oht, et üksused, kes soovivad vältida

mõnedes liikmesriikides kehtivat regulatsiooni, hakkavad valima endale meelepärast

kohtualluvust ja tegelema õigusliku arbitraažiga, st kasutama ära eri jurisdiktsioonides

kehtivate õiguslike nõuete erinevusi.

Selleks et edendada oma poliitilisi eesmärke, kasutavad kolmandate riikide valitsused

ametlike diplomaatiliste kanalite ja protsesside3 kõrval üha enam huvide esindamise tegevust.

Liikmesriigid on tõdenud, et selline olukord annab kolmandate riikide osalejatele võimaluse

hoida kõrvale läbipaistvusnõuete täitmisest ning mõjutada liidus varjatult otsuste tegemist ja

1 Käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnangu (SWD(2023) 663 final) 6. lisas on esitatud

liikmesriikides kehtivate õigusraamistike põhjalik analüüs. 2 Vt lisatud mõjuhinnang. 3 OECD (2021), „Lobbying in the 21st Century: Transparency, Integrity and Access“, OECD Publishing,

Pariis, https://doi.org/10.1787/c6d8eff8-en, lk 43.

ET 2 ET

demokraatlikke protsesse. Mõned liikmesriigid kaaluvad seetõttu välismõju reguleerimiseks

uute eeskirjade väljatöötamist, muu hulgas sel teel, et kehtestada välisrahastust saavatele

üksustele üldised kohustused, mida praktikas kohaldataks kolmandate riikide nimel toimuva

huvide esindamise suhtes. Seepärast on tõenäoline, et eelkirjeldatud killustatus suureneb

justnimelt seoses kolmandate riikide nimel toimuva huvide esindamisega. See tekitaks

siseturul huvide esindamisega tegelevatele üksustele kolmandate riikide huvide esindamisel

lisatakistusi.

Kolmandatest riikidest pärit ideed võivad avalikule mõttevahetusele positiivselt kaasa aidata

ja kuuluvad rahvusvahelise suhtluse juurde, kuid neid tuleb esitada läbipaistvalt. Kui aga

kolmandate riikide huve esindatakse varjatult, võib seda tegevust kasutada liidu

demokraatiasse sekkumiseks4. Avalikku arvamust kujundades võib see mõjutada poliitiliste

valikute tegemist ja kahjustada liikmesriikide ja liidu kui terviku poliitilist elu.

Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) on märkinud, et välishuvide mõju

ja lobitöö võib avaldada riigi poliitilisele elule ümberkujundavat mõju, kusjuures mitte ainult

sisepoliitikale, vaid ka välispoliitikale, valimissüsteemile, majandushuvidele ning

suutlikkusele kaitsta oma riiklikke huve ja riiklikku julgeolekut5. Välisriikide valitsused

saavad kasutada riiklikke vahendeid, et korraldada laiahaardelisi ja pikaajalisi

mõjutuskampaaniaid. Seega on välisriikide valitsuste lobitöö ja mõjutustegevusega seotud

riskid suuremad kui puhtalt riigisisesest tegevusest tulenevad riskid6.

Lisaks ei ole kolmandate riikide nimel siseturul toimuva huvide esindamise kohta teavet.

Liikmesriigid ei kogu järjekindlalt ega jaga süstemaatiliselt teavet huvide esindamise kohta.

See raskendab kolmandate riikide nimel huvide esindamise tegevuste kindlakstegemist ja

kaardistamist liikmesriikides, nii et seda tehtaks koordineeritud ja tõhusal viisil kogu liidus.

Peale selle rahastatakse mõningaid huvide esindamise tegevusi nii läbipaistmatult, et

kodanikel ja poliitikakujundajatel ei ole võimalik välja uurida, kust see rahastus tuleb. Sellise

teabe puudumine on veel üks tegur, mille tõttu võivad liikmesriigid kolmandate riikide nimel

huvide esindamisele erinevalt reageerida. Sellise teabe avaldamine on avalikes huvides, ühest

küljest eelnimetatud huvide esindamise tegevust reguleerivate riigisiseste õigusaktide

eesmärgina ning teisest küljest huvitatud osalejate ja kodanike jaoks, kes soovivad laiemalt

mõista, kuidas avaliku sektori otsuseid mõjutatakse.

Sellise teabe puudumine ja sellest tulenev tulemusliku järelevalve takistamine ei kahjusta

mitte ainult siseturu toimimist, vaid ka demokraatiat liidus, kuna see mõjutab liidu kodanike

usaldust demokraatlike protsesside ja otsustajate vastu, samuti nende suutlikkust teostada oma

õigusi ja täita kohustusi. Hiljutise Eurobaromeetri uuringu kohaselt on umbes 80 %

eurooplastest arvamusel, et välissekkumine liidu demokraatlikesse süsteemidesse on tõsine

probleem, millega on vaja tegeleda7. 84,5 % avalikule konsultatsioonile vastanutest leidis, et

lobitöö ja suhtekorraldus, mida tasustavad või kontrollivad kolmandad riigid, on seotud suure

varjatud välissekkumise riskiga. Euroopa Parlament8 ja nõukogu9 on toonitanud, et

4 Mõistet „välissekkumine“ kasutatakse selleks, et eristada mõjutustegevust, mis on diplomaatiliste

suhete lahutamatu osa, ja välissekkumist, mis on riigi tasandi välisosaleja elluviidav või tema nimel

tehtav tegevus, mis on sundiv, varjatud, petlik või korruptiivne ning vastuolus liidu suveräänsuse,

väärtuste ja huvidega. 5 OECD (2021), „Lobbying in the 21st Century: Transparency, Integrity and Access“, OECD Publishing,

Pariis, https://doi.org/10.1787/c6d8eff8-en, lk 44. 6 OECD (2021), „Lobbying in the 21st Century: Transparency, Integrity and Access“, OECD Publishing,

Pariis, https://doi.org/10.1787/c6d8eff8-en, lk 45. 7 Vt Eurobaromeetri kiiruuring 528 „Kodakondsus ja demokraatia“. 8 2019. aastast saadik on Euroopa Parlament moodustanud kaks erikomisjoni, kus käsitletakse

välissekkumist kõigisse Euroopa Liidu demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas desinformatsiooni,

ET 3 ET

välissekkumine kujutab endast ohtu demokraatiale ja selle ohuga tegelemine on väga tähtis.

Sellest alates, kui Venemaa alustas Ukraina vastu agressioonisõda, on nimetatud probleemid

teravnenud.

Käesolev ettepanek täiendab liidu tasandil kehtivaid meetmeid ning selle peamine eesmärk on

kehtestada kolmandate riikide nimel tehtava huvide esindamise tegevuse siseturul ühised

läbipaistvus- ja vastutavusnõuded. Kehtestades sellele tegevusele ühtsed

läbipaistvusnõuded, parandaks algatus siseturu toimimist huvide esindamise valdkonnas,

luues võrdsed võimalused, vähendades nõuete täitmisega seotud kulusid üksustele, kes

soovivad tegeleda kolmandate riikide nimel huvide esindamise tegevusega mitmes

liikmesriigis, ja hoides ära õiguslikku arbitraaži. Ettepaneku põhielement on riiklike registrite

loomine sellise tegevusega tegelevate üksuste jaoks.

Kavandatava direktiiviga nähakse ette täielik ühtlustamine, nimelt proportsionaalsed

ühtlustatud läbipaistvusnõuded ja terviklik kaitsemeetmete süsteem, sealhulgas tõhus kohtulik

kontroll, ühtlustatud karistuskord, mis piirdub haldustrahvidega, sõltumatud

järelevalveasutused, kohustused häbimärgistamise vältimiseks, kusjuures eelkõige on vaja

tagada, et läbipaistvuseeskirjade kohaldamine ei tooks kaasa kahjulikke tagajärgi. See aitab

tulemuslikult ära hoida ülereguleerimist ja häbimärgistamist. Liikmesriikidel oleks ühtlustatud

normide raames keelatud nendest normidest kõrvale kalduda, kehtestades ulatuslikumad

läbipaistvusnõuded.

Algatuse eesmärk on suurendada ka liidu ja liikmesriikide demokraatlike institutsioonide

usaldusväärsust ja üldsuse usaldust nende vastu, tagades kolmandate riikide nimel tehtava

huvide esindamise tegevuse läbipaistvuse ning parandades teadmisi selle tegevuse ulatuse,

suundumuste ja selles osalejate kohta. Lisaks võiks ühtne ja proportsionaalne liidu

lähenemisviis, mis keskendub läbipaistvusele ja demokraatlikule vastutusele, et lahendada

kolmandate riikide üksuste nimel toimuvast huvide esindamisest tulenevaid probleeme, olla

eeskujuks standardite kehtestamisel kogu maailmas. Võrdluseks võib öelda, et liikmesriikide

praegune killustatud lähenemisviis tõenäoliselt kahjustab liidu mainet, kuna selles

lähenemisviisis puudub järjepidevus ja ühtsus.

Tarvis on liidu tasandi meetmeid, et vältida uute tõkete tekkimist ja tagada kolmandate riikide

nimel tehtava huvide esindamise tegevuse siseturu korrektne toimimine. Kui liidu meetmeid

ei võetaks, tegeleksid liikmesriigid kindlakstehtud ohtudega demokraatiale ühepoolselt, mis

võib kahjustada kolmandate riikide nimel toimuva huvide esindamise siseturgu. Seetõttu on

käesoleva algatuse peamine eesmärk liikmesriikide õigusaktide ühtlustamine.

Käesolevas ettepanekus esitatakse proportsionaalsed suunatud meetmed, mille eesmärk on

tagada, et üksused, kes tegelevad siseturul kolmandate riikide nimel huvide esindamise

ning tegeletakse Euroopa Parlamendis usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja vastutuse suurendamisega.

Need erikomisjonid (INGE ja INGE2) on võtnud selles valdkonnas vastu resolutsioone. Vt Euroopa

Parlamendi 9. märtsi 2022. aasta resolutsioon välissekkumise kohta kõigisse Euroopa Liidu

demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas desinformatsiooni kohta (2020/2268(INI)); Euroopa

Parlamendi 13. juuli 2023. aasta resolutsioon soovituste kohta Euroopa Parlamendi läbipaistvust,

usaldusväärsust, vastutust ja korruptsioonivastast võitlust käsitlevate reeglite reformimiseks

(2023/2034(INI)); Euroopa Parlamendi 1. juuni 2023. aasta resolutsioon, mis käsitleb välissekkumist

kõigisse Euroopa Liidu demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas desinformatsiooni

(2022/2075(INI)). 9 Nõukogu järeldused vastupanuvõime suurendamiseks ja hübriidohtudega võitlemiseks tehtavate

täiendavate jõupingutuste kohta, 10. detsember 2019, dokument 14972/19; nõukogu järeldused

„Teadusuuringute ja innovatsiooni alane üldine lähenemisviis – Euroopa strateegia rahvusvaheliseks

koostööks muutuvas maailmas“, 28. september 2021, dokument 12301/21; nõukogu järeldused

välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise kohta, 18. juuli 2022, dokument 11173/22.

ET 4 ET

tegevusega, saavad tegutseda ühtlustatud, läbipaistvas ja prognoositavamas õiguskeskkonnas

ning sellest saavad kasu asjaomased üksused, otsustajad, kellele nende tegevus on suunatud,

ja kodanikud. Võimaliku negatiivse mõju asjaomastele üksustele hoiavad ära tugevad

kaitsemeetmed, millega tagatakse põhiõiguste ning demokraatlike põhimõtete ja väärtuste

täielik austamine. Ettepanek ei puuduta üksusi, mis saavad rahalist toetust teistelt

liikmesriikidelt või kolmandate riikide üksustelt tegevuseks, mis ei ole seotud huvide

esindamisega.

See lähenemisviis erineb radikaalselt mõningates riikides kehtestatud meetmetest (mida

nimetatakse „välisagentide“ seadusteks)10. Sellised seadused sisaldavad sageli sätteid, mis

piiravad põhjendamatult kodanikuühiskonna tegutsemisruumi, sest nendega häbimärgistatakse

ja hirmutatakse kodanikuühiskonna organisatsioone, ajakirjanikke ja inimõiguste kaitsjaid

ning kitsendatakse nende tegevust. Kui organisatsiooni sellise seaduse alusel välisagendiks

nimetatakse, on selle eesmärgiks sageli kahjustada organisatsooni finantsstabiilsust ja

usaldusväärsust.

Erinevalt sellistest välisagentide seadustest ei sildistata käesoleva ettepanekuga negatiivselt

konkreetsete üksuste, kaasa arvatud kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevust ega piirata

kodanikuühiskonna tegutsemisruumi. Selle asemel sätestatakse läbipaistvus- ja

vastutavusnõuded, mida kohaldatakse kõigi kolmandate riikide nimel huvide esindamise

tegevusega tegelevate üksuste suhtes, olenemata nende õiguslikust seisundist. Lisaks ei keela

meetmed ühtegi tegevust ega nõua sellise välisrahastuse läbipaistvust, mis ei ole seotud

kolmandate riikide nimel tehtava huvide esindamise tegevusega. Peale selle sisaldab

ettepanek kaitsemeetmeid, et direktiivi ülevõtmine liikmesriikide õigusesse ja selle normide

täitmise tagamine oleksid proportsionaalsed ning et vältida häbimärgistamisega seotud riske.

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Käesolev ettepanek täiendab ettepanekut võtta vastu määrus poliitreklaami läbipaistvuse ja

suunamise kohta11. Poliitreklaami käsitleva ettepaneku eesmärk on tagada liidus

poliitreklaami teenuste suur läbipaistvus, olenemata kasutatavast meediakanalist, ning näha

ette täiendavad kaitsemeetmed, mida kohaldatakse poliitreklaami sihitamise suhtes, kui sellist

reklaami sihitatakse isikuandmete töötlemise alusel.

Käesoleva algatuse kohaldamisala erineb poliitreklaami käsitlevast ettepanekust: see hõlmab

huvide esindamise tegevust, mida viiakse ellu kolmanda riigi üksuse nimel. Sellise tegevuse

hulka kuulub huvide esindamise tegevus, mis seisneb teavitus- või reklaamikampaaniate

korraldamises ja mida võib pidada ka poliitreklaamiks. Ent põhiliselt hõlmab huvide

esindamine tegevusi, mis ei ole poliitreklaam (nt üksikisikutele suunatud otsene lobitöö).

Samuti reguleeritakse poliitreklaami käsitleva ettepanekuga selle kohaldamisalasse kuuluvaid

tegevusi, olenemata sellest, kas neid tehakse kolmanda riigi nimel.

10 Liit mõistab järjekindlalt hukka põhivabaduste põhjendamatu piiramise ning kodanikuühiskonna ja

poliitilise tegutsemisruumi piirangud, millega rikutakse rahvusvahelist inimõigustealast õigust,

sealhulgas nn välisagentide seadused. Vt näiteks „Venemaa: kõrge esindaja poolt ELi nimel tehtud

avaldus seoses kümne aasta möödumisega välisagentide seaduse kehtestamisest“, kättesaadav aadressil:

https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2022/07/20/russia-declaration-by-the-high-

representative-on-behalf-of-the-eu-on-the-10th-anniversary-of-the-introduction-of-the-law-on-foreign-

agents/, „Georgia: Statement by the High Representative on the adoption of the Georgian “foreign

influence” law“, kättesaadav aadressil: https://www.eeas.europa.eu/eeas/georgia-statement-high-

representative-adoption-%E2%80%9Cforeign-influence%E2%80%9D-law_en, ning „EU in BiH on

recent developments in the RS“, kättesaadav aadressil: https://www.eeas.europa.eu/delegations/bosnia-

and-herzegovina/eu-bih-recent-developments-rs_en?s=219 11 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus poliitreklaami läbipaistvuse ja suunamise kohta

(COM(2021) 731 final).

ET 5 ET

Poliitreklaami käsitleva ettepaneku kohaselt tagatakse läbipaistvus eelkõige sel teel, et

üksikisikutele tehakse koos iga poliitreklaamiga kättesaadavaks teatav teave. Peale selle

peaksid poliitreklaami avaldajad, kes on väga suured digiplatvormid digiteenuste määruse12

tähenduses, tegema läbipaistvusteates sisalduva teabe kättesaadavaks nimetatud määruse

artikli 39 kohaste andmehoidlate kaudu. Käesolev algatus pakub üldsusele lisaks juurdepääsu

täiendavale teabele, mis käib huvide esindamise tegevuse pakkujate kohta, mida hoitakse

riiklikes registrites ja milles on eeskätt selgelt märgitud, millise kolmanda riigi nimel huve

esindatakse, millistes liikmesriikides huve esindatakse ning millistele seadusandlikele

ettepanekutele, poliitikatele või algatustele on huvide esindamise tegevus suunatud.

Käesolev ettepanek täiendab ka digiteenuste määrust, millega nõutakse digiplatvormide

pakkujatelt teatava teabe esitamist reklaamide kohta, mida nad oma internetipõhistes

kasutajaliidestes esitavad. Lisaks on digiteenuste määruses sätestatud, et väga suurte

digiplatvormide või väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujad, kes esitavad oma

internetipõhistes kasutajaliidestes reklaame, peavad koostama andmehoidla, mis sisaldab

teavet reklaamide kohta, ja tegema selle oma internetipõhise kasutajaliidese konkreetses

jaotises otsingut võimaldava usaldusväärse tööriista kaudu üldsusele kättesaadavaks. Samuti

kohustab see selliseid teenuseosutajaid hindama ja maandama oma teenuse toimimise,

kavandamise või kasutamisega seotud riske, millel on tegelik või prognoositav negatiivne

mõju mitmesugustele ühiskondlikele riskidele, muu hulgas seoses ühiskondliku arutelu,

valimisprotsesside ja avaliku julgeolekuga.

Käesoleva algatuse kohaldamisala erineb digiteenuste õigusakti kohaldamisalast, kuna see

hõlmab huvide esindamise tegevust, mida viiakse ellu kolmandate riikide nimel. Sellise

tegevuse hulka võib kuuluda (nt osana reklaami- või teavituskampaaniast) reklaami

avaldamine digiplatvormide internetipõhistes kasutajaliidestes, mis kuulub digiteenuste

määruse kohaldamisalasse. Käesoleva algatusega on ette nähtud, et huvide esindamise

tegevusega tegelev üksus peaks sellisel juhul lisama digiplatvormiteenuste osutajad oma

registreeringule ning nende teenustega seotud asjakohased kulud tuleks lisada selle üksuse

deklareeritud tasu summa hulka. Teisalt aga ei reguleerita käesoleva algatusega sellises

olukorras digivahendajate kohustusi ega kehtestata nõudeid otse digiplatvormi pakkujatele

endile.

Lisaks täiendab ettepanek Euroopa meediavabaduse määruse ettepanekut,13 mille eesmärk

on tegeleda riiklike meediavabadust, meedia mitmekesisust ja toimetuse sõltumatust

reguleerivate lähenemisviiside killustatusega ning tagada siseturul vaba meediateenuste

osutamine, tagades liikmesriikidele samal ajal võimaluse kohandada meediapoliitikat oma

pädevuse piires vastavalt oma riigi kontekstile. Meediavabaduse määruse ettepaneku fookuses

on ka avalik-õigusliku meedia sõltumatus ja stabiilne rahastamine ning meediaomandi ja

riikliku reklaami jaotamise läbipaistvus. Kõnealuse ettepaneku kohaselt peaksid uudiseid ja

päevakajalist sisu pakkuvad meediateenuse osutajad tegema oma teenuste saajatele hõlpsasti

ja vahetult teatavaks oma juriidilise nime ning otseste, kaudsete või tegelike tulusaajate

nimed, mille hulka võivad põhimõtteliselt kuuluda ka kolmandate riikide valitsused. Lisaks

oleksid meediateenuse osutajad kohustatud võtma meetmeid, mida nad peavad asjakohaseks,

et tagada toimetusotsuste sõltumatus.

12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2065, mis käsitleb

digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus)

(ELT L 277, 27.10.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2065/oj). 13 16. septembri 2022. aasta ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse siseturul

meediateenuste ühine raamistik (Euroopa meediavabaduse määrus) ja muudetakse direktiivi

2010/13/EL (COM(2022) 457 final).

ET 6 ET

Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi14 eesmärk on luua audiovisuaalmeedia teenuste

ühtne turg ja tagada selle nõuetekohane toimimine, aidata samal ajal kaasa kultuurilise

mitmekesisuse edendamisele ning näha ette tarbija- ja lastekaitse piisav tase. On üsna

ebatõenäoline, et kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluksid käesoleva ettepanekuga

hõlmatud reklaamikampaaniad, mille eesmärk on mõjutada liidus poliitika või õigusaktide

väljatöötamist, sõnastamist või rakendamist või avalikke otsustusprotsesse.

Käesoleva ettepanekuga nähakse ette, et kui meediateenuse osutaja levitab reklaami

teenusena, mida pakutakse kolmandate riikide nimel huvide esindamise tegevusega tegelevale

üksusele, tuleb selline meediateenuse osutaja üksuse registreeringus nimetada ja asjaomased

kulud tuleb lisada deklareeritud tasu summale. Siiski ei kehtestata käesoleva ettepanekuga

sellistes olukordades nõudeid teenuseosutajatele endile.

Käesolev ettepanek ei puuduta tegevusi, mis on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusega (EL, Euratom) 1141/2014,15 mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja

Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ja rahastamist, sealhulgas annetusi

kolmanda riigi ametiasutuselt või ettevõtjalt, kellele selline ametiasutus võib avaldada otseselt

või kaudselt valitsevat mõju.

Alates 2020. aastast kajastatakse õigusriigi olukorda käsitlevate aastaaruannete16

korruptsioonivastase võitluse osas huvide esindamise ja lobitöö reguleerimist kõigis

liikmesriikides kehtivate Euroopa ja rahvusvaheliste normide raames. 2022. aastast saadik on

komisjon andnud liikmesriikidele õigusriigi olukorda käsitlevates aruannetes soovitusi,

millest mõned on puudutanud huvide esindamise seisukohast olulisi aspekte. 2022. aastal

soovitati näiteks Taanil ja Slovakkial kehtestada lobitöö eeskirjad ning Rumeenial paluti

kehtestada reeglid parlamendiliikmete lobitöö kohta. Belgiat kutsuti üles viima lõpule

lobitööd käsitlev seadusandlik reform, millega luuakse raamistik, mis sisaldab

läbipaistvusregistrit ja seadusandlikku jalajälge ning hõlmab nii parlamendi kui ka valitsuse

liikmeid. Samal aastal soovitati Hispaanial jätkata jõupingutusi lobitööd reguleerivate

õigusaktide esitamiseks ning muu hulgas luua avalik ja kohustuslik lobistide register17.

2023. aastal märkis komisjon õigusriigi olukorda käsitlevates aruannetes, et lobitöö

valdkonnas on toimunud muutusi, kuna mõned liikmesriigid olid oma lobitöö läbipaistvuse

reeglid vastavalt 2022. aasta soovitustele läbi vaadanud. Näiteks Lätis oli vastu võetud uus

lobitöö seadus, millega nähakse ette lobitöö registri loomine. Eestis jätkasid ametiasutused

jõupingutusi lobitöö suuniste tulemuslikuks rakendamiseks. Küpros oli kehtestanud

lobitööalase rakendusmääruse, milles on selgitatud lobitööd käsitlevate andmete

deklareerimise, salvestamise ja avaldamise korda. Leedus toimisid kehtivad lobitöö eeskirjad

esitatud deklaratsioone silmas pidades tulemuslikult. 2023. aasta õigusriigi olukorda käsitlev

aruanne sisaldas ka lisasoovitusi liikmesriikidele lobitöö ja huvide esindamise kohta, juhul kui

14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia

teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta

(audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (ELT L 95, 15.4.2010, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2010/13/oj). 15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1141/2014, mis

käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning

rahastamist (ELT L 317, 4.11.2014, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/1141/oj). 16 https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/policies/justice-and-fundamental-rights/upholding-

rule-law/rule-law/rule-law-mechanism_et 17 2022. aasta õigusriigi olukorda käsitlevas aruandes esitati soovitusi lobitöö kohta veel Saksamaale,

Eestile, Iirimaale, Prantsusmaale, Horvaatiale, Itaaliale, Lätile, Luksemburgile, Ungarile, Madalmaadele

ja Poolale.

ET 7 ET

2022. aasta soovitusi ei olnud täielikult arvesse võetud või esile oli kerkinud uusi

probleeme18.

Kavandatava korruptsioonivastase võitluse direktiivi19 eesmärk on kaitsta demokraatiat ja

ühiskonda korruptsiooni mõju eest ning sellega tehakse ettepanek ajakohastada liidu

kriminaalõiguslikku raamistikku nii, et see hõlmaks lisaks altkäemaksu andmisele ja/või

võtmisele ning omastamisele ka mõjuvõimuga kauplemise, ametiseisundi kuritarvitamise,

õigusemõistmise takistamise ja korruptsiooni teel rikastumise kuritegusid. Kui huvide

esindamisega seotud varjatud mõjutamine ja üldine läbipaistvuse puudumine jäetakse

tähelepanuta, võimaldab ja soodustab see korruptsiooni teket. Kavandatavas direktiivis on

sätestatud, et kui sellised kuriteod pannakse toime kolmanda riigi kasuks, peaksid

liikmesriigid käsitama seda raskendava asjaoluna. Käesolev ettepanek täiendaks kavandatavat

korruptsioonivastase võitluse direktiivi, kuna kolmandate riikide üksuste nimel tehtava huvide

esindamise tegevuse läbipaistvus peaks eeldatavasti korruptsiooni ennetamisele ja

avastamisele kaasa aitama.

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

President von der Leyeni poliitilistes suunistes sätestatud komisjoni prioriteetide seas on

kesksel kohal liidu demokraatia edendamine, kaitsmine ja tugevdamine.20 2020. aastal esitas

Euroopa Komisjon üldeesmärgi „Uus hoog Euroopa demokraatiale“ raames Euroopa

demokraatia tegevuskava,21 mille eesmärk on kaitsta ja tugevdada liidu demokraatiat,

kaitstes valimiste usaldusväärsust, edendades vabasid ja ausaid valimisi, suurendades

meediavabadust ja meedia mitmekesisust ning võideldes desinformatsiooni ja välissekkumise

vastu.

2022. aasta kõnes Euroopa Liidu olukorra kohta22 tegi komisjoni president von der Leyen

teatavaks meetmepaketi, millega kaitsta demokraatiat varjatud välismõju eest. Pakett täiendab

liidu tasandil Euroopa demokraatia tegevuskava raames juba võetud meetmeid. Lisaks

käesolevale algatusele sisaldab pakett erimeetmeid, mida võetakse Euroopa Parlamendi

valimiste eel valimisküsimustes, ning meetmeid, millega edendada kodanikuühiskonna

tegutsemisruumi ning avaliku sektori asutuste kaasavat ja tulemuslikku koostööd

kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kodanikega.23 Kõigi nende meetmete eesmärk on

tugevdada demokraatiat rohujuure tasandil.

Käesoleva algatusega muudetakse rikkumisest teatajate direktiivi,24 et vihjeandjatel oleks

võimalik teavitada liikmesriikide loodavaid järelevalveasutusi ettepanekus sätestatud nõuete

tegelikust või võimalikust rikkumisest.

18 Lobitööga seotud lisasoovitused puudutavad Saksamaad, Tšehhi Vabariiki, Taanit, Iirimaad,

Hispaaniat, Prantsusmaad, Horvaatiat, Itaaliat, Lätit, Luksemburgi, Ungarit, Madalmaid, Austriat,

Poolat, Rumeeniat ja Slovakkiat. 19 Ettepanek: Direktiiv, milles käsitletakse korruptsioonivastast võitlust ning millega asendatakse nõukogu

raamotsus 2003/568/JSK ja Euroopa ühenduste ametnike või Euroopa Liidu liikmesriikide ametnikega

seotud korruptsiooni vastast võitlust käsitlev konventsioon ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi (EL) 2017/1371 (COM(2023) 234 final). 20 https://commission.europa.eu/document/aa3bc4a8-50b7-425a-a81c-e7360e01a24d_et 21 https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/priorities-2019-2024/new-push-european-

democracy/european-democracy-action-plan_et 22 https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/speech_22_5493 23 COM(2023) 630 final, C(2023) 8626 final ja C(2023) 8627 final. 24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse

rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2019/1937/oj).

ET 8 ET

Käesolev algatus ei mõjuta mingil viisil Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“)

artikli 29 või ELi toimimise lepingu artikli 215 kohaselt vastu võetud liidu piiravate meetmete

kohaldamist. Need meetmed on liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika oluline tööriist, mille

abil liit saab vajaduse korral sekkuda, et ennetada konflikte või reageerida rahvusvahelises

sfääris tekkivatele või käimasolevatele kriisidele ning edendada rahu, demokraatiat, õigusriigi

põhimõtete austamist, inimõigusi ja rahvusvahelist õigust. Eelkõige ei mõjuta käesolev

ettepanek keeldu teha rahalisi vahendeid või majandusressursse otseselt või kaudselt

kättesaadavaks liidu piiravates meetmetes loetletud füüsilistele või juriidilistele isikutele,

üksustele või asutustele või nendega seotud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele

või asutustele või nende kasuks.

Käesolev algatus on seotud ettepanekuga võtta vastu direktiiv Euroopa piiriüleste ühingute

tegevuse kohta25. Kuigi nimetatud ettepanekuga luuakse uus mittetulundusühingu õiguslik

vorm, hõlbustatakse selliste ühingute piiriülest tegevust ja antakse neile teatavad õigused,

kehtestatakse käesoleva seadusandliku algatusega ühised läbipaistvus- ja vastutavusnõuded

sellise huvide esindamise tegevuse jaoks, mille eesmärk on mõjutada liidus otsustusprotsesse

ja mida viiakse ellu kolmandate riikide nimel. Praktikas peavad Euroopa piiriülesed ühingud

täitma käesolevas ettepanekus sätestatud spetsiaalseid läbipaistvusnõudeid üksnes juhul, kui

nad tegelevad huvide esindamise tegevusega kolmandate riikide üksuste nimel.

Käesolev algatus ei mõjuta komisjoni õigust algatada ja viia läbi uurimisi siseturgu

moonutavate välisriigi subsiidiumide kohta vastavalt välisriigi subsiidiumide määrusele26

ning esitada arvamusi välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute määruse27 alusel.

Võib juhtuda, et mõned kolmandate riikide nimel huvide esindamisega tegelevad üksused

kuuluvad äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi28 kohaldamisalasse. Selliseid

juhtumeid on eeldatavasti vähe ja need piirduksid olukorraga, kus suurettevõtja tegevus oleks

omistatud kolmandale riigile.

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Õiguslik alus

Ettepaneku õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikkel 114, millega on ette nähtud

meetmete võtmine, et tagada siseturu loomine ja toimimine. Selle sätte alusel on võimalik

võtta vastu meetmeid liikmesriikide õigus- ja haldusnormide selliste sätete ühtlustamiseks,

mis käsitlevad liidu siseturu loomist ja toimimist. See on sobiv õiguslik alus meetmetele, mis

25 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv Euroopa piiriüleste ühingute kohta (COM(2023)

516 final), mille eesmärk on vähendada ühinguid ja mittetulundusorganisatsioone käsitlevate riiklike

õigusnormide killustatust kogu liidus ning hõlbustada nende üksuste piiriülest tegevust siseturul. 26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2560, mis käsitleb

siseturgu moonutavaid välisriigi subsiidiume (ELT L 330, 23.12.2022, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2560/oj) ning mille eesmärk on luua ühtlustatud raamistik välisriigi

subsiidiumidest otse või kaudselt põhjustatud moonutuste käsitlemiseks. 27 Määrus (EL) 2019/452, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute

raamistik (ELT L 79 I, 21.3.2019, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/452/oj), st kehtestatakse

liidu raamistik, mille alusel teha julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel kolmandatest riikidest

pärinevate otseinvesteeringute taustakontrolli. 28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2464, millega

muudetakse määrust (EL) nr 537/2014, direktiivi 2004/109/EÜ, direktiivi 2006/43/EÜ ja

direktiivi 2013/34/EL seoses äriühingute kestlikkusaruandlusega (ELT L 322, 16.12.2022, lk 15, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2022/2464/oj). Direktiivi kohaldatakse kõigi piiratud vastutusega

äriühingute suhtes, mis ei ole raamatupidamisdirektiivis määratletud VKEd, ja kõigi reguleeritud turul

noteeritud piiratud vastutusega äriühingute (sealhulgas börsil noteeritud VKEde) suhtes, välja arvatud

mikroettevõtjad.

ET 9 ET

hõlmavad siseturul tegutsevaid teenuseosutajaid ja käsitlevad liikmesriikide sätete erinevusi,

mis takistavad põhivabaduste kasutamist ja millel on otsene mõju siseturu toimimisele.

Liikmesriikide õigusaktides on erinevusi ja need suurenevad, arvestades, et mõned

liikmesriigid on kehtestanud või kavatsevad kehtestada õigusnorme huvide esindamise

teenuste suhtes kohaldatavate läbipaistvusnõuete kohta. Selline olukord tekitab õiguslikku

killustatust, kuna kolmandate riikide huvide esindamisega tegelevate üksuste läbipaistvust

reguleerivad normid erinevad läbipaistvuse konkreetsete nõutavate elementide (avalikustatav

teave, ajakohastamise sagedus) ja kohaldamisala poolest (kohaldamisalasse kuuluvate või

sellest välja jäetud tegevuste liigid).

Õiguslik killustatus takistab huvide esindamise teenuste piiriülest osutamist ja tõenäoliselt

suureneb eelkõige sellise tegevuse korral, mida tehakse kolmandate riikide nimel. Ühtlustatud

läbipaistvusmeetmete eesmärk on luua võrdsed tingimused, vähendada nõuete täitmisega

seotud kulusid ja õiguslikku arbitraaži ning hoida ära lisatakistusi, mis võivad siseturul

tekkida kolmandate riikide nimel tehtavale huvide esindamise tegevusele ja mis tulenevad

liikmesriikide õigusaktide ebaühtlasest arengust. Kui liidu tasandil meetmeid ei võeta,

halveneb olukord veelgi, kui mõnes liikmesriigis kehtestatakse uued normid, mis reguleerivad

eelkõige kolmandate riikide nimel toimuvat huvide esindamist, aga teistes liikmesriikides ei

käsitleta huvide esindamise teenuste läbipaistvust endiselt.

Pidades silmas eesmärki, mida käesoleva ettepanekuga soovitakse siseturul saavutada, on

ettepanekus sätestatud, et üksused peavad end registreerima oma peamise tegevuskoha

liikmesriigis, olenemata sellest, millises liikmesriigis või millistes liikmesriikides nad

soovivad huvide esindamise tegevusega tegeleda. Ka on ettepanekuga ette nähtud, et

järelevalveasutus võib konkreetsetel juhtudel ja proportsionaalsel viisil taotleda teavet, mida

võiks jagada teiste liikmesriikide järelevalveasutustega.

Kooskõlas ELi lepingu artikliga 229 on käesoleva algatuse eesmärgiks ka suurendada liidu ja

liikmesriikide demokraatlike institutsioonide usaldusväärsust ja üldsuse usaldust nende vastu,

tagades kolmandate riikide nimel tehtava huvide esindamise tegevuse läbipaistvuse ning

parandades teadmisi selle tegevuse ulatuse, suundumuste ja selles osalejate kohta. Kuigi

käesolevas ettepanekus sisalduvate ühtlustamismeetmetega seotud valikute tegemisel on

üheks sihiks tagada, et tegevus, millega kolmandad riigid püüavad mõjutada liidu avalikku

otsustusprotsessi, oleks läbipaistev, on ettepaneku põhieesmärk parandada liidu siseturu

toimimise tingimusi.

Eespool toodut silmas pidades on seega vajalik täielik ühtlustamine liidu tasandil ning

käesoleva algatuse asjakohane õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikkel 11430.

• Subsidiaarsus

Subsidiaarsuse põhimõtte (ELi lepingu artikli 5 lõige 3) kohaselt tuleks liidu tasandil

meetmeid võtta üksnes juhul, kui liikmesriigid üksi ei suuda kavandatud eesmärke piisaval

määral saavutada ning seetõttu on neid meetme ulatuse või toime tõttu parem saavutada liidu

tasandil.

Kuna kolmandate riikide huvide esindamist reguleerivate riigisiseste õigusnormide

kohaldamisala, sisu ja mõju on erinevad, on liikmesriikide õigusaktidest kujunemas

29 Vt kohtuotsus, Euroopa Kohus, 16. veebruar 2022, Ungari vs. Euroopa Parlament ja nõukogu, C-

156/21, ECLI:EU:C:2022:97, milles Euroopa Kohus sedastas, et Euroopa Liit peab saama talle

aluslepingutega antud pädevuse piires oma väärtusi kaitsta. 30 Vt ka kohtuotsus, Euroopa Kohus, 10. detsember 2002, British American Tobacco (Investments) ja

Imperial Tobacco, C-491/01, ECLI:EU:C:2002:741, punkt 75.

ET 10 ET

ebaühtlane raamistik ja ebaühtlus võib veelgi suureneda, eriti mis puudutab kolmandate

riikide nimel tehtavat huvide esindamise tegevust. See õõnestab siseturgu, tuues kaasa

ebavõrdsed tingimused ja tarbetuid kulusid üksustele, kes soovivad tegeleda kolmandate

riikide nimel piiriülese huvide esindamise tegevusega. See soodustab õiguslikku arbitraaži, et

vältida läbipaistvusmeetmeid, mis omakorda mõjutab kodanike suhtumist ja usaldust

tulemusliku reguleerimise vastu.

Neid probleeme saab lahendada ainult liidu tasandil, sest riigi tasandi regulatsioon tekitab

juba praegu siseturul piiriülesele huvide esindamise tegevusele takistusi. Seevastu

liikmesriikide õiguse alusel võetavate meetmete mõju piirduks ühe riigiga ning oleks oht, et

teistest liikmesriikidest pärit üksused, kes tegelevad kolmandate riikide nimel huvide

esindamisega, hoiavad selliste meetmete täitmisest kõrvale või et nende täitmist on raske

kontrollida. Lisaks kaaluvad mõned liikmesriigid praegu välismõju valdkonnas

seadusandlikke algatusi, mis ei pruugi olla kooskõlas käesoleva algatuse proportsionaalse ja

sihipärase lähenemisviisiga ning mis ei pruugi pakkuda terviklikku kaitsemeetmete süsteemi.

Kõnealust küsimust saab kogu siseturul ühtlaselt reguleerida ainult liidu tasandil võetavate

meetmetega. Liidu tasandil ühiste ja proportsionaalsete läbipaistvusstandardite sätestamine

kolmandate riikide nimel toimuva huvide esindamise suhtes on vajalik selleks, et tagada

selliste meetmete järjepidev kehtestamine kõigis liikmesriikides, austades kõiki põhiõigusi ja

kohaldades eelkõige põhjalikke kaitsemeetmeid, sealhulgas juurdepääsu kohtutele.

Kolmandate riikide nimel tehtav huvide esindamise tegevus on piiriülese mõjuga riikideülene

küsimus, millega tuleb tegeleda liidu tasandil. Poliitiliste otsuste ja poliitiliste protsesside

mõjutamine ühes liikmesriigis võib avaldada mõju väljaspool selle liikmesriigi piire, teises

liikmesriigis või Euroopa tasandil. Liidu tasandi meetmete puudumine võib viia selleni, et

mõned liikmesriigid on kolmandate riikide nimel tehtavast huvide esindamise tegevusest

vähem teadlikud kui teised. Tundub ebatõenäoline, et liikmesriigid ühtlustatud oma nõudeid

selle kohta, kuidas koguda võrreldavaid andmeid kolmandate riikide nimel tehtava huvide

esindamise tegevuse kohta, või kehtestaksid süstemaatilise kogu liitu hõlmava

koostöömehhanismi, et vahetada teavet omavahel ja komisjoniga.

• Proportsionaalsus

Proportsionaalsuse aspektist ei lähe kavandatava meetme sisu ja vorm kaugemale sellest, mis

on vajalik liidu siseturu nõuetekohase toimimise eesmärgi saavutamiseks.

Ettepanek põhineb kehtivatel liidu õigusaktidel ning on selle eesmärkide saavutamiseks

proportsionaalne ja vajalik. Kavandatud meetmed piirduvad sellega, mis on vajalik asjaomase

õigusraamistiku praeguse ja eeldatava killustatuse vähendamiseks.

Ettepanek piirdub läbipaistvusnõuetega, mis on suunatud üksnes üksustele, kes osutavad

kolmandate riikide nimel huvide esindamise teenuseid. Läbipaistvuskohustuste

proportsionaalsust on hoolikalt kaalutud ja see kajastub kehtestatud nõuetes (selgelt piiratud

nõutav teave, piiratud andmete säilitamise kohustused jne). Ettepaneku eesmärk ei ole piirata

huvide esindamise teenuste osutamist, vaid pigem parandada siseturu toimimist ja hõlbustada

selliste teenuste piiriülest osutamist, muutes need sidusalt läbipaistvamaks kogu liidus.

Peale selle sisaldab ettepanek vajalikke kaitsemeetmeid, et direktiivi ülevõtmine

liikmesriikide õigusesse ja selle normide täitmise tagamine oleksid proportsionaalsed ning et

vältida häbimärgistamisega seotud riske. Ettepanekuga ei püüta takistada kolmandaid riike

oma seisukohti propageerimast, vaid selle eesmärk on tagada, et see toimuks läbipaistval ja

vastutustundlikul viisil. Sellega ei kehtestata üksustele nõudeid üksnes seetõttu, et nad saavad

rahalisi vahendeid välismaalt, vaid keskendutakse suurema läbipaistvuse tagamisele, kui nad

tegelevad kolmandate riikide nimel sellise huvide esindamise tegevusega, mille eesmärk on

ET 11 ET

mõjutada liidus poliitika või õigusaktide väljatöötamist, sõnastamist või rakendamist või

avalikke otsustusprotsesse. Seetõttu ei tohiks panust organisatsiooni põhilisse rahastamisse

või samalaadset rahalist toetust, mida antakse näiteks mittetulunduslikule organisatsioonile

kolmanda riigi rahastajate toetuskava alusel, käsitada huvide esindamise teenuse eest

makstava tasuna, kui see toetus ei ole seotud huvide esindamise tegevusega, st kui üksus

saaks neid vahendeid olenemata sellest, kas ta tegeleb rahastust pakkuva kolmanda riigi

huvide esindamisega seotud konkreetse tegevusega.

Lisaks sisaldab ettepanek erinõuet, et teave tuleb riiklikes registrites esitada faktiliselt täpsel

ja neutraalsel kujul ning viisil, mis ei vii registreeritud üksuste häbimärgistamiseni. Eelkõige

ei tohiks andmetele lisada avaldusi ega sätteid, mis võiksid tekitada registreeritud üksuste

suhtes umbusalduse õhkkonda, mis võib heidutada liikmesriikide või kolmandate riikide

füüsilisi või juriidilisi isikuid nendega suhtlemast või andmast neile rahalist toetust.

Järelevalveasutuste volitused küsida algatuse kohaldamisalasse kuuluvatelt üksustelt teavet on

hoolikalt piiritletud tagamaks, et asjaomastele üksustele ei esitataks tarbetuid või

ülemääraseid nõudeid. Järelevalveasutuste volitusi on piiritletud kahel moel:

järelevalveasutused võivad lisaks riiklikus registris sisalduvale teabele nõuda üksnes piiratud

teavet ja ainult piiratud asjaoludel.

Selleks et tagada karistuste proportsionaalsus, nähakse ettepanekuga ette, et

järelevalveasutused võivad kavandatud kohustuste rikkumise korral määrata üksnes

haldustrahve, millele kehtestatakse üksuse majandusliku suutlikkuse alusel ülempiir.

Kriminaalkaristused on sõnaselgelt välistatud. Liikmesriigid vastutavad selle tagamise eest, et

keelatud on osaleda tegevuses, mille eesmärgiks on direktiivi sätetest kõrvale hoida.

• Vahendi valik

ELi toimimise lepingu artikliga 114 on seadusandjale antud õigus võtta vastu määrusi ja

direktiive.

Asjakohane on direktiiv, millega ühtlustatakse täielikult läbipaistvusnõuded, mida

kohaldatakse üksuste suhtes, mille tegevuseks on kolmandate riikide nimel huvide esindamine

eesmärgiga mõjutada siseturul poliitika või õigusaktide väljatöötamist, sõnastamist või

rakendamist või avalikke otsustusprotsesse.

Kuna algatusega nähakse ette läbipaistvus- ja vastutavusnõuete täielik ühtlustamine, aitab see

vältida ka ülereguleerimist. Eeskätt oleks liikmesriikidel ühtlustatud normide raames keelatud

nendest normidest kõrvale kalduda, et kehtestada ulatuslikumad läbipaistvusnõuded.

Liikmesriikidel säiliks täielikult ühtlustatud meetmete kohaldamisalas piiratud kaalutlusõigus,

mis on seadusandliku algatusega sõnaselgelt ette nähtud. Näiteks oleks liikmesriikidel

vabadus näha oma territooriumil ette üks või mitu riiklikku registrit ja järelevalveasutust (nt

mitu asutust, kes vastutavad territooriumi eri osade eest).

See ei mõjuta liikmesriikide pädevust kehtestada liidu õigust täielikult järgides õigusnorme

küsimustes, mida ühtlustatud normid ei reguleeri, näiteks kehtestada eeskirjad oma

ametiisikutele, kes võtavad ühendust kolmandate riikide nimel huvide esindamise tegevusega

tegelevate üksustega.

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU

HINDAMISE TULEMUSED

• Konsulteerimine sidusrühmadega

Käesoleva ettepaneku koostamiseks konsulteeriti ulatuslikult sidusrühmadega ning seda tehes

kohaldas komisjon huvitatud isikutega konsulteerimise üldisi põhimõtteid ja nõudeid.

Konsultatsioonistrateegias määrati kindlaks peamised asjaomased sidusrühmad. 2022. aasta

ET 12 ET

oktoobrist 2023. aasta maini korraldas komisjon sidusrühmadega peetud laiaulatuslike

konsultatsioonide esimese laine. 2023. aasta augustis ja septembris korraldas komisjon

lisakonsultatsioonid liikmesriikide ametiasutuste, äriettevõtjate ja kodanikuühiskonna

organisatsioonidega, muu hulgas võimalike poliitikavariantide üle.

Komisjon tellis käesoleva ettepaneku ettevalmistamise toetuseks spetsiaalse välisuuringu31.

Uuringu tegemise käigus korraldas töövõtja mitu konsultatsiooni peamiste sidusrühmadega.

16. veebruaril 2023 avati avalik konsultatsioon koos tagasisidekorjega32 ja see kestis kuni

14. aprillini 2023. Sidusrühmade tagasiside ja sisendid andsid teavet eeskätt probleemi

määratluse ja poliitikavariantide väljatöötamiseks. Avalikku konsultatsiooni reklaamiti

sotsiaalmeediakampaania ja komisjoni veebisaidi kaudu.

Komisjon viis läbi kaks Eurobaromeetri kiiruuringut demokraatia ning kodakondsuse ja

demokraatia kohta. Esimene uuring näitas, et üle viiendiku eurooplastest peab kõige

tõsisemateks demokraatiat ähvardavateks ohtudeks mittedemokraatlikust välisallikast

pärinevat propagandat ja vale- või eksitavat teavet ning varjatud välissekkumist oma riigi

poliitikasse ja majandusse, sealhulgas riigisiseste osalejate rahastamise kaudu33. Teise uuringu

kohaselt on umbes 80 % eurooplastest arvamusel, et välissekkumine Euroopa

demokraatlikesse süsteemidesse on tõsine probleem, millega on vaja tegeleda34.

Samuti on koostatud mõjuhinnang, milles esitatakse põhjendused, analüüs ja olemasolevad

tõendid kõnealuse teema käsitlemiseks35. Mõjuhinnang sisaldab konsultatsioonistrateegia ja

tulemuste üksikasjalikku tutvustust ja analüüsi.

Komisjon korraldas mitu rühmaintervjuud peamiste sidusrühmadega, et koguda lisatõendeid

ja andmeid algatuses käsitletud konkreetsete probleemide ning poliitilise lähenemisviisi ja

selle mõju kohta. Rühmaintervjuudele kutsuti avalike suhete ja lobitööga tegelevad

sidusrühmad, nagu äriringkondade asjaomaste sektorite esindusorganisatsioonid, lobitöö-,

konsultatsiooni- ja suhtekorraldusettevõtted, kodanikuühiskonna organisatsioonid ning huvide

esindamise teenuseid osutavad õiguspraktikud. Rühmaintervjuudesse kaasati ka asjaomaste

valdkondade teemaeksperte (akadeemilised ringkonnad, liikmesriikide ametiasutused, sh

kohaliku tasandi asutused, ning rahvusvahelised organisatsioonid ja standardeid kehtestavad

asutused). Kodanikuühiskonna organisatsioonide ja liikmesriikidega toimusid lisakohtumised,

nende hulgas kõrgetasemelised kokkusaamised.

Lisaks analüüsis komisjon ettepaneku koostamise käigus saadud seisukohti, analüütilisi

dokumente ja uuringuid. Peale selle korraldas komisjon omal algatusel sidusrühmadega

kahepoolseid konsultatsioone.

Üldiselt väljendasid rühmaintervjuudes osalejad toetust algatusele, mis käsitleks kolmandate

riikide nimel huvide esindamise tegevuse ühiseid läbipaistvusnõudeid. Nad rõhutasid

probleeme, mis tulenevad sellest, et eri liikmesriikides järgitakse eri süsteeme ja eeskirju, ning

pooldasid liidu tasandil ühtlustatud norme.

31 Uuring tehakse kättesaadavaks aadressil https://commission.europa.eu/strategy-and-

policy/policies/justice-and-fundamental-rights/eu-citizenship/democracy-and-electoral-rights/studies_en 32 https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/13744-Transparency-of-covert-

interference-by-third-countries_et 33 Eurobaromeetri kiiruuring 522 „Demokraatia“. 34 Eurobaromeetri kiiruuring 528 „Kodakondsus ja demokraatia“. 35 Vt lisatud mõjuhinnang.

ET 13 ET

Lisaks näitas avalik konsultatsioon, et sidusrühmad olid üldiselt ühel meelel selles, et on vaja

liidu meetmeid, millega suurendada läbipaistvust seoses lobitöö, suhtekorralduse ja muude

tegevustega, mis kolmandate riikide nimel tehtuna mõjutavad demokraatiat märkimisväärselt.

Eelkõige väitis enamik avalikule konsultatsioonile vastanutest, et lobitöö ja suhtekorralduse

alane tegevus kolmandate riikide nimel tooks kaasa suure ohu, et kolmandad riigid sekkuvad

varjatult liidu demokraatiasse ja avalikku mõttevahetusse ning soodustavad korruptsiooni.

Liidu kodanikud on mures selle pärast, millist mõju avaldab välissekkumine liidu

demokraatiatele. Enamik neist soovis huvide esindamise tegevuse suuremat läbipaistvust ja

koordineeritud reageerimist liidu tasandil.

Komisjon sai 2023. aasta augustis ja septembris sidusrühmadega peetud

lisakonsultatsioonidele 29 vastust: 11 vastust kodanikuühiskonna organisatsioonidelt, 15

vastust liikmesriikidelt ja 3 vastust huvide esindamise sektorit esindavatelt

organisatsioonidelt.

Küsimustikule antud vastustes nõustusid liikmesriigid üldiselt, et ühiskonna üks põhihuve on

olla informeeritud kolmandate riikide nimel tehtavast huvide esindamise tegevusest. Viis

liikmesriiki olid konkreetselt seisukohal, et on vaja kehtestada ühtlustatud meetmed,

suurendamaks sellise huvide esindamise tegevuse läbipaistvust, mille eesmärk on mõjutada

otsustusprotsesse. Kaks liikmesriiki rõhutasid, et seadusandliku ettepaneku koostamisel tuleks

nõuetekohaselt arvesse võtta põhiõigusi. Seitse liikmesriiki märkisid, et järelevalveasutustel

peaks olema lubatud küsida registreeritud üksustelt konkreetset teavet, mille suhtes

kohaldatakse kaitsemeetmeid.

Küsimustikule antud vastustes väljendasid üheksa kodanikuühiskonna organisatsiooni

seisukohta, et seadusandlik sekkumine peaks hõlmama igat liiki huvide esindamise tegevust,

mitte piirduma üksnes tegevusega, mida tehakse kolmandate riikide nimel. Kolm

kodanikuühiskonna organisatsiooni toonitasid vajadust esitada huvide esindamise mõiste

selge määratlus. Kaheksa kodanikuühiskonna organisatsiooni rõhutasid häbimärgistamise

vältimise teemat ja selgitasid, et üksuste registreerimine ei tohiks viia häbimärgistamiseni,

vaid huvide esindamise normaliseerimiseni, kuna huvide esindamise õiguspärasus ei sõltu

mitte sellest, kelle huve esindatakse, vaid eetilistest standarditest, mida kohaldatakse huvide

esindamise tegevuses. Kolm kodanikuühiskonna organisatsiooni tõid eraldi välja vajaduse

tagada kaitsemeetmed, mida nõuavad õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele

kohtulikule arutamisele. Neli kodanikuühiskonna organisatsiooni kutsusid üles tegema

väiksematele üksustele registreerimisnõudest erandi.

Kõik huvide esindamisega tegelevate ettevõtjate esindajad, kes küsimustikule vastasid,

pooldavad registreerimis- ja läbipaistvusnõuete ühtlustamist liidu tasandil. Kaks ettevõtjate

esindajat soovitasid komisjonil võtta arvesse kõiki huvide esindamise tegevuse vorme ja mitte

piirduda ainult nende nõuete ühtlustamisega, mida kohaldatakse kolmandate riikide nimel

tehtava tegevuse suhtes. Kõik ettevõtjate esindajad olid nõus sellega, et mitte ühelegi üksusele

ei tohiks teha läbipaistvusnõuete kohaldamisest erandit, et vältida normide täitmisest

kõrvalehoidmise ohtu.

• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Komisjon on käesoleva ettepaneku ettevalmistamisel tuginenud paljudele

eksperditeadmistele.

Tõendusbaasiks on sise- ja välisuuringud, ulatuslikud konsultatsioonid ja kahepoolsed

kohtumised sidusrühmadega ning ettepaneku koostamisel võeti arvesse välisuuringut.

ET 14 ET

Komisjoni analüüsi andis lisapanuse töö, mis on tehtud Euroopa Parlamendis (kaasa arvatud

erikomisjonis, kes tegeleb välissekkumisega kõigisse liidu demokraatlikesse protsessidesse,

sealhulgas desinformatsiooniga)36 ja nõukogus37.

Peale avaliku konsultatsiooni on komisjon pidanud asjaomaste sidusrühmadega mitmeid

rühmaintervjuusid, mille käigus käsitleti iga kategooria jaoks spetsiaalselt kohandatud

küsimusi.

Arvesse võeti ka rahvusvahelisi norme loovate organisatsioonide, sh Euroopa Nõukogu ning

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) suuniseid38. Eelkõige soovitati

reguleerida avaliku sektori otsuste tegemisega seotud lobitööd ning lobitöö ja

välisrahastamise läbipaistvust ja ausust, tuletades samal ajal meelde põhiõiguste austamise

tähtsust.

Algatuse aluseks olev uuring sisaldab lähteallikate ülevaadet, mis kinnitab, et välissekkumine

demokraatlikesse protsessidesse on laialt levinud ja aja jooksul kasvanud.

• Mõjuhinnang

Kooskõlas parema õigusliku reguleerimise poliitikaga viis komisjon läbi käesoleva ettepaneku

mõju hindamise39.

Komisjon uuris erinevaid poliitikavariante ettepaneku üldeesmärkide saavutamiseks. Hinnati

kolme erineva regulatiivse ulatusega poliitikavarianti.

Esimene kaalutud variant oli mitteseadusandlik sekkumine. See poliitikavariant oleks

seisnenud selles, et liikmesriikidele esitataks soovitus selliste meetmete kohta, mida tuleks

kohaldada kolmandate riikide nimel tehtava huvide esindamise tegevuse suhtes. Liikmesriike

oleks julgustatud kehtestama sarnaseid ja proportsionaalseid läbipaistvusnõudeid, mille

eesmärk on hõlbustada vastutavust ja järelevalvet ning lahendada probleeme, mida selline

tegevus demokraatlike protsesside jaoks kaasa toob. Soovituse rakendamise üle oleks tehtud

asjakohast järelevalvet. Aruandes oleks hinnatud soovituse mõju ja kaalutud muid meetmeid,

sealhulgas võimalikke tulevasi õigusakte. See variant jäeti kõrvale, sest üksnes

mitteseadusandlikele meetmetele tuginev sekkumine ei suudaks edaspidi ära hoida takistusi,

mis võivad tekkida kolmandate riikide nimel tehtava huvide esindamise tegevuse siseturul.

Lisaks oleks see poliitikavariant üleliidulise registreerimise puudumisel kaasa toonud

suuremad nõuete täitmisega seotud kulud. Peale selle oleks see variant jätnud riikidele

läbipaistvusnõuete rakendamisel väga ulatusliku kaalutlusõiguse ning eelkõige ei oleks olnud

tagatud valitud variandiga ette nähtud kaitsemeetmete rakendamine.

Teine kaalutud ja lõpuks alles jäänud variant on sihipärane seadusandlik sekkumine, milles

keskendutakse kolmandate riikide nimel tehtava huvide esindamise tegevuse läbipaistvusele.

36 Euroopa Parlamendi 9. märtsi 2022. aasta resolutsioon välissekkumise kohta kõigisse Euroopa Liidu

demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas desinformatsiooni kohta (2020/2268(INI)). 37 Vt näiteks nõukogu 10. detsembri 2019. aasta järeldused vastupanuvõime suurendamiseks ja

hübriidohtudega võitlemiseks tehtavate täiendavate jõupingutuste kohta (14972/19), nõukogu 28.

septembri 2021. aasta järeldused „Teadusuuringute ja innovatsiooni alane üldine lähenemisviis –

Euroopa strateegia rahvusvaheliseks koostööks muutuvas maailmas“ (12301/21), nõukogu 18. juuli

2022. aasta järeldused välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise kohta (11429/22) ning

nõukogu 10. märtsi 2023. aasta järeldused ELi põhiõiguste harta kohaldamise kohta;

kodanikuühiskonna tegutsemisruumi roll põhiõiguste kaitsmisel ja edendamisel ELis (7388/23). 38 Nt OECD lobitöö läbipaistvuse ja usaldusväärsuse põhimõtted ning Euroopa Nõukogu ministrite

komitee soovitus liikmesriikidele avaliku sektori otsuste tegemise kontekstis toimuva lobitöö õigusliku

reguleerimise kohta, CM/Rec(2017)2. 39 SWD(2023) 663 final.

ET 15 ET

Selle stsenaariumi kohaselt sätestataks õigusaktis läbipaistvus- ja vastutavusnõuded, mida

kohaldatakse kolmandate riikide nimel huvide esindamise tegevusega tegelevate üksuste

suhtes. Selle kohaselt peaksid ettevõtjad säilitama vähesel hulgal andmeid ja esitama

liikmesriikide loodud registritesse ühtlustatud viisil piiratud teavet enda, oma tegevuse ja

kolmandate riikide üksuste kohta, kelle nimel nad tegutsevad. See poliitikavariant sisaldab

kaitsemeetmeid, et direktiivi ülevõtmine liikmesriikide õigusesse ja selle normide täitmise

tagamine oleksid proportsionaalsed ning et vältida häbimärgistamisega seotud riske.

Kolmas kaalutud variant oleks seisnenud ulatuslikus seadusandlikus sekkumises, mille hulka

oleksid kuulunud karmistatud aruandlusnõuded ning tegevuslubade süsteemi loomine, mille

kohaselt oleks liikmesriikidel võimalus keelduda loa andmisest avaliku julgeoleku

kaalutlustel. Selline süsteem oleks pannud siseturul kolmandate riikide nimel huvide

esindamisega tegelevatele üksustele kohustuse saada kolmandatele riikidele selliste teenuste

osutamiseks tegevusluba. Leiti, et see oleks tõenäoliselt tekitanud proportsionaalsusega seotud

probleeme ning oleks avaldanud negatiivset mõju ettevõtluskeskkonnale, eelkõige

väiksematele ettevõtjatele ja mitteärilistele organisatsioonidele. Sellel valikul oleks olnud

ebaproportsionaalne mõju põhiõigustele, eeskätt ühinemisvabadusele ja sõnavabadusele.

Lisaks oleks tegevuslubade andmine võinud kahjustada liidu geopoliitilisi huve: see oleks

võinud tekitada ohu, et kui praegu liidus mõjutustegevusega tegelevate riikide tegevus

keelatakse, hakkavad nad võtma vastumeetmeid. Samuti oleksid selle poliitikavariandiga

kaasnevad ebaproportsionaalsed piirangud ühinemisvabadusele eeldatavasti mõjunud

negatiivselt liidu mainele.

Valitud poliitikavariandis on regulatiivseid lünki ja liikmesriikidevahelisi erinevusi

asjakohaselt käsitletud ning samal ajal on tagatud täielik kooskõla proportsionaalsuse ja

subsidiaarsuse põhimõttega. See lähenemisviis on osutunud ka mõju seisukohast kõige

soodsamaks.

Esiteks eeldatakse, et ettepaneku majanduslik mõju on väga väike, kuna andmete säilitamise

ja registreerimise nõuete (mis on võimalikult suures ulatuses kooskõlas olemasolevate

äriprotsessidega) täitmisega seotud kulud on väikesed, asjaomaste üksuste arv siseturul ei ole

suur (eri stsenaariumide järgi hinnanguliselt 712–1068) ning liikmesriikide haldusasutustele

on normide maksmapaneku kulud samuti väikesed. Liikmesriikide loodavaid avalikke

registreid toetaksid avalikult kättesaadavad IT-vahendid kooskõlas teatisega „Digikompass

2030“ ja eesmärgiga edendada liidu õigusaktides vaikimisi digitaalset poliitikakujundamist.

Tekkinud kulud kompenseeritakse eeldatavasti siseturu killustatuse vähendamise ja

ärahoidmisega.

Teiseks, võttes arvesse käesolevas ettepanekus sätestatud spetsiaalselt kohandatud nõudeid ja

olulisi kaitsemeetmeid, on ettepaneku sotsiaalne mõju eeldatavasti positiivne, kuna algatus

suurendab asjaomaste turuosaliste tegevuse läbipaistvust ja vastutavust ning parandab

teadmisi kolmandate riikide nimel tehtava huvide esindamise tegevuse ulatusest,

suundumustest ja selles osalejatest. Samuti eeldatakse, et algatus suurendab üldsuse usaldust

otsuste tegemise ja sedalaadi reguleeritud teenuste vastu ning aitab seeläbi saavutada kestliku

arengu eesmärki nr 16 „toetada kestliku arengu saavutamiseks rahumeelseid ja kaasavaid

ühiskondi, tagada kõigile õiguskaitse ning luua kõigil tasanditel tõhusad, vastutustundlikud ja

kaasavad institutsioonid“.

Algatuse kohaldamisala puudutavad eri variandid jäeti algusest peale kõrvale. Üksnes

teatavate kolmandate riikide nimel huvide esindamise tegevusega tegelemine jäeti kõrvale,

kuna praktiliselt oleks raske kehtestada ja leppida kokku asjaomaseid kriteeriume, mille alusel

riike eristada, ning häbimärgistamise oht nende riikide nimel huvide esindamise tegevusega

tegelevate üksuste jaoks oleks suurenenud. Kõrvale jäeti mis tahes üksuse nimel elluviidav

ET 16 ET

huvide esindamise tegevus, mille eesmärk on mõjutada liidus otsuste tegemist, sest see oleks

ebaproportsionaalne ja ei oleks algatuse eesmärki (kolmandate riikide ametiasutuste varjatud

mõju läbipaistvus) arvestades piisavalt sihipärane.

Lisaks eeldatakse, et algatusel ei ole keskkonnamõju, ja seetõttu vastab see olulise kahju

ärahoidmise põhimõttele, samuti on see kooskõlas kliimaneutraalsuse eesmärgi ning selle

vahe- ja kohanemiseesmärkidega, mis on sätestatud Euroopa kliimamääruses.

17. novembril 2023 avaldas õiguskontrollikomitee mõjuhinnangu kavandi kohta positiivse

arvamuse, mis sisaldas reservatsioone40. Komitee märkused puudutasid peamiselt algatuse

aluseks olevat narratiivi ning poliitikavariantide ja nende mõju esitamist (rõhku pandi

kavandatud juhtimisstruktuurile ja komisjoni rollile selles). Selgituse märkuste

arvessevõtmise kohta leiab käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnangust.

• Põhiõigused

Sätete kavandamisel võeti täielikult arvesse põhiõigusi ja -vabadusi, sealhulgas sõna- ja

teabevabadust, õigust hääletada, õigust heale haldusele ja ettevõtlusvabadust.

Põhiõigusi ja -vabadusi saab piirata üksnes juhul, kui see on põhjendatud õigustatud avaliku

huviga, tingimusel et piirang on taotletava eesmärgiga proportsionaalne. Läbipaistvuse,

õigluse, erapooletuse ja demokraatliku vastutuse tagamine avalikus otsustusprotsessis ja

avalikus halduses ning avalikku otsustusprotsessi ja haldusesse lubamatu varjatud sekkumise

ärahoidmine on ülekaaluka avaliku huviga seotud põhjused.

Ettepanekuga kehtestatakse väikesed piirangud järgmistele Euroopa Liidu põhiõiguste hartas

(edaspidi „harta“) sätestatud põhiõigustele: õigus eraelu puutumatusele (artikkel 7), õigus

isikuandmete kaitsele (artikkel 8), ühinemisvabadus (artikkel 12), kunsti ja teaduse vabadus

(artikkel 13), sõna- ja teabevabadus (artikkel 11) ning ettevõtlusvabadus (artikkel 16).

Kuigi need õigused ei ole absoluutsed ja neid võib mingil määral piirata, peavad kõik

piirangud vastama harta artikli 52 lõikes 1 sätestatud nõuetele, muu hulgas piirduma

vajalikuga ja järgima proportsionaalsuse põhimõtet.

Õigus eraelu puutumatusele ja õigus isikuandmete kaitsele

Ettepanekuga piiratakse vähesel määral õigust eraelu puutumatusele (mis on tagatud nii

harta artikliga 7 kui ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni

artikliga 8) ja õigust isikuandmete kaitsele (harta artikkel 8), kuivõrd selles on sätestatud, et

üksused peavad säilitama ja esitama teatavat teavet liikmesriikide ametiasutustele, ning ette

on nähtud sellise teabe vahetamine liikmesriikide pädevate asutuste vahel ning üldsuse

juurdepääs osale sellest teabest.

Euroopa Kohus on otsustanud, et sätted, mis kohustavad edastama või lubavad edastada

ametiasutusele selliseid isikuandmeid nagu füüsiliste isikute nimi, elukoht või rahalised

vahendid, tuleb kvalifitseerida eraelu riiveks ja seetõttu harta artikliga 7 tagatud õiguse

piiramiseks, välja arvatud nende võimaliku põhjendatuse korral. Sama kehtib sätete puhul,

mis näevad ette selliste andmete avalikustamise41. Lisaks on Euroopa Kohus sedastanud, et

kui isikuandmed tehakse üldsusele kättesaadavaks nii, et teave on juurdepääsetav

40 SEC(2023) 637. 41 Vt selle kohta kohtuotsus, Euroopa Kohus, 20. mai 2003, Österreichischer Rundfunk jt, C-465/00,

C-138/01 ja C-139/01, EU:C:2003:294, punktid 73–75 ja 87–89; kohtuotsus, Euroopa Kohus,

9. november 2010, Volker und Markus Schecke ja Eifert, C-92/09 ja C-93/09, EU:C:2010:662,

punktid 56–58 ja 64; ning kohtuotsus, Euroopa Kohus, 2. oktoober 2018, Ministerio Fiscal, C-207/16,

ECLI:EU:C:2018:788, punktid 48 ja 51.

ET 17 ET

potentsiaalselt piiramatule arvule isikutele, kujutab see endast harta artiklitega 7 ja 8 tagatud

põhiõiguste rasket riivet42. Samal ajal, nagu on korduvalt rõhutanud Euroopa Kohus, ei ole

harta artiklites 7 ja 8 sätestatud põhiõigused absoluutsed õigused ning neid tuleb vaadelda

lähtuvalt nende ülesandest ühiskonnas. Põhiõigusi võib piirata, kui piirang on ette nähtud

seadusega, austab nende õiguste olemust ning on rangelt vajalik ja proportsionaalne Euroopa

Liidu poolt tunnustatud üldist huvi pakkuva eesmärgiga. Sellega seoses nõuab harta artikli 8

lõige 2, et isikuandmeid tuleb töödelda kindlaksmääratud eesmärkidel ja isiku nõusolekul või

muul seaduses ettenähtud õiguslikul alusel43.

Ettepanekuga on ette nähtud, et kodanikel peab olema juurdepääs teabele siseturul tegutsevate

üksuste kohta, kes tegelevad huvide esindamise tegevusega kolmandate riikide nimel, ning

selle kohta, milliseid kolmandate riikide üksusi nad esindavad; selle eesmärgiks on, et

kodanikud, ametiisikud ja sidusrühmad, nagu ajakirjanikud ja kodanikuühiskonna

organisatsioonid, saaksid teostada demokraatlikku kontrolli avaliku halduse ja avaliku

otsustusprotsessi üle, tagamaks, et need valdkonnad toimivad õiglaselt, erapooletult ja

läbipaistvalt, eelkõige sel teel, et nimetatud isikutel on võimalik saada teavet nende üksuste

kohta, kellel on juurdepääs otsustajatele, näiteks ametnikele ja rahva poolt valitud

esindajatele. Otsustajad on omalt poolt huvitatud sellest, et saada teavet üksuste kohta, kes

püüavad neid mõjutada. Valijatena on ka kodanikud olulised iseseisvad otsustajad ja nemadki

võivad olla teatavate huvide esindamise teenuste sihtmärgiks.

Käesoleva algatuse eesmärgiks on suurendada ka liidu ja liikmesriikide demokraatlike

institutsioonide usaldusväärsust ja üldsuse usaldust nende vastu, tagades kolmandate riikide

nimel tehtava huvide esindamise tegevuse läbipaistvuse ning parandades kättesaadavat teavet

ja üldsuse teadlikkust kolmandate riikide nimel toimuva huvide esindamise tegevuse ulatuse,

suundumuste ja selles osalejate kohta44. Euroopa Kohus on tõdenud, et läbipaistvuse

suurendamise eesmärk on ülekaalukas üldine huvi45. Käesoleva ettepaneku eesmärk on seega

üldist huvi pakkuv eesmärk, mis võib õigustada harta artiklites 7 ja 8 sätestatud põhiõiguste

riivet.

Üldsuse juurdepääs teabele, mis puudutab huvide esindamist kolmandate riikide nimel, on

asjakohane, et aidata kaasa taotletava üldist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisele, kuna selle

juurdepääsu avalikkus ja sellest tulenev suurem läbipaistvus aitavad kaasa sellise keskkonna

loomisele, mida iseloomustavad demokraatlik kontroll ja vastutus.

Samuti on ettepanekuga tagatud, et harta artiklites 7 ja 8 sätestatud põhiõiguste riive, mis

tuleneb üldsuse juurdepääsust teabele kolmandate riikide nimel toimuva huvide esindamise

kohta, on proportsionaalne ja piirdub rangelt vajalikuga. Esiteks on üldsusele kättesaadavaks

tehtavad andmed piiratud, selgelt ja ammendavalt määratletud ning täielikult ühtlustatud kogu

liidus. Lisaks piirduvad üldsusele kättesaadavaks tehtavad isikuandmed miinimumiga, mis on

vajalik kodanike teavitamiseks huvide esindamisega tegelevast üksusest ja kolmandate riikide

nimel tehtavast tegevusest. Teavet, mis on oluline ainult mõjutatud otsustajatele ja

42 Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 22. november 2022, Luxembourg Business Registers, liidetud kohtuasjad

C-37/20 ja C-601/20, EU:C:2022:912, punktid 42–44. 43 Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 22. november 2022, Luxembourg Business Registers, liidetud kohtuasjad

C-37/20 ja C-601/20, EU:C:2022:912, punktid 45–63 ja viidatud kohtupraktika. 44 Veneetsia komisjon on märkinud: „lobitöö jääb (...) erakondade tegevuse ja valitsusväliste

organisatsioonide tavapärase tegevuse vahele. (...) Üldsusel on selge huvi teada, kes on need lobitöö

tegijad, kellel on mõju avaldamise eesmärgil juurdepääs valitsuse otsustusprotsessile, samuti millised on

nende kodu- või välismaised rahastamisallikad.“ Veneetsia komisjoni aruanne ühingute rahastamise

kohta (CDL-AD(2019)002), punkt 105. 45 Vt analoogia põhjal kohtuotsus, Euroopa Kohus, 18. juuni 2020, komisjon vs. Ungari (ühingute

läbipaistvus), C-78/18, EU:C:2020:476, punkt 79.

ET 18 ET

liikmesriikide pädevatele asutustele, kes jälgivad ja kontrollivad kavandatava direktiivi

täitmist, ei tehta avalikult kättesaadavaks, et vältida esitatud teabe kuritarvitamise ohtu.

Teiseks, täiendava kaitsemeetmena, mille eesmärk on vältida üksikjuhtudel

ebaproportsionaalselt negatiivseid tagajärgi, võib põhimõttest, et üldsusel peaks olema

juurdepääs teabele kolmandate riikide nimel toimuva huvide esindamise kohta, kõrvale

kalduda. Ettepanekuga on ette nähtud, et registreeritud üksustel on võimalik taotleda, et kogu

esitatud teavet või osa sellest ei tehtaks üldsusele kättesaadavaks, kui see on põhjendatud

ülekaaluka huviga.

Eeltoodut silmas pidades tuleb järeldada, et ettepanekus sätestatud eraelu puutumatuse ja

isikuandmete kaitse õiguse piirangud on kooskõlas nende õiguste olemusega, vastavad

tegelikult liidu tunnustatud üldistele huvidele ning on proportsionaalsed ja piirduvad

minimaalselt vajalikuga.

Ühinemisvabadus

Ühinemisvabaduse põhiõigus on tagatud nii harta artikliga 12 kui ka Euroopa inimõiguste ja

põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 11 kõigile ühingutele, sealhulgas

kodanikuühiskonna organisatsioonidele, huvirühmadele, ametiühingutele ja erakondadele.

Ühinemisvabadus on demokraatliku ja pluralistliku ühiskonna üks põhialuseid, kuna see

võimaldab kodanikel tegutseda ühiselt ühist huvi pakkuvates valdkondades ja aidata seeläbi

kaasa avaliku elu korrektsele toimimisele46.

Ühingutel peab olema võimalik jätkata oma tegevust ja toimida ilma põhjendamatu

sekkumiseta. Euroopa Kohus on sedastanud, et õigusnorme, mis muudavad ühingute tegevuse

või toimimise oluliselt raskemaks, tugevdades nende registreerimise nõudeid, piirates nende

võimalusi saada rahalisi vahendeid, allutades nad deklareerimis- ja avalikustamiskohustusele,

mis tekitavad ühingust negatiivse kuvandi, või tekitades ühingutele ohu saada karistatud,

sealhulgas lõpetatud, tuleb pidada ühinemisvabaduse riiveks47.

Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjon on leidnud, et välisrahastamise täielik keelamine või

ametiasutuste eelneva loa nõudmine selliste vahendite vastuvõtmiseks või kasutamiseks ei ole

põhjendatud48.

Ettepanekuga ei keelata välisrahastamist ega heideta negatiivset valgust kodanikuühiskonna

organisatsioonide tegevusele, samuti ei looda tegevuslubade andmise süsteemi, mille kohaselt

peaksid kodanikuühiskonna organisatsioonid või muud ühingud taotlema kolmanda riigi

üksuse nimel tehtavaks huvide esindamise tegevuseks liidu tasandil tegevusluba.

Ettepanek piirdub ühiste läbipaistvus- ja vastutavusnõuete kehtestamisega seoses huvide

esindamise tegevusega, mida tehakse kolmandate riikide üksuste nimel ja mille eesmärk on

mõjutada liidu otsustusprotsesse.

Kuigi ettepanekuga kehtestatakse läbipaistvuskohustused, millel võib olla teatav piiratud

mõju ühinemisvabaduse õiguse tegelikule teostamisele, kuna asjaomased organisatsioonid

peaksid täitma registreerimis- ja aruandluskohustusi ning tasuma sellega seotud kulud, ei

mõjuta ettepanek selle õiguse olemust.

46 Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 18. juuni 2020, komisjon vs. Ungari (ühingute läbipaistvus), C-78/18,

EU:C:2020:476, punkt 112. 47 Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 18. juuni 2020, komisjon vs. Ungari (ühingute läbipaistvus), C-78/18,

EU:C:2020:476, punkt 114. 48 Veneetsia komisjoni aruanne ühingute rahastamise kohta (CDL-AD(2019)002), punkt 147.

ET 19 ET

Ühised läbipaistvus- ja vastutavusnõuded peaksid demokraatiat tugevdama, kuna need aitavad

suurendada usaldust avalike otsustusprotsesside ja institutsioonide vastu, tagades kolmandate

riikide nimel tehtava huvide esindamise tegevuse läbipaistvuse ning parandades kättesaadavat

teavet ja üldsuse teadlikkust kolmandate riikide nimel tehtava huvide esindamise tegevuse

ulatuse, suundumuste ja selles osalejate kohta. Euroopa Kohus on tõdenud, et läbipaistvuse

suurendamise eesmärk on ülekaalukas üldine huvi49. Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjon

on märkinud, et „lobitöö jääb (...) erakondade tegevuse ja valitsusväliste organisatsioonide

tavapärase tegevuse vahele. (…) Üldsusel on selge huvi teada, kes on need lobitöö tegijad,

kellel on mõju avaldamise eesmärgil juurdepääs valitsuse otsustusprotsessile, samuti millised

on nende kodu- või välismaised rahastamisallikad50.“

Ettepanekuga taotletakse üldist huvi pakkuvat eesmärki, pidades silmas avatuse ja

läbipaistvuse põhimõtet, millest liidu demokraatlik elu peaks juhinduma vastavalt ELi lepingu

artikli 1 teisele lõigule ja artikli 10 lõikele 3 ning liidu ja selle liikmesriikide ühistele

demokraatlikele väärtustele, mis on sätestatud ELi lepingu artiklis 2.

Spetsiaalsed kaitsemeetmed

Mis puudutab riive proportsionaalsust, siis piirdub ettepanek sellega, mis on vajalik selle

eesmärgi saavutamiseks, ning kehtestatud on spetsiaalsed kaitsemeetmed. Direktiivi ei

kohaldata vahet tegemata kõigi välisriigist rahalist toetust saavate üksuste suhtes. Esiteks on

ettepaneku fookuses kolmandate riikide nimel tehtavad konkreetsed huvide esindamise

tegevused ning see ei hõlma kolmanda riigi üksuse antud rahalisi vahendeid (nt

struktuuritoetus, annetus jne), mis ei ole sellise huvide esindamise tegevusega seotud51.

Teiseks hõlmab see üksnes kindlalt määratletud kolmandate riikide osalejate huvide

esindamist, milleks on kolmandate riikide valitsused ja üksused, kelle tegevuse saab omistada

kolmanda riigi valitsusele. Kuna ettepanekus on keskendutud teatavat liiki tegevustele, mida

viiakse ellu teatavat liiki osalejate nimel, kuuluvad selle kohaldamisalasse üksnes sellised

tegevused, mille puhul on tõenäoline, et nendel on tegelik ja märkimisväärne mõju avalikule

elule ja avalikule arutelule, ning mille puhul võib läbipaistvusnõuete kehtestamine olla

põhjendatud nimetatud ülekaaluka üldise huviga.

Ettepanek on hoolikalt sõnastatud, et vältida kodanikuühiskonna organisatsioonide või muude

mittetulundusühingute häbimärgistamist. Sellega reguleeritakse teatavat liiki tegevust –

huvide esindamist siseturul kolmandate riikide valitsuste nimel – sõltumata seda tegevust

teostava üksuse laadist. Läbipaistvusnõudeid kohaldatakse võrdselt kõigi organisatsioonide

suhtes.

Lisaks sisaldab ettepanek tugevaid kaitsemeetmeid, et häbimärgistamise võimalust veelgi

vähendada. Esiteks tuleb teave riiklikes registrites esitada faktiliselt täpsel ja neutraalsel kujul

ning viisil, mis ei vii riiklikku registrisse kantud üksuste häbimärgistamiseni. Teiseks peaksid

liikmesriigid tagama, et oma ülesannete täitmisel garanteerivad liikmesriikide ametiasutused,

et ebasoodsaid tagajärgi ei tuleneks pelgalt asjaolust, et üksus on registreeritud. Kolmandaks

takistab ettepanek läbipaistvusnõuete täieliku ühtlustamise tulemusel ülereguleerimist ja

sellega tagatakse, et registreeritud üksustelt ei saa nõuda enda avalikku tutvustamist

49 Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 18. juuni 2020, komisjon vs. Ungari (ühingute läbipaistvus), C-78/18,

EU:C:2020:476, punkt 79. 50 Veneetsia komisjoni aruanne ühingute rahastamise kohta (CDL-AD(2019)002), punkt 105. 51 Ettepanek sisaldab direktiivist kõrvalehoidmise vastast klauslit, et hoida ära kuritarvitusi (näiteks

huvide esindamise teenuse varjatud tasustamine, äriühingu asutamine eesmärgiga hägustada sidemeid

kolmanda riigi valitsusega või tegevuste kunstlik jaotamine mitmele üksusele, et jääda allapoole

direktiiviga kehtestatud künniseid).

ET 20 ET

tingimustel, mis võivad viia nende häbimärgistamiseni52. Peale selle on registreeritud üksustel

võimalik taotleda, et kogu esitatud teavet või osa sellest ei tehtaks üldsusele kättesaadavaks,

kui see on põhjendatud ülekaaluka huviga.

Lisaks on nõuded proportsionaalsed ja piirduvad lihtsate nõuetega andmete säilitamise ja

registreerimise kohta. Liikmesriigid peaksid nõuded üle võtma ja teostama nende rakendamise

üle järelevalvet viisil, mis on proportsionaalne ega koorma asjaomaseid üksusi liigselt.

• Andmete säilitamine – asjaomased üksused peavad säilitama piiratud aja jooksul

teavet selle kolmanda riigi üksuse kohta, kelle nimel tegevus toimub, huvide

esindamise tegevuse eesmärgi kirjeldust, lepinguid ja olulist teabevahetust kolmanda

riigi üksusega niivõrd, kuivõrd need on vajalikud huvide esindamise laadi ja

eesmärgi mõistmiseks, ning teavet ja materjale, mis kujutavad endast huvide

esindamise tegevuse põhikomponente.

• Registreerimine – asjaomastelt üksustelt nõutakse üksnes piiratud teabe esitamist

enda, oma tegevuse ja nende kolmanda riigi üksuste kohta, kelle nimel nad

tegutsevad. Registreerimisel tuleb esitada ligikaudne summa,53 mis on igal aastal

saadud kõigi selliste ülesannete eest, mille eesmärk on mõjutada sama ettepaneku,

poliitikameetme või algatuse väljatöötamist, sõnastamist või rakendamist.

Korrapäraselt tuleb ajakohastada üksnes direktiivi kohaldamiseks ja järelevalveks

vajalikku teavet. Muud teavet tuleb ajakohastada ainult kord aastas.

• Peale juhtumite, kus on vaja uurida registreerimisnõuete täitmata jätmist, võib

registreeritud üksustelt nõuda oma andmete jagamist järelevalveasutusega ainult

juhul, kui objektiivsetele teguritele tuginedes on eriti tõenäoline, et üksuse tegevusel

on märkimisväärne mõju avalikule elule ja avalikule arutelule.

Lisaks eeltoodule sisaldab ettepanek terviklikku kaitsemeetmete süsteemi. Järelevalve

usaldatakse sõltumatutele järelevalveasutustele, kelle volitused on selgelt piiritletud, kelle

taotlused saada lisateavet peavad olema põhjendatud ja kelle vastu peab saama kasutada

tõhusat õiguskaitsevahendit. Karistused on kavandatud viisil, mis väldib heidutavat mõju

asjaomastele üksustele, ning nende suhtes kohaldatakse asjakohaseid kaitsemeetmeid,

sealhulgas õigust tõhusale kohtulikule kontrollile. Need oleksid täielikult ühtlustatud ja

piirduksid haldustrahvidega konkreetse ülemmäära piires, mis põhineb üksuse majanduslikul

suutlikkusel. Ettepaneku järgi on seega tagatud, et kodanikuühiskonna organisatsioone ja

muid mittetulundusühinguid ei ähvardaks kriminaalkaristuse või tegevuse lõpetamise oht.

Lisaks määratakse karistus alles pärast eelnevat varajast hoiatamist, välja arvatud juhul, kui

nõuete rikkumine kujutab endast direktiivi sätetest kõrvalehoidmise keelu rikkumist.

Eespool esitatud elementidest järeldub, et kuigi ettepanekuga kehtestatakse

ühinemisvabadusele väikesed piirangud, järgiksid need piirangud õigustatud eesmärki

parandada kolmandate riikide üksuste nimel tehtava huvide esindamise tegevuse läbipaistvust

ja piirduksid rangelt meetmetega, mis on vajalikud selle eesmärgi saavutamiseks.

Kunsti ja teaduse vabadus

52 Pärast registreerimist peavad need üksused esitama oma registreerimisnumbri üksnes suhtlemisel

riigiametnikega, mitte laiema avalikkusega. 53 Registreerimise ajal täpset summat ei nõuta. Asjaomased üksused peaksid märkima, millisesse

vahemikku (nt: 25 000 – <50 000 eurot või 50 000 – <100 000 eurot) igal aastal saadud summa kuulub.

Iga-aastaste deklareeritud summade avalikustamisel kasutatakse üldisemaid vahemikke, mille

üksikasjalikkuse tasemest piisab kodanike, nende esindajate ja teiste huvitatud isikute teavitamiseks.

ET 21 ET

Kunsti ja teaduse vabadus on tagatud harta artikliga 13. See kaitseb teadusuuringute

vabadust, mille hulka kuulub ka akadeemiline vabadus. Selle põhivabadusega on tagatud

akadeemilise personali ja üliõpilaste vabadus osaleda teadustöös, õpetamises, õppimises ja

teabevahetuses nii ühiskonnas kui ka ühiskonnaga, ilma kellegi sekkumiseta ja kättemaksu

hirmuta. Teadusuuringute vabadus hõlmab õigust vabalt määratleda uurimisküsimusi, valida

ja arendada teooriaid, koguda empiirilist materjali ja kasutada akadeemilisi uurimismeetodeid,

et seada kahtluse alla tunnustatud teadmisi ning esitleda uusi ideid. See hõlmab õigust jagada,

levitada ja avaldada teadusuuringute tulemusi, sealhulgas koolituse ja õpetamise kaudu.

Teadlastel on vabadus avaldada arvamust, ilma et asutus või süsteem, milles nad töötavad, või

valitsuse või institutsiooniline tsensuur neid ebasoodsasse olukorda seaks. See on ka vabadus

ühineda kutse- või akadeemiliste esindusorganitega54. Käesoleva ettepanekuga ei reguleerita

vabadust määratleda uurimisküsimusi ega õigust teadustöö tulemusi levitada ja avaldada.

Ettepanek ei sisalda keeldu teha rahvusvahelist koostööd, näiteks osaleda õpetamis-, teadus-

ja haridustegevuses. See ei mõjuta liidu kõrgharidusasutuste institutsioonilist autonoomiat

teha sõltumatuid otsuseid asutuse juhtimise, sealhulgas finants-, personali- (töötajate

sõltumatu värbamine) ja akadeemilistes küsimustes.

Seetõttu ei mõjuta ükski kavandatud säte kunsti ja teaduse vabadust sisuliselt.

Sõna- ja teabevabadus

Sõna- ja teabevabaduse (harta artikkel 11 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooni artikkel 10) vallas aitaks ettepanek positiivselt kaasa üksikisikute õigusele

saada ja levitada teavet ja ideid avaliku võimu sekkumiseta. Kodanikud saaksid õiglase

juurdepääsu teabele sellise kolmandate riikide nimel tehtava huvide esindamise tegevuse

kohta, mis mõjutab avalikku otsustusprotsessi, ning see parandaks kodanike arusaamist sellest

tegevusest, suurendaks kindlustunnet, et avalikud otsustusprotsessid on usaldusväärsed, ja

aitaks ära hoida manipuleerivat välissekkumist, kusjuures liikmesriikide registritele teavet

andvate füüsiliste isikute õiguse isikuandmete kaitsele tagavad kaitsemeetmed ning

erijuhtudel, kui see on põhjendatud ülekaaluka huviga registreeritud organisatsioonil võimalik

taotleda, et teave jäetakse erandkorras avaldamata. Sellega seoses parandaksid ettepanekus

sisalduvad õigusnormid kolmandate riikide nimel huvide esindamise tegevusega tegelevate

üksuste läbipaistvust ja vastutavust ning üldsuse teadmisi sellise tegevuse ulatuse,

suundumuste ja selles osalejate kohta. Tugevdatakse põhiõigust saada teavet, sest kodanikud

saaksid kasulikku teavet, et teostada oma demokraatlikke õigusi ja nõuda, et ametiisikud oma

tegevuse eest vastutust kannaksid.

Kavandatud meetmed ei reguleeriks direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate huvide esindamise

tegevuste sisu ega teemat. Direktiiviga ei nõuta tegevuskulude rahastamiseks kasutatavate

vahendite läbipaistvust, kui need ei ole seotud huvide esindamise tegevusega, näiteks

struktuuritoetused või annetused.

Läbipaistvusnõuete kehtestamine võib avaldada heidutavat mõju otsusele hakata direktiivi

kohaldamisalasse kuuluva huvide esindamise tegevusega tegelema ja piirata nende üksuste

sõnavabadust, kelle tegevuse saab omistada kolmanda riigi valitsusele (näiteks kolmanda riigi

kontrolli all olevad eraõiguslikud üksused). Nagu on selgitatud seoses õigusega eraelu

puutumatusele, õigusega isikuandmete kaitsele ja ühinemisvabadusega, teenivad need nõuded

üldist huvi pakkuvat eesmärki, mis võib sõna- ja teabevabaduse riivet õigustada. Nagu

eespool märgitud, on ette nähtud kaitsemeetmed tagamaks, et riive oleks kõigil juhtudel

proportsionaalne ja vajalik.

54 20. oktoobri 2020. aasta Bonni deklaratsioon teadusuuringute vabaduse kohta.

ET 22 ET

Ettevõtlusvabadus

Harta artiklis 16 tunnustatakse ettevõtlusvabadust liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja

tavade kohaselt. Ühtlustatud nõuded hõlbustaksid teenuste piiriülest osutamist kolmandate

riikide nimel huvide esindamisega tegelevate üksuste poolt ja vähendaksid takistusi sellisele

tegevusele, mis oleks nimetatud üksustele toeks nende ettevõtlusvabaduse kasutamisel.

Arvestades harta artikli 16 sõnastust, mis eristub harta II jaotises sätestatud muude

põhivabaduste, näiteks ühinemisvabaduse, sõna- ja teabevabaduse ning kunsti ja teaduse

vabaduse omast, võib ettevõtlusvabaduse suhtes olla lubatud lai valik avaliku võimu

sekkumisi, millega võidaks üldistes huvides kehtestada piirangud majandustegevusele55.

Ettepanekuga seatakse majandustegevusele väikesed piirangud – nimelt pannakse üksustele

kohustus järgida kolmandate riikide nimel huvide esindamisel teatavaid nõudeid.

Läbipaistvusnõuded, mis kehtestatakse kolmandate riikide nimel tehtavale huvide esindamise

tegevusele, teenivad üldist huvi pakkuvat eesmärki, mis võib ettevõtlusvabaduse riivet

õigustada.

4. MÕJU EELARVELE

Käesolev ettepanek mõjutab komisjoni kulusid ja halduskoormust seoses kahe

kulukategooriaga. Komisjoni töötajatega seotud korduvad kulud kaetakse põhimõtteliselt

rubriigist „Halduskulud“, samas kui liidu siseturu infosüsteemi vajaliku laiendamise kulud

kaetakse kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmist.

Finantsmõju ja mõju eelarvele on üksikasjalikult selgitatud ettepanekule lisatud

finantsselgituses.

5. MUU TEAVE

• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Komisjon hindab algatuse rakendamist hiljemalt üks aasta pärast direktiivi ülevõtmise tähtaja

lõppu. Hiljemalt neli aastat pärast ülevõtmise tähtpäeva hindab komisjon direktiivi, sealhulgas

selle tulemuslikkust ja proportsionaalsust. Hindamise käigus uuritakse eelkõige, kas on tarvis

muuta algatuse kohaldamisala.

• Selgitavad dokumendid

Käesoleva direktiivi nõuetekohase rakendamise tagamiseks on vaja selgitavaid dokumente –

vastavustabeleid.

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

I peatükis on üldsätted, sealhulgas direktiivi reguleerimisese ja eesmärk (artikkel 1), kasutatud

põhiterminite määratlused (artikkel 2), direktiivi kohaldamisala (artikkel 3) ja ühtlustamise

tase (artikkel 4).

II peatükk sisaldab sätteid läbipaistvus- ja registreerimiskohustuste kohta, mida kohaldatakse

kolmandate riikide üksuste nimel tehtava huvide esindamise tegevuse suhtes. Täpsemalt on

selles sätestatud võimalus teha kindlaks kolmanda riigi üksused, kelle nimel huvide

esindamise teenust osutatakse (artikkel 5), alltöövõttu käsitlev säte (artikkel 6), asjakohaste

andmete säilitamise kohustus (artikkel 7) ja väljaspool liitu asutatud üksuste kohustus määrata

esindaja (artikkel 8).

55 Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 22. jaanuar 2013, Sky Österreich GmbH vs. Österreichischer Rundfunk,

C-283/11, EU:C:2013:28, punkt 46.

ET 23 ET

Lisaks on selle peatükiga ette nähtud ka üksuste direktiivikohaseks registreerimiseks

kasutatavate riiklike registrite loomine ja pidamine (artikkel 9). Artiklis 10 on sätestatud

registreerimise eeskirjad (sealhulgas esitatav teave, mille üksikasjalik loetelu on I lisas).

Artiklis 11 on sätestatud registreerimise kord. Registreeritud üksustele tuleb anda kordumatu

Euroopa huvide esindamise number (European Interest Representation Number, EIRN) (mille

vorm on kehtestatud II lisas) ning registreerimisest tuleb teada anda teiste asjaomaste

liikmesriikide pädevatele asutustele. Artiklis 12 on sätestatud, milline osa registreeritud

üksuste esitatud teabest peab olema avalikult kättesaadav (aastasummade avaldamiseks

kasutatavad suurusvahemikud on esitatud III lisas), ning mehhanism, mis võimaldab

registreeritud üksustel taotleda, et kogu esitatud teavet või osa sellest ei tehta üldsusele

kättesaadavaks, kui selle avaldamist takistab ülekaalukas õigustatud huvi. Artikliga 13 on ette

nähtud, et liikmesriigid ja komisjon avaldavad andmed igal aastal. Artiklis 14 on sätestatud

kohustus, et registreeritud üksused ja nende alltöövõtjad peavad esitama oma EIRNi, kui neil

on otsekontakte ametiisikutega.

III peatükis on sätestatud järelevalve ja normide täitmise tagamise eeskirjad. Artiklis 15 on

esitatud teave direktiivi kohaldamise seisukohalt pädevate liikmesriikide asutuste kohta ja

järelevalveasutuse sõltumatuse kriteeriumid. Artiklis 16 on sätestatud järelevalveasutuste

teabenõuete ja kaasnevate kaitsemeetmete tingimused, kaasa arvatud kohaldatavad künnised.

Artikliga 17 on kehtestatud piiriülese koostöö eeskirjad ja artikliga 18 eeskirjad

järelevalveasutuste vahel piiriüleste teabenõuete esitamise kohta. Artikliga 19 luuakse

järelevalveasutuste esindajatest koosnev nõuanderühm, kes abistab komisjoni teatavate

ülesannete täitmisel.

See peatükk sisaldab ka sellise tegevuse keeldu, mille eesmärk on kõrvale hoida direktiivis

sätestatud kohustustest (artikkel 20), ning liikmesriikide kohustust tagada direktiivi

(EL) 2019/193756 kohaldatavus käesoleva direktiivi rikkumisest teatamise ja sellistest

rikkumistest teatavate isikute kaitse suhtes (artikkel 21). Viimasena sätestatakse selles

peatükis, et liikmesriigid peavad kehtestama eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse

direktiivi teatavate sätete ülevõtmiseks vastu võetud riigisiseste sätete rikkumise korral

(artikkel 22).

IV peatükk sisaldab lõppsätteid, nagu normid delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise kohta

(artikkel 23), direktiivi (EL) 2019/1937 muudatused seoses rikkumisest teatajate kaitsega

hõlmatud valdkondade loeteluga (artikkel 24) ning reeglid aruandluse ja direktiivi

läbivaatamise kohta (artikkel 25). Selle peatüki ülejäänud sätted käsitlevad direktiivi

ülevõtmist (artikkel 26) ja selle jõustumist (artikkel 27).

56 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse

rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2019/1937/oj).

ET 24 ET

2023/0463 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega kehtestatakse siseturul ühtlustatud nõuded kolmandate riikide nimel toimuva

huvide esindamise läbipaistvuse kohta ja muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust1,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust2,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Huvide esindamine liidus on kasvav ja üha suuremal määral piiriülene tegevusala. Kui

see toimub piisavalt läbipaistvalt, võimaldab see jagada kogemusi ja seisukohti

probleemide ja lahenduste kohta, aidates nii avaliku sektori otsustajatel mõista eri

lähenemisviisidega kaasnevaid võimalusi ja kompromisse.

(2) Huvide esindamine ei toimu mitte ainult riigisiseste sidusrühmade nimel, vaid üha

enam ka kolmandate riikide nimel. Kolmandate riikide ideed võivad avalikule

mõttevahetusele positiivselt kaasa aidata ja on rahvusvahelise tegevuse teretulnud osa.

Ent ametiisikutel või üksikisikutel ei ole alati lihtne tunda oma otsustusprotsessiga

seotud huvide esindamise tegevuses ära kolmandate riikide osalust või mõista sellise

tegevuse ulatust ja suundumusi ja selles osalejaid. Kolmandate riikide all tuleks mõista

riike, mis ei ole liidu ega Euroopa Majanduspiirkonna liikmed.

(3) Arvestades, et tavaliselt tehakse seda tasu eest, on huvide esindamine (sealhulgas

kolmandate riikide huvide esindamine) teenus Euroopa Liidu toimimise lepingu

(edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 57 tähenduses. Huvide esindamise turg

hõlmab ka huvide esindamise tegevusi, mida teevad kolmandate riikide üksused ise ja

mis on võrreldavad teenustega, ja mis on seotud majanduslikku laadi tegevusega või

asendavad neid. Neid tegevusi tuleks käsitada samamoodi nagu huvide esindamise

teenuseid.

(4) Mõned liikmesriigid on võtnud erimeetmeid, millega nõutakse huvide esindamise

tegevuste läbipaistvust, sageli avaliku sektori asutusega seotud läbipaistvusregistri

abil. Sellised riigisisesed meetmed hõlmavad tihti huvide esindamise tegevusega

1 ELT C […], […], lk […]. 2 ELT C […], […], lk […].

ET 25 ET

tegelevate üksuste kohustust ennast või oma tegevust registreerida või hankida ja

säilitada konkreetset teavet, näiteks oma klientide ja osutatavate teenuste kohta.

(5) Liikmesriikide meetmed, millega reguleeritakse huvide esindamise tegevuse

läbipaistvust, on väga erinevad, eelkõige seoses andmete säilitamise ja registreerimise

nõuetega, mida kohaldatakse huvide esindamisega tegelevate üksuste suhtes. Mõned

liikmesriigid on loonud kohustuslikud registrid, mille eesmärk on eelkõige tagada

läbipaistvus. Teised on loonud vabatahtlikud registrid, aga mõnes liikmesriigis

puuduvad huvide esindamise registrid hoopiski. Ka läbipaistvuse tagamiseks esitatava

teabe detailsus erineb märkimisväärselt, sealhulgas selle poolest, mis liiki teavet

näiteks esindatavate huvide või kliendi kohta nõutakse. Mõnes liikmesriigis tuleb

teavet huvide esindamise kohta ajakohastada korrapäraselt, aga teistes tuleb teavet

ajakohastada iga kord, kui huvide esindamise ulatus muutub.

(6) Sellised erinevused muudavad tingimused ebavõrdseks ja suurendavad nende üksuste

puhul, kes soovivad tegeleda huvide esindamise tegevusega rohkem kui ühes

liikmesriigis, nõuete täitmisega seotud kulusid, mis võib pärssida uute huvide

esindamise tegevuste arendamist ja pakkumist siseturul. Kolmandad riigid soovivad

tõenäoliselt, et nende huvid oleksid esindatud mitmes liikmesriigis, et tagada kogu

liidus nende jaoks soodne kohtlemine. Sellised tingimused avaldavad ettevõtjatele

negatiivset mõju ja takistavad piiriülest huvide esindamist siseturul. Ebavõrdsete

tingimuste tõttu kipub piiriülene huvide esindamise tegevus koonduma

liikmesriikidesse, kus see on vähem reguleeritud või kus normide täitmist

kontrollitakse vähem, ning eemale liikmesriikidest, kus see on rohkem reguleeritud.

Lisaks annab selline õiguslik arbitraaž kolmandate riikide osalejatele võimaluse

läbipaistvusnõuetest kõrvale hoida.

(7) Kuna teadlikkus teatavate kolmandate riikide katsetest mõjutada liidu demokraatlikke

protsesse on suurenenud, hakkavad mõned liikmesriigid tõenäoliselt kehtestama uusi

õigusnorme, et tagada huvide esindamise kaudu avaldatava välismõju läbipaistvus.

Seetõttu suurenevad tõenäoliselt takistused, mis tulenevad kolmandate riikide nimel

tehtava huvide esindamise tegevuse siseturu killustatusest ja mis ei võimalda selliseid

teenuseid osutada rohkem kui ühes liikmesriigis.

(8) Praegused erinevused selles, kuidas huvide esindamise läbipaistvus on liikmesriikides

reguleeritud, mis mõjutavad eelkõige huvide esindamist kolmandate riikide nimel,

ning asjaolu, et suurenemas on teadlikkus riskidest, mis on seotud välissekkumisega

demokraatlikesse protsessidesse, osutavad vajadusele võtta meetmeid liidu tasandil, et

reguleerida kogu liidus huvide esindamise teenuste osutamist ja kolmandate riikide

nimel huvide esindamise tegevusega tegelemist, tagades samal ajal sellise tegevuse

läbipaistvuse kõrge taseme.

(9) Et vältida olukorda, kus liikmesriigid püüavad ühepoolselt lahendada oma muresid

seoses huvide esindamise kaudu avaldatava välismõju läbipaistvusega, ning hoida ära

lisatakistusi, mis võivad tekkida kolmandate riikide nimel tehtavale piiriülesele huvide

esindamise tegevusele, kui liikmesriigid kehtestavad erinevaid ja teiste

liikmesriikidega kooskõlastamata õigusakte, tuleb ette näha liidu tasandil ühtlustatud

meetmed.

(10) Käesoleva direktiivi eesmärk on luua kogu siseturul kohaldatavate ühtlustatud

läbipaistvusnõuete kehtestamise kaudu sidus ja süstemaatiline raamistik, millega

tagada kolmandate riikide nimel tehtava huvide esindamise tegevuse läbipaistvus, kui

selle tegevuse eesmärk on mõjutada liidus poliitika või õigusaktide väljatöötamist,

sõnastamist või rakendamist või avalikke otsustusprotsesse.

ET 26 ET

(11) Ühiste läbipaistvus- ja vastutavusnõuete ning ühiste aruandlusnõuete kehtestamine

toetab ka demokraatlikku vastutust ja paremaid ühiseid teadmisi huvide esindamise

tegevusest, mille eesmärk on mõjutada liidus poliitika või õigusaktide väljatöötamist,

sõnastamist või rakendamist või avalikke otsustusprotsesse, kuna need nõuded aitavad

rahuldada vajadust usaldusväärsete ja järjepidevate andmete järele. Vajadus tagada

kolmandate riikide nimel tehtava huvide esindamise tegevuse läbipaistvus on

õiguspärane avalik eesmärk, pidades silmas avatuse ja läbipaistvuse põhimõtet, millest

liidu demokraatlik elu peaks juhinduma vastavalt Euroopa Liidu lepingu (edaspidi

„ELi leping“) artikli 1 teisele lõigule ja artikli 10 lõikele 3 ning kooskõlas liidu ja selle

liikmesriikide ühiste väärtustega, mis on sätestatud ELi lepingu artiklis 2; ühtlasi

toetab see eesmärk ka kodanikuõiguste teostamist.

(12) Kolmandate riikide nimel tehtav varjatud huvide esindamise tegevus võib mõjutada

liidu sise- ja välispoliitika väljatöötamist, sõnastamist või rakendamist, sealhulgas

seoses liidu majandus- ja julgeolekuhuvidega. See mõjutab laiemalt demokraatiat –

liidu ühist väärtust, mille kindlustamine on liidu ja selle liikmesriikide jaoks

põhimõttelise tähtsusega. Kui sellise tegevuse läbipaistvus on kogu liidus tagatud

ühtlustatud tasemel, peaks see aitama suurendada üldsuse usaldust liidu ja

liikmesriikide otsustusprotsesside vastu.

(13) Kuigi teatavates kolmandates riikides kehtivad huvide esindamise tegevuse avatuse ja

läbipaistvuse eeskirjad, ei kohaldata neid sellise tegevuse suhtes, mille eesmärk on

mõjutada liidus poliitika või õigusaktide väljatöötamist, sõnastamist või rakendamist

või avalikke otsustusprotsesse. Seega nendest normidest ei piisa, et tagada huvide

esindamise läbipaistvus, kui selle eesmärk on mõjutada liidus otsuste tegemist.

(14) Käesolevas direktiivis sätestatud meetmed on proportsionaalsed ja piirduvad sellega,

mis on vajalik konkreetse tegevuse, nimelt kolmandate riikide nimel tehtava huvide

esindamise tegevuse läbipaistvuse tagamiseks. Kehtestatud on nõuded nimetatud

tegevusele ja üksustele ei ole kehtestatud nõudeid pelgalt seetõttu, et nad saavad

rahalisi vahendeid välismaalt. Käesoleva direktiivi fookuses on suurem läbipaistvus,

kui üksused tegelevad siseturul kolmandate riikide nimel huvide esindamise

tegevusega. Eeskätt on käesoleva direktiiviga ette nähtud kohustus tagada, et avalikult

kättesaadavaks tehtud andmed esitatakse faktiliselt täpsel ja neutraalsel kujul ning et

liikmesriikide pädevad asutused toimiksid sellisel viisil, et pelgalt asjaolust, et üksus

on end käesoleva direktiivi sätete kohaselt registreerinud, ei tuleneks üksusele

kahjulikke tagajärgi, näiteks häbimärgistamist. Direktiivis on sätestatud terviklik

kaitsemeetmete süsteem, sealhulgas tõhus kohtulik kontroll, et tagada ühtlustatud

meetmete proportsionaalsus. Direktiivis sätestatud meetmed austavad täielikult

põhiõigusi ja järgivad eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“)

tunnustatud põhimõtteid, sealhulgas sõna- ja teabevabadust, kogunemis- ja

ühinemisvabadust, teadusuuringute vabadust, sealhulgas akadeemilist vabadust, õigust

isikuandmete kaitsele ja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ning ettevõtlusvabadust.

Kuna käesoleva direktiivi sätted aitavad saavutada kolmandate riikide nimel toimuva

huvide esindamise ühtlaselt kõrge läbipaistvuse taseme, tugevdavad need hartaga

ettenähtud kodanike demokraatlikke õigusi.

(15) Käesoleva direktiivi ühtlustatud läbipaistvusnõuded ei tohiks mõjutada riigisiseseid

õigusnorme, mis reguleerivad muude üksuste kui kolmandate riikide üksuste huvide

esindamise tegevust, samuti ei tohiks need mõjutada sellise tegevuse sisu ega

materiaalõiguslikke norme, mida kohaldatakse ametiisikute suhtes, kui nad suhtlevad

huvide esindamise tegevusega tegelevate üksustega. Need nõuded ei tohiks mõjutada

riigisisese või liidu õiguse alusel kehtestatud norme, mida kohaldatakse kuritegeliku

ET 27 ET

tegevuse ning selle avastamise, uurimise, selle eest vastutusele võtmise ning

järelevalve ja karistuste suhtes, näiteks korruptsiooni korral.

(16) Läbipaistvusnõuete ühtlustamiseks on vaja ette näha ühtne huvide esindamise

määratlus. Ühtlustatud läbipaistvusnõuete korrektseks kohaldamiseks peaks huvide

esindamise tegevuse mõistel olema lai tähendus. See peaks hõlmama tegevusi, mille

eesmärk on mõjutada liidus ja selle liikmesriikides poliitika või õigusaktide

väljatöötamist, sõnastamist või rakendamist või avalikke otsustusprotsesse muu hulgas

avaliku arvamuse kallutamise teel, sealhulgas piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

(17) Sellise tegevuse ja asjaolu vahel, et see mõjutab tõenäoliselt liidus poliitika või

õigusaktide väljatöötamist, sõnastamist või rakendamist või avalikke

otsustusprotsesse, peaks olema selge ja põhjendatud seos. Seose olemasolu

kindlakstegemisel tuleks arvesse võtta kõiki asjakohaseid tegureid, nagu tegevuse sisu,

selle konteksti, eesmärki, selle teostamise vahendeid ja seda, kas tegevus on osa

süstemaatilisest või pidevast kampaaniast. Direktiivi kohaldamisala ei tohiks olla

piiratud tegevusega, mille eesmärk on propageerida teatavate poliitikameetmete,

õigusaktide või avaliku otsustusprotsessi muutmist, vaid sellesse peaksid kuuluma ka

tegevused, mille eesmärk on säilitada praegune olukord.

(18) Huvide esindamine võib toimuda eeskätt selliste tegevuste kaudu nagu koosolekute,

konverentside või ürituste korraldamine või nendel osalemine, konsultatsioonidele,

parlamendi kuulamistele või muudele sarnastele algatustele kaasaaitamine või neis

osalemine, kommunikatsiooni- või reklaamikampaaniate korraldamine, sealhulgas

meedia ja platvormide kaudu, suunamudijate kasutamine sotsiaalmeedias, võrgustike

ja rohujuure tasandi algatuste korraldamine, poliitika- ja seisukohadokumentide,

õigusaktide muudatuste, arvamusuuringute ja muude küsitluste, avalike kirjade ja

muude kommunikatsiooni- või teabematerjalide koostamine.

(19) Huvide esindamine võib hõlmata ka tegevust, mida tehakse kolmanda riigi üksuse

nimel teadusuuringute ja hariduse valdkonnas, näiteks mõttekodade poolt selliste

dokumentide levitamine, milles soovitatakse või soodustatakse konkreetse avaliku

poliitika vastuvõtmist. Kooskõlas harta artiklis 13 sätestatud akadeemilise vabaduse ja

teadusuuringute vabaduse põhimõttega ei tohiks huvide esindamine hõlmata

teadustööd, mida teevad teadlased oma valitud valdkonnas, nende teadusuuringute

tulemuste levitamist või õpetamis- ja haridustegevust, mis toimub kooskõlas

akadeemilise vabaduse ja institutsioonilise autonoomia põhimõttega, välja arvatud

juhul, kui selle tegevuse selge eesmärk on mõjutada liidus poliitika või õigusaktide

väljatöötamist, sõnastamist või rakendamist või avalikke otsustusprotsesse ja seda

tehakse kolmanda riigi üksuse nimel. Muudel juhtudel ei tohiks käesolevas direktiivis

sätestatud registreerimisnõudeid sellise tegevuse suhtes kohaldada.

(20) Kolmandate riikide valitsuste ametnike tegevus, mis on seotud avaliku võimu

teostamisega, sealhulgas riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vaheliste

diplomaatiliste suhetega seotud tegevus, peaks käesoleva direktiivi kohaldamisalast

välja jääma. Samuti ei tohiks käesolev direktiiv hõlmata juristide tegevust, mille sisuks

on õigusnõustamine või kolmandate riikide üksuste esindamine kohtu-, lepitus- või

vahendusmenetluses ja selle tagamine, et austatakse nende üksuste põhiõigusi, nagu

õigus olla ära kuulatud, õigus õiglasele kohtumenetlusele ja õigus kaitsele. Käesoleva

direktiivi kohaldamisalast peaks välja jääma ka erialane nõustamine, mis ei ole

õigusnõustamine ja mis võib seisneda näiteks eriala- või ekspertuuringu

korraldamises, et esitada see tõendina kohtus esitatavate väidete toetuseks, tehniliste

või teaduslike nõuannete saamises tehniliste õigusaktide järgimiseks või sellise

ET 28 ET

kutselise vahendaja teenuste kasutamises, kes ei ole pruugi olla jurist. Käesoleva

direktiivi kohaldamisalast peaksid välja jääma sellised abitegevused nagu

toitlustamine, ürituste korraldamiseks koha pakkumine, brošüüride või

poliitikadokumentide trükkimine või määruses (EL) 2022/20653 määratletud

internetipõhiste vahendusteenuste, näiteks digiplatvormide teenuse osutamine.

(21) Läbipaistvusnõuete ühtlustamiseks on vaja ette näha huvide esindamise teenuste

osutajate ühtne määratlus. Huvide esindamise teenuse osutajad võivad olla

eraõiguslikud juriidilised isikud, füüsilised isikud, kes tegelevad professionaalse

lobitööga üksinda, samuti muud füüsilised või juriidilised isikud, kelle

põhitegevusalaks või tegevusalaks, millega nad tegelevad juhuti, on avaliku

otsustusprotsessi mõjutamine, sealhulgas lobitöö- ja suhtekorraldusfirmad,

mõttekojad, kodanikuühiskonna organisatsioonid, eraõiguslikud uurimisinstituudid,

teadusteenuseid pakkuvad riiklikud uurimisinstituudid, teadlased ja konsultandid.

(22) Käesoleva direktiivi kohaldamisel tuleks ametiisiku all mõista Euroopa Liidu

ametnikku või liikmesriigi ametnikku, kes töötab riigi, piirkonna või kohalikul tasandil

seadusandlikku, täidesaatvat, haldus- või kohtuvõimu teostaval ametikohal.

(23) Üksuse otsuse taga kasutada huvide esindamist võib olla kolmanda riigi valitsus või

ametiasutus. See võib tuleneda kolmanda riigi valitsuse või avaliku sektori asutuse

kontrollist üksuse üle, eelkõige juhul, kui valitsusel või asutusel on majanduslike

õiguste, lepingute või muude vahendite kaudu võimalik üksust otsustavalt mõjutada.

See võib nii olla ka olukorras, kus üksuse otsuse taga on olnud kolmanda riigi valitsus

või ametiasutus, eelkõige andes üksusele juhiseid või käske. Selliste juhtumite

hõlmamiseks tuleks kolmanda riigi üksuse mõistet mõista nii, et see ei sisalda mitte

ainult kolmanda riigi keskvalitsust ja avaliku sektori asutusi, vaid ka avalik-õiguslikke

või eraõiguslikke üksusi, sealhulgas liidu kodanikke ja liidus asutatud juriidilisi

isikuid, kelle tegevuse saab lõppkokkuvõttes omistada sellele kolmandale riigile. See,

kas avalik-õigusliku või eraõigusliku üksuse tegevus tuleb omistada kolmanda riigi

valitsusele või ametiasutusele, tuleks kindlaks määrata igal üksikjuhul eraldi, võttes

igakülgselt arvesse näiteks asjaomase üksuse tunnusjooni ning valitsevat õigus- ja

majanduskeskkonda kolmandas riigis, kus üksus tegutseb, sealhulgas valitsuse rolli

kõnealuse riigi majanduses.

(24) Huvide esindamise tegevus peaks kuuluma käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, kui

seda tehakse kolmanda riigi üksuse nimel. See tähendab, et selle tegevuse hulka

peaksid kuuluma kolmandate riikide üksustele osutatavad huvide esindamise teenused.

Kuna kolmanda riigi valitsus võib kasutada üksuseid, kelle tegevust saab talle

omistada, et tegeleda huvide esindamise tegevusega, mis on majanduslikku laadi ja

seega võrreldav huvide esindamise teenusega, peaks direktiiv hõlmama ka sellist

tegevust. Seega võib see hõlmata ka kolmandate riikide üksuste poolset asutusesisest

huvide esindamist. Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada kolmandate riikide üksuste

nimel tehtava huvide esindamise tegevuse suhtes, mis on suunatud füüsilistele või

juriidilistele isikutele või mida tehakse või mis muudetakse üldkasutatavaks ühes või

mitmes liikmesriigis.

(25) Käesolevat direktiivi ei tohiks kohaldada tegevuse suhtes, mis toetab kolmanda riigi

huve või on nendega kooskõlas, kuid millel puudub seos kõnealuse kolmanda riigiga.

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2065, mis käsitleb

digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus)

(ELT L 277, 27.10.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2065/oj).

ET 29 ET

Sellise tegevuse hulka kuulub tegevus, mis kujutab endast sõnavabaduse ning teabe ja

ideede edastamise ja vastuvõtmise vabaduse või akadeemilise vabaduse väljendust,

näiteks üksikisikutena tegutsevate füüsiliste isikute tegevus või kolmanda riigi meedia

heaks töötavate ajakirjanike tegevus, mida ei saa kolmandale riigile omistada või mis

ei kvalifitseeru huvide esindamiseks käesolevas direktiivis määratletud tähenduses.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) XXXX/XXXX4 artiklis 2 määratletud

meediateenuste osutamine ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2010/13/EL5 artiklis 1 määratletud audiovisuaalmeedia teenuste osutamine ei kuulu

käesoleva direktiivi kohaldamisalasse. Selle kohaldamisalasse kuulub aga käesolevas

direktiivis määratletud huvide esindamise tegevus, mida teeb kolmanda riigi üksuse

nimel meediateenuse osutaja.

(26) Kolmanda riigi üksusele osutatavate huvide esindamise teenuste puhul tuleks

kõnealuse huvide esindamise teenuse eest saadud majanduslikku vastusooritust

käsitada käesoleva direktiivi tähenduses tasuna. Selle hulka võib kuuluda rahaline

toetus, näiteks laen, kapitalisüst, võlgade kustutamine, maksusoodustus või -vabastus,

mis on saadud huvide esindamise tegevuse eest. Tasu hulka võivad kuuluda ka

mitterahalised hüved, näiteks kontoriruumide pakkumine, ehitamine ja hooldamine

huvide esindamise teenuse eest. Sellises olukorras vastutab saadud hüve väärtuse

hindamise eest huvide esindamise teenuse osutaja, kes võib kasutada selleks näiteks

turumäära.

(27) Euroopa Liidu Kohus on sedastanud, et tasu olemuslik tunnus on see, et tegemist on

majandusliku vastusooritusega osutatud teenuse eest. Panust organisatsiooni põhilisse

rahastamisse või samalaadset rahalist toetust, mida antakse näiteks kolmanda riigi

rahastajate toetuskava alusel, ei tohiks käsitada huvide esindamise teenuse eest

makstava tasuna, kui see toetus ei ole seotud huvide esindamise tegevusega, st kui

üksus saaks neid vahendeid olenemata sellest, kas ta tegeleb huvide esindamisega

seotud konkreetse tegevusega.

(28) Selleks et tagada põhjalik ja läbipaistev ülevaade huvide esindamiseks kasutatavatest

summadest tervikuna, peaksid aastasummad käesoleva direktiivi tähenduses sisaldama

kolmanda riigi üksuselt huvide esindamise teenuse osutamise eest saadud aastast

kogutasu, ning kui tasu ei saada, siis teostatava huvide esindamise tegevusega seotud

iga-aastaste kulude prognoose. Samadel põhjustel peaksid need summad sisaldama

alltöövõtjate ja abitegevuste kulusid.

(29) Alltöövõtja võib kvalifitseeruda kolmanda riigi üksuse nimel huvide esindamisega

tegelevaks üksuseks ja seega kuuluda käesolevas direktiivis sätestatud kohustuste

kohaldamisalasse. Selleks et vähendada halduskoormust, vältida tasu topeltarvestust ja

tagada kogu lepinguahela ulatuses teabe saamine, peaksid huvide esindamisega

tegelevad üksused tagama, et nende ja alltöövõtjate vahelised lepingud sisaldavad

teavet selle kohta, et tegeletakse huvide esindamise tegevusega kolmanda riigi üksuse

nimel, ning kohustust esitada kõnealune teave juhul, kui tegevuse kohta sõlmitakse

edasine allhankeleping. Selle alusel tuleks alltöövõtjad vabastada käesolevas

4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu XXXX määrus (EL) XXXX/XXXX, millega luuakse siseturul meediateenuste

ühine raamistik (Euroopa meediavabaduse määrus) ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL (ELT L XX,

XX.XX.XXXX, lk XX, ELI: XXX). 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist

käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste

direktiiv) (ELT L 95, 15.4.2010, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2010/13/oj).

ET 30 ET

direktiivis sätestatud registreerimise ja andmete säilitamise kohustusest, ning kui see

on asjakohane, kohustusest määrata esindaja.

(30) Käesoleva direktiiviga ette nähtud registreerimisnõuete täitmise hõlbustamiseks peaks

huvide esindamise teenuste osutajal olema õigus nõuda, et üksus, kelle nimel teenust

osutatakse, teataks, kas tegemist on kolmanda riigi üksusega. Huvide esindamise

teenuste osutajad peaksid seda õigust täiel määral kasutama, et teha teadlikke valikuid,

mis võimaldab neil oma tegevuses täielikult järgida käesolevas direktiivis sätestatud

nõudeid.

(31) Tuleks nõuda, et üksused, kes tegelevad kolmanda riigi üksuse nimel huvide

esindamise tegevusega, säilitaksid teatavaid andmeid, et edendada vastutavust ja

suurendada teadlikkust kolmandate riikide huvidest, mida nad esindavad. Nende

andmete hulka peaksid kuuluma huvide esindamise eesmärgi kirjeldus, eelkõige

otsustusprotsess, mida sellega soovitakse mõjutada, ja tulemus, mida sellega

soovitakse saavutada. Samuti peaksid need andmed sisaldama kolmanda riigi üksuse

identifitseerimisandmeid, ja kui üksus on füüsiline isik, tema täisnime. Andmed

peaksid sisaldama ka koopiaid lepingutest ja peamisest teabevahetusest, mis on tähtsad

huvide esindamise tegevuse laadi ja eesmärgi ning sellega seotud finantskorra

mõistmiseks, samuti teavet või materjali, mis moodustab tegevuse olulise osa, nagu

riigiametnikega jagatud seisukohadokumendid.

(32) Üksustelt, kes tegelevad huvide esindamisega kolmandate riikide nimel, ei tohiks

nõuda, et nad säilitaksid nendes andmetes sisalduvaid isikuandmeid kauem, kui on

vaja selleks, et järelevalveasutused saaksid täita oma järelevalve- ja normide täitmise

tagamise ülesandeid. Kõiki selliseid andmeid tuleks säilitada piisavalt kaua, et

järelevalveasutustel oleks võimalik saada põhjendatud juhtudel andmeid kolmanda

riigi üksuse ja huvide esindamise tegevuse kohta ning koondandmeid iga aasta kohta.

(33) Tulemusliku järelevalve võimaldamiseks tuleks nõuda üksustelt, kes tegelevad huvide

esindamise tegevusega kolmanda riigi üksuse nimel ja kellel ei ole liidus

tegevuskohta, et nad määraksid esindaja, kellel on liidus tegevuskoht, ja tagaksid, et

nende määratud esindajal on asjaomaste asutustega koostöö tegemiseks vajalikud

volitused ja vahendid.

(34) Selleks et tagada kogu siseturul ühtlustatud läbipaistvusnõuded, tuleks kolmanda riigi

üksuse nimel huvide esindamise tegevusega tegelevatelt üksustelt nõuda, et nad

registreeriksid end oma tegevuskoha riiklikus registris. Samuti tuleks riiklikus registris

olemasoleva registreeringu andmeid hiljem ajakohastada. Registrid peaksid looma

liikmesriigid, kes peaksid neid ka haldama ja pidama. Liikmesriigid võivad kasutada

käesoleva direktiivi kohaldamisel oma olemasolevaid riiklikke registreid, tingimusel et

direktiivi nõuded on täidetud. Riigisisese pädevuse jaotuse järgimiseks peaks

liikmesriikidel olema õigus luua mitu registrit. Sellisel juhul peaksid liikmesriigid

kehtestama reeglid, kus on kirjas, millistes riiklikes registrites peaksid kolmandate

riikide nimel huvide esindamise tegevusega tegelevad üksused end registreerima.

Riiklikes registrites tehtavate isikuandmete töötlemise toimingute logisid ei tohiks

säilitada kauem, kui on vajalik, et jälgida, kas juurdepääs isikuandmetele on

õiguspärane, ning seetõttu tuleks logisid säilitada ühe aasta jooksul.

ET 31 ET

(35) Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2018/17246 on teave

käesoleva direktiiviga kehtestatud registreerimiskohustuste ja -formaalsuste kohta

kättesaadav ühtse digivärava kaudu, mis loob veebiportaali „Teie Euroopa“ kaudu

ühtse kontaktpunkti, kust ettevõtjad ja kodanikud saavad teavet ühtse turu eeskirjade ja

menetluste kohta kõigil valitsemistasanditel ning otsese, tsentraliseeritud ja juhendatud

juurdepääsu abi- ja probleemilahendamisteenustele ning mitmesugustele täielikult

digiteeritud haldusmenetlustele. Registreerimismenetlus on täielikult veebipõhine ja

korraldatud kooskõlas ühekordsuse põhimõttega, et hõlbustada andmete

taaskasutamist.

(36) Kui kolmanda riigi nimel huvide esindamise tegevusega tegeleval üksusel on

tegevuskoht mitmes liikmesriigis, peaks ta end registreerima ainult selles liikmesriigis,

kus on tema peamine tegevuskoht. Üksuse peamise tegevuskoha all tuleks mõista

kohta, kus on tema peakontor või registrijärgne asukoht, kus toimub peamine

majandustegevus ja selle juhtimine.

(37) Käesoleva direktiivi kohaldamisel registrisse kantav teave peaks piirduma sellega, mis

on vajalik, et tagada kolmandate riikide nimel tehtava huvide esindamise tegevuse

läbipaistvus ja käesoleva direktiivi tulemuslik täitmine. See teave peaks hõlmama

andmeid huvide esindamise tegevusega tegeleva üksuse enda kohta, kolmanda riigi

kohta, kelle nimel huvide esindamise tegevus toimub, käesolevas direktiivis

määratletud ja huvide esindamise tegevusega tegeleva alltöövõtja kohta ning teavet

konkreetse huvide esindamise tegevuse kohta. Kui see on asjakohane, peaks teave

sisaldama ka viidet meediateenuse osutajatele või digiplatvormidele, kus avaldatakse

huvide esindamise tegevuse raames reklaami. Registrisse kantav teave ei peaks

hõlmama teavet sellise rahalise toetuse summade või päritolu kohta, mis ei ole seotud

huvide esindamise tegevusega.

(38) Tagamaks, et registreerimiseks esitatud teave võimaldab riiklike registrite eest

vastutavatel asutustel teha nõuetekohaselt ja täpselt kindlaks kolmandad riigid, kelle

nimel huvide esindamine toimub, ja selle, kui palju nendele tegevustele kulutatakse,

peaks komisjonil olema õigus võtta standardteabe kohandamiseks vastu delegeeritud

õigusakte.

(39) Kolmandate riikide nimel huvide esindamise tegevusega tegelevad üksused, kes on

kantud riiklikku registrisse, peaksid ajakohastama riiklikus registris sisalduvat teavet

vähemalt kord aastas. Võttes aga arvesse, kui oluline on direktiivi kohaldamise ja

järelevalve seisukohast sellistes riiklikes registrites hoitava teabe täpsus, tuleks

muudatused registreeritud üksuse kontaktandmetes ja täiendused nendele andmetele

kanda registrisse kiiremini ja igal juhul mõistliku aja jooksul.

(40) Iga riikliku registri eest vastutav asutus peaks tagama, et esitatud teave on täielik ega

sisalda ilmselgeid vigu. See ei peaks tähendama esitatud teabe täpsuse või õigsuse

põhjalikku hindamist ning seda ei tohiks käsitada registris sisalduva teabe täpsuse

ametliku kinnitusena. Kui üksust ei kanta registrisse mittetäieliku või ilmselgelt

ebaõige teabe tõttu, ei tohiks see teda takistada esitamast uut registreerimistaotlust.

(41) Kolmandate riikide huve esindavad üksused peaksid suutma tõendada, et nad on

täitnud registreerimisnõuded. Kui üksus on registreeritud, tuleks talle anda riiklikus

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne

digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks

ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1724/oj).

ET 32 ET

registris sisalduva teabe koopia ja kordumatu Euroopa huvide esindamise number

(edaspidi „EIRN“). EIRN peaks aitama kogu liidus kindlaks teha käesoleva direktiivi

kohaselt registreeritud üksusi. Seepärast peaksid EIRNi osad võimaldama kindlaks

teha registreerimisliikmesriigi ja konkreetse riikliku registri, milles üksus on end

registreerinud. Riikliku registri kood tuleks valida nii, et see oleks asjaomase

liikmesriigi korraldust tundva isiku jaoks loogiline.

(42) Kui registreeritud üksus on registreeritud oma tegevuskohas, ei tohiks nõuda, et ta

registreeriks end teistes liikmesriikides, kaasa arvatud juhul, kui ta alustab seal huvide

esindamise tegevust. Selleks et ametiisikutel oleks lihtsam leida teavet selliste huvide

esindamise tegevusega tegelevate üksuste kohta, kellega ametiisikud võivad kokku

puutuda, peaksid teised liikmesriigid, kus kõnealune tegevus toimub, lisama oma

riiklikesse registritesse asjaomaste registreeritud üksuste nimed, nende EIRNi ning

lingi riiklikus registris sisalduvale teabele, mis tehakse avalikult kättesaadavaks.

(43) Registreerimisnõude täitmise tagamiseks peaks järelevalveasutustel, kellel on näiteks

rikkumisest teataja teate alusel usaldusväärset teavet selle kohta, et üksus ei ole end

registreerinud, olema võimalik nõuda, et kõnealune üksus esitaks teabe, mis on rangelt

vajalik, et teha kindlaks, kas ta kuulub käesoleva direktiivi kohaldamisalasse. Selline

teave ei tohiks üldjuhul ulatuda kaugemale teabest, millega saab otseselt tõendada, kas

üksus kuulub käesoleva direktiivi kohaldamisalasse. Selleks võib olla teave, mille

suhtes kehtib andmete säilitamise kohustus, sealhulgas deklaratsioonid selle kohta, kas

üksus, kelle nimel huvide esindamise teenust osutatakse, on kolmanda riigi üksus.

Võimaluse korral peaks selline teabe esitamise nõue piirduma teabega, mis on

eeldatavalt üksuse valduses. Lisaks peaks järelevalveasutustel, kellel on usaldusväärset

teavet selle kohta, et üksus võib olla jätnud registreerimisest tulenevad kohustused

täitmata, olema võimalik nõuda, et kõnealune üksus esitaks teabe, mis on vajalik

kohustuste võimaliku täitmata jätmise uurimiseks. Selline teave ei tohiks üldjuhul

ulatuda kaugemale teabest, millega saab otseselt tõendada registreerimis- ja

ajakohastamisnõude kohaselt esitatud teabe täielikkust või täpsust. Võimaluse korral

peaks selline teabe esitamise nõue piirduma teabega, mis on eeldatavalt registreeritud

üksuse valduses. Kõik sellised nõuded peaksid sisaldama põhjendusi, nõutava teabe

üksikasju ja selle vajalikkuse põhjendusi ning teavet kohtuliku kontrolli kohta, mida

on võimalik kohaldada. Kõnealused nõuded ei tohiks piirata liikmesriikide

ametiasutuste volitusi, mis tulenevad riigisisesest või liidu õigusest, uurida tegevust,

mis võib vastata kuriteokoosseisule.

(44) Demokraatlik vastutus on hästi toimiva demokraatia tugisammas. Andes kodanikele

juurdepääsu teabele, mis käsitleb üksusi, kes tegelevad siseturul kolmandate riikide

nimel huvide esindamise tegevusega, ja neid kolmandate riikide üksusi, keda need

üksused esindavad, võimaldab käesolev direktiiv kodanikel ja muudel huvitatud

sidusrühmadel kasutada oma demokraatlikke õigusi ja kohustusi, sealhulgas võimalust

teha demokraatlikku kontrolli, olles täiel määral teadlik sellest, kelle huve teenib

huvide esindamise tegevus, millega nad ise või nende valitud esindajad võivad kokku

puutuda. Kodanike ja huvitatud sidusrühmade avalik kontroll demokraatlikke

protsesse mõjutavates valdkondades toetab demokraatlikku kontrolli- ja

tasakaalustussüsteemi. Samuti aitab demokraatlik vastutus kodanikke võimestada, sest

see annab neile võimaluse väljendada ja kasutada oma demokraatlikke valikuid, muu

hulgas hääletamise teel. Valijatena on kodanikud olulised iseseisvad otsustajad ja

seega võivad nad olla teatavate huvide esindamise teenuste sihtmärgiks.

(45) Proportsionaalsuse tagamiseks peaksid üldsusele kättesaadavaks tehtud isikuandmed

piirduma sellega, mis on rangelt vajalik selleks, et teavitada kodanikke, nende

ET 33 ET

esindajaid ja muid huvitatud isikuid kolmandate riikide nimel tehtavast huvide

esindamise tegevusest. Peale selle tuleks teha üldsusele kättesaadavaks teave

deklareeritud aastasummade kohta, kasutades selleks üldisemaid vahemikke kui need,

mida kasutatakse teabe esitamiseks riiklikele registritele, et tagada kodanike, nende

esindajate ja teiste huvitatud isikute teavitamiseks vajalik üksikasjalikkus. Teavet, mis

on oluline ainult järelevalveasutustele, nagu registreeritud üksuse eest vastutavate

isikute kontaktandmed, ei tohiks avalikustada.

(46) Selleks et hõlbustada kodanike juurdepääsu teabele, tuleks see esitada kergesti

juurdepääsetavas, masinloetavas, selgelt nähtavas ja kasutajasõbralikus vormingus

ning lihtsas keeles. Teavet tuleks käsitada masinloetavana, kui see on esitatud

vormingus, mida tarkvararakendused saavad ilma inimese sekkumiseta automaatselt

töödelda, eelkõige konkreetsete andmete otsimiseks, äratundmiseks ja neist väljavõtete

tegemiseks. Teave tuleks teha kättesaadavaks kooskõlas liidu õiguses sätestatud

ligipääsetavusnõuetega, et tagada juurdepääs puuetega inimestele, ja kui see on

tehniliselt teostatav, rohkem kui ühe tajukanali kaudu. Registreerimine võib toimuda

muus liikmesriigis kui see, kus huvide esindamise tegevus toimub. Teabe

kättesaadavus kogu liidus paraneb oluliselt, kui see teave avaldatakse vähemalt ühes

liidu ametlikus keeles, millest võimalikult suur osa liidu kodanikke üldjoontes aru

saab. Liikmesriike tuleks ergutada kasutama tehnilisi lahendusi, mis võimaldaksid

tõlkida sellesse keelde võimalikult palju teavet. Siiski ei tohiks liikmesriikidelt nõuda

registreeritud üksuste esitatud teabe tõlkimist.

(47) Et kaitsta isikuid, kelle põhiõigusi võidakse teatava teabe avaldamise tagajärjel

rikkuda – näiteks võidakse rünnata kolmandas riigis tegutseva registreeritud üksuse

heaks töötavaid isikuid – peaksid liikmesriigid tagama, et järelevalveasutustel on

taotluse korral võimalik piirata kogu riiklikku registrisse kantud teabe või selle teatava

osa avaldamist. Registreeritud üksus peaks tõendama, et võttes arvesse iga

üksikjuhtumi konkreetseid asjaolusid, tuleks teabe avaldamist piirata õigustatud huvi

tõttu, näiteks tõsise riski tõttu, et avaldamisega rikutakse üksikisiku põhiõigusi, mis on

kaitstud eelkõige harta artikliga 1 (õigus inimväärikusele), artikliga 2 (õigus elule),

artikliga 3 (õigus isikupuutumatusele), artikliga 4 (piinamise ning ebainimliku või

alandava kohtlemise või karistamise keeld) või artikliga 6 (õigus vabadusele ja

turvalisusele); sellised põhiõiguste rikkumised on näiteks inimrööv, šantažeerimine,

väljapressimine, ahistamine, vägivald või hirmutamine, lisaks võib teabe avaldamise

piiramise põhjuseks olla ärisaladus. Seda küsimust analüüsides tuleks arvesse võtta

töötajate või registreeritud üksuses töötavate või sellega seotud isikute kehalise

puutumatusega seotud riske. Õigustatud huvid peaksid hõlmama ka ohtu isikutele, kes

saavad registreeritud üksuse tegevusest kasu. Järelevalveasutuse otsustes tuleks

arvesse võtta käesoleva direktiivi eesmärke ning nende suhtes tuleks

registreerimisliikmesriigis kohaldada kohtulikku kontrolli. Järelevalveasutuse ja

vajaduse korral kohtu otsus tuleks teha viivitamata. Kui avaldamise piiramiseks on

antud luba, siis selleks, et avalikkus saaks teada, et registreeritud üksus on täitnud

käesoleva direktiiviga kehtestatud registreerimisnõude, tuleks riikliku registri

asjaomane andmeväli asendada märkega, et avaldamine on piiratud õigustatud huvi

tõttu.

(48) Selleks et võimaldada ametiisikutel kindlaks teha, et tegemist on kolmandate riikide

nimel tehtava huvide esindamise tegevusega, peaksid registreeritud üksused ja nende

alltöövõtjad esitama ametiisikutega vahetult suheldes oma EIRNi. EIRN tuleks esitada

proaktiivselt iga kord, kui ametiisikutega suheldakse.

ET 34 ET

(49) Liikmesriigid peaksid määrama vähemalt ühe asutuse või organi, kes vastutab riiklike

registrite loomise ja pidamise eest ning nende registreerimistaotluste töötlemise eest,

mille on esitanud üksused, kes tegelevad kolmandate riikide nimel huvide esindamise

tegevusega. Samuti peaksid nad määrama vähemalt ühe järelevalveasutuse, kes

vastutab käesolevas direktiivis sätestatud kohustuste täitmise järelevalve ja tagamise

eest ning teiste liikmesriikide järelevalveasutuste ja komisjoniga peetava

teabevahetuse eest. Et toetada põhiõiguste ja -vabaduste, õigusriigi ja demokraatlike

põhimõtete järgimist ning üldsuse usaldust nende üksuste järelevalve vastu, peavad

järelevalveasutused olema erapooletud ja sõltumatud välisest sekkumisest või

poliitilisest survest ning neil peavad olema asjakohased volitused ja ressursid, et

tulemuslikult jälgida ja võtta vajalikke meetmeid, millega tagada käesoleva direktiivi

järgimine.

(50) Selleks et vältida registreeritud üksuste häbimärgistamist, tuleks avalikult

kättesaadavaks tehtud andmed esitada faktiliselt täpsel ja neutraalsel kujul. Lisaks

peaksid liikmeriikide pädevad asutused neile käesoleva direktiivi alusel määratud

ülesannete täitmisel tagama, et kahjulikke tagajärgi ei tuleneks pelgalt asjaolust, et

üksus on registreeritud üksus. Eelkõige ei tohiks andmetele lisada avaldusi ega sätteid,

mis võiksid tekitada registreeritud üksuste suhtes umbusalduse õhkkonda, mis võib

heidutada liikmesriikide või kolmandate riikide füüsilisi või juriidilisi isikuid nendega

suhtlemast või andmast neile rahalist toetust. Selline häbimärgistav tegevus võib olla

näiteks registreeritud üksuste negatiivne märgistamine või halvustavate avalduste

tegemine eesmärgiga kahjustada registreeritud üksuste usaldusväärsust ja legitiimsust,

viidates sellele, et registreeritud üksused püüavad demokraatlikke protsesse

ebaseaduslikult mõjutada.

(51) Kui kolmas riik kulutab huvide esindamisele eriti suuri summasid või kui üksus saab

ühelt või mitmelt kolmanda riigi üksuselt eriti suurt tasu, esineb suurem tõenäosus, et

huvide esindamise tegevusega õnnestub mõjutada liikmesriikide või liidu kui terviku

poliitilisi valikuid. Sellisel juhul peaks järelevalveasutustel olema võimalik nõuda

selliste kolmandate riikide nimel huvide esindamise tegevusega tegelevatelt üksustelt

lisateavet, et teha põhjalikumat kontrolli.

(52) Selleks et käesoleva direktiivi täitmise järelevalve oleks proportsionaalne, peaks

järelevalveasutustel olema võimalik nõuda, et kolmandate riikide üksuste nimel huvide

esindamisega tegelevad üksused esitaksid andmed, mis on vajalikud selleks, et uurida

käesolevas direktiivis sätestatud registreerimisnõude võimalikku täitmata jätmist.

Selleks peaks järelevalveasutustel olema võimalik tegutseda omal algatusel või

rikkumisest teataja või teise liikmesriigi järelevalveasutuse teate alusel.

(53) Järelevalveasutused peaksid tegema koostööd nii liikmesriikide kui ka liidu tasandil.

Järelevalveasutuste koostöö peaks lihtsustama kiiret ja turvalist teabevahetust.

Järelevalveasutustel peaks olema võimalik küsida järelevalveülesannete täitmiseks

registreerimisliikmesriigi järelevalveasutuselt registreerimisel esitatud teavet,

sealhulgas mitteavalikku teavet, ning teatavatel juhtudel andmeid, mida üksus säilitab,

ja tehtud analüüse. Järelevalveasutused ja komisjon peaksid tegema direktiivi

rakendamiseks koostööd. Et mõista paremini kogu kolmandate riikide nimel liidus

tehtava huvide esindamise tegevuse mahtu ja jaotust, peaks komisjonil olema võimalik

küsida järelevalveasutustelt koondandmeid, mis põhinevad teabel, mille kolmandate

riikide üksuste nimel huvide esindamisega tegelevad üksused on registreerimisel

esitanud. Selleks et põhjalikult jälgida liidus kolmandate riikide nimel tehtava huvide

esindamise tegevuse üksikasju ja tunnuseid, võivad koondandmed sisaldada teavet,

ET 35 ET

mis ei ole registrites avalikult kättesaadav, sealhulgas isikuandmeid, niivõrd kui see on

vajalik tulemusliku järelevalve tagamiseks.

(54) Halduskoormuse täiendavaks piiramiseks peaks halduskoostöö ja teabevahetus

liikmesriikide ametiasutuste, järelevalveasutuste ja komisjoni vahel toimuma siseturu

infosüsteemi (edaspidi „IMI süsteem“) kaudu, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusega (EL) nr 1024/20127 selleks, et ühtse turuga seotud

poliitikavaldkondadega tegelevad liikmesriikide pädevad asutused saaksid teha

omavahel halduskoostööd. Tuleks tagada IMI süsteemi ja riiklike registrite

koostalitlusvõime kooskõlas Euroopa koostalitlusvõime raamistikuga.

(55) Selleks et aidata komisjonil täita oma ülesannet tagada liikmesriikide pädevate

asutuste vahel tulemuslik koostöö ning käesoleva direktiivi täielik ja tulemuslik

rakendamine, tuleks luua nõuanderühm. Sellesse peaks kuuluma ka iga liikmesriigi

järelevalveasutuste esindaja. Nõuanderühm peaks andma nõu direktiivi rakendamise

küsimustes, sealhulgas seoses nõudega vältida kahjulikke tagajärgi, mis võivad

tuleneda pelgalt asjaolust, et üksus on registreeritud vastavalt käesolevas direktiivis

sätestatud nõuetele. Nõuanderühm peaks vastu võtma arvamusi, soovitusi või

aruandeid, mille liikmesriikide määratud pädevad asutused peaksid avalikustama.

Selleks et tagada üksustele, mis võivad kuuluda direktiivi kohaldamisalasse,

õiguskindlus, peaks nõuanderühm eelkõige nõustama komisjoni võimalike suuniste

osas, mis käsitlevad direktiivi kohaldamisala, kolmanda riigi üksuse mõistet ja

tegevust, mille eesmärk või tagajärg on hoida kõrvale käesolevas direktiivis sätestatud

kohustustest. Vajaduse korral tuleks tagada koostöö ELi korruptsioonivastase

võrgustikuga.

(56) Rikkumisest teatajad võivad juhtida järelevalveasutuste tähelepanu uuele teabele, mis

võib aidata avastada käesoleva direktiivi rikkumisi, sealhulgas katseid selles sätestatud

kohustustest kõrvale hoida. Selleks et rikkumisest teatajad saaksid teavitada

järelevalveasutusi käesoleva direktiivi tegelikest või võimalikest rikkumistest ning et

kaitsta rikkumisest teatajaid survestamise eest, tuleks käesoleva direktiivi rikkumisest

teatamise ja rikkumisest teatavate isikute kaitse suhtes kohaldada Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/19378.

(57) Rikkumisest teatamine võib olla määrava tähtsusega, et vältida, hoida ära või avastada

eeskirjade rikkumisi selliste siseturul osutatavate teenuste läbipaistvuse ja järelevalve

valdkonnas, mis võivad mõjutada avalikke otsustusprotsesse, nagu huvide esindamise

teenused. Võttes arvesse avalikku huvi kaitsta avalikke otsustusprotsesse selliste

rikkumiste eest ja seda, et sellised rikkumised võivad kahjustada kodanike usaldust

demokraatlike institutsioonide vastu, ning pidades silmas asjaolu, et käesolev direktiiv

ei kuulu direktiivi (EL) 2019/1937 artikli 2 lõike 1 punktis a sätestatud

poliitikavaldkondadesse, on vaja neid valdkondi kohandada. Direktiivi

(EL) 2019/1937 artiklit 2 ja lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(58) Keelatud peaks olema osaleda teadlikult ja tahtlikult tegevuses, mille eesmärk või

tagajärg on käesolevas direktiivis ettenähtud kohustustest, eelkõige

7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb

siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni

otsus 2008/49/EÜ (IMI määrus) (ELT L 316, 14.11.2012, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2012/1024/oj). 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse

rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2019/1937/oj).

ET 36 ET

registreerimisnõuetest kõrvale hoidmine. Sellise tegevuse hulka kuuluvad huvide

esindamise teenuse varjatud tasustamine, äriühingu asutamine eesmärgiga hägustada

sidemeid kolmanda riigi valitsusega või tegevuste kunstlik jaotamine mitmele

üksusele, et jääda allapoole käesoleva direktiiviga kehtestatud künniseid.

(59) Käesoleva direktiivi nõuete rikkumise ärahoidmiseks ja selle eest karistamiseks

peaksid liikmesriigid tagama, et käesolevas direktiivis sätestatud kohustuste

rikkumisega kaasnevad mõjusad, proportsionaalsed ja heidutavad haldustrahvid.

Karistused ei tohiks olla olemuselt kriminaalkaristused. Need peaksid arvesse võtma

rikkumise laadi, korduvust ja kestust, pidades silmas kaalul olevat avalikku huvi,

asjaomase tegevuse ulatust ja liiki ning huvide esindamise tegevusega tegeleva üksuse

majanduslikku suutlikkust. Karistused peaksid igal üksikjuhul olema mõjusad,

proportsionaalsed ja heidutavad ning austama põhiõigusi, sealhulgas sõnavabadust,

ühinemisvabadust, akadeemilist ja teadustegevuse vabadust, kaitsemeetmeid ja

võimalust kasutada tulemuslikke õiguskaitsevahendeid, sealhulgas õigust olla ära

kuulatud. Enne karistuse määramist peaks järelevalveasutus andma varajase hoiatuse,

välja arvatud juhul, kui rikkumine kujutab endast käesolevas direktiivis sätestatud

kohustustest kõrvalehoidmise keelu rikkumist.

(60) Selleks et muuta täiendava teabe taotlemise künniseid, registreerimistaotluse

esitamisel esitatava teabe loetelu ja liikmesriikide avaldatavates aruannetes esitatava

teabe loetelu, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu

artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte. On eriti oluline, et komisjon viiks

ettevalmistava töö käigus läbi asjakohased konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide

tasandil, ja et need konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta

institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes9 sätestatud põhimõtetega.

Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide

ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid

liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs

komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide

ettevalmistamist.

(61) Et tagada käesoleva direktiivi kohaldamise tulemuslik järelevalve, peaks komisjon

esitama korrapäraselt aruandeid selle rakendamise kohta ja tegema seda vajaduse

korral seoses aruannetega muude asjakohaste liidu õigusaktide kohta. Kooskõlas

13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe

punktidega 22 ja 23 peaks komisjon hindama käesoleva direktiivi mõju ja vajadust

lisameetmete järele.

(62) Kuna liikmesriigid ei suuda käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt aidata kaasa huvide

esindamise siseturu nõuetekohasele toimimisele, piisavalt saavutada ja neid saab

paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu

artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud

proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide

saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(63) Eelkõige toetab liidu tasandi süsteem liikmeriikide pädevaid asutusi nende

järelevalveülesannete täitmisel ja muid sidusrühmi nende rolli täitmisel

demokraatlikus protsessis ning suurendab liidu demokraatia üldist võimet seista vastu

kolmandate riikide sekkumisele. Kolmandate riikide nimel liidu tasandil tehtava

huvide esindamise tegevuse läbipaistvuse käsitlemine annab lisaväärtust, sest see

9 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2016/512/oj

ET 37 ET

tegevus on tõenäoliselt piiriülene ja nõuab seepärast koordineeritud lähenemisviisi eri

tasanditel ja sektorites. Koostööd tehes ja teavet jagades on liikmesriikidel võimalik

paremini mõista sellise huvide esindamise ulatust ja vältida seeläbi olukorda, kus

kolmandad riigid saavad ära kasutada regulatiivseid erinevusi või lünki.

(64) Liikmesriigid peaksid käesoleva direktiivi rakendamisel püüdma minimeerida

asjaomaste üksuste, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL10

artiklis 3 määratletud mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate

halduskoormust.

(65) Käesoleva direktiivi kohaselt toimuva isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) 2016/67911 ja (EL) 2018/1725;12 see

hõlmab isikuandmete töötlemist kolmandate riikide üksuste nimel huvide

esindamisega tegelevate üksuste riikliku registri või riiklike registrite pidamiseks,

sellis(t)es registri(te)s olevate isikuandmetega tutvumiseks ning isikuandmete

vahetamiseks käesoleva direktiivi kohase halduskoostöö ja liikmesriikidevahelise

vastastikuse abi raames, sealhulgas IMI kasutamiseks, ning andmete säilitamiseks

kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud andmete säilitamise kohustustega.

Igasugune isikuandmete töötlemine sellistel eesmärkidel peaks olema muu hulgas

kooskõlas võimalikult väheste andmete kogumise, andmete täpsuse ja säilitamise

piiramise põhimõtetega ning vastama andmete tervikluse ja konfidentsiaalsuse

nõuetele. Liikmesriigid peaksid kehtestama meetmed, millega tagatakse nende

riiklikus registris või riiklikes registrites sisalduvate isikuandmete seaduslik ja

turvaline töötlemine kooskõlas isikuandmete kaitset käsitlevate kohaldatavate

õigusaktidega.

(66) Käesolev direktiiv ei mõjuta mingil viisil ELi lepingu artikli 29 või ELi toimimise

lepingu artikli 215 kohaselt vastu võetud liidu piiravate meetmete kohaldamist.

Eelkõige ei mõjuta see keeldu teha rahalisi vahendeid või majandusressursse otseselt

või kaudselt kättesaadavaks liidu piiravate meetmete loetelus nimetatud füüsilistele

või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele või nendega seotud füüsilistele või

juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele või nende kasuks.

(67) Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada komisjoni õigust algatada ja viia läbi uurimisi

siseturgu moonutavate välisriigi subsiidiumide kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2022/2560 tähenduses13.

10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate

aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse

kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 17, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2013/34/oj). 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse

kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks

tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj). 12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb

füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning

isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus

nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj). 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2560, mis käsitleb

siseturgu moonutavaid välisriigi subsiidiume (ELT L 330, 23.12.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2560/oj).

ET 38 ET

(68) Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise

deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta14 on liikmesriigid kohustunud lisama

põhjendatud juhtudel ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti,

milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate liikmesriigi õigusaktide

vastavate osade vahel. Seadusandja leiab, et käesoleva direktiivi puhul on nimetatud

dokumentide esitamine põhjendatud.

(69) Vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikele 1 on konsulteeritud Euroopa

Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse XXXX15,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK. ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja eesmärk

Käesoleva direktiiviga nähakse ette ühtlustatud nõuded kolmanda riigi üksuse nimel tehtavale

huvide esindamisega seotud majandustegevusele, et parandada siseturu toimimist, saavutades

kogu liidus ühtlaselt kõrge läbipaistvuse taseme.

Käesoleva direktiivi eesmärk on saavutada läbipaistvus nii, et seejuures ei tekiks umbusalduse

õhkkonda, mis võib heidutada liikmesriikide või kolmandate riikide füüsilisi või juriidilisi

isikuid suhtlemast üksustega, kes tegelevad kolmanda riigi üksuse nimel huvide

esindamisega, või andmast neile rahalist toetust.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1) „huvide esindamise tegevus“ – tegevus, mille eesmärk on mõjutada liidus poliitika

või õigusaktide väljatöötamist, sõnastamist või rakendamist või avalikke

otsustusprotsesse, eelkõige näiteks koosolekute, konverentside või ürituste

korraldamise või nendel osalemise, konsultatsioonides või parlamendi kuulamistes

osalemise või neile kaasaaitamise, kommunikatsiooni- või reklaamikampaaniate

korraldamise, võrgustike ja rohujuure tasandi algatuste korraldamise, seisukohti

väljendavate ja poliitikadokumentide koostamise või seadusandlike muudatuste,

arvamusuuringute, küsitluste või avalike kirjade või teadusuuringute ja haridusega

seotud tegevuse kaudu, kui seda tehakse konkreetselt selle eesmärgi nimel;

(2) „huvide esindamise teenus“ – huvide esindamise tegevus, mida tavaliselt tehakse

tasu eest, nagu on osutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 57;

(3) „huvide esindamise teenuse osutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes osutab

huvide esindamise teenust;

(4) „kolmanda riigi üksus“ –

(a) kolmanda riigi, välja arvatud Euroopa Majanduspiirkonna liikmete keskvalitsus

ja kõigi teiste tasandite ametiasutused;

14 ELT C 369, 17.12.2011, lk 14. 15 XXXX.

ET 39 ET

(b) avalik-õiguslik või eraõiguslik üksus, kelle tegevuse saab kõiki asjakohaseid

asjaolusid arvesse võttes omistada punktis a osutatud üksusele;

(5) „abitegevus“ – tegevus, mis toetab huvide esindamise tegevust, kuid ei mõjuta

otseselt selle sisu;

(6) „aastasumma“ –

(a) kolmanda riigi üksuselt huvide esindamise teenuse osutamise eest saadud

aastane kogutasu, mis juhul, kui tasu on mitterahaline, koosneb selle

hinnangulisest väärtusest, või

(b) kui tasu ei saada, siis huvide esindamisega seotud aastase kulu hinnang,

võttes arvesse huvide esindamise tegevust tervikuna, sealhulgas juhul, kui sellega

tegeleb lepingu alusel teenuseosutaja, alltöövõtjate ja abitegevuse kulusid;

(7) „alltöövõtja“ – huvide esindamise teenuse osutaja, kellega peatöövõtja või mõni

tema alltöövõtjatest sõlmib lepingu, milles on kokku lepitud, et alltöövõtja teostab

osaliselt või täielikult huvide esindamise tegevuse, mida peatöövõtja on kohustunud

tegema;

(8) „registreeritud üksused“ – üksused, mis on registreeritud artiklis 9 osutatud

riiklikus registris vastavalt artiklile 10;

(9) „riikliku registri eest vastutav asutus“ – avaliku sektori asutus või organ, kes

vastutab artiklis 9 osutatud riikliku registri pidamise ja käesoleva direktiivi kohaselt

esitatud registreerimistaotluste töötlemise eest;

(10) „järelevalveasutus“ – sõltumatu avaliku sektori asutus, kes vastutab käesolevas

direktiivis sätestatud nõuete järgimise ja täitmise tagamise järelevalve eest;

(11) „ametiisik“:

(a) liidu või liikmesriigi ametnik;

(b) muu isik, kes on liikmesriigis määratud täitma ja täidab avaliku teenistuse

ülesandeid;

(12) „liidu ametnik“ – isik, kes on:

(a) ametnik või muu teenistuja nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ)

nr 259/68 sätestatud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade ja Euroopa

Liidu muude teenistujate teenistustingimuste (edaspidi „personalieeskirjad“)16

tähenduses;

(b) lähetatud liikmesriigi või avalik-õigusliku või eraõigusliku organi poolt liidu

juurde ja täidab liidu ametnike või muude teenistujate ülesannetega

võrdväärseid ametiülesandeid.

Liidu institutsiooni, organi või asutuse liikmeid ja selliste organite töötajaid

käsitatakse liidu ametnikena, kui nende suhtes ei kohaldata personalieeskirju;

(13) „liikmesriigi ametnik“ – isik, kes töötab riigi, piirkonna või kohalikul tasandil

täidesaatvat, haldus- või kohtuvõimu teostaval ametikohal ametisse nimetamise või

16 Nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused ning

komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (personalieeskirjad) (EÜT L 56, 4.3.1968,

lk. 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1968/259(1)/oj).

ET 40 ET

valimise alusel, alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, olenemata teenistusstaažist,

või isik, kes töötab riigi, piirkonna või kohalikul tasandil seadusandlikku võimu

teostaval ametikohal.

Artikkel 3

Kohaldamisala

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse üksuste suhtes, olenemata nende tegevuskohast,

kes tegelevad alljärgnevaga:

(a) huvide esindamise teenus, mida osutatakse kolmanda riigi üksusele;

(b) huvide esindamise tegevus, millega tegeleb artikli 2 lõike 4 punktis b osutatud

kolmanda riigi üksus ja mis on seotud majanduslikku laadi tegevusega või

asendab seda ning on seega võrreldav käesoleva lõike punktis a osutatud

huvide esindamise teenusega.

2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, ei kohaldata käesolevat direktiivi järgmiste

tegevusalade suhtes:

(a) artikli 2 lõike 4 punktis a osutatud kolmanda riigi üksuse otsene tegevus, mis

on seotud avaliku võimu teostamisega, sealhulgas tegevus, mis on seotud

diplomaatiliste või konsulaarsuhetega riikide või rahvusvaheliste

organisatsioonide vahel;

(b) õigus- ja muu erialane nõustamine järgmistel juhtudel:

i) kolmanda riigi üksuse nõustamine, et aidata sellel tagada oma tegevuse

vastavus kehtivatele õigusnõuetele;

ii) kolmanda riigi üksuse esindamine lepitus- või vahendusmenetluses, mille

eesmärk on vältida vaidluse jõudmist kohtu või haldusorgani ette või

selle lahendamist kohtu või haldusorgani poolt;

iii) kolmanda riigi üksuse esindamine kohtumenetluses;

(c) abitegevus.

Artikkel 4

Ühtlustamise tase

Liikmesriigid ei säilita ega kehtesta käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate huvide

esindamise tegevuste suhtes sätteid, mis erinevad käesoleva direktiivi sätetest, sealhulgas

rangemaid või vähem rangeid sätteid, millega tagataks nende tegevuste läbipaistvuse erinev

tase.

II PEATÜKK. LÄBIPAISTVUS JA REGISTREERIMINE

Artikkel 5

Teenusesaaja kindlakstegemine

Liikmesriigid tagavad, et huvide esindamise teenuse osutajatel on võimalus nõuda, et üksus,

kelle nimel teenust osutatakse, teataks, kas tegemist on kolmanda riigi üksusega.

ET 41 ET

Artikkel 6

Alltöövõtt

1. Liikmesriigid tagavad, et kui artikli 3 lõikes 1 osutatud üksus sõlmib alltöövõtjaga

lepingu, siis see leping peab sisaldama teavet selle kohta, et huvide esindamise

tegevus kuulub artikli 3 lõike 1 kohaldamisalasse, ning kohustust edastada kõnealune

teave teistele alltöövõtjatele. Kui alltöövõtja on selle teabe saanud, ei pea ta täitma

artiklites 7, 8, 10 ja 11 sätestatud nõudeid sellise huvide esindamise korral, mis

toimub nimetatud teavet sisaldava lepingu alusel.

2. Liikmesriigid tagavad, et kui alltöövõtja sõlmib huvide esindamise teenuse kohta

omakorda alltöövõtulepingu, teavitab ta peatöövõtjat või vajaduse korral alltöövõtjat,

kellelt ta huvide esindamise tegevuse teostamiseks lepingu sai, asjaolust, et huvide

esindamise tegevuse kohta on sõlmitud edasine alltöövõtuleping, ning tagab, et

lepingud sisaldavad teavet selle kohta, et huvide esindamise tegevus kuulub artikli 3

lõike 1 kohaldamisalasse.

3. Liikmesriigid tagavad, et alltöövõtja esitab peatöövõtjale või vajaduse korral

alltöövõtjale artikli 10 nõuete täitmiseks vajaliku teabe.

Artikkel 7

Andmete säilitamine

1. Liikmesriigid tagavad, et artikli 3 lõikes 1 osutatud üksused säilitavad iga kõnealuse

artikli kohaldamisalasse kuuluva huvide esindamise tegevuse kohta järgmised

andmed:

(a) selle kolmanda riigi üksuse identifitseerimisandmed või nimi, kelle nimel

tegevusega tegeletakse, ning selle kolmanda riigi nimi, kelle huve esindatakse;

(b) huvide esindamise tegevuse eesmärgi kirjeldus;

(c) kolmanda riigi üksusega sõlmitud lepingud ja peamine teabevahetus, mis on

tähtsad huvide esindamise laadi ja eesmärgi mõistmiseks, sealhulgas

asjakohasel juhul andmed tasustamise vahendite ja tasu suuruse kohta;

(d) teave või materjalid, mis moodustavad huvide esindamise tegevuse põhiosa.

2. Liikmesriigid tagavad, et artikli 3 lõikes 1 osutatud üksused säilitavad lõikes 1

osutatud andmeid neli aastat pärast seda, kui asjaomane huvide esindamise tegevus

on lõppenud.

3. Liikmesriigid tagavad, et artikli 3 lõikes 1 osutatud üksused koostavad igal aastal:

(a) loetelu kõigist kolmandate riikide üksustest, kelle nimel nad on eelneval

majandusaastal huvide esindamise tegevusega tegelenud;

(b) loetelu koondsummadest, mis on artikli 3 lõike 1 kohaldamisalasse kuuluva

tegevuse eest eelneval majandusaastal iga kolmanda riigi kohta saadud.

4. Liikmesriigid tagavad, et artikli 3 lõikes 1 osutatud üksused säilitavad lõikes 3

osutatud andmeid neli aastat.

ET 42 ET

Artikkel 8

Esindaja

1. Liikmesriigid nõuavad, et artikli 3 lõikes 1 osutatud üksused, kellel ei ole liidus

tegevuskohta, määraksid ühes liikmesriigis, kus nad huvide esindamisega tegelevad,

kirjalikult oma esindajaks füüsilise või juriidilise isiku.

2. Liikmesriigid tagavad, et esindaja vastutab selle eest, et registreeritud üksus täidab

käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi, ning et kogu artikli 15 kohane suhtlus

liikmeriikide pädevate asutuste ja asjaomase üksuse vahel toimub esindaja

vahendusel. Kõiki esindajale saadetud teateid käsitatakse tema poolt esindatavale

üksusele saadetud teadetena.

3. Liikmesriigid tagavad, et esindaja saab võtta vastutusele selle eest, et üksus, keda ta

esindab, ei täida käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi, ilma et see piiraks

vastutust ja kohtumenetlusi, mida võidakse selle üksuse suhtes algatada.

Liikmesriigid tagavad, et artikli 3 lõikes 1 osutatud üksused annavad esindajale

vajalikud volitused ja piisavad vahendid, et tagada tõhus ja õigeaegne koostöö

liikmesriikide pädevate asutustega ning nende otsuste täitmine.

Artikkel 9

Riiklikud registrid

1. Iga liikmesriik loob vähemalt ühe riikliku registri ja peab seda, et tagada artikli 3

lõikes 1 osutatud üksuste poolse huvide esindamise tegevuse läbipaistvus.

Liikmesriigid võivad kasutada ka olemasolevaid riiklikke registreid, kui need

vastavad käesoleva artikli lõigetes 2, 3 ja 4 ning artiklites 10, 11 ja 12 sätestatud

nõuetele.

2. Riiklikku registrit või vajaduse korral registreid peavad riiklike registrite eest

vastutavad asutused. Isikuandmete töötlemisel tegutsevad sellised asutused määruse

(EL) 2016/679 artikli 4 punktis 7 määratletud vastutavate töötlejatena.

3. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud riiklikud registrid luuakse ja neid

peetakse nii, et neis sisalduv teave oleks esitatud neutraalsel, faktiliselt täpsel ja

objektiivsel kujul.

4. Liikmesriigid tagavad, et riiklike registrite eest vastutavad asutused peavad riiklikus

registris tehtud isikuandmete töötlemise toimingute kohta logisid. Logid kustutatakse

ühe aasta pärast ja neid võib kasutada üksnes isikuandmetele juurdepääsu

seaduslikkuse kontrollimiseks ning isikuandmete tervikluse ja turvalisuse

tagamiseks.

Artikkel 10

Registreerimine

1. Liikmesriigid tagavad, et artikli 3 lõikes 1 osutatud üksus, kellel on nende

territooriumil tegevuskoht, registreerib end riiklikus registris hiljemalt siis, kui ta

alustab huvide esindamise tegevust.

Mitut riiklikku registrit pidavad liikmesriigid tagavad, et iga registri kohaldamisala

on selgelt kindlaks määratud, et sellised registrid hõlmavad kõiki üksusi, kes peavad

end käesoleva artikli esimese lõigu kohaselt registreerima, ning et artikli 3 lõikes 1

osutatud üksused võivad saada teavet selle kohta, millises riiklikus registris nad

peavad end registreerima.

ET 43 ET

2. Kui artikli 3 lõikes 1 osutatud üksusel on tegevuskoht mitmes liikmesriigis,

registreerib ta end liikmesriigis, kus on tema peamine tegevuskoht.

3. Kui artikli 3 lõikes 1 osutatud üksusel ei ole liidus tegevuskohta, registreerib ta end

liikmesriigis, kus on tema artikli 8 kohaselt määratud esindaja tegevuskoht, või

tegevuskoha puudumise korral alaline elu- või asukoht või peamine elukoht.

4. Liikmesriigid tagavad, et üksus peab registreerimiseks esitama ainult I lisas

ettenähtud teabe.

5. Liikmesriigid tagavad, et enne lõike 4 kohase teabe esitamist teavitatakse üksusi

sellest, et teave avaldatakse vastavalt artiklile 12 ning et üksused võivad artikli 12

lõike 3 kohaselt taotleda, et teavet ei avalikustataks.

6. Liikmesriigid tagavad, et registreeritud üksused esitavad järgmise teabe:

(a) mõistliku aja jooksul I lisa punkti 1 alapunktide a ja b ning alapunkti f

alapunktide i ja ii kohaselt esitatud andmete muudatused või täiendused;

(b) igal aastal lõike 4 kohaselt esitatavate andmete muudatused või täiendused, mis

ei kuulu punkti a kohaldamisalasse

7. Liikmesriigid tagavad, et registreeritud üksused, kes ei vasta enam artikli 3 lõikes 1

sätestatud tingimustele, saavad sellest teada anda asutusele, kes vastutab selle riikliku

registri eest, kus nad on registreeritud, ja taotleda enda registrist kustutamist. Kui

artikli 3 lõikes 1 osutatud üksus on lõike 2 või 3 kohaselt kohustatud end

registreerima muus riiklikus registris kui see, kus ta on registreeritud, annab ta sellest

teada asjaomase riikliku registri eest vastutavale asutusele ja taotleb enda registrist

kustutamist.

Kõnealune asutus menetleb taotlust viie tööpäeva jooksul ja kustutab registreeritud

üksuse riiklikust registrist, kui ta leiab, et üksus ei vasta enam artikli 3 lõikes 1

sätestatud tingimustele või et see ei tohiks enam olla registreeritud registris, mille

eest ta vastutab. Asjaomase riikliku registri eest vastutava asutuse otsuse suhtes

võidakse kohaldada registreerimisliikmesriigis haldus- ja õiguskaitsevahendeid.

8. Liikmesriigid tagavad, et registreerimine, ajakohastamine, registrist kustutamise

taotluse esitamine ja artikli 12 lõike 3 kohase taotluse esitamine on võimalik

elektrooniliselt ja tasuta.

9. Kui registreerimiseks esitatud teave võimaldab riiklike registrite eest vastutavatel

asutustel teha nõuetekohaselt ja täpselt kindlaks kolmandad riigid, kelle nimel huvide

esindamine toimub, ja selle, kui palju neile tegevustele kulutatakse, on komisjonil

õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, millega muuta I lisa,

muutes registreerimiseks esitatava teabe loetelu, võttes arvesse huvide esindamise

teenuste turu arengut, artikli 19 kohaselt loodud nõuanderühma väljaantud arvamusi,

soovitusi ja aruandeid või võimalikke asjakohaseid rahvusvahelisi ja Euroopa

standardeid ja tavasid. I lisas esitatud isikuandmete välju muudetakse üksnes juhul,

kui see on vajalik artikli 3 lõikes 1 osutatud huvide esindamise tegevuse ja sellega

tegelevate üksuste nõuetekohaseks kindlakstegemiseks.

ET 44 ET

Artikkel 11

Registreerimismenetlus

1. Liikmesriigid tagavad, et riikliku registri eest vastutav asutus tagab, et iga artikli 10

lõike 4 kohaselt esitatud registreerimistaotluse kohta on esitatud kõik I lisas

sätestatud andmed ja need ei sisalda ilmseid vigu.

Vastutav asutus teeb vastava kande oma riiklikku registrisse viie tööpäeva jooksul

alates registreerimisandmete esitamisest, välja arvatud juhul, kui on esitatud lõike 2

kohane taotlus.

2. Kui registreerimiseks esitatud teave on puudulik või sisaldab ilmseid vigu, palub

riikliku registri eest vastutav asutus üksusel esitatud andmeid täiendada või

parandada. Viie tööpäeva jooksul pärast asjaomaselt üksuselt vastuse saamist teeb

riikliku registri eest vastutav asutus vastava kande oma riiklikku registrisse või

keeldub sellist kannet tegemast ja teavitab asjaomast üksust sellest, miks esitatud

andmed ei ole endiselt täielikud või sisaldavad ilmselgelt ebaõiget teavet.

3. Kui kanne on riiklikku registrisse tehtud, saab registreeritud üksus viivitamata, kuid

mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul riikliku registri eest vastutavalt asutuselt

registreerimise kinnituse ning talle väljastatakse kordumatu EIRN ja riiklikus

registris sisalduva teabe digikoopia. EIRN peab olema II lisas sätestatud vormingus.

4. Liikmesriigid tagavad, et registreerimisliikmesriigi riikliku registri eest vastutav

asutus teatab igast uuest registreeringust registreeringus I lisa punkti 2 alapunkti e

kohaselt märgitud liikmesriikide artikli 15 lõike 1 kohaselt määratud ametiasutustele

viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul pärast riiklikku registrisse

kandmist. Selline teade esitatakse ka juhul, kui registreeritud üksus esitab artikli 10

lõike 6 kohaselt I lisa punkti 2 alapunktis e osutatud teavet puudutava muudatuse või

täienduse. Teade peab sisaldama registreeritud üksuse nime, selle EIRNi ja linki

riiklikele registritele, kus üksus registreeriti.

5. Liikmesriigid näevad ette, et lõikes 4 osutatud teate saanud liikmesriigis riiklike

registrite pidamise eest vastutavad asutused lisavad teates esitatud teabe

asjaomasesse registrisse viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul.

Registreeritud üksust käsitlevat teavet ei avalikustata, kui registreerimisliikmesriigi

asjakohases riiklikus registris tehakse artikli 12 lõike 3 kohaselt selle teabe

avaldamisest erand.

6. Registreeritud üksuste artikli 3 lõike 1 kohaldamisalasse kuuluva tegevuse suhtes ei

või üheski teises liikmesriigis kohaldada täiendavaid registreerimisnõudeid.

7. Riiklike registrite eest vastutavate asutuste poolt lõigete 1–5 kohaselt tehtud

toimingute, sealhulgas registrisse kandmisest või EIRNi väljaandmisest keeldumise

suhtes võidakse kohaldada haldus- ja õiguskaitsevahendeid. See kehtib ka juhul, kui

nende lõigete kohased toimingud on tegemata jäetud.

8. Kui järelevalveasutusel on usaldusväärset teavet selle kohta, et üksus ei ole

registreerinud end artikli 10 lõigete 1–3 kohaselt registrisse, mis kuulub artikli 15

lõike 3 kohaselt selle järelevalveasutuse pädevusalasse, võib ta nõuda, et see üksus

esitaks teabe, mis on vältimatult vajalik, et teha kindlaks, kas üksus kuulub artikli 3

lõike 1 kohaldamisalasse.

9. Kui järelevalveasutusel on usaldusväärset teavet selle kohta, et üksus, mis on kantud

registrisse, mis kuulub artikli 15 lõike 3 kohaselt selle järelevalveasutuse

pädevusalasse, ei täida artikli 10 kohaselt vastu võetud riigisisestes sätetes ette

ET 45 ET

nähtud kohustusi, näiteks on esitanud registreerimisel ebatäpset teavet, võib ta nõuda,

et see üksus esitaks artiklis 7 osutatud teabe ulatuses, mis on vajalik võimaliku

kohustuste eiramise uurimiseks.

10. Lõigetes 8 ja 9 osutatud nõue peab sisaldama järgmist teavet:

(a) võimaliku kohustuste eiramise uurimise põhjused;

(b) nõutav teave ja põhjused, miks see on võimaliku kohustuste eiramise

uurimiseks vajalik;

(c) teave kohtuliku kontrolli kasutamise võimaluse kohta.

11. Üksused, kellele nõue esitatakse, peavad edastama lõigete 8 ja 9 kohaselt nõutud

täieliku ja täpse teabe kümne tööpäeva jooksul.

12. Lõigetes 8 ja 9 osutatud nõuete suhtes võidakse nõude esitanud järelevalveasutuse

liikmesriigis kohaldada kohtulikku kontrolli.

Artikkel 12

Üldsuse juurdepääs

1. Liikmesriigid teevad avalikult kättesaadavaks järgmise riiklikus registris sisalduva

teabe registreeritud üksuse kohta:

(a) registreeritud üksuselt I lisa punkti 1 alapunktide a ja e, alapunkti f alapunktide

i ja ii, alapunktide h, i, j ja k ning punkti 2 alapunkti a alapunkti i ja alapunktide

b–h kohaselt saadud teave;

(b) artikli 11 lõike 3 kohaselt välja antud EIRN;

(c) registreerimise kuupäev;

(d) käesoleva lõike punktis a osutatud teabe viimase ajakohastamise kuupäev.

Aastasumma, mille registreeritud üksus on I lisa punkti 2 alapunkti c kohaselt

esitanud, avaldatakse vastavalt III lisas esitatud tabelile.

2. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud teave esitatakse kergesti

juurdepääsetavas, masinloetavas, selgelt nähtavas ja kasutajasõbralikus vormingus

ning lihtsas keeles. Teave tehakse otsingut võimaldaval viisil kättesaadavaks

vähemalt ühes registreerimisliikmesriigi ametlikus keeles ja ühes liidu ametlikus

keeles, mis on üldiselt arusaadav võimalikult paljudele liidu kodanikele.

3. Liikmesriigid tagavad, et artikli 3 lõikes 1 osutatud üksused saavad nõuetekohaselt

põhjendatud taotluse alusel taotleda erandit lõikes 1 osutatud avaldamisest.

Järelevalveasutus teeb otsuse, millega piiratakse üldsuse juurdepääsu osaliselt või

täielikult, kui taotlev üksus tõendab konkreetse juhtumi asjaolusid arvesse võttes, et

see on põhjendatud õigustatud huvi tõttu, sealhulgas suure riski tõttu, et avaldamine

võib ohustada üksikisiku põhiõigusi, eriti põhiõigusi, mis on kaitstud Euroopa Liidu

põhiõiguste harta artiklitega 1, 2, 3, 4 või 6. Vastasel juhul otsustab järelevalveasutus

taotluse tagasi lükata.

4. Lõike 3 kohaselt tehtud otsuste suhtes võidakse registreerimisliikmesriigis kohaldada

õiguskaitsevahendeid. Liikmesriigid tagavad, et kõiki vaidlustamismenetlusi,

sealhulgas õiguskaitsevahendeid, kohaldatakse mõistliku aja jooksul ja lõplik otsus

tehakse viivitamata.

ET 46 ET

5. Liikmesriigid tagavad, et alates lõike 3 kohase taotluse esitamisest kuni otsuse

lõplikuks muutumiseni taotlusega seotud teavet ei avalikustata.

6. Liikmesriigid tagavad, et kui lõikes 3 osutatud otsus on muutunud lõplikuks, näitab

selle otsuse kohta riiklikus registris tehtud kanne, et üldsuse juurdepääs on kas

osaliselt või täielikult piiratud.

Artikkel 13

Koondandmete avaldamine

1. Alates [ülevõtmise tähtajale järgneva aasta] 31. märtsist ja iga järgneva aasta 31.

märtsiks avaldab iga liikmesriik aruande, mis põhineb selle riiklikes registrites

registreeritud üksuste esitatud teabel, ning edastab selle komisjonile. Aruanne

sisaldab ainult järgmist:

(a) eelmise majandusaasta aastasummade koondandmed iga kolmanda riigi kohta.

Need koondandmed peaksid põhinema I lisa punkti 2 alapunktide b ja c

kohaselt esitatud teabel;

(b) organisatsiooni kategooria kaupa eelmise majandusaasta aastasummade

koondandmed iga kolmanda riigi kohta. Need koondandmed peaksid põhinema

I lisa punkti 1 alapunkti h ja punkti 2 alapunktide b ja c kohaselt esitatud

teabel;

(c) konkreetsele kolmandale riigile omistatavate kolmandate riikide üksuste

koguarv. Need koondandmed peaksid põhinema I lisa punkti 2 alapunkti b

kohaselt esitatud teabel;

(d) loetelu kolmandatest riikidest, kes täidavad artikli 16 lõike 3 punkti b

alapunktis ii sätestatud kriteeriume.

2. Liikmesriikide poolt lõike 1 kohaselt edastatud andmete põhjal avaldab komisjon iga

aasta 31. maiks kokkuvõtte saadud teabest ja loetelu kolmandatest riikidest, kes

täidavad artikli 16 lõike 3 punkti b alapunktis i sätestatud kriteeriume.

3. Kui see on vajalik tagamaks, et liikmesriikide avaldatud aruannetes esitatud teave

sisaldab jätkuvalt koondandmeid, mis võimaldavad üldsusel mõista artikli 3 lõike 1

kohaldamisalasse kuuluvate üksuste huvide esindamise tegevuse ulatust, mahtu ja

vahendeid, ning selleks, et koostada artikli 16 lõike 3 punktis b sätestatud

kriteeriume täitvate kolmandate riikide loetelu, on komisjonil artikli 23 kohaselt

õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega muuta lõiget 1, muutes

liikmesriikide avaldatavates aruannetes esitatava teabe loetelu, võttes arvesse huvide

esindamise teenuste turu arengut, artikli 19 kohaselt loodud nõuanderühma

väljaantud arvamusi, soovitusi ja aruandeid või võimalikke asjakohaseid

rahvusvahelisi standardeid ja tavasid.

Artikkel 14

Teave ametiisikutele

1. Liikmesriigid tagavad, et registreeritud üksused esitavad ametiisikutega suheldes

EIRNi, kui nad tegelevad artikli 3 lõikes 1 osutatud tegevusega.

2. Liikmesriigid tagavad, et kui registreeritud üksused kasutavad alltöövõtjaid, esitavad

alltöövõtjad ametiisikutega suheldes registreeritud üksuse EIRNi, kui nad tegelevad

artikli 3 lõikes 1 osutatud tegevusega.

ET 47 ET

III PEATÜKK. JÄRELEVALVE JA NORMIDE TÄITMISE

TAGAMINE

Artikkel 15

Liikmesriikide pädevad asutused

1. Iga liikmesriik määrab:

(a) vähemalt ühe asutuse, kes vastutab riiklike registrite eest;

(b) vähemalt ühe järelevalveasutuse.

2. Igal järelevalveasutusel peab olema juurdepääs tema vastutusalasse kuuluvatele

riiklikele registritele, et teha järelevalvet käesolevas direktiivis sätestatud kohustuste

täitmise üle, tagada nende täitmine ning vahetada teavet teiste liikmesriikide

järelevalveasutuste ja komisjoniga, kui teda on käesoleva direktiivi kohaselt selleks

volitatud.

3. Iga järelevalveasutuse pädevusalasse kuuluvad artikli 3 lõikes 1 osutatud üksused,

kes peavad artikli 10 lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt end registreerima selle

järelevalveasutuse vastutusalasse kuuluvates riiklikes registrites.

4. Kui artikli 3 lõikes 1 osutatud üksus ei ole määranud artikli 8 lõike 1 kohaselt

esindajat, kuulub see üksus järelevalveasutuse pädevusalasse selles liikmesriigis, kus

üksus tegeleb huvide esindamisega.

5. Kui liikmesriik määrab rohkem kui ühe järelevalveasutuse, tagab ta, et iga asutuse

ülesanded on selgelt kindlaks määratud ning et need asutused teevad oma ülesannete

täitmisel üksteisega tihedat ja tulemuslikku koostööd. Liikmesriik määrab

järelevalveasutuse, kellele võib saata selle liikmesriigi asjaomasele asutusele

mõeldud teateid.

6. Liikmesriigid tagavad, et järelevalveasutus on oma ülesannete täitmisel sõltumatu.

Eelkõige tagavad liikmesriigid, et järelevalveasutuste töötajad, kes kasutavad

käesolevast direktiivist tulenevaid volitusi:

(a) saavad täita oma ülesandeid sõltumatult, ilma poliitilise ja muu välismõjuta

ning et nad ei küsi ega võta vastu juhiseid valitsuselt ega üheltki teiselt avalik-

õiguslikult või eraõiguslikult üksuselt;

(b) hoiduvad igasugusest tegevusest, mis ei ole kooskõlas nende ülesannete ja

käesolevast direktiivist tulenevate volitustega.

7. Liikmesriigid tagavad, et lõike 1 kohaselt määratud ametiasutustel on kõik vajalikud

vahendid neile käesoleva direktiivi alusel määratud ülesannete täitmiseks, sealhulgas

piisavad tehnilised, rahalised ja inimressursid.

8. Liikmesriigid tagavad, et lõike 1 kohaselt määratud ametiasutused tagavad neile

käesoleva direktiivi alusel määratud ülesannete täitmisel, et pelgalt asjaolust, et

tegemist on registreeritud üksusega või et selle kohta on esitatud artikli 16 lõike 3

kohane teabenõue, ei tulene kahjulikke tagajärgi, näiteks häbimärgistamist.

9. Liikmesriigid tagavad, et lõike 1 kohaselt määratud ametiasutused teevad üldsusele

kättesaadavaks teabe ja selgitused käesoleva direktiivi kohaldamise kohta ning

arvamused, soovitused või aruanded, mille nõuanderühm on artikli 19 lõike 6

kohaselt vastu võtnud.

ET 48 ET

10. Hiljemalt [üks aasta pärast jõustumist] teatavad liikmesriigid komisjonile ja teistele

liikmesriikidele lõike 1 kohaselt määratud pädeva(d) asutuse(d). Komisjon avaldab

liikmeriikide pädevate asutuste loetelu.

Artikkel 16

Teabenõuded

1. Liikmesriigid tagavad, et järelevalveasutuste õigus nõuda artikli 3 lõikes 1 osutatud

üksustelt teabe esitamist on piiratud käesoleva artikli lõigetes 2–9 sätestatud

tingimustega.

2. Käesoleva artikli kohase teabenõude võib esitada üksnes järelevalveasutus, kelle

pädevusalasse asjaomane üksus kuulub.

3. Välja arvatud artikli 11 lõigetes 8 ja 9 osutatud juhtudel, võib teabenõude esitada

ainult järgmistel juhtudel ja see peab piirduma artikli 7 kohaselt säilitatava teabega:

(a) registreeritud üksus sai eelmisel majandusaastal ühe kolmanda riigi üksuse

kohta aastasumma, mis ületab 1 000 000 eurot;

(b) selle kolmanda riigi üksuse tegevus, kelle nimel registreeritud üksus tegutseb,

on omistatav kolmandale riigile, kus on ühel viiest eelnevast majandusaastast

kulutatud koondsumma, mis on – võttes arvesse kõiki kolmanda riigi üksusi,

kelle tegevus on sellele kolmandale riigile omistatav – suurem kui üks

järgmistest:

i) 8 500 000 eurot liidus tehtava huvide esindamise tegevuse eest;

ii) 1 500 000 eurot ühes liikmesriigis tehtava huvide esindamise tegevuse eest,

välja arvatud juhul, kui registreeritud üksus kuulub artikli 3 lõike 1 punkti a

kohaldamisalasse ja sai eelmisel majandusaastal kõigi käesoleva direktiivi

kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste eest kokku vähem kui 25 000 eurot.

4. Lõikes 3 osutatud teabenõue hõlmab järgmisi elemente:

(a) märge selle kohta, milline lõikes 3 sätestatud tingimustest on täidetud;

(b) taotletud teave;

(c) teave kohtuliku kontrolli kasutamise võimaluse kohta.

5. Kui muu järelevalveasutus peale registreerimisliikmesriigi järelevalveasutuse leiab,

et mõni lõikes 3 sätestatud tingimustest on täidetud, võib ta taotleda, et

registreerimisliikmesriigi järelevalveasutus nõuaks registreeritud üksuselt artikli 7

kohaselt säilitatavat teavet.

6. Kui registreerimisliikmesriigi järelevalveasutus on saanud lõike 5 kohase teabenõude

ja leiab, et lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud, esitab ta teabenõude vastavalt

lõikele 3 ja edastab saadud teabe seda nõudnud järelevalveasutusele. Kui

registreerimisliikmesriigi järelevalveasutus on eelneva 12 kuu jooksul esitanud lõike

3 kohase teabenõude, et saada registreeritud üksuselt sama teavet, edastab ta saadud

teabe seda nõudnud järelevalveasutusele ilma uut teabenõuet esitamata.

Kui registreerimisliikmesriigi järelevalveasutus leiab, et lõikes 3 sätestatud

tingimused ei ole täidetud, annab ta teavet nõudnud järelevalveasutusele vastuse,

milles ta selgitab asjaomase teabe nõudmata või edastamata jätmise põhjuseid.

ET 49 ET

7. Üksus, kellele teabenõue esitatakse, peab edastama lõike 4 punkti b kohaselt nõutud

täieliku teabe selgelt, sidusalt ja arusaadavalt kümne tööpäeva jooksul.

8. Lõikes 3 osutatud teabenõuete suhtes võidakse teavet nõudnud järelevalveasutuse

liikmesriigis kohaldada kohtulikku kontrolli.

9. Kui see on vajalik tagamaks, et järelevalveasutused võivad nõuda andmeid üksustelt,

kes võivad eriti tõenäoliselt mõjutada poliitika või õigusaktide väljatöötamist,

koostamist või rakendamist või avalikke otsustusprotsesse liidus või mõnes

liikmesriigis, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud

õigusakte, millega muuta lõikes 3 sätestatud finantskünniseid, võttes arvesse huvide

esindamise teenuste turu arengut, artikli 19 kohaselt loodud nõuanderühma

väljaantud arvamusi, soovitusi ja aruandeid või võimalike asjakohaste

rahvusvaheliste standardite ja tavade arengut.

Artikkel 17

Piiriülene koostöö

1. Liikmesriigid tagavad, et nende järelevalveasutused teevad vajaduse korral koostööd

kõigi teiste liikmesriikide järelevalveasutustega.

2. Liikmesriigid tagavad, et kui järelevalveasutusel on põhjust kahtlustada, et teise

liikmesriigi järelevalveasutuse pädevusalasse kuuluv üksus ei täida käesolevast

direktiivist tulenevaid kohustusi, teatab ta sellest kõnealuse liikmesriigi

järelevalveasutusele.

3. Lõike 2 kohane teade peab olema nõuetekohaselt põhjendatud ja proportsionaalne

ning sisaldama vähemalt järgmist:

(a) teave, mis võimaldab üksuse kindlaks teha;

(b) asjakohaste faktide kirjeldus, käesoleva direktiivi asjakohased sätted ja

põhjused, miks teate esitanud asutus kahtlustab käesoleva direktiivi rikkumist.

Teade võib sisaldada muud teavet, mida teate esitanud asutus peab asjakohaseks,

sealhulgas vajaduse korral teavet, mida ta on kogunud omal algatusel.

4. Liikmesriigid tagavad, et kui järelevalveasutus saab lõike 2 kohase teate, edastab ta

põhjendamatu viivituseta ja hiljemalt ühe kuu jooksul pärast teate saamist oma

hinnangu kahtlustatava rikkumise kohta järelevalveasutusele, kellelt ta teate sai, ning

esitab vajaduse korral lisateavet artikli 11 lõike 8 või 9 ja artikli 22 kohaselt võetud

või kavandatud uurimis- või täitemeetmete kohta, mille eesmärk on tagada käesoleva

direktiivi järgimine.

5. Kui peamise tegevuskoha järelevalveasutusel ei ole lõikes 2 osutatud teate alusel

tegutsemiseks piisavalt teavet, võib ta nõuda teate esitanud pädevalt asutuselt

lisateavet.

6. Halduskoostöö ja teabevahetus artikli 15 lõike 1 kohaselt määratud liikmesriikide

ametiasutuste, järelevalveasutuste ja komisjoni vahel toimub käesoleva direktiivi

lõigete 2, 4 ja 5, artikli 11 lõike 4, artikli 16 lõigete 5 ja 6 ning artikli 18 kohaselt

määrusega (EL) nr 1024/2012 loodud IMI süsteemi kaudu.

ET 50 ET

Artikkel 18

Piiriülene teabevahetus järelevalveasutuste vahel

1. Liikmesriigid tagavad, et järelevalveasutustel on pädevus küsida teise liikmesriigi

järelevalveasutustelt järgmist teavet, kui selline teave on vajalik artikli 17 lõikes 2

osutatud piiriülese koostöö tegemiseks:

(a) registreeritud üksuselt artikli 10 lõike 4 kohaselt saadud teave;

(b) analüüsid, mille järelevalveasutus on koostanud punktis a osutatud teabe

põhjal.

2. Liikmesriigid tagavad, et pärast lõike 1 kohase teabenõude saamist edastab

registreerimisliikmesriigi järelevalveasutus teabe seda nõudnud järelevalveasutusele,

välja arvatud juhul, kui ta leiab, et lõike 1 tingimused ei ole täidetud; sellisel juhul

esitab ta teavet nõudnud järelevalveasutusele vastuse, milles ta selgitab asjaomase

teabe andmisest keeldumise põhjuseid.

3. Liikmesriigid tagavad, et järelevalveasutused esitavad komisjonile selle taotluse

korral koondandmed, mis põhinevad registreeritud üksuste poolt artikli 10 lõike 4

kohaselt esitatud teabel ja mis on vajalikud, et jälgida käesoleva direktiivi

rakendamist ja valmistada muu hulgas ette artiklis 19 osutatud nõuanderühma

koosolekuid. Need koondandmed võivad sisaldada isikuandmeid ainult sellises

ulatuses, mis on vajalik tulemusliku järelevalve tagamiseks. Kui see on tehniliselt

võimalik, edastatakse teave masinloetaval kujul.

4. Lõigete 1–3 kohasel isikuandmete töötlemisel tegutsevad järelevalveasutused

määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 7 määratletud vastutavate töötlejatena ning

komisjon tegutseb oma andmetöötlustoimingute puhul määruse (EL) 2018/1725

artikli 3 punktis 8 määratletud vastutava töötlejana.

Artikkel 19

Nõuanderühm

1. Luuakse nõuanderühm.

2. Nõuanderühm abistab komisjoni järgmiste ülesannete täitmisel:

(a) hõlbustab käesoleva direktiivi rakendamisega seotud teabe ja parimate tavade

vahetamist ja jagamist ning annab vajaduse korral sellekohast nõu, eelkõige

seoses artikli 2 lõike 4 punktiga b, artikli 3 lõikega 1 ja artikliga 20;

(b) hõlbustab direktiivi 2013/34/EL artiklis 3 määratletud mikro-, väikeste ja

keskmise suurusega ettevõtjate erivajadusi käsitleva teabe ja parimate tavade

vahetamist ja jagamist;

(c) annab nõu artikli 13 kohase koondandmete avaldamise soovituslike vormingute

kohta;

(d) teatab komisjonile kõigist käesoleva direktiivi kohaldamisel esinevatest

lahknevustest;

(e) annab nõu artikli 9 kohaselt loodud ja peetavate riiklike registrite jaoks

soovitatava tehnilise taristu kohta.

3. Iga liikmesriik nimetab ühe esindaja ja ühe asendusliikme, kes esindavad artikli 15

kohaselt määratud järelevalveasutusi.

ET 51 ET

4. Euroopa Parlamendi või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu17 osalisteks olevate

Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikide esindajaid võib kutsuda

nõuanderühma koosolekutele vaatlejatena.

5. Nõuanderühma eesistuja on komisjon, kes tagab ka sekretariaaditeenused.

Nõuanderühm võtab vastu oma kodukorra.

6. Nõuanderühm võtab lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmisega seotud arvamused,

soovitused või aruanded vastu liikmete lihthäälteenamusega.

Artikkel 20

Kohustustest kõrvalehoidmise keeld

Liikmesriigid tagavad, et keelatud on teadlikult ja tahtlikult osaleda tegevuses, mille eesmärk

või tagajärg on käesolevas direktiivis sätestatud kohustustest kõrvale hoidmine.

Artikkel 21

Rikkumisest teatamine ja rikkumisest teatajate kaitse

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et käesoleva direktiivi rikkumisest

teatamise ja rikkumisest teatavate isikute kaitse suhtes kohaldatakse direktiivi (EL)

2019/1937.

Artikkel 22

Karistused

1. Liikmesriigid kehtestavad normid karistuste kohta, mis piirduvad haldustrahvidega ja

mis määratakse juhul, kui artikli 3 lõikes 1 osutatud üksus, või kui see on asjakohane,

selle esindaja, on rikkunud artiklite 6, 7, 8, 10, 11, 14, 16 ja 20 ülevõtmiseks vastu

võetud riigisiseseid sätteid. Kõnealused normid peavad olema kooskõlas lõigetega 2–

6.

Karistusi määrab järelevalveasutus, kelle pädevusalasse asjaomane üksus kuulub, või

kõnealuse järelevalveasutuse taotluse korral õigusasutus.

2. Lõikes 1 osutatud rahalise karistuse maksimumsumma on ettevõtjate puhul 1 %

eelmise majandusaasta ülemaailmsest aastakäibest, muude juriidiliste isikute puhul

1 % üksuse viimase lõpetatud majandusaasta aastaeelarvest ja füüsiliste isikute puhul

1 000 eurot.

3. Karistused peavad olema igal üksikjuhul mõjusad, proportsionaalsed ja heidutavad,

võttes eelkõige arvesse asjaomase rikkumise laadi, korduvust ja kestust, ning kui see

on asjakohane, rikkumise toime pannud, artikli 3 lõikes 1 osutatud üksuse

majanduslikku, tehnilist ja tegevussuutlikkust.

4. Enne karistuse määramist võib järelevalveasutus teha asjaomasele üksusele hoiatuse

või noomituse selle kohta, et ta tõenäoliselt rikub või on rikkunud käesoleva

direktiivi sätteid, välja arvatud juhul, kui tegemist on artikli 20 rikkumisega.

5. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli kohaste volituste kasutamise suhtes

järelevalveasutuse poolt kohaldatakse kooskõlas liidu ja liikmesriigi õigusega

17 Euroopa Majanduspiirkonna leping (EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3, ELI:

http://data.europa.eu/eli/agree_internation/1994/1/oj).

ET 52 ET

asjakohaseid tagatisi, sealhulgas õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele

kohtulikule arutamisele.

IV PEATÜKK. LÕPPSÄTTED

Artikkel 23

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis

sätestatud tingimustel.

2. Artikli 10 lõikes 9, artikli 13 lõikes 3 ja artikli 16 lõikes 9 osutatud õigus võtta vastu

delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva

direktiivi jõustumise kuupäevast].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 10 lõikes 9, artikli 13 lõikes 3 ning

artikli 16 lõikes 9 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus

jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses

nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud

õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli

2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud

põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal

teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 10 lõike 9, artikli 13 lõike 3 või artikli 16 lõike 9 alusel vastu võetud

delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei

ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja

nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu

on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid.

Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu

võrra.

Artikkel 24

Direktiivi (EL) 2019/1937 muutmine

Direktiivi (EL) 2019/1937 muudetakse järgmiselt.

1. Artikli 2 lõike 1 punkti a lisatakse alapunkt xi:

„xi) läbipaistvuse ja hea valitsemistavaga seotud siseturueeskirjad;“.

2. Lisa I osasse lisatakse punkt K järgmises sõnastuses:

„K. Artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkt x – läbipaistvuse ja hea valitsemistavaga

seotud siseturueeskirjad:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu XXXX direktiiv (EL) XXXX/XXXX, millega

kehtestatakse siseturul ühtlustatud nõuded kolmandate riikide nimel toimuva huvide

esindamise läbipaistvuse kohta ja muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 (ELT

viide).“

ET 53 ET

Artikkel 25

Aruandlus ja läbivaatamine

1. Komisjon esitab hiljemalt [12 kuud pärast ülevõtmise tähtaega] Euroopa

Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele käesoleva

direktiivi rakendamise aruande.

2. Komisjon hindab hiljemalt [neli aastat pärast ülevõtmise tähtaega] käesolevat

direktiivi ja esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja

Sotsiaalkomiteele aruande peamiste järelduste kohta.

Hinnatakse direktiivi tulemuslikkust ja proportsionaalsust. Muu hulgas hinnatakse

vajadust muuta direktiivis sätestatud kaitsemeetmete kohaldamisala ja tõhusust.

Vajaduse korral võib aruandele lisada asjakohaseid seadusandlikke ettepanekuid.

3. Liikmesriigid esitavad komisjonile lõigetes 1 ja 2 osutatud aruannete koostamiseks

vajaliku teabe.

Artikkel 26

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja

haldusnormid [18 kuu jooksul pärast direktiivi jõustumist]. Liikmesriigid edastavad

selliste normide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või

nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale

direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas

valdkonnas vastuvõetud põhiliste riiklike õigusnormide teksti.

3. Nendes liikmesriikides, kes ei ole eurot kasutusele võtnud, arvutatakse käesolevas

direktiivis sätestatud summad riigi omavääringusse ümber vahetuskursside alusel,

mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas päeval, mil jõustub direktiiv, milles on

kõnealused summad sätestatud.

Nende liikmesriikide omavääringusse ümberarvutamiseks, kes ei ole eurot kasutusele

võtnud, võib käesolevas direktiivis sätestatud summasid, mis on väljendatud eurodes,

suurendada või vähendada mitte rohkem kui 5 %, et saada riigi omavääringus

ümardatud summad.

Artikkel 27

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu

Teatajas.

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourgis,

Euroopa Parlamendi nimel nõukogu nimel

president eesistuja

ET 1 ET

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad

1.3. Ettepanek/algatus käsitleb

1.4. Eesmärgid

1.4.1. Üldeesmärgid

1.4.2. Erieesmärgid

1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju

1.4.4. Tulemusnäitajad

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse

rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest

saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva

punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu

sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude

asjakohaste vahenditega

1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite

ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6. Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise

korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud

sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate

vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja

sulgemise ajal).

2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

ET 2 ET

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju

avaldub

3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

3.2.3.1. Hinnanguline personalivajadus

3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

ET 3 ET

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse siseturul

ühtlustatud nõuded kolmandate riikide nimel toimuva huvide esindamise

läbipaistvuse kohta ja muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad

Liidu siseturg ja demokraatia

1.3. Ettepanek/algatus käsitleb

 uut meedet

 uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest74

 olemasoleva meetme pikendamist

 ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või

ühendamist teise või uue meetmega

1.4. Eesmärgid

1.4.1. Üldeesmärgid

Käesoleva ettepaneku üldeesmärk on tagada kolmandate riikide nimel tehtava huvide

esindamise tegevuse siseturu nõuetekohane toimimine.

1.4.2. Erieesmärgid

Erieesmärk nr 1

Näha kolmandate riikide nimel huvide esindamiseks ette ühtlustatud

läbipaistvusmeetmed.

Erieesmärk nr 2

Tagada tulemuslik järelevalve direktiiviga kehtestatud kohustuste täitmise üle.

Erieesmärk nr 3

Tagada tõhus piiriülene koostöö liikmeriikide pädevate asutuste vahel, et tagada

direktiivi täielik ja tulemuslik rakendamine.

1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmadele.

Ühtsem poliitiline lähenemisviis kogu liidus kolmandate riikide nimel tehtavale

huvide esindamise tegevusele tagab ettevõtjatele, kodanikele ja muudele

sidusrühmadele suurema selguse ja prognoositavuse ning hõlbustab siseturu

toimimist.

Liikmesriigid

Liikmesriigid peaksid tagama, et neil on kolmandate riikide nimel huvide esindamise

jaoks riiklikud läbipaistvusregistrid, mis hõlmavad igasugust tegevust, mis kuulub

asjaomaste õigusaktide kohaldamisalasse. Liikmesriigid, kellel praegu sellist

74 Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

ET 4 ET

süsteemi ei ole, peavad välja töötama ja kasutusele võtma uue läbipaistvusraamistiku

ning looma registri. Muu hulgas tuleks välja töötada ja kasutusele võtta üldsusele

kättesaadav riiklik register ja hakata seda pidama ning luua asjaomased pädevad

asutused. Ülejäänud liikmesriikidel tuleb muuta kehtivat läbipaistvuskorda, mida

kohaldatakse huvide üldise esindamise suhtes. Muudatuste ulatus sõltub

olemasolevate kordade peamistest parameetritest, nagu kehtivate nõuete

kohaldamisala, liik ja laad ning nende järelevalve- ja normide täitmise tagamise

mehhanismide liigid.

Lisaks nõuetele vastavate registrite ja õiguskorra rakendamisele osaleksid

liikmesriikide ametiasutused ka ELi tasandi nõuanderühmas ja liikmeriikide

pädevate asutuste halduskoostöös. Halduskoormuse piiramiseks peaks nii

liikmesriikide ametiasutuste, järelevalveasutuste ja komisjoni vaheline koostöö

toimuma siseturu infosüsteemi (edaspidi „IMI süsteem“) kaudu, et ühtse turuga

seotud poliitikavaldkondadega tegelevad liikmesriikide pädevad asutused saaksid

teha halduskoostööd.

Komisjon korraldas ettepaneku toetuseks uuringu, mille kohaselt hakkaksid allpool

kirjeldatud kulusid kandma liikmesriikide ametiasutused.

Esiteks on uute nõuetega tutvumise kulud ühekordsed rakenduskulud, mida

kannavad esimesel aastal kõigi 27 liikmesriigi ametiasutused. Kõigi liikmesriikide

ametiasutuste kogukulud on hinnanguliselt 1 500 – 4 600 eurot.

Teiseks hõlmavad asjakohase registri sisseseadmise kulud registri loomise või

muutmisega seotud kulutusi seadmetele ning registri pidamise iga-aastaseid kulusid.

Algatust toetava uuringu kohaselt võivad 12 liikmesriigi ametiasutuste puhul, kellel

puuduvad vajalikud IT-vahendid, olla registri pidamise kulud 65 000 – 585 000

eurot. Kümneaastase perioodi teisest kuni kümnenda aastani oleksid need ligikaudu

585 000 kuni 5 270 000 eurot. Nende 15 liikmesriigi puhul, kellel juba on register,

leiti uuringus, et registri ajakohastamine kolmandate riikidega seotud huvide

esindamise aspektide kohta andmeväljade lisamiseks ei suurenda registri pidamise

kulusid märkimisväärselt, sest meetmete kohaldamisalasse kuuluvate üksuste arv on

väike. Seepärast käsitatakse nende liikmesriikide iga-aastaseid IT-hoolduskulusid

tavapäraste kuludena.

Kolmandaks tuleb sisse seada asjakohane juhtimis-, järelevalve- ja normide täitmise

tagamise kord, mis võib hõlmata sõltumatuid järelevalveasutusi ja mille kulud

sisaldavad uue korra kehtestamise ja juhtimise või olemasoleva korra muutmise ja

juhtimise kulusid. Need kulud on teisest kümnenda aastani korduvad. Kogu liidus

oleksid kulud hinnanguliselt 565 000 – 848 000 eurot aastas ja 5 650 000 –

8 480 000 eurot kümne aasta kohta.

Algatuse elluviimine tooks mitmesugust kasu.

Peamine kasu oleks suurem läbipaistvus ja parem arusaamine kolmandate riikide

nimel toimuva huvide esindamise tegevuse turust. Samuti aitavad tõhustatud

mehhanismid, mis võimaldavad liikmesriikide ametiasutuste vahel teavet jagada,

parandada kolmandate riikide huvide esindamise tegevuse nähtavust ja järelevalvet

selle üle. Ettepanek võiks suurendada usaldust eri üksuste vahel ja parandaks avaliku

sektori usaldust siseturul kolmandate riikide nimel huvide esindamise tegevusega

tegelevate üksuste rolli, kavatsuste ja tavade vastu.

Lisaks sellele otsesele kasule eeldatakse, et kolmandate riikide nimel tehtava huvide

esindamise tegevuse jaoks ette nähtud õiguskorra ja asjaomaste registrite olemasolu

ET 5 ET

võib avaldada kaudset positiivset mõju teadlikkusele kolmandate riikide nimel

toimuva huvide esindamisega seotud küsimustest.

Siiski on oluline rõhutada, et teatavad probleemid jääksid püsima, näiteks järelevalve

ja normide täitmise tagamisega seotud probleemid, mis tulenevad riskist, et petturid

ei registreeri end ja jätkavad ebaeetilist tegutsemist.

Eraõiguslikud üksused

Esiteks peaksid huvide esindamise tegevusega tegelevad üksused andmete

säilitamise kohustuse raames andma algse hinnangu kõigile võimalikele töövõttudele

kolmandate riikide nimel, koguma põhiteabe esindatava kolmanda riigi üksuse kohta

ning hindama tulevase huvide esindamisega seotud eri liiki riske. Komisjoni

tellimusel tehtud uuringus, samuti konsultatsiooniprotsessis märgiti, et paljud ärilisel

otstarbel huvide esindamise teenuse osutajad juba tegelevad teatava tegevusega,

mida võiks käsitada andmete säilitamisena, kuid selline tegevus on sageli

mitteametlik. Seega nähakse ettepanekuga ette, et kolmandate riikide huvide

esindamise kontekstis tehtavad andmete säilitamise toimingud tuleb ametlikuks

muuta.

Teiseks võib eeldada, et tekivad ka uue raamistiku nõuetega tutvumise kulud. Need

oleksid peamiselt ühekordsed ja neid kantaks raamistiku kohaldamise esimesel

aastal. Tutvumiskuludel on kaks tasandit: esmase tutvumise kulud ja põhjalikuma

tutvumise kulud. Esmase tutvumise kulud eeldavad, et suur hulk üksusi kulutab vähe

aega, et vaadata läbi õigusakti tekst ja sellega seotud võimalikud suunised.

Komisjoni tehtud uuringu kohaselt oleksid sellised kulud kõigi üksuste kohta, kes

tegelevad siseturul kolmandate riikide nimel toimuva huvide esindamisega, ligikaudu

71 200 000 – 213 500 000 eurot, mis teeb umbes 20–60 eurot organisatsiooni kohta.

Põhjalikuma tutvumise kulud eeldavad, et palju väiksem arv algatuses osalevaid

üksusi kulutab rohkem aega, et vaadata läbi õigusakti tekst ja sellega seotud

võimalikud suunised ning hinnata praktilisi tagajärgi, töötada välja nõuete täitmise

strateegiad ja määrata nõuete täitmisega seotud ülesannete eest vastutavad isikud.

Need kulud oleksid ligikaudu 57 000 – 256 000 eurot, mis teeb umbes 80–240 eurot

organisatsiooni kohta.

Kolmandaks hõlmaksid halduskulud esmase registreerimise kulusid, esialgse teabe

ajakohastamise kulusid ja jooksvaid teabe avaldamise kulusid. Seoses esmase

registreerimise kuludega oleks teave käesoleva direktiiviga kehtestatud

registreerimiskohustuste ja -formaalsuste kohta kättesaadav ühtse digivärava kaudu,

mis loob veebiportaali „Teie Euroopa“ kaudu ühtse kontaktpunkti, kust ettevõtjad ja

kodanikud saavad teavet ühtse turu eeskirjade ja menetluste kohta kõigil

valitsustasanditel ning otsese, tsentraliseeritud ja juhendatud juurdepääsu abi- ja

probleemilahendamisteenustele ning mitmesugustele täielikult digiteeritud

haldusmenetlustele. Registreerimismenetlus on täielikult veebipõhine ja korraldatud

kooskõlas ühekordsuse põhimõttega, et hõlbustada andmete taaskasutamist.

Ettepaneku koostamist toetavas uuringus esitati kuluprognoosid, mis erinesid

sõltuvalt ettepaneku kohaldamisalasse kuuluvate üksuste suurusest. Kokku peaksid

need kulud ulatuma 590 000 – 3 500 000 euroni, mis teeb ligikaudu 828 –

3 314 eurot organisatsiooni kohta. Eeldatavalt jäävad need kulud aasta-aastalt

muutumatuks. Kümne aasta lõikes ulatuvad kogukulud ligikaudu 5 900 000 – 35

400 000 euroni. Eelkõige leiti uuringus, et kõige väiksemaid kulusid kannavad

mikroettevõtjad. Nimelt tehti uuringus kindlaks, et 97,3 % ettepaneku

kohaldamisalasse kuuluvatest üksustest on mikro- ja väikesed ettevõtjad (ettevõtjad,

ET 6 ET

kus on alla kümne täistööajale taandatud töötaja), kelle keskmised kulud üksuse

kohta on eeldatavasti 828 eurot.

Neljandaks näitab uuringu käigus andmete säilitamise kulude kohta kogutud

tagasiside, et sellise tegevusega seotud kulusid võiks iseloomustada tavapäraste

kuludena, mis sekkumiskulusid ei suurenda.

Ent ettepaneku kohaldamisalasse kuuluvad üksused, kes tegelevad siseturul

kolmandate riikide huvide esindamisega, saaksid ettepanekust ka mitmesugust kasu.

Esiteks hõlbustaks praeguse killustatuse kõrvaldamine teenuste osutamist mitmes

liikmesriigis, sest vajalik oleks ainult ühekordne registreerimine. See lihtsustaks

märkimisväärselt uuele turule sisenemist või liidus piiriülest töötamist, et osutada

huvide esindamise teenuseid.

Teiseks looks ettepanek kolmandate riikide huvide esindamiseks võrdsed tingimused

ja suurema õiguskindluse. Selleks peaksid kõik turuosalised järgima selgeid turul

osalemise eeskirju, näiteks seoses registreerimiskohustuse ja sama teabe esitamise

kohustusega ning andmete säilitamise ühtlustatud korraga. See tagaks, et kõigi

majandustegevuses osalejate suhtes kehtivad kogu siseturul ühesugused eeskirjad, ja

kõrvaldaks eeskirjade senise killustatuse.

Kolmandaks aitaks ettepanek kolmandate riikide nimel tehtavat õigustatud huvide

esindamise tegevust normaliseerida ning suurendaks seeläbi läbipaistvust ja usaldust

asjaomase sektori vastu. Nii saadaks vastuseid olulistele küsimustele selle kohta, kes

püüavad mõjutada poliitiliste otsuste tegemist ja millistes küsimustes, samuti

motiveeriks see käituma eetiliselt.

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse

rakendamise üksikasjalik ajakava

Käesoleva ettepaneku rakendamisel kasutatakse etapiviisilist lähenemisviisi.

Käesoleva direktiivi jõustumisel alustatakse kõigepealt IMI kohandamist direktiivi

vajadustele, et ühendada liikmesriikide pädevad asutused omavahel enne

ülevõtmisperioodi lõppu.

Rakendamise esialgne ajakava on järgmine:

– 2024. aasta: direktiivi jõustumine ja IMI kohandamine;

– 2025.–2026. aasta: ülevõtmine ja kohaldamine liikmesriikides.

1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest

saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva

punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu

sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

ELi tasandi meetme põhjused (ex ante)

Mitu liikmesriiki on huvide esindamise läbipaistvuse valdkonnas kehtestanud või

kavatsevad kehtestada õigusakte. Kuna nende õigusaktide kohaldamisala, sisu ja

mõju on erinevad, oleks liikmesriikide õigusnormidest koosnev raamistik ebaühtlane

ja see ebaühtlus võib veelgi suureneda, eriti mis puudutab kolmandate riikide nimel

toimuvat huvide esindamist. See seab kogu liidus ohtu teenuste osutamise vabaduse

reaalse kasutamise. Seda probleemi saab lahendada ainult liidu tasandil sekkumisega,

kuna liikmesriigi tasandi reguleerimise eesmärk oleks tagada huvide esindamise

ET 7 ET

läbipaistvus konkreetse riigi avalikus elus, mistõttu ei muretsetaks seejuures kuigi

palju selle pärast, milliseid takistusi võib see tekitada piiriülesele huvide

esindamisele. Liikmesriikide õigusnormides ei oleks ka võimalik käsitleda

süstemaatiliselt selliste kolmandate riikide tegevust, kes püüavad liidus otsuste

tegemist varjatult mõjutada.

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Käesoleva ettepaneku tõendusbaasiks on sise- ja välisuuringud, ulatuslikud

konsultatsioonid ja kahepoolsed kohtumised sidusrühmadega ning seda toetas

välisuuring.

Arvesse võeti rahvusvahelisi norme loovate organisatsioonide (sealhulgas Euroopa

Nõukogu või Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD)) suuniseid.

Eelkõige soovitati nende suunistega reguleerida avalike otsustusprotsessidega seotud

lobitööd ning lobitöö ja välisrahastamise läbipaistvust ja ausust, tuletades samal ajal

meelde põhiõiguste austamise tähtsust.

Ettepanek tugineb terminoloogiale ja mõistetele, mida kasutatakse seoses ELi

läbipaistvusregistriga.

1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude

asjakohaste vahenditega

Käesolev ettepanek on osa meetmete paketist, mille eesmärk on kaitsta demokraatiat

varjatud välismõju eest ja mille president von der Leyen kuulutas välja 2022. aasta

kõnes olukorrast Euroopa Liidus. Pakett täiendab liidu tasandil Euroopa demokraatia

tegevuskava raames juba võetud meetmeid. Lisaks käesolevale algatusele sisaldab

pakett erimeetmeid, mida võetakse Euroopa Parlamendi valimiste eel

valimisküsimustes, ning meetmeid, millega edendada kodanikuühiskonna

tegutsemisruumi ning avaliku sektori asutuste kaasavat ja tulemuslikku koostööd

kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kodanikega. Kõigi nende meetmete eesmärk

on tugevdada demokraatiat rohujuure tasandil.

Ettepanek on osa algatuste kogumist, mis kajastavad proaktiivset lähenemisviisi liidu

väärtuste lõimimisele Euroopa ühiskonda. Õigusriigi olukorda käsitlevate aruannete

sarjas on alates 2020. aastast uuritud demokraatia toimimise keskmes olevaid

õigusakte ja institutsioone. Peale selle rakendatakse korruptsioonivastast algatust,

mille eesmärk on kaitsta demokraatiat ja ühiskonda korruptsiooni kahjuliku mõju

eest.

1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite

ümberpaigutamise võimaluste hinnang

Käesoleva ettepanekuga ette nähtud liikmeriikide pädevate asutuste vahelist

halduskoostööd võimaldava IMI süsteemi kohandamiseks vajalikke kulusid

rahastatakse kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmist.

ET 8 ET

1.6. Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

 Piiratud kestusega

–  hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–  finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–

AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.

 Piiramatu kestusega

– Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku 2024–2025/2026,

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid

 Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

–  tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat

komisjoni personali;

–  rakendusametite kaudu

 Jagatud eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

 Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–  kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–  rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

–  Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–  finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

–  avalik-õiguslikele asutustele;

–  avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile

antakse piisavad finantstagatised;

–  liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku

ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

–  asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu

V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja

kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

– Kui märgitud on mitu eelarve täitmise viisi, esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

Ettepanekus kasutatakse liikmesriikide pädevate asutuste vaheliseks halduskoostööks IMI

süsteemi.

ET 9 ET

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid

Märkige sagedus ja tingimused.

Direktiivi rakendamine vaadatakse läbi üks aasta pärast selle ülevõtmise tähtaja

möödumist. Komisjon esitab tulemuste kohta aruande Euroopa Parlamendile ja

nõukogule.

Komisjon hindab direktiivi neli aastat pärast selle ülevõtmise tähtaja möödumist.

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise

korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

Ettepanekus ettenähtud liikmeriikide pädevate asutuste halduskoostöös kasutatakse

olemasolevat IMI süsteemi, mida haldab komisjon (siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja

VKEde peadirektoraat). Sel eesmärgil laiendatakse kavandatava direktiiviga IMI

süsteemi kasutusala. See nõuab ressursse, et viia IMI süsteem vastavusse

kavandatava direktiivi vajadustega.

Käesolev ettepanek ei muuda süsteemi puhul kehtivat eelarve täitmise viisi, rahastuse

rakendamise mehhanismi, maksete tegemise korda ega kontrollistrateegiat, mida

komisjon juba kasutab.

2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud

sisekontrollisüsteemi(de) kohta

Peamine kindlakstehtud risk on seotud aja ja ülekuludega, mis on tingitud siseturu

infosüsteemi kohandamisel ette tulnud ootamatutest IT-arenduste rakendamisega

seotud probleemidest. Seda riski leevendab asjaolu, et IMI süsteem on juba kasutusel

ja et asjaomasel komisjoni talitusel on varasem kogemus süsteemi kohandamisel uute

tegevusvajadustega.

2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate

vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja

sulgemise ajal).

Käesolev algatus ei mõjuta komisjoni olemasolevate kontrollimeetmete kulutõhusust.

2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse

strateegias esitatud meetmed.

Käesolev finantsselgitus käsitleb personalikulusid ja hankeid ning seda liiki kulude

suhtes kohaldatakse tavalisi reegleid.

ET 10 ET

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju

avaldub

• Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees

eelarveridade kaupa

Mitmeaasta

se

finantsraam

istiku

rubriik

Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus

Nr

Liigendatu

d/liigendam

ata75

EFTA

riigid76

(Potentsiaal

sed)

kandidaatrii

gid77

muud

kolmanda

d riigid

muu

sihtotstarbeline

tulu

2b 07 06 04: Kaitsta ja edendada liidu

väärtusi

Liigendat

ud EI EI EI EI

75 Liigendatud = Liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud. 76 EFTA – Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. 77 Kandidaatriigid ja (asjakohasel juhul) Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

ET 11 ET

3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

–  Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

–  Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:78

Algatust toetatakse eraldistest, mida saab juba kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi finantsplaneerimise

raames kasutada.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

2b Vastupanuvõime ja väärtused

Õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat

Aasta 2024

Aasta 2025

Aasta 2026

Aasta 2027

KOKKU (*praeguse

mitmeaastase

finantsraamistiku

alusel79)

 Tegevusassigneeringud

07 06 04: Kaitsta ja edendada liidu väärtusi Kulukohustuse

d (1a) 0,125 0,125 0,025 0,025 0,3

Maksed (2a) 0,125 0,125 0,025 0,025 0,3

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud80

(3)

DG JUST Kulukohustuse = 1a + 1b + 3 0,125 0,125 0,025 0,025 0,3

78 Kavandatavaid meetmeid rahastatakse asjaomasele kuluprogrammile aastateks 2021–2027 eraldatud rahastamispaketist ja nende jaoks ei ole vaja täiendavaid rahalisi

vahendeid ELi eelarvest. 79 Käesoleva algatuse tulevane finantsmõju 2027. aasta järgsetele aastatele ei piira 2027. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku kohaldamist. 80 Tehniline ja/või haldusabi ning liidu programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

ET 12 ET

assigneeringud KOKKU d

Maksed = 2a + 2b

+3 0,125 0,125 0,025 0,025 0,3

 Tegevusassigneeringud KOKKU Kulukohustused (4) 0,125 0,125 0,025 0,025 0,3

Maksed (5) 0,125 0,125 0,025 0,025 0,3

 Eriprogrammide vahenditest rahastatavad

haldusassigneeringud KOKKU (6)

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 2b

assigneeringud KOKKU

Kulukohustused = 4 + 6 0,125 0,125 0,025 0,025 0,3

Maksed = 5 + 6 0,125 0,125 0,025 0,025 0,3

ET 13 ET

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

7 „Halduskulud“

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta

2024

Aasta 2025

Aasta 2026

Aasta 2027

KOKKU

Õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat

 Personalikulud 0,513 0,513 0,513 0,513 2,052

 Muud halduskulud 0,05 0,05 0,1

KOKKU DG JUST 0,513 0,513 0,563 0,563 2,152

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7

assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste

kogusumma = maksete

kogusumma) 0,513 0,513 0,563 0,563 2,152

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta

2024

Aasta 2025

Aasta 2026

Aasta 2027

KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 2b ja 7

assigneeringud KOKKU

Kulukohustused 0,638 0,638 0,588 0,588 2,452

Maksed 0,638 0,638 0,588 0,588 2,452

ET 14 ET

3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Märkige

eesmärgid ja

väljundid



Aasta 2024

Aasta 2025

Aasta 2026

Aasta 2027

Aasta 2028

Aasta 2029

Aasta 2030

KOKKU

VÄLJUNDID

Väljun

di

liik81

Keskmin

e kulu A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu

Väljun

dite

arv

kokku

Kulud

kokku

ERIEESMÄRK nr 382

IMI mooduli

väljatöötamine

IT-

süstee

m

0,125 1 0,125 1 0,125 1 0,25

Siseturu

infosüsteemi

mooduli

ülalpidamine

IT-

süstee

m

1 0,025 1 0,025 1 0,05

Erieesmärk nr 3 kokku 1 0,125 1 0,125 1 0,025 1 0,025 2 0,3

KOKKU 1 0,125 1 0,125 1 0,025 1 0,025 2 0,3

81 Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms). 82 Vastavalt punktile 1.4.2 „Erieesmärgid“.

ET 15 ET

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

–  Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

–  Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub

järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta 2024

Aasta 2025

Aasta 2026

Aasta 2027 KOKKU

Mitmeaastase

finantsraamistiku RUBRIIK 7

Personalikulud 0,513 0,513 0,513 0,513 2,052

Muud halduskulud 0,05 0,05 0,1

Mitmeaastase

finantsraamistiku RUBRIIGI 7 kulud

kokku

0,513 0,513 0,563 0,563 2,152

Mitmeaastase

finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja

jäävad kulud83

Personalikulud

Muud halduskulud

Mitmeaastase

finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja

jäävad kulud kokku

KOKKU 0,513 0,513 0,563 0,563 2,152

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille asjaomane

peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud

assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile

eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

83 Tehniline ja/või haldusabi ning liidu programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud

(endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

ET 16 ET

3.2.3.1. Hinnanguline personalivajadus

–  Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

–  Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

Aasta 2024

Aasta 2025

Aasta

2026

Aasta

2027

20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) 3 3 3 3

20 01 02 03 (delegatsioonides)

01 01 01 01 (kaudne teadustegevus)

01 01 01 11 (otsene teadustegevus)

Muud eelarveread (märkige)

20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide

lähetatud eksperdid ja renditööjõud)

20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud

eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides)

XX 01 xx yy zz 84

- peakorteris

- delegatsioonides

01 01 01 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja

renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas)

01 01 01 12 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja

renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas)

Muud eelarveread (märkige)

KOKKU 3 3 3 3

XX tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist.

Personalivajadused kaetakse peadirektoraadi töötajatega, kes on juba määratud meedet haldama, ja/või paigutades

töötajaid ümber peadirektoraadi sees. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite

eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad 3 täistööajale taandatud töötajat nõuanderühma sekretariaadi jaoks, samuti selleks, et

abistada siseturu infosüsteemi meeskonda poliitika ja tegevusega seotud panuse

andmisel nii projekti rakendamise ajal kui ka pärast siseturu infosüsteemi mooduli

kasutuselevõtmist.

Koosseisuvälised töötajad

84 Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiir (endised BA read).

ET 1 ET

3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek/algatus:

–  on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi

sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu.

Komisjon kasutab algatuse toetamiseks rahalisi vahendeid, mida saab juba kodanike,

võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi finantsplaneerimise raames kasutada.

–  tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise

varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite

kasutuselevõtu.

–  nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist.

3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

–  ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–  näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa

on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta N85

Aasta N+1

Aasta N+2

Aasta N+3

Lisage vajalik arv aastaid, et

näidata finantsmõju kestust (vt

punkt 1.6)

Kokku

Nimetage kaasrahastav

asutus

Kaasrahastatavad

assigneeringud KOKKU

85 N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene

eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

ET 2 ET

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

–  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

–  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–  omavahenditele

–  muudele tuludele

– palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav

sihtotstarbeline tulu 

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida

Jooksval

eelarveaastal

kättesaadavad

assigneeringud

Ettepaneku/algatuse mõju86

Aasta N

Aasta N+1

Aasta N+2

Aasta N+3

Lisage vajalik arv aastaid, et näidata

finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

Artikkel ….

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).

86 Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st

brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

1

SELETUSKIRI

Vabariigi Valitsuse otsuse juurde

„Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu kohta, millega

kehtestatakse siseturul ühtlustatud nõuded kolmandate riikide nimel toimuva huvide

esindamise läbipaistvuse kohta ja muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937“

1. Sissejuhatus

Vabariigi Valitsuse seisukohad esitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu

kohta, millega kehtestatakse siseturul ühtlustatud nõuded kolmandate riikide nimel toimuva

huvide esindamise läbipaistvuse kohta ja muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 (edaspidi

direktiivi eelnõu, algatus). Direktiivi eelnõu1 esitati Euroopa Komisjoni poolt 12.12.2023 ning

see on osa Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) demokraatia kaitse paketist2, mis sisaldab erinevaid

meetmeid demokraatia kaitsmiseks ja tugevdamiseks EL-is.

Eesmärk

o Direktiivi eesmärk on kehtestada liikmesriikides ühtsed reeglid kolmandate riikide huvide

esindamise tegevuse registreerimiseks ja seeläbi niisuguse tegevuse läbipaistvuse

suurendamiseks.

o Huvide esindamise tegevuse määratlus on avar, hõlmates kõiki tegevusi, mille eesmärk on

mõjutada liidus poliitika või õigusaktide väljatöötamist ja avalikke otsustusprotsesse.

Erandina ei kohaldu direktiiv diplomaatilisele tegevusele ja õigusnõustamisele.

Probleem

o Direktiivi eelnõu põhjendatakse vajadusega ühtlustada siseturul kolmandate riikide huvide

esindamise tegevuse reegleid, et selline tegevus muutuks läbipaistvaks ning samas

võimaldaks kolmandate riikide huvide esindamisega tegelevatel isikutel kogu liidu piires

ühtsete reeglite järgi toimetada.

o Laiem taust kolmanda riigi huvide esindamise tegevuse registreerimise nõude

kehtestamisele on vajadus kaitsta Euroopa Liidu ja liikmesriikide demokraatiat kolmandate

riikide kahjuliku mõjutegevuse eest, mida sageli liidu poliitika, õigusaktide ja avalike

otsustusprotsesside mõjutamise kaudu ellu viiakse.

Mõjud Eestile

o Direktiivi vastuvõtmise korral tekib Eestile kohustus luua register kolmandate riikide huvide

esindamise tegevuse registreerimiseks ning tagada järelevalve kohustuse täitmise üle. Nii

registripidamine kui ka järelevalve on spetsiifilisi teadmisi ja sisulist tööd nõudvad ülesanded,

mis eeldavad nii lisaametikohtade loomist vastutavatesse asutustesse kui ka inimeste

väljaõpet nende kohustuste sisuliseks täitmiseks.

o Kuna Eestis seni ühtegi sarnast registrit, sh lobitegevuse registrit ei ole, tuleks luua täiesti

uus eraldiseisev registrilahendus. Registripidamine ja järelevalve võib olla ühes asutuses või

olla jaotatud mitme erineva asutuse vahel. Eestis ei ole veel selge, millis(t)e asutus(t)e

ülesandeks see kujuneks.

o Registripidamise kohustus on tõenäoliselt võimalik ära jagada mitme erineva asutuse vahel

(sõltuvalt lahendusest Rahandusministeeriumi, Justiitsministeeriumi või Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas). Järelevalveasutusena saab kõne alla tulla

näiteks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

1 Direktiivi eelnõu: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52023PC0637 2 https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/priorities-2019-2024/new-push-european- democracy/protecting-democracy_et

2

o Direktiivi rakendamine vajab täiendavat ressurssi nii inimeste, raha kui ka IT-arenduste näol.

Registri loomise täpne kulu sõltub konkreetsest lahendusest, mille kasuks rakendamisel

otsustatakse. Olemasolevate registrite näitel hinnatakse registri loomise kulu suurusjärku

vähemalt 500 000 eurot, millele lisanduks iga-aastane registri käigushoidmise kulu

suurusjärgus kuni 100 000 eurot.

Seisukohtades kajastatud probleemid

o Direktiiviga loodava meetme mõju kolmandate riikide huvide esindamise tegevuse

läbipaistvusele on tõenäoliselt väike, kaasnev halduskoormus ei ole saadava tulemusega

proportsioonis.

o Kesksete mõistete avar määratlus (huvide esindamise tegevus, tegevuse eest saadav tasu)

eeldab palju sisulist tõlgendamist ja võib raskendada direktiivi rakendamist.

o Direktiivis kohaldatakse täieliku harmoneerimise nõuet, mis Eesti hinnangul ei ole õigustatud

ega proportsioonis läbipaistvuse saavutamise eesmärgiga.

o Eesti peab direktiivi ülevõtmiseks ettenähtud 18-kuulist tähtaega põhjendamatult lühikeseks

ja eelistab riigisisesesse õigusse ülevõtmiseks vähemalt 24 kuu pikkust tähtaega.

Aktuaalsus

Kolmandate riikide huvidest kantud tegevuse mõju EL riikide demokraatlikele protsessidele on

kõigiti aktuaalne probleem. Demokraatia ei ole rünnaku all mitte ainult Euroopas, vaid

maailmas laiemalt3. Korruptsioon, mõjusate lobistide tegevus välisriikide huvides, valimiste

mõjutamine, hangete mõjutamine, jne on ohud, mille vastu vajab kaitset kogu Euroopa Liit.

Kolmandate riikide välispoliitilised ambitsioonid näevad sageli ette ELi demokraatlike

mehhanismide, nagu taotlusvoorude, hanketingimuste, valimiste jne ärakasutamist. Sellesse

on sageli kaasatud ka välisriikide luureteenistused ning oluline on ennetada ja maandada

võimalused demokraatlike süsteemide kuritarvitamiseks. Selleks on kõige tõhusam ühtlustada

ELi-üleselt lähenemist kuritarvitamise kvalifitseerimisel ja maandamisel. Oluliste otsuste

sõltumatus on iga riigi jaoks tema suveräänsuse näitaja.

Euroopa Komisjon koostas tegevuskava demokraatia kaitsmiseks ja tugevdamiseks juba

2020. aastal4 ning selle jätkuks tuli Euroopa Komisjon 2023. aastal välja meetmepaketiga,

kaitsmaks demokraatiat varjatud välismõju eest5. Mittedemokraatlike riikide katsed mõjutada

demokraatlikke protsesse nii EL-s kui ka mujal maailmas on üha intensiivistunud ja alates

Venemaa täiemahulisest sõjalisest rünnakust Ukraina vastu 2022. aastal on sellised

mõjutustegevused EL-is ja liikmesriikides aina teravama tähelepanu all. Et mure on õigustatud

ja probleem reaalne, näitavad ka EL struktuurides aset leidnud suuremad

korruptsiooniskandaalid, mille keskmes on kolmandate riikide mõjutustegevus.

Europarlamendi liikmeid ja EL institutsioonide ametnikke puudutanud skandaalis Qatargate6

3 Vaid mõned näited teema kajastusest: Euroopa Nõukogu on 2018. aastal kirjeldanud valimistega seotud küberohte oma ettekandes: https://rm.coe.int/oct2018-democracy-under-attack/16808c97db; uudis 2023. aastast: https://www.reuters.com/world/democracy-under-threat-around-world-intergovernmental- watchdog-2023-11-02/ ja selles viidatud raport: https://www.idea.int/sites/default/files/reference_docs/international-idea-annual-outcome-report-2022.pdf; uudis 2024. aastast: https://www.economist.com/the-world-ahead/2023/11/13/2024-will-be-stressful-for- those-who-care-about-liberal-democracy 4 https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/ip_20_124 5 Pressiteade demokraatia kaitsmise meetmete paketi kohta: https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/ip_23_6453 6 https://www.politico.eu/european-parliament-qatargate-corruption-scandal-updates/

3

oli keskmes Qatari mõjutustegevus EL suunal. Värskeima näitena kolmanda riigi agressiivsest

„huvide esindamise tegevusest“ saab nimetada internetilehekülje Voice of Europe skandaali7,

mille keskmes oli Venemaa mõjutustegevus EL suunal. Euroopa Liit on asunud sellisele

julgeolekuohule vastumeetmeid rakendama ja käesolev välishuvide esindamise läbipaistvuse

direktiiv on osa nendest meetmetest.

Huvide esindamise tegevuste läbipaistvuse nõudeid on juba kehtestanud mitmed riigid ka

väljaspool Euroopa Liitu. Näiteks Austraalia ja Ameerika Ühendriigid, sarnaste meetmete

kehtestamine on kaalumisel ka Ühendkuningriigis ning Kanadas8. Euroopa Komisjon on

direktiivi eelnõu mõjuhinnangus välja toonud, et suur hulk liidu siseturul toimuvast huvide

esindamise tegevusest, mille eesmärk on mõjutada liidu otsustusprotsesse, johtub kolmandate

riikide huvidest. Huvide esindamine hõlmab väga erinevaid vorme alates mõttekodadest ja

lobiettevõtetest kuni kodanikuühiskonna organisatsioonide ja õigusbüroodeni9 ja ehkki sellist

tegevust saab teha läbipaistvalt, ei ole see sageli tegelikkus ega ka eesmärk. Samal ajal on

üksnes 15 EL liikmesriiki10 loonud endale huvide esindamist kajastava läbipaistvusregistri ja

nende kõigi riigisisesed regulatsioonid on olemuselt erinevad.11 Teisisõnu, probleem on EL-is

aktuaalne, kuid liidus puuduvad ühtsed meetmed sellega tegelemiseks ning olemasolevad

meetmed on osalised ja killustunud.

Komisjon selgitab12, et direktiivi eelnõu peamine eesmärk on liikmesriikide õigusaktide

ühtlustamine, sest ilma sellise instrumendita tegelevad liikmesriigid demokraatiale tekkinud

ohtudega iseseisvalt ja ühepoolselt, mis võib kahjustada kolmandate riikide nimel toimuva

huvide esindamise siseturgu. Ühtlustamise eesmärgil näeb direktiiv ette proportsionaalsed

suunatud meetmed, mille abil tagada siseturul kolmandate riikide nimel huvide esindamisega

tegelevate üksuste tegutsemine läbipaistvas ja prognoositavas õiguskeskkonnas. Komisjon

märgib, et sellest saavad kasu nii mainitud üksused kui ka otsustajad, kellele viimaste tegevus

suunatud on, samuti kodanikud. Mõistetavalt tekib eelnõu sisu puhul seos ka mõningates

kolmandates riikides kehtestatud meetmetega, mida nimetatakse nn „välisagentide“

seadusteks. Niisuguseid seadusi on oma riigis kodanikuühiskonna tegevuse piiramiseks

kasutanud mitmed riigid, sh Venemaa13 ja hiljutisema näitena võeti taoline seadus vastu

Gruusias14. Komisjon on seletuskirjas rõhutanud, et direktiivi eelnõu erineb „välisagentide“

seadusest radikaalselt15. Eelnõu ei sildista negatiivselt konkreetsete üksuste, sh

kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevust ega piira nende tegutsemisruumi, sest nõuded

kehtestatakse kõikidele kolmandate riikide huvide nimel tegutsevatele üksustele, sõltumata

nende õiguslikust seisundist, ja lisaks kehtestatakse kaitsemeetmed, millega tagatakse

7 https://www.politico.eu/article/voice-of-europe-russia-influence-scandal-election/ 8 Euroopa Komisjoni koostatud mõjuhinnang direktiivi eelnõu juurde, kättesaadav üksnes ingliskeelsena: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52023SC0663 , lk 6-7. https://www.politico.eu/european-parliament-qatargate-corruption-scandal-updates/ 9 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52023SC0663 , lk 7. 10 DE, IE, EL, ES, FR, IT, CY, LT, LU, NL, AT, PL, RO, SI, FI 11 Ibid. 12 Direktiivi seletuskiri, lk 3. 13 Uudis 25.04.2023: https://www.err.ee/332614/esimene-vene-vabauhendus-langes-valisagendi-seaduse- ohvriks; uudis 24.09.2020: https://www.err.ee/1139195/venemaa-valisagentide-seadust-voidakse-laiendada- uhingutelt-ka-inimestele. 14 Uudis 14.05.2024: https://www.err.ee/1609342101/gruusia-parlament-kiitis-heaks-vastuolulise-valismoju- seaduse . 15 Direktiivi seletuskiri, lk 4.

4

direktiivi rakendamisel demokraatlike põhimõtete järgimine. Kaitsemeetmed, millele komisjon

viitab, seisnevad järgmises:

 üksustele kehtestatavad nõuded on suunatud eelkõige läbipaistvuse loomisele ja ei ole

otseselt seostatud vaid välismaalt rahaliste vahendite saamisega. See tähendab, et

organisatsiooni rahastust ei käsitleta huvide esindamise teenuse eest makstava

rahana, kui üksus saaks seda raha olenemata sellest, kas ta huvide esindamisega

tegeleb;

 erinõue, et riiklikus registris avaldatav teave tuleb esitada faktiliselt täpsel ja neutraalsel

kujul ja viisil, mis ei vii häbimärgistamiseni. See tähendab, et avaldatavatele andmetele

ei tohi lisada umbusaldust või heidutust tekitavaid avaldusi ega sätteid;

 järelevalveasutuse volitused teabe küsimiseks on piiratud, et välistada ülemääraste ja

tarbetute nõudmiste esitamist;

 kriminaalkaristused on välistatud, järelevalveasutus saab määrata ainult haldustrahve,

mille ülempiir sõltub üksuse majanduslikust suutlikkusest;

 registreerimisega seotud otsused on vaidlustatavad.

Siiski tuleb märkida, et isegi vaid näiline sarnasus (kui seda selleks pidada) välisagentide

seadusega peidab endas riski nõrgestada EL-i enda jõupingutusi kodanikuühiskonna

tugevdamiseks kolmandates riikides. Kolmandate riikide välisagentide seadusele on EL varem

aktiivselt vastu seisnud, samas on mõnede väidete kohaselt kolmandad riigid juba praegu

asunud kasutama EL välishuvide esindamise direktiivi eelnõud õigustusena riigisisesele

välisagentide seaduse kehtestamiseks16.

Ehkki välishuvide esindamise registreerimine tegevusena võib tunduda asjakohane meede

demokraatiat kahjustava tegevuse tuvastamiseks või vähemalt läbipaistvamaks muutmiseks,

tasub seisukohtade kujundamisel arvestada ka tähelepanekuid, mida on tehtud maailmas juba

kehtivate sarnaste regulatsioonide toimimise kohta.

Näiteks on 2023. aastal läbi viidud võrdlev analüüs üle maailma kehtestatud erinevate

välishuvide esindamise regulatsioonide suhtes17. Muuhulgas on uuringu tulemustes

sedastatud, et välishuvide regulatsiooni rakendamise loogika tugineb eeldusele, et

kolmandatest riikidest pärit riigisisestele otsustusprotsessidele suunatud rahastuse

kontrollimine aitab säilitada rahvuslikku iseseisvust ning seeläbi tugevdada demokraatiat.

Kehtiva välishuvide esindamise seadusega riikide näitel on vähe tõendeid sellest, et seadus

niisugust eesmärki aitaks saavutada. Paradoksaalsel kombel, isegi kui seadus aitab näiteks

mingil moel kaitsta valimisi vaenuliku välismõju eest, jääb siiski õhku küsimus, kas välisriigi

esindajate poliitilisi õigusi piirav seadus saab olla kooskõlas demokraatliku riigi

põhiseadusega. Meeles tasub hoida ka seda, et EL-i avatud välispoliitika kolmandate riikide

suunal on liidu, selle liikmesriikide ning nende rahvaste poolt tehtud demokraatlik valik ning

selle avatuse piiramine peaks olema väga hoolikalt läbi kaalutud.18

16 https://civilsocietyeurope.eu/wp-content/uploads/2023/07/230-Civil-Society-Organisations-Statement-on- EU-Foreign-Interference-Law-7-2.pdf, lk 1. 17 Alemanno, A., Sams, F. How to evaluate a Foreign Influence Legislation? A Comparative Analysis. Elektrooniliselt kättesaadav: https://www.thegoodlobby.eu/wp-content/uploads/2023/11/TGL-Study-How-to- Evaluate-a-Foreign-Influence-Legislation-A-Comparative-Analysis.pdf 18 Ibid, lk 33-34.

5

Juba viidatud uuringust nähtub, et pea kõikide välishuvide esindamise regulatsioonide puhul

on ühiseks nimetajaks ebaühtlane ja keeruline rakendamine, mille üks peamisi põhjusi võib

peituda normide laialivalguvas ja ebatäpses sõnastuses. Teisisõnu viitab analüüsis käsitletud

riikide praktika analüüs, et välismõjude läbipaistvust suurendava ja demokraatlikke vabadusi

säilitava tõhusa regulatsiooni sõnastamine ja rakendamine on äärmiselt keeruline.19 Piir

demokraatia kaitsmise ja demokraatlike põhiväärtuste kahjustamise vahel näib olevat

ebaselge.

Eesti kontekst

Lobitöö ja huvirühmadega suhtlemine on osa demokraatlikust otsustamisprotsessist ning see

on täiesti legaalne majandustegevus, mida riigid on erineval tasemel reguleerinud. Eestis

vastav seadusandlik regulatsioon puudub. Selleks, et lobitöö ja huvirühmadega suhtlemine

oleks läbipaistev ja kõigile arusaadav, tuleb lobikohtumistest teada anda. Üldjoontes on selleks

kaks võimalust: lobistajad registreerivad ennast vastavas registris või ametiisikud

avalikustavad kohtumised lobistajatega.

Eestis on praegu kasutusel teine variant, kus kõrgematel ametiisikutel on vastavalt Vabariigi

Valitsuse 18.03.2021 heaks kiidetud otsusele kohustus avalikustada oma kohtumised

huvirühmadega20. Tegemist on hea tavaga, millega kujundatakse kultuuri ning luuakse

eeskuju. Tava rikkumise eest ei ole ette nähtud sanktsioone, küll aga annab see vastutuse

asutuse juhile tagada tava rakendamine ning järelevalve meetmete toimimise asutuses.

Lobitööna käsitleb tava lobistaja otsest või kaudset struktureeritud ja organiseeritud suhtlust

ametiisikutega (avalike teenistujate, poliitiliste otsuste tegijate või nende esindajatega), et

mõjutada poliitikaotsuseid ning kaitsta oma huve. Lobitöö ei ole kodanike suhtlus

ametiisikutega isiklike küsimuste lahendamiseks, kui kohtumine ei puuduta kodaniku ärihuve.

Lobitööks ei loeta ka riigi täidesaatva võimu esindajate omavahelist suhtlemist, suhtlemist

riigikogu liikmetega või kohalike omavalitsuse esindajatega. Poliitikaotsuste hulka loetakse

lobistajatega suhtlemise heas tavas näiteks õigusaktid ja nende eelnõud, strateegilised

dokumendid (suunad, strateegiad, kontseptsioonid, programmid, tegevuskavad jms) ning

muud valdkonna poliitikaotsused. Lobist (sh huvikaitsja) on füüsiline või juriidiline isik, kes

tegeleb lobitöö raames huvide eest seismisega, olgu tegemist era-, avalike või mõne

ühiskonnagrupi huvidega, tasu eest või tasuta. Näiteks võivad olla lobistiks:

 advokaadid, konsultandid, avalikkussuhete spetsialistid jne

 kaubandus- ja tööstuskojad

 eriala- ja ettevõtete liidud

 ametiühingud

 vaba- ja huvikaitseühendused

 teised avalikku elu mõjutavaid huvisid esindavad organisatsioonid, ühendused ja

isikud.

19 Ibid, lk 35. 20 https://www.korruptsioon.ee/et/lobistidega-suhtlemine/kohtumiste-andmed

6

Lobistina ei käsitata ametiisikuid, avalikke teenistujaid, diplomaate ja erakondi oma

tööülesannete raames.

Poliitikaotsus on laiem otsustus, mis mõjutab seadusloomet, strateegilist planeerimist ning

toetussuundasid ja toetusi. Poliitikaotsus on näiteks seaduse, programmi või strateegia

koostamine või muutmine, toetuse määramine või rahastamine. Lobitöö ei ole jutuajamine, kus

räägitakse poliitikatest, eelnõudest, toetustest, aga lobistil puudub selge soov otsust mõjutada.

Näiteks ei ole poliitikaotsus see, kui kodanikule antakse seaduse alusel sotsiaaltoetus. Samuti

ei tuleks avalikustada kohtumist, kui ametiisiku poole pöördub lobist, kes soovib teada saada

valitsuse plaanidest, aga samas ettepanekuid poliitikaotsuste mõjutamiseks ei tee. Kui lobisti

eesmärgiks on mõjutada poliitikaotsuseid, sh toetuse andmist või toetuse saamise

kriteeriumide kujunemist mõnele ettevõttele, tegevusalale, sektorile, siis on see lobitöö ning

näiteks kehtiva hea tava järgi tuleks selline kohtumine avalikustada. Kodanikega suhtlust

isiklikes küsimustes, kui kodanik ei tegele oma ärihuvide kaitsmisega või poliitikaotsuse

mõjutamisega, ei loeta lobiks ega tule seega avalikustada.

Klassikalise nö majandushuvide esindamise tegevuse kõrvale on aga üha rohkem tekkinud ka

poliitilist huvide esindamise tegevust, mida oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks

kasutavad kolmandate riikide valitsused ametlike diplomaatiliste kanalite ja protsesside

kõrval. Piisaval määral teabe puudumine sellistest tegevustest kahjustab demokraatiat, kuna

see mõjutab kodanike usaldust demokraatlike protsesside ja otsustajate vastu. Seega saab

nõustuda üldise järeldusega, et suurem läbipaistvus huvide esindamise tegevuse valdkonnas

aitab ühiskonnas paremini mõista otsustusprotsesse ning hinnata seeläbi nende

õiguspärasust. See on demokraatia kaitsmine välissekkumise vastaste meetmete kaudu,

antud juhul konkreetsemalt huvide esindamise tegevuse reguleerimise kaudu.

Lobikohtumiste registreerimine on oluline ka korruptsiooni ennetamise aspektist. Korruptsioon

takistab oluliselt jätkusuutlikku majandusarengut, õõnestab avaliku sektori efektiivsust ja

avaliku raha kasutamise läbipaistvust, mille tulemusena suureneb sotsiaalne ebavõrdsus.

Korruptsiooni kulu majanduskeskkonnale või ühiskonnale laiemalt on raske kindlaks teha, aga

isegi konservatiivsel hinnangul tekitab see EL-i majandusele kahju 120 miljardit eurot.21

Riigi tegevuse ja otsuste kujundamise läbipaistvus on tõhus korruptsiooni ennetamise meede,

kuna see võimaldab mõista, millised huvigrupid ühe või teise otsuse kujunemisest on huvitatud

ning seda mõjutada püüavad. Rohkem teavet ja suurem läbipaistvus peaks seega

korruptsiooni ennetamisele ja avastamisele oluliselt kaasa aitama. Et huvikaitsjate ja

kohtumiste avalikustamisel on oma roll korruptsiooni ennetamisel, oleks mõistlik, kui loodav

register kataks lisaks kolmandate riikide huvide esindamisele ka kõiki teisi, sh kodumaiseid ja

EL-siseseid huviesindajaid.

Kas direktiivi eesmärk on saavutatav

Ühelt poolt aitaks kolmandate riikide huve esindavate üksuste ja isikute tegevuse

registreerimiskohustus tõepoolest saavutada teatava läbipaistvuse niisuguste huvide

esinemisest ja huvisfääridest. Teisalt ei ole raske kujutleda, et need huvide esindamisega

tegelevad isikud, kes oma tegevust avalikustada ei soovi, võivad sellest hoiduda ja riigil ei ole

21 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52023PC0234&qid=1683795388069

7

ka palju võimalusi registreerimiskohustuse ja selle täitmata jätmise tuvastamiseks. Seetõttu

tekitab direktiivi eelnõuga loodav mehhanism praegusel kujul kahtlusi, kas sellega on võimalik

seatud eesmärke täita.

Sobitumine Eesti praegusesse süsteemi

Direktiivi eelnõus välja pakutud variant ei sobitu Eestis kasutusel olevasse lobikohtumiste

avalikustamise süsteemi, kuna üksnes kolmandate riikide huvide esindamise tegevuse

registreerimine kujuneks paralleelseks süsteemiks Eestis praegu kehtiva kõigi lobikohtumiste

registreerimise kohustuse kõrval. Samas ei ole Eestis seni loodud eraldi lobiregistrit (nagu

see on loodud näiteks Soomes22. Seetõttu ei tooks direktiivi rakendamine tingimata kaasa kahe

paralleelse registri loomist, vaid Eestil on võimalik läbi mõelda, kuidas ja millise olemusega

lobiregister luua – kas eraldi või täiendava osana näiteks äriregistri juurde. Väärib märkimist,

et erinevalt kõrgematest ametiisikutest ei ole Eestis senimaani huvigruppidega kohtumiste

avalikustamise kohustust Riigikogu liikmetel. Direktiivi ülevõtmise korral võib olla mõistlik luua

ühtne süsteem lobikohtumiste registreerimiseks nii täidesaatva kui ka seadusandliku võimu

tasandil.

Direktiivi eelnõu vastuvõtmisel on direktiivi ülevõtmiseks vajalik riigisisese õiguse täiendamine

valdkondlike eriseaduste täiendamise kaudu. Seega Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §

1521 lg 1 kohaselt tuleb direktiivi eelnõu seisukohad esitada Riigikogule.

Direktiivil on eeldatavasti puutumus korruptsioonivastase tegevuskavaga23, mis kiideti

Vabariigi Valitsuse poolt heaks 11.02.2021 ja milles on toodud tegevused korruptsiooni

ennetamiseks ning selle riski maandamiseks. Puutumus on ka Vabariigi Valitsuse tööplaaniga,

mille punkt 10.1.4. näeb ette erakondade ja poliitiliste organisatsioonide järelevalve

tugevdamise, et tagada poliitilise konkurentsi ausus ja läbipaistvus, samuti mitteerakondlikele

poliitilistele ühendustele regulatsiooni loomise. Sama tööplaani punkt 10.1.10. näeb ette

lobistide regulatsiooni täiendamise nii, et teada oleksid ka lobistide rahastajad.

Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostas Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna nõunik Kadi Karus ([email protected]). Seletuskirja koostamisse panustasid Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna avaliku õiguse talituse nõunikud Mariko Jõeorg- Jurtšenko ([email protected]) ja Mariann Salomets ([email protected]); kriminaalpoliitika osakonna nõunikud Kätlin-Chris Kruusmaa (tel 5428 0069, [email protected]) ja Mare Tannberg ([email protected]); samuti Siseministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Välisministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eksperdid. Valdkonna eest vastutav asekantsler on Heddi Lutterus (620 8122, [email protected]). Direktiivi õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikkel 114, millega on ette nähtud meetmete võtmine, et tagada siseturu loomine ja toimimine. Subsidiaarsustähtaeg oli 21. märtsil 2024. Direktiiv võetakse vastu seadusandliku tavamenetluse käigus ja vastuvõtmiseks on vajalik kvalifitseeritud häälteenamus.

Euroopa Komisjon esitas direktiivi eelnõu 12.12.2023. Eesti seisukohtade koostamise ajal on

algatust arutatud Euroopa Liidu nõukogu üldasjade töögrupi (GAG) kohtumistel alates

jaanuarist 2024. Esialgse kava järgi on poliitilist arutelu oodata 29.05.2024 toimuvas

22 https://www.vtv.fi/en/audit-and-oversight/transparency-register/ 23 https://www.korruptsioon.ee/et/korruptsioonivastane-tegevus/korruptsioonivastane-tegevuskava-2025

8

COREPERis ja ministrite arvamusi algatuse kohta oodatakse 25.06.2024 toimuval üldasjade

nõukogul.

2. EL asja sisu

Direktiivi eelnõu on uus EL-i õigusakt, lisaks muudetakse sellega ka juba kehtivat EL õigusakti

ehk rikkumisest teavitaja kaitse direktiivi24. Direktiivi eelnõu koosneb 69 põhjenduspunktist ja

27 artiklist, mis on jagatud kolmeks peatükiks.

I peatükis on üldsätted, sealhulgas direktiivi reguleerimisese ja eesmärk (artikkel 1), kasutatud

põhiterminite määratlused (artikkel 2), direktiivi kohaldamisala (artikkel 3) ja ühtlustamise tase

(artikkel 4).

II peatükk sisaldab sätteid läbipaistvus- ja registreerimiskohustuste kohta, mida kohaldatakse

kolmandate riikide üksuste nimel tehtava huvide esindamise tegevuse suhtes. Täpsemalt on

selles sätestatud võimalus teha kindlaks kolmanda riigi üksused, kelle nimel huvide

esindamise teenust osutatakse (artikkel 5), alltöövõttu käsitlev säte (artikkel 6), asjakohaste

andmete säilitamise kohustus (artikkel 7) ja väljaspool liitu asutatud üksuste kohustus määrata

esindaja (artikkel 8). Lisaks on selle peatükiga ette nähtud ka üksuste direktiivikohaseks

registreerimiseks kasutatavate riiklike registrite loomine ja pidamine (artikkel 9). Artiklis 10 on

sätestatud registreerimise eeskirjad (sealhulgas esitatav teave, mille üksikasjalik loetelu on I

lisas). Artiklis 11 on sätestatud registreerimise kord. Registreeritud üksustele tuleb anda

kordumatu Euroopa huvide esindamise number (European Interest Representation Number,

EIRN25) (mille vorm on kehtestatud II lisas) ning registreerimisest tuleb teada anda teiste

asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele. Artiklis 12 on sätestatud, milline osa

registreeritud üksuste esitatud teabest peab olema avalikult kättesaadav (aastasummade

avaldamiseks kasutatavad suurusvahemikud on esitatud III lisas), ning mehhanism, mis

võimaldab registreeritud üksustel taotleda, et kogu esitatud teavet või osa sellest ei tehta

üldsusele kättesaadavaks, kui selle avaldamist takistab ülekaalukas õigustatud huvi. Artikliga

13 on ette nähtud, et liikmesriigid ja komisjon avaldavad andmed igal aastal. Artiklis 14 on

sätestatud kohustus, et registreeritud üksused ja nende alltöövõtjad peavad esitama oma

EIRNi, kui neil on otsekontakte ametiisikutega.

III peatükis on sätestatud järelevalve ja normide täitmise tagamise eeskirjad. Artiklis 15 on

esitatud teave direktiivi kohaldamise seisukohalt pädevate liikmesriikide asutuste kohta ja

järelevalveasutuse sõltumatuse kriteeriumid. Artiklis 16 on sätestatud järelevalveasutuste

teabenõuete ja kaasnevate kaitsemeetmete tingimused, kaasa arvatud kohaldatavad

künnised. Artikliga 17 on kehtestatud piiriülese koostöö eeskirjad ja artikliga 18 eeskirjad

järelevalveasutuste vahel piiriüleste teabenõuete esitamise kohta. Artikliga 19 luuakse

järelevalveasutuste esindajatest koosnev nõuanderühm, kes abistab komisjoni teatavate

ülesannete täitmisel. See peatükk sisaldab ka sellise tegevuse keeldu, mille eesmärk on

kõrvale hoida direktiivis sätestatud kohustustest (artikkel 20), ning liikmesriikide kohustust

tagada direktiivi (EL) 2019/193756 kohaldatavus käesoleva direktiivi rikkumisest teatamise ja

24 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32019L1937 25 EIRN - European Interest Representation Number; see on unikaalne numbritest ja tähemärkidest koosnev kood, mis väljastatakse pärast registrisse kandmist. EIRN peaks aitama kogu liidus kindlaks teha käesoleva direktiivi kohaselt registreeritud üksusi. Seepärast peaksid EIRNi osad võimaldama kindlaks teha registreerimisliikmesriigi ja konkreetse riikliku registri, milles üksus on end registreerinud. Riikliku registri kood tuleks valida nii, et see oleks asjaomase liikmesriigi korraldust tundva isiku jaoks loogiline.

9

sellistest rikkumistest teatavate isikute kaitse suhtes (artikkel 21). Viimasena sätestatakse

selles peatükis, et liikmesriigid peavad kehtestama eeskirjad karistuste kohta, mida

kohaldatakse direktiivi teatavate sätete ülevõtmiseks vastu võetud riigisiseste sätete rikkumise

korral (artikkel 22). IV peatükk sisaldab lõppsätteid, nagu normid delegeeritud õigusaktide

vastuvõtmise kohta (artikkel 23), direktiivi (EL) 2019/1937 muudatused seoses rikkumisest

teatajate kaitsega hõlmatud valdkondade loeteluga (artikkel 24) ning reeglid aruandluse ja

direktiivi läbivaatamise kohta (artikkel 25). Selle peatüki ülejäänud sätted käsitlevad direktiivi

ülevõtmist (artikkel 26) ja selle jõustumist (artikkel 27).

3. Õiguslik alus, subsidiaarsus ja proportsionaalsus

3.1. Õiguslik alus

Direktiivi eelnõu õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikkel 114, mis

näeb ette meetmete võtmise siseturu loomise ja toimimise tagamiseks. Sätte alusel on

võimalik võtta vastu meetmeid liikmesriikide õigus- ja haldusnormide selliste sätete

ühtlustamiseks, mis käsitlevad liidu siseturu loomist ja toimimist.

Direktiivi artikli 1 kohaselt nähakse direktiiviga ette ühtlustatud nõuded kolmanda riigi üksuse

nimel tehtavale huvide esindamisega seotud majandustegevusele, et parandada siseturu

toimimist, saavutades kogu liidus ühtlaselt kõrge läbipaistvuse taseme. Sama artikli teine lõik

sedastab, et direktiivi eesmärk on saavutada läbipaistvus nii, et seejuures ei tekiks

umbusalduse õhkkonda, mis võib heidutada liikmesriikide või kolmandate riikide füüsilisi või

juriidilisi isikuid suhtlemast üksustega, kes tegelevad kolmanda riigi üksuse nimel huvide

esindamisega, või andmast neile rahalist toetust.

Direktiivi eesmärk on suunatud kolmandate riikide huve esindava lobitegevuse läbipaistvuse

suurendamisele ja seda vajadust põhjendatakse direktiivi eesmärgi normis siseturu toimimise

parandamisega läbipaistvuse tekitamise kaudu. Samas peegeldab eelnõu seletuskiri eelkõige

demokraatia kaitsmise eesmärki ja vajadust (sh on välishuvide esindamise direktiiv osa

demokraatia kaitse paketist). Seetõttu jääb direktiivi sisuline seos siseturu toimimise

ühtlustamisega esialgsel hinnangul pigem kaudseks. Direktiivi seletuskirja kohaselt aga on

ELTL artikkel 114 sobiv õiguslik alus meetmetele, mis hõlmavad siseturul tegutsevaid

teenuseosutajaid ja käsitlevad liikmesriikide sätete erinevusi, millel on otsene mõju siseturu

toimimisele. Õigusliku aluse valiku suhtes on liikmesriigid seniste töögrupi kohtumiste ajal ka

kahtlusi väljendanud, kuid õigusliku aluse on ka EL nõukogu õigusteenistus (CLS) oma

analüüsis heaks kiitnud26. Õigusteenistuse hinnangul on ELTL artikli 114 kasutamine EL

põhiväärtuste kaitsmiseks õigustatud, kui aluslepingus ei leidu sobivamat sätet meetme

vastuvõtmiseks. Samuti annab õigusteenistus kriteeriumid, mille alusel hinnata ELTL artikli 114

kohaldamise lubatavust:

1) riigisiseste seaduste vahel on või võivad tekkida erinevused, mis võivad takistada

siseturu toimimist või põhjustada märkimisväärseid turumoonutusi;

2) meetme eesmärk on tõepoolest siseturu rajamise ja toimimise tingimuste parandamine

ja

3) ükski teine õiguslik alus ei ole sobiv.

26 Õigusteenistuse analüüs on piiratud juurdepääsuga, mistõttu konkreetseid viiteid seisukohta lisada ei saa.

10

Kokkuvõttes on õigusteenistus hinnanud olukorra nendele kriteeriumitele vastavaks.

Seejuures märgib õigusteenistus, et ELTL artikli 114 kasutamine on lubatud Euroopa Liidu

lepingu (ELL) 27 artiklis 2 loetletud põhiväärtuste, sh demokraatlike põhiväärtuste kaitsmiseks.

Seda on kinnitanud Euroopa Kohus, kes oma praktikas on sedastanud, et Euroopa Liit peab

olema võimeline oma väärtusi kaitsma nende meetmete ja pädevuste piires, mida aluslepingud

ette näevad28. Ehkki harmoniseeritud läbipaistvusreeglite rakendamine tugevdab eeldatavasti

ka EL demokraatiat, tuleb õigusteenistuse hinnangul pidada direktiivi eelnõu peamiseks ja

tõeliseks eesmärgiks siseturu toimimise parandamist.29 Siiski on õigusteenistus oma analüüsis

teinud ettepaneku töötada veel direktiivi eelnõu artiklis 1 toodud kohaldamisala sõnastuse

kallal ning esitada põhjenduspunktides täiendavad põhjendused artiklis 3 (1) b nimetatud

huvide esindamise tegevuse määratluse sõnastamiseks, kuivõrd see on olemuselt laiem kui

vaid huvide esindamise tegevus ja nende tegevuste kohaldamisalasse jätmise vajadust tuleks

selgelt põhjendada.30

Direktiivi jaoks valitud õiguslikku alust peavad probleemseks ka eelnõu menetlemise protsessi

kaasatud huvigrupid. Näiteks MTÜ Korruptsioonivaba Eesti on märkinud, et eelnõu võib

tekitada soovimatuid tõkkeid ja piiranguid siseturul, eriti kui see keskendub vaid välisrahastust

kaasavatele isikutele. Potentsiaalselt näeb ühing riski kapitali vaba liikumise piiramiseks ning

asutamisvabaduse ja huviesindusteenuste turu tõkestamiseks, mis omakorda oleks vastuolus

EL toimimise õigusliku alusega ehk ELTL artikliga 114. Euroopa Komisjoni mõjuhinnang ei

suuda ühingu arvates direktiivi eelnõud piisavalt õigustada, mistõttu näeb ühing meetmete

paketti ebaproportsionaalsena. Lisaks ei paku see tõhusaid meetmeid võitlemaks kolmandate

riikide vaenuliku mõjutustegevusega ja jätab täiesti tähelepanuta ohud, mis tulenevad Euroopa

Liidu enda seest. Alternatiivina näinuks ühing põhjalikku riski- ja mõjuanalüüsi (eelkõige

põhiõiguste- ja vabaduste vaatest), mis võimaldaks profileerida direktiivi sihtrühma kuuluvaid

üksusi. Erinevalt laiapõhjalisest registreerimiskohustusest võiks selline meetod olla tõhusam

ning proportsionaalsem.

Eesti on nii EL algatuste menetlemisel kui ka EL õigusriigi tegevustes osaledes korduvalt

rõhutanud, et uute eelnõude algatamine ELTL artikli 114 alusel ehk siseturu ühtlustamise

ettekäändel ei ole mõistlik. Praktikas on selgelt näha suundumust, et uute mehhanismide

kehtestamine seotakse siseturu-sättega, mis omakorda võimaldab ka rangemat

harmoneerimist kuni maksimumharmoneerimiseni välja (just see nähakse ette välishuvide

esindamise direktiivis, artikkel 4). See tähendab, et liikmesriikidele jääb üha vähem vabadusi

otsustada direktiivi rakendamise mooduse ja ulatuse üle. Niisugune lähenemine on

liikmesriikidele äärmiselt koormav ning võib kergesti tuua kaasa nn totaalharmoniseerimise,

kus liikmesriikidele ei jää EL meetmete ja mehhanismide rakendamiseks mingisugust

paindlikkust.

3.2. Subsidiaarsus

Subsidiaarsuse põhimõtte (ELTL artikli 5 lõige 3) kohaselt tuleks liidu tasandil meetmeid

võtta üksnes juhul, kui liikmesriigid üksi ei suuda kavandatud eesmärke piisaval määral

saavutada ning seetõttu on neid meetme ulatuse või toime tõttu parem saavutada liidu tasandil.

27 Euroopa Liidu lepingu artikkel 2: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:12012M002 28 Euroopa Kohtu 16.02.2022 otsus C-156/21, Ungari v Parliament ja Nõukogu, p 127. 29 Õigusteenistuse analüüs on piiratud juurdepääsuga, mistõttu konkreetseid viiteid seisukohta lisada ei saa. 30 Õigusteenistuse analüüs on piiratud juurdepääsuga, mistõttu konkreetseid viiteid seisukohta lisada ei saa.

11

Peale selle peavad konkreetse meetme laad ja tugevus olema vastavuses tuvastatud

probleemiga.

Ühelt poolt saab nõustuda, et liidu liikmesriikides on senine praktika lobitegevuse registri

suhtes erinev ning ilma reeglite ühtlustamiseta ei pruugi olla võimalik saavutada ühetaolist

kvaliteeti välishuvide esindamise tegevuse läbipaistvuses. Teisalt on Komisjon probleemina

määratlenud siseturul valitsevad ebavõrdsed tingimused ja tarbetud kulud nendele üksustele,

kes soovivad tegeleda kolmandate riikide nimel piiriülese huvide esindamise tegevusega.

Sellise põhjenduse asjakohasus on direktiivi konteksti ja eesmärki arvestades küsitav, sest

seletuskirja ning ka varem viidatud õigusteenistuse analüüsi lugedes jääb mulje, et direktiivi

eesmärk on suunatud üheaegselt nii siseturu reeglite ühtlustamisele kui ka demokraatlike

protsesside kaitsele. Seda, kas loodav meede demokraatia tugevdamises tulemust annab, on

keeruline hinnata, küll aga võib ilmselt nõustuda, et siseturg saab kolmandate riikide huvide

esindamise tegevuse registreerimise reeglite suhtes tõepoolest ühtlasemaks. Siiski valitseb

direktiiviga kaasnevaid selgitusi ja põhjendusi arvestades mulje, et direktiivi sisuline eesmärk

on demokraatia kaitsmine kahjulike välismõjude eest ning märksa raskem on tajuda

eesmärgina siseturu toimivaks muutmist nendele, kes soovivad tegeleda kolmandate riikide

nimel piiriülese huvide esindamise tegevusega.

Kokkuvõttes on subsidiaarsuse põhimõtte järgimine direktiivi seletuskirjas küll vormiliselt ära

põhjendatud, kuid sisuliselt võib subsidiaarsuse põhimõtte täitmine direktiivi eelnõu puhul siiski

küsimusi tekitada.

3.3. Proportsionaalsus

Euroopa Komisjoni hinnangul on algatus kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 4

sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega, mille kohaselt ei või liidu meetme sisu ega

vorm minna aluslepingute eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. Kavandatava uue

direktiivi puhul tekib kahtlus, kas plaanitavad meetmed on eesmärgi saavutamiseks

proportsionaalsed. Problemaatiline on eelkõige direktiivi eelnõus ette nähtud täieliku

harmoneerimise nõue, mis võib tuua kaasa mõnedes riikides juba kehtivate nõuete

lahjenemise ning ei ole sellisena proportsionaalne meede direktiivi eesmärgi saavutamiseks.

Kuigi ettepanekus kavandatud meetmed ei peaks viima teenuse osutajate stigmatiseerimiseni,

ei ole praktikas usutav, et see siiski registreerimise fakti kui sellisega juba ei kaasneks. See

aga omakorda mõjutab esiteks teenuse osutamist või täpsemini teenuse osutamisest

loobumist ja teiseks alternatiivsete võimaluste otsimist direktiivis ettenähtud

registreerimiskohustuste eiramiseks. Neid ebasoovitavaid mõjusid tuleks maandada.

Ettevõtlusvabaduse piiramise kontekstis on küsitav, et kuigi piisavaks kaitsemeetmeks

peetakse registreerimiskohustust ning see ei ole tegevusloa väljastamine (mida peetakse

ebaproportsionaalseks riiveks), siis oma sisult saab registreerimiskohustust pidada siiski

tegevusloaga sarnanevaks. Registreerida tuleb üksusel oma tegevus hiljemalt huvide

esindamise tegevusega alustades ning teenust ei tohi osutada, kui ei ole vastavalt nõuetele

registris registreeritud.

Võttes arvesse välisriikide poolse mõjutustegevuse varjatud iseloomu, siis pannakse

käesolevas direktiivis ettenähtuga liikmesriikide pädevatele järelevalveasutustele kohustused,

mille täitmiseks ei pruugi neil olla ressursse ega piisavaid õiguslikke aluseid. Sellest saab aga

järeldada, et direktiivis kavandatu ei pruugi rakenduda soovitud kujul. Niisugune hinnang ja

järeldus ei võimalda pidada regulatsiooni efektiivseks ning annab alust arvata, et

12

kavandatavad meetmed ei ole kohased, mis omakorda muudab direktiivi eelnõu sisu

ebaproportsionaalseks.

Proportsionaalsuse seab kahtluse alla ka asjaolu, et mõneski riigis, kus huvide esindamine on

seaduse tasandil reguleeritud, tooks direktiivi rakendamine kaasa riigisiseselt juba kehtivate

reeglite leevenemise. Samuti tähendaks direktiiviga kehtestatav mehhanism mitmes

liikmesriigis nö paralleelse registri loomise kohustust, juhul kui riigis juba on teatud

registrilahendus kasutusel.

4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte

Eelnõuga luuakse meede kolmanda riigi huvide esindamise läbipaistvuse suurendamiseks.

Sellega kaasnevad kohustused riigile ning mõju riigis tegutsevatele isikutele ja üksustele, kes

pakuvad huvide esindamise teenust mh kolmandate riikidega seotud üksustele. Kuna huvide

esindamise tegevuse määratlus ning sellega tegeleda võivate isikute ring on väga avar,

mõjutab direktiiv erineval määral paljusid valdkondi.

Mitmed direktiivis sätestatavad ülesanded eeldavad riigiasutustelt juhtumipõhist olukorra

hindamist ja otsustamist. See läbiv asjaolu mõjub riigi halduskoormust ebamõistlikult

kasvatava omadusena, seda eriti olukorras, kus meetmed jätavad ruumi kahelda, kas direktiivi

eesmärki on võimalik nende kaudu ka päriselt saavutada.

Eelnõuga loodav registrimeede ei sobitu Eestis kasutusel olevasse lobikohtumiste

avalikustamise süsteemi. Eestis on hetkel kasutusel meede, mille kohaselt kõrgemad

ametiisikud on kohustatud oma kohtumised huvirühmade esindajatega registreerima ja

avalikustama. Lobiregistrit Eestisse seni loodud ei ole. Direktiivi rakendamisel tuleks see küll

luua, kuid tähendaks nö poolikut lahendust, sest registreerimise kohustus ei oleks mitte

kõikidel huvide esindamisega tegelevatel isikutel, vaid ainult nendel, kes tegelevad

kolmandate riikide huvide esindamise tegevusega. Seega üks võimalik direktiivi mõju Eestis

võib väljenduda ka selles, et sunnib tõstatama üldise lobiregistri loomise vajaduse kõikide

huvide esindamise tegevuste registreerimiseks.

4.1. Sotsiaalne mõju (sh demograafiline mõju)

Mõju kodanikuühiskonnale

Kodanikuühiskonna vaatest on üldiselt tervitatav ühtsete läbipaistvus- ja vastutavusnõuete

kehtestamine kolmandate riikide huvide esindatuse tegevusele EL-is. Selleks on aga oluline,

et oleks kokku lepitud ühtne ja selge määratlus, mida huvide esindatus tähendab. Ühtset

arusaamist ja kokkulepet vajab ka üksuse tegevus, millel on märkimisväärne mõju avalikule

elule ja arutelule.

Direktiivi praeguste määratluste järgi (artikkel 3) tekiks registreerimiskohustus ainult nendel

üksustel, kes olenemata tegevuskohast: a) tegelevad kolmanda riigi üksusele huvide

esindamise teenuse osutamisega või b) on avalikõiguslikud või eraõiguslikud üksused, kelle

tegevuse saab omistada kolmanda riigi ametiasutusele. Eestis teadaolevalt ei ole selliseid

vabaühendusi, kes nendele kriteeriumitele vastaks.

Üldine sotsiaalne mõju

Direktiiviga seatakse riigile kohustus tagada, et üksusele ei kaasneks pelgalt oma tegevuse

registreerimise asjaolust häbimärgistamist. Direktiivi artikli 1 kohaselt tuleb saavutada vajalik

13

läbipaistvus nii, et seejuures ei tekiks umbusalduse õhkkonda, mis võib heidutada

liikmesriikide või kolmandate riikide füüsilisi või juriidilisi isikuid suhtlemast üksustega, kes

tegelevad kolmanda riigi üksuse nimel huvide esindamisega, või andmast neile rahalist toetust.

Ehkki direktiiv näeb ette ka meetmed häbimärgistamise vältimiseks, ei takista need meetmed

Eesti hinnangul registreerimiskohustusega tõenäoliselt kaasneva negatiivse taju tekkimist

registreeritud üksuste tegevuste suhtes. Seetõttu on keeruline näha, kuidas oleks sisuliselt

võimalik sellist häbimärgistamise ohtu maandada.

Direktiivi põhjenduspunktides 14 ja 50 esitatud selgituste kohaselt peab faktiliselt täpsete ja

neutraalsete andmete esitamine koos kohtuliku kontrolli võimalusega tagama meetme

proportsionaalsuse. Isegi andmete esitamine registris faktitäpsel ja neutraalsel kujul kõneleb

siiski eelkõige sellest, et üksus tegeleb kolmandate riikide huvide esindamisega, mille riik on

mingil põhjusel võtnud suurendatud tähelepanu alla. Kolmanda riigi huvide esindamise

tähendust võidakse küll liikmesriikides mõista erinevalt, kuid praeguse aja ühiskondlikku ja

maailmapoliitilist konteksti arvestades on väga tõenäoline, et sageli tajutakse seda

esmajoones negatiivse alatooniga tegevusena. Sellise tooni omistamine iseenesest loob

kolmanda riigi huvide esindamise tegevuse registreerimisele juurde häbimärgistuse, mida

ükski formaalne definitsioon ja sisuline selgitus vaevalt hajutab. Teisisõnu tekib olukord, kus

sisulised selgitused – et direktiivi meetmed austavad täielikult põhiõigusi ja järgivad EL

põhiõiguste hartas sätestatud põhimõtteid ja vabadusi – ei suuda maandada seda, kuidas

ühiskond läbipaistvusele suunatud meedet tajub. Mõneti saab paralleeli tõmmata põhimõttega

õigusemõistmisest, mis „mitte ainult ei pea olema aus ja õiglane, vaid sellena ka näima“ -

isegi kui direktiiviga seatava registreerimiskohustuse tähendust saaks pidada neutraalseks,

siis sellena ei pruugi ta tingimata ühiskonnale näida.

4.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Eesti toetab ja tervitab demokraatia kaitset suurendavaid ja tugevdavaid initsiatiive, sealhulgas

selliseid, mis tugevdavad demokraatia kaitset ja suurendavad läbipaistvust kolmandate riikide

tegevuse suhtes ELis. Ehkki Venemaa ja teiste ebasõbralike kolmandate riikide püüdlused

sekkuda EL liikmesriikide sisepoliitikasse ja mõjutada valimistulemusi on tõsiselt

murettekitavad, on oluline, et direktiiv ei hakkaks kahjustama diplomaatilisi suhteid,

kahepoolset majandus- ja kaitsekoostööd kolmandate samameelsete riikidega.

Direktiivi kohaldamisalast on välistatud diplomaatiline ja konsulaartegevus ning seesugune

erand on rahvusvahelise suhtlemise põhimõtteid arvestades ka mõistetav. Samas tuleb

arvestada, et diplomaatilise tegevuse välistamine direktiivi haldusalast mõjutab kahtlemata

direktiivi tõhusust. Diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni järgi ei tohi sekkuda teise riigi

siseasjadesse, kuid diplomaatilise esinduse ülesandeks on mh lähetajariigi ja selle kodanike

huvide kaitsmine ning mh majandussuhete arendamine. See tähendab, et näiteks ettevõtte

probleemide korral (sh õiguslikes küsimustes) proovib neid probleeme lahendada just

diplomaatiline esindus. Reaalsuses kasutatakse juba täna diplomaatilisi esindusi riigile oluliste

ettevõtete kasuks lobistamisel. Sama muster laieneb ka teistele valdkondadele – kultuur,

kodanikuühiskond, meedia (mõjutustegevus).

Riikide saatkondade juurde on põhimõtteliselt võimalik moodustada nt formaalselt

diplomaatilise staatusega üksused, mille sisuline tegevus ei ole puhtal kujul diplomaatiline.

Näideteks juba täna olemasolevatest sellistest üksustest on erinevate riikide

kaubandusesindused. Sisuliselt võidakse direktiivi mõjul hakata rohkem riiklike (või riigi

majandusele suure mõjuga) ettevõtete lobitööd viima saatkondade alla. Kõige enam võib

14

registreerimiskohustusest hoidumist tulla ette selliste riikide puhul, kus esineb märkimisväärne

riiklik kontroll majanduse jt eluvaldkondade üle. Sellistes riikides on oluline lobitegevus väga

lihtsasti liigutatav saatkondade juurde, kuivõrd riik ja majandus on sisuliselt üks.

Riigi julgeoleku tagamisele direktiiv tõenäoliselt oluliselt kaasa ei aita, küll aga võib huvide

esindamise tegevuse läbipaistvamaks muutumisel olla kahjulike huvide esindajatele

mõningane heidutav efekt. Teisalt võib direktiiv julgeoleku kontekstis tekitada juurde varjatud

huvide esindamise tegevust.

4.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Registripidamisega kaasnev mõju halduskoormusele

Direktiiviga kaasneb kolmanda riigi üksuse nimel huvide esindamise tegevusega tegelevatele

üksustele kohustus registreerida end oma tegevuskoha riiklikus registris. Direktiivi

kohaldamisel on lubatud kasutada ka olemasolevaid riiklikke registreid, tingimusel et direktiivi

nõuded on täidetud. Eestis sellist registrit seni loodud ei ole.

Registreerimiskohustusega kaasneb vajadus määrata pädev asutus, kes vastutab sellise

registri pidamise ja registreerimistaotluste töötlemise eest, ning järelevalveasutus, kes

vastutab direktiivis sätestatud kohustuste täitmise järelevalve ja tagamise eest ning teiste

liikmesriikide järelevalveasutuste ja komisjoniga peetava teabevahetuse eest.

Registrit pidava asutuse roll ei ole üksnes tehniliselt registri pidamine, vaid sellega

kaasnevad sisulised kohustused ja tegevused (artikkel 9): isikuandmete töötlemine, registrisse

kantavate andmete nõuetekohane (neutraalne, faktitäpne, objektiivne) esitamine,

isikuandmete töötlemise logide pidamine. Registreerimismenetluse raames (artikkel 11) peab

registri eest vastutav asutus kontrollima kõikide registrisse kantavate andmete õigsust (lisaks

nende neutraalsele ja faktitäpsele esitusele), korraldama puuduste või ilmsete vigade

parandamise, väljastama EIRN31 koodi ja registrisse kantud teabe digikoopia, teavitama uuest

registreeringust teiste liikmesriikide vastutavaid asutusi ja kandma registrisse teistest

liikmesriikidest saadud vastavat teavet. Ehkki tõenäoliselt saab olulise osa registri

andmeliiklusest automatiseerida, vajab registrisse kantav info siiski igakordselt ka sisulist

menetlemist, sh kontrolli ja hinnangut, tagamaks, et registriandmete juurde ei lisanduks

avaldusi või muud infot, mis võiks põhjustada häbimärgistamist. Arvestada tuleb, et

registreerimiskohustus ei piirdu mitte ainult ettevõtetega, vaid selleks võivad kohustuda ka

huvide esindamisega tegelevad füüsilised isikud, kelle jaoks peab registrilahendus samuti

sobima.

Eesti ei poolda eraldi kolmandate riikide huvide esindatuse lobiregistri loomist, vaid peab

õigeks kohandada olemasolevaid lahendusi ning vältida tarbetu halduskoormuse lisandumist.

Eraldi vajab alles otsustamist, millise lahendusega register võiks Eestile kõige sobivam olla

ning lahendus omakorda määrab, kelle haldusalasse võiks kuuluda registripidamine.

Üheks sobivaks registriks võib olla majandustegevuse register (MTR), mille ülesanne on

võimaldada ettevõtjate ja nende majandustegevuse üle arvestuse pidamist ning järelevalve

teostamist (MSÜS § 8 lg 2). Samas ei ole direktiivist üheselt aru saada, kas registreerimisest

hakkaks sõltuma tegevusega alustamise lubatavus. Sellest omakorda sõltub, kas asjaomane

tegevus oleks MSÜS tähenduses käsitatav teatamiskohuse või loakohustusega tegevusena.

31 Lühendit on selgitatud seletuskirja punktis 2, joonealuses viites.

15

Pigem saab direktiivi pinnalt asuda seisukohale, et registreerimiskohustuse täitmisest ei sõltu

huviesindamise kui majandustegevusega alustamise lubatavus ning seega võiks tegemist olla

MSÜS § 14 tähenduses teatamiskohustusega tegevusega. MSÜS § 15 sätestab

majandustegevuse teatega esitatavad andmed, mis on isiku majandustegevust puudutavad

üldised andmed. Eriseadusega saab teatega esitatavate andmete koosseisu täiendada.

Alternatiivselt saavad kõne alla tulla veel erisugused lahendused teiste olemasolevate

registrite toel (nt äriregister Justiitsministeeriumi haldusalas; tegeliku kasusaaja register

Rahandusministeeriumi haldusalas jms). Vajadusel saab kombineerida andmete transporti

juba olemasolevatest andmebaasidest ja uute andmete sisestamist ulatuses, kus neid veel

olemas ei ole või automaatselt üle kanda ei saa. See kõik eeldab optimaalseima tehnilise

lahenduse leidmist ning kokkuleppeid registripidamise eest vastutava asutuse osas.

Järelevalvekohustuse mõju halduskoormusele

Järelevalveasutus peab olema erapooletu, sõltumatu, vaba poliitilisest survest, volitustega

tulemuslikuks nõuete täitmise jälgimiseks ja meetmete rakendamiseks (artikkel 15). Kui üksus

või isik ei ole oma kohustuse täitmisest huvitatud, siis järelevalveasutus saab võimalikest

rikkumistest teada eelkõige kolmel viisil: omal algatusel uurides, rikkumisest teataja abil või

teise liikmesriigi järelevalveasutusest saabunud teate põhjal (põhjenduspunkt p 52). Jääb

selgusetuks, millistel põhimõtetel ja millises ulatuses peaks järelevalveasutus omal algatusel

registreerimiskohustuse täitmist jälgima ja isikute tegevusi uurima siis, kui kohustusega isik

registreerimiskohustust ei täida ning rikkujatest järelevalveasutusele ka teada ei anta.

Põhjenduspunkt 51 viitab veel näiteks, et juba registreeritud isikute andmetes tasub

järelevalveasutusel tähelepanu pöörata kolmanda riigi üksustelt saadava tasu suurusele, sest

eriti suured summad võivad suurema tõenäosusega viidata tõhusale huvide esindamise

tegevusele. Sellest lähtuvalt ei ole selge, missuguseks võib kujuneda järelevalveasutuse

tegelik töömaht.

Euroopa Komisjon loob lisaks ka nõuanderühma, mille eesmärk, on aidata tagada välishuvide

esindamise tegevuse registreerimise asjus tulemuslik liiduülene koostöö. Nõuanderühmas

osalemine on samuti järelevalveasutuse ülesanne, sinna peab kuuluma esindaja iga

liikmesriigi järelevalveasutusest. Nõuanderühm annab komisjonile nõu direktiivi rakendamise

küsimustes, võtab vastu soovitusi ja arvamusi jms, vajadusel teeb koostööd EL

korruptsioonivõrgustikuga.

Sõltuvalt tehnilisest lahendusest võib üheks võimalikuks järelevalveasutuseks Eestis sobida

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Kuna direktiiv ei näe ette registrit pidava ja

järelevalvet tegeva asutuse eraldihoidmist, võib need funktsioonid koondada ühte asutusse

Sõltumata lõplikust jaotusest ja lahendusest eeldab nii registripidamise kui ka järelevalve

ülesannete täitmine asutus(t)ele lisaressursside eraldamist nii personali kui ka raha näol.

Mõju riigi eelarvele

Euroopa Komisjon on algatuse ettevalmistamise käigus tellinud uuringuid, mille kohaselt

prognoositakse registri sisseseadmise kuluks neis riikides, kus selleks vajalik lahendus seni

puudub (sh Eesti), ligikaudu 65 000 kuni 585 000 eurot.32

32 Algatuse juurde kuuluv finantsselgitus (direktiivi tekstiga samas failis), lk 4.

16

Esialgsetel hinnangutel sõltub registrilahenduse kulu esmajoones konkreetsest lahendusest –

kas registriga kaasneb sisuline menetlus või on see passiivselt kuvatav inforegister, kuidas on

vaja andmeid kuvada, kes peavad neile ligi pääsema jms. Samuti on määrav, kas arendus

tehakse juba riigi palgal oleva arendusmeeskonna toel või hangitakse teenus sisse (viimane

eelduslikult kallim). Olulisemaid kulu mõjutajaid on see, kas registriga kaasneb menetluslik

pool ehk vajadus registripidaja toimingute järele, sest see muudab maksumuse kallimaks.

Direktiivi eelnõu praeguse versiooni alusel kaasneb registriga olulisel määral menetluslikku

poolt, sest andmete esitamisel registrisse tuleb neid sisuliselt hinnata ning lisaks ka

järelevalvet teha (vt käesolevas punktis eespool kirjeldatut).

Registri täpset lahendust teadmata on selle loomisega kaasnev prognoositav minimaalne kulu

suurusjärgus 500 000 eurot. Juurde tuleb arvestada registri käigushoidmiseks vajalikud

arenduskuludega, mis kujunevad iga-aastaseks täiendavaks kuluks lisaks esialgsele registri

loomise kulule. Näiteks olemasoleva tegelike kasusaajate registri puhul on riigile iga-aastane

arenduskulu suurusjärgus 100 000 eurot.

Võrdluseks, Soome on prognoosinud direktiivi nõuetele vastava registrilahenduse loomise kulu

suurusjärgus 500 000 eurot ning iga-aastane ülalpidamiskulu suurusjärgus 40 000 eurot.

Väärib rõhutamist, et Soomes on lobiregister juba eelnevalt olemas ning kolmandate isikute

huvide esindamise tegevuse tarbeks täiesti eraldiseisvat uut registrilahendust neil tõenäoliselt

luua ei ole vaja.

Registri loomise kulu saab vähendada eelkõige registri kohustusliku lahenduse hulka

kuuluvate elementide arvelt, samuti ka juhul, kui teatavat andmeliiklust on võimalik korraldada

mõne Euroopa Liidus juba toimiva infosüsteemi toel. Direktiivi eelnõu praeguse teksti kohaselt

ei ole võimalik muuta etteantud registrilahendust, mille kohaselt kaasneb registrikande

tegemisega igal juhul sisuline menetluspool. Andmete osas on direktiivi põhjenduspunkti 54

kohaselt rakendamisel kavas kasutada liidus ametiasutuste vahelise suhtluse korraldamiseks

siseturu infosüsteemi (IMI, Internal Market Information System) ja vastavalt põhjenduspunktile

35 nähakse ette ka Euroopa Ühtse Digivärava (SDG, Single Digital Gateway) kasutamine

registreerimiskohustuse täitmiseks. Eesti pooldab teenuste liidestamist SDGga. Euroopa Liidu

infoteenused, haldusmenetlused (e-teenused) ja abiteenused võiksid olla ühest kohast kätte

saadavad ja kasutatavad nii kodanikele kui ettevõtjatele. Kuna SDG nõue on, et infoteenused

oleks aja- ja asjakohased, siis tagaks ühest kohast kättesaadavus ka ühtse kvaliteedi teenuse

osas. SDGga teenuste liidestumiseks tuleb järgi SDG määruse kohaldatavaid nõudeid.

Seisukohtade koostamise faasis on keeruline hinnata, määral see registri loomise kogukulu

mõjutaks või vähendada aitaks.

4.4. Mõju ajakirjandus- ja meediavaldkonna tegevusele

Direktiivi ideest lähtudes võib järeldada, et Eestisse tööle suunatud kolmanda riigi riigimeedias

töötav ajakirjanik peaks ennast kolmanda riigi huvide esindamise registris registreerima. See

viitaks riigivõimu tahtele ajakirjandust senisest rangemalt reguleerida ja niisugune kohustus

võib Eesti meediamajade poolt olla tajutav kui sõnavabaduse piiramise soov. Samas näeb ka

praegune praktika ette, et Eesti väliskorrespondendid peavad olema teistes riikides

akrediteeritud (st registrisse kantud). Ajakirjandusele tekkivat mõju võib kokkuvõttes hinnata

nii, et sõbralike kolmandate riikide ajakirjanikud eeldatavasti täidavad registreerimiskohustust,

kuid kohustuse tähendust võidakse tajuda negatiivselt, kahjulike huvide esindamisega

tegelevad ajakirjanikud ei pruugi registreerimiskohustust vabatahtlikult täitma asuda. Seega

17

on direktiivi mõju demokraatiat toetava inforuumi kaitsmisele esialgsel hinnangul pigem

minimaalne.

4.5. Mõju haridus- ja teadusvaldkonna tegevusele

Direktiivi artiklis 2 lõikes 1 defineeritud huvide esindamise tegevus hõlmab ka teadusuuringuid

ja haridusega seotud tegevusi, kuid ei ole päris selge, millises ulatuses hakkab see määratlus

haridusvaldkonnas tegutsemist sisuliselt mõjutama. Direktiivi sisust lähtuvalt võib tekkida

välisüliõpilastele kohustus end registreerida, kui lisaks õpingutele on neil huvi asuda Eestis

oma tegevuste käigus esindama ka mõne kolmanda riigi huve.

Õppe- ja teadustegevuse raames on keeruline määratleda, kust jookseb piir kohaliku poliitika

tutvustamise ja riigi huvide esindamise vahel – üks võib sujuvalt muutuda teiseks. Samuti vajab

vastamist küsimus, kas õppe- ja teadustegevuses mõne kolmanda riigi teemaga tegelemine

on juba iseenesest vaadeldav seisukohavõtuna. Näiteks Tiibetit puudutavate teemadega

tegelemine tekitaks küsimuse, kas direktiivi valguses on see juba kolmandate riikide huvide

esindamine või mitte. Samuti tekib küsimus, kas mõne kolmanda riigi stipendiumi/teadusgrandi

saamine või näiteks üliõpilasvahetuse järel kolmanda riigi ülikooli õpikogemuse kohta artikli

kirjutamine liigituks direktiiviga kaetud huvide esindamise tegevuseks. Eeldusel, et teemaga

tegelemine automaatselt huvide esindamiseks ei kvalifitseeru, vajab vastamist küsimus,

millistel tingimustel võiks selline tegevus huvide esindamiseks muutuda. Vastuseid sellistele

nüanssidele direktiivi eelnõu ei paku, kuid praktikas oleks oluline need piirid kokku leppida.

Mõnedel kolmandatel riikidel (nt Hiina) on tavaline praktika kasutada inimeste värbamiseks

sihitatud rahastust. See tähendab, et strateegilist huvi pakkuvatele inimestele pakutakse otse

lepinguid, et teha teadustööd kolmanda riigi huvides. See võib olla avatud kutse ega pruugi

paista välja kui välissekkumine. Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) on andmete sisestamine

rahvusvaheliste koostööprojektide kohta vabatahtlik. Erandiks on juhud, kus projekt

rahastatakse Eesti riiklikest vahenditest, siis on tavaliselt vastava info ETISesse kandmine

rahastamise lepingutes fikseeritud. Vastasel juhul sellist nõuet pole. Kui projekt on rahastatud

muudest vahenditest, nt lepinguline arenduskoostöö kolmandate riikide asutuste või

ettevõtetega, on info kättesaadav ainult juhul, kui Eesti asutus ise vabatahtlikult kajastab seda

ETISes või muudab vastava info meile kättesaadavaks nt statistika otstarbel. Haridus- ja

teadusvaldkonna huvides oleks omada infot selle kohta, kui teadlased teevad bilateraalset

koostööd kõrge riskiga kolmandate riikidega, eriti kui selle töö rahastus tuleb kolmanda riigi

vahenditest.

5. Eesti seisukohad ja nende põhjendused

5.1. Eesti toetab kolmandate riikide nimel toimuva huvide esindamise tegevuse

läbipaistvuse suurendamist, kuid leiame, et direktiiviga loodavad meetmed ei

ole direktiivi eesmärgiga vastavuses. Samuti leiame, et direktiivi

rakendamisega, ennekõike registripidamise ja järelevalvekohustusega

kaasnev halduskoormus ja kulu ei ole proportsioonis direktiivist tekkiva

mõjuga kahjulike välishuvide esindamise läbipaistvuse suurendamisele.

Eesti peab kolmandate riikide huvide esindamise tegevuse läbipaistvuse suurendamist

vajalikuks ja oluliseks. Toetame eesmärki tugevdada seeläbi nii demokraatiat kui ka Euroopa

18

Liidu ja liikmesriikide julgeolekut. Samuti leiame, et huvide esindamise tegevuse läbipaistvus

aitab teatud määral maandada ka korruptsiooniga seotud kuritegevuse süsteemseid ohtusid.

Liikmesriikide ühine tegevus siseturu kaitsmiseks ning kahjuliku mõjuga huvide vastu

võitlemiseks on eelduslikult tõhusam kui iga liikmesriigi sellekohane tegevus eraldi. Seetõttu

tuleb tervitada kõiki meetmeid, mis võimaldavad üheskoos toetada demokraatiat ning

ennetada ja tõkestada liidule ja liikmesriikidele kahjulikku huvide esindamise tegevust.

Eesti peab aga oluliseks, et kolmandate riikide huvide esindamise läbipaistvamaks

muutmisega ei kaasneks riigile ebaproportsionaalselt suurt halduskoormust ja rahalist

kulu. Näeme sellist ohtu tekkimas eelkõige põhjusel, et direktiiviga saavutatav eesmärk ei

pruugi kaaluda üles sellega kaasnevat halduskoormust.

Kui direktiivi eesmärk on suunatud kahjuliku mõjuga huvide esindamise tegevusele, siis selle

läbipaistvamaks muutumine direktiivi meetmete abil on kaheldav, kuivõrd pahatahtlikele huvide

esindajatele jääb piisavalt võimalusi registreerimiskohustusest hoiduda. Kui direktiivi ainus

eesmärk on muuta kolmandate riikide huvide esindamise tegevust üleüldiselt läbipaistvamaks

(sõltumata tegevuse olemusest), siis tõenäoliselt aitab direktiiv seda teatud määral teha, kuid

selle mõju ei kaalu üles kaasnevat halduskoormust mahuka registripidamise ja

järelevalvekohustuse näol.

Direktiivi artikli 1 kohaselt nähakse sellega ette ühtlustatud nõuded kolmanda riigi üksuse nimel

tehtavale huvide esindamisega seotud majandustegevusele, et parandada siseturu toimimist,

saavutades kogu liidus ühtlaselt kõrge läbipaistvuse taseme. Sõnastus viitab eesmärgile

ühtlustada liidus nõuded kolmanda riigi huvide esindamisega seotud majandustegevusele.

Samas direktiivi seletuskirjast nähtub, et algatuse ajendiks on olnud kolmandate riikide huvide

esindamise tegevuse kahjulik mõju Euroopa Liidu demokraatlikele protsessidele.

Seletuskirjas kasutatakse niisuguse tegevuse tähistamiseks mõistet „välissekkumine“, et

eristada seda „mõjutustegevusest“33. Viimane on diplomaatiliste suhete lahutamatu osa,

samas kui välissekkumise all peetakse silmas tegevust, mis on mis on riigi tasandi välisosaleja

elluviidav või tema nimel tehtav tegevus, mis on sundiv, varjatud, petlik või korruptiivne ning

vastuolus liidu suveräänsuse, väärtuste ja huvidega. Seletuskirjas viidatakse, et kolmanda riigi

huvide varjatud esindamist võib kasutada liidu demokraatiasse sekkumiseks34, mistõttu sellise

tegevuse läbipaistmatus kätkeb endast suurt välissekkumise riski. Esile on toodud viited

Eurobaromeetri uuringule, mille kohaselt on umbes 80% eurooplastest arvamusel, et

välissekkumine liidu demokraatlikesse süsteemidesse on tõsine probleem, millega on vaja

tegeleda35 ja märgitud, et välissekkumise ohtu demokraatiale ja sellega tegelemise tähtsust

on toonitanud ka Euroopa Parlament ja nõukogu36. Seega on ilmne, et direktiiviga loodav

läbipaistvuse meede on suunatud eelkõige kahjuliku välissekkumise nähtavaks

muutmisele.

Eesti leiab, et direktiivi eesmärki ning selles kavandatud meetmeid silmas pidades ei ole

tõenäoline, et selle rakendamise tulemusena hakkavad demokraatia õõnestamisega

tegelevad üksused (kelle tegevuse vastu võitlemiseks direktiivi eelnõu sisuliselt on algatatud)

oma huvide esindamise tegevusi avalikustama ning oma tegevust selleks spetsiaalselt loodud

registris nõuetekohaselt registreerima. Pigem on tegemist avalikkusele suunatud tööriistaga,

33 Seletuskirja lk 2. 34 Seletuskirja lk 2 35 Vt Eurobaromeetri kiiruuring 528 „Kodakondsus ja demokraatia“. 36 Seletuskirja lk 2-3.

19

mis küll pakub osalist läbipaistvust kolmandate riikide nimel toimuva huvide esindamise

tegevuse suhtes, kuid tõenäoliselt ei aita pärssida ega ära hoida demokraatiale ohtlikke

välissekkumisi. Registreerimiskohustust täitvad üksused tõenäoliselt ei pea vajalikuks oma

tegevust varjata, samal ajal jätab direktiiv registreerimiskohustusest hoidumise võimalusi neile,

kes oma huvide esindamise tegevust varjata soovivad.

Näiteks pakub registreerimiskohustusest hoidumise võimaluse asjaolu, et direktiivi

kohaldamisalast on välistatud diplomaatiliste esinduste tegevus. Nende esinduste varjus on

aga kergesti võimalik korraldada huvide esindamise tegevusi, mis olemuselt ei ole

diplomaatilised (nt saatkondade juurde loodud kaubandusesindused). Selliseid võimalusi

kasutatakse juba täna ning võib prognoosida, et direktiivi mõjul nende võimaluste kasutamine

suureneb, eriti nende kolmandate riikide puhul, kus riigil on tugev kontroll majanduse ja muude

eluvaldkondade üle (vt ka p 4.2 – mõju riigi julgeolekule ja välissuhtlusele).

Kokkuvõttes, Eesti peab väga vajalikuks meedet, mis aitaks tuvastada kolmandate riikide

kahjulikku välissekkumist liidu ja liikmesriikide demokraatiasse. Kui direktiiv kolmanda riigi

huvide esindamise tegevuse läbipaistvust tervikuna mõnevõrra suurendab, on seegi tervitatav,

kuid seesugune mõju tõenäoliselt ei kaalu üles direktiivi rakendamisega kaasnevat

halduskoormust ning riigieelarvelist kulu, mida on lähemalt kirjeldatud seletuskirja punktis 4.3.

ja seisukohapunktis 5.2..

5.2. Juhul kui direktiivist tulenev registreerimiskohustus tekib, peab Eesti

oluliseks, et sellega kaasnev halduskoormus hoitaks võimalikult madal.

Leiame, et see oleks saavutatav näiteks registreerimismenetluse

lihtsustamisega viisil, et andmete sisulise hindamise asemel piirdutaks

andmete esitamise ja nende avaldamisega. Samuti tuleks igasse liikmesriiki

eraldi registri loomise asemel kaaluda Euroopa Liidu ülese registri loomist.

Direktiivi rakendamisega kaasneb märkimisväärne halduskoormus nii registreerimismenetluse

kui ka järelevalvetegevuse kujul (vt põhjalikumat selgitust p-st 4.3. – mõju riigiasutuste ja

kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele). Kohustuste täitmine vajab lisaraha,

lisaametikohti ning täiendavat IT-arendust.

Registreerimiskohustuse täitmine eeldab aktiivset menetlust alates registrisse kantavate

andmete sisulisest hindamisest (tagamaks nende neutraalsuse, objektiivsuse, faktitäpsuse)

kuni isikuandmete töötlemiseni ja suhtluseni teiste liikmesriikide registritega. Nende tegevuste

jaoks esialgsel hinnangul vaja juurde personali, keda tuleb ka tegevuste jaoks eraldi välja

õpetada. Kõige enam küsimusi tekitab kohustus tagada, et registrisse lisatavad avaldused ja

info ei põhjustaks registreeritud isiku häbimärgistamist. Direktiivis selgitatakse niisugust

kohustust eeskätte vajadusega kontrollida, et registris avaldatud teave oleks neutraalse,

faktitäpse ja objektiivse sisuga, kuid huvide esindamise avarat määratlust arvestades on

sellise kontrolli sisu ja tähendus registri igapäevase tegevuse kontekstis ebamäärane. Ainuüksi

teabe hindamine neutraalsuse ja faktitäpsuse suhtes on sedavõrd ulatusliku

registreerimiskohustuse puhul pigem ajamahukas ja eeldab hindajalt informeeritust paljude

asjaolude suhtes.

Registripidamise viisi võimaliku alternatiivse lahendusena näeb Eesti sellise olemusega

registri loomist, milles huvide esindamise tegevuse registreerimine ei eeldaks mahukat

registreerimismenetlust koos mitmekülgse sisulise hindamisega. Selle asemel näeme

võimalust piirduda andmete esitamise kohustusega ning andmete avaldamisega registris, mille

20

suhtes on võimalik vajadusel teha järelkontrolli, kuid mitte aktiivset avaldamiseelset sisulist

kontrolli. Samuti tuleb direktiivi menetlemise käigus täpsustada, kas registreerimine registris

saab olema tegevusega alustamise eeldus või üksnes formaalne teatamiskohustus, sest ka

see määrab registreerimismenetluse olemuse. Direktiivis ettenähtava laiapõhjalise

registreerimiskohustuse asemel võiks kaaluda ka direktiivi sihtrühma kuuluvate üksuste

täpsemat profileerimist, mis võib direktiivi eesmärki silmas pidades olla tõhusam ning

proportsionaalsem lähenemine.

Võimalusel tuleks kaaluda ka EL-ülese ühise registri loomist, millega oleks võimalik kõikidel

liikmesriikidel ühenduda. Mõned liikmesriigid on liiduülese registri loomise mõtte direktiivi

senise arutamise käigus tõstatanud, sest EL tasandil registreerimise lahendus võiks

vähendada liikmesriikide riigisisest halduskoormust. Euroopa Komisjon on selgitanud, et

nende algatus ei näe ette keskse registri loomist ning see oleks suur kontseptuaalne

muudatus, mille mõju on esmalt vaja lähemalt hinnata.

Järelevalve tegemiseks võib riik määrata ühe või mitu järelevalveasutust, kelle ülesanded

tuleb selgelt piiritleda ja tagada neile piisavad tehnilised, rahalised ja inimressursid. Mitme

järelevalveasutuse korral peavad need ülesannete täitmisel teineteisega tihedat ja

tulemuslikku koostööd tegema. Järelevalveasutus peab olema erapooletu, sõltumatu, vaba

poliitilisest survest, volitustega tulemuslikuks nõuete täitmise jälgimiseks ja meetmete

rakendamiseks (artikkel 15). Võimalikke rikkumisi uurib järelevalveasutus eeskätt kolmel

ajendil: omal algatusel uurides, rikkumisest teataja käest saadud infost lähtuvalt või teise

liikmesriigi järelevalveasutusest saabunud teate põhjal (põhjenduspunkt p 52). Direktiivist ei

selgu, mil määral on järelevalveasutus kohustatud omal algatusel järelevalvet tegema ning mis

on konkreetsed sellealased tegevused. Järelevalveasutuste ülesannete hulka kuulub koostöö

ja teabevahetus teiste liikmesriikide järelevalveasutustega (artiklid 16 – 18), samuti aktiivne

osalemine Euroopa Komisjoni juurde loodava nõuanderühma tegevuses (artikkel 19).

Nõuanderühma liikmed koosnevad iga liikmesriigi järelevalveasutuse esindajast ja

asendusliikmest. Nõuanderühm abistab komisjoni direktiivi rakendamisega seotud teabe ja

parimate tavade vahetamisel, nõustab komisjoni praktilistes rakendamise küsimustes ja

probleemides ning võtab vastu direktiivi rakendamisega seotud arvamusi, soovitusi, aruandeid

jms.

Registri täpset lahendust teadmata on selle loomisega kaasnev prognoositav minimaalne kulu

suurusjärgus ca 500 000 eurot. Juurde tuleb arvestada registri käigushoidmiseks vajalikud

arenduskuludega, mis kujunevad iga-aastaseks täiendavaks kuluks lisaks esialgsele registri

loomise kulule. Näiteks olemasoleva tegelike kasusaajate registri puhul on riigile iga-aastane

arenduskulu suurusjärgus ca 100 000 eurot.

Järelevalvetegevustega kaasneb tõenäoliselt vajadus täiendavate ametikohtade loomise ning

personali sisulise väljaõppe järele, sest huvide esindamise asjaolude tuvastamine ja

seostamine eeldab keskmisest spetsiifilisemaid teadmisi. Seisukohtade koostamise faasis ei

ole täpselt hinnatav direktiivis sätestatud konkreetse järelevalvetegevuse maht ega selle

teostamiseks vajalik inimressurss.

5.3. Eesti leiab, et direktiivis kasutatavate mõistete, eriti huvide esindamise

tegevuse, teenuse eest saadava tasu ja ametiisiku mõistete sisu ja tähendus

peavad olema selgelt piiritletud, et tagada direktiivi sujuv ülevõtmine ja

rakendamine. Samuti peavad mõisted olema kooskõlas teiste valdkonnas

kehtivate Euroopa Liidu õigusaktide mõistesüsteemiga.

21

Mõistete täpsust ja selgust ei ole mõistlik alahinnata, sest need määravad sageli õigusakti

tegeliku kasuteguri. Direktiivi menetlemisse kaasatud huvigruppide tagasiside raames viidati,

et kõik senised välisriikide mõjutustegevust puudutavad seadused on osutunud praktikas

problemaatiliseks mh mõistete liiga üldise määratlemise tõttu, seda on tõdetud ka välismõjude

seaduste kohta koostatud uuringus.37 Ebamäärane mõistete sisustamine hakkab tõenäoliselt

tekitama tõsiseid probleeme õigusakti riigisisesesse õigusse ülevõtmisel ja rakendamisel.

Järgnevalt on välja toodud mõned direktiivi kesksemad mõisted, mis võivad direktiivi

rakendamist raskendada.

Huvide esindamise tegevus

Direktiivi keskseim mõiste ongi „huvide esindamise tegevus“, mida eelnõus on sisustatud kui

„tegevust, mille eesmärk on mõjutada liidus poliitika või õigusaktide väljatöötamist,

sõnastamist või rakendamist või avalikke otsustusprotsesse, eelkõige näiteks

koosolekute, konverentside või ürituste korraldamise või nendel osalemise, konsultatsioonides

või parlamendi kuulamistes osalemise või neile kaasaaitamise, kommunikatsiooni- või

reklaamikampaaniate korraldamise, võrgustike ja rohujuure tasandi algatuste korraldamise,

seisukohti väljendavate ja poliitikadokumentide koostamise või seadusandlike muudatuste,

arvamusuuringute, küsitluste või avalike kirjade või teadusuuringute ja haridusega seotud

tegevuse kaudu, kui seda tehakse konkreetselt selle eesmärgi nimel“ (artikkel 2 (1)).

Direktiivi põhjenduspunkt 16 ütleb, et ühtlustatud läbipaistvusnõuete korrektseks

kohaldamiseks peaks huvide esindamise tegevuse mõistel olema lai tähendus. Lisaks punktis

17 öeldakse, et direktiivi kohaldamisala ei tohiks olla piiratud tegevusega, mille eesmärk on

propageerida teatavate poliitikameetmete, õigusaktide või avaliku otsustusprotsessi muutmist,

vaid sellesse peaksid kuuluma ka tegevused, mille eesmärk on säilitada praegune

olukord. Niisiis võib tegevuste ulatus, mille kaudu saab mõjutada liidus nii poliitika kujundamist

kui ka õigusaktide väljatöötamist, olla äärmiselt lai. Ehkki artiklis 2 toodud mõiste määratlus ei

anna tegevustest ammendavat loetelu, on ka juba ainuüksi loeteluga hõlmatud tegevuste

puhul aimata, et praktikas võib direktiivi eelnõu kohaldamisalasse jääva huvide esindamise

tegevuse eristamine olla äärmiselt keeruline.

Näiteks võib siin peatuda haridusvaldkonnas tegutsevate registreerimiskohustusega isikute

või üksuste tuvastamisel. Haridusvaldkonna kohta on põhjenduspunktis 19 märgitud, et

„kooskõlas harta artiklis 13 sätestatud akadeemilise vabaduse ja teadusuuringute vabaduse

põhimõttega ei tohiks huvide esindamine hõlmata teadustööd, mida teevad teadlased oma

valitud valdkonnas, nende teadusuuringute tulemuste levitamist või õpetamis- ja

haridustegevust, mis toimub kooskõlas akadeemilise vabaduse ja institutsioonilise autonoomia

põhimõttega, välja arvatud juhul, kui selle tegevuse selge eesmärk on mõjutada liidus

poliitika või õigusaktide väljatöötamist, sõnastamist või rakendamist või avalikke

otsustusprotsesse ja seda tehakse kolmanda riigi üksuse nimel. Muudel juhtudel ei tohiks

käesolevas direktiivis sätestatud registreerimisnõudeid sellise tegevuse suhtes kohaldada.“

Mõtteharjutusena võib artikli 2 (1) ja põhjenduspunkti 19 alusel proovida hinnata näiteks

Tallinna Ülikooli koosseisus tegutseva Konfutsiuse instituudi38 kuulumist direktiivi

kohaldamisalasse.

37 https://www.thegoodlobby.eu/wp-content/uploads/2023/11/TGL-Study-How-to-Evaluate-a-Foreign- Influence-Legislation-A-Comparative-Analysis.pdf 38 https://www.tlu.ee/konfutsius

22

Juba ainuüksi akadeemilises ringkonnas võib võimalikel huvide esindamise tegevustel olla

palju erisuguseid väljundeid, kuid huvide esindamine saab toimuda veel paljudes teistes

valdkondades. See tähendab automaatselt, et ainuüksi registreerimiskohustusega isikute

tuvastamine on praktikas raskendatud ja direktiiv ei näi arvestavat asjaolu, et poliitikaotsuste

mõjutamise soov ei pruugi olla midagi, mida mõjutajad soovivad ise avalikustada. See

omakorda muudab direktiiviga loodava meetme tervikuna ebausutavaks.

Teenuse eest saadav tasu

Artikli 2 lõige 6 sätestab, et aastasummana mõistetakse a) kolmanda riigi üksuselt huvide

esindamise teenuse osutamise eest saadud aastast kogutasu, mis juhul, kui tasu on

mitterahaline, koosneb selle hinnangulisest väärtusest, või b) kui tasu ei saada, siis huvide

esindamisega seotud aastase kulu hinnang. Tasuna tuleb käsitleda mitte vaid raha, aga ka

majanduslikku vastusooritust – Euroopa Kohtu määratluse järgi on tasu olemuslik tunnus see,

et tegemist on majandusliku vastusooritusega osutatud teenuse eest (põhjenduspunkt 26).

Seega on direktiivis ka huvide esindamise teenuse eest saadava tasu määratlus avar. Meeles

tuleb pidada erandit: panus organisatsiooni põhilisse rahastamisse ei ole käsitletav huvide

esindamise teenuse eest makstava tasuna, kui see toetus ei ole seotud huvide esindamise

tegevusega, st kui organisatsioon saaks neid vahendeid sõltumata sellest, kas ta konkreetse

huvi esindamisega tegeleb. Ehkki teoorias arusaadav, võib praktikas tasu olemuse

kindlakstegemine ning erandi hindamine osutuda päris koormavaks, sest eeldab põhjalikku

olukorra hindamist eeldatavasti üksnes osalise info alusel (eeldusel, et kõikidel huvide

esindajatel ei pruugi olla huvi oma registreerimiskohustuse tuvastamiseks).

Ametiisik

Tähtis on ka ühtlustada direktiivi mõisted nagu „ametiisik“ (artikkel 2 lõige 11), „liidu ametnik“

(artikkel 2 lõige 12) ja „liikmesriigi ametnik“ (artikkel 2 lõige 13) korruptsioonivastase direktiivi

mõistetega, et ei tekiks paralleelmõisteid. Seisukohtade koostamise ajal on EL

korruptsioonidirektiiv39 alles läbirääkimiste faasis, mistõttu ei ole ka selle õigusakti mõistete

sõnastus veel lõplikult paigas.

5.4. Eesti ei poolda direktiiviga kaasnevat täieliku ühtlustamise nõuet, sest see

piirab põhjendamatult liikmesriigi võimalust valida meetmete kehtestamiseks

sobivaim ja tõhusaim lahendus, näiteks registreerimis- ja

järelevalvesüsteemi valikul.

Direktiivi eelnõu artikliga 4 sätestatakse täieliku ühtlustamise kohustus, millest tulenevalt ei jää

liikmesriigile õigust valida direktiivi rakendamisel endale sobivaimad meetmed kolmandate

riikide huvide esindamise tegevuse läbipaistvuse tagamiseks. Eesti ei pea täieliku

ühtlustamise nõuet õigustatuks ega proportsionaalseks meetmeks, seda eelkõige järgmistel

põhjustel.

Esiteks, direktiiv näeb ühetaoliseks rakendamiseks ette märkimisväärselt koormava

registreerimis- ja järelevalvemenetluse. Täieliku ühtlustamise nõue ei võimalda liikmesriikidel

seega rakendada registreerimissüsteemi, mis arvestab just nende riigisisest keskkonda ja

vajadust. Asjaolu, et 15 liikmesriigil on juba olemas lobitegevusele suunatud reeglistik ja

register, viitab, et direktiivi eesmärki – kolmandate riikide nimel toimuva huvide esindamise

39 Algatus on leitav siit: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=COM%3A2023%3A234%3AFIN; lisainfot saab lugeda siit: https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/ip_23_2516.

23

tegevuse läbipaistvamaks muutmine – on tõenäoliselt võimalik saavutada erisuguste

lahendustega ja direktiiv peaks võimaldama selles toodud nõuete ühildamist juba loodud

riigisisese süsteemiga. Kui liikmesriikidele jääb võimalus valida oma keskkonda sobiv

registreerimislahendus, aitab see tõenäoliselt optimeerida ka direktiivi rakendamisega

kaasnevat halduskoormust ja rahalist kulu.

Teiseks, direktiivi aruteludel on kõlanud, et direktiivi nõuete täielikult ühtlustatud rakendamine

tooks mõnes liikmesriigis kaasa juba kehtivate nõuete leevenemise, sest reeglite fookus liiguks

lobistide kommunikatsioonilt mõjutustegevuse hindamisele. Täieliku ühtlustamisega kaasnev

nõuete leevenemine võib küll anda tulemuseks ühtsemad siseturu reeglid, kuid samal ajal ei

vastaks niisugune tulem läbipaistvuse saavutamise eesmärgile, millest direktiiv kantud on.

Seetõttu võib liikmesriikidel olla vajadus rakendada ka direktiiviga võrreldes rangemaid

meetmeid.

5.5. Eesti peab oluliseks, et direktiivis sätestatud rikkumiste korral jääks

liimesriikidele paindlikkus kasutada enda õigussüsteemis kõige sobivamat

sanktsioonisüsteemi ja -liiki. Eesti ei toeta halduskaristuse mõiste

kasutamist direktiivis, sest see piirab põhjendamatult liikmesriikide

diskretsiooniõigust. Samuti ei ole halduskaristuse mõiste osas Euroopa

Liidu õiguses ühtset arusaama.

Direktiivi nõuete täieliku ühtlustamise korral puuduks liikmesriikidel õigus kasutada endale

sobivaimat sanktsioonisüsteemi. Direktiivi eelnõu artiklis 22 sätestatakse direktiivis sätestatud

rikkumiste eest karistused. Lõike 1 kohaselt kehtestatavad liikmesriigid normid karistuste

kohta, mis piirduvad haldustrahvidega. Oleme seisukohal, et karistuste haldusõigusliku

iseloomu rõhutamine ei ole põhjendatud järgmistel põhjustel.

Euroopa Liidu õiguses ei ole kunagi halduskaristuste mõistet sisustatud ning Euroopa Liidu

õiguses on ette nähtud vaid kriminaalõiguslikud ja mitte-kriminaalõiguslikud karistused.

Mittekriminaalõiguslike karistuste korral, kui õigusakt ei viita sanktsiooni liigile, on Euroopa

Liidu Kohtu praktika kohaselt liikmesriigil diskretsioon need mistahes menetluses kohaldada.

Oleme vastu sellele, et viidatakse halduskaristuste mõistele („administrative“ fines), kuna

Euroopa Liidu õiguses ei ole ühtset arusaama, mida see mõiste tähendab. Rõhutame, et

liikmesriigile peab jääma maksimaalne paindlikkus, et kasutada enda õigussüsteemis kõige

sobivamat sanktsioonisüsteemi ja liiki ning karistuste haldusõigusliku iseloomu rõhutamine ei

ole põhjendatud. Seetõttu oleme seisukohal, et direktiivi eelnõu artikli 22 lõikest 1 tuleks viited

sõnadele "administrative" välja jätta.

Meie hinnangul oleks artiklis 22 sobivam näha ette üldisem säte tõhusate, hoiatavate ja

mõjusate karistuste sätestamise kohta, jättes välja viite halduskaristustele. Näiteks oleks seda

võimalik teha lõigete 1 ja 3 liitmisel. Lisaks on oluline viimse abinõu ehk ultima ratio põhimõtet

silmas pidades hinnata, kas kõik lõikes 1 viidatud rikkumised on tõsised rikkumised, mille eest

oleks karistamise ette nägemine põhjendatud.

5.6. Eesti saab nõustuda rikkumisest teavitaja kaitse direktiivi kohaldamisala

laiendamisega välishuvide esindamise läbipaistvuse direktiivi rikkumistele,

tingimusel, et rikkumisest teavitaja kaitse direktiivi isikuline kohaldamisala ei

muutu.

Direktiivi eelnõu artikli 21 kohaselt võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et

käesoleva direktiivi rikkumisest teatamise ja rikkumisest teatavate isikute kaitse suhtes

24

kohaldatakse direktiivi (EL) 2019/1937. Seega soovitakse direktiivi eelnõuga muuta direktiivi

(EL) 2019/1937 selliselt, et algatuses sätestatud rikkumistest teavitajad saaksid direktiivi (EL)

2019/1937 kohaselt kaitse. Muudatuste vajadust on põhjendatud direktiivi põhjenduspunktides

56 ja 57. Kuna käesolev direktiiv ei kuulu direktiivi (EL) 2019/1937 artikli 2 lõike 1 punktis a

sätestatud poliitikavaldkondadesse, st direktiivi (EL) 2019/1937 sisulisse kohaldamisalasse,

on muudatus vajalik.

Saame nõustuda rikkumisest teavitaja kaitse direktiivi (EL) 2019/1937 sisulise kohaldamisala

laiendamisega selliselt, sellega on hõlmatud ka käesolevas direktiivis sätestatud rikkumised.

Küll on aga oluline, et direktiivi eelnõu muudatusega ei laiendataks direktiivi (EL) 2019/1937

isikulist kohaldamisala. Direktiivi (EL) 2019/1937 artikli 4 lõike 1 kohaselt saavad kaitse vaid

need rikkumisest teavitajad, kes on teabe saanud tööalases kontekstis. Direktiivi eelnõust jääb

hetkel ebaselgeks, kas artikli 21 eesmärk on laiendada rikkumisest teavitaja kaitset vaid

tööalases kontekstis teada saadud rikkumisest teavitajatele või laiemalt. See küsimus

on vaja läbirääkimiste käigus lahendada ning meie hinnangul ei ole direktiivi (EL) 2019/1937

isikulise kohaldamisala laiendamine põhjendatud. Vältimaks Euroopa Liidu tasandil

rikkumisest teavitaja kaitse paralleelregulatsiooni erinevates valdkondades, on oluline, et

vastavalt rikkumisest teavitaja kaitse direktiivis sätestatule saavad kaitse vaid tööalase

tegevusega teatavaks saanud rikkumisest teavitajad.

Kokkuvõttes oleme seisukohal et saame nõustuda direktiivi eelnõu artiklis 21 toodud

ettepanekuga vaid juhul, kui seda tõlgendatakse kitsalt ainult rikkumisest teavitaja kaitse

direktiivis sätestatu kohaldamiseks uues poliitikavaldkonnas (st seotud välishuvide direktiivi

rikkumisest teavitamiseks) ning et sellega ei kaasneks rikkumisest teavitaja kaitse direktiivi

isikulise kohaldamisala laiendamist käesoleva direktiivi kaudu. Soovime, et rikkumisest

teavitaja kaitse direktiiviga kaitstavate isikute ring sisalduks ühes õigusaktis (s.o rikkumisest

teavitaja kaitse direktiivis).

5.7. Eesti eelistab kahe aasta pikkust direktiivi ülevõtmise tähtaega, et tagada

mõistlik aeg riigisisese menetlusprotsessi läbimiseks.

Direktiivi artikkel 26 näeb ette kohustuse jõustada direktiivi ülevõtmiseks vajalikud õigusnormid

18 kuu jooksul pärast direktiivi jõustumist. Eesti eelistab direktiivi eelnõus pakutud 18 kuust

pikemat, kahe aasta pikkust ülevõtmise tähtaega.

Hea tava kohaselt peaks Vabariigi Valitsus esitama direktiivi ülevõtmiseks vajaliku

seaduseelnõu Riigikogule vähemalt kuus kuud enne ülevõtmistähtpäeva saabumist. Normide

riigisisene väljatöötamine on ajamahukas protsess ning direktiivi ülevõtmise ajakavas tuleb

arvestada järgmiste etappidega: eelnõu koostamine, kooskõlastamine, avalik konsulteerimine,

valitsusele esitamine, Riigikogu menetlus, väljakuulutamine, Riigi Teatajas avaldamine,

õigusakti jõustumise aeg (sh õigustatud ootuse põhimõtte järgimine) ja direktiivi ülevõtmise

aeg. Lisaks tuleb ajakavasse planeerida ka varuaeg võimalike ootamatuste tarbeks. Seda

kõike arvestades on 18 kuu pikkune ülevõtmise tähtaeg ebamõistlikult lühike ja toob juba eos

kaasa rikkumismenetluse algatamise ohu. Eelistame, et direktiivi ülevõtmiseks jäetaks

vähemalt kahe aasta pikkune tähtaeg.

6. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine

25

Justiitsministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel küsinud sisendit Välisministeeriumilt,

Siseministeeriumilt, Kultuuriministeeriumilt, Haridus- ja Teadusministeeriumilt ning Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumilt. Direktiivi eelnõu saadeti arvamuse saamiseks ka

järgnevatele asutustele ja organisatsioonidele:

Eesti Advokatuur, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit,

Teenusmajanduse Koda, MTÜ Korruptsioonivaba Eesti, MTÜ Vabaühenduste Liit,

Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon,

Powerhouse OÜ, Hamburg Ja Partnerid OÜ, Akkadian OÜ, Meta Advisory Group OÜ, Corpore

AS, Agenda Public Relations OÜ, Baltic Id OÜ, Callisto Group OÜ, PR Strategies OÜ, PR

Partner OÜ.

Saabunud sisendid on esitatud kaasamise tabelis (seletuskirja lisa).

1

Seletuskirja lisa Eesti seisukohtade eelnõule kolmandate riikide nimel toimuvale huvide esindamise läbipaistvuse kohta

KAASAMISEL ESITATUD ARVAMUSTE TABEL

Käesolev dokument kajastab kaasamise käigus esitatud arvamusi ja märkusi, ning nendega arvestamist, Eesti seisukohtade koostamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi eelnõu kohta, mis käsitleb kolmandate riikide nimel toimuvale huvide esindamise läbipaistvust (edaspidi direktiiv)

Nr. Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/

Mittearvestatud

Põhjendus

Välisministeerium

1. Tervitame põhimõtteliselt initsiatiive, mis

tugevdavad demokraatia kaitset ja suurendavad

läbipaistvust kolmandate riikide tegevuse suhtes

ELis.

Arvestatud.

2. Peame väga murettekitavaks Venemaa ja teiste

ebasõbralike kolmandate riikide püüdlusi sekkuda

EL liikmesriikide sisepoliitikasse, sh mõjutada

valimistulemusi.

Arvestatud.

3. Saame nõustuda direktiiviga juhul, kui see ei

kahjusta diplomaatilisi suhteid, kahepoolset

majandus- ja kaitsekoostööd kolmandate

samameelsete riikidega ning sellega ei kaasne

halduskoormuse suurenemine.

Arvestatud.

Nr. Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/

Mittearvestatud

Põhjendus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

4. Algatuses on üks retsitaalipunkt, mis viitab

Euroopa Ühtsele Digiväravale (Single Digital

Gateway – edaspidi SDG). Oleme selles osas juba

Vabariigi Valitsuse seisukoha kujundanud

(Seisukoht: Toetame Euroopa Komisjoni esitatud

Arvestatud.

2

eelnõu eesmärki kohustada piiriüleste kasutajate

jaoks liikmesriike osutama paremat avalikku

teenust Euroopa Liidu üleselt koordineeritult ning

ühtse turu toimimist toetaval viisi. Sealhulgas

toetame Euroopa Komisjoni ettepanekuid, et

liikmesriigid peavad piiriüleselt digitaalselt

kättesaadavaks tegema teabe kodanikule ja

ettevõtjale liikmesriigis kehtivate normide kohta

ning kodanikku ja ettevõtjat enim puudutavad

avalikud teenused;

https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregis

ter/dokument/bdc9b87c-2b9d-475c-965f-

cdc1690b1d4b/eesti-seisukohad-euroopa-

komisjoni-uhtse-digivarava-maaruse-eelnou-

kohta-com-2017-256)

Seletuskirja võiks lisada meie hinnangul seega

järgmise ettepaneku:

Seisukoht: Toetame teenuste liidestumist Euroopa

Liidu ühtse digiväravaga (SDGga).

Selgitus: Euroopa Liidu infoteenused,

haldusmenetlused (e-teenused) ja abiteenused

võiksid olla ühest kohast kätte saadavad ja

kasutatavad nii kodanikele kui ettevõtjatele. Kuna

SDG nõue on, et infoteenused oleks aja- ja

asjakohased, siis tagaks ühest kohast kättesaadavus

ka ühtse kvaliteedi teenuse osas. SDGga teenuste

liidestumiseks tuleb järgi SDG määruse

kohaldatavaid nõudeid.

Nr. Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/

Mittearvestatud

Põhjendus

Siseministeerium

5. Kolmandate riikide välispoliitilised ambitsioonid

näevad sageli ette ELi demokraatlike

mehhanismide, nagu taotlusvoorude,

hanketingimuste, valimiste jne ärakasutamist.

Arvestatud.

3

Sellesse on sageli kaasatud ka välisriikide

luureteenistused ning oluline on ennetada ja

maandada võimalused demokraatlike süsteemide

kuritarvitamiseks. Selleks on kõige tõhusam

ühtlustada ELi-üleselt lähenemist kuritarvitamise

kvalifitseerimisel ja maandamisel. Oluliste otsuste

sõltumatus on iga riigi jaoks tema suveräänsuse

näitaja.

6. Siseministeerium toetab algatuste paketti, mille

eesmärk on suurendada läbipaistvus välishuvide

esindamisel.

Kodanikuühiskonna vaatest on üldiselt tervitatav

ühtsete läbipaistvus- ja vastutavusnõuete

kehtestamine kolmandate riikide huvide esindatuse

tegevusele EL-is. Selleks on oluline, et oleks kokku

lepitud ühtne ja selge määratlus, mida huvide

esindatus tähendab. Antud kujul on tegu pigem

avalikkusele suunatud tööriistaga, millega

tagatakse osaliselt kolmandate riikide nimel

tehtava lobitegevuse läbipaistvus. On kaheldav, kas

kehtestatavad nõuded ja sanktsioonid

(järelevalveasutustel võimalik määrata üksnes

haldustrahve) aitavad vältida demokraatlikke

protsesse negatiivselt mõjutavaid välissekkumisi.

Teisisõnu, ei ole tõenäoline, et ükski EL-i

demokraatiat negatiivselt mõjutavad tegutsejad

hakkab direktiivi rakendamise tulemusena oma

tegevusi avalikustama ning registris registreerima.

Ühtset arusaamist ja kokkulepet vajab ka üksuse

tegevus, millel on märkimisväärne mõju avalikule

elule ja arutelule. Eraldi kolmandate riikide huvide

esindatuse lobiregistri loomist Siseministeerium ei

poolda, vaid kohandada tuleks olemasolevat(-

olevaid) lahendusi ning vältida tarbetu

halduskoormuse lisandumist. Täiendavad

ettepanekuid direktiivi ettepanekule COM(2023)

Arvestatud.

4

637 ei ole, kuigi tasub pöörata tähelepanu artiklile

9.

Artikkel 9 järgi luuakse igas liikmesriigis

vähemalt üks register (või kasutatakse

olemasolevat), mis sisuliselt tähendab lobitegevuse

registri loomist. Taolisse registrisse peaksid ennast

registreerima ainult need üksused, olenemata

tegevuskohast, kes:

a) tegelevad kolmanda riigi üksusele

huvide esindamise teenuse osutamisega; või

b) on avaõiguslikud või eraõiguslikud

üksused, kelle tegevuse saab omistada

kolmanda riigi ametiasutusele (artikkel 3).

Eestis teadaolevalt ei ole selliseid vabaühendusi,

kes nendele kriteeriumitele vastaks.

7. Sisejulgeoleku vaatest samuti toetame ELi-üleseid

initsiatiive, mis ühtlustavad lähenemist huvide

esindamisel ELi siseturul ja suurendavad

läbipaistvist seoses kolmandate riikide huvidega.

See peaks toetame ausat konkurentsi, protsesside

läbipaistvust ja võimaldama hoida siseturgu tugeva

ja tõhusana ning tuvastada rikkumisi

süsteemsemalt. Tegemist on algatusega, mis

potentsiaalselt võimaldab maandada ka hübriidohte

seoses liikmesriikide oluliste otsuste mõjutamisega

välisriikide huvides, sh valimiste mõjutamisega.

Seetõttu on oluline, et antud algatused ei mõjutaks

liikmeriikide võimekust tegeleda oma riigi

julgeoleku tagamiseks vajalike otsusega ega

kitsendaks õiguskaitseasutuste volitusi saada

õigustatud juhtudel neile vajalikku teavet.

Tuleb pidada meeles, et liikmesriigid eraldi ei saa

kunagi nii tõhusalt kaitsta siseturgu kui üheskoos,

ühiste nõuete ja süsteemide kaudu. Kõik meetmed,

mis toetavad demokraatiat ja võimaldavad

Arvestatud.

5

ennetada ja tõkestada liidule ja liikmesriikidele

kahjulikku mõjutustegevust kolmandate riikide

poolt ning tõhustavad siseturul järelevalvet, on

tervitatavad. Näeme selle algatuse puhul mõju ka

kuritegevuse ja korruptsiooniohu ning

liikmesriikidele ja liidule tervikuna süsteemsete

ohtude maandamisel.

8. Tasub mainida, et tegemist on siiski keeruka ja

ressursimahuka algatuste paketiga, mille puhul

tuleb liikmesriikidel arvestada selle rakendamisel

suurema administratiivse koormusega seoses

andmete kogumisega, vahetamisega,

analüüsimisega ja aruandluse korraldamisega.

Oluline on vältida liigset administratiivset

koormust õiguskaitsevaldkonnale seoses

andmetele õigustatud juurdepääsuga ning

järelevalvemeetmete ja vaidluste lahendamisega.

On oluline, et andmete kogumise aruteludesse

oleks kaasatud ka õiguskaitse valdkonna esindajad,

et andmekorje ja andmevahetus ning järelevalve

oleks optimaalne ja proportsionaalne. Lisaks tuleb

hinnata muudatuste mõju ja proportsionaalsust

püstitatud eesmärgiga, et vältida liigseid kulusid

riigile.

Arvestatud.

Nr. Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/

Mittearvestatud

Põhjendus

Haridus- ja Teadusministeerium

9. HTM ei näe otseselt puutumust välisüliõpilastega.

Võib osutuda siiski vajalikuks teavitada

välisüliõpilasi, et kui nad õpingute kõrval tulevad

huviga esindada mõnda välisriiki ning selle huve,

siis peavad ennast üles andma / registreerima?

Õppe- ja teadustegevuse raames on selle piiri

tõmbamine kindlasti keerulisem, kust kohaliku

poliitika tutvustamine muutub selle riigi huvide

esindamiseks. Ehk siis seda piiri oleks oluline

täpsemalt selgitada. Kas ainuüksi Tiibeti-

Arvestatud.

6

teemadega tegelemine on juba kolmandate riikide

huvide esindamine, sest sellise teemaga tegelemine

on juba iseenesest seisukohavõtt? Sama nt

praeguse hetkel Venemaaga isegi kui tegemist on

kaasaegse kultuuri tutvustamisega. Kas mõne

välisriigi (nt Hiina) stipendiumi/teadusgrandi

saamine võib selleks kvalifitseeruda?

Üliõpilasmobiilsus Hiinasse ehk mitte, kuid kui

üliõpilane naaseb ning Hiina ülikool palub

kirjutada positiivse artikli või jagada õpikogemust,

siis see tuleks igaks juhuks registreerida?

10. Teaduse turvalisuse poolest on mõnedel

kolmandatel riikidel (nt Hiina) tavaline praktika

inimeste värbamiseks kasutada sihistatud rahastust,

st strateegilist huvi pakkuvatele inimestele välja

käia sihistatud lepingud, et teha teadustööd

kolmanda riigi huvides. See võib olla avatud kutse

ega pruugi paista välja kui välissekkumine. Meie

huvides oleks teada, kui meie teadlased teevad

bilateraalset koostööd kõrge riskiga kolmandate

riikidega, eriti kui selle töö rahastus tuleb

kolmanda riigi vahenditest. Eesti

Teadusinfosüsteemi (ETIS) on andmete

sisestamine rahvusvaheliste koostööprojektide

kohta vabatahtlik. Erandiks on juhud, kus projekt

rahastatakse Eesti riiklikest vahenditest. Siis on

tavaliselt vastava info ETISesse kandmine

rahastamise lepingutes fikseeritud. Vastasel juhul

sellist nõuet pole. Kui projekt on rahastatud

muudest vahenditest, nt lepinguline

arenduskoostöö kolmandate riikide asutuste või

ettevõtetega, on info kättesaadav ainult juhul, kui

Eesti asutus ise vabatahtlikult kajastab seda ETISes

või muudab vastava info meile kättesaadavaks nt

statistika otstarbel.

Arvestatud.

Nr. Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/

Mittearvestatud

Põhjendus

7

MTÜ Korruptsioonivaba Eesti

11. Edastame antud kirjas lühiülevaate oma peamistest

argumentidest, mille eesmärk on kommenteerida

ELi välisriikide mõjutustegevust puudutava (nn

välisagentide) seadusandluse hetkeseisu, kaaluda

kavandatava seaduse potentsiaalseid mõjusid ning

pakkuda seadusandlusele välja konkreetseid

alternatiive. Meie seisukohad põhinevad

Transparency Internationali pideval ja jätkuval tööl

demokraatia, läbipaistvuse ning

kodanikuühiskonna ruumi kaitsmise suunal,

sealhulgas tööl demokraatia kaitse paketi

ettepanekutega alates 2022. aasta lõpust.

Õiguslik raamistik

• Õiguslik alus: Mõjuhinnang ei õigusta piisavalt

Euroopa Komisjoni asetatud rõhku

välisrahastusele, tekitades kahtlusi sellise

probleemipüstituse legitiimsuse ja vajalikkuse

osas. Lisaks võib ettepanek, eriti keskendudes vaid

välisrahastust kaasavatele (füüsilistele ja

juriidilistele) isikutele, tekitada soovimatuid

tõkkeid, mis oleksid vastuolus selle eelnõu ühe

põhilise eesmärgiga ehk kodanikuaktiivsuse ja

kodanike demokraatlikes protsessides osalemise

edendamisega. Muuhulgas võib potentsiaalselt

kaasneda kapitali vaba liikumise piiramine,

asutamisvabaduse ja huviesindusteenuste turu

tõkestamine, mis oleks omakorda vastuolus

Euroopa Liidu toimimise õigusliku alusega ehk

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 114.

• Võimalikud ELi õiguse rikkumised: Ettepanek

võib rikkuda ELi esmast õigust, mõjutades nii

majanduslikke vabadusi nagu kapitali vaba

liikumine ja asutamisvabadus kui ka põhiõigusi

nagu kogunemis- ja väljendusõigus ning õigust

isikuandmete kaitsele ja privaatsusele. Näiteks

võib see piirata inimeste ja organisatsioonide

Arvestatud. MTÜ kujundatud seisukohti ja viiteid on kasutatud läbivalt ka Vabariigi

Valitsuse seisukohtade seletuskirjas, et markeerida algatuse

probleemseid aspekte.

8

õigust koguneda, väljendada arvamusi või tegeleda

huvikaitsega. Lisaks kehtestab see

diskrimineerivad kapitalipiirangud just

välisrahastust kaasavatele huvirühmadele, ning

toob kaasa lisakulud ja halduskoormused, mis

võivad piirata asutamisvabadust. Veelgi enam, vaid

üksikute eranditega avalik juurdepääs registris

sisalduvatele andmetele, või juurdepääsupiirangud

rahastamisele, kujutaksid endast tõsist vastuolu

põhikirja artiklitega 7, 8 ja 12, nagu juba Euroopa

Kohtu praktikas varem tuvastatud (C-78/18 –

Komisjon vs Ungari; Ühendatud asjad C37/20, C-

601/20).

• Riskide hindamine: Paketis jääb vajaka

põhjendatusest ja proportsionaalsusest – pakett

oleks pidanud lähtuma põhjalikust riski- ja

mõjuanalüüsist (eelkõige põhiõigustele ja -

vabadustele). Põhjaliku riskide hindamise

tulemuseks pidanuks olema nii kasumit teenivate

kui ka mittetulunduslike organisatsioonide profiilid

ning neid iseloomustavad

riskiindikaatorid/karakteristikud, mis võiksid

viidata välisriikide pahatahtlikule sekkumisele.

Leiame, et ainuüksi uue registri loomine ja seeläbi

andmete kogumine ei aita tõhusalt ega sisuliselt

kaasa vaenuliku välismõju tuvastamisele ja

tõkestamisele.

• Kolmandate riikide mõju: Praegusel kujul ei ole

pakett tõhus võitluses vaenuliku sekkumisega

kolmandatest riikidest ning jätab tähelepanuta

ohud, mis tulenevad Euroopa Liidu seest.

Praegusel kujul ei vasta kavandatav õiguslik

vahend välisriikide vaenuliku sekkumise

spetsiifilistele ohtudele, mida see on mõeldud

tõrjuma. Põhiõiguste kaalutlused

9

• Kooskõla ELi ja rahvusvaheliste inimõigustega:

Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja rahvusvaheliste

inimõigustega kooskõlas olles peab Euroopa Liit

aktiivselt edendama terveid ja tugevaid

demokraatiaid toetavaid õigusi, tagades, et

meetmed on vajalikud ja proportsionaalsed, eriti

seadusandlike ettepanekute puhul, mis käsitlevad

välisriikide sekkumist.

• Ebamäärased määratlused: Kõik välisriikide

mõjutustegevust puudutavad seadused, nagu on

selgitatud ka allpool viidatud The Good Lobby

raportis, on osutunud praktikas problemaatiliseks

liiga laialdaste määratluste tõttu, mis võivad kaasa

tuua väljakutseid vastavuse ning seaduslünkade

osas.

• Kuritarvitamine: ELi liikmesriigid, eriti need,

mille õigusriigi toimimises esineb puudusi, võivad

potentsiaalselt kuritarvitada paketi direktiivi, et

tasalülitada ja tsenseerida kodanikuühiskonda,

tuues kaasa hirmutamise efekti ning

stigmatiseerimise. Direktiivi globaalsed tagajärjed

• Globaalne mõju: Praegusel kujul esitatud

direktiiv kätkeb endas riski nõrgestada ELi enda

väliseid jõupingutusi kodanikuühiskonna

tugevdamiseks kolmandates riikides, kuna

sarnaneb paljuski välisagentide seadustele, millele

EL on kolmandates riikides varasemalt aktiivselt

vastu seisnud. Kolmandad riigid on juba praegu

hakanud kasutama ELi õiguslikku algatust, et

põhjendada enda poolt vastu võetud välisriikide

mõjutustegevuse vastaseid meetmeid. Kehtestades

siseturul välisagentide seaduse ekvivalendi, seab

EL ohtu oma geopoliitilise usaldusväärsuse

sarnaste seaduste vastuvõtmise kritiseerimisel,

nagu hiljuti näiteks Gruusias ja Ungaris.

10

12. Alternatiivne ettepanek

• Huvide esindamise seadus: Meie soovitus oleks

asendada praegune direktiiv ELi huvide esindamise

seadusega, et võtta põhjalikult luubi alla

kolmandate riikide vaenulik mõjutustegevus.

Seadus hõlmaks kõiki Euroopa Liidus tegutsevaid

huvide esindamisega tegelevaid teenusepakkujaid,

käsitledes nii sise- kui ka välisrahastust kaasavaid

juriidilisi ja füüsilisi isikuid. Eesmärk oleks

edendada läbipaistvust, vastutust ja ausust läbi

horisontaalse ja õiglase raamistiku. Liikmesriikide

olemasolevad valdkonda käsitlevad registrid

peaksid saama harmoneeritud või parendatud,

mitte kinni pandud.

Nr. Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/

Mittearvestatud

Põhjendus

Kultuuriministeerium

13. Lõimumisvaldkonnas võib esineda olukordi, kus

kolmandad riigid rahastavad meil tegutsevaid

vabaühendusi (MTÜd), kes edendavad oma

emakeelt ja kultuuri (osa erinevate riikide

diasporaapoliitikast). Kas need seisukohad

puudutavad ka neid?

Demokraatliku maailma inforuumi nurgast

vaadeldes on tunne pigem kõhklev. Direktiivi

ideest lähtudes peaks meile tööle suunatud

sõbraliku kolmanda riigi riigimeedias töötav

ajakirjanik ennast registreerima. Sellise registri

loomine viitab riigivõimu tahtele ajakirjandust

senisest rangemalt reguleerida. Meie

meediamajadele on see sõnavabaduse piiramise

soovina tõlgendatav mõte tõenäoliselt üsna

vastukarva. (Kuigi tänagi on meie

Arvestatud.

11

väliskorrespondendid teistes riikides samuti

akrediteeritud (st registritesse kantud)).

Mis puudutab aga ebasõbralike riikide esindajaid,

siis nemad kindlasti ei hakka ennast vabatahtlikult

kuhugi registrisse üles andma ja oma plaanidest

raporteerima.

Kokkuvõttes ei tundu direktiivist demokraatiat

toetava inforuumi kaitseks erilist tulu tõusvat. Heal

juhul on mõju neutraalne, aga asjad võivad ka

halvasti minna.