Vastus pöördumisele
| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 13-1.1/1549-3 |
| Registreeritud | 23.04.2024 |
| Sünkroonitud | 24.04.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 13 FINANTSPOLIITIKA KUJUNDAMINE (FTO, KPO, EAPO) |
| Sari | 13-1.1 Kirjavahetus finantsturgude ja panganduse küsimustes (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 13-1.1/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Hoiu-laenuühistute Liit MTÜ |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Hoiu-laenuühistute Liit MTÜ |
| Vastutaja | Siiri Tõniste (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Finantsteenuste poliitika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Tere,
Edastame vastuskirja Teie poolt edastatud kirjale.
Lugupidamisega,
Uno Silberg
Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu
juhatuse esimees
5065533
Saatja: [email protected] <[email protected]>
Saatmisaeg: neljapäev, 11. aprill 2024 13:12
Adressaat: Eesti Hoiu-laenuühistute Liit <[email protected]>
Teema: Hoiu-laenuühistute keskühistu õiguslikust regulatsioonist kehtivas õiguses
|
P Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja!
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet.
This e-mail may contain information which is classified for official use.
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
UNO SILBERG
PNOEE-36405030345
2024-04-22 16:58:56
Rahandusministeerium
E-post: [email protected]
Koopia: Thomas Auväärt, e-post [email protected]
Teie: e-kiri 11. aprill 2024
Meie: 22. aprill 2024
Lugupeetav rahandusminister härra Mart Võrklaev,
Täname Teid tagasiside eest!
Tutvusime Teie 11.04.2024 kirjaga ja selles toodud selgitustega ja peame vajalikuks välja tuua, et hoiu-laenuühistute regulatsiooni uuendamisel võib siiski olla mõistlik arutada keskühistu mudeli mingil kujul rakendamist.
Toote välja oma kirjas, et meie pakutud eelnõu versioon keskendub rohkem ühistute tegevuse koordineerimisele kui tõhusamale järelevalvele ja kontrollile ja et isegi kui näha keskühistule ette selge kontrollifunktsioon, ei ole tagatud, et selle rakendamine oleks praktikas efektiivne, kuna keskühistu kui eraõiguslik isik ei saa rakendada samu sunnimeetmeid kui Finantsinspektsioon.
Me ei nõustu sellega, kuna pakutud eelnõu näeb ette keskühistule rolli nii ühistute tegevuse koordineerimisel kui tõhusa järelevalve ja kontrolli läbiviimisel. Nagu oma 28.03.2024 vastuskirjas märkisime, oleme valmis rahandusministeeriumiga koostöös loodava töögrupi vormis tõhusa järelevalve ja kontrolli loomise aluseid veelgi täpsustama.
Näiteks on mõeldavad väga konkreetsed järelevalvelised hübriidlahendused sarnaselt kindlustusseltsid-kindlustusagendid-Finantsinspektsioon või makseasutused-makseagendid-Finantsinspektsioon järelevalvelistele suhetele, kus hoiu-laenuühistud oleksid sarnased agendid ja Finantsinspektsioon teostab järelevalvet keskühistu üle teostatava järelevalve raames. Seaduse mõttes sunnimeetmeid ei peagi (ja ei saagi) sellisel juhul teostada keskühistu, vaid (nagu ka makseagentide ja kindlustusagentide üle teostab täna) Finantsinspektsioon.
Täiendavat kontrolli teostakski ühistute üle keskühistu tänu oma koordineerivatele funktsioonidele, mis on toetavaks tegevuseks nii riiklikule järelevalvele kui ühistuid tugevdavaks meetmeks läbi keskühistu stabilisatsioonifondi ning keskühistu tegevuse tulemusena tekkiva täiendavalt ühistutele pakutava kapitali läbi.
Kirjutate, et keskühistu ja selle liikmetest hoiu-laenuühistute tegevuses tekiks selge huvide konflikt, kui keskühistu tegeleb paralleelselt ka ise finantsteenuste osutamisega. See võiks olla vaid siis nii, kui keskühistu ei oleks tulundusühistu, kus igal liikmel, sõltumata kapitaliosalusest, on üks hääl.
Meie pakutud lahenduses keskühistus igal hoiu-laenuühistul on sõltumata suurusest üks hääl, mis tähendab, et keskühistu viib ärilises mõttes ellu oma liikmete tahet ja järgib oma liikmete (hoiu-laenuühistute) ärihuvisid. On raske ette kujutada, et hoiu-laenuühistud otsustavad läbi keskühistu iseenda ärihuvidele vastu töötama hakata.
Väga tõenäoline on, et kui keskühistu regulatsioon seadusena kehtestada, siis tekkiv keskühistu ärimudel kujuneb selliseks, et keskühistu ja tema liikmesühistud jagavad turu segmentideks selliselt, et keskühistu hakkab tegelema suurhoiustajate ja suurlaenajatega (suured ettevõtted), millega hoiu-laenuühistud täna ei tegele ja ei hakka kunagi tegelema; hoiu-laenuühistud teenindavad aga neid liikmeid, keda senini.
Selline lähenemine võimaldaks läbi keskühistu mudeli tugevdada hoiu-laenuühistute kapitali ning oluliselt parandada laenuportfelli kvaliteeti, vähendada tegevuse riskantsust. Kui keskühistule finantsteenuste pakkumine välistada, muudaks see keskühistu nõrgaks ja näiteks stabilisatsioonifondi moodustamisel ei suudaks ainult järelevalvelist funktsiooni kandev keskühistu pakkuda hoiu-laenuühistute hoiuste tagamisel täiendavat lisandväärtust. Meie väljapakutud lahenduse korral aga on keskühistu majandustegevusel stabilisatsioonifondi tugevdav ülesanne.
Märgite oma kirjas, et vastava eelnõu väljatöötamine nõuab sisuliselt täiesti uue regulatsiooni ettevalmistamist, samas praktikas tekkinud probleemid vajavad kiiremat lahendamist. Sellele vastame nii, et poliitiliste otsuste langetamisel ja seaduste vastu võtmisel tuleb eelistada pikaajaliselt head tulemust kiirusele. Täna ei ole hoiu-laenuühistutega seotud ühtegi pakilist probleemi, mida ei saaks lahendada kehtivate seaduste raames. Tuleb arvestada, et uus regulatsioon, mis seadusena vastu võetakse, mõjutab nii kogu sektori tegevust vähemalt 15-20 aastat, mistõttu see tuleb põhjalikult ja ettevaatavalt läbi kaaluda, et mitte kiirustades eksida.
Teil tekkis ka küsimus, et kui keskühistu jaoks on samuti vajalik asutada pank, miks ei ole võimalik teha seda ühistupanga asutamise näol. Oleme seda põhjalikult selgitanud 28.03.2024 saadetud vastuskirjas. Põhjus on, et keskühistu on kehtiva krediidiasutuste seaduse kohaselt ühistupank selle erisusega, et selle liikmeteks on üksnes hoiu-laenuühistud. Samuti oleme põhjalikult selgitanud, et Finantsinspektsioon saab rakendada meetmeid keskühistu kui krediidiasutuse osas. Keskühistu omakorda rakendab meetmeid oma liikmete suhtes juhindudes seadusest, oma sisekorrast ja juhtorganite otsustest ning Finatsinspektrsiooni rakendatud meetmete järelmitest.
Ehk oleme siin rõhutanud sedasama eeltoodud põhimõtet, et keskühistu puhul rakendub järelevalvekolmnurk keskühistu-ühistu-Finantsinspektsioon, st Finantsinspektsioon teostab keskühistu üle järelevalvelisi tegevusi teostades järelevalvet ka keskühistu liikmetest hoiu-laenuühistu kui keskühistu nn agentide (võrdluses: kindlustusselts-kindlustusagent, makseasutus-makseagent) üle. Tavalise ühistupanga puhul Finantsinspektsioon kehtiva õiguse alusel arusaadavatel põhjustel ühistupanga liikmete üle järelevalvet teostada ei saaks.
Sellised on meie seisukohad keskühistu regulatsiooni osas. Me ei suru seda Teile mingil juhul peale, kuid me leiame jätkuvalt, et see võiks olla (kasvõi osaliselt rakendades) mõistlik variant ja me oleme jätkuvalt valmis Teiega selle üle arutama ja detailsemaks minema.
Juhul kui Te siiski leiate, et selle variandiga ei saa edasi minna, oleme huvitatud Teiega kohtumisest, et detailselt arutada Teie soovi hoiu-laenuühistuid ühistupangaks ümber kujundada.
Meil on jätkuvalt ettepanek arutada ja leppida kokku mõistlik ja valutu tee selle eesmärgi saavutamiseks.
Palun teatage meile kohtumiseks ja aruteludeks Teile sobiv aeg.
Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu ja Eesti hoiu-laenuühistute nimel.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Uno Silberg
Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu
juhatuse esimees
E-post: [email protected]
Koopia: Thomas Auväärt, e-post [email protected]
Teie: e-kiri 11. aprill 2024
Meie: 22. aprill 2024
Lugupeetav rahandusminister härra Mart Võrklaev,
Täname Teid tagasiside eest!
Tutvusime Teie 11.04.2024 kirjaga ja selles toodud selgitustega ja peame vajalikuks välja tuua, et hoiu-laenuühistute regulatsiooni uuendamisel võib siiski olla mõistlik arutada keskühistu mudeli mingil kujul rakendamist.
Toote välja oma kirjas, et meie pakutud eelnõu versioon keskendub rohkem ühistute tegevuse koordineerimisele kui tõhusamale järelevalvele ja kontrollile ja et isegi kui näha keskühistule ette selge kontrollifunktsioon, ei ole tagatud, et selle rakendamine oleks praktikas efektiivne, kuna keskühistu kui eraõiguslik isik ei saa rakendada samu sunnimeetmeid kui Finantsinspektsioon.
Me ei nõustu sellega, kuna pakutud eelnõu näeb ette keskühistule rolli nii ühistute tegevuse koordineerimisel kui tõhusa järelevalve ja kontrolli läbiviimisel. Nagu oma 28.03.2024 vastuskirjas märkisime, oleme valmis rahandusministeeriumiga koostöös loodava töögrupi vormis tõhusa järelevalve ja kontrolli loomise aluseid veelgi täpsustama.
Näiteks on mõeldavad väga konkreetsed järelevalvelised hübriidlahendused sarnaselt kindlustusseltsid-kindlustusagendid-Finantsinspektsioon või makseasutused-makseagendid-Finantsinspektsioon järelevalvelistele suhetele, kus hoiu-laenuühistud oleksid sarnased agendid ja Finantsinspektsioon teostab järelevalvet keskühistu üle teostatava järelevalve raames. Seaduse mõttes sunnimeetmeid ei peagi (ja ei saagi) sellisel juhul teostada keskühistu, vaid (nagu ka makseagentide ja kindlustusagentide üle teostab täna) Finantsinspektsioon.
Täiendavat kontrolli teostakski ühistute üle keskühistu tänu oma koordineerivatele funktsioonidele, mis on toetavaks tegevuseks nii riiklikule järelevalvele kui ühistuid tugevdavaks meetmeks läbi keskühistu stabilisatsioonifondi ning keskühistu tegevuse tulemusena tekkiva täiendavalt ühistutele pakutava kapitali läbi.
Kirjutate, et keskühistu ja selle liikmetest hoiu-laenuühistute tegevuses tekiks selge huvide konflikt, kui keskühistu tegeleb paralleelselt ka ise finantsteenuste osutamisega. See võiks olla vaid siis nii, kui keskühistu ei oleks tulundusühistu, kus igal liikmel, sõltumata kapitaliosalusest, on üks hääl.
Meie pakutud lahenduses keskühistus igal hoiu-laenuühistul on sõltumata suurusest üks hääl, mis tähendab, et keskühistu viib ärilises mõttes ellu oma liikmete tahet ja järgib oma liikmete (hoiu-laenuühistute) ärihuvisid. On raske ette kujutada, et hoiu-laenuühistud otsustavad läbi keskühistu iseenda ärihuvidele vastu töötama hakata.
Väga tõenäoline on, et kui keskühistu regulatsioon seadusena kehtestada, siis tekkiv keskühistu ärimudel kujuneb selliseks, et keskühistu ja tema liikmesühistud jagavad turu segmentideks selliselt, et keskühistu hakkab tegelema suurhoiustajate ja suurlaenajatega (suured ettevõtted), millega hoiu-laenuühistud täna ei tegele ja ei hakka kunagi tegelema; hoiu-laenuühistud teenindavad aga neid liikmeid, keda senini.
Selline lähenemine võimaldaks läbi keskühistu mudeli tugevdada hoiu-laenuühistute kapitali ning oluliselt parandada laenuportfelli kvaliteeti, vähendada tegevuse riskantsust. Kui keskühistule finantsteenuste pakkumine välistada, muudaks see keskühistu nõrgaks ja näiteks stabilisatsioonifondi moodustamisel ei suudaks ainult järelevalvelist funktsiooni kandev keskühistu pakkuda hoiu-laenuühistute hoiuste tagamisel täiendavat lisandväärtust. Meie väljapakutud lahenduse korral aga on keskühistu majandustegevusel stabilisatsioonifondi tugevdav ülesanne.
Märgite oma kirjas, et vastava eelnõu väljatöötamine nõuab sisuliselt täiesti uue regulatsiooni ettevalmistamist, samas praktikas tekkinud probleemid vajavad kiiremat lahendamist. Sellele vastame nii, et poliitiliste otsuste langetamisel ja seaduste vastu võtmisel tuleb eelistada pikaajaliselt head tulemust kiirusele. Täna ei ole hoiu-laenuühistutega seotud ühtegi pakilist probleemi, mida ei saaks lahendada kehtivate seaduste raames. Tuleb arvestada, et uus regulatsioon, mis seadusena vastu võetakse, mõjutab nii kogu sektori tegevust vähemalt 15-20 aastat, mistõttu see tuleb põhjalikult ja ettevaatavalt läbi kaaluda, et mitte kiirustades eksida.
Teil tekkis ka küsimus, et kui keskühistu jaoks on samuti vajalik asutada pank, miks ei ole võimalik teha seda ühistupanga asutamise näol. Oleme seda põhjalikult selgitanud 28.03.2024 saadetud vastuskirjas. Põhjus on, et keskühistu on kehtiva krediidiasutuste seaduse kohaselt ühistupank selle erisusega, et selle liikmeteks on üksnes hoiu-laenuühistud. Samuti oleme põhjalikult selgitanud, et Finantsinspektsioon saab rakendada meetmeid keskühistu kui krediidiasutuse osas. Keskühistu omakorda rakendab meetmeid oma liikmete suhtes juhindudes seadusest, oma sisekorrast ja juhtorganite otsustest ning Finatsinspektrsiooni rakendatud meetmete järelmitest.
Ehk oleme siin rõhutanud sedasama eeltoodud põhimõtet, et keskühistu puhul rakendub järelevalvekolmnurk keskühistu-ühistu-Finantsinspektsioon, st Finantsinspektsioon teostab keskühistu üle järelevalvelisi tegevusi teostades järelevalvet ka keskühistu liikmetest hoiu-laenuühistu kui keskühistu nn agentide (võrdluses: kindlustusselts-kindlustusagent, makseasutus-makseagent) üle. Tavalise ühistupanga puhul Finantsinspektsioon kehtiva õiguse alusel arusaadavatel põhjustel ühistupanga liikmete üle järelevalvet teostada ei saaks.
Sellised on meie seisukohad keskühistu regulatsiooni osas. Me ei suru seda Teile mingil juhul peale, kuid me leiame jätkuvalt, et see võiks olla (kasvõi osaliselt rakendades) mõistlik variant ja me oleme jätkuvalt valmis Teiega selle üle arutama ja detailsemaks minema.
Juhul kui Te siiski leiate, et selle variandiga ei saa edasi minna, oleme huvitatud Teiega kohtumisest, et detailselt arutada Teie soovi hoiu-laenuühistuid ühistupangaks ümber kujundada.
Meil on jätkuvalt ettepanek arutada ja leppida kokku mõistlik ja valutu tee selle eesmärgi saavutamiseks.
Palun teatage meile kohtumiseks ja aruteludeks Teile sobiv aeg.
Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu ja Eesti hoiu-laenuühistute nimel.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Uno Silberg
Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu
juhatuse esimees
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
UNO SILBERG
PNOEE-36405030345
2024-04-22 16:58:56
Rahandusministeerium
E-post: [email protected]
Koopia: Thomas Auväärt, e-post [email protected]
Teie: e-kiri 11. aprill 2024
Meie: 22. aprill 2024
Lugupeetav rahandusminister härra Mart Võrklaev,
Täname Teid tagasiside eest!
Tutvusime Teie 11.04.2024 kirjaga ja selles toodud selgitustega ja peame vajalikuks välja tuua, et hoiu-laenuühistute regulatsiooni uuendamisel võib siiski olla mõistlik arutada keskühistu mudeli mingil kujul rakendamist.
Toote välja oma kirjas, et meie pakutud eelnõu versioon keskendub rohkem ühistute tegevuse koordineerimisele kui tõhusamale järelevalvele ja kontrollile ja et isegi kui näha keskühistule ette selge kontrollifunktsioon, ei ole tagatud, et selle rakendamine oleks praktikas efektiivne, kuna keskühistu kui eraõiguslik isik ei saa rakendada samu sunnimeetmeid kui Finantsinspektsioon.
Me ei nõustu sellega, kuna pakutud eelnõu näeb ette keskühistule rolli nii ühistute tegevuse koordineerimisel kui tõhusa järelevalve ja kontrolli läbiviimisel. Nagu oma 28.03.2024 vastuskirjas märkisime, oleme valmis rahandusministeeriumiga koostöös loodava töögrupi vormis tõhusa järelevalve ja kontrolli loomise aluseid veelgi täpsustama.
Näiteks on mõeldavad väga konkreetsed järelevalvelised hübriidlahendused sarnaselt kindlustusseltsid-kindlustusagendid-Finantsinspektsioon või makseasutused-makseagendid-Finantsinspektsioon järelevalvelistele suhetele, kus hoiu-laenuühistud oleksid sarnased agendid ja Finantsinspektsioon teostab järelevalvet keskühistu üle teostatava järelevalve raames. Seaduse mõttes sunnimeetmeid ei peagi (ja ei saagi) sellisel juhul teostada keskühistu, vaid (nagu ka makseagentide ja kindlustusagentide üle teostab täna) Finantsinspektsioon.
Täiendavat kontrolli teostakski ühistute üle keskühistu tänu oma koordineerivatele funktsioonidele, mis on toetavaks tegevuseks nii riiklikule järelevalvele kui ühistuid tugevdavaks meetmeks läbi keskühistu stabilisatsioonifondi ning keskühistu tegevuse tulemusena tekkiva täiendavalt ühistutele pakutava kapitali läbi.
Kirjutate, et keskühistu ja selle liikmetest hoiu-laenuühistute tegevuses tekiks selge huvide konflikt, kui keskühistu tegeleb paralleelselt ka ise finantsteenuste osutamisega. See võiks olla vaid siis nii, kui keskühistu ei oleks tulundusühistu, kus igal liikmel, sõltumata kapitaliosalusest, on üks hääl.
Meie pakutud lahenduses keskühistus igal hoiu-laenuühistul on sõltumata suurusest üks hääl, mis tähendab, et keskühistu viib ärilises mõttes ellu oma liikmete tahet ja järgib oma liikmete (hoiu-laenuühistute) ärihuvisid. On raske ette kujutada, et hoiu-laenuühistud otsustavad läbi keskühistu iseenda ärihuvidele vastu töötama hakata.
Väga tõenäoline on, et kui keskühistu regulatsioon seadusena kehtestada, siis tekkiv keskühistu ärimudel kujuneb selliseks, et keskühistu ja tema liikmesühistud jagavad turu segmentideks selliselt, et keskühistu hakkab tegelema suurhoiustajate ja suurlaenajatega (suured ettevõtted), millega hoiu-laenuühistud täna ei tegele ja ei hakka kunagi tegelema; hoiu-laenuühistud teenindavad aga neid liikmeid, keda senini.
Selline lähenemine võimaldaks läbi keskühistu mudeli tugevdada hoiu-laenuühistute kapitali ning oluliselt parandada laenuportfelli kvaliteeti, vähendada tegevuse riskantsust. Kui keskühistule finantsteenuste pakkumine välistada, muudaks see keskühistu nõrgaks ja näiteks stabilisatsioonifondi moodustamisel ei suudaks ainult järelevalvelist funktsiooni kandev keskühistu pakkuda hoiu-laenuühistute hoiuste tagamisel täiendavat lisandväärtust. Meie väljapakutud lahenduse korral aga on keskühistu majandustegevusel stabilisatsioonifondi tugevdav ülesanne.
Märgite oma kirjas, et vastava eelnõu väljatöötamine nõuab sisuliselt täiesti uue regulatsiooni ettevalmistamist, samas praktikas tekkinud probleemid vajavad kiiremat lahendamist. Sellele vastame nii, et poliitiliste otsuste langetamisel ja seaduste vastu võtmisel tuleb eelistada pikaajaliselt head tulemust kiirusele. Täna ei ole hoiu-laenuühistutega seotud ühtegi pakilist probleemi, mida ei saaks lahendada kehtivate seaduste raames. Tuleb arvestada, et uus regulatsioon, mis seadusena vastu võetakse, mõjutab nii kogu sektori tegevust vähemalt 15-20 aastat, mistõttu see tuleb põhjalikult ja ettevaatavalt läbi kaaluda, et mitte kiirustades eksida.
Teil tekkis ka küsimus, et kui keskühistu jaoks on samuti vajalik asutada pank, miks ei ole võimalik teha seda ühistupanga asutamise näol. Oleme seda põhjalikult selgitanud 28.03.2024 saadetud vastuskirjas. Põhjus on, et keskühistu on kehtiva krediidiasutuste seaduse kohaselt ühistupank selle erisusega, et selle liikmeteks on üksnes hoiu-laenuühistud. Samuti oleme põhjalikult selgitanud, et Finantsinspektsioon saab rakendada meetmeid keskühistu kui krediidiasutuse osas. Keskühistu omakorda rakendab meetmeid oma liikmete suhtes juhindudes seadusest, oma sisekorrast ja juhtorganite otsustest ning Finatsinspektrsiooni rakendatud meetmete järelmitest.
Ehk oleme siin rõhutanud sedasama eeltoodud põhimõtet, et keskühistu puhul rakendub järelevalvekolmnurk keskühistu-ühistu-Finantsinspektsioon, st Finantsinspektsioon teostab keskühistu üle järelevalvelisi tegevusi teostades järelevalvet ka keskühistu liikmetest hoiu-laenuühistu kui keskühistu nn agentide (võrdluses: kindlustusselts-kindlustusagent, makseasutus-makseagent) üle. Tavalise ühistupanga puhul Finantsinspektsioon kehtiva õiguse alusel arusaadavatel põhjustel ühistupanga liikmete üle järelevalvet teostada ei saaks.
Sellised on meie seisukohad keskühistu regulatsiooni osas. Me ei suru seda Teile mingil juhul peale, kuid me leiame jätkuvalt, et see võiks olla (kasvõi osaliselt rakendades) mõistlik variant ja me oleme jätkuvalt valmis Teiega selle üle arutama ja detailsemaks minema.
Juhul kui Te siiski leiate, et selle variandiga ei saa edasi minna, oleme huvitatud Teiega kohtumisest, et detailselt arutada Teie soovi hoiu-laenuühistuid ühistupangaks ümber kujundada.
Meil on jätkuvalt ettepanek arutada ja leppida kokku mõistlik ja valutu tee selle eesmärgi saavutamiseks.
Palun teatage meile kohtumiseks ja aruteludeks Teile sobiv aeg.
Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu ja Eesti hoiu-laenuühistute nimel.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Uno Silberg
Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu
juhatuse esimees
E-post: [email protected]
Koopia: Thomas Auväärt, e-post [email protected]
Teie: e-kiri 11. aprill 2024
Meie: 22. aprill 2024
Lugupeetav rahandusminister härra Mart Võrklaev,
Täname Teid tagasiside eest!
Tutvusime Teie 11.04.2024 kirjaga ja selles toodud selgitustega ja peame vajalikuks välja tuua, et hoiu-laenuühistute regulatsiooni uuendamisel võib siiski olla mõistlik arutada keskühistu mudeli mingil kujul rakendamist.
Toote välja oma kirjas, et meie pakutud eelnõu versioon keskendub rohkem ühistute tegevuse koordineerimisele kui tõhusamale järelevalvele ja kontrollile ja et isegi kui näha keskühistule ette selge kontrollifunktsioon, ei ole tagatud, et selle rakendamine oleks praktikas efektiivne, kuna keskühistu kui eraõiguslik isik ei saa rakendada samu sunnimeetmeid kui Finantsinspektsioon.
Me ei nõustu sellega, kuna pakutud eelnõu näeb ette keskühistule rolli nii ühistute tegevuse koordineerimisel kui tõhusa järelevalve ja kontrolli läbiviimisel. Nagu oma 28.03.2024 vastuskirjas märkisime, oleme valmis rahandusministeeriumiga koostöös loodava töögrupi vormis tõhusa järelevalve ja kontrolli loomise aluseid veelgi täpsustama.
Näiteks on mõeldavad väga konkreetsed järelevalvelised hübriidlahendused sarnaselt kindlustusseltsid-kindlustusagendid-Finantsinspektsioon või makseasutused-makseagendid-Finantsinspektsioon järelevalvelistele suhetele, kus hoiu-laenuühistud oleksid sarnased agendid ja Finantsinspektsioon teostab järelevalvet keskühistu üle teostatava järelevalve raames. Seaduse mõttes sunnimeetmeid ei peagi (ja ei saagi) sellisel juhul teostada keskühistu, vaid (nagu ka makseagentide ja kindlustusagentide üle teostab täna) Finantsinspektsioon.
Täiendavat kontrolli teostakski ühistute üle keskühistu tänu oma koordineerivatele funktsioonidele, mis on toetavaks tegevuseks nii riiklikule järelevalvele kui ühistuid tugevdavaks meetmeks läbi keskühistu stabilisatsioonifondi ning keskühistu tegevuse tulemusena tekkiva täiendavalt ühistutele pakutava kapitali läbi.
Kirjutate, et keskühistu ja selle liikmetest hoiu-laenuühistute tegevuses tekiks selge huvide konflikt, kui keskühistu tegeleb paralleelselt ka ise finantsteenuste osutamisega. See võiks olla vaid siis nii, kui keskühistu ei oleks tulundusühistu, kus igal liikmel, sõltumata kapitaliosalusest, on üks hääl.
Meie pakutud lahenduses keskühistus igal hoiu-laenuühistul on sõltumata suurusest üks hääl, mis tähendab, et keskühistu viib ärilises mõttes ellu oma liikmete tahet ja järgib oma liikmete (hoiu-laenuühistute) ärihuvisid. On raske ette kujutada, et hoiu-laenuühistud otsustavad läbi keskühistu iseenda ärihuvidele vastu töötama hakata.
Väga tõenäoline on, et kui keskühistu regulatsioon seadusena kehtestada, siis tekkiv keskühistu ärimudel kujuneb selliseks, et keskühistu ja tema liikmesühistud jagavad turu segmentideks selliselt, et keskühistu hakkab tegelema suurhoiustajate ja suurlaenajatega (suured ettevõtted), millega hoiu-laenuühistud täna ei tegele ja ei hakka kunagi tegelema; hoiu-laenuühistud teenindavad aga neid liikmeid, keda senini.
Selline lähenemine võimaldaks läbi keskühistu mudeli tugevdada hoiu-laenuühistute kapitali ning oluliselt parandada laenuportfelli kvaliteeti, vähendada tegevuse riskantsust. Kui keskühistule finantsteenuste pakkumine välistada, muudaks see keskühistu nõrgaks ja näiteks stabilisatsioonifondi moodustamisel ei suudaks ainult järelevalvelist funktsiooni kandev keskühistu pakkuda hoiu-laenuühistute hoiuste tagamisel täiendavat lisandväärtust. Meie väljapakutud lahenduse korral aga on keskühistu majandustegevusel stabilisatsioonifondi tugevdav ülesanne.
Märgite oma kirjas, et vastava eelnõu väljatöötamine nõuab sisuliselt täiesti uue regulatsiooni ettevalmistamist, samas praktikas tekkinud probleemid vajavad kiiremat lahendamist. Sellele vastame nii, et poliitiliste otsuste langetamisel ja seaduste vastu võtmisel tuleb eelistada pikaajaliselt head tulemust kiirusele. Täna ei ole hoiu-laenuühistutega seotud ühtegi pakilist probleemi, mida ei saaks lahendada kehtivate seaduste raames. Tuleb arvestada, et uus regulatsioon, mis seadusena vastu võetakse, mõjutab nii kogu sektori tegevust vähemalt 15-20 aastat, mistõttu see tuleb põhjalikult ja ettevaatavalt läbi kaaluda, et mitte kiirustades eksida.
Teil tekkis ka küsimus, et kui keskühistu jaoks on samuti vajalik asutada pank, miks ei ole võimalik teha seda ühistupanga asutamise näol. Oleme seda põhjalikult selgitanud 28.03.2024 saadetud vastuskirjas. Põhjus on, et keskühistu on kehtiva krediidiasutuste seaduse kohaselt ühistupank selle erisusega, et selle liikmeteks on üksnes hoiu-laenuühistud. Samuti oleme põhjalikult selgitanud, et Finantsinspektsioon saab rakendada meetmeid keskühistu kui krediidiasutuse osas. Keskühistu omakorda rakendab meetmeid oma liikmete suhtes juhindudes seadusest, oma sisekorrast ja juhtorganite otsustest ning Finatsinspektrsiooni rakendatud meetmete järelmitest.
Ehk oleme siin rõhutanud sedasama eeltoodud põhimõtet, et keskühistu puhul rakendub järelevalvekolmnurk keskühistu-ühistu-Finantsinspektsioon, st Finantsinspektsioon teostab keskühistu üle järelevalvelisi tegevusi teostades järelevalvet ka keskühistu liikmetest hoiu-laenuühistu kui keskühistu nn agentide (võrdluses: kindlustusselts-kindlustusagent, makseasutus-makseagent) üle. Tavalise ühistupanga puhul Finantsinspektsioon kehtiva õiguse alusel arusaadavatel põhjustel ühistupanga liikmete üle järelevalvet teostada ei saaks.
Sellised on meie seisukohad keskühistu regulatsiooni osas. Me ei suru seda Teile mingil juhul peale, kuid me leiame jätkuvalt, et see võiks olla (kasvõi osaliselt rakendades) mõistlik variant ja me oleme jätkuvalt valmis Teiega selle üle arutama ja detailsemaks minema.
Juhul kui Te siiski leiate, et selle variandiga ei saa edasi minna, oleme huvitatud Teiega kohtumisest, et detailselt arutada Teie soovi hoiu-laenuühistuid ühistupangaks ümber kujundada.
Meil on jätkuvalt ettepanek arutada ja leppida kokku mõistlik ja valutu tee selle eesmärgi saavutamiseks.
Palun teatage meile kohtumiseks ja aruteludeks Teile sobiv aeg.
Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu ja Eesti hoiu-laenuühistute nimel.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Uno Silberg
Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu
juhatuse esimees
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Hoiu-laenuühistute keskühistu õiguslikust regulatsioonist kehtivas õiguses | 11.04.2024 | 1 | 13-1.1/1549-2 | Väljaminev kiri | ram | Eesti Hoiu-laenuühistute Liit |