Detailplaneeringu kooskõlastamine märkusega

Lr 100% 5 m 1 145 m²

100 100 1

1 2

SIHTOTSTARBE % DETAILPLANEERINGU LIIKIDES

HOONETE ARV KRUNDIL

PARKIMISKOHTADE ARV HOONES PARKIMISKOHTADE ARV ÕUES HOONE EHITISEALUNE PIND (m²) - MAAPEALNE HOONE EHITISEALUNE PIND (m²) - MAA-ALUNE

KRUNDI SUURUS

KORRUSTE ARV

MAKSIMAALNE KÕRGUS

1 POSITSIOONI NUMBER

MÄRKUSED: KRUNT POS 19 ON VÕIMALIK MOODUSTADA KRUNTIDE POS 1 JA POS 2 LIITMISEL * PARKIMISKOHTADE ARV TÄPSUSTATAKSE EHITUSPROJEKTIS

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

16 15

3 P

14

3 P

3 P

3 P

3 P

3 P

3 P

3 P

3 P

3 P

3 P

3 P 3 P

3 P

17

3 P

3 P

4.0

R1 0

ÜMBERPÖÖRAMISALA 12.0

2.0 6.0

4.02.0

2.0

1.5 4.6

8.0

KK

Koo li t

ee

3KE

22

89

PE

Ääsm äe-

Haap sal

u-Rohuküla m nt

Y= 47

56 50

X=6533500

Kool i te

e

M õi

sa t

ee

PK

X= 6533800

Y= 475850

4.0

8.0

4.0

4.0

6.0

6.0

2.0

4.0

4.0

6.0

3.0

32.0 14.9

19

Nähtavuskolmnurk - tase rahuldav: Nähtavuskaugus peateele lv ja lp = 60 m Nähtavuskaugus kõrvalteele ls = 10 m

1

18

PLANEERITUD ALA PIIR

LEPPEMÄRGID

PLANEERITUD PÕHIHOONETE HOONESTUSALA

SOOVITATAV PÕHIHOONE ASUKOHT

OLEMASOLEV SÕIDUTEE

SOOVITATAV MURUKATTEGA ALA

33 P

OLEMASOLEV KERGLIIKLUSTEE

PLANEERITUD SOOVITATAV PARKIMISKOHTADE ARV

SOOVITATAV SORTEERITUD JÄÄTMETE PRÜGIKONTEINERI / PRÜGIMAJA ASUKOHT

PLANEERITUD / SÄILITATAV / VÕIMALUSEL SÄILITATAV KÕRGHALJASTUS

PLANEERITUD KÕNNITEE

PLANEERITUD ABIHOONETE HOONESTUSALA

PLANEERITUD SÕIDUTEE

KINNISTU PIIR

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

PLANEERITUD SOOVITATAV JUURDEPÄÄS KRUNDILE

PLANEERITUD TEE- VÕI TEHNOVÕRGU SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA

MAANTEE KAITSEVÖÖND - ÄÄRMISE SÕIDURAJA SERVAST 10 M

PUURKAEVU PRK0013375 SANITAARKAITSEALA R10 M

KRUNDI POS 19 (POS 1 + POS 2 LIITMISEL) PLANEERITUD HOONESTUSALA

MÄRKUS: antud hoonestusalas võivad paikneda üknes abihooned. Abihooneid on lubatud krundi piiril mõlema kinnistu omaniku nõusolekul kavandada krundi piirile lähemale kui 4 m ja omavahel plokistada

MÄRKUS: antud hoonestusala kehtib põhihoonetele, milleks on elamud ja/või ärihooned. Abihooned võivad asuda väljaspool antud hoonestusala (vt ka abihoonete hoonestusala piiri tingmärk)

NÄHTAVUSKOLMNURK

1 EE v EE2 v Ä 100%

8,5 m -1/2 1282 m²

300 300 1+1

-* 3*

2 EE v EE2 v Ä 100%

8,5 m -1/2 1202 m²

300 300 1+1

-* 3*

3 EE v EE2 100%

8,5 m -1/2 1200 m²

300 300 1+1

-* 3*

4 EE v EE2 100%

8,5 m -1/2 1200 m²

300 300 1+1

-* 3*

5 EE v EE2 100%

8,5 m -1/2 1200 m²

300 300 1+1

-* 3*

6 EE v EE2 100%

8,5 m -1/2 1200 m²

300 300 1+1

-* 3*

7 EE v EE2 100%

8,5 m -1/2 1200 m²

300 300 1+1

-* 3*

8 EE v EE2 100%

8,5 m -1/2 1230 m²

300 300 1+1

-* 3*

9 EE v EE2 100%

8,5 m -1/2 1250 m²

300 300 1+1

-* 3*

10 EE v EE2 100%

8,5 m -1/2 1270 m²

300 300 1+1

-* 3*

11 EE v EE2 100%

8,5 m -1/2 1291 m²

300 300 1+1

-* 3*

12 EE v EE2 100%

8,5 m -1/2 1235 m²

300 300 1+1

-* 3*

13 EE v EE2 100%

8,5 m -1/2 1214 m²

300 300 1+1

-* 3*

EE v EE2 100% 8,5 m -1/2 1200 m²

300 300 1+1

-* 3*

14

15 EE v EE2 100%

8,5 m -1/2 1201 m²

300 300 1+1

-* 3*

16 EE v EE2 100%

8,5 m -1/2 1238 m²

300 300 1+1

-* 3*

17 L100%

- -

2560 m² - - -

- -

18 L100%

- - 683 m²

- - -

- -

19 EE v EE2 v Ä 100%

8,5 m -1/2 2484 m²

600 600 1+1

-* 3*

HAAPSALU LINN, UUEMÕISA ALEVIK, TALLINNA MNT 87 JA 87A KINNISTUTE DETAILPLANEERING PÕHIJOONIS 1:1000

Näitajad planeeritava ala kohta:

· Planeeritud maa-ala suurus - 2,29 ha · Kavandatud kruntide arv - 18 · Kavandatud hoonestustihedus - 0,38 · Kavandatud elamisühikute arv - 16 - 32

MÄRKUSED: · Geodeetilise alusplaanina on kasutatud litsenseeritud maamõõdubüroo AT GEO OÜ poolt 2021. aastal mõõdistatud

maa-ala plaani (töö nr 1-2021). · Piirdeaed on ette nähtud paigutada kinnistu piirile. Piirdeaed - tänavaäärsel piiril on lubatud kuni 1,5 m kõrgune puitpiire,

kivipostidel metallpiire ja hekiga kombineeritud võrkaed, kruntidevaheline aed võib olla võrkaed; kõrgus kuni 1,5 m. Täpsustatakse ehitusprojektides. Järgida tuleb piirkonnas, eriti naaberkinnistutel, väljakujunenud piirete tüüpi ja kõrgust.

· Teede ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektiga. Haljastuse osakaal ei tohi olla vähem kui 50% krundi pindalast.

· Kitsenduste ja piirangute tabel on esitatud tehnovõrkude koondplaanil.

tellija: projekti juht:

reg 11470542 Telliskivi 60 Tallinn 10412 [email protected] RAAM Arhitektid AI OÜ mtr EEP001330

arhitektid:

projekt: joonis:

töö nr : mõõtkava: joonise nr: kuupäev:

staadium:

EDGAR NÕMPERE ALICE LAANEMÄGI ALICE LAANEMÄGI

TALLINNA MNT 87 JA 87A KINNISTUTE DETAILPLANEERING PÕHIJOONIS

21HPS 1:1000 DP03 21.07.2022

DETAILPLANEERING

PÕHIMAANTEE ÄÄSMÄE - HAAPSALU - ROHUKÜLA

TEE NR 9

RAAM Arhitektid AI OÜ mtr EEP001330

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 tel +372 53402476 [email protected]

TALLINNA MNT 87 JA 87A KINNISTUTE DETAILPLANEERING

UUEMÕISA ALEVIK, HAAPSALU LINN, LÄÄNEMAA

TÖÖ NR: 21HPS

TELLIJA:

Edgar Nõmpere

Saturni 12-5, 10122 Tallinn

Tel: +372 5059895

e-mail: [email protected]

PROJEKTEERIJA:

RAAM Arhitektid AI OÜ

reg nr: 11470542

Telliskivi 60, 10412 Tallinn

KONTAKTISIK: ALICE LAANEMÄGI

Tel: +372 53402476

e-mail: [email protected]

2022. AASTA

RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

2

SISUKORD

1.1  DETAILPLANEERINGU TELLIJA ........................................................................... 4 

1.2  DETAILPLANEERINGU KOOSTAJA ..................................................................... 4 

1.3  DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED ................................................. 4 

1.4  DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK .............................................. 5 

2.  OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ................................................................ 6 

2.1  OLEMASOLEV OLUKORD PLANEERITAVAL ALAL ............................................. 6 

3.  PLANEERIMISLAHENDUS ........................................................................................... 7 

3.1  KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA KITSENDUSED .................................................... 7 

3.2  ARHITEKTUURINÕUDED .................................................................................... 10 

3.3  NÕUDED EHITUSPROJEKTIDE KOOSTAMISEKS ............................................ 10 

4  TÄNAVAVÕRK JA LIIKLUSKORRALDUS ................................................................... 13 

4.1  JUURDEPÄÄS PLANEERITAVALE ALALE ......................................................... 13 

4.2  TEED JA VÄLJAKUD, KATTED JA VERTIKAALPLANEERIMINE ....................... 13 

4.3  PARKIMINE .......................................................................................................... 13 

5  KESKKONNAKAITSE, HALJASTUS JA HEAKORD ................................................... 14 

5.1  HALJASTUS ......................................................................................................... 14 

5.2  HEAKORD ............................................................................................................ 14 

5.3  JÄÄTMEKÄITLUS ................................................................................................. 14 

5.4  MÜRA, VIBRATSIOON JA ÕHUSAASTE ............................................................ 15 

6  KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAID NÕUDED JA TINGIMUSED ..................... 16 

7  TULEOHUTUS ............................................................................................................. 17 

8  TEHNOVÕRGUD ......................................................................................................... 18 

8.1  VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON .............................................................. 18 

8.2  SOOJUSVARUSTUS ............................................................................................ 19 

8.3  ELEKTRI- JA SIDEVARUSTUS NING TÄNAVAVALGUSTUS ............................ 19 

8.3.1  SIDEVARUSTUS .............................................................................................. 19 

8.3.2  ELEKTRIVARUSTUS ........................................................................................ 20 

8.3.3  TÄNAVAVALGUSTUS ...................................................................................... 20 

9  DETAILPLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA ........................................................................................................................... 22 

10  PLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA ...................................................................... 22 

RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

3

JOONISED

ASUKOHASKEEM

TUGIPLAAN M 1:1000

PÕHIJOONIS M 1:1000

TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN M 1:1000

MENETLUSDOKUMENDID

LISAD

 Telia Eesti AS-i 06.07.2021 tehnilised tingimused nr 35328776.

 Imatra Elekter AS-i 19.07.2021 tehnilised tingimused TT-10487 297-21.

 Nevel Eesti OÜ tehnilised tingimused nr UM-5 / 2021.

 Haapsalu Veevärk AS-i 23.07.2021 tehnilised tingimused nr 4.-1/117.

 Haapsalu Linnavalitsuse 07.09.2021 tehnilised tingimused nr 4-2/3-44.

KOOSTÖÖ TEHNOVÕRKUDE VALDAJATEGA (vt lisatud koostöö ja kooskõlastuste koondtabel)

RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

4 ÜLDOSA

Asukoht: Tallinna mnt 87 ja 87a, Uuemõisa alevik, Haapsalu linn, Läänemaa.

1.1 DETAILPLANEERINGU TELLIJA

Edgar Nõmpere

Saturni 12-5, 10122 Tallinn

Tel: +372 5059895

e-mail: [email protected]

1.2 DETAILPLANEERINGU KOOSTAJA

RAAM Arhitektid AI OÜ

Reg nr 11470542

Telliskivi 60, Tallinn 10412

Kontaktisik: Alice Laanemägi

Tel +372 53402476

E-mail: [email protected]

1.3 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED

Detailplaneeringu koostamise alused:

 Haapsalu Linnavalitsuse 16. detsembri 2020 korraldus nr 1016 31.10.2019;  Planeerimisseadus.

Detailplaneeringu lähtedokumendid:

 Ridala valla üldplaneering, kehtestatud Ridala Vallavolikogu 18.02.2010 otsusega nr 84 „Ridala valla üldplaneeringu kehtestamine“;

 Haudejaama detailplaneering, kehtestatud Ridala Vallavolikogu 06.05.2010 otsus nr 47 „Haudejaama detailplaneeringu kehtestamine“.

 Haapsalu linna jäätmehoolduseeskiri;  muud kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja Eesti standardid (Eesti standard

EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”; Eesti standard EVS 812-1:2017 “Ehitiste tuleohutus. Osa 1:

RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

5 Sõnavara”; Eesti Standard EVS 812-6:2011/A1:2013 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“; Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“, Eesti Standard EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“).

 võrguvaldajate tehnilised tingimused.

Detailplaneeringu koostamiseks teostatud uuringud:

Geodeetilise alusplaanina on kasutatud litsenseeritud maamõõdubüroo AT GEO OÜ poolt 2021. aastal mõõdistatud maa-ala plaani (töö nr 1-2021).

1.4 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK

Tallinna mnt 87 kinnistu (katastritunnus 67401:009:0201) ja Tallinna mnt 87 kinnistu (katastritunnus 67401:009:0201) detailplaneeringu koostamine on algatatud Haapsalu Linnavalitsuse 16. detsembri 2020 korraldusega nr 1016.

Planeeringuala suurus on 2,29 ha. Algatatava detailplaneeringu eesmärgiks on jagada olemasolev maatulundusmaa katastriüksus elamumaa, ärimaa ja transpordimaa kruntideks, planeerida kruntidele ehitusõigus, arhitektuursed hoonestustingimused, kruntide teenindamiseks vajalike tehnovõrkude põhimõttelised asukohad, lahendada kruntide juurdepääsud, haljastuse- ja heakorrapõhimõtted ning määrata liiklus- ja parkimiskorraldus.

Katastriüksuste Tallinna mnt 87 ja Tallinna mnt 87a osas kehtib Ridala Vallavolikogu 06.05.2010 otsusega nr 47 kehtestatud Haudejaama detailplaneering. Detailplaneeringus kavandati Tallinna mnt 87 katastriüksusele segaotstarbelise hoone (lubatud nii ärihoone kui ka korterelamu) ehitust, Tallinna mnt 87a katastriüksusele juurdepääsutee.

Haudejaama detailplaneeringu koostamise peamiseks eesmärgiks oli eelkõige tänavavõrgu planeerimine ja riigimaja krundi asukohavalik. Tallinna mnt 87 ja Tallinna mnt 87a kinnistud on eraomandis, nende osas ei ole asutud kehtivat detailplaneeringut ellu viima. Nimetatud kinnistute omanik soovib maa-alale ette näha väikeelamud.

Uus lahendus ei takista Haudejaama detailplaneeringu terviklahenduse elluviimist. Tallinna mnt 87 ja Tallinna mnt 87a kinnistute detailplaneeringu kehtestamisega muutub sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering ehk Haudejaama detailplaneering antud kinnistute osas kehtetuks.

Tallinna mnt 87 ja Tallinna mnt 87a kinnistute detailplaneeringus on kavandatud alale (mõisahoone lähedusse) sobivam, madalama hoonestusega maakasutus, mis on jätkuks Linna teel paiknevale väikeelamute hoonestusele. Haapsalu linnas on väga nõutud väikeelamukrundid. Omaniku soov on kinnistu jagamisel pakkuda Haapsalu linnas pereelamukrunte, mida piirkonnas praegu napib. Pakutavate elamukruntide suurenedes suureneb ka linna elanike arv. Planeeritud ala asukoht on sobiv elamute püstitamiseks, kuna kontaktalal on tagatud äri- ja teenindusfunktsioonid, samuti asuvad mõnesaja meetri raadiuses ühistranspordipeatused, mis tagavad ühenduse Haapsalu keskosa ning sotsiaalse taristu objektidega (lasteaiad, koolid, huviringid jms).

Detailplaneering vastab Ridala valla üldplaneeringule. Üldplaneeringu alusel on maa kasutamise juhtfunktsioon segahoonestusala S2, kus on lubatud nii elamumaa, ärimaa ja transpordimaa maakasutusotstarve.

RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

6 2. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

2.1 OLEMASOLEV OLUKORD PLANEERITAVAL ALAL

Planeeringuala suurus on 2,29 ha. Planeeritav maa-ala on hoonestamata, asub Haapsalu linnas Uuemõisa alevikus. Planeeringuala hõlmab eraomandis oleva kinnistu (reg nr 2553732) koosseisus asuvaid katastriüksusi:

 tunnusega 67401:009:0201 (koha-aadressil Tallinna mnt 87, Uuemõisa alevik, Haapsalu linn, Lääne maakond, pindala 22518 m2, sihtotstarve 100% maatulundusmaa) ja

 tunnusega 67401:009:0202 (koha-aadressil Tallinna mnt 87a, Uuemõisa alevik, Haapsalu linn, Lääne maakond, pindala 338 m2, sihtotstarve 100% maatulundusmaa).

Tallinna mnt 87 maaüksusel asub osaliselt nii Mõisa tee koosseisu kuuluv sõidutee kui ka kergliiklustee. Samuti olemasolevad tehnovõrgud (veetorustik, reoveekanalisatsioon, kaugküttetorustik, tänavavalgustuskaabel koos postidega). Lisaks paiknevad kinnistul kraavid. Tallinna mnt 87a kinnistul paikneb Tallinna mnt 89 kinnistut teenindav juurdepääsutee. Juurdepääs Kooli tee 3 krundile on tagatud Tallinna mnt 87 kinnistult.

Ala on haljastatud, kõrghaljastus kasvab krundi põhjaküljel (Mõisa teed ning Kooli teed ääristav puiestik). Planeeritav ala reljeef on tasane. Ehitusgeoloogilised tingimused on rahuldavad, arvestades ehitatavate hoonete rajamistingimusi. Alal on olemasolevad tehnovõrgud – vesi, kanalisatsioon, side, elekter ja tänavavalgustus.

RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

7 3. PLANEERIMISLAHENDUS

3.1 KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA KITSENDUSED

Krunt asub Uuemõisa elamupiirkonnas, mis on hoonestatud nii 1- kuni 2-korruseliste pereelamutega kui ka 3-korruseliste korruselamutega. Piirkonnas asub ka mitmeid äri- ja administratiivhooneid.

Autode juurdepääsutee planeeritavale alale on lahendatud Mõisa teelt. Krundile pos 2 on juurdepääs kavandatud Kooli teelt. Parkimine on lahendatud oma krundil. Jalakäijatele on juurdepääs planeeritud alale kavandatud nii Mõisa teelt kui ka Tallinna maanteelt.

Tallinna mnt 87 ja 87a kinnistutele planeeritud elamukruntidele on kavandatud kuni kahe maapealse korruse ning ühe maa-aluse korrusega üksik- või kahe korteriga elamud. Krundile on lubatud püstitada kuni kaks hoonet, sh üks põhihoone ning üks abihoone. Hoonete ehitisealune pind on kokku kuni 300 m². Abihoone ehitisealune pind võib olla kuni 60 m².

Samuti on planeeritud võimalus omavahel liita krundid pos 1 ja pos 2. Sel juhul on krundile püstitatavate hoonete ehitisealune pind kokku kuni 600 m². Samuti on lubatud kruntidele pos 1 ja pos 2 nii äri- kui ka elamumaa sihtotstarve. Kuna krundid pos asuvad Mõisa tee ning Kooli tee ääres, on need sobilikud ka väiksemamahuliste ärihoonete püstitamiseks.

Kohustuslikku ehitusjoont määratud ei ole, kuna eesmärgiks on kujundada orgaanilise planeeringuga aedlinn, kus hooned on eriilmelised, luues seeläbi koha linnaruumilise identiteedi.

Põhihoonete hoonestusalade kaugus krundipiirist on valdavalt 4 m. Tallinna maantee ja Kooli tee poolsetel kruntidel vastavalt 2 kuni 6 m, arvestusega et põhihoonete vaheline kaugus oleks vähemalt 8 m. Abihoonete hoonestusalad on suuremad ning on krundipiiridest 0 kuni 4 m kaugusel. Abihooneid võib elamukruntide omavahelisel piiril plokistada mõlema naaberkinnistu omaniku nõusolekul. Abihoonete püstitamiseks kruntide omavahelisele piirile lähemale kui 4 m on vajalik samuti naaberkrundi omaniku nõusolek. Kui nõusolek puudub, tuleb abihoone püstitada krundi piirist vähemalt 4 m kaugusele.

Krundi põhjaosas on kavandatud säilitada kõrghaljastus. Ülejäänud planeeringualale on kavandatud kõrghaljastus rajada.

RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

8

Kruntide ehitusõigus tabelina:

po s

nr

kr un

di p

la ne

er itu

d su

ur us

m ²

ho on

et e

al un

e pi

nd m

²

m ax

k or

ru se

lis us

( va

ja du

se l m

in )

ho on

e kõ

rg us

( m

)/ ab

s kõ

rg us

( m

) ab

ih oo

ne k

õr gu

s (m

)/ ab

s kõ

rg us

( m

)

ho on

et e

a rv

k ru

n di

l (s

h põ

hi ho

on ei

d* **

)

m aa

s ih

to ts

ta rv

e ja

o sa

ka al

u %

(d

et ai

lp la

ne er

in g

u lii

ki de

k au

pa )

m aa

s ih

to ts

ta rv

e ja

o sa

ka al

u %

(k

at as

tr iü

ks us

e lii

ki de

k au

pa )

su le

tu d

br ut

op in

d k

at as

tr iü

ks us

e si

ht ot

st ar

ve te

k au

pa m

²

pa rk

im is

ko ht

ad e

ar v

no rm

at iiv

ne ja

ka

va nd

at ud

1 1282 300 2 8,5/11,4 5/7,9

2 (1) EE100/ EE2 100/

Ä100

E100/ Ä100

550 3/3*

2 1202 300 2 8,5/11,4 5/7,9

2 (1) EE100/ EE2 100/

Ä100

E100/ Ä100

550 3/3*

3 1200 300 2 8,5/11,4 5/7,9

2 (1) EE100/ EE2 100

E100 550 3/3

4 1200 300 2 8,5/11,4 5/7,9

2 (1) EE100/ EE2 100

E100 550 3/3

5 1200 300 2 8,5/11,4 5/7,9

2 (1) EE100/ EE2 100

E100 550 3/3

6 1200 300 2 8,5/11,4 5/7,9

2 (1) EE100/ EE2 100

E100 550 3/3

7 1200 300 2 8,5/11,4 5/7,9

2 (1) EE100/ EE2 100

E100 550 3/3

8 1230 300 2 8,5/11,4 5/7,9

2 (1) EE100/ EE2 100

E100 550 3/3

9 1250 300 2 8,5/11,4 5/7,9

2 (1) EE100/ EE2 100

E100 550 3/3

10 1270 300 2 8,5/11,4 5/7,9

2 (1) EE100/ EE2 100

E100 550 3/3

11 1291 300 2 8,5/11,4 5/7,9

2 (1) EE100/ EE2 100

E100 550 3/3

12 1235 300 2 8,5/11,4 5/7,9

2 (1) EE100/ EE2 100

E100 550 3/3

13 1214 300 2 8,5/11,4 5/7,9

2 (1) EE100/ EE2 100

E100 550 3/3

14 1200 300 2 8,5/11,4 5/7,9

2 (1) EE100/ EE2 100

E100 550 3/3

15 1201 300 2 8,5/11,4 5/7,9

2 (1) EE100/ EE2 100

E100 550 3/3

16 1238 300 2 8,5/11,4 5/7,9

2 (1) EE100/ EE2 100

E100 550 3/3

17 2560 - - - - L100 L100 - 3/3 18 683 - - - - L100 L100 - - 19 **

2484 600 2 8,5/11,4 2 (1) EE100/ EE2 100/

Ä100

E100/ Ä100

1100 3/3*

Σ 22 856 8800 48/48 MÄRKUS: * ärihoone puhul määratakse normatiivne parkimiskohtade arv vastavalt ehitise liigile ** krunt on võimalik moodustada kruntide pos 1 ja pos 2 liitmisel *** kruntidele on lubatud püstitada 1 põhihoone (elamu või kruntidel pos 1, pos 2 ning pos 19 puhul elamuvõi ärihoone) ja üks abihoone. Abihoone ehitisealune pind kuni 60 m². Kruntidel pos 14, pos 15, pos 16 on abihoone soovitav püstitada Tallinna maantee poolsele krundiosale.

Teede ja terrasside jm rajatiste ehitisealune pind ei kajastu hoonete ehitisealuses pinnas. Kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga ehitisi lisaks planeeritud abihoonetele (kuni 1 abihoone krundil) ei ole täiendavalt kavandatud.

RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

9 Kruntide kitsendused tabelina:

Pos nr Kitsendused ja piirangud

1  isiklik kasutusõigus olemasolevale soojustorustikule, koridori laiusega 3+3 m, võrguvaldaja kasuks;  isiklik kasutusõigus olemasolevale reoveekanalisatsiooni torustikule, koridori laiusega 3+3 m,

võrguvaldaja kasuks;  isiklik kasutusõigus olemasolevale tänavavalgustuskaabelliinile, koridori laiusega 1+1 m, võrguvaldaja

kasuks;  isiklik kasutusõigus olemasolevale veetorustikule, koridori laiusega 2+2 m, võrguvaldaja kasuks;  olemasolev kraav, kaitsevööndiga 1 m kraavi kaldast;  servituudivajadus planeeritud sademeveekanalisatsiooni torustikule, koridori laiusega 2+2 m,

võrguvaldaja kasuks;  servituudivajadus planeeritud reoveekanalisatsiooni torustikule, koridori laiusega 2+2 m, võrguvaldaja

kasuks;  servituudivajadus planeeritud sidekanalisatsioonile, koridori laiusega 1+1 m, võrguvaldaja kasuks;  servituudivajadus planeeritud 0,4 kV liitumis- ja jaotuskilbile, ala 2 m, võrguvaldaja kasuks.

2  servituudivajadus olemasolevale juurdepääsuteele, laiusega 3,5 m, Kooli tee 3 kinnistu kasuks;  isiklik kasutusõigus olemasolevale soojustorustikule, koridori laiusega 3+3 m, võrguvaldaja kasuks;  isiklik kasutusõigus olemasolevale reovee kanalisatsioonitorustikule, koridori laiusega 3+3 m,

võrguvaldaja kasuks;  isiklik kasutusõigus olemasolevale veetorustikule, koridori laiusega 2+2 m, võrguvaldaja kasuks;  olemasolev kraav, kaitsevööndiga 1 m kraavi kaldast.

3  servituudivajadus planeeritud 0,4 kV liitumis- ja jaotuskilbile, ala 2 m, võrguvaldaja kasuks.

4  servituudivajadus planeeritud 0,4 kV liitumis- ja jaotuskilbile, ala 2 m, võrguvaldaja kasuks.

5  servituudivajadus planeeritud 0,4 kV liitumis- ja jaotuskilbile, ala 2 m, võrguvaldaja kasuks.

6  servituudivajadus planeeritud 0,4 kV liitumis- ja jaotuskilbile, ala 2 m, võrguvaldaja kasuks.

7  servituudivajadus planeeritud madalpinge kaabelliinile, 1+1 m, võrguvaldaja kasuks;  servituudivajadus planeeritud 0,4 kV liitumis- ja jaotuskilbile, ala 2 m, võrguvaldaja kasuks.

8  isiklik kasutusõigus olemasolevale tänavavalgustuskaabelliinile, koridori laiusega 1+1 m, võrguvaldaja

kasuks;  servituudivajadus planeeritud 0,4 kV liitumis- ja jaotuskilbile, ala 2 m, võrguvaldaja kasuks.

9  servituudivajadus planeeritud 0,4 kV liitumis- ja jaotuskilbile, ala 2 m, võrguvaldaja kasuks.

10  servituudivajadus planeeritud 0,4 kV liitumis- ja jaotuskilbile, ala 2 m, võrguvaldaja kasuks.

11  servituudivajadus planeeritud 0,4 kV liitumis- ja jaotuskilbile, ala 2 m, võrguvaldaja kasuks.

12  servituudivajadus planeeritud 0,4 kV liitumis- ja jaotuskilbile, ala 2 m, võrguvaldaja kasuks.

13  servituudivajadus planeeritud 0,4 kV liitumis- ja jaotuskilbile, ala 2 m, võrguvaldaja kasuks.

14  servituudivajadus planeeritud 0,4 kV liitumis- ja jaotuskilbile, ala 2 m, võrguvaldaja kasuks.

15  servituudivajadus planeeritud sidekanalisatsioonile, koridori laiusega 1+1 m, võrguvaldaja kasuks;  servituudivajadus planeeritud 0,4 kV liitumis- ja jaotuskilbile, ala 2 m, võrguvaldaja kasuks.

16  servituudivajadus olemasolevale juurdepääsuteele, laiusega 3,5 m, Tallinna mnt 89 kinnistu kasuks;  servituudivajadus perspektiivsele madalpinge kaabelliinile, 2+2 m, võrguvaldaja kasuks;  servituudivajadus planeeritud 0,4 kV liitumis- ja jaotuskilbile, ala 2 m, võrguvaldaja kasuks.

17  isiklik kasutusõigus olemasolevale tänavavalgustuskaabelliinile, koridori laiusega 1+1 m, võrguvaldaja

kasuks;  isiklik kasutusõigus olemasolevale reovee kanalisatsioonitorustikule, koridori laiusega 3+3 m,

võrguvaldaja kasuks;  avalikult kasutatav tee;  servituudivajadus planeeritud veetorustikule, koridori laiusega 2+2 m, võrguvaldaja kasuks;  servituudivajadus planeeritud sademeveekanalisatsiooni torustikule, koridori laiusega 2+2 m,

võrguvaldaja kasuks;  servituudivajadus planeeritud reoveekanalisatsiooni torustikule, koridori laiusega 2+2 m, võrguvaldaja

kasuks;  servituudivajadus planeeritud sidekanalisatsioonile, koridori laiusega 1+1 m, võrguvaldaja kasuks;  servituudivajadus planeeritud tänavavalgustuskaabelliinile, koridori laiusega 1+1 m, võrguvaldaja

kasuks;  servituudivajadus perspektiivsele madalpinge kaabelliinile, 2+2 m, võrguvaldaja kasuks;

RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

10  servituudivajadus planeeritud madalpinge kaabelliinile, 2+2 m, võrguvaldaja kasuks;  servituudivajadus planeeritud 0,4 kV liitumis- ja jaotuskilbile, ala 2 m, võrguvaldaja kasuks.

18  isiklik kasutusõigus olemasolevale tänavavalgustuskaabelliinile, koridori laiusega 1+1 m, võrguvaldaja

kasuks;  isiklik kasutusõigus olemasolevale reovee kanalisatsioonitorustikule, koridori laiusega 3+3 m,

võrguvaldaja kasuks;  isiklik kasutusõigus olemasolevale veetorustikule, koridori laiusega 2+2 m, võrguvaldaja kasuks;  isiklik kasutusõigus olemasolevale soojustorustikule, koridori laiusega 3+3 m, võrguvaldaja kasuks;  avalikult kasutatav tee;  servituudivajadus planeeritud veetorustikule, koridori laiusega 2+2 m, võrguvaldaja kasuks.

3.2 ARHITEKTUURINÕUDED

Peamised arhitektuurinõuded:

 Lahtine hoonestusviis;

 Elu ja abihooned peavad moodustama ühtse terviku;

 Ühetooniline katusekattematerjal;

 Abihoonete kõrgus kuni 5,0 m;

 Fassaadikattematerjalid: betoon, kivi, metall, krohv, puit;

 Piirdeaed: tänavaäärsel piiril on lubatud kuni 1,5 m kõrgune puitpiire, kivipostidel metallpiire ja hekiga kombineeritud võrkaed, kruntidevaheline aed võib olla võrkaed; kõrgus kuni 1,5 m. Täpsustatakse ehitusprojektides. Järgida tuleb piirkonnas, eriti naaberkinnistutel, väljakujunenud piirete tüüpi ja kõrgust. Kruntidel pos 15 ja pos 16 võib piirdeaia ehitada 1 m kaugusele kergliiklustee poolsest krundipiirist, et tagada päästeautodele juurdepääs Tallinna maantee poolt. Kergliiklustee ja piirdeaia vaheline ala peab olema tugevdatud pinnasega.

Piirkonnas tuleb kindlasti vältida esmajoones plastikkatteid. Hoone peab olema viimistletud põhiliselt ühe materjaliga. 20% välisseinast (arvestamata klaasitud avasid) on lubatud viimistleda mõne teise materjaliga. Kasutada eelkõige looduslikke ja kvaliteetseid materjale – kivi, puit, betoon jms. Välisviimistluses ei ole lubatud kasutada kirkaid värvitoone, maalitud ega ruumilisi dekoratiivelemente. Kasutatavad materjalid peavad olema piirkonnale omaselt sobivad ning väärikad.

3.3 NÕUDED EHITUSPROJEKTIDE KOOSTAMISEKS

 Enne uue põhihoone (elamu) ehitusprojekti koostamist esitada eskiis kohalikule omavalitsusele kooskõlastamiseks. Uue elamu ehitusprojektis lahendada ka kinnistu heakord ja haljastus.

 Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Hoonete projekteerimiseks on määratud järgmised müratõkestusnõuded:

 Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada suure liiklusega Tallinna maantee lähedusega ning kavandada müra leevendusmeetmed. Ehitusprojektis käsitleda liiklusmüra leevendamise tehnilisi lahendusi.

 Hoonete välispiirete heliisolatsiooni määramisel ja üksikute elementide valikul tuleb arvestada transpordimüraga.

RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

11  Hoonetes tuleb tagada sotsiaalministri määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja

puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ esitatud nõuded. Hoone projekteerimisel näha ette müraleevendusmeetmed, lähtuda Eesti standardist EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“.

 Hoonete kavandamisel väljakujunenud linnakeskkonnas võib müra hindamisel lähtuda piirväärtuse nõuetest ning piirväärtuse ületamisel tagada head tingimused hoonete siseruumides vastavalt ruumide reaalsele kasutusotstarbele. Hoonete siseruumide nõuded tagatakse ning vajalikud heliisolatsiooni meetmed määratakse Eesti Standardi EVS 842:2003 „Ehitiste heliinsolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ alusel. EVS 842:2003 „Ehitiste heliinsolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ tabelis 6 on toodud liiklusmüra normtasemed elamutes ja ühiskasutusega hoonetes.

 EVS 842:2003 põhjal tuleb ehitise välispiirde heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul kasutada täpsemaid arvutuslikke meetmeid, kui ruumide põranda pindala on suurem kui 25 m².

 Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.

 Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase ruumis oleks ületatud.

 Tallinna maantee poolsetel kruntidel (pos 14, pos 15 ja pos 16) tuleb krundi maantee poolsele piirile kavandada müraleevendavad meetmed. Soovitav on antud krundiosas kavandada tõstetud maapind, millele omakorda saab püstitada piirdeaia koos hekiga. Samuti on võimalik kavandada nn ’elavaid mürabarjääre’ (vt lisatud referentsid).

RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

12

 Soovitav on piirdeaedu tihendada hekiga, et piirata liiklusmüra ja tänavatolmu levikut hoovialale.

 Tallinna maantee poolsetel kruntidel on soovitav kavandada abihooned tänavapoolsele alale, et need piiraksid müra levikut hoovialale.

RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

13

4 TÄNAVAVÕRK JA LIIKLUSKORRALDUS

Tänavavõrgu ja liikluskorralduse lahendus on koostatud koostöös T-Konsult OÜ teedeinseneride Ain Kendra ja Riho Eichfuss’iga.

4.1 JUURDEPÄÄS PLANEERITAVALE ALALE

Planeeringus on juurdepääs kruntidele kavandatud Mõisa teelt alguse saavalt tupiktänavalt. Nimetatud lahenduse osas on konsulteeritud T-Konsult OÜ teedeinseneride Ain Kendra ja Riho Eichfuss’iga, kelle hinnangul planeeritud juurdepääsu asukoht planeeringualale on ohutu ning ei tekita liiklusohtlikke olukordi, kuna antud asukohas on liiklus teekurvidest tulenevalt rahustatud ning samas on tagatud ka vajalik nähtavus. Põhijoonisele on teedeinseneride poolt kantud ka nähtavuskolmnurgad.

Krundile pos 2 on juurdepääs kavandatud Kooli teelt. Jalakäijatele on juurdepääs planeeritud alale kavandatud nii Mõisa teelt kui ka Tallinna maanteelt. Planeeringus on säilitatud juurdepääs Tallinna mnt 89 krundile üle planeeritud krundi pos nr 16. Samuti on säilitatud juurdepääs Kooli tee 3 krundile üle planeeritud krundi pos nr 2.

4.2 TEED JA VÄLJAKUD, KATTED JA VERTIKAALPLANEERIMINE

Juurdepääsutee ja jalgtee on planeeritud katta asfaltkattega. Krundisisesed juurdepääsuteed ja platsid on lubatud katta asfaltkattega või sillutisega. Sissesõiduteest ja parkimisalast vabaks jäävale krundiosale on kavandatud muru ja kõrghaljastus. Muru ala on planeeritud selliselt, et sademevesi ei valguks naaberkinnistutele, vaid imbuks pinnasesse omal krundil.

4.3 PARKIMINE

Parkimiskohtade arvutuse aluseks on võetud Eesti Standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“.

Nimetatud standardi alusel tuleb väikeelamualale projekteeritavate eramute juurde vajalike parkimiskohtade normatiivne arv määrata standardi tabeli 9.2 alusel. Eramu parkimisvajadus on 3 parkimiskohta. Ärihoone puhul määratakse normatiivne parkimiskohtade arv vastavalt ehitise liigile. Parkimine on lahendatud oma krundil.

RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

14 5 KESKKONNAKAITSE, HALJASTUS JA HEAKORD

5.1 HALJASTUS

Mõisa teelt juurdepääsutee rajamiseks on tõenäoliselt vajalik likvideerida lõunapoolne, sõidutee ja kõnnitee vahele jääv puu, kuna tee konstruktsiooni ja tehnovõrkude väljaehitamisel on suur tõenäosus puu juurestiku vigastusteks. Samuti on tee alumised konstruktsioonikohid laiemad, mis toob kaasa samuti riski puu juurestiku vigastamisele. Puu elujõulisus sõltub sellest, kui palju ehitustööde käigus vigastatakse puu juurestikku. Liiklustehniliselt on võimalik puu säilitada, kui eemaldada oksad kuni 240 cm kõrguseni. Viimane on vajalik ka nähtavuse tagamiseks. Sellest tulenevalt on vajalik ka sissesõiduteest põhjas asuval puul okste eemaldamine kuni 240 cm kõrguseni.

Puu juurestikku on teatud ulatuses võimalik kaitsta, kui juurestik jääb olulistest konstruktsioonikihtidest sügavamale. Kui juurestiku/konstruktsiooni kaitse jääb tegemata, siis puu kasvades paisuv juurestik võib omakorda oluliselt kahjustada teekonstruktsiooni.

Enne ehitustööde algust on vajalik konsulteerida arboristiga ning hinnata ka puu ümberistutamise võimalikkust. Ümberistutamiseks on olemas vastav tehnika.

Tervikliku keskkonna tagamiseks asendusistutus kavandatud Mõisa tee äärde, Tallinna mnt 85 kinnistu piiri lähedale, kuhu kehtiva planeeringu järgi oli kavandatud juurdepääs krundile ning seetõttu jäetud alleesse vahe.

Uued kavandatavad hooned paigutatakse krundile nii, et väärtuslik kõrghaljastus säiliks ja ei ole vajalik puude eemaldamine.

Olemasolevate säilitatavate puude kasvutingimused tuleb säilitada ehitustööde ja hoonete ekspluatatsiooni ajal ning mitte muuta puu kasvualas maapinna kõrgust. Säilitatavate puude läheduses mullatöid teostades tuleb võimalikult vältida suuremate juurte ja tüve vigastamist.

Täiendavate tehnovõrkude planeerimisel ja projekteerimisel tuleb lähtuda kõrghaljastuse säilitamise printsiibist. Võrkude kaugus puutüvedest peab olema minimaalselt 2 m.

5.2 HEAKORD

Krundid on kavandatud peale planeeritud ehitustööde teostamist heakorrastada ja haljastada. Hoonete ümber, teedest vabadele aladele on rajatud muru. Parkimine on lahendatud oma krundil. Kruntide piirile on turvalisuse kaalutlustel kavandatud piirdeaed.

Ehitusprojekti koostamisel tuleb järgida järgmisi nõudeid:

 teede ja õuealade valgustamisel vältida valgussaaste tekitamist;  valgustada ainult vajalikku ning ühtlase allapoole suunatud valgusega.

5.3 JÄÄTMEKÄITLUS

Jäätmete käitlemine nähakse ette vastavalt Haapsalu linna jäätmehoolduseeskirjale.

RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

15 Olmejäätmete kogumine toimub oma krundil. Olmejäätmed tuleb ladustada vastavatesse suletavatesse prügikonteineritesse. Alale on kavandatud ka kogu kvartalit teenindav jäätmemaja või konteinerid sorteeritud jäätmete kogumiseks. Ehitusprojektis võib jäätmemaja asukohta täpsustada. Prügi regulaarseks äraveoks sõlmitakse vastavat litsentsi omava firmaga leping.

Pinnasele avaldatakse kohati olulist negatiivset mõju seoses uute hoonete ja neid teenindavate rajatiste jms rajamisega – ehitiste ja rajatiste alla jääv pinnakate kooritakse. Nimetatud tegevused on reeglina lokaalsed, lühiajalised ja pöördumatud. Tehnovõrkude rajamisel võivad mõjud olla ka pöörduvad, kui pinnakate (ja haljastus) taastatakse. Ehitustegevuse alguses tuleb huumusmuld ehitusterritooriumilt kindlasti koorida ja ladustada see lähikonnas, et seda saaks kasutada haljastuse rajamisel, taastamisel ja ehitustegevuse käigus tekkinud tallamiskahjustuste likvideerimisel. Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejääva kasvupinnase kasutamine tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsusega või anda üle käitlemiseks vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

5.4 MÜRA, VIBRATSIOON JA ÕHUSAASTE

Planeeritav ala piirneb Tallinna maanteega, seega on alal liiklusest põhjustatud häiringud (müra, vibratsioon, õhusaaste).

Riigitee nr 9 on suure liiklussagedusega põhimaantee, liiklussagedus 2020. aasta loenduse andmetel 5711 a/ööp.

Hoonete projekteerimiseks on määratud müratõkestusnõuded on esitatud seletuskirja punktis 3.3.

RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

16

6 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAID NÕUDED JA TINGIMUSED

Käesoleva peatüki koostamise aluseks on Eesti Standard EVS 809-1:2002 “Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”.

Turvalisuse olemasolu on tänapäeva inimese üks põhinõudmisi elu- ja töökeskkonna valikul, mistõttu on planeerimise üheks probleemiks saanud kuritegude ennetamine läbi keskkonna kujundamise ehk kuritegevuse väljatõrjumine planeerimisvõtete abil.

Käesoleva planeeringu puhul on rakendatud järgmisi kuritegevuse riske vähendavaid meetodeid:

 ala elav kasutus;  atraktiivne maastikukujundus;  parkla lähedus hoonele;  hoonete ja nende sissepääsude lähedus tänavatele;  krundi piirile kavandatud piirdeaed.

Hilisemal projekteerimisel rakendada järgmisi kuritegevuse riske vähendavaid meetodeid:

 atraktiivne arhitektuur;  hea vaade ühiskasutatavatele aladele akendest ja selge hästivalgustatud teede

võrgustik;  atraktiivsed materjalid, värvid;  vastupidavate materjalide kasutamine trepi, käsipuude, valgustite ja kogu jalgteede

elementide osas;  piirkonna hea nähtavus, valgustus ja jälgitavus (videovalve);  parkla sissesõitude nähtavus, korrashoid;  tugevad ukse- ja aknaraamid, uksed, aknad, lukud, klaasid;  süttimatust materjalist suletavate prügianumate kasutamine.

RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

17 7 TULEOHUTUS

Kasutatud normdokumentide loetelu:

 Tuleohutuse seadus;  Eesti Standard EVS 812-1:2017 „Ehitiste tuleohutus. Osa 1: Sõnavara“;  Eesti Standard EVS 812-6:2012/A1:2013 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje

veevarustus“;  Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;  Siseministri määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“.

Täpsemad tulekaitsenõuded tagatakse konkreetsete hoonete projekteerimise käigus, lähtudes kehtivatest normidest.

Projekteerimisel tagada tulekustutus- ja päästetööde teostamise võimalus (juurdepääs hoonete sisenemiskohtadele ja hädaväljapääsude juurde). Planeeringulahendus võimaldab juurdepääsu kõigi põhihoonete neljale küljele. Planeeritud hoonete kaugus kõrvalkruntidel asuvatest hoonestest on ≥8 m ning kuja on täidetud. Abihoonete plokistamisel krundipiirile tuleb arvestada tulekaitsenõuetega.

Tuletõrje veevarustus

Vastavalt Eesti Standardi EVS 812-6:2012/A1:2013 „Tuletõrje veevarustus“ tab.1 nõuetele on vajalik normvooluhulk väliseks tulekustutamiseks 15 l/sek.

Välise kustutusvee tagamise lahendus on kooskõlas Siseministri 18.02.2021 määruses nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ sätestatuga.

Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid. Veevõtukoht peab paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel.

Lähimad tuletõrjehüdrandid asuvad Kooli teel, Haudejaama teel ja Tallinna maanteel.

RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

18

8 TEHNOVÕRGUD

Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning täpsustub järgmistes projekteerimisstaadiumites.

8.1 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON

Lahenduse aluseks on Haapsalu Veevärk AS-i 23.07.2021 tehnilised tingimused nr 4.-1/117.

Tallinna mnt 89 kinnistul asub olemasolev puurkaev, mille sanitaarkaitsevöönd on 10 meetrit.

Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

8.1.1 VEEVARUSTUS

Krundtide veevarustus on planeeritud olemasolevalt veetorustikult Mõisa tn (malm Dn 100) ja Tallinna mnt (PEH Dn 110) baasil. Kavandatud on planeeringuala läbiv ringistatud torustik. Veetorustike liitumispunktid (maakraan (MK) + spindlipikendus + kape) on planeeritud kinnistute piirile. Samuti on määratletud servituutalad.

Tuletõrje veevarustus

Vastavalt Eesti Standardi EVS 812-6:2012/A1:2013 „Tuletõrje veevarustus“ tab.1 nõuetele on vajalik normvooluhulk väliseks tulekustutamiseks 15 l/sek.

Lähimad tuletõrjehüdrandid asuvad Kooli teel, Haudejaama teel ja Tallinna maanteel.

8.1.2 KANALISATSIOON

Planeeringualale on kavandatud reoveekanalisatsiooni magistraaltorustik liitumispunktidega kinnistute piiril, eesvooluks olemasoleva reoveekanalisatsiooni kollektori vaatluskaev(ud).

Uute hoonete püstitamiseks koostatakse ehitusprojekti staadiumis vertikaalplaneerimise lahendus. Sademeveed on planeeritud võimalusel hajutada planeeringuala haljasaladele. Sademevee juhtimine naaberkinnistutele ei ole lubatud. Sademe- ja drenaažvete juhtimine ühiskanalisatsiooni on keelatud.

Sademevee puhul on võimalik kasutada ka imbsüsteemi HeitkerBloc või selle analoogi, mis võimaldab sademevett paralleelselt nii pinnasesse immutada, koguda ja ärajuhtida kui ka taaskasutada. Kogutud sademevett saab kasutada autopesuks, aia kastmiseks vms. Antud alternatiivse lahenduse kasutamise võimalikkus sõltub põhjaveetasemest.

RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

19 Samuti on võimalik kasutada teisi sademevee kogumise või immutamise süsteeme, nagu mahutid, imbkraavid, rohekatused ja -seinad jms (vt ka https://urbanstorm.viimsivald.ee/teavik-eesti-kliimasse-sobivad-sademeveelahendused/).

Planeeritud tänava sademevesi on kavandatud juhtida sademeveetorustikku, kust see on edasi juhitud Kooli tee äärsetesse sademeveekraavidesse.

Alternatiivse lahendusena on võimalik tänavamaale rajada ka imbkraavid, vihmapeenrad jms lahendused, mis võimaldavad sademeveed käidelda lokaalselt. Ohutusabinõuna on soovitav imbsüsteemidele rajada ka ülevool liigvee ärajuhtimiseks järgmisse sademeveesüsteemi komponenti.

Lõplik sademevee korralduse lahendus selgitatakse välja ehitusprojekti staadiumis.

8.2 SOOJUSVARUSTUS

Kinnistutele kavandatud hoonete täpne küttelahendus selgub hilisemal projekteerimisel.

Kaugkütteseaduse § 5 lg 4¹ alusel võivad kaugküttepiirkonnas tarbijad lisaks kaugküttevõrgust saadavale soojusele osta ka kütusevabadest ja taastuvatest allikatest muundatud soojusenergiat selle tootjatelt. Sellest tulenevalt soovib kinnistu omanik kasutada kas maasoojust või õhk-vesi või õhk-õhk soojuspumpasid, mis vastavad Kaugkütteseaduse § 5 lõikele 4¹.

Hoonete küttelahenduse projekteerimisel arvestatakse, et antud lahendus vastab kehtivatele õigusaktidele, planeeringutele ning tagab normatiivsed müra-, vibratsiooni-, insolatsiooni- jm tervisekaitsenõuded.

8.3 ELEKTRI- JA SIDEVARUSTUS NING TÄNAVAVALGUSTUS

8.3.1 SIDEVARUSTUS

Käesolevas planeeringus on aluseks võetud Telia Eesti AS-i 06.07.2021 tehnilised tingimused nr 35328776.

Kavandatud on asukohad sideliinirajatistele. Sidekanalisatsiooni/multitorustiku põhitrassi ehitus on planeeritud lähtuvana sidekaevust HTL-54. Igale kinnistule on ette nähtud individuaalsed sidekanalisatsiooni/mikrotorustiku sisendid planeeritud põhitrassist. Vastavalt vajadusele on planeeritud kasutada KKS tüüpi sidekaevusid. Sidetrassi nõutav sügavus pinnases on 0,7m, teekatte all 1 m. Planeeritud sidekaevud ei jää planeeritava sõidutee alale.

Järgmistes projekteerimisstaadiumites kaalutakse ka alternatiivseid sidevarustuse lahendusi (nt läbi õhu).

Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:

Projekti koostamisel teostada vajalikud uuringud, täpsustada liinirajatiste paiknemine looduses, s.h liinirajatiste sügavused. Enne tööde alustamist teostada Telia järelevalve

RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

20 esindajaga objekti ülevaatus, mille käigus fikseerida olemasolevate liinirajatiste asukohad. Näha ette kõik vajalikud tööd siderajatiste kaitsmiseks. Liinirajatise kaitsevööndis on liinrajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatist.

Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega. Info järelevalve kohta telefoninumbril 6524000.

Tehniline lahendus (ehitusprojekt) esitada enne ehitusloa/-teatise menetlust Ehitisregistris Teliale kooskõlastamiseks Ehitajate portaali (https://www.telia.ee/partnerile/ehitajalearendajale/) kaudu.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

8.3.2 ELEKTRIVARUSTUS

Käesolevas planeeringus on aluseks võetud Imatra Elekter AS-i 19.07.2021 tehnilised tingimused TT-10487 297-21.

Olevi alajaamas on planeeritud vahetada 160 kVA trafod 400 kVA trafode vastu. 0,4 kV latistus viiakse vastavusse uute trafode võimsusega. Olevi alajaama 0,4 kV jaotlas seadistatakse uued fiidrid In=400A.

Elamute toide on planeeritud Olevi alajaama eri sektsioonidest kahe 1 kV kaabelliiniga AXMK 4 x 240 mm². Detailplaneeringus on näidatud kaabelliini eeldatav asukoht Olevi alajaamast planeeringualale ja planeeringualal teede servas teealade lõppudeni. Täpne tehniline lahendus koos liini trassi ja transiit-ja liitumiskilpide asukohtadega määratakse tehnilise projektiga.

Liitumis- ja jaotuskilbid on planeeritud kruntide tänavapoolsele piirile. Liitumiskilpidesse paigaldatakse kaugloetavad mõõtesüsteemid ja peakaitse kuni 3x40A. Peakaitse suurus täpsustatakse tehnilises projektis vastavalt liitumis- või projekteerimistingimuste taotlusele. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad.

Tehnilistes tingimustes eeldatav tehniline lahendus kehtib kui liini trassile Olevi 10 / 0,4 kV alajaamast saab servituudid võrguvaldaja kasuks. Täpne lahend selgub tehnilise projekti koostamisel.

8.3.3 TÄNAVAVALGUSTUS

Lahenduse aluseks on Haapsalu Linnavalitsuse 07.09.2021 tehnilised tingimused nr 4-2/3- 44.

Mõisa tee ja Kooli tee olemasolevat tänavavalgustust ei muudeta. Planeeritud sisetänavale on samuti kavandatud tänavavalgustus. Tänav on planeeritud valgustada vastavalt sõidutee valgustusklassile ME5 (CE5). Tänavavalgustuse liitumispunktiks on tänavavalgustuse

RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

21 lülituskilp HAUDEJAAMA TEE TV (Uusi alj). Ühendus on planeeritud Kooli teel olevast lähimast mastist. Peakaitse 3 x 40 A, pinge 0,4 kV.

Kinnistusisene välisvalgustus lahendatakse vastavalt arhitekti lähteülesandele.

Nõuded ehitusprojektide koostamiseks;

 Tänavavalgustus projekteerida vastavalt normidele ja kehtivatele õigusaktidele.  Projekteerida maakaabliga lahendus.  Tänavate valgustamiseks kasutada kuumtsingitud halli tooni metallmaste koos masti

sisese ühenduskomplektiga ja sulavkaitsmega 6 A.  Mastide vahed ja kõrgused arvutada vastavate programmidega vastavalt valgusallika

tüübile ja läätsele. Lisada projekti vastavad aruanded (DIALUX).  Toide maakaabliga kollases 75 mm kaablikaitsetorus. Haljasalal kasutada 450N ja

teede all 750N klassiga kaablikaitsetoru.  Projekteerida maandused.  Valgustid:

o Valgusallikas: LED – tänavavalgusti juhtimis kontrolleriga komplektis (Gridens kontrolleriga või selle süsteemiga ühilduva samaväärse kontrolleriga) ja hämardamist võimaldava DALI plokiga. Kontrollerite ühendus Zhaga pistikupesa kaudu.

o Valgustite välimus valida olemasolevate valgustitega sarnane (Haapsalus kasutusel tänavatel: Vizulo STORK ja Vizulo SORK LB, Vizulo MINI MARTIN ja MICRO MARTIN, vanalinnas: Vizulo CROCUS).

o Sõidutee ja kergliiklusteede valgusti korpuse värv halli tooni, mastiga sama tooni.

o Valgusvärvus 3000 K, ülekäiguradadel: 3000 – 4500 K o CRI > 70 o Minimaalselt IP66, IK08 o Valgusallika efektiivsus minimaalselt 110 Lm/W.

RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

22

9 DETAILPLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE

KAHJUDE HÜVITAJA

Detailplaneeringu realiseerimisest tulenevad võimalikud kahjud hüvitab kahjude tekkimise ajal Tallinna mnt 87 ja 87a kinnistut omanud isik.

10 PLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA

Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale. Planeeringu elluviimise tegevuskava etapid: detailplaneeringuga ette nähtud katastriüksuste moodustamine, teede- ja tehnovõrkude projekteerimine, servituudilepingute sõlmimine, hoonete projekteerimine, ehitusõiguse realiseerimine. Tehnovõrkude rajamine toimub koostöös tehnovõrkude valdajate, omavalitsuse ja krundi omaniku vahel. Katastriüksuste moodustamise järel antakse krunt pos 18 ning kokkuleppel ka krunt pos 17 kohaliku omavalitsuse omandisse.

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

16 15

14

17

4.0

R1 0

ÜMBERPÖÖRAMISALA 12.0

V1

V1

V1 V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1V1V1

V1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K2 K1 V1

K2 K1 V1

K2 K1 V1

K2 K11

K2 K1 V1

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

ÜHENDUSKOHT OL. OLEVA VEETORUSTIKUGA (PEH Dn 110)

2.0 6.0

4.02.0

2.0

1.5 4.6

8.0

KK

Koo li t

ee

3KE

22

89

PE

Ääsm äe-

Haap sal

u-Rohuküla m nt

Y= 47

56 50

X=6533500

Kool i te

e

M õi

sa t

ee

PK

X= 6533800

Y= 475850

4.0

8.0

4.0

4.0

6.0

6.0

2.0

4.0

4.0

6.0

3.0

32.0 14.9

19

1

18

PLANEERITUD ALA PIIR

LEPPEMÄRGID

PLANEERITUD PÕHIHOONETE HOONESTUSALA

SOOVITATAV PÕHIHOONE ASUKOHT

OLEMASOLEV SÕIDUTEE

SOOVITATAV MURUKATTEGA ALA

OLEMASOLEV KERGLIIKLUSTEE

SOOVITATAV SORTEERITUD JÄÄTMETE PRÜGIKONTEINERI / PRÜGIMAJA ASUKOHT

PLANEERITUD / SÄILITATAV / VÕIMALUSEL SÄILITATAV KÕRGHALJASTUS

PLANEERITUD KÕNNITEE

PLANEERITUD ABIHOONETE HOONESTUSALA

PLANEERITUD SÕIDUTEE

KINNISTU PIIR

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

PLANEERITUD SOOVITATAV JUURDEPÄÄS KRUNDILE

PLANEERITUD TEE- VÕI TEHNOVÕRGU SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA

MAANTEE KAITSEVÖÖND - ÄÄRMISE SÕIDURAJA SERVAST 10 M

PUURKAEVU PRK0013375 SANITAARKAITSEALA R10 M

KRUNDI POS 19 (POS 1 + POS 2 LIITMISEL) PLANEERITUD HOONESTUSALA

MÄRKUS: antud hoonestusalas võivad paikneda üknes abihooned. Abihooneid on lubatud krundi piiril mõlema kinnistu omaniku nõusolekul kavandada krundi piirile lähemale kui 4 m ja omavahel plokistada

MÄRKUS: antud hoonestusala kehtib põhihoonetele, milleks on elamud ja/või ärihooned. Abihooned võivad asuda väljaspool antud hoonestusala (vt ka abihoonete hoonestusala piiri tingmärk)

PLANEERITUD VEETORUSTIK

PLANEERITUD REOVEEKANALISATSIOONI TORUSTIK

PLANEERITUD SIDEKANALISATSIOON

PLANEERITUD MP-KAABEL KOOS LIITUMISKILBIGA

PLANEERITUD TÄNAVAVALGUSTUSKAABEL

PLANEERITUD SADEMEVEEKANALISATSIOONI TORUSTIK

V1

K1

K2

LIKVIDEERITAV TARISTU

HAAPSALU LINN, UUEMÕISA ALEVIK, TALLINNA MNT 87 JA 87A KINNISTUTE DETAILPLANEERING TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN 1:1000

MÄRKUSED: · Geodeetilise alusplaanina on kasutatud litsenseeritud maamõõdubüroo AT GEO OÜ poolt 2021. aastal mõõdistatud

maa-ala plaani (töö nr 1-2021). · Teede, tehnovõrkude ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektiga.

tellija: projekti juht:

reg 11470542 Telliskivi 60 Tallinn 10412 [email protected] RAAM Arhitektid AI OÜ mtr EEP001330

arhitektid:

projekt: joonis:

töö nr : mõõtkava: joonise nr: kuupäev:

staadium:

EDGAR NÕMPERE ALICE LAANEMÄGI ALICE LAANEMÄGI

TALLINNA MNT 87 JA 87A KINNISTUTE DETAILPLANEERING PÕHIJOONIS

21HPS 1:1000 DP04 17.01.2022

TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN

PÕHIMAANTEE ÄÄSMÄE - HAAPSALU - ROHUKÜLA

TEE NR 9

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Haapsalu Linnavalitsus

[email protected]

Posti tn 34

90504, Haapsalu, Lääne maakond

Teie 22.09.2022 nr 6-1/11/20-15

Meie 04.10.2022 nr 7.2-2/22/21447-2

Tallinna mnt 87 ja 87a kinnistute

detailplaneeringu kooskõlastamine

märkusega

Olete taotlenud kooskõlastust Haapsalu linna Uuemõisa aleviku Tallinna mnt 87 ja 87a kinnistute

detailplaneeringule (katastritunnused 67401:009:0201 ja 67401:009:0202, edaspidi planeering).

Planeeringu eesmärgiks on jagada olemasolev maatulundusmaa katastriüksus elamumaa, ärimaa

ja transpordimaa kruntideks, planeerida kruntidele ehitusõigus, arhitektuursed

hoonestustingimused, kruntide teenindamiseks vajalike tehnovõrkude põhimõttelised asukohad,

lahendada kruntide juurdepääsud, haljastuse- ja heakorrapõhimõtted ning määrata liiklus- ja

parkimiskorraldus.

Oleme esitanud seisukohad planeeringu koostamiseks 20.01.2021 kirjaga nr 7.1-2/21/1602-1 ning

ettepanekud eskiislahendusele 17.12.2021 kirjaga nr 7.1-2/21/1602-6. Planeeringut on

korrigeeritud meiega koostöös.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu

tingimusel, et enne planeeringu vastuvõtmist lisatakse seletuskirjas ja tehnovõrkude koondplaanil

asuvasse kitsenduste tabelisse kitsendused riigitee aluse maa (katastriüksus 9 Ääsmäe-Haapsalu-

Rohuküla tee L1467401 tunnusega 67401:009:1390) osas – isiklik kasutusõigus planeeritud

veetorustikule, 1+1 m toru välisküljest, võrguvaldaja kasuks; isiklik kasutusõigus planeeritud

sidekanalisatsioonile, koridori laiusega 1+1 m, võrguvaldaja kasuks.

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndisse kavandatud ehitusloa kohustusega ehitiste projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumiseks või ristumiskoha

ümberehituseks tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha

projekti koostamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel,

millega kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume meid kaasata

projekteerimistingimuste menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume taotleda uued lähteseisukohad.

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Lisa: 1. 21HPS_Põhijoonis_v5.pdf

2. 21HPS_Seletuskiri_v5.pdf

3. 21HPS_Tehnovõrgud_v4.pdf

Marje-Ly Rebas

58581095, [email protected]