Balti Ehitus Grupp OÜ keskkonnaloa nr KL-511880 muutmise otsuse eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks

EELNÕU (26.04.2024)

KORRALDUS

Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu

1. OTSUS

Lähtudes Balti Ehitus Grupp OÜ (registrikood 11323433) 08.04.2024 esitatud keskkonnaloa nr KL-511880 muutmise taotlusest, võttes aluseks haldusmenetluse seaduse § 40 ja § 46,

jäätmeseaduse § 73 lg 2 p 2, § 76 lg 1, § 81, § 983, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lg 1 p 3, § 58 otsustan:

1.1. Muuta Balti Ehitus Grupp OÜ (registrikood 11323433, aadress Merimetsa tn 15a, Pärnu linn 80045 Pärnu maakond) keskkonnaluba nr KL-511880 alljärgnevalt:

1.1.1. Muuta loa tabelis J2 jäätmete koguseid;

1.1.2. Muuta loa tabelis J4 üheaegselt ladustatavate jäätmete koguseid, suurendades summaarset ladustamise kogust;

1.1.3. Lisada keskkonnaloale nr KL-511880 järgmised jäätmeliigid: 02 01 07 - Metsamajandusjäätmed (näiteks oksad, risu), 03 01 01 - Puukoore- ja korgijäätmed, 03 01 05 - Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 01 04*, 19 12 07 - Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06, 17 01 02 - Tellised;

1.1.4. Lisada keskkonnaloale järgmised jäätmekäitlustoimingud: ringlussevõtt – R5m.

1.2. Määrata keskkonnaloale nr KL-511880 kõrvaltingimus, mille kohaselt on Keskkonnaametil õigus kasutada ettevõtte poolt Rahandusministeeriumi kontsernikontode kooseisu pangakontole kantud finantsgarantii summat jäätmekäitluskohta ladustatud jäätmete käitlemise korraldamiseks ning jäätmete käitlemise kulude katmiseks juhul kui ettevõte ei täida keskkonnaloale jäätmete ladustamise kohta seatud kohustusi või lõpetab tegevuse ilma käitluskohas olevaid jäätmeid üle andmata. Ettevõttel on õigus taotleda finantsgarantii osalist tagastamist juhul, kui ettevõte taotleb keskkonnaloa muutmist seoses ladustamise koguste vähendamisega. Finantsgarantii tagastatakse ettevõttele täies ulatuses, kui ettevõte taotleb keskkonnaloa kehtetuks tunnistamist või keskkonnaloa kehtivusaeg lõppeb ning jäätmekäitluskoha ladu on likvideeritud.

1.3. Määrata keskkonnaloale nr KL-511880 kõrvaltingimus, mille kohaselt on ettevõttel kohustus loa saamisest alates iga kolme aasta tagant esitada Keskkonnaametile uuendatud

käitlushindadele ning arvutusmetoodikale vastav jäätmete ladustamise finantstagatise arvutamise tabel. Keskkonnaamet vaatab esitatud tabeli üle ning juhul kui uute arvutuste põhjal peaks finantstagatis olema suurem kui varasemalt riigi deposiitkontole kantud summa, tuleb ettevõttel kanda täiendav tagatise summa riigi deposiitkontole. Juhul kui uute arvutuste põhjal on tagatise summa väiksem kui ettevõtte poolt riigi deposiitkontole kantud summa, on ettevõttel õigus enammakstud tagatise osa tagasi saada.

1.4. Jätta kehtima keskkonnaloa nr KL-511880 ülejäänud tingimused ja nõuded.

1.5. Korraldus jõustub selle teatavaks tegemisest.

2. ASJAOLUD

2.1. Keskkonnaloa muutmise taotluse läbivaatamine Balti Ehitus Grupp OÜ (registrikood 11323433, aadress Pärnu maakond, Pärnu linn, Pärnu linn, Merimetsa tn 15a, 80045) (edaspidi ka ettevõte) esitas Keskkonnaametile (edaspidi ka loa andja) keskkonnaloa nr KL-511880 muutmise taotluse. Keskkonnaloa muutmise taotlus registreeriti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 08.04.2024 nr-ga DM-127376-7. Keskkonnaloa muutmisega soovitakse täpsustada käideltavaid jäätme liike ja koguseid, lisada käitlustoiminguid. Jäätmekäitluskoht asub aadressil Harju maakond, Rae vald, Kurna küla, Õlleköögi tee 25 (katastritunnus 65301:001:2769).

2.2. Keskkonnaloa muutmise taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine

Loa andja teavitas 01.03.2024 ettevõtet keskkonnaloa muutmise taotluse menetlusse võtmisest ning küsis Rae Vallavalitsuselt arvamust keskkonnaloa muutmise taotluse kohta (keskkonnaseadustiku üldosa seadus (edaspidi KeÜS) § 43 lg 1) (registreeritud vastavalt 01.03.2024 nr DM-127376-2 ja 01.03.2024 nr DM-127376-3). Rae Vallavalitsus teatas, et kooskõlastab taotletava tegevuse ning täiendavaid tingimusi seada ei soovinud (registreeritud 01.04.2024 nr DM-127376-6).

Loa andja teavitas 01.03.2024 avalikkust keskkonnaloa muutmise menetluse algatamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded (KeÜS § 47 lg 2). Taotluse avalikustamise käigus ettepanekuid ega vastuväiteid ei esitatud.

Loa andja teavitas 01.03.2024 keskkonnaloa muutmise menetluse algatamisest käitluskoha kinnistu omanikke ja piirinaabreid (registreeritud 01.03.2024 nr DM-127376-3) (KeÜS § 46 lg 1 p 1), mille kohta Maa-amet piirinaabrina esitas arvamuse. Esitatud asjaolud ning nendega arvestamist või mittearvestamist on põhjendatud korralduse peatükis 3.4.

Loa andja otsustas jätta ajalehes teate avaldamata, sest ettevõte jätkab oma jäätmekäitlusalast

tegevust samas käitluskohas. Samuti ei ole taotlusmaterjalide põhjal näha täiendavaid häiringuid ümbruskonnas tegutsevatele isikutele kuna käitise territoorium on ümbritsetud transpordi- ning maatulundusmaadest ning lähimad elamud jäävad käitisest ca 300 meetri kaugusele lõuna suunda (KeÜS § 46 lg 1 ja § 47 lg 2).

Loa andja teavitas __.__.2024 keskkonnaloa nr KL-511880 muutmise otsuse eelnõu ja muudetava keskkonnaloa nr KL-511880 eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saatis menetlusosalistele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1). Eelnõudele ettepanekuid ja vastuväiteid ei esitatud/esitati. (lõigu sisu sõltub avalikustamise tulemustest)

3. KAALUTLUSED

3.1. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KeHJS) seaduse § 3 lg 1 p 1, p 2). Ettevõte jätkab tegevust olemasolevas jäätmekäitluskohas ja ettevõtte kavandatava tegevuse puhul ei ole keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) kohustuslik kuna tava-, ohtlike jäätmete ja metalljäätmete taaskasutamine või kõrvaldamine ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus KeHJS mõistes (KeHJS § 11 lg 3, § 6 lg 1). Samuti ei ole vaja anda eelhinnangut ja

kaaluda KMH vajalikkust (KeHJS § 6 lg 23 ).

Keskkonnaamet on teinud varasemalt (05.02.2021) eelhinnangu taotletavale käitluskohale. Ettevõte jätkab samas käitluskohas sisuliselt sama tegevusega, milleks omas keskkonnaluba nr KL-511880. Käitluskohta ei rajata, laiendata ega rekonstrueerita, seega puudub keskkonnamõju hindamise eelhinnangu tegemise vajadus.

3.2. Kaalutlused keskkonnaloa muutmisel Korralduse otsustava osa punktiga 1.1 muudetav keskkonnaluba nr KL-511880 annab Balti Ehitus Grupp OÜ-le aadressil Harju maakonnas Rae Vallas Kurna külas Õlleköögi tee 25 (katastritunnus: 65301:001:2769; registriosa nr 13108502) asuvas käitluskohas õiguse:

jäätmete käitlemiseks.

3.2.1 Jäätmete käitlemine

Ettevõte on kavandatava jäätmekäitlustegevuse, kasutatava tehnoloogia, jäätmekäitluskoha

asukoha ning rakendatavate meetmete kirjelduse esitanud keskkonnaloa taotluses ja selle lisadokumentides. Taotluses kirjeldatud tehnoloogia mitte rakendamisel tegevuse alustamisel ja tegevuse käigus käsitleb loa andja seda muuhulgas taotluses valeandmete esitamisena.

Ettevõte jätkab peamiselt segaehitusjäätmete vastuvõtu, ladustamise, sorteerimise, sorteeritud materjalide turustamise ning nende taaskasutamisse suunamise või üle andmisega vastavat õigust omavale isikule. Loale soovitakse lisada puidujäätmete käitlemine ning pinnase ja mineraaljäätmete ringlussevõtt. Segaehitusjäätmete sorteerimistegevus toimub siseruumis, mis on kiviseintega ning kõrge laega. Seadmetega eraldatavad liigid, mis on ilmastikukartlikud ladustatakse siseruumis kuhjades. Paremaks ladustamiseks on kuhjad eraldatud ning väljaspool hoonet, aiaga piiratud alal toimub erinevate jäätmete ladustamine. Taotluse kohaselt ehitusjäätmetest eraldatakse sorteerimishaaratsiga ekskavaatoriga suuregabariidilised osad, seejärel eraldatakse käsitsi muud jäätmeliigid, mis omavad taaskasutusväärtust. Järgi jääv materjal on jääkjäätmed. Materjalide teisaldamiseks kasutatakse ekskavaatoreid ja veokeid. Materjalid ladustatakse vastavalt asendiplaanil esitatud joonisele.

Puidujäätmete eraldamine ja sorteerimine toimub käsitsi. Eraldatakse pakendipuit ja ehituspuit. Samuti eraldatakse töödeldud puit muust puidust. Puidujäätmete teisaldamiseks kasutatakse veokeid ja ekskavaatoreid. Puidujäätmed ladustatakse ettenähtud alale. Puidujäätmete hakkimine - mobiilne eelpurusti või mobiilne puiduhakkur (teenusena). Puidust võetakse laborianalüüsid, kontrollimaks vastavust biomassi kriteeriumitele.

Pinnase ja mineraaljäätmed sõelutakse mobiilse tekksõelga. Sõelumise tulemusena saadakse materjalid fraktsioonide kaupa. Vastavalt jäätmeliigile ladustatakse materjalid kuhjades ettenähtud tsooni. Ringlussevõetavatest pinnase fraktsioonidest võetakse pärast sõelumist pinnaseproovid, et määrata materjali vastavus õigusaktidega. Materjali võrreldakse Keskkonnamainstri vastava määrusega tagamaks lubatud piirväärtused pinnases. Materjalidest määratakse järgmised ohtlikud ained: plii, kaadmium, kroom, vask, nikkel, elavhõbe, tsink ja naftasaadused (süsivesinikud C10-C40, summa). Saadud tulemusi võrreldakse tööstusmaa piirnormidele vastavate näitajatega ning elamumaa piirnormidele vastavate näitajatega. Tulemuste alusel ladustatakse materjalid ka vastavalt hunnikutesse. Kui tulemused vastavad näitajatele, siis antakse pinnas klientidele välja tootena. Ringlussevõetud materjali üle andmisel kliendile tuleb klienti teavitada sellest, kas üle antav pinnas sisaldavad ohtlikke aineid rohkem kui elamumaale sätestatud piirnormid või mitte. Elamumaa piirnorme ületava pinnase üle andmisel tuleb fikseerida materjali vastuvõtja ning materjali kasutamise asukoht ning neid andmeid vähemalt viis aastat säilitada.

Ettevõte on tegevusele koostanud tootmisohje, millise puhul toodetakse erinevatest mineraaljäätmetest toodet – mineraalset täitematerjali. Materjalid on purustiga purustatud ning sõelutud kindlatesse fraktsioonidesse. Toodet ei kasutata kandekonstruktsioonide valmistamisel ega avalikult kasutatavate teede ehitamisel. Toote kasutusvaldkonnad on näiteks vundamendiaukude täitmine, maastikukujundus, süvendi täitmine, muldkehade täitematerjalina, maa-alade planeerimine, maa-alade taastamine ja korrastamine või mitteavalike teede ehituses.

Tootmine hõlmab endast sisendmaterjali (mineraaljäätmed, jäätmekoodidega 17 01 01; 17 01

02; 17 01 07; 17 05 04 ja 01 04 08) vastu võtmist, ladustamist, puhastamist (suurte võõriste eemaldamist), peenestamist ja valmistoote kontrolli ning turustamist. Mineraaljäätmete töötlemiseks (sõelumine ja purustamine) omatakse ja hangitakse vastavaid mobiilseid seadeid. Jäätmed puhastatakse enne peenestamist. Esimeses etapis kontrollitakse visuaalselt sisendmaterjali, suurte võõriste avastamisel eemaldatakse need käsitsi. Eemaldatud võõriseid käideldatakse jäätmetena ning need antakse üle vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmete purustamisel tagatakse mineraaljäätmete ühtlane fraktsioon (0-90 mm). Purustamise järgselt saadakse toode, milline ladustatakse tootmisalal, selliselt, et ei toimuks segunemist muude materjaldie ega jäätmetega. Toode vastab konkreetseks otstarbeks ettenähtud tehnilistele nõuetele, õigusnormidele ja tootestandarditele. Ettevõte on tegevusele koostanud tootmisohje (hindamissüsteem 4 järgi) ning tõendanud toote vastavust standardile EVS-EN 13242:2006+A1:2008.

3.2.2 Lubatav tegevus

Korralduse otsustava osa punktiga 1.1 muudetav keskkonnaluba nr KL-511880 annab selle omanikule õiguse:

jäätmete taaskasutamiseks (ehitus- ja lammutussegaprahi, puidujäätmte ja pinnase ja kivide sortimiseks, sealhulgas pinnase ja kivide sõelumiseks – R12s, ringlussevõtmine – R5m ning jäätmete ladustamiseks – R13) (JäätS § 73 lg 2 p-le 2)

3.2.3 Nõuded jäätmete käitlemisele

Loa andja kandis keskkonnaloa tabelisse J6 täiendavad nõuded jäätmete käitlemisele ja ladustamisele ning tabelisse J7 täiendavad nõuded jäätmekäitluse lõpetamisel rakendatavate tervise- ja keskkonnakaitsemeetmete kohta.

Ettevõte soovib jäätmekäitluskohas üheaegselt ladustada 256,5 tonni ehk 1026 m3 jäätmeid. Loa andja nõustus ettevõtte poolt taotluses välja toodud üheaegselt ladustatavate kogustega ning kandis keskkonnaloa tabelisse J4 üheaegselt ladustatavate jäätmete kogused vastavalt taotlusele.

Ringlussevõtt

Vastavalt JäätS § 15 lg-le 4 on jäätmete ringlussevõtt jäätmete taaskasutustoiming, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks, et kasutada neid nende esialgselt või muul eesmärgil. Jäätmed saab ringlussevõetuks lugeda kui on tõendatud jäätmetest toodetud toote või materjali vastavus õigusaktide või standardite alusel kehtestatud omadustele.

Käesoleval juhul toodab ettevõte täitematerjali fraktsiooniga 0-90 ning on välja töötanud tootmisohje ning tõendanud toote vastavust standardile EVS-EN 13242:2006+A1:2008, seega saab jäätmed lugeda ringlussevõetuks, mistõttu kannab Keskkonnaamet keskkonnaloale jäätmete ringlussevõtu koodid (R5m).

Loa andja eemaldab loa tabelist J2 ja J3 ringlussevõtu toimingukoodi R3m ja asendab R5m

toimingukoodiga, kuna pinnas (20 02 02) ja süvenduspinnas (17 05 06) käsitletakse anorgaanilise ringlussevõtuna.

Pinnase ringlussevõtu puhul tuleb määrata järgmised ohtlikud ained: plii, kaadmium, kroom, vask, nikkel, elavhõbe, tsink ja naftasaadused (süsivesinikud C10-C40, summa). Kui pinnase päritolu on teada, tuleb pinnases määrata ka päritolust sõltuvate ohtlike ainete sisaldus. Ringlussevõetud materjali üle andmisel kliendile tuleb klienti teavitada sellest, kas üle antav pinnas ja kivid sisaldavad ohtlikke aineid rohkem kui elamumaale sätestatud piirnormid või mitte. Elamumaa piirnorme ületava pinnase üle andmisel tuleb fikseerida materjali vastuvõtja ning materjali kasutamise asukoht ning neid andmeid vähemalt viis aastat säilitada.

Puidujäätmete käitlemine

Ettevõte soovib koguda ja purustada puidujäätmeid (jäätmekoodid 02 01 07, 15 01 03, 03 01 01, 03 01 05, 17 02 01, 19 12 07). Puidujäätmete purustamiseks vajalik tehnika tellitakse purustamiseks piisava koguse puidujäätmete olemasolul. Purustatud puit antakse edasiseks käitlemiseks üle vastavat õigust omavatele isikutele. Peamiselt suunatakse purustatud puit energiakasutusse.

Erinevatest tekkekohtadest pärinevad puidujäätmed võivad olla töödeldud erinevate kemikaalidega (värvid, lakid, liimid, erinevad pinnakatted (lamineeritud puit) jms), seetõttu tuleb enne puidujäätmete üle andmist veenduda, et puidujäätmete vastuvõtjal on puidujäätmete edasiseks käitlemiseks vajalikud keskkonnaload/registreeringud olemas. Puidujäätmeid on sõltuvalt nende omadustest ja varasemast töötlemise viisist õigus põletada tavapärastes põletusseadmetes (nt katlamajades) või tööstusheite seaduse (edaspidi THS) alusel kehtestatud jäätmepõletus- ja koospõletustehase nõuetele (edaspidi jäätmepõletustehase nõuetele) vastavates käitistes. Seega peab loa omaja enne puidujäätmete üle andmist veenduma puidujäätmete omadustes ning selles, kas konkreetset puidujäätmete partiid on võimalik põletada ainult jäätmepõletustehase nõutele vastavas käitises või kuuluvad puidujäätmed biomassi alla ning nende põletamisel ei ole vaja rakendada jäätmepõletustehasele sätestatud nõudeid. Ilma jäätmepõletustehase nõudeid rakendamata ehk nn tavakatlamajades on lubatud põletada ainult biomassi (st selliseid puidujäätmeid, mille halogeenitud orgaaniliste ühendite ja raskmetallide sisaldus ei ületa looduslikku fooni).

Keskkonnaministri 03.11.2022 määruse nr 49 „Puidujäätmetest valmistatud kütusena kasutatava puiduhakke jäätmeks oleku lakkamise kriteeriumid“ (edaspidi määrus nr 49) lisas 2 on toodud keemilise ebapuhtuse piirväärtused (Tabel 1), mille ületamise korral ei ole lubatud kemikaalidega töödeldud puidujäätmeid põletada jäätmepõletustehase nõuetele mittevastavates põletusseadmetes ega põletusseadmetes, mille installeeritud summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on väiksem kui 50 MWth või millele ei rakendata heite piirväärtusi. Samuti on puidujäätmete partii suurus, millest keemilise analüüsi proovid tuleb võtta, piiritletud 1500 tonniga. Lisaks on määruse nr 49 § 8 p-s 2 toodud välja maksimaalne lubatud võõriste osakaal (2%) puiduhakkes. Keskkonnaamet leiab, et määruses nr 49 toodud keemilise ebapuhtuse piirväärtusi, puidujäätmete partii maksimaalset suurust ning võõriste maksimaalset lubatud sisaldust tuleb rakendada ka jäätmestaatusesse jäävate puidujäätmete biomassiks lugemisel.

Juhul, kui ettevõte soovib kemikaalidega töödeldud puidujäätmeid energiakasutuseks edasi anda, peab ettevõte puidujäätmete vastu võtmise käigus eraldama nähtavalt kemikaalidega töödeldud puidujäätmed kemikaalidega töötlemata puidujäätmetest. Keemiliselt töödeldud ja töötlemata puidujäätmeid tuleb hoiustada ning purustada eraldi. Samuti tuleb veenduda, et puidujäätmed ei sisalda võõriseid (liiv, metall, plast jms) enam kui 2%.

Kui ettevõte soovib kemikaalidega töödeldud puidujäätmed liigitada biomassi alla (sh anda need üle jäätmepõletustehase nõuetele mittevastavale käitisele), tuleb igast töödeldud puidujäätmete partiist võtta proovid ning analüüsida Tabelis 1 toodud näitajaid. Sõltuvalt puidujäätmete omadustest tuleb vajadusel analüüsida ka muude asjakohaste ainete ja ühendite (naftaproduktid jms) sisaldust, et veenduda, et tegemist ei ole ohtlike jäätmetega. Lisaks peab olema tagatud, et puidujäätmed (sh tavajäätmete hulka kuuluvad) ei sisaldaks halogeenitud orgaanilisi ühendeid üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/1021 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta sätestatud piirväärtuste ning vajaduse korral seda analüüside kaudu kontrollida.. Juhul, kui analüüsitulemustest selgub, et tabelis 1 toodud piirväärtusi ei ületata (v.a. K ja Na, mille piirväärtused on soovituslikud) ning jäätmed ei liigitu muude ainete ega ühendite sisalduse tõttu ohtlike jäätmete hulka ega ei sisalda puidukaitseainetega töötlemise või puidupinna katmise tulemusena halogeenitud orgaanilisi ühendeid üle lubatud piirväärtuste, on puidujäätmeid lubatud põletamiseks üle anda jäätmepõletustehase nõuetele mittevastava põletusseadme käitajale (vastuvõtjal peab olema puidujäätmete põletamiseks jäätmevaldkonna registreering või keskkonnaluba jäätmete taaskasutamiseks).

Tabel 1. Keemiliste ebapuhtuste sisalduse piirväärtused

Element Katsemeetod** Piirväärtus kuivaines Väävel EN ISO 16994 ICP, AAS 0,2% Lämmastik EN ISO 16948 ICP, AAS 0,9% Kaalium* EN ISO 16967 ICP, AAS 5000 mg/kg Naatrium* EN ISO 16967 ICP, AAS 2000 mg /kg Kloor EN ISO 16994 ICP, AAS 0,05% Arseen EN ISO 16968 ICP, AAS 4 mg/kg Kroom EN ISO 16968 ICP, AAS 30 mg/kg Vask EN ISO 16968 ICP, AAS 30 mg/kg Kaadmium EN ISO 16968 ICP, AAS 1,2 mg/kg Elavhõbe EN ISO 16968 ICP, AAS 0,1 mg/kg Plii EN ISO 16968 ICP, AAS 30 mg/kg Tsink EN ISO 16968 ICP, AAS 233 mg/kg

* soovituslik piirväärtus

** Või muu samaväärne rahvusvaheliselt tunnustatud meetod või standard

Ettevõtte poolt esitatud andmete kohaselt ei ulatu ettevõtte tegevuse mõjud väljapoole käitluskohaks oleva kinnistu piire. Samas plaanib ettevõte kinnistul jäätmete purustamist ja ladustamist, mis võivad tekitada tolmuhäiringut, mis võib kanduda käitluskoha kinnistust väljapoole. Seetõttu seab Keskkonnaamet keskkonnaloa tabelisse J6 nõude, mille kohaselt tolmuhäiringu vältimiseks tuleb jäätmete purustamisel ja ladustamisel vajadusel tagada jäätmete kastmisega tolmuhäiringu vältimine. Kui jäätmete purustamise või ladustamise käigus tekib tolmuhäiring, mis kandub käitluskoha kinnistust väljapoole, tuleb tegevus koheselt peatada. Juhul kui ladustatud jäätmete kuhjadest levib tolm käitluskoha kinnistu piiridest väljapoole,

tuleb ladustatud jäätmeid koheselt kasta ning võtta tarvitusele meetmed (nt ladustatavate jäätmete hulga vähendamine, pideva kastmissüsteemi paigaldamine vmt) häiringu kordumise vältimiseks.

Taotletav tegevus tekitab müra. Oluline on, et tegevusega ei ületataks keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ega sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud müra normtasemeid. Lähtuvalt eelnevast on põhjendatud määrata keskkonnaloale nr KL-511880 kõrvaltingimus, mille kohaselt tuleb tegevuse asukohas arvestada, et õigusaktidega seatud müra normtasemete ületamine ei ole lubatud.

3.3. Kõrvaltingimuste seadmine

Isik, kes taotleb keskkonnaluba jäätmete ladustamiseks, peab esitama loa andjale koos taotlusega Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendava dokumendi ladustatavate jäätmete

käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude katmiseks (JäätS § 983 lg 1). Keskkonnaamet loeb finantsgarantiiks ka ettevõtte poolt Rahandusministeeriumi kontsernikontode koosseisu pangakontole (edaspidi deposiitkonto) kantud summat, mis katab üheaegselt ladustatud jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulud. Finantstagatise puudumisel on jäätmete

ladustamine keelatud (JäätS § 983 lg 3).

Ettevõte esitas Keskkonnaametile finantstagatist tõendava dokumendina 19.04.2024 maksekorralduse nr 4224 (registreeritud numbriga DM-127376-8). Esitatud dokumendi kohaselt on ettevõte kandnud deposiitkontole summa, mis katab üheaegselt ladustatud jäätmete käitlemise korraldamise ja jäätmete käitlemise kulud.

Keskkonnaametil on õigus kasutada ettevõtte poolt deposiitkontole kantud finantstagatise summat käitluskohta ladustatud jäätmete käitlemise korraldamiseks ning jäätmete käitlemise kulude katmiseks juhul, kui ettevõte ei täida keskkonnaloaga nr KL-511880 täidetud jäätmete ladustamise kohta seatud kohustusi või lõpetab tegevuse ilma käitluskohas olevaid jäätmeid üle andmata. Lähtuvalt eelnevast peab loa andja põhjendatuks (HMS § 53 lg 1 p 4) seada keskkonnaloale nr KL-511880 kõrvaltingimus, mille kohaselt on Keskkonnaametil õigus kasutada ettevõtte poolt deposiitkontole kantud finantstagatise summat käitluskohta ladustatud jäätmete käitlemise korraldamiseks ning jäätmete käitlemise kulude katmiseks juhul, kui ettevõte ei täida keskkonnaloaga nr KL-511880 täidetud jäätmete ladustamise kohta seatud kohustusi või lõpetab tegevuse ilma käitluskohas olevaid jäätmeid üle andmata. Finantstagatis tagastatakse ettevõttele osaliselt juhul, kui ettevõte taotleb keskkonnaloa muutmist seoses ladustamise koguste vähendamisega. Finantstagatis tagastatakse ettevõttele täies ulatuses, kui ettevõte taotleb keskkonnaloa kehtetuks tunnistamist või keskkonnaloa kehtivusaeg lõppeb. Keskkonnaamet kontrollib, kas jäätmekäitluskoha ladu on likvideeritud ning seejärel tagastatakse ettevõtte poolt deposiitkontole makstud summa samale ettevõttele. Raha tagastamine ettevõttele toimub ainult Keskkonnaameti taotluse alusel.

Ettevõttel on kohustus loa saamisest alates iga kolme aasta tagant esitada Keskkonnaametile uuendatud käitlushindadele ning arvutusmetoodikale vastav jäätmete ladustamise finantstagatise arvutamise tabel. Keskkonnaamet vaatab esitatud tabeli üle ning juhul kui uute arvutuste põhjal peaks finantstagatis olema suurem kui varasemalt riigi deposiitkontole kantud summa, tuleb ettevõttel kanda täiendav tagatise summa riigi deposiitkontole. Juhul kui uute arvutuste põhjal on tagatise summa väiksem kui ettevõtte poolt riigi deposiitkontole kantud summa, on ettevõttel õigus enammakstud tagatise osa tagasi saada.

Loa andjal on õigus keelduda keskkonnaloa andmisest, kui keskkonnaloa taotlejal ei ole tegevuskoha omaniku nõusolekut viimase omandis oleva kinnisasja kasutamiseks (KeÜS § 52 lg 1 p 1).

Jäätmekäitluskohaks olev kinnistu kuulub ettevõttele. Samas on loa andjal muuhulgas vajalik arvestada asjaoluga, et käitluskohaks oleva kinnistu omandi- või kasutusõigus võib muutuda. Loa andjal on õigus tunnistada haldusakt, mis andmise ajal oli õiguspärane, isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks kui haldusorganil oleks olnud õigus jätta haldusakt hiljem muutunud faktiliste asjaolude tõttu või hiljem muudetud õigusnormi alusel välja andmata ja avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaalub üles isiku usalduse, et haldusakt jääb kehtima (HMS § 66 lg 2 p 2). Kuivõrd loa andjal on õigus jätta keskkonnaluba andmata kui puudub käitluskohaks oleva kinnistu kasutusõigus, peab loa andja põhjendatuks jätta endale õiguse tunnistada käesoleva korraldusega antav keskkonnaluba nr KL-511880 kehtetuks, kui jäätmekäitluskoha kasutamise õiguslik alus lõpeb (HMS § 53 lg 1 p 4).

Tulenevalt eelnevast on põhjendatud määrata, et ettevõte on kohustatud loa andjat viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul jäätmekäitluskohaks oleva kinnistu kasutusõiguse muutumisest teavitama jäätmekäituskoha kasutusõiguse lõppemisest või muutmisest. Jäätmekäituskoha kasutamise õiguse lõppemisel või muutumisel tuleb ettevõttel esitada Keskkonnaametile jäätmekäitluskoha kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia, tõendamaks jäätmekäitluskoha kasutamise õiguslikku alust.

Kui jäätmekäitluskoha kasutusõigus lõpeb või muutub ning loa andjale ei ole esitatud uut jäätmekäitluskoha kasutusõigust tõendavat dokumenti, tunnistab loa andja keskkonnaloa nr KL- 511880 kehtetuks.

3.4. Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine

Loa andja küsis piirinaabrilt arvamust keskkonnaloa taotluse kohta (registreeritud 01.03.2024 nr DM-127376-3). Maa-amet esitas 15.03.2024 nr 7-1/24/2989-2 arvamuse keskkonnaloa muutmise taotluse kohta (registreeritud 19.03.2024 nr DM-127376-4) ning tõi välja järgneva asjaolu:

Maa-amet naaberkinnisasja omaniku esindajana ei saa nõustuda Balti Ehitus Grupp OÜ tähtajatu keskkonnaloa andmisega enne, kui ettevõte on oma tegevuse tervikuna viinud Õlleköögi tee 25 kinnistu piiresse ja lõpetanud riigile kuuluva Õlleköögi tee 27 kinnisasja

kasutamise. Lisaks märgib Maa-amet, et ortofoto alusel kasutatakse Õlleköögi tee 25 kinnisasja ühe juurdepääsuna Õlleköögi tee 27 kinnisasjale sisse sõidetud teed. Maa-amet palub Õlleköögi tee 25 kinnisasja kasutamisel arvestada, et kinnisasja ligipääs tuleb lahendada vastavalt kehtestatud detailplaneeringule Õlleköögi teelt.

Ettevõte esitas omapoolsed seosisukohad 19.03.2024 kirjaga (registreeritud 20.03.2024 nr DM- 127376-5) järgnevalt:

Käesoleva kirja kirjutamise hetkeks on puidujäätmed, millised olid ladustatud riigile kuuluvale Õlleköögi tee 27 kinnisasjale likvideeritud. Ettevõte ei vaidle vastu asjaolule, et jäätmed olid kinnistu piiridest väljas, kuid toob välja, et tegemist ei ole olnud pahatahtliku tegevusega ning maa-alaliselt oli tegemist väga väikses alaga, mida jäätmed katsid. Samuti on ettevõte jäätmed teisaldanud nõutud piiridesse. Ettevõte kasutab edaspidi Õlleköögi tee 25 kinnistule sisenemiseks teed üksnes läbi Õlleköögi tee, st ei kasutata Õlleköögi tee 27 kinnistut.

Keskkonnaamet analüüsis esitatud arvamust ning leidis, et esitatud taotluse ja arvamus põhjal ei esine loa andmisest keeldumise aluseid (KeÜS § 52). Ettevõtte esitatud vastuskirjas on tõendatud, et ladustatud jäätmed on teisaldatud ning ei kasutata Õlleköögi tee 27 kinnistut.

3.5. Otsekohalduvad nõuded Keskkonnaloaga kaasnevad käitajal seadusandlusest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima jäätmeseaduses ja selle alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et seadusandlusest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda keskkonnaloale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Loa omaja meelespea“ aadressil https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-keskkonnatasu/keskkonnakaitseluba/loa- omaja-meelespea.

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kristo Keevend peaspetsialist juhataja ülesannetes Jäätmebüroo

EELNÕU 26.04.2024

Keskkonnaluba

Loa registrinumber KL-511880

Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi Balti Ehitus Grupp OÜ

Registrikood / Isikukood 11323433

Tegevuskoha andmed Nimetus Õlleköögi

Aadress Õlleköögi tee 25, Kurna küla, Rae vald, Harju maakond

Katastritunnus(ed) 65301:001:2769

Territoriaalkood EHAK 3687

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Jäätmete käitlemine;

Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

Lõppemise kuupäev

Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Jäätmete käitlemine J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Käitluskoha andmed

Jrk nr 1.

Nimetus Õlleköögi tavajäätmete käitluskoht

Keskkonnaregistrikood JKK0900273

Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid

Harju maakond, Rae vald, Kurna küla, Õlleköögi tee 25 3404694 65301:001:2769 X: 6577688, Y: 547550

Plaan või kaart Lisa 1: Lisa_2_Ladustustsoonid_Ollekoogi_2024.docx

Number plaanil või kaardil

J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Õlleköögi tavajäätmete käitluskoht

2/8

Jäätmeliik Sissetulek kokku

Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele

Väljaminek (t/a)

Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt)

Taaskasutatakse Kõrvaldatakse

Kogus R-kood Kogus D- kood

15 01 01 - Paber- ja kartongpakendid 150 50 100 150

15 01 02 - Plastpakendid 700 200 500 700

15 01 03 - Puitpakendid 1 500 200 1 300 1 500 1 500 R12s

17 04 05 - Raud ja teras 500 400 100 500

17 02 01 - Puit 3 700 700 3 000 3 700 3 700 R12s

17 02 02 - Klaas 200 50 150 200

17 02 03 - Plastid 400 200 200 400

17 08 02 - Kipsipõhised ehitusmaterjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 08 01* 1 000 200 800 1 000

17 09 04 - Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01*, 17 09 02* ja 17 09 03* 7 000 7 000 7 000 7 000 R12s

17 01 07 - Betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 01 06* 6 000 3 000 3 000 3 000 6 000 R12s

6 000 R5m

19 12 12 - Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sealhulgas materjalisegud), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 11*

2 000 2 000 2 000

19 12 09 - Mineraaljäätmed (näiteks liiv, kivid) 3 000 3 000 3 000 3 000 R12s

3 000 R5m

17 05 06 - Süvenduspinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 05* 12 000 12 000 12 000 12 000 R12s

12 000 R5m

20 02 02 - Pinnas ja kivid 2 000 2 000 2 000 2 000 R12s

2 000 R5m

01 04 08 - Kruusajäätmed ja kivipuru, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 04 07* 1 000 1 000 1 000 1 000 R12s

1 000 R5m

17 05 04 - Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03* 12 000 12 000 12 000 12 000 R12s

12 000 R5m

17 01 01 - Betoon 5 000 5 000 5 000 5 000 R12s

5 000 R5m

02 01 07 - Metsamajandusjäätmed (näiteks oksad, risu) 500 500 500 500 R12s

03 01 01 - Puukoore- ja korgijäätmed 10 000 10 000 10 000

03 01 05 - Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 01 04*

10 000 10 000 10 000

19 12 07 - Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06* 800 800 800 800 R12s

17 01 02 - Tellised 5 000 5 000 5 000 5 000 R12s

5 000 R5m

3/8

J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus Jrk nr

Jäätmekäitlustoimingu nimetus

Toimingu kood Lubatud jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Lubatud jäätmekäitlustoimingu aastane käitlusmaht (tonni/aastas)

1. Segaehitusjäätmete sorteerimine

R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub

Ehitusjäätmete sorteerimine käsitsi ja seadmetega. Sissetulevad ehitusjäätmetest eraldatakse ekskavaatoriga, milline on varustatud sorteerimishaaratsiga suuregabariidilised osad, seejärel eraldatakse käsitsi muud jäätmeliigid, mis omavad taaskasutusväärtust. Järgi jääv materjal on jääkjäätmed. Materjalide teisaldamiseks kasutatakse ekskavaatoreid ja veokeid. Materjalid ladustatakse vastavalt plaanil esitatud joonisele.

Jäätmed ladustatakse vastavalt ette nähtud tsoonidele, jälgitakse üheaegselt ladustamise piirmäärasid, mida reguleeritakse vastuvõtmise teel. Materjalid kuhjatakse selliselt, et need ei kujutaks ohtu tervisele ega tehnikale.

7 000

2. Puidujäätmete sorteerimine ja hakkimine

R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub

Puidujäätmete eraldamine ja sorteerimine käsitsi ning seadmetega (haaratsiga ekskavaator, laadurid). Eraldatakse pakendipuit, ehituspuit ja muud puidu kategooriate järgi. Samuti eraldatakse keemiliselt töödeldud puit muust puidust.

Puidujäätmed ladustatakse ettenähtud alale. Teisaldamiseks kasutatakse veoautosid ja ekskavaatoreid. Puidujäätmete purustamist võetakse teenusena sisse. Puidust võetakse laborianalüüsid, kontrollimaks vastavust biomassi kriteeriumitele.

Jäätmed ladustatakse vastavalt ette nähtud tsoonidele, jälgitakse üheaegselt ladustamise piirmäärasid, mida reguleeritakse vastuvõtmise teel. Materjalid kuhjatakse selliselt, et need ei kujutaks ohtu tervisele ega tehnikale.

6 000

3. Pinnase ja mineraaljäätmete sõelumine

R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub

Vastu võetud jäätmed sõelutakse mobiilse tekksõelga. Sõelumise tulemusena saadakse materjalid fraktsioonide kaupa. Vastavalt jäätmeliigile ladustatakse materjalid kuhjades ettenähtud tsooni.

27 000

4. Pinnaste ringlussevõtt R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine

Ringlussevõetavatest pinnase fraktsioonidest võetakse pärast sõelumist pinnaseproovid, et määrata materjali vastavus õigusaktidega. Materjali võrreldakse Keskkonnamainstri vastava määrusega tagamaks lubatud piirväärtused pinnases. Materjalidest määratakse järgmised ohtlikud ained: plii, kaadmium, kroom, vask, nikkel, elavhõbe, tsink ja naftasaadused (süsivesinikud C10-C40, summa). Saadud tulemusi võrreldakse tööstusmaa piirnormidele vastavate näitajatega ning elamumaa piirnormidele vastavate näitajatega. Tulemuste alusel ladustatakse materjalid ka vastavalt hunnikutesse. Kui tulemused vastavad näitajatele, siis antakse pinnas klientidele välja tootena. Ringlussevõetud materjali üle andmisel kliendile tuleb klienti teavitada sellest, kas üle antav pinnas sisaldavad ohtlikke aineid rohkem kui elamumaale sätestatud piirnormid või mitte. Elamumaa piirnorme ületava pinnase üle andmisel tuleb fikseerida materjali vastuvõtja ning materjali kasutamise asukoht ning neid andmeid vähemalt viis aastat säilitada.

14 000

5. Mineraaljäätmete ringlussevõtt

R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine

Ringlusse võetavad jäätmekoodid on välja toodud toimivusdeklaratsioonis ja Kotkas tabelis 2.2, tähistatud toimingukoodiga R5m. Ringlussevõtu aluseks on ettevõtte tegevuse kohta koostatud tootmisohje koos toimivusdeklaratsiooniga, leitav lisadest.

32 000

J4. Jäätmete ladustamine 4/8

J4. Jäätmete ladustamine Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Õlleköögi tavajäätmete käitluskoht

Ladustamiskoht Jäätmeliigid

Number plaanil või kaardil

L-EST97 koordinaadid

Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele

Taaskasutamisele või ladestamisele suunamise aeg

Üheaegne ladustamise kogus

Jäätmeliik Põlev ​‐ materjal

Üheaegne ladustamise kogus

Tonni m³ Tonni m³

1 X: 6577693, Y: 547555

3 aastat 20 130 17 09 04 - Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01*, 17 09 02* ja 17 09 03*

Jah 5 30

19 12 12 - Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sealhulgas materjalisegud), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 11*

Jah 1 10

17 02 03 - Plastid Jah 10 40

15 01 01 - Paber- ja kartongpakendid Jah 2 25

15 01 02 - Plastpakendid Jah 2 25

3 X: 6577701, Y: 547557

3 aastat 1.50 6 17 02 02 - Klaas Ei 1 3

17 08 02 - Kipsipõhised ehitusmaterjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 08 01* Ei 0.50 3

4 X: 6577683, Y: 547576

3 aastat 10 40 17 01 07 - Betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 01 06*

Ei 5 20

17 04 05 - Raud ja teras Ei 5 20

5 X: 6577721, Y: 547555

3 aastat 20 100 17 02 01 - Puit Jah 20 100

6 X: 6577700, Y: 547582

3 aastat 65 360 15 01 03 - Puitpakendid Jah 25 120

17 02 01 - Puit Jah 40 240

7 X: 6577681, Y: 547606

1 aasta 5 20 19 12 09 - Mineraaljäätmed (näiteks liiv, kivid) Ei 5 20

8 X: 6577695, Y: 547589

1 aasta 75 290 17 05 06 - Süvenduspinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 05* Ei 10 10

20 02 02 - Pinnas ja kivid Ei 5 10

03 01 01 - Puukoore- ja korgijäätmed Jah 20 90

03 01 05 - Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 01 04*

Jah 20 90

19 12 07 - Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06* Jah 20 90

10 X: 6577651, Y: 547583

1 aasta 60 80 01 04 08 - Kruusajäätmed ja kivipuru, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 04 07* Ei 10 10

17 05 04 - Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03* Ei 10 10

17 01 01 - Betoon Ei 20 30

17 01 02 - Tellised Ei 20 30

Seotud failid

Failid Lisa 2: Lisa_2_Ladustustsoonid_Ollekoogi_2024.docx

J5. Jäätmete vedu 5/8

Vorm ei ole asjakohane

J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded Tegevuse liigid

Tehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded Kirjeldus Rakendamine

Jäätmete ladustamine ja finantstagatis

Keskkonnaametil on õigus kasutada Balti Ehitus Grupp OÜ poolt Rahandusministeeriumi kontsernikontode kooseisu pangakontole kantud finantstagatise summat käitluskohta ladustatud jäätmete käitlemise korraldamiseks ning jäätmete käitlemise kulude katmiseks juhul kui ettevõte ei täida keskkonnaloa nr KL- 511880 täidetud jäätmete ladustamise kohta seatud kohustusi või lõpetab tegevuse ilma käitluskohas olevaid jäätmeid üle andmata. Ettevõttel on õigus taotleda finantstagatise osalist tagastamist juhul, kui ettevõte taotleb keskkonnaloa muutmist seoses ladustamise koguste vähendamisega.

Finantstagatis tagastatakse ettevõttele täies ulatuses, kui ettevõte taotleb keskkonnaloa kehtetuks tunnistamist või keskkonnaloa kehtivusaeg lõppeb ning jäätmekäitluskoha ladu on likvideeritud.

Ettevõttel on kohustus loa saamisest alates iga kolme aasta tagant esitada Keskkonnaametile uuendatud käitlushindadele ning arvutusmetoodikale vastav jäätmete ladustamise finantstagatise arvutamise tabel. Keskkonnaamet vaatab esitatud tabeli üle ning juhul kui uute arvutuste põhjal peaks finantstagatis olema suurem kui varasemalt riigi deposiitkontole kantud summa, tuleb ettevõttel kanda täiendav tagatise summa riigi deposiitkontole. Juhul kui uute arvutuste põhjal on tagatise summa väiksem kui ettevõtte poolt riigi deposiitkontole kantud summa, on ettevõttel õigus enammakstud tagatise osa tagasi saada.

Ettevõttel on õigus taotleda finantsgarantii osalist tagastamist juhul, kui ettevõte taotleb keskkonnaloa muutmist seoses ladustamise koguste vähendamisega. Finantsgarantii tagastatakse ettevõttele täies ulatuses, kui ettevõte taotleb keskkonnaloa kehtetuks tunnistamist või keskkonnaloa kehtivusaeg lõppeb ning jäätmekäitluskoha ladu on likvideeritud.

Keemiliselt töödeldud ja keemiliselt töötlemata puitu tuleb ladustada eraldi. Jäätmete ladustamisel tuleb hoida piisava vahemaaga ning jäätmete ladustamisel tuleb vältida tuleohtu.

Ettevõte võib ladustada ainult neid jäätmeliike, mis on välja toodud keskkonnaloa tabelis J4. Ladustamisel jälgida, et jäätmed ei põhjustaks ohtu keskkonnale.

Pidevalt

Käitluskoha kasutusõigus

Ettevõttel on kohustatud viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul, kinnistu kasutusõiguse lõppemisest või muutumisest, teavitama Keskkonnaametit jäätmekäituskoha kasutusõiguse lõppemisest või muutmisest.

Keskkonnaloa andjal on õigus tunnistada jäätmekäitluskoha kasutusõiguse lõppemisel keskkonnaluba kehtetuks.

Jäätmekäitluskohaks oleva kinnistu kasutusõiguse muutumisel.

Jäätmete ringlussevõtt

Ringlussevõetuks saab lugeda ainult neid jäätmeid, mida on käideldud vastavalt taotluse juurde lisatud tootmisohjele ning millest valmistatud toode vastab mineraaljäätmetest toode standardile EVS-EN 13242:2006+A1:2008. Iga tootekoormaga antakse kaasa saateleht ning vastava CE-märgise koopia

Pidevalt

Tolmuhäiringu vältimine

Pinnase-, puidu- ja ehitusjäätmete ladustamisel, sõelumisel purustamisel tuleb tagada tolmuhäiringu vältimine vajadusel jäätmeid niisutades. Kui jäätmete sõelumise ja purustamise käigus tekib tolmuhäiring, mis kandub käitluskoha kinnistust väljapoole, tuleb tegevus koheselt peatada. Juhul, kui ladustatud pinnase- ja ehitusjäätmete kuhjadest levib tolm käitluskoha kinnistu piiridest väljapoole, tuleb ladustatud jäätmeid koheselt kasta ning võtta tarvitusele meetmed (nt ladustatavate jäätmete hulga vähendamine, pideva kastmissüsteemi paigaldamine vmt) häiringu kordumise vältimiseks.

Pidevalt

Müra tekitamine

Jäätmete purustamisel ja sõelumisel tuleb arvestada, et tegevusega ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ega sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud müra normtasemeid.

Pidevalt

Pinnase jäätmete ringlussevõtt

Pinnase ringlussevõtu puhul tuleb määrata järgmised ohtlikud ained: plii, kaadmium, kroom, vask, nikkel, elavhõbe, tsink ja naftasaadused (süsivesinikud C10-C40, summa). Kui pinnase päritolu on teada, tuleb pinnases määrata ka päritolust sõltuvate ohtlike ainete sisaldus. Ringlussevõetud materjali üle andmisel kliendile tuleb klienti teavitada sellest, kas üle antav pinnas ja kivid sisaldavad ohtlikke aineid rohkem kui elamumaale sätestatud piirnormid või mitte. Elamumaa piirnorme ületava pinnase üle andmisel tuleb fikseerida materjali vastuvõtja ning materjali kasutamise asukoht ning neid andmeid vähemalt viis aastat säilitada.

Pidevalt

6/8

Puidujäätmete kogumine ja käitlemine

Vajadusel tuleb analüüsida asjakohaste ainete ja ühendite (naftaproduktid jms) sisaldust, et veenduda, et tegemist ei ole ohtlike jäätmetega. Lisaks peab olema tagatud, et puidujäätmed (sh tavajäätmete hulka kuuluvad) ei sisaldaks halogeenitud orgaanilisi ühendeid üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/1021 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta sätestatud piirväärtuste.

Igast kemikaalidega töödeldud puidupartiist (partii suurus kuni 1500 tonni) tuleb enne energiakasutamiseks üle andmist võtta proovid ning analüüsida väävli (S), lämmastiku (N), kaaliumi (K), naatriumi (Na), kloori (Cl), Arseeni (As), kroomi (Cr), vase (Cu), kaadmiumi (Cd), elavhõbeda (Hg), plii (Pb) ja tsingi (Zn) ja võõriste (metall, plast, mineraalne osa jm) sisaldust.

Puidujäätmed võib biomassiks lugeda ja põletamiseks üle anda jäätmepõletusnõuetele mittevastavatele põletusseadmetele ainult juhul kui ei ületata ühtegi järgnevalt toodud piirväärtust - S 0,2%, N 0,9%, Cl 0,05%, As 4 mg/kg, Cr 30 mg/kg, Cu 30 mg/kg, Cd 1,2 mg/kg, Hg 0,1 mg/kg, Pb 30 mg/kg, Zn 233 mg/kg, võõriseid <2% massist.

Ettevõte peab käitlemisel eraldama kemikaalidega töödeldud puidu kemikaalidega töötlemata puidust. Pidevalt

J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Õlleköögi tavajäätmete käitluskoht

Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Failid

Jäätmekäitluse lõpetamine Jäätmed tuleb üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule ning territoorium korrastada viisil, mis tagab selle piisava puhtuse kasutamaks seda uuel otstarbel või teiste isikute poolt. Enne tegevuse lõpetamist

J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J9. Prügila või jäätmehoidla liik Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Loa lisad 7/8

Loa lisad Nimetus Manus Tootmisohje Lisa 3: Balti_Ehitus_OU_tootmisohje.docx

Ladustamise plaan Lisa 4: Lisa_2_Ladustustsoonid_Ollekoogi_2024.docx

8/8