Balti Ehitus Grupp OÜ keskkonnaloa nr KL-511880 muutmine

Balti_Ehitus_OU_tootmisohje.docx

Tootmisohje ettevõtte Rarex Ehitus OÜ tootmistegevuste kohta

Asukoht: Õlleköögi tee 25, Kurna küla, Rae vald, Harju maakond

2024
Tootmisohje koosneb järgnevatest peatükkidest ja protseduuridest:

SISUKORD
1. PERSONAL JA KOOLITUSED 3
1.1 STRUKTUUR JA VASTUTUS 3
1.2 PÄDEVUS 3
1.3 TÖÖTAJATE VÄLJAÕPE 3
1.4 KOOLITUSVAJADUS JA PLAANI KOOSTAMINE 4
2. MÜÜGITEGEVUS JA KLIENDISUHTED 4
2.1 HINNAKÜSIMISED JA HINNAPAKKUMISTE KÄSITLEMINE 4
2.2 TELLIMISE KINNITUS JA LEPINGU ÜLEVAATUS 4
2.3 TELLIMUSE VALMIMISE INFORMATSIOON JA KAUBA LÄHETAMINE KLIENDILE 5
3. TOOTMINE 5
3.1 TOOTMISE PLANEERIMINE JA ÜLESANDE LIIKUMINE 5
3.2 TOOTMISPROTSESS JA TOOTE KONTROLL NING VASTAVUSE TÕESTAMINE 5
3.3 MUUDATUSED TOOTMISPROTSESSI KÄIGUS 6
3.4 TOODETE IDENTIFITSEERIMINE JA JÄLGITAVUS 7
3.5 TOOTE PAKENDAMINE JA KAUBA VÄLJASTAMINE 7
4. SEADMED, TEHNIKA JA MÕÕTEVAHENDID 7
4.1 SEADMETE HOOLDUS JA REMONT 7
LISAD 7
LISA 1 TOIMIVUSDEKLARATSIOON 8

EESSÕNA
Antud tootmisohje on koostatud Balti Ehitus Grupp OÜ nimel, ettevõtte toodangu kohta, millise puhul toodetakse erinevatest mineraaljäätmetest toodet – mineraalset täitematerjali. Materjalid on purustiga purustatud ning sõelutud kindlatesse fraktsioonidesse. Toodet ei kasutata kandekonstruktsioonide valmistamisel ega avalikult kasutatavate teede ehitamisel. Ettevõtte tootmine asub käitluskohas aadressil Õlleköögi tee 25, Kurna küla, Rae vald, Harju maakond.
Iga tootekoormaga antakse kaasa saateleht ning vastava CE-märgise koopia.
Toote kasutusvaldkonnad on näiteks:
 vundamendiaukude täitmine;
Maastikukujundus, süvendi täitmine, muldkehade täitematerjalina;
 maa-alade planeerimine;
 maa-alade taastamine ja korrastamine;
 mitteavalike teede ehituses.

1. PERSONAL JA KOOLITUSED
Protsessi toimimise ja vastavuse eest vastutab juhatuse liige ja projektijuht. Koolitused on ettevõttele olulised, kuna läbi pädeva ja koolitatud personali on tagatud eesmärgipärane tulemus, kvaliteetne toodang ja rahuloleva personal. Personali vajadus on sõltuvuses töömahust ja tellimustest, töömahu kasvades hangitakse juhatuse otsusel täiendavat personali. Igale ettevõtte töölisele, kes osaleb tootmisprotsessis tehakse tööle asudes ettevõttesisene koolitus, milline hõlmab kvaliteedi tagamise põhimõtteid, efektiivseid ja ohutuid töövõtteid, materjale ja seadmeid. Koolituste läbi viiaks on juhatuse liige. Ettevõtteväliste koolituste ja sisse ostetud teenuste (sh koolitused) vajaduste üle otsustab juhatuse liige.

1.1 STRUKTUUR JA VASTUTUS
Ettevõtte tootmisprotsesside üldvastutavaks isikuks on juhatuse liige, tööprotsesside toimimise eest on vastutavaks projektijuht. Ettevõtte siseselt määratud vastutused juhatuse liikme ees on töölistel määratletud töölepingus, koos töötajate kohustuste ja õigustega. Projektijuht vastutab materjalide õige ladustamise ja mitte segunemise eest. Õlleköögi käitluskohas tootmise eest vastutab juhatuse liikme ees projektijuht.

1.2 PÄDEVUS
Ettevõtte heaks töötavad isikud peavad olema pädevad, viimaks läbi oma tööülesandeid, järgima ettevõtte tegutsemise põhimõtteid ning täitma ettevõttes kehtestatud nõudeid.
Ettevõtte jaoks vajalike pädevuste ülevaatust ja personali hindamist teostatakse mitte vähem kui korra aastas juhtkonnapoolse ülevaatuse käigus.

1.3 TÖÖTAJATE VÄLJAÕPE
Kõik ettevõtte töötajad peavad läbima tööle asudes (ühe nädala jooksul) tööalased instrueerimised ja tööohutuse alased juhendamised, mis registreeritakse eraldisesival vormil. Selle eest vastutab juhatuse liige. Juhendamised viiakse läbi kasutades välja töötatud tööohutusjuhendeid. Täidetud vorm säilitatakse ettevõtte dokumentide hulgas, juhatuse liikme arvutis.

1.4 KOOLITUSVAJADUS JA PLAANI KOOSTAMINE
Kõik koolitused planeeritakse juhatuse liikmete poolt, kes hindab koolituse eesmärki ja ettevõtte vajadusi. Koolituste kavandamisel peab arvestama:
- ettevõtte eesmärke;
- eriülesandeid täitva personali koolitusvajadustega;
- töötervishoiu alaste nõuete täitmise vajadusega;
- töötaja koolitusvajaduse või soove arvestades.
Juhatuse liige vastutab, et välja antud tunnistused või tehtud koopiad säilitatakse ettevõtte dokumentide hulgas.

2. MÜÜGITEGEVUS JA KLIENDISUHTED
Protsessi eest vastutab projektijuht, töid kontrollib juhatuse liige. Müügitegevuse aluseks on kompleksteenuste osutamine, kvaliteetne toodang ja kliendisõbralik teenus. Eelloetletud tagavad ettevõtte põhiteenuse müügi ja rahuloleva kliendi. Kliente hangitakse erinevaid kanaleid pidi, millisega tegeleb projektijuht. Aja jooksul on välja kujunenud kliendid kellel on suur huvi müügiartiklite osas, milline annab kindlust turustatava (täitematerjalid) toodangu kohta. Eelnevalt välja toodud ei kajasta vaid ohjes kirjeldatavaid tooteid.

2.1 HINNAKÜSIMISED JA HINNAPAKKUMISTE KÄSITLEMINE
Kõik ettevõttesse tulnud hinnapäringud töötab läbi juhatuse liige ja projektijuht, kes vajadusel kaasab meeskonnaliikmeid, kelle kohustus on välja selgitada:
• kas nõuded tellimusele on piisavalt määratletud ja esitatud (s.h vajalikud karakteristikud);
• kas ettevõtte toodang on parim võimalik lahendus kliendile;
• kas ettevõtte toodetav toodet on lubatud kasutada tellitud kasutuskohas;
• kas nõudmisi on võimalik täita.
Kui andmed on puudulikud või töid pole võimalik sooritada, informeeritakse sellest klienti.
Juhatuse liige peab olema veendunud, et tema või projektijuhi pakkumine on kooskõlas kliendi soovidega ning ettepanekud ja muudatused on kliendiga kirjalikult kooskõlastatud.
Pakkumisi ja pakkumistega seonduvat informatsiooni hoitakse elektroonselt ettevõtte avutites.

2.2 TELLIMISE KINNITUS JA LEPINGU ÜLEVAATUS
Tellimise kinnituseks loetakse kliendilt saadud allkirjastatud lepingut, kinnituskirja (nt. e-kirja) või ettemaksuarve tasumist, kus klient nõustub pakkumises esitatud tingimustega.
Juhatuse liige või juhatuse liikme volitusel tegutsev raamatupidaja vormistab tellimuse arvutis ning koos tellimusega koostab vajadusel ettemaksu arve. Juhatuse liige jälgib ettemaksu arvete laekumist.

2.3 TELLIMUSE VALMIMISE INFORMATSIOON JA KAUBA LÄHETAMINE KLIENDILE
Juhatuse liige korraldab ja viib läbi teenuse osutamise kliendile vastavalt kliendi soovitud tarnetingimustel ning teatab kliendile teenuse tarne viisi ja teenuse tähtaja.

3. TOOTMINE
Protsessi eest vastutab juhatuse liige (üldvastutus), juhatuse ees vastutavad töötajad ja töölised vastavalt töölepingute tingimustele.

3.1 TOOTMISE PLANEERIMINE JA ÜLESANDE LIIKUMINE
Tootmistellimused on registreeritud Juhatuse liikme arvutis.
Tootmisprotsessi planeeritakse vastavalt sisendmaterjali (erinevad mineraaljäätmed) seisule ning tellimustele.

3.2 TOOTMISPROTSESS JA TOOTE KONTROLL NING VASTAVUSE TÕESTAMINE
Töötajad peavad teostama tööd järgides juhatuse liikme poolt antud korraldusi ja varem kokkulepitud kvaliteedinõudeid.
Töötaja kohustus on kontrollida alati enne tööoperatsiooni alustamist ja lõpetamist kvaliteeti visuaalselt.
Tootmine hõlmab endast sisendmaterjali (mineraaljäätmed, jäätmekoodidega 17 01 01; 17 01 02; 17 01 07; 17 05 04 ja 01 04 08) vastu võtmist, ladustamist, puhastamist (suurte võõriste eemaldamist), peenestamist ja valmistoote kontrolli ning turustamist.
Jäätmete vastu võtmine või jäätmete teke – Klientidega, kellega on sõlmitud kokkulepped jäätmete vastu võtuks, tarnivad jäätmed ettevõtte tootmisalale. Täiendavalt teostatakse vedusid jäätmetega ettevõtte ehitusobjektiodelt (teede-platside ehitusobjektid). Vastu võtmisel registreeritakse jäätmete tooja, kogus, veovahend ja jäätmekood andmetöötluseks ja aruandluseks. Täiendavalt selgitatakse välja jäätmete päritolu. Arvestamisel kasutatakse materjalide erikaalusid ja mahte.
Andmeid salvestatakse ettevõtte juhatuse liikme arvutis 5 aastast.
Jäätmete ladustamine – vastu võetud jäätmed ladustatakse ettevõtte tootmisterritooriumile, milline asub ettevõtte kinnistul aadrssiga Õlleköögi tee 25, Kurna küla, Rae vald, Harju maakond. Jäätmete ladustamine toimub, kasutuses oleval kinnistul eraldatud alaga, suurusega 2200 m2.
Materjalid ladustatakse hunnikutesse, peamine keskkonna eesmärk on ladustamisel valida kinnistul asukoht kus materjalid oleks tuulte eest maksimaalselt kaitstud, vältimaks tolmu teket ja müra laiali kannet purustamisel.
Mineraaljäätmete töötlemiseks (sõelumine ja purustamine) omatakse ja hangitakse vastavaid mobiilseid seadeid. Seadmetega eraldatavad ja fraktsioneeritavad materjalid ei ole ilmastikutundlikud, seetõttu ladustatakse neid välitingimustes platsil kuhjades. Paremaks ladustamiseks on kuhjadel piisavad vahed ja kasutusel on ka betoonist plokid vaheseinadeks.
Puhastamine - Jäätmed puhastatakse enne peenestamist. Esimeses etapis kontrollitakse visuaalselt sisendmaterjali, suurte võõriste avastamisel eemaldatakse need käsitsi. Eemaldatud võõriseid käideldatakse jäätmetena ning need antakse üle vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele.
Jäätmete purustamine – Jäätmete purustamiseks kasutab ettevõte diiseltoitel mobiilset lõugpurustit (tavapäraselt ca 29 tonni), milline on varustatud metallieraldiga. Purusti on varustatud sõeladega, millisega tagatakse mineraaljäätmete ühtlane fraktsioon (0-90 mm). Purustamise järgselt saadakse toode, milline ladustatakse tootmisalal, selliselt, et ei toimuks segunemist muude materjaldie ega jäätmetega.
Seire – Purustist tulev, vajaliku fraktsiooniga, eelenvalt puhasttaud materjal vastab toote tingimustele. Materjal ladustatakse ning seejärel võetakse materjalist vajadusel laboriproovid, va jäätmed, mis üldjuhul on püsijäätmed vastavalt JäätS §-le 4 ega vaja kontrolli ohtlike ainete sisalduse ega leostuvuse suhtes.
Kõrvalekalded – Puuduste ilmnemisel, analüüsib projektijuht tekkinud kõrvalekallet ning planeerib ja korraldab nende parendamise läbi viimise. Analüüsitulemuste selgumisel on teada kõrvalekalde põhjustaja, vastavalt sellele teostatakse korrigeerivaid tegevusi. Juhul kui fraktsiooni suurus ei vasta nõutule, siis materjal peenestatakse uuesti üle. Kõrvalekalded registreerib projektijuht ja salvestab need oma arvutis.
Turustamine – Ettevõtte toodangu järgi on suur nõudlus erinevate ehitustöödega, maastikukujundusega ning mitte-avalikult kasutatavate teede ehitamisega tegelevate klientide näol. Turustamine hõlmab ahelat reklaamimisest transpordini. Osa toodetavast materjalist kulub ettevõtte enda põhitegevusalade objektidel.
Tootmisetapi läbides vastab sisendiks olevad jäätmematerjalid tootetingimustele.
3.3 MUUDATUSED TOOTMISPROTSESSI KÄIGUS
Kui nähakse ohtu tootmisprotsessi mittetäitmisel või on vajalik sisse viia muutusi (nt. materjali asendus vms), siis tuleb informeerida esmalt juhatuse liiget, kes analüüsib olukorda ning kooskõlastab muutused. Tootmises olevale töödokumentatsioonile võib teha parandusi või täpsustusi ainult juhatuse liige.

3.4 TOODETE IDENTIFITSEERIMINE JA JÄLGITAVUS
Kui kliendi poolt on nõue täielikuks või osaliseks identifitseerimiseks ja jälgimiseks, siis on ettevõttes see tagatud järgmiste dokumentide baasil:
1. Tootmises olev materjal tähistatakse töölehega, mis sisaldab tellimuse numbrit.
2. Peale lõplikku valmimist lisab juhataja tootele markeeringu (CE märk)

3.5 TOOTE PAKENDAMINE JA KAUBA VÄLJASTAMINE
Toode ei vaja eraldi pakendisse pakendamist, materjal väljastatakse puistena veovahendile.
Ettevõttest antakse valmistoodang välja ainult saatelehega, mille vormistab laaduri-ekskavaatorijuht. Koostatud saateleht antakse päeva lõpus üle projektijuhile, kes digitaliseerib lehed ja säilitab lehe seaduses sätestatud ajal.

4. SEADMED, TEHNIKA JA MÕÕTEVAHENDID
4.1 SEADMETE HOOLDUS JA REMONT
Tööstusseadmete ning tootmises kasutatavate inventari korrasoleku, hoolduse ja hankimise eest vastutab juhatuse liige.
Suuremate, spetsiifiliste hoolduste ja remonttööde puhul hangitakse teostus sisse teenusena. Hoolduste ja remonttööde kohta peetakse vastavasisulist päevikut.

LISAD
Lisa 1 Toimivusdeklaratsioon;

LISA 1 TOIMIVUSDEKLARATSIOON
TOIMIVUSDEKLARATSIOON
nr .............................
1. Tootetüübi kordumatu identifitseerimiskood: Õlleköögi_ 11323433-1.
2. Kavandatud kasutusala(d): erinevate ehitustöödega, maastikukujundusega ning mitte-avalikult kasutatavate teede ehitamisega valdkonnad.
3. Tootja: Balti Ehitus Grupp OÜ
4. Volitatud esindaja: Jaak Tõnismann, Juhatuse liige
5. Toimivuse püsivuse hindamise ja kontrolli süsteem: Hindamissüsteem 4.
6a. Ühtlustatud standard: EVS-EN 13242:2006+A1:2008
Teavitatud asutus(ed): Keskkonnaamet
6b. Euroopa hindamisdokument:
Euroopa tehniline hinnang:
Tehnilise hindamise asutus:
Teavitatud asutus(ed): Keskkonnaamet
7. Deklareeritud toimivus: EVS-EN 13242:2002+A1:2008 sidumata ja hüdrauliliselt seotud kihtide täitematerjalid
8. Asjakohane tehniline dokumentatsioon ja/või tehniline eridokumentatsioon
Eespool kirjeldatud toote toimivus vastab deklareeritud toimivusele. Käesolev toimivusdeklaratsioon on välja antud kooskõlas määrusega (EL) nr 305/2011 eespool nimetatud tootja ainuvastutusel.

Tootja poolt ja nimel allkirjastanud:
Jaak Tõnismann
Balti Ehitus Grupp OÜ, Kurna küla Rae vald
12.01.2024

DM-127376-10.pdf.bdoc

Keskkonnaluba nr KL-511880.pdf

Keskkonnaluba

Loa registrinumber KL-511880

Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi Balti Ehitus Grupp OÜ

Registrikood / Isikukood 11323433

Tegevuskoha andmed Nimetus Õlleköögi

Aadress Õlleköögi tee 25, Kurna küla, Rae vald, Harju maakond

Katastritunnus(ed) 65301:001:2769

Territoriaalkood EHAK 3687

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Jäätmete käitlemine;

Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

13.05.2024

Lõppemise kuupäev

Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Jäätmete käitlemine J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Käitluskoha andmed

Jrk nr 1.

Nimetus Õlleköögi tavajäätmete käitluskoht

Keskkonnaregistrikood JKK0900273

Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid

Harju maakond, Rae vald, Kurna küla, Õlleköögi tee 25 3404694 65301:001:2769 X: 6577688, Y: 547550

Plaan või kaart Lisa 1: Lisa_2_Ladustustsoonid_Ollekoogi_2024.docx

Number plaanil või kaardil

J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Õlleköögi tavajäätmete käitluskoht

2/8

Jäätmeliik Sissetulek kokku

Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele

Väljaminek (t/a)

Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt)

Taaskasutatakse Kõrvaldatakse

Kogus R-kood Kogus D- kood

15 01 01 - Paber- ja kartongpakendid 150 50 100 150

15 01 02 - Plastpakendid 700 200 500 700

15 01 03 - Puitpakendid 1 500 200 1 300 1 500 1 500 R12s

17 04 05 - Raud ja teras 500 400 100 500

17 02 01 - Puit 3 700 700 3 000 3 700 3 700 R12s

17 02 02 - Klaas 200 50 150 200

17 02 03 - Plastid 400 200 200 400

17 08 02 - Kipsipõhised ehitusmaterjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 08 01* 1 000 200 800 1 000

17 09 04 - Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01*, 17 09 02* ja 17 09 03* 7 000 7 000 7 000 7 000 R12s

17 01 07 - Betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 01 06* 6 000 3 000 3 000 3 000 6 000 R12s

6 000 R5m

19 12 12 - Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sealhulgas materjalisegud), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 11*

2 000 2 000 2 000

19 12 09 - Mineraaljäätmed (näiteks liiv, kivid) 3 000 3 000 3 000 3 000 R12s

3 000 R5m

17 05 06 - Süvenduspinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 05* 12 000 12 000 12 000 12 000 R12s

12 000 R5m

20 02 02 - Pinnas ja kivid 2 000 2 000 2 000 2 000 R12s

2 000 R5m

01 04 08 - Kruusajäätmed ja kivipuru, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 04 07* 1 000 1 000 1 000 1 000 R12s

1 000 R5m

17 05 04 - Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03* 12 000 12 000 12 000 12 000 R12s

12 000 R5m

17 01 01 - Betoon 5 000 5 000 5 000 5 000 R12s

5 000 R5m

02 01 07 - Metsamajandusjäätmed (näiteks oksad, risu) 500 500 500 500 R12s

03 01 01 - Puukoore- ja korgijäätmed 10 000 10 000 10 000

03 01 05 - Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 01 04*

10 000 10 000 10 000

19 12 07 - Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06* 800 800 800 800 R12s

17 01 02 - Tellised 5 000 5 000 5 000 5 000 R12s

5 000 R5m

3/8

J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus Jrk nr

Jäätmekäitlustoimingu nimetus

Toimingu kood Lubatud jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Lubatud jäätmekäitlustoimingu aastane käitlusmaht (tonni/aastas)

1. Segaehitusjäätmete sorteerimine

R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub

Ehitusjäätmete sorteerimine käsitsi ja seadmetega. Sissetulevad ehitusjäätmetest eraldatakse ekskavaatoriga, milline on varustatud sorteerimishaaratsiga suuregabariidilised osad, seejärel eraldatakse käsitsi muud jäätmeliigid, mis omavad taaskasutusväärtust. Järgi jääv materjal on jääkjäätmed. Materjalide teisaldamiseks kasutatakse ekskavaatoreid ja veokeid. Materjalid ladustatakse vastavalt plaanil esitatud joonisele.

Jäätmed ladustatakse vastavalt ette nähtud tsoonidele, jälgitakse üheaegselt ladustamise piirmäärasid, mida reguleeritakse vastuvõtmise teel. Materjalid kuhjatakse selliselt, et need ei kujutaks ohtu tervisele ega tehnikale.

7 000

2. Puidujäätmete sorteerimine ja hakkimine

R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub

Puidujäätmete eraldamine ja sorteerimine käsitsi ning seadmetega (haaratsiga ekskavaator, laadurid). Eraldatakse pakendipuit, ehituspuit ja muud puidu kategooriate järgi. Samuti eraldatakse keemiliselt töödeldud puit muust puidust.

Puidujäätmed ladustatakse ettenähtud alale. Teisaldamiseks kasutatakse veoautosid ja ekskavaatoreid. Puidujäätmete purustamist võetakse teenusena sisse. Puidust võetakse laborianalüüsid, kontrollimaks vastavust biomassi kriteeriumitele.

Jäätmed ladustatakse vastavalt ette nähtud tsoonidele, jälgitakse üheaegselt ladustamise piirmäärasid, mida reguleeritakse vastuvõtmise teel. Materjalid kuhjatakse selliselt, et need ei kujutaks ohtu tervisele ega tehnikale.

6 000

3. Pinnase ja mineraaljäätmete sõelumine

R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub

Vastu võetud jäätmed sõelutakse mobiilse tekksõelga. Sõelumise tulemusena saadakse materjalid fraktsioonide kaupa. Vastavalt jäätmeliigile ladustatakse materjalid kuhjades ettenähtud tsooni.

27 000

4. Pinnaste ringlussevõtt R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine

Ringlussevõetavatest pinnase fraktsioonidest võetakse pärast sõelumist pinnaseproovid, et määrata materjali vastavus õigusaktidega. Materjali võrreldakse Keskkonnamainstri vastava määrusega tagamaks lubatud piirväärtused pinnases. Materjalidest määratakse järgmised ohtlikud ained: plii, kaadmium, kroom, vask, nikkel, elavhõbe, tsink ja naftasaadused (süsivesinikud C10-C40, summa). Saadud tulemusi võrreldakse tööstusmaa piirnormidele vastavate näitajatega ning elamumaa piirnormidele vastavate näitajatega. Tulemuste alusel ladustatakse materjalid ka vastavalt hunnikutesse. Kui tulemused vastavad näitajatele, siis antakse pinnas klientidele välja tootena. Ringlussevõetud materjali üle andmisel kliendile tuleb klienti teavitada sellest, kas üle antav pinnas sisaldavad ohtlikke aineid rohkem kui elamumaale sätestatud piirnormid või mitte. Elamumaa piirnorme ületava pinnase üle andmisel tuleb fikseerida materjali vastuvõtja ning materjali kasutamise asukoht ning neid andmeid vähemalt viis aastat säilitada.

14 000

5. Mineraaljäätmete ringlussevõtt

R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine

Ringlusse võetavad jäätmekoodid on välja toodud toimivusdeklaratsioonis ja Kotkas tabelis 2.2, tähistatud toimingukoodiga R5m. Ringlussevõtu aluseks on ettevõtte tegevuse kohta koostatud tootmisohje koos toimivusdeklaratsiooniga, leitav lisadest.

32 000

J4. Jäätmete ladustamine 4/8

J4. Jäätmete ladustamine Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Õlleköögi tavajäätmete käitluskoht

Ladustamiskoht Jäätmeliigid

Number plaanil või kaardil

L-EST97 koordinaadid

Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele

Taaskasutamisele või ladestamisele suunamise aeg

Üheaegne ladustamise kogus

Jäätmeliik Põlev ‐ materjal

Üheaegne ladustamise kogus

Tonni m³ Tonni m³

1 X: 6577693, Y: 547555

3 aastat 20 130 17 09 04 - Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01*, 17 09 02* ja 17 09 03*

Jah 5 30

19 12 12 - Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sealhulgas materjalisegud), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 11*

Jah 1 10

17 02 03 - Plastid Jah 10 40

15 01 01 - Paber- ja kartongpakendid Jah 2 25

15 01 02 - Plastpakendid Jah 2 25

3 X: 6577701, Y: 547557

3 aastat 1.50 6 17 02 02 - Klaas Ei 1 3

17 08 02 - Kipsipõhised ehitusmaterjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 08 01* Ei 0.50 3

4 X: 6577683, Y: 547576

3 aastat 10 40 17 01 07 - Betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 01 06*

Ei 5 20

17 04 05 - Raud ja teras Ei 5 20

5 X: 6577721, Y: 547555

3 aastat 20 100 17 02 01 - Puit Jah 20 100

6 X: 6577700, Y: 547582

3 aastat 65 360 15 01 03 - Puitpakendid Jah 25 120

17 02 01 - Puit Jah 40 240

7 X: 6577681, Y: 547606

1 aasta 5 20 19 12 09 - Mineraaljäätmed (näiteks liiv, kivid) Ei 5 20

8 X: 6577695, Y: 547589

1 aasta 75 290 17 05 06 - Süvenduspinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 05* Ei 10 10

20 02 02 - Pinnas ja kivid Ei 5 10

03 01 01 - Puukoore- ja korgijäätmed Jah 20 90

03 01 05 - Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 01 04*

Jah 20 90

19 12 07 - Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06* Jah 20 90

10 X: 6577651, Y: 547583

1 aasta 60 80 01 04 08 - Kruusajäätmed ja kivipuru, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 04 07* Ei 10 10

17 05 04 - Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03* Ei 10 10

17 01 01 - Betoon Ei 20 30

17 01 02 - Tellised Ei 20 30

Seotud failid

Failid Lisa 2: Lisa_2_Ladustustsoonid_Ollekoogi_2024.docx

J5. Jäätmete vedu 5/8

Vorm ei ole asjakohane

J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded Tegevuse liigid

Tehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded Kirjeldus Rakendamine

Jäätmete ladustamine ja finantstagatis

Keskkonnaametil on õigus kasutada Balti Ehitus Grupp OÜ poolt Rahandusministeeriumi kontsernikontode kooseisu pangakontole kantud finantstagatise summat käitluskohta ladustatud jäätmete käitlemise korraldamiseks ning jäätmete käitlemise kulude katmiseks juhul kui ettevõte ei täida keskkonnaloa nr KL- 511880 täidetud jäätmete ladustamise kohta seatud kohustusi või lõpetab tegevuse ilma käitluskohas olevaid jäätmeid üle andmata. Ettevõttel on õigus taotleda finantstagatise osalist tagastamist juhul, kui ettevõte taotleb keskkonnaloa muutmist seoses ladustamise koguste vähendamisega.

Finantstagatis tagastatakse ettevõttele täies ulatuses, kui ettevõte taotleb keskkonnaloa kehtetuks tunnistamist või keskkonnaloa kehtivusaeg lõppeb ning jäätmekäitluskoha ladu on likvideeritud.

Ettevõttel on kohustus loa saamisest alates iga kolme aasta tagant esitada Keskkonnaametile uuendatud käitlushindadele ning arvutusmetoodikale vastav jäätmete ladustamise finantstagatise arvutamise tabel. Keskkonnaamet vaatab esitatud tabeli üle ning juhul kui uute arvutuste põhjal peaks finantstagatis olema suurem kui varasemalt riigi deposiitkontole kantud summa, tuleb ettevõttel kanda täiendav tagatise summa riigi deposiitkontole. Juhul kui uute arvutuste põhjal on tagatise summa väiksem kui ettevõtte poolt riigi deposiitkontole kantud summa, on ettevõttel õigus enammakstud tagatise osa tagasi saada.

Ettevõttel on õigus taotleda finantsgarantii osalist tagastamist juhul, kui ettevõte taotleb keskkonnaloa muutmist seoses ladustamise koguste vähendamisega. Finantsgarantii tagastatakse ettevõttele täies ulatuses, kui ettevõte taotleb keskkonnaloa kehtetuks tunnistamist või keskkonnaloa kehtivusaeg lõppeb ning jäätmekäitluskoha ladu on likvideeritud.

Keemiliselt töödeldud ja keemiliselt töötlemata puitu tuleb ladustada eraldi. Jäätmete ladustamisel tuleb hoida piisava vahemaaga ning jäätmete ladustamisel tuleb vältida tuleohtu.

Ettevõte võib ladustada ainult neid jäätmeliike, mis on välja toodud keskkonnaloa tabelis J4. Ladustamisel jälgida, et jäätmed ei põhjustaks ohtu keskkonnale.

Pidevalt

Käitluskoha kasutusõigus

Ettevõttel on kohustatud viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul, kinnistu kasutusõiguse lõppemisest või muutumisest, teavitama Keskkonnaametit jäätmekäituskoha kasutusõiguse lõppemisest või muutmisest.

Keskkonnaloa andjal on õigus tunnistada jäätmekäitluskoha kasutusõiguse lõppemisel keskkonnaluba kehtetuks.

Jäätmekäitluskohaks oleva kinnistu kasutusõiguse muutumisel.

Jäätmete ringlussevõtt

Ringlussevõetuks saab lugeda ainult neid jäätmeid, mida on käideldud vastavalt taotluse juurde lisatud tootmisohjele ning millest valmistatud toode vastab mineraaljäätmetest toode standardile EVS-EN 13242:2006+A1:2008. Iga tootekoormaga antakse kaasa saateleht ning vastava CE-märgise koopia

Pidevalt

Tolmuhäiringu vältimine

Pinnase-, puidu- ja ehitusjäätmete ladustamisel, sõelumisel purustamisel tuleb tagada tolmuhäiringu vältimine vajadusel jäätmeid niisutades. Kui jäätmete sõelumise ja purustamise käigus tekib tolmuhäiring, mis kandub käitluskoha kinnistust väljapoole, tuleb tegevus koheselt peatada. Juhul, kui ladustatud pinnase- ja ehitusjäätmete kuhjadest levib tolm käitluskoha kinnistu piiridest väljapoole, tuleb ladustatud jäätmeid koheselt kasta ning võtta tarvitusele meetmed (nt ladustatavate jäätmete hulga vähendamine, pideva kastmissüsteemi paigaldamine vmt) häiringu kordumise vältimiseks.

Pidevalt

Müra tekitamine

Jäätmete purustamisel ja sõelumisel tuleb arvestada, et tegevusega ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ega sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud müra normtasemeid.

Pidevalt

Pinnase jäätmete ringlussevõtt

Pinnase ringlussevõtu puhul tuleb määrata järgmised ohtlikud ained: plii, kaadmium, kroom, vask, nikkel, elavhõbe, tsink ja naftasaadused (süsivesinikud C10-C40, summa). Kui pinnase päritolu on teada, tuleb pinnases määrata ka päritolust sõltuvate ohtlike ainete sisaldus. Ringlussevõetud materjali üle andmisel kliendile tuleb klienti teavitada sellest, kas üle antav pinnas ja kivid sisaldavad ohtlikke aineid rohkem kui elamumaale sätestatud piirnormid või mitte. Elamumaa piirnorme ületava pinnase üle andmisel tuleb fikseerida materjali vastuvõtja ning materjali kasutamise asukoht ning neid andmeid vähemalt viis aastat säilitada.

Pidevalt

6/8

Puidujäätmete kogumine ja käitlemine

Vajadusel tuleb analüüsida asjakohaste ainete ja ühendite (naftaproduktid jms) sisaldust, et veenduda, et tegemist ei ole ohtlike jäätmetega. Lisaks peab olema tagatud, et puidujäätmed (sh tavajäätmete hulka kuuluvad) ei sisaldaks halogeenitud orgaanilisi ühendeid üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/1021 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta sätestatud piirväärtuste.

Igast kemikaalidega töödeldud puidupartiist (partii suurus kuni 1500 tonni) tuleb enne energiakasutamiseks üle andmist võtta proovid ning analüüsida väävli (S), lämmastiku (N), kaaliumi (K), naatriumi (Na), kloori (Cl), Arseeni (As), kroomi (Cr), vase (Cu), kaadmiumi (Cd), elavhõbeda (Hg), plii (Pb) ja tsingi (Zn) ja võõriste (metall, plast, mineraalne osa jm) sisaldust.

Puidujäätmed võib biomassiks lugeda ja põletamiseks üle anda jäätmepõletusnõuetele mittevastavatele põletusseadmetele ainult juhul kui ei ületata ühtegi järgnevalt toodud piirväärtust - S 0,2%, N 0,9%, Cl 0,05%, As 4 mg/kg, Cr 30 mg/kg, Cu 30 mg/kg, Cd 1,2 mg/kg, Hg 0,1 mg/kg, Pb 30 mg/kg, Zn 233 mg/kg, võõriseid <2% massist.

Ettevõte peab käitlemisel eraldama kemikaalidega töödeldud puidu kemikaalidega töötlemata puidust. Pidevalt

J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Õlleköögi tavajäätmete käitluskoht

Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Failid

Jäätmekäitluse lõpetamine Jäätmed tuleb üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule ning territoorium korrastada viisil, mis tagab selle piisava puhtuse kasutamaks seda uuel otstarbel või teiste isikute poolt. Enne tegevuse lõpetamist

J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J9. Prügila või jäätmehoidla liik Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Loa lisad 7/8

Loa lisad Nimetus Manus Tootmisohje Lisa 3: Balti_Ehitus_OU_tootmisohje.docx

Ladustamise plaan Lisa 4: Lisa_2_Ladustustsoonid_Ollekoogi_2024.docx

8/8

Lisa_2_Ladustustsoonid_Ollekoogi_2024.docx

Lisa 2. Õlleköögi käitluskoha ladustusplaan.

Ülal välja toodud joonisel:
Kinnistu (väliplats koos hoonega), millisel toimub jäätmekäitlustegevus on ca 2200 m2.
Roosa joonega on märgistatud aiaga tarastatud ala, sinise joonega on märgitud kinnistu piirid. Tsoonides 7 kuni 10 toimub pinnase ja kivijäätmete sõelumine, purustamine ning ladustamine, tegemist on pinnasalaga.
Hoone on välja toodud punasega, tähistusega nr 1 (sh 1.1-1.4). Kollasega näidatud tsoonid on väljaspool hoonet, nendest aladest 2-5 tsoonide puhul on tegemist katusealustega ning 6 on ilma katuseta.
Kollasega on näidatud värava (sissepääsu asukoh). Värav on lukustatav.

Punasega näidatud tsoon, numbriga 1 – Ehitusjäätmete (17 09 04) vastu võtmise ja sorteerimise tsoon. Ala suurus kokku on 900 m2.
Punasega näidatud tsoon, numbriga 1.1 – Ehitusjäätmete sorteerimisel järele jäänud jääkide, milliste taaskasutusvõimalused on madalad, ladustamise ala. Alal ladustatakse jäätmeid koodiga 19 12 12. Tegemist on siseruumiga, jäätmed ladustakse kuhjades, millisest toimub masinatega ja käsitsi sorteerimise teel liikide eraldamine. Jääkjäätmed anatakse üle prügilasse. Ala suurus kokku on 80 m2.
Punasega näidatud tsoon, numbriga 1.2 – Ehitusjäätmetest välja sorteeritud plastijäätmed (17 02 03) ja klientide poolt üle antud plastijäätmete ladustusala. Tegemist on siseruumiga ja jäätmed ladustakse kuhjades Jäätmed antakse üle vastavat keskkonnaluba omavatele ettevõtetele. Ala suurus on 80 m2.
Punasega näidatud tsoon, numbriga 1.3 – Ehitusjäätmetest välja sorteeritud kileplastijäätmed (15 01 02) ja klientide poolt üle antud kileplastijäätmete ladustusala. Tegemist on siseruumiga ja jäätmed ladustakse kuhjades Jäätmed antakse üle vastavat keskkonnaluba omavatele ettevõtetele. Ala suurus on 80 m2.
Punasega näidatud tsoon, numbriga 1.4 – Ehitusjäätmetest välja sorteeritud paberi-papijäätmed (15 01 01) ja klientide poolt üle antud paberi-papijäätmete ladustusala. Tegemist on siseruumiga ja jäätmed ladustakse kuhjades Jäätmed antakse üle vastavat keskkonnaluba omavatele ettevõtetele. Ala suurus on 80 m2.
Rohelisega näidatud tsoon, numbriga 2 – Alal ei ladustata jäätmeid, ala otstarve on tühjade kogumisvahendite, tehnika, inventari jmt hoiustamiseks, ala suurus on 50 m2.
Rohelisega näidatud tsoon, numbriga 3 – Kipsijäätmete (17 08 02) ja klaasijäätmete (17 02 02) ladustusala. Tegemist on väliterritooriumil asuva katsuealusega, kipsijäätmed on lahtiselt, klaasijäätmed ladustakse kogumisvahendites. Jäätmed antakse üle vastavat keskkonnaluba omavatele ettevõtetele. Ala suurus on 165 m2.
Rohelisega näidatud tsoon, numbriga 4 – Ehitusjäätmetest välja sorteeritud mineraaljäätmete (17 01 07) ja metallijäätmete (17 04 05) ladustusala. Mõlemad jäätmed on sekundaarse tekkega. Tegemist on väliterritooriumil asuva katsuealusega, mineraaljäätmed on lahtiselt, metallijäätmed ladustakse kogumisvahendis. Jäätmed antakse üle vastavat keskkonnaluba omavatele ettevõtetele. Ala suurus on 150 m2.
Rohelisega näidatud tsoon, numbriga 5 –Töödeldud puidujäätmete (17 02 01) ladustusala. Tegemist on väliterritooriumil asuva katsuealusega, jäätmed on alal lahtiselt kuhjas. Jäätmed antakse üle vastavat keskkonnaluba omavatele ettevõtetele. Ala suurus on 100 m2.
Rohelisega näidatud tsoon, numbriga 6 – Ehitusjäätmetest välja sorteeritud ja vastu võetud töödeldud puidujäätmete (17 02 01, 15 01 03) ladustusala ja hakkimise ala. Alal haitakse ka jäätmeid koodiga 19 12 07. Tegemist on väliterritooriumil asuva katsuealusega, jäätmed on alal lahtiselt kuhjas. Jäätmed antakse üle vastavat keskkonnaluba omavatele ettevõtetele. Ala suurus on 100 m2.

Tsoon numbriga 7 – Mineraaljäätmete ladustustsoon. Alal on jäätmed koodiga 19 12 09. Jäätmed on alal kuhjas. Jäätmed antakse üle vastavat keskkonnaluba omavatele ettevõtetele. Ala suurus on 300 m2.

Tsoon numbriga 8 – Pinnasejäätmete ja puitjäätmete ladustusala, alal ladustatakse jäätmeid koodidega 17 05 06 ja 20 02 02, ja ladustatakse ja hakitakse 03 01 01, 03 01 05, 19 12 07. Jäätmed on üksteisest eraldatud ja ladustatud kuhjadesse. Jäätmed antakse üle vastavat keskkonnaluba omavatele ettevõtetele. Ala suurus on 400 m2.
Tsoon numbriga 9 – Pinnasejäätmete ja mineraaljäätmete sõelumise tsoon. Alal sõelutakse erinevaid pinnasejäätmeid koodidega 17 05 06; ja 20 02 02 ning mineraaljäätmeid koodidega 01 04 08 ja 17 05 04. Ala suurus on 300 m2.

Tsoon numbriga 10 – Mineraaljäätmete ladustustsoon ladustusalal, alal ladustatakse jäätmeid koodidega 01 04 08; 17 05 04, 17 01 07, 17 01 01 ja 17 01 02. Jäätmed on üksteisest eraldatud ja ladustatud kuhjadesse. Jäätmed antakse üle vastavat keskkonnaluba omavatele ettevõtetele. Ala suurus on 350 m2.

Tsoonides 7-10 olevate jäätmete kuhjad jäävad alla 4 meetri.

Dokumendiregister	Transpordiamet
Viit	7.1-7/24/3616-3
Registreeritud	13.05.2024
Sünkroonitud	15.05.2024
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine
Sari	7.1-7 Maavara geoloogilise uuringu ja kaevandamisloa alane kirjavahetus
Toimik	7.1-7/2024
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis	Keskkonnaamet
Vastutaja	Rein Kallas (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Tehnovõrkude üksus)
Originaal	Ava uues aknas

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled
Balti Ehitus Grupp OÜ keskkonnaloa nr KL-511880 muutmise otsuse eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks	26.04.2024	3	7.1-7/24/3616-2	Sissetulev kiri	transpordiamet
Balti Ehitus Grupp OÜ keskkonnaloa muutmise taotluse menetlusse võtmisest teavitamine	04.03.2024	27	7.1-7/24/3616-1	Sissetulev kiri	transpordiamet	Keskkonnaamet
Balti Ehitus Grupp OÜ keskkonnaloa muutmise taotluse menetlusse võtmisest teavitamine	26.06.2023	279	8-5/23/14056-1	Sissetulev kiri	transpordiamet	Keskkonnaamet

Balti Ehitus Grupp OÜ keskkonnaloa nr KL-511880 muutmine

Failid

Seosed