Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande esitamine seisukohtade küsimiseks

aprill 2024

Energiamajanduse arengukava

aastani 2035 keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande

eelnõu

Töö nimetus: Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

Töö number: 23001

Tellija: Kliimaministeerium

KSH juhtekspert: Karl Kupits

Koostajad: Kaile Eschbaum – Natura 2000

Antti Roose – kliima

Kadri Normak – veemajanduse ekspert

Karl Kupits – ülejäänud KSH osad

Kontrollija Tuuli Vreimann

Maves OÜ

Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377

www.maves.ee e-post: [email protected]

Ettevõte on sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001:2015

alusel.

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

20. aprill 2024 2

SISUKORD

1 LÜHENDID JA MÕISTED ............................................................................................................. 4

2 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................ 5

3 ENMAK 2035 LÜHIKIRJELDUS .................................................................................................. 7

4 EESMÄRGI ELLU VIIMISEKS ON KOOSTATUD ERINEVATEST TEHNOLOOGIATEST

KOOSNEVAD STSENAARIUMID.MÕJU HINDAMISE ULATUS ................................................. 15

5 MÕJU HINDAMISE METOODIKA ........................................................................................... 16

6 MÕJU NATURA 2000 ALADELE .............................................................................................. 20

7 EELDATAVALT KAASNEV MÕJU LOODUSKESKKONDA PUUDUTAVATELE

STRATEEGILISTELE EESMÄRKIDELE JA MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .............. 24

7.1 EUROOPA ROHELINE KOKKULEPE ................................................................................................ 25

7.2 EUROOPA LIIDU ELURIKKUSE STRATEEGIA AASTANI 2030 ........................................................ 27

7.3 KLIIMAPOLIITIKA PÕHIALUSED AASTANI 2050 .......................................................................... 30

7.4 STRATEEGIA „EESTI 2035“ .......................................................................................................... 30

7.5 METSANDUSE ARENGUKAVA 2021-2030 EELNÕU (SEISUGA 19.01.2023) .......................... 32

7.6 KESKKONNAVALDKONNA ARENGUKAVA 2030 EELNÕU (SEISUGA 04.08.2023) ................... 33

7.6.1 Elurikkus ja maastikud ............................................................................................... 34

7.6.2 Kliimamuutused ........................................................................................................... 35

7.6.3 Ringmajandus ............................................................................................................... 37

7.7 MERESTRATEEGIA ........................................................................................................................ 39

7.8 PÕLLUMAJANDUSE JA KALANDUSE VALDKONNA ARENGUKAVA AASTANI 2030 ..................... 40

7.9 ENMAK 2035 EESMÄRKIDE JA LOODUSKESKKONDA PUUDUTAVATE STRATEEGIATE

EESMÄRKIDE OMAVAHELINE VÕRDLUS .................................................................................................. 42

8 EELDATAVALT KAASNEV OLULINE MÕJU ........................................................................... 52

8.1 STSENAARIUMIDE SEOS TÕETAMME MÕÕDIKUTEGA ................................................................. 52

8.2 MÕJU LOODUSKESKKONNALE .................................................................................................... 53

8.3 KAUDNE, KUMULATIIVNE, SÜNERGILINE, LÜHI- JA PIKAAJALINE MÕJU ..................................... 55

8.3.1 Kaudne, kumulatiivne ja sünergiline mõju ......................................................... 55

8.3.2 Lühiajaline ja pikaajaline mõju............................................................................... 56

8.4 MÕJU INIMESE TERVISELE ........................................................................................................... 56

8.5 MÕJU KULTUURIPÄRANDILE ........................................................................................................ 58

8.6 JÄÄTMETEKE ................................................................................................................................. 59

8.7 PIIRIÜLESE KESKKONNAMÕJU VÕIMALIKKUS .............................................................................. 60

8.8 EI KAHJUSTA OLULISELT PÕHIMÕTETE ARVESTAMINE ................................................................. 60

8.9 KLIIMAKINDLUSE HINDAMISE VAJALIKKUS.................................................................................. 61

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

20. aprill 2024 3

8.10 TEHNOLOOGIATE JA KESKKONNALE AVALDUVA MÕJU VÕRDLUS .............................................. 62

9 SEIRE ................................................................................................................................................ 63

10 KOKKUVÕTE .................................................................................................................................. 64

11 LEEVENDAVAD MEETMED ....................................................................................................... 66

12 KASUTATUD ALLIKAD ................................................................................................................ 69

13 ISIKUD JA ASUTUSED, KEDA STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ALUSEL

KAVANDATAV TEGEVUS VÕIB EELDATAVALT MÕJUTADA VÕI KELLEL VÕIB OLLA

PÕHJENDATUD HUVI SELLE STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI VASTU .......... 73

14 ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD ............................................................................. 75

15 AVALIKUSTAMINE ....................................................................................................................... 76

LISA 1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

LISA 2 Natura hindamine

LISA 3 Tehnoloogiate mõju tõetammele

LISA 4 tehnoloogiate hindamiseks kasutatud andmeallikad

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

20. aprill 2024 4

1 LÜHENDID JA MÕISTED

EL Euroopa Liit

ENMAK 2035 energiamajanduse arengukava aastani 2035

JuM Justiitsministeerium

KeHJS keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seadus

KEVAD keskkonnavaldkonna arengukava

KHG kasvuhoonegaasid

KliM Kliimaministeerium

KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine vastavalt

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seadusele

REKK Riiklik energia- ja kliimakava

VV Vabariigi Valitsus

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

20. aprill 2024 5

2 SISSEJUHATUS

Majandus- ja kommunikatsiooniminister esitas 09.11.2021 Vabariigi Valitsusele

(edaspidi ka VV) Energiamajanduse arengukava aastani 2035 (edaspidi ENMAK 2035)

koostamise ettepaneku. Vabariigi Valitsus otsustas 18.11.2021 istungil ettepaneku

heaks kiita.

Otsuse seletuskirjas on toodud järgmist:

Uus energiamajanduse arengukava hakkab asendama kehtivat riiklikku

energiamajanduse arengukava aastani 2030, mis tunnistatakse kehtetuks ENMAK 2035

heaks kiitmisega.

Arengukava hõlmab kliimaneutraalsusele üleminekuks vajalikke energiatootmise ja -

tarnimisega ning energiatõhususe suurendamisega seotud eesmärke ja

poliitikainstrumente. ENMAK 2035 koostatakse lähtudes energiamajanduse

valdkondade integreerituse tõstmise vajadusega seotud läbivatest eesmärkidest:

Energiajulgeoleku tagamine elektri, soojuse ja jahutuse, ja transportkütuste

valdkondades;

Taastuvenergiale üleminek elektri, soojuse ja jahutuse, ja transportkütuste

valdkondades;

Energiatõhususe suurendamine elektri, soojuse ja jahutuse, ja

transportkütuste valdkondades.

Selle põhjal algatas 07.12.2021 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (alates 1.

juulist 2023. aastast Kliimaministeerium (KliM)) ENMAK 2035 keskkonnamõju

strateegilise hindamise (edaspidi KSH).

KSH programm tunnistati nõuetele vastavaks Kliimaministeeriumi 20.11.2023 kirjaga nr

21-1/23/3803-10. See on leitav lisast 1.

KSH eesmärk on kirjeldatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduses (edaspidi KeHJS):

arvestada erinevate valdkondade kaalutlusi strateegiliste

planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel;

tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse;

edendada säästvat arengut.

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

20. aprill 2024 6

ENMAK 2035 mõjutab mingil määral kõiki eluvaldkondasid.1 KSH keskendub

looduskeskkonnale avalduva mõju välja selgitamisele2. Teisi eluvaldkondasid käsitleb

KSH juhul, kui need saavad olema mõjutatud looduskeskkonnale avalduva mõju tõttu.

Teistele valdkondadele ENMAK 2035 poolt avaldatavat mõju hinnatakse KSH protsessi

väliselt vastavalt mõjude hindamise kontrollküsimustikule3. Teiste valdkondade

mõjude hindamine toimub paralleelselt käesoleva KSH aruande ja ENMAK 2035

koostamisega.

1 Ülevaatliku hinnangu võimalikest mõjudest on andnud planeerimisdokumendi koostamise korraldaja

dokumendis „Energiamajanduse arengukava aastani 2035 koostamise ettepanek“ Majandus- ja

kommunikatsiooniministeerium. 2021.

2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat. Keskkonnaministeerium 2017.

3 Mõjude hindamise metoodika. Justiitsministeerium ja Riigikantselei. 2021.

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

20. aprill 2024 7

3 ENMAK 2035 LÜHIKIRJELDUS

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 (edaspidi ENMAK 2035) koostamine

algatati Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi aastateks 2021-2023 punktide 4.7 ja

4.25 kohaselt Vabariigi Valitsuse 18.11.2021 toimunud kabinetinõupidamise protokolli

nr 74 otsusega nr 21. KSH aruande koostamise aluseks on 21.03.2024 ekspertrühmale

edastatud ENMAK 2035 eelnõu.

KSH aruanne on ENMAK 2035 osa ning ei ole käsitletav eraldiseisvana.

Arengukava koostamise eesmärgiks on ajakohastada kehtivas energiamajanduse

arengukavas sisalduvad energiamajanduse suundumused, eesmärgid ning tegevused

ja kirjeldada Eesti energiamajanduse arenguvisiooni, eesmärke, kitsaskohti ning

poliitikainstrumente kliimaneutraalse energia tootmise ja -tarbimise suunas liikumisel

ja energiajulgeoleku tagamisel.

Arengukava koostati lähtudes Euroopa Liidu ning Eesti energia- ja kliimapoliitika

eesmärkidest ja suundumustest aastani 2030 ja 2050 ning strateegiast „Eesti 2035“ ja

selle tegevuskavast, kus on muuhulgas seatud vajalikuks muutuseks üleminek

kliimaneutraalsele energia tootmisele tagades energiajulgeoleku. Arengukava on

sisendiks riiklikule energia- ja kliimakavale aastani 2030.

Arengukavas esitatakse mh arengukava üldeesmärk ja alaeesmärgid ning nende

mõõdikud alg- ja sihttasemetega (sh metoodika ja allikad), ülevaade olulisematest

poliitikainstrumentidest, mille kaudu seatud eesmärke saavutada ja maksumuse

prognoos.

Energiamajandus tähendab majandustegevust, mis on seotud energeetiliste

materjalide ja toodete uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, salvestamise,

maismaatranspordi, ülekandmise, tarnimise, kauplemise, turustamise või müügiga või

soojuse jaotamisega paljudesse hoonetesse .

Arengukava hõlmab primaarenergia tarbimise, energiatootmise ja -tarnimisega seotud

eesmärke, mõõdikuid ja kavandatud tegevusi. Taastuvenergia kasutuselevõtu ning

lõpptarbitava energia tõhususe saavutamise konkreetsed tegevused peavad saama

kaetud teiste sektorite (ettevõtlus, tööstus, hoonefond, transport, majapidamised, äri-

ja avalikud teenused, põllumajandus ja kalandus, digimajandus, veemajandus jne)

arengudokumentide (sh seonduva maakasutuse planeerimisega seotud

dokumentides) raames. Arengukava ei kavanda tegevusi seoses vedelkütuste ja

puitkütuste tootmise ja/või kasutusega. Arengukava ei hõlma vedelkütuste osa, mis

kaetakse transpordi arengukavaga.

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

20. aprill 2024 8

ENMAK 2035 üldeesmärgiks on igakülgselt tegeleda energia pakkumise ja nõudluse

väljakutsetega, suunata energiamajanduse turupõhist arengut, arvestades

kliimapoliitika eesmärke ning tagada energiajulgeolek, minimeerides ühiskondlikke

kulusid ning maksimeerides energiamajandusest saadavat ühiskondlikku kasu.

Üldmõõdikuks on: energeetika kasvuhoonegaaside heide ja Maailma Energeetika

Nõukogu (World Energy Council) energia jätkusuutlikkuse indeks4, mis kirjeldab riigi

energiajulgeolekut, energia kättesaadavust ja taskukohasust ning energeetika

keskkonnamõju. Eesti jagab 2022. aasta seisuga paremuselt üheksandat positsiooni

Sloveeniaga (väärtus 78,7)5. Esimesel kohal on Rootsi (väärtus 84,3). Euroopa Liidu

riikidest on viimasel kohal Bulgaaria (positsioon 28, väärtus 69,7). Hinnatud on kokku

91 riiki. Sihttaset ENMAK 2035 ei sea.

Üldeesmärgi saavutamiseks on püstitatud kolm alameesmärki:

• energiajulgeoleku tagamine;

• energia kättesaadavuse ja taskukohase hinna tagamine;

• energeetika keskkonnasäästlikkuse tagamine.

Alameesmärkide saavutamiseks on loetletud mõõdikud ja püstitatud sihttasemed

(Tabel 1). Mõõdikud järgivad paljustki energia jätkusuutlikkuse indeksi mõõdikuid.

Tabel 1. Alameesmärkide saavutamise mõõdikud alg- ja sihttasemed.

Mõõdik Algtase Sihttase

Alaeesmärk: energiajulgeoleku tagamine

Energiasõltuvusmäär6 2021=1,4%7 2035=0%

Juhitav võimsus

elektrisüsteemis8 2022 = 1337 MW

2035 =>

1000 MW9*

4 World Energy Trilemma Index | World Energy Council

5 World Energy Council Maailmariikide edetabel

6 Energiasõltuvusmäär näitab imporditud energia osatähtsust energiavajaduse rahuldamisel.

Arvutatakse imporditud ja eksporditud energia vahe suhtena kogutarbimisse.

7 Statistikaameti andmebaas KE36: ENERGIA EFEKTIIVSUSE SUHTARVUD

8 Eleringi varustuskindluse aruanne 2022

9 Sõltuvalt TSO hinnangust võib number suureneda sõltuvalt tiputarbimise kasvust, taastuvate mahu

kasvust ja elektrisüsteemi muudatustes

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

20. aprill 2024 9

Mõõdik Algtase Sihttase

Varustuskindluse norm10 pidevalt täidetud Pidevalt täidetud

Elektrisüsteemi black-start11

võimekuse olemasolu

riigisiseselt

pidevalt täidetud pidevalt täidetud

Elektrienergia netoimport12 2022=12,9% 2035=0%

Eesti gaasitaristu tehniline

piisavus N-113;14 2023=114,9%15 2035=>100%

10 sätestab sotsiaalmajanduslikult optimaalse varustuskindluse taseme, mille juures täiendavate

elektritootmisvõimsuste rajamine varustuskindluse parandamiseks muutub kallimaks kui väikese hulga

elektritarbimise katmata jätmine. Hetkel on varustuskindluse norm 9 tundi aastas ja 4,5 GW aastas

(Vabariigi Valitsuse 14.02.2019 määrus nr 10. Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri). See võib ajas

muutuda.

11 Black-start on termin, mida kasutatakse elektrivõrkude kontekstis. See viitab võimele taastada

elektrisüsteemi normaalne töö pärast täielikku või osalist võrguühenduse kaotust.

12 Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis 2022, Konkurentsiamet -

https://www.konkurentsiamet.ee/asutus-uudised-ja-kontakt/aruanded-analuusid-hinnangud/elektri-

ja-gaasituru-aruanded

13 Mõiste, mis on kasutusel elektrisüsteemide planeerimisel ja käitamisel. See tähendab, et süsteem

peab suutma jätkata tööd ka siis, kui üks oluline komponent ebaõnnestub või langeb välja, jätmata

süsteemi ülejäänud osi ülekoormuse või kokkukukkumise ohtu. Praktiliselt tähendab see, et süsteem

peab suutma toimida normaalselt ka siis, kui üks oluline komponent (nagu näiteks generaator,

ülekandeliin või muundur) ebaõnnestub. See on oluline tagamaks süsteemi usaldusväärsust ja

varustuskindlust, vältides ulatuslikke katkestusi või elektrikatkestusi.

14 Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1938 kirjeldatakse valemiga N-1

gaasitaristu tehnilisest võimsusest tulenevat suutlikkust rahuldada suurima eraldi vaadeldava

gaasitaristu häire korral arvutuspiirkonnas gaasi kogunõudlus erandlikult suure gaasinõudlusega

päeval, mida esineb statistiliste andmete kohaselt üks kord 20 aasta jooksul.

15 Tehnilise läbilaskevõime N-1 hinnang 2023. aastaks. Elering. EESTI GAASIÜLEKANDEVÕRGU

ARENGUKAVA 2023-2032.

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

20. aprill 2024 10

Mõõdik Algtase Sihttase

Alaeesmärk: Energia kättesaadavuse ja taskukohase hinna tagamine

Elektrivõrgu riketest

põhjustatud katkestuste

keskmine kogukestus minutites

tarbimiskoha kohta aastas

(SAIDI)

2022=21916 2035=<9017

Elektri aasta keskmine

lõpptarbija hind alla Euroopa

Liidu keskmise18

2023 täidetud täidetud

Energia kättesaadavus ja

taskukohasus19 2022=94/100 90-100

Kõige kallima kaugkütte hinna

suhe keskmise võrgu hinda20** 2024=148% 2035=120%

Alaeesmärk: Energeetika keskkonnasäästlikkuse tagamine

Energia lõpptarbimine TWh/a 2022=33,3 2030=30,19

Primaarenergia tarbimine

TWh/a 2022= 54,4 2030=45,72

16 2022 võrguteenuse kvaliteedinäitajad https://www.konkurentsiamet.ee/et/elekter-

maagaas/elekter/jarelevalve

17 Elektrilevi, Konkurentsiamet. Mõõdetakse iga kahe aasta järel.

18 Electricity price statistics - Statistics Explained (europa.eu)

19 Taskukohasuse hindamisel võetakse muuhulgas arvesse: elektri hindasid kodutarbijale ja tööstusele,

kodutarbijate tarbimismahtu, rahvaarvu, SKP'd, võrguühenduse olemasolu. Eesti näitajad 2022. aastal,

sh kättesaadavuse ja taskukohasuse poolest oli Eesti 20. kohal 127 riigi seas, Energy Quity: Access to

electricity (Percentage of the population with access to electricity), Electricity prices (National electricity

price per kilowatt hour as indicator of affordable energy services for domestic and commercial uses),

Gasoline and diesel prices (Prices per litre as indicator of access to affordable energy services for

passenger and commercial vehicles). WEC Trilemma: Country profile (worldenergy.org)

20 Kooskõlastatud hinnad | Konkurentsiamet

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

20. aprill 2024 11

Mõõdik Algtase Sihttase

Taastuvenergia osakaal energia

lõpptarbimisest % 2022=38 2035=75

Taastuvelektri osakaal elektri

tarbimises % 2022=29 2035=100

Taastuvenergia osakaal soojuse

lõpptarbimises % 2022=61 2035=75-80

Taastuvgaasi osakaal

gaasitarbimises % 2022=4 (0,17 TWh21) 2035=33 (1 TWh22)

* Sõltuvalt TSO hinnangust võib number suureneda sõltuvalt tiputarbimise kasvust,

taastuvate mahu kasvust ja elektrisüsteemi muudatustes

** Mõõdik on veel täpsustamisel

Sihttasemete saavutamiseks on välja töötatud poliitikainstrumendid.

Eesmärgi ellu viimiseks on koostatud erinevatest tehnoloogiate kombinatsioonidest

koosnevad stsenaariumid.

Mõju hindamisel on lähtutud järgmistest ENMAK 2035 stsenaariumitest:

• Elekter

o taastuvenergia ja salvestus (avamere tuuleenergia)

o tuumaenergia

o süsiniku püüdmine ja kasutamine (CCU)

o taastuvgaas

o kõik tehnoloogiad

o netoimpordita stsenaarium

o 1000 MW juhitav võimsus

• Soojus ja jahutus

o Elekter

o Kaugküte

o Lokaalküte

o Tehnoloogia-neutraalne

21 Biometaani tarbimine 2022 Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2023-2032 (elering.ee)

22 Biometaani toodangu prognoos 2030 Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni tagasiside

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

20. aprill 2024 12

• Gaasivõrgu dekarboniseerimine

o Biometaani stsenaarium

o Vesiniku stsenaarium

o Vähima kulu stsenaarium

Mõõdik Algtase Sihttase

Alaeesmärk: energiajulgeoleku tagamine

Energiasõltuvusmäär23 2021=1,4%24 2035=0%

Juhitav võimsus

elektrisüsteemis25 2022 = 1337 MW

2035 =>

1000 MW26*

Varustuskindluse norm27 pidevalt täidetud Pidevalt täidetud

Elektrisüsteemi black-start28

võimekuse olemasolu

riigisiseselt

pidevalt täidetud pidevalt täidetud

Elektrienergia netoimport29 2022=12,9% 2035=0%

23 Energiasõltuvusmäär näitab imporditud energia osatähtsust energiavajaduse rahuldamisel.

Arvutatakse imporditud ja eksporditud energia vahe suhtena kogutarbimisse.

24 Statistikaameti andmebaas KE36: ENERGIA EFEKTIIVSUSE SUHTARVUD

25 Eleringi varustuskindluse aruanne 2022

26 Sõltuvalt TSO hinnangust võib number suureneda sõltuvalt tiputarbimise kasvust, taastuvate mahu

kasvust ja elektrisüsteemi muudatustes

27 sätestab sotsiaalmajanduslikult optimaalse varustuskindluse taseme, mille juures täiendavate

elektritootmisvõimsuste rajamine varustuskindluse parandamiseks muutub kallimaks kui väikese hulga

elektritarbimise katmata jätmine. Hetkel on varustuskindluse norm 9 tundi aastas ja 4,5 GW aastas

(Vabariigi Valitsuse 14.02.2019 määrus nr 10. Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri). See võib ajas

muutuda.

28 Black-start on termin, mida kasutatakse elektrivõrkude kontekstis. See viitab võimele taastada

elektrisüsteemi normaalne töö pärast täielikku või osalist võrguühenduse kaotust.

29 Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis 2022, Konkurentsiamet -

https://www.konkurentsiamet.ee/asutus-uudised-ja-kontakt/aruanded-analuusid-hinnangud/elektri-

ja-gaasituru-aruanded

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

20. aprill 2024 13

Mõõdik Algtase Sihttase

Eesti gaasitaristu tehniline

piisavus N-130;31 2023=114,9%32 2035=>100%

Alaeesmärk: Energia kättesaadavuse ja taskukohase hinna tagamine

Elektrivõrgu riketest

põhjustatud katkestuste

keskmine kogukestus minutites

tarbimiskoha kohta aastas

(SAIDI)

2022=21933 2035=<9034

Elektri aasta keskmine

lõpptarbija hind alla Euroopa

Liidu keskmise35

2023 täidetud täidetud

Energia kättesaadavus ja

taskukohasus36 2022=94/100 90-100

30 Mõiste, mis on kasutusel elektrisüsteemide planeerimisel ja käitamisel. See tähendab, et süsteem

peab suutma jätkata tööd ka siis, kui üks oluline komponent ebaõnnestub või langeb välja, jätmata

süsteemi ülejäänud osi ülekoormuse või kokkukukkumise ohtu. Praktiliselt tähendab see, et süsteem

peab suutma toimida normaalselt ka siis, kui üks oluline komponent (nagu näiteks generaator,

ülekandeliin või muundur) ebaõnnestub. See on oluline tagamaks süsteemi usaldusväärsust ja

varustuskindlust, vältides ulatuslikke katkestusi või elektrikatkestusi.

31 Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1938 kirjeldatakse valemiga N-1

gaasitaristu tehnilisest võimsusest tulenevat suutlikkust rahuldada suurima eraldi vaadeldava

gaasitaristu häire korral arvutuspiirkonnas gaasi kogunõudlus erandlikult suure gaasinõudlusega

päeval, mida esineb statistiliste andmete kohaselt üks kord 20 aasta jooksul.

32 Tehnilise läbilaskevõime N-1 hinnang 2023. aastaks. Elering. EESTI GAASIÜLEKANDEVÕRGU

ARENGUKAVA 2023-2032.

33 2022 võrguteenuse kvaliteedinäitajad https://www.konkurentsiamet.ee/et/elekter-

maagaas/elekter/jarelevalve

34 Elektrilevi, Konkurentsiamet. Mõõdetakse iga kahe aasta järel.

35 Electricity price statistics - Statistics Explained (europa.eu)

36 Taskukohasuse hindamisel võetakse muuhulgas arvesse: elektri hindasid kodutarbijale ja tööstusele,

kodutarbijate tarbimismahtu, rahvaarvu, SKP'd, võrguühenduse olemasolu. Eesti näitajad 2022. aastal,

sh kättesaadavuse ja taskukohasuse poolest oli Eesti 20. kohal 127 riigi seas, Energy Quity: Access to

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

20. aprill 2024 14

Mõõdik Algtase Sihttase

Kõige kallima kaugkütte hinna

suhe keskmise võrgu hinda37** 2024=148% 2035=120%

Alaeesmärk: Energeetika keskkonnasäästlikkuse tagamine

Energia lõpptarbimine TWh/a 2022=33,3 2030=30,19

Primaarenergia tarbimine

TWh/a 2022= 54,4 2030=45,72

Taastuvenergia osakaal energia

lõpptarbimisest % 2022=38 2035=75

Taastuvelektri osakaal elektri

tarbimises % 2022=29 2035=100

Taastuvenergia osakaal soojuse

lõpptarbimises % 2022=61 2035=75-80

Taastuvgaasi osakaal

gaasitarbimises % 2022=4 (0,17 TWh38) 2035=33 (1 TWh39)

* Sõltuvalt TSO hinnangust võib number suureneda sõltuvalt tiputarbimise kasvust,

taastuvate mahu kasvust ja elektrisüsteemi muudatustes

** Mõõdik on veel täpsustamisel

Sihttasemete saavutamiseks on välja töötatud poliitikainstrumendid.

electricity (Percentage of the population with access to electricity), Electricity prices (National electricity

price per kilowatt hour as indicator of affordable energy services for domestic and commercial uses),

Gasoline and diesel prices (Prices per litre as indicator of access to affordable energy services for

passenger and commercial vehicles). WEC Trilemma: Country profile (worldenergy.org)

37 Kooskõlastatud hinnad | Konkurentsiamet

38 Biometaani tarbimine 2022 Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2023-2032 (elering.ee)

39 Biometaani toodangu prognoos 2030 Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni tagasiside

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

20. aprill 2024 15

4 EESMÄRGI ELLU VIIMISEKS ON KOOSTATUD ERINEVATEST

TEHNOLOOGIATEST KOOSNEVAD STSENAARIUMID.MÕJU

HINDAMISE ULATUS

Planeerimisdokumendi rakendamisega kaasneva mõju ulatus antud juhul on

kirjeldatav ruumilisel (geograafiline ulatus) ja ajalisel skaalal ning mõjutatavate

keskkonnakomponentide lõikes.

Geograafiline ulatus

ENMAK 2035 on riigiülene strateegiline planeerimisdokument, mis ei plaani

asukohaspetsiifilisi tegevusi. ENMAK 2035 ette nähtavad tegevused võivad aset leida

hetkel määratlemata asukohas. Seetõttu on mõjude hindamine riigiülene ning ei ole

asukohaspetsiifiline.

Ajaline ulatus

ENMAK 2035 seab otsesed eesmärgid aastani 2035, kuid siht on vaatega aastani 2050.

Mõju hindamine keskendub põhiliselt aastani 2035 avalduvatele mõjudele, kuid

arvestab sellega, et ENMAK 2035 põhjal rakendatavate tegevuste mõju on pikaajalisem

ning annab põhjendatud juhtudel üldisema hinnangu ka ajas kaugemale ulatuvatele

mõjudele, sh pikaajaliste kliimamuutuste mõjudele (mõjude suundadele).

Mõjutatavad keskkonnakomponendid

ENMAK 2035 elluviimiseks kasutatavad tehnoloogiad võivad mõjutada kõiki

keskkonnakomponente: kliima, välisõhk, vesi, maapõu, elusloodus. Seetõttu ei ole

põhjust mõju hindamise ulatust keskkonnakomponentide osas kitsendada.

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

20. aprill 2024 16

5 MÕJU HINDAMISE METOODIKA

ENMAK 2035 tasemega strateegilise planeerimisdokumendi mõjude hindamise

esmane eesmärk on tagada planeerimisdokumendi vastavus teiste sama ja kõrgema

taseme dokumentidele. KSH eksperdirühm toimib ENMAK 2035 töögrupi kõrval

konsultatsioonimeeskonnana, kes juhib tähelepanu riskikohtadele (võimalik vastuolu

looduskeskkonda puudutavate strateegiliste dokumentide eesmärkidega) ja teeb

ettepanekuid ENMAK 2035 tõhustamiseks. Tuleb tähele panna, et ENMAK 2035

eesmärk on suunata Eesti energiamajandust ja ENMAK 2035 esmane eesmärk ei ole

kaasa aidata teiste strateegiliste dokumentide eesmärkide saavutamisele. Küll aga ei

tohi ENMAK 2035 teiste eesmärkide saavutamist takistada. Kui ilmneb lahendamatu

vastuolu mõne teise strateegilise planeerimisdokumendiga, jääb edasine tegevus

ENMAK 2035 koostajate otsustada (jõustada vastuolus olev ENMAK 2035, seda muuta

või taotleda võrreldud dokumendi muutmist).

Mõjude prognoosimine on jaotatud kahte ossa:

• ENMAK 2035 koostajate nõustamine KSH eksperdirühma teadmiste ja teiste

strateegiliste planeerimisdokumentide põhjal. Hinnang on kvalitatiivne.

Hinnatakse ENMAK 2035 kui tervikut (vt pt „7 Eeldatavalt kaasnev mõju

Looduskeskkonda puudutavatele strateegilistele eesmärkidele ja mõjutatava

keskkonna kirjeldus“).

• ENMAK 2035 stsenaariumite ja nendes kasutatud tehnoloogiate mõju

Tõetamme40 looduskeskkonda puudutavatele Eesti 2035 ja Säästva arengu

riikliku strateegia mõõdikutele (lisa 1). Antakse hinnang erinevate

stsenaariumite mõjust riigi mõõdikutele.

Asjakohasel juhul võib eksperdirühm teha ettepanekuid ENMAK 2035

tegevussuundade seadmiseks ning täpsustamiseks vastavalt ENMAK 2035

eesmärkidele. See aga ei ole eksperdirühma põhiülesanne ja ettepanekuid tehakse

juhul, kui vastavalt oma erialateadmistele nähakse potentsiaalseid parenduskohti.

ENMAK 2035 eesmärkide seadmisesse eksperdirühm ei sekku. Eesmärkide seadmine

on riigi poliitiline otsus ning eksperdirühma ülesanne on üksnes kirjeldada kaasnevaid

mõjusid.

Mõju hindamine toob välja erinevate tehnoloogiate positiivsed ja negatiivsed mõjud

(vt pt „8 Eeldatavalt kaasnev oluline mõju“), kuid stsenaariumi valik jääb ENMAK 2035

töörühmale arvestades ka muid, looduskeskkonnaväliseid, asjaolusid.

40 Tõetamm - Riigi oluliste näidikute mõõdupuu. Statistikaamet.

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

20. aprill 2024 17

Mõjude hindamise aruande täpsusaste vastab ENMAK 2035 täpsusastmele.

Eesmärkide ja tegevuste puhul, kus ENMAK 2035 esitab eesmärkide suunad

kvalitatiivselt (nt suureneb, väheneb), esitatakse ka mõjude hindamises prognoos

kvalitatiivselt. Kvantitatiivsete näitajate puhul prognoositakse võimalusel mõju samal

kvantitatiivsel tasemel ja täpsusastmes (vt pt „7 Eeldatavalt kaasnev mõju

Looduskeskkonda puudutavatele strateegilistele eesmärkidele ja mõjutatava

keskkonna kirjeldus“ ja „8 Eeldatavalt kaasnev oluline mõju“).

Kogu mõjude hindamise väljundiks ei ole mingi kindla lahendusvariandi (alternatiivi)

valimine vaid ENMAK 2035 raames välja töötatud tehnoloogiate ning

poliitikainstrumentide mõjude kirjeldus. Ei ole põhjust eeldada, et riik võtab ühe nn

alternatiivi (nt elektri tootmine tuulikutega) ja hakkab seda ellu viima.

Turumajanduslikus keskkonnas saab lahenduseks olema erinevate tootmisviiside segu

ja mõju hindamine kirjeldab nende tootmisviiside võimalikke riske ning

leevendusmeetmeid (vt pt „8 Eeldatavalt kaasnev oluline mõju“).

KSH raames hinnatakse ENMAK 2035 mõjusid muu hulgas arvestades jätkusuutliku

investeeringu (do no significant harm)41 ja kliimakindlate infrastruktuuriprojektide42

mõjude hindamise komponente (vt pt „8.8 Ei kahjusta oluliselt põhimõtete

arvestamine“ ja „8.9 Kliimakindluse hindamise vajalikkus“). Juhis on loodud tehniliste

projektide hindamiseks. ENMAK 2035 on strateegiline planeerimisdokument ja

seetõttu oluliselt üldisem. Seega kasutatakse üksnes metoodika asjakohaseid

põhimõtteid, ja ei hinnata üks-üheselt vastavalt juhisele.

Mõju hindamine juhindub KeHJS nõuetest.

Mõju hindamise väljundiks on aruanne, mis kirjeldab toimunud mõjude hindamise

protsessi, tuvastatud riske ja rakenduslikke välja töötatud lahendusi, hinnangut

lõplikult välja töötatud ENMAK 2035-le ning ettepanekuid võimalike riskide vältimiseks

ja võimaliku olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja/või leevendamiseks ning

riigi teiste eesmärkidega sünergia tekitamiseks (vt pt „11 Leevendavad meetmed“).

41 „do no significant harm“ ehk DNSH põhimõte on sätestatud Euroopa parlamendi ja nõukogu

määrustes jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise kohta finantsteenuste sektoris (EL)

2019/2088, taksonoomiamääruses (EL) 2020/852, ELi ühissätete määruses (EL) 2021/1060

Ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) fondide väljatöötamisel jm asjakohastes dokumentides, vt ka

2021_02_18_epc_do_not_significant_harm_technical_guidance_by_the_commission.pdf (europa.eu)

42 Commission adopts new guidance on how to climate-proof future infrastructure projects - Regional

Policy - European Commission (europa.eu)

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

20. aprill 2024 18

KSH aruandes etapis viidi läbi Natura hindamine vastavalt loodusdirektiivi artikli 6

lõigetele 3 ja 4 ning KeHJS-e § 45 alusel. Natura hindamine on esitatud KSH lisas 2 ning

kokkuvõte hindamisest on esitatud KSH peatükis 6. Natura hindamisel tugineti

Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide

hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3

ja 4 sätete kohta.“43 ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks

loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis"44.

Sealjuures on oluline välja tuua, et Natura hindamise läbiviimisel lähtuti viidatud

juhendites toodud põhimõttest, et hindamise täpsusaste ja ulatus peavad olema

proportsionaalsed strateegilise planeerimisdokumendi sisuga. Mõju Natura aladele

hinnati strateegilisel tasandil – hindamise eesmärk on jõuda veendumusele, kas

ENMAK võib olla vastuolus loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) ja linnudirektiivi

(2009/147/EÜ) eesmärkidega.

Ülevaate KSH koostamisest annab Joonis 1.

43 Euroopa Komisjon, Brüssel, 28.09.2021, „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide

hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“

44 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi

artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet.

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

20. aprill 2024 19

Joonis 1 KSH koostamise skeem

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

20. aprill 2024 20

6 MÕJU NATURA 2000 ALADELE

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitsealade võrgustik, mille eesmärk on säilitada või

vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund.

Eestis leidub 60 loodusdirektiivi elupaigatüüpi ja 99 loodusdirektiivi liiki, kelle kaitseks

Natura 2000 alade võrgustik on loodud. 2023. aasta seisuga kuulub Eesti Natura 2000

võrgustikku 66 linnuala ja 541 loodusala kogupindalaga 14 859 km2. Eesti maismaast

kuulub Natura 2000 võrgustikku 19,4% ning merealast 18,7%. Loodus- ja linnudirektiivi

eesmärgiks olevate elupaikade ja liikide kaitset korraldatakse niisiis läbi ruumiliselt

piiritletud Natura 2000 võrgustiku alade ja nendel aladel seatud konkreetsete kaitse-

eesmärkide. Üldise taseme strateegiliste dokumentide (sh ENMAK 2035) sisu ja

rakendamine ei ole reeglina üheselt seostatav Natura 2000 alade ja nende kaitse-

eesmärkidega. ENMAK 2035 on nimelt kõrgeim valdkondlik arengukava, mis ei oma

ruumilist väljundit, vaid dokument, mis suunab energiamajanduse arenguvisioone,

eesmärke ja tegevusi kõige üldisemal tasemel. ENMAK 2035 sisu on välja töötatud

lähtudes kliimaneutraalsuse eesmärgist, sh aitavad kavandatavad tegevused kaasa

energiatõhususele ja energiasäästule, fossiilsete energiaallikate kasutamise ja KHG

heite vähendamisele jne ning seeläbi esineb ENMAK 2035 rakendamisel kaudne

positiivne mõju looduskeskkonnale ja seeläbi ka Natura 2000 võrgustikule. ENMAK

2035 rakendamine ei ole vastuolus loodusdirektiivi ega linnudirektiivi eesmärkidega

ning Natura 2000 võrgustiku kaitse seisukohalt ei ole põhjust teha arengukava enda

sisu osas muudatusettepanekuid. Küll aga tuleb strateegiliste planeerimisdokumentide

puhul arvestada ka nende poolt suunatavate alamtegevustega ja kindlaks teha

potentsiaalsed mõjud, et võimalusel minimeerida riske edaspidi kavandatavate

üksikprojektide tasemel. Seda tehakse läbi Natura hindamise protseduuri, mis ENMAK

2035-le on läbi viidud ja leitav lisast 2. Järgnevalt on toodud kokkuvõtlik ülevaade

Natura hindamise tulemustest.

ENMAK 2035 kõigis käsitletud valdkondades (elektrivarustuse tagamine,

gaasivarustuse tagamine ning kütte- ja jahutuse tagamine) kavandatavad tegevused

oma sisult enamasti regulatiivsed või korralduslikud ning ei kavanda ega suuna

alamtegevusi, mis võiksid kaasa tuua muutusi looduskeskkonnas, sh Natura aladel või

nende mõjualas. 17-st arengukavas kavandatud tegevusest on sellised 8. Nendeks on

nt tururaamistiku loomised, tariifisüsteemide arendamised, toetusmeetmete

rakendamised, teadlikkuse tõstmisega seotud tegevused jms. Nende tegevuste osas

piirdus Natura hindamine eelhindamise etapiga.

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

20. aprill 2024 21

ENMAK-is kirjeldatud 9 tegevust on aga sellised, mis suunavad alamtegevusi, mille

väljundiks on järgmistes etappides (planeeringud/projektid) muuhulgas konkreetsed

energiataristu projektid:

• elektrienergia salvestuse turule tuleku soodustamine (võimalikud järgmistes

etappides kavandatavad objektid on nt pumphüdroelektrijaamad (PHEJ),

akupargid, mahtsoojussalvestid jm);

• elektrisüsteemi toimimiseks vajalike juhitavate võimsuste olemasolu tagamine

(nt gaasi/vesiniku elektrijaamad; PHEJ-d, akupargid, tuumajaam jm);

• ülekande- ja jaotusvõrgu taristu arendamine; kütusevabade energiaallikate

osakaalu suurendamisega seotud tegevused (nt elektri merekaablid, maismaa

õhuliinid jm);

• kütusevabade energiaallikate osakaalu suurendamisega seotud tegevused (nt

tuulepargid, päikseelektrijaamad jm);

• gaasiinfrastruktuuri ja riikliku gaasivaru olemasolu tagamine (nt gaasitaristu,

torustikud jm);

• taastuvgaaside turule tuleku soodustamine (nt gaasitaristu arendamine,

vesinikujaamad jm);

• kaugkütte taristu arendamine toetamaks üleminekut süsinik-neutraalsusele (nt

kaugküttetorustike renoveerimine/rajamine);

• katlamajade (sh koos-tootmisjaamade) ning kaugküttevõrkude

energiatõhususe suurendamine (nt katlamajad, kaugküttetaristu jm);

• kaugjahutuse arendamine (nt kaugjahutustorustik jm).

Nende tegevuste osas on Natura hindamises (Lisa 2) läbi viidud asjakohane hindamine

ja välja toodud võimalikud peamised riskid ja konfliktid, mis võivad elupaikade ja liikide

soodsat seisundit mõjutada (nt elupaigatüüpide või liikide elupaikade kadu või

kahjustamine; elupaikade killustamine; häirimine, veerežiimi ja kvaliteedi muutused;

heited jne). Seda juhul, kui planeeritavate taristuobjektide mõjualasse jääb Natura 2000

võrgustiku alasid. Natura võrgustikule avalduva mõju vältimiseks või minimeerimiseks

anti soovitused, mida järgmistes arendustegevuste etappides arvesse võtta.

Natura asjakohane hindamine leidis, et ENMAK 2035 arengukava rakendamisel

puudub ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustikule ja selle terviklikkusele ning puudub

vajadus Natura võrgustiku kaitsest lähtuvalt muuta kavas ettenähtut. Arengukava

rakendamine toob kaasa kaudse positiivse mõju läbi energiasäästu, -tõhususe ja

kliimaneutraalsuse eesmärkide poole liikumise. Läbiviidud hindamise tulemusel võib

aga kõikide ENMAK 2035-ga suunatavate energiataristu objektide osas Natura alade

mõju vältimise ja minimeerimise kontekstis välja tuua järgmised meetmed, millega on

vajalik arvestada ENMAK 2035 rakendamisel järgmistes etappides (planeeringute ja

projektide läbiviimisel):

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

20. aprill 2024 22

• ENMAK 2035 suunatavate tegevuste rakendajal (energiataristu planeerimisel ja

projekteerimisel) tuleb arvestada,, et kavandatava tegevuse elluviimine ei tohi

Natura 2000 alade kaitse-eesmärke kahjustada. Ebasoodsa mõju ilmnemise

tõenäosust on võimalik ära hoida ning vähendada läbi keskkonnaaspektide

arvestamise edasistes planeeringutes ja projektides ning vajadusel ette nähtud

leevendusmeetmete rakendamisega. Õigusaktidest lähtuvalt tuleb arengukava

elluviimisel tegevuste rakendajal igakordselt kaaluda tegevuse võimalikku

ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja vajadusel algatada

keskkonnamõju hindamise menetlus ning viia läbi Natura hindamine vajalikus

täpsusastmes.

• Arvestades, et igasugune energiataristu kui tehislike objektide (elektritootmise

ja salvestamise objektid nagu tuulepargid, PHEJ-d, akupargid; elektri

transpordi taristu nagu ülekandeliinid ja -kaablid; kaugkütte- ja

jahutusseadmed jne) rajamine Natura 2000 aladele ja nende mõjualasse ei ole

loodus- ega linnudirektiivi eesmärke toetav, siis on peamiseks võimaliku mõju

vältimise meetmeks taristuobjektide asukohavalik. Energiataristu objektid

tuleb kavandada eelistatult väljapoole Natura 2000 võrgustiku või võrgustiku

aladega funktsionaalselt seotud alasid ning valida asukohad, kus seadmete

rajamise ja kasutamisega seotud mõjualad ei ulatu Natura 2000 võrgustiku

aladeni. Asukohavalik on esmane ja peamine meede ebasoodsa mõju

vältimiseks Natura 2000 võrgustikule. Seda nii otseste füüsiliste mõjude

(elupaikade kadu ja kahjustamine) minimeerimiseks kui ka muude mõjude

(häirimine, elupaikade killustamine, heitmete jm) leevendamiseks.

• Energiataristu rajamise mõjude minimeerimiseks saab vajadusel rakendada

projektipõhiseid ehitustehnilisi jm meetmeid (näiteks ajastada ehitustegevusi

väljapoole tundlikku perioodi mõjualas olevatele liikidele) või eelistada

tehnoloogia valikul konkreetsesse asukohta sobivaid lahendusi (näiteks

eelistada Natura linnualadel elektrimaakaablit õhuliinile). Vt ka lisa 2.

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

20. aprill 2024 23

• Energiataristu objektide planeerimisel ja projekteerimisel ning järgmistes

etappides mõju täpsustamisel Natura hindamiste protsessides tuleb arvestada

parima teadmise ja kehtivate juhenddokumentidega45,46,47,48 jne.

Välja toodud meetmete rakendamine järgmistes etappides planeeringute ja

projektide elluviimisel tagab kõikide Natura võrgustiku alade terviklikkuse

säilimise ning seega puudub ENMAK 2035 arengukava rakendamisel ebasoodne

mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse-eesmärkidele ning

terviklikkusele.

Natura hindamise järeldus koos meetmetega tuleb integreerida

Energiamajanduse arengukava 2035 dokumenti, et tagada nendega arvestamine

edasistes etappides.

45 Guidance on Energy Transmission Infrastructure and EU nature legislation. European Commission,

2018

46 European Commission, Directorate-General for Environment, Guidance document on wind energy

developments and EU nature legislation. Publications Office of the European Union, 2020.

47 Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade

direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. Brüssel, 28.9.2021

48 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi

artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet.

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

20. aprill 2024 24

7 EELDATAVALT KAASNEV MÕJU LOODUSKESKKONDA

PUUDUTAVATELE STRATEEGILISTELE EESMÄRKIDELE JA

MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS

Käesoleva peatüki eesmärk on tuvastada ENMAK 2035 seosed erinevate teiste

kehtestatud strateegiatega ja läbi selle hinnata planeeritava dokumendiga seatud

eesmärkidega kaasnevat võimalik mõju looduskeskkonnale.

Käesolevas aruandes käsitletakse üksnes looduskeskkonda puudutavaid strateegilisi

planeerimisdokumente, kuna KSH keskendub looduskeskkonnale (ja selle kaudu

tervisele) avalduvale mõjule. Need strateegilised planeerimisdokumendid käsitletavad

oma valdkonnas olevat keskkonnaseisundit ning kirjeldavad seal esinevaid

väljakutseid.

ENMAK 2035-ga seotud ja looduskeskkonda käsitlevad strateegilised

planeerimisdokumendid on:

• Euroopa roheline kokkulepe49;

• Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 203050;

• Kliimapoliitika põhialused aastani 205051;

• Strateegia "Eesti 2035"52;

• Metsanduse arengukava 2021-2030 eelnõu53;

• Keskkonna valdkonna arengukava 2030 eelnõu54;

• Eesti merestrateegia55;

49 Euroopa roheline kokkulepe.

50 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning

regioonide komiteele. ELi elurikkuse strateegia aastani 2030.

51 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. Vastu võetud Riigikogu 05.04.2017 otsusega ja uuendatud

Riigikogu 09.02.2023 otsusega.

52 Strateegia "Eesti 2035". Vastu võetud Riigikogu 12.05.2021 otsusega.

53 Eesti metsanduse arengukava aastani 2030. Keskkonnaministeerium. 19.01.2023 seis. Arengukava on

vastu võtmata.

54 Keskkonnavaldkonna arengukava 2030. Keskkonnaministeerium. 10.02.2023 seis. Arengukava on

vastu võtmata. Mõjude hindamisel kasutatakse selleks ajaks kõige uuemat eelnõu versiooni..

55 Eesti merestrateegia meetmekava. Keskkonnaministeerium. 2023. Kinnitatud keskkonnaministri

22.02.2023 käskkirjaga nr 16-7/23/5.

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

20. aprill 2024 25

• Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 203056.

Energiamajanduse kavandamisega haakuvad veel ka Mereala planeering ja

veemajanduskavad (VMK). Mereala planeeringus on toodud meretuuleparkide

potentsiaal ja asukohad. VMK eesmärkide (tulenevad veepoliitika raamdirektiivist)

saavutamist ei tohi ENMAK takistada. Eraldi peatükke neile mõju hindamises ei

pühendata, sest need ei ole sama taseme dokumendid (erinevalt ENMAKist on need

asukohapõhised).

Alljärgnevalt on kirjeldatud eelloetletud strateegiaid, nende eesmärke ja seoseid

ENMAK 2035 eesmärkidega. Viimases peatükis (pt 7.9) on kokkuvõttev maatrikstabel,

mis võrdleb ENMAK 2035 eesmärke teiste strateegiate eesmärkidega.

7.1 Euroopa roheline kokkulepe

Roheleppe poliitikaalgatuste pakett toetab ELi üleminekut rohelisele majandusele,

eesmärgiga saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks. Seejuures peavad

ümberkujundused ja muutused lähtuma õiglase ja jõuka ühiskonna ning nüüdisaegse

ja konkurentsivõimelise majanduse põhimõtetest. ENMAK 2035 suhtes annab rohelepe

ette tervikliku ja sektoriülese lähenemisviisi, mille puhul kõik asjaomased

poliitikavaldkonnad aitavad saavutada kliimaga seotud lõppeesmärki. Olulisena

hõlmab poliitikapakett algatusi kliimas, keskkonnas, energias ja transpordis, mis leiab

käsitlust ENMAK 2035-s.

Eesmärk 55 pakett ja Euroopa kliimamäärus on seadnud kaks juriidilist kohustust:

• aastaks 2030 vähendatakse kasvuhoonegaaside netoheidet 55% võrra

võrreldes aastaga 199057;

• aastaks 2050 viiakse kasvuhoonegaaside netoheide nulli.

Need eesmärgid on õiguslikult siduvad ja põhinevad Euroopa Komisjoni

mõjuhinnangul.

ENMAK 2035 alameesmärk „energeetika keskkonnasäästlikkuse tagamine“ pühendub

otseselt roheleppe eesmärkide saavutamisele ning kavandab meetmeid KHG

heitkoguste vähendamiseks nii konkreetsemalt 2035 sihtides kui ka kaardistab

energiamajanduse arenguid süsinikuheite neutraliseerimiseni aastani 2050.

ENMAK 2035 püüdleb selliste energiamajanduse, energiaturu, energiatootmise ja -

56 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030.

57 Eesmärgi saavutamiseks on Euroopa nõukogu koostanud paketi „Eesmärk 55“.

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

20. aprill 2024 26

tarbimise reguleerimisele, korraldamisele, juhtimisele ja mõjutamisele mitmete

süsteemsete riiklike energiapoliitiliste, administratiivsete ja majanduslike

lahendustega, mis teenivad nimetatud eesmärgi saavutamist kliimamõjude

leevendamise ja kohanemise telgedel kulutõhusalt ja sotsiaalselt õiglaselt. Seejuures

rakendatakse arengukava kohaselt nii poliitilist, tehnoloogilist kui sotsiaalset

innovatsiooni, sidusalt ühiskonna Eesti 2035 strateegiliste eesmärkide, aktuaalsete

vajaduste ning majanduse valdkondlike suundumustega.

Euroopa Komisjon märgib oma 18.12.2023 riiklikele energia- ja kliimakavadele (REKK)

antud soovitustes58 Eesti kohta tunnustavalt taastuvenergia suundumusi, muuhulgas

100% taastuvelektrit aastaks 2035 (2021 = 29%), konkurentsi- ja

innovatsioonimeetmeid, veenvat energiavarustuse kindluse suurendamist, sh 2025.

aastal sünkroniseerimist Mandri-Euroopa elektrivõrguga, kinnitust 2030. aasta

energiatõhususe eesmärkide saavutamiseks ning süsinikdioksiidi talletamispotentsiaal

uuringu ettevalmistamisele. Nendes roheleppe, ühtlasi riikliku kliima-energiakava

osades on ENMAK 2035 mõju positiivne.

Roheleppe ja selle poliitikapaketi eesmärkide täitmist võib aga negatiivselt mõjutada

põlevkivitööstus ja selle kaalukalt suuremahuline KHG heide. 2022. aastal moodustas

seitsme põlevkivitööstuse (Eesti Elektrijaam, Balti Elektrijaam, Auvere Elektrijaam, Enefit

Õlitööstus, VKG Oil Petroter-3000 tehas, OÜ VKG Energia Põhja SEJ, Kiviõli

Keemiatööstuse OÜ) heide 8 miljonit tonni CO2ekv 59 (64,5% energeetika koguheitest).

Põlevkivitööstuse heite vähendamise trajektoorid ja meetmed vajavad täpsemat,

selgemat ja läbipaistvamat käsitlust ja esitust, seda ka eraldi osade ja lõikudena.

Euroopa Komisjon näeb oma 2023. aasta soovitustes58 probleeme energia

siseturukorralduses nõudluse poole juhtimises ja elektrisüsteemi paindlikkuse

suurendamises, sotsiaalmajanduslike mõjude analüüsi puudumist õiglases üleminekus

ja ka samu küsimusi väljaspool põlevkivipiirkonda üle Eesti, kliimamuutuste ja

kliimariskide mittearvestamist ja kohanemistegevuste nõrka lahtikirjutamist ning

kohanemiste mitteseostamist leevendamiseesmärkidega, meetmete ja rahastuse

mittevastavust renoveerimisstrateegia eesmärkidega.

58 Commission Recommendation, Assessment (SWD) and Factsheet of the draft updated National

Energy and Climate Plan of Estonia - European Commission (europa.eu)

59 EU Emissions Trading System (ETS) data viewer — European Environment Agency (europa.eu)

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

20. aprill 2024 27

Üldistavalt, Euroopa Komisjoni 2023. aasta eduaruande kohaselt, on Eesti edenemine

liikumisel ELi kliimaneutraalsuseesmärgi poole ebapiisav60. 2022 on Eesti SKP KHG

heitemahukuselt Bulgaaria ja Poola järel 3. kohal ning KHG heitelt elaniku kohta Iirimaa

järel 2. kohal (halvemuselt). Eesti heidet 2030. aastaks elaniku kohta hindab Euroopa

Komisjon oluliselt suuremaks 5 CO2ekv tonnist, mida peetakse ELi 55% eesmärgiga

üldjoontes kooskõlas olevaks ELi keskmiseks kasvuhoonegaaside heiteks elaniku

kohta.

Eesmärk 55% raamistikus on seatud eesmärk KHG heite vähendamiseks aastaks 2030

-24% võrreldes 2005 aastaga, aga tänaste suundumuste ja meetmekavade järgi

küündib vähendamine ainult -11,4 protsendini. Sellest tulenevalt on ebareaalne

saavutada eeltoodud eesmärk ja vajalik ENMAK-is loeteletud osasid täiendada

meetmete ja rahastusega.

See hõlmab ENMAKi käsitletud väikeenergeetika, soojusmajanduse, ehituse ja

transpordi osa, mida tuleb täiendavate meetmete ja rahastusega sisustada.

Energiatõhususe osas suudetakse prognoositult energia lõpptarbimist hoida tänasel

35 TWh tasemel 2030 nagu näevad ette vastavad EL direktiivid. Energiatõhususes

avaldab ENMAK 2035 positiivselt mõju.

7.2 Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030

Euroopa rohelist kokkulepet käsitleva teatisega (COM(2020) 380) algatati uus Euroopa

Liidu (EL) elurikkuse strateegia aastani 203061, mille peaeesmärk on peatada elurikkuse

kadu ning tuua loodus Euroopas inimeste ellu tagasi.

Euroopa Komisjoni elurikkuse strateegia on osa Euroopa rohelise kokkuleppe alla

kuuluvatest algatustest ning see on jätk eelmisele elurikkuse strateegiale „EL elurikkuse

strateegia aastani 2020“.

EL elurikkuse strateegiaga seatud eesmärgid aastaks 2030 on:

• Kaitsta õiguslikult vähemalt 30% ELi maismaast ja 30% ELi merealadest ning

lõimida tõelisse üleeuroopalisse loodusvõrgustikku ökoloogilised koridorid.

• Kaitsta rangelt vähemalt kolmandikku ELi kaitsealadest, sealhulgas kõiki ELis

veel alles olevaid loodus- ja põlismetsi.

60 Euroopa Komisjon. KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE 2023. aasta

eduaruanne ELi kliimameetmete kohta

61 EUR-Lex - 52020DC0380 - EN - EUR-Lex (europa.eu).

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

20. aprill 2024 28

• Hallata kõiki kaitsealasid tulemuslikult ning määrata selleks kindlaks selged

kaitse-eesmärgid ja -meetmed ja seirata neid asjakohaselt.

• Esitada 2021. aastal pärast mõjuhinnangu tegemist ettepanek ELi õiguslikult

siduvate looduse taastamise eesmärkide kohta; taastada 2030. aastaks olulised

kahjustatud ja süsinikurikaste ökosüsteemidega alad; tagada, et elupaikade ja

liikide kaitsestaatus ja -suundumus ei halvene; tagada, et vähemalt 30%

elupaikadest ja liikidest saavutab soodsa kaitsestaatuse või vähemalt näitab

positiivset suundumust.

• Pöörata tagasi tolmeldajate arvukuse vähenemine.

• Vähendada keemiliste pestitsiidide riski ja kasutamist 50% ning ohtlikumate

pestitsiidide kasutamist 50%.

• Tagada, et vähemalt 10% põllumajandusmaast oleks hõlmatud väga

mitmekesiste maastikuelementidega.

• Tagada, et vähemalt 25% põllumajandusmaast majandatakse mahedalt ja et

märkimisväärselt suurendatakse agroökoloogiliste tavade kasutuselevõttu.

• Istutada ELis kolm miljardit uut puud, järgides igakülgselt ökoloogilisi

põhimõtteid.

• Teha märkimisväärseid edusamme saastunud mullaga maade tervendamisel.

• Taastada jõgede vaba vool vähemalt 25 000 km ulatuses.

• Vähendada 50% nende punasesse raamatusse kantud liikide arvu, mida

ohustavad invasiivsed võõrliigid.

• Vähendada väetistest saadavate toitainete kadu 50% ja seega väetiste

kasutamist vähemalt 20%.

• Tagada, et vähemalt 20 000 elanikuga linnadel on ambitsioonikas linnaruumi

haljastamise kava.

• Lõpetada keemiliste pestitsiide kasutamine tundlikel aladel, nagu ELi linnade

rohealad.

• Vähendada hea keskkonnaseisundi saavutamiseks oluliselt kalapüügi ja

mineraalide kaevandamise negatiivset mõju tundlikele liikidele ja elupaikadele,

sealhulgas merepõhjale.

• Lõpetada liikide kaaspüük või vähendada see tasemeni, mis tagab liikide

taastumise ja kaitse.

Elurikkuse strateegia eesmärkide jaotus (nt mitu puud peab istutama Eesti, mitu km

jõgesid peab Eesti tõketest vabastama) ei ole veel riikide vahel kokku lepitud. Riigid

esitavad ettepanekud oma panuste osas käesoleva aasta lõpuks, mis tähendab, et

kokkulepe ilmselt saavutatakse aasta või rohkema pärast.

Antud seisus on võimalik hinnata, kas ja millisel määral ENMAK 2035 on eesmärkide

saavutamisega seotud.

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

20. aprill 2024 29

Ülal toodud loetelust on asjakohased need eesmärgid, mis on seotud maavõtuga ja

läbi selle mõju elupaikadele või liikidele. Muude eesmärkide seas ei ole asjakohane ka

jõgede vaba läbivoolu tagamine, kuna ENMAK 2035 hüdroelektrijaamadele ei panusta.

ENMAK panustab keskkonnakaitsesse läbi kliimaneutraalsuse poole liikumise.

Kliimaneutraalsuse poole liikumine on oluline pidurdamaks kliimamuutusi ja selle läbi

aeglustamaks bioloogilise mitmekesisuse kadu. See on globaalne ja väga aeglane

protsess, mille tulemusi võib näha aastakümnete pärast. Kuigi Eesti osakaal globaalses

CO2 emissioonis on 0,04% (EL liikmesriikide seas 0,5%)62, peavad kliimasoojenemise

pidurdamisse panustama kõik solidaarselt. Eesti panustamise tähtsust tõstab asjaolu,

et arvestades CO2 emissiooni elaniku kohta, oleme 210 arvestuspiirkonna seas tagant

26. kohal.62 Lühidalt on Eesti kliimaneutraalsuse panus kliimamuutuste pidurdamisse ja

seeläbi bioloogilise mitmekesisuse kao pidurdamisse ühest küljest väga väike, aga

teisest küljest oluline.

ENMAK 2035 mõlemad eesmärgid põhjustavad maavõttu. Mõjude hindamistes on

näiteks kirjeldatud tuulikute mõju mere elustikule63 ja maismaaelustikule64;65 aga ka

muu taristu mõju66. Peamiste mõjutatavate keskkonnaelementidena tuuakse välja

linnustik, merepõhja elupaigad ja mereimetajad. Samas on ka jõutud järeldusele, et

hästi paigaldatud taristu või tootmisüksus võib olulise mõju keskkonnale ära hoida67.

See tähendab, et energiataristu rajamisel ja uute energiatootmisvõimsuste püstitamisel

on võimalik negatiivne mõju, kuid seda saab üldjuhul ohjata asukohavalikuga ja

asukohaspetsiifiliste leevendusmeetmetega. Mõjude ilmnemine võib

kliimaneutraalsuse poole liikumisel kohati olla paratamatu, kuid põhjendatud juhul on

võimalik rakendada kompensatsioonimeetmeid. Sellise põhimõttelise järelduseni on

jõutud ka seadusandja tasandil68.

62 EDGAR - The Emissions Database for Global Atmospheric Research (europa.eu)

63 Rahandusministeerium, Hendrikson & KO OÜ. 2021. Eesti mereala planeering.

64 Link, L., 2023 Maismaa tuuleparkide mõju lindudele. Tartu Ülikool.

65 Kuus, A., Volke, V., Luigujõe, L., 2021. Kas ja kuidas avameretuulikud kõrgusega kuni umbes 300 m

võivad mõjutada lindude rännet? Eesti Ornitoloogiaühing

66 Eesti Ornitoloogiaühing. Olulise mõjuga taristu

67 Takkis, K., Helm, A., 2023. Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele,

ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed. Ülevaade.

Valminud Keskkonnaameti tellimusel.

68 359 SE. Energiamajanduse korralduse seaduse ning keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse täiendamise seaduse menetlus. (seisuga 26.02.2024)

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

20. aprill 2024 30

Võimalikuks vastuolusid ja eesmärkide vahelisi pingeid leevendavaks meetmeks on

potentsiaalselt olulise mõjuga energiataristute ruumilise planeeringu koostamine

(näiteks tuulikud), kus lepitakse kokku piirkonnad, mis sobivad arendamiseks kõige

paremini. Sarnase tegevuse näitena saab tuua hetkel käimas olevad maavarade

teemaplaneeringud69;70. Niisuguse planeeringu koostamise üheks soodustavaks

eeltingimuseks on looduskaitse ambitsioonide välja kujundamine (EL tasandil kokku

leppimine, mis saab olema Eesti osa elurikkuse strateegia 2030 eesmärkidest).

7.3 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050

Kliimapoliitika põhialused on visioonidokument, milles seatud põhimõtted ja

poliitikasuunad viiakse edaspidi ellu valdkondlike arengukavade uuendamisel.

Uuendatud kliimapoliitikat reguleeritakse õiguslikult kliimaseadusega, milles lepitakse

kokku Eesti pikaajalised KHG heite vähendamise eesmärgid, jaotus majandussektorite

vahel, rahalised vahendid ja meetmete põhimõtted ja muud kliimapoliitika alused.

Kliimaseadus joondub roheleppe ja konkreetselt Euroopa Liidu kliimapoliitika

eesmärkidega, et viia kasvuhoonegaaside netoheide nulli aastaks 2050, tõsta

energiatõhusust, tõsta kliimakindlust ja mitmeid teisi valdkonnaüleseid, aga ka

konkreetseid poliitikaid KHG heite vähendamiseks ja kliimamuutustega kohanemiseks.

ENMAK 2035 on üks nendest arengukavadest, mille abil kliimapoliitikat ellu viiakse.

Kõik energiajulgeoleku ja varustuskindluse teemad, elektrivarustus, soojus- ja

jahutusvarustus, kütusevarustus, salvestid, kriisidele reageerimisvõimekus ning

energiatõhusus seonduvad ühelt poolt KHG heite vähendamisega ja teiselt poolt

kliimamuutustega kohanemisega.

7.4 Strateegia „Eesti 2035“

„Eesti 2035“ paneb paika riigi strateegilised sihid, mille täitmiseks koostatakse

valdkondlikud arengukavad. Paljudes valdkondlikes arengukavades on kasutatud „Eesti

2035“ eesmärke ja mõõdikuid.

69 Harju maakonna maavarade teemaplaneering

70 Rapla ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneering

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

20. aprill 2024 31

Looduskaitset puudutavate pikaajaliste sihtidena on seatud eesmärk tõusta

keskkonnatrendide indeksis71 ja säästva arengu ülemaailmses indeksis72 ning

vähendada kasvuhoonegaaside netoheitkogust. ENMAK 2035-ga kaudsemalt seotud

eesmärk on tõsta ringleva materjali määra.

Kõikide „Eesti 2035“ eesmärkide täitmise jälgimiseks on koostatud Tõetamm73. Selles

on näidatud eesmärk ja hetkeseis.

Tõetamme järgi on riik „Eesti 2035“ eesmärkidest ettenähtud tempoga edasi liikunud

säästva arengu ülemaailmse indeksi osas (2035 eesmärk <10, 2023. aasta positsioon

10). Ülejäänud eesmärkide (kasvuhoonegaaside netoheide, keskkonnatrendide indeks,

transpordisektori kasvuhoonegaaside heide) osas toimub paigal seismine või

halvenemine.

ENMAK 2035 käsitletud stsenaariumeid on võrreldud Tõetamme indikaatoritega (lisa

3)

Ülemaailmne säästva arengu indeks moodustub 17 mõõdikust, millest suur osa jääb

ENMAK 2035 võimalikust mõjust ja looduskeskkonna käsitlusest kaugele (hariduse

kvaliteet, sooline võrdõiguslikkus, rahu, õiglus jne). Samas on mõõdikuid, mis

seostuvad ENMAK 2035 tegevusega otseselt:

• jõukohane puhas energia;

• vastutustundlik tarbimine ja tootmine;

• kliimategevused.

Näiteks kliimategevusi mõõdetakse CO2 emissiooni kaudu ühe elaniku kohta. Eesti

positsioon maailmas on selle näitaja poolest väga halb (tagant 26. kohal)74. Ühes

fossiilkütuste baasil elektri tootmise lõpetamise ja energia tarbimise vähendamisega

panustab ENMAK 2035 oluliselt nende näitajate paranemisse. Ilmselt sedavõrd, et Eestil

on võimalus tõusta vähemalt koha võrra üles poole.75

Lisaks on kaudsemaid kokkupuuteid. Need on seotud elurikkusega (maismaaelustik,

vee elustik). Elurikkusele avalduvaid riske ja nende mõju on kirjeldatud peatükis „7.2

Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030“. Need riskid on ohjatavad.

71 Tõetamm - Riigi oluliste näidikute mõõdupuu (stat.ee)

72 SDG Transformation Center's Data Hub

73 Tõetamm - Riigi oluliste näidikute mõõdupuu (stat.ee).

74 EDGAR - The Emissions Database for Global Atmospheric Research (europa.eu)

75 Eeldusel, et teised riigid ei tee olulisi arenguhüppeid ja Eesti riik ei tee teistes osades järeleandmisi.

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

20. aprill 2024 32

7.5 Metsanduse arengukava 2021-2030 eelnõu (seisuga 19.01.2023)

Arengukava üldeesmärk on tagada kestlik metsandus. See saavutatakse kolme

alameesmärgi kaudu:

• majandusliku konkurentsivõime tagamine;

• elurikkuse ning elujõuliste metsaökosüsteemide tagamine;

• sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega arvestamine.

Mets on piiratud ressurss, mistõttu majandusliku edu saavutamisel ühes looduskaitse

tagamisega tuleb keskenduda asjade paremini tegemisele, mitte rohkem tegemisele.

Seetõttu ei näe metsanduse arengukava ette raiemahtude tõstmist või kaitstavate

alade laienemist. Selle asemel keskendutakse majandatud metsa materjalile

lisandväärtuse andmisele (väga üldistatult: vähem eksporditavat ümarpalki ja rohkem

metsamaterjalist toodetud kõrgehinnalisemaid kaupu) ning kaitstavate alade seisundi

parandamisele (väga üldistatult: rangelt kaitstud metsade alade mitte laiendamine,

vaid olemasolevatel aladel kesise seisundi parendamine). Oluline on looduskeskkonna

kaitse ka väljaspool kaitstavaid alasid, kuid majandatavates metsades tehakse seda

keskendudes metsa majandamisele. Metsanduse arengukava seab näiteks eesmärgiks

erametsaomanike harimist loodussõbralikuma metsa majandamise osas.

ENMAK 2035-ga seonduvalt on oluline teada, et metsanduse arengukava eesmärkide

elluviimise üks eeldusi on metsamaa pindala säilimine olemasoleva mahus (heal juhul

suurenemine).

Kliimaneutraalsele tootmisele üleminekul on ENMAK 2035 ühe valikukohana näinud

põlevkivielektrijaamades põlevkivi asendamist biomassiga. Põlevkivijaamas on

biomassiks puit. Eestis kasutatakse 2021. aasta andmetel energeetikas 10,5 mln m3

puitu, millest suurema osa moodustab puiduhake (3,8 mln m3) ja puidugraanulid

(3,6 mln m3). Energeetikas kasutatavate puiduliikide (küttepuit, laastud,

lehtpuulaasitud, puitgraanulid, puitbrikett, saepuru) eksport on 5,1 mln m3.76 Eesti

Energia (Auvere, Balti, Eesti elektrijaamad) praegune biomassi osakaal on vähem kui

30%. Kui ENMAK 2035 plaan toob endaga kaasa biomassi vajaduse kasvu (vt ENMAK

peatükk 3)77, on seda teoreetiliselt võimalik mingis ulatuses katta ekspordi arvelt, kuid

ka juba praegu täheldatakse biomassi defitsiiti78.

76 Sirkas, F., 2023. Puidubilanss. Ülevaade puidukasutuse mahust 2021. aastal. Keskkonnaagentuur.

77 Põlevkivielektrijaamades asendatakse põlevkivi biomassiga

78 Eesti Energia: biomassi turul valitseb keeruline olukord (postimees.ee) (22.03.2022)

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

20. aprill 2024 33

Mingil määral põhjustab metsadele kui elupaigale mõju trassikoridoride hooldus

(põhivõrk, jaotusvõrk). Seni on hooldust teostatud raie teel ning põhjalikum hooldus

toimub põhivõrgu koridorides. Eestis on katsetatud jaotusvõrgu koridoride hooldamist

kopteril oleva saega79;80. Loomadele ei avalda see ilmselt olulisemat mõju kui puude

raie. Puud muutuvad ilmselt vigastamise tõttu haigustele vastuvõtlikumaks, kuid seda

pole seni selle maailmas kasutatava praktika juures olulist mõju põhjustavaks peetud.

Metsamaa võtu võimalikku suurust ENMAK 2035 strateegilise astme juures ei ole

võimalik hinnata. Seda tuleb käsitleda ENMAK 2035 täpsemates ellu viimise etappides.

7.6 Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 eelnõu (seisuga 04.08.2023)

Arengukava võtab kokku terve keskkonna valdkonna käsitledes väga laia spektrit ja

eesmärke. Keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) struktuuris on kolm

valdkonnaülest eesmärki:

• elurikkus ja maastikud;

• kliimapoliitika;

• ringmajandus.

ENMAK 2035-ga seotud looduskeskkonna eesmärgid on toodud järgmistes

sisuvaldkondades: looduskaitse, veekeskkond81, merekeskkond, maavarad, välisõhk,

jäätmekäitlus.

Arengukava on kinnitamata. Selle saatus on hetkel lahtine, kuid ilmselt koonduvad

mitmed strateegilised dokumendid suuremateks valdkondlikeks strateegiateks (näiteks

kliima, energeetika, elurikkus). Hoolimata sellest, on põhjendatud käesolevas aruandes

käsitleda KEVAD elurikkuse, kliimapoliitik ja vähemal määral ringmajanduse eesmärke.

KEVAD-e eesmärgid järgivad paljuski kõrgema taseme strateegiate või kokkulepete

eesmärke (nt EL elurikkuse strateegia aastani 2030, vt peatükk „7.2 Euroopa Liidu

elurikkuse strateegia aastani 2030“).

79 Elektrilevi on liinikoridoride puhastamiseks appi võtnud helikopteri, mille töötund maksab 1300

eurot - Maaleht (delfi.ee)

80 Saaremaal katsetatakse liinikoridori puhastamist helikopteri abil | Eesti | ERR

81 Veekeskkonna eesmärgid on eraldiseisvalt püstitatud veemajanduskavades. Need ei ole

strateegilised planeerimisdokumendid, kuid seavad veekogude hea seisundi eesmärgid ning

tegevused. ENMAK 2035 käigus antakse hinnang võimalikust mõjust eelnimetatud eesmärkide

saavutamisele.

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

20. aprill 2024 34

Kohati võib esineda vastuolu erinevate keskkonnaeesmärkide vahel: näiteks

ENMAK 2035 panustab nt ühe KEVADe keskkonnaeesmärgi täitmisse ja tekitab

sealjuures probleeme teise keskkonnaeesmärgi saavutamisel. Kõige paremini

iseloomustab sellist vastuolu KEVADe üldeesmärk: puhta ja elurikka keskkonnaga Eesti.

Rohepöörde eesmärk on puhtam keskkond (sh kasvuhoonegaaside vähendamine), et

piirata elurikkuse kadu. Samas toob puhta energia tootmine endaga kaasa maavõttu

(nt tuulikute ja päikeseparkide rajamine) ning häiringud elustikule (tuulikute mõju

linnustikule ja veekeskkonnale). Rohepöörde üldine eesmärk on aastakümnete

pikkuses perspektiivis keskkonnaseisundi parandamine. Selle peamised lahendused

(energia- ja ressursitõhususe saavutamiseks fossiilkütuste asendamine väiksema

keskkonnamõjuga energiatehnoloogiatega, mis nõuab maavõttu) võivad endaga

kaasa tuua vahetuid negatiivseid mõjusid looduskeskkonnale.

7.6.1 Elurikkus ja maastikud

Elurikkuse ja maastike valdkonna eesmärk aastaks 2030 on: „Eesti loodus on hoitud ja

elurikas. Majandus ja maakasutus on kooskõlas elurikkuse edendamise vajadusega.“

Otseselt on märgitud vajadust viia majanduse ja maakasutuse määr vastavusse looduse

poolt ette antud piiridega. Teisisõnu antakse suunis maakasutust ohjata nii, et see

looduskeskkonna seisundit ei halvenda. Seisundi muutuse hindamiseks on seatud kaks

mõõdikut:

• heas ja keskmises seisundis maismaaökosüsteemide pindala ja osakaal ei

vähene või suureneb;

• heas seisundis loodusmaastike sidusus ei vähene või suureneb.

ENMAK 2035 eeldab uute võimsuste ja taristu püstitamist, millega kaasneb

maakasutuse vajadus ja seega ka oht elustiku eesmärkide saavutamisele. Uute

võimsuste ja taristu püstitamise oht elurikkuse eesmärkidele sõltub maakasutuse

tüübist ja asukohast. Iga püstitatud võimsus ei ole oluliseks mõjuks elurikkusele.

KEVAD-es on heas seisundis maismaa pindala algtasemeks toodud 43%.

Ökosüsteemide seisundit muutvaks võib pidada sellist ENMAK 2035 põhjustatud uut

maavõttu, mis toimub juba heas või keskmises seisundis aladel. Riski põhjustavateks

tegevusteks pole üldiselt põhjust lugeda neid, mille mõju on pigem ajutine (nt maa-

aluste trasside rajamine) või, mis leiavad aset juba olulise inimkasutusega aladel

(asulad, hoonete soojustamine). Mõjutavateks tegevusteks ei ole põhjust pidada ka

juba täna toimuvate tegevuste jätkamist (nt kaitsevööndite hooldamine). Mõju võib

põhjustada kas heas seisundis aladele uute ehitiste püstitamine (nt elektrijaamad) kui

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

20. aprill 2024 35

seda tehakse põhjalikumalt kaalutlemata. Eesti maismaa pindala on 4,5 mln hektarit82.

Kui sellest heas või keskmises seisundis on 43%, siis järelikult ülejäänud 57% ehk

2,6 mln hektarit on ENMAK 2035 eesmärkideks sobivam. ENMAK 2035 ülesanne ei ole

ette näha täpset maavõttu ühes asukohtadega ja tehniliste lahendustega. Seda tehakse

ruumilise planeerimise83, koos millega kaasneb mõjude hindamine (ja asjakohasel juhul

leevendusmeetmed). Võib hinnata, et ENMAK-iga plaanitud maavõtt on siiski teostatav

nii, et ei seata ohtu KEVAD eesmärkide saavutamist.

Merealadele on kehtestatud planeering84, mille eesmärk on suunata merealade

jätkusuutlikku kasutust. Järgides planeeringus toodud soovitusi (tuuleparkide

asukohad, leevendus- ja kontrollimeetmed), võib väita, et ENMAK 2035 potentsiaalsed

mõjud (linnustik, merepõhja elupaigad, mereimetajad) on piisavalt ohjatud.

7.6.2 Kliimamuutused

KEVAD toob kliimapoliitika eesmärgina välja: „Panustame kliimamuutuste

pidurdamisse vajalikul määral, et püsida kliimaneutraalsuse trajektooril. Oleme

kliimamuutuste mõjule vastupidavad ja võimelised tõhusalt kohanema, tagades

inimelude kaitse ja ühiskonna toimimine äärmuslike ilmanähtuste korral.“ Eesmärgi

saavutamist on keskkonnapoliitika elluviimisel plaanitud mõõta kasvuhoonegaaside

heite näitajatega ning inimeste teadlikkusega kliimariskide ja mõjude osas. Mõneti

puudulikud on seni keskkonna ametkondade poolt pakutavad kliimateenused kui ka

kohanemismõõdikud ning see seab piiranguid kliima, ilmastikuressursside ja -

tingimustega arvestamisega. Riiklikult (Keskkonnaagentuur) ja avalikult võiks

pakkuda taastuvenergia edendamiseks tuuleatlase85 ja päikseatlase andme- ja

analüüsiteenust.

Kliimamuutuste pidurdamine (inimtegevuse mõju kliimamuutuste põhjustajana) ja

kliimamuutustest põhjustatud mõjud (kliimamuutuste mõju inimtegevusele ja

ökosüsteemidele) erinevad suuresti nii mõjuväljalt, -ulatuselt kui ka iseloomult ja sisult.

Kliimamuutusi saab leevendada globaalses plaanis ja pikaajaliselt, aga kohanema peab

kindlas asukohas avalduvate kliimariskidega. Enamus kliimariske Eesti territooriumil ja

akvatooriumil suurenevad kesk-pikas vaates (pärast 2040) ka mõõduka RCP4.5

82 Statistikaamet. Anmdebaas KK07: MAISMAA PINDALA KLIIMAARUANNETES | Aasta ning

Maakasutus. 2021 aasta andmed.

83 Ruumiline planeerimine - Planeerimine.ee

84 Rahandusministeerium, Hendrikson & KO OÜ. 2021. Eesti mereala planeering.

85 Finnish Windatlas (fmi.fi)

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

20. aprill 2024 36

stsenaariumi korral86. Erakorraliste ilmaolude sagenemise üheks kinnituseks on

ilmateenistuse hoiatuste arvu suurenemine87 ning päästekomandodes ohu

likvideerimise väljakutsete arv88. Sarnases täpsuses (kohaliku omavalitsuse ja ajaliselt

igakuises) vajab avalikkus elektrienergia varustuse kui elutähtsa teenuse katkestuste

statistikat.

ENMAK 2035 keskendub kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekule, mis toob

endaga kaasa kasvuhoonegaaside vähenemise. Oluline on ENMAK 2035 rakendamisel

arvestada ka kliimariskide maandamisega tagades energiasektori toimivus ka

äärmuslike ilmaolude korral. Riikliku riskina on andnud riigikantselei elektrikatkestusele

järgmise ohuhinnangu: Ulatuslik elektrikatkestus Eestis on väga tõenäoline. Seda

võivad põhjustada järgmised ilmastikunähtused: tormid, jäävihmad, üleujutused,

äärmuslikult külm või kuum ilm. Lisaks on riskina nimetatud metsa- ja

maastikutulekahjusid, mis samuti võib ohustada energiasüsteeme ja energiavarustust.

Riskid võivad suureneda statistiliselt uute rajatiste, võrkude, alajaamade lisandumisel.

Näidete ja tõestusena viimastest aastatest, üleujutusted on kahjustanud päikeseparke

lammialadel (Mustjõe lammil Hürova külas), tormituul murdnud tuuliku (Salme külas).

Sarnaselt Euroopa Komisjoni 2023 hinnangule Eesti REKK 2030le antud soovitustes89,

milles osundati kliimakohanemise käsitluse pinnapealsusele, vajab ka ENMAK 2035

tugevamat kliimamuutustega arvestamist, nendega kohanemist, kliimariskide

maandamist, uue suunana kliimakerksust energiasüsteemide vastupanuvõimes.

Kohanemisteema piirneb kitsalt elektrienergia varustuskindluse tõstmisega

võrgurikete puhul. Elektrivõrgu rikete vähendamise SAIDI90 indikaatori

eesmärkides, mis linnades, eeslinnas ja väikelinnades on juba praegu tagatud,

peab pöörama tähelepanu piirkondlikele riskidele ning rõhuma energiavarustuse

toimepidevusele kõrgema tormiriskiga Lääne-Eestis, rannikul ja saartel ning

enamasti õhuliiniühendustega maapiirkondades. Kuivõrd elektrivarustuse

86 Keskkonnaministeerium. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030.

87 Eesti meteoroloogia aastaraamat 2022. aasta kohta |Keskkonnaagentuur | ILM (ilmateenistus.ee)

88 Päästevõrgustiku statistika - Päästeamet (rescue.ee)

89 Commission Recommendation, Assessment (SWD) and Factsheet of the draft updated National

Energy and Climate Plan of Estonia - European Commission (europa.eu)

90 SAIDI (System Average Interruption Duration Index) - ühe kliendi keskmine katkestuste kogukestus

vaadeldavas toitepiirkonnas aasta jooksul.

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

20. aprill 2024 37

katkestused mitte ainult ei taandu taastamiskiirusele, on soovitatav parandada

katkestuste sagedust SAIFI91 indikaatori alusel.

Põhjalikumalt tuleb arvestada aastaajaliste tingimuste ja juhuslikkusega kliimast

ja ilmastikust sõltuva taastuvenergia tootmise ja ka tarbimise planeerimisel ning

juhtimisel energiasüsteemi paindlikkusvaru vajaduse mitmekordses kasvus

taastuvenergia osakaalu olulises suurenemises ENMAK 2035 kavandatud

arengutes. Kliima ja ilmatingimustega mittearvestamisel võivad avalduda

energiamajanduses negatiivsed mõjud.

7.6.3 Ringmajandus

KEVAD toob ringmajanduse eesmärgina välja: „Eestis on toimiv ringse tootmise ja

tarbimise süsteem“. Mõõdikuks on seatud ringleva materjali määra tõusmine.

Kliimaneutraalne energiamajandus on üldiselt ringmajanduse üks osa, kuna selle

rakendamine ei põhjusta keskkonnakahjulike jäätmeid või neid tekib vähe (nt

tuumajaamas).

Tuleb arvestada, et energia tootmine toob endaga kaasa uute, kõrgtehnoloogiliste

seadmete püstitamise, nagu akud, päikesepaneelid, tuulikud jne. Nende tootmine

eeldab maavarade kaevandamist (konstruktsioonimetall, haruldased metallid ja

mittemetallid elektroonikasse). Vajalike materjalide kaevandamise maht võib olla

suurem, kui näiteks traditsioonilise jõujaama rajamiseks vajaminev kogus.

Prognoositud on, et näiteks koobalti nõudlus võib kasvada 6 kuni 30 korda, samal ajal

kui haruldaste muldmetallide nõudlus võib kasvada kolme kuni seitsmekordselt.92 Võib

olla, et ringmajandust hakkab tagant tõukama mineraalide nõudluse kasvust

põhjustatud hinnakasv. Hinnatud on, et ringlussevõtt, eriti päikeseenergia

tehnoloogiast akud ja tuulegeneraatorid, võiks vähendada teatud mineraalide esmast

vajadust ligikaudu 10% võrra aastaks 2040.92 See tähendab, et ringmajandusel saab

olema oluline roll kliimaneutraalse energia kasutusele võtul.

Ringmajanduse osas ei saa kõrvale jätta ka seda, et mingil hetkel muutuvad nii tuulikud

kui päikesepargid, aga ka akud jäätmeteks. See omakorda esitab väljakutseid

91 SAIFI (System Average Interruption Frequency Index) - näitab vaadeldava toitepiirkonna keskmist

katkestuste arvu ühe kliendi kohta aastas.

92 International Energy Agency. 2022. The Role of Critical Minerals in Clean Energy Transitions, World

Energy Outlook Special Report, Revised version, March 2022.

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

20. aprill 2024 38

jäätmekäitlusele - nt kas ja kuidas on võimalik tagada tuulikulabade ringlussevõtt.93;94

Sellele tuleb mõelda ka juba enne seadmete püstitamist ja samuti arvestades nende

aspektidega nende valikul.

Looduskaitse seisukohast on oluline vastata küsimusele, kas ühe kliimaneutraalse

energiaühiku kogu elukaare ökoloogiline jalajälg on väiksem, kui fossiilse energia sama

ühiku jalajälg. Kliimaneutraalsed lahendused tavaliselt on kõrgtehnoloogilised ning

koosnevad haruldasematest materjalidest (ei leidu maapõues sama ohtralt, kui näiteks

betooni koostisosi), mille hankimine võib endaga kaasa tuua oluliselt suurema

keskkonnakulu. Parema mõõdiku puudumisel kasutatakse ökoloogilise jalajälje

kirjeldamiseks tihti CO2 heidet95. Võttes arvesse kogu elutsüklit on jõutud järeldusele,

et siiski on kliimaneutraalsetel tootmisviisidel kümnetes kordades madalam CO2 heide,

kui fossiilsetel allikatel96. Kusjuures neljast Eestis peamiselt kaalutud energiaallikast

madalaim CO2 jalajälg on tuumaenergial ja tuuleenergial (9–11 g/kWh), millele järgneb

päikeseenergia ja maasoojus (27–44 g/kWh).96;97 Tuleb tähele panna, et eeltoodud

väärtused põhinevad rahvusvahelistel andmetel. Kuna tegelik jalajälg sõltub väga palju

tehnoloogiaspetsiifikast ja asukohariigist (tuuline piirkond maailmas, päikesepaisteline

piirkond maailmas), siis eeltoodud järjestusest ei maksa teha liiga detailseid järeldusi

(stiilis tuumaenergia hea, päikeseenergia halb), vaid võtta teadmiseks, et need kõik on

fossiilenergiast kümneid (kohati sada) korda säästvamad.

Sarnasele järeldusele (fossiilkütus vs elekter) on jõutud ka autode osas. Elektrisõidukite

elutsükli CO2 heide on fossiilkütustega sõidukitest kordades väiksem.98

Kokkuvõtvalt on ENMAK 2035 üldplaanis kooskõlas ringmajanduse eesmärkidega.

93 Ellen Macarthur Foundation. Part 1: Why renewable energy infrastructure needs to be built using a

circular economy approach

94 Ellen Macarthur Foundation. Part 2: Using a circular economy approach to redesign renewable

energy infrastructure

95 Samas on selge, et CO2 heide üksi ei määratle kogu mõju olemust (nt elupaikade kadu

kaevandamisega, ehitamisega)

96 Helman, C., 2021. How Green Is Wind Power, Really? A New Report Tallies Up The Carbon Cost Of

Renewables. Forbes.

97 Kilgore, G., 2023. Carbon Footprint of Solar Panel 4x More Than Carbon Footprint of Nuclear Power

98 Buberger, J., Kertsen, A., Kuder, M., Eckerle., R., Weyh, T., Thiringer, T., 2022. Total CO2-equivalent

life-cycle emissions from commercially available passenger cars. Renewable and Sustainable Energy

Reviews

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

20. aprill 2024 39

7.7 Merestrateegia

Merestrateegia kattub osaliselt vesikondade veemajanduskavadega99. Vormiliseks

erinevuseks on asjaolu, et merestrateegia on strateegiline planeerimisdokument ühes

meetmekavaga ja veemajanduskava on rakendusdokument. Sisulise erinevusena

käsitleb veemajanduskava merekeskkonnast üksnes rannikumerd, kuid merestrateegia

kogu Eesti mereala. Ühisosaks on ühine eesmärk: saavutada merekeskkonna hea

seisund nii vee-elustiku kui keemiliste näitajate osas. Merestrateegias on 11 tunnuse

näol hinnatavaid aspekte rohkem kui veemajanduskavades.

Hea seisundi saavutamiseks tuleb rakendada olulisi jõupingutusi. Merekeskkonna

olulisemaks probleemiks on eutrofeerumine (valdavalt maismaalt põhjustatud

koormus) ja ohtlike ainete sisaldus. Need omakorda halvendavad vee-elustiku

seisundit. ENMAK-il puudub oluline mõju merekeskkonna eutrofeerumisele.

Merestrateegias on välja toodud tuulikute rajamisega kaasnev võimalik merealune

müra. Strateegia KSH aruandes100 on toodud järgmist:

Üldiselt on teadlased hetkel arvamusel, et tuulikute töömüra võib kalu häirida ainult

tuulikute vahetus läheduses ning mingisuguseid olulisi negatiivseid mõjusid sellel ei ole.

ENMAK näeb ette ka täiendavate ühenduskaablite rajamise. Ühenduste rajamisega

kaasneva mõju vähendamise meetmeks on keskkonnamõju hindamiste läbi viimine.

Seni rajatud kommunikatsioonide keskkonnamõju hindamiste ja seire (nt

Balticconnector101) põhjal võib järeldada, et põhjaliku plaanimise tulemusena on

võimalik ühendusi rajada olulist keskkonnamõju põhjustamata.

ENMAK 2035 näeb võimaliku lahendusena kasutada mere ja siseveekogude vett

jahutussüsteemi osana102. Kui kvalitatiivselt hinnates võib mõju mereveele olla tänu

suurele vee massile pigem ebaoluline, siis Eesti siseveekogude osas ei ole võimalik

kvalitatiivset hinnangut anda. Võimalikud mõjud (sh merele) tuleb hinnata konkreetse

99 Ida-Eesti veemajanduskava, Lääne-Eesti veemajanduskava. Keskkonnaministeerium 2022. Kinnitatud

keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr 357.

100 Noorvee, A., 2023. Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 Keskkonnamõju strateegilise

hindamise (KSH) aruanne. Alkranel OÜ.

101 Balticconnectori merealuse osa ehitusjärgne keskkonnaseire. Riigihanke viitenumber 210066.

102 ENMAK peatükk 5.6 „Tartus on olemas kaugjahutus jõevee ja Tallinnas on tulemas merevee baasil.“,

peatükk 6.2 „geotermaal- ja madalatemperatuurilise soojuse allikate (mereveesoojus, järved, jõed,

heitsoojus jne) kasutuselevõtu uuringud“.

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

20. aprill 2024 40

tegevuse kavandamisel. Veekeskkonnale avalduva mõju ohjamise meetmeks on teatud

künnistest alates veeloa taotlemise nõue103.

7.8 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030

„Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ (PõKa 2030) seob

tervikuks põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse, toiduainetööstuse ning maa- ja

rannapiirkondade arengusuunad.

Arengukava eesmärk on kaasa aidata nende valdkondade konkurentsivõime

suurenemisele, toidujulgeolekule, maa- ja rannapiirkondade kestlikule arengule, heale

taime- ja loomatervisele, muldade seisundi paranemisele, toiduohutusele ning puhta

keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele. Sellega loob PõKa 2030 neis

valdkondades lisandväärtuse suurendamise eeldused, võttes arvesse biomajanduse,

säästva arengu ja keskkonnaalaseid eesmärke, ning loob võimalusi

valdkondadevaheliseks koostööks.

Põllumajanduse ja ENMAK 2035 vaheliseks peamiseks seoseks looduskeskkonna

kontekstis on päikesepaneelide maakasutuse mõju liigilisele mitmekesisusele.

Päikesepaneelide paigaldamine niitudele ja püsirohumaadele on lihtne (ei pea maa

ettevalmistamisele liiga palju raha kulutama), aga samas toob see endaga kaasa

paneelide aluse pinna varjutamise. Vastavat mõju ja leevendusmeetmeid on uuritud104.

Jõutud on järeldusele:

Hästi teostatud asukohavaliku ning hoolikalt valitud töömeetoditega on võimalik

hoiduda suurematest negatiivsetest keskkonnamõjudest päikeseenergiajaamade (PEJ)

rajamisel ja hooldamisel. Oluline on seejuures järgida PEJ-de rajamise head tava, vältida

jaamade rajamist heas seisus või kaitstavatesse elupaikadesse ja väärtuslikesse

maastikesse, rakendada sobivaid leevendusmeetmeid ning hooldada jaamasid neid

elurikkust silmas pidades. Päikeseenergiajaamu on eelkõige soovitatav rajada

kohtadesse, kus selleks ei kulu eraldi maad või kus kooslused on juba varasemalt

degradeerunud. Sellistes kooslustes on ökoloogilise taastamise põhimõtteid kasutades

võimalik koosluste seisundit parandada ning luua elupaiku erinevatele liikidele.

103 Riigikogu 30.01.2019. Veeseadus

104 Takkis, K., Helm, A., 2023. Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele,

ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed. Ülevaade.

Valminud Keskkonnaameti tellimusel.

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

20. aprill 2024 41

Mitmete lihtsate ja kulutõhusate võtetega on võimalik leevendada PEJ

keskkonnamõjusid. Näiteks väiksem maapinna häiring rajamise või PEJ lammutamise

ajal tagab elustiku kiirema taastumise tööde lõppemise järel. Suuremad vahed

paneeliridade vahel aga annavad rohkem ruumi elustikule ning tagavad rohkema

päikesevalguse jõudmise maapinnani, mis on vajalik nii taimede, putukate kui ka teiste

organismide liigirikkuse suurendamiseks. Elustikusõbralikud aiad võimaldavad loomade

liikumist ning puud ja põõsad pakuvad neile elupaika. Üks paremaid võtteid elurikkuse

seisukohast on ka PEJ aluse maapinna taastamine ja hooldamine liigiliselt mitmekesise

niidukooslusena, mille majandamisel lähtutakse erinevate organismide vajadustest.

Samuti on kasulik PEJ aladele luua liikidele lisaks elu- ja varjepaiku, näiteks

väikeveekogusid, pesakaste ja talvitumispaiku. Integreerides PEJ-d

põllumajandustootmisega, saab suurendada maakasutuse efektiivsust, parandada

põldude tolmeldamisteenust ning tuua stabiilset lisatulu põllumajandustootjatele.

Näiteks võimaldavad jaamad lisaks elektritootmisele toota paneelide vahel loomasööta

või karjatada seal loomi (eelkõige lambaid, aga ka teisi liike). Päikeseenergiajaamade

aluse niidu majandamine putukasõbralikult võimaldab põllumajandusmaastikes

suurendada tolmeldajate arvukust ja liigirikkust ning suurendada põllukahjurite

looduslike vaenlaste hulka. Paneelide integreerimine kasvuhoonetesse või põldude

kohale on ka hea võimalus suurendada maakasutuse efektiivsust, kuid selle tegevuse

sobivust Eesti oludesse ning siin kasvatatavate kultuuridega on veel vaja hinnata.

Eelneva põhjal võib järeldada, et päikeseelektrijaamade rajamine on võimalik olulise

negatiivse mõjuta juhul, kui arvestatakse leevendusmeetmetega.

20. aprill 2024 42

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

7.9 ENMAK 2035 eesmärkide ja looduskeskkonda puudutavate strateegiate eesmärkide omavaheline võrdlus

jrk nr eesmärgid energiajulgeoleku tagamine

energia kättesaadavuse ja taskukohase

hinna tagamine

energeetika keskkonnasäästlikkuse

tagamine

Euroopa roheline kokkulepe

1 kasvuhoonegaaside netoheide oleks aastaks

2050 viidud nulli

otsene seos puudub otsene seos puudub ENMAK-il otsene tugev positiivne seos.

Mõõdikute kogumisse kuulub

kliimaneutraalse energia osakaalu oluline

tõstmine aastaks 2035. ENMAK mõõdikud

aastani 2050 ei ulatu. Üldeesmärgina küll

liigutakse 2050 kliimaneutraalsuse suunas ja

sellest lähtuvalt on seatud 2035 vahe

eesmärgid.

Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030

2 Kaitsta õiguslikult vähemalt 30% ELi

maismaast ja 30% ELi merealadest ning

lõimida tõelisse üleeuroopalisse

loodusvõrgustikku ökoloogilised koridorid.

otsene seos puudub Kuigivõrd võib energiajulgeoleku tagamine

tähendada tänasest põhjalikumat

puhastamist puudest aga kohati ka õhuliinide

viimist maa alla. Eestis on praegugi kaitstavaid

alasid, millest elektriliinitrassid läbi kulgevad.

Kas trassikoridoride hoolsam puhastamine

võib endaga kaasa tuua survet kaitstavate

alade kaitse-eesmärkidele on strateegiliselt

tasandil keeruline hinnata. Võimalikku mõju

vältivaks lahenduseks on kohustus

kaitstavatel aladel läbi viidavate tegevused

kooskõlastada kaitseala valitsejaga105. Sama

tähtis on täiendavate kaitstavate alade

planeerimisel see läbi arutada alale jäävate

kommunikatsioonide valdajatega.

Oluline mõju pigem puudub.

Uute võimsuste püstitamine (peamiselt

tuulikud, aga ka päikesepaneelid) Toob

endaga kaasa maavõttu, mis omakorda võib

aga ei pruugi vähendada potentsiaalseid

kaitseväärtuslikke elupaiku ja liike (peamiselt

linnustik). ENMAK strateegilisel tasandil ei ole

selge, kuhu konkreetselt rajatised (tuulikud,

päikesepaneelid, elektriliinid jm)

paigaldatakse. Keskkonnale on säästlikum, kui

esmalt kasutatakse juba rikutud maastikke

(karjäärid, jäätmehoidlad jm), mille

looduskaitseline väärtus on madalam. Lisaks

otsesele mõjule võib kaasneda ka kaudne

mõju nt tuulikute hukutav mõju lindude

rändeteedel. Selle mõju leevendamiseks on

mõistlik vähemalt tuulikute osas läbi viia

riiklik ruumiline planeering, kus

105 Looduskaitseseadus §14.

20. aprill 2024 43

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

jrk nr eesmärgid energiajulgeoleku tagamine

energia kättesaadavuse ja taskukohase

hinna tagamine

energeetika keskkonnasäästlikkuse

tagamine

määratletakse tuulikute sobivaimad

arendusalad lähtuvalt looduskaitse

eesmärkidest ja sotsiaalsetest piirangutest.

Käimasolevad kohalike omavalitsuste ja

maakondade sarnased planeeringud võivad

jätta killustunud pildi.

Pikas perspektiivis võib ENMAK eesmärgil olla

positiivne elurikkuse eesmärgile läbi

kliimamuutuste aeglustumise, kuid selle

eelduseks on kliimakriisiga tegelemine

rahvusvahelisel tasandil.

3 Kaitsta rangelt vähemalt kolmandikku ELi

kaitsealadest, sealhulgas kõiki ELis veel alles

olevaid loodus- ja põlismetsi.

mõjud sarnanevad esimeses punktis tooduga mõjud sarnanevad esimeses punktis tooduga mõjud sarnanevad esimeses punktis tooduga

4 Hallata kõiki kaitsealasid tulemuslikult ning

määrata selleks kindlaks selged kaitse-

eesmärgid ja -meetmed ja seirata neid

asjakohaselt.

otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub

5 Esitada 2021. aastal pärast mõjuhinnangu

tegemist ettepanek ELi õiguslikult siduvate

looduse taastamise eesmärkide kohta;

taastada 2030. aastaks olulised kahjustatud ja

süsinikurikaste ökosüsteemidega alad;

tagada, et elupaikade ja liikide kaitsestaatus ja

-suundumus ei halvene; tagada, et vähemalt

30% elupaikadest ja liikidest saavutab soodsa

kaitsestaatuse või vähemalt näitab positiivset

suundumust.

otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub

6 Pöörata tagasi tolmeldajate arvukuse

vähenemine.

otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub Mõningal määral võib mõju avaldada

päikesepaneelide mastaapne paigaldamine

peamiselt looduslikele rohumaadele ja

niitudele. Päikesepaneelid kuigivõrd

varjutavad taimi ja seetõttu liigiline

mitmekesisus vaesustub. ENMAK tasandil ei

ole selge, kui suur maht ja millistele

20. aprill 2024 44

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

jrk nr eesmärgid energiajulgeoleku tagamine

energia kättesaadavuse ja taskukohase

hinna tagamine

energeetika keskkonnasäästlikkuse

tagamine

looduslikele või poollooduslikele kooslustele

päikesepaneele rajatakse. Potentsiaalse

mõju vähendamiseks tuleb paneelide

rajamiseks eelistada inimtegevuse poolt

rikutud alasid (tootmisalad, karjäärid,

jäätmehoidlad, hoonete katused,

monokultuuri alad). Vastavaid mõjusid on

kirjeldatud ja leevendusmeetmeid välja

pakutud teemakohases uuringus106.

7 Vähendada keemiliste pestitsiidide riski ja

kasutamist 50% ning ohtlikumate pestitsiidide

kasutamist 50%.

otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub

8 Tagada, et vähemalt 10%

põllumajandusmaast oleks hõlmatud väga

mitmekesiste maastikuelementidega.

otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub

9 Tagada, et vähemalt 25%

põllumajandusmaast majandatakse mahedalt

ja et märkimisväärselt suurendatakse

agroökoloogiliste tavade kasutuselevõttu.

otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub

10 Istutada ELis kolm miljardit uut puud, järgides

igakülgselt ökoloogilisi põhimõtteid.

otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub

11 Teha märkimisväärseid edusamme saastunud

mullaga maade tervendamisel.

otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub

12 Taastada jõgede vaba vool vähemalt 25 000

km ulatuses.

otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub ENMAK ei plaani taastuva energiaallikana

hüdroelektrijaamasid (paisud tõkestavad

jõgesid). See on ka õige, sest Eesti

hüdroenergeetiline potentsiaal on madal107.

106 Takkis, K., Helm, A., 2023. Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed. Ülevaade. Valminud Keskkonnaameti tellimusel.

107 Kaljuvee, H., Tamm, O. (juhendaja), 2018. Eesti jõgede hüdroenergeetilise potentsiaali arvutamine. Ehitusinseneriõppe lõputöö. Eesti Maaülikool.

20. aprill 2024 45

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

jrk nr eesmärgid energiajulgeoleku tagamine

energia kättesaadavuse ja taskukohase

hinna tagamine

energeetika keskkonnasäästlikkuse

tagamine

13 Vähendada 50% nende punasesse

raamatusse kantud liikide arvu, mida

ohustavad invasiivsed võõrliigid.

otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub mõju sarnaneb esimeses punktis kirjeldatuga

14 Vähendada väetistest saadavate toitainete

kadu 50% ja seega väetiste kasutamist

vähemalt 20%.

otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub

15 Tagada, et vähemalt 20 000 elanikuga linnadel

on ambitsioonikas linnaruumi haljastamise

kava.

otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub

16 Lõpetada keemiliste pestitsiide kasutamine

tundlikel aladel, nagu ELi linnade rohealad.

otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub

17 Vähendada hea keskkonnaseisundi

saavutamiseks oluliselt kalapüügi ja

mineraalide kaevandamise negatiivset mõju

tundlikele liikidele ja elupaikadele, sealhulgas

merepõhjale

otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub

18 Lõpetada liikide kaaspüük või vähendada see

tasemeni, mis tagab liikide taastumise ja

kaitse.

otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub

Kliimapoliitika põhialused aastani 2050

19 Aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline,

teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega

kliimaneutraalne riik. Tagatud on kvaliteetne

ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja

võime kliimamuutustega kohaneda, et

kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid

mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid

parimal viisil ära kasutada

otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub ENMAK-il otsene tugev positiivne seos.

Mõõdikute kogumisse kuulub

kliimaneutraalse energia osakaalu oluline

tõstmine aastaks 2035. ENMAK mõõdikud

aastani 2050 ei ulatu. Üldeesmärgina küll

liigutakse 2050 kliimaneutraalsuse suunas ja

sellest lähtuvalt on seatud 2035 vahe

eesmärgid.

20. aprill 2024 46

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

jrk nr eesmärgid energiajulgeoleku tagamine

energia kättesaadavuse ja taskukohase

hinna tagamine

energeetika keskkonnasäästlikkuse

tagamine

Strateegia "Eesti 2035"

20 Võtame kasutusele ringmajanduse

põhimõtted

otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub Uute võimsuste püstitamine toob endaga

kaasa vajadust toormaterjali järele. Seadmete

amortiseerumisel tuleb need välja vahetada

ning tekib varasemast suuremas koguses

spetsiifilisi jäätmeid (nt plastikust

tuulikulabad, Li-ion akud, elektroonika). Uute

võimsustega kaasnevate

jäätmevoogudega tuleb arvestada juba

varakult. Pidada arvestust tuulikutega,

päikeseparkidega ja akuparkidega

kaasnevate materjalide koguste nende

eluea kohta. Sellest tekib ülevaade, mis

perioodil võib hakata jäätmeid tekkima ja kas

nende käitlemiseks on võimekus olemas.

21 Lähme üle kliimaneutraalsele

energiatootmisele,

tagades energiajulgeoleku

Eesmärgid on energiajugleoleku tagamise

osas kattuvad.

otsene kokkupuude puudub ENMAK-il otsene tugev positiivne seos.

Mõõdikute kogumisse kuulub

kliimaneutraalse energia osakaalu oluline

tõstmine aastaks 2035. ENMAK eesmärgid

aastani 2050 ei ulatu.

22 Planeerime ja uuendame ruumi terviklikult ja

kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste,

rahvastiku- muutuste, tervise ja

keskkonnahoiuga arvestavalt

otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub ENMAK toob endaga kaasa ruumi muutvaid

tegevusi, milleks on peamiselt tuulikud ja

päikesepargid. Teiste võimalike tegevuste

mõju ruumile ei ole väga suur. ENMAK kui

strateegia ülesanne ei ole tegeleda

ruumilise planeerimisega küll aga on selle

tagajärjel tekkivate ruumi mõjutavate

peamiselt tuulikute ruumiline

planeerimine mõistlik. Hetkel toimub

tuulikute asukohavalikute protsess läbi

maakonna ja kohaliku omavalitsuste

20. aprill 2024 47

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

jrk nr eesmärgid energiajulgeoleku tagamine

energia kättesaadavuse ja taskukohase

hinna tagamine

energeetika keskkonnasäästlikkuse

tagamine

planeeringute kuid see ei pruugi olla terviklik

(ei pruugi võimaldada näha terviklikku mõju).

23 Võtame kasutusele ohutu, keskkonnahoidliku,

konkurentsivõimelise, vajaduspõhise ning

jätkusuutliku

transpordi- ja energiataristu

otsene kokkupuude puudub ENMAK näeb ette energiataristut, mille

lõpptarbija hind jääb alla Euroopa Liidu

keskmise. Seetõttu on need eesmärgid oma

vahel positiivses seosese.

ENMAK mõõdikutest ei ole küll otse välja

loetav, kuid taastuvenergia osakaalu tõstmise

ühe osana nähakse taastuvenergia kasutuses

suurenemist transpordis. Seega on eesmärgid

omavahel positiivses seoses.

Metsanduse arengukava 2021-2030 eelnõu

24 Eesti metsandus on kestlik otsene kokkupuude puudub Mõnevõrra võib ENMAK eesmärgiga kaasnev

trassikoridoride puhastamine puudest

vähendada metsamaa pindala, kuid

eelduslikult ei ole metsamaa kadu sedavõrd

suur, et mõjutakse metsanduse kestlikkust.

ENMAK ühe võimaliku lahenduse kohaselt

asendatakse põlevkivielektrijaamades kütus

biomassiga, mis ilmselt on puit. Pole selgem

mis puiduga asendamist plaanitakse kuid

ilmselt on tegemist pigem tootmisjääkidega

(oksad, puidupuru jms). Sellest sõltumata on

Eesti praegune puidubilanss välja kujunenud

ning sellesse suuremamahulise nõudluse

sisestamine võib tasakaalu mõjutada. Puidu

kasutamine põlevkivi asemel ei ole

iseenesest halb kuid tuleb jälgida, et see ei

tooks endaga kaasa survet metsa raie

suurenemisele.

25 Metsandus aitab tagada

metsaökosüsteemide ja nende elurikkuse

püsimise, leevendab kliimamuutusi ning

kohaneb kliimamuutuste mõjuga.

otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub Kliimamuutuste leevendamine on mõlemal

strateegial sama eesmärk.

Keskkonna valdkonna arengukava 2030 eelnõu

26 puhta ja elurikka keskkonnaga Eesti otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub Mõlemad strateegiad seavad eesmärgiks

puhta keskkonna (ENMAK kontekstis

väljendatud keskkonnasäästlikkusena). Selles

osas mõlemad strateegiad üksteist toetavad.

20. aprill 2024 48

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

jrk nr eesmärgid energiajulgeoleku tagamine

energia kättesaadavuse ja taskukohase

hinna tagamine

energeetika keskkonnasäästlikkuse

tagamine

ENMAK-il on teatav oht elurikkusele (vt ridu 2

ja 6). Planeerimisega on need ohud

välditavad.

27 Elurikkus ja maastikud. Eesti loodus on hoitud

ja elurikas. Majandus ja maakasutus on

kooskõlas elurikkuse edendamise vajadusega

otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub ENMAK-il on teatav oht elurikkusele (vt ridu 2

ja 6). Planeerimisega on need ohud

välditavad.

28 Kliimapoliitika. Panustame kliimamuutuste

pidurdamisse vajalikul määral, et püsida

kliimaneutraalsuse trajektooril. Oleme

kliimamuutuste mõjule vastupidavad ja

võimelised tõhusalt kohanema, tagades

inimelude kaitse ja ühiskonna toimimise

äärmuslike ilmanähtuste ja kliimamuutustest

tingitud globaalsete häiringute korral.

otsene kokkupuude puudub ENMAK-is on kliimakindlusele pühendatud

peatükk 6.7. Selles on lühidalt kirjeldatud

kaasnevaid kliimamuutusi kuid ei ole aru

saada, kas ja mis meetmetega on

kliimakindluse saavutamisega arvestatud.

Soovitav on ENMAK-is välja tuua, milliste

kliimamuutustega ja kuidas arvestatakse.

Mõlemad arengukavad on kliimaneutraalsust

puudutava eesmärgi osas üksteist toetavad.

29 Ringmajandus. Eestis on toimiv ringse

tootmise ja tarbimise süsteem.

otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub Uute võimsuste püstitamine toob endaga

kaasa vajadust toormaterjali järele. Seadmete

amortiseerumisel tuleb need välja vahetada

ning tekib varasemast suuremas koguses

spetsiifilisi jäätmeid (nt plastikust

tuulikulabad, Li-ion akud, elektroonika). Uute

võimsustega kaasnevate

jäätmevoogudega tuleb arvestada juba

varakult. Pidada arvestust tuulikutega,

päikeseparkidega ja akuparkidega

kaasnevate materjalide koguste nende

eluea kohta. Sellest tekib ülevaade, mis

perioodil võib hakata jäätmeid tekkima ja kas

nende käitlemiseks on võimekus olemas.

30 Looduskaitse. Omamaiste liikide,

ökosüsteemide ja maastike seisund on

paranenud – Eesti on

looduspositiivne.

otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub Võib eeldada, et ENMAK meetme raames uusi

võimsusi Natura aladele ei püstitata.

Väljaspool Natura alasid püstitatud võimsuste

mõju Natura aladele ja haudelinnuliikidele

20. aprill 2024 49

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

jrk nr eesmärgid energiajulgeoleku tagamine

energia kättesaadavuse ja taskukohase

hinna tagamine

energeetika keskkonnasäästlikkuse

tagamine

sõltub palju konkreetsest asukohast ja

püstitatud võimsuse tehnilistest näitajatest.

Peamiselt tuulikute koosmõjust aru saamiseks

ja mõjude vähendamiseks on soovitatav

koostada üle-eestiline vastav planeering (vt ka

rida 2).

31 Veekeskkond. Eesti põhja- ja pinnavee

seisund on hea, inimestele on tagatud puhas

joogivesi ning

üleujutusriskid on maandatud

otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub ENMAK meetme jõustamisel on võimalik, et

viiakse ellu ka tegevusi, mis võivad kuigivõrd

mõjutada veekeskkonda (pump-hüdrojaam,

biometaani tootmise jääkide kasutamine

põllumaal). Pigem on need projektid

piirkondliku ulatusega ja olulised mõjud

välditavad projektide mõjude hindamisega

(pump-hüdrojaam) või olemasolevate

veekaitsepiirangutega (biometaani tootmise

jääkide kasutamine põllumaal).

32 Merekeskkond. Eesti mereala on heas

keskkonnaseisundis, võimaldades samal ajal

kasutada mereökosüsteemi teenuseid.

otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub Eesti mereala planeeringuga108 on ette

nähtud tuuleenergia alad ning planeeringule

on mõjude hindamine. Mõjude hindamine

jõudis järeldusele, et mereala planeeringu

koostamise täpsusastmes ei ole planeeringu

rakendumisel ette näha ebasoodsate mõjude

avaldumist.

Hetkel on käimas mitme meretuulikupargi

projekti keskkonnamõju hindamised ja

sellega seoses keskkonnauuringud

(meretaimestik, kalastik, imetajad jm).

Projektide üks tingimusi on mitte takistada

mereala hea seisundi saavutamist.

108 Eesti mereala planeering. Kehtestatud 12.05.2022 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 146.

20. aprill 2024 50

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

jrk nr eesmärgid energiajulgeoleku tagamine

energia kättesaadavuse ja taskukohase

hinna tagamine

energeetika keskkonnasäästlikkuse

tagamine

33 Välisõhk. Eestis on puhas õhk, mis aitab kaasa

tervena elatud aastate kasvule.

otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub ENMAK eesmärgiga kaasnev

kliimaneutraalsete energiaallikate osakaalu

suurenemine aitab kaasa KEVAD konkreetsele

eesmärgile.

Eesti merestrateegia

34 kaitsta ja säilitada merekeskkonda, hoida ära

selle seisundi halvenemine või taastada

võimaluse korral mereökosüsteemid

piirkondades, kus need on kahjustatud;

otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub Eesti mereala planeeringuga108 on ette

nähtud tuuleenergia alad ning planeeringule

on mõjude hindamine. Mõjude hindamine

jõudis järeldusele, et mereala planeeringu

koostamise täpsusastmes ei ole planeeringu

rakendumisel ette näha ebasoodsate mõjude

avaldumist.

Hetkel on käimas mitme meretuulikupargi

projekti keskkonnamõju hindamised ja

sellega seoses keskkonnauuringud

(meretaimestik, kalastik, imetajad jm).

Projektide üks tingimusi on mitte takistada

mereala hea seisundi saavutamist.

35 hoida ära ja vähendada heiteid

merekeskkonda, et järk-järgult vähendada

selle saastamist ning tagada, et heited ei

mõjutaks ega ohustaks oluliselt mere

bioloogilist mitmekesisust, mere

ökosüsteeme, inimese tervist ega mere

seaduslikke kasutusviise

otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030

36 Eestis on kohalik toit eelistatud, keskkond ja

elurikkus on hoitud, toidusektori ettevõtted

on edukad ning maa- ja rannakogukonnad on

elujõulised

otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub Põllumajanduse ja ENMAK 2035 vaheliseks

peamiseks seoseks looduskeskkonna

kontekstis on päikesepaneelide maakasutuse

mõju liigilisele mitmekesisusele.

Päikesepaneelide paigaldamine niitudele ja

20. aprill 2024 51

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

jrk nr eesmärgid energiajulgeoleku tagamine

energia kättesaadavuse ja taskukohase

hinna tagamine

energeetika keskkonnasäästlikkuse

tagamine

püsirohumaadele on lihtne (ei pea maa

ettevalmistamisele liiga palju raha kulutama),

aga samas toob see endaga kaasa paneelide

aluse pinna varjutamise. Potentsiaalse mõju

vähendamiseks tuleb paneelide rajamiseks

eelistada inimtegevuse poolt rikutud alasid

(tootmisalad, karjäärid, jäätmehoidlad,

hoonete katused, monokultuuri alad).

Vastavaid mõjusid on kirjeldatud ja

leevendusmeetmeid välja pakutud

teemakohases uuringus106.

20. aprill 2024 52

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

8 EELDATAVALT KAASNEV OLULINE MÕJU

8.1 Stsenaariumide seos tõetamme mõõdikutega

Lisaks eesmärkidele on ENMAK välja pakkunud elektrivarustuse tagamise,

gaasivarustuse tagamise ning kütte ja jahutuse stsenaariumid (vt pt „3 ENMAK 2035

lühikirjeldus“).

Stsenaariumid sisaldavad erinevate tehnoloogiate kombinatsioone (nt ühes

elektrivarustuse stsenaariumis on maismaatuulikute võimsuseid rohkem ja teises

vähem).

Stsenaariumite valikut looduskeskkonnale avalduvast mõjust lähtuvalt ENMAK 2035

strateegiliselt tasandil teha ei ole põhjust. Stsenaariumite mõju on selleks liiga tugevalt

seotud võimaliku asukohaga. Näiteks mõju erineb oluliselt sõltuvalt, kas

päikesepaneelid paigaldatakse inimtegevuse poolt juba rikutud maastikule või

(pool)looduslikule maastikule. ENMAK 2035 tehnoloogiate asukohtasid ei plaani.

Erinevate stsenaariumite omavahelisest seosest mingigi ülevaate saamiseks kasutati

tõetamme109 mõõdikuid. Maksimaalses võimalikus mahus kirjeldati stsenaariumite

parameetreid võrreldes tõetamme mõõdikutega. Suurema osa tõetamme mõõdikute

võrdlus on pigem kunstlik kuid annab mingigi ettekujutuse. Nt tõetamme mõõdikut

„soodsas seisundis elupaigatüübid“ on võrreldud stsenaariumite oletatava maavõtuga.

Ilmselgelt ei ole õige maavõttu võrdsustada soodsas seisundis elupaigatüüpide kaoga

(mida suurem maavõtt, seda suurem soodsas seisundis elupaigatüüpide kadu). Võrdlus

näitab võimalikku ohu suurust aga mitte mõju kindlat ilmnemist. Tõetammes toodud

stsenaariumite võrdlus aitab neid külla üksteisega kõrvutada kuid selles toodud

arvväärtusi kasutada sobivaima stsenaariumi väljavalimiseks oleks spekulatiivne.

Stsenaariumite valik pigem peaks sõltuma majanduslikest aspektidest arvestades

käesolevas keskkonnamõju strateegilises hindamises välja pakutud keskkonnariskide

maandamise meetodeid.

Ametiasutuste tagasiside järgselt lisatakse peatükki kokkuvõte tõetamme tabelist.

109 Tõetamm - Riigi oluliste näidikute mõõdupuu (stat.ee)

20. aprill 2024 53

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

8.2 Mõju looduskeskkonnale

Üldiselt võib ENMAK 2035 mõju pidada pikas vaates positiivseks. Kliimaneutraalsus

võimaldab aeglustada kliimamuutusi ja sellega kaasnevaid keskkonnamõjusid (ilmastik,

mõju liikidele).

Oluline on läbi analüüsida võimalikud lühemas vaates (kuni 2035) avalduvad mõjud

ning nende tuvastamisel hinata leevendamise võimalusi.

Võimalikke mõjusid Eesti strateegiliste keskkonnaeesmärkide vastu on hinnatud

Tõetamme kontekstis (lisas 3 „Tõetamm ja hindamise meetodid“). Lisas 3 toodud

tabelis on hinnatud, kas ja milliste mõõdikute indikaatorite väärtusi võib ENMAK 2035

rakendamine muuta. Need indikaatorid, mille puhul leiti, et ENMAK 2035 väärtust ei

mõjuta värvitud halliks. Ülejäänud mõõdikuid sisustati kas otseselt vastava väärtusega

või mõju kaudselt mõju kirjeldatavate väärtustega. Hindamise objektis olid välja

töötatud stsenaariumid (erinevate tehnoloogiate kogumid). Tõetammes toodud

väärtusi tuleb vaadelda suhtarvudena, mitte absoluutväärtustena kuna kõiki mõõdikuid

kirjeldav info ei ole otseselt tuletatav. Sellel puudub ka mõju hindamise seisukohast

oluline vajadus. Eesmärk on selgitada kas ja mis stsenaariumid võivad mõjutada

mõõdikuid halvemuse suunas ja kuidas stsenaariumid erinevad üksteisest (sh

olemasolevast olukorrast).

Hindamise käigus tehti võrreldes KSH programmiga välja pakutule tabelis kaks

korrektuuri lähtuvalt sellest, milline on tegelik andmete kättesaadavus.

Keskkonnatrendide indeks (rida 4) sisaldab selles tabelis erinevatel ridadel loetletud

näitajaid (kokku 36 näitajat). Seega indeksit mõjutavad tehnoloogiad selle võrra kui

palju mõjutavad siin tabelis toodud teisi näitajaid. Eraldiseisvalt ei ole põhjust selle

näitajaga võrrelda. Tehnoloogiate mõju rohealadele linnades (rida nr 39) ei ole võimalik

hinnata kuna pole selge, millises mahus tehnoloogiaid linnade rohealadele

planeeritakse.

Erinevate tehnoloogiate peamisteks mõjutajateks on maavõtt, jäätmeteke ja

saasteainete heide õhku.

ENMAK 2035 stsenaariumite rakendamiseks kasutatavad tehnoloogiad toovad endaga

kaasa maavõtu (tuulikute, päikeseparkide jm alla jääv maa), mis võib, aga ei pruugi

endaga kaasa tuua olulist mõju liigilisele mitmekesisusele. Mõju võib avalduda

maismaa liikidele ja elupaikadele, mereliikidele ja elupaikadele, lindude rändele,

vooluveekogude liikidele, nahkhiirte rännetele ning ökosüsteemi terviklikule

toimimisele. Mõju ilmnemine on oluliselt seotud kasutatavate seadmete omadustega

(nt kõrgus, asetus), mida ENMAK 2035 sellises täpsusastmes ei käsitle. Seetõttu tuleb

20. aprill 2024 54

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

arvestada, et mõju hinnang lähtub olemasolevatest analoogiatest (vt lisa 4) ja toob

välja asjaolud, millele täpsemates planeerimisetappides tähelepanu pöörata.

Taastuvenergiarajatiste kasutuselevõtt eeldab osaliselt Eesti ehitusmaavarade

kasutamist (nt vundamendid), kuid hinnanguliselt ei ole vajaminev ehitusmaavarade

maht sedavõrd suur, et nõudlus muutuks tuntavalt. Omaette küsimus on

taastuvenergiarajatiste vajadus maa järele ning seetõttu potentsiaalne konflikt

maavarade kaevandatavusega (nt tuule- ja päikesepargid maavarade alal)110;111. Seda

küsimust ei ole ENMAK 2035 tasandil võimalik täpselt hinnata, kuna rajatiste

asukohtasid arengukavaga ei kavandata. Maavarade kaevandatavus tagatakse kehtiva

õiguse raames (asukohtade kooskõlastamine, kaevandamiskategooriate järgmine).112

Lisaks on riigi tellimusel järjest koostamisel maakondade maavarade kaevandamise

teemaplaneeringuid, millega ka selliseid ruumiküsimusi lahendatakse113.

ENMAK 2035 jõustamine võib endaga kaasa tuua energeetiliste maavarade, põlevkivi

ja turba, kaevandamise vähenemise, mis avaldab soodsat keskkonnamõju. Seetõttu

seda teemat KSH aruandes täiendavalt ei käsitleta. Energeetilise maavara mõjusid on

käsitletud mitmete uuringutega (keskkonnamõjude hindamised, valdkonnauuringud).

ENMAK 2035 jõustamine soodustab kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete (nagu

näiteks peenosakeste) heite vähendamist, mis parendab Eesti suhteliselt head

õhukvaliteeti veelgi.

110 Tamm, J., Joosu, L., Vind, J., Leben, K., Habicht, H-L., Maido, M., Morgen, E., Ani, T., 2021. Maardlatele

ja maavarade perspektiiv- ning levialadele taastuvenergeetika taristu rajamise analüüs. Lääne-Eesti.

Eesti Geoloogiateenistus 2022. EGF nr 9651.

111 Tamm, J., Joosu, L., Vind, J., Leben, K., Habicht, H-L., Maido, M., Morgen, E., Ani, T. 2021.

Maardlatele ja maavarade perspektiiv- ning levialadele taastuvenergeetika taristu rajamise analüüs.

Kirde- ja Kesk-Eesti. Eesti Geoloogiateenistus 2021. EGF: 9549.

112 Senini ei olnud ehitiste püstitamine maardla aladele reeglina lubatud ning see piiras oluliselt

võimalusi taastuvenergia alade valikul. Maapõueseaduse (Maapõueseadus–Riigi Teataja § 14. lõige 21)

muudatus võimaldab edaspidi teatud tingimustel tähtajaga kuni 35 aastaks taastuvenergia tootmist

maardlaaladel juhul, kui eelnev analüüs kinnitab, et maardla alal leiduvat maavara ei ole riigil plaanis

rajatava taastuvenergia seadme tehnilise eluea jooksul kasutusele võtta.

113 Töös on Harju ning Pärnu ja Rapla maakondade teemaplaneeringud.

20. aprill 2024 55

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

8.3 Kaudne, kumulatiivne, sünergiline, lühi- ja pikaajaline mõju

8.3.1 Kaudne, kumulatiivne ja sünergiline mõju

ENMAK 2035 eesmärkidega kaasnevaid kirjeldatud mõjusid võib pidada kaudseks,

kuna nende ilmnemine praeguse etapis, arvestades planeeringu strateegilist iseloomu,

on pigem teoreetiline. Hinnatud mõjud võivad realiseeruda alles järgmistes etappides

(konkreetsemate projektide käigus) valede otsuste tagajärjel (jäetakse mingid

keskkonnaelemendid arvestamata).

ENMAK 2035 eesmärkide jõustamine toimub ilmselt suures osas üksikprojektide

kaudu. Selle heaks näiteks on tuuleparkide rajamine. Kui merekeskkonnale avalduvat

kumulatiivset mõju on mereala planeeringus114 arvestatud, siis maismaal sellist ühtset

üleeestilist planeeringut koostatud ei ole. Koostatakse küll piirkondlikke

planeeringuid115, kuid on oht, et üksikute planeeringutega kaasneva mõju pilt ei ole

täielik. Sellest tuleneb teatav mõjude tükeldamise oht (salami-slicing), kus iga arendust

üksikuna vaadates on lisanduv mõju väheoluline, aga summaarselt põhjustavad olulise

mõju. Selle tõttu on kumulatiivse mõju vähendamiseks mõistlik kaaluda

tuuleenergetika üleriigilise asukohavaliku läbi viimist.

Sünergiline mõju võib tekkida kui ENMAK 2035 rakendamisel erinevate tegevuste (nt

veevõtt pumphüdroelektrijaama tarbeks, millele lisandub veekogu kasutamine

kaugjahutuse tarbeks) tulemusel tekib täiendav mõju (vee vähenemine pluss vee

soojenemine). Sama mõju võib tekkida ka siis, kui ENMAK 2035 planeeritavad

tegevused langevad kokku olemasoleva keskkonnamõjuga (nt olemasolev taristu,

keskkonnakasutus). ENMAK 2035 ei näe ette lahendusi, mis tooksid endaga kaasa

sellist mastaapset keskkonnakasutust, mille mõju oleks kontseptuaalsel tasandil

(konkreetset kohapealset situatsiooni arvestamata) sünergiline ja oluline. Võimalikud

projektipõhised sünergilised mõjud tuleb hinnata konkreetse projekti elluviimisel.

Eraldi mõju liigina on käsitletav ristmõju (cross-media effect), kus vähendades mõju

ühele keskkonnakomponendile (nt välisõhk) avaldub mõju teisele

keskkonnakomponendile (nt elusloodus). Probleemiks on olukord, kus positiivse mõju

saavutamine ühes valdkonnas toob kaasa negatiivse mõju teises valdkonnas.

ENMAK 2035 osas on ohukohaks süsinikuheite vähendamise nimel

põlevkivijaama(de)s fossiilkütuste asendamine biomassiga. Fossiilkütuste asendamine

toob kaasa positiivse mõju välisõhule, kuid ka biomassi põletades tekib saasteaineid

114 Rahandusministeerium, Hendrikson & KO OÜ. 2021. Eesti mereala planeering.

115 Workbook: Tuuleparkide monitooring (envir.ee)

20. aprill 2024 56

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

õhku, mistõttu lokaalselt ei pruugi mõju võrreldes fossiilkütustega väga palju erineda.

Küll aga tekib biomassi kasutamisel CO2 suletud ring, kus raiutud ja energiaks

põletatud metsa asemele kasvab uus, mis jälle seob CO2. Samas fossiilkütuse

kasutamisel CO2 ring suletud pole, sest miljonite aastate eest maapõue settinud

süsiniku enam sinna tagasi ei seota. Lisaks eelduslikult väheneb põlevkivi

kaevandamise vajadus ja sellega ka koormus keskkonnale. Teisest küljest on metsal

lisaks CO2 ringluse sulgemisele ka ökoloogilist väärtust andev otstarve. Mida suurem

on surve raiemahtude suurenemisele (kui muidu biomassi ei jätku), seda suurem on

surve ökoloogilisele seisundile. Seetõttu on vaja kinni hoida riigiüleselt kokku

lepitud raiemahtudest ning veenduda, et fossiilkütuste asendamiseks soovitud

mahus biomass on saadaval toorainenõudlusele täiendavat defitsiiti

põhjustamata.

8.3.2 Lühiajaline ja pikaajaline mõju

ENMAK 2035 plaanib tegevusi lähiaastakümnetesse, kuid sellega taotletav positiivne

mõju (kliimamuutuste pidurdumine, bioloogilise mitmekesisuse kao pidurdumine)

avaldub olulisemalt pikemas ajahorisondis. Lisaks tuleb arvestada, et soovitud

positiivne mõju saab võimalikuks üksnes juhul, kui sellesse panustavad kõik saastavad

riigid. Globaalne kliimaneutraalsus on paratamatult vajalik suund.

Kliimaneutraalsuse saavutamiseks on osaliselt vaja olemasolevate ehitiste asendamine

uutega ja teise kohta (peamiselt elektritootmisüksused). Iga ehitamine toob endaga

kaasa mõju looduskeskkonnale. Seetõttu summaarselt võib ENMAK 2035 põhjustada

lähiajal mõningat negatiivset mõju, et pikas perspektiivis vähendada olulist negatiivset

mõju.

8.4 Mõju inimese tervisele

Lähtuvalt KSH põhimõttest hinnatakse inimese tervisele avalduvat mõju läbi

looduskeskkonnale avaldunud mõju116.

ENMAK 2035 jõustamisega kaasnev olulisim eeldatav muutus keskkonnas on

õhukvaliteedi paranemine (tänu põletite eeldatavale vähenemisele). See

vähendab inimese tervisele avalduvat negatiivset mõju.

116 Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat. Keskkonnaministeerium 2017.

20. aprill 2024 57

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

Keskkonnaministeeriumi tellitud Tartu Ülikooli ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuse

poolt tehtud kõiki valdkondi hõlmavas välisõhu kvaliteedi mõju uuringus117 leiti, et kui

võrrelda õhusaaste tervisemõju 2020. aastal 2010. aastaga, siis on tervisemõju kaotatud

eluaastatena vähenenud 29% ning 2030. aastaks on oodata vähemist veel 8%.

Energeetikast põhjustatud õhusaaste tervisemõju on hinnatud ülipeente osakeste

alusel (PM2.5) ENMAK 2030 koostamisel118. Uuringus leiti, et valdkondadest on üle-

eestiliselt suurima ülipeente osakeste sisaldusega kohtküte, millele järgneb transport.

Olulise osa annab lisaks muu lokaalküte ning kaugküttega koos moodustab

soojamajandus 62 % koguekspositsioonist. Elektritootmise ekspositsioon ja

põlevkiviõli tootmise PM2.5 ekspositsioon on üle-eestiliselt nendega võrreldes üsna

madal, kuid kontsentreerub saaste peamiselt Ida-Virumaale.

Energeetikaga seonduvalt põhjustavad inimese tervisele peamiselt mõju keskkonda

(vesi, õhk) juhitud saasteained. Tööstuse mõju tervisele tõendab Ida-Virumaa kui

tööstuspiirkonna elanike kehvem tervise seisund.119;120 Roheenergia vähendab heiteid,

aga ka kaevandamistegevust. Mõningane negatiivne mõju jääb püsima biomassi

põletamise tagajärjel lokaalse heite tõttu ja piirkonna jääkreostuse tõttu, kuid

kliimaneutraalsuse summaarne mõju on inimese tervisele hea.

ENMAK 2035-ga kaasnevatest võimalikest mõjudest on veel märkimisväärne peamiselt

tuulikutega kaasnev häiring nagu müra, vibratsioon, visuaal. Tervisekahjustuste

117 Orru, H., Teinemaa, E., Maasikmets, M., Keernik, H., Paju, M., Sikk, A., Tamm, T., Lainjärv, H. M., Kriit,

H., Lõhmus Sundström, M., 2022. Välisõhu kvaliteedi mõju võrdlus inimeste tervisele Eestis aastatel

2010 ja 2020 ning õhusaaste tervisemõjude prognoos aastaks 2030. Tartu Ülikool ja Eesti

Keskkonnauuringute Keskus.

118 Orru, H., Valdkondlike stsenaariumidega eeldatavalt kaasneva õhusaaste põhjustatud tervisemõju

muutuste hindamine kasutades saasteindikaatorina ülipeente osakeste sisaldusi ENMAK 2030+ raames

119 Orru, H., Idavain, J., Tomasova, J., Ruut, J., Albreht, L., Aidla-Bauvald, K., Tamm., 2014. Lühiülevaade

tervise- ja keskkonnaseisundist Ida-Virumaal, eelnevatest põlevkivisektoriga seotud tervise-

keskkonnauuringutest ning soovitused täpsemate terviseuuringute teostamiseks. Tartu Ülikool.

Terviseamet.

120 Idavain, J., Julge, K., Orru, H., Rebane, T., Pindus, M,. 2015. Põlevkivi Sektori Tervisemõjude Uuring :

Kooliõpilaste Hingamisteede Ja Allergiate Uuring. Tartu Ülikool. Terviseamet.

20. aprill 2024 58

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

vältimiseks on kehtestatud normid121;122. Normidest väljaspoole jääv häiring üldiselt

kompenseeritakse arendaja ja kohalike vahelise läbirääkimise tulemusena.

8.5 Mõju kultuuripärandile

Kultuuripärand on jaotatav aineliseks ja vaimseks. Olulisemad ainelised

kultuuripärandiobjektid on võetud kultuurimälestisena kaitse alla. ENMAK 2035

võimalik mõju on ohjatud kultuuripärandite kaardistamisega, kaitse alla võtmisega ja

kaitseks piirangute kehtestamisega. Palju kultuuripärandiobjekte on veel uurimata ja

tähtsuse seisukohast kvalifitseerimata. ENMAK-i tulemusel ehitiste püstitamisega

kaasnev võimalik mõju kultuuripärandile hinnatakse konkreetsete projektide käigus.

Energia kokkuhoiuga kaasnev hoonete soojustamine puudutab ka kultuurimälestisena

kaitse alla võetud ehitisi. Üldiselt on nende välisilme muutmisele (mida soojustamine

mõjutab enim) esitatud piirangud ja seetõttu ei ole nende hoonete omanikel alati

võimalik rakendada piiranguteta hoonetega võrreldes samu energiasäästu meetmeid.

Hetkel kehtivas toetuste jagamise korras123 on selliste hoonete eriseisundiga kuigivõrd

arvestatud, kuid võib tekkida ka olukord, kus toetustingimuste täitmiseks nõutud

tööde maht ja samas muinsuskaitse piiravad tingimused, muudavad koostoimes maja

renoveerimise toetuse toel mõttetuks124. Need võimalikud juhtumid on kogu

soojustamist vajava elamupargi juures marginaalne osa, kuid tulevikus tasub vaadata

üle võimalus suhtuda muinsuskaitse piirangutega ja välisilme muutmise piiranguga

hoonete toetamisse rohkem juhtumi ja eesmärgipõhisemalt. Eelneva põhjal võib asuda

seisukohale, et ENMAK 2035 ei põhjusta olulist mõju ainelisele kultuuripärandile.

Vaimse kultuuripärandi hulka kuuluvad keel, elulaad, müüt, uskumus, rituaal, väärtused,

teadmine, arusaam, tava, oskus. Lihtsustatult võib seda osa koondada kultuuri

viljelemise mõiste alla. ENMAK 2035-l puudub mõju kultuuri viljelemise võimalustele.

Kuigivõrd võib ENMAK 2035 kaasa tuua sissetulekute ümberjaotust, mis võib mõjutada

121 Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42. Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid.

122 Sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78. Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid.

123 Majandus- ja taristuministri 03.03.2023 määrus nr 13. Korterelamute energiatõhususe toetuse

tingimused

124 Nt toetuse saamiseks tuleb teha töid, mis energia kokkuhoidu ei too (nt ventilatsioon) aga

kokkuhoidu toovaid töid (nt soojustamine) võib teha nii väikeses mahus (nt liiga õhuke soojustuskiht),

mis ei tasu ära.

20. aprill 2024 59

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

kultuuri viljelemist, kuid nende vaheline seos on liialt kaudne, et esitada seoselisi

hinnanguid mõju osas.

8.6 Jäätmeteke

ENMAK 2035 toob endaga kaasa vahetu ja kaudse jäätmetekke.

Roheelektri kasutuselevõtu suurenemine toob endaga kaasa elektroonikaseadmete

kasutuse kasvu. Nende koguseid ei ole võimalik hinnata, kuid tuleb olla valmis, et ka

elektritootmisseadmed kunagi vananevad ja tekib jäätmekäitlusvajadus.

Olulisim jäätmeteke ilmselt kaasneb akude kasutuselevõtuga, kuna nende mass on

suur ja jäätmekäitlus keeruline. ENMAK 2035 stsenaariumites varieerub akude võimsus

299-2226 MW vahel. Akude põhilist iseloomustavat suurust – mahtu kirjeldatud ei ole.

Kui võtta aluseks Harjumaale rajatava liitiumioon akupargi näide125, siis võimsusest

200 MW saadakse maht 400 MW/h. Sama projekti näitel kaalub 1 MW/h jagu akusid u

10 tonni126. Akude eluiga on hinnanguliselt 10 aastat. See tähendab, et pisut rohkem

kui kümneaastases perspektiivis võib prognoosida 6 000 – 45 000 tonni kasutatud

akude teket. 2022. aastal tekkis jäätmena 3050 t liitiumioonakut127. Taaskasutamist ei

toimunud. ENMAK 2035 rakendamisel ei teki akude jäätmed korraga, vaid jaguneb

aastate peale, kuid on näha, et tekkiv kogus on võrreldes praegusega märkimisväärne.

Eesti on tuumaenergia kasutuselevõtu võimalikkuse uuringus128 käsitlenud ka

radioaktiivsete jäätmete teemat. Jõutud on järeldusele, et tuumajaama rajamine on

põhimõtteliselt võimalik, kuid koos rajamise planeerimisega tuleb pöörata tähelepanu

jäätmete dekomisjoneerimisele129. Tuumajaama uuringus on jäätmeid puudutavas

osas järeldatud: tuumaenergia tootmisega kaasnevad radioaktiivsed jäätmed, mis

vajavad pikaajalist ohutut ladustamist. Isegi, kui tekkivate jäätmete hulk on väike, peaks

125 Harjumaale rajatakse sadade miljonite eest Euroopa võimsaim akupark (aripaev.ee)

126 Samas suurusjärgus on ka jaekaubanduses müüdavate liitiumioonakude mahutavuse ja kaalu suhe.

127 Workbook: Avalikud_päringud_2020-2022 (envir.ee)

128 Tuumaenergia töörühm. 2023. Tuumaenergia kasutuselevõtmise võimalused Eestis.

129 Dekomisjoneerimine (inglise keeles "decommissioning") viitab protsessile, mille käigus võetakse

välja kasutusest vananenud või ebasobivaks muutunud rajatised või seadmed ning need viiakse

turvaliselt välja oma algsest otstarbest. See termin on laialt levinud energiasektoris, eriti

tuumaelektrijaamades, nafta- ja gaasisektorites ning teistes tööstusharudes, kus on suured

infrastruktuurid või seadmed.

20. aprill 2024 60

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

Eesti välja töötama radioaktiivsete jäätmete käitlemise strateegia ja arvestama

kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga rajamisega

Võimalike jäätmeprobleemide (jäätmete kuhjumine) ennetamiseks on soovitatav

tekitada roheenergia objektidest andmebaas ning selle koosseisus prognoosida

muutusi jäätmevoogudes. Reageerida ennetavalt, et jäätmete tekkimisel oleks

olemas jäätmete kogumise ja käitlemise lahendused.

8.7 Piiriülese keskkonnamõju võimalikkus

ENMAK 2035 keskne eesmärk on muuta energiatootmine ja kasutamine

kliimaneutraalseks, mis avaldab kliimale positiivset mõju. Kliimamõju on piiriülene.

KeHJS järgse piiriülese mõju hindamise eesmärk on naaberriikidele potentsiaalselt

avalduva negatiivse mõju korral need riigid mõju hindamisse kaasata, et selgitada mõju

olemus ning vältimise või kompenseerimismeetmete rakendatavus.

ENMAK 2035 toob kliimaneutraalsusele suundumisega endaga kaasa positiivse

piiriülese kliimamõju ja seetõttu ei ole põhjust läbi viia piiriülest mõjude hindamise

protsessi. Muul viisil ENMAK 2035 piiriüleselt looduskeskkonda oluliselt ei mõjuta.130

Võimalikud täpsemad piiriülesed mõjud (nt meretuulepargid) tuleb hinnata

konkreetsete projektide käigus.

8.8 Ei kahjusta oluliselt põhimõtete arvestamine

„Ei kahjusta oluliselt“ printsiip (ing.k. do no significant harm, DNSH) on uueks läbivaks

põhimõtteks nii struktuurivahendite, kui ka taaste- ja vastupidavusrahastu kasutamisel

ning kohaldub kõikidele tegevusvaldkondadele. „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega

arvestamisel on eesmärgiks vältida olulise kahju tekkimist keskkonnale tervikuna ja

võimaldades seeläbi keskkonnaeesmärkide saavutamist.131

„Ei kahjusta oluliselt“ põhimõte tähendab, et majandustegevustega ei tohi tekitada

olulist kahju ühelegi keskkonnaeesmärgile. Tegemist on Euroopa Liidu roheleppest

130 Eesti merealade planeeringu mõjude hindamise aruandes (Mereala planeering | Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium (agri.ee)) jõutakse järeldusele, et otsene piiriülene mõju (planeeringul)

puudub, kuid võimalikku piiriülest mõju tuleb täpsustada ja hinnata iga projekti tasandi

keskkonnamõju hindamise protsessi käigus (lk 234). Samas Taastuval mere-energeetikal on laiem

positiivne ja pikaajaline mõju (lk 161).

131 „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavuse hindamise juhend

20. aprill 2024 61

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

tuleneva põhimõttega. „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet rakendatakse lähtuvalt

taksonoomia määrusest132, mille artiklis 9 on nimetatud saavutatavad

keskkonnaeesmärgid:

• kliimamuutuste leevendamine;

• kliimamuutustega kohanemine;

• vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse;

• üleminek ringmajandusele;

• saastuse vältimine ja tõrje;

• elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Juhend on koostatud projektide mõjude hindamiseks ja rahastusotsuste tegemiseks.

Ülal loetletud keskkonnaeesmärgid on osa käesoleva keskkonnamõju strateegilisest

hindamisest (vt peatükk „7 Eeldatavalt kaasnev mõju Looduskeskkonda puudutavatele

strateegilistele eesmärkidele ja mõjutatava keskkonna kirjeldus“). See tähendab, et

ENMAK 2035 mõjusid on vastavalt hinnatud. Oluline on tähele panna, et kuigi käesolev

KSH ei leia ENMAK 2035-l lahendamatuid vastuolusid käesolevas peatükis loetletud

eesmärkidega, ei ole ENMAK 2035 eesmärkide saavutamiseks elluviidavad projektid

vabastatud DNS hindamisest. ENMAK 2035 on siiski strateegiline dokument, mille

mõjud on pigem kontseptuaalsed, aga projektid on konkreetsete mõjudega

konkreetsetes kohtades.

8.9 Kliimakindluse hindamise vajalikkus

Kliimakindluse hindamine puudutab Euroopa Liidu kaasrahastatud projekte133.

Eesmärgiks on vältida selliste infrastruktuuriarenduste elluviimist, mis põhjendamatult

tõstavad kasvuhoonegaaside heidet Energiataristus, konkreetsetelt

elektriülekandeliinid, taastuvad energiaallikad, kütuse tootmine, töötlemine,

ladustamine ja transport, soojus- ja elektrijaamad, kaugküttevõrgud, maagaasi

veeldamis- ja taasgaasistamisrajatised, gaasi ülekande taristu puhul on Euroopa

Komisjoni kliimakindluse tagamise tehniliste suuniste ptk 3.2.1 kohaselt CO2 -jalajälje

hindamine üldjuhul nõutav. Lisaks peetakse oluliseks selliste projektide mõju, mille

summaarne heide ületab 20 000 t CO2 ekv, mille rajamisele peab eelnema CO2 -jalajälje

132 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2020/852, 18. juuni 2020, millega kehtestatakse

kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088

133 Komisjoni teatis —Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027 (2021/C

373/01)

20. aprill 2024 62

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

hindamine. Nende suuniste kohaselt tuleb kliimakindlust hinnata nendel ENMAK 2035

meetmetes kavandatavates taristuprojektides, mida kaasrahastatakse Euroopa Liidu

fondidest.

ENMAK 2035 eesmärk on kasvuhoonegaaside vähendamine. Selle raames elluviidavad

projektid eraldiseisvana võivad põhjustada kasvuhoonegaaside heidet, kuid

lõpptulemuseks siiski on heite vähendamine. Selleks pakub eelnimetud suunis

suhtelise heite arvestust projektiga ja ilma võrdluses.

Sellest lähtuvalt puudub vajadus ENMAK 2035 täiendavaks kliimakindluse hindamiseks.

Kliimaga kohanemise teemat on käsitletud peatükis „7.6.2 Kliimamuutused“.

8.10 Tehnoloogiate ja keskkonnale avalduva mõju võrdlus

Eelnevates peatükkides toodud info kokkuvõte lisatakse ametiasutustelt saadud

tagasiside järgselt.

20. aprill 2024 63

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

9 SEIRE

leevendavate meetmete rakendamisel ei too ENMAK endaga kaasa olulist negatiivset

mõju.

Puudub vajadus ENMAK spetsiifilise seiresüsteemi loomiseks.

ENMAK 2035 rakendamise keskkonnamõju seireks sobivad Tõetammes toodud

mõõdikud.

• Peamisteks mõõdetavateks komponentideks on:

• Kasvuhoonegaaside heite vähenemine

• Happevihmasid põhjustavate heitmete vähenemine

• Jäätmeteke

• Maavõtust põhjustatud kaitstavate elupaikade kadu

• Biomassi kasutuse suurenemisest põhjustatud surve metsade raiele

Oluline on vältida Säästva arengu riikliku strateegia ja Eesti 2035 püstitatud eesmärkide

saavutamise takistamist.

Kuna ENMAK 2035 on koostatud lähtudes Euroopa Liidu ning Eesti energia- ja

kliimapoliitika eesmärkidest ja suundumustest aastani 2030 ja 2050 ning strateegiast

„Eesti 2035“ ja selle tegevuskavast, saab seire alusena kasutada ka ENMAK 2035 enda

püstitatud mõõdikud. Nendest keskkonna seisukohast asjakohasemad on (vt ka

peatükk „3 ENMAK 2035 lühikirjeldus“:

• Energia lõpptarbimine

• Primaarenergia tarbimine

• Taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimisest

• Taastuvelektri osakaal elektri tarbimises

• Taastuvenergia osakaal soojuse lõpptarbimises

• Taastuvgaasi osakaal gaasitarbimises

20. aprill 2024 64

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

10 KOKKUVÕTE

Käesolev keskkonnamõju strateegiline hindamine on läbi viidud energiamajanduse

arengukavale aastani 2035.

ENMAK 2035 üldeesmärgiks on igakülgselt tegeleda energia pakkumise ja nõudluse

väljakutsetega, suunata energiamajanduse turupõhist arengut, arvestades

kliimapoliitika eesmärke ning tagada energiajulgeolek, minimeerides ühiskondlikke

kulusid ning maksimeerides energiamajandusest saadavat ühiskondlikku kasu.

Üldeesmärgi saavutamiseks on püstitatud kolm alameesmärki:

• energiajulgeoleku tagamine;

• energia kättesaadavuse ja taskukohase hinna tagamine;

• energeetika keskkonnasäästlikkuse tagamine.

Lisaks eesmärkidele töötati ENMAK 2035 raames välja võimalikud arengustsenaariumid

elektrivarustuse tagamise, gaasi tagamise ning kütte ja jahutuse tagamise

valdkondades.

KSH käigus võrreldi ENMAK 2035 eesmärke Eestis kohalduvate peamiste

looduskeskkonda puudutavate strateegiliste dokumentide eesmärkidega. Võrdluse

ülesanne oli tuvastada, kas ENMAK 2035 mõni eesmärk võib olla vastuolus või võib

esineda vastuolu risk nimetatud looduskeskkonda puudutavate strateegiliste

dokumentide eesmärkidega. Hinnatud strateegilised dokumendid on:

• Euroopa roheline kokkulepe;

• Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030;

• Kliimapoliitika põhialused aastani 2050;

• Strateegia "Eesti 2035";

• Metsanduse arengukava 2021-2030 eelnõu;

• Keskkonna valdkonna arengukava 2030 eelnõu;

• Eesti merestrateegia;

• Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030.

Otsesid vastuolusid ei tuvastatud kuid ilmnes kokkupuutepunkte, kus vale tegutsemise

korral võib esineda eesmärkides konflikte. Need kohad toodi välja ning on

kokkuvõtvalt esitatud käesoleva peatüki lõpus.

KSH koosseisus läbi viidud Natura hindamise tulemusena leiti, et ENMAK 2035-l

rakendamisel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustikule ja selle

terviklikkusele ning puudub vajadus Natura võrgustiku kaitsest lähtuvalt muuta kavas

ettenähtut. Küll aga koorusid välja ettepanekud võimaliku negatiivse mõju vältimiseks

20. aprill 2024 65

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

ENMAK 2035 suunatavate tegevuste jaoks järgmistes etappides (energiataristu

planeeringud ja projektid). Ettepanekud on kokkuvõtvalt toodud käesoleva peatüki

lõpus.

ENMAK 2035 raames välja töötatud stsenaariumeid võrreldi strateegiate Eesti 2035 ja

Säästva arengu riiklik strateegia tarbeks välja töötatud tõetamme mõõdikutega.

Tõetamm on mõõdikute kogum, mis aitab hinnata Eesti riigi liikumist eelnimetatud

kahe strateegiaga ette nähtud sihtide suunas. Tõetamme mõõdikut puudutavad kogu

Eesti ühiskonna näitajaid. Keskkonnamõju strateegilise hindamise tarbeks toodi välja

looduskeskkonda puudutavad mõõdikut. Võimalikus maksimaalses mahus omistati

stsenaariumitele numbrilised väärtused (nt maavõtt, CO2 heide). Võrdlused on kohati

omavahel väga kaudse seosega (nt heas seisundis elupaigatüüpide mõõdikut võrreldi

stsenaariumite põhjustatud maavõtuga), mistõttu võrdluse põhjal kaugeleulatuvate

järelduste tegemine oleks spekulatiivne. Võrdluse eesmärk oli anda mingigi numbriline

ülevaade stsenaariumite omavahelistest seostest.

Lisaks hinnati stsenaariumites kasutatud erinevate tehnoloogiate võimalikku kaasnevat

mõju erinevatele keskkonnakomponentidele – looduskeskkond, inimese tervis,

kultuuripärand, jäätmeteke.

"Ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte kohaselt on oluline vältida tegevusi, mis toovad

endaga kaasa põhjendamatult suure CO2ekv heite. ENMAK üldine eesmärk on CO2ekv

heidet vähendada, elektri tootmise osas viia lausa nulli. Seega suures pildis on ENMAK

2035 „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtteid järgiv.

20. aprill 2024 66

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

11 LEEVENDAVAD MEETMED

Kliimakindluse hindamise tulemusel koostati ENMAK 2035-le parendusettepanek.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus koostatud ettepanekud on järgmised:

1. Teada on tuulikute potentsiaalne mõju linnustikule. ENMAK strateegiline tase ei

võimalda anda selget hinnangut tuulikute võimalikule mõjule ja välja töötada

leevendavaid meetmeid, sest ENMAK ei sisalda tuulikute konkreetseid asukohtasid.

Kuigi maakondlikel ja kohalike omavalitsuste tasanditel koostatakse tuulikute

asukohavalikuid, on tervikliku mõju hindamiseks ja leevendavate meetmete välja

töötamiseks mõistlik läbi viia üleriigiline tuuleenergeetika planeering, millega

lepitakse kokku piirkonnad, kus tuulikute püstitamine on kõige mõistlikum lähtudes

looduskaitse ja inimkeskkonna vajadustest.

2. Päikesepaneelide parkide rajamisel tuleb eelistada inimtegevuse poolt juba rikutud

maastikke ning leevendavate meetmete planeerimisel lähtuda vastavateemalisest

uuringust134

3. Tuulikuparkide, päikesepaneelide parkide ja akuparkide rajamisega kaasneb nende

eluea lõpus (10-20 aastat) uut tüüpi ja/või uues mahus jäätmevoog (klaaskiust ja

polümeervaigust tuulikulabad, polümeerist päikesepaneelid, Li-ion akud).

Soovitatav on uute püstitatavate (ja juba püstitatud) võimsuste üle arvet pidada

viisil, et oleks selge millal, mis tüüpi ja mis koguses jäätmeid on tekkimas. Seda infot

tuleb võrrelda riikliku jäätmekäitlusvõimekuse vastu kaasates ka püstitatud

võimsuste omanikud, et selgitada kuidas lahendatakse jäätmekäitlus arvestades

ringmajanduse põhimõtteid.

4. ENMAK plaan asendada põlevkivielektrijaamades põlevkivi biomassiga (puit), et

ajutiselt tagada kliimaneutralne juhitav elektrivõimsus, ei ole iseenesest halb mõte.

Samas tuleb jälgida, et selline plaan ei mõjutaks Eestis välja kujunenud puidubilanssi

nii, et tooks endaga kaasa surve täiendavate raiemahtude järgi. Põlevkivijaamades

biomassi mahu suurendamine lisab täiendavat puidu nõudlust.

5. Pole selgelt aru saada, kas ENMAK plaanib põlevkivielektri tootmist viia nulli või

plaanib Eestis põlevkivielektri kasutust viia nulli. Viimasel juhul jääb võimalus, et

põlevkivielektrijaamad jäävad alles ja müüvad sobival juhul elektrit välisriikidesse.

Soovitatav on see ENMAK dokumendis selgelt lahti kirjutada.

6. Eesmärk 55% raamistikus on seatud eesmärk KHG heite vähendamiseks aastaks

2030 -24% võrreldes 2005. aastaga, aga tänaste suundumuste ja meetmekavade

134 Takkis, K., Helm, A., 2023. Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele,

ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed. Ülevaade.

Valminud Keskkonnaameti tellimusel.

20. aprill 2024 67

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

järgi küündib vähendamine ainult -11,4 protsendini. Sellest tulenevalt ei näi reaalne

saavutada eeltoodud eesmärk. Kuna tegemist on probleemiga tuleks seda ENMAK

dokumendis käsitleda ning kirjeldada, kuidas panustatakse ette antud eesmärki.

7. Oluline on ENMAK 2035 rakendamisel arvestada ka kliimariskide maandamisega

tagades energiasektori toimivus ka äärmuslike ilmaolude korral (nt tormid). ENMAK

peatükis 6.7 on küll toodud kompaktne kliimamuutuste kirjeldus kuid pole aru

saada kas ja kuidas muutustega kaasnevate ohtudega arvestatakse.

8. Elektrivõrgu rikete vähendamise SAIDI indikaatori eesmärkides, mis linnades,

eeslinnas ja väikelinnades on juba praegu tagatud, peab pöörama tähelepanu

piirkondlikele riskidele ning rõhuma energiavarustuse toimepidevusele kõrgema

tormiriskiga Lääne-Eestis, rannikul ja saartel ning enamasti õhuliiniühendustega

maapiirkondades. Kuivõrd elektrivarustuse katkestused mitte ainult ei taandu

taastamiskiirusele, on soovitatav parandada katkestuste sagedust SAIFI indikaatori

alusel.

9. Põhjalikumalt tuleb arvestada aastaajaliste tingimuste ja juhuslikkusega kliimast ja

ilmastikust sõltuva taastuvenergia tootmise ja ka tarbimise planeerimisel ning

juhtimisel energiasüsteemi paindlikkusvaru vajaduse mitmekordses kasvus

taastuvenergia osakaalu olulises suurenemises ENMAK 2035 kavandatud arengutes.

10. Riiklikult (Keskkonnaagentuur) ja avalikult võiks pakkuda taastuvenergia

edendamiseks tuuleatlase ja päikseatlase andme- ja analüüsiteenust. See aitab

kaasa, et roheenergia võimsusi planeeritakse ühtsetel alustel.

11. Natura hindamisel tuvastati vajalikud meetmed, millega on vaja arvestada ENMAK

järgmistes etappides:

a. ENMAK 2035 suunatavate tegevuste rakendajal (energiataristu planeerimisel ja

projekteerimisel) tuleb arvestada, et kavandatava tegevuse elluviimine ei tohi

Natura 2000 alade kaitse-eesmärke kahjustada. Ebasoodsa mõju ilmnemise

tõenäosust on võimalik ära hoida ning vähendada läbi keskkonnaaspektide

arvestamise edasistes planeeringutes ja projektides ning vajadusel ette nähtud

leevendusmeetmete rakendamisega. Õigusaktidest lähtuvalt tuleb arengukava

elluviimisel tegevuste rakendajal igakordselt kaaluda tegevuse võimalikku

ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja vajadusel algatada

keskkonnamõju hindamise menetlus ning viia läbi Natura hindamine vajalikus

täpsusastmes.

b. Arvestades, et igasugune energiataristu kui tehislike objektide (elektritootmise

ja salvestamise objektid nagu tuulepargid, PHEJ-d, akupargid; elektri transpordi

taristu nagu ülekandeliinid ja -kaablid; kaugkütte- ja jahutusseadmed jne)

rajamine Natura 2000 aladele ja nende mõjualasse ei ole loodus- ega

linnudirektiivi eesmärke toetav, siis on peamiseks võimaliku mõju vältimise

meetmeks taristuobjektide asukohavalik. Energiataristu objektid tuleb

kavandada eelistatult väljapoole Natura 2000 võrgustiku või võrgustiku aladega

20. aprill 2024 68

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

funktsionaalselt seotud alasid ning valida asukohad, kus seadmete rajamise ja

kasutamisega seotud mõjualad ei ulatu Natura 2000 võrgustiku aladeni.

Asukohavalik on esmane ja peamine meede ebasoodsa mõju vältimiseks Natura

2000 võrgustikule. Seda nii otseste füüsiliste mõjude (elupaikade kadu ja

kahjustamine) minimeerimiseks kui ka muude mõjude (häirimine, elupaikade

killustamine, heitmete jm) leevendamiseks.

c. Energiataristu rajamise mõjude minimeerimiseks saab vajadusel rakendada

projektipõhiseid ehitustehnilisi jm meetmeid (näiteks ajastada ehitustegevusi

väljapoole tundlikku perioodi mõjualas olevatele liikidele) või eelistada

tehnoloogia valikul konkreetsesse asukohta sobivaid lahendusi (näiteks

eelistada Natura linnualadel elektrimaakaablit õhuliinile). Vt ka lisa 2.

d. Energiataristu objektide planeerimisel ja projekteerimisel ning järgmistes

etappides mõju täpsustamisel Natura hindamiste protsessides tuleb arvestada

parima teadmise ja kehtivate juhenddokumentidega.

20. aprill 2024 69

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

12 KASUTATUD ALLIKAD

1. „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavuse hindamise juhend

2. 2022 võrguteenuse kvaliteedinäitajad https://www.konkurentsiamet.ee/et/elekter-

maagaas/elekter/jarelevalve

3. 359 SE. Energiamajanduse korralduse seaduse ning keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse täiendamise seaduse menetlus. (seisuga

26.02.2024)

4. Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis 2022, Konkurentsiamet -

https://www.konkurentsiamet.ee/asutus-uudised-ja-kontakt/aruanded-analuusid-

hinnangud/elektri-ja-gaasituru-aruanded

5. Balticconnectori merealuse osa ehitusjärgne keskkonnaseire. Riigihanke

viitenumber 210066.

6. Biometaani tarbimine 2022 Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2023-2032

(elering.ee)

7. Biometaani toodangu prognoos 2030 Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni tagasiside

8. Buberger, J., Kertsen, A., Kuder, M., Eckerle., R., Weyh, T., Thiringer, T., 2022. Total

CO2-equivalent life-cycle emissions from commercially available passenger cars.

Renewable and Sustainable Energy Reviews

9. Commission adopts new guidance on how to climate-proof future infrastructure

projects - Regional Policy - European Commission (europa.eu)

10. Commission Recommendation, Assessment (SWD) and Factsheet of the draft

updated National Energy and Climate Plan of Estonia - European Commission

(europa.eu)

11. EDGAR - The Emissions Database for Global Atmospheric Research (europa.eu)

12. „Eesmärk 55“.

13. Eesti Energia: biomassi turul valitseb keeruline olukord (postimees.ee) (22.03.2022)

14. Eesti mereala planeering. Kehtestatud 12.05.2022 Vabariigi Valitsuse korraldusega

nr 146.

15. Eesti merealade planeeringu mõjude hindamise aruanne (Mereala planeering |

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (agri.ee))

16. Eesti merestrateegia meetmekava. Keskkonnaministeerium. 2023. Kinnitatud

keskkonnaministri 22.02.2023 käskkirjaga nr 16-7/23/5.

17. Eesti meteoroloogia aastaraamat 2022. aasta kohta |Keskkonnaagentuur | ILM

(ilmateenistus.ee)

18. Eesti metsanduse arengukava aastani 2030. Keskkonnaministeerium. 19.01.2023

seis. Arengukava on vastu võtmata.

19. Eesti Ornitoloogiaühing. Olulise mõjuga taristu

20. Electricity price statistics - Statistics Explained (europa.eu)

20. aprill 2024 70

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

21. Elektrilevi on liinikoridoride puhastamiseks appi võtnud helikopteri, mille töötund

maksab 1300 eurot - Maaleht (delfi.ee)

22. Eleringi varustuskindluse aruanne 2022

23. Ellen Macarthur Foundation. Part 1: Why renewable energy infrastructure needs to

be built using a circular economy approach

24. EU Emissions Trading System (ETS) data viewer — European Environment Agency

(europa.eu)

25. EUR-Lex - 52020DC0380 - EN - EUR-Lex (europa.eu).

26. Euroopa Komisjon, Brüssel, 28.09.2021, „Natura 2000 aladega seotud kavade ja

projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ

artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“

27. Euroopa Komisjon. KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA

NÕUKOGULE 2023. aasta eduaruanne ELi kliimameetmete kohta

28. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2020/852, 18. juuni 2020, millega

kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse

määrust (EL) 2019/2088

29. Euroopa roheline kokkulepe.

30. European Commission, Directorate-General for Environment, Guidance document

on wind energy developments and EU nature legislation. Publications Office of the

European Union, 2020.

31. Finnish Windatlas (fmi.fi)

32. Guidance on Energy Transmission Infrastructure and EU nature legislation.

European Commission, 2018

33. Harju maakonna maavarade teemaplaneering

34. Harjumaale rajatakse sadade miljonite eest Euroopa võimsaim akupark (aripaev.ee)

35. Helman, C., 2021. How Green Is Wind Power, Really? A New Report Tallies Up The

Carbon Cost Of Renewables. Forbes.

36. Ida-Eesti veemajanduskava, Lääne-Eesti veemajanduskava. Keskkonnaministeerium

2022. Kinnitatud keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr 357.

37. Idavain, J., Julge, K., Orru, H., Rebane, T., Pindus, M,. 2015. Põlevkivi Sektori

Tervisemõjude Uuring : Kooliõpilaste Hingamisteede Ja Allergiate Uuring. Tartu

Ülikool. Terviseamet.

38. International Energy Agency. 2022. The Role of Critical Minerals in Clean Energy

Transitions, World Energy Outlook Special Report, Revised version, March 2022.

39. Jäätmed ressursiks | Ringmajandus (envir.ee)

40. Kaljuvee, H., Tamm, O. (juhendaja), 2018. Eesti jõgede hüdroenergeetilise

potentsiaali arvutamine. Ehitusinseneriõppe lõputöö. Eesti Maaülikool.

41. Keskkonnaministeerium. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030.

42. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat. Keskkonnaministeerium 2017.

20. aprill 2024 71

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

43. Keskkonnavaldkonna arengukava 2030. Keskkonnaministeerium. 10.02.2023 seis.

Arengukava on vastu võtmata. Mõjude hindamisel kasutatakse selleks ajaks kõige

uuemat eelnõu versiooni..

44. Kilgore, G., 2023. Carbon Footprint of Solar Panel 4x More Than Carbon Footprint

of Nuclear Power

45. Kliimaministeerium. 2023. Riigi jäätmekava 2023–2028.

46. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. Vastu võetud Riigikogu 05.04.2017

otsusega ja uuendatud Riigikogu 09.02.2023 otsusega.

47. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja

Sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele. ELi elurikkuse strateegia aastani 2030.

48. Komisjoni teatis —Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks

2021–2027 (2021/C 373/01)

49. Kooskõlastatud hinnad | Konkurentsiamet

50. Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise

läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija:

Keskkonnaamet.

51. Kuus, A., Volke, V., Luigujõe, L., 2021. Kas ja kuidas avameretuulikud kõrgusega kuni

umbes 300 m võivad mõjutada lindude rännet? Eesti Ornitoloogiaühing

52. Link, L., 2023 Maismaa tuuleparkide mõju lindudele. Tartu Ülikool.

53. Majandus- ja taristuministri 03.03.2023 määrus nr 13. Korterelamute

energiatõhususe toetuse tingimused

54. Mõjude hindamise metoodika. Justiitsministeerium ja Riigikantselei. 2021.

55. Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised

suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta.

Brüssel, 28.9.2021

56. Noorvee, A., 2023. Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 Keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) aruanne. Alkranel OÜ.

57. Orru, H., Idavain, J., Tomasova, J., Ruut, J., Albreht, L., Aidla-Bauvald, K., Tamm., 2014.

Lühiülevaade tervise- ja keskkonnaseisundist Ida-Virumaal, eelnevatest

põlevkivisektoriga seotud tervise- keskkonnauuringutest ning soovitused

täpsemate terviseuuringute teostamiseks. Tartu Ülikool. Terviseamet.

58. Orru, H., Teinemaa, E., Maasikmets, M., Keernik, H., Paju, M., Sikk, A., Tamm, T.,

Lainjärv, H. M., Kriit, H., Lõhmus Sundström, M., 2022. Välisõhu kvaliteedi mõju

võrdlus inimeste tervisele Eestis aastatel 2010 ja 2020 ning õhusaaste tervisemõjude

prognoos aastaks 2030. Tartu Ülikool ja Eesti Keskkonnauuringute Keskus.

59. Orru, H., Valdkondlike stsenaariumidega eeldatavalt kaasneva õhusaaste

põhjustatud tervisemõju muutuste hindamine kasutades saasteindikaatorina

ülipeente osakeste sisaldusi ENMAK 2030+ raames

60. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030.

61. Päästevõrgustiku statistika - Päästeamet (rescue.ee)

20. aprill 2024 72

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

62. Rahandusministeerium, Hendrikson & KO OÜ. 2021. Eesti mereala planeering.

63. Rapla ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneering

64. Riigikogu 30.01.2019. Veeseadus

65. Ruumiline planeerimine - Planeerimine.ee

66. Saaremaal katsetatakse liinikoridori puhastamist helikopteri abil | Eesti | ERR

67. SDG Transformation Center's Data Hub

68. Sirkas, F., 2023. Puidubilanss. Ülevaade puidukasutuse mahust 2021. aastal.

Keskkonnaagentuur.

69. Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42. Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid.

70. Statistikaamet. Anmdebaas KK07: MAISMAA PINDALA KLIIMAARUANNETES | Aasta

ning Maakasutus. 2021 aasta andmed.

71. Statistikaameti andmebaas KE36: ENERGIA EFEKTIIVSUSE SUHTARVUD

72. Strateegia "Eesti 2035". Vastu võetud Riigikogu 12.05.2021 otsusega.

73. Takkis, K., Helm, A., 2023. Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele

elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad

leevendusmeetmed. Ülevaade. Valminud Keskkonnaameti tellimusel.

74. Tamm, J., Joosu, L., Vind, J., Leben, K., Habicht, H-L., Maido, M., Morgen, E., Ani, T.,

2021. Maardlatele ja maavarade perspektiiv- ning levialadele taastuvenergeetika

taristu rajamise analüüs. Lääne-Eesti. Eesti Geoloogiateenistus 2022. EGF nr 9651.

75. Tamm, J., Joosu, L., Vind, J., Leben, K., Habicht, H-L., Maido, M., Morgen, E., Ani, T.

2021. Maardlatele ja maavarade perspektiiv- ning levialadele taastuvenergeetika

taristu rajamise analüüs. Kirde- ja Kesk-Eesti. Eesti Geoloogiateenistus 2021. EGF:

9549.

76. Tehnilise läbilaskevõime N-1 hinnang 2023. aastaks. Elering. EESTI

GAASIÜLEKANDEVÕRGU ARENGUKAVA 2023-2032.

77. Tuumaenergia töörühm. 2023. Tuumaenergia kasutuselevõtmise võimalused Eestis.

78. Tõetamm - Riigi oluliste näidikute mõõdupuu (stat.ee)

79. Waste Framework Directive - European Commission (europa.eu)

80. Workbook: Avalikud_päringud_2020-2022 (envir.ee)

81. Workbook: Tuuleparkide monitooring (envir.ee)

82. World Energy Council Maailmariikide edetabel

83. World Energy Trilemma Index | World Energy Council

20. aprill 2024 73

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

13 ISIKUD JA ASUTUSED, KEDA STRATEEGILISE

PLANEERIMISDOKUMENDI ALUSEL KAVANDATAV TEGEVUS

VÕIB EELDATAVALT MÕJUTADA VÕI KELLEL VÕIB OLLA

PÕHJENDATUD HUVI SELLE STRATEEGILISE

PLANEERIMISDOKUMENDI VASTU

ENMAK 2035 on kõiki eluvaldkondi mõjutav arengukava. Isegi, kui KSH on

looduskeskkonna keskne võib ametiasutuste ettepanekuid mõju hindamise osas

oodata kõikidelt ministeeriumitelt.

Sarnaselt riigisektorile, võib era- ning mittetulundussektoris olla huvi ENMAK 2035

mõjude hindamise kohta väga laialdane. Üldiselt on võimalik KSH-le kaasa rääkida

avalikustamise etapis, mis järgneb seisukohtade küsimise etapile. Seisukohtade

küsimise etapis keskendutakse riigisektorile ning suurematele ühendustele ja

katusorganisatsioonidele:

Asjaomased asutused:135

• Haridus- ja teadusministeerium

• Justiitsministeerium

• Kaitseministeerium

• Kliimaministeerium (Keskkonnaministeerium)136

• Kultuuriministeerium

• Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium136

• Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (Maaeluministeerium)137

• Rahandusministeerium

• Siseministeerium

• Sotsiaalministeerium

• Välisministeerium

• Riigikantselei

135 Teadaolevalt ministeeriumite struktuur ja nimed on muutumas. Pärast muutuse toimumist nimekirja

korrigeeritakse.

136 Alates 1. juulist 2023. aastal moodustati Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist ja

Keskkonnaministeeriumist Kliimaministeerium, kuid asutuste seisukohtade küsimise ajal olid need veel

eraldi ministeeriumid.

137 Alates 1. juulist 2023. aastal nimetati Maaeluministeerium ümber Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumiks.

20. aprill 2024 74

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

Teadus- ja haridusasutused:

• Eesti Maaülikool;

• Tartu Ülikool;

• Tallinna Tehnikaülikool;

• Tallinna Ülikool;

• Eesti Teaduste Akadeemia;

• Eesti Kunstiakadeemia.

Organisatsioonid:

• Eesti Keskkonnaühenduste Koda;

• Eesti Linnade ja Valdade Liit;

• Eesti Taastuvenergia Koda;

• Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda;

• Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda;

• Tööandjate Keskliit;

• Eesti Väikeste – ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon;

• Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing;

• Eestimaa Looduse Fond;

• Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit;

• Eesti Elektritööstuse Liit;

• Eesti Soojuspumba Liit;

• Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon;

• Eesti Päikeseenergia Assotsiatsioon;

• Eesti Biokütuste Ühing;

• Eesti Biogaasi Assotsiatsioon;

• Eesti Vesinikuühing;

• Eesti Transpordikütuste Ühing;

• Eesti Gaasiliit.

20. aprill 2024 75

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

14 ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD

Asjaomastelt asutustelt laekunud kirjade koopiad lisatakse pärast seisukohtade

küsimise ringi.

20. aprill 2024 76

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

15 AVALIKUSTAMINE

KSH programmi avalik väljapanek toimus 23.08.–13.09.2023 Kliimaministeeriumi

veebilehel: https://kliimaministeerium.ee/enmak_ksh.

Avaliku väljapaneku teated avaldati Ametlikes Teadaannetes 21.08.2023 ning ajalehes

Postimees 22.08.2023.

KSH programmi kohta sai esitada ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi kuni

13.09.2023 (k.a).

KSH programmi avalik arutelu toimus 21.09.2023 kell 14–17 virtuaalselt

veebikeskkonnas MS Teams.

Avaliku arutelu protokoll on kättesaadav veebilehel:

https://kliimaministeerium.ee/enmak_ksh.

Avaliku väljapaneku ajal laekunud kirjadele saadeti vastus Kliimaministeeriumi poolt

01.11.2023 kirjaga nr 21-1/23/3803-8. Kiri koos laekunud ettepanekute ja vastuste

tabeliga on Kliimaministeeriumi dokumendiregistris avalikult kättesaadav.

KSH aruande avalikustamist puudutav info lisatakse jooksvalt.

Töö nr 22004434

Energiamajanduse arengukava aastani 2035

Natura hindamise aruanne

KSH LISA 2

Tartu 2024

Kaile Eschbaum | Natura hindamise ekspert

Sisukord 1. NATURA HINDAMINE ....................................................................................................................... 1

1.1. Natura eelhindamine ................................................................................................................ 1

1.1.1. Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega .......................................................... 1

1.1.2. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja mõjupiirkonda jäävate Natura alade kirjeldus ..................................................................................................................................... 2

1.1.3. Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine Natura alade kaitse-eesmärkidele .. 3

1.1.4. Natura eelhindamise tulemus ja järeldused.................................................................. 11

1.2. Natura asjakohane hindamine ................................................................................................ 11

1.2.1. Mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku terviklikkusele ja kaitse-eesmärkide saavutamisele ning leevendavate meetmete kavandamine ................................................... 11

1.2.2. Natura asjakohase hindamise tulemused ..................................................................... 23

ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne 1

1. Natura hindamine Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad (LoA) ja linnualad (LiA) on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (nn loodusdirektiiv) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv).

Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“1 ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis"2.

Strateegilise planeerimisdokumendi Natura hindamise peamine eesmärk on vältida ja vähendada kahjulikku mõju Natura alade terviklikkusele. Natura hindamise võimaliku ulatuse ja täpsusastme määrab ära strateegilise planeerimisdokumendi täpsusaste, st Natura hindamise täpsusaste ja põhjalikkus peavad olema proportsionaalsed strateegilise planeerimisdokumendi sisuga. Natura hindamise läbiviimine kõrgema tasandi strateegiliste planeerimisdokumentide (sh valdkonna arengukavad) puhul aitab välja selgitada kavandatavate tegevuste potentsiaalsed mõjud ja minimeerida võimalike konfliktide riski Natura ala võrgustikule ja kaitse-eesmärkidele üksikprojektide tasandil. Üldiste strateegiliste arengudokumentide Natura hindamine toimub küll projekti tasandi Natura hindamisega samade protseduuri etappide ja sammude alusel.

Natura hindamise läbiviimisel on arvestatud, et kõik hinnatavad ENMAK 2035 tegevused on kavandatud lähtudes arengukava eesmärkidest, mis omakorda lähtuvad Euroopa Liidu ning Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärkidest ja suundumustest aastani 2030 ja 2050 ning strateegiast „Eesti 2035“ ja selle tegevuskavast, kus on muuhulgas seatud vajalikuks muutuseks üleminek kliimaneutraalsele energia tootmisele. ENMAK 2035 kõik tegevused on kavandatud lähtudes kliimaneutraalsuse eesmärgist, sh kavandatavad tegevused aitavad kaasa energiatõhususele ja energiasäästule, fossiilsete energiaallikate kasutamise ja KHG heite vähendamisele jm ning seeläbi esineb ENMAK 2035 rakendamisel kaudne positiivne mõju looduskeskkonnale ja seeläbi ka Natura 2000 võrgustikule. ENMAK 2035 rakendamine ei ole vastuolus loodusdirektiivi ega linnudirektiivi põhimõtetega.

Järgnevalt viiakse ENMAK 2035 arengukavas kavandatud tegevustele läbi Natura eel- ja asjakohane hindamine.

1.1. Natura eelhindamine

1.1.1. Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega

ENMAK 2035 väljatöötamine ja rakendamine ei ole seotud ega vajalik ühegi Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekorraldamisega ning ei aita otseselt ega kaudselt kaasa alade kaitse-eesmärkide saavutamisele.

1 Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. Brüssel, 28.9.2021 2 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet.

2 ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne

1.1.2. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja mõjupiirkonda jäävate Natura alade kirjeldus

ENMAK 2035 koostamise eesmärgiks on ajakohastada kehtivas energiamajanduse arengukavas sisalduvad suundumused, eesmärgid ja tegevused ning kirjeldada Eesti energiamajanduse arenguvisiooni, eesmärke, kitsaskohti ning poliitikainstrumente kliimaneutraalse energia tootmise ja -tarbimise suunas liikumisel ja energiajulgeoleku tagamisel. ENMAK 2035 käsitleb täpsemalt järgmisi valdkondi: elektrivarustuse tagamine, gaasivarustuse tagamine ning kütte- ja jahutuse tagamine. Nimetatud valdkondade alamtegevused suunavad osadel juhtudel ka tegevusi, mis võivad olla seotud muutustega looduskeskkonnas ja edasistes etappides potentsiaalselt mõjutada Natura 2000 võrgustikku. Nimetatud valdkondadele viiakse läbi Natura eel- ja vajadusel ka asjakohane hindamine (ptk 1.1. ja 1.2). Lisaks käsitleb arengukava kavandatud alaeesmärkide ja poliitikainstrumentide täitmisel nn horisontaalseid tugiteemasid (õigusaktid, teadus- ja arendustegevus, innovatsioon, avaliku sektori eeskuju, rahvusvaheline koostöö, kriisideks valmisolek, digitaliseerimine ja andmehõive, kliimamõjude leevendamine, kliimakohanemine, kutseoskuste parandamine). Need regulatiivsete ja korralduslikud tegevused, mis seostu ka Natura 2000 võrgustiku ega selle võimaliku mõjutamisega. Seetõttu ei ole tugitegevusi asjakohane Natura hindamises käsitleda. Ülevaate kogu kavandatavast tegevusest annab ENMAK 2035 eelnõu3. ENMAK 2035 on üleriigiline valdkondlik arengukava, mille potentsiaalne võimalik mõjuala on kogu Eesti territoorium (sh mereala).

Eesti Natura 2000 alade võrgustik on moodustatud 60 Euroopa Liidu loodusdirektiivis loetletud elupaigatüübi, 53 II lisasse kuuluva looma- ja taimeliigi ning 129 linnudirektiivi I lisas loetletud linnuliigi ja rändlinnuliigi kaitseks. Eesti Natura 2000 võrgustikku kuulub 66 linnuala ja 541 loodusala kogupindalaga 14 859 km2. Eesti maismaast kuulub Natura 2000 võrgustikku 19,4% ning merealast 18,7%. Natura 2000 võrgustiku paiknemist illustreerib järgnev joonis.

3 Energiamajanduse arengukava aastani 2035. Hindamise aluseks oli eelnõu 21.03.2024

ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne 3

Joonis 1-1 Eesti Natura 2000 võrgustik

Euroopa komisjonile viimasel aruandlusperioodil (2013–2018) esitatud andmetest selgub, et Eestis on soodsas seisundis elupaiku ca 57% (34 elupaika) ja ebasoodsas e ebapiisavas seisundis 37% (22 elupaika) ning 7% ehk neli elupaigatüüpi on ebasoodsas e halvas seisundis. Nendeks on vanad loodusmetsad (9010*), soo-lehtmetsad (9080*), puisniidud (6530*) ja liigirikkad madalsood (7230).

Teadmata seisundis elupaigatüüpe Eestis ei ole. 4

Loodusdirektiivi liikidest on aastatel 2013–2018 Eestis hinnatud 56% (54 liiki) soodsas seisundis olevateks; ebasoodsas seisundis e ebapiisavas seisundis on 26% (25 liiki) ning ebasoodsas e halvas seisundis on 10% ehk 10 liiki. Lisaks on teadmata seisundiga liike 7% e 7 liiki.

Linnudirektiivi kohta on aruandlusperioodil 2013–2018 esitatud aruandes5 pesitsevate liikide populatsioonide lühi- ja pikaajalised trendid. Lühiajaline arvukuse trend on langev 36% (79 liiki) ja pikaajaliselt 48% (104 liiki) linnuliikidest. Stabiilses seisundis on lühiajaliselt 45% (97 liiki) ja pikaajaliselt 21% (46 liiki) pesitsevate lindude populatsioonidest. Tõusva arvukusega linnuliikide populatsioone on lühiajaliselt hinnatud 15% (33 liiki) ja pikaajaliselt 27% e (58 liiki) pesitsevatest linnuliikidest. Lisaks on liike, kelle arvukus on kõikuv või teadmata.

1.1.3. Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine Natura alade kaitse- eesmärkidele

ENMAK 2035-ga kavandatu osas viiakse esmalt käesolevas peatükis läbi Natura eelhindamine, mis tuvastab arengukavaga kavandatu ja Natura 2000 võrgustiku alade omavahelise seose ning

4 https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/looduskaitse/natura-2000

5 Article 12 National Summary Factsheet – Estonia. This factsheet provides statistics presenting the main results from the Member State Article 12 report from the reporting period 2013 – 2018

4 ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne

prognoosib kas ja milliste kavandatavate tegevuste (poliitikainstrumentide) puhul on tõenäoline arengukava rakendamisega kaasnevate ebasoodsate mõjude teke ning on vajalik liikuda edasi asjakohase hindamise etappi. Mõju prognoos on esitatud Tabel 1-1.

ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne 5

Tabel 1-1 ENMAK 2035+ mõjude prognoosimine (värviliselt markeeritud tegevused, mille puhul tuleb jätkata asjakohase hindamisega)

Tegevus (poliitikainstrument)

Tegevuse lühikirjeldus Mõju prognoosimine Natura eelhindamise

tulemus

3. ELEKTRIVARUSTUSE TAGAMINE

3.1 Elektrienergia tarbimise juhtimise turule tuleku soodustamine

Tegevus on suunatud elektritarbimise juhtimisele, mille eesmärk on vähendada elektrihinda tarbijale; suurendada varustuskindluse taset; vähendada juhitavate võimsuste vajadust jne. Peamiselt hõlmab see tegevustena vastava tururaamistiku loomist, tariifisüsteemide ja sagedusturgude arendusi, paindlikkusteenuste osutamist.

Elektritarbimise juhtimisega kavandatakse regulatiivseid ja korralduslikke tegevusi, mis ei too kaasa arendusi ega suuna alamtegevusi, mis tekitaksid muutusi looduskeskkonnas. Natura 2000 võrgustiku alade ja kaitse-eesmärkidega tegevusel seos puudub.

Ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse- eesmärkidele on välistatud. Asjakohase hindamise läbiviimine ei ole vajalik.

3.2 Elektrienergia salvestuse turule tuleku soodustamine

Põhitegevusteks turubarjääride eemaldamine. Regulatiivsed muudatused ja garantiimehhanismi analüüs, aga ka salvestusseadmete rajamine.

Tegemist on valdavalt regulatiivsete ja korralduslike tegevustega (nt salvestust soosivate sätete kohaldamine Eesti õigusesse, õigusaktide muutmine, salvestuse mahtude mõõtmise reeglite sätestamine jm), millel puudub otsene seos looduskeskkonna, sh Natura 2000 võrgustikuga. Tegevus suunab aga ka konkreetsete arenduste elluviimist, nt salvestusseadmete rajamist, millel võib olla seos konkreetsete Natura alade või nende kaitse-eesmärkidega. Vajalik detailsem käsitlus Natura asjakohases hindamises.

Mõju ei ole välistatud, jätkata Natura asjakohase hindamisega.

3.3 Elektrisüsteemi toimimiseks vajalike juhitavate võimsuste olemasolu tagamine

Varustuskindluse normi täitmiseks vajalike tootmisvõimsuste tagamine, vajadusel võimsusmehhanismi (sh strateegilise reservi) rakendamine ja selleks vähempakkumise läbiviimine, tuumaenergia kasutuselevõtu analüüs ja tuumaenergia kasutuselevõtuga seonduva regulatsiooni loomine.

Tegemist on valdavalt regulatiivsete ja korralduslike tegevustega (nt analüüsid, regulatsioonide loomised jm), millel puudub otsene seos looduskeskkonna, sh Natura 2000 võrgustikuga. Tegevus suunab aga ka varustuskindluse normi tagamist läbi konkreetsete arenduste: tipukoormuste katmist nt läbi gaasi/vesiniku elektrijaamade; salvestusvõimsuste kasvatamist nt läbi pumphüdroakumulatsioonijaamade, akuparkide rajamise või tuumajaama rajamise. Rajataval taristul võib olla seos konkreetsete

Mõju ei ole välistatud, jätkata Natura asjakohase hindamisega.

6 ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne

Tegevus (poliitikainstrument)

Tegevuse lühikirjeldus Mõju prognoosimine Natura eelhindamise

tulemus

Natura alade või nende kaitse-eesmärkidega. Vajalik detailsem käsitlus Natura asjakohase hindamises.

3.4 Ülekande- ja jaotusvõrgu taristu arendamine

Võrgu 10-aastased arengukavad jaotusvõrkude ja põhivõrgu poolt, võrgu arengukavades paindlikkuse kasutamine võrguinvesteeringute alternatiivina, võrgu arenduskohustuse laiendamine hajatootmisega, fikseeritud liitumistasu lahenduste analüüsimine, liitumisvõimsuste optimeerimine, kasutajasõbralikumad liitumistaotlused, võrguteenuste kvaliteedi tõstmine, hübriidohtudega toimetulek, merevõrgu arendus, EstLink 3, EstLat 4.

Kavandatavatel regulatiivsetel ja korralduslikel tegevustel (nt võrguteenuste kvaliteedi tõstmine, liitumistasudega seotud tegevused, loamenetlused jm) puudub otsene seos looduskeskkonna, sh Natura 2000 võrgustikuga. Tegevus suunab muuhulgas ka konkreetsete taristuobjektide kavandamist: Nt täiendavad merevõrgu välisühendused ESTLINK-3, ESTLAT-4; Eesti-Läti IV ühenduse e ülekandeliini rajamine jm. Rajataval taristul võib olla seos konkreetsete Natura alade või nende kaitse-eesmärkidega. Vajalik detailsem käsitlus Natura asjakohase hindamises.

Mõju ei ole välistatud, jätkata Natura asjakohase hindamisega.

3.5 Elektri turukorralduse arendamine

Baltikumi ja Soome elektri jaeturgude ühtlustamine läbi ühtse õigusruumi loomise, liitumine Euroopa reservide turgude platvormidega (MARI ja Picasso)

Kavandatakse regulatiivseid ja korralduslikke tegevusi (jaeturgude ühtlustamise vajadus ja sellega seonduvad analüüsid ning õigusruumi loome; liitumine Mandri-Euroopa sünkroonalaga jm), millel puudub otsene seos looduskeskkonna, sh Natura 2000 võrgustikuga. Tegevus ei too kaasa arendusi ega suuna alamtegevusi, mis tekitaksid muutusi looduskeskkonnas. Natura 2000 võrgustiku alade ja kaitse- eesmärkidega tegevusel seos puudub.

Ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse- eesmärkidele on välistatud. Asjakohase hindamise läbiviimine ei ole vajalik.

3.6 Kütusevabade energiaallikate osakaalu suurendamisega seotud tegevused

Menetlusprotsesside kiirendamine, asukohtade kavandamine, vähempakkumised kuni 2025, avaliku sektori üleminek taastuvenergia suuremale kasutamisele, taastuvenergia projektide jooksev progressi kaardistamine ning järelhindamine.

Kavandatakse regulatiivseid ja korralduslikke tegevusi (menetlusprotsesside kiirendamine, toetused, koostöö jm), millel puudub seos looduskeskkonna, sh Natura 2000 võrgustikuga. Tegevus suunab aga ka konkreetseid tegevusi nagu maismaa- ja meretuuleparkide ning kaasneva elektrivõrgu rajamine. Rajataval taristul võib olla seos konkreetsete Natura alade või nende kaitse- eesmärkidega. Vajalik detailsem käsitlus Natura asjakohases hindamises.

Mõju ei ole välistatud, jätkata Natura asjakohase hindamisega.

ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne 7

Tegevus (poliitikainstrument)

Tegevuse lühikirjeldus Mõju prognoosimine Natura eelhindamise

tulemus

Päikeseenergia osas keskendub ENMAK hoonete potentsiaali kasutamisele, mis ei ole seotud Natura 2000 võrgustiku kaitse- eesmärkide mõjutamisega ning ei vaja täpsemat käsitlust Natura asjakohases hindamises.

3.7 Taastuvelektri tootmise ja kasutusega seotud riskide maandamine

Elektri müügilepingute sõlmimine, elektritariifide erisused, hüvitused, garantiid, päritolutunnistused, koosluste ja taastuvelektri kombineeritud lahendused jms

Kavandatakse regulatiivseid ja korralduslikke tegevusi (õiguslik raamistik, hüvitised, garantiid jm), millel puudub seos looduskeskkonna, sh Natura 2000 võrgustikuga. Tegevus ei too kaasa arendusi ega suuna alamtegevusi, mis tekitaksid muutusi looduskeskkonnas. Natura 2000 võrgustiku alade ja kaitse- eesmärkidega tegevusel seos puudub.

Ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse- eesmärkidele on välistatud. Asjakohase hindamise läbiviimine ei ole vajalik.

3.8 Kogukonnaenergeetika käivitamisele kaasa aitamine

Kogukonnaenergeetika platvormil erinevate osapoolte tegevuste täpsustamine

Kavandatakse regulatiivseid ja korralduslikke tegevusi (turuosaliste rollide täpsustamine (sh riigi sekkumised), vajaliku reeglistiku (sh KOV- ga) ja juhendite loomine, aruandluse ja seire korraldamine), millel puudub seos looduskeskkonna, sh Natura 2000 võrgustikuga. Tegevus ei too kaasa arendusi ega suuna alamtegevusi, mis tekitaksid muutusi looduskeskkonnas. Natura 2000 võrgustiku alade ja kaitse- eesmärkidega tegevusel seos puudub.

Ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse- eesmärkidele on välistatud. Asjakohase hindamise läbiviimine ei ole vajalik.

4. GAASIVARUSTUSE TAGAMINE

4.1 Gaasi turukorralduse arendus

Ühtne Soome-Balti hulgituru ja tariifitsooni laienduse edasiarendus ja jaeturgude ühtlustamine läbi ühtse õigusruumi ning gaasisüsteemi järk- järguline dekarboniseerimine.

Kavandatakse regulatiivseid ja korralduslikke tegevusi (gaasiturgude ühtsesse tariifitsooni haaramine, et tagada parem hind; bilansitsooni laiendamine), millel puudub seos looduskeskkonna, sh Natura 2000 võrgustikuga. Tegevus ei too kaasa arendusi ega suuna alamtegevusi, mis tekitaksid muutusi looduskeskkonnas. Natura 2000 võrgustiku alade ja kaitse-eesmärkidega tegevusel seos puudub.

Ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse- eesmärkidele on välistatud. Asjakohase hindamise läbiviimine ei ole vajalik.

8 ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne

Tegevus (poliitikainstrument)

Tegevuse lühikirjeldus Mõju prognoosimine Natura eelhindamise

tulemus

4.2 Gaasiinfrastruktuuri ja riikliku gaasivaru olemasolu tagamine

Kodumaine taastuvgaaside tootmine ja gaasivõrku sisestamine, LNG terminalide piisavus regioonis ja ujuvterminalide vastuvõtuvõimekuse tagamine Eestis, tarnete tagamine tarbimisvajaduse katmiseks, vajadusel infrastruktuuri arendamine, gaasi strateegilise varu olemasolu, hübriidohtudega toimetulek.

Tegevus suunab mh gaasivarustuse ja varu tagamisega seotud taristu arendamist. Taristu arendamisel võib olla seos konkreetsete Natura alade või nende kaitse-eesmärkidega. Vajalik detailsem käsitlus Natura asjakohases hindamises.

Mõju ei ole välistatud, jätkata Natura asjakohase hindamisega.

4.3 Taastuvgaaside turule tuleku soodustamine

Gaasivõrgu dekarboniseerimine, sisend metaani heite tegevuskavasse, toetus, hinnapoliitika, regulatsioon, biometaani kvaliteedi standard, vesiniku teekaart ja tegevuskava, õigusruumi kujundamine, käimasolevate pilootide tulemuste alusel edasiste tegevuste kavandamine.

Kavandatakse regulatiivseid ja korralduslikke tegevusi (hinnapoliitika, regulatsioonid, toetused, standardid jm), millel puudub seos looduskeskkonna, sh Natura 2000 võrgustikuga. Tegevus suunab kaudselt ka konkreetseid tegevusi nagu gaasivõrgu dekarboniseerimisega seotud gaasiinfrastruktuuri arendamine; vesinikutootmise käivitamine. Rajataval taristul võib olla seos konkreetsete Natura alade või nende kaitse-eesmärkidega. Vajalik detailsem käsitlus Natura asjakohases hindamises.

Mõju ei ole välistatud, jätkata Natura asjakohase hindamisega.

5. KÜTTE JA -JAHUTUSE TAGAMINE

5.1 Kaugkütte taristu arendamine toetamaks üleminekut süsinikneutraalsusele

Elektrist toodetud soojuse võrku müümise võimalus, tiheasustuses kaugkütte eelisarendamine, nutikad arvestid andmete kasutuseks võtmine keskses andmebaasis

Kavandatakse regulatiivseid ja korralduslikke tegevusi (päritolutunnistuste süsteem, toetused, motiveerivad meetmed, madalatemperatuurilise kaugkütte kasutuselevõtt jm), millel puudub seos looduskeskkonna, sh Natura 2000 võrgustikuga. Taristuobjektide arendamisel võib olla seos konkreetsete Natura alade või nende kaitse-eesmärkidega. Vajalik detailsem käsitlus Natura asjakohases hindamises.

Mõju ei ole välistatud, jätkata Natura asjakohase hindamisega.

5.2 Kaugküttes keskkonna- ja heitsoojuse kasutusele võtt

Reservkütuse kohustus, soojuspumpade kasutus kaugküttes, turukorraldus ja pilootprojektid heitsoojuse kasutuseks, heitsoojuse kasutusele võtu nõuete täpsustamine palju energiat vajavatele

Kavandatakse regulatiivseid ja korralduslikke tegevusi, millel puudub seos looduskeskkonna, sh Natura 2000 võrgustikuga. Tegevus ei too kaasa arendusi ega suuna alamtegevusi, mis tekitaksid muutusi looduskeskkonnas. Natura 2000 võrgustiku alade ja kaitse- eesmärkidega tegevusel seos puudub.

Ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse- eesmärkidele on

ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne 9

Tegevus (poliitikainstrument)

Tegevuse lühikirjeldus Mõju prognoosimine Natura eelhindamise

tulemus

info- ja kommunikatsioonisüsteemi lahendustele.

välistatud. Asjakohase hindamise läbiviimine ei ole vajalik.

5.3 Katlamajade (sh koostootmisjaamade) ning kaugküttevõrkude energiatõhususe suurendamine (s.h üleminek madalatemperatuurilisele soojuskandjale)

Moderniseerimine, sh pilootprojektide käivitamine, kütuseelementide jm kasutuselevõtt.

Kavandatakse tegevusi küttevõrkude energiatõhususe suurendamiseks; renoveerimist; soojustorustike ehitamist jm. Kaugküte on seotud valdavalt tiheasustusealadega ja enamasti ei neil piirkondadel puudub ruumiline seos Natura 2000 võrgustikuga. Küttetaristu renoveerimine ja/või rajamise puhul ei saa Natura alade mõjualasse jäämist välistada juhul, kui tegevus toimub Natura alal või selle vahetus läheduses. Vajalik detailsem käsitlus Natura asjakohases hindamises.

Mõju ei ole välistatud, jätkata Natura asjakohase hindamisega.

5.4 Fossiilkütuste asendamine taastuvenergiaga

Regulatsioonide ja maksude täiendamine, kliimaseadus täpsustab fossiilkütustest väljumise tähtajad. Maagaasil täna aktsiis sõltub aktsiisimäärade jm maksumuudatustest.

Kavandatakse regulatiivseid ja korralduslikke tegevusi (nt seadusloome, aktsiisi- ja maksumäärad jm), millel puudub seos Natura 2000 võrgustiku alade ja nende kaitse-eesmärkidega. Tegevus ei too kaasa arendusi ega suuna alamtegevusi, mis tekitaksid võimalikke ebasoodsaid muutusi looduskeskkonnale ja sellega seoses ka Natura aladele.

Ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse- eesmärkidele on välistatud. Asjakohase hindamise läbiviimine ei ole vajalik.

5.5 Soojussalvestite rajamine

Regulatsiooni täiendamine, vajadusel toetuse kavandamine.

Kavandatakse regulatiivseid ja korralduslikke tegevusi (nt toetused jm), millel puudub seos looduskeskkonna, sh Natura 2000 võrgustikuga. Soojussalvestite rajamine on seotud valdavalt tiheasustusaladega ja puudub ruumiline seos Natura 2000 võrgustikuga. Natura 2000 võrgustiku alade ja kaitse-eesmärkidega tegevusel seos puudub.

Ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse- eesmärkidele on välistatud. Asjakohase hindamise läbiviimine ei ole vajalik.

5.6 Kaugjahutuse arendamine

Jahutus büroohoonetes, väiksema CO2 jalajäljega jahutusainete kasutusele võtt, jahutuse integreerimine

Kavandatavatel regulatiivsetel ja korralduslikel tegevustel (nt arengukavadesse jahutuse integreerimine jm) puudub otsene seos looduskeskkonna, sh Natura 2000 võrgustikuga. Tegevus suunab aga

Mõju ei ole välistatud, jätkata Natura

10 ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne

Tegevus (poliitikainstrument)

Tegevuse lühikirjeldus Mõju prognoosimine Natura eelhindamise

tulemus

soojusmajanduse arengukavadesse, pilootprojektid.

ka konkreetsete kaugjahutustorustike kavandamist linnades, mis baseeruvad jõgede/merevee kasutamisel. Rajataval taristul ja looduslike veekogude vee kasutamisel võib olla seos konkreetsete Natura alade või nende kaitse-eesmärkidega. Vajalik detailsem käsitlus Natura asjakohases hindamises.

asjakohase hindamisega.

ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne 11

1.1.4. Natura eelhindamise tulemus ja järeldused

Natura eelhindamise tulemusel jõutakse järeldusele, et ENMAK 2035 rakendamisel on välistatud ebasoodsa mõju tekkimine arengukavas kavandatud paljude regulatiivsete ja korralduslike tegevuste (poliitikainstrumentide) puhul. Need poliitikainstrumendid ei kavanda ega suuna alamtegevusi, mis võiksid kaasa tuua muutusi looduskeskkonnas, sh Natura aladel või nende mõjualas. Täpsemalt, 17-st arengukavas kavandatud tegevusest 8 puhul (vt Tabel 1-1 tegevused, mis ei ole värviliselt markeeritud) on ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse-eesmärkidele välistatud ning asjakohase hindamise läbiviimine ei ole vajalik.

Natura eelhindamise tulemusel jõutakse järeldusele, et ENMAK 2035 rakendamisel ei saa välistada ebasoodsa mõju tekkimist Natura 2000 võrgustikule arengukavas kavandatud 9 tegevuse e poliitikainstrumendi puhul. Täpsemalt, need tegevused suunavad järgmistes etappides planeeringute ja projektidega tegevusi (erineva energiataristu rajamine), mille puhul ei saa välistada ebasoodsa mõju tekkimist ja jätkata tuleb Natura asjakohase ehk täishindamisega, mis viiakse vastavalt strateegilise planeerimisdokumendi täpsusastmele läbi järgnevalt.

1.2. Natura asjakohane hindamine

1.2.1. Mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku terviklikkusele ja kaitse-eesmärkide saavutamisele ning leevendavate meetmete kavandamine

ENMAK 2035 on kõrgeim valdkondlik arengukava, mis ei oma ruumilist väljundit, vaid dokument suunab energiamajanduse arenguvisioone, eesmärke ja tegevusi kõige üldisemal tasemel. Sellest täpsusastmest lähtub ka Natura hindamine ja seetõttu ei ole antud hinnanguid konkreetsete Natura alade kohta ega kaardistada tundlikke alasid vms, vaid kaardistatud on riskid konkreetsete ENMAKis suunatud tegevuste mõjude tekke osas. Lähtudes eelhindamise tulemustest on asjakohases hindamises käsitlemist vajavad erinevad energiataristu osad (elektri tootmise, salvestamise, transportimisega seotud taristu; gaasi-, kaugkütte- ja jahutustaristu jm), mille kavandamist ENMAK kaudselt läbi järgmiste etappide (planeeringud ja projektid) suunab. Nende tegevuste osas on välja toodud võimalikud riskid ja konfliktid ning antud soovitused, mida arvesse võtta järgmistes arendustegevuste etappides, et vältida või minimeerida võimaliku mõju teket Natura 2000 võrgustikule. Natura asjakohane hindamine on läbi viidud järgnevas tabelis.

ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne 13

Tabel 1-2 ENMAK 2035 mõjude hindamine Natura 2000 võrgustikule6

Tegevus (poliitika- instrument)

Tegevuse

lühikirjeldus7 Hinnang mõjule ja ettepankud mõju vältimise/leevendamise osas

Natura asjakohase hindamise järeldus

(eeldusel, et rakendatakse meetmeid)

3. ELEKTRIVARUSTUSE TAGAMINE

3.2 Elektrienergia salvestuse turule tuleku soodustamine

Tegevus suunab mh konkreetsete arenduste elluviimist, nt salvestusseadmete rajamist.

ENMAK 2035 rakendamisel otsene mõju puudub, läbi energiasäästu, - tõhususe ja kliimaneutraalsuse eesmärkide poole liikumise on tegemist kaudse positiivse mõjuga. Konkreetsete ENMAKi suunatavate alamtegevuste osas on võimalik mõju täpsustada ja leevendada järgmistes etappides: kavandatavate salvestusseadmete rajamise, nt pumphüdroelektrijaamade (PHEJ), aga ka akuparkide, mahtsoojussalvestid jm seotud planeeringute/projektide raames. Kavandatavale Paldiski PHEJ-le on hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH) läbi viidud ja lähedal asuvatele Natura 2000

võrgustiku aladele (Pakri linnu- ja loodusala) mõju ei tuvastatud.8

Salvestusseadmete mõju on eeldatavalt enamasti lokaalne ja piirdub seadmete asukohaga või vahetu lähedusega.

Peamised riskid ja leevendamise meetmed:

- Otsesed füüsilised mõjud (elupaigatüüpide või liikide elupaikade kadu või kahjustamine) rajatavate objektide tõttu. Võimalik ära hoida objektide kavandamisega väljapoole Natura 2000 võrgustiku (mõju)alasid. Asukohavalik on peamine ja hästi toimiv mõju vältiv meede.

- Häirimine (müra, vibratsioon jm) ja sellega seotud liikide peletamine ning asustustiheduse ning levila mõjutamine. Mõjusid saab vältida ja minimeerida kavandades seadmed asukohtadesse, kus häiriva mõju aspektid ei ulatu Natura 2000 aladeni või ei ohusta sidususteid alade vahel. Vajadusel saab lisaks rakendada häirimist vähendavaid meetmeid nagu ehitustööde ajastamine väljapoole tundlikku perioodi (nt lindude pesitsusperiood, kalade kudeaeg), müra vähendavad ehitustehnilised lahendused jm.

- Veeressursi kasutus, veerežiimi ja kvaliteedi (hapniku- ja heljumisisaldus jm) muutused PHEJ- de puhul, kui kasutakse vett Natura aladega seotud veekogudes või alade lähedal. Võimalik ära hoida planeerimisel Natura aladest ja nende mõjualast välja. Võimalik kasutada lisaks

ENMAK 2035 osas meetmete rakendamise vajadus puudub.

Võimaliku ebasoodsa mõju ilmnemise tõenäosust ENMAKi suunatavate alamtegevuste (salvestusseadmed nagu PHEJ; akupargid vm) puhul on võimalik ära hoida või minimeerida järgmistes etappides (planeerimine, projekt) läbi asukohavaliku, keskkonnaaspektide arvestamise ning vajadusel meetmete rakendamisega.

6 Numeratsioon tabelis vastab ENMAK 2035 aruande numeratsioonile

7 Tabelis on toodud Natura asjakohase hindamise kontekstis asjakohaste tegevuste kirjeldused ENMAK 2035 aruandest (siin tabelis ei kajastu ENMAK 2035 tegevused, mille puhul Natura eelhindamine mõju välistas)

8 Paldiski pumphüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH). Skepast&Puhkim, 2018

14 ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne

Tegevus (poliitika- instrument)

Tegevuse

lühikirjeldus7 Hinnang mõjule ja ettepankud mõju vältimise/leevendamise osas

Natura asjakohase hindamise järeldus

(eeldusel, et rakendatakse meetmeid)

tehnilisi meetmeid projekti koostamisel (nt kasutatud vee veekogusse tagasi suunamisel vee aereerimine jms).

Salvestusseadmete vajadus ei ole massiline ning võimalike seadmete tüübid (nt akupargid, PHEJ-d) ning sellest tulenevalt on ka mõjud erinevad ning asukohapõhised ja tuleb täpsustada edasistes etappides. Arvestades, et igasugune energiataristu kui tehislike objektide rajamine Natura 2000 aladele ja nende mõjualasse ei ole loodus- ega linnudirektiivi eesmärke toetav, siis on peamiseks mõju vältimise meetmeks seadmete asukohavalik. Salvestusseadmed kavandada eelistatult väljapoole Natura 2000 võrgustiku või ka võrgustiku aladega funktsionaalselt seotud alasid ning valida asukohad, kus seadmete rajamise ja kasutamisega seotud mõjualad ei ulatu Natura 2000 võrgustiku aladeni. Vajadusel saab mõjude minimeerimiseks rakendada projektipõhiseid ehitustehnilisi jm meetmeid.

3.3 Elektrisüsteemi toimimiseks vajalike juhitavate võimsuste olemasolu tagamine

Tegevus suunab mh varustuskindluse normi tagamist läbi konkreetsete arenduste: tipukoormuste katmist läbi gaasi/vesiniku elektrijaamade rajamise; salvestusvõimsuste kasvatamist nt läbi PHEJ-de, akuparkide või tuumajaama rajamise.

ENMAK 2035 rakendamisel otsene mõju puudub, läbi energiasäästu, - tõhususe ja kliimaneutraalsuse eesmärkide poole liikumise on tegemist kaudse positiivse mõjuga. Konkreetsete ENMAKi suunatavate alamtegevuste osas on võimalik mõju täpsustada ja leevendada järgmistes etappides: kavandatavate elektrijaamade rajamise planeeringute/projektide raames. Kavandatavale Paldiski PHEJ-le on hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH) läbi viidud ja lähedal asuvatele Natura 2000

võrgustiku aladele (Pakri linnu- ja loodusala) mõju ei tuvastatud.9 Eestis tegeletakse tuumajaama

rajamise eeltöödega, nt on mh keskkonnakaitseliste kriteeriumite alusel läbi viidud esialgne potentsiaalselt sobivate piirkondade uuring, kus nt olid välistavateks kriteeriumiteks Natura 2000

aladel olevad elupaigatüübid ja kaitsealused liigid.10

Elektrijaamade või salvestusseadmete mõju on eeldatavalt enamasti lokaalne ja piirdub seadmete asukohaga või vahetu lähedusega.

Peamised riskid ja leevendamise meetmed:

- Otsesed füüsilised mõjud (elupaigatüüpide või liikide elupaikade kadu või kahjustamine) rajatavate objektide tõttu. Võimalik ära hoida objektide kavandamisega väljapoole Natura 2000 võrgustiku (mõju)alasid. Asukohavalik on peamine ja hästi toimiv mõju vältiv meede.

- Häirimine (müra, vibratsioon jm) ja sellega seotud liikide peletamine ning asustustiheduse ning levila mõjutamine. Mõjusid saab vältida ja minimeerida kavandades seadmed

ENMAK 2035 osas meetmete rakendamise vajadus puudub.

Võimaliku ebasoodsa mõju ilmnemise tõenäosust ENMAKi suunatavate alamtegevuste (gaasi/ vesiniku elektrijaamad; salvestusseadmed nagu PHEJ; akupargid vm) puhul on võimalik ära hoida või minimeerida järgmistes etappides (planeerimine, projekt) läbi asukohavaliku, keskkonnaaspektide arvestamise ning vajadusel meetmete rakendamisega.

9 Paldiski pumphüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH). Skepast&Puhkim, 2018

10 https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/kiirgus/tuumaenergia-tooruhm

ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne 15

Tegevus (poliitika- instrument)

Tegevuse

lühikirjeldus7 Hinnang mõjule ja ettepankud mõju vältimise/leevendamise osas

Natura asjakohase hindamise järeldus

(eeldusel, et rakendatakse meetmeid)

asukohtadesse, kus häiriva mõju aspektid ei ulatu Natura 2000 aladeni või ei ohusta sidususteid alade vahel. Vajadusel saab lisaks rakendada häirimist vähendavaid meetmeid nagu ehitustööde ajastamine väljapoole tundlikku perioodi (nt lindude pesitsusperiood, kalade kudeaeg), müra vähendavad ehitustehnilised lahendused jm.

- Veeressursi kasutus, veerežiimi ja kvaliteedi (hapniku- ja heljumisisaldus jm) muutused PHEJ- de puhul, kui kasutakse vett Natura aladega seotud veekogudes või alade lähedal. Võimalik ära hoida planeerimisel Natura aladest ja nende mõjualast välja. Võimalik kasutada lisaks tehnilisi meetmeid projekti koostamisel (nt kasutatud vee veekogusse tagasi suunamisel vee aereerimine). Hüdroelektrijaamade rajamist looduslikele jõgedele, mis võiksid muuta veerežiimi ja kalade rändevõimalusi (sh Natura jõgedel) ENMAK 2035 ei kavanda. Tuumajaama puhul jahutusvee tarve ja soojuse eraldumine tuumareaktori jahutamisel. Erilist tähelepanu on vaja pöörata jahutusvee keemilistele ja füüsilistele omadustele ning suubla vee-elustikule, s.h Natura võrgustiku kaitse-eesmärkidele. Konkreetsed meetmed töötatakse välja projekti raames.

- Heited õhku. Nt tuumajaama puhul radioaktiivsed ja mitteradioaktiivsed õhu-heited. Konkreetsed meetmed töötatakse välja projekti raames.

Juhitavate võimsustega elektrijaamade vajadus ei ole massiline ning võimalike seadmete tüübid ning sellest tulenevalt on ka mõjud erinevad ning asukohapõhised ja tuleb täpsustada edasistes etappides. Arvestades, et igasugune energiataristu kui tehislike objektide rajamine Natura 2000 aladele ja nende mõjualasse ei ole loodus- ega linnudirektiivi eesmärke toetav, siis on peamiseks võimaliku mõju vältimise meetmeks seadmete asukohavalik. Juhitavad elektritootmised kavandada eelistatult väljapoole Natura 2000 võrgustikku või ka võrgustiku aladega funktsionaalselt seotud alasid ning valida asukohad, kus seadmete rajamise ja kasutamisega seotud mõjualad ei ulatu Natura 2000 võrgustiku aladeni. Vajadusel saab mõjude minimeerimiseks rakendada projektipõhiseid ehitustehnilisi jm meetmeid.

3.4 Ülekande- ja jaotusvõrgu taristu arendamine

Tegevus suunab mh konkreetsete taristuobjektide kavandamist: Nt täiendavad merevõrgu

ENMAK 2035 rakendamisel otsene mõju puudub, läbi energiasäästu, - tõhususe ja kliimaneutraalsuse eesmärkide poole liikumise on tegemist kaudse positiivse mõjuga. Konkreetsete ENMAKi suunatavate alamtegevuste osas on võimalik mõju täpsustada ja leevendada järgmistes etappides: kavandatavate salvestusseadmete rajamise, nt merekaablite (ESTLINK3, ESTLAT-4) ja maismaa elektriliinide (kolmas Eesti-Läti 330 kV õhuliin Tallinna ja Riia vahel) jm seotud planeeringute/projektide raames.

ENMAK 2035 osas meetmete rakendamise vajadus puudub.

Võimaliku ebasoodsa mõju ilmnemise tõenäosust ENMAKi suunatavate

16 ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne

Tegevus (poliitika- instrument)

Tegevuse

lühikirjeldus7 Hinnang mõjule ja ettepankud mõju vältimise/leevendamise osas

Natura asjakohase hindamise järeldus

(eeldusel, et rakendatakse meetmeid)

välisühendused ESTLINK3, ESTLAT- 4; Eesti-Läti IV ühenduse e ülekandeliini rajamine jm.

Kaablite mõju on lokaalne ja piirdub kaabli asukohaga või vahetu lähedusega ning on peamine ehitusaegselt. Õhuliinide mõjuala võib olla suurem seoses mõjuga linnustikule ja nahkhiirtele.

Peamised riskid ja leevendamise meetmed:

- Otsesed füüsilised mõjud (elupaigatüüpide või liikide elupaikade kadu või kahjustamine) rajatavate objektide (kaablid, õhuliinid) tõttu. Võimalik ära hoida objektide kavandamisega väljapoole Natura 2000 võrgustiku alasid, Natura aladele vaid siis, kui ei ole konflikti kaitse- eesmärkidega. Asukohavalik on peamine ja hästi toimiv mõju vältiv meede.

- Elupaikade killustamine, mida eeskätt elektri õhuliinid lindudele võivad tekitada, kui need paigaldatakse olulistele lennuteedele (nt toitumisala ja pesa vahele).

- Häirimine (müra, vibratsioon jm) ja sellega seotud liikide peletamine ning asustustiheduse ning levila mõjutamine. Häiriva mõju aspektid on peamised ehitusaegselt ja vajadusel saab rakendada häirimist vähendavaid meetmeid nagu ehitustööde ajastamine väljapoole tundlikku perioodi (nt lindude pesitsusperiood või rändeaeg) jm.

- Õhuliinide puhul mõjud lindudele ning võimalik, et ka nahkhiirtele (kokkupõrked, hukkumine). Oluline on mitte kavandada õhuliine Natura alade kaitse-eesmärkideks olevate linnuliikide rände- ja sidususkoridoridele või muudele regulaarsetele lennuteedele (nt pesa ja toitumisala vahel). Vajadusel leevendada nt liinide märgistamisega, asendada maakaabelliiniga vm. Teadaolevalt on lindude kokkupõrgete negatiivne mõju ilmnenud Väikese väina tammil asuval kõrgepingeliinil (asub Väinamere linnualal) ning kavandamisel on selle asendamine merekaabliga (eeldatavalt 2024 sügiseks), et mõjusid lindudele ära hoida.

- Vee kvaliteedi (heljumisisaldus jm) mõjutamine merekaablite rajamise puhul, mis mõjutab elupaiku ja tingimusi vee-elustiku jaoks. Tegemist on siiski lühiajalise ehitusaegse mõjuga, mida saab vajadusel leevendada asukohavalikuga (kavandatakse eemale tundlikest Natura väärtustest) või ehitustööde ajastamisega (väljapoole kalade kudeaega) jne. Konkreetsed meetmed töötatakse vajadusel välja projekti raames.

Arvestades, et igasugune energiataristu kui tehislike objektide rajamine Natura 2000 aladele ja nende mõjualasse ei ole loodus- ega linnudirektiivi eesmärke toetav, siis on peamiseks võimaliku mõju vältimise meetmeks elektritaristu asukohavalik. Taristu kavandada eelistatult väljapoole Natura 2000 võrgustiku või Natura aladele vaid sellisel juhul kui on kindlaks tehtud konflikti puudumine kaitse-

alamtegevuste (elektrikaablid ja õhuliinid) puhul on võimalik ära hoida või minimeerida järgmistes etappides (planeerimine, projekt) läbi asukohavaliku, keskkonnaaspektide arvestamise ning vajadusel meetmete rakendamisega.

ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne 17

Tegevus (poliitika- instrument)

Tegevuse

lühikirjeldus7 Hinnang mõjule ja ettepankud mõju vältimise/leevendamise osas

Natura asjakohase hindamise järeldus

(eeldusel, et rakendatakse meetmeid)

eesmärkidega. Vajadusel saab mõjude minimeerimiseks rakendada projektipõhiseid ehitustehnilisi jm meetmeid.

Juhul kui mitmed energia ülekande taristu objektid (eeskätt elektri õhuliinid) kavandatakse ühte piirkonda (nt elektri õhuliinid lindude regulaarsetele lennuteedele linnuala ümber) ei saa teoreetiliselt välistada kumulatiivsete mõjude teket. Need selgitatakse edasistes etappides konkreetsete projektide puhul ning vajadusel leevendatakse.

Elektri ülekandetaristu planeerimise ja projektide puhul Natura mõjude hindamisel on abistavaks materjaliks Euroopa Komisjoni juhendmaterjalid, mh „Guidance on Energy Transmission Infrastructure

and EU nature legislation“11.

3.6 Kütusevabade energiaallikate osakaalu suurendamisega seotud tegevused

Tegevus suunab mh konkreetseid tegevusi nagu maismaa- ja meretuuleparkide ning kaasneva elektrivõrgu rajamine, samuti päikese- elektrijaamad

ENMAK 2035 rakendamisel otsene mõju puudub, läbi energiasäästu, - tõhususe ja kliimaneutraalsuse eesmärkide poole liikumise on tegemist kaudse positiivse mõjuga. Konkreetsete ENMAKi suunatavate alamtegevuste osas on võimalik mõju täpsustada ja leevendada järgmistes etappides: mere- ja maismaatuuleparkide; päikesejaamade ning kaasneva taristu planeeringud ja projektid. Koostatud on

Eesti mereala planeering12, mis ühe valdkonnana käsitles ka tuuleenergeetikat ja planeeris

tuuleenergeetika kavandamiseks sobilikud merealad. Viimased kujunesid arvestades mh erinevaid elustikurühmi ja kaitstava looduse väärtusi, sealjuures ka Natura 2000 võrgustiku alasid ja nende kaitse-eesmärke (tuulenergeetika aladele viidi läbi Natura hindamine). Maismaa osas puudub taoline üleriigiline tuulenergeetika kavandamise visioon ja kava. Tuuleparkide arendamine käib peamiselt läbi eri- ja üldplaneeringute, kus Natura aladele neid ei kavandata. Arvestades, et tuulikud on väga massiivsed ja liikuvad tehislikud objektid, siis tuleb ka väljapoole Natura alasid kavandatavate tuuleparkide puhul arvestada võimalike mõjudega Natura alade kaitse-eesmärkidele.

Päikese-elektrijaamade puhul on mõju lokaalsem ja piirdub pargi asukohaga või vahetu lähedusega.

Peamised riskid ja leevendamise meetmed:

- Otsesed füüsilised mõjud (elupaigatüüpide või liikide elupaikade kadu või kahjustamine) rajatavate objektide (tuulikud, päikesejaamad) tõttu. Võimalik ära hoida objektide kavandamisega väljapoole Natura 2000 võrgustiku alasid, mida senise praktika kohaselt tuuleparkide planeerimisel ka järgitakse. Natura aladele on võimalik rajada päikesejaamu,

ENMAK 2035 osas meetmete rakendamise vajadus puudub.

Võimaliku ebasoodsa mõju ilmnemise tõenäosust ENMAKi suunatavate alamtegevuste (tuulepargid, päiksejaamad ja kaasnev taristu) puhul on võimalik ära hoida või minimeerida järgmistes etappides (planeerimine, projekt) läbi asukohavaliku, keskkonnaaspektide arvestamise ning vajadusel meetmete rakendamisega.

11 Guidance on Energy Transmission Infrastructure and EU nature legislation. European Commission, 2018

12 Eesti mereala planeering, 2021

18 ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne

Tegevus (poliitika- instrument)

Tegevuse

lühikirjeldus7 Hinnang mõjule ja ettepankud mõju vältimise/leevendamise osas

Natura asjakohase hindamise järeldus

(eeldusel, et rakendatakse meetmeid)

elektriliine ja -kaableid vaid siis, kui ei ole konflikti kaitse-eesmärkidega. Asukohavalik on peamine ja hästi toimiv mõju vältiv meede.

- Elupaikade killustamine, mida eeskätt tuulepargid/elektri õhuliinid lindudele võivad tekitada, kui need paigaldatakse olulistele lennuteedele (nt tuulikud linnuliikide toitumisala ja pesa vahele).

- Häirimine (müra, vibratsioon jm) ja sellega seotud liikide peletamine ning asustustiheduse ning levila mõjutamine. Häiriva mõju aspektid on peamised ehitusaegselt ja vajadusel saab rakendada häirimist vähendavaid meetmeid nagu ehitustööde ajastamine väljapoole tundlikku perioodi (nt lindude pesitsusperiood või rändeaeg) jm.

- Tuulikute/elektri õhuliinide puhul on võimalik lindude (ja nahkhiirte) hukkumine ja vigastused. Oluline on mitte kavandada tuulikuid/õhuliine Natura alade kaitse-eesmärkideks olevate linnuliikide rände- ja sidususkoridoridele või muudele regulaarsetele lennuteedele (nt pesa ja toitumisala vahel). Vajadusel leevendada nt liinide märgistamisega, asendada maakaabelliiniga vm.

Arvestades, et igasugune energiataristu kui tehislike objektide rajamine Natura 2000 aladele ja nende mõjualasse ei ole loodus- ega linnudirektiivi eesmärke toetav, siis on peamiseks võimaliku mõju vältimise meetmeks tuuleparkide/päiksejaamade ja kaasneva taristu asukohavalik. Objektid kavandada eelistatult väljapoole Natura 2000 võrgustiku või Natura aladele vaid sellisel juhul kui on kindlaks tehtud konflikti puudumine kaitse-eesmärkidega. Vajadusel saab mõjude minimeerimiseks rakendada projektipõhiseid ehitustehnilisi jm meetmeid.

Juhul kui mitmed suured tuuleenergeetika projektid (eeskätt oluline maismaatuuleparkide planeerimisel, kuna merealal on kumulatiivsust arvestatud juba mereala planeeringu raames) kavandatakse ühte piirkonda ei saa teoreetiliselt välistada kumulatiivsete mõjude teket. Need selgitatakse edasistes etappides (eriplaneering, üldplaneering) vajadusel leevendatakse, s.t valitakse asukohad ja mahud, mille puhul kumulatiivne mõju ei osutu oluliseks.

Tuuleenergeetika planeerimise ja projektide puhul Natura mõjude hindamisel on abistavaks materjaliks Euroopa Komisjoni juhendmaterjalid, mh „Guidance document on wind energy

developments and EU nature legislation“13.

13 European Commission, Directorate-General for Environment, Guidance document on wind energy developments and EU nature legislation. Publications Office of the European Union, 2020

ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne 19

Tegevus (poliitika- instrument)

Tegevuse

lühikirjeldus7 Hinnang mõjule ja ettepankud mõju vältimise/leevendamise osas

Natura asjakohase hindamise järeldus

(eeldusel, et rakendatakse meetmeid)

4. GAASIVARUSTUSE TAGAMINE

4.2 Gaasiinfrastruktuuri ja riikliku gaasivaru olemasolu tagamine

Tegevus suunab mh gaasivarustuse ja varu tagamisega seotud taristu arendamist.

ENMAK 2035 rakendamisel otsene mõju puudub, läbi energiasäästu, - tõhususe ja kliimaneutraalsuse eesmärkide poole liikumise on tegemist kaudse positiivse mõjuga. Konkreetsete ENMAKi suunatavate alamtegevuste osas on võimalik mõju täpsustada ja leevendada järgmistes etappides e konkreetsete taristuprojektide raames. Gaasitaristu mõju on eeldatavalt enamasti lokaalne ja piirdub selle asukohaga või vahetu lähedusega.

Peamised riskid ja leevendamise meetmed:

- Otsesed füüsilised mõjud (elupaigatüüpide või liikide elupaikade kadu või kahjustamine) rajatavate objektide tõttu. Võimalik ära hoida objektide kavandamisega väljapoole Natura 2000 võrgustiku alasid või ka Natura alade piires selliselt, et elupaigad ja liikide elupaigad ei saaks kahjustada. Asukohavalik on peamine ja hästi toimiv mõju vältiv meede.

Arvestades, et igasugune energiataristu kui tehislike objektide rajamine Natura 2000 aladele ja nende mõjualasse ei ole loodus- ega linnudirektiivi eesmärke toetav, siis on peamiseks võimaliku mõju vältimise meetmeks seadmete asukohavalik. Gaasitaristu kavandada eelistatult väljapoole Natura 2000 võrgustiku alasid ning valida asukohad, kus seadmete rajamise ja kasutamisega seotud mõjualad ei ulatu Natura 2000 võrgustiku aladeni. Natura alade piires taristu rajamine on võimalik, kui ebasoodsad mõjud konkreetse ala kaitse-eesmärkidele välistatakse. Vajadusel saab mõjude minimeerimiseks rakendada projektipõhiseid ehitustehnilisi jm meetmeid.

ENMAK 2035 osas meetmete rakendamise vajadus puudub.

Võimaliku ebasoodsa mõju ilmnemise tõenäosust ENMAKi suunatavate alamtegevuste (gaasitaristu) puhul on võimalik ära hoida või minimeerida järgmistes etappides (planeerimine, projekt) läbi asukohavaliku, keskkonnaaspektide arvestamise ning vajadusel meetmete rakendamisega.

4.3 Taastuvgaaside turule tuleku soodustamine

Tegevus suunab kaudselt ka konkreetseid tegevusi nagu gaasivõrgu dekarboniseerimise ga seotud gaasiinfrastruktuuri arendamine; vesinikutootmise käivitamine.

ENMAK 2035 rakendamisel otsene mõju puudub, läbi energiasäästu, - tõhususe ja kliimaneutraalsuse eesmärkide poole liikumise on tegemist kaudse positiivse mõjuga. Konkreetsete ENMAKi suunatavate alamtegevuste osas on võimalik mõju täpsustada ja leevendada järgmistes etappides e konkreetsete taristuprojektide raames. Taastuvgaasi tootmise ja taristu rajamise mõju on eeldatavalt enamasti lokaalne ja piirdub selle asukohaga või vahetu lähedusega ning eeldatavasti ei ole neil seoseid Natura aladega.

Peamised riskid ja leevendamise meetmed:

- Otsesed füüsilised mõjud (elupaigatüüpide või liikide elupaikade kadu või kahjustamine) rajatavate objektide tõttu. Võimalik ära hoida objektide kavandamisega väljapoole Natura 2000 võrgustiku alasid või ka Natura alade piires selliselt, et elupaigad ja liikide elupaigad ei saaks kahjustada. Asukohavalik on peamine ja hästi toimiv mõju vältiv meede.

ENMAK 2035 osas meetmete rakendamise vajadus puudub.

Võimaliku ebasoodsa mõju ilmnemise tõenäosust ENMAKi suunatavate alamtegevuste (taastuvgaasi tootmine ja taristu rajamine) puhul on võimalik ära hoida või minimeerida järgmistes etappides (planeerimine, projekt) läbi

20 ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne

Tegevus (poliitika- instrument)

Tegevuse

lühikirjeldus7 Hinnang mõjule ja ettepankud mõju vältimise/leevendamise osas

Natura asjakohase hindamise järeldus

(eeldusel, et rakendatakse meetmeid)

Arvestades, et igasugune energiataristu kui tehislike objektide rajamine Natura 2000 aladele ja nende mõjualasse ei ole loodus- ega linnudirektiivi eesmärke toetav, siis on peamiseks võimaliku mõju vältimise meetmeks seadmete asukohavalik. Taastuvgaaside tootmine ja taristu kavandada eelistatult väljapoole Natura 2000 võrgustiku alasid ning valida asukohad, kus seadmete rajamise ja kasutamisega seotud mõjualad ei ulatu Natura 2000 võrgustiku aladeni. Natura alade piires rajamine on võimalik, kui ebasoodsad mõjud konkreetse ala kaitse-eesmärkidele välistatakse. Vajadusel saab mõjude minimeerimiseks rakendada projektipõhiseid ehitustehnilisi jm meetmeid.

asukohavaliku, keskkonnaaspektide arvestamise ning vajadusel meetmete rakendamisega.

5. KÜTTE JA -JAHUTUSE TAGAMINE

5.1 Kaugkütte taristu arendamine toetamaks üleminekut süsinik- neutraalsusele

Tegevus suunab mh kaugkütte taristuobjektide arendamist.

ENMAK 2035 rakendamisel otsene mõju puudub, läbi energiasäästu, - tõhususe ja kliimaneutraalsuse eesmärkide poole liikumise on tegemist kaudse positiivse mõjuga. Konkreetsete ENMAKi suunatavate alamtegevuste osas on võimalik mõju täpsustada ja leevendada järgmistes etappides e konkreetsete taristuprojektide raames. Kaugkütte arendamise (kaugküttetorustike renoveerimine/rajamine jm) mõju on lokaalne ja piirdub selle asukohaga või vahetu lähedusega. Kuna kaugküte on valdavalt seotud tiheasustusaladega, kus enamasti Natura võrgustiku alad puuduvad, siis puudub ka mõju. Üksikutel juhtudel on aga Natura alasid ka tiheasustusaladel võimaliku kaugkütte arenduse piirkonnas, mis tõttu tuleb arvestada võimalike riskidega ja vajadusel mõju leevendada:

- Otsesed füüsilised mõjud (elupaigatüüpide või liikide elupaikade kadu või kahjustamine) rajatavate objektide tõttu. Võimalik ära hoida objektide kavandamisega väljapoole Natura 2000 võrgustiku alasid või ka Natura alade piires selliselt, et elupaigad ja liikide elupaigad ei saaks kahjustada. Asukohavalik on peamine ja hästi toimiv mõju vältiv meede.

Arvestades, et igasugune energiataristu kui tehislike objektide rajamine Natura 2000 aladele ja nende mõjualasse ei ole loodus- ega linnudirektiivi eesmärke toetav, siis on peamiseks võimaliku mõju vältimise meetmeks taristuobjektide (nt kaugküttetorustiku) asukohavalik. Taristu kavandada eelistatult väljapoole Natura 2000 võrgustiku ning valida asukohad, kus taristu rajamise ja kasutamisega seotud mõjualad ei ulatu Natura 2000 võrgustiku aladeni. Natura alade piires taristu rajamine on võimalik, kui ebasoodsad mõjud konkreetse Natura ala kaitse-eesmärkidele välistatakse. Vajadusel saab mõjude minimeerimiseks rakendada projektipõhiseid ehitustehnilisi jm meetmeid.

ENMAK 2035 osas meetmete rakendamise vajadus puudub.

Võimaliku ebasoodsa mõju ilmnemise tõenäosust ENMAKi suunatavate alamtegevuste (kaugküttetorustiku rajamine/renoveerimine) puhul on võimalik ära hoida või minimeerida järgmistes etappides (planeerimine, projekt) läbi asukohavaliku, keskkonnaaspektide arvestamise ning vajadusel meetmete rakendamisega.

5.3 Katlamajade (sh koos- tootmisjaamade) ning

Tegevus suunab mh kaugküttetaristu

ENMAK 2035 rakendamisel otsene mõju puudub, läbi energiasäästu, - tõhususe ja kliimaneutraalsuse eesmärkide poole liikumise on tegemist kaudse positiivse mõjuga. Konkreetsete ENMAKi suunatavate alamtegevuste osas on võimalik mõju täpsustada ja leevendada järgmistes etappides e konkreetsete taristuprojektide raames. Kaugkütte arendamise (katlamajade, kaugküttetaristu renoveerimine/

ENMAK 2035 osas meetmete rakendamise vajadus puudub.

ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne 21

Tegevus (poliitika- instrument)

Tegevuse

lühikirjeldus7 Hinnang mõjule ja ettepankud mõju vältimise/leevendamise osas

Natura asjakohase hindamise järeldus

(eeldusel, et rakendatakse meetmeid)

kaugküttevõrkude energiatõhususe suurendamine (s.h üleminek madala- temperatuurilisele soojuskandjale)

renoveerimist ja/või rajamist.

rajamine jm) mõju on lokaalne ja piirdub selle asukohaga või vahetu lähedusega. Kuna kaugküte on valdavalt seotud tiheasustusaladega, kus enamasti Natura võrgustiku alad puuduvad, siis puudub ka mõju. Üksikutel juhtudel on aga Natura alasid ka tiheasustusaladel võimaliku kaugkütte arenduse piirkonnas, mis tõttu tuleb arvestada võimalike riskidega ja vajadusel mõju leevendada:

- Otsesed füüsilised mõjud (elupaigatüüpide või liikide elupaikade kadu või kahjustamine) rajatavate objektide tõttu. Võimalik ära hoida objektide kavandamisega väljapoole Natura 2000 võrgustiku alasid või ka Natura alade piires selliselt, et elupaigad ja liikide elupaigad ei saaks kahjustada. Asukohavalik on peamine ja hästi toimiv mõju vältiv meede.

Arvestades, et igasugune energiataristu kui tehislike objektide rajamine Natura 2000 aladele ja nende mõjualasse ei ole loodus- ega linnudirektiivi eesmärke toetav, siis on peamiseks võimaliku mõju vältimise meetmeks taristuobjektide (nt katlamajade, kaugküttetorustiku) asukohavalik. Taristu kavandada eelistatult väljapoole Natura 2000 võrgustiku ning valida asukohad, kus taristu rajamise ja kasutamisega seotud mõjualad ei ulatu Natura 2000 võrgustiku aladeni. Natura alade piires taristu rajamine on võimalik, kui ebasoodsad mõjud konkreetse Natura ala kaitse-eesmärkidele välistatakse. Vajadusel saab mõjude minimeerimiseks rakendada projektipõhiseid ehitustehnilisi jm meetmeid.

Võimaliku ebasoodsa mõju ilmnemise tõenäosust ENMAKi suunatavate alamtegevuste (kaugküttetorustiku rajamine/renoveerimine) puhul on võimalik ära hoida või minimeerida järgmistes etappides (planeerimine, projekt) läbi asukohavaliku, keskkonnaaspektide arvestamise ning vajadusel meetmete rakendamisega.

5.6 Kaugjahutuse arendamine

Tegevus suunab mh konkreetsete kaugjahutustorustik e kavandamist linnades, mis baseeruvad jõgede/merevee kasutamisel.

ENMAK 2035 rakendamisel otsene mõju puudub, läbi energiasäästu, - tõhususe ja kliimaneutraalsuse eesmärkide poole liikumise on tegemist kaudse positiivse mõjuga. Konkreetsete ENMAKi suunatavate alamtegevuste osas on võimalik mõju täpsustada ja leevendada järgmistes etappides e konkreetsete taristuprojektide raames. Kaugjahutuse arendamise (kaugjahutustorustik jm) mõju on lokaalne ja piirdub selle asukohaga või vahetu lähedusega. Lisaks on võimalikud mõjud läbi looduslike veekogude veekasutuse juhul kui need kuuluvad Natura 2000 võrgustikku. Kuna kaugjahutus on valdavalt seotud tiheasustusaladega, kus enamasti Natura võrgustiku alad puuduvad, siis puudub eeldatavalt enamasti ka mõju. Üksikutel juhtudel on aga Natura alasid ka tiheasustusaladel võimaliku kaugjahutuse arenduse piirkonnas, mis tõttu tuleb arvestada võimalike riskidega ja vajadusel mõju leevendada:

- Otsesed füüsilised mõjud (elupaigatüüpide või liikide elupaikade kadu või kahjustamine) rajatavate objektide tõttu. Võimalik ära hoida objektide (jahutustorustik) kavandamisega väljapoole Natura 2000 võrgustiku alasid või ka Natura alade piires selliselt, et elupaigad ja liikide elupaigad ei saaks kahjustada. Asukohavalik on peamine ja hästi toimiv mõju vältiv meede.

- Veeressursi kasutus ja sellega seotud veetemperatuuri tõus, kui kasutatakse Natura võrgustikku haaratud veekogusid. Veetemperatuuri tõus muudab tingimusi Natura ala

ENMAK 2035 osas meetmete rakendamise vajadus puudub.

Võimaliku ebasoodsa mõju ilmnemise tõenäosust ENMAKi suunatavate alamtegevuste (kaugjahutustorustiku rajamine) puhul on võimalik ära hoida või minimeerida järgmistes etappides (planeerimine, projekt) läbi asukohavaliku, keskkonnaaspektide arvestamise ning vajadusel meetmete rakendamisega.

22 ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne

Tegevus (poliitika- instrument)

Tegevuse

lühikirjeldus7 Hinnang mõjule ja ettepankud mõju vältimise/leevendamise osas

Natura asjakohase hindamise järeldus

(eeldusel, et rakendatakse meetmeid)

kaitse-eesmärkide jaoks. Konkreetsed meetmed vee temperatuuri muutuse minimeerimiseks töötatakse vajadusel välja projekti raames.

Arvestades, et igasugune energiataristu kui tehislike objektide rajamine Natura 2000 aladele ja nende mõjualasse ei ole loodus- ega linnudirektiivi eesmärke toetav, siis on peamiseks võimaliku mõju vältimise meetmeks taristuobjektide (kaugjahutustorustik) asukohavalik. Taristu kavandada eelistatult väljapoole Natura 2000 võrgustiku ning valida asukohad, kus taristu rajamise ja kasutamisega seotud mõjualad ei ulatu Natura 2000 võrgustiku aladeni. Natura alade piires taristu rajamine on võimalik, kui ebasoodsad mõjud (nt veetemperatuuri muutusstest tulenevad) konkreetse Natura ala kaitse-eesmärkidele välistatakse. Vajadusel saab mõjude minimeerimiseks rakendada projektipõhiseid ehitustehnilisi jm meetmeid.

ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne 23

1.2.2. Natura asjakohase hindamise tulemused

ENMAK 2035 Natura eelhindamine jõudis järeldusele, et arengukava rakendamisel ei saa välistada ebasoodsa mõju tekkimist Natura 2000 võrgustikule arengukavas kavandatud 9 tegevuse ehk täpsemalt nende suunatavate alamtegevuste puhul ja jätkata tuli Natura asjakohase ehk täishindamisega.

Asjakohane hindamine viidi üheksale kavandatavale tegevusele läbi vastavalt strateegilise planeerimisdokumendi täpsusastmele (vt tabel 1.2). Natura asjakohase hindamise läbinud üheksa ENMAKis kavandatud tegevust olid järgmised:

▪ elektrienergia salvestuse turule tuleku soodustamine (võimalikud järgmistes etappides kavandatavad objektid on nt pumphüdroelektrijaamad (PHEJ), akupargid, mahtsoojussalvestid jm);

▪ elektrisüsteemi toimimiseks vajalike juhitavate võimsuste olemasolu tagamine (nt gaasi/vesiniku elektrijaamad; PHEJ-d, akupargid, tuumajaam jm);

▪ ülekande- ja jaotusvõrgu taristu arendamine (nt elektri merekaablid, maismaa õhuliinid jm); ▪ ▪ kütusevabade energiaallikate osakaalu suurendamisega seotud tegevused (nt tuulepargid,

päikseelektrijaamad jm); ▪ gaasiinfrastruktuuri ja riikliku gaasivaru olemasolu tagamine (nt gaasitaristu, torustikud jm); ▪ taastuvgaaside turule tuleku soodustamine (nt gaasitaristu arendamine, vesinikujaamad jm); ▪ kaugkütte taristu arendamine toetamaks üleminekut süsinik-neutraalsusele (nt

kaugküttetorustike renoveerimine/rajamine); ▪ katlamajade (sh koos-tootmisjaamade) ning kaugküttevõrkude energiatõhususe

suurendamine (nt katlamajad, kaugküttetaristu jm); ▪ kaugjahutuse arendamine (nt kaugjahutustorustik jm).

Natura asjakohane hindamine leidis, et ENMAK 2035 arengukava rakendamisel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustikule ja selle terviklikkusele ning puudub vajadus Natura võrgustiku kaitsest lähtuvalt muuta kava sisu. Arengukava rakendamine toob kaasa kaudse positiivse mõju läbi energiasäästu, -tõhususe ja kliimaneutraalsuse eesmärkide poole liikumise.

ENMAKis kirjeldatud ja Natura asjakohase hindamise läbinud 9 tegevust on aga sellised, mis suunavad alamtegevusi, mille väljundiks on järgmistes etappides konkreetsed energiataristu projektid (erinevad elektri tootmise, salvestamise ja transportimisega seotud taristu; kütte- ja jahutustaristu jne). Nende üheksa alamtegevuse puhul on vajalik mõju täpsustamine järgmistes etappides e kavandatavate taristuobjektide rajamise planeeringute/projektide raames ning vastavalt vajadusele võimalik ka mõjude leevendamine. Meetmed mõju vältimiseks või minimeerimiseks ENMAK 2035 rakendamisel järgmistes etappides on järgmised:

▪ ENMAK 2035 suunatavate tegevuste rakendajal (energiataristu planeerimisel ja projekteerimisel) tuleb arvestada, et kavandatava tegevuse elluviimine ei tohi Natura 2000 alade kaitse-eesmärke kahjustada. Ebasoodsa mõju ilmnemise tõenäosust on võimalik ära hoida ning vähendada läbi keskkonnaaspektide arvestamise edasistes planeeringutes ja projektides ning vajadusel ette nähtud leevendusmeetmete rakendamisega. Õigusaktidest tulenevalt tuleb arengukava elluviimisel tegevuste rakendajal igakordselt kaaluda tegevuse võimalikku ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja vajadusel algatada keskkonnamõju hindamise menetlus ning viia läbi Natura hindamine vajalikus täpsusastmes.

▪ Arvestades, et igasugune energiataristu kui tehislike objektide (elektritootmise ja salvestamise objektid nagu tuulepargid, PHEJ-d, akupargid; elektri transpordi taristu nagu ülekandeliinid ja -kaablid; kaugkütte- ja jahutusseadmed jne) rajamine Natura 2000 aladele

24 ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne

ja nende mõjualasse ei ole loodus- ega linnudirektiivi eesmärke toetav, siis on peamiseks võimaliku mõju vältimise meetmeks taristuobjektide asukohavalik. Energiataristu objektid kavandada eelistatult väljapoole Natura 2000 võrgustiku või ka võrgustiku aladega funktsionaalselt seotud alasid ning valida asukohad, kus seadmete rajamise ja kasutamisega seotud mõjualad ei ulatu Natura 2000 võrgustiku aladeni. Asukohavalik on esmane ja peamine meede ebasoodsa mõju vältimiseks Natura 2000 võrgustikule. Seda nii otseste füüsiliste mõjude (nt elupaikade kadu ja kahjustamine) minimeerimiseks ka muude mõjude nagu häirimine, elupaikade killustamine, heitmete jm mõjude leevendamiseks.

▪ Energiataristu rajamise mõjude minimeerimiseks saab vajadusel rakendada lisaks

projektipõhiseid ehitustehnilisi jm meetmeid (nt ajastada ehitustegevusi väljapoole tundlikku perioodi mõjualas olevatele liikidele; tehnoloogia valikul eelistada konkreetsesse asukohta sobivaid lahendusi (nt Natura linnualadel eelistada maakaablit õhuliinile jne)).

▪ Energiataristu objektide planeerimisel ja projekteerimisel ning järgmistes etappides mõju

täpsustamisel Natura hindamiste protsessides arvestada parima teadmise ja kehtivate juhenddokumentidega14,15,16,17 jne.

Toodud meetmete rakendamine tagab kõikide Natura võrgustiku alade terviklikkuse säilimise ning seega puudub ENMAK 2035 arengukava rakendamisel ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse-eesmärkidele ning terviklikkusele.

Käesoleva Natura hindamise järeldus koos meetmetega tuleb integreerida energiamajanduse arengukava 2035 dokumenti.

14 Guidance on Energy Transmission Infrastructure and EU nature legislation. European Commission, 2018

15 European Commission, Directorate-General for Environment, Guidance document on wind energy developments and EU nature legislation. Publications Office of the European Union, 2020. 16 Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. Brüssel, 28.9.2021 17 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet.

LISA 4 MÕJUDE KIRJELDAMISEKS

KASUTATUD NÄITAJAD JA NENDE

ALLIKAD

Uuringu nimetus (soovi korral pealkirja alla iseloomustav foto või pilt)

3. aprill 2024 1

1 PEENOSAKESTE HEIDE

Kui palju heitgaase põhjustab põlevkivist elektritootmine täna aastas?

Alljärgnevas tabelis on arvestatud on järgnevate elektrijaamade

keskkonnakaitselubades toodud heitkogustega:

• Balti elektrijaam keskkonnakaitseluba nr L.KKL.IV-137279

• Auvere elektrijaam keskkonnakaitseluba nr KKL/324417

• Eesti elektrijaam keskkonnakaitseluba nr L.KKL.IV-172516

CAS nr Nimetus Lubatud

heitkogus Aastas Mõõtühik

05.09.7446 Vääveldioksiid 26807,18 t

04.06.7783 Vesiniksulfiid 0,006 t

10102-44-

0 Lämmastikdioksiid

13867,06 t

118-74-1 Heksaklorobenseen (HCB) 882,352

mg

124-38-9 Süsinikdioksiid

1633419

0 t

124-38-9-

bio Süsinikdioksiid biomassist

900201,9 t

1336-36-3 Polüklooritud bifenüülid (PCB-d) 91,903 mg

193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 1302,263 mg

205-99-2 Benso(b)fluoranteen 5132,235 mg

207-08-9 Benso(k)fluoranteen 3921,279 mg

50-32-8 Benso(a)püreen 29574,83

kg

630-08-0 Süsinikmonooksiid 12573,83

t

7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid,

ümberarvutatuna pliiks 3385,973 kg

7439-96-5 Mangaan ja ühendid,

ümberarvutatuna mangaaniks 299,564 kg

7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid,

ümberarvutatana elavhõbedaks 634,769 kg

Uuringu nimetus (soovi korral pealkirja alla iseloomustav foto või pilt)

3. aprill 2024 2

CAS nr Nimetus Lubatud

heitkogus Aastas Mõõtühik

7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid,

ümberarvutatuna nikliks 2318,419 kg

7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid,

ümberarvutatuna arseeniks 3103,387 kg

7440-43-9

Kaadmium ja anorgaanilised

ühendid, ümberarvutatuna

kaadmiumiks 388,104

kg

7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid,

ümberarvutatuna kroomiks 2914,231 kg

7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid,

ümberarvutatuna vaseks 3505,539 kg

7440-62-2 Vanaadium ja ühendid,

ümberarvutatuna vanaadiumiks 136,665 kg

7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna

tsingiks 18192,82 kg

7647-01-0 Vesinikkloriid 957,033 t

7664-39-3 Vesinikfluoriid 0,047 t

7664-41-7 Ammoniaak 199,037 t

7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid,

ümberarvutatuna seleeniks 8592,649 kg

Aromaatse

d Aromaatsed süsivesinikud

0

t

NMVOC Mittemetaansed lenduvad

orgaanilised ühendid 665,37

t

PCDD/PCD

F

Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid

ja dibensofuraanid 419,117

mg

PCDD/PCD

F

Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid

ja dibensofuraanid 419,117

mg

PM10 Peened osakesed (PM10)

1598,529

t

Uuringu nimetus (soovi korral pealkirja alla iseloomustav foto või pilt)

3. aprill 2024 3

CAS nr Nimetus Lubatud

heitkogus Aastas Mõõtühik

PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)

855,971

t

PM-sum Tahked osakesed, summaarsed

2934,319

t

Uuringu nimetus (soovi korral pealkirja alla iseloomustav foto või pilt)

3. aprill 2024 4

2 PÕLEVKIVI KAEVANDAMINE

Mõõdik: Aasta jooksul kaevandatud põlevkivi kogus 2021: 9208,8 tuhat tonni

Andmed pärit tõenäoliselt statistika andmebaasist: KK91: KODUMAISE TOORME

KASUTUS TOORME LIIGI JÄRGI

2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022

põlevki

vi*

15 027

,7

14 959

,2

14 908

,4

12 691

,4

15 632

,7

15 944

,0

12 127

,6

9 194

,7

9 208

,8

10 707

,5

Mõõtühik: tuhat tonni

2000.-2021. aasta andmed on korrigeeritud 21.12.2023.

..Põlevkivi* Sisaldab tööstusliku toorainena kasutatud põlevkivi.

Viimase 10 aasta põlevkivi aastane kogus elektri tootmiseks?

Ülevaate saab Statistikaameti andmebaasist: KE033: ELEKTRIJAAMADE TOODANG JA

ENERGIA TOOTMISEKS TARBITUD KÜTUS

Väljavõtte saab eraldi teha põlevkivi kohta, aga nimekirjas on ka nt põlevkivikütteõli,

põlevkivigaas. Samuti on võimalik eraldi soojus ja elektrienergia toomise andmeid

saada.

Lisan siia joonise, kus pigem rohkem andmeid ja numbrite lugemine keeruline, aga

annab kiire ülevaate. Excelisse saab väljavõtte ise teha.

Uuringu nimetus (soovi korral pealkirja alla iseloomustav foto või pilt)

3. aprill 2024 5

3 JÄÄTMETEKE

Mis on tuuliku, päikesepaneeli, aku eluiga?

Tuuliku eluiga on erinevate allikate1, 2, 3, 4, 5, 6 andmetel 20-35 aastat, tuuliku labade

eluiga on valdavalt hinnatud kuni 20 aastat.

Päikesepaneelide elueaks peetakse7, 8,9, 10, 11 25-30 aastat.

Energiasalvestite (akude) eluiga oleneb kasutatavast tehnoloogiast ja jääb vahemikku

10-20 aastat12, 13, 14, 15, 16, 17.

1 https://polendmaatuulepark.ee/korduvad-kusimused/

2 https://tuuleenergia.ee/tuuleenergia/

3 https://energy5.com/analyzing-the-lifespan-and-replacement-costs-of-wind-turbines

4

https://www.researchgate.net/publication/376289267_Durability_and_Damage_Tolerance_Analysis_App

roaches_for_Wind_Turbine_Blade_Trailing_Edge_Life_Prediction_A_Technical_Review

5

https://www.researchgate.net/publication/376737719_Life_cycle_cost_analysis_of_a_floating_wind_farm

_in_the_Norwegian_Sea

6 https://ny1.com/nyc/all-boroughs/weather/2022/08/15/what-happens-to-end-of-life-windmill-

blades-

7 https://sunly.ee/et/mis-saab-kui-paikesepaneelide-eluiga-on-labi/

8 https://roofit.solar/et/paikesepaneelide-eluiga-turvalisus/

9 https://paikesevagi.ee/paikesepaneelide-eluiga/

10 https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0301421520307734

11 https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0307904X24000568

12 https://energiapada.ee/wp-content/uploads/2022/09/TAICO-48V-200Ah-LiFePo4-Battery.pdf

13 https://www.windandsun.co.uk/cdn/shop/files/Rolls-Battery-Renewable-

Energy.pdf?v=18022276053925781738

14 https://www.sunrun.com/go-solar-center/solar-articles/what-is-the-life-expectancy-of-a-solar-

battery

15 https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0959652623026902

16 (PDF) A Comprehensive Review on Energy Storage Systems: Types, Comparison, Current Scenario,

Applications, Barriers, and Potential Solutions, Policies, and Future Prospects (researchgate.net)

17 Energy storage systems: a review - ScienceDirect

Uuringu nimetus (soovi korral pealkirja alla iseloomustav foto või pilt)

3. aprill 2024 6

Andmekillud

• Põlevkivitööstuse jäätmete alla arvestame järgnevad jäätmeliigid18:

1) mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed (jäätmekood 01 01 02);

2) fenoole sisaldavad vesipõhised jäätmed (fenoolvesi) (05 06 96*);

3) põlevkivi poolkoks (05 06 97*);

4) põlevkivi pigijäätmed („fuussid“) (05 06 98*);

5) põlevkivikoldetuhk (10 01 97*);

6) põlevkivilendtuhk (10 01 98*).

• KAUR ülevaade jäätmetekkest on vabalt kättesaadav perioodi 2020-2022

kohta: https://tableau.envir.ee/views/Avalikud_pringud_2020-

2022/Riigitasand?%3Aembed=y&%3Aiid=4&%3AisGuestRedirectFromVizporta

l=y

• Riigi jäätmekavas toodud ülevaade perioodi 2014-2020 kohta.

18 https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/2021-

12/j%C3%A4%C3%A4tmed/J%C3%A4%C3%A4tmek%C3%A4itluse%20trendid%202014-2018.pdf

Uuringu nimetus (soovi korral pealkirja alla iseloomustav foto või pilt)

3. aprill 2024 7

4 HAPPEVIHMAD

Hindamiseks vajalikud andmed: SO2, NOx, heite vähenemine.

Kas Energiatalgud.ee kodulehel või kuskil EKUK aruandes on prognoositud

mingite tulevikustsenaariumite heitkoguste vähenemist?

„Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks

2020–2030“ ajakohastamine19

Eestil on kohustus vähendada teatud õhusaasteainete (sh NOx ja SO2) koguseid

aastateks 2020 ja 2030 võrreldes 2005. aasta tasemega

Saasteaine Vähendamise

eesmärk 2020, %

Vähendamise

eesmärk 2025, %

Vähendamise

eesmärk 2023, %

NOx 18 24 30

SO2 32 50 68

BAU - baasstsenaarium

ÕVP - lisameetmetega stsenaarium

19 https://kliimaministeerium.ee/energeetika-maavarad/valisohk/ohusaasteainete-vahendamise-

programm

Uuringu nimetus (soovi korral pealkirja alla iseloomustav foto või pilt)

3. aprill 2024 8

NB! Prognoosid on tehtud teatud eeldustega

Eraldi on toodud ka andmed energeetika valdkonna kohta.

Uuringu nimetus (soovi korral pealkirja alla iseloomustav foto või pilt)

3. aprill 2024 9

Uuringu nimetus (soovi korral pealkirja alla iseloomustav foto või pilt)

3. aprill 2024 10

5 TEHNOLOOGIAD

5.1 Tuulepargid

Mis on praeguste tuuleparkide maavõtt ühe megavati püstitatud võimsuse

kohta?

Tuuleparkide üldpindala arvestades on see 30,94 MW/km2; 0,032 km2/MW

Kui arvestada üksiku tuuliku alust pinda on see 520,80 MW/km2; 0,002 km2/MW

Erinevad andmekillud:

• 2022. aasta seisuga on paigaldatud tuulest elektrit tootvaid võimsuseid 310

MW ja päikesest tootvaid 607 MW20.

• Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni ülevaade installeeritud tuuleenergiast Eestis:

https://tuuleenergia.ee/tuuleenergia-eestis/

• Ülevaade tuuleparkide paiknemisest kaardi kujul (KAUR 2023 Tuuleenergeetika

hetkeseis)21:

https://tableau.envir.ee/views/Tuuleparkidemonitooring/Olemasolevadjalisand

uvadplaneeringud?%3Aembed=y&%3AisGuestRedirectFromVizportal=y#2

• https://keskkonnaportaal.ee/et/tuuleenergeetika-planeeritav-vs-hinnanguline-

voimsus-eestis

• https://rohe.geenius.ee/rubriik/uudis/tuuleparkide-arenduste-ulevaade-naitab-

et-2030-aastaks-suudavad-maismaa-tuulepargid-toota-kogu-eestis-

vajamineva-elektrienergia/

• Capacity density, CD, is a leading metric for evaluating land area requirements.

In theory, it is a simply defined metric that describes the amount of land area

that is needed to support a megawatt of installed capacity. It is computed as

follows:

CD=C/A

where C is the installed capacity in megawatts and A is the land area in square

kilometers. Its units are MW km−2. Typically, the land area quantity, A, that is

used to inform capacity density is inclusive of all lands contained within the

outermost bounds of a wind plant, which we refer to throughout this paper as

the 'footprint.'22

20 https://kliimaministeerium.ee/energeetika-maavarad/taastuvenergia/tuuleenergia

21 https://keskkonnaportaal.ee/et/tuuleenergeetika-planeeritav-vs-hinnanguline-voimsus-eestis

22 https://iopscience.iop.org/article/10.1088/1748-9326/ac5f2c

Uuringu nimetus (soovi korral pealkirja alla iseloomustav foto või pilt)

3. aprill 2024 11

• https://kliimaministeerium.ee/energeetika-maavarad/analuusid-ja-

uuringud?view_instance=0&current_page=1#taastuvenergia

• Erinevate uuringute põhjal vajab tuuleenergeetikas uks installitud MW umbes

200–5000 m2 maad. Ühe turbiini maavajadus on umbes 1600 m2.23

23 Kohalike omavalitsuste tuule- ja päikeseenergia käsiraamat. Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna

Keskus (SEI Tallinn), 2020

3. aprill 2024 12

Uuringu nimetus (soovi korral pealkirja alla iseloomustav foto või pilt)

Installeeritud

elektrituulikud

Võimsus

MW

Tootja Tuulikute

arv

Tuulikute

tootja

Asukoht Kogu

tuulepargi

maahõive,

km2

Ligikaudne

üksiku tuuliku

maahõive, km2

Läätsa tuulepark 3 Telewind AS 6 Siemens XY:

6448474.95,

395339.42

0,241 0,002

Nasva tuulepark 1,6 Baltic Wind

Energy OÜ (1,2

võrku)

2 Vestas XY:

6454547.13,

404167.40

0,024 0,002

Türju tuulikud 0,3 Rotorline OÜ 3

XY:

6428986.22,

383132.59

0,040 0,002

Nasva tuulik I 2,3 Baltic

Workboats AS

1 Siemens XY:

6454106.05,

405535.04

0,004 0,004

Aseriaru tuulepark 24 Enefit Green AS 8 Winwind XY:

6593977.25,

660028.59

1,205 0,007

3. aprill 2024 13

Uuringu nimetus (soovi korral pealkirja alla iseloomustav foto või pilt)

Installeeritud

elektrituulikud

Võimsus

MW

Tootja Tuulikute

arv

Tuulikute

tootja

Asukoht Kogu

tuulepargi

maahõive,

km2

Ligikaudne

üksiku tuuliku

maahõive, km2

Paldiski tuulepark 45 Enefit Green AS 18 GE Energy XY:

6581285.64,

504754.61

1,895 0,006

Nasva tuulik II 3,6 Baltic

Workboats AS

1 Siemens XY:

6453632.51,

405707.87

0,001 0,001

Salme II tuulepark 3 Eleon AS 1 Eleon XY:

6449032.14,

395005.28

0,006 0,006

Torgu

tuulegeneraator24

0,66 Meritreid OÜ 1 Vestas XY:

6422897.66,

386484.74

0,004 0,004

24 https://et.wikipedia.org/wiki/Torgu_tuulepark - Vastavalt Vikipeedia artiklile on esialgu olnud alal kolm tuulikut, millest kaks liikvideeriti ja rajati asemel üks.

Vastavalt Maa-ameti ortofotole ja kaldaerofotodele on ajavahemikul 2017-2023 rajatud juurde veel kaks tuulikut, mille tehniliste parameetrite infot ei õnnestunud

leida. Seega käsitletud siin tabelis vaid ühte (kõige põhjapoolsemat) 2015. aastal rajatud generaatorit.

3. aprill 2024 14

Uuringu nimetus (soovi korral pealkirja alla iseloomustav foto või pilt)

Installeeritud

elektrituulikud

Võimsus

MW

Tootja Tuulikute

arv

Tuulikute

tootja

Asukoht Kogu

tuulepargi

maahõive,

km2

Ligikaudne

üksiku tuuliku

maahõive, km2

Tooma II tuulepark 7,05 Enefit Green AS 3 Enercon XY:

6497657.09,

474155.65

0,037 0,006

Purtse 21 Enefit Green AS 5 Vestas XY:

6587984.14,

667170.19

0,467 0,005

Saarde 39 Utilitas Wind

OÜ

9 Vestas XY:

6446988.34,

567529.99

0,940 0,005

KOKKU 150,51 4,864 0,05

3. aprill 2024 15

Uuringu nimetus (soovi korral pealkirja alla iseloomustav foto või pilt)

5.2 Päiksepargid

Mis on praeguste päikeseparkide maavõtt ühe megavati püstitatud võimsuse

kohta?

See on 28,18 MW/km2; 0,04 km2/MW

Enefit – maapealse päikesepargi rajamiseks vajaliku maa-ala pindala25

• Eestis oli 2022. aasta alguseks ligi 10 000 päikeseenergia väiketootjat ja ligi 500

megavatti väikeseid päikeseelektrijaamasid. Installeeritud päikeseenergia

võimsus on kasvanud 128 megavatilt (1. jaanuar 2020) 335 megavatile

(oktoober 2021).26

25 https://www.energia.ee/ari/taastuvenergia/paikesepaneelid?solar-service=solar-power

26 https://kliimaministeerium.ee/energeetika-maavarad/taastuvenergia/paikeseenergia

3. aprill 2024 16

Uuringu nimetus (soovi korral pealkirja alla iseloomustav foto või pilt)

Installeeritud päikesepargid Võimsus Arendaja Asukoht Päiksepargi maahõive27, km2

Paldiski päiksepark28 989 kW Enefit Green AS XY: 6580201.80, 504619.60 0,180

Kasepargi29 712,8 kW Sunly AS XY: 6513234.13, 630533.29 0,012

Aidu29 1166,4 kW Sunly AS XY: 6511817.19, 627003.76 0,021

Vahi29 1166,4 kW Sunly AS XY: 6478444.80, 658726.08 0,021

Aasanurme29 66 kW Sunly AS XY: 6494158.28, 686121.93 0,003

Ruusa päiksepark30 10,5 MW Kaamos Energy XY: 6438137.70, 694318.54 0,260

Rääma päiksepark 4 x 990kW Pärnu Päikesepargid XY: 6474190.99, 530783.78 0,174

Kärdla31 1,10 MW XY: 6540393.05, 428898.01 0,026

27 Pindala määramisel on lähtutud ETAK õuemaa kihist (302), millel on toodud päikseparkide alad, va Ruusa päiksepark

28 https://www.energia.ee/paldiskituur/?language=et

29 Sunly koduleht

30 https://majandus.postimees.ee/7843941/ruusal-alustas-tood-louna-eesti-uks-suuremaid-paikeseparke

31 https://solar4you.ee/reference/kardla-900-kw-3/

3. aprill 2024 17

Uuringu nimetus (soovi korral pealkirja alla iseloomustav foto või pilt)

Installeeritud päikesepargid Võimsus Arendaja Asukoht Päiksepargi maahõive27, km2

Aruküla32 400 kW Estiko Energia XY: 6580474.94, 561859.57 0,015

KOKKU

32 https://sonumitooja.ee/aru%C2%ADkul%C2%ADla-tuleb-pai%C2%ADke%C2%ADsee%C2%ADlekt%C2%ADri%C2%ADjaam/

Purtse tuulepark

Saarde tuulepark – koosneb kolmest lahustükist

Tooma II tuulepark

Torgu tuulegeneraator

Türju

Salme II

Läätsa

Nasva II

Nasva I

Nasva

Aseriaru tuulepark

Paldiski tuulepark

ENMAK 2035 EELNÕU

TÖÖVERSIOON 21032024.DOCX Eelnõu tööversioon 21. märts 2024

PÕHISÕNUM Energiajulgeoleku tagamisel ja

üleminekul kliimaneutraalsele

energiasüsteemile on vaja kogu

ühiskonna panust avades seeläbi Eestile

uusi majanduskasvu võimalusi.

1

SISUKORD

Sissejuhatus .................................................................................................................................................... 3

KOKKUVÕTE .................................................................................................................................................... 5

1. ENERGIAJULGEOLEKU OLUKORRA ANALÜÜS ..................................................................................... 13

2. EESTI ENERGIAPOLIITIKA EESMÄRGID ................................................................................................ 14

2.1 Eesti energiamajanduse visioon aastani 2050 .................................................................................... 15

2.2 Üldeesmärk energiajulgeoleku tagamisel kliimaneutraalse energiatootmisega................................. 17

2.3 Alaeesmärgid mõõdikutega ................................................................................................................ 18

2.4 Sektorite vahelise integreerituse tagamine ......................................................................................... 21

3. ELEKTRIVARUSTUSE TAGAMINE .............................................................................................................. 23

3.1 Elektrienergia tarbimise juhtimise turule tuleku soodustamine .......................................................... 27

3.2 Elektrienergia salvestuse turule tuleku soodustamine ....................................................................... 31

3.3 Elektrisüsteemi toimimiseks vajalike juhitavate võimsuste olemasolu tagamine .............................. 32

3.4 Ülekande- ja jaotusvõrgu taristu arendamine ..................................................................................... 34

3.5 Elektri turukorralduse arendamine ...................................................................................................... 38

3.6 Kütusevabade energiaallikate osakaalu suurendamisega seotud tegevused .................................... 38

3.7 Taastuvelektri tootmise ja kasutusega seotud riskide maandamine ................................................. 40

3.8 Kogukonnaenergeetika käivitamisele kaasa aitamine ........................................................................ 41

4. GAASIVARUSTUSE TAGAMINE ................................................................................................................. 43

4.1 Gaasi turukorralduse arendus ............................................................................................................. 44

4.2 Gaasiinfrastruktuuri ja riikliku gaasivaru olemasolu tagamine ........................................................... 44

4.3 Taastuvgaaside turule tuleku soodustamine ...................................................................................... 45

5. KÜTTE JA JAHUTUSE TAGAMINE............................................................................................................. 46

5.1 Kaugkütte taristu arendamine toetamaks üleminekut süsinikneutraalsusele .................................... 50

5.2 Kaugküttes keskkonna- ja heitsoojuse kasutusele võtt ...................................................................... 51

5.3 Katlamajade (sh koostootmisjaamade) ning kaugküttevõrkude energiatõhususe suurendamine (s.h

üleminek madalatemperatuurilisele soojuskandjale)................................................................................ 52

5.4 Fossiilkütuste asendamine taastuvenergiaga ..................................................................................... 52

5.5 Soojussalvestite rajamine ................................................................................................................... 52

5.6 Kaugjahutuse arendamine .................................................................................................................. 53

6. TUGITEEMAD ............................................................................................................................................. 53

6.1 Arvestatud õigusaktid ......................................................................................................................... 53

6.2 Teadus-, arendustegevus, innovatsioon (TAI) ..................................................................................... 54

6.3 Avaliku sektori eeskuju ........................................................................................................................ 56

6.4 Rahvusvaheline koostöö ..................................................................................................................... 57

2

6.5 Kriisideks valmisolek ........................................................................................................................... 59

6.6 Digitaliseerimine, andmehõive ............................................................................................................ 61

6.7 Kliimamõjude leevendamine ja kliimakohanemine ............................................................................. 62

6.8 Kutseoskused ...................................................................................................................................... 63

7. ÜLEVAADE JUHTIMIS- JA RAKENDUSKORRALDUSEST ........................................................................... 63

8. ARENGUKAVA MAKSUMUSE PROGNOOS ................................................................................................. 65

LISAD ON ESITATUD ERALDI DOKUMENDIS ................................................................................................. 68

3

SISSEJUHATUS

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 (edaspidi ENMAK 2035) koostamine algatati Vabariigi

Valitsuse tegevusprogrammi aastateks 2021-2023 punktide 4.7 ja 4.25 kohaselt Vabariigi Valitsuse

18.11.2021 toimunud kabinetinõupidamise protokolli nr 74 otsusega nr 21.

Arengukava koostamise eesmärgiks on ajakohastada kehtivas energiamajanduse arengukavas sisalduvad

energiamajanduse suundumused, eesmärgid ning tegevused ja kirjeldada Eesti energiamajanduse

arenguvisiooni, eesmärke, kitsaskohti ning poliitikainstrumente kliimaneutraalse energia tootmise ja -

tarbimise suunas liikumisel ja energiajulgeoleku tagamisel.

Arengukava koostati lähtudes Euroopa Liidu ning Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärkidest ja

suundumustest aastani 2030 ja 2050 ning strateegiast „Eesti 2035“ ja selle tegevuskavast, kus on

muuhulgas seatud vajalikuks muutuseks üleminek kliimaneutraalsele energia tootmisele tagades

energiajulgeoleku. Arengukava on sisendiks riiklikule energia- ja kliimakavale aastani 2030.

ENMAK 2035 koostati riigieelarve seaduse § 20 lõike 2 alusel ning vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019

vastuvõetud määrusele nr 117 “Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse,

hindamise ja muutmise kord”. Arengukavas esitatakse mh arengukava üldeesmärk ja alaeesmärgid ning

nende mõõdikud alg- ja sihttasemetega (sh metoodika ja allikad); ülevaade olulisematest

poliitikainstrumentidest, mille kaudu seatud eesmärke saavutada ja maksumuse prognoos.

Energiamajandus tähendab majandustegevust, mis on seotud energeetiliste materjalide ja toodete uurimise,

hankimise, töötlemise, tootmise, salvestamise, maismaatranspordi, ülekandmise, tarnimise, kauplemise,

turustamise või müügiga või soojuse jaotamisega paljudesse hoonetesse1.

Arengukava hõlmab primaarenergia tarbimise, energiatootmise ja -tarnimisega seotud eesmärke,

mõõdikuid ja kavandatud tegevusi. Taastuvenergia kasutuselevõtu ning lõpptarbitava energia tõhususe

saavutamise konkreetsed tegevused peavad saama kaetud teiste sektorite (ettevõtlus, tööstus, hoonefond,

transport, majapidamised, äri- ja avalikud teenused, põllumajandus ja kalandus, digimajandus, veemajandus

jne) arengudokumentide (sh seonduva maakasutuse planeerimisega seotud dokumentides) raames.

Erinevate sektorite arengudokumentidesse tuleb integreerida energiatõhususe kõrval taastuvelektri,

salvestuse, rohevesiniku, biometaani ja muude alternatiivkütuste kasutus. Arengukava ei kavanda tegevusi

seoses vedelkütuste ja puitkütuste tootmise ja/või kasutusega. Arengukava ei hõlma vedelkütuste osa, mis

kaetakse transpordi arengukavaga.

Energiajulgeoleku tagamise kavandamisel kliimaneutraalse energiatootmisega on arvestatud järgmiste

põhimõtetega (joonis 1.1):

1 Energiaharta leping–Riigi Teataja

4

Joonis 1.1 Arengukava koostamisel arvestatud jätkusuutliku energiamajanduse põhimõtted2.

ENMAK 2035 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) algatati majandus- ja taristuministri 7.12.2021

käskkirjaga nr 242. Koostamisel olevad KSH aruanne ja muude mõjude hindamine3 täpsustavad (avalik

väljapanek ja -arutelu on kavandatud maikuusse 20244) ENMAK 2035 eesmärkide, poliitikainstrumentide,

poliitikainstrumentide välja töötamise aluseks olevate stsenaariumide ja tehnoloogiatega seotud mõjud,

mille alusel täiendatakse käesolevat eelnõud. Kliimaneutraalsele energiatootmisele ülemineku

stsenaariumid modelleeriti, kaasnevad sotsiaalmajanduslik mõju ja riskid hinnati ning stsenaariumide ellu

viimise tegevuskavad koostati järgmistes rahvusvaheliste ekspertrühmade poolt koostatud uuringutes:

• Üleminek kliimaneutraalsele elektritootmisele (Transitioning to a climate-neutral electricity generation5,REFORM/SC2020/068, Euroopa Komisjoni rahastus)

• Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ja jahutusmajandusele aastaks 2050 (Transitioning to a carbon neutral heating and cooling in Estonia by 20506, siseriiklik rahastus)

• Eesti gaasivarustuse dekarboniseerimise teekaardid (Gas Decarbonisation Pathways for Estonia (DG REFORM, Euroopa Komisjoni rahastus) - lõpetamisel

• Eesti energiatõhususe teekaardid ja energiasäästukohustus (Support to the renovation wave -

energy efficiency pathways and energy saving obligation in Estonia, REFORM/SC2022/067,

Euroopa Komisjoni rahastus) - lõpetamisel

Käesolevas arengukavas esitatud poliitikainstrumendid on koostatud nimetatud uuringutes koostatud

tegevuskavade ning ENMAK 2035 ettevalmistavate töörühmade aruannete7 alusel. ENMAK 2035 aitab täita

strateegiaga Eesti 2035 kavandatud muutusi ja annab sisendi riikliku energia- ja kliimakava8

ajakohastamisele ja eduaruandesse, vt joonis 1.2.

2 Energia Trilemma Indeks World Energy Trilemma Index | World Energy Council 3 Riigihange nr 256667 täitmisel Riigihangete register 5.2.5 (riigihanked.riik.ee), tööd teostab Maves OÜ 4 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegiline hindamine | Kliimaministeerium 5 Elektri uuringud | Energiatalgud 6 EESTI ÜLEMINEK SÜSINIKNEUTRAALSELE SOOJUS- NING JAHUTUSMAJANDUSELE AASTAKS 2050 | Energiatalgud 7 ENMAK töörühmade töödokumendid | Energiatalgud 8 Riiklik energia- ja kliimakava | Kliimaministeerium

5

Joonis 1.2 ENMAK 2035 koostamise ja rakendamise üldine ajakava.

KOKKUVÕTE

Energiamajanduse pikaajalised sihid

Arengukava üldeesmärk

ENMAK 2035 eesmärgiks on igakülgselt tegeleda energia pakkumise ja nõudluse väljakutsetega, suunata

energiamajanduse turupõhist arengut, arvestades kliimapoliitika eesmärke ning tagada energiajulgeolek,

minimeerides ühiskondlikke kulusid ning maksimeerides energiamajandusest saadavat ühiskondlikku kasu.

Arengukava täitmise üldmõõdikuteks on energeetika kasvuhoonegaaside heide ja Maailma Energeetika

Nõukogu (World Energy Council) energia jätkusuutlikkuse indeks, mis kirjeldab riigi energiajulgeolekut,

energia kättesaadavust ja hinda ning energeetika keskkonnamõju9 (2022. aastal oli Eesti positsioon 127 riigi

järjestuses 9. koht).

Alaeesmärgid ja mõõdikud

Energiajulgeoleku tagamisel üleminekuga kliimaneutraalsele energiatootmisele on alaeesmärgid,

seonduvate mõõdikute alg- ja sihttasemed järgnevad:

9 World Energy Trilemma Index | World Energy Council, sama üldmõõdik on kasutusel kehtiva ENMAK 2030 rakendamise seires

6

MÕÕDIKUD ALGTASE SIHTTASE

Alaeesmärk: energiajulgeoleku tagamine

Energiasõltuvusmäär10 2021=1,4%11 2035=0%

Juhitav võimsus elektrisüsteemis12 2022 = 1337 MW 2035 =>1000 MW*

Varustuskindluse norm13 Pidevalt täidetud Pidevalt täidetud

Elektrisüsteemi black-start võimekuse olemasolu

riigisiseselt (pärast kustumist süsteemi

taaspingestamine)

Pidevalt täidetud Pidevalt täidetud

Elektrienergia netoimport14 2022=12,9% 2035=0%

Eesti gaasitaristu tehniline piisavus N-115** 2023=114,9% 2035=>100%

Alaeesmärk: Energia kättesaadavuse ja taskukohase hinna tagamine

Elektrivõrgu riketest põhjustatud katkestuste keskmine

kogukestus minutites tarbimiskoha kohta aastas (SAIDI)

2022=21916 2035=<9017

Elektri aasta keskmine lõpptarbija hind alla Euroopa

Liidu keskmise18l

2023 täidetud Täidetud

Energia kättesaadavus ja taskukohasus19 2022=94/100 90-100

Kõige kallima kaugkütte hinna suhe keskmise võrgu

hinda20***

2024=148% 2035=120%

Alaeesmärk: Energeetika keskkonnasäästlikkuse tagamine

Energia lõpptarbimine, TWh/a 2022=33,3 2030=30,19

Primaarenergia tarbimine, TWh/a 2022= 54,4 2030=45,72

Taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimisest, % 2022=38% 2035=75%

Taastuvelektri osakaal elektri tarbimises, % 2022=29% 2035=100%

Taastuvenergia osakaal soojuse lõpptarbimises, % 2022=61% 2035=75-80%

Taastuvgaasi osakaal gaasitarbimises, % 2022=4% (0,17 TWh21) 2035=33% (1 TWh22) * Sõltuvalt TSO hinnangust võib number suureneda sõltuvalt tiputarbimise kasvust, taastuvate mahu kasvust ja elektrisüsteemi

muudatustes

** Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1938 kirjeldatakse valemiga N-1 gaasitaristu tehnilisest võimsusest

tulenevat suutlikkust rahuldada suurima eraldi vaadeldava gaasitaristu häire korral arvutuspiirkonnas gaasi kogunõudlus erandlikult

suure gaasinõudlusega päeval, mida esineb statistiliste andmete kohaselt üks kord 20 aasta jooksul. Kriteerium arvutatakse terve aasta

kohta, võttes arvesse Eesti gaasisüsteemi tehnilist võimekust. Kriteeriumi arvutus on välja toodud Eleringi gaasi ülekandevõrgu

arengukavas. 23

*** Mõõdik on veel täpsustamisel

10 Energiasõltuvusmäär näitab imporditud energia osatähtsust energiavajaduse rahuldamisel. Arvutatakse imporditud ja eksporditud energia vahe suhtena kogutarbimisse. 11 KE36: ENERGIA EFEKTIIVSUSE SUHTARVUD WWW.STAT.EE 12 Eleringi varustuskindluse aruanne 2022 13 Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas § 14'1 lõikes 2 - 9 h ja 4,5 GWh aastas 14 Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis 2022, Konkurentsiamet - https://www.konkurentsiamet.ee/et/ametist-kontaktid/aruanded 15 Elektri ja gaasituru aruanne 2022 Elektri- ja gaasituru aruanded | Konkurentsiamet 16 2022 võrguteenuse kvaliteedinäitajad https://www.konkurentsiamet.ee/et/elekter-maagaas/elekter/jarelevalve 17 Elektrilevi, Konkurentsiamet. Mõõdetakse iga kahe aasta järel. 18 https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Electricity_price_statistics 19 Taskukohasuse hindamisel võetakse muuhulgas arvesse: elektri hindasid kodutarbijale ja tööstusele, kodutarbijate tarbimismahtu, rahvaarvu,

SKP'd, võrguühenduse olemasolu. Eesti näitajad 2022. aastal, sh kättesaadavuse ja taskukohasuse poolest oli Eesti 20. kohal 127 riigi seas, Energy

Quity: Access to electricity (Percentage of the population with access to electricity), Electricity prices (National electricity price per kilowatt hour as

indicator of affordable energy services for domestic and commercial uses), Gasoline and diesel prices (Prices per litre as indicator of access to

affordable energy services for passenger and commercial vehicles) https://trilemma.worldenergy.org/#!/country-

profile?country=Estonia&year=2022 20 Kooskõlastatud lõpptarbijahinnad Konkurentsiamet https://www.konkurentsiamet.ee/elekter-gaas-soojus-ja-vesi/soojus/kooskolastatud- hinnad#kooskolastatud-sooju--2 21 Biometaani tarbimine 2022 Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2023-2032_0.pdf (elering.ee) 22 Biometaani toodangu prognoos 2030 Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni tagasiside 23 Tehnilise läbilaskevõime N-1 hinnang 2023. aastaks. Elering. EESTI GAASIÜLEKANDEVÕRGU ARENGUKAVA 2023-2032.

7

Poliitilised otsustuskohad

Üldeesmärgi saavutamise eelduseks on järgmised poliitilised otsused: Varustuskindlus

• Kliimaseaduse sisu ja vastuvõtmine, sh põlevkivi kasutuse lõpetamine (kasutuse võimalus tiputarbimise katmisel, reservvõimsusena?)

• Tuumaenergia kasutusele võtt või kasutusele võtust loobumine

• Energiasalvestuse garantiimehhanismi loomine

• Gaasitaristu arenduseks olulised majandusarenguotsused, sh dekarboniseerimine

• Kõrge lisandväärtusega energiaintensiivsetele ettevõtetele soodsa majanduskeskkonna loomine

• Energiasüsteemi kliimakindluse tagamine (sh kriisiolukordade ennetus)

• Fossiilkütustel küttelahenduste (maagaasi, põlevkiviõlil ja põlevkivil kaugküte) välja vahetamise kiirendamine ja vajadusel toetamine

Energiatõhusus

• Erinevate sektorite (hooned, tööstus, põllumajandus, transport) energiatõhususe meetmete finantseerimisotsused

• Kohalike omavalitsuste võimestamine regionaalsete kontaktpunktide/nõustamisvõimaluste loomisega (vaja ka taastuvenergia

kasutusele võtu ja tootmise nõustamiseks)

Taastuvenergia

• Taastuvenergia vähempakkumine

• Elektrisõidukite laadimistaristu kavandamist mõjutavad otsused (automaks, vedelkütuste maksustamine)

• Kohalike energia- ja kliimakavade metoodika ühtlustamine ja kohustuslikuks muutmine

• Erinevate sektorite digitaliseerimise ja integreerimise käivitamine

ENMAK 2035 alaeesmärkide täitmiseks kavandatavate tegevuste ajakava on järgmine:

Kliimaneutraalsele energiatootmisele ülemineku kavandamisel on arengukavas arvestatud järgmiste

eeldustega:

• Elektritarbimine kasvab

• Taastuvelektri 100% tarbimisele minnakse üle aastaks 2030

• Elektritootmises peavad juhitamatu (tuule- ja päikeseenergia) elektritootmise kõrval olema tagatud

kliimasõbralikud juhitavad võimsused

• Tuule- ja päikeseelektri tarbimise tõhustamiseks ja tasakaalustamiseks tuleb kasutusele võtta

salvestid

• Tarbimise juhtimine tuleb rakendada nii tiputarbimise kui toodangu ülekoormuse nihutamiseks

• Kliimaneutraalsest energiatootmisest ja kliimakindluse tagamisest lähtuv elektrivõrgu tugevdamine

• Taastuvenergiale üleminek tähendab energia tootmise, ülekande, tarbimise, turgude ja seotud

majandussektorite reformi

8

• Kohalike omavalitsuste võimestamise vajadus (regionaalsete

kontaktpunktide/nõustamisvõimaluste loomine, nt maakondade arenduskeskuste juurde)

Peamised sõnumid elektrivarustuses:

1. Taastuvelektri tarbimise 100% katmiseks on vaja juurde taastuvelektri toodangut ~6 TWh

(planeeringuid on töös 8 TWh mahus, investeerimisotsused 2026-2028), sh meretuuleenergia

lisandub pärast aastat 2030

2. Tuule- ja päikesetoodang ning salvestus toovad meile soodsad elektrihinnad 60% tundidest aastas,

suuremahuline taastuvenergia lisandumine süsteemi aitab meil saavutada kliimaeesmärgid ja alla

tuua elektrituru hinda, kuid peame arvestama täiendavate kulukomponentide lisandumisega elektri

lõpphinnale, st tõenäoline on võrgutasu tõus, lisaks täiendavate sagedusreservide

(süsteemiteenuste) kulude kasv ning strateegilise reservi loomise kulu.

3. Juhitava võimsuse tagamine 1000MW mahus, pärast aastat 2035 juhitava võimsuse tagamine

1200MW

4. Aastani 2035 on vajadus 3-5 põlevkivil töötavat plokki läbi reservvõimsuse mehhanismi, sh

tuumajaama tulekul alternatiivina uuele gaasil põhinevale võimsusmehhanismile, pikendada

põlevkivi reservi kuni tuumajaama tulekuni.

5. 2025. aastal tehakse hange täiendava sagedusreservi leidmiseks, mis toob 2028 (2030) uut

gaasivõimsust 150-400 MW (sõltub hanke tulemustest), vastavalt elektrituru arengutele (kui

puudujääk jääb), tuleb strateegiline reserv asendada turuülese võimsusmehhanismiga, mis toob

turule uut kindlat tootmisvõimsust 2032+ vaatest (täiendavad gaasijaamad)

6. Salvestuse ja tarbimise juhtimise edendamine aitab vähendada hindade volatiilsust, võidelda

hinnatippudega ja siduda süsteemi rohkem taastuvat energiat, mõjutab võrguinvesteeringute

vajadust.

7. Tarbijad saavad tulevikus ise oma elektrikulusid juhtida (sh mõjutada osakaalu sissetulekust) ja

hinnasäästu saavutada paindlikuma tarbimise (tiputarbimise välisel ajal), omatarbeks tootmise ja

rakendamise kasutusele võtuga, suurtarbijad taastuvelektritootjatega elektri otseostulepingute

sõlmimisega.

8. Kriitilise infrastruktuuri vastupanuvõime suurendamine (sh hübriidohtudega toimetulekuks)

9. Elektrivõrgu valmisoleku tagamine kliimaneutraalseks energiatootmiseks (sh ülekandevõrgu

arenduskohustuse laiendamine, fikseeritud liitumistasu, kesk- ja madalpingevõrgu

kliimakindlamaks muutmine, võrgukvaliteedinõuete erisused tarbimise juhtimise ja paindlike

liitumistega investeeringute vajaduse vähendamine)

Gaasivarustuse sõnumid:

1. Gaasitarbimise prognoos täna ebaselge, sh võrgu hoidmise vaates: 1 TWh Lätis varu, kuid

gaasitarbimine näitab vähenemist pikas perspektiivis. Kui meile lisanduvad uued gaasi jaamad

(150-400MW), kui palju tõuseb tarbimine ja kui palju on vaja varu hoida, kas kliimaneutraalsuse

vaates peaks olema hankes biogaasi nõue?

2. Gaasitaristu arendamine vastavalt nõudlusele - lähiaastate otsused.

3. gaasivaru hoidmise kohustus: Kohustus on hoida 15% gaasivaru lähtudes viie viimase aasta

keskmisest aasta tarbimisest. Palju on meil vaja tulevikus gaasi hoida strateegilises gaasivarus?

Pakrineeme haalamiskai on meil olemas kriisiolukordadeks. Gaasi hoidmine on kulu tarbijatele, kuid

samal ajal vajalik kriisideks valmisoleku tagamiseks.

4. haalamiskai funktsioonide mitmekesistamine: Kuna valdavalt saab haalamiskai olema ilma

kasutuseta, siis tuleks otsida võimalusi selle kasutamiseks (sh soovi korral kasutamiseks

turuosalistele täiendava gaasi toomiseks).

9

5. hinnaohje: võrgutariifide kujundamine (ühes hinnatsoonis Balti riigid ehk Eesti tarbijaid kõige vähem

ja sedakaudu toetame kogu regiooni tarbijaid, tariifimetoodika ülevaatamisel arvestada transiidi

osakaalu ACER 4 a tagant, küsida Konkurentsiametilt), hulgi- ja jaeturgude ühendamine

regulatsioonide ühtlustamisega, bilansitsooni laiendamisega Leetu ja Soome, nõuded müüjatele ja

andmevahetusplatvormile

6. biometaani vastuvõtuvõimekuse loomine: gaasivõrgu optimeerimine arvestades biometaani

transpordi vajaduse ja võimaluse tagamisega, vajalik lahendada koostöös põllumajanduse ja

transpordiga

7. rõhk gaasisüsteemis langeb jm olukordades toimepidevuse tagamine

8. gaasivõrgu kasutus ekspordiks juhul, kui Eesti siseselt gaasi tarbimine langeb

9. biometaani tootmine hinnaga 50-60 eur/MWh on konkurentsivõimeline elektritootmises

Olulisemad kavandatud tegevused, tähtajad ja vastutajad

Olulisemad kavandatud tegevused Tähtaeg Vastutajad

Elektrivarustuse tagamine

Elektrienergia juhitava tootmisvõimsuse tagamine 2027 Kliimaministeerium, Elering

Tarbimise juhtimise käivitamine kõigil turu tasemetel 2027 Kliimaministeerium, süsteemi- ja bilansihaldurid, turuoperaatorid ja agregaatorid

Elektrituru Balti ja Soome jaeturgude ühtlustamine 2025-2027 Kliimaministeerium, Elering

Elektrisalvestuse käivitamine 2030 Kliimaministeerium, salvestite omanikud

Elektrivõrgu arendamine (sh välisühendused) 2035 Kliimaministeerium, Elering, Elektrilevi

Kütusevabade energiaallikate (päike, tuul) osakaalu suurendamine 2037

Kliimaministeerium, Elektrilevi, energiatootjad, kohalikud omavalitsused

Gaasivarustuse tagamine

Balti ja Soome hulgituru arendamine 2026 Kliimaministeerium, Elering

Gaasiinfrastruktuuri ja -varu tagamine Pidev Kliimaministeerium, Elering, Eesti Varude Keskus

1 TWh taastuvgaasi tootmisvõimsuse loomine 2030

Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, biometaani tootjad, kohalikud omavalitsused

Kütte ja -jahutuse tagamine

Fossiilkütuste asendamiseks kaugküttes madalatemperatuurilise kaugkütte, keskkonna- ja heitsoojuse, soojussalvestuse integreerimine 2040

Kliimaministeerium, kaugkütte ettevõtjad, kohalikud omavalitsused

Kaugjahutuse arendamine 2050 Kliimaministeerium, kaugjahutuse ettevõtjad, kohalikud omavalitsused

Kliimaneutraalsele energiatootmisele ülemineku stsenaariumid

Kliimaneutraalsele energiatootmisele ülemineku stsenaariumid modelleeriti, kaasnevad

sotsiaalmajanduslik mõju ja riskid hinnati ning stsenaariumide elluviimise tegevuskavad koostati järgmistes

rahvusvaheliste ekspertrühmade poolt koostatud uuringutes:

10

Arvestades toodangut, elektrihinda ja kasvuhoonegaaside heite vähenemist aitavad kliimaneutraalsele

elektritootmisele üle minna eelkõige taastuvenergia ja salvestuse stsenaarium, tuumaenergia stsenaarium

ja taastuvgaasi stsenaarium. Neis stsenaariumides väheneb kasvuhoonegaaside heide eeldusel, et

põlevkivielektrijaamades asendatakse põlevkivi alates 2030 biomassiga, mõningast heidet tekitaks aastal

2050 fossiilgaas juhul, kui seda veel tekib (põlevkiviõli uttegaasi kasutusel põlevkivielektrijaamades).

Elektritootmise stsenaariumide KHG heide tuhat tCO2ekv 2030 2035 2040 2050

Referentsstsenaarium 763 431 98 187

Taastuvenergia ja salvestus 782 433 84 79

Tuumastsenaarium 754 397 41 30

Taastuvgaasi stsenaarium 728 402 77 68

Fossiilkütustel katelde asendamisel süsinikneutraalsete lahendustega väheneb kasvuhoonegaaside heide

nulli soojus- ja jahutusmajanduse stsenaariumides aastaks 2050.

Soojus- ja jahutusmajanduse stsenaariumide KHG heide tuhat tCO2ekv 2022 2030 2040 2050

BAU Business as Usual ehk tänaste meetmetega stsenaarium 1 312 786 352 12

Elektristsenaarium 1 322 876 363 0

Kaugkütte stsenaarium 1314 844 409 0

Lokaalkütte stsenaarium 1304 736 300 0

Tehnoloogianeutraalne stsenaarium 1309 785 349 0

Prognoosid

Prognoosid 2022 2025 2030 2035 2040 2050

Elektritarbimine*, TWh 8,5 9,2 9,9 11,3 13 16

Gaasitarbimine24, TWh 3,8 3,7 3,3 2,2 1,5 1,3 *2022 tegelik tarbimine25, 2025 ja 2035. 2030 Eleringi VKA 2023, 2040 ja 2050 tarbimine kliimaneutraalsele elektritootmisele ülemineku uuringus,

prognoos ei sisalda võimalike suurtarbijate lisandumist.

24 2022. aasta andmed https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__energeetika__energia-tarbimine-ja- tootmine__aastastatistika/KE0230/table/tableViewLayout2, 2025-2050 joonis 3.7 Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2023-2032_0.pdf (elering.ee) 25 2022 https://www.konkurentsiamet.ee/et/uudised/2022-aasta-elektri-ja-gaasituru-kokkuvote-oli-hinnasokkide-aasta

11

2030. aasta taastuvenergia eesmärkide täitmise prognoos

Eesti eesmärgiks energiamajanduse korralduse seaduses (EnKS) on toota taastuvatest allikatest 2030

aastast alates vähemalt Eesti elektrienergia tarbimise koguse jagu elektrienergiat. Eesti üldine

taastuvenergia eesmärk on aastaks 2030, et taastuvenergia peab moodustama vähemalt 65 % riigisisesest

summaarsest lõpptarbimisest. Taastuvenergia direktiivis seatud uue sihttaseme kohaselt peab maantee- ja

raudteetranspordis kasutatud taastuvenergia moodustama vähemalt 29 % (EnKs-s veel 14%) kogu

transpordisektoris tarbitud energiast, kuid selle saavutamise meetmeid pole veel välja töötatud (joonisel

toodud trajektoor on indikatiivne). Selle tulemusel muutub taastuvenergia osakaal summaarses

lõpptarbimises moodustades 69%. Soojuse summaarsest lõpptarbimisest peab taastuvenergia

moodustama aastaks 2030 vähemalt 63%, kuid soojuspumpade kasutuse kasv suurendab soojuses

taastuvenergia osakaalu.

Eesti taastuvenergia eesmärkide26 täitmise prognoos:

Maksumuse prognoos

Kliimaneutraalsele energiatootmisele ülemineku kogumaksumus on alusuuringute põhjal järgmine:

• ELEKTER - riigi poolne toetus taastuvelektri vähempakkumistele 37-209 mln eurot aastal 2030

käivitab 9 -14,6 mlrd eurot maksvaid koguinvesteeringuid taastuvelektri tootmisse aastani 2050

sõltuvalt teostatavast stsenaariumist;

• SOOJUS - soojus- ja jahutusmajanduses kuni 2,2 mlrd eurot aastani 2050 sõltuvalt valitavatest

tehnoloogiatest ja eeldusel, et hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia täidetakse;

• TAASTUVGAAS - gaasivarustuse dekarboniseerimisel 1,3 mlrd eurot biometaani stsenaariumis ja

5,2 mlrd eurot vesiniku stsenaariumis;

• TÕHUSUS - energiatõhususe direktiivi sihttasemete saavutamiseks aastaks 2030 on

investeeringute vajadus kuni 15,2 mlrd eurot, sh avaliku sektori kulud kuni 5,3 mlrd eurot.

26 Energiamajanduse korralduse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023008, taastuvenergia direktiivi muudatus EL 2023/2413

12

ENMAK 2035 kavandatud tegevustega seotud kulud (täiendamisel), sh Eesti taastekavas27:

Kulud, mln eurot 2025-2030 2030-2035 Rahastusallikad

Juhitav võimsus (sh strateegiline reserv) 240 240 Võrgutasu

sh tuumaprogrammi loomine? 35 38 Riigieelarve28

Energiasalvestid 9,6 - Taastekava

Võrgu tugevdamine 74,2 - Taastekava

Täiendavad välisühendused - - Ülekoormustulu ja Euroopa fondid

Uued taastuvelektri võimsused 98,6429 - Taastekava, taastuvelektritasu (vähempakkumised)

Varu hoidmine, kuni 1 TWh 930 Gaasi varumaksemäär

Pakrineeme haalamiskai ülevalhoidmine LNG

vastuvõtuvõimekuse tagamiseks 4,231 Gaasi varumakse määr

Gaasi taristu arendamine - -

Võrgutasudest 4,5-35 mln eurot/a sõltuvalt stsenaariumist

Biometaani tootmine 1 TWh 20,2 Taastekava

Biometaani 3 sisestuspunkti väljaehitus 7 Struktuurivahendid

Kaugkütte taristu arendamine 22,5 - Struktuurivahendid

Jahutus - - -

KOKKU 520,34 278 Taastekava jm allikad

sh riigi osalus 275 278

ENMAK 2035 eelnõu elluviimisega eeldatavalt kaasnevad mõjud

Sisustatakse pärast mõjude hindamisi

27 Taastekava statistika | Riigi Tugiteenuste keskus (rtk.ee) 28 Tuumaenergia töörühma lõpparuanne lk 46 Tuumaenergia töörühm | Kliimaministeerium 29 Avamere tuulepargid 66,8 mln eurot ja taastuvenergia arendamise kiirendamine 31,84 mln eurot Taastekava statistika | Riigi Tugiteenuste keskus (rtk.ee) 30 Orienteeruvalt 1,5 mln eurot aastas, kulu võib muutuda seoses varu hoidmise hinna muutusega. 31 Orienteeruvalt 0,7 mln eurot aastas, kulu võib jooksvalt muutuda.

13

1. ENERGIAJULGEOLEKU OLUKORRA ANALÜÜS

Eesti eesmärk on saavutada taastuv- ja kliimaneutraalsele energiavarustusele üleminek ja hiljemalt aastaks

2050 kliimaneutraalsus. Järgmise kümnendi alguseks tuleb saavutada taastuvelektri toodang lõpptarbimise

suhtes 100%. Seni fossiilsetel kütustel tuginenud energiamajandus tuleb ümber kujundada, et luua uus ja

jätkusuutlikum energiasüsteem. Arvestades energiajulgeolekut laiemalt, see ei lahenda traditsioonilisi

julgeolekuohte ja probleeme, vaid valdkonna ja tehnoloogia arenedes tekib tõenäoliselt juurde uusi

lahendamist vajavaid küsimusi. Energiajulgeoleku tagamisel kliimaneutraalsele energiatootmisele

üleminekuga tuleb nende olukordade ennetamiseks pikaajaliselt arvestada järgmiste aspektidega:

Tabel 1.1 Energiajulgeoleku tagamisel arvestatavad aspektid.

ENERGIAJULGEOLEK Töö- ja varustuskindlus:

Elektrivarustus ja -süsteemi stabiilsus

Soojus- ja jahutusvarustus Kütusevarustus Kriisivalmidus

Energiatõhus ja kliimakindel elektrivõrk

Avatud energiasüsteem: Välisühenduste ja

tootmisvõimsuste piisavus Tarbimise katmine

kliimasõbraliku energiaga Kliimaneutraalne ja

konkurentsivõimeline majandus Sektorite integreerimine

Turvalisus: Ohuvalmidus rahvusvahelisel, riiklikul ja kohalikul tasandil Energiatõhus tootmine ja

tarbimine Hajaenergeetika

Energia taskukohasus

Energiajulgeolek on ja jääb Eesti julgeoleku ja majandustegevuse nurgakiviks ning küllusliku taastuvenergia

olemasolu võib saada Eesti majanduse kasvumootoriks ning annab võimaluse suurendada

energiasõltumatust. Eesti eesmärk on saavutada ja säilitada ka edaspidi täielik energiasõltumatus Venemaa

Föderatsioonist ning muuta oma energiaportfell mitmekesisemaks. Elektri varustuskindluse riskide

vähendamiseks kindlustatakse piisavas ulatuses juhitavaid võimsusi. Eesti tugevdab koos Läti ja Leeduga

oma elektrisüsteeme. Protsessi lõpuleviimisel saavad Balti riigid end lahti ühendada Venemaa Föderatsiooni

ja Valgevene elektrisüsteemidest, et ühineda Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga.32

Regiooni energiajulgeoleku suurendamine eeldab tihedat koostööd naaberliikmesriikidega, sh täiendavate

välisühenduste planeerimisel ning seoses kriisi- ja ohuvalmidusega.

Eesti energiamajandust mõjutavad otseselt või kaudselt ka globaalsed megatrendid, millega tuleb

energiajulgeoleku tagamisel arvestada aastaks 203033:

• maailma keskmine õhutemperatuur on 1,5 kraadi soojem võrreldes tööstuse eelse ajaga;

• maailma rahvastik kasvab 1 miljard elaniku võrra ehk Maal elab siis 8,6 miljardit elanikku;

• maailma rahvastik vananeb (12 % on üle 65 aastased, täna 8%);

• jätkuv linnastumine (üleilmselt lisandub linnadesse järgmise 25 aastaga 3 miljardit elanikku),

seejuures linnades kasutatakse 60-80% energiaressursist, tekib 70% heitest ja seal luuakse 80%

maailma kogutoodangust;

• globaalne energiavajadus kasvab 1,7 % aastas ja see vajadus kaetakse peamiselt fossiilkütustega;

• Euroopa on jätkuvalt energiaimpordi sõltuvuses, mida leevendab kütusevabade energiaallikate

kasutuselevõtt;

• maailma rahvastikust 90 % oskab lugeda, 75% neist on internetiühendusega ja nende liikuvus järjest

suureneb põhjustades kasvavat vajadust energia järele;

32 Eesti julgeolekupoliitika alused. 2023. 33 Megatrendid 2030 https://ec.europa.eu/assets/epsc/pages/espas/chapter1.html

14

• tehnoloogilise progressi tulemusel on andmemassiividel senisest olulisem tähtsus ja

tehisintelligentsi roll kasvab.

Energiajulgeoleku põhiprobleemid on kirjeldatud ENMAK 2035 koostamise ettepaneku lisas 434 ja

energiajulgeoleku tagamise väljakutsed ENMAK 2035 koostamist ettevalmistanud töörühmade

kavandamise aruandes35, ENMAK 2035 koostamise ettepanekus vastuseid vajavad küsimused on vastatud

töörühmade poliitikainstrumentide aruandes36

Eesti energiajulgeoleku tagamisel on peamised väljakutsed37:

• piisava tootmise ja tarnimise infrastruktuuri (sh välisühendused) ning turgude toimimise tagamine, et katta igal ajal Eestis energia kättesaadavus;

• elektrisüsteemi ühendamine Mandri-Euroopa sagedusalaga ja täiendavate turgude (nt kiired sagedusreservid) käivitumine; • elektritarbimise kasvul erinevates sektorites energiasüsteemide ja –turgude integreerimine;

• põlevkivi asendamine muude juhitavate tootmisvõimsustega juhitamatu energiatootmise kasvades;

• energiasüsteemi paindlikkuse tagamine tarbimise juhtimise teenuste ning salvestuse arendamisega arvestades täiendavate välisühenduste, juhitavate ja juhitamatute võimsustega;

• vajadus defineerida ja lahti mõtestada energiapiisavus ja selle seos varustuskindlusega;

• elektrisüsteemi turvalisuse suurendamine (võrgu füüsiline turve, merealuse võrgu kaitse, sõltuvuse vähendamine kolmandate riikide seadmetest, hübriidohtudega toimetulek, sh küberturve);

• sotsiaalmajanduslikult kõige optimaalsete lahenduste leidmine ning investeeringute teostamine, et tagada energia taskukohasus ja tarbijate energiaostuvõime;

• varude tagamine nii normaal- kui ka kriisiolukordades (nt gaas, erinevad kütused, sh puit);

• hajapiirkonna võimekuse tõstmine toota lokaalselt energiat;.

• energiatõhususe saavutamine (sh inimeste harjumuste muutmine) ja vajadus diskuteerida energiapiisavuse teemal38.

Ressursside ja toomisvõimsuste kavandamist mõjutavad järgmised aspektid:

• erinevate tootmistehnoloogiate olemasolu ja tehnoloogia küpsusaste (taastuvenergia, tuumaenergia, salvestustehnoloogiad); • kohalike omatarbeks ja tarbimise lähedal paiknevate elektritootmisvõimsuste olemasolu ja suurendamine;

• loobumine põlevkivil ja muudel kõrge süsihappegaasi sisaldusega energiaallikatest, arvestades sealjuures ka vajadusega tagada varustuskindlus;

• regioonide ülese energiataristu ühendatus (elekter, gaas, vesinik); • kaevandatavate maavarade sh kriitiliste maavarade kättesaadavus ja hind;

• tuumaenergia potentsiaali võimalik rakendamine;

• geopoliitiline olukord ja selle mõju riigipiire ületavale energiataristule ning tarneahelate toimivusele; • kliimamuutuse vältimiseks või selle tagajärgede leevendamiseks sõlmitud rahvusvaheliste lepingute olemasolu;

• energiaallikate kättesaadavus, tehnoloogia rakendatavus ja maailmaturul kütuste hinna muutused;

• tehnilised aspektid, tehnoloogiate areng ja innovatsioon; • sotsiaalsed aspektid, nagu volatiilsed energiahinnad, kasvav nõudlus (taastuv)elektri järele nii Eestis kui ka teistes riikides;

• kaubanduspartnerite ootused tarbida rohelisest energiast toodetud tooteid.

ENMAK 2035 koostamise ettepanekus toodud arengukavaga lahendamist vajavad küsimused on täpsemalt

vastatud lisas 1.

2. EESTI ENERGIAPOLIITIKA EESMÄRGID

Eesti energiamajanduse arengukava 2035 loomisel ja elluviimisel lähtutakse põhimõttest, et Eesti

energiamajanduse, -süsteemi ja -turgude arendamine põhineb Euroopa ja Eesti seadusandlusel.

Energiasüsteemi muutmisel keskkonnasäästlikuks on oluline tagada Eesti riigi energiajulgeolek ja

energiasüsteem, mis toetaks Eesti riigi majanduslikku konkurentsivõimet võrreldes ülejäänud Euroopaga

ning loodud poliitikainstrumendid ennetaksid vähekaitstud tarbija energiaostuvõimetusse sattumist.

Eesmärgid ja poliitikainstrumendid on koostatud ENMAK 2035 ettevalmistanud töörühmade ettepanekute

alusel39 ja arvestades ENMAK 2030 rakendamise aluseks olevaid seniseid energeetika ja maavarade

34 ENERGIAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2035 KOOSTAMISE ETTEPANEK (energiatalgud.ee) 35 Microsoft Word - Töörühmade kavandamise vahearuanne_30.12.2022_puhas.docx (energiatalgud.ee) 36 Poliitikainstrumentide vahearuanne 14.04.2023_final vol2_puhas.pdf (energiatalgud.ee) 37 Microsoft Word - Töörühmade kavandamise vahearuanne_30.12.2022_puhas.docx (energiatalgud.ee) 38 Töörühmade kavandamise vahearuanne https://energiatalgud.ee/sites/default/files/2023- 01/ENMAK_T%C3%B6%C3%B6r%C3%BChmade%20kavandamise%20vahearuanne_9.01.pdf 39 II aruanne ENMAK töörühmade töödokumendid | Energiatalgud

15

programme40 tagamaks riigieelarvestrateegiat arvestav energiapoliitika järjepidev kujundamine,

planeerimine ja täitmine.

Energiajulgeoleku ja majandusarengu tagamisel kliimaneutraalsele energiatootmisele ja -tarbimisele

üleminekuga tuleb pikaajaliselt arvestada järgmiste põhimõtetega:

1. Eesti energiatarbimise katmiseks peab olema tagatud varustuskindlus, st piisav tootmise ja

tarnimise infrastruktuur ning turud katmaks igal ajal Eestis taskukohase hinnaga energia

kättesaadavus. 2025 aastast on Eesti elektrisüsteem osa Mandri-Euroopa elektrisüsteemist ja Eesti

tagab Mandri-Euroopa reeglite nõuetele vastava koguse sagedusreserve. Selleks ajaks on loodud

vajalik reeglistik salvestusvõimekuste osalemiseks kõikide energiasüsteemi teenuste pakkumisel,

planeeritud on pikaajaline üleminek vähemfossiilsetele energiakandjatele, elutähtsate teenuste

pakkumise võimekus on tagatud (ka siis, kui turupõhiselt ei ole tootjad võimelised seda tegema);

2. Energiasüsteemi arendamine peab lähtuma Eesti majanduse arengu vajadustest – taastuvenergia

areneb turupõhiselt, vajadusel rakendatavate toetusmeetmete välja töötamiseks kasutatakse

tehnoloogianeutraalseid ja turupõhiseid (sh vähempakkumise) lahendusi toomaks Eestis turule

aasta läbi tootvad võimekused, tarbijate kaasamine (päritolutunnistused).

2.1 Eesti energiamajanduse visioon aastani 2050

Energeetiliselt sõltumatule ja kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekuks on vajalik töötada

järgmiste sihtide teostamise nimel (joonis 2.1):

Joonis 2. Eesti energiamajanduse pikaajalised sihid

Kliimaneutraalse energiatootmise uuringute kohaselt on elektri- ja soojusenergia tootmise heide aastal 2030 1,5 mln t CO2ekv ja aastal 2040 alla 0,5 mln t CO2ekv. Kasvuhoonegaaside heite vähendamise meetmete riikliku prognoosi kohaselt on elektri- ja soojusenergiast aastal 2030 heide 1,8 mln tCO2ekv ja aastal 2040 heide alla 1 mln tCO2ekv41.

Arvestades peatükis 1 kirjeldatud energiajulgeoleku käsitlust ja megatrende, ajakohastab käesolev

arengukava kehtivas energiamajanduse arengukavas aastani 2030 esitatud energiamajanduse

arenguvisiooni aastaks 2050 järgnevalt:

Eesti kasutab aastal 2050 oma energiavajaduse tagamiseks peamiselt kodumaiseid ressursse, mitte ainult

elektri-, vaid ka soojuse tootmises ja transpordisektoris nt biometaani tarbimise näol. Vastavalt strateegiale

„Eesti 2035“ (ja/või koostatavale kliimaseadusele, kui see sätestab teise eesmärgi) tagab Eesti

energiajulgeoleku aastaks 2050 kliimaneutraalse energiatootmisega. Välja kujunenud regionaalsel

gaasiturul on Eesti kohalikku päritolu gaaskütused konkurentsivõimelised ning nende tootmispotentsiaal on

kasutusele võetud.

40 Tegevuspõhine riigieelarve | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee) 41 Lisa 3. Kasvuhoonegaaside heitkoguste prognoosid gaaside ja kategooriate kaupa 2023 https://kliimaministeerium.ee/rohereform- kliima/kasvuhoonegaasid#kasvuhoonegaaside-he

16

Eestist on kujunenud Euroopa energiaturul moodsaid ja keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid kasutav energiat

ühiskondlikult parimal viisil rakendav riik. Eesti energeetiline sõltumatus ja selle pikaajaline kindlustamine

on riigi elanike majandusliku heaolu, riigis tegutsevate ettevõtete konkurentsivõime ja Eesti

energiajulgeoleku peamine alustala.

Riigil on välja töötatud kindel ja pikaajalise visiooniga ressursside omanikupoliitika, mis toetab Eesti

tööstussektori arengut. Taastuvenergiaallikate kasutamise eest saadav riigi omanikutulu suunatakse

energia jätkusuutlikkuse tagamisse, kindlustades sellega riigi energeetilise sõltumatuse jätkumine pärast

fossiilkütuste kasutuse lõppemist.

Energiatõhususse, kodumaiste kütuste tootmise edendamisse ja teadmiste põhisesse majandusse

suunatud riigieelarvelised vahendid on majanduskasvu üheks mootoriks, läbi mille suurenevad riigi

maksutulud, tööhõive ja eksport. Eesti energiamajanduse investeeringud on tasakaalus majanduse

arenguga. Uued investeeringud tehakse heas koostöös lisanduvate suurtarbijatega, pakkudes osapooltele

vajalikku kindlust. Eesti energiamaastik on mitmekesine, rakendades maksimaalselt kohalikke ressursse,

olles seeläbi paindlik, tagades varustuskindluse, energiajulgeoleku ja jäädes samal ajal looduse piiridesse.

Energiataristu välisühendused on strateegilise tähtsusega majandusarengu kontekstis, tagades suuremat

paindlikkust tarbijatele, tootjatele ning täiendavalt varustuskindlust, energia julgeolekut ja fossiilkütustest

vaba energiaga varustatust. Eesti on saavutanud endale seatud eesmärgid kliimaneutraalse

energiasüsteemi poole liikumises.

Käesolev arengukava panustab energiasüsteemi paindlikkuse kasvu (tarbimise juhtimine, salvestuse kasv)

ja läbi kliimaneutraalsele energiatootmisele ülemineku ka pikaajalise energiapiisavuse tagamisse.

Pikaajalises vaates tuleb energiajulgeoleku tagamisel arvestada mh sotsiaalmajanduslike aspektidega

tagamaks energiapiisavust42. See eeldab energia, materjalide, maakasutuse ning veekulude suurenemise ja

ületarbimise vältimist viisil, mis garanteeriks kõigi inimeste heaolu planetaarsetes piirides43.

Energiapiisavuse järgimine võimaldaks tagada keskkonna säilimise ja tasandataks inimeste heaolu taset

vähendades kääre baastasemest madalaima ja ületarbiva inimese heaolu taseme vahel. Energiapiisavus

tähendab, et igal ühiskonna liikmel on ligipääs energiateenustele, mida neil vajaduspõhise, mitte

“tahtmispõhise”, heaolu garanteerimiseks vaja on sellisel viisil, et energiasüsteemi toimimine ei ületa

keskkonna taluvuspiire44. Näiteks Šveits pürgib 2000 W ühiskonna poole, st elaniku kohta tarbimist 63 GJ/a.

Kui ELi keskmine primaarenergia tarbimine elaniku kohta on 132GJ/a ja maailma keskmine 63GJ/a45, siis

lähtudes Eesti 2022. aasta primaarenergia tarbimisest 54,4 TWh ja elanike arvust 1,34 mln inimest, oli

keskmine 146 GJ/a ehk üle EL keskmise. Energiajätkusuutlikkuse tagamiseks vastava kontseptsiooni

loomiseks on välja pakutud nt minimaalsete ja maksimaalsete energialimiitide46 välja töötamist lähtudes

heaolu piiridest ja tarbimiskoridoride sätestamisest. Samas ei tohiks progresseeruv põhistamata

energiatarbimise piiramine olla aktsepteeritud ega piirata energiaintensiivseid ettevõtteid, mis toodavad

kohalikust toormest kõrge väärtusega kestlikke tooteid. Oluline on toetada energiaintensiivse tööstuse

ressursitõhusamaks muutumist.

Pikaajalises vaates tuleb energia tootmise ja tarbimise planeerimisel energiapiisavuse tagamiseks:

• hinnata majanduspoliitilisi stsenaariume energia tarbimiseks ja energia väärindamiseks,

• hinnata heaolu tagamiseks vajaliku ja piisava energiakoguse olemasolu inimese kohta aastas,

42 Energiapiisavus (ingl k energy sufficiency) on kollektiivse ja individuaalse tegutsemise viis, mille lähtepunktideks on vajaliku energia määra analüüsimine ja alandamine ning eeliste loomine energiat vähem nõudvatele toodetele, tegevustele ja teenustele. Energiapiisavus kirjeldab olukorda, kus igal ühiskonna liikmel on ligipääs energiateenustele, mida neil vajaduspõhise, mitte “tahtmispõhise”, heaolu garanteerimiseks vaja on sellisel viisil, et energiasüsteemi toimimine ei ületa keskkonna taluvuspiire (ELF kirjalik tagasiside 30.03.2023) 43 IPCC WG3 SPM 2022, lk. 41 44 Burke MJ. Energy-Sufficiency for a Just Transition: A Systematic Review. Energies. 2020; 13(10):2444. https://doi.org/10.3390/en13102444 45 Measuring & selecting policies to complement energy efficiency policies | Policy brief | ODYSSEE-MURE 46 Meede nr. 90, Suure Siirde 92 soovitust energiapöördeks https://suursiire.ut.ee/et/sekkumispunktid/sekkumised-energiasusteem/

17

• töötada välja energiapiisavuse tagamiseks kriteeriumid, mõõdikud ning energiapiisavuskavad

sektoripõhiselt (kõigile sektoritele),

• kavandada ja tagada võimekus rahuldada nõudluse, salvestuse ja tootmise ebakõlasid

vajaduspõhiselt.

2.2 Üldeesmärk energiajulgeoleku tagamisel kliimaneutraalse energiatootmisega

ENMAK 2035 töörühmade47 üldeesmärgi sõnastuse ettepanek:

ENMAK 2035 eesmärgiks on igakülgselt tegeleda energia pakkumise ja nõudluse väljakutsetega, suunata

energiamajanduse turupõhist arengut, arvestades kliimapoliitika eesmärke ning tagada energiajulgeolek,

minimeerides ühiskondlikke kulusid ning maksimeerides energiamajandusest saadavat ühiskondlikku kasu.

ENMAK 2035 üldmõõdik 1: energiasektori kasvuhoonegaaside heide vastavalt kliimaseadusele

ENMAK 2035 üldmõõdik 2: Maailma Energeetika Nõukogu (World Energy Council, WEC) energia

jätkusuutlikkuse indeks, mis kirjeldab riigi energiajulgeolekut, energia kättesaadavust ja hinda ning

energeetika keskkonnasäästlikkust48.

ENMAK 2035 üldeesmärgi täitmist peegeldab Eesti positsioon energeetikaga seotud erinevates

globaalsetes riikide järjestustes:

• 2022. aastal WEC energia jätkusuutlikkuses 9. koht 127 riigi järjestuses;49

• 2023. aastal säästvas arengus 10. koht 166 riigi järjestuses;50

• 2023. aastal Maailma Majandusfoorumi energiapöörde efektiivsuses 10. koht 120 riigi järjestuses.51

Arengukavaga kavandatud tegevused panustavad Eesti positsioonidesse globaalses riikide võrdluses

energiajulgeoleku ja – jätkusuutlikkuse tagamisel.

Üldeesmärgi saavutamise eelduseks on järgmised poliitilised otsused:

Varustuskindluse tagamisel

● kliimaseaduse sisu ja vastuvõtmine, sh põlevkivi kasutuse lõpetamine elektrienergia tootmisel (kasutuse võimalus elektrienergia

tiputarbimise katmisel, reservvõimsusena elektrienergia tootmisel?)

● tuumaenergia kasutusele võtt või kasutusele võtust loobumine

● võimsusmehhanismi edasiarendamine

● energiasalvestuse turubarjääride eemaldamine ning garantiimehhanismi loomine

● gaasisüsteemi arenduseks olulised majandusarenguotsused, sh gaasisüsteemi dekarboniseerimise siseriiklikud sihttasemed

● kõrge lisandväärtusega energiaintensiivsetele ettevõtetele soodsa majanduskeskkonna loomine

● energiasüsteemi kliimakindluse tagamine (sh kriisiolukordade ennetus)

● fossiilkütustel küttelahenduste (maagaasi, põlevkiviõlil ja põlevkivil kaugküte) välja vahetamise kiirendamine

Energiatõhususe saavutamisel

● erinevate sektorite (hooned, tööstus, põllumajandus, transport) energiatõhususe meetmete finantseerimisotsused

● kohalike omavalitsuste võimestamine riigi poolt loodud regionaalsete kontaktpunktide/nõustamisvõimaluste loomisega (vaja ka

taastuvenergia kasutusele võtu ja tootmise nõustamiseks)

● erinevate sektorite digitaliseerimise ja integreerimise käivitamine

Taastuvenergiale üleminekul

● taastuvenergia vähempakkumine

● elektrisõidukite laadimistaristu kavandamist mõjutavad otsused (automaks, vedelkütuste maksustamine)

● kohalike energia- ja kliimakavade metoodika ühtlustamine ja kohustuslikuks muutmine

● soojusmajanduse elektrifitseerimine ning puidu kaskaadkasutuse järgimine energeetikasektoris

47 Poliitikainstrumentide vahearuanne 14.04.2023_final vol2_puhas.pdf (energiatalgud.ee) 48 World Energy Trilemma Index | World Energy Council, sama üldmõõdik on kasutusel kehtiva ENMAK 2030 rakendamise seires 49 World Energy Trilemma Index | 2022 | World Energy Council 50 Sustainable Development Report 2023 (sdgindex.org) 51 WEF_Fostering_Effective_Energy_Transition_2023.pdf (weforum.org)

18

2.3 Alaeesmärgid mõõdikutega

Üldeesmärgi täitmisel energiajulgeoleku tagamisega kliimaneutraalse energiatootmisega on alaeesmärgid

ning mõõdikud alg- ja sihttasemetega toodud tabelites 2.1 ja 2.2.

Tabel 2.1 Alaeesmärgid mõõdikute, alg- ja sihttasemetega.

MÕÕDIKUD ALGTASE SIHTTASE

Alaeesmärk: energiajulgeoleku tagamine

Energiasõltuvusmäär52 2021=1,4%53 2035=0%

Juhitav võimsus elektrisüsteemis54 2022 = 1337 MW 2035 =>1000 MW*

Varustuskindluse norm55 Pidevalt täidetud Pidevalt täidetud

Elektrisüsteemi black-start võimekuse olemasolu

riigisiseselt (pärast kustumist süsteemi

taaspingestamine)

Pidevalt täidetud Pidevalt täidetud

Elektrienergia netoimport56 2022=12,9% 2035=0%

Eesti gaasitaristu tehniline piisavus N-157** 2023=114,9% 2035=>100%

Alaeesmärk: Energia kättesaadavuse ja taskukohase hinna tagamine

Elektrivõrgu riketest põhjustatud katkestuste keskmine

kogukestus minutites tarbimiskoha kohta aastas (SAIDI)

2022=21958 2035=<9059

Elektri aasta keskmine lõpptarbija hind alla Euroopa

Liidu keskmise60l

2023 täidetud Täidetud

Energia kättesaadavus ja taskukohasus61 2022=94/100 90-100

Kõige kallima kaugkütte hinna suhe keskmisse võrgu

hinda62***

2024=148% 2035=120%

Alaeesmärk: Energeetika keskkonnasäästlikkuse tagamine

Energia lõpptarbimine, TWh/a 2022=33,3 2030=30,19

Primaarenergia tarbimine, TWh/a 2022= 54,4 2030=45,72

Taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimisest, % 2022=38% 2035=75%

Taastuvelektri osakaal elektri tarbimises, % 2022=29% 2035=100%

Taastuvenergia osakaal soojuse lõpptarbimises, % 2022=61% 2035=75-80%

Taastuvgaasi osakaal gaasitarbimises, % 2022=4% (0,17 TWh63) 2035=33% (1 TWh64)

52 Energiasõltuvusmäär näitab imporditud energia osatähtsust energiavajaduse rahuldamisel. Arvutatakse imporditud ja eksporditud energia vahe suhtena kogutarbimisse. 53 KE36: ENERGIA EFEKTIIVSUSE SUHTARVUD WWW.STAT.EE 54 Eleringi varustuskindluse aruanne 2022 55 Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas § 14'1 lõikes 2 - 9 h ja 4,5 GWh aastas 56 Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis 2022, Konkurentsiamet - https://www.konkurentsiamet.ee/et/ametist-kontaktid/aruanded 57 Elektri ja gaasituru aruanne 2022 Elektri- ja gaasituru aruanded | Konkurentsiamet 58 2022 võrguteenuse kvaliteedinäitajad https://www.konkurentsiamet.ee/et/elekter-maagaas/elekter/jarelevalve 59 Elektrilevi, Konkurentsiamet. Mõõdetakse iga kahe aasta järel. 60 https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Electricity_price_statistics 61 Taskukohasuse hindamisel võetakse muuhulgas arvesse: elektri hindasid kodutarbijale ja tööstusele, kodutarbijate tarbimismahtu, rahvaarvu,

SKP'd, võrguühenduse olemasolu. Eesti näitajad 2022. aastal, sh kättesaadavuse ja taskukohasuse poolest oli Eesti 20. kohal 127 riigi seas, Energy

Quity: Access to electricity (Percentage of the population with access to electricity), Electricity prices (National electricity price per kilowatt hour as

indicator of affordable energy services for domestic and commercial uses), Gasoline and diesel prices (Prices per litre as indicator of access to

affordable energy services for passenger and commercial vehicles) https://trilemma.worldenergy.org/#!/country-

profile?country=Estonia&year=2022 62 Kooskõlastatud lõpptarbijahinnad Konkurentsiamet https://www.konkurentsiamet.ee/elekter-gaas-soojus-ja-vesi/soojus/kooskolastatud- hinnad#kooskolastatud-sooju--2 63 Biometaani tarbimine 2022 Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2023-2032_0.pdf (elering.ee) 64 Biometaani toodangu prognoos 2030 Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni tagasiside

19

* Sõltuvalt TSO hinnangust võib number suureneda sõltuvalt tiputarbimise kasvust, taastuvate mahu kasvust ja elektrisüsteemi

muudatustes

** Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1938 kirjeldatakse valemiga N-1 gaasitaristu tehnilisest võimsusest

tulenevat suutlikkust rahuldada suurima eraldi vaadeldava gaasitaristu häire korral arvutuspiirkonnas gaasi kogunõudlus erandlikult

suure gaasinõudlusega päeval, mida esineb statistiliste andmete kohaselt üks kord 20 aasta jooksul. Kriteerium arvutatakse terve aasta

kohta, võttes arvesse Eesti gaasisüsteemi tehnilist võimekust. Kriteeriumi arvutus on välja toodud Eleringi gaasi ülekandevõrgu

arengukavas. 65

*** Mõõdik on veel täpsustamisel

Mitmete tegurite (kõrged energiahinnad, kliima- ja keskkonnamõjud, vajadus kiirendada taastuvenergia

kasutuselevõttu) koosmõjul on oluliselt tõusnud vajadus vähendada sõltuvust fossiilkütustest ja

suurendada taastuvenergia osakaalu. Taastuvenergia osakaalu suurendamine tekitab aga muutusi

energiasüsteemis, kus tõuseb vajadus tagada taastuvenergiale tugisüsteem hõlmates nii projektide

tasuvust (taastuvelektri müügilepingute ja salvestuse kasutuselevõtt) kui kiiret turule tulekut (planeeringute

ja loamenetluste hõlbustamine, vabade võimsuste olemasolu). Lahendamist vajavad küsimused on toodud

vastustega ka lisas 1.

Suurendamaks taastuvenergia osakaalu võttis Eesti eesmärgiks toota taastuvatest allikatest 2030 aastast

alates vähemalt Eesti elektrienergia tarbimise koguse jagu elektrienergiat.

Taastuvelektri eesmärgi tõstmine tähendab, et taastuvelektri tootmisseadmed hakkavad paiknema üle

Eesti, meile kõigile lähemal. Uues, tulevikukindlamas, elektrisüsteemis toodetakse elektrit hajatootmises.

Seda nii näiteks kodumajapidamiste katustel kui ka suurtes tuuleparkides. Valmisolekut uute taastuvelektri

tootmisseadmete rajamiseks on vaja tõsta nii menetlusprotsesside kui ka näiteks elektrivõrguga liitumise

osas. Nimetatud eesmärk on aastapõhine – seega ei pea igal ajahetkel olema 100%-line taastuvelektri

tootmine täidetud, vaid võib esineda perioode, kus taastuvelektrit toodetakse tarbimisest rohkem ning

perioode, kus taastuvelektrit toodetakse vähem kui tarbitakse.

Eesti üldine taastuvenergia eesmärk energiamajanduse korralduse seaduses (EnKS) on aastaks 2030, et

taastuvenergia peab moodustama vähemalt 65 % riigisisesest summaarsest lõpptarbimisest.

Taastuvenergia direktiivis seatud uue sihttaseme66 kohaselt peab maantee- ja raudteetranspordis kasutatud

taastuvenergia moodustama vähemalt 29 % (EnKs-s veel 14%) kogu transpordisektoris tarbitud energiast,

kuid selle saavutamise meetmeid pole veel välja töötatud (joonisel toodud trajektoor on indikatiivne). Selle

tulemusel muutub taastuvenergia osakaal summaarses lõpptarbimises moodustades 69% (joonis 6).

Soojuse summaarsest lõpptarbimisest peab taastuvenergia moodustama aastaks 2030 vähemalt 63%, kuid

soojuspumpade kasutuse kasv suurendab soojuses taastuvenergiaosakaalu.

Joonis 2.2 Eesti taastuvenergia eesmärkide67 täitmise prognoos (täpsustatakse REKK 2030 ajakohastatud

versiooni koostamisel).

65 Tehnilise läbilaskevõime N-1 hinnang 2023. aastaks. Elering. EESTI GAASIÜLEKANDEVÕRGU ARENGUKAVA 2023-2032. 66 Taastuvenergia direktiiv EL 2023/2413 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32023L2413 67 Energiamajanduse korralduse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023008

20

Joonisel 2.2 oleva taastuvelektri trajektoori aluseks on võetud Eleringi elektritarbimise prognoos68. Kuivõrd

Eleringi prognoos sisaldab endas vaid elektri lõpptarbimist ja kadusid ning taastuvelektri osakaal

arvutatakse summaarse elektri lõpptarbimise vastu, mis sisaldab ka energiasektori omatarvet, siis

lihtsustamise eesmärgil on tehtud eeldus, et energiasektori omatarve püsib samal ehk 2021. aasta tasemel

kuni aastani 2030 (so ~990 GWh).

Transpordisektori trajektooris (joonis 6) mängib olulist rolli taastuvelektri osakaal elektrisüsteemis kuivõrd

eesmärgi saavutamiseks on eeldatud olulist elektriautode kasutuse kasvu. Saavutamaks 29 protsendilist

taastuvenergia eesmärki transpordisektoris on eeldatud elektriautode arvu lineaarset kasvu 105 100

sõidukini aastaks 2030. Biometaani kasutuse tõusuks transpordisektoris eeldatakse ~386 GWh ning samuti

eeldatakse biokütuste segamise lõppemist aastaks 2030. Viimane põhjustab ka osakaalu kõikumist

kümnendi teisel poolel. Transpordisektori tarbimise prognoosimisel on kasutatud eeldust, et elektriautod

asendavad fossiilsetel kütustel sõitvaid autosid ning elektriautod on keskmiselt 2,6 korda efektiivsemad kui

fossiilsetel kütustel (so diisel ja bensiin) sõitvad autod. Aastaks 2030 on tehtud eelduste kohaselt

transpordisektori summaarne lõpptarbimine ~7050 GWh,

Kütte- ja jahutussektori trajektoorides on arvestatud soojuspumpade kasutuselevõtu suurenemisega ning

biomassi kasutuse püsimisega samal tasemel. Vastavalt uuringule69 on 2050 vaates süsinikneutraalsele

soojus- ning jahutusmajandusele lisandumas elektritarbimist maksimaalselt 11.4 TWh. Tarbimise muutus

sõltub soojus- ning jahutusmajanduse arendamisel valitud stsenaariumitest. Elektrifitseerimise

stsenaariumi valimisel on 2030 vaates täiendav elektritarbimine ca 1,9 TWh (jahutus, kaugküte ja

lokaalküte), kaugkütte stsenaariumi valimisel aga ca 0,9 TWh. Stsenaariumi valik ja täpsustuv prognoos

selgub 2024 aastal vastavalt ENMAK 2035 mõjude hindamistele.

Eesti taastuvenergia ressurss võimaldab ambitsioonikate eesmärkide täitmist ning suuremahulist üleminekut taastuvkütuste kasutamisele nii tööstuses, transpordis kui energeetikas. Eestis saab taastuvenergiat toota tuule-, päikeseenergiast, puitkütustest, biogaasist ja -metaanist, nende kasutamiseks on kaubanduslik tehnoloogia ja seadmed olemas ning varusid piisavalt. Biomassi ressursi kasutamisel tuleb arvestada biomassi säästlikkuse kriteeriumidega. Hüdroenergia ressursside kasutus on praktiliselt ammendatud. Vesiniku kasutust on võimalik erinevate taastuvenergia lahendustega ühildada (nt tuule- ja päikesepargiga). Taastuvenergia järjest suurem osakaal erinevates sektorites soosib vesiniku laiemat kasutuselevõttu. Geotermaalenergia (maa süvasoojuse) kasutus on perspektiivne lahendus70.

Taastuvelektri eesmärgi täitmise vaatest on väljakutseks pikad ja keerulised haldusmenetlused, sh planeerimismenetlused ning menetlusprotsesse takistavad asjaolud nagu ehituspiirangud, kohalike vastuseis ja kohalike omavalitsuste võimekus taastuvenergia arendusi menetleda. Samuti võrgu võimekus liita kulutõhusalt uusi taastuvelektri jaamu (suuremad kui mikrotootjad). Lisaks salvestustehnoloogiate vähene kasutuselevõtt (salvestusturu puudumine ja vastav regulatsioon). Oluline on ka 100% taastuvelektri eesmärgi saavutamine aastaks 2030 ning tagamine alates aastast 2030. Viie möödunud vähempakkumisega on toodud turule kokku 1,3 TWh taastuvelektrit, kavas on vähempakkumistega tootmisse tuua: 780 GWh hiljemalt 01.07.2027; 4 TWh maismaatuult hiljemalt 31.12.2029 ja 4 TWh meretuult hiljemalt 31.12.2033. Taastuvelektri edendamisega seotud tegevused on toodud joonisel 2.3.

68 Eesti elektriülekandevõrgu arengukava 2024-2033 https://elering.ee/node/2069 69 D8 - HC Project summary (1).pdf (energiatalgud.ee) 70 Eesti Geoloogiateenistus, Maardlatele ja maavarade perspektiiv- ning levialadele taastuvenergeetika taristu rajamise analüüs. Kirde- ja Kesk- Eesti, 2021.

21

Joonis 2.3 Möödunud ja käimasolevad tegevused taastuvelektri edendamiseks (2023 aasta seisuga).

Transpordisektoris on oluline vähendada fossiilkütuste suurt osakaalu ning edendada biokütustelt elektriautodele üleminekut. Eesmärk on tagada aastaks 2030 taastuvenergia direktiivist EL 2023/2413 tulenev eesmärk tarbida transpordisektoris vähemalt 29 protsenti taastuvatest allikatest pärinevat energiat.

Kütte- ja jahutussektoris väljakutseteks on keskkonnasoojuse (nt geotermaalenergia) ja heitsoojuse kasutuselevõtt. Samuti maagaasi täielik ja pikas perspektiivis mitte-säästlike puitkütuste asendamine küttesektoris. Eesti puitkütuste kasutust mõjutavad taastuvenergia direktiivi muudatused71, mis jõustuvad 21. novembril 2023 ja karmistavad metsa biomassile seatud säästlikkuse kriteeriumeid. Kuigi Eestis on seni olnud turupõhiselt energeetikas kasutusel puit, mis mujal kasutust ei leia ning mille väärindamiseks võimekus puudub, siis taastuvenergia direktiivist tulenevalt tuleb ka edaspidi arvestada toetuste maksmisel puitkütuseid kasutavatele käitistele, et energeetikasse peab jõudma kõige väiksema lisaväärtusega puit ehk arvestama peab puidu astmelise kasutamise põhimõttega ehk kaskaadprintsiibiga. Riikidel on lubatud teha erand kaskaadprintsiibi rakendamisest juhul, kui kohalik tööstussektor ei ole kvantitatiivselt või tehniliselt võimeline kasutama metsa biomassi energia tootmisest suurema majandusliku ja keskkonnaalase lisaväärtuse loomiseks. Samuti ei tohi metsa hankida suure bioloogilise mitmekesisusega aladelt, nt põlismetsast, rohumaadelt, looduskaitsealadelt. See on Eestis seadusandlikult tagatud. Uueks väljakutseks on kujunemas kaugjahutuse lahenduste loomine.

Taastuvenergia tarnimise vaatest on äärmiselt oluline ja kiiret tegutsemist nõudev elektri jaotusvõrgu

läbilaskevõime suurendamine, arvestades hajatootmise kasvu, salvestusseadmete turuletulekut ja

elektriautode arvu kasvu (kiirlaadimisvõrgu väljaehitamine). Juhitamatute tootmisvõimsuse osakaal

elektrisüsteemis suureneb ja juhitavate võimsuste osakaal väheneb, mis seab vajaduse rajada süsinikuheite

vabasid juhitavaid võimsusi nt jaamad mis kasutavad säästlikku biomassi, biometaani, geotermaaljaamad

ja tuumaelektrijaamad, kuid suureneb ka vajaduse täiendavate üleriigiliste ühenduste, salvestuse ja

tarbimise juhtimise järele.

Lõpptarbimise vaatest on oluline tegeleda kogukondade vastuvõtlikkuse suurendamisega uutele

tehnoloogiatele, suurendades taastuvenergia toetusi, tõstes teadlikkust ja julgustades energiakogukondade

teket. Valikute tegemist mõjutab jätkuvalt fossiilsete kütuste potentsiaalselt madalam hind, mis töötuses ja

transpordis aeglustab taastuvenergiale üleminekut.

2.4 Sektorite vahelise integreerituse tagamine Taastuvenergia tootmine ja kasutamine pole omaette tegevus, vaid see tuleneb EL raamist, ülemaailmsetest tendentsidest, tootmise mitmekesistamise vajadusest, julgeolekukaalutlustest jne. Sellesse panustavad energiasääst ja elektrivõrkude arendamine (sh välisühenduste tugevdamine), kuid kliimaneutraalsusele

71 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32023L2413

22

üleminekuks on oluline nii energiasääst kui taastuvenergia tootmine ja kasutusele võtt kõigis majandustegevustes. Energia- ja majandussektorite integreerimine (sh digitaliseerimislahenduste abil) on võimalik läbimõeldud ja süsteemse koostööga kõigil tasanditel, sh erialaliitude, kohalike omavalitsuste, teadus- ja arendusasutuste, konsultatsioonifirmade kaasamisega riiklike eesmärkide täitmisel. Energiasüsteemide integreerimise tagamiseks aastaks 2035 lähtutakse käesolevas arengukavas järgmistest eeldustest:

• erinevate majandussektorite sidumine, sh SKP kahekordistamiseks, energia tootlikkuse72 kasvatamiseks

• hoonete rekonstrueerimisel toimub salvestuse (sh elektrisõidukite aku), soojuspumpade ja taastuvenergia (päikesepaneelid) kasutusele võtt

• transpordivahendite järkjärguline üleminek elektrile ja alternatiivkütustele: taastuvenergia direktiivi viimase muudatuse kohaselt peavad aastaks 2030 taastuvkütused moodustama 29% kogu transpordi energiatarbest, praeguse prognoosi kohaselt vedelkütuste kasutus väheneb kasvuhoonegaaside heite prognoosi (15.03.2024) alusel seni kavandatud meetmetega tänaselt 8,3 TWh mahult 6,4 kuni 7 TWh-le aastaks 2035, täiendavaid meetmeid kavandamata on vedelkütuste tarbimine 3,7 TWh aastal 2050 ehk kliimaneutraalse majandusega riigiks selleks ajaks Eesti ei jõua täna kavandatud meetmetega73; 2024. aasta lõpuks koostatakse alternatiivkütuste poliitikaraamistiku kavand, mis täpsustab alternatiivkütuste kasutusele võtu võimalusi, sh tuleb arvestada elektrisõidukite akude salvestina toimimisega; vedelkütusevaru tagatakse Eestis vastavalt vedelkütusevaru seadusele74, st varu on igal hetkel tagatud ulatuses, mis võimaldab riigil vedelkütuste tarneraskuse ilmnemisel tagada transpordisektoris kütuste kättesaadavus vähemalt kolmel järjestikusel kuul. Viimase kahe aasta jooksul Eestis hoiustatava vedelkütusevaru osakaal on 48 %-lt suurenenud 76 %-ni.

• elekter küttesse: elektriküttele, salvestusele ja soojuspumpadele üleminek • tööstusest heitsoojuse kasutus kaugküttes • biometaani toodangu kasv gaasitarbijatele (transpordis, energiatootmisel), 2035. aastaks

annab biometaani toodang 1 TWh75 1/3 gaasiülekande mahust • taastuvelektri tarbimisele 100% üleminek toimub kõigis sektorites aastaks 2030, mh avaliku sektori

eeskuju, omatarbeks toojad (sh kogukonnad), juhitavate võimsuste ja salvestuse tagamine 2030+ vaates

• Pikemas perspektiivis autonoomse tootmise ja toimimise võimekuse kasvu, hoonete ja transpordivahendite sümbioosil toimivaid lahendusi (nt elektrisõidukite akude kasutus salvestina).

Kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminek eeldab erinevates sektorites energiatõhususe meetmete76

rakendamist, taastuvenergia ja salvestite kasutusele võttu:

72 Eesti energia tootlikkus oli 2022. aastal kaks korda väiksem EL keskmisest. Näitaja tuleneb sisemajanduse koguprodukti (SKT) jagamisest antud kalendriaasta saadaoleva energia kogumahuga. Eurostat Energy productivity Online data code: t2020_rd310 Statistics | Eurostat (europa.eu) 73 https://www.kasvuhoonegaasid.ee/#/projections/sector/transport 74 Vedelkütusevaru seadus–Riigi Teataja 75 a Eesti Biogaasi Teekaart 2030 | Eesti Biogaasi Assotsiatsioon 76 Energiatõhususe meetmed uuringus Support to the renovation wave - energy efficiency pathways and energy saving obligation in Estonia Energiatõhususe uuringud | Energiatalgud

23

Joonis 2.4 Energiatõhususe suurendamine ja taastuvenergia kasutusele võtt energiajulgeoleku tagamisel.

3. ELEKTRIVARUSTUSE TAGAMINE

Majanduse süsinikujalajälje vähendamine tähendab paljudes sektorites seniste kütuste asendamist

elektriga. Nii asenduvad tulevikus transpordis ja kodude küttes kasutatavad fossiilkütused tõhusamate

elektrienergiat kasutavate lahendustega (elektrisõidukid, soojuspumbad). Seepärast on paljude sektorite

dekarboniseerimise edukus otseselt seotud puhta, soodsa hinna ja kõrge varustuskindlusega

elektripakkumise tagamisega. Aastaks 2030 on Eesti võtnud eesmärgiks toota taastuvatest allikatest

elektrit 100% aastase elektritarbimise mahust. Selle eesmärgi täitmisel on võtmetähtsusega roll elektrivõrgu

(jaotus- ja põhivõrk) ümberehitamisel ja tugevdamisel piirkondades, kus uued taastuvelektri

tootmisvõimsused rajatakse. Hajatootmise varasemast oluliselt suurem integreerimine võrku ja võrgu

ümberehitamine ja tugevdamine taastuvenergiale soodsates piirkondades eeldab süsteemihaldurilt

senisest erinevat lähenemist võrkude planeerimisel ja arendamisel.

Süsteemihaldur Elering AS koostab igal aastal varustuskindluse aruande77, kus hindab Eesti elektrivarustuse

tagatust. 2022. aasta aruandes tõdeb Elering, et varustuskindluse riskid on kasvanud seoses Venemaa

agressiooniga Ukrainas. Antud faktist tulenevalt on üha olulisem panustada Eesti elektrivarustuse

tagamisse ja teha kiirendatud ning pikaajalisi otsuseid, mis on vajalikud üles kerkinud riskide

leevendamiseks. Näiteks on Balti riigid ühiselt võtnud vastu otsuse kiirendatud korras desünkroniseerida

oma elektrisüsteem Venemaa elektrivõrgust.

Eleringi roll selle eesmärgi täitmisel on tagada ka piisava läbilaskevõimega ülekandevõrk. Selle ülesande

piltlikustamiseks koostab ta üle kahe aasta elektrivõrgu pikaajalist 10 aasta võrgu arengukava. 2023 aastal

koostatav arengukava on esmane selletaoline. Lisaks sünkroniseerimise jaoks juba tehtavatele

investeeringutele planeerib Elering suurema mõjuga investeeringutest näiteks Estlink3, Saaremaa 330 kV

ühendust, Eesti-Läti 4. ühendust ja suuremate tarbimiskeskuste võrgu tugevdamisega seotud

investeeringuid.

Lisaks põhivõrgule on sarnase 10 aasta võrgu arengukava koostamise kohustus nüüd ka jaotusvõrkudel,

kes samuti peavad pikaaegsemalt ja avalikult oma võrku ette planeerima.

2023. aastal on kasutusel põhivõrgus võrgulepingutega tootmissuunalist võimsust hinnanguliselt ca 3000

MW ja valmis, kuid ühendamata liitumispunkte võimsusega 1007 MW. Liitumistes on täiendavalt veel ligi

77 https://www.elering.ee/varustuskindluse-aruanded

24

3000 MW78. Kokku on Eleringi hinnangul 2030. aastaks taastuvelektri eesmärgi täitmiseks vajalik ca 5500

MW tootmissuunalist võimsust79. Eesti elektritootmisvõimsus 2023. aastal on esitatud tabelis 3.1.

Tabel 3.1 Eesti elektritootmisvõimsus aastal 202380.

Tootmisallikas Võimsus

Maismaatuul 317 MW

Hüdro 8 MW

Päike 812 MW

Põlevkivi 1330 MW

Jäätmed 17 MW

Maagaas 110 MW

Põlevkivigaas 78 MW

Biomass 397 MW

Muud 20 MW

KOKKU 3089 MW

Elektritarbimise prognoos aastani 2050 on toodud tabelis 3.2.

Tabel 3.2 Elektritarbimise prognoos aastani 205081 (ei sisalda võimalike suurtarbijate lisandumist).

Prognoos 2022 2025 2030 2035 2040 2050

Elektritarbimine*, TWh 8,5 9,2 9,9 11,3 13 16 *2022 tegelik tarbimine82, 2025 ja 2035. 2030 Eleringi VKA 2023, 2040 ja 2050 tarbimine kliimaneutraalsele elektritootmisele ülemineku uuringus

Modelleeritud elektritootmise stsenaariumide83 kohaselt (tabel 3.3) on võimalik elektritarbimist katta aastal

2030 taastuvenergia ja salvestuse stsenaariumis.

Tabel 3.3 Elektritoodang elektritootmise stsenaariumides.

Toodang elektritootmise stsenaariumides, TWh 2030 2035 2040 2050 Referentsstsenaarium (Euroopa Komisjoni 2020. aasta võrdlusstsenaarium hõlmab nõudlust majanduslikult kulutõhusate power-to-X lahenduste järele) 8,5 9,1 9,6 19,1 Taastuvenergia ja salvestuse stsenaariumis (avamere tuuleenergia generaatorite võimsused on 1 GW aastaks 2030, 2 GW aastaks 2035, 3 GW aastaks 2040 ja 4 GW aastaks 2050) 11,8 15,2 18,6 22,7

Tuumastsenaarium 8,8 11,8 14,9 23,4 Taastuvgaasi stsenaariumis on 2030. aastaks Eestisse rajatud 1 GW mahus biogaasi võimsusi 8,5 9,1 9,7 17,6

Stsenaariumide modelleeritud elektri hind on esitatud tabelis 3.4.

Tabel 3.4 Prognoositud elektri hind (LCOE) elektritootmise stsenaariumides.

78 Eleringi liitumiste tabel 79 Eleringi andmetel 2023 novembri seisuga 80 Entsoe transparency platform - https://transparency.entsoe.eu/generation/r2/installedGenerationCapacityAggregation/show 81 Eleringi varustuskindluse aruanne 2022 82 https://www.konkurentsiamet.ee/et/uudised/2022-aasta-elektri-ja-gaasituru-kokkuvote-oli-hinnasokkide-aasta 83 Elektri uuringud | Energiatalgud

25

Elektritootmise stsenaariumides elektri hind (LCOE*), EUR/MWh 2030 2035 2040 2050

Referentsstsenaarium 97 103 109 103

Taastuvenergia ja salvestus 113 116 118 139

Tuumastsenaarium 88 91 95 88

Taastuvgaasi stsenaarium 98 102 105 101 *Levelized Cost of Energy, 2030-2050 prognoositud elektri hind (maksude, tasude, taastuvelektritoetuseta) Eestis kliimaneutraalsele elektritootmisele

ülemineku uuringus modelleeritud stsenaariumides (ei kajasta elektri turuhinda), uuringu tegevuskavade aruande joonise 3-3 alusarvutused.

Antud elektritootmise stsenaariumides väheneb kasvuhoonegaaside heide enim (tabel 3.5) eeldusel, et

põlevkivielektrijaamades asendatakse põlevkivi alates 2030 biomassiga, mõningast heidet tekitaks aastal

2050 fossiilgaas juhul kui seda veel tekib (põlevkiviõli uttegaasi kasutusel põlevkivielektrijaamades).

Tabel 3.5 KHG heide elektritootmise stsenaariumides, tuhat tCO2ekv.

Elektritootmise stsenaariumide KHG heide tuhat tCO2ekv 2030 2035 2040 2050

Referentsstsenaarium 763 431 98 187

Taastuvenergia ja salvestus 782 433 84 79

Tuumastsenaarium 754 397 41 30

Taastuvgaasi stsenaarium 728 402 77 68

Elektrifitseerimise kasvuga muutub aastaks 2035 oluliselt elektrivõrgu tarbijate ja tootjate spekter (joonis

3.1):

• elektrisüsteemi paindlikkus (tarbimise juhtimine, salvestus, piiriülesed ühendusvõimsused ja

juhitavad võimsused) tasakaalustamaks tuule- ja päikeseparke (eelistatavalt kombinatsioonis

akusalvestusega rajatud hübriidparkidena);

• meretuulepargid koos ekspordi- ja salvestuse võimekusega;

• tarbijate omatarbeks paigaldatud tootmised (tootevtarbijad);

• tarbimist suurendavad sundventilatsioon ja soojuspumbad;

• võrguga seotud tarbimise juhtimise teenused ja akud;

• kaugkütte soojuspumbad ja elektrisõidukite laadimistaristu.

Taastuvenergia direktiivi viimaste muudatuste kohaselt tagavad liikmesriigid kuni kliimaneutraalsuse

saavutamiseni, et taastuvenergiajaamade planeerimine, ehitamine ja käitamine (sh selliste jaamade

võrguga ühendamine), seotud võrk ise ning salvestusvahendid vastavad ülekaalukale avalikule huvile ning

edendavad rahvatervist ja ohutust.

Joonis 3.1 Elektrivõrgu tarbijad ja tootjad aastal 2035.

26

Kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekul on olulised valikukohad seotud põlevkivi kasutusega:

1. kliimaneutraalne energiatarbimine (st põlevkivil elektrijaamade kasutust kuni eluea lõpuni nt juhitavate

ja/või reservvõimsustena, vastavas mahus tarbimisest suuremat taastuvenergia toodangut) või

2. kliimaneutraalne energiatootmine (st põlevkivil elektrijaamades põlevkivi asendamine biomassiga või

põlevkivil elektrijaamade sulgemine, eeldab kogu elektrienergia kliimaneutraalselt tootmist, lisanduvad

juhitavate võimsustena tuumajaam ja/või taastuvgaasijaam)

Elektrienergia varustuskindlus tagatakse võrgu arenduste (sh Eesti elektrisüsteemi Kesk-Euroopaga

sünkroniseerimine ja välisühenduste arendamine), salvestuse võrku integreerimise, elektritarbimise

juhtimise, piisavas mahus juhitavate võimsuste (sh reservvõimsuste) tagamise ja toimiva ning

naaberpiirkondadega hästi integreeritud elektrituru kaudu.

Kliimaneutraalsele energiatootmisele ülemineku riskid84, mida maandatakse poliitikainstrumentide (tabelis

3.6) kavandamise ja elluviimisega on:

• naaberriikidel on ambitsioonikam taastuvenergia poliitika ja naaberriikidega võrreldes on Eesti

vähem atraktiivne investeerimiskeskkond;

• ülereguleerimine sh pikad ja mahukad planeerimisprotsessid vähendavad investeerimiskeskkonna

atraktiivsust;

• elektrisüsteemi tasakaalutus taastuvenergia ja salvestuse integreerimisel;

• elanikkonna vähene teadlikkus ja arusaam kliimaneutraalsele energiamajandusele ülemineku

vajadusest;

• testimata tuumaenergia ja süsiniku püüdmise tehnoloogiate kasutus;

• sõltuvus impordist;

• põlevkivi kasutuse lõpetamise ebaselgus.

Tabel 3.6 Elektrivarustuse kavandatavate tegevustega seotud indikatiivne potentsiaal, rakendamise

poliitikainstrumendid ja tähtajad.

KAVANDATUD TEGEVUS INDIKATIIVNE POTENTSIAAL POLIITIKAINSTRUMENDID TÄHTAEG

Tarbimise juhtimise potentsiaali käivitumine kõigil turutasemetel 261 MW85 Regulatiivsed muudatused, arendused 2027

Elektrisalvestuse käivitumine

2030= PHEJ 725 MW ja akud 750 MW86

Regulatiivsete tõrgete eemaldamine, täiendavad tuluallikad (nt kiirete sagedusreservide turg), pilootprojektid; vajadusel toetusmehhanismid. 2030

Juhitava võimsuse 1200 MW tagamine aastaks 2035

Täiendavad võimsused tipukoormuse katmiseks; Võimalikud tehnoloogiad: tuumajaam, taastuvgaasijaam, koostootmisjaamad, salvestus.

Regulatiivsed muudatused, investeerimiskindluse loomine, kiirete sagedusreservide hankimine pikaaegsete lepingutega, vajadusel võimsusmehhanismi kasutuselevõtt (sh strateegiline reserv) ja selleks vähempakkumise läbiviimine reservvõimsuse mehhanismile, tuumatöörühma aruanded ja VV otsus 2024 2027

Võrgu arendamine

Olemasoleva võrgu tugevdamine. Täiendavad välisühendused: ESTLINK-3, ESTLAT-4, merevõrk (sh BWC)

Regulatiivsed muudatused, võrgu 10 aastased arengukavad, võrgu arenduskohustus, fikseeritud liitumistasu kontseptsioon, Euroopa CEF toetus ühishuviprojektidele (välisühendused), toimepidevuse plaanide täiendamine, küberohtude analüüs 2035

84 Riskianalüüs https://energiatalgud.ee/sites/default/files/2022-05/D5%20Risks%20Analysis%20Final%20Report.pdf 85 Kliimaneutraalsele elektritootmisele ülemineku uuringus on arvestatud tarbimise juhtimise potentsiaaliga 261 MW https://energiatalgud.ee/node/8917?category=1704 86 ANALÜÜS JA ETTEPANEKUD ENERGIASALVESTUSE TURU KÄIVITAMISE KOHTA (FinantsAkadeemia OÜ) - https://energiatalgud.ee/node/8921?category=1708

27

Turukorraldus

Balti ja Soome jaeturgude ühtlustamine, liitumine Euroopa reservide turgude platvormidega (MARI ja Picasso) Analüüs, regulatiivsed muudatused, arendused 2025-2027

Kütusevabade energiaallikate osakaalu suurendamine

Maismaatuuleparkide potentsiaal 7 GW (sh arenduses 3,8GW), meretuuleparkide potentsiaal 7GW, millest 2035 aastaks kavandamisel 1- 2GW, päikeseparkide rajamise potentsiaal aastaks 2030 1,2-2 GW.

Menetlusprotsesside kiirendamine, piiriülene koostöö, vähempakkumised, avaliku sektori üleminek taastuvelektrile, projektide jooksev progressi kaardistamine (KAUR) ning järelhindamine 2027 2037

Riskide maandamine Taastuvenergia ühishanked, hinnavahelepingud jms87

Avaliku sektori eeskuju, elektriostulepingud, elektritariifide erisused, hüvitused, garantiid jms 2027

Kogukonnaenergeetika käivitamine

Toimiv kogukondade platvorm, 2025. aastaks igas >10 000 elanikuga KOV-s vähemalt üks taastuvenergia kogukond (ELi päikeseenergia strateegia) või igas KOV-s, mis hõlmavad kokku 85% riigi elanikkonnast, tegutseb vähemalt 1 energiakogukond aastaks 2035.

Turuosaliste rollide täpsustamine (sh riigi sekkumised), vajaliku reeglistiku (sh KOV-ga) ja juhendite loomine, aruandluse ja seire korraldamine 2027

Alljärgnevalt on kavandatud tegevusi täpsemalt kirjeldatud.

3.1 Elektrienergia tarbimise juhtimise turule tuleku soodustamine

Põhitegevused: tururaamistiku loomine, tariifisüsteemide ja sagedusturgude arendused, paindlikkusteenuste

osutamine.

Taastuvelektri osakaalu suurenemine elektrisüsteemis suurendab tootmise ettearvamatust ja seeläbi vajadust elektrisüsteemi paindlikumalt ja kuluefektiivsemalt juhtida. Paindlikkuse all mõistame võimekust hoida elektri tootmist ja tarbimist igal ajahetkel tasakaalus, et tagada elektrisüsteemi toimimine. Tarbimise juhtimine suurendab tarbimise paindlikkust ja võimaldab tarbimist vähendada või nihutada ajalt, mil süsteemis on elektri puudujääk ja täiendav energiaühiku tootmine on väga kallis, ajale mil elekter on soodsam. Pandlikkuse pakkumist ja kasutamist visualiseerib allolev graafik88:

Joonis 3.2 Paindlikkusteenuste ülesehitus.

87 Uuring Üleminek kliimaneutraalsele elektritootmisele Lk 24 https://energiatalgud.ee/sites/default/files/2022- 12/D8%20Final%20report%20translated%206.12.2022%20clean.pdf 88 REPowerEU Priority 3: Proposed measures to facilitate demand side response and to improve the flexibility market functioning in Estonia, Trinomics - https://energiatalgud.ee/sites/default/files/2023-04/Ad-hoc_report_Demand_Side_Response%20-%20FINAL%5B38%5D.pdf

28

Üldiselt saab tarbimise juhtimise jaotada kaheks – kaudne ja otsene. Kaudse tarbimise juhtimise puhul reguleerivad tarbijad (sh kodu- ja äritarbijad) oma tarbimist lähtuvalt hinnasignaalidest, näiteks elektri börsihinnast. Kaudset tarbimise juhtimist saab ergutada läbi dünaamilise hinnaga elektripakettide, aga ka läbi tarbija teadlikkuse suurendamise ja digitaalsete lahenduste kasutuselevõtmise89. Elektrituruseaduse kohaselt on tarbimise juhtimine (tarbimiskaja) elektri tarbimise koormuse juhtimine, mis seisneb tarbija iseseisvas tarbimise muutmises või agregaatori90 kaudu tehtud ja aktsepteeritud pakkumises müüa organiseeritud turu hinnaga tarbimise vähendamist või suurendamist. Sellist tarbimise juhtimist saame nimetada otseseks tarbimise juhtimiseks. Eesti tarbimise juhtimise potentsiaaliks on hinnatud91 213 kuni 407 MW. Hollandi tarbimise juhtimise mõjude analüüsis92 on leitud, et tarbimise juhtimise tulemusena väheneb tarbijate elektri keskmine hind lausa 26%. Otsese ja kaudse tarbimise juhtimise ajalist osalemist elektriturgudel visualiseerib allolev graafik93:

Joonis 3.3 Otsese ja kaudse tarbimise juhtimise osalemine elektriturgudel. Tarbimise juhtimise mõju tarbimisele visualiseerib allolev graafik:

Joonis 3.4 Tarbimise juhtimise mõju elektri tarbimisele.

89 Tarbimise juhtimise iseseisva agregaatori tururaamistiku ettepanekud Eestile, Konkurentsiamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Elering AS https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/news- files/tarbimise_juhtimise_iseseisva_tururaamistiku_ettepanekud_eestile.pdf 90 Agregaator on isik, kes osutab agregeerimise teenust ja võib samal ajal olla müüja või bilansihaldur. Agregeerimine on tegevus, mille käigus ühendatakse tarbijate tarbimiskoormus või tootjate tootmisvõimsus elektriturul müümiseks või ostmiseks Elektrituruseadus–Riigi Teataja 91 https://elering.ee/sites/default/files/attachments/Tarbimise_juhtimine_1.pdf 92 https://publications.tno.nl/publication/34639481/emVYyq/TNO-2022-P10131.pdf 93 Encouraging Flexibility in Electricity Market Design, ACER - https://www.ceer.eu/documents/104400/-/-/45a8c9a6-c65a-f249-ebd8- 13f90ff0620d

29

Agregaatori roll tarbimise juhtimisel visualiseerib allolev skeem:

Joonis 3.5 Tarbimise juhtimise sidumine elektrituruga.

Tarbimise juhtimise edendamiseks sätestab direktiiv (EL) 2019/944 riigile kohustuse võimaldada tarbijatel

pakkuda iseseivalt või läbi agregeerimise tarbimise juhtimist kõikidele elektriturgudele. Eestis on tehtud

esimesed sammud tarbimise juhtimise turumudeli loomisel. 2020. aastal korraldas Konkurentsiamet avaliku

konsultatsiooni94 eesmärgiga koostöös turuosalistega ühtses lähenemises kokku leppida. Seniste arutelude

ja analüüside ning teiste liikmesriikide näidete tulemusena on jõutud järeldusele, et sobivaim turumudel

tarbimise juhtimise edendamiseks on tsentraalse arveldusega turumudel, mille kohaselt koondub

andmevahetus ja rahaline arveldamine sh kompensatsiooni arvestamine keskse asutuse kätte, milleks teiste

riikide näidete põhjal on süsteemihaldur (Eestis Elering). Lisaks turumudeli loomisele, jätab direktiiv (EL)

2019/944 liikmesriikidele vabamad käed kompensatsioonimehhanismi loomisel, mille alusel

kompenseeritakse bilansihalduritele nende kulud ja makstakse agregaatoritele tasu tarbimise juhtimise

kaudu tarbijale madalama elektrihinna näol toodud kasu eest. Belgia ja Prantsusmaa on tsentraalse

arveldamise mudeli95 kõikidel turgudel rakendatud ning töö käib ka teistes riikides. Riigikontroll on oma

aruandes96 leidnud, et täna takistab tarbimiskajas osalemist ja agregeerimist eelkõige turumudeli loomine.

Reguleerimisturul on Elering täna juba rakendamas tsentraalse arveldusega mudelit, mille kohaselt

bilansihalduri kulud kompenseeritakse elektri päev-ette börsihinna alusel ja tarbimist juhtinud tarbija (otse

või läbi agregaatori) tasub bilansihalduri kompensatsiooni.

Alloleval graafikul on visualiseeritud tsentraalse selgitusega turumudel, mis visualiseerib turuosaliste vahelist arveldamist tarbimise juhtimise korral läbi agregaatori97:

94 https://www.konkurentsiamet.ee/uudised/avalik-konsultatsioon-tarbimise-juhtimise-iseseisva-agregaatori-tururaamistiku-osas 95 The regulation of independent aggregators with a focus on compensation mechanisms - https://pub.norden.org/nordicenergyresearch2022- 04/nordicenergyresearch2022-04.pdf 96 „Eesti elektrisüsteemi valikud“ – Riigikontroll, 6. november 2023, https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?FileId=18316&AuditId=5566 97 Konkurentsiamet

30

Joonis 3.6 Arveldamise mudel tarbimise juhtimisel agregaatori kaudu. Eesmärk on tuua otsene tarbimise juhtimine kõigile turutasemetele (päev-ette, päevasisene ja reguleerimisturg) ja seeläbi ühelt poolt vähendada elektrikulusid tarbijale (sh majapidamised, tööstus, teenindus , avalik sektor), teisalt suurendada varustuskindluse taset ning samuti aidata kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu. Tarbimise juhtimine vähendab osaliselt juhitavate võimsuste vajadust ja on soodsam täiendava elektritootmise rajamisest. Lisaks on eesmärk võtta tarbimise juhtimine kasutusele ka võrguettevõtjate poolt nt võrguinvesteeringute edasilükkamiseks või võrgu ülekoormuse vähendamiseks. Tarbimise juhtimise eesmärkide realiseerimise eelduseks on elektrituruseaduse muudatused, võrgu

arengukavades tarbimise juhtimise tegevuste planeerimine ja agregaatoritele vastavate turutingimuste

(regulatsiooni raamistik, tehnilised tingimused, andmevahetuse tüüptingimused) loomine klientidele

tarbimise juhtimise teenuste pakkumiseks. Reguleerimisturul toimib käsitsi aktiveeritavate reservide turg ja

2025. aasta alguses käivitub kiirete automaatsete reservide turg sageduse juhtimiseks. Tarbimise juhtimise

kõigile turutasemetele toomine eeldab andmelao arendust aastaks 2026. Konkurentsiamet töötab välja

detailsemad tehnilised tingimused arveldusele ja andmevahetusele süsteemihalduri, bilansihalduri,

turuoperaatori ja agregaatori vahel.

Paindlikkusteenuste veelgi laiemat ja efektiivsemat kasutust sh tarbimise juhtimise ressursi kasutuse reguleerimist reguleerimisturgude (süsteemihaldur) ja lokaalsete võrguturgude (jaotus- ja põhivõrgud) vahel, saaks realiseerida näiteks läbi paindlikkusplatvormi kasutuselevõtu. Eesmärk, et sama tarbimise juhtimise ressurssi saaks pakkuda nii reservide turgudele (kasutaja süsteemihaldur Elering) kui lokaalsetele võrgupiirangute turgudele (kasutaja nii jaotusvõrgud, nt Elektrilevi, kui põhivõrk - Elering). Selleks on vajalik riiklik või regionaalne paindlikkuseplatvorm ja koostöö selle realiseerimiseks süsteemihalduri ning võrguettevõtete vahel. Täiendav eeldus on takistuste analüüsimine paindlikkusplatvormi loomiseks ja vajadusel regulatsiooni muutmine. Tarbimise juhtimise turule tuleku soodustamiseks on vajalik:

• Tururaamistiku loomine, mis paneb paika turuosaliste rollid ja arveldusmudeli, mis võimaldab ressursi efektiivsema kasutuselevõtu kõigil turutasemetel (päev-ette, päevasisesel ja reserviturul) ja juhitavatel tarbijatel saada oma tarbimise juhtimise eest tasu;

• Pikaajalistes võrgu arengukavades (jaotus- ja põhivõrk) tarbimise juhtimisega seotud tegevuste kavandamine alternatiivina võrguinvesteeringutele eesmärgiga võrgu koormamist ühtlustada, vältida pudelikaelu, võrku efektiivsemalt kasutada ja hoida seeläbi võrgutariifi ning liitumiste hindu madalamal, nt tarbimise juhtimise hankimine alternatiivina võrguinvesteeringutele ja paindlikku liitumise võimalused. 2023 avalikustatud pikaajalised võrgu tegevuskavad sisaldavad küll üldisemalt tarbimise juhtimisega seotud tegevusi, kuid saaksid minna palju täpsemaks. Muudetav

31

elektriturudirektiiv paneb üha rohkem rõhku võrguettevõtete potentsiaali paindlikkust kasutusele võtta sh läbi tariifimetoodikate;

• Võrguettevõtjale tarbimise juhtimist soodustavate tariifisüsteemide edasiarendamine tarbijale aastaks 2030, nt valikpaketid, mis võimaldavad soodsamat teenust tipuvälisel ajal (nt ajapõhise edastustasu kasutamise laiendamine, vajadusel õigusaktide muutmine);

• Kiirete sagedusturgude käivitumine ja arendamine, nt aFRR (automatic Frequency restoration reserve) ning FCR (frequency containment reserve) toodete turule toomine. Aastaks 2030 täielikult turupõhine sagedusreservi ressursside kasutus. Vajadusel regulatsioonide muutmine.

3.2 Elektrienergia salvestuse turule tuleku soodustamine

Põhitegevused: Turubarjääride eemaldamine. Regulatiivsed muudatused ja garantiimehhanismi analüüs.

Salvestus on tehnoloogia, mis võimaldab salvestada energiat ühel ajahetkel ja teisel ajal seda salvestatud

energiat toota. Ehk salvestusel on nii tootja kui tarbija tunnuseid, mistõttu avaldab, näiteks elektritarbimine

elektriturule kahepoolset mõju – ühel hetkel suurendab tarbimist ja teisel hetkel vähendab seda. Salvestus

(nt liitiumakud, pump-hüdroakumulatsioonijaamad ja soojussalvestid) võimaldab suurendada

elektrisüsteemi paindlikkust, seeläbi vähendades vajadust juhitavate võimsuste järele.

Milliseid probleeme salvestus saab leevendada?

• Hinnastabiilsuse suurendamine (vähem volatiilsed elektrihinnad). Vähenevad kõrged elektrihinnad

tarbijatele läbi hinnatippude vähenemise (sõltuvalt salvestuse võimsusest ja mahust väheneb

keskmine börsihind 1,31 - 3,93 €/MWh98) ja suureneb turuhind taastuvelektri tootjale läbi

volatiilsuse vähenemise. Volatiilsuse vähenemines vähendab vajadust riigi poolt taastuvelektri

tootmisele toetusi maksta (sõltuvalt salvestuse võimsusest ja mahust suureneb taastuvelektri

tootjate tulu 1,5 kuni 8,6%99).

• Taastuvelektri suuremas mahus elektrisüsteemi integreerimine. Elektrihinna volatiilsuse

vähenemine ja taastuvelektrist süsteemi tekkiva ebastabiilsuse kompenseerimise võimaldab

taastuvelektrit suuremas mahus kasutusele võtta, kuna taastuvelektri tootjatel on võimalik

turupõhiselt rohkem teenida ja salvestus võimaldab taastuvelektri tootmist nihutada hetkedele, kus

taastuvelektri tootmist on vähem näiteks õhtutundidel.

• Fossiilsete energiaallikate asendamine ja fossiilsel energial töötavate tipujaamade töötundide

vähendamine. Taastuvelektri tootmise suurenemine asendab fossiilsete energiaallikate kasutust,

kuid väheneb ka vajadus kasutada fossiilseid energiaallikaid elektritarbimise tippude katmiseks ja

süsteemi stabiilsuse tagamiseks.

• Süsteemi stabiilsuse tagamine läbi täiendava tootmis- või tarbimisressursi pakkumise. Saab

pakkuda erinevaid süsteemiteenuseid sh inertsi tagamiseks ja sageduse reguleerimiseks. Vajadus

üha suuremal määral süsteemistabiilsust tagada tuleneb sünkroniseerimisest Kesk-Euroopa

elektrisüsteemiga ja elektrisüsteemis taastuvelektri osakaalu suurenemisest. Kuna

taastuvelektrivõimsused (tuul, päike) ei ole juhitavad, siis suureneb vajadus nende tehnoloogiate

poolt tekitatud ebastabiilsust elektrisüsteemis tasakaalustada.

• Elektrivõrgu koormatuse vähendamine - Tarbimise juhtimist ja salvestust saab rakendada ka

võrguinvesteeringute edasilükkamiseks või võrgu ülekoormuse vähendamiseks. Näiteks

võrguettevõtete poolt tarbimise juhtimist ja elektrisalvestust turult hankides või pakkudes liitujatele

paindlike tarbimise ajast või võrgu koormatusest sõltuvaid elektrilepinguid ja kujundades

98 TalTechi analüüs 99 TalTechi analüüs

32

võrgutariifi tarbimise ajast või võrgu koormatusest sõltuvaks. Eesti elektrivõrk on täna juba

tootjaliitumisi täis ja iga täiendav liitumine on liitujale kulukas. Olukorra leevendamiseks ja

elektrivõrgu optimaalseks kasutamiseks saab võrguettevõtja pakkuda liitujatele paindlikku liitumist,

mille puhul võrguettevõtja tellimusel või kellaajast sõltuvalt peab tootja end alla koormama ja

ülejääva elektri kas jätma tootmata või selle salvestama hilisemaks kasutamiseks. Võrgu

koormamise ajaliselt võrdsemalt jaotamine võimaldab vältida võrguinvesteeringuid, mis muidu

tiputootmise või -tarbimise tõttu vajaks teostamist ja seeläbi tarbijatel ning tootjatel soodsamalt

võrguga liituda.

Taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditega on elektrisalvestite rajamiseks rahastatud 7 projekti

energiasalvestuse pilootprojektide toetusega100, kokku 10,64 MW salvestusvõimsust (2 tunnine salvestus).

Eleringi elektrivõrgu arengukava 2024-2033 avaliku konsultatsioondokumendi alusel101 on 2023. aastal

rajamisel liitumised salvestusseadmetele kokku 752,86 MVA ulatuses. See number ei sisalda Paldiski

pumphüdrojaama projekti (500 MW).

2035. aastaks tuleb tuua turule täiendavat elektrisalvestust. Vajalikud on järgmised tegevused:

• olemasolevate regulatiivsete barjääride kõrvaldamine, nt õigusaktide muutmine

topeltmaksustamise ja -tasustamise vältimiseks (nt taastuvenergia tasud, aktsiisid ja võrgutasud);

• kiirete sagedusreservide turu avanemine;

• salvestuse edendamise toetusmeetmete vajaduse ja võimaluste analüüsimine;

• elektriturudirektiivist tulenevate salvestust soosivate sätete kohaldamine Eesti õigusesse.

3.3 Elektrisüsteemi toimimiseks vajalike juhitavate võimsuste olemasolu tagamine

Põhitegevused: varustuskindluse normi täitmiseks vajalike tootmisvõimsuste tagamine, vajadusel

võimsusmehhanismi (sh strateegilise reservi) rakendamine ja selleks vähempakkumise läbiviimine,

tuumaenergia kasutuselevõtu analüüs ja tuumaenergia kasutuselevõtuga seonduva regulatsiooni loomine.

Pärast praeguste juhitavate põlevkivielektrijaamade sulgemist on oluline valmistuda uute juhitavate

tootmisliikide (nt tuumajaam, taastuvgaasijaam, salvestus) kasutuselevõtuks. Elektrivõrgu

varustuskindluse normi täitmiseks ja vajamineval hulgal tootmisvõimsuste olemasolu tuleb tagada

esmajärjekorras turutingimustel, kui tekib aga oht tootmisvõimsuste piisavusele rakendada vajadusel

reservvõimsuse mehhanismi (riigiabi loa saamisel), millega hangitakse vajalikud juhitavad võimsused läbi

vähempakkumise, näiteks strateegilise reservi loomisega. Reservvõimsuse mehhanismi kasutuselevõtu

regulatsioon jõustub 2024. Juhitava võimsuse vajalik maht on 2023 seisuga süsteemihalduri Eleringi

varustuskindluse hinnangul 1000 MW praeguse elektri tarbimise (tiputarbimisel 1600MW) juures, st

tulevikus võib see perspektiivis suureneda. Juhitavate võimsuste vajadust vähendab tarbimise juhtimise ja

salvestuse potentsiaali realiseerimine.

Oluline on tagada pikas perspektiivis piisav juhitavate võimsuste olemasolu elektrisüsteemis. Eesti on

ajalooliselt olnud sõltuv põlevkivielektrist, kuid taastuvenergiale üleminek tähendab järkjärgulist

põlevkivielektrist loobumist. See tähendab tänaste põlevkiviblokkide väljumist turult, mis toob kaasa nende

järkjärgulise sulgemise. Hetkel on Eesti Energial omaniku ootuse tõttu kohustus hoida põlevkivi plokke töös

kuni 2027. aastani. Tänaste hinnangute kohaselt võib sulgemine toimuda järgnevalt:

• 2027. aastal sulgub tõenäoliselt veel 3-4 plokki (koguvõimsusega vahemikus 700-850 MW);

100 https://kik.ee/et/toetatavad-tegevused/energiasalvestuse-seadmete-pilootprojektide-arendamine 101 https://www.elering.ee/sites/default/files/2023-10/EESTI%20ELEKTRI%C3%9CLEKANDEV%C3%95RGU%20ARENGUKAVA%202024-2033.docx

33

• kuni 2035. aastani on alles ligikaudu 494-660 MW, mille edasine saatus sõltub poliitilistest

otsustest ja turul tasuvusest.

Kuigi hinnanguliselt on vaja juhitavat võimsust 1000 MW ulatuses tagamaks varustuskindluse normi, siis

tegemist on ajas muutuva numbriga kuna see sõltub tiputarbimisest. Varustuskindluse normi tagamiseks

võib jaotada lahendused kaheks erinevaks võimaluseks – lahendused turupõhiselt ja turuväliselt.

Turupõhised lahendused tipukoormuste katmiseks, mida on võimalik katta järgnevalt:

• läbi gaasi/vesiniku elektrijaama;

• kasvatades salvestusvõimsust – näiteks kaks suurt pumphüdroelektrijaama (Paldiskis Energiasalv

ja Ida-Virumaal Eesti Energia, aga ka mitmed akupargid on rajamisel);

• tarbimise juhtimise suurendamine;

• riikidevaheliste ülekandevõimsuste suurendamine;

• pikemas perspektiivis (2035+) läbi tuumajaama baasvõimsuse kasvatamise, vähendab

tipuvõimsuse vajadust.

Tuumajaama puhul tekib tihti küsimusi, kas see on juhitav või mitte. Siiski on tegemist juhitava võimsusega,

kuna Fermi Energia poolt Eestis arendatava tuumaelektrijaama väikereaktorist tulenevat võimsust on

võimalik kiiresti tõsta – 1 MW/minutis. Näiteks on võimalik 15 minutiga saavutada 22,5 MW võimsus.

Kui ka pärast uute juhitavate võimsuste lisandumist varustuskindluse probleem püsib, tuleb järgmisel

kümnendil pärast strateegilist reservi rakendada turul osalevat reservvõimsuse mehhanismi vajaliku

puudujäägi tagamiseks. See tähendab seda, et vähempakkumise tulemusel makstakse turuosalistele tasu,

mis võimaldab kiiremini uutel juhitavatel võimsustel turule tulla.

Turuvälised lahendused tipukoormuse katmiseks läbi reservvõimsuse mehhanismi loomine – strateegiline

reserv, kus riik ostab puudujäävat võimsust juurde senikaua, kuni turupõhiselt vajaminev maht ei tule kokku.

Ressursiks võib olla näiteks põlevkivielektrijaamade valmisolekus hoidmine, salvestus, tarbimise juhtimine,

gaas, biomass. Vajadus tekib tänase teadmise kohaselt alates 2027. aastast ning seda tuleb hoida senikaua,

kuni turupõhiselt tekib juurde piisavas mahust juhitavat võimsust varustuskindluse normi tagamiseks.

Turuväline lahendus tähendab reservvõimsuse mehhanismi näitel seda, et see ei osale igapäevasel

elektriturul ning sellel puudub mõju päevasiseselt kaubeldavale elektrihinnale. Elektriturul toimub

kauplemine Eesti piirkonnas kas Nord Pool Spoti elektribörsi kaudu või tootja ja tarbija omavaheliste

lepingute alusel.102 Reservvõimsuse mehhanismis oleva võimsusega ei kaubelda Nord Pool Spotis ning see

ei paku tootja ja tarbija vahelisi lepinguid. Mehhanism käivitatakse ainult viimases hädas, kui Eestis on

elektrienergiat puudu.

Vähempakkumise korraldamine reservvõimsuse mehhanismi loomiseks sõltub riigiabi loa saamisest.

Vähempakkumine toimub orienteeruvalt 2025. aastal. Eleringi VKA 2022 näitab reservvõimsuse mehhanismi

vajadust 2027. aastal.

Tulenevalt Euroopa Liidu määrusest (EL) 2019/943 artikkel 25 põhimõtetele ja elektrisüsteemi toimimise

võrgueeskirja § 141 -le ei tohi Eestis piirangutunde olla rohkem kui üheksa ning keskmine andmata jäänud

energiakogus ei tohi ületada 4,5 GWh. Varustuskindluse normi hinnatakse üleeuroopalise elektrisüsteemi

võimekuse analüüsis (ERAA) ja samuti süsteemihalduri poolt, kus vaadatakse, kas see on järgneva kümne

aasta jooksul täidetud. Elering ASi „Eesti varustuskindluse aruanne 2022“ toob esile vajaduse rakendada

reservvõimsuse mehhanismi, et tagada varustuskindluse normi täitmine ka pärast aastat 2027. Kaugemale

tulevikku vaatavad analüüsid näitavad, et alates 2027. aastast ei pruugi Eesti põlevkivielektrijaamad enam

102 Kliimaministeerium. Elektriturg.

34

olla elektriturul konkurentsivõimelised ja 2027. aastal võib piirangutunde olla näiteks 9,7. See aga ületab

varustuskindluse lubatud normi, mis on 9 tundi.

Tuumaenergia kasutusele võtmise analüüs ja ettevalmistus on käimas (tuumajaama rajamise potentsiaali

ja ohtude analüüs sh jäätmete hoidla rajamine), lõplik investeeringuotsus tehakse 2024103 ja seejärel

vajadusel tuumaseaduse loomine.

3.4 Ülekande- ja jaotusvõrgu taristu arendamine

Põhitegevused: võrgu 10aastased arengukavad jaotusvõrkude ja põhivõrgu poolt, võrgu arengukavades

paindlikkuse kasutamine võrguinvesteeringute alternatiivina, võrgu arenduskohustuse laiendamine

hajatootmisega, fikseeritud liitumistasu lahenduste analüüsimine, liitumisvõimsuste optimeerimine,

kasutajasõbralikumad liitumistaotlused, võrguteenuste kvaliteedi tõstmine, hübriidohtudega toimetulek,

merevõrgu arendus, EstLink 3, EstLat 4,.

Elektrivõrgu toimekindluse parandamine:

• vastupanuvõime kasvatamine hübriidohtudega toimetulekuks sh küberturvalisuse tagamine

elektrisüsteemis (võrgud ja juhtimiskeskus), taristu füüsiline turve, toimepidevuse plaanide

täiendamine hübriidohtude ennetuseks ja tõrje kirjeldamisel (vt täpsemalt ptk 6.5);

• võrguteenuste kvaliteedi tõstmine läbi katkestusaja vähenemise, võrguteenuste kvaliteedinõuete

uuendamine;

• võrgu ilmastikukindlamaks ehitamine;

Eesti suurimale jaotusvõrguettevõtjale, Elektrilevile on kavandatud investeeringute

finantseerimisvõimekuse parandamiseks sihtotstarbeliste toetusmeetmete raames. Näiteks Eesti taaste- ja

vastupidavuskavas104 on elektrivõrgu tugevdamise programmile mh. kliimamuutustega (nt tormid)

kohanemiseks eraldatud 30 miljonit eurot, millega tugevdatakse üle 600km elektrivõrku üle Eesti ning ka

Eesti valitsus on otsustanud eraldada (pärast 2022.a lõpus Saaremaad ja Hiiumaad tabanud tugevat

lumesadu) saarte elektrivõrkude kliimakindluse tõstmiseks 15,7 miljonit eurot. Viimati mainitud rahastuse

abil on Elektrilevi töödega juba alustanud ja 2024. aastal on kavas neis maakondades investeerida üle 10 miljoni euro.

Kokkuvõttes on riigi pikaajaline strateegiline eesmärk viia rikkeline SAIDI (keskmine katkestuste aeg aastas

kliendi kohta) aastaks 2030 tasemele 90 minutit. Selle eesmärgi täitmine eeldab elektrivõrkudesse tänasest

rohkem investeeringuid ja kindlasti on riigi strateegiline eesmärk nendeks investeeringuteks vajalikud

vahendid leida. Eesti elektrivõrgu varustuskindlus on looduslikele teguritele tundlik ning saared on oma

geograafilise eraldatuse tõttu eriti haavatavad, seega on aastatel 2023-2025 Elektrilevil kavas suursaartel

teostada investeeringuid kogumahus ligi 35 miljonit eurot, millega on plaanis asendada umbes 450

kilomeetri ulatuses paljasjuhtmelisi õhuliine vastavalt kas kaetud juhtmega õhuliini või maakaabliga. Kuna

enim rikkeid põhjustavad raskete ilmastikuolude korral just liinidele kukkuvad puud ja oksad siis on

Elektrilevi 2023. aastal suursaartest alates käivitanud ja üle Eesti laieneva suuremahulise liinikoridoride

laiendamise projekti (st. liinikoridori puhastamise puudest, võsast, okstest). Laiendamine puudutab kesk- ja

kõrgepinge paljasjuhtmelisi õhuliine, mille haavatavus raskete ilmastikuolude korral on kõige suurem.

Samuti on just selliste liinide toitel olevate klientide hulk suurim. Liinikoridori laiendust tehakse kogu

kaitsevööndi ulatuses – see tähendab, et keskpingevõrgu puhul puhastatakse liini ümbrusest kummalegi

poole liini telge kümme meetrit, kõrgepingevõrgu puhul 25 meetrit. Kokku laiendatakse liinikoridore

lähiaastatel 400km liinide ulatuses. Kokku on Elektrilevil kesk- ja kõrgepingevõrku 28 000 kilomeetrit, millest

keskpingevõrgus 47% on tänaseks päevaks juba ilmastikukindel (madalpingevõrgust on juba 95%

ilmastikukindel) ning osa võrgust ka ei vaja ilmastikukindlaks muutmist (nt kui see ei asu metsas) . Samuti

103 Tuumaenergia töörühma uuringud https://envir.ee/keskkonnakasutus/kiirgus/tuumaenergia-tooruhm 104 https://valitsus.ee/media/4051/download

35

toimub lisaks laiendamisele ka tavapärane plaaniline liinikoridoride hooldus seal, kus laiendamine ei ole

otseselt vajalik. Plaaniliste töödega hooldatakse suursaartel ainuüksi 2023.a. jooksul kokku 375 kilomeetri

ulatuses kesk- ja kõrgepingeliine.

Eesti elektri- ja gaasi süsteemihaldur Elering teostab Lääne-Eestis ja saartel taastuvenergiast elektri tootjate

suuremas mahus võrku ühendamise võimaluste tagamiseks Euroopa rahastatud RRF (Recovery and

Resilence Fund ehk Taaste- ja Vastupidavusrahastu) meetmete kaasabil mitmeid projekte. Nende projektide

kõrvalmõjuna kaasneb ka kliimakindluse paranemine tormituulele avatud paikades (nagu näiteks Väikese

väina õhuliinide kaablisse viimine). Mandril paiknev elektrivõrk vajab suhteliselt vähe lisainvesteeringuid

selleks, et olla piisav vajalikus mahus tootmisvõimsuste paigaldamiseks (tänane võrk on valmis ca 3000MW

tootmise vastuvõtmise jaoks ehk 100% taastuvenergia eesmärgi saavutamiseks oleks vajalik võrku ca

2500MW vastuvõtuvõimekust lisaks). Juhul kui Saaremaal ja Hiiumaal soovitakse tootmisvõimsusi

paigaldada, võib olla vajalik põhivõrku Lääne-Eestis ja saarte pool tugevdada ning samuti juhul lisandub

meretuuleparke. Täpsemalt juhul kui selgub, et pikemas perspektiivis on mõistlik tuuleparke ehitada

Läänemerre, siis on ratsionaalne Liivi lahe aladelt ühendada tuuleparke mandril asuvasse võrku ning

Saaremaast läänes asuvate meretuulepargialade puhul nende ühendamiseks kasutada läbi Saaremaa

ehitatavat Eesti-Läti ühendust. Mis puutub eelmainitud piiriülestesse projektidesse, siis piiriülene taristu ei

ole osa ülekandevõrguhalduri arenduskohustusest ja nende liinide rajamine sõltub selgelt sellest, kas on

näha suurt positiivset sotsiaalmajanduslikku mõju ja regionaalset kasu ja nende rajamisele eelneb laiem

diskussioon. Eelnev sõltub ühtlasi suuresti sellest, millise energiaportfelli abil Eesti oma tarbimise

sajaprotsendiliselt taastuvenergiaga katab ning kuivõrd on taastuvenergia arendajad huvitatud ka puhtalt

vabaturutingimustes oma kavandatud projekte teostama.

• võrgutaristu laiendamine (Kesk-Euroopa sünkroonalaga ühendamine);

Sünkroniseerimise eelduseks on Eesti sisemaise põhja-lõunasuunalise 330 kV võrgu ja olemasolevate Eesti-

Läti 330 kV õhuliinide tugevdamine ning kolmas Eesti-Läti 330 kV õhuliin Tallinna ja Riia vahel, et parandada

läbilaskevõimet Eesti ja Läti vahel ning tõsta nii Eesti kui ka Läti varustuskindlust. Teine oluline eeldus on

minimaalse vajaliku inertsi ja lühisvõimuse taseme tagamine, et säilitada elektrisüsteemi sageduse-, pinge-

ja nurgastabiilsus nii normaal- kui ka süsteemi häiritud olukorras. Selleks on vaja Eesti elektrisüsteemi

paigaldada kolm sünkroonkompensaatorit. Kirde-Eesti tootmisvõimsuste järkjärguline vähenemine ja

Venemaa-suunaliste liinide tööst välja viimine tingib olukorra, kus teatud perioodidel tuleb süsteemil

hakkama saada suurenenud reaktiivenergiavoogudega. Sellest tulenevalt lisatakse pingejuhtimise

seisukohalt strateegilistesse võrgusõlmedesse (Viru, Balti, Paide ja Mustvee 330 kV alajaamad)

reaktiivenergia kompenseerimisseadmed. Kaks seadet on valmis, kolmas valmib 2024.a. teises pooles.

Sarnased seadmed paigaldavad oma süsteemi ka Läti ja Leedu süsteemihaldurid.

• täiendavate välisühenduste (ESTLINK-3, ESTLAT-4) rajamine;

Eesmärgini, et 2030. aastal toodetakse Eestis taastuvatest energiaallikatest samas mahus elektrit kui on

sisemaine elektritarbimine jõudmiseks on sisuliselt kaks teekonda: arendada tuuleenergeetikat maismaal

või panustada meretuuleenergeetika arendamisele. Maismaatuuleenergeetika on olnud kiiremini arenev ja

odavam stsenaarium, mida on mõistlik kasutusele võtta nii kiiresti kui võimalik (2030 a.), et saavutada

ühiskonnale parim elektri hind. Avamere tuulenergeetika loob aga võimaluse suurte mahtude tootmiseks,

mis võimaldab Eestil olla atraktiivne sihtriik ka suure energiatarbimisega välisinvesteeringutele. Astume

täna samme, et Eestis oleks soodne keskkond mõlema tuuleenergia alternatiivi arenemiseks.

Merevõrgu arenguga seoses kaalutakse ühe alternatiivina Eesti – Soome kolmanda ühenduse (Estlink3)

loomist ka läbi Aulepa/Nõva. Selline lähenemine moodustaks ringühenduse Saaremaa, Hiiumaa ja Mandri-

Eestiga. Selline lahendus ühendab omavahel kokku tuulealad Hiiumaa ja Saaremaa ümbruses, EstLink3 ja

Eesti-Läti neljanda ühenduse. Väljakutseks selle lahenduse puhul on aga investeeringute kõrgem maksumus

ja suurem ajakulu, mis on seotud erinevate planeeringute vajadusega. Kuigi esialgne maksumus on oluliselt

36

suurem, võib pikas perspektiivis osutuda selline lahendus optimaalseks. Erinevaid alternatiive ja ühendusi

uuritakse edasi ja paremate lahenduste selgumisel need rakendatakse. 2024. aasta alguses saab valmis

merevõrgu arengukava, mis näitab pikemas perspektiivis Läänemere taastuvenergia potentsiaali ja

võimalikke tootmismahtusid ning täiendavate ühenduste rajamise vajadusi ehk mis võiks anda esialgse

vaate nende kohta. Selle alusel saab edasi planeerida ja analüüsida Eesti taastuvenergia toomisportfelli ja

vastavalt kas sisemaised või mereparkide lahendusi. Arengukava koostamise hetkeks ei ole koostatud

sotsiaalmajandusliku mõju hinnangut EE-LV neljandale ühendusele koos meretuuleparkide ühendustega,

kuna eelmainitud projektides on jätkuvalt piisavalt palju määramatust.

EstLink3 puhul on praegu eelduslik valmimisaasta 2035 (viimase info järgi Eleringilt) ja kavandatav võimsus

700MW. Praegu käib uuring, millega analüüsitakse sobivaimat kaabli ja konverterjaama asukohta ning 330-

kilovoldise võrgu sidumist konverterjaamaga. Investeeringuotsust ei ole praegu selle projekti kohta tehtud.

Planeeritud otsuse periood võiks olla 2027, kui planeeringumenetlused on lõpetatud. Mõni aasta tagasi

esitati ENTSO-E platvormile kuluarvutused ligikaudu 630-720 miljoni euro ringis (s.o kulud Eestile ja

Soomele kahepeale kokku), kuid tänaseks päevaks on selgelt need hinnad ja riskid, mis hindu kergitavad,

märgatavalt tõusnud. Küll aga näiteks juhul kui Estlink 3 rajataks olemasoleva Keila alajaama laiendamise

käigus või rajataks Keilasse uus alajaam koos konverterjaamaga, siis planeerimisseadus võimaldab Keilas

kas olemasolevat detailplaneeringut kasutada või tehakse uus detailplaneering Harku vallas. Ehk need

planeeringutegevused kestavad mõni aasta ning tehtaks samaaegselt projektide ettevalmistustöödega, nii

et on võimalik projekti kulgu kohati ka kiirendada. Projekt on esitatud ka Euroopa 10 aastasesse võrgu

arengukavasse TYNDP 2022105. Siin on siiski veidi vananenud andmed veel, kus projekti valmimisaeg on

2040. TYNDP alusel on projekti eeldatav maksumus 629,7 MEUR, kuid kuna konkreetne trass ei ole veel

selge, siis võib maksumus suures osas muutuda. Projekt on esitatud sel aastal PCI listi. PCI kinnitatud list

avaldatakse järgmise aasta esimeses pooles. Kui projekt on PCI listis on võimalik sellele taotleda Euroopa

kaasrahastust CEF fondist.

Eesti-Läti IV ühenduse puhul on eelduslik võimsus 700-1000 MW. Samas ei ole ülekandeliini trassikoridor,

maksumus ja täpne tehniline lahendus tänase seisuga veel paigas, kuna see sõltub riigi eriplaneeringust,

selle raames tehtavast keskkonnamõjude hindamisest ning projekteerimisest. Lõplik otsus kas ning kuhu

see liin rajatakse, toimub peale eriplaneeringu teostamist, eeldatavasti 2027-2028, kui on selgunud võimalik

trass, tehnilised lahendused, maksumus ja sotsiaalmajanduslik tasuvus. Ehk ajaliselt keskkonnamõjude

hindamise programm on kavas koostada aastal 2024, programmi elluviimine on kavas teha aastatel 2025-

2027. Projekteerimine on eeldatavasti plaanis aastatel 2025-2026. Kogu projekti valmimistähtaeg on aasta

2035 (viimane info Eleringilt). Kui arvutuste põhjal on projekti puhul näha suurt sotsiaalmajanduslikku mõju

ja regionaalset kasu, on võimalik põhivõrguettevõtjal vastava projektiga edasi minna. Projekt on esitatud ka

Euroopa 10 aastasesse võrgu arengukavasse TYNDP 2022106. Siin on siiski veidi vananenud andmed, kus

projekti valmimisaeg on 2030 (tegelikult nähakse praeguse seisuga 2035). TYNDP alusel on projekti

eeldatav maksumus 860 MEUR, kuid kuna konkreetne trass ei ole veel selge, siis võib maksumus suures

osas muutuda. Projekt on ka esitatud sel aastal PCI listi. PCI kinnitatud list avaldatakse järgmise aasta

esimeses pooles. Kui projekt on PCI listis on võimalik sellele taotleda Euroopa kaasrahastust CEF fondist.

Eesti-Saksamaa vahelise merekaabli puhul on pärast 2023.a. kevadel allkirjastatud ühiste kavatsuste

kokkulepet kavas uurida kahe riigi vahelise kuni 2000 MW võimsusega elektriühenduse ehitamise tehnilisi

võimalusi ja tasuvust. Saksamaa, Eesti ja Läti põhivõrguoperaatorid plaanivad esitada projekti 10-aastase

võrgu arenguskava ajakohastamise raames Euroopa põhivõrguoperaatorite ühendusele ENTSO-Ele (TYNDP

järgmise aasta plaani). Kui mõjuanalüüsid näitavad projekti maksumust, tehnilist teostatavust ja tasuvust,

on võimalik välja selgitada projekti rahastamise mudel ja välise rahastuse kaasamise allikad.

105 https://tyndp2022-project-platform.azurewebsites.net/projectsheets/transmission/1094 106 https://tyndp2022-project-platform.azurewebsites.net/projectsheets/transmission/1088

37

• toetusmeetmete elluviimine elektrivõrkude täiendavaks arendamiseks (jaotus- ja põhivõrk). PCI

projektide elluviimine;

Eleringi kinnitatud investeeringud ülekandevõrku aastatel 2023-2025 tagavad prognoositud

tarbimisnõudluse ja piisavad tootmissuunalised ülekandevõimsused olemasolevate võrgulepingute mahus.

Saavutamaks sajaprotsendilist taastuvenergia osakaalu on vajalikud täiendavad investeeringud. Täna

tehakse tõepoolest elektripaigaldiste võrku ühendamiseks vajalikud võrgutugevdused liitumisprotsessi

käigus, kuid kui 2030. aastaks on vaja luua võrguvõimekus täiendavate liitumiste lisandumiseks ja vajaliku

tootmisportfelli ühendamiseks, võib osutuda vajalikuks arvestada need arenduskohustuste hulka ehk

toimuks võrgu ettevalmistamine nagu praegu tehakse olemasolevate võrguklientide perspektiivsete

vajadusete katmiseks. See tähendaks osade investeeringute ettetegemist enne kui tootja alustab

liitumisprotsessi, sest vastasel juhul ei jõua võrgutugevdamisega seotud planeeringute ja ehitusega seotud

tegevused tähtaegselt valmis. Üheks võimaluseks on niisiis tagada perspektiivse tootmissuunalise liitumise

võrgutugevdused võrgu arenduskohustuse raames ning liitumisprotsessi kiirendamiseks kasutada näiteks

fikseeritud megavatipõhiseid liitumistasusid. Arutelu nii ülekande- kui jaotusvõrgus fikseeritud hinna ja/või

tingimustega liitumistingimuste kehtestamise kohta kõigi asjassepuutuvate turuosalistega ning võimaliku

arenduskohustuse seadmiseks käib.

Taastuvenergia arendamise kiirendamise auditi tulemustele ja auditi tagasisidele107 tuginedes on alustatud

järgmiste seadusandluse muudatuste jm. sammudega. Näiteks on planeeringute kiirendamiseks muudetud

kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja riikliku eriplaneeringu tingimusi, mis võimaldavad tuulepargi

planeerimisprotsessi lühendada 3-5 aastalt ca 1,5 aastale. Arutluse all on võimaluse loomine

liitumispakkumisest taganemiseks ja võrguressursi broneerimiseks makstud deposiidi tagastamiseks juhul,

kui võrguga liitumise esialgne hinnaindikatsioon ning tegelik liitumispakkumise hind erinevad

märkimisväärselt.

Ühishuviprojektid (PCI – Projects of Common Interest) on Euroopa avalikku huvisse kuuluvad projektid, millel

on ülepiiriline mõju ning mis aitavad kaasa Euroopa ühtse energiasüsteemi arengule, parandavad konkurentsi

energiaturgudel ja tõstavad Euroopa energiajulgeolekut.

Ühishuviprojektide loamenetlusi ja planeerimist viiakse läbi vastavalt määrusele (EL) nr 347/2013,

konsulteerides ja kaasates kõiki asjasse puutuvaid huvigruppe. Ühishuviprojektide nimekirja on võimalik

projektidel kandideerida igal aastal kindlate kategooriate all. Ühishuviprojektide nimekirja kinnitatud projektidel

on õigus hiljem taotleda rahastust ka Euroopa fondist Connecting Europe Facility (CEF).

2023.a. kehtivasse viiendasse ühishuviprojektide nimekirja kuuluvad Eestiga seotud projektidest

pumphüdroakumulatsioonijaama rajamine, Kesk-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimisega seonduvad

investeeringud. Nagu eespool mainitud, on Eesti-Läti neljas ja Eesti-Soome kolmas ühendus esitatud

ühishuviprojektide ninekirja kinnitamiseks.

• paindlikkusteenuste (mõiste kirjeldatud ELTS) kasutuselevõtt võrgu arengukavades

võrguinvesteeringute vähendamiseks ja võrgupiirangute juhtimiseks ja paindlikku liitumise

pakkumiseks;

Ülekandevõrguhalduri poolt pakutav paindlik liitumine annab klientidele võimaluse mitte investeerida

Eleringi võrgu läbilaskevõime suurendamisse ning võrguettevõtjale optimaalsema elektrivõrgu, mille

tulemusena vähenevad selle investeerimis- ja ülalpidamiskulud. Kliendil on võimalik valida, kas maksta kinni

ülekoormuva võrguelemendi läbilaskevõime suurendamine või leppida ülekoormuse tekkimise olukordades

kokku oma tootmis- ja/või tarbimisvõimsuse mahakoormamine.

107 Taastuvenergia arendamise kiirendamine | Eesti Vabariigi Valitsus

38

• võrgu arenduskohustuse laiendamine ja fikseeritud liitumistasu lahenduste analüüs;

Hajatootmise suuremahuline elektrivõrku liitumine piirkondades, kus ajalooliselt on väiksema võimsusega

võrk, kuid samas sageli paremad tuuletingimused (nagu saared ja Lääne-Eesti), on tekitanud olukorra, kus

liitumise hind, mis on seni olnud kulupõhine ning sõltub iga konkreetse tootja elektrivõrku liitmisega

kaasnevast investeeringuvajadusest, on sageli äärmiselt kõrge ja ka prognoosimatu. Ühe lahendusena on

analüüsimisel fikseeritud liitumise kontseptsiooni loomine, mis muudaks liitumise hinna prognoosimise

arendajatele lihtsamaks ja seega projektid paremini planeeritavaks ning võimaldaks teatud määral ka

võrguettevõtjal arenduskohustuse raames võrku ette planeerida ja arendada.

3.5 Elektri turukorralduse arendamine

Põhitegevused: Baltikumi ja Soome elektri jaeturgude ühtlustamine läbi ühtse õigusruumi loomise, liitumine

Euroopa reservide turgude platvormidega (MARI ja Picasso).

Jaeturgude ühtlustamine: Eesti on osa ühtsest Euroopa Liidu elektriturust. Tarbijatel on võimalus soetada

elektrit elektriturul börsihinnaga või fikseeritud hinnaga. Lisaks on suurtarbijatel võimalik elektritootjatega

kahepoolseid lepingud (PPA-d), millega ühelt poolt garanteeritakse tootja tulud ja teiselt poolt tarbijale

fikseeritud elektrihind. Kuna PPA-sid on mõistlik sõlmida hinnapiirkonna siseselt, siis seab Eesti turu väiksus

PPA-desõlmimisele piirid. Elektriturgude täiendav regiooniülene (Baltikum ja Soome) integreerimine

võimaldab suurendada konkurentsi ja turgude likviidsust.

Vajalik analüüsida turgude regulatsiooni käsitlevaid erisusi ja tulemuste põhjal muuta regulatsiooni:

• Analüüsi läbiviimine ja õigusaktide muudatused Balti riikide ja Soome õigusruumi suuremaks

ühtlustamiseks.

• Baltikumi ja Soome elektri jaeturgude ühtlustamine läbi ühtse õigusruumi loomise. Eesmärk on

ühtlustada Balti riikide ja Soome elektri- ja gaasituru reegleid ja nõudeid, eesmärgiga võimaldada

turuosalistel lihtsamat tegutsemist riikide üleselt ning suurendada konkurentsi turul. Regionaalse

elektrituru analüüs 2024 aasta lõpuks, eeldatavalt ühtlustatud regulatsioon 2025-2026.

Liitumine Euroopa reservide turgude platvormidega: Balti elektrisüsteemide liitumine Mandri-Euroopa

sünkroonalaga 2025 alguses toob kaasa fundamentaalse muudatuse kogu senise Balti elektrisüsteemide

tasakaalustamise korraldusel, mille tulemusena Balti süsteemihaldurid loovad võimekuse osaleda ise

sageduse juhtimise ehk load-frequency control (LFC) vastutuse kandmisel. Euroopa süsteemi osana peavad

Balti riigid olema vajadusel valmis oma elektrisüsteemi iseseisvaks juhtimiseks. Seejuures peavad Balti

riigid liituma üle-euroopalise automaatse sageduse taastamise (aFRR) reservi platvormiga (PICASSO) ja

manuaalsete sageduse taastamise (mFRR) reservide platvormiga (MARI). Päev-ette reservide

võimsusturult hangitakse iga päev järgmiseks ööpäevaks kolme Balti riigi jaoks ühiselt vajalik kogus kiiret

sageduse taastamise reservi (FCR) ning automaatselt ja manuaalselt aktiveeritavat sageduse taastamise

reserve (aFRR ja mFRR).

3.6 Kütusevabade energiaallikate osakaalu suurendamisega seotud tegevused

Põhitegevused: menetlusprotsesside kiirendamine, asukohtade kavandamine, taastuvelektri

vähempakkumised kuni 2025, avaliku sektori üleminek taastuvenergia suuremale kasutamisele,

taastuvenergia projektide jooksev progressi kaardistamine ning järelhindamine

Kütusevabade energiaallikate osakaal elektrienergia tootmisel moodustab aastal 2030 vähemalt 70% (REKK

2030 ajakohastatud versiooni kavand).

39

Hetkel on arendajate poolt hinnatud maismaatuuleparkide potentsiaal 7 GW, millest kõrge

realiseerumispotentsiaaliga nende sõnul on 3800 GW. Oluline on märkida, et kõrge realiseerumispotentsiaali

tagamiseks tuleb sellegi poolest vähendada taastuvenergia arendamisega kaasnevaid kitsaskohti ning

võimalusel need kõrvaldada.

Peamiseks kitsaskohtadeks kütusevabade energiaallikate, siinkohal peamiselt tuuleenergia, edendamisel:

• planeerimis- ja loamenetluste aeganõudev protsess tulenevalt nt ehitus- ja looduskaitselistest

piirangutest, hoiakutest taastuvenergia suhtes või kohalike omavalitsusüksuste võimekusest

taastuvenergia planeeringute menetlemiseks;

• liitumispakkumise hind on kulupõhine ning sõltub iga konkreetse tootja liitmisega elektrivõrku

kaasnevast investeeringuvajadusest, mistõttu liitumise hind ei ole kulutõhus.

Tegevused kütusevabade energiaallikate edendamiseks:

• taastuvelektri projektide menetluse pidev hindamine taastuvelekter 100% eesmärgi täitmiseks ning

järelhindamine aastal 2027 - analüüs, kus maal projektid on ja kui palju on eesmärgist veel puudu.

Hetkel on maismaatuuleparkide potentsiaal hinnatud 7 GW ning 2023. aasta seisuga puuduolev

taastuvenergia võimsus 2-3 GW;

• riiklik eelisarendamine ja menetlusprotsesside kiirendamine (RePowerEU kava), sh

o menetlusprotsesside kiirendamine - kiirendada REPowerEU raames taastuvenergia juurde

tulekut läbi KMH protsesside kiirendamise ja osadel juhtudel ära jätmise, loamenetluste

kiirendamise ning taastuvenergia projektidele ülekaaluka avaliku huvi rakendamise (so

leevendusmeetmete ja hüvitusmeetmete rakendamise), ehitisregistri arendus menetluste

kiirendamiseks;

o asukohtade kavandamine – Keskkonnaagentuur kaardistab aastaks 2024 riigimaadel

1000MW tuuleenergia tootmiseks sobivad täiendavad alad (Eesti taaste- ja

vastupidavuskava), aastaks 2026 tuleb määrata alad, kus on võimalik loamenetlus teha

aastaga (taastuvenergia direktiivi muudatus), määramisel on üle riigi tuuleenergia

eelisarendusalad vastavalt REKK 2030 eesmärkidele (so 1-2 GW maismaal).

Päikeseenergias keskendume hoonete potentsiaali kasutamisele;

o veebipõhise kontaktpunkti loomine meretuuleparkidele, meretuuleparkide ühendloa

kontseptsioon (varasema hoonestusloa, vee erikasutusõigust andva loa ja ehitusloa

integreerimine ühte meretuulepargi hoonestusloa menetlusse) ja meretuulepargi ühendloa

menetlus ehitisregistris;

o veebipõhise kontaktpunkti loomine maismaaprojektidele suurendamaks koostööd kohalike

omavalitsuste ja Keskkonnaameti vahel.

• Piiriülene koostöö ja ühisprojektide loomine, sh meretuuleenergia kasutuselevõtu kiirendamine

piiriülese projektiga (ELWIND108);

• katustele rajatavatele päikesepaneelidele toetusraamistiku loomine, sh kombineerituna

energiasalvestusseadmete, soojuspumpade ja katuse renoveerimisega, tagamaks hoonete kõrge

energiatõhususe klass109 ;

• suuremahuline vähempakkumine või nende seeria suuremas mahus (kuni 6 TWh) tehnoloogia

neutraalne vähempakkumine, et hõlmata lisaks päikesele ja maismaatuulele ka meretuult, sh

taastuvelektri spetsiifiliste vähemapakkumiste analüüs ja riigiabi loa muutmine 2024;

• avaliku sektori üleminek järkjärgult taastuvenergiale (ühisostuvõimaluste tutvustamine ja PPA turu

parandamine);

108 https://elwindoffshore.eu/et/ 109 EL päikeseenergia strateegia resource.html (europa.eu)

40

• prognoositava ja soodsama võrguga liitumise kulu ja lühema ajaperspektiivi pakkumine, sh

fikseeritud liitumise kontseptsiooni loomine (vt lähemalt ptk 3.4);

• riikidevahelise koostöö jätkamine meretuuleenergia ja sellega kaasneva elektrivõrgutaristu

arendamiseks Läänemerel.

3.7 Taastuvelektri tootmise ja kasutusega seotud riskide maandamine

Põhitegevused: elektri müügilepingute sõlmimine, elektritariifide erisused, hüvitused, garantiid,

päritolutunnistused, koosluste ja taastuvelektri kombineeritud lahendused jms.

Taastuvenergia tootmise ja kasutamisega seotud riskid võivad olla mitmetahulised ning sõltuvad

konkreetsest taastuvenergia allikast, tootmise tehnoloogiast, asukohast ja muudest teguritest. Peamised

riskid, mida antud peatüki all silmas on peetud on finantsriskid, mida saab maandada läbi nimetatud

põhitegevuste.

Teatavat hinnagarantiid on pakkunud erinevad toetusmeetmed ning korraldatud taastuvelektri

vähempakkumised. Samuti on taastuvelektri tootjatele täiendavaks tuluallikaks olnud päritolutunnistused,

mida tarbija saab soetada, et tõendada tarbitava elektri taastuvat päritolu. Näiteks 2022. aastal toodetud

taastuvast elektrienergiast (2622 GWh) väljastati päritolutunnistusi 2380 gigavatt-tunnile110. Probleemiks on

aga minevikus olnud väikeste tootjate päritolutunnistuste agregeerimine, et neid atraktiivseks teha

suurematele tarbijatele, kuid aina enam leidub turupõhiselt vahendajaid, kes soodustavad ka väiketootjate

päritolutunnistuste jõudmist tarbijateni.

Eeldatavad lahendamist vajavad probleemid: Konkurentsiameti hinnangul ei ole seni taastuvelektri

müügilepingud (Power Purchase Agreement, edaspidi ka PPA) osutunud populaarseks, kuna:

1) regulatsioon ja õiguslik raamistik võivad piirkonniti oluliselt erineda, mõjutades pikaajaliste taastuvelektri

ostulepingute teostatavust ja rakendamist;

2) tootjad ja turuosalised seisavad silmitsi krediidivõimelisuse, maksehäirete ja energiatarbimise

muutustega seotud riskidega, mis võivad mõjutada pikaajaliste taastuvelektri müügilepingute rahalist

elujõulisust;

3) taastuvenergia tehnoloogiate töökindlus ja jõudlus võivad mõjutada tegelikku elektritootmist ja sellest

tulenevalt ka pikaajalistest taastuvelektri müügilepingutest saadavat tulu;

4) elektrihindade kõikumised, valitsuse stiimulite või toetuste muutused ja energianõudluse muutused

võivad mõjutada pikaajaliste taastuvelektri müügilepingute kasumlikkust.

Pikemas visioonis võimaldavad piiriüleseid PPA-sid sõlmida EE, LV, LT ühine hinnapiirkond ja füüsilised

ühendused. Turuosaliste hinnangul pole turg veel energiakriisist taastunud ja oodatakse eeskuju riigilt,

millest tulenevalt on vajalik korrata RKAS poolt läbi viidud üleriigilist roheelektri PPA-d. Sellised lepingud

saavad toimida riskimaanduselemendina iga turuosalise vaatest. .

Vajalikud tegevused:

• avaliku sektori jaoks välja töötatud hanke tingimused taastuvelektri ühisostuks, RKASi rohehanke

raamistik111;

• konkurentsiameti poolne analüüsimine taastuvenergia müügilepingute kasutuselevõtuga seotud

takistuste eemaldamiseks (esimene analüüs aastal 2024), sh taastuvenergia ja elektrituru

direktiividest tulenevalt turubarjääride sh regulatiivsete ja haldustõkete analüüsimine/hindamine

110 https://elering.ee/elektri-paritolutunnistused#tab3 111 Rohehange | Riigi Kinnisvara (rkas.ee)

41

PPA-de sõlmimisel ning sellest lähtuvalt vajadusel teha seadusemuudatused ja hinnata riigipoolse

riskimaandusinstrumendi vajalikkust;

• riigi osalusega PPA-de sõlmimise analüüsimine, vähese tarbimisega turuosaliste elektritarbimise

agregreerimine PPA-de sõlmimiseks ja finantsmehhanismide rakendamine PPA riskide

vähendamiseks;

• tööstuse sõlmitavate PPAde soodustamine olemasoleva ja lisanduva taastuvelektri

tootmisvõimsuse vastu;

• elurikkuse koosluste ja taastuvelektri tootmise kombineeritud lahenduste kasutuselevõtt ja

toetamine (EL Elurikkuse strateegia kohaselt 10% põllumaa pindalast elurikaste kooslustega

katmiseks).

3.8 Kogukonnaenergeetika käivitamisele kaasa aitamine

Põhitegevused: kogukonnaenergeetika platvormil erinevate osapoolte tegevuste täpsustamine.

Vastavalt Euroopa Komisjoni päikesestrateegiale tuleb püüelda 2025. aastaks vähemalt ühe taastuvenergia

kogukonna asutamise poole igas omavalitsusüksuses, kus on üle 10 000 elaniku112. Kogukonnaenergeetika

aitab kaasa taastuvenergia kasutusele võtule ja kohalikule energiavarustuse tagamisele.

Energiakogukondade käsitlemisega seotud põhimõtted pärinevad EL elektrienergia siseturu ühistest

normidest ning lähtuvad vähemalt direktiivis esitatud miinimumsätetest. Energiakogukond võib oma

liikmetele osutada energiateenuseid, kuid peamine eesmärk on anda keskkonnaalast, majanduslikku või

sotsiaalset kasu oma liikmete või piirkonnale, kus energiakogukond tegutseb. Kui energiakogukond annab

omatoodetud elektrienergiat tarbimiseks oma liikmetele, kasutab ta selleks kogukonna rajatud

elektripaigaldist või piirkonna jaotusvõrguettevõtja teenust ehk jaotusvõrguettevõtja on kohustatud tegema

koostööd kogukonna projekti korral taastuvenergiakogukonnaga. Energiakogukonnale ei ole praegu

seaduses ette nähtud eelisõigusi ning selle liikmetel säilivad õigusaktidest tulenevad kodutarbija/aktiivse

võrguteenuse kasutaja õigused ning kohustused.

Taastuvenergiakogukondadele on moodustatud valitsuse otsusega töögrupp, mille ülesandeks on

tuvastada ja likvideerida regulatiivsed haldusalased takistused ning leida lahendused. Vajalikud tegevused,

mis tuleks turuosaliste ülesannetena kokku leppida:

Kogukonnaenergeetika platvormi ülesanded (TREA113 kogukonnaenergeetika ümarlaud):

o kogukonna määratlemine ja sihtrühma täpsustamine (LEADER täpsustaks?!), toetusmeedet KOV kindlasti ei tee, KOV-l kaasav eelarve võiks selliseks tegevuseks olla. Kogukondliku tegevust arendavate/toetavate toetusmeetmete loomine ja rakendamine peaks olema erinevate ministeeriumite ülesanne (kliimaministeerium, Regionaal- ja põllumajandusministeerium, RaM, Siseministeerium);

o töötada välja energiakogukondade mudelid, mis oleksid õiguslikult, tehniliselt ja heal juhul ka majanduslikult teostatavad;

o pädevuse loomine, koolituste/töötubade korraldamine (nt MAK-id, ińnokeskusted, REScooP), oluline võrgustiku ja protsessi olemasolu ja tundmine, tehnilised konsultandid tekitada, TTÜ-s ja TÜ-s kogukonnajuhtide õppekavasse kogukonnaenergeetika lisada, kohalikud energianõukogud (12 pilootala maal valitud).

Ministeeriumite ülesanded:

o kogukonnaenergeetika seiramiseks vajaliku reeglistiku (sh võrgu vaatest) loomine ning tekkivate regulatiivsete takistuste eemaldamine;

112 resource.html (europa.eu) 113 Tartu Regiooni Energiaagentuur https://www.trea.ee/

42

o juhendmaterjali loomine energiakogukondade käivitamiseks, seireks (seonduva andmestiku/registri loomine nt liitumise põhiselt vms);

o soodustada energia kogukonna enda tarbeks kasutamist, sh salvestus. Mitte toetada rahaliselt, aga soosida pilootprojekte jm toetavaid instrumente;

o kaaluda sarnase garantii võimaluse loomist nagu elamute rekonstrueerimise korral KredEx/EAS, et riske maandada. KOV-de suutlikkuse toetamine taastuvenergeetika planeerimisel ja elluviimisel, sh nt tööstusparkide varustamine uute taastuvenergia projektide energiast – piirkondlik nõustamine, LEADER toimiv, eraisiku tulumaksu vabastus/tagastus liikmemaksult liikmelisuse korral.

Kohalike omavalitsuste ülesanded: o energiaostuvõimetuse ennetamine enda tarbeks energia tootmise ja salvestusega tagades

stabiilsemad energiakulud ; o töötubade mentorprogrammi ("Häkaton") läbi viimine kohalike kogukondade kaasamiseks

energia tootmiseks (nt Leader koolitused), LEADER korraldab kohalike kogukondade mobiliseerimiseks häkatoni, korrata energiaühistute mentorprogrammi 2.0 kogukonna loomiseni (peaks ajaliselt olema pikem);

o kohalike energia- ja kliimakavade kaudu kogukonnaenergeetika käivitamine, KOV-d, kel KEKK saavad nt vastava piloodi õiguse. Valminud KEKK-de analüüs, KEKK-de juhendisse miinimumnõuded kogukonnaenergeetika kajastamiseks, et teema läbi mõeldaks. Barjääriks - KOV ei saa kogukonnaenergeetika rollist aru, hanked;

o nõustamisvõimaluste loomine, nt regionaalsete nõustamiskeskuste juurde, regionaalsete energiaagentuuride loomine ja/või regionaalsete nõustamiskeskuste teemaks energiakogukonnad – kasutada olemasolevaid võrgustikke (LEADER tegeleb, RURAL projekt);

o taastuvenergia arendustes kohalike kaasamisvõimaluste loomine; o KOV hoonete katuse või muu pinna kasutusse andmise võimaluse loomine kohalikuks

energiatootmiseks ("päikesekatused") mikrolaenude (crowdfunding) kaudu, avalikel hoonetel kohustus PV paneelid paigaldada 2025-2027 ja seda laiendada kohalike kaasamisega (nt rekonstrueerimise tingimuseks);

o piloodi loomine (Pääsküla, Tondiraba näidetel pole hankijat linnas). KOV kaasamine juriidikas, meetmetes;

o energiakogukondade koostöö ja demoprojektid (PV, soojuspumbad) omavalitsustega; o projektide hindamisel võiks olla eelistatud kohalikku kasu tekitavad lahendused,

kaalutud otsustes kohalike lahenduste eelistamine ja soodustamine, osakud, KOV- le võimalus luua seada tingimused kohalike ja kohalike olude parandamise eelistamiseks (LEADER kogemus korruptsiooni vältimiseks), kohalikust kasust (eriti sotsiaalsest, mida on raske hinnata) saaks samamoodi aru ka hangete järelevalve asutused (nt RaM).

Võrguettevõtjate ülesanded: o elektrileviga hoonepõhise ja hoone lähedase hajatootmise ja kohaliku energiajulgeoleku

kõrval energiasäästu ja -kulude, võrguga seotud ühistegevuste kavandamine (faaside ühtlane koormamine, salvestamine võrgu pudelikaelte leevendamiseks, tarbimise nihutamine, elektriautode laadimise vajadust arvestav elektrivõrk);

o energiaühistute koostöö võrguettevõtetega, taastuvelektri tootmiseks ühisliitumised nt kinnisvaraarendustes ja kortermajades;

o vabanevate liitumisvõimsuste kaardistamine ja avalikult kättesaadavaks tegemine, töös rakendus liitumisprotsessi kiirendamiseks, salvetusseadmete liitumistingimuste ühtlustamine tootmisseadmetega;

o koormusi järgiva võrgutasu hinnakujunduse loomine tarbimise juhtimiseks.

43

4. GAASIVARUSTUSE TAGAMINE

Gaasi roll Eesti energiamajanduses on aasta-aastalt järjepidevalt vähenenud. Peale Venemaa täiemahulise

agressiooni algust Ukraina vastu 2022. aastal on kogu Euroopas olnud kõrgendatud tähelepanu all

gaasivarustuse tagamine tarbijatele. Seda nii Eestis ja Läänemere regioonis laiemalt. Siinkohal tuleb

mainida, et gaasi varustuskindlust ei saa vaadata ainult Eesti põhiselt, vaid seda tuleb teha tervikuna ka

regiooniüleselt (Soome, Eesti, Läti ja Leedu kokku). Lisaks sellele tuleb arvesse võtta, et 2022. aasta mai

algusest alustas regioonis tööd täiendav tarnekanal Leedu-Poola gaasiühendus GIPL, mis liitis Baltikumi ja

Soome Kesk-Euroopa gaasisüsteemiga. Eesti on osa ühtsest Euroopa gaasiturust. LNG terminalid (Inkoo ja

Klaipeda) on peale Venemaa tarnete katkemist olnud kõige olulisem gaasi allikas Eestile. Samuti on suur

osa Eesti gaasivarust Inčukalnsi gaasihoidlas(Lätis).

Eestit ühendab Soomega Balticonnectori gaasitoru, mis on peale purunemist remondis ja eeldatavasti

taasalustab tööd 2024. a esimeses pooles.

Gaasi varustuskindlust tagavad solidaarsusmeetmete kokkulepped on Eestil sõlmitud Soome ja Lätiga, kelle

gaasisüsteemiga on Eesti otseselt ühendatud. Kokkulepete eesmärgiks on sätestada raamistik, mille alusel

saavad lepingupooled gaasituru mittetoimise olukorras küsida teiselt poolelt abi gaasivarustuse tagamisel

ning seda teisele poolele osutada.

Pikas perspektiivis nähakse gaasitarbimise järkjärgulist vähenemist. Gaasitarbimise prognoos on välja

toodud tabelis 4.1.

Tabel 4.1 Eleringi gaasitarbimise prognoos aastani 2050114.

Prognoosid 2022 2025 2030 2035 2040 2050

Gaasitarbimine, TWh 3,8115 3,7 3,3 2,5 1,7 0,3

Gaasivõrgu rekonstrueerimist ja arendamist korraldab Elering Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2023-

2032116 alusel.

Tabel 4.2. Gaasivarustuse kavandatud tegevustega seotud indikatiivne potentsiaal, rakendamise

poliitikainstrumendid ja tähtajad.

KAVANDATUD TEGEVUS INDIKATIIVNE POTENTSIAAL POLIITIKAINSTRUMENDID TÄHTAEG

Turukorraldus

Soome-Balti hulgituru edasiarendus, ühtse tariifitsooni laiendus (Leedu ja Poola kaasamine)

Analüüs, regulatiivsed muudatused, süsteemihaldurite ja regulaatorite kokkulepped 2026

Gaasiinfrastruktuuri ja gaasivaru tagamine

LNG ujuvterminalide vastuvõtuvõimekuse tagamine, LNG terminalide piisavuse tagamine regioonis, gaasivaru tagatud, taastuvgaasi võrku sisestamise võimekus

Regulatiivsed muudatused, toimepidevuse plaanide täiendamine, küberohtude analüüs, erainvesteeringud (Elering AS) Pidev

Taastuvgaaside soodustamine

2035=1 TWh taastuvgaasi toodangut, gaasivõrgu dekarboniseerimiseks on vaja toota 2 TWh biometaani, rohevesinik >1100 t/a (transpordikütustest 1% vesinik või e-kütused aastaks 2030)

Metaani heite vähendamise tegevuskava, toetused võrku sisestamiseks ja tanklatele, vesiniku teekaart ja tegevuskava, riigi toetusega pilootprojektid, 2027. aastast algava EL-i eelarveperioodiga seotud jätkutegevused, arenenumate turgude praktika ülevõtmine ja vajadusel standardite loomine, maksumäärad 2030

1142025-2050 joonis 3.6 Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2024-2033.pdf (elering.ee) 115 2022. aasta andmed https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__energeetika__energia-tarbimine-ja- tootmine__aastastatistika/KE0230/table/tableViewLayout2 116 Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2024-2033.pdf (elering.ee)

44

4.1 Gaasi turukorralduse arendus

Põhitegevused: ühtne Soome-Balti hulgituru ja tariifitsooni laienduse edasiarendus ja jaeturgude ühtlustamine

läbi ühtse õigusruumi ning gaasisüsteemi järk-järguline dekarboniseerimine.

Ühtne Soome-Balti hulgituru edasiarendus läbi Leedu ja pikemas perspektiivis ka Poola kaasamise ühtsesse

tariifitsooni. Eesmärk on lihtsustada gaasi tarnimist ja kasutamist ning luua gaasitarnijatele laiem turul

tegutsemise võimalus, mis seeläbi toob tarbijatele parema hinna ja varustuskindluse. Tegevuste raames

lisatakse ühtsesse tariifitsooni ka Leedu gaasiturg ning võimalusel ka Poola gaasiturg. Lisaks on arutlusel

Eesti-Läti bilansitsooni laiendamine ka Soome ja pikemas perspektiivis Leedu ja Poola suunal. See

võimaldaks ühtlustada regioonis ka jaeturge ning gaasimüüjatel pakkuda oma teenuseid palju laiemas turu

ulatuses ning tarbijatel valida palju rohkemate gaasimüüjate vahel.

Lisaks on analüüsimisel Baltikumi ja Soome gaasi jaeturgude ühtlustamine läbi ühtse õigusruumi loomise,

milleks on vajalik analüüsida turgude erisusi ja vajadusel muuta regulatsiooni. Analüüsile järgnevad

süsteemihaldurite kokkulepped ja õigusaktide muudatused.

4.2 Gaasiinfrastruktuuri ja riikliku gaasivaru olemasolu tagamine

Põhitegevused: kodumaine taastuvgaaside tootmine ja gaasivõrku sisestamine, LNG terminalide piisavus

regioonis ja ujuvterminalide vastuvõtuvõimekuse tagamine Eestis, tarnete tagamine tarbimisvajaduse

katmiseks, vajadusel infrastruktuuri arendamine, gaasi strateegilise varu olemasolu, hübriidohtudega

toimetulek.

Tagada regioonis gaasi tarnekindluseks ja tarneallikate mitmekesisus sh läbi kodumaise taastuvgaaside

tootmise ja gaasivõrku sisestamise:

• regioonis LNG terminalide piisavuse ja Eestis ujuvterminalide vastuvõtuvõimekuse tagamine;

• tarnete tagamine tarbimisvajaduse katmiseks;

• infrastruktuuri arendamine;

• riikliku strateegilise gaasivaru tagamine;

• vastupanuvõimekuse kasvatamine hübriidohtudega toimetulekuks , sh infrastruktuuri füüsiline

turve, toimepidevuse plaanide täiendamine lähtudes võimalikest hübriidohtudest, küberturvalisuse

tagamine (sh küberohtude regulaarne analüüs ja turvariske maandavate meetmete rakendamine).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2022/1032 tulenevalt on pandud liikmesriikidele, mille

territooriumil ei ole vajalikke gaasihoidlaid, kohustus hoiustada gaasivaru, mis vastab vähemalt 15 %-le

liikmesriigi viimase viie aasta keskmisest aastasest gaasitarbimisest.117 Eesti valitsus seadis 2022. aastal

strateegilise gaasivaru mahu osas ambitsioonikama eesmärgi, kui oli EL määruses sätestatud nõue. Eesti

strateegilise maagaasivaru moodustamise aluseks on Vabariigi Valitsuse korraldus riigi tegevusvaru

moodustamiseks118 , mille kohaselt tuleb varuna hoida 1 TWh gaasi. Eesti hoiab enda strateegilist gaasivaru

Lätis Incukalnsi maaaluses gaasihoidlas. Võrreldes 2023. aasta tarbimisega (3.42 TWh), kataks strateegiline

gaasivaru tarbimisest ligikaudu 30%.. Siiski arvestades gaasitarbimise pikaajalisi prognoose ja nõudluse

järgjärgulist vähenemist, tuleb tulevikus hinnata, millises mahus strateegilist gaasivaru on mõistlik hoida,

et tagada Eesti gaasitarbijate varustuskindlus.

117 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/1032 118 Riigi tegevusvaru moodustamine. RT III, 24.05.2022. 1https://www.riigiteataja.ee/akt/302082022003?leiaKehtiv

45

Gaasi varutuskindluse vaates on oluline piisavate tarneallikate olemasolu regioonis ja piisav gaasitaristu.

Regioon toetub eeskätt Klaipeda ja Inkoo LNG terminalile, aga loodud on võimekus tuua Pakrineemele

ujuvterminal, kuna vastav infrastruktuur koos vastuvõtuvõimekusega on loodud. Pakrineemel on võimalik

ujuvterminaliga võrku anda kuni 81,2 GWh/päevas Vastuvõtuvõimekuse kasv panustab otseselt gaasi

varustuskindluse tagamisse, juhul kui gaasivarustatusega peaks Eestis probleeme tekkima.

4.3 Taastuvgaaside turule tuleku soodustamine

Põhitegevused: gaasivõrgu dekarboniseerimine, sisend metaani heite tegevuskavasse, toetus, hinnapoliitika,

regulatsioon, biometaani kvaliteedi standard, vesiniku teekaart ja tegevuskava, õigusruumi kujundamine,

käimasolevate pilootide tulemuste alusel edasiste tegevuste kavandamine.

Elering maksab kokku 37 mln eurot toetust võimaldamaks tarbida biometaani maagaasi hinnaga119. Eesti

taastekavaga on kavandatud toetus biometaani tootmisseadmetele ja/või gaasivõrku sisestamise

punktidele. Biometaani meetmed on kokkuvõtlikult kirjeldatud metaani heite vähendamise tegevuskavas.

Tegevused gaasivõrgu dekarboniseerimisel:

• gaasiinfrastruktuuri arendamine maagaasi asendamiseks taastuvgaasiga, selleks on vajalik rajada

aastaks 2035 kokku 1 TWh taastuvgaasi toodangut;

• biometaani tootmise ressursside täpsustamiseks valmib 2024 aastal analüüs, mille tulemusena

selgub, kui palju kariloomi, biojäätmeid, heina jm ressursse on vaja biometaani tootmise

potentsiaali realiseerimiseks;

• seejärel kavandatakse eri tüüpi biomassi (põllumajandus, olmejäätmed, reovee setted) jätkusuutlik

väärindamine ja sellele ühtne tegevus- ja toetusraamistik;

• biometaani ja biogaasi ulatuslikum kasutus energeetikas sh biogaasi ja biometaani rajatiste

toetusmeetmete väljatöötamine (torustikud, biogaasijaam);

• biometaani võrku liitumise lihtsustamine, ühtlase liitumispunktide võrgustiku loomine, Lätiga

biometaani kasutamise ja tarnimise nõuete ühtlustamine;

• biometaani rahvusvaheline kvaliteedi standardi loomises aktiivne osalemine ja biometaani piiriülese

kaubanduse arendamine.

Vesiniku teekaardi alusel on 2030. aastaks plaanis toota >1100 t/a vesinikku ehk alumise kütteväärtuse

kohaselt (33,3 kWh/kg) 36,66 GWh120.

Vajalikud tegevused vesinikutootmise käivitamiseks:

vesinikutootmise käivitumine, sh seadusandluse korrastamine, vesiniku tootmine ja kasutamine: pilootide

analüüsi pealt võib alates 2027. aastast otsustada järgmised sammud:

• KIKi meetmed, Metrosert ja TTJA loovad nõudeid ja standardeid kui nende puudumine takistab turu

arengut;

• analüüsida vesiniku tootmise soodustamine taastuvenergia arenduste lähedal;

• analüüsida võimalust lisada gaasivõrku roheline vesinik;

• rohevesiniku tootmist edendava õigusruumi kujundamine (taastuvatest energiaallikatest toodetud

elektri salvestamiseks, tööstuse vajaduste katmiseks ning transpordiks) sh tänaste puuduste ja

võimaluste kaardistamine;

• rohevesinikku edendavad maksumäärad.

119 https://www.elering.ee/biometaani-toetus 120 Vesiniku teekaart

46

5. KÜTTE JA JAHUTUSE TAGAMINE

Riiklik soojustarbimine oli 2021. aastal 12,6 TWh ning see peaks 2030. aastaks langema 11,8 TWh-ni. Sellest

4,6 TWh 121on kaetud kaugküttega ning ülejäänud lokaalküttega. Tööstuse soojustarbimine oli 2021. aastal

oli 3,2 TWh ning peaks tõusma 2030. aastaks 3,6 TWh-ni. Nii kaugküttes, lokaalküttes kui ka tööstuses on

peamiseks kütuseks biomass. Lokaalküttes on see biomass küll peamiselt halgude ja pelletite kujul.

PROBLEEM, MIDA LAHENDAME:

Kuigi kaugküttesektoris on suures osas asendatud fossiilsed tootmisseadmed hakkepuitu kasutavatega

ning ka soojusvõrke on ulatuslikult renoveeritud, toodetakse ligi kolmandik kaugküttesoojusest siiani

fossiilkütustest ning soojuskaod mitmetes võrkudes on liiga kõrged. Keskmise kaugküttevõrgu aasta

keskmine soojuskadu oli 2021. aastal 19%. Samal aastal oli soojuskadu Jõhvi linnas 28% ning Tootsi vallas

53%. Kõiki maagaasi katlaid pole tehniliselt võimalik hakkepuidukateldega asendada ning ka madal

tarbimistihedus väiksemates kaugküttevõrkudes hoiab kaugküttehinna kõrgel ning raskendab taastuvatele

soojusallikatele üleminekut.

VÕIMALIKUD LAHENDUSED:

• Kaugküttevõrkude elektrifitseerimine;

• Soojussalvestite ehitamine;

• Erandjuhtudel biogaasi/biometaani kasutamine gaasikateldes;

• Madaltemperatuursete kaugküttepiirkondade arendamine;

• Kaugküttevõrguga liitumise toetamine väiksemates võrkudes, et suurendada tarbimistihedust.

• Kahekomponendilise hinna kasutuselevõtt;

• Heitsoojuse müügi lihtsustamine.

ENMAK 2035 on kavandanud kaugkütte ja -jahutusega seotud poliitikainstrumendid arvestades

kaugkütteseaduse ja energiamajanduse korralduse seaduse nõudeid, sh aastaks 2030 moodustab

taastuvenergia soojuse summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 63 %. Eraldi kaugküttesektoris on

eesmärgiks jõuda samaks aastaks 80% suuruse taastuvenergia osakaaluni. Et selleni jõuda, tuleb

kehtestada igale kaugküttevõrgule kehtivad eriheite eesmärgid:

• 40 kg/MWh aastaks 2035

• 20 kg/MWh aastaks 2040 • 0 kg/MWh aastaks 2050

121 Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ja jahutusmajandusele aastaks 2050 https://energiatalgud.ee/node/8931

47

Joonis 5.1 Eesti kaugküttevõrkude eriheide [kgCO2/kWh] 2020. aastal

Lokaalsed kütte- ja jahutuslahendused lahendatakse hoonete põhiselt, kuid nende lahenduste planeerimist

ja arendamist käesolev arengukava ei kata. Käesolevas arengukavas kaugkütte ja -jahutuse kavandatud

tegevuste poliitikainstrumentide koostamisel võeti aluseks soojus- ja jahutusmajanduse (sh kaugkütte ja -

jahutuse) stsenaariumid 122, mille modelleerimisel arvestati hoonete rekonstrueerimise vajadusega vastavalt

hoonete rekonstrueerimise pikaajalisele strateegiale123. Peamiselt tuleb energiasääst hoonete

renoveerimisest/soojustamisest. Väike osa võib tulla ka küttesüsteemide uuendamisest (mida KIK ja Kredex

juba toetavad).

Kaugküte moodustab ca 75% soojuse lõpptarbimisest kodumajapidamiste, äri- ja avaliku teeninduse

sektorites turumahuga u 5 TWh/a. Eestis on üle 200 kaugkütte võrgupiirkonna, millest 106 on

energiatõhusad kaugkütte piirkonnad124, kus toodetakse ca 95% Eesti kaugküttes tarbitavast soojusest.

Täna toodetakse ca 70% kaugküttest tarbitavast soojusest taastuvatest allikatest (puiduhake 55-58% ja

tööstuse heitsoojus 15-17%), ülejäänud maagaasist (20%) ja muudest kütustest (põlevkivi, põlevkiviõli

jm)125. Kütuseid on võimalik kokku hoida vähendades energiakadu kaugküttevõrkudes, renoveerides

hooneid ning minnes üle kütuste põletamiselt elektrienergia kasutamisele.

Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu kaugkütte arengusoovitused on järgmised126:

1. kaugkütte eelisarendamine linnalistes piirkondades ning fossiilkütuseid kasutavate hoonete liitmine

kaugküttesüsteemidega

2. olemasolevate kaugküttevõrkude moderniseerimise lõpuleviimine (täna on renoveeritud ca 66%

Eesti kaugküttetorustikest ehk renoveerimata on ligikaudu 500 km.)

3. tootmissüsteemide mitmekesistamine ja tõhustamine (heitsoojuse osakaal Eesti kaugküttes on 15-

17%, rakendatavad on andmekeskustes ja tööstuses tekkiv heitsoojus, tööstuslikud soojuspumbad)

4. hoonete energiatõhususe parandamine

5. regulatiivse keskkonna stabiilsus.

Kaugkütte infrastruktuuri arendamine on enamasti kohalike omavalitsuste pädevuses. Enamustes Eesti

asulates, kus eksisteerib kaugküte, on omavalitsused määratlenud üldplaneeringutes kaugküttepiirkonnad

ning koostatud on soojusmajanduse arengukavad. Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu toetatakse

kaugküttesüsteemide energiatõhususe tõstmist ning taastuvenergiale üleminekut127.

Soojusenergia vajadust järgnevatel kümnenditel vähendab eelkõige hoonete rekonstrueerimine ja järjest

karmistunud energiatõhususe nõuded uute hoonete rajamisel.

122 Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ja jahutusmajandusele aastaks 2050 https://energiatalgud.ee/node/8931 123 https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/publ/item/2b223bb1-8b08-4689-b61a-22788d096d12 124 https://epha.ee/tohusad-kaugkuttesusteemid/ 125 https://epha.ee/wp-content/uploads/2022/11/EJKY_Kaugkyttesektori-arengusoovitused-2030.pdf 126 https://epha.ee/wp-content/uploads/2022/11/EJKY_Kaugkyttesektori-arengusoovitused-2030.pdf 127 https://kik.ee/et/toetatavad-tegevused/kaugkutte-katlamajade-ja-soojustorustike-uuendamine

48

Joonis 5.2 Soojustarbimise vähenemine hoonete renoveerimisel, GWh.

Aastaks 2050 hoonete rekonstrueerimise vajalik maht on 44 mln m2, rekonstrueerimisel hoonete

küttevajadus väheneb vähemalt kaks korda.

Peamiseks fookuseks järgnevatel aastatel on soojusmajanduses, sh kaugküttes fossiilkütuste osakaalu

vähendamine. Kui uusi fossiilkütustel katlaid kasutusele ei võeta, lõppeb fossiilkütuste kasutus hiljemalt

aastaks 2050 (joonised 5.3 ja 5.4).

Joonis 5.3 Energiakandjate kasutuse prognoos lokaalküttes128

128 Elektrifitseerimise stsenaarium? uuringus "Transitioning to a carbon neutral heating and cooling in Estonia by 2050"

43 116 232

378 476 463 179

249

316

308 228

142

61

130

232

303 297

209

0

200

400

600

800

1000

1200

2022-2025 2026-2030 2031-2035 2036-2040 2041-2045 2046-2050

Soojustarbimise vähenemine renoveerimisest, GWh

Eramupind Korteripind Äripind

0

2000

4000

6000

8000

2022 2030 2040 2050

Energiakandjate tarbimise prognoos lokaalküttes, GWh

Biomass Maagaas Kütteõli Elekter

49

Joonis 5.4 Energiakandjate kasutuse prognoos kaugküttes129

Joonistel 4 ja 5 toodud prognoosid on koostatud eeldusel, et viiakse ellu renoveerimine vastavalt hoonete

renoveerimise pikaajalises strateegias toodud tempole, mille kohaselt tuleb aastaks 2035 renoveerida ligi

15 mln m2 hoonepinda. Fossiilkütuste kasutuse lõppemisega kaob KHG heide aastaks 2050 (tabel 5.1).

Tabel 5.1. KHG heide soojus- ja jahutusmajanduse stsenaariumides, tuhat tCO2ekv 130

.

Soojus- ja jahutusmajanduse stsenaariumide KHG heide tuhat tCO2ekv 2022 2030 2040 2050 PSJS (Praeguste Suundumust Jätkumise Stsenaarium)BAU Business as Usual ehk tänaste meetmetega stsenaarium 1 312 786 352 12

Elektristsenaarium 1 322 876 363 0

Kaugkütte stsenaarium 1314 844 409 0

Lokaalkütte stsenaarium 1304 736 300 0

Tehnoloogianeutraalne stsenaarium 1309 785 349 0 Fossiilkütuste asendamiseks sobivad lahendused on nt tööstusest pärit heitsoojus või soojuspumbad .

Põlevkiviõlil ja põlevkivil töötavate katelde osas ei ole muud alternatiivi kui need muu tehnoloogiaga välja

vahetada. Fossiilkütustel katelde vahetus kliimaneutraalsete lahendustega võtab aega vähemasti aastani

2040. 2022. aastal oli kaugkütte gaasikatelde (võimsus kokku 308,5 MW) tarbimine 1 TWh. Gaasikatlaid on

kokku 460, millest 400 katelt on paigaldatud enne 2015 aastat ning 173 katelt on paigaldatud enne 2000.

aastat. Gaasikatelde puhul on võimalik saavutada kõige kiirem üleminek gaasivõrgu dekarboniseerimisel

biometaaniga, selliselt ei eeldata investeeringuid seadmetesse enne katelde eluealõppu.

Soojus- ja jahutusmajanduse süsinikuneutraalsusele ülemineku stsenaariumid modelleriti ning koostati

vastavad mõjuanalüüsid ja tegevuskavad uuringus „Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ning

jahutusmajanduse aastaks 2050“131 raames. Stsenaariumite näitajad on koondatud tabelisse 5.2.

129 Elektrifitseerimise stsenaarium? uuringus "Transitioning to a carbon neutral heating and cooling in Estonia by 2050" https://energiatalgud.ee/sites/default/files/2022-12/D7%20%282%29.pdf 130 D8 - HC Project summary (1).pdf (energiatalgud.ee) 131 EESTI ÜLEMINEK SÜSINIKNEUTRAALSELE SOOJUS- NING JAHUTUSMAJANDUSELE AASTAKS 2050 | Energiatalgud

0

1000

2000

3000

4000

5000

6000

7000

2022 2030 2040 2050

Energiakandjate tarbimine kaugküttesektoris, GWh

Jäätmed koostootmisjaamades Maagaas

Põlevkiviõli Biomass

Elekter

50

Tabel 5.2 Soojus- ja jahutusmajanduse stsenaariumide sotsiaalmajanduslikud näitajad.

Näitajad

Praeguste suundumuste jätkamine

Elektrifitseeri mine

Kaugküte ja -jahutus Lokaalküte ja -jahutus

Tehnoloogia- neutraalne

Keskmine soojusenergia hind kodumajapidamistele 2050. aastal (EUR/MWh) – 2021 kütusehinnad

60 97 62 74 68

Keskmised küttekulud kodumajapidamistes 2050. aastal (EUR/MWh) – 2022kütusehinnad

94 105 87 102 92

Keskmised jahutuskulud kodumajapidamistes 2050. aastal (EUR/MWh)

113 112 114 113 110

Kaugkütte ja -jahutuse kavandatud tegevustega seotud poliitikainstrumendid on toodud tabelis 5.3.

Tabel 5.3 Kütte ja jahutuse kavandatud tegevustega seotud indikatiivne potentsiaal, rakendamise

poliitikainstrumendid ja tähtajad.

KAVANDATUD TEGEVUS INDIKATIIVNE POTENTSIAAL POLIITIKAINSTRUMENDID TÄHTAEG

Taristu arendamine

Madalatemperatuurilise kaugkütte, keskkonna- ja heitsoojuse, soojussalvestuse integreerimine

Regulatiivsed muudatused, vajadusel toetus päritolutunnistused, erainvesteeringud 2040

Keskkonna- ja heitsoojuse kasutus

485 GWh kaugkütte ja 400 GWh tööstuse heitsoojus, soojuspumpadel potentsiaal kaugküttes

Regulatiivsed muudatused, toetusvajadus täpsustada, päritolutunnistused, erainvesteeringud 2040

Energiatõhususe suurendamine ja moderniseerimine

Renoveerida 500km torustikke, madalatemperatuuriline kaugküte, kütuseelemendid , vesinikboilerid, tahkeoksiidne kütuseelement jms

Regulatiivsed muudatused, toetusvajadus täpsustada, päritolutunnistused, erainvesteeringud 2035

Fossiilkütuste asendamine (sh lokaalküttes)

Kliimaseadus täpsustab fossiilkütustest väljumise tähtajad, sõltub aktsiisimäärade jm maksumuudatustest.

Regulatiivsed muudatused, toetusvajadus täpsustada, erainvesteeringud, sõltub gaasivõrgu dekarboniseerimise tempost ja põlevkivi asendamisest 2050

Soojussalvestite rajamine Täna on salvesteid ca 1800MW 2035=2400MW

Toetusvajadus täpsustada, erainvesteeringud 2035

Kaugjahutuse arendamine Torustik 2035=120km, 2050=330km

Pilootprojektid asendamaks lokaaljahutus kaugjahutusega (erainvesteeringud) 2050

Alljärgnevalt on kavandatud tegevusi täpsemalt kirjeldatud.

5.1 Kaugkütte taristu arendamine toetamaks üleminekut süsinikneutraalsusele

Põhitegevused: elektrist toodetud soojuse võrku müümise võimalus, tiheasustuses kaugkütte

eelisarendamine, nutikad arvestid andmete kasutuseks võtmine keskses andmebaasis.

Fossiilkütusest ja mõnel juhul ka siiani biomassist sõltuvate lahenduste asendamine kaugküttes

süsinikneutraalsete lahendustega eeldab järgmiseid tegevusi:

• taristu arendamine madalatemperatuuriliseks kasutamaks kaugküttes keskkonna- ja heitsoojust

(soojuspumbad), soojussalvestust;

• päritolutunnistuste süsteemi loomine, juurutamine;

• kaugküttes kaugjahutuse toodetud soojuse kasutamise motiveerimine;

51

• KIK toetused on taastuvenergiale üleminekuks kuni 2027132, täpsustada edaspidine toetusvajadus;

• motiveerida elektri abil soojuse tootmist ajal, mil elektrituru hind seda soodustab;

• puitkütuste kasutamisel kaskaadkasutuse soodustamine;

• kaugkütte eelisarendamine tiheasustusaladel (fossiilkütustel hoonete sundliitumine/kütteallika

vahetamine; ehituslubade ja planeeringute kaudu mõjutamine; KEKK aruandluse eesmärkide

täitmiseks);

• soojusmajanduse arengukavade uuendamine ning sidumine kohalike energia- ja kliimakavadega;

• sõnastada konkreetsed ootused KOVi rollile ja sellega seotud eesmärgid;

• rakendada meetmeid (sh täpsustada vajadusel õigusnorme), et soojusmajanduse olukorrahinnang,

arendusvajadused ja –plaanid KOVis kajastuksid edaspidi ka valla või linna arengukavas;

• vaadata üle KOVi ülesannete asjakohasus kaugkütteseaduses ning algatada seaduse muutmine või

anda praktilisi juhiseid, et täpsustada soojusmajanduse arengu suunamiseks KOVi käsutusse antud

instrumentide tähendust ja nende kasutamise võimalusi;

• energiatõhususe miinimumnõuete täpsustamine on vajalik madalatemperatuurilise kaugkütte

kasutusele võtuks ja seejärel madalatemperatuurilise kaugkütte pilootprojektide elluviimine.

5.2 Kaugküttes keskkonna- ja heitsoojuse kasutusele võtt

Põhitegevused: reservkütuse kohustus, soojuspumpade kasutus kaugküttes, turukorraldus ja pilootprojektide

heitsoojuse kasutuseks, heitsoojuse kasutusele võtu nõuete täpsustamine palju energiat vajavatele info- ja

kommunikatsioonisüsteemi lahendustele.

Tegevuse kavandamisel tuleb arvestada taastuvenergia direktiivi muudatustega, sh tuleb koostada

taastuvatest energiaallikatest energia tootmise ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamise

potentsiaali hindamise analüüs, kehtestada vahe-eesmärgid ja meetmed taastuvenergia kasutamise

suurendamiseks kütte- ja jahutussektoris. Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ning heitsoojus-

ja heitjahutusenergia osakaalu kaugküttes ja -jahutuses tuleb suurendada keskmiselt soovituslikku 2,2 %

aastas, arvutatuna ajavahemiku 2021–2030 kohta, võttes aluseks taastuvatest energiaallikatest toodetud

energia ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia osakaalu kaugküttes ja -jahutuses aastal 2020.

Alternatiiv maagaasile, põlevkivile ja puidule on üleminek keskkonnasoojuse laialdasele kasutamisele

soojuspumpade vahendusel (süvasoojus-, maa-, vesi-õhk, õhksoojupumbad), päikeseenergiale ja

geotermaalenergia (maapõuesoojuse). Euroopa Komisjoni soojuspumpade tegevuskava näeb ette

soojuspumpade laialdase kasutusele võtu samas ohtu seadmata elektrivõrgu stabiilsust133. 2023 aastal on

Eesti Geoloogiateenistuse poolt teostatud näidisprojektide puurimistööd ja uuringud134, mille abil on

võimalik hinnata geotermaalenergia potentsiaali regiooniti. Kaugküttesüsteemide vastavate investeeringute

toetus on välja töötatud135, mille raames antakse toetust soojustorustiku renoveerimiseks, soojustootmise

seadme renoveerimiseks või olemasoleva kaugküttevõrguga liitumiseks. Suunata rohkem soojuspumpasid

ja heitsoojust kasutama järgmiste tegevuste kaudu:

• kaugküttes soojuspumpade ja heitsoojuse kasutusele võtu piloteerimine;

• heitsoojuse kasutusele võtuks täiendava torustikku ehitamine (heitsoojuse kasutuse potentsiaal

on 485 GWh/a);

132 https://kik.ee/et/toetatavad-tegevused/kaugkutte-katlamajade-ja-soojustorustike-uuendamine 133 Heat pumps (europa.eu) 134 7 - EGT ja maapõueenergeetika uuringud.pdf (envir.ee) 135 toetuse määrus https://www.riigiteataja.ee/akt/118082023001

52

• palju energiat vajavatele info- ja kommunikatsioonisüsteemi lahendustele (nt andmekeskused,

serveripargid, mobiilimastid) taastuvenergia kasutamise ja tekkiva heitsoojuse kasutamise nõuete

kehtestamine (jõustub 2024-2025)136 ;

• teatud tarbimisega andmekeskuste kohustuslik heitsoojuse suunamine võrkudesse (planeeringud

ja regulaator)137 ;

• tööstuse ja soojusettevõtete toetuste põhine motiveerimine heitsoojuse kasutuselevõtuks

(perioodil 2024-2028);

• pilootprojektid, kütuseelemendid jm moderniseerimine.

5.3 Katlamajade (sh koostootmisjaamade) ning kaugküttevõrkude energiatõhususe

suurendamine (s.h üleminek madalatemperatuurilisele soojuskandjale)

Põhitegevused: moderniseerimine, sh pilootprojektide käivitamine, kütuseelementide jm kasutuselevõtt.

Kaugkütte torustikke on kokku üle 1500 km, millest on renoveerimata 500 km. Oluline on kaugküttevõrkude

renoveerimistempot oluliselt kiirendada, et säästa energiat ja kütuseid (täna on kadurohkem kui 0,65 TWh

kütuseid aastas). Vähemalt 55 km ebaefektiivset torustikku on juba renoveeritud KIK meetme raames ja

21MW katlaid saab selle meetme raames samuti renoveeritud. Amortiseerunud ja ebaefektiivsete

soojustorustike täiendav renoveerimine ja/või uute soojustorustike ehitamine. Meetme138 aktsiooni

tulemusena rekonstrueeritakse 130 km amortiseerunud ebaefektiivseid soojustorustikke ja 193 MW

kaugküttekatlaid. Täiendav kaugküttekatelde renoveerimine ja/või ehitus ning kütusevahetus.

5.4 Fossiilkütuste asendamine taastuvenergiaga

Põhitegevused: regulatsioonide ja maksude täiendamine, kliimaseadus täpsustab fossiilkütustest väljumise

tähtajad. Maagaasil on täna aktsiis sõltub aktsiisimäärade jm maksumuudatustest.

Maagaasi ja põlevkivi asendamine kaugküttes. 2023 seisuga on meil 330MW gaasikatlaid, mida on vajalik

asendada või kasutada süsinikneutraalset kütust (biometaani). 2022 oli gaasitarbimine 3,7 TWh. Potentsiaal

on aastaks 2030 asendada maagaasist 1 TWh biometaaniga. Eelduslikult on ca 2 TWh asendamisel CO2

neutraalsus saavutatud, sh soojuses on vajalik ca 1,2 TWh ulatuses maagaasi asendada.

5.5 Soojussalvestite rajamine

Põhitegevused: regulatsiooni täiendamine, vajadusel toetuse kavandamine.

Soojussalvestite maht aastaks 2050 on ca 2600 MW. Täna on salvesteid ca 1800MW. Aastaks 2035 ca

2400MW. Tartu planeerib uut soojussalvestit (30000m3), seejuures on kubatuur oluline parameeter, mis

mõjutab ruumilist planeerimist. Ühe m3 puhul 60 - 80 kWh/m3. Energiasalvestuse rajamiseks on välja

töötatud toetus139, millega toetatakse 3 soojuse salvestuse projekti mahus 26 000 m3. Eesmärk on toetada

35 000 m3 salvestuse mahtu.

136 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/…, 13. september 2023, mis käsitleb energiatõhusust ja millega muudetakse määrust (EL) 2023/955 (uuesti sõnastatud) (europa.eu) 137 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/…, 13. september 2023, mis käsitleb energiatõhusust ja millega muudetakse määrust (EL) 2023/955 (uuesti sõnastatud) (europa.eu) 138 toetuse määrus https://www.riigiteataja.ee/akt/118082023001 139 https://kik.ee/et/toetatavad-tegevused/energiasalvestuse-seadmete-pilootprojektide-arendamine

53

5.6 Kaugjahutuse arendamine

Põhitegevused: jahutus büroohoonetes, väiksema CO2 jalajäljega jahutusainete kasutusele võtt, jahutuse

integreerimine soojusmajanduse arengukavadesse, pilootprojektid.

Aastaks 2035 on vaja 120 km ja aastaks 2050 on vaja 330 km (kasutustihedusega 2 MWh/m2) kaugjahutuse

torustikku rajada linnades. Absorbtsioon, õhk/vesi, vesi/vesi jahutite mahtudeks aastaks 2035 vastavalt

80MW, 90MW, 90MW ning 2050 vastavalt 328 MW, 164 MW ja 164 MW. Tartus on olemas kaugjahutus

jõevee ja Tallinnas on tulemas merevee baasil. Jahutust ei hakata tootma maagaasi ega puidu baasil.

Kaugjahutuse pikka plaani veel ettevõtete üleselt pole, samas on pilootprojekte, kus jahutusvajadus

koondatakse samas piirkonnas ning selliselt on võimalik lokaalne jahutus asendada kaugjahutusega. See

on majanduslikult mõistlik (seetõttu neid projekte tehakse juba) ning seekaudu, et kasutatakse

taastuvenergiat ka jätkusuutlik. Peamine majanduslik loogika tuleneb lokaalse jahutuse arvelt vabanenud

pinna kasutuselt, mistõttu kaugjahutuse areng on seni toiminud ja toimib turupõhiselt ilma täiendava

regulatsioonita.

6. TUGITEEMAD

Arengukavas kavandatud alaeesmärkide ja poliitikainstrumentide täitmisel arvestatakse järgmiste

horisontaalsete teemadega (tabel 6.1):

Tabel 6.1 Arengukava elluviimisel arvestatavad horisontaalsed teemad.

ENERGIAJULGEOLEK PRIMAARENERGIA

TARBIMINE

Horisontaalsed teemad Elektri- varustus

Gaasi- varustus

Kaugküte ja - jahutus

Energia- tõhusus

Taastuv- energia

EL ja EV õigusaktid √ √ √ √ √

Teadus-, arendustegevus, innovatsioon √ √ √ √ √

Avaliku sektori eeskuju (sh KOV-de võimestamine)

√ √ √

Rahvusvaheline koostöö √ √ √ √ √

Kriisideks valmisolek √ √ √

Digitaliseerimine, andmehõive √ √ √ √ √

Kliimamõjude leevendamine √ √

Kliimakohanemine (ilmastikukindlus) √ √ √

Kutseoskuste parendamine √ √ √ √ √

6.1 Arvestatud õigusaktid

Arengukava koostamisel on lähtutud järgmistest energiamajandusega seonduvatest Euroopa Liidu ja Eesti

Vabariigi õigusaktidest (tabel 6.2):

54

Tabel 6.2 ENMAK 2035 aluseks olevad õigusaktid seisuga 2023.

EL õigusakt Seotud EV õigusakt

Energialiidu ja kliimameetmete juhtimismäärus riikliku energia- ja kliimakava koostamiseks EL 2018/1999

Otsekohalduv

Energialiidu määrus (EL) 2018/1999 Energiataristu määrus (EL) nr 347/2013

Otsekohalduv (ELTS)

Elektrienergia siseturgude direktiiv (EL) 2019/944 Elektrituruseadus

Elektrienergia siseturu määrus (EL) 2019/943 Otsekohalduv

Maagaasi varustuskindluse määrus (EL) nr 2017/1938 Otsekohalduv

Maagaasi ülekandevõrkude juurdepääsu määrus (EL) nr 715/2009 Otsekohalduv

Kütuste kvaliteedi direktiiv 2009/30/EÜ Atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS)

Maagaasi siseturu ühiseeskirjade direktiivi muutev direktiiv (EL) 2019/692

Maagaasiseadus

Määrus (EL) 2017/460 gaasi ülekandetasude ühtlustatud ülesehituse põhimõtete kohta

Otsekohalduv

Määrus (EL) 2015/459 gaasi ülekandesüsteemide võimsuse jaotamise mehhanismide võrgueeskiri

Otsekohalduv

Määrus (EL) 2015/703 koostalitus- ja andmevahetuseeskirjade kohta Otsekohalduv

Määrus (EL) 1227/2011 energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta

Otsekohalduv

Trans-European Networks for Energy (TEN-E)määrus140 Otsekohalduv

Elutähtsate teenuste osutamisega seotud direktiiv (EL) 2022/2557 Hädaolukorraseadus ja eriseadused (ELTS, MGS, VKVS, KüttS), leping IEA-ga, nõuded elektriga varustamisel, koostamisel vedelkütusega varustamise määrus 2026, uus seadus koostamisel

Taastuvenergia direktiiv (EL) 2018/2001, 2023/2413 Energiamajanduse korralduse seadus (EnKS), ELTS

Uus alternatiivkütuste taristu määrus (AFIR)141 Euroopa Liidu määrused on otsekohalduvad. Määrus rakendub alates aprillist 2024, mõned sätted määruses on jõustumas ka aastatel 2024, 2025, 2030

Energiatõhususe direktiiv 2012/27/EL, muudetud direktiiviga EL 2018/2002 ning 13.09.2023 jõustunud, aga veel üle võtmata uuesti sõnastatud energiatõhususe direktiiv 2023/1791/EL

Energiamajanduse korralduse seadus ja seotud ministri määrused ja nende lisad + MGS + KKütS + HEtMn + ELTS + “Energiasäästu arvutamise eeskiri”;

Hoonete energiatõhususe direktiivi 2010/31/EL ja energiatõhususe direktiivi 2012/27/EL muudatus (EL) 2018/844

Ehitusseadustikus + seotud määrused ja nende lisad

6.2 Teadus-, arendustegevus, innovatsioon (TAI)

ENMAK 2035 eesmärkide ja poliitikainstrumentide elluviimiseks on vajalikud eelkõige järgmised TAI

tegevused:

• elektrivarustuses tarbimise juhtimisel kliendikesksete lahenduste väljatöötamine ja testimine,

energiasalvestamise ja koormuste juhtimise paindlikkuse uuringud, energiasalvestina toimivate

seadmete (nt elektriautode akud, elektriboilerid, tööstuslikud vahelaod, hoonete termiline mass ja

tehnosüsteemid) kasutuseks süsteemiteenuste ja kogukonnapõhiste autonoomsete lahenduste

arendamine, rakendusuuringute koostamine muutliku tarbimise ja taastuvenergia

tasakaalustamiseks vajaliku juhitava tootmise (nt termiline salvestus või koostootmine, sh vesinik

ja kaugküte) kavandamiseks, tarkade võrkude arendamine ja tehisintellekti rakendamine

digitaliseeritud energiasüsteemides tarbimise ja tootmise tasakaalustamiseks, erinevate sektorite

integreerimine elektrifitseerimisega seotud turukorralduses, tarbimisprofiilid tulevikus ja

seonduvate energiateenuste vajaduse hindamine;

• gaasivarustuses rohelistele kütustele (biometaan, vesinik, süngas jne.) ülemineku tehnoloogiate

arendamine ja võimaluste uurimine;

• kaugküttes ja -jahutuses taastuvenergia nõudluse ja pakkumise varieerumisega kohanemise

lahendused kombineerituna kaugküttetaristu suuremahulise hooajalise salvestusvõimsusega;

maasoojuse kaugküttes kasutusele võtu testimine ja piloteerimine; päikesesoojuse tehnoloogiate

kasutusvõimaluste uurimine; tööstuslikuks kasutamiseks kõrgtemperatuuriliste (kuni 200 °C)

140 https://energy.ec.europa.eu/topics/infrastructure/trans-european-networks-energy_en 141 https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/IP_23_1867

55

soojuspumpade välja töötamine; geotermaal- ja madalatemperatuurilise soojuse allikate

(mereveesoojus, järved, jõed, heitsoojus jne) kasutuselevõtu uuringud; kütte- ja elektrisektori

lõimise lahendused; päikese- või maasoojusenergial töötavate kaugküttesüsteemide

kasutuselevõtt ning kaugküttepiirkondade läheduses olevate heitsoojuse allikate liitmine võrkudega

(kus väikesed heitsoojuse taaskasutamise allikad võivad olla kohalikud supermarketid teenindus-

ja ärisektorist ja reoveetrassid, samas kui suurteks heitsoojuse allikateks võivad olla tööstuslikud

protsessid); tehisintellektil põhinevate arukate juhtimissüsteemidega temperatuuri vähendamine

suure kaugküttevõrgu koormuse ajal; hooajalise soojasalvestamise lahendustena maa-aluste

soojuse salvestamise tehnoloogiate (nt soojuse salvestamine maasoojuspuuraukudes või tuule- ja

päikeseenergia salvestamine soojusena liivas, st maa-alused liivaakud); heitsoojuse taaskasutuse

ja kontsentreeritud päikeseenergia salvestuse arendamine (sh elektri- ja soojaturu ühendamisel,

tööstuslike kütte- ja jahutuslahenduste kavandamisel) ja tehnilis-majandusliku teostatavuse

katsetamine; kaugjahutuses efektiivsema ruumikasutuse kavandamine; kommunikatsioonide

planeerimine; potentsiaali rakendamine (ühiskondlikud hooned, kontorihooned, erasektori hooned);

valdkonna spetsialistide juurdekasvu tagamine, kompetentsi ja võimekuse arendamine

kõrgtehnoloogiliste lahenduste jaoks;

• energiatõhususes efektiivsete renoveerimise näidislahenduste väljatöötamine hoonetele, sh

kaugjahutussüsteemide ja soojustagastussüsteemide arendamine; energiasäästlike hoonete

ehitustehnoloogiliste lahenduste loomine; nullheitega hoonete lahenduste loomine; tarkade

kogukondade ja linnade arengut soodustatavate teenuste, toodete ja ärimudelite välja töötamine;

inimeste tarbimisharjumuste kujundamine ja suunamine energiatõhususe investeeringute

tegemiseks ja igapäevase energiakasutusega seotud käitumis- ja tarbimisharjumuste muutmiseks;

digi- ja automatiseerimislahenduste kasutus (sh targad kodud, avalikud hooned, staadionid); elektri-

, soojus- ja jahutusenergia dünaamilise hinnastamise lahenduste väljatöötamine ja rakendamine;

võrguettevõtjate ja elektrimüüjatega koostöös tarbija juures säästu kohtade leidmine; ettevõtetele

kuluoptimaalsete, laialdaselt rakendatavate ning hea replikatsioonipotentsiaaliga

energiatõhususlahenduste loomine ja piloteerimine; eesmärkide saavutamist toetava

teadmuspõhise monitooringusüsteemi arendamine; toodete ja teenuste energiakasutuse uuringud,

komponentide, süsteemide ja teenuste arendamine väärtusahelate lõikes ning

kokkuhoiuvõimaluste piloteerimine; riigieelarveneutraalsete energiatõhususmeetmete ärimudelite

arendamine ja valideerimine; energiasäästu ja taastuvenergia teemade, samuti kohalike energia- ja

kliimakavade integreerimine maakondade arengukavade (sh KOV arengukavade) juhendisse

(täpsustades mh inimeste ja ettevõtete toimetuleku võimalused energiakriisi tingimustes).

• taastuvenergias bioenergia tootmise arendamine (nt tahkeoksiidsed kütuseelemendid, biogaasi

krüopuhastustehnoloogia turuküpseks arendamine, vetikatel põhinev biokütuste tootmise

tehnoloogia, kõikide orgaaniliste jääkide ja jäätmete väärindamine toodeteks anaeroobse

kääritusprotsessi abil); nutikate energialahenduste väljatöötamisele olulised teaduspõhised ja

täpsed ilmaennustuslahendused ja tulevikukliima projektsiooni; CO2 turu reformi mõju hindamine

Eesti energeetikale; tuulikute püstitamiseks ja tuuleenergia tootmiseks vajalike komponentide

arendamine; meretuulikuparkide hoolduseks vajaliku tehnoloogia arendamine (nt allveerobotite

arendus); elektroonikaseadmete ja -süsteemide arendus (nt päikese- ja tuuleparkide

juhtimislahendused); rohevesiniku tootmise tehnoloogiate arendamine tahkeoksiid-elektrolüüserite

baasil ja mis võimaldab ühtlasi siduda CO2, rohevesiniku tootmise toetamine (nt TA tegevuste

toetamine, ladustamine, vesiniku taristu rajamine, transpordisektori pilootprojektid); energia

tootmistehnoloogiate keskkonnajalajälje uurimine; tehnoloogiate integratsioon ja suurandmete

kasutuselevõtt uute lõpptarbijale suunatud toodete ja teenuste väljatöötamiseks; energia-, tehno-

ja automaatikasüsteemide integreerimislahendused ning erinevate lahenduste piloteerimis- ja

testimiskeskkondade loomine; nutikad ja säästlikud transpordi- ja liikuvuslahendused (nt

liiklusvoogude suunamine ühistransporti ja kergliiklusse, isejuhtivad ja ühendatud sõidukid, nutikas

56

transporditaristu, nutikad lahendused inimeste liikuvuses ja kaubaveos, logistikaprotsesside

digitaliseerimine ja automatiseerimine).

Alus- ja rakendusuuringute, eksperimentaalarenduste, tootearenduse, teadmus- ja tehnoloogiasiirde

tegevuste, harg- ja iduettevõtete arendamise, koostöö arendamise ja ökosüsteemi loomise, tehnoloogiate

ja rakenduste piloteerimise ja testimise, investeeringute ja ekspordi, teadlaste ja inseneride järel- ja

juurdekasvu toetamise erinevad toetusmeetmed on kirjeldatud Nutikate ja kestlike energialahenduste

fookusvaldkonna teekaardis (täpsemalt selle lisas 5)142. Teekaart on koostatud Teadus- ja arendustegevuse,

innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE arengukava)143 ühe eelisarendatava teadus- ja

arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonna eesmärkide saavutamisele kaasa aitamiseks.

Nutikate ja kestlike energialahenduste fookusvaldkonna üldine siht on: teadus- ja arendustegevuse,

innovatsiooni ning ettevõtluse toel toodab Eesti energiat kliimaneutraalselt, muutub Eesti energiakasutus

tõhusamaks ja ressursisäästlikumaks ning panustatakse energia varustuskindluse tagamisse. Teekaardi

alusel kujundavad HTM ja MKM energialahenduste arendamiseks toetusmeetmeid, millele lisanduvad

üldised teaduse ja ettevõtluse rahastusmeetmed, nagu uurimistoetused, teadustaristu toetused,

ettevõtlustoetused jms, mille puhul eelisarendatavaid valdkondi ei ole. Eesti on üks madalaima

ressursitootlikkusega riike Euroopa Liidus144 ja seetõttu aitavad TAIE (sh antud teekaardi) alusel makstavad

toetused vähendada majanduse ressursi- ja energiamahukust.

Eesti panustab rahaliselt partnerluste puhtale energiale üleminekuks (Clean Energy Transition145) ja linnade

ümberkujundamiseks (Driving Urban Transition146) kaudu riikidevahelistesse teadus – ja

innovatsiooniprojektidesse aastani 2027.

Riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 eduaruandes (rakendusakti147 lisa VII) tuleb üle aasta anda

ülevaade energiatehnoloogia strateegilise kava (Strategic Energy Technology-Plan)148 täitmise kohta.

6.3 Avaliku sektori eeskuju

ENMAK 2035 eesmärkide ja poliitikainstrumentide elluviimisel riigi ja kohalike omavalitsuste ülesanded on

toodud lisas 7, prioriteedid on:

▪ pädevuse ja finantsvõimekuse loomine energiajuhtimise rakendamiseks;

▪ maakondade ja KOV-de energiaandmete parem seire;

▪ kohalike energia- ja kliimakavade koostamine, rakendamine ja seire ühtse metoodika ja faktilehtede

alusel;

▪ koordinatsioon ja platvormi loomine (ELVL, LEADER, MES jne);

▪ nõustamis- ja koolitusvõimaluste tekitamine (nt regionaalsete energiaagentuuride loomine või

olemasolevate arenduskeskuste vms struktuuride baasil);

▪ taastuvenergia ressursside ja investeerimisvajaduste täpsustamine;

▪ koostöö naabervaldade ja maakonnaga energiamajanduse arendamisel.

142 Nutikad ja kestlikud energialahendused | TAIE 143 TAIE arengukava tutvustus | TAIE 144 Eurostat Resource productivity [CEI_PC030] 145 Clean Energy Transition Partnership (cetpartnership.eu) 146 The DUT Partnership - DUT Partnership 147 Komisjoni rakendusmäärus, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 rakenduseeskirjad lõimitud riiklike energia- ja kliimaalaste eduaruannete ülesehituse, vormi, tehniliste üksikasjade ja esitamise menetluse kohta 148 Strategic Energy Technology Plan (europa.eu) ja KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE energiatehnoloogia strateegilise kava (SET-kava) läbivaatamise kohta – EIS (valitsus.ee)

57

6.4 Rahvusvaheline koostöö

Rahvusvahelise koostöö fookused:

1. huvide kaitse (Eesti sõnumid jääks kõlama, energiaturudisaini koostöö, majandushuvi tagamine,

toimub mh läbi regulaarsete töögruppide, nt Energy Management Authorities võrgustik);

2. õppimine makrotrendide osas, teadmiste ammutamine, globaalsem vaade puhtale energiale

üleminekule. (nt IEA, WEC, IRENA, Energiaharta);

3. uued teemad (Euroopa ühishuviprojektid (PCI), Desünk ja sünk PCI, meretuule- ja tuumaenergia,

regionaalses vaates turud ja varustuskindlus (nt NATO Leedus elektris ja gaasis, Läänemere

Strateegia energeetika prioriteetvaldkond (PA Energy)), Läänemere võrk koostöös naaberriikide,

Saksamaa jt-ga (selhulgas Baltic WindConnector), smart grid/arukad võrgud, vesinik (Backbone FI-

DE), energiasalvestus.

ENMAK 2035 eesmärkide ja poliitikainstrumentidega seotud koostööformaadid, milles Eesti osaleb on

järgnevad:

• Euroopa Liidu algatuste, direktiivide ja määruste rakendamisega seotud töögrupid, sh EL Nõukogu,

Energialiidu (sh riiklik energia- ja kliimakava), õiglase ülemineku töögrupid, Energiaharta töörühm,

puhta energiaga saarte töörühm (Clean Energy for EU Islands), energiaministrite ja

ühtekuuluvuspoliitika asutuste (EMA Network) töögrupid;

• Euroopa koostööprojektidega seotud töögrupid, sh CEF määruse ja rahastamise tööformaat, TEN-

E määruse ja ühishuviprojektide (PCI), projektide loamenetlusetöögrupid jm tööformaadid, Balti

energiaturu ühendamise (BEMIP) koostööraamistik, energiatehnoloogia strateegilise planeerimise

(SET-Plan), vesinikuvõrgustiku;

• platvormid, sh gaasi ja elektri ühisostu platvorm (EU Energy Platform), Ida koostööplarvormi

energiakohtumised, puhta energiaga saarte platvorm (Clean Energy for EU Islands), õiglase

ülemineku platvorm (Just Transition Platform), EL regulaatorite foorum;

• teaduspartnerlused puhtale energiale üleminekuks (Clean Energy Transition) ja linnade

ümberkujundamiseks (Driving Urban Transition), Trans-Atlandi energeetika ja kliimakoostöö

partnerlus;

• Euroopa Liidu välised koostööformaadid, sh energiaplaneerimise (NATO ja ENSECCOE), IRENA,

OECD, IEA, Kolme mere algatus (3SI), PTCC koostöö 3B-USA;

• regionaalsed koostööformaadid Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Balti Ministrite Nõukogu (BMN),

BMN energeetika vanemametnike koostöö, Balti Assamblee, regionaalse gaasituru

koordineerimise, Läänemere maade nõukogu, Euroopa Liidu Läänemerestrateegia (energeetika

prioriteetvaldkond / PA Energy).

Regionaalsed konsultatsioonid on määratlenud regionaalse koostöö võimalused taastuvenergeetikas ja seonduvates tehnoloogiates, eriti meretuuleparkide arenduses Eesti-Läti (ELWIND) ja Läti-Leedu piiril arvestades merealade planeeringuid. Läänemere meretuuleparkide energiapotentsiaali uuringu149 kohaselt on Läänemere potentsiaalne tuuleparkide koguvõimsus üle 93 GW (st elektrienergia tootmisvõimsusega 500 MW tuuleparke kokku 187 ), sh:

• Eesti 14 meretuuleparki võimsusega 7 GW ja aastase toodanguga 26 TWh

• Läti 29 meretuuleparki võimsusega 15,5 GW ja aastase toodanguga 49,2 TWh • Leedu 9 meretuuleparki võimsusega 4,5 GW ja aastase toodanguga 15,5 TWh.

149 STUDY ON BALTIC OFFSHORE WIND ENERGY COOPERATION UNDER BEMIP https://op.europa.eu/en/publication-detail/- /publication/9590cdee-cd30-11e9-992f-01aa75ed71a1/language-en

58

Suuremahulise taastuvenergia tootmiseks on oluline koostöö meretuuleparkide rajamiseks. 2020. a sügisel

sõlmisid Läänemere riigid Poolas meretuuleenergia arendamise poliitilise deklaratsiooni, millele tuginedes

sai 2020 lõpus Eleringi eestvedamisel alguse süsteemihaldurite koostöö Baltic Offshore Grid Initiative

(BOGI) raames, mille eesmärk on Läänemere regioonis meretuuleparkide jaoks ühiselt võrke planeerida ja

arendada. 2023 alguses liitus koostööga ka Poola, kes oli viimase regiooni riigina sellest seni eemal.

Eesti põhivõrguettevõte Elering sõlmis Saksamaa põhivõrguettevõte 50 Hertz-iga 2023. aasta maikuus

vastastikuste kavatsuste leppe ning alustas läbirääkimisi Läti põhivõrguettevõte Augstsprieguma tikls, et

alustada tööd võimaliku 810 km pikkuse ja 2 GW võimsusega merekaabli rajamiseks Eesti territoriaalvetest

Saksamaa territoriaalvetesse. Kolm kõnealust põhivõrguettevõtet esitasid 2023. aasta oktoobris

ühisavalduse Euroopa põhivõrguettevõtete ühendusele ENTSEO-E lisada projekt kümneaastasesse

võrguarenduskavasse (TYNDP).

2022. a augustis Taanis toimunud Marienborgi tippkohtumisel lepiti valitsusjuhtide tasemel kokku

suurendada energiakoostööd, fookusega meretuuleenergial. Deklaratsiooni järgi peab 2030. aastaks

Läänemere tuulevõimsus kasvama 7 korda tasemeni 19,6 GW. Energiaministrid peaksid ka seadma

eesmärgid ja tegevuskava 2040. ja 2050. aastaks. Järgmine energiateemaline tippkohtumine on plaanis

Leedus.

19.01.2023 toimunud EL energia peadirektorite kohtumisel kiideti heaks (mittesiduvad) eesmärgid EL

merealade tuuleenergia arenduse kohta. BEMIP (Läänemere) formaadis on 2030 eesmärgiks 22,4 GW. Eesti

osa on 1 GW 2030. aastaks, Lätil 0,4 GW ja Leedul 1,4 GW. Järgmise sammuna on kavas leppida kokku

ENTSO-E võrguarenduskava 2023. aasta lõpuks.

Pikemas plaanis on oluline ELi suurem toetus Läänemere võrgu projektile, et piirkonda tekiks võrgutaristu

meretuuleparkide ühendamiseks ning mis toimiksid ühtlasi uute riikidevaheliste elektriühendustena.

Lisaks meretuuleparkide arendamisele on muid olulisi turu efektiivset funktsioneerimist tagavaid projekte,

nagu piiriüleste ühenduste parandamine või regionaalse gaasituru arendamine (nt regionaalse

gaasivarustuse tagamisel Läti ja Leedu gaasiühenduse projekt ELLI150 gaasi impordiks Klaipeda LNG

terminalist ja Poolast Inculkansi gaasihoidlasse Eesti, Läti ja Soome varustamisel). Piirkondlikku koostööd

tehakse gaasiturul, elektrisüsteemi sünkroniseerimisel, elektri ja gaasi piiriülestes projektides.

Transpordisektoris tehakse koostööd Rail Baltic projekti elluviimisel ning transpordisektori

dekarboniseerimisel. Taastuvenergiasse, energiasäästu ja kliimamuutuste ohjamisse panustavate

meetmete ning teadus- ja arendustegevuste välja töötamisel ja rakendamisel on tehtud ja teevad tulevikus

Balti riigid koostööd mh Põhjamaade Ministrite Nõukogu; Nordic Energy Research platvormiga; Balti TSO-

de (Elering, AST, Litgrid) loodud regionaalse talitluskindluse koordinaatori Balti RCC; Põhjamaade

elektribörsiga Nord Pool; regionaalse gaasituru koordinatsioonigrupi Regional Gas Market Coordination

Group (RCMCG); maagaasituru regionaalse operaatori UAB GET Baltic ja Rahvusvahelise

Energiaagentuuriga (IEA), teaduskoostöö projektides ja PhD vahetuses Balti-Põhjamaade Energia

teadusprogrammi raames.

Erinevate partnerite koostöös viiakse läbi ühishuviprojekte Balti riikide Kesk-Euroopa sagedusalaga

sünkroniseerimiseks, on rajatud merealune gaasitoru EE ja FI vahel: Balticconnector, rajamisel

transporditaristuprojekt Rail Baltic ja elektrisüsteemide integreeritud kaabelühendused (Eesti-Läti IV

elektriühendus ELWIND projekti raames, Estlink 3 ehk kolmas merealune elektriühendus Eesti ja Soome

vahel).

150 Enhancement of Latvia - Lithuania interconnection | Conexus

59

6.5 Kriisideks valmisolek

Iga kriis on erinev ning kunagi ei saa olla täielikult valmis kriisideks, kuid endast tuleb anda parim valmisoleku

tagamiseks. Kriisireguleerimine hõlmab üldjuhul endas ennetamist, valmistumist, lahendamist ja

taastamist, millele tuleb tähelepanu pöörata. Tegevuste kirjeldused on järgnevad:

• ennetamine, mille eesmärk on hädaolukorda vältida või selle mõju vähendada;

• valmistumine, mille eesmärk on asutusi ja elanikkonda ette valmistada hädaolukorra

lahendamiseks ja selles toimetulekuks;

• lahendamine, mille eesmärk on hädaolukorra põhjused ja tagajärjed likvideerida;

• taastamine, mille eesmärk on vähendada tagajärgede mõju elanikkonnale ja keskkonnale.

Arvestades geograafilist asukohta, geopoliitilist olukorda ja elektrisüsteemi ülesehitust, on Eesti täide viinud

või täide viimas mitmeid tegevusi, mille eesmärk on tagada varustuskindlust ja suurendada

vastupanuvõimet erinevatele riskidele.

Gaasi varustuskindluse tagamiseks ja hädaolukordadega toimetulekuks on:

• keelustatud gaasi ostmine Venemaalt alates 01.01.2023;

• loodud vastuvõtuvõimekus LNG ujuvterminali vastuvõtmiseks Pakrineemele (projekteeritud

võimsusega 81,2 GWh/päevas)

• loodud strateegiline gaasivaru 1 TWh, mida hoitakse Lätis Incukalnsi maa-aluses gaasihoidlas;

• järgitud Euroopa Liidu ülest 15% vabatahtliku gaasitarbimise vähendamise eesmärki;

• tagatud kaitstud tarbijate varu olemasolu piisavas mahus, mida hoitakse nii Eleringi gaasitorustikus

kui ka Lätis Inčukalnsi maa-aluses gaasihoidlas ning on välja töötatud meetmed gaasitarbimise

piiramiseks ning kaitstud tarbijate varu kasutusele võtmiseks;

• sõlmitud nn. solidaarsuslepingud Soome ja Lätiga, mille alusel võib saada gaasi kaitstud tarbijate

vajaduseks olukorras, kus muud meetmed on ammendunud;

• alustatud Eesti-Läti vahelisi läbirääkimisi, et ühiselt kasutada Pakrineeme infrastruktuuri LNG

ujuvterminali vastuvõtmiseks gaasikriisi olukorras.

Elektri varustuskindluse tagamiseks ja hädaolukordadega toimetulekuks on:

• eesmärk luua reservvõimsuse mehhanism strateegilise reservi näitel 2027. aastaks;

• eesmärk koos teiste Balti riikidega desünkroniseerida ennast BRELL süsteemist 2025. aastal;

• loodud Narva põlevkivielektrijaamadele jahutusvee tagamise iseseisev lahendus.

Samuti on oluline kriitilise energiainfrastruktuuri vastupanuvõime suurendamine. Selleks tuleb jätkuvalt:

• edasi arendada meretaristu efektiivsemat seiret, et ennetada või kiiresti tuvastada tekkinud

kahjustused (näiteks rike merekaablis);

• tagada kiire parandamisvõimekus kriitilise infrastruktuuri jaoks (näiteks merekaablid, piisavalt

varuseadmeid);

• tagada energiasüsteemi küberturvalisus.

Riigi poolt on loodud ka Eesti Varude Keskus, et tagada elanikkonna varustuskindlust kriisidega

toimetulekuks. Eesti Varude Keskuse kohustuste kuuluvad ka toidu- ja tervishoiu varu tagamine, kuid ka

strateegilise gaasi- ja vedelkütusevaru haldamine ning Pakrineeme sadama valmisolekus hoidmine LNG

ujuvterminalide vastuvõtmiseks.

Kriisideks valmisoleku tagamisel, sh kriiside ära hoidmisel elutähtsa teenuse (energeetikas elekter,

maagaas, vedelkütus, kaugküte) osutamisel, lähtutakse raamistikuna Eesti julgeolekupoliitika põhialustest

60

ja hädaolukorra seadusest151, riigikaitseseadusest ja erakorralise seisukorra seadusest. Täiendavalt on

koostamisel tervik kriisiseadus nimega „Tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus“, seostab ja ühtlustab valdkonda

reguleerivaid seaduseid, et vältida õiguslike regulatsioonide dubleerimist ja omavahelisi vastuolusid..

Energiajulgeoleku tagamisel on olulisimateks asutuseks osapoolteks kriisideks valmistumisel on

energeetika valdkonna elutähtsa teenuse osutajad (nt elektri põhi- ja jaotusvõrguettevõte, elektritootja,

maagaasi põhi- ja jaotusvõrguettevõte, LNG terminali haldur, vedelkütuse müüjad, kaugkütte ettevõte) ja

neid korraldavad asutused (s.o Kliimaministeerium elektri, maagaasi ja vedelkütuse puhul ning kohalikud

omavalitsused kaugkütte puhul), samuti on oluliseks osapooleks VKVS ja IEA-ga lepingu kohaselt Eesti

Varude Keskus (EVK)152.

Oktoobris 2024. a on lisandumas 13 uut elutähtsa teenuse osutajat, n.o. vedelkütuse hulgimüüjad, kes

lubavad vedelkütust siseriiklikkuse tarbimisse. Uute elutähtsate teenuste lisandumisel suureneb ka

ristsõltuvuste arv, millele tuleb tulevikus üha rohkem rõhku pöörata.

Kõikidele elutähtsa teenuse osutajatele on korraldav asutus kehtestanud elutähtsa teenuse osutamisega

seotud nõuded, koostanud elutähtsa teenuse katkestuse lahendamiseks hädaolukorra plaani ning

korraldanud kriisireguleerimisõppuseid. Lisaks tuleb iga kahe aasta tagant elutähtsa teenuse osutajal

esitada oma korraldavale asutusele kinnitamiseks toimepidevuse riskianalüüs, kus on analüüsitud läbi kõige

tõenäolisemalt mõjutavad ohud (sh küberohud, ekstreemselt ilmaolud), ja tehtud toimepidevuse plaan,

kuidas neid riske ennetada ning nende tekkimise korral tegutseda, samuti tuleb neil korraldada

toimepidevuse kontrollimiseks õppuseid. Riiklik maagaasivaru, sh Pakrineeme poolsaare LNG haalamiskai,

ja riigivedelkütuse varu kättesaadavuse tagamine kriisiolukorras on EVK ülesanne.

Kriisidega toimetulekuks on oluline ametkondade ja elutähtsate teenuste osutajate vaheline koostöö. Oluline

on arendada edasi koostööd ja suhtluskanaleid, mis on vajalik hädaolukordadeks valmistumisel ja nende

lahendamisel. Samuti on oluline teada ja kaardistada olemasolevad vahendid, ehk milliseid ressursse saab

kriisi lahendamisel kasutada või vajadusel täiendavalt kaasata.

Näiteks ulatusliku tormi järel tekib pikaajaline elektrikatkestus, mida ei suudeta ettenähtud ajaga

likvideerida. Ulatuslike rikete likvideerimine võtab aega (eriti rasketes ilmastikuoludes) ning üldjuhul saabub

info rikke kohta alles sündmuskohalt, kui avariibrigaad olukorda hindab, et olukorrast ülevaadet saada.

Samal ajal saaks näiteks Päästeamet oma ressurssidega toetada rikete likvideerimist, juhul kui need on

antud hetkel vabad, kasutades drooni liinikoridori kontrollimisel, et leida langenuid puid elektriliinidele ja

edastada avariibrigaadile koordinaadid. Sellise tegevuse tulemusel on võimalik avariibrigaadidel paremini

olukorda hinnata ja tegevusi planeerida, mille tulemusel on võimalik rikked kiiremini likvideerida. Tulevikus

tuleb kaardistada analoogsed koostöökohad, kuidas on võimalik üksteist võimestada, et ühiselt kriise

lahendada.

Pidades silmas tulevikukriise energiajulgeoleku tagamisel tuleb üha rohkem arvestada erinevate

hübriidohtudega, mille eesmärk on kahjustada energiajulgeolekut ning mille tulemusel võib tekkida

hädaolukord. Geopoliitiline olukord on märgatavalt muutunud Euroopas pärast Venemaa agressiooni

Ukrainas alates veebruarist 2022. ning viimastel aastatel on märgatavalt suurenenud hübriidohtude ulatus

ja intensiivsus, olgu need siis riiklike või mitteriiklike toimijate153 poolt toime pandud. Hübriidohtude üldine

eesmärk on destabiliseerida ja õõnestada ühiskondi. Näiteks on aset leidnud füüsilised sabotaažid

energiainfrastruktuurile (nt Nord Streami gaasitorud). Erinevad füüsilised ja mittefüüsilised operatsioonid

energiainfrastruktuuri vastu võivad hõlmata küberrünnakuid, terrorirünnakuid, sabotaaži või vandalismi, et

infrastruktuuri hävitada, häirida või seda üle koormata. Tõenäosus, et aset leiab hübriidohtudest tulenev

151 Hädaolukorra seadus–Riigi Teataja 152 Eesti Varude Keskus | ESPA 153 „non-state actor“ ehk isikud või grupeeringud, kellele pole võimalik omistada kindlat päritolu, kuid nad tegutsevad vastaspoole huvides, näiteks häkkerite rühmitused

61

häiring, on piirkonnas suurenenud, mis nõuab infrastruktuuri ja elektrisüsteemide vastupanuvõime

suurendamist. See eeldab hübriidohtude varajast avastamist, ennetamist ja nende aset leidmisel kiiret ja

agiilset reageerimist.

Hübriidohud arenevad ajas, mistõttu on oluline pidevalt jälgida ja analüüsida nende olemust. Samuti on

oluline, et riigiasutused ja elutähtsate teenuste osutajad pööravad enda toimepidevusplaanides ja

riskihinnangutes tähelepanu hübriidohtudele, ehk kehtib põhimõte „tuleb mõelda mõeldamatut“. Kunagi ei

saa ette teada, millisel viisil kasutab vastaspool teise nõrkusi ära enda huvide saavutamiseks.

Oluline on ka teadmiste ning kogemuste jagamine ja piiriülene koostöö liikmesriikidega, et õppida ja

suurendada kriitilise tähtsusega energiainfrastruktuuri vastupidavust hübriidohtude vastu. Olulised on

näiteks ühised lauaõppused, mille raames õpitakse, kuidas naaberriigid ja asutused antud olukordades

käituvad ning kuidas on võimalik koostööd tehes kriisiolukordi lahendada.

6.6 Digitaliseerimine, andmehõive

Energiaandmed on täna kättesaadavad mh järgmistest allikatest154:

• elektrivarustus – Elering, Elektrilevi ja Statistikaamet

• kaugküte ja -jahutus – Keskkonnaagentuur

• gaasivarustus – Elering ja Statistikaamet

• kütuste toodang ja kasutus – Statistikaamet

• energia suurtarbijad – Keskkonnaagentuur ja kohalikud omavalitsused

• ühistransport – Ühistranspordikeskus ja kohalikud omavalitsused

• hooned - ehitisregister

• munitsipaalsektor (KOV sõidukid, hooned ja ettevõtted, tänavalgustus) – kohalik omavalitsus

154 Kohalikes omavalitsustes energiasäästu ja taastuvenergiaallikate rakendamise võimaluste analüüs kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks Energeetika ja maavarade valdkonna analüüsid ja uuringud | Kliimaministeerium

62

Andmehõive vajab arendamist seoses avaliku sektori üleminekuga kliimaneutraalselt toodetud energia

tarbimise kavandamisele kui seirele ja erasektori andmete integreerimisega erinevatel platvormidel.

Energiaandmete integreerimine ja kättesaadavuse parandamine olemasolevates portaalides (nt

ehitisregister, minuomavalitsus.ee, Eleringi andmed, Keskkonnaameti andmed, kaugkütte andmed, teiste

turuosaliste andmed, planeeringute ja erinevate piirangutega seotud andmebaasid jms) võimaldaks

tulevikus andmepõhisemaid, informeeritumaid prognoose, sh tarbimisprognoose, ja otsuseid teha

taastuvenergiale üleminekul. Täpsemalt annaks andmebaaside liidestatus ja andmete integreeritus ülevaate

kasutusel olevatest taastuvenergia allikatest, võrgu ning selle osiste hoolduse ja juhtimise vajadusest,

ennekõike biokütuste kasutusest ning elektrifitseerimise ulatusest.

Jaotusettevõtte poolt kogutavad ja põhivõrgu ettevõtja andmebaasis hoiustatavad tarbimise andmed

võiksid olla operatiivsemalt kättesaadavad lõpptarbijale (andmete omanikule), mis võimaldab ka lõpptarbija

loal andmeid edasi anda ka kolmandate osapooltele, (sh KÜ tarbimise koondvaade kättesaadavaks

isikuandmete kaitset arvestades). Seda nii individuaalseks tarbimise juhtimiseks, kui ka võimalikes

teenusteks, mida kolmandad osapooled selles suhtes saaksid kasutada vastavate teenuste arendamiseks

ja pakkumiseks. Kohalike energia- ja kliimakavade koostamist, rakendamist ja seiramist arvestades peaks

muutma kättesaadavamaks ka asumi, linnaosa, kohaliku omavalitsuse territooriumi andmed (tarbimine, sh

taastuvelektri sertifikaadiga tarbimine, (toodang, installeeritud võimsus), toodang võrku jne) tarbijagruppide

lõikes.

Soojusmajanduse andmete automatiseerimine, andmete (energiakasutus, CO2 jalajälg ehituses, ETS2 jne)

kasutustihedus laieneb ning soojusmajanduse andmete kättesaadavus peab olema tagatud.

6.7 Kliimamõjude leevendamine ja kliimakohanemine

Täpsustame sisu mõjuhindamiste baasil.

Tagada tuleb taastuvenergia ressursside kasutatavus ning tarbijate energia- ja soojavarustus muutuvates

ilmastikuoludes. Energiaressursside saadavust mõjutavad aastani 2100 prognoositud kliimategurite

muutused suhteliselt vähe. 2015. aastal oli Eestis suurima primaarenergia kasutusega energiaressursiks

põlevkivi, samas kui suurima kasutuspotentsiaaliga on taastuvad energiaressursid: tuule- ja 26

päikeseenergia. Prognoositud muutused avaldavad energiaressursside kättesaadavusele ja kvaliteedile nii

positiivset kui negatiivset mõju. Bioenergiaressursside varumisel on üha olulisem kasutatava tehnoloogia,

ajastuse ja infrastruktuuri vastavus ilmastikuoludele. Puidu, rohtse biomassi ja turba varumine väga

hooajaline tegevus. Neid kütuseid on vaja vaheladustada, mis suurendab haavatavust, kui ladustamine on

ilmastikuolude eest kaitsmata.

Aastaks 2100 on toimuvate kliimamuutuste tõttu oodata positiivset kogumõju tuuleenergia ressursile,

väikest negatiivset mõju saab eeldada päikeseenergia ja puidu kui energiaressursi kasutamisele. Kõige

vähem mõjutavad ilmastikuolud ning nende muutused põlevkivi energiaressursi kasutamist. Aastani 2100

prognoositud kliimategurite muutustest olulisima negatiivse mõjuga energia varustuskindlusele on

äärmuslike kliimasündmuste (tormide) sagenemine, mille tulemusena võivad sageneda katkestused

elektriülekandel, kuid energiaressursside saadavust ning elektrienergia tootmist kliimamuutused

märgatavalt ei mõjuta. Energiasõltumatus sõltub Eesti kliimatingimustest vaid kaudselt, niivõrd kuivõrd on

kliimaäärmuste tagajärjel häiritud kütuste kohalevedu või kui äärmuslike kliimasündmuste tagajärjel on

häiritud kütuste tootmine nende tootmiskohas väljaspool Eestit155.

155 Kliimamuutustega kohanemise arengukava | Kliimaministeerium

63

6.8 Kutseoskused

Energeetika on üks tähtsamaid valdkondi, kus tekivad uued ametikohad või muutuvad seniste töökohtade

profiilid. Olulised on tarneahelapõhine koostöö, haridus ja sertifitseerimine, teadus-arendustöö

tehnoloogiliste lahenduste arendamiseks, seega tööjõu mahu ja oskuste muutuse mõjud puudutavad lisaks

energeetika valdkonnale ka mitmeid muid valdkondi

Vajalikud tegevused:

● regulaarne energeetika valdkonna tööjõuvajaduse oskuste analüüs ning prognoos 156.

● taastuvenergia direktiivi muudatuste (EL 2023/2413) kohaselt tuleb taastuvenergia

tootmisvõimsustega seotud loamenetluse kiirendamisega tagada piisavad vahendid pädevatele

asutustele kvalifitseeritud töötajate värbamiseks, täiendus- ja ümberõppeks;

● pidevat kaasajastamist vajavad energeetika valdkonna kutsestandardid ja õppekavad, samuti õpet

puudutavad suunised ja tellimused õppeasutustele;

● tuuleenergia osakaalu kiiret kasvu arvestades on vajalik tuuleenergia tööjõuvajaduse mahu ja

oskuste prognoos aastani 2040, sh analüüs, millist õpet on otstarbekas ja jõukohane pakkuda

Eestis, milliste oskuste jaoks on otstarbekam otsida koolitusvõimalusi teistes riikides ja milliste

oskustega tööjõudu on otstarbekam kaasata välisriikidest;

● täpsustada, mis on tõhusa kaugkütte väärtusahelas täna kutseoskustes puudu ja mida on vaja teha,

sh kui palju on uusi spetsialiste vaja, sh seoses nt soojussalvestite jm uute tehnoloogiate juurde

tulekuga;

● iga aastaselt on vaja juurde 30 erinevat spetsialisti soojus- ning jahutusmajanduse valdkonda;

● HTM, õppeasutuste ning teadus- ja arendusasutustega koostöös õppekavade, uuringute,

programmide jm algatuste käivitamine.

7. ÜLEVAADE JUHTIMIS- JA RAKENDUSKORRALDUSEST

Arengukava juhtimine ja rakendamine toimub igal aastal koostatava programmi ja tulemusaruande baasil:

Joonis 7.1 Strateegia Eesti 2035 vajalike muutuste ellu viimiseks energiamajanduses koostatavad

riigieelarvega seotud dokumendid157.

Vastavalt valdkonna arengukava koostamist reguleerivale määrusele158 ja ENMAK 2035

koostamisettepanekule159 on moodustatud ENMAK 2035 juhtkomisjon, mille peamine funktsioon on

156 OSKA tuleviku-uuringud - OSKA studies - Estonian Qualifications Authority (kutsekoda.ee) 157 Tegevuspõhine eelarve | Kliimaministeerium 158 Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord–Riigi Teataja 159 ENERGIAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2035 KOOSTAMISE ETTEPANEK (energiatalgud.ee)

STRATEEGIA EESTI 2035

(Vajalikud muutused valdkondade arengukavade kaudu)

ENMAK (EL ja Eesti eelnõud, uuringud, mõju

hindamised, eesmärgid, meetmed/poliitikainstrumendid)

ENERGEETIKA ROGRAMM 1x aastas n+3a

(mõõdikud, meetmed, tegevused, teenused)

TULEMUSARUANNE 1xaastas n-1a

(eesmärkide ja meetmete täitmine)

Euroopa Komisjonile REKK 2030

(EL ja Eesti eelnõud, eesmärgid, 100 kliimameedet + TAIE, mõjud,

eduaruanne)

RIIGI EELARVESTRATEEGIA (Tulemusvaldkonnad täpsustamisel)

64

nõustada arengukava koostamist ja rakendamist (sh tagasiside tulemusaruandele). ENMAK 2035 annab

sisendi REKK 2030 ajakohastatud versiooni koostamisele ja eduaruandele.

Olulisemate kavandatud tegevuste eest vastutajad on toodud tabelis 7.1.

Tabel 7.1 Arengukava rakendamiseks olulisemate tegevuste tähtajad ja vastutajad.

Olulisemad kavandatud tegevused Tähtaeg Vastutajad

Elektrivarustuse tagamine

Elektrienergia juhitava tootmisvõimsuse tagamine 2027 Kliimaministeerium, Elering

Tarbimise juhtimise käivitamine kõigil turu tasemetel 2027 Kliimaministeerium, süsteemi- ja bilansihaldurid, turuoperaatorid ja agregaatorid

Elektrituru Balti ja Soome jaeturgude ühtlustamine 2025-2027 Kliimaministeerium, Elering

Elektrisalvestuse käivitamine 2030 Kliimaministeerium, salvestite omanikud

Elektrivõrgu arendamine (sh välisühendused) 2035 Kliimaministeerium, Elering, Elektrilevi

Kütusevabade energiaallikate (päike, tuul) osakaalu suurendamine 2037

Kliimaministeerium, Elektrilevi, energiatootjad, kohalikud omavalitsused

Gaasivarustuse tagamine

Balti ja Soome hulgituru arendamine 2026 Kliimaministeerium, Elering

Gaasiinfrastruktuuri ja -varu tagamine Pidev Kliimaministeerium, Elering, Eesti Varude Keskus

1 TWh taastuvgaasi tootmisvõimsuse loomine 2030

Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, biometaani tootjad, kohalikud omavalitsused

Kütte ja -jahutuse tagamine

Fossiilkütuste asendamiseks kaugküttes madalatemperatuurilise kaugkütte, keskkonna- ja heitsoojuse, soojussalvestuse integreerimine 2040

Kliimaministeerium, kaugkütte ettevõtjad, kohalikud omavalitsused

Kaugjahutuse arendamine 2050 Kliimaministeerium, kaugjahutuse ettevõtjad, kohalikud omavalitsused

Turuosalistel on energiamajanduse kujundamisel kanda järgmised rollid:

• valitsusasutused ja kohalikud omavalitsused: valitsusasutused (KLIM eestvedamisel) koordineerivad ENMAK koostamise protsessi ning korraldavad elluviimise seiret, sh valdkondlike andmete kogumist. Erinevatel valitsusasutustel on oma roll täita erinevates energiamajanduse valdkondades (elekter, soojus-jahutus, kütused) ning panustatakse erinevate meetmete väljatöötamise ja rakendamisega (nt toetusmeetmete väljatöötamine). Maakondlikud arendusorganisatsioonid (MARO-d) ja kohalikud omavalitsused (KOV-d) panustavad energia tootmise arendamisse, edastamisse ja tarbimise kujundamisse kohalike meetmete rakendamisega, sh kohalike energia- ja kliimakavade160 kaudu. Kõik avaliku sektori (keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste) asutused peavad ise olema eeskujuks energiasäästukohustuste täitmisel;

• riigiettevõtted (Eesti Energia, sh Enefit Green, Elering, Elektrilevi): energiavaldkonna riigiettevõtete rolliks on energiavõrgu arendus ja energiasäästlike tootmislahenduste arendamine, sh tehnilised lahendused;

• tavatarbijad: tavatarbijate (era- ja äritarbijad) rolliks on täita energiasäästukohustust rakendades

erinevaid energiasäästumeetmeid. Lisaks on tavatarbijatele seatud ootus aktiivselt kaasuda vabaühenduste tegevuses, et aktiivselt osaleda energiamajanduse kujundamise protsessides;

• tootjad ja tarnijad: energia tootjate ja tarnijate rolliks on panustada energiasäästukohustuste täitmisse läbi tootmis- ja tarneprotsesside ning taristu arendamise. Tootjad ja tarnijad teevad tihedat koostööd riigisektoriga varustuskindluse tagamiseks vajalike lahenduste väljatöötamisel;

160 Kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakavad | Keskkonnainvesteeringute keskus (kik.ee)

65

• vabaühendused: vabaühendused on peamised koosloome protsesside kujundajad. Vabaühendustele on seatud ootus edastada sihtgruppide huve ja vajadusi riiklikule tasandile, kogudes sisendit läbi kaasamisprotsesside ning tehes ettepanekuid riiklike eesmärkide saavutamiseks;

• arendus- ja teadusorganisatsioonid, konsultatsioon ja planeerimine: teadus- ja arendusorganisatsioonide, konsultatsiooni ja planeerimisvaldkonna rolliks on pakkuda analüütilist ja teaduslikku tuge teistele turuosalistele, nii sektori arengu suunamisel kui ka konkreetsete sekkumismeetmete ja lahenduste väljatöötamisel.

8. ARENGUKAVA MAKSUMUSE PROGNOOS

Tabel 8.1 ENMAK 2035 kavandatud tegevustega seotud kulud (täiendamisel), sh Eesti taastekavas161.

Kulud, mln eurot 2025-2030 2030-2035 Rahastusallikad

Juhitav võimsus (sh strateegiline reserv) 240 240 Võrgutasu

sh tuumaprogrammi loomine? 35 38 Riigieelarve162

Energiasalvestid 9,6 - Taastekava

Võrgu tugevdamine 74,2 - Taastekava

Täiendavad välisühendused - - Ülekoormustulu ja Euroopa fondid

Uued taastuvelektri võimsused 98,64163 - Taastekava, taastuvelektritasu (vähempakkumised)

Varu hoidmine, kuni 1 TWh 9164 Gaasi varumaksemäär

Pakrineeme haalamiskai ülevalhoidmine LNG

vastuvõtuvõimekuse tagamiseks 4,2165 Gaasi varumakse määr

Gaasi taristu arendamine - -

Võrgutasudest 4,5-35 mln eurot/a sõltuvalt stsenaariumist

Biometaani tootmine 1 TWh 20,2 Taastekava

Biometaani 3 sisestuspunkti väljaehitus 7 Struktuurivahendid

Kaugkütte taristu arendamine 22,5 - Struktuurivahendid

Jahutus - - -

KOKKU 520,34 278 Taastekava jm allikad

sh riigi osalus 275 278

ENMAK 2035 rakendamisega seotud kulud kaetakse Eesti taastekava, struktuurivahendite, võrgutasude ja taastuvenergiatasu jms kaudu. Riigieelarvest tuleb katta tuumaprogrammi loomise kulu, kui valitsus teeb tuumajaama rajamise otsuse. Soojusmajandusega seotud taristu arendamise eelduseks on hoonete renoveerimine, sealjuures on kavandatud struktuurivahenditest aastani 2027 korterelamute renoveerimiseks 330 mln eurot ja väikeelamute renoveerimiseks 30 mln eurot, energiatõhususe direktiivi sihttasemete täitmiseks on vajaminev summa 1,5 miljardit eurot166.

161 Taastekava statistika | Riigi Tugiteenuste keskus (rtk.ee) 162 Tuumaenergia töörühma lõpparuanne lk 46 Tuumaenergia töörühm | Kliimaministeerium 163 Avamere tuulepargid 66,8 mln eurot ja taastuvenergia arendamise kiirendamine 31,84 mln eurot Taastekava statistika | Riigi Tugiteenuste keskus (rtk.ee) 164 Orienteeruvalt 1,5 mln eurot aastas, kulu võib muutuda seoses varu hoidmise hinna muutusega. 165 Orienteeruvalt 0,7 mln eurot aastas, kulu võib jooksvalt muutuda. 166 Reaalne vajadus aastani 2030 on 1,5 mlrd eurot energiatõhususe direktiivi sihttasemete täitmisel, vt projekt Support to the renovation wave - energy efficiency pathways and energy saving obligation in Estonia Energiatõhususe uuringud | Energiatalgud

66

ENMAK 2035 kavandatud tegevuste elluviimise maksumuse prognoos baseerub alusuuringutes välja

toodud investeeringute (sh toetuste) maksumustel (tabelid 8.1-8.5) Kliimaneutraalsele energiatootmisele

ülemineku kogumaksumus on alusuuringute põhjal järgmine:

• ELEKTER - riigi poolne toetus taastuvelektri vähempakkumistele 37-209 mln eurot aastal 2030

käivitab 9 -14,6 mlrd eurot maksvaid koguinvesteeringuid taastuvelektri tootmisse aastani 2050

sõltuvalt valitavast stsenaariumist;

• SOOJUS - soojus- ja jahutusmajanduses kuni 2,2 mlrd eurot aastani 2050 sõltuvalt valitavatest

tehnoloogiatest ja eeldusel, et hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia täidetakse;

• TAASTUVGAAS - gaasivarustuse dekarboniseerimisel 1,3 mlrd eurot biometaani stsenaariumis ja

5,2 mlrd eurot vesiniku stsenaariumis;

• TÕHUSUS - energiatõhususe direktiivi sihttasemete saavutamiseks aastaks 2030 on

investeeringute vajadus kuni 15,2 mlrd eurot, sh avaliku sektori kulud kuni 5,3 mlrd eurot.

Tabel 8.1 Investeeringute vajadus elektritootmise stsenaariumides, mln eurot167.

Investeeringud elektritootmise stsenaariumides mln eurot2020

Toetus kuni 2030* 2021-2050

Võrgu tugevdamise kulud Intress

Kokku

Referentsstsenaarium 37-74 6 884 153 2 027 9 064

Taastuvenergia ja salvestuse stsenaariumis 105-209 11 039 355 3 253

14 647

Tuumastsenaarium 39-78 9 339 230 2 751 12 320 Taastuvgaasi stsenaarium 37-73 8 942 141 2 636 11 718

*Vähempakkumiste 450+650+15GWh hinnavahe toetus

Modelleeritud stsenaariumides on aastaks 2030 investeeringud meretuuleparkidesse 2 mlrd eurot,

maismaatuuleenergiasse 1,264 mlrd eurot, päikeseenergiasse 174-369 mln eurot ja akudesse 170-441 mln

eurot.

Tabel 8.2 Investeeringud energiatehnoloogiatesse erinevates elektritootmise stsenaariumides aastal 2030.

Investeeringud 2030, mln eurot Referents Taastuven.+

salvestus Tuumaenergia Taastuvgaasi

Akud 324 441 331 170

Meretuuleenergia 0 2 040 0 0

Maismaatuuleenergia 1 264 1 264 1 264 1 264 Muud taastuvad 0 0 0 2 635

Päikeseenergia 297 174 369 277 Tarbimise juhtimine 13 13 13 13 Kokku 1 898 3 932 1 977 4 358 Juhitava võimsuse osakaal % 18% 12% 17% 65%

Juhitav võimsus 337 454 343 2 817

Toetatavate valdkondadena on alusuuringutes välja toodud: pilootprojektid salvestuses, keskkonnasoojuse

ja heitsoojuse kasutamine, maagaasist loobumine, vesiniktehnoloogiad ja taristu, taastuvenergia tootmine

tootmiste juures, biogaasi tootmine, renoveerimine, auditid, energia- ja soojamajanduse kavad,

süsinikuheite vähendamine, energiakogukondade loomine, energiajuhtimissüsteemid, energiatõhususe

tõstmine.

167 Uuringu „Üleminek kliimaneutraalsele elektritootmisele“ materjalid Elektri uuringud | Energiatalgud

67

Süsinikneutraalse soojus- ja jahutusmajanduse stsenaariumidest on optimaalseima maksumusega

tehnoloogianeutraalse stsenaarium investeeringuvajadusega 1,2 miljardit eurot kokku kuni aastani 2050.

Tabel 8.3 Soojus- ja jahutusmajanduse stsenaariumide investeeringute maksumus (mln eurot).

Investeeringud kokku kuni 2050 (mln eurot) Investeeringud

tootmistehnoloogiasse Investeeringud

kaugküttetaristusse KOKKU BAU Business as Usual ehk tänaste meetmetega stsenaarium 878 53 931

Elektristsenaarium 2274 53 2327

Kaugkütte stsenaarium 1108 1012 2120

Lokaalkütte stsenaarium 1236 52 1288

Tehnoloogianeutraalne stsenaarium 1164 53 1217

Gaasivõrgu dekarboniseerimise uuringus hinnatud stsenaariumide investeeringute vajadus kokku kuni 5,2

mlrd eurot sõltuvalt stsenaariumist, tabelis 8.4.

Tabel 8.4 Torustiku ja seadmete investeeringud gaasivõrgu dekarboniseerimise stsenaariumides168.

Investeeringud, mln eurot Torustik Seadmed KOKKU BAU Business as Usual ehk tänaste meetmetega stsenaarium - 221 221

Biometaani stsenaarium 764 616 1 380

Vesiniku stsenaarium 3 867 1 333 5 200

Vähima kulu stsenaarium 764 634 1 398

Eesti Taaste- ja vastupidavuskava (RRF) alusel finantseeritakse 2026. aastani kokku 170,94 mln euro eest

järgmisi tegevusi: vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine (50 mln eurot), taastuvenergia

tootmise võrku integreerimise võimekus (38 mln eurot), elektrivõrgu tugevdamise programm taastuvenergia

tootmisvõimekuse tõstmiseks ning kliimamuutustega (nt tormid) kohanemiseks (36.2 mln eurot),

taastuvenergia arendamise kiirendamine (31,84 mln eurot, millest 5 miljonit eurot eraldatakse läbi

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi KOV planeeringute kiirendamiseks, 26,84 miljonit eurot läbi

Kliimaministeeriumi täiendavate alade kaardistamiseks, mõjuhindamiste, loamenetluste ja maatoimingute

kiirendamiseks, KOV koordinatsiooniks ja kommunikatsioonitegevusteks), energia salvestuse

pilootprogramm (9,6 mln eurot), tööstusalades taastuvelektri tootmisseadmete kasutuselevõtu

hoogustamise programm (9,1 mln eurot), biogaasi ja biometaani tootmise ja kasutamise suurendamiseks

uuringu ja tegevuskava koostamine (200 000 eurot). Lisaks finantseeritakse Ühtekuuluvusfondist 35,8 mln

euro eest soojusmajanduse ja tänavavalgustusega seotud toetusmeetmeid, CO2 rahadest 7,6 mln euro eest

nullheitega ja elektriliste sõidukite ostutoetust ja Õiglase Ülemineku Fondist kaugkütte lahti sidumist

põlevkivist 5 mln euro eest Kiviõlis.

ENMAK 2030 alusel kavandatud ja rakendatavad toetusmeetmed panustavad energiamajanduse korralduse

seadusega sätestatud taastuvenergia eesmärkide täitmisse. Seejuures on muutunud transpordi

taastuvenergia eesmärk aastaks 2030 taastuvkütuste hulk transpordis 29% (taastuvenergia direktiivi

muudatus) olema kogu transpordi energiatarbest, selle saavutamiseks on elluviimisel elektribusside

soetamise toetusmeede, millega soetatakse 15 elektribussi. 2024. aastaks on plaanis välja töötada uus

toetusmeede 15 miljoni euro ulatuses. Aastaks 2030 suureneb elektrit kasutavate busside läbisõidu osakaal

kogu bussipargist (sh trollid) vähemalt 12%-ni aastaks 2030 (täiendav elektrivajadus 167 GWh) ja vähemalt

20%-ni aastaks 2035 (täiendav elektrivajadus 588 GWh). Elektribusside arv 2020 aastal oli 3539. Aastaks

168.“ Gas decarbonisation pathways“ ettekanded 7.10.2022 slaid 20 torustiku maksumus ja 3.10.2023 slaid 9 seadmete maksumus

68

2030 moodustab rohevesinik ja e-kütused 1% kogu transpordis kasutatavatest kütustest. Vesiniku

soodustamiseks on loodud kaks toetusmeedet. Esimene meede kuulutati välja ühistranspordisektoris

rohevesiniku kasutuselevõtu süsteemi loomiseks 2021. aastal. Meetme tulemusena rajatakse rohevesiniku

tootmisüksus, tarnetaristu ja rohevesinikku tarbiv taksopark. 2024. aasta lõpuks elluviidava projekti

tulemusena väheneb iga-aastane kasvuhoonegaaside heitkogus üle 1000 tonni CO2 ekvivalenti ja

rohevesiniku aastane tootmismaht, mida hakatakse kasutama ühistranspordis, on üle 30 tonni. Toetust

jagati heitmekaubanduse kauplemissüsteemi rahadest 5 miljoni ulatuses. Teise 2023. aastal välja

kuulutatud vesiniku toetusmeetme eesmärgiks on konkureeriva pakkumismenetluse tulemusel valitavate

kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele suunatud pilootprojektide elluviimisel testida Eesti oludes

erinevaid rohevesiniku kasutuselevõtu tervikahelaid rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordi- ja

keemiatööstuses. Toetust jagatakse taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest 50 miljoni ulatuses.

Tegevused peab ellu viima 2026 aasta 1. juuniks.

LISAD ON ESITATUD ERALDI DOKUMENDIS

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Vastavalt jaotuskavale

29.04.2024 nr 21-1/24/1181-3

Energiamajanduse arengukava aastani 2035

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande

esitamine seisukohtade küsimiseks

Austatud asjaomased asutused

Käesolevaga esitame Teile seisukoha saamiseks energiamajanduse arengukava aastani 2035

(ENMAK 2035) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande vastavalt keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele §401. Aruande koostamise aluseks on olnud

ENMAK 2035 eelnõu tööversioon 21. märtsist 2024 (lisatud kirjale). Käesolev kiri on saadetud

ministeeriumitele (palume vajadusel kaasata menetlusse ja koondada allasutuste tagasiside ühtse

seisukohana), ühendustele, katusorganisatsioonidele, teadus- ja haridusasutustele. Palume

seisukohad esitada 30 päeva jooksul Kliimaministeeriumi üldmeilile [email protected].

ENMAK 2035 KSH aruande avalik väljapanek on kavandatud perioodil august - september 2024

ja avalik arutelu oktoobri alguses 2024.

ENMAK 2035 seotud materjalide ja ürituste kohta on täiendav teave leitav Kliimaministeeriumi

portaalis Energiamajanduse arengukava | Kliimaministeerium

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jaanus Uiga

energeetika ja maavarade asekantsler

Lisad: 1. ENMAK 2035 eelnõu tööversioon 21.03.2024

2. KSH aruanne lisadega

Irje Möldre, 625 6497

[email protected]