Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmile seisukoha küsimine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Asjaomased asutused

15.06.2023 nr 17-1/21-0395/3260-1

Energiamajanduse arengukava aastani 2035

keskkonnamõju strateegilise hindamise

programmile seisukoha küsimine

Austatud asjaomased asutused

Käesolevaga esitame Teile seisukoha saamiseks energiamajanduse arengukava aastani 2035 (ENMAK 2035) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele §361. Programmi koostamise aluseks on olnud dokument „ENMAK 2035 eesmärgid, poliitikainstrumendid, stsenaariumid ja tehnoloogiad“ (lisatud kirjale). Käesolev kiri on saadetud ministeeriumitele (palume vajadusel kaasata menetlusse ja koondada allasutuste tagasiside ühtse seisukohana), ühendustele, katusorganisatsioonidele, teadus- ja haridusasutustele. Palume seisukohad esitada hiljemalt 19.07.2023.

ENMAK 2035 KSH programmi avalik väljapanek on kavandatud perioodile 23. august 2023 kuni

13. september 2023 ja avalik arutelu 21. septembril kl 14-17.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

kliimaminister

Lisad: 1) ENMAK 2035 KSH programm eelnõu 2023.06.02;

2) ENMAK 2035 KSH programmi Lisa 1 Tõetamm ja hindamise meetodid;

3) ENMAK 2035 KSH programmi Lisa 2 Karl Kupits KSH eksperdi kinnitus;

4) ENMAK 2035 eesmärgid, poliitikainstrumendid, stsenaariumid ja tehnoloogiad.

2 (2)

Lisaadressaadid:

Haridus- ja Teadusministeerium

Justiitsministeerium

Maaeluministeerium

Siseministeerium

Keskkonnaministeerium

Rahandusministeerium

Kultuuriministeerium

Kaitseministeerium

Sotsiaalministeerium

Välisministeerium

Eesti Maaülikool

Tartu Ülikool

Tallinna Tehnikaülikool

Tallinna Ülikool

Riigikantselei

Eesti Teaduste Akadeemia

Eesti Kunstiakadeemia

Eesti Keskkonnaühenduste Koda

Eesti Linnade ja Valdade Liit

MTÜ Eesti Taastuvenergia Koda

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda Tööandjate Keskliit Eesti Väikeste – ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing Eestimaa Looduse Fond Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Soojuspumba Liit Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon Eesti Päikeseenergia Assotsiatsioon Eesti Biokütuste Ühing Eesti Biogaasi Assotsiatsioon Eesti Vesinikuühing, Eesti Transpordikütuste Ühing Eesti Gaasiliit

Irje Möldre

625 6497 [email protected]

juuni 2023

Energiamajanduse arengukava

2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise programmi eelnõu

Töö nimetus: Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju

strateegilise hindamise programmi eelnõu

Töö number: 23001

Tellija: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

KSH juhtekspert: Karl Kupits

Koostajad: Kaile Eschebaum – Natura 2000

Antti Roose – kliima

Karl Kupits – ülejäänud KSH programmi osad

Maves OÜ

Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377

www.maves.ee e-post: [email protected]

Ettevõte on sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001:2015

alusel.

9. juuni 2023 3

Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise

programmi eelnõu

SISUKORD

LÜHENDID JA MÕISTED ........................................................................................................................ 4

1 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 5

2 ENMAK 2035 LÜHIKIRJELDUS .................................................................................................. 7

3 MÕJU HINDAMISE ULATUS ...................................................................................................... 9

4 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA SEOS TEISTE

STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ................................................................... 10

4.1 EUROOPA LIIDU ROHELINE KOKKULEPE ...................................................................................... 11

4.2 KLIIMAPOLIITIKA PÕHIALUSED AASTANI 2050 .......................................................................... 11

4.3 STRATEEGIA "EESTI 2035" ......................................................................................................... 11

4.4 METSANDUSE ARENGUKAVA 2021-2030 EELNÕU .................................................................. 12

4.5 KESKKONNAVALDKONNA ARENGUKAVA 2030 ......................................................................... 13

4.5.1 Elurikkus ja maastikud .............................................................................................. 14

4.5.2 Kliimamuutused .......................................................................................................... 14

4.5.3 Ringmajandus .............................................................................................................. 15

4.6 MERESTRATEEGIA ........................................................................................................................ 16

4.7 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS LÄHTUVALT TÕETAMMESTR .................... 16

5 EELDATAVALT KAASNEV OLULINE MÕJU ........................................................................... 23

5.1 MÕJU LOODUSKESKKONNALE .................................................................................................... 23

5.2 MÕJU INIMESE TERVISELE ........................................................................................................... 24

5.3 PIIRIÜLESE KESKKONNAMÕJU VÕIMALIKKUS ............................................................................. 25

6 MÕJU HINDAMISE METOODIKA ........................................................................................... 26

7 ISIKUD JA ASUTUSED, KEDA STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ALUSEL

KAVANDATAV TEGEVUS VÕIB EELDATAVALT MÕJUTADA VÕI KELLEL VÕIB OLLA

PÕHJENDATUD HUVI SELLE STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI VASTU .......... 30

8 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE AJAKAVA ........................................................................ 32

9 STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI KOOSTAJA JA PROGRAMMI

KOOSTANUD JUHTEKSPERT .............................................................................................................. 34

10 ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD ............................................................................. 36

LISA 1 TÕETAMM JA HINDAMISE MEETODID

Lisa 2 KSH JUHTEKSPERDI PÄDEVUSE KINNITUS

9. juuni 2023 4

Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise

programmi eelnõu

LÜHENDID JA MÕISTED

EL – Euroopa Liit

ENMAK 2035 – energiamajanduse arengukava aastani 2035

JuM - justiitsministeerium

KeHJS – keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

KEVAD – keskkonnavaldkonna arengukava

KSH – keskkonnamõju strateegiline hindamine vastavalt keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele

MKM – Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

REKK – Riiklik energia- ja kliimakava

VV – Vabariigi Valitsus

9. juuni 2023 5

Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise

programmi eelnõu

1 SISSEJUHATUS

Majandus- ja kommunikatsiooniminister esitas 09.11.2021 Vabariigi Valitsusele

(edaspidi ka VV) Energiamajanduse arengukava aastani 2035 (edaspidi ENMAK 2035)

koostamise ettepaneku. Vabariigi Valitsus otsustas 18.11.2021 istungil ettepaneku

heaks kiita.

Otsuse seletuskirjas on toodud järgmist:

Uus energiamajanduse arengukava hakkab asendama kehtivat riiklikku

energiamajanduse arengukava aastani 2030, mis tunnistatakse kehtetuks ENMAK 2035

heaks kiitmisega.

Arengukava hõlmab kliimaneutraalsusele üleminekuks vajalikke energiatootmise ja -

tarnimisega ning energiatõhususe suurendamisega seotud eesmärke ja

poliitikainstrumente. ENMAK 2035 koostatakse lähtudes energiamajanduse

valdkondade integreerituse tõstmise vajadusega seotud läbivatest eesmärkidest:

• Energiajulgeoleku tagamine elektri, soojuse ja jahutuse, ja transportkütuste

valdkondades;

• Taastuvenergiale üleminek elektri, soojuse ja jahutuse, ja transportkütuste

valdkondades;

• Energiatõhususe suurendamine elektri, soojuse ja jahutuse, ja

transportkütuste valdkondades.

Selle põhjal algatas 07.12.2021 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi

MKM) ENMAK 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH).

KSH eesmärk on kirjeldatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduses (edaspidi KeHJS):

• arvestada erinevate valdkondade kaalutlusi strateegiliste

planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel;

• tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse;

• edendada säästvat arengut.

9. juuni 2023 6

Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise

programmi eelnõu

ENMAK 2035 mõjutab mingil määral kõiki eluvaldkondasid.1 KSH keskendub

looduskeskkonnale avalduva mõju välja selgitamisele2. Teisi eluvaldkondasid käsitleb

KSH juhul, kui need saavad olema mõjutatud looduskeskkonnale avalduva mõju tõttu

(vt täpsemalt peatükk 6 „Mõju hindamise metoodika“). Teistele valdkondadele

ENMAK 2035 poolt avaldatavat mõju hinnatakse KSH protsessi väliselt vastavalt

mõjude hindamise kontrollküsimustikule3.

Programm on koostatud arvestades dokumendis „Hinnatavad energiamajanduse

eesmärgid, poliitikainstrumendid, stsenaariumid ja seonduvad tehnoloogiad“4 toodud

kavandatava tegevuse kirjeldust.

1 Ülevaatliku hinnangu võimalikest mõjudest on andnud planeerimisdokumendi koostamise korraldaja

dokumendis „Energiamajanduse arengukava aastani 2035 koostamise ettepanek“ Majandus- ja

kommunikatsiooniministeerium. 2021.

2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat. Keskkonnaministeerium 2017.

3 Mõjude hindamise metoodika. Justiitsministeerium ja Riigikantselei. 2021.

4 Hinnatavad energiamajanduse eesmärgid, poliitikainstrumendid, stsenaariumid ja seonduvad

tehnoloogiad. Energiamajanduse arengukava aastani 2035 mõju hindamiste kavandamise

alusdokument. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Mai 2023.

ENMAK 2035 ette-

valmistus

• ENMAK 2035 koostamise ettepanek, KSH algatamise otsus (november 2021)

• Kliimaneutraalsuse stsenaariumid ja meetmed elektri, soojuse ja jahutuse, gaasi, energiatõhususe uuringutes jm analüüsid, teekaardid

• ENMAK 2035 töörühmade (sept 2023 – märts 2024) tulemuste aruanded

KSH

• ENMAK 2035 eesmärgid, poliitikainstrumendid, stsenaariumid ja tehnoloogiad (mai 2023)

• KSH programm, avalik väljapanek, avalik arutelu (august – september 2023)

• ENMAK 2035/REKK 2030 ajakohastamise kavandi lõppversiooni eelnõu (november 2024)

• KSH aruanne, avalik väljapanek ja avalik arutelu (märts – aprill 2024), kooskõlastused (juuni 2024)

Muud

mõjud

• Vabariigi Valitsuse reglemendi kohane mõjude hindamine vastavalt JuM kontrollküsimustikule (märts – prill 2024)

ETTE- PANEKUD

• ENMAK 2035/REKK 2030 ajakohastamise kavandi lõppversiooni täiendused Euroopa Komisjoni soovituste alusel (märts 2024), avalikustamine (aprill 2024)

• Ettepanekud ENMAK 2035/REKK 2030 ajakohastamise kavandi lõppversiooni täiendamiseks (mai 2024)

Joonis 1. ENMAK 2035 ja KSH ajaline skeem.

9. juuni 2023 7

Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise

programmi eelnõu

2 ENMAK 2035 LÜHIKIRJELDUS

KSH programmi koostamise ajaks ei ole veel valminud ENMAK 2035 eelnõud. KSH

programmi koostamisel on lähtutud MKM poolt koostatud ENMAK 2035 eesmärkide,

võimalike poliitikainstrumentide, stsenaariumite ja võimalike tehnoloogiate/meetodite

kirjeldusest.

ENMAK 2035 koostamise aluseks on sellel otstarbel koostatud uuringud, moodustatud

töörühmade ühistöö tulemused. Seni valminud töömaterjal on koondatud

energiatalgute kodulehele5.

Eelkirjeldatud MKM poolt koostatud ENMAK 2035 sisu kirjeldus6 on KSH programmiga

kaasas olev dokument. Alljärgnevalt on toodud selle lühiülevaade.

ENMAK 2035 üldeesmärgi sõnastuse ettepanek on:

Igakülgselt tegeleda energia pakkumise ja nõudluse väljakutsetega, suunata

energiamajanduse turupõhist arengut, arvestades kliimapoliitika eesmärke ning

tagada energiajulgeolek, minimeerides ühiskondlikke kulusid ning maksimeerides

energiamajandusest saadavat ühiskondlikku kasu.

Alaeesmärgid on:

• Energiajulgeoleku tagamine.

• Primaarenergia tarbimise vähendamine: energiatõhususe suurendamine ja

taastuvenergiale üleminek.

Eesmärkide saavutamiseks on välja töötatud poliitikainstrumendid ja stsenaariumid,

mis on koostatud vastavate uuringute käigus.

Energiajulgeoleku tagamiseks on välja töötatud:

• Elektrivarustuse tagamise poliitikainstrumendid ning kliimaneutraalse

elektritootmise stsenaariumid;

• Gaasivarustuse tagamise poliitikainstrumendid ning regionaalse gaasivõrgu

dekarboniseerimise stsenaariumid;

• Kaugkütte ja -jahutuse poliitikainstrumendid ning süsinikneutraalse soojus- ja

jahutusmajanduse stsenaariumid.

5 ENMAK 2035 koostamine | Energiatalgud.

6 Hinnatavad energiamajanduse eesmärgid, poliitikainstrumendid, stsenaariumid ja seonduvad

tehnoloogiad. Energiamajanduse arengukava aastani 2035 mõju hindamiste kavandamise

alusdokument. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Mai 2023.

9. juuni 2023 8

Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise

programmi eelnõu

Energiajulgeoleku tagamiseks välja töötatud stsenaariumid panustavad ühtlasi

primaarenergia tarbimise vähenemisse taastuvenergias ja energiatõhususe

poliitikainstrumentide kaudu, sh on välja töötamisel energiatõhususe stsenaariumid.

Võimalik, et optimaalsuse huvides liidetakse ENMAK 2035 Riikliku energia- ja

kliimakava7 (edaspidi REKK) energiamajandust puudutava osaga.

7 Riiklik energia- ja kliimakava | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee).

9. juuni 2023 9

Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise

programmi eelnõu

3 MÕJU HINDAMISE ULATUS

Mõju hindamise ulatus sõltub hinnatava dokumendi poolt põhjustatava mõju

ulatusest.

Mõju ulatus antud juhul on kirjeldatav ruumilisel (geograafiline ulatus) ja ajalisel skaalal

ning mõjutatavate keskkonnakomponentide lõikes.

Geograafiline ulatus

ENMAK 2035 on riigiülene strateegiline planeerimisdokument, mis ei plaani

asukohaspetsiifilisi tegevusi. ENMAK 2035 ette nähtavad tegevused võivad aset leida

hetkel määratlemata asukohas. Seetõttu on ka mõjude hindamine riigiülene ning ei ole

asukohaspetsiifiline.

Ajaline ulatus

ENMAK 2035 seab otsesed eesmärgid aastani 2035, kuid siht on vaatega aastani 2050.

Mõju hindamine keskendub põhiliselt aastani 2035 avalduvatele mõjudele, kuid

arvestab sellega, et ENMAK 2035 põhjal rakendatavate tegevuste mõju on pikaajalisem

ning annab põhjendatud juhtudel üldisema hinnangu ka ajas kaugemale ulatuvatele

mõjudele, sh pikaajaliste kliimamuutuste mõjudele (mõjude suundadele).

Mõjutatavad keskkonnakomponendid

ENMAK 2035 elluviimiseks kasutatavad tehnoloogiad võivad mõjutada kõiki

keskkonnakomponente: kliima, välisõhk, vesi, maapõu, elusloodus. Seetõttu ei ole

põhjust mõju hindamise ulatust keskkonnakomponentide osas kitsendada.

9. juuni 2023 10

Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise

programmi eelnõu

4 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA SEOS

TEISTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA

Alljärgnevalt kirjeldatakse mõjutatavat keskkonda läbi ENMAK 2035-st tõenäoliselt

mõjutatud strateegiliste planeerimisdokumentide. Strateegilised

planeerimisdokumendid käsitletavad oma valdkonnas olevat seisu ning kirjeldavad

seal esinevaid väljakutseid.

ENMAK 2035 poolt eeldatavalt mõjutatavad riiklikult seiratavad keskkonnanäitajad on

toodud allolevas tabelis (Tabel 1)

Käsitletakse üksnes looduskeskkonda puudutavaid strateegilisi

planeerimisdokumente, kuna KSH keskendub looduskeskkonnale (ja selle kaudu

tervisele) avalduvale mõjule.

ENMAK 2035-ga seotud ja looduskeskkonda käsitlevad strateegilised

planeerimisdokumendid on:

• Euroopa roheline kokkulepe8

• Kliimapoliitika põhialused aastani 20509

• Strateegia "Eesti 2035"10

• Metsanduse arengukava 2021-203011

• Keskkonna valdkonna arengukava 203012

• Eesti merestrateegia13

Alljärgnevalt kirjeldatakse nende strateegiate sisu. Mõju hindamise eesmärk on

tuvastada seosed nende strateegiatega ja selle läbi võimalik mõju looduskeskkonnale.

8 Euroopa roheline kokkulepe.

9 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. Vastu võetud Riigikogu 05.04.2017 otsusega ja uuendatud

Riigikogu 09.02.2023 otsusega.

10 Strateegia "Eesti 2035". Vastu võetud Riigikogu 12.05.2021 otsusega.

11 Eesti metsanduse arengukava aastani 2030. Keskkonnaministeerium. 19.01.2023 seis. Arengukava on

vastu võtmata.

12 Keskkonnavaldkonna arengukava 2030. Keskkonnaministeerium. 10.02.2023 seis. Arengukava on

vastu võtmata ja täiendatakse veel ühe korra. Eeldatavalt ei muuda täiendused arengukava enam

oluliselt ning see võetakse vastu käesoleva KSH aruande koostamise ajaks.

13 Eesti merestrateegia meetmekava. Keskkonnaministeerium. 2023. Kinnitatud keskkonnaministri

22.02.2023 käskkirjaga nr 16-7/23/5.

9. juuni 2023 11

Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise

programmi eelnõu

4.1 Euroopa Liidu roheline kokkulepe

Kokkuleppe siht on saada esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks.

Roheleppes märgitakse, et kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine

kujutavad endast eksistentsiaalset ohtu Euroopa ja kogu maailma jaoks.

Probleemi leevendamiseks on seatud kaks eesmärki:

• aastaks 2030 vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet 55%-le võrreldes

aastaga 199014;

• aastaks 2050 viiakse kasvuhoonegaaside netoheide nulli.

ENMAK 2035 keskendub eel toodud eesmärkide saavutamisele. KSHs antakse hinnang

ENMAK 2035 seostele ja kooskõlale Euroopa Liidu rohelisele kokkuleppega.

4.2 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050

Kliimapoliitika põhialused on visioonidokument, milles seatud põhimõtted ja

poliitikasuunad viiakse edaspidi ellu valdkondlike arengukavade uuendamisel.

Uuendatud kliimapoliitika lähtub roheleppe eesmärkidest.

Visiooni märksõnadeks on kasvuhoonegaaside netoheite viimine nulli, hoonefondi

renoveerimine, kliimakindluse tagamine, ökonoomsete sõidukite soodustamine.

ENMAK 2035 on üks nendest arengukavadest, mille abil kliimapoliitika visioone ellu

viiakse. KSHs antakse hinnang ENMAK 2035 seostele ja kooskõlale Kliimapoliitika

põhialustega aastani 2050.

4.3 Strateegia "Eesti 2035"

Eesti 2035 on katusstrateegia teistele Eesti valdkonna strateegiatele. See käsitleb Eesti

elu kõikide valdkondades ühes seatud eesmärkidega ja mõõdikutega. Paljudes alama

astme strateegiates on eesmärkidena ma mõõdikutena

Looduskaitset puudutava pikaajaliste sihtidena on seatud eesmärk tõusta

keskkonnatrendide indeksis ja säästva arengu ülemaailmses indeksis ning vähendada

kasvuhoonegaaside netoheitkogust. ENMAK 2035-ga kaudsemalt seotud eesmärk on

tõsta ringleva materjali määra.

14 Eesmärgi saavutamiseks on Euroopa nõukogu paketi „Eesmärk 55“.

9. juuni 2023 12

Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise

programmi eelnõu

Kõikide Eesti 2035 eesmärkide täitmise jälgimiseks on koostatud Tõetamm15. Selles on

näidatud eesmärk ja hetkeseis.

Tõetamme järgi on riik Eesti 2035 eesmärkidest (vaata Tabel 1) ettenähtud tempoga

edasi liikunud säästva arengu ülemaailmse indeksi osas (2035 eesmärk <10, 2022.

aasta positsioon 10.). Ülejäänud eesmärkide (kasvuhoonegaaside netoheide,

keskkonnatrendide indeks, transpordisektori kasvuhoonegaaside heide) osas toimub

paigal seismine või halvenemine.

KSHs võetakse täpsema vaatluse alla Tõetamme looduskeskkonda puudutavad

indikaatorid (Tabel 1 ja sellele eelnevad selgitused) ja ENMAK 2035 seos nende

saavutamise osas (vt peatükk 6 Mõju hindamise metoodika).

4.4 Metsanduse arengukava 2021-2030 eelnõu

Arengukava üldeesmärk on tagada kestlik metsandus. See saavutatakse kolme

alameesmärgi kaudu:

• majandusliku konkurentsivõime tagamine;

• elurikkuse ning elujõuliste metsaökosüsteemide tagamine;

• sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste arvestamine.

Mets on piiratud ressurss, mistõttu majandusliku edu saavutamisel ühes looduskaitse

tagamisega tuleb keskenduda asjade paremini tegemisele, mitte rohkem tegemisele.

Seetõttu ei näe metsanduse arengukava ette raiemahtude tõstmist või kaitstavate

alade laienemist. Selle asemel keskendutakse majandatud metsa materjalile

lisandväärtuse andmisele (väga üldistatult: vähem eksporditavat ümarpalki ja rohkem

metsamaterjalist toodetud kõrgehinnalisemaid kaupu) ning kaitstavate alade seisundi

parandamisele (väga üldistatult: rangelt kaitstud metsade alade mitte laiendamine vaid

olemasolevatel aladel kesise seisundi parendamine). Oluline on looduskeskkonna

kaitse ka väljaspool kaitstavaid alasid, kuid majandatavates metsades tehakse seda

keskendudes metsa majandamisele. Metsanduse arengukava seab näiteks eesmärgiks

erametsaomanike harimist loodussõbralikuma metsa majandamise osas.

ENMAK 2035-ga seonduvalt on oluline teada, et metsanduse arengukava eesmärkide

elluviimise üks eeldusi on metsamaa pindala säilimine olemasoleva mahus (heal juhul

suurenemine). KSH käigus antakse hinnang ENMAK 2035 ootustele metsaressursile

15 Tõetamm - Riigi oluliste näidikute mõõdupuu (stat.ee).

9. juuni 2023 13

Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise

programmi eelnõu

(energeetikas kasutatav puit, võimalik maavõtt) ja selle vastavusele metsanduse

arengukavaga.

4.5 Keskkonnavaldkonna arengukava 2030

See arengukava võtab kokku terve keskkonna valdkonna käsitledes väga laia spektrit

ja eesmärke. KEVADe struktuuris on kolm valdkonnaülest eesmärki:

• elurikkus ja maastikud;

• kliimapoliitika;

• ringmajandus.

Eraldi sisuvaldkonnana on erinevad ENMAK 2035-ga seotud looduskeskkonna

eesmärgid järgmistes valdkondades: looduskaitse, veekeskkond16, merekeskkond,

maavarad, välisõhk, jäätmekäitlus. ENMAK 2035-ga kavandatakse tegevusi, mis võivad

mõjutada KEVADe kõiki loetletud valdkondades püstitatud eesmärke ja teemasid.

Kohati võib esineda vastuolu erinevate keskkonnaeesmärkide vahel. Kusjuures

ENMAK 2035 panustab nt ühe KEVADe keskkonnaeesmärgi täitmisse ja samas võib

tekitada sellega probleeme teise keskkonnaeesmärgi saavutamisel. Kõige paremini

iseloomustab sellist vastuolu KEVADe üldeesmärk: puhta ja elurikka keskkonnaga Eesti.

Rohepöörde eesmärk on puhtam keskkond (sh kasvuhoonegaaside vähendamine), et

piirata elurikkuse kadu. Samas puhta energia tootmine toob endaga kaasa maavõttu

(nt tuulikute ja päikeseparkide rajamine) ning häiringud elustikule (tuulikute mõju

linnustikule ja veekeskkonnale). Rohepöörde üldine eesmärk on aastakümnete

pikkuses perspektiivis keskkonnaseisundi parandamine. Selle peamised lahendused

(energia- ja ressursitõhususe saavutamiseks fossiilkütuste asendamine väiksema

keskkonnamõjuga energiatehnoloogiatega, mis nõuab maavõttu) võivad endaga

kaasa tuua vahetuid negatiivseid mõjusid looduskeskkonnale. Hetkel arenduses

olevate tuuleparkide ümber käiva diskussiooni põhjal jääb mulje, et uute

energiatehnoloogiate kasutusele võtmine ja keskkonnaseisundi parandamine

samaaegselt pole võimalik ning vaja on teha põhimõtteline otsus, missugused

eesmärgid on olulisemad. Energiarajatiste ehitusetapil kaasnevad eriti senistel

loodusmaastikel ja pool-looduslikel maa-aladel arvestatavad keskkonnahäiringud.

Energiatõhususe tõstmine tähendab samuti kaasnevaid mõjusid ehitussektori poolt.

16 Veekeskkonna eesmärgid on eraldiseisvalt püstitatud veemajanduskavades. Need ei ole strateegilised

planeerimisdokumendid, kuid seavad veekogude hea seisundi eesmärgid ning tegevused. ENMAK 2035

käigus antakse hinnang võimalikust mõjust eelnimetatud eesmärkide saavutamisele.

9. juuni 2023 14

Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise

programmi eelnõu

Energiajulgeoleku tõstmine tähendab eelduslikult energiavõrkude arendamist, mis ei

tarvitse kattuda seniste trasside ja tööstusaladega, vaid läbivad maismaal loodusalasid

ja merealasid.

4.5.1 Elurikkus ja maastikud

Elurikkuse ja maastike valdkonna eesmärk aastaks 2030 on: „Eesti loodus on hoitud ja

elurikas. Majandus ja maakasutus on kooskõlas elurikkuse edendamise vajadusega.“

Otseselt on märgitud vajadust viia majanduse ja maakasutuse määr vastavusse

looduse poolt ette antud piiridega. Teisisõnu antakse suunis maakasutust ohjata nii, et

see looduskeskkonna seisundit ei halvenda. Seisundi muutuse hindamiseks on seatud

kaks mõõdikut:

• heas ja keskmises seisundis maismaaökosüsteemide pindala ja osakaal ei

vähene või suureneb;

• heas seisundis loodusmaastike sidusus ei vähene või suureneb.

ENMAK 2035 eeldab uute võimsuste ja taristu püstitamist, millega kaasneb

maakasutuse vajadus ja seega ka oht elustiku eesmärkide saavutamisele. Uute

võimsuste ja taristu püstitamise oht elurikkuse eesmärkidele sõltub maakasutuse

tüübist ja asukohast. Iga püstitatud võimsus ei ole ohuks elurikkusele. KSH aruandes

antakse hinnang kuivõrd võib ENMAK 2035 olla kokkupuutes elurikkuse ja maastike

valdkonna eesmärkidega ning asjakohasel juhul esitatakse võimalikud mõju vältivad

meetmed.

Võimalike mõjude kontseptuaalseks kirjeldamiseks saab kasutada seni koostatud selle

teemalisi materjale17;18.

4.5.2 Kliimamuutused

KEVAD toob kliimapoliitika eesmärgina välja: „Panustame kliimamuutuste

pidurdamisse vajalikul määral, et püsida kliimaneutraalsuse trajektooril. Oleme

kliimamuutuste mõjule vastupidavad ja võimelised tõhusalt kohanema, tagades

inimelude kaitse ja ühiskonna toimimine äärmuslike ilmanähtuste korral.“.

17 Guidelines for planning offshore renewable energy in the baltic sea. Under the amended directive for

renewable energy and the repowereu plan. Summary report 2023. WWW baltic ecoregion programme

/coalition clean baltic.

18 Commission notice Guidance document on wind energy developments and EU nature legislation.

Euroopa Komisjon. 2020.

9. juuni 2023 15

Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise

programmi eelnõu

Kliimamuutuste pidurdamine (inimtegevuse mõju kliimamuutuste põhjustajana) ja

kliimamuutustest põhjustatud mõjud (kliimamuutuste mõju inimtegevusele ja

ökosüsteemidele) erinevad suuresti nii mõjuväljalt, -ulatuselt kui ka iseloomult ja sisult.

Kliimamuutusi saab leevendada globaalses plaanis ja pikaajaliselt, aga kohanema peab

kindlas asukohas avalduvate kliimariskidega.

Eesmärgi saavutamist on plaanitud mõõta kasvuhoonegaaside heite näitajatega ning

inimeste teadlikkust kliimariskide ja mõjude osas.

ENMAK 2035 keskendub kasvuhoonegaaside vähendamisele. Oluline on ENMAK 2035

koostamisel arvestada ka kliimariskide maandamisega tagades energiasektori toimivus

ka äärmuslike ilmaolude korral. KSH aruandes antakse hinnang kuivõrd võib

ENMAK 2035 olla kokkupuutes kliimakindluse valdkonna eesmärgiga ning mis võiksid

olla mõju vältivad meetmed, kui need on asjakohased.

4.5.3 Ringmajandus

KEVAD toob ringmajanduse eesmärgina välja: „Eestis on toimiv ringse tootmise ja

tarbimise süsteem“. Mõõdikuks on seatud ringleva materjali määra tõusmine.

Kliimaneutraalne energiamajandus üldiselt on ringmajanduse üks osa, kuna selle

rakendamine ei põhjusta keskkonnakahjulike jäätmeid või neid tekib vähe (nt

tuumajaamas). Samas tuleb arvestada, et energia tootmine toob endaga kaasa uute,

kõrgtehnoloogiliste seadmete püstitamise, nagu akud, päikesepaneelid, tuulikud jne.

Kõik need seadmed eeldavad maavarade kaevandamist (konstruktsioonimetall,

haruldased metallid ja mittemetallid elektroonikasse). Vajalike materjalide

kaevandamise maht võib olla suurem, kui näiteks traditsioonilise jõujaama rajamiseks

vajaminev kogus. Looduskaitse seisukohast on oluline vastata küsimusele, kas ühe

kliimaneutraalse energiaühiku kogu elukaare ökoloogiline jalajälg on väiksem, kui

fossiilse energia sama ühiku jalajälg. Kliimaneutraalsed lahendused tavaliselt on

kõrgtehnoloogilised ning koosnevad haruldasematest materjalidest (ei leidu

maapõues sama ohtralt, kui näiteks betooni koostisosi). KSH aruandes antakse

olemasolevate uuringute põhjal ülevaade erinevate rohetehnoloogiate

(päikesepaneelid, tuulikud, elektrisõidukid) kogu elutsükli ökoloogilisest jalajäljest

võrreldes fossiilkütuse lahendustega.

9. juuni 2023 16

Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise

programmi eelnõu

4.6 Merestrateegia

Merestrateegia kattub osaliselt veemajanduskavadega19. Vormiliseks erinevuseks on

asjaolu, et merestrateegia on strateegiline planeerimisdokument ühes meetmekavaga

ja veemajanduskava on rakendusdokument. Sisulise erinevusena käsitleb

veemajanduskava merekeskkonnast üksnes rannikumerd, kui merestrateegia kogu

territoriaalmerd. Ühisosaks on ühine eesmärk: saavutada merekeskkonna hea seisund.

Hea seisundi näitajateks on vee keemiline koostis ja vee-elustiku struktuur.

Hea seisundi saavutamiseks tuleb rakendada olulisi jõupingutusi. Olulisemaks

probleemiks on eutrofeerumine (valdavalt maismaalt põhjustatud koormus) ja ohtlike

keemiliste ainete sisaldus. Need omakorda halvendavad vee-elustiku seisundit.

KSH aruandes antakse hinnang kuivõrd võib ENMAK 2035 olla kokkupuutes

merestrateegia eesmärkidega ning asjakohasel juhul mis võiksid olla mõju vältivad

meetmed.

4.7 Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus lähtuvalt Tõetammestr

ENMAK 2035 ellu viimisega eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus on esitatud

tabelis (Tabel 1), kus on välja toodud Tõetammes esitatud Eesti 2035 ja Säästva arengu

riikliku arengukava keskkonnavaldkonna indikaatorid. Tabelis on välja toodud ainult

need indikaatorid, millele võib ENMK 2035 mõju avaldada. Veerus „ENMAK 2035

mõju“ on esitatud võimalik suund, kuhu poole võib ENMAK 2035 arengukavaga

kaasnev mõju indikaatori väärtust mõjutada: roheline nool (↓ või ↑) tähendab

võimalikku muutust soodsas suunas, punane nool (↓ või ↑) tähendab võimalikku

muutust ebasoodsas suunas.

Tabelis kajastatud näitavad rohelised read hetkel indikaatori soodsat trendi või

eesmärkide saavutamist.. Kollased read, näitavad eesmärkide mitte saavutamist ja

paigal püsimist. Punased read näitavad eesmärkide mitte saavutamist ja ebasoodsat

trendi.

19 Ida-Eesti veemajanduskava, Lääne-Eesti veemajanduskava. Keskkonnaministeerium 2022. Kinnitatud

keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr 357.

9. juuni 2023 17

Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu

Tabel 1. Eeldatavalt mõjutatavat keskkonda kirjeldavad indikaatorid.

Indikaatori allikas

Indikaator Indikaatori selgitus Algväärtus Eesmärk ENMAK 2035 mõju

Eesti 2035 Elamute ja mitteelamute energiatarve

Energiatarbimine elamutes, äri- ja avaliku teeninduse sektori hoonetes.

2021: 17,1 teravatt-tundi

eesmärk 2035: 14,5

võib mõjutada

↓

Säästva arengu riiklik strateegia

Happevihmad

Happevihmasid põhjustavate gaaside heide Inimtegevuse tagajärjel õhku paisatud vääveldioksiidi (SO2), lämmastikoksiidide (NOx) ja ammoniaagi (NH3) heitkogus väljendatuna hapestumise ekvivalenttonnides.

2020: 1,4 tuhat tonni hapestumise ekvivalenti

eesmärk: ↓ võib

mõjutada ↓

Säästva arengu riiklik strateegia

Happevihmad Vääveldioksiidi (SO2) heitkogus 2020: 11,2 tuhat tonni

eesmärk: ↓ võib

mõjutada ↓

Säästva arengu riiklik strateegia

Happevihmad Lämmastikoksiidide (NOx) heitkogus 2019: 25,2 tonni eesmärk: ↓ võib

mõjutada ↓

Säästva arengu riiklik strateegia

Jäätmeteke Aasta jooksul tekkinud nii tava- kui ka ohtlikud jäätmed ja jäätmekäitlusettevõtetes tekkinud sekundaarsed jäätmed.

2021: 19 362,19 tuhat tonni

↓ võib

mõjutada ↑

Säästva arengu riiklik strateegia

Kaitstavad alad

Protsent näitab, kui suure osa kogu maismaaterritooriumist moodustavad kaitstavad alad. Kaitstav loodusobjekt – looduskaitse seaduse alusel kaitstav ala või üksikobjekt, kus inimtegevus on piiratud või keelatud (loodusreservaadid). Kaitstavad loodusobjektid – kaitsealad (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad ja selle erivormid arboreetumid, pargid ja puistud), hoiualad, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid koos kaitsetsoonidega ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.

2021: 19,5% eesmärk: ↑ võib

mõjutada ↓

9. juuni 2023 18

Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu

Indikaatori allikas

Indikaator Indikaatori selgitus Algväärtus Eesmärk ENMAK 2035 mõju

Säästva arengu riiklik strateegia

Kaitstavad merealad

Protsent näitab, kui suur on nende merealade osa, mis on loodud mõne mereosa ja selle elustiku ning elupaikade kaitseks kogu merealas. Näitaja arvutamisel on Eesti merealast arvesse võetud looduskaitseseaduse paragrahvis 4 nimetatud loodusobjektid, millel on pindala: kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitsetsoonid.

2021: 18,7% eesmärk: ↑ võib

mõjutada ↓

Säästva arengu riiklik strateegia

Kasvuhoonegaasid transpordisektoris

Väljendab transpordisektoris kütuste põletamisel tekkinud kasvuhoonegaaside heitkogust CO2 ekvivalenttonnides. Transpordisektor hõlmab Eesti-sisest maantee-, raudtee, vee- ja lennutransporti. Rahvusvahelistes vetes sõitvate laevade ja rahvusvahelistel lennuliinidel lendavate lennukite heidet ei arvestata.

2020: 2 232,54 tuhat tonni CO2 ekvivalendi kohta

eesmärk: ↓ võib

mõjutada ↓

Säästva arengu riiklik strateegia

Kasvuhoonegaaside heitkogused

Kasvuhoonegaaside heitkogus SKP euro kohta 2020: 0,48 kilogrammi

↓ võib

mõjutada ↓

Säästva arengu riiklik strateegia

Kasvuhoonegaaside heitkogused

Kasvuhoonegaaside heitkogus inimese kohta 2020: 8,69 tonni ↓ võib

mõjutada ↓

Säästva arengu riiklik strateegia

Kasvuhoonegaaside netoheitkogus

Metsa- ja maakasutussektor on üldjuhul CO2 siduja ja mõjutab netoheitkogust netoarvestuses.

2020: 12,85 miljonit tonni CO2 ekvivalenti

↓ võib

mõjutada ↑

Eesti 2035 Kasvuhoonegaaside netoheitkogus

Näitab kasvuhoonegaaside summaarset netoheitkogust, arvestades metsa- ja maakasutussektori mõju. Kasvuhoonegaasid on inimtegevuse tagajärjel vabanenud süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O) ja fluoritud kasvuhoonegaasid ehk F-gaasid, milleks on fluorosüsivesinikud (HFC), perfluorosüsivesinikud (PFC), väävelheksafluoriid (SF6) ja lämmastiktrifluoriid (NF3). Metsa- ja maakasutussektor on üldjuhul CO2 siduja ja mõjutab netoheitkogust netoarvestuses.

2020: 12,85 miljonit tonni CO2 ekvivalenti

eesmärk 2035: 8

võib mõjutada

↓

9. juuni 2023 19

Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu

Indikaatori allikas

Indikaator Indikaatori selgitus Algväärtus Eesmärk ENMAK 2035 mõju

Eesti 2035 Keskkonnatrendide indeks

Indeks näitab paranevate keskkonnatrendide osatähtsust Eesti säästva arengu keskkonnavaldkonna näitajates. Kokku hinnatakse 36 näitaja trende võrdluses baasaastaga (2000 või esimene võimalik aasta).

2021: 75 eesmärk 2035: 87

võib mõjutada

↑

Säästva arengu riiklik strateegia

Kudekarja biomass Liivi lahe räime kudekarja biomass Läänemere tööndusliku kalaliigi Liivi lahe räime Eesti jaoks majanduslikult olulise populatsiooni suurus tonnides.

2021: 165 395 tonni

eesmärk: ↑ võib

mõjutada ↓

Säästva arengu riiklik strateegia

Kudekarja biomass Läänemere avaosa räime kudekarja biomass Läänemere tööndusliku kalaliigi avaosa räime Eesti jaoks majanduslikult olulise populatsiooni suurus tonnides.

2021: 387 052 tonni

eesmärk: ↑ võib

mõjutada ↓

Säästva arengu riiklik strateegia

Kudekarja biomass Läänemere kilu kudekarja biomass Läänemere tööndusliku kalaliigi kilu Eesti jaoks majanduslikult olulise populatsiooni suurus tonnides.

2021: 939 000 tonni

eesmärk: ↑ võib

mõjutada ↓

Säästva arengu riiklik strateegia

Kudekarja biomass Läänemere lääneosa tursa kudekarja biomass Läänemere tööndusliku kalaliigi lääneosa tursa Eesti jaoks majanduslikult olulise populatsiooni suurus tonnides.

2021: 5 303 tonni

eesmärk: ↑ võib

mõjutada ↓

Säästva arengu riiklik strateegia

Kudekarja biomass

Liivi lahe räime kudekarja biomassi piirväärtus Kudekarja biomassi piirväärtus tonnides tähistab taset, millest madalama väärtuse korral tuleb rakendada majandamise erimeetmeid.

2021: 60 000 tonni

eesmärk: ↑ võib

mõjutada ↓

Säästva arengu riiklik strateegia

Kudekarja biomass

Läänemere avaosa räime kudekarja biomassi piirväärtus Kudekarja biomassi piirväärtus tonnides tähistab taset, millest madalama väärtuse korral tuleb rakendada majandamise erimeetmeid.

2021: 460 000 tonni

eesmärk: ↑ võib

mõjutada ↓

9. juuni 2023 20

Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu

Indikaatori allikas

Indikaator Indikaatori selgitus Algväärtus Eesmärk ENMAK 2035 mõju

Säästva arengu riiklik strateegia

Kudekarja biomass

Läänemere kilu kudekarja biomassi piirväärtus Kudekarja biomassi piirväärtus tonnides tähistab taset, millest madalama väärtuse korral tuleb rakendada majandamise erimeetmeid.

2021: 570 000 tonni

eesmärk: ↑ võib

mõjutada ↓

Säästva arengu riiklik strateegia

Kudekarja biomass

Läänemere lääneosa tursa kudekarja biomassi piirväärtus Kudekarja biomassi piirväärtus tonnides tähistab taset, millest madalama väärtuse korral tuleb rakendada majandamise erimeetmeid.

2021: 23 492 tonni

eesmärk: ↑ võib

mõjutada ↓

Säästva arengu riiklik strateegia

Ohtlike jäätmete teke

Jäätmed, mis kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. 2020. aasta väärtus ei ole varasemate aastatega võrreldav jäätmenimistu 01.01.2020 muutuse tõttu.

2021: 1 592,4 tuhat tonni

↓ võib

mõjutada ↑

Säästva arengu riiklik strateegia

Olmejäätmete ringlussevõtt

Protsent näitab ringlusse võetud olmejäätmete osa tekkinud olmejäätmetes. Ringlussevõtt sisaldab materjali uuesti kasutuselevõttu, jäätmete komposteerimist ning anaeroobset lagundamist. Jäätmete põletamist energia tootmiseks ei ole arvestatud. Olmejäätmed – kodumajapidamises tekkinud jäätmed ja kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud koostiselt ning omadustelt sarnased jäätmed.

2021: 30,4% EL keskmine 2020: 47,8

võib mõjutada

↓

Säästva arengu riiklik strateegia

Peenosakeste heide

(PM10) alla 10-mikromeetrise (PM10) diameetriga eri koostisega väga väikeste tahkete osakeste ja piiskade segu. Peenosakesed pärinevad eeskätt pinnasest, teekattest ja tööstusettevõtetest. Peenosakesed välisõhus põhjustavad hingamisteede ning südame ja veresoonkonna haigusi ning vähendavad keskmist oodatavat eluiga.

2020: 8,9 tuhat tonni

↓ võib

mõjutada ↓

9. juuni 2023 21

Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu

Indikaatori allikas

Indikaator Indikaatori selgitus Algväärtus Eesmärk ENMAK 2035 mõju

Säästva arengu riiklik strateegia

Peenosakeste heide

Eriti peenete osakeste heide (PM2,5) Alla 2,5-mikromeetrise (PM2,5) diameetriga eri koostisega väga väikeste tahkete osakeste ja piiskade segu atmosfääris. Eriti peenete osakeste peamised allikad on sõidukite heitgaasid, põlemine ja keemilisedreaktsioonid atmosfääris. Peenosakesed välisõhus põhjustavad hingamisteede ning südame ja veresoonkonna haigusi ning vähendavad keskmist oodatavat eluiga.

2020: 5,9 tuhat tonni

↓ võib

mõjutada ↓

Säästva arengu riiklik strateegia

Pinnavee seisund

Protsent näitab, kui suur on vähemalt heas seisundis pinnaveekogumite osa kõigis pinnaveekogumites. Pinnaveekogumite seisundit hinnatakse ökoloogilise ja keemilise seisundi järgi.

2021: 52% ↑ võib

mõjutada ↓

Säästva arengu riiklik strateegia

Põlevkivi kaevandamine

Aasta jooksul kaevandatud põlevkivi kogus. 2021: 9 208,8 tuhat tonni

↓ võib

mõjutada ↓

Säästva arengu riiklik strateegia

Rangelt kaitstavad metsamaad

Protsent näitab, kui palju on rangelt kaitstavat metsamaad kogu metsamaa hulgas. Range kaitse alla kuuluvad loodusreservaadid, looduslikud ja hooldatavad sihtkaitsevööndid, püsielupaiga sihtkaitsevööndid, esimese kaitsekategooria kaitstavate liikide elupaigad, vääriselupaigad (VEP) ja kavandatavad kaitsealad planeeritud režiimi järgi.

2021: 17,6% eesmärk: ↑ võib

mõjutada ↓

Eesti 2035 Säästva arengu riiklik strateegia

Ringleva materjali määr

Näitab ringselt kasutatud materjali osatähtsust kogu materjalikasutuses.

2021: 15,1% eesmärk 2035: 30

EL 2021: 11,7

võib mõjutada

↓

9. juuni 2023 22

Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu

Indikaatori allikas

Indikaator Indikaatori selgitus Algväärtus Eesmärk ENMAK 2035 mõju

Säästva arengu riiklik strateegia

Rohealad linnades

Protsent näitab, kui paljudel inimestel on tiheasustusega aladel väga hea ligipääs avalikele rohealadele. Avalikud rohealad on rohumaad, metsad, rabad ja muud rohealad (kalmistud, pargid, põõsastikud), mis ei ole eraomandis ja mille pindala on vähemalt 0,5 ha.

2021: 85% ↑ võib

mõjutada ↓

Säästva arengu riiklik strateegia

Soodsas seisundis elupaigatüübid

Protsent näitab, kui suur osa Eestis leiduvatest Euroopa Liidu tähtsusega elupaigatüüpidest on soodsas looduskaitselises seisundis.

2022: 57% eesmärk: ↑ võib

mõjutada ↓

Säästva arengu riiklik strateegia

Soodsas seisundis liigid

Protsent näitab, kui suur osa Eestis leiduvatest Euroopa Liidu tähtsusega liikidest on soodsas seisundis.

2022: 56% eesmärk: ↑ võib

mõjutada ↓

Eesti 2035 Transpordisektori kasvuhoonegaaside heide

Transpordisektoris kütuste põletamisel tekkinud kasvuhoonegaaside heitkogus CO2 ekvivalenttonnides. Transpordisektor hõlmab Eesti-sisest maantee-, raudtee-, vee- ja õhutransporti. Rahvusvahelistes vetes sõitvate laevade ja rahvusvahelistel lennuliinidel lendavate lennukite heidet ei arvestata.

2020: 2 232,54 tuhat tonni CO2 ekvivalenti

eesmärk 2035: 1700

võib mõjutada

↓

9. juuni 2023 23

Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise

programmi eelnõu

5 EELDATAVALT KAASNEV OLULINE MÕJU

5.1 Mõju looduskeskkonnale

Üldiselt võib ENMAK 2035 mõju pidada pikas vaates positiivseks. Kliimaneutraalsus

võimaldab aeglustada kliimamuutusi ja sellega kaasnevaid keskkonnamõjusid

(ilmastik, mõju liikidele).

Oluline on läbi analüüsida võimalikud lühemas vaates avalduvad mõjud ning nende

tuvastamisel hinnata leevendamise võimalusi.

Võimalikke mõjusid hinnatakse Tõetammes välja toodud Eesti 2035 ja Säästva arengu

riikliku strateegia keskkonna valdkonna indikaatorite vastu. Need on esitatud

käesoleva aruande lisas 1 „Tõetamm ja hindamise meetodid“. Lisas 1 toodud tabelis

on hinnatud, kas ENMAK 2035 rakendamine võib indikaatorite väärtusi muuta või

mitte. Need indikaatorid, mille puhul leiti, et ENMAK 2035 nende väärtust ei mõjuta ja

mis on vastavas lahtris (veerus F MÕJUTAB/EI MÕJUTA) värvitud halliks, jäävad

edasisest mõju hindamisest välja. Tabelis (Tabel 1) on esitatud vaid need indikaatorid,

mida ENMAK 2035 ellu viimisega tõenäoliselt mõjutatakse ja mida KSH käigus

hindama hakatakse.

Hinnatavad Eesti 2035 indikaatorid on järgmised:

• Elamute ja mitteelamute energiatarve

• Kasvuhoonegaaside netoheitkogus

• Keskkonnatrendide indeks

• Ringleva materjali määr

• Transpordisektori kasvuhoonegaaside heide

ENMAK 2035 stsenaariumite ellu viimiseks kasutatavad tehnoloogiad toovad endaga

kaasa maavõttu (tuulikute, päikeseparkide jm alla jääv maa), mis võib, aga ei pruugi

endaga kaasa tuua mõju liigilisele mitmekesisusele. Mõju võib avalduda maismaa

liikidele ja elupaikadele, mere elupaikadele ja lindude rändele. Mõju ilmnemine on

oluliselt seotud kasutatavate seadmete omadustest (nt kõrgus, asetus), mida

ENMAK 2035 sellises täpsusastmes ei käsitle. Seetõttu tuleb arvestada, et mõju

hinnang lähtub olemasolevatest analoogiatest ja toob välja asjaolud, millele

täpsemates planeerimisetappides tähelepanu pöörata.

Taastuvenergiarajatiste kasutuselevõtt eeldab osaliselt Eesti ehitusmaavarade

kasutamist (nt vundamendid), kuid hinnanguliselt ei ole vajaminev ehitusmaavarade

9. juuni 2023 24

Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise

programmi eelnõu

maht sedavõrd suur, et nõudlus muutuks tuntavalt. Omaette küsimus on

taastuvenergiarajatiste vajadus maa järele ning seetõttu potentsiaalne konflikt

maavarade kaevandatavusega (nt tuule- ja päikesepargid maavarade alal)20,21. Seda

küsimust ei ole ENMAK 2035 tasandil võimalik täpselt hinnata, kuna rajatiste

asukohasid arengukavaga ei kavandata. Maavarade kaevandatavus tagatakse kehtiva

õiguse raames (asukohtade kooskõlastamine, kaevandamiskategooriate järgmine).22

Lisaks on riik järjest tellimas maakondade maavarade kaevandamise

teemaplaneeringuid, millega ka selliseid ruumi küsimusi lahendatakse23.

ENMAK 2035 jõustamine toob endaga kaasa energeetiliste maavarade, põlevkivi ja

turba kaevandamise vähenemise, mis avaldab soodsat keskkonnamõju. Seetõttu seda

teemat KSH aruandes täiendavalt ei käsitleta. Energeetilise maavara mõjusid on

käsitletud mitmete uuringutega (keskkonnamõjude hindamised, valdkonnauuringud).

ENMAK 2035 jõustamine soodustab kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete (nagu

näiteks peenosakeste) heite vähendamise, mis parendab Eesti suhteliselt head

õhukvaliteeti veelgi.

Ringmajanduse seisukohast on vaja anda hinnang kasutusele võetavate tehnoloogiate

elueale ja ringse kasutuse võimalustele. Jäätmete ladustamine ei ole aktsepteeritud

lahendus, mistõttu tuleb tehnoloogiate rakendamisel arvestada nende eluea lõpus

taaskasutuseks ettevalmistamisega ja taaskasutuse vajadusega.

5.2 Mõju inimese tervisele

Lähtuvalt KSH põhimõttest hinnatakse inimese tervisele avalduvat mõju läbi

looduskeskkonnale avaldunud mõju24.

20 Maardlatele ja maavarade perspektiiv- ning levialadele taastuvenergeetika taristu rajamise analüüs.

Lääne-Eesti. Eesti Geoloogiateenistus 2022. EGF nr 9651.

21 Maardlatele ja maavarade perspektiiv- ning levialadele taastuvenergeetika taristu rajamise analüüs.

Kirde- ja Kesk-Eesti. Eesti Geoloogiateenistus 2021. EGF: 9549.

22 Senini ei olnud ehitiste püstitamine maardla aladele reeglina lubatud, mis piiras oluliselt võimalusi

taastuvenergia alade valikul. Seadusemuudatus võimaldab edaspidi teatud tingimustel tähtajaga kuni

35 aastaks taastuvenergia tootmist maardlaaladel juhul, kui eelnev analüüs kinnitab, et maardla alal

leiduvat maavara ei ole riigil plaanis rajatava taastuvenergia seadme tehnilise eluea jooksul kasutusele

võtta. Maapõueseadus–Riigi Teataja § 14. lõige 21.

23 Töös on Harju maavarade teemaplaneering, hankimisel on Pärnu ja Rapla maakondade planeeringud.

24 Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat. Keskkonnaministeerium 2017.

9. juuni 2023 25

Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise

programmi eelnõu

ENMAK 2035 jõustamisega kaasnev olulisim muutus keskkonnas on õhukvaliteedi

paranemine (tänu põletite eeldatavale vähenemisele). See vähendab inimese tervisele

avalduvat negatiivset mõju. KSH käigus õhukvaliteedi muutuse kaudu inimese tervisele

avalduvat positiivset mõju ei hinnata kuna see ei täida eesmärki ära hoida negatiivset

mõju.

Looduslik mitmekesisus (sh Natura 2000 alad) ja ringleva materjali määr on inimese

tervisega pigem liiga kaudselt ja teoreetiliselt seotud ja seetõttu neid mõjusid inimese

tervisele hindama ei hakata.

5.3 Piiriülese keskkonnamõju võimalikkus

ENMAK 2035 keskne eesmärk on muuta energiatootmine ja kasutamine

kliimaneutraalseks, mis avaldab kliimale positiivset mõju. Kliimamõju on piiriülene.

KeHJS järgse piiriülese mõju hindamise eesmärk on naaberriikidele potentsiaalselt

avalduva negatiivse mõju korral need riigid mõju hindamisse kaasata, et selgitada

mõju olemus ning vältimise või kompenseerimismeetmete rakendatavus.

ENMAK 2035 toob kliimaneutraalsusele suundumisega endaga kaasa positiivse

piiriülese kliimamõju ja seetõttu ei ole põhjust läbi viia piiriülest mõjude hindamise

protsessi. Muul viisil ENMAK 2035 piiriüleselt looduskeskkonda ei mõjuta.

9. juuni 2023 26

Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise

programmi eelnõu

6 MÕJU HINDAMISE METOODIKA

ENMAK 2035 tasemega strateegilise planeerimisdokumendi mõjude hindamise

esmane eesmärk on tagada planeerimisdokumendi vastavus teiste sama ja kõrgema

taseme dokumentidele. KSH eksperdirühm toimib ENMAK 2035 töögrupi kõrval

konsultatsioonimeeskonnana, kes juhib tähelepanu riskikohtadele (võimalik vastuolu

looduskeskkonda puudutavate strateegiate eesmärkidega) ja teeb ettepanekuid

ENMAK 2035 tõhustamiseks. Tuleb tähele panna, et ENMAK 2035 eesmärk on suunata

Eesti energiamajandust ja ENMAK 2035 esmane eesmärk ei ole kaasa aidata teiste

strateegiate eesmärkide saavutamisele. Küll aga ei tohi ENMAK 2035 teiste eesmärkide

saavutamist takistada. Kui ilmneb lahendamatu vastuolu mõne teise strateegilise

planeerimisdokumendiga, jääb edasine tegevus ENMAK 2035 koostajate otsustada

(jõustada vastuolus olev ENMAK 2035, seda muuta või taotleda võrreldud dokumendi

muutmist).

Mõjude prognoosimine on jaotatud kahte ossa:

• ENMAK 2035 koostajate nõustamine KSH eksperdirühma teadmiste ja teiste

strateegiliste planeerimisdokumentide põhjal. Hinnang on kvalitatiivne.

Hinnatakse ENMAK 2035 kui tervikut.

• ENMAK 2035 stsenaariumite ja nendes kasutatud tehnoloogiate mõju

Tõetamme25 looduskeskkonda puudutavatele Eesti 2035 ja Säästva arengu

riikliku strateegia mõõdikutele (lisa 1). Antakse hinnang erinevate

stsenaariumite mõjust riigi mõõdikutele.

Asjakohasel juhul võib eksperdirühm teha ettepanekuid ENMAK 2035

tegevussuundade seadmiseks ning täpsustamiseks vastavalt ENMAK 2035

eesmärkidele. See aga ei ole eksperdirühma põhiülesanne ja ettepanekuid tehakse

juhul, kui vastavalt oma erialateadmistele nähakse potentsiaalseid parenduskohti.

ENMAK 2035 eesmärkide seadmisesse eksperdirühm ei sekku. Eesmärkide seadmine

on riigi poliitiline otsus ning eksperdirühma ülesanne on üksnes kirjeldada kaasnevaid

mõjusid.

Ette on näha, et erinevate stsenaariumide rakendamine toob endaga kaasa erinevaid

positiivseid ja negatiivseid mõjusid. Mõju hindamine toob need välja, kuid

stsenaariumi valik jääb ENMAK 2035 töörühmale arvestades ka muid,

looduskeskkonnaväliseid, asjaolusid.

25 Tõetamm - Riigi oluliste näidikute mõõdupuu. Statistikaamet.

9. juuni 2023 27

Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise

programmi eelnõu

Mõjude hindamise aruande täpsusaste vastab ENMAK 2035 täpsusastmele.

Eesmärkide ja tegevuste puhul, kus ENMAK 2035 esitab eesmärkide suunad

kvalitatiivselt (nt suureneb, väheneb), esitatakse ka mõjude hindamises prognoos

kvalitatiivselt. Kvantitatiivsete näitajate puhul prognoositakse võimalusel mõju samal

kvantitatiivsel tasemel ja täpsusastmes.

KSH raames hinnatakse ENMAK 2035 mõjusid muu hulgas arvestades jätkusuutliku

investeeringu (do no significant harm)26 ja kliimakindlate infrastruktuuriprojektide27

mõjude hindamise komponente. Juhis on loodud tehniliste projektide hindamiseks.

ENMAK 2035 on strateegiline planeerimisdokument ja seetõttu oluliselt üldisem.

Seega kasutatakse üksnes metoodika asjakohaseid põhimõtteid, ja ei hinnata üks-

üheselt vastavalt juhisele.

Mõju hindamine juhindub KeHJS nõuetest.

Mõju hindamise väljundiks on aruanne, mis kirjeldab toimunud mõjude hindamise

protsessi, tuvastatud riske ja rakenduslikke välja töötatud lahendusi, hinnangut

lõplikult välja töötatud ENMAK 2035-le ning ettepanekuid võimalike riskide vältimiseks

ja riigi teiste eesmärkidega sünergia tekitamiseks.

KSH aruandes kaalutakse Natura hindamise läbiviimise vajalikkust. Juhul kui selgub

vajadus hindamine läbi viia, siis viiakse Natura hindamine läbi vastavalt loodusdirektiivi

artikli 6 lõigetele 3 ja 4 ning KeHJS-e § 45 alusel. Natura hindamisel tuginetakse

Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide

hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3

ja 4 sätete kohta.“28 ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks

loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis"29.

26 „do no significant harm“ ehk DNSH põhimõte on sätestatud Euroopa parlamendi ja nõukogu

määrustes jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise kohta finantsteenuste sektoris (EL) 2019/2088,

taksonoomiamääruses (EL) 2020/852, ELi ühissätete määruses (EL) 2021/1060 Ühtekuuluvuspoliitika

(ÜKP) fondide väljatöötamisel jm asjakohastes dokumentides, vt ka

2021_02_18_epc_do_not_significant_harm_technical_guidance_by_the_commission.pdf (europa.eu)

27 Commission adopts new guidance on how to climate-proof future infrastructure projects - Regional

Policy - European Commission (europa.eu)

28 Euroopa Komisjon, Brüssel, 28.09.2021, „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine.

Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“

29 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi

artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet.

9. juuni 2023 28

Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise

programmi eelnõu

Natura hindamine viiakse KSH aruandes läbi vajalikus täpsusastmes, s.t esmalt tehakse

vajadusel Natura eelhindamisel kindlaks, millised ENMAK 2035 kavandatud tegevused

võivad avaldada tõenäoliselt ebasoodsat mõju ja mis vajavad seega eelkõige

täiendavat tähelepanu Natura asjakohase hindamise etapis. Kui Natura eelhindamise

tulemusena selgub, et arengukava elluviimise mõju Natura 2000 võrgustikule ei ole

välistatud, tuleb KSH käigus jätkata Natura asjakohane hindamise etapiga. Sealjuures

on oluline välja tuua, et Natura asjakohase hindamise läbiviimisel lähtutakse eelpool

viidatud juhendites toodud põhimõttest, et hindamise täpsusaste ja ulatus peavad

olema proportsionaalsed strateegilise planeerimisdokumendi sisuga. Mõju Natura

aladele hinnatakse strateegilisel tasandil – hindamise eesmärk on jõuda

veendumusele, kas ENMAK võib olla vastuolus loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) ja

linnudirektiivi (2009/147/EÜ) eesmärkidega.

Ülevaate KSH koostamisest annab Joonis 2.

9. juuni 2023 29

Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise

programmi eelnõu

Joonis 2. KSH koostamise skeem

9. juuni 2023 30

Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise

programmi eelnõu

7 ISIKUD JA ASUTUSED, KEDA STRATEEGILISE

PLANEERIMISDOKUMENDI ALUSEL KAVANDATAV TEGEVUS

VÕIB EELDATAVALT MÕJUTADA VÕI KELLEL VÕIB OLLA

PÕHJENDATUD HUVI SELLE STRATEEGILISE

PLANEERIMISDOKUMENDI VASTU

ENMAK 2035 on kõiki eluvaldkondi mõjutav strateegia. Isegi, kui KSH on

looduskeskkonna keskne võib ametiasutuste ettepanekuid mõju hindamise osas

oodata kõikide elu valdkonna ministeeriumitelt.

Sarnaselt riigisektorile, võib era- ning mittetulundussektoris olla huvi ENMAK 2035

mõjude hindamise kohta olla väga laialdane. Üldiselt on võimalik KSH-le kaasa rääkida

avalikustamise etapis, mis järgneb seisukohtade küsimise etapile. Seisukohtade

küsimise etapis keskendutakse riigisektorile ning suurematele ühendustele ja

katusorganisatsioonidele:

Asjaomased asutused:30

• Haridus- ja teadusministeerium

• Justiitsministeerium

• Kaitseministeerium

• Keskkonnaministeerium

• Kultuuriministeerium

• Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

• Maaeluministeerium

• Rahandusministeerium

• Siseministeerium

• Sotsiaalministeerium

• Välisministeerium

• Riigikantselei

Teadus- ja haridusasutused:

• Eesti Maaülikool

• Tartu Ülikool

• Tallinna Tehnikaülikool

• Tallinna Ülikool

• Eesti Teaduste Akadeemia

30 Teadaolevalt ministeeriumite struktuur ja nimed on muutumas. Pärast muutuse toimumist nimekirja

korrigeeritakse.

9. juuni 2023 31

Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise

programmi eelnõu

• Eesti Kunstiakadeemia

Organisatsioonid:

• Eesti Keskkonnaühenduste Koda

• Eesti Linnade ja Valdade Liit

• Eesti Taastuvenergia Koda

• Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda

• Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda

• Tööandjate Keskliit

• Eesti Väikeste – ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon

• Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing

• Eestimaa Looduse Fond

• Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit

• Eesti Elektritööstuse Liit,

• Eesti Soojuspumba Liit,

• Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon,

• Eesti Päikeseenergia Assotsiatsioon,

• Eesti Biokütuste Ühing,

• Eesti Biogaasi Assotsiatsioon,

• Eesti Vesinikuühing,

• Eesti Transpordikütuste Ühing,

• Eesti Gaasiliit

9. juuni 2023 32

Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise

programmi eelnõu

8 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE AJAKAVA

TEGEVUS TÄHTAEG

Asjaomastele asutustele seisukoha andmine programmi kohta 06.2023

Strateegia koostamise korraldaja annab hinnangu esitatud

seisukohtadele ja esitab asjakohased seisukohad KSH eksperdile

07.2023

Programmis paranduste tegemine vastavalt koostamis korraldaja

seisukohale, selgitada seisukohtadega arvestamist ja põhjendada

arvestamata jätmist

07.2023

Strateegia koostamise korraldaja kontrollib täiendatud programmi ja

teavitab avalikust väljapanekust

07.2023

Avalik väljapanek 08.2023

Avalik arutelu 09.2023

Avaliku väljapaneku tulemuste sisseviimine, selgitused ettepanekute ja

vastuväidete arvestamiseks/mittearvestamiseks, küsimustele

vastamine.

10.2023

Programmi nõuetele vastavuse kontroll strateegilise

planeerimisdokumendi koostamise korraldaja poolt

11.2023

Nõuetele vastavusest teavitamine 11.2023

KSH aruande koostamine 01.2024

Koostamise korraldaja kontrollib aruande eelnõu vastavust

sisunõuetele (kohustuslike osade olemasolu)

02.2024

Asjaomased asutused esitavad seisukoha 03.2024

Strateegia koostamise korraldaja annab hinnangu esitatud

seisukohtadele ja esitab asjakohased seisukohad KSH eksperdile

04.2024

Aruande parandamine/täiendamine, seisukohtadega

arvestamine/mittearvestamine

04.2024

9. juuni 2023 33

Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise

programmi eelnõu

TEGEVUS TÄHTAEG

Aruande eelnõu kontroll strateegilise planeerimisdokumendi

koostamise korraldaja poolt ja avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu

toimumisest teavitamine

04.2024

Avalik väljapanek 05.2024

Avalik arutelu 05.2024

Paranduste ja täienduste sisseviimine, küsimustele vastamine. 06.2024

Kooskõlastamine asjaomastele asutuste poolt 07.2024

Koostamise korraldaja kontrollib KSH vastavust KeHJS § 42 toodule ja

teeb otsuse

08.2024

Otsusest teatamine 08.2024

Strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamine 09.2024

9. juuni 2023 34

Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise

programmi eelnõu

9 STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI KOOSTAJA JA

PROGRAMMI KOOSTANUD JUHTEKSPERT

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja:

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

kontaktisik Irje Möldre

email: [email protected]

KSH programmi koostanud ekspert:

Karl Kupits (Maves OÜ)

email: [email protected]

KSH programmi ja aruande koostamisel kaasatavad eksperdid:

NIMI MÕJUVALDKONNAD KVALIFIKATSIOON

Karl Kupits KSH juhtekspert sh

teemad, mis ei ole all

loetletud ekspertidega

kaetud

Vastab KeHJS § 34 lõikele 4

(allkirjastatud kinnitus on

toodud programmi lisas 2).

Artto Pello maismaaelupaikade ja

ornitoloogia ekspert

MSc maastike ökoloogias,

viieaastane kogemus

ornitoloogiaalastes uuringutes.

Kadri Normak veemajanduse ekspert MSc keskkonnatehnikas. 10

aastane kogemus veepoliitika

raamdirektiivi rakendamisega

seotud uuringutes.

Annti Roose Kliimamõjude ekspert PhD geoinformaatikas (2005),

alates 2014 juhtinud Eesti ja

Läänemerepiirkonna kliima-

9. juuni 2023 35

Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise

programmi eelnõu

NIMI MÕJUVALDKONNAD KVALIFIKATSIOON

energiauuringuid, KOHAK

mitme peatüki juhtekspert,

KEVAD ja ÜRP kliimaekspert.

Kaile

Eschbaum

Natura mõjude hindamise

ekspert

BSc zooloogias (võrdsustatud

magistrikraadiga), enam kui 15

a kogemus

keskkonnakorralduse

valdkonnas (mh Natura

hindamises)

9. juuni 2023 36

Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise

programmi eelnõu

10 ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD

Peatükk täidetakse pärast seisukohtade küsimist.

INDIKAATORI ALLIKAS INDIKAATOR

Eesti 2035 Eesti säästev areng

Eesti 2035 Elamute ja mitteelamute

energiatarve

Eesti 2035 Kasvuhoonegaaside netoheitkogus

Eesti 2035 Keskkonnatrendide indeks

Eesti 2035 Transpordisektori

kasvuhoonegaaside heide

Eesti 2035

Säästva arengu riiklik strateegia Ringleva materjali määr

Säästva arengu riiklik strateegia Happevihmad

Säästva arengu riiklik strateegia Happevihmad

Säästva arengu riiklik strateegia Happevihmad

Säästva arengu riiklik strateegia Jäätmeteke

Säästva arengu riiklik strateegia Kaitstavad alad

Säästva arengu riiklik strateegia Kaitstavad merealad

Säästva arengu riiklik strateegia Kasvuhoonegaasid

transpordisektoris

Säästva arengu riiklik strateegia Kasvuhoonegaaside heitkogused

Säästva arengu riiklik strateegia Kasvuhoonegaaside heitkogused

Säästva arengu riiklik strateegia Kasvuhoonegaaside netoheitkogus

Säästva arengu riiklik strateegia Kudekarja biomass

Säästva arengu riiklik strateegia Kudekarja biomass

Säästva arengu riiklik strateegia Kudekarja biomass

Säästva arengu riiklik strateegia Kudekarja biomass

Säästva arengu riiklik strateegia Kudekarja biomass

Säästva arengu riiklik strateegia Kudekarja biomass

Säästva arengu riiklik strateegia Kudekarja biomass

Säästva arengu riiklik strateegia Kudekarja biomass

Säästva arengu riiklik strateegia Ohtlike jäätmete teke

Säästva arengu riiklik strateegia Olmejäätmete ringlussevõtt

Säästva arengu riiklik strateegia Peenosakeste heide

Säästva arengu riiklik strateegia Peenosakeste heide

Säästva arengu riiklik strateegia Pinnavee seisund

Säästva arengu riiklik strateegia Põlevkivi kaevandamine

Säästva arengu riiklik strateegia Rangelt kaitstavad metsamaad

Säästva arengu riiklik strateegia Rohealad linnades

Säästva arengu riiklik strateegia Soodsas seisundis elupaigatüübid

Säästva arengu riiklik strateegia Soodsas seisundis liigid

INDIKAATORI SELGITUS

Näitab Eesti kohta üleilmses säästva arengu eesmärkide indeksis. Taastuvenergia osatähtsus energia lõpptarbimises.

Energiatarbimine elamutes, äri- ja avaliku teeninduse sektori hoonetes.

Näitab kasvuhoonegaaside summaarset netoheitkogust, arvestades metsa- ja maakasutussektori mõju.

Kasvuhoonegaasid on inimtegevuse tagajärjel vabanenud süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid

(N2O) ja fluoritud kasvuhoonegaasid ehk F-gaasid, milleks on fluorosüsivesinikud (HFC), perfluorosüsivesinikud (PFC),

väävelheksafluoriid (SF6) ja lämmastiktrifluoriid (NF3). Metsa- ja maakasutussektor on üldjuhul CO2 siduja ja mõjutab

netoheitkogust netoarvestuses.

Indeks näitab paranevate keskkonnatrendide osatähtsust Eesti säästva arengu keskkonnavaldkonna näitajates. Kokku

hinnatakse 36 näitaja trende võrdluses baasaastaga (2000 või esimene võimalik aasta).

Transpordisektoris kütuste põletamisel tekkinud kasvuhoonegaaside heitkogus CO2 ekvivalenttonnides.

Transpordisektor hõlmab Eesti-sisest maantee-, raudtee-, vee- ja õhutransporti. Rahvusvahelistes vetes sõitvate

laevade ja rahvusvahelistel lennuliinidel lendavate lennukite heidet ei arvestata.

Näitab ringselt kasutatud materjali osatähtsust kogu materjalikasutuses.

Happevihmasid põhjustavate gaaside heide

Inimtegevuse tagajärjel õhku paisatud vääveldioksiidi (SO2), lämmastikoksiidide (NOx) ja ammoniaagi (NH3)

heitkogus väljendatuna hapestumise ekvivalenttonnides.

Vääveldioksiidi (SO2) heitkogus

Lämmastikoksiidide (NOx) heitkogus

Aasta jooksul tekkinud nii tava- kui ka ohtlikud jäätmed ja jäätmekäitlusettevõtetes tekkinud sekundaarsed jäätmed.

Protsent näitab, kui suure osa kogu maismaaterritooriumist moodustavad kaitstavad alad.

Kaitstav loodusobjekt – looduskaitse seaduse alusel kaitstav ala või üksikobjekt, kus inimtegevus on piiratud või

Protsent näitab, kui suur on nende merealade osa, mis on loodud mõne mereosa ja selle elustiku ning elupaikade

kaitseks kogu merealas. Näitaja arvutamisel on Eesti merealast arvesse võetud looduskaitseseaduse paragrahvis 4

nimetatud loodusobjektid, millel on pindala: kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad ja kaitstavate looduse üksikobjektide

kaitsetsoonid.

Väljendab transpordisektoris kütuste põletamisel tekkinud kasvuhoonegaaside heitkogust CO2 ekvivalenttonnides.

Transpordisektor hõlmab Eesti-sisest maantee-, raudtee, vee- ja lennutransporti. Rahvusvahelistes vetes sõitvate

laevade ja rahvusvahelistel lennuliinidel lendavate lennukite heidet ei arvestata.

Kasvuhoonegaaside heitkogus SKP euro kohta

Kasvuhoonegaaside heitkogus inimese kohta

Metsa- ja maakasutussektor on üldjuhul CO2 siduja ja mõjutab netoheitkogust netoarvestuses.

Liivi lahe räime kudekarja biomass

Läänemere tööndusliku kalaliigi Liivi lahe räime Eesti jaoks majanduslikult olulise populatsiooni suurus tonnides.

Läänemere avaosa räime kudekarja biomass

Läänemere tööndusliku kalaliigi avaosa räime Eesti jaoks majanduslikult olulise populatsiooni suurus tonnides.

Läänemere kilu kudekarja biomass

Läänemere tööndusliku kalaliigi kilu Eesti jaoks majanduslikult olulise populatsiooni suurus tonnides.

Läänemere lääneosa tursa kudekarja biomass

Läänemere tööndusliku kalaliigi lääneosa tursa Eesti jaoks majanduslikult olulise populatsiooni suurus tonnides.

Liivi lahe räime kudekarja biomassi piirväärtus

Kudekarja biomassi piirväärtus tonnides tähistab taset, millest madalama väärtuse korral tuleb rakendada

majandamise erimeetmeid.

Läänemere avaosa räime kudekarja biomassi piirväärtus

Kudekarja biomassi piirväärtus tonnides tähistab taset, millest madalama väärtuse korral tuleb rakendada

majandamise erimeetmeid.

Läänemere kilu kudekarja biomassi piirväärtus

Kudekarja biomassi piirväärtus tonnides tähistab taset, millest madalama väärtuse korral tuleb rakendada

majandamise erimeetmeid.

Läänemere lääneosa tursa kudekarja biomassi piirväärtus

Kudekarja biomassi piirväärtus tonnides tähistab taset, millest madalama väärtuse korral tuleb rakendada

majandamise erimeetmeid.

Jäätmed, mis kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale.

2020. aasta väärtus ei ole varasemate aastatega võrreldav jäätmenimistu 01.01.2020 muutuse tõttu.

Protsent näitab ringlusse võetud olmejäätmete osa tekkinud olmejäätmetes. Ringlussevõtt sisaldab materjali uuesti

kasutuselevõttu, jäätmete komposteerimist ning anaeroobset lagundamist. Jäätmete põletamist energia tootmiseks

ei ole arvestatud. Olmejäätmed – kodumajapidamises tekkinud jäätmed ja kaubanduses, teeninduses või mujal

tekkinud koostiselt ning omadustelt sarnased jäätmed.

(PM10)

alla 10-mikromeetrise (PM10) diameetriga eri koostisega väga väikeste tahkete osakeste ja piiskade segu.

Peenosakesed pärinevad eeskätt pinnasest, teekattest ja tööstusettevõtetest. Peenosakesed välisõhus põhjustavad

hingamisteede ning südame ja veresoonkonna haigusi ning vähendavad keskmist oodatavat eluiga.

Eriti peenete osakeste heide (PM2,5)

Alla 2,5-mikromeetrise (PM2,5) diameetriga eri koostisega väga väikeste tahkete osakeste ja piiskade segu

atmosfääris. Eriti peenete osakeste peamised allikad on sõidukite heitgaasid, põlemine ja keemilisedreaktsioonid

atmosfääris. Peenosakesed välisõhus põhjustavad hingamisteede ning südame ja veresoonkonna haigusi ning

vähendavad keskmist oodatavat eluiga.

Protsent näitab, kui suur on vähemalt heas seisundis pinnaveekogumite osa kõigis pinnaveekogumites.

Pinnaveekogumite seisundit hinnatakse ökoloogilise ja keemilise seisundi järgi.

Aasta jooksul kaevandatud põlevkivi kogus.

Protsent näitab, kui palju on rangelt kaitstavat metsamaad kogu metsamaa hulgas. Range kaitse alla kuuluvad

loodusreservaadid, looduslikud ja hooldatavad sihtkaitsevööndid, püsielupaiga sihtkaitsevööndid, esimese

kaitsekategooria kaitstavate liikide elupaigad, vääriselupaigad (VEP) ja kavandatavad kaitsealad planeeritud režiimi

järgi.

Protsent näitab, kui paljudel inimestel on tiheasustusega aladel väga hea ligipääs avalikele rohealadele. Avalikud

rohealad on rohumaad, metsad, rabad ja muud rohealad (kalmistud, pargid, põõsastikud), mis ei ole eraomandis ja

mille pindala on vähemalt 0,5 ha.

Protsent näitab, kui suur osa Eestis leiduvatest Euroopa Liidu tähtsusega elupaigatüüpidest on soodsas

looduskaitselises seisundis.

Protsent näitab, kui suur osa Eestis leiduvatest Euroopa Liidu tähtsusega liikidest on soodsas seisundis.

INDIKAATORI ALGVÄÄRTUS INDIKAATORI

EESMÄRK

MÕJUTAB / EI

MÕJUTA

2022: 10 koht eesmärk ≤10 võib mõjutada ↔

2021: 17,1 teravatt-tundi eesmärk 2035: 14,5 võib mõjutada ↓

2020: 12,85 miljonit tonni CO2 ekvivalenti eesmärk 2035: 8 võib mõjutada ↓

2021: 75 eesmärk 2035: 87 võib mõjutada ↑

2020: 2 232,54 tuhat tonni CO2 ekvivalenti eesmärk 2035: 1700 võib mõjutada ↓

2021: 15,1% eesmärk 2035: 30

EL 2021: 11,7 võib mõjutada ↓

2020: 1,4 tuhat tonni hapestumise ekvivalenti eesmärk: ↓ võib mõjutada ↓

2020: 11,2 tuhat tonni eesmärk: ↓ võib mõjutada ↓

2019: 25,2 tonni eesmärk: ↓ võib mõjutada ↓

2021: 19 362,19 tuhat tonni ↓ võib mõjutada ↑

2021: 19,5% eesmärk: ↑ võib mõjutada ↓

2021: 18,7% eesmärk: ↑ võib mõjutada ↓

2020: 2 232,54 tuhat tonni CO2 ekvivalendi kohta eesmärk: ↓ võib mõjutada ↓

2020: 0,48 kilogrammi ↓ võib mõjutada ↓

2020: 8,69 tonni ↓ võib mõjutada ↓

2020: 12,85 miljonit tonni CO2 ekvivalenti ↓ võib mõjutada ↑

ELEKTER

2021: 165 395 tonni eesmärk: ↑ võib mõjutada ↓

2021: 387 052 tonni eesmärk: ↑ võib mõjutada ↓

2021: 939 000 tonni eesmärk: ↑ võib mõjutada ↓

2021: 5 303 tonni eesmärk: ↑ võib mõjutada ↓

2021: 60 000 tonni eesmärk: ↑ võib mõjutada ↓

2021: 460 000 tonni eesmärk: ↑ võib mõjutada ↓

2021: 570 000 tonni eesmärk: ↑ võib mõjutada ↓

2021: 23 492 tonni eesmärk: ↑ võib mõjutada ↓

2021: 1 592,4 tuhat tonni ↓ võib mõjutada ↑

2021: 30,4% EL keskmine 2020:

47,8 võib mõjutada ↓

2020: 8,9 tuhat tonni ↓ võib mõjutada ↓

2020: 5,9 tuhat tonni ↓ võib mõjutada ↓

2021: 52% ↑ võib mõjutada ↓

2021: 9 208,8 tuhat tonni ↓ võib mõjutada ↓

2021: 17,6% eesmärk: ↑ võib mõjutada ↓

2021: 85% ↑ võib mõjutada ↓

2022: 57% eesmärk: ↑ võib mõjutada ↓

2022: 56% eesmärk: ↑ võib mõjutada ↓

HINDAMISEKS VAJALIKUD ANDMED MÕJUTAB / EI

MÕJUTA

Sõltub teiste riikide tegutsemiskiirusest ja tõhususest. Ei hinnata kuna

positsioon edetabelis ei ole otseses seoses mõjuga Eesti looduskeskkonnale. võib mõjutada ↔

ENMAK eesmärk olemas võib mõjutada ↓

ENMAK eesmärk 0 heide olemas võib mõjutada ↓

täpsustatakse töö käigus võib mõjutada ↑

ENMAK eesmärk 0 heide olemas ei mõjuta oluliselt

Tehnoloogiate eluiga, pärast mida muutuvad komponendid jäätmeks.

Roheelekter on materjalimahukas (tuulikud, päikesepaneelid, akud). Nendel

on kindel eluiga.

ei mõjuta oluliselt

SO2, NOx, heite vähenemine võib mõjutada ↓

SO2 heitkoguse muutus võib mõjutada ↓

NOx heitkoguse muutus võib mõjutada ↓

Tehnoloogiate eluiga, pärast mida muutuvad komponendid jäätmeks.

Roheelekter on materjalimahukas (tuulikud, päikesepaneelid, akud). Nendel

on kindel eluiga.

ei mõjuta oluliselt

Hõlmatav maismaa pindala ha, mis muudab olemasolevat maakasutust. Sh

maakasutuse muutuse kirjeldus (nt metsa raadamine). ei mõjuta oluliselt

meretuulepargid rannikukogumitele

meretuuleparkide pindala ha ei mõjuta oluliselt

ENMAK eesmärk 0 heide olemas ei mõjuta oluliselt

ENMAK eesmärk 0 heide olemas võib mõjutada ↓

ENMAK eesmärk 0 heide olemas võib mõjutada ↓

Hõlmatav maismaa pindala ha, mis muudab olemasolevat maakasutust. Sh

maakasutuse muutuse kirjeldus (nt metsa raadamine). ei mõjuta oluliselt

ELEKTER SOOJUS JA JAHUTUS

meretuulepargid rannikukogumitele

meretuuleparkide pindala ha ei mõjuta oluliselt

meretuulepargid rannikukogumitele

meretuuleparkide pindala ha ei mõjuta oluliselt

meretuulepargid rannikukogumitele

meretuuleparkide pindala ha ei mõjuta oluliselt

meretuulepargid rannikukogumitele

meretuuleparkide pindala ha ei mõjuta oluliselt

meretuulepargid rannikukogumitele

meretuuleparkide pindala ha ei mõjuta oluliselt

meretuulepargid rannikukogumitele

meretuuleparkide pindala ha ei mõjuta oluliselt

meretuulepargid rannikukogumitele

meretuuleparkide pindala ha ei mõjuta oluliselt

meretuulepargid rannikukogumitele

meretuuleparkide pindala ha ei mõjuta oluliselt

Tehnoloogiate eluiga, pärast mida muutuvad komponendid jäätmeks.

Roheelekter on materjali ja elektroonikarikas. Elektroonika on eluea

lõppedes üldiselt ohtlik jääde. Nendel on kindel eluiga.

ei mõjuta oluliselt

Tehnoloogiate eluiga, pärast mida muutuvad komponendid jäätmeks.

Roheelekter on materjalimahukas (tuulikud, päikesepaneelid, akud). Nendel

on kindel eluiga.

ei mõjuta oluliselt

elektri tootmisest põhjaustatud heitgaaside vähenemise maht võrreldes

olemasoleva olukorraga ei mõjuta oluliselt

elektri tootmisest põhjaustatud heitgaaside vähenemise maht võrreldes

olemasoleva olukorraga ei mõjuta oluliselt

meretuulepargid rannikukogumitele

meretuuleparkide pindala ha ei mõjuta oluliselt

elektri tootmiseks vajamineva põlevkivi kogus aastatel 2035 ja 2025 võib mõjutada ↓

Hõlmatav maismaa pindala ha, mis muudab olemasolevat maakasutust. Sh

maakasutuse muutuse kirjeldus (nt metsa raadamine). ei mõjuta oluliselt

kõikide maismaatehnoloogiate poolt hõlmatav pindala ha

Ilmselt ei ole teada, kas tulevad ka tiheasustusaladele ja sinna tuleku

tõenäosus on väike. Mõju hindamise käigus tõstetakse esile, et

tiheasustusaladel rohealadele uusi võimsusi mitte rajada.

ei mõjuta oluliselt

Hõlmatav maismaa pindala ha, mis muudab olemasolevat maakasutust. Sh

maakasutuse muutuse kirjeldus (nt metsa raadamine). ei mõjuta oluliselt

Hõlmatav maismaa pindala ha, mis muudab olemasolevat maakasutust. Sh

maakasutuse muutuse kirjeldus (nt metsa raadamine). ei mõjuta oluliselt

HINDAMISEKS VAJALIKUD ANDMED MÕJUTAB / EI

MÕJUTA

Sõltub teiste riikide tegutsemiskiirusest ja tõhususest. Ei hinnata kuna

positsioon edetabelis ei ole otseses seoses mõjuga Eesti looduskeskkonnale. võib mõjutada ↔

ENMAK eesmärk olemas ei mõjuta oluliselt

ENMAK eesmärk 0 heide olemas võib mõjutada ↓

täpsustatakse töö käigus võib mõjutada ↑

võib mõjutada ↓

võib mõjutada ↔

SO2, NOx, heite vähenemine ei mõjuta oluliselt

SO2 heitkoguse muutus võib mõjutada ↓

NOx heitkoguse muutus võib mõjutada ↓

ei mõjuta oluliselt

ei mõjuta oluliselt

ei mõjuta oluliselt

võib mõjutada ↓

ENMAK eesmärk 0 heide olemas võib mõjutada ↓

ENMAK eesmärk 0 heide olemas võib mõjutada ↓

ei mõjuta oluliselt

SOOJUS JA JAHUTUS GAASI DEKARBONISEERIMINE

ei mõjuta oluliselt

ei mõjuta oluliselt

ei mõjuta oluliselt

ei mõjuta oluliselt

ei mõjuta oluliselt

ei mõjuta oluliselt

ei mõjuta oluliselt

ei mõjuta oluliselt

ei mõjuta oluliselt

võib mõjutada ↔

ei mõjuta oluliselt

ei mõjuta oluliselt

ei mõjuta oluliselt

soojuseks vajamineva põlevkivi kogus aastatel 2035 ja 2025 ei mõjuta oluliselt

ei mõjuta oluliselt

ei mõjuta oluliselt

ei mõjuta oluliselt

ei mõjuta oluliselt

HINDAMISEKS VAJALIKUD ANDMED MÕJUTAB / EI

MÕJUTA

Sõltub teiste riikide tegutsemiskiirusest ja tõhususest. Ei hinnata kuna

positsioon edetabelis ei ole otseses seoses mõjuga Eesti looduskeskkonnale. võib mõjutada ↔

võib mõjutada ↓

ENMAK eesmärk 0 heide olemas võib mõjutada ↓

täpsustatakse töö käigus võib mõjutada ↑

ENMAK eesmärk 0 heide olemas võib mõjutada ↓

Biojäätmete kääritamisest tekkiv mass ja kasutus võib mõjutada ↔

võib mõjutada ↓

SO2 heitkoguse muutus võib mõjutada ↓

NOx heitkoguse muutus võib mõjutada ↓

ei mõjuta oluliselt

ei mõjuta oluliselt

ei mõjuta oluliselt

ENMAK eesmärk 0 heide olemas võib mõjutada ↓

ENMAK eesmärk 0 heide olemas võib mõjutada ↓

ENMAK eesmärk 0 heide olemas võib mõjutada ↓

ei mõjuta oluliselt

GAASI DEKARBONISEERIMINE ENERGIASÄÄST

ei mõjuta oluliselt

ei mõjuta oluliselt

ei mõjuta oluliselt

ei mõjuta oluliselt

ei mõjuta oluliselt

ei mõjuta oluliselt

ei mõjuta oluliselt

ei mõjuta oluliselt

ei mõjuta oluliselt

Biojäätmete kääritamisest tekkiv mass ja kasutus võib mõjutada ↔

võib mõjutada ↓

võib mõjutada ↓

ei mõjuta oluliselt

ei mõjuta oluliselt

ei mõjuta oluliselt

ei mõjuta oluliselt

ei mõjuta oluliselt

ei mõjuta oluliselt

HINDAMISEKS VAJALIKUD ANDMED

Sõltub teiste riikide tegutsemiskiirusest ja tõhususest. Ei hinnata kuna

positsioon edetabelis ei ole otseses seoses mõjuga Eesti looduskeskkonnale.

ENMAK eesmärk olemas

ENMAK eesmärk 0 heide olemas

täpsustatakse töö käigus

ENMAK eesmärk 0 heide olemas

Hoonete renoveerimisega kaasnevad jäätmed. Jäätmete võimalik kogus ei

ole arvutatav. Ei hinnata.

SO2, NOx, heite vähenemine

SO2, NOx, NH3 heite vähenemine

SO2, NOx, NH3 heite vähenemine

ENMAK eesmärk 0 heide olemas

ENMAK eesmärk 0 heide olemas

ENMAK eesmärk 0 heide olemas

ENERGIASÄÄST

Hoonete renoveerimisega kaasnevad jäätmed. Jäätmete võimalik kogus ei

ole arvutatav. Ei hinnata.

energia tootmisest põhjustatud heitgaaside muutus

energia tootmisest põhjustatud heitgaaside muutus

kliimaneutraalne elekter küte ja jahutus gaasi dekarboniseerimine

maismaa tuul soojuspumbad õhk-õhk veeldatud maagaasi terminal

avamere tuul maaküte põllumajandusjäätmete kääritamine

päike biogaasi katlad biojäätmete kääritamine

akud puiduhakke katlad reovee kääritamine

muud elektriküte

biomass vesinikküte

fossiilne gaas põlevkiviõli küte

hüdro päikeseküte

põlevkivi (biomass)

teised taasuvad allikad

jäätmed

tarbimise juhtimine

tuuma

pumphüdro

energiasääst

hoonete soojustamine

energiasäästlikum tootmine

ühistranspordi osakaalu tõstmine

energiasäästlikud sõidukid

raudtee elektrifitseerimine

gaasi, vesiniku ja elektritanklate taristu laiendamine

1

HINNATAVAD ENERGIAMAJANDUSE EESMÄRGID,

POLIITIKAINSTRUMENDID, STSENAARIUMID JA

SEONDUVAD TEHNOLOOGIAD

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 mõju hindamiste

kavandamise alusdokument

riigihangete registri viitenumber 256667

mai 2023

2

Sisukord ÜLD-EESMÄRGI ETTEPANEK ................................................................................................................ 3

ALAEESMÄRK: ENERGIAJULGEOLEKU TAGAMINE ............................................................................. 3

Tabel 1. Elektrivarustuse tagamise poliitikainstrumendid, seonduvad õigusaktid ja tehnoloogiad 3

Tabel 2. Kliimaneutraalse elektritootmise stsenaariumid ............................................................... 4

Tabel 3. Gaasivarustuse tagamise poliitikainstrumendid, seonduvad õigusaktid ja tehnoloogiad . 5

Joonis 1. Regionaalse gaasivõrgu dekarboniseerimise BAU vs 3 stsenaariumi: metaani-, vesiniku-

ja soodsaim stsenaarium. ................................................................................................................ 5

Tabel 3. Kaugkütte ja -jahutuse poliitikainstrumendid, seonduvad õigusaktid ja tehnoloogiad ..... 6

Tabel 4. Süsinikneutraalse soojus- ja jahutusmajanduse stsenaariumid ........................................ 7

Tabel 5. Uuringutes modelleeritud stsenaariumite ja töörühmade tulemuste alusel välja töötatud

poliitikainstrumentidega seonduvad tehnoloogiad mõju hindamistes ........................................... 8

ALAEESMÄRK: PRIMAARENERGIA TARBIMISE VÄHENDAMINE ENERGIATÕHUSUSE

SUURENDAMISE JA TAASTUVENERGIALE ÜLEMINEKUGA ................................................................. 9

Tabel 6. Energiatõhususe poliitikainstrumendid ja seonduvad õigusaktid...................................... 9

Tabel 7. Energiatõhususe stsenaariumide nimetused ja lühikirjeldused uuringus ....................... 10

Tabel 8. Taastuvenergia poliitikainstrumendid, seonduvad õigusaktid ja tehnoloogiad ............... 10

3

ÜLD-EESMÄRGI ETTEPANEK

(ENMAK 2035 töörühmad1): igakülgselt tegeleda energia pakkumise ja nõudluse väljakutsetega,

suunata energiamajanduse turupõhist arengut, arvestades kliimapoliitika eesmärke ning tagada

energiajulgeolek, minimeerides ühiskondlikke kulusid ning maksimeerides energiamajandusest

saadavat ühiskondlikku kasu.

ALAEESMÄRK: ENERGIAJULGEOLEKU TAGAMINE

Tabel 1. Elektrivarustuse tagamise poliitikainstrumendid2, seonduvad õigusaktid ja tehnoloogiad Nr Poliitikainstrumendid Õigusaktid Tehnoloogiad

EJ1 Elektrienergia tarbimise juhtimise turule tuleku soodustamine Tururaamistik (sh arveldusmudel), tariifisüsteemide ja sagedusturgude arendused, paindlikkusteenused.

Elektrienergia siseturu ühiste normide direktiiv, elektrituruseadus, vt ka Elektrilevi võrgutasu visioon aastani 2030

Elektrienergia tootmise ajaline nihutamine (nt salvestusega) vähendades fossiilkütuste kasutuse vajadust tarbimise tippudel

EJ2 Elektrienergia salvestuse turule tuleku soodustamine Garantiimehhanismi analüüs, õigusaktide täiendamine, salvestuse mahtude mõõtmise reeglid.

Elektrituru direktiiv, Elektrienergia siseturu ühiste normide direktiiv, elektrituruseadus, kaugkütteseadus, energiamajanduse korralduse seadus. Salvestuse rakkerühm täpsustab täiendavad regulatiivsed ettepanekud, vt ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist (VVTP) tulenevad tegevused.

Indikatiivne võimsus pumphüdrojaamad 2030=725 MW akud 2030=750 MW maht 2035=1TWh

EJ3 Elektrisüsteemi toimimiseks vajalike juhitavate võimsuste olemasolu tagamine Varustuskindluse normi täitmiseks vajalike tootmisvõimsuste tagamine, vajadusel vähempakkumine reservvõimsuse mehhanismi rakendamiseks, tuumaenergia kasutuselevõtu analüüs ja seonduv regulatsioon

Elektrienergia siseturu määrus EL 2019/943 , varustuskindluse norm (Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri 14’1 Reservvõimsuse mehhanismi regulatsioon väljatöötamisel, vt ka https://envir.ee/keskkonnakasut us/kiirgus/tuumaenergia- tooruhm

Puidul koostootmisjaamad 2030=0,7GW Biotoodete tehase ülejääk võrku 0,3TWh? Biogaasijaamad 2030 = 1GW? Põlevkivielektrijaamad 2030= 676MW Tuumaenergia 2040=900MW?

EJ4 Ülekande- ja jaotusvõrgu taristu arendamine Võrgu arengukavadesse paindlikkusteenused ja liitumisvõimsuste optimeerimine, kasutajasõbralikumad liitumistaotlused, võrguteenuste

Elektrituru direktiiv, Elektrienergia siseturu ühiste normide direktiiv, elektrituruseadus ja selle rakendusaktid, VVTP, vt ka https://elering.ee/varustuskindl use-aruanded

Põhi- ja jaotusvõrgu tugevdamine, seisuga 1.01.2023 põhivõrk 5135 km õhu- ja kaabelliine ning 156 alajaama3, Elektrilevil 63 000 km liine ja 25 300 alajaama4

1 Poliitikainstrumentide vahearuanne 14.04.2023_final vol2_puhas.pdf (energiatalgud.ee) 2 uuringu „Üleminek kliimaneutraalsele elektritootmisele“ stsenaariumid ja tegevuskavade meetmed Elektri

uuringud | Energiatalgud, ENMAK 2035 ettevalmistavate töörühmade tulemuste aruanded ENMAK töörühmade

töödokumendid | Energiatalgud , Energeetika ja maavarade programm 2023-2026 Tegevuspõhine riigieelarve |

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee) 3 Elektri põhivõrgu kaart | Elering 4 Tutvustus - Elektrilevi

4

kvaliteedi tõstmine, hübriidohtudega toimetulek, merevõrgu arendus, EstLink 3, EstLat 4, lubade kiirendus

EJ5 Elektri turukorralduse arendamine Baltikumi ja Soome elektri jaeturgude ühtlustamine läbi ühtse õigusruumi loomise

Elektrituru direktiiv, Elektrienergia siseturu ühiste normide direktiiv, elektrituruseadus ja selle rakendusaktid

-

Poliitikainstrumentide aluseks on uuringu „Üleminek kliimaneutraalsele elektritootmisele“ aruannetes

modelleeritud stsenaariumidele koostatud tegevuskavad, aruanded on leitavad Elektri uuringud |

Energiatalgud. KSH raames hinnatavad elektritootmise stsenaariumid on tabelis 2.

Tabel 2. Kliimaneutraalse elektritootmise stsenaariumid5 Stsenaarium Eeldused

Võrdlusstsenaarium - BAU Euroopa Komisjoni 2020. aasta võrdlusstsenaariumi piiranguteta - Hõlmab nõudlust majanduslikult kulutõhusate power-to-X lahenduste järele.

Taastuvenergia ja salvestus (avamere tuuleenergia)

- Eestisse paigaldatud avamere tuuleenergia generaatorite võimsused on 1 GW aastaks 2030, 2 GW aastaks 2035, 3 GW aastaks 2040 ja 4 GW aastaks 2050.

Tuumaenergia - 2040. aastaks on Eestisse ehitatud väike III+ põlvkonna modulaarne tuumareaktor, mille võimsus on 900 MW.

Süsiniku püüdmine ja kasutamine (CCU)

- TG11 põlevkivijaamad saavad süsiniku püüdmise võimekuse 2025 ja Auvere 2030. aastal.

Taastuvgaas - 2030. aastaks on Eestisse rajatud 1 GW mahus biogaasi võimsusi.

Kõik tehnoloogiad - Lubatud on investeerida kõikidesse vähese süsinikuheitega tehnoloogiatesse. - Impordile või võimsuste lisandumisele ei ole seatud lisapiiranguid.

1000 MW juhitav võimsus

- Lubatud on investeerida kõikidesse vähese süsinikuheitega tehnoloogiatesse. - Eestis on kogu analüüsitud perioodil olemas vähemalt 1000 MW juhitavat võimsust.

Kõik tehnoloogiad ilma netoimpordita

- Lubatud on investeerida kõikidesse vähese süsinikuheitega tehnoloogiatesse. - Elektri import ja eksport on igal aastal tasakaalus.

5 Tehnoloogiate andmed stsenaariumides 2035. aasta kohta, mis on leitavad Tegevuskavade aruande Excelis

sheet F3-1 alates veerust CA rohelisega plokis Sensitivity 1 Elektri uuringud | Energiatalgud. Reas CA 21 toodud DSM Demand Side Management (tarbimise juhtimine) on küll sama eeldusega 261 MW kõigis stsenaariumides, kuid võib olla siiski erineva mõjuga erinevates stsenaariumides (tiputarbimise mõjutamisel peaks vähenema elektri hind mõjutades nt vajadust reservvõimsuste järele, ostuvõimet jms).

5

Tabel 3. Gaasivarustuse tagamise poliitikainstrumendid6, seonduvad õigusaktid ja tehnoloogiad

Nr Poliitikainstrumendid Õigusaktid Tehnoloogiad

EJ6 Gaasi turukorralduse arendus Ühtne Soome-Balti hulgituru edasiarendus (Leedu ja Poola kaasamine) ja jaeturgude ühtlustamine läbi ühtse õigusruumi

Maagaasi siseturu direktiiv 2009/73/EÜ, maagaasiseadus

-

EJ7 Gaasiinfrastruktuuri ja riikliku gaasivaru olemasolu tagamine Kodumaine taastuvgaaside tootmine ja gaasivõrku sisestamine, LNG terminalide piisavus ja vastuvõtuvõimekus, tarnete tagamine tarbimisvajaduse katmiseks, vajadusel infrastruktuuri arendamine, strateegiline varu 1 TWh, hübriidohtudega toimetulek

Maagaasi siseturu direktiiv 2009/73/EÜ, gaasi hoiustamisega seotud määrus, maagaasiseadus

Gaasivõrgu dekarboniseerimisega seotud infrastruktuuri arendamine, biometaani tootmine, sisestus võrku, tanklate rajamine ja kasutus kütusena

Poliitikainstrumentide aluseks on uuringu „Eesti gaasi dekarboniseerimise teekaardid“ aruannetes

modelleeritud stsenaariumid. KSH raames hinnatavad stsenaariumid on joonisel 1. Uuringu aruanded

valmivad 2023. aasta sügisel.

Joonis 1. Regionaalse gaasivõrgu dekarboniseerimise BAU vs 3 stsenaariumi: metaani-, vesiniku-

ja soodsaim stsenaarium.

6 uuringu „Eesti gaasi dekarboniseerimise teekaardid“ aruanded, ENMAK 2035 ettevalmistavate töörühmade

tulemuste aruanded ENMAK töörühmade töödokumendid | Energiatalgud , Energeetika ja maavarade programm

2023-2026 Tegevuspõhine riigieelarve | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee)

6

Tabel 3. Kaugkütte ja -jahutuse7 poliitikainstrumendid, seonduvad õigusaktid ja tehnoloogiad

Nr Poliitikainstrumendid Õigusaktid Tehnoloogiad

EJ8 Kaugküte taristu arendamine, toetamaks üleminekut süsinikneutraalsusele Elektrist toodetud soojuse võrku müümise võimalus, tiheasustuses kaugkütte eelisarendamine, nutikad arvestid andmete kasutuseks keskses andmebaasis

Kaugkütte seadus Maagaas soojuses 2030=2GWh Puit soojuses ja jahutuses 2030=12TWh Kaugküttetorustik 1/3 rekonstrueerimata, pikkus kokku 2021=1,591 km, 2030=2000 km, 2050=2,355 km8

EJ9 Kaugküttes keskkonna- ja heitsoojuse kasutusele võtt Reservkütuse kohustus, soojuspumpade kasutus kaugküttes, turukorraldus ja pilootprojektide hetisoojuse kasutuseks, heitsoojuse kasutusele võtu nõuete täpsustamine palju energiat vajavatele info- ja kommunikatsioonisüsteemi lahendustele

Energiatõhususe direktiiv Süva-, maa-, mere-, põhjavee soojuspumbad 2030=1-2GW heitsoojuse potentsiaal 0,9TWh

EJ10 Katlamajade (sh koostootmisjaamade) ning kaugküttevõrkude energiatõhususe suurendamine (s.h üleminek madalatemperatuurilisele soojuskandjale) Pilootprojektid, kütuseelemendid jm moderniseerimine

Energiatõhususe direktiiv Madalatemperatuuriline kaugküte

EJ11 Fossiilkütuste asendamine taastuvenergiaga Regulatsioonide ja maksude täiendamine

Taastuvenergia direktiiv, energiamajanduse korralduse seadus

-

EJ12 Soojussalvestite rajamine Regulatsiooni täiendus, vajadusel toetuse kavandamine

Taastuvenergia direktiiv, energiamajanduse korralduse seadus

Soojussalvestid 2030=0,3GW

EJ13 Kutseoskuste parandamine Tarneahelapõhine koostöö, haridus ja sertifitseerimine, teadus-arendustöö

Taastuvenergia direktiiv, energiamajanduse korralduse seadus

-

7 uuringu „Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ja jahutusmajandusele aastaks 2050“ stsenaariumid ja

tegevuskavade meetmed EESTI ÜLEMINEK SÜSINIKNEUTRAALSELE SOOJUS- NING

JAHUTUSMAJANDUSELE AASTAKS 2050 | Energiatalgud, ENMAK 2035 ettevalmistavate töörühmade

tulemuste aruanded ENMAK töörühmade töödokumendid | Energiatalgud , Energeetika ja maavarade

programm 2023-2026 Tegevuspõhine riigieelarve | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee) 8 D3 report pdf.pdf (energiatalgud.ee)

7

tehnoloogiliste lahenduste arendamiseks

EJ14 Kaugjahutuse integreerimine Jahutus büroohoonetes, väiksema CO2 jalajäljega jahutusainete kasutusele võtt, jahutuse integreerimine soojusmajanduse arengukavadesse, pilootprojektid

Taastuvenergia direktiiv, energiamajanduse korralduse seadus

Kaugjahutus 2021=0,3GWh 2030=0,7TWh

Poliitikainstrumentide aluseks on uuringu „Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ja

jahutusmajandusele aastaks 2050“ stsenaariumid ja tegevuskavad. Uuringu aruanded on leitavad EESTI

ÜLEMINEK SÜSINIKNEUTRAALSELE SOOJUS- NING JAHUTUSMAJANDUSELE AASTAKS 2050 |

Energiatalgud. KSH raames hinnatavad stsenaariumid on tabelis 4.

Tabel 4. Süsinikneutraalse soojus- ja jahutusmajanduse stsenaariumid

*Gaasivõrgu dekarboniseerimise uuringu tulemusel täpsustub maagaasi võrgus aastaks 2030

biometaani osakaal

8

Tabel 5. Uuringutes modelleeritud stsenaariumite ja töörühmade tulemuste alusel välja

töötatud poliitikainstrumentidega seonduvad tehnoloogiad mõju hindamistes

*eraldi instrumenti pole, kuid VKG BTT otsus u 2025

**Tuumarühma lõpparuanne ja VV otsus 2024

*** Vesiniku teekaart

****Põhjaveesoojuse kasutuse uuring valmib mai 2023 lõpuks

*****Heitsoojuse ja -jahutuse analüüsis 485 GWh kaugkütte ja 400 GWh tööstuse heitsoojus

Salvestuse ja akude andmed tabelis on esitatud salvestuse uuringu9 põhjal.

9 https://energiatalgud.ee/sites/default/files/2023-01/L%C3%95PPARUANNE%20SALVESTUS.pdf

KeHJS

Olulise

keskkonnamõju

leevendamine Majandusele

Regionaal-

arengule

Riigiasutustele

ja KOV-dele Julgeolekule Sotsiaalile

Puidul koostootmisjaamad 0,7GW

Biotoodete tehase el. võrku 0,3TWh*

Biogaasijaamad 2030 = 1GW

Põlevkivielektrijaamad 2030= 676MW

Meretuulepargid 2030=1-2GW

Maismaatuulepargid 2030=1-2GW

Päikesejaamad 2030=1,2GW

Tuumaenergia 2040=900MW**

Põhi- ja jaotusvõrgu tugevdamine

Pumphüdrojaamad 2030=725MW

Akud 2030=750MW

Vesinik kütuseks 2030=2000 t***

Biometaan kütuseks 2030=1TWh

Kaugkütte taristu 2023=1/3 rek-mata

Kaugjahutus 2021=0,3GWh, 2030=0,7TWh Süva-, maa-, mere-, põhjavee****

soojuspumbad 2030=1-2GW

Maagaas soojuses 2030=2GWh

Puit soojuses ja jahutuses 2030=12TWh

Heitsoojuse potentsiaal 0,9TWh*****

Soojussalvestid 2030=0,3GW

Madalatemperatuuriline kaugküte

Uuringutes analüüsitud tehnoloogiatega

seotud näitajad

JuM KÜSIMUSTIK: MÕJU

9

ALAEESMÄRK: PRIMAARENERGIA TARBIMISE VÄHENDAMINE ENERGIATÕHUSUSE

SUURENDAMISE JA TAASTUVENERGIALE ÜLEMINEKUGA

Tabel 6. Energiatõhususe poliitikainstrumendid10 ja seonduvad õigusaktid

Nr Poliitikainstrumendid Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktid

ET1 Energiasäästukohustuse jaotuskava 2021- 2030 koostamine ja uuendamine Koostamisel, sügisel VV-s

Energiatõhususe direktiiv, energiamajanduse korralduse seadus

ET2 Regionaalsete nõustamiskeskuste või - punktide loomine Energiasäästukoordinaatorid maakondade juurde

Energiatõhususe direktiiv, energiamajanduse korralduse seadus

ET3 Teadlikkuse tõstmine (sh avalikus sektoris) Energiatõhusus poliitikakujunduses (energy efficiency first rakendamine, sh täiendavate ekspertiisi ja ressursside tagamine), sh planeeringutes, riigihangetes, valdkondlikes ja KOV/maakonna arengudokumentides, investeeringute edendamine (energiatootjate, -müüjate ja võrguettevõtete roll), sh energiatõhususkohustuste süsteemi loomine, automaatika ja digilahendused

Energiatõhususe direktiiv, energiamajanduse korralduse seadus

ET4 Tarbija juures energiasäästumeetmete rakendamine riigi enamusosalusega võrguettevõtte poolt Investeeringud tarbija teadlikkuse tõstmiseks läbi digiarenduste, energiasäästualase teavitustöö teostamise, energiaauditite pakkumise, energiatõhusust edendavate toetusmeetmete jms

Energiatõhususe direktiiv, elektrituruseadus

ET5 Energiaauditite läbiviimise toetamine VKE- dele (lähtudes energiatarbimisest) Toetuse täpsustamine, energiaauditi juhendi uuendamine

Energiatõhususe direktiiv, energiamajanduse korralduse seadus, https://leap4sme.eu/wp- content/uploads/2022/11/LEAP4SME_Ener gy_Audits_Booklet_web.pdf

ET6 Energiatõhususe ja taastuvenergiasüsteemide rahastamise mudeli väljatöötamine Kestliku rahastuse projekti tulemuste alusel

https://www.kik.ee/et/kiki-enda- projektid/kestliku-rahastuse-taksonoomia https://www.koda.ee/et/uudised/eli- taksonoomia-rakendamise-ja-kestliku- rahastamise-teekaart-eestile-ja-latile

ET7 Täiendavate instrumentide kavandamine Renovation Wave TSI uuringu tulemuste analüüs

Määrus 2021/240/EL, uuringu aruanded

10 ENMAK 2035 ettevalmistavate töörühmade tulemuste aruanded ENMAK töörühmade töödokumendid | Energiatalgud , Energeetika ja maavarade programm 2023-2026 Tegevuspõhine riigieelarve | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee)

10

ET8 Maakonna ja kohalike omavalitsuste arengudokumentide koostamise juhendite täiendamine energiatõhususe ja taastuvenergia rakendamiseks

Energiatõhususe direktiiv, taastuvenergia direktiiv, energiamajanduse korralduse seadus

Energiatõhususega seotud stsenaariumide tulemused modelleeritakse 2023. aasta juuniks uuringu

„Support to the renovation wave - energy efficiency pathways and energy saving obligation in Estonia”

raames.

Tabel 7. Energiatõhususe stsenaariumide nimetused ja lühikirjeldused uuringus11

Tabel 8. Taastuvenergia poliitikainstrumendid12, seonduvad õigusaktid ja tehnoloogiad

Nr Poliitikainstrumendid Õigusaktid Tehnoloogiad

TE1 ENMAK 2030 toetusmeetmete jätk kuni 2027 Taastuvkütuste kasutuse suurendamine transpordis, kaugküttesüsteemide renoveerimine, elektribussid, rohevesinik transpordis

Toetusmeetmete määrused -

TE2 Taastuvgaaside turule tuleku soodustamine Gaasivõrgu dekarboniseerimine, tegevuskava, toetus, hinnapoliitika, regulatsioon, biometaani kvaliteedi standard

Taastuvenergia direktiiv, vedelkütuste seadus, maagaasiseadus, energiamajanduse korralduse seadus

Biometaan kütuseks 2030=1TWh

TE3 Kütusevabade energiaallikate osakaalu suurendamisega seotud tegevused Menetlusprotsesside kiirendamine, asukohtade kavandamine, vähempakkumised kuni 2025,

Taastuvenergia direktiiv, elektrituruseadus ja võrgueeskiri, energiamajanduse korralduse seadus

Maismaatuulepargid 2030=1-2GW Päikesejaamad 2030=1,2GW

11 Support to the renovation wave - energy efficiency pathways and energy saving obligation in Estonia (REFORM/SC2022/067) Final inception report 12 Seonduvad uuringud, ENMAK 2035 ettevalmistavate töörühmade tulemuste aruanded ENMAK töörühmade töödokumendid | Energiatalgud , Energeetika ja maavarade programm 2023-2026 Tegevuspõhine riigieelarve | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee)

11

avaliku sektori üleminek, projektide järelhindamine 2027

TE4 Avamere tuuleenergia kasutuselevõtu soodustamine Veebipõhised kontaktpunktid, eelduste loomine (sh vajalike võrguarenduste kavandamine), riskide maandamine, piiriülene koostöö

Taastuvenergia direktiiv, elektrituruseadus ja võrgueeskiri, ehitusseadustik

Meretuulepargid 2030=1-2GW

TE5 Rohevesiniku turule tuleku käivitamine Vesiniku teekaart jm analüüs, õigusruumi kujundamine, käimasolevate pilootide tulemuste alusel edasiste tegevuste kavandamine

Taastuvenergia direktiiv, gaasivõrgu direktiiv, atmosfääriõhu kaitse seadus, vedelkütuse seadus

Vesinik kütuseks 2030=2000 t (Vesiniku teekaart)

TE6 Taastuvelektri tootmise ja kasutusega seotud riskide maandamine Elektriostulepingud, elektritariifide erisused, hüvitused, garantiid, koosluste ja taastuvelektri kombineeritud lahendused jms

Taastuvenergia direktiiv, elektrituruseadus ja võrgueeskiri, vt ka RKAS rohehange Rohehange | Riigi Kinnisvara (rkas.ee)

Tarbimine 2020 =8,1 TWh Elering 2035=9,6 TWh, EL Referentsstsenaarium 2030 = 11,3 TWh, 2035=12,1 TWh

TE7 Energiaandmete juhtimise regulatsioon Teenusepakkujate andmete integreerimine ja kasutajasõbralikumaks muutmine, digilahendused, küberturvalisus

Energiastatistika direktiiv -

TE8 Kogukonnaenergeetika käivitamisele kaasa aitamine Töötoad, kohalikud energia- ja kliimakavad, regionaalne nõustamine jms

Taastuvenergia direktiiv, elektri siseturu direktiiv, energiamajanduse korralduse seadus, elektrituruseadus

-

Saatja: Irje Möldre <[email protected]>

Saadetud: 16.06.2023 17:25 Adressaat: hm <[email protected]>; Justiitsministeerium <[email protected]>; info <[email protected]>; SiM

info <[email protected]>; keskkonnaministeerium <[email protected]>; RAM Info <[email protected]>; min <[email protected]>; Kaitseministeerium <[email protected]>; Sotsiaalministeerium <[email protected]>; <[email protected]>; Eesti

Maaülikool <[email protected]>; Tartu Ülikool <[email protected]>; ttu <[email protected]>; tlu <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>;

<[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>;

<[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; Eesti Gaasiliit <[email protected]>;

Riigikantselei <[email protected]> Koopia: Karl Kupits <[email protected]>; Rein Vaks <[email protected]> Teema: ENMAK 2035 KSH programmi asjaomastele asutustele

Manused: 17-121-03953260-1 15.06.2023 Väljaminev kiri.asice; Lisa 2 ENMAK 2035 KSH programmi Lisa 1 Tõetamm ja hindamise meetodid.xlsx

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte

avada!

Lugupeetud asjaomased asutused ! Olete saanud kliimaministri palve (manuses) esitada oma seisukohad energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmile 19. juuliks. Ministeeriumi dokumendihaldussüsteemi eripära tõttu teisendada kõik dokumendid pdf formaati edastan täiendavalt algselt Exceli formaadis oleva KSH programmi lisa 2 manuses. Ühtlasi palume esitatavad seisukohad võimalusel saata energeetikaosakonna juhatajale [email protected] Lisaküsimuste korral: - seoses KSH programmiga pöörduge palun KSH juhteksperdi poole [email protected] - seoses ENMAK 2035 eesmärke ja poliitikainstrumente, tehnoloogiaid ja stsenaariume käsitleva dokumendiga pöörduge palun energeetikaosakonna juhataja poole [email protected] Ette tänades mõistva suhtumise eest ja tervitades Irje Möldre Energeetikaosakond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium