Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

[email protected]

Eelnõu esitamine Vabariigi

Valitsuse istungile

Austatud riigisekretär

Esitame Vabariigi Valitsuse istungil arutamiseks tulumaksuseaduse ja kogumispensionide

seaduse muutmise seaduse eelnõu koos seletuskirjaga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

Lisad:

1. Tulumaksuseaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu

2. Eelnõu seletuskiri

3. Eelnõu kooskõlastamisel saadud märkuste tabel

Elo Haugas 5885 1332

[email protected]

Meie 30.04.2024 nr 1.1-10.1/2047-1

EELNÕU

10.04.2024

Tulumaksuseaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise

seadus

§ 1. Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 12 lõikes 3 asendatakse sõnad „kohtu väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitis“

sõnadega „kohtu või vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks loodud organi välja mõistetud või

kinnitatud mittevaralise kahju hüvitis“;

2) paragrahvi 15 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tulumaksuga maksustatakse kasu (§ 37), mis on saadud igasuguse võõrandatava ja

varaliselt hinnatava eseme, sealhulgas kinnis- või vallasasja, väärtpaberi, aktsia, osa, täis- või

usaldusühingusse tehtud sissemakse, ühistule makstud osamaksu, investeerimisfondi osaku,

krüptovara, nõudeõiguse, ostueesõiguse, hoonestusõiguse, kasutusvalduse, isikliku

kasutusõiguse, rentniku õiguste, tagasiostukohustuse, hüpoteegi, kommertspandi, registerpandi

või muu piiratud asjaõiguse või selle järjekoha või muu varalise õiguse (edaspidi vara) müügist

või vahetamisest. Väärtpaberi või muu varaliselt hinnatava õiguse kehtivuse kaotamist

käsitatakse vara müügina.“;

3) paragrahvi 171 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) punktidega 1 ja 2 hõlmamata investeerimisfondi, välja arvatud tegevusloata väikefondi,

aktsiat või osakut investeerimisfondide seaduse tähenduses või punktis 1 nimetatud välisriigis

asutatud sellise investeerimisfondi aktsiat või osakut, mille üle tehakse finantsjärelevalvet;“;

4) paragrahvi 171 lõike 2 punktist 5 jäetakse välja tekstiosa „alates 2010. aasta 1. augustist

sõlmitud“;

5) paragrahvi 171 lõiget 2 täiendatakse punktidega 8–9 järgmises sõnastuses:

„8) pandikirja pandikirjaseaduse või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)

2019/2162, mis käsitleb pandikirjade emiteerimist ja pandikirjade avalikku järelevalvet ning

millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2014/59/EL (ELT L 328, 18.12.2019, lk 29–57),

tähenduses;

9) laenu, mis on antud, ja väärtpaberit või osalust, mis on soetatud sellise ühisrahastusteenuse

osutaja vahendusel, kes on saanud tegevusloa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2020/1503, mis käsitleb ettevõtjatele Euroopa ühisrahastusteenuse osutajaid ning millega

muudetakse määrust (EL) 2017/1129 ja direktiivi (EL) 2019/1937 (ELT L 347, 20.10.2020,

lk 1–49) alusel.“;

6) paragrahvi 171 lõiget 2 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

„10) krüptovara, mis on soetatud sellise krüptovarateenuse osutaja vahendusel või selliselt

krüptovara emitendilt, kes on saanud õiguse krüptovara pakkuda Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2023/1114, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse

määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (ELT L 150, 09.06.2023, lk 40–205) alusel.“;

7) paragrahvi 172 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tulumaksukohustuse edasilükkamiseks tuleb:

1) finantsvara soetada üksnes investeerimiskontol oleva raha eest ja

2) finantsvaralt saadud tulu kanda viivitamata investeerimiskontole, välja arvatud lõikes 2

sätestatud juhul.

(2) Lõikes 1 sätestatud nõudeid ei kohaldata finantsvara vahetamise korral ega tulu suhtes, mis

on saadud § 171 lõike 2 punktis 9 nimetatud finantsvaralt, kui seda ei ole ühisrahastusteenuse

osutaja hallataval platvormil avatud kontolt välja kantud.

(3) Investeerimiskonto on § 171 lõike 2 punktis 1 nimetatud riigi residendist krediidiasutuses,

lepinguriigi makseasutuses või e-raha asutuses või krediidiasutuse, makseasutuse või e-raha

asutuse vastavas riigis asuvas püsivas tegevuskohas avatud konto, millel hoitakse maksumaksja

raha. Investeerimiskontona käsitatakse ka lepinguriigi investeerimisühingu juures avatud

kontot, kui investeerimisühing on selle kaudu tehingute tegemiseks avanud maksumaksja arvel

eelmises lauses nimetatud tingimustele vastava konto või hoiab maksumaksja raha viisil, mis

võimaldab seda eristada investeerimisühingu enda ja teiste klientide rahast.“;

8) paragrahvi 172 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Lõikes 1 sätestatud nõudeid ei kohaldata finantsvara vahetamise korral ega tulu suhtes, mis

on saadud § 171 lõike 2 punktis 9 või 10 nimetatud finantsvaralt, kui seda ei ole

ühisrahastusteenuse või krüptovarateenuse osutaja hallataval platvormil avatud kontolt välja

kantud.“;

9) paragrahvi 172 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Investeerimiskonto väljamaksena käsitatakse kõiki investeerimiskontolt tehtud kandeid,

millega ei soetata finantsvara või millega ei kanta raha üle maksumaksja teisele

investeerimiskontole. Väljamaksena käsitatakse ka finantsvaralt saadud tulu, mida ei kanta

viivitamata investeerimiskontole, välja arvatud lõikes 2 sätestatud juhul. Väljamaksena ei

käsitata valuuta konverteerimist investeerimiskontol ega investeerimiskonto, väärtpaberikonto

või ühisrahastusteenuse osutaja hallatava platvormi kasutamisega seotud tasu.“;

10) paragrahvi 172 lõike 5 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Väljamaksena ei käsitata valuuta konverteerimist investeerimiskontol ega investeerimiskonto,

väärtpaberikonto või ühisrahastusteenuse või krüptovarateenuse osutaja hallatava platvormi

kasutamisega seotud tasu.“;

11) paragrahvi 31 lõiget 1 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

„10) tulu, mida mitteresidendist kindlustusandja, kellel ei ole Eestis püsivat tegevuskohta, saab

investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusvaraks olevalt varalt, kui lepingu kohaselt on

kindlustusandjal kohustus kindlustusvõtja, kindlustatu või soodustatud isiku ees vähemalt

alusvara väärtuses.“;

12) paragrahvi 36 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Välisvaluutas saadud tulu, tulust tehtavad mahaarvamised ja makstud või kinnipeetud

tulumaks arvestatakse ümber eurodeks tulu saamise, kulu tegemise ja tulumaksu tasumise või

kinnipidamise päeval kehtinud Euroopa Keskpanga päevakursi alusel või tegelikult kasutatud

kursi alusel.“;

13) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Väärtpaberite soetamismaksumusele võib juurde arvata väärtpaberikonto kasutamisega

seotud tasu.“;

14) paragrahvi 39 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 39. Finantsvaralt saadud kahju arvestamine“;

15) paragrahvi 39 täiendatakse lõigetega 12 ja 13 järgmises sõnastuses:

„(12) Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodil § 171 lõike 2 punktis 9

nimetatud ühisrahastusteenuse osutaja hallatava ühisrahastusplatvormi vahendusel antud

laenudelt saadud intressist maha arvata kahju, mis on saadud seoses laenudega, mille

ühisrahastusteenuse osutaja on samal maksustamisperioodil lootusetuks hinnanud.

(13) Lõiget 12 ei kohaldata §-s 172 nimetatud investeerimiskontol olnud raha eest soetatud

finantsvaralt saadud kahju korral.“;

16) paragrahvi 39 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(13) Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodil § 171 lõike 2 punktis 10

nimetatud krüptovarateenuse osutaja vahendusel või samas punktis nimetatud krüptovara

emitendilt soetatud krüptovara võõrandamisest saadud kasust maha arvata samal perioodil

krüptovara võõrandamisest saadud kahju.“;

17) paragrahvi 39 täiendatakse uue lõikega 14 järgmises sõnastuses:

„(14) Lõikeid 12 ja 13 ei kohaldata §-s 172 nimetatud investeerimiskontol olnud raha eest

soetatud finantsvaralt saadud kahju korral.“;

18) paragrahvi 39 lõiked 2–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui lõikes 1 nimetatud kahju ületab samas lõikes nimetatud kasu, võib kasu ületava kahju

osa maha arvata lõikes 12 nimetatud tulust. Kui lõikes 12 nimetatud kahju ületab samas lõikes

nimetatud tulu, võib tulu ületava kahju osa maha arvata lõikes 1 nimetatud kasust. Lõigetes 1

ja 12 nimetatud kahju summa, mis ületab samades lõigetes nimetatud kasu ja tulu summat,

maksustamisperioodi maksustatavast tulust maha ei arvata.

(3) Kui lõigetes 1 ja 12 nimetatud finantsvaralt saadud kahju on suurem kui sellelt finantsvaralt

samal maksustamisperioodil saadud kasu, võib kasu ületava kahju osa maha arvata sellelt

finantsvaralt järgmistel maksustamisperioodidel saadud kasust.

(4) Kui maksustamisperioodil tekkinud ja eelmistest maksustamisperioodidest edasi kantud

kahju summa on suurem kui maksustamisperioodil lõigetes 1 ja 12 nimetatud finantsvaralt

saadud kasu, kaetakse selline kahju ainult maksustamisperioodi kasu ulatuses ning kahju

katmata jääk kantakse edasi järgmistele maksustamisperioodidele.“;

19) paragrahvi 39 lõiked 2–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui lõikes 1 nimetatud kahju ületab samas lõikes nimetatud kasu, võib kasu ületava kahju

osa maha arvata lõikes 12 nimetatud tulust ja lõikes 13 nimetatud kasust. Kui lõikes 12 nimetatud

kahju ületab samas lõikes nimetatud tulu, võib tulu ületava kahju osa maha arvata lõigetes 1 ja

13 nimetatud kasust. Kui lõikes 13 nimetatud kahju ületab samas lõikes nimetatud kasu, võib

kasu ületava kahju osa maha arvata lõikes 1 nimetatud kasust ja lõikes 12 nimetatud tulust.

Lõigetes 1, 12 ja 13 nimetatud kahju summa, mis ületab samades lõigetes nimetatud kasu ja tulu

summat, maksustamisperioodi maksustatavast tulust maha ei arvata.

(3) Kui lõigetes 1, 12 ja 13 nimetatud finantsvaralt saadud kahju on suurem kui sellelt

finantsvaralt samal maksustamisperioodil saadud kasu, võib kasu ületava kahju osa maha arvata

sellelt finantsvaralt järgmistel maksustamisperioodidel saadud kasust.

(4) Kui maksustamisperioodil tekkinud ja eelmistest maksustamisperioodidest edasi kantud

kahju summa on suurem kui maksustamisperioodil lõigetes 1, 12 ja 13 nimetatud finantsvaralt

saadud kasu, kaetakse selline kahju ainult maksustamisperioodi kasu ulatuses ning kahju

katmata jääk kantakse edasi järgmistele maksustamisperioodidele.“;

20) paragrahvi 40 lõiget 2 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) mitteresidendist kindlustusandjale tehtavatelt väljamaksetelt, kui kindlustusandja on

tulumaksu kinnipidajat teavitanud, et tegemist on § 31 lõike 1 punktis 10 nimetatud tuluga;“;

21) paragrahvi 40 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„ 4) residendist füüsilisele isikule makstavalt intressilt (§ 17 lõige 1) ning kindlustushüvitiselt

(§ 20 lõige 3), kui maksumaksja on tulumaksu kinnipidajat teavitanud, et intress või

kindlustushüvitis on saadud §-s 172 nimetatud investeerimiskontol või pensioni

investeerimiskontol olnud rahalt või selle eest soetatud finantsvaralt.“;

22) paragrahvi 44 lõiget 61 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

„41) isik, kes soovib kasutada § 38 lõikes 61 sätestatud õigust;“;

23) paragrahvi 44 lõike 61 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) isik, kes soovib kasutada § 39 lõikes 3 sätestatud õigust.“;

24) paragrahvi 61 täiendatakse lõigetega 671–672 järgmises sõnastuses:

„(671) Investeerimisühingu juures enne 2024. aasta 1. jaanuari avatud konto võib 2024. aasta

eest esitatavas füüsilise isiku tuludeklaratsioonis deklareerida investeerimiskontona. Sellise

konto kaudu enne nimetatud kuupäeva soetatud finantsvaralt saadava kasu või tulu korral

tekkiva tulumaksukohustuse edasilükkamiseks deklareeritakse finantsvara soetamismaksumus

investeerimiskonto 2024. aasta sissemaksena. Sellist finantsvara käsitatakse

investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvarana.

(672) Kuni 2024. aasta 31. detsembrini kehtinud §-s 501 nimetatud väljamakse kohta annab

väljamakse tegija tõendi kuni nimetatud kuupäevani kehtinud § 50 lõikes 9 sätestatud korras.“.

§ 2. Kogumispensionide seaduse muutmine

Kogumispensionide seaduse § 31 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „lõigetes 2 ja 3“ tekstiosaga

„lõike 2 punktides 1–8 ja lõikes 3“.

§ 3. Seaduse jõustumine

(1) Käesolevat seadust rakendatakse tagasiulatuvalt 2024. aasta 1. jaanuarist.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 3, 6, 8, 10, 16, 17, 19 ja 22–24 jõustuvad 2025. aasta

1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, „….“ ……………… 2024

Algatab Vabariigi Valitsus……………. 2024

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Tulumaksuseaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise

seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Tulumaksuseaduse muudatustega kaasajastatakse finantsvaralt saadud tulu maksustamise

edasilükkamist võimaldavat investeerimiskonto reeglistikku ja ka muid investeeringutelt

saadud tulu maksustamist puudutavaid seadusesätteid.

Seadusemuudatuste tulemusel muutub investeerimiskonto reeglistik paindlikumaks ja

väikeinvestorite vajadusi paremini arvestavaks, võimaldades maksuefektiivset investeerimist

senisest enamate finantsinstrumentide ning senisest laiema teenusepakkujate ringi puhul.

Eelnõuga muudetakse investeeringutulude maksustamine väikeinvestori jaoks enam

maksevõimelisuse põhimõtet arvestavaks, sest investeerimisega seotud kulusid ja

ebaõnnestunud investeeringutest saadud kahju lubatakse tulust/kasust maha arvata nii

investeerimiskonto kasutamise kui ka n-ö tavasüsteemis investeerimise korral.

Peamiste muudatustena:

- hõlmatakse investeerimiskonto finantsvara loetellu pandikirjad, reguleeritud ühisrahastuse

instrumendid ja krüptovara;

- lubatakse nii investeerimiskonto kaudu kui ka selle väliselt investeerimisel saadud tulust maha

arvata lisaks otsestele tehingukuludele ka kaudsed kulud, nt väärtpaberikonto haldustasu;

- võimaldatakse kasu ja kahju tasaarvestamist ka investeerimiskonto väliselt ühisrahastusse ja

krüptovarasse investeerimisel;

- välistatakse investeerimiskonto lubatud finantsvara hulgast tegevusloata väikefondide osakud.

Tulumaksuseaduses tehakse ka paar muud laadi muudatust seoses praktikas ilmnenud

probleemidega. Üks neist puudutab füüsilisele isikule makstava mitterahalise kahju hüvitiste

maksustamist, mille puhul laiendatakse tulumaksuvabastus ka sellisele mittevaralise kahju

hüvitisele, mille on välja mõistnud mõni vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks loodud organ.

Teine muudatus on seotud potentsiaalse Euroopa Liidu rikkumismenetlusega

investeerimisriskiga elukindlustuslepinguid pakkuvate mitteresidendist kindlustusandjate

maksustamise suhtes ja sellega kõrvaldatakse residendist ning mitteresidendist

kindlustusandjate erinev kohtlemine.

Kogumispensionide seaduse muudatus on seotud investeerimiskonto finantsvara loetelu

laiendamisega ja sellega välistatakse teatud finantsvara pensioni investeerimiskonto

kasutamisel lubatud investeeringute seast.

1.2 Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja tulumaksuseaduse muudatuste osa koostas Rahandusministeeriumi

maksu- ja tollipoliitika osakonna nõunik Elo Haugas ([email protected], tel 5885 1332) ning

2

kogumispensionide seaduse muudatuse osa finantsteenuste poliitika osakonna nõunik Kertu

Fedotov ([email protected], tel 5885 1393).

Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna

õigusloome valdkonna juht Virge Aasa ([email protected], tel 5885 1493). Eelnõu toimetas

keeleliselt personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected], tel

5885 1468).

1.3 Märkused

Eelnõu näeb ette tulumaksuseaduse 1. jaanuaril 2024 jõustunud redaktsiooni (RT I, 21.11.2023,

6) ja kogumispensionide seaduse 1. jaanuaril 2024 jõustunud redaktsiooni (RT I, 06.07.2023,

45) muutmise.

Eelnõule on koostatud väljatöötamiskavatsus, mis saadeti kooskõlastamiseks ja huvigruppidele

arvamuse avaldamiseks 2022. a. novembris.1 Eelnõu sisu vastab väljatöötamiskavatsuses

kirjeldatule.

Eelnõu on osaliselt seotud Riigikogu menetluses oleva krüptovaraturu seaduse eelnõuga,

millega muuhulgas võetakse kasutusele Eesti õiguses seni kasutamata mõisted „krüptovara“ ja

„krüptovarateenuse osutaja“, mida kasutatakse ka käesolevas eelnõus. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

Seadus on mõningate eranditega kavandatud jõustuma üldises korras ja maksumaksja jaoks

soodustava iseloomuga sätteid on kavas rakendada tagasiulatuvalt alates 2024. aasta

1. jaanuarist. Krüptovaraga ja tegevusloata väikefondi valitsejatega seotud sätted jõustuvad

2025. aasta 1. jaanuaril.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Tulumaksuseaduse muutmise peamine eesmärk on kaasajastada seaduse §-des 171 ja 172

sätestatud finantsvaralt saadud tulu maksustamise edasilükkamist võimaldavat

investeerimiskonto reeglistikku ning ka muid investeeringutest saadud tulu maksustamist

puudutavaid sätteid.

Muudatuste eesmärk on muuta investeerimiskonto reeglid paindlikumaks ja väikeinvestorite

vajadusi paremini arvestavaks, võimaldades maksuefektiivset investeerimist senisest enamate

finantsinstrumentide ning senisest laiema teenusepakkujate ringi puhul. Investeerimiskonto

kasutamine peaks muutuma atraktiivsemaks ja seeläbi vähendama väikeinvestori motivatsiooni

asutada investeeringute tegemiseks äriühing.

Investeerimiskonto reeglid peaksid olema kasutaja jaoks võimalikult lihtsad ja arusaadavad

ning arvestama finantskeskkonnas toimunud arenguid, aidates nii kaasa investeerimiskontode

1 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4cdfee44-ded0-4200-bd46-c5caee7558f3

3

arvu suurenemisele ning suuremas plaanis ka inimeste finantsteadlikkuse ja -seisundi

parandamisele. Samal ajal peab maksuhalduril olema võimalik saada investeerimiskontodega

seoses maksukohustuse täitmise õigsuse kontrollimiseks vajalikku teavet. Samuti peaks

maksusoodustust kasutades jätkuvalt olema võimalik investeerida üksnes finantsjärelevalvele

alluvate teenusepakkujate kaudu, et tagada läbipaistvus ja investorikaitse nõuete järgimine.

Eelnõuga soovitakse muuta investeeringutulude maksustamine väikeinvestori jaoks ka

tajutavalt õiglasemaks ja enam maksevõimelisuse põhimõtet arvestavaks, võimaldades

investeerimisega seotud kulusid ja ebaõnnestunud investeeringutest saadud kahju tulust/kasust

maha arvata nii investeerimiskonto kasutamise kui ka n-ö tavasüsteemis investeerimise korral.

Investeerimiskonto reeglistik on tulumaksuseaduses alates 2011. aastast ja selle eesmärk on

füüsiliste isikute (n-ö jae- või väikeinvestorite) investeerimistegevuse soodustamine.

Investeerimiskonto on krediidiasutuses avatud ja füüsilise isiku tuludeklaratsioonis

investeerimiskontona määratletud rahakonto, mida kasutades saab seaduses loetletud

finantsvaradelt teenitud tulu maksustamise hetke edasi lükata. Investeerimiskonto kasutamisel

ei maksustata mitte konkreetseid finantstulu liike (nt dividend, intress, väärtpaberi

võõrandamisest saadud kasu), vaid investeeringutelt teenitud kogutulu ja seda alles siis, kui

investeerimiskontolt tehtud väljamaksed ületavad sellele tehtud sissemakseid. Sel moel saab

investeeringuobjekte vahetada ilma vahepealse maksukohustuse tekketa ja lükata

maksustamise hetke edasi investeerimistulu n-ö tarbimisse võtmise ajani.

Investeerimiskonto süsteemi loomise eesmärk oli muuhulgas muuta eraisikuna investeerimine

maksunduslikult sarnasemaks äriühingu kaudu investeerimisega, mille puhul saab

investeeringuid vahetada maksuneutraalselt ja teenitud kasumit maksustatakse alles selle

äriühingust välja võtmisel.

Investeerimiskonto süsteemi kehtestamisel 2011. aastal hõlmati sellega tavainvestorite seas tol

ajal levinumad finantsinstrumendid, lähtudes seejuures ka teenusepakkuja finantsjärelevalvele

allumisest (või muul moel tagatud suuremast usaldusväärsusest), samuti maksuhalduri

võimalustest oma kontrollitegevuseks vajaliku teabe saamiseks.

Vahepeal on finantsteenuste turul toimunud olulised arengud, mille tulemusel on ka

tavainvestorile muutunud lihtsalt kättesaadavaks varasemast märksa enam

investeerimisvõimalusi. Neist üks levinuim on ilmselt raha paigutamine

ühisrahastusplatvormide kaudu, kuid üha enam ka krüptovarasse investeerimine. Samuti on

krediidiasutuste kõrvale lisandunud teisi finantsasutusi, mis võimaldavad investeerimiskonto

kasutamist.

Ühisrahastusplatvormi vahendusel soetatavad nõudeõigused (laenud) ja osalused ei ole praegu

investeerimiskonto lubatud instrumentide ringiga hõlmatud. Sellistelt investeeringutelt saadud

tulu (eelkõige intress) maksustatakse brutopõhimõttel ja sellest pole võimalik maha arvata

platvormi kasutamisel tekkivaid tehingu- ega halduskulusid ega ka investeeringutelt saadud

kahju (nt lootusetud laenud). Tulumaksuga maksustatakse igasugune realiseeritud tulu ehk

ühisrahastusplatvormil olevale kontole laekunud tulu brutosumma, olenemata sellest, kas see

võetakse sealt välja või paigutatakse näiteks uutesse laenudesse.

4

Sisuliselt sama toimub praegu ka krüptovaraga tehtud tehingutelt saadud tulu puhul, kus

investeerimiskonto abil maksukohustuse edasilükkamine pole võimalik2 ja kehtivad üldised

vara võõrandamisest saadud kasu maksustamise reeglid.

Eelnõu eesmärk on investeerimiskonto reegleid kaasajastades ülal kirjeldatud probleemide

lahendamine.

Lisaks soovitakse eelnõuga lahendada paar muud praktikas ilmnenud probleemi. Üks neist

puudutab füüsilisele isikule makstava mitterahalise kahju hüvitise maksustamist ja teine on

seotud potentsiaalse Euroopa Liidu rikkumismenetlusega investeerimisriskiga

elukindlustuslepinguid pakkuvate mitteresidendist kindlustusandjate maksustamise suhtes.

Kogumispensionide seaduse muudatuse eesmärk on piirata pensioni investeerimiskonto

kasutamisel lubatud investeeringute seast osa n-ö tavalise investeerimiskontoga hõlmatavat

finantsvara (kehtiva seaduse kohaselt nende ulatus kattub).

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Esimeses paragrahvis sätestatakse tulumaksuseaduse

(edaspidi ka TuMS) muudatused, teises paragrahvis kogumispensionide seaduse muudatus ja

kolmandas paragrahvis seaduse jõustumise aeg.

Paragrahvi 1 punktiga 1 muudetakse TuMS § 12 lõiget 3 seoses õiguskantsleri pöördumisega

nimetatud sätte põhiseaduspärasuse küsimuses, millest ilmnes, et praktikas tekib erinevate

mittevaralise kahju hüvitise maksmise aluste korral tulumaksuga maksustamisel hüvitise

saajate ebavõrdne kohtlemine. Nimelt ei käsitata TuMS § 12 lõike 3 kohaselt tuluna (lisaks riigi

või kohaliku omavalitsuse üksuse makstud hüvitisele) kohtu väljamõistetud mittevaralise kahju

hüvitisi, kuid maksuvabastus ei laiene näiteks olukorrale, kus hüvitist makstakse kohtuvälise

kokkuleppe alusel. See ei motiveeri hüvitise nõudjat kohtuväliselt lahendusele jõudma ja

suurendab asjatult kohtute töökoormust. Probleemi leevendamiseks laiendatakse

tulumaksuvabastus ka sellisele mittevaralise kahju hüvitisele, mille on välja mõistnud või

kinnitanud mõni vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks loodud organ (nt töövaidluskomisjon).

Paragrahvi 1 punktiga 2 muudetakse TuMS § 15 lõiget 1. Nimetatud säte käsitleb mis tahes

varaliselt hinnatava eseme müügist või vahetamisest saadud kasu tulumaksuga maksustamist ja

seal nimetatud varade loetelu ei ole ammendav. Seega hõlmab see säte vaikimisi ka mis tahes

krüptovara võõrandamisest saadud kasu. Selguse huvides, arvestades krüptovara populaarsuse

ja sellega tehtavate tehingute arvu kasvu viimastel aastatel ning asjaolu, et krüptovara lisatakse

eelnõuga investeerimiskonto finantsvara hulka, lisatakse see ka TuMS § 15 lõikes 1 toodud

vara näidisloetellu.3

Muudetakse ka TuMS § 15 lõike 1 teist lauset, mille kohaselt käsitatakse väärtpaberi kehtivuse

kaotamist väärtpaberi müügina. Sätet täiendatakse, et võimaldada samasugust käsitlust ka muu

varaliselt hinnatava õiguse kehtivuse kaotamise korral. Kehtivuse võib kaotada muuhulgas

krüptovara, aga ka näiteks osa osaühingu pankroti korral. Mõeldud on niisiis selliseid

juhtumeid, kus vara võõrandamine pole õiguslikult enam võimalik, kuid omaniku jaoks on

2 Krüptovaradesse saab investeerimiskontot kasutades praegu siiski investeerida kaudselt, nende hinna

liikumisega seotud investeerimisfondide kaudu. 3 Krüptovaraga seoses tekkida võivast maksukohustusest on täpsemalt juttu maksuhalduri veebilehel:

https://emta.ee/uudised/kuidas-tasuda-kruptorahalt-maksud.

5

majanduslik tagajärg samasugune kui vara tasuta võõrandamise korral. Müügiga võrdsustamine

on oluline, et võimaldada arvesse võtta varalise õiguse kehtivuse kaotamise tulemusel saadud

kahju. (Vt ka TuMS §-s 39 tehtavaid muudatusi.)

Krüptovara mõistet Eesti õigusaktides praegu ei leidu. Krüptovara ühe liigina on rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses (§ 3) defineeritud virtuaalvääringu ja

virtuaalvääringu teenuse (virtuaalvääringu rahakotiteenus, virtuaalvääringu vahetamise teenus

ja virtuaalvääringu ülekande teenus) mõisted ning allutatud need teenusepakkujad Rahapesu

Andmebüroo järelevalvele.4

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 3 punkti 9 kohaselt on virtuaalvääring

digitaalsel kujul esitatud väärtus, mis on digitaalselt ülekantav, säilitatav või kaubeldav ja mida

füüsilised või juriidilised isikud aktsepteerivad maksevahendina, kuid mis ei ole ühegi riigi

seaduslik maksevahend ega rahaline vahend Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)

2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning

2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks

tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35–127) artikli 4 punkti 25 tähenduses ega

makseinstrument või maksetehing sama direktiivi artikli 3 punktide k ja l tähenduses.

Riigikogu menetluses on krüptovaraturu seaduse eelnõu5, mille eesmärk on tagada Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114, 31. mai 2023, mis käsitleb krüptovaraturge

ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning

direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (edaspidi MiCA määrus)6 rakendamine. See eelnõu

toob Eesti õigusesse esmakordselt krüptovara, tokeni, krüptovaraga kauplemise platvormi ja

krüptovaraturu osalise mõisted (viitega MiCA määrusele). Olulise muudatusena allutatakse

krüptovaraturu osalised finantsjärelevalvele ehk Finantsinspektsiooni kontrollile.

Lisaks võttis Euroopa Liidu nõukogu 17. oktoobril 2023 vastu direktiivi 2023/2226, millega

muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta, nn DAC8.7

Direktiiviga kehtestatakse krüptovarateenuse osutajatele krüptovaraga tehtud tehingute

deklareerimise kohustus ja nende alane teabevahetus liikmesriikide vahel.

Paragrahvi 1 punktiga 3 muudetakse TuMS § 171 lõike 2 punkti 3 ja tehakse selles välistus,

mille kohaselt ei käsitata investeerimiskonto raames lubatud finantsvarana tegevusloata

väikefondi osakut või aktsiat.

Investeerimisfondide seaduse kohaselt saab alates 2017. aastast lihtsustatud korras asutada

tegevusloata väikefonde. Investeerimisfondide seaduse (edaspidi ka IFS) § 3 lõike 6 kohaselt

on väikesemahuliste alternatiivfondide valitseja (edaspidi väikefondi valitseja) fondivalitseja,

kes otse või kaudselt äriühingu kaudu, mida temaga seob ühine juhtimine või kontroll või

oluline otsene või kaudne osalus, valitseb alternatiivfonde, mille:

1) vara kogumaht, sealhulgas kõigi fondide finantsvõimenduse kasutamise teel omandatud

vara, ei ületa 100 miljonit eurot või

2) vara kogumaht ei ületa 500 miljonit eurot, tingimusel et alternatiivfondide portfell koosneb

finantsvõimenduseta alternatiivfondidest ja viie aasta jooksul pärast igasse alternatiivfondi

4 Rahapesu reeglite tähenduses käsitatakse virtuaalvääringu teenuse osutajaid finantseerimisasutustena. 5 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/03c5991e-7212-47d2-8663-0787ed0e9d1b/kruptovaraturu-

seadus 6 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32023R1114 7 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32023L2226&qid=1700826367847

6

investeeringute tegemise kuupäeva ei ole võimalik kasutada osakute või aktsiate tagasivõtmise

õigust.

Investeerimisfondide seaduse § 453 kohaselt väikefondi valitsejad üksnes registreerivad oma

tegevuse Finantsinspektsioonis, kuid sisulist finantsjärelevalvet nende üle ei tehta. Kuna TuMS

§ 171 lõike 2 punkti 3 järgi on finantsvarana käsitletav igasugune investeerimisfondi osak või

aktsia investeerimisfondide seaduse tähenduses, siis on ka tegevusloata väikefondide osakud

tulenevalt IFSi 2017. aastal jõustunud täiendusest automaatselt investeerimiskonto süsteemi

kaasatud. See ei ole aga kooskõlas investeerimiskonto ühe aluspõhimõttega, milleks on üksnes

finantsjärelevalvele allutatud teenusepakkujate ja toodete hõlmamine maksusoodustust

võimaldava režiimiga. Seetõttu tuleks selliste väikefondide osakud investeerimiskonto

rakendusalast välistada.

Muudatus haakub krüptovaraturu seaduse eelnõus sisalduvate IFSi muudatustega, millega

soovitakse piirata tegevusloata väikefondide aktsiate või osade pakkumist jaeinvestoritele

(muuhulgas kehtestades investeeringu minimaalse summa 10 000 eurot investori kohta) seoses

selliste investeeringute kõrgema riskitasemega.

Tulumaksuseaduse § 171 lõike 6 kohaselt kohaldatakse finantsvara suhtes sätestatut ka vara

suhtes, mis soetati finantsvarana, kuid mis selle võõrandamise, sellelt tulu saamise või lepingu

lõppemise ajal ei vasta enam finantsvarale sätestatud nõuetele. Seega ei mõjuta finantsvara

määratluse muutmine investeerimiskonto kaudu juba ostetud fondiosakute staatust

finantsvarana.

Eelnõu § 1 punktiga 4 jäetakse § 171 lõike 2 punktist 5 välja täpsustus, mille kohaselt

kvalifitseerub finantsvarana selle paragrahvi tähenduses ainult alates 2010. aasta 1. augustist

sõlmitud investeerimisriskiga elukindlustusleping. Nimetatud kuupäev oli seotud TuMS § 20

lõikes 3 oleva üleminekusättega, mille kohaselt ei maksustata kuni 2023. aasta lõpuni

investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel saadud tulu, kui see makstakse välja pärast 12

aasta möödumist kindlustuslepingu sõlmimisest ja kindlustusleping on sõlmitud enne 2010.

aasta 1. augustit. Kuna TuMS § 20 lõige 3 kaotas 2024. aasta 1. jaanuaril kehtivuse, ei ole ka

täpsustusel enam tähendust.

Eelnõu § 1 punktidega 5 ja 6 muudetakse TuMS § 171 lõiget 2, milles on sätestatud

finantsinstrumendid, mida käsitatakse investeerimiskonto raames finantsvarana. Sisuliselt on

nendeks praegu teatud liiki väärtpaberid (avalikult pakutavad väärtpaberid, reguleeritud

väärtpaberiturul ja mitmepoolses kauplemissüsteemis kaubeldavad väärtpaberid ning

investeerimisfondi aktsiad ja osakud), investeerimishoiused, investeerimisriskiga

elukindlustuslepingud ja muud teatud eriliigilised finantsinstrumendid, mille suhtes kehtivad

kõrgendatud nõuded (tuletisinstrumendid ja lühiajalised võlaväärtpaberid ehk

rahaturuinstrumendid).

Lõiget täiendatakse uute punktidega 8–10 ja lisatakse kvalifitseeruva finantsvara hulka

pandikiri, teatud ühisrahastusinvesteeringud ning krüptovara.

Pandikiri on 2019. aastal jõustunud pandikirjaseaduse alusel loodud uus võlakirja liik, mille

peamiseks tagatiseks on krediidiasutuse klientide laenud. Investorite kaitseks peab pank hoidma

võlakirjadega seotud maksete tegemiseks oma pandikirjaportfellis piisavalt likviidseid varasid.

Tagatiste hulk peab olema suurem kui võlakirjadega seotud kohustuste maht. Pandikirju saavad

emiteerida vaid pangad, kes on selleks taotlenud Finantsinspektsioonilt täiendava tegevusloa.

7

Pandikirjad jagunevad kahte liiki:

• hüpoteekpandikirjad, mille tagatiseks on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi

territooriumil asuva elamukinnisvara tagatisel füüsilisele isikule antud laenud ja

• segatud tagatisvaraga pandikirjad, mille tagatiseks võivad lisaks füüsilisele isikule antud

elamukinnisvaraga tagatud krediidile olla ka juriidilistele isikutele antud ärikinnisvaraga

tagatud krediidid ning Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi riigi- või kohaliku

omavalitsuse võlaväärtpaberid.

Kuna tegemist on madala riskiga ja üldjuhul avalikult kaubeldava võlainstrumendiga,

hõlmatakse pandikiri § 171 lõike 2 uue punktiga 8 investeerimiskonto süsteemis lubatud

finantsvara hulka. Lisaks Eesti pandikirjadele on hõlmatud ka teistes EL liikmesriikides

emiteeritud samaväärsed pandikirjad ehk sellised pandikirjad, mis vastavad EL pandikirjade

direktiivis sätestatud tingimustele.8

Paragrahvi 171 lõike 2 uue punktiga 9 lisatakse finantsvara loetellu laen, mis on antud ja

väärtpaber või osalus, mis on soetatud sellise ühisrahastusteenuse osutaja vahendusel, kes on

saanud tegevusloa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503, mis käsitleb

ettevõtjatele Euroopa ühisrahastusteenuse osutajaid ning millega muudetakse määrust (EL)

2017/1129 ja direktiivi (EL) 2019/1937 (ELT L 347, 20.10.2020, lk 1–49) (edaspidi

ühisrahastuse määrus) alusel.

Määrust kohaldatakse ainult selliste ühisrahastusteenuste suhtes, mida osutatakse seoses laenu

andmisega ettevõtjatele. Eraisikutele antavaid laene vahendavate ehk tarbijakrediiti

investeerimist võimaldavate ühisrahastusplatvormide tegevus jääb määruse kohaldamisalast

välja. Määruse kohaldamisalasse kuuluvad ühisrahastusteenuse osutajad pidid saama

Finantsinspektsioonilt tegevusloa hiljemalt 2023. aasta 10. novembriks. 2024. a. märtsi seisuga

on Finantsinspektsiooni turuosaliste registri9 andmetel Eestis tegevusloa saanud kaks

teenuseosutajat. Üleliidulist nimekirja kvalifitseeruvate ühisrahastusteenuse osutajate kohta

hakkab pidama Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus (ESMA)10.

Ühisrahastuse määruse kohaselt hõlmab ühisrahastusteenus erinevaid ärimudeleid, mis

võimaldavad ühisrahastusplatvormi kaudu laenulepingute sõlmimist ühe või mitme investori ja

ühe või mitme projektiomaniku vahel. Määruse kohaldamisalasse kuuluvad laenud on

tingimusteta tagasimaksekohustusega laenud kokku lepitud summa tagasimaksmiseks

investorile. Määrus hõlmab ka vabalt võõrandatavate väärtpaberitega seotud

ühisrahastusteenuseid (osalusepõhine ühisrahastus).

Ühisrahastuse määruse artikli 2 lõike 1 järgi on ühisrahastusteenus investorite ja

projektiomanike äritegevuse rahastamise huvide kokku viimine ühisrahastusplatvormi kaudu,

mis hõlmab ühte järgmistest tegevustest:

i) laenude andmise vahendamine;

ii) projektiomanike või eriotstarbelise üksuse poolne vabalt võõrandatavate väärtpaberite ja

ühisrahastuse eesmärgil aktsepteeritud instrumentide pakkumine ilma kindla kohustuseta, nagu

on osutatud direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktis 7, ning kõnealuste vabalt võõrandatavate

8 ELis on pandikirjad ühtselt reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/2162, mis

käsitleb pandikirjade emiteerimist ja pandikirjade avalikku järelevalvet ning millega muudetakse direktiive

2009/65/EÜ ja 2014/59/EL (ELT L 328, 18.12.2019, lk 29–57). 9 https://fi.ee/et/supervised-entities?closed=1&st[2092]=2092 10 https://www.esma.europa.eu/publications-and-data/databases-and-registers

8

väärtpaberite ja ühisrahastuse eesmärgil aktsepteeritud instrumentidega seotud

kliendikorralduste vastuvõtmine ja edastamine, nagu on osutatud nimetatud jao punktis 1.

Tulumaksuseaduse muudatus võimaldab investeerimiskontot kasutades reguleeritud

ühisrahastuse investeeringutelt saadud tulu (nt laenult või võlakirjalt makstav intress või ka

nõude võõrandamise korral teenitav kasu) maksustamist edasi lükata. Ühtlasi saab arvesse võtta

ka sellistelt investeeringutelt saadud kahju. Kehtiva TuMSi kohaselt maksustatakse

ühisrahastuse investeeringutelt saadud tulu eraldi iga tehingu põhiselt, arvestamata seda, kas

aasta kokkuvõttes on ühisrahastuse kaudu saadud kasu või kahju. Näiteks

ühisrahastusplatvormi kaudu antud laenult saadud intress maksustatakse TuMS § 17 lõike 1

alusel, isegi kui mõne laenu lootusetuks muutumise tõttu on investor aasta kokkuvõttes

ühisrahastusplatvormi kaudu investeerimisest saanud hoopis kahju.

Investeerimiskonto kaudu ühisrahastuse instrumentidesse investeerimisel ei maksustata saadud

tulu tingimusel, et ühisrahastusplatvormil asuvalt kontolt kantakse raha tagasi üksnes

investeerimiskontole, seda vahepeal muul otstarbel kasutusse võtmata (n.ö tarbimisse võtmata).

Investeeringute vahetamine ühisrahastusplatvormi siseselt on kontosisene tehing, seega saab nt

ühe laenulepingu lõppemisel kasutada saadud intressi sama platvormi vahendusel uue

investeeringu tegemiseks ilma tulu vahepeal investeerimiskontole ja sealt uuesti

platvormikontole kandmata (vastav täiendus tehakse TuMS § 172 lõikes 2).

Tulumaksuseaduse § 40 lõike 2 punkti 4 kohaselt on Eesti-sisese investeeringu puhul

maksumaksjal võimalik intressi maksjat teavitada, et laenu või väärtpaberi näol on tegemist

investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvaraga – sellisel juhul väljamakselt tulumaksu kinni

ei peeta.

Osalusepõhise ühisrahastuse puhul oleneb maksustamine tulu saamise vormist (tululiigist). Kui

tulu saadakse dividendidena, siis Eestist saadud dividend on alati maksustatud kas seda maksva

äriühingu tasemel või n-ö eelnevatel astmetel (TuMS § 50 lõiked 1 ja 11). Seega saab seda

näidata füüsilise isiku tuludeklaratsioonis investeerimiskonto sissemaksena, mille arvel saab

kontolt teha väljamakseid maksuvabalt. Kui tulu saadakse osaluse võõrandamisest äriühingus,

saab sellest teenitud kasu maksustamist investeerimiskonto abil edasi lükata.

Välisriigis saadud tulu maksustamine sõltub välisriigi õigusaktidest ning Eesti ja välisriigi vahel

sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingust. Kui need näevad ette tulu maksustamise selle

allikariigis, siis ei ole investeerimiskontost maksukohustuse edasilükkamisel abi. Sel juhul

näidatakse välisriigis maksustatud tulu investeerimiskonto sissemaksena.

Paragrahvi 171 lõike 2 uue punktiga 10 lisatakse finantsvara loetellu krüptovara, mis on soetatud

sellise krüptovarateenuse osutaja vahendusel või selliselt krüptovara emitendilt, kes on saanud

loa krüptovara pakkumiseks MiCA määruse alusel.

Tulumaksuseaduses puuduvad praegu eraldi reeglid krüptovarade kohta ja maksustamine

toimub üldiste vara müügist või vahetamisest saadud kasu maksustamist puudutavate sätete –

TuMS § 15 lõike 1, § 37 lõike 1 ja § 38 lõike 1 – alusel. Maksustatakse krüptovara müügist

saadud tulu ja selle vara soetamismaksumuse vahe või ühe krüptovara teise vastu vahetamise

korral vahetuse teel saadud krüptovara turuhinna ja vahetuse käigus üle antud krüptovara

9

soetamismaksumuse vahe. Arvesse saab võtta vara müügiga või vahetamisega otseselt seotud

kulud. Erinevatest tehingutest saadud kasu ja kahju tasaarvestamine praegu lubatud ei ole.11

MiCA määruse artikli 3 lõike 1 punktis 5 on krüptovara defineeritud kui väärtuse või õiguse

digitaalne esitus, mida on võimalik üle kanda ja salvestada elektrooniliselt, kasutades

hajusraamatu tehnoloogiat või muud sarnast tehnoloogiat. Krüptovara liikidena on nimetatud

lõikes välja toodud:

- varapõhine token – krüptovara liik, mis ei ole e-raha token ja mille eesmärk on säilitada

stabiilne väärtus, järgides mõnda muud väärtust või õigust või nende kombinatsiooni,

sealhulgas üht või mitut ametlikku vääringut;

- e-raha token – krüptovara liik, mille eesmärk on säilitada stabiilne väärtus, järgides ühe

ametliku vääringu väärtust;

- kasutustoken – krüptovara liik, mille ainus eesmärk on anda juurdepääs kaubale või teenusele,

mida pakub või osutab selle emitent.

MICA artikli 3 lõike 1 punkti 15 kohaselt on krüptovarateenuse osutaja juriidiline isik või muu

ettevõtja, kelle kutse- või äritegevus seisneb ühe või mitme krüptovarateenuse professionaalses

osutamises kliendile ja kellel on lubatud osutada krüptovarateenuseid kooskõlas määruse

artikliga 59. Sama lõike punktis 16 on loetletud krüptovarateenused, milleks on krüptovara

hoidmine ja haldamine kliendi nimel, krüptovara kauplemisplatvormi korraldamine, krüptovara

vahetamine raha või muu krüptovara vastu, krüptovaraga seotud korralduste vastuvõtmine,

edastamine ja täitmine kliendi nimel, krüptovara pakkumise korraldamine, krüptovara kohta

nõu andmine ja krüptovaraportfelli valitsemine ja krüptovaraülekande teenuse osutamine

kliendi nimel.

TuMSi täiendus võimaldab investeerimiskontot kasutades reguleeritud krüptovara müümisest

või vahetamisest saadud tulu maksustamist edasi lükata, samuti võtta arvesse tehingutest

saadud kahju. Kehtiva TuMSi kohaselt maksustatakse krüptoinvesteeringutest saadud kasu iga

tehingu põhiselt, arvestamata seda, kas aasta kokkuvõttes on tehingutelt saadud kasu või kahju

– seega erinevalt väärtpaberitest krüptovara puhul erinevate tehingute kasu ja kahju

tasaarvestada ei saa.

Investeerimiskonto kaudu krüptovarateenuse osutaja vahendusel krüptovarasse investeerimisel

ei maksustata saadud tulu tingimusel, et krüptovarateenuse osutaja juures avatud kontolt

kantakse raha tagasi üksnes investeerimiskontole, seda vahepeal n.ö tarbimisse võtmata.

Investeeringute vahetamist sama teenuseosutaja siseselt käsitatakse kontosisese tehinguna,

seega saab ühe krüptovara müümisel saadud tulu kasutada sama kauplemisplatvormi

vahendusel uue krüptovara ostmiseks ilma tulu vahepeal investeerimiskontole kandmata

(vastav täiendus tehakse eelnõuga TuMS § 172 lõikes 2).

Lisaks krüptovarateenuse osutajale võib investeerimiskonto kaudu krüptovara soetada ka otse

(varapõhise tokeni või e-raha tokeni) emitendilt, kellele kohaldub MiCA määrus. Emitent on

MICA artikli 3 lõike 1 punkti 10 järgi füüsiline või juriidiline isik või muu ettevõtja, kes

emiteerib krüptovara.

Praegu Rahapesu Andmebüroolt saadud tegevusloa alusel tegutsevad virtuaalvääringu teenuse

osutajad peavad Eestis tegevuse jätkamiseks saama 2026. aasta 1. jaanuariks

Finantsinspektsioonilt krüptovarateenuse tegevusloa. Luba saab hakata taotlema 2025. aastal,

11 Krüptovaralt saadud tulu maksustamise kohta saab rohkem teavet maksuhalduri veebilehelt:

https://emta.ee/eraklient/maksud-ja-tasumine/maksustatavad-tulud/kruptoraha.

10

seetõttu on krüptovara võimalik investeerimiskonto finantsvara hulka lugeda alates 2025. aasta

1. jaanuaril algavast füüsilise isiku maksustamisperioodist (ja tingimusel, et konkreetsel

teenusepakkujal on krüptovara soetamise ajal tegevusluba olemas). Krediidiasutus ja e-raha

asutus, kellel on vastava valdkonna tegevusluba, ei pea krüptovara pakkumiseks eraldi

tegevusluba taotlema, vaid selleks piisab Finantsinspektsiooni teavitamisest. Tegevusluba

krüptovarateenuse osutamiseks ei pea taotlema oma valdkonna tegevusluba omav finantssektori

ettevõtja, ka sel juhul on vajalik Finantsinspektsiooni teavitamine enne teenuse osutamise

alustamist.

Üleliidulist registrit tegevusloa alusel tegutsevate krüptovarateenuse osutajate kohta hakkab

tulevikus pidama Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus (ESMA).

Eelnõu § 1 punktidega 7 ja 8 muudetakse TuMS § 172 lõikeid 1–3.

Paragrahvi 172 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse ümber ja jäetakse sellest välja viide

krediidiasutusele või selle püsivale tegevuskohale, mis on juba nimetatud ka § 172 lõikes 3.

Kuna eelnõuga laiendatakse finantsasutuste loetelu, kus investeerimiskontot avada võib, siis

loobutakse nende eraldi välja toomisest sama paragrahvi lõikes 1.

Paragrahvi 172 lõike 1 punkti 2 täiendatakse viitega sama paragrahvi lõikele 2, millesse

lisatakse veel juhtumeid, mil ei pea finantsvaralt saadud tulu viivitamatult investeerimiskontole

kandma.

Paragrahvi 172 lõiget 2 täiendatakse juhtumitega, millal lõikes 1 sätestatud nõudeid ei kohaldata

ehk on lubatud finantsvara soetamine muul viisil kui investeerimiskonto kaudu või ei tule

finantsvaralt saadud tulu viivitamatult investeerimiskontole kanda. Kehtivas seaduses on

selliseks erandiks ainult finantsvara vahetamine. Eelnõuga lisatakse erand tulule, mis on saadud

reguleeritud ühisrahastusteenuse või krüptovarateenuse osutaja vahendusel ja mida ei ole

vastava teenuseosutaja juures avatud kontolt välja kantud. See võimaldab

ühisrahastusplatvormi või krüptovara kauplemisplatvormi kaudu investeerides ühelt

investeeringult saadud tulu uude investeeringusse paigutada, ilma et oleks vajalik raha vahepeal

platvormikontolt investeerimiskontole ja sealt jälle tagasi platvormikontole kanda.

Paragrahvi 172 lõikes 3 laiendatakse finantsasutuste liike, kus investeerimiskontot avada võib.

Kehtiva seaduse kohaselt saab investeerimiskonto avada üksnes lepinguriigi või Majandusliku

Koostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriigi residendist krediidiasutuses või krediidiasutuse

sellises riigis asuvas püsivas tegevuskohas. Eelnõuga lisatakse sellesse loetellu lepinguriigi

makseasutus, e-raha asutus ja investeerimisühing, kuna praktikas saavad ka nemad pakkuda

investeerimiskontoks sobivat kontot.

Väärtpaberituru seaduse § 40 lõike 1 kohaselt on investeerimisühing aktsiaselts, kelle püsivaks

tegevuseks on investeerimisteenuse osutamine kolmandatele isikutele või investeerimistegevus

kutsetegevusena. Sama seaduse §-s 43 on loetletud investeerimisteenused ja -tegevused,

milleks on muuhulgas väärtpaberiga seotud korralduse vastuvõtmine ja edastamine, sellise

korralduse täitmine kliendi nimel või arvel, väärtpaberiportfelli valitsemine ja

investeerimisnõustamine. Paragrahvis 44 on määratletud investeerimisteenuse kõrvalteenused,

sh väärtpaberite hoidmine ja haldamine kliendi jaoks.

Makseasutus on makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 5 lõike 1 kohaselt äriühing, kelle

püsiv tegevus on makseteenuste osutamine. Makseteenuste liigid on loetletud sama seaduse

11

§-s 3 ja nendeks on näiteks teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakseid

maksekontole ja sularaha väljavõtmist maksekontolt ning maksetehingu täitmine.

Makseteenuste osutamisega võib tegeleda ka makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse §-s 7

määratletud e-raha asutus.

Investeerimiskonto määratlusest jäetakse välja sõna „rahakonto“. Seda terminit kasutati algselt

selleks, et eristada investeerimiskontot väärtpaberikontost, kuid praeguseks on selle

kasutamisest finantsvaldkonna õigusaktides loobutud. Investeerimiskonto määratletakse

lepinguriigi või Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriigi residendist

krediidiasutuses, lepinguriigi makseasutuses või e-raha asutuses või krediidiasutuse

makseasutuse või e-raha asutuse vastavas riigis asuvas püsivas tegevuskohas avatud sellise

kontona, millel hoitakse maksumaksja raha.

Investeerimiskontona käsitatakse ka lepinguriigi investeerimisühingu juures avatud kontot, kui

selle kaudu tehingute tegemiseks on investeerimisühing avanud maksumaksja arvel

ülalnimetatud tingimustele vastava konto või hoiab maksumaksja raha viisil, mis võimaldab

seda eristada investeerimisühingu enda ja teiste klientide rahast. Investeerimisühingu juures

avatud konto on erinevalt tavapärasest investeerimiskontost üksnes n-ö arvestuslik, mitte

individuaalne konto ja investorite raha hoitakse investeerimisühingu enda nimel avatud kontol,

pidades iga kliendi kohta eraldi arvestust.

Väärtpaberituru seaduse § 881 kohaselt on investeerimisühing kohustatud säilitama andmeid

ning pidama selliseid registreid ja raamatupidamisarvestust, mis võimaldavad tal igal ajal

viivitamata eristada kliendi jaoks hoitavat vara teiste klientide jaoks hoitavast varast ja

investeerimisühingu oma varast, samuti võtma vajalikud meetmed tagamaks, et kliendi raha

hoitakse kontol või kontodel, mis on eristatavad kontodest, millel hoitakse investeerimisühingu

raha. Sama seaduse § 883 järgi peab investeerimisühing kliendi raha saamisel selle viivitamata

hoiustama ühel või enamal keskpangas või lepinguriigis või kolmandas riigis tegevusloa saanud

krediidiasutuses avatud kontol (või investeerima selle vastava rahaturufondi aktsiatesse või

osakutesse).

Investeerimisühingu juures avatud konto korral tehakse tehingute jaoks vajalikud sissemaksed

seega investeerimisühingu nimel avatud pangakontole, kuid maksuarvestuses deklareeritakse

need samamoodi kui isiklikule investeerimiskontole tehtud sissemaksed.

Eelnõu § 1 punktidega 9 ja 10 täiendatakse TuMS § 172 lõiget 5 kulude või kannetega, mida

ei käsitata investeerimiskonto väljamaksena. Lõike kehtiva sõnastuse kohaselt loetakse

väljamakseks kõik investeerimiskontolt tehtud kanded, millega ei soetata finantsvara või

millega ei kanta raha üle teisele investeerimiskontole, välja arvatud valuuta konverteerimine

investeerimiskontol. Eelnõuga lisatakse välistuste hulka ka investeerimiskonto ja

väärtpaberikonto kasutamisega seotud tasu, samuti ühisrahastusplatvormi ja alates 2025. aastast

ka krüptovaraga kauplemise platvormi kasutamisega seotud tasu, kui investeerimiskonto kaudu

investeeritakse ühisrahastuse instrumentidesse või krüptovarasse.

Samuti lisatakse lõikesse viide eelnõuga muudetavale TuMS § 172 lõikele 2, mille kohaselt ei

käsitata investeerimiskonto väljamaksena ka ühisrahastusplatvormi või krüptovarateenuse

osutaja teenuste kasutamisel investeeringute vahetamist (platvormisisesed tehingud), ilma et

oleks vaja saadud tulu vahepeal investeerimiskontolt n-ö läbi kanda.

12

Eelnõu § 1 punktiga 11 muudetakse TuMS § 31 lõiget 1, milles on sätestatud mitteresidendi

tulu, mida Eestis tulumaksuga ei maksustata. Lõiget täiendatakse punktiga 10, mis näeb ette

maksuvabastuse tulule, mida mitteresidendist kindlustusandja saab investeerimisriskiga

elukindlustuslepingu alusvaraks olevalt varalt, kui sellise tulu võrra suurendatakse nimetatud

lepingu alusel moodustatud kindlustustehnilist eraldist.

Täiendus on vajalik, et vältida Eesti suhtes Euroopa Liidu rikkumismenetluse algatamist. 2018.

aastal koostas Ernst & Young Euroopa Komisjoni tellimusel analüüsi kodu- ja välismaiste

pensionifondide ning elukindlustusandjate piiriülestest investeeringutest saadud tulu

diskrimineeriva maksustamise kohta Euroopa Liidu liikmesriikides. Eesti suhtes tuvastati selles

ebavõrdne kohtlemine residendist ja mitteresidendist kindlustusandjate kinnisvaratulu

maksustamisel12. Nimelt maksustatakse mitteresidendist kindlustusandja Eesti kinnisvarast

saadud tulu n-ö tehingupõhiselt ja seda ei saa vähendada investeerimisriskiga

elukindlustuslepingust tulenevate kohustustega seotud kindlustustehnilise eraldise võrra.

Probleem puudutab selliseid mitteresidendist kindlustusandjaid, kellel ei ole Eestis püsivat

tegevuskohta. Püsiva tegevuskoha kaudu tulu saav kindlustusandja maksab tulumaksu samadel

alustel residendist juriidilise isikuga ehk alles kasumi püsivast tegevuskohast väljaviimisel.

Investeerimisriskiga elukindlustuse all mõistetakse kindlustustegevuse seaduse § 13 lõike 3

järgi sellist elukindlustust, kus kindlustushüvitis sõltub alusvara väärtusest. TuMS § 171 lõike

8 kohaselt käsitatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepinguna lepingut, mille alusvaraga

seotud investeerimisriski kannab vastavalt kindlustuslepingule kindlustusvõtja ning mille

alusvara soetamiseks tasutud kindlustusmaksete nominaalväärtuse säilimine ei ole

garanteeritud.

Kindlustustegevuse seaduse § 44 lõike 1 kohaselt moodustab kindlustusandja kindlustusvõtjate,

soodustatud isikute ja kindlustatute ees võetud kindlustuslepingutest tulenevate kohustuste

katteks tehnilised eraldised. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on tehnilised eraldised

kindlustuslepingutest tulenevad kohustused väärtuses, mille eest on võimalik need kohustused

kohe teisele kindlustusandjale üle anda.

Investeerimisriskiga elukindlustuslepingu puhul tuleb alusvara väärtuse suurenemisel või

sellelt tulu saamisel vastavalt suurendada ka tehnilisi eraldisi ja seega nende lepingute puhul

kindlustusseltsil sellest kasumit ei teki. Eesti kindlustusandjal kasumit, mida selle jaotamisel

maksustada, sellises olukorras niisiis tekkida ei saagi, mistõttu Komisjoni hinnangul Eesti

residendist kindlustusseltsi investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusvaraks olnud

kinnisvaralt teenitud tulu de facto ei maksusta.

Mitteresidendist kindlustusandja aga maksab tulumaksu TuMS § 29 lõigetes 4 ja 6 nimetatud

kinnisvaratulu liikidelt. Renditulu saamise korral peetakse renditasu brutosummalt tulumaks

kinni. Kinnisasja võõrandamise korral saab mitteresident Eestis maksustatavast tulust maha

arvata kinnisasja soetamismaksumuse ja tehinguga seotud kulud. Praktikas on otse

kinnisvarasse investeerimine mitteresidendist kindlustusandja puhul ilmselt vähetõenäoline ja

kõne alla tuleb pigem tulu saamine TuMS § 29 lõike 4 punktides 4–6 nimetud kaudse

kinnisvaratulu vormis (kinnisvaraäriühingu või –fondi kaudu).

12 Eesti kinnisvarast otse või kaudselt saadud tulu (TuMS § 29 lg 4) on ainuke kapitalitulu liik, mida Eestis

mitteresidendist juriidilise isiku tuluna maksustatakse.

13

Sarnastes küsimustes on Euroopa Kohus langetanud liikmesriikide kahjuks otsused

kohtuasjades C-342/10 Euroopa Komisjon vs Soome Vabariik (pensionifondide tehniliste

eraldiste maha arvamine) ja C-641/17 College Pension Plan of British Columbia.

Eelnõu § 1 punktiga 12 muudetakse TuMS § 36, milles on sätestatud maksustatava tulu

arvestamise reeglid. Paragrahvi 36 lõike 5 kohaselt tuleb juhul, kui tulu on saadud, tulust maha

arvatav kulu on tehtud või tulumaks on tasutud välisvaluutas, arvestada see summa eurodesse

nimetatud toimingu päeval kehtinud Euroopa Keskpanga päevakursi alusel. Seadus ei näe

praegu ette võimalust kasutada tegelikult kasutatud kurssi (kommertskurssi), mis võib viia

maksumaksja jaoks nii soodsama kui ka ebasoodsama tulemuseni (olenevalt sellest, kas

eurodesse teisendatakse saadud tulu või tehtud kulu). Eelnõuga selline võimalus luuakse.

Praktikas võib selline olukord tekkida näiteks välisriigis töötamise korral töötasu saamisel

välisriigis kehtivas vääringus või välisvaluuta eest väärtpaberite soetamisel. Näiteks kui

väärtpabereid ostes tasutakse nende eest küll eurodes, kuid ostutehing sooritatakse nt USA

dollarite eest, saab väärtpaberite soetamismaksumusena arvesse võtta kommertskurssi

arvestava tegeliku kulu. Kui väärtpabereid ostetakse aga juba pangakontol olevate dollarite eest,

tuleb soetamismaksumus jätkuvalt arvestada eurodesse Euroopa Keskpanga päevakursi alusel.

E-MTA füüsilise isiku tuludeklaratsiooni täitmise rakenduses aitab seda teha vastav

kalkulaator.

Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse TuMS § 38 uue lõikega 61, millega antakse füüsilisele

isikule õigus arvata väärtpaberite soetamismaksumusele juurde väärtpaberikonto kasutamisega

seotud tasu (haldustasu). Kuigi väärtpaberikonto haldustasu vähendab väärtpaberitelt saadavat

tulu, siis kehtiva seaduse kohaselt seda maksustamisel arvesse võtta ei saa. Ainsa

väärtpaberitega seotud kuluna võib TuMS § 37 lõikes 1 sätestatud üldnormi kohaselt vara

võõrandamisest saadud kasust maha arvata või kahjule juurde liita võõrandamisega (müügi või

vahetamisega) otseselt seotud kulud. Konto haldustasu on eraldi kulu, mis ei ole otseselt seotud

konkreetse väärtpaberiga ega selle müügist saadud tuluga. Seepärast võetakse kulu arvesse

väärtpaberikontol olevate väärtpaberite soetamismaksumuse osana. Selleks, et kulu

maksuarvestuses n-ö üles võtta, tuleb maksumaksjal see deklareerida füüsilise isiku

tuludeklaratsioonis, mistõttu täiendatakse TuMS § 44 lõiget 61 uue punktiga 41.

Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktis 9 oleva samasisulise muudatusega investeerimiskonto

kaudu soetatud väärtpaberite haldustasu arvestamisel ning vajalik investeerimiskonto kaudu ja

n-ö tavasüsteemis tehtud investeeringute võrdseks kohtlemiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 14 muudetakse TuMS § 39 pealkiri üldisemaks, kuna eelnõuga

laiendatakse selle paragrahvi reguleerimisala ehk praegu vaid väärtpaberikahju arvestamist

puudutavaid sätteid ka ühisrahastuse kaudu ja krüptovarasse tehtud investeeringutelt saadud

kahju arvestamisele.

Eelnõu § 1 punktidega 15–19 muudetakse TuMS § 39, mis kehtivas sõnastuses reguleerib

väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju arvestamist. TuMS § 39 lubab residendist füüsilisel

isikul maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust maha arvata samal

perioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju. Juhul, kui maksustamisperioodi

kokkuvõttes on väärtpaberikahju väärtpaberikasust suurem, võib kasutamata jäänud kahju osa

piiramatult edasi kanda järgnevatele maksustamisperioodidele ja kasutada seda tulevase

väärtpaberikasu vähendamiseks.

14

Kasumite ja kahjumite tasaarvestamine on TuMS § 39 kohaselt niisiis võimalik vaid

väärtpaberitehingute puhul. Väärtpaberituru seaduse § 2 kohaselt on väärtpaber järgmine

vähemalt ühepoolse tahteavalduse alusel üleantav varaline õigus või kohustus või leping:

1) aktsia või muu samaväärne kaubeldav õigus;

2) võlakiri, vahetusväärtpaber või muu emiteeritud ja kaubeldav võlakohustus, mis ei ole

rahaturuinstrument;

3) märkimisõigus või muu kaubeldav õigus, mis annab õiguse omandada punktis 1 või 2

nimetatud väärtpabereid;

4) investeerimisfondi osak ja aktsia;

5) rahaturuinstrument;

6) tuletisväärtpaber või tuletisleping;

7) kaubeldav väärtpaberi hoidmistunnistus;

8) kasvuhoonegaaside heitkoguse ühik atmosfääriõhu kaitse seaduse § 137 lõike 1 tähenduses.

Ülejäänud finantsinstrumentidesse investeerimisel maksustatakse igast konkreetsest

investeeringust saadud tulu eraldi, isegi kui samaliigiliste investeeringute puhul saab

maksumaksja aasta kokkuvõttes kahju. Näiteks investeerides ühisrahastusplatvormi kaudu

laenudesse, maksustatakse igalt laenult laekunud intressitulu, arvestamata lootusetuks

muutunud võlgade tulemusena tekkinud kahju. Krüptovaraga tehingute tegemisel

maksustatakse samuti igast kasumlikust tehingust tekkinud tulu TuMS § 15 kohaselt kasuna

vara võõrandamisest, olenemata sellest, kas maksustamisperioodi kokkuvõttes on maksumaksja

saanud kasu või kahju. Seejuures võib investori jaoks nii ühisrahastuse kaudu antud laen kui ka

investeering krüptovarasse olla igati võrreldav väärtpaberitesse investeerimisega ning selline

vahetegu maksuarvestuses ei ole sisuliselt põhjendatud ega kooskõlas maksevõimelisuse

põhimõttega. Selliste investeeringute puhul on praegu maksustamise aspektist mõistlikum

lahendus seetõttu investeerimine äriühingu kaudu, mis võimaldab arvesse võtta nii saadud

kahju kui ka kõik investeeringutega seotud kulud.

Kuna eelnõu näeb ette investeerimiskonto kaudu ühisrahastusse ja krüptovarasse investeerimise

võimaluse, mis automaatselt tähendab ka vastavate kahjude arvesse võtmist, siis tuleb

investeerimiskonto kaudu ja n-ö tavasüsteemis tehtud investeeringute võrdseks kohtlemiseks

lubada kahjude arvestamist ka tavasüsteemis.

Selleks täiendatakse TuMS § 39 uute lõigetega 12–14. Lõikes 12 sätestatakse residendist

füüsilisele isikule õigus arvata maksustamisperioodil § 171 lõike 2 punktis 9 nimetatud

ühisrahastusteenuse osutaja hallatava ühisrahastusplatvormi vahendusel antud laenudelt saadud

intressist maha kahju, mis on saadud samal maksustamisperioodil lootusetuks tunnistatud

samasugustelt laenudelt. Kahjuna ei saa maha arvata lihtsalt hilinenud või ebatõenäoliselt

laekuvat laenu, vaid selleks peab ühisrahastusteenuse osutaja olema laenu lootusetuks

hinnanud. Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 3 (Finantsinstrumendid)13 punkti 32

kohaselt loetakse nõuet lootusetuks, kui puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks

(nt võlgnikule on välja kuulutatud pankrot ning pankrotipesas olevatest varadest ei piisa nõude

tasumiseks).

Lõikes 13 sätestatakse residendist füüsilisele isikule õigus arvata maksustamisperioodil § 171

lõike 2 punktis 10 nimetatud krüptovarateenuse osutaja vahendusel või samas punktis

13 Rahandusministri 22.12.2017. a. määruse nr 105 „Raamatupidamise Toimkonna juhendite kehtestamine“ lisa

3.

15

nimetatud krüptovara emitendilt soetatud krüptovara võõrandamisel saadud kasust maha samal

perioodil krüptovara võõrandamisest saadud kahju.

Lõikes 1414 täpsustatakse õigusselguse huvides, et lõikeid 12 ja 13 ei kohaldata

investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvaralt saadud kahju korral.

Investeerimiskonto reeglitesse on kahju arvesse võtmine juba n-ö sisse ehitatud ja topelt

arvestamise võimalust tekkida ei tohiks.

TuMS § 39 lõikeid 2–4 täiendatakse seoses eelnõuga sellesse paragrahvi lisatavate uute

lõigetega. Paragrahvi 39 lõikes 2 sätestatakse kasu ja kahju n-ö ristkasutuse võimalus –

väärtpaberite müügist saadud kasust võib maha arvata nii väärtpaberite müügist kui (alates

2025. aastast) ka krüptovara müügist saadud kahju, samuti ühisrahastusplatvormi kaudu antud

laenudelt saadud kahju. Sama kehtib ka krüptovara müügist saadud kasu ja

ühisrahastusplatvormi kaudu saadud tulu kohta. Kõigi eelnimetatud kahjude summa osa, mis

ületab eelnimetatud tulu/kasu summat (sisuliselt siis miinusmärgiga tootluse) saab TuMS § 39

lõike 3 muudatuse kohaselt kanda edasi järgmisele maksustamisperioodile. Selleks tuleb

maksumaksjal see kahju deklareerida füüsilise isiku tuludeklaratsioonis ja seetõttu muudetakse

ka TuMS § 44 lõike 61 punkti 5, kus praegu on sätestatud samasugune deklareerimiskohustus

maksumaksjale, kes soovib kasutada maksustamisperioodil saadud väärtpaberikasu ületava

väärtpaberikahju edasi kandmise õigust.

TuMS § 39 lõikes 4 on sätestatud reegel, mille kohaselt juhul, kui maksustamisperioodil saadud

ja eelmistest maksustamisperioodidest edasikantud kahju summa ületab maksustamisperioodil

saadud kasu, kantakse kahju katmata jääk omakorda edasi järgmistele

maksustamisperioodidele. Lõike sõnastust muudetakse, et see hõlmaks ka muud liiki kahju

peale väärtpaberite võõrandamisest saadu.

Eelnõu § 1 punktiga 20 täiendatakse TuMS § 40 lõiget 2 uue punktiga 21. Lõige näeb ette

juhtumid, millal väljamakselt tulumaksu kinni ei peeta. Uus punkt on seotud eelnõuga TuMS

§ 31 lõikesse 1 lisatava punktiga 10, mille kohaselt ei maksustata tulumaksuga mitteresidendist

kindlustusandja saadud tulu investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusvaraks olevalt varalt.

TuMS § 40 lõikes 2 sätestatakse, et selliselt tulult (praktikas eelkõige üüri- või renditasu) ei

peeta tulumaksu kinni, kui kindlustusandja on tulumaksu kinnipidajat teavitanud, et tegemist

on nimetatud vabastusele kvalifitseeruva tuluga. Kui sellist teavitust tehtud ei ole, peetakse

väljamakselt tulumaks kinni ja mitteresident saab selle tagasi küsida tulumaksuseaduses ning

maksukorralduse seaduses sätestatud korras.

Eelnõu § 1 punktiga 21 täiendatakse TuMS § 40 lõike 2 punkti 4, et võimaldada tulumaksu

kinni pidamata jätmist ka sellise intressi puhul, mis on saadud investeerimiskontol olnud rahalt.

See võimaldab krediidiasutuse makstava hoiuseintressiga samamoodi käsitleda intressi, mida

maksab investeerimisühing tema juures avatud kontol olevalt veel investeerimata rahalt.

Kehtiva seaduse kohaselt saab tulumaksu kinni pidamata jätta vaid intressilt, mille alusvara on

investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara.

Eelnõu § 1 punktiga 22 muudetakse TuMS § 44 lõike 61 punkti 5 ja laiendatakse

tuludeklaratsiooni esitamise kohustus ka füüsilisele isikule, kes soovib kasutada eelnõuga

TuMS § 39 lõikes 3 sätestatavat õigust kanda ka muult finantsvaralt kui väärtpaberid saadud

kahju edasi järgmistele maksustamisperioodidele. Sellise soovi korral tuleb kahju n.ö üles

14 Sätete järk-järgulisest jõustumisajast tulenevatel normitehnilistel kaalutlustel ajutiselt lõikes 13.

16

võtmiseks tuludeklaratsioon esitada olenemata muude deklaratsiooni esitamise aluste

esinemisest või puudumisest.

Eelnõu § 1 punktiga 23 täiendatakse TuMS § 44 lõiget 61 punktiga 41, milles sätestatakse

tuludeklaratsiooni esitamise kohustus ka sellisele füüsilisele isikule, kes ei ole

maksustamisperioodil (deklareerimist vajavat) maksustatavat tulu saanud, kuid soovib kasutada

eelnõuga TuMS § 38 lõikes 61 antavat õigust lisada väärtpaberite soetamismaksumusele juurde

väärtpaberikonto haldustasu.

Eelnõu § 1 punktiga 24 täiendatakse TuMS § 61 kahe uue rakendussättega.

Lõikega 671 võimaldatakse 2024. aasta eest esitatavas füüsilise isiku tuludeklaratsioonis

investeerimiskontona deklareerida ka investeerimisühingu juures enne 2024. aasta 1. jaanuari

avatud konto. Selleks, et sellise konto kaudu enne 2024. aasta 1. jaanuari soetatud finantsvaralt

saadavalt kasult või tulult tekkivat tulumaksukohustust edasi lükata, tuleb finantsvara

soetamismaksumus deklareerida investeerimiskonto 2024. aasta sissemaksena. Sel juhul

käsitatakse seda investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvarana.

Lõikega 672 parandatakse 19.06.2023. a. vastu võetud tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse

seaduse muutmise seadusega tekkinud tehniline viga. Nimelt tunnistatakse selle seadusega

alates 2025. aasta 1. jaanuarist kehtetuks TuMS § 501, mis sätestab äriühingu regulaarselt

makstavate kasumieraldiste maksustamise. Samast kuupäevast muutuvad kehtetuks ka TuMS

§ 50 lõikes 9 olevad viited §-le 501. Kuna TuMS § 50 lõikes 9 nimetatud tõend TuMS § 501

alusel maksustatud väljamaksete kohta tuleb maksumaksjale anda väljamakse tegemise

kalendrikuule järgneva kuu 5. kuupäevaks, seega 2024. aasta detsembris tehtud väljamaksete

kohta 2025. aasta 5. jaanuariks, tuleb seaduses ette näha rakendussäte, ilma milleta ei oleks

tõendi andmiseks enam õiguslikku alust.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse kogumispensionide seaduse § 31 lõiget 3, mille kehtivas sõnastuses

on sätestatud, et investeeringute tegemiseks pensioni investeerimiskonto kaudu võib kasutada

üksnes tulumaksuseaduse § 171 lõigetes 2 ja 3 nimetatud finantsvara, arvestades sama

paragrahvi lõigetes 4–8 sätestatut.

II pensionisambas saab lisaks pensionifondidele kasutada investeeringute tegemiseks pensioni

investeerimiskontot. Pensioni investeerimiskontot reguleerib kogumispensionide seaduse

(edaspidi KoPS) § 31, mille lõike 3 kohaselt saab selle konto kaudu investeerida samasse

finantsvarasse nagu tavalise investeerimiskonto kaudu. Eelnõuga lisatakse TuMS § 171 lõikesse

2 mõned uued varaklassid – pandikirjad, ühisrahastus ja krüptovara. Sellest tulenevalt tehakse

eelnõuga muudatus ka KoPS § 31 lõikes 3. Seni lubas KoPS II samba raha investeerida kõigisse

tavalise investeerimiskonto varaklassidesse, edaspidi tuleb pensioni investeerimiskonto puhul

piirduda TuMS § 171 lõike 2 punktides 1–8 ja lõikes 3 nimetatud finantsvaraga. Pensioni

investeerimiskonto investeerimisvõimalused laienevad pandikirjade võrra; ühisrahastusse ega

krüptovarasse, kus riskid on kõrgemad, pensioniraha investeerida ei saa. Pensioni

investeerimiskonto kaudu tehtavatel investeeringutel puuduvad ka mahupiirangud.

Arvestades pensioni investeerimiskonto suhtes kehtivaid täiendavaid nõudeid ja piiranguid ning

II samba reegleid laiemalt (investeeringute tegemiseks saab kasutada vaid II samba raha, raha

ei saa välja võtta muul viisil, kui KoPS ette näeb, enne pensioniiga II sambast lahkudes tuleb

välja võtta kogu raha, mis on II sambasse kogutud, pensioni investeerimiskonto puhul peab

olema tagatud, et investeeringutelt laekub raha tagasi vaid pensioni investeerimiskontole jne),

17

vajab täiendavalt analüüsimist, kas näiteks investeeringuid ühisrahastusse oleks tehniliselt

üldse võimalik pensioni investeerimiskonto puhul kasutada.

Erinevalt tavalisest investeerimiskontost ei laiendata eelnõuga ka isikute ringi, kes pensioni

investeerimiskontot pakkuda saavad. Vastavalt KoPS § 31 lõikele 1 saab pensioni

investeerimiskontot pakkuda vaid krediidiasutus (või ka krediidiasutuse Eesti filiaal), kes on

pensioniregistri kontohalduriks. Investeerimisühingud ja makseasutused, kes edaspidi saavad

hakata pakkuma tavalise investeerimiskonto teenust, pensioniregistri kontohalduri staatust

omada ei saa.

Kontohalduri staatus on vajalik Pensionikeskuse ja pensioni investeerimiskonto pakkuja

vahelise infovahetuse ja raha liikumise korraldamiseks. Krediidiasutuse puhul on pensioniraha

seni, kuni see on pensioni investeerimiskontol ja seda ei ole investeeringutesse suunatud,

kaitstud hoiuste tagamise skeemiga. Investeerimisühingute ega makseasutuste kontodel olev

raha hoiuste tagamise skeemi alla aga ei kuulu. Neist kaalutlustest lähtuvalt eelnõu pensioni

investeerimiskonto pakkujate ringi ei laienda.

Eelnõu § 3 sisaldab seaduse jõustumissätet. Maksumaksja jaoks soodsa iseloomuga

muudatused jõustuvad üldises korras ja neid on kavas rakendada tagasiulatuvalt alates 2024.

aasta 1. jaanuaril algava maksustamisperioodi algusest.

Kuna eelnõu § 1 punktis 3 olev muudatus, millega välistatakse investeerimiskonto finantsvara

hulgast tegevusloata väikefondi osakud, on erinevalt muudest TuMSi muudatustest piirava

iseloomuga, sätestatakse selle jõustumise kuupäevaks 2025. aasta. 1. jaanuar. Samal kuupäeval

jõustuvad ka krüptovaraga seotud sätted ja eelnõu § 1 punktiga 24 kehtestatavad

rakendussätted.

Kogumispensionide seaduse muudatus jõustub üldises korras.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõu sisaldab Eesti õiguses uusi termineid „krüptovara“, „krüptovarateenuse osutaja“ ja

„ühisrahastusplatvorm“, mis tulenevad otsekohalduvatest Euroopa Liidu õigusaktidest –

vastavalt MiCA määrusest ja ühisrahastuse määrusest.

Ühisrahastusteenuse osutaja mõistet on kasutatud väärtpaberituru seaduses, mille § 2 lõige 2

näeb ette seaduse teatud sätete kohaldamise nendele ühisrahastusteenuse osutajatele, kelle

teenuseid reguleerib ühisrahastuse määrus.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele ja põhiseadusele

Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele.

Investeerimiskonto finantsvara loetelu laiendamisel käsitletakse finantsvarana MiCA määruse

reguleerimisalasse kuuluva krüptovarateenuse osutaja vahendusel või emitendilt soetatud

krüptovara ja ühisrahastuse määrusele alluva ühisrahastusteenuse osutaja vahendusel soetatud

finantsinstrumente, niisiis on muudatused kooskõlas EL toimimise lepingus sätestatud kapitali

ja teenuste vaba liikumise põhimõttega. See kehtib ka investeerimisühingute, makseasutuste ja

e-raha asutuste kohta, kes peavad olema asutatud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis.

18

Kavandatavad muudatused on maksumaksjate jaoks soodsad ega piira nende põhiseadusest

tulenevaid põhiõigusi ja vabadusi. Erandiks on tegevusloata väikefondide osakute välistamine

investeerimiskonto finantsvara loetelust. Tulumaksuseaduses sätestatav piirang on siiski

sekundaarse iseloomuga, sest krüptovaraturu seaduse eelnõus sisalduva investeerimisfondide

seaduse muudatusega piiratakse üldse tegevusloata väikefondide aktsiate või osade pakkumist

jaeinvestoritele, kehtestades muuhulgas investeeringu minimaalse summa 10 000 eurot

investori kohta. Eelduslikult ei ole sellised fondid oma kõrgema riskitaseme tõttu ka

investeerimiskonto sihtrühmale suunatud, kuid kuna nende üle finantsjärelevalvet ei tehta, pole

andmeid, kas või mil määral on füüsilised isikud investeerimiskontot kasutades sellistesse

fondidesse investeerinud.

Lisaks kõrvaldatakse eelnõuga Euroopa Liidu rikkumismenetluse algatamise oht seoses

mitteresidendist kindlustusandjate kinnisvaratulu diskrimineeriva maksustamisega võrreldes

residendist kindlustusandjatega.

6. Seaduse mõjud

Eelnõuga kavandatavad tulumaksuseaduse muudatused on nii maksumaksjate kui ka

finantsteenuste pakkujate jaoks soodustava iseloomuga. Ainus piiravat laadi muudatus eelnõus

on tegevusloata väikefondide osakute välistamine investeerimiskonto lubatud finantsvara

hulgast.

Muudatustega kaasajastatakse investeerimiskonto reeglistikku ja muudetakse see

paindlikumaks ning väikeinvestorite vajadusi paremini arvestavaks. Tulumaksukohustust edasi

lükates on võimalik investeerida kõigisse enim kasutatavatesse finantsinstrumentidesse ning

senisest enamate teenusepakkujate kaudu. See aitab eeldatavalt kaasa investeerimiskontode

arvu ja üldise investeerimisaktiivsuse suurenemisele ning pikemas plaanis ka inimeste

finantsseisundi parandamisele, mis omakorda võiks tuua tulevikus kaasa suurema tulumaksu

laekumise kapitalituludelt.

Investeeringutulude maksustamine viiakse enam kooskõlla maksevõimelisuse põhimõttega,

kuna investeerimisega seotud kahju ja kulusid saab tulust või kasust maha arvata nii

investeerimiskonto kasutamisel kui ka n-ö tavasüsteemis investeerides.

Muudatused suurendavad investorite motivatsiooni teha finantsinvesteeringuid selleks

äriühingut asutamata, sest vähenevad äriühingu kaudu investeerimise eelised füüsilise isikuna

investeerimisega võrreldes.

Seaduse rakendamisega ei ole ette näha mõju regionaalarengule, elu- ja looduskeskkonnale,

riigi julgeolekule ega riigiasutuste korraldusele. Ette on näha mõju majandusele ja kaudsemalt

võib mõju avalduda ka sotsiaalvaldkonnale.

Investeerimiskonto lubatud finantsvara nimekirja laiendamine

Kaasnev mõju: majandusele

Sihtrühm on residendist füüsilised isikud, kes tegelevad investeerimisega investeerimiskontot

kasutades. Sihtrühmas on ka füüsilised isikud, kes on investeerinud ühisrahastuse

instrumentidesse või krüptovarasse n-ö tavasüsteemis, kuid soovivad seda edaspidi teha

investeerimiskonto kaudu.

19

2022. aasta eest esitatud residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonis (FIDEK) deklareeris

investeerimiskonto kasutamist 47 599 inimest. Kokku esitati 2022. aasta eest 781 766

residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni. Seega kasutas 2022. aastal investeerimiskontot ca

6% maksumaksjatest.

Võrdluseks võib tuua samad näitajad 2021. aasta eest esitatud FIDEKite põhjal – siis oli

766 583 FIDEKi esitaja seas 38 310 investeerimiskonto deklareerinut. Niisiis on

investeerimiskonto kasutajate osakaal maksumaksjate hulgas aastaga ca 1 protsendipunkti võrra

kasvanud15, kuid sihtrühmana siiski pigem tagasihoidlik.

Mõju ulatus sõltub maksumaksjate käitumise muutusest.

Mõju avaldumise sagedus on iga-aastane ja pidev. Tehniliselt avaldavad muudatused

esmakordselt mõju 2025. aasta kevadel 2024. aasta eest FIDEKi esitamisel.

Ebasoovitavate mõjude risk: kui muudatuste mõjul suurenevad investeeringud ühisrahastuse

instrumentidesse ja krüptovarasse kui kõrgema riskitasemega finantsvaradesse, võib see

ebaõnnestunud investeeringu puhul tuua investoritele kaasa rahalisi kaotuseid.

Investeerimisrisk ei ole siiski neile instrumentidele ainuomane, vaid kaasneb suuremal või

väiksemal määral igasuguse investeeringuga ja seda ei ole võimalik täielikult maandada ka

finantsjärelevalve abil.

Kaudsemalt on mõjutatud sihtrühm ka pandikirju väljastavad pangad, samuti

ühisrahastusteenuse osutajad, kelle tegevust reguleerib ühisrahastuse määrus, ja

krüptovarateenuse osutajad, kelle tegevust reguleerib MiCA, kuna nende pakutavate

finantsinstrumentide investeerimiskonto finantsvara hulka lisamine suurendab eeldatavasti

selliste instrumentide populaarsust füüsilisest isikust investorite silmis.

EL ühisrahastusmääruse kohaselt pidid määruse kohaldumisalasse kuuluvad

ühisrahastusteenuse osutajad saama Finantsinspektsioonilt tegevusloa 2023. aasta 10.

novembriks. Novembri lõpu seisuga on Finantsinspektsiooni turuosaliste registrisse16 kantud

kaks Eesti ja 12 ülepiirilist ühisrahastusteenuse osutajat.

Mõju krüptovarateenuse osutajatele avaldub pisut hiljem, kuna MiCAt hakatakse rakendama

2025. aasta jooksul.

Finantsvaralt saadud kasu ja kahju tasaarvestamise võimaluse laiendamine

Kaasnev mõju: majandusele

Sihtrühm on ühisrahastuse instrumentidesse ja krüptovarasse investeerivad residendist

füüsilised isikud, kes teevad selliseid investeeringuid investeerimiskonto väliselt ehk n-ö

tavasüsteemis.

15 Suurem areng toimus siin 2021. aastal, mille kohta investeerimiskonto deklareerijate arv kasvas 2020. aasta

16 693 inimeselt 38 310 inimeseni. 16 https://fi.ee/et/investeerimine/uhisrahastusteenuse-osutajad/uhisrahastusteenuse-osutajad

20

Kuna ühisrahastuse kaudu teenitud tulu deklareeritakse praegu muu samaliigilise tulu hulgas

(nt intressid), siis puuduvad andmed ühisrahastuse investeeringuid teinud inimeste arvu ja

selliste investeeringute suuruse kohta.

Krüptovaralt saadud kasu deklareeris 2022. aasta kohta 5304 inimest summas 16 792 340 eurot,

millelt tasuti tulumaksu 3,4 miljonit eurot. (Võrdluseks 2021. aasta eest deklareeris 6745

inimest sellist kasu 57 miljonit eurot, millelt tasuti 11 miljonit eurot tulumaksu.) Krüptovaraga

tehtud tehingute koguarvu kohta andmed puuduvad.

Mõju ulatus sõltub maksumaksjate käitumise muutusest. Kahjude mahaarvamise lubamine

vähendab küll maksustatavat summat (maksubaasi), kuid motiveerib eeldatavasti krüptovaralt

saadud kasu deklareerima ka selliseid maksumaksjaid, kes seda seni teinud ei ole.

Mõju avaldumise sagedus on iga-aastane. Investeeringutelt saadud kahju deklareeritakse kord

aastas esitatavas füüsilise isiku tuludeklaratsioonis (ühisrahastuse puhul esmakordselt 2025.

aasta kevadel 2024. aasta eest esitatavas FIDEKis).

Ebasoovitavate mõjude risk puudub.

Tegevusloata väikefondi osakute välistamine investeerimiskonto finantsvara hulgast

Kaasnev mõju: majandusele

Sihtrühm on tegevusloata väikefondide valitsejad, keda on Finantsinspektsiooni turuosaliste

registris praegu registreeritud 78.17 Selle kohta, kas või millises ulatuses on residendist

füüsilised isikud investeerimiskontot kasutades sellistesse fondidesse investeerinud, andmeid

pole.

Mõju ulatus on eeldatavasti väga väike.

Mõju avaldumise sagedus on ühekordne. Alates 2025. aasta 1. jaanuarist ei ole füüsilistel

isikutel enam võimalik investeerimiskontot kasutades selliste fondide osakutesse investeerida.

Tulumaksuseaduse § 171 lõike 6 kohaselt kohaldatakse finantsvara suhtes sätestatut ka vara

suhtes, mis soetati finantsvarana, kuid mis selle võõrandamise, sellelt tulu saamise või lepingu

lõppemise ajal ei vasta enam finantsvarale sätestatud nõuetele. Seega ei mõjuta finantsvara

määratluse muutmine potentsiaalselt juba soetatud fondiosakute staatust finantsvarana.

Ebasoovitavate mõjude risk: muudatus võib kaudselt riivata tegevusloata väikefondi

valitsejate põhiseaduse §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust, kuid tegemist ei ole

ebaproportsionaalse riivega. Maksusoodustust (maksukohustuse tähtajatu edasilükkamine)

kasutades investeerimise võimaldamine on põhjendatud üksnes finantsjärelevalve all olevate

teenusepakkujate puhul. Tegevusloata väikefonde ei lisatud finantsvara loetellu teadlikult, vaid

need lisandusid sinna investeerimisfondide seaduse muudatuse tulemusena automaatselt.

Mitteresidendist kindlustusandjate teatud tulu tulumaksust vabastamine

Kaasnev mõju: majandusele

17https://www.fi.ee/et/investeerimine-0

21

Sihtrühm on sellised mitteresidendist kindlustusandjad, kellel ei ole Eestis püsivat

tegevuskohta ja kes saavad Eestis tulu seoses kinnisasjaga, mis on investeerimisriskiga

elukindlustuslepingu alusvara. Puuduvad andmed, mis võimaldaksid hinnata, kas ja kui palju

selliseid tulu saamise juhtumeid esineb.

Mõju ulatus on eeldatavasti väga väike või olematu. Muudatuse põhjus on potentsiaalne EL

rikkumismenetlus ja puuduvad igasugused andmed probleemi esinemise kohta praktikas.

Mõju avaldumise sagedus ei ole teada.

Ebasoovitavate mõjude risk puudub.

Kogumispensionide seaduse muudatus

Kaasnev mõju: majandusele

Sihtrühm on II sambaga liitunud inimesed, kes kasutavad investeeringute tegemiseks pensioni

investeerimiskontot. 2023. aasta 12. detsembri seisuga on

pensioni investeerimiskontosid avatud 7 715 ja nendega seotud aktiivseid investoreid (st

inimesi, kes teevad II samba sissemakseid ja kelle II samba aktiivne valik on PIK), on 4 839.18

Pensionikogujaid on II sambas kokku u 512 800, mis tähendab, et aktiivsed PIKi investorid on

neist 0,9%. Seega on sihtrühm väga väike.

Mõju ulatus sõltub laiemalt pensionikogujate, aga eelkõige PIKi investorite käitumise

muutusest. Eelnõu laiendab investeerimisvõimalust pandikirjadele, mis riskitasemelt on

võrreldavad hoiustega. Arvestades ka sihtrühma suurust, saab mõju kokku pidada väikseks.

Mõju avaldumise sagedus on pidev.

Ebasoovitavate mõjude risk puudub.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse rakendamine eeldab mõningaid muudatusi Maksu- ja Tolliameti e-maksuameti

infosüsteemis seoses 2025. aastal 2024. aasta eest esitatavate füüsilise isiku

tuludeklaratsioonide arendusega. Kulu tehakse Rahandusministeeriumi haldusala

ülekantavatest vahenditest.

2022. aasta eest esitatud füüsilise isiku tuludeklaratsioonil deklareeris investeerimiskonto

kasutamist 47 599 inimest ja tulumaksuga maksustatav summa (investeerimiskontole tehtud

sissemakseid ületavad väljamaksed) oli 10 028 127 eurot.

Tulumaksuseaduse muudatuste jõustumisel võib tulumaksu laekumine mingil määral väheneda,

kuna need võimaldavad tulumaksukohustuse edasi lükkamist senisest enamatel juhtudel, nt

ühisrahastusse ja krüptovarasse tehtud investeeringutest saadud tulu puhul, millelt praegu

makstakse tulumaksu tehingupõhiselt.

18 https://www.pensionikeskus.ee/statistika/ii-sammas/pensioni-investeerimiskonto-ulevaade/

22

Füüsilise isiku tulumaksubaasi ning sellelt tasutavat tulumaksu võivad vähendada ka

finantsvaradelt saadud kasu ja kahju tasaarvestamise võimaluse laiendamine ja muudatused,

mis võimaldavad füüsilisel isikul investeerimiskonto väliselt tehtud investeeringutelt saadud

tulust või kasust lisaks otsestele tehingukuludele maha arvata erinevaid kaudseid kulusid nagu

väärtpaberikonto haldustasu. Kuna selliseid kulusid praegu kusagil ei deklareerita, pole nende

suurust ja potentsiaalset mõju tulumaksu laekumisele võimalik hinnata.

Muudatused suurendavad Maksu- ja Tolliameti töökoormust maksumaksjate nõustamisel ja

maksukohustuse täitmise õigsuse kontrollimisel.

8. Rakendusaktid

Eelnõuga kavandatavate muudatustega seoses tuleb teha tehnilist laadi muudatusi

rahandusministri 14.06.2011. a. määruses nr 30 „Residendist füüsilise isiku tulu

deklareerimine“.

9. Seaduse jõustumine

Maksumaksja jaoks soodsa iseloomuga muudatused jõustuvad üldises korras ja neid on kavas

rakendada tagasiulatuvalt alates 2024. aasta 1. jaanuaril algava maksustamisperioodi algusest.

Eelnõu § 1 punktis 3 olev muudatus, millega välistatakse investeerimiskonto finantsvara

hulgast tegevusloata väikefondi osakud, on erinevalt muudest TuMSi muudatustest piirava

iseloomuga, seetõttu on selle jõustumise kuupäev 2025. aasta. 1. jaanuar. Samal kuupäeval

jõustuvad ka krüptovaraga seotud sätted (MiCA määrust hakatakse rakendama 2025. aasta

jooksul) ja eelnõu § 1 punktis 24 olevad rakendussätted.

Kogumispensionide seaduse muudatus jõustub üldises korras.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja

arvamuse avaldamiseks Maksu- ja Tolliametile, Eesti Maksumaksjate Liidule, Eesti

Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti

Pangaliidule, MTÜle FinanceEstonia, Nasdaq Tallinnale, Eesti Pangale, Finantsinspektsioonile

ja Õiguskantsleri Kantseleile.

Ettepanekuid või märkusi eelnõu kohta esitasid Justiitsministeerium, õiguskantsler, Eesti

Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Pangaliit, Eesti Pank ja Lightyear Europe AS (kelle

ettepanekutega ühines ka MTÜ FinanceEstonia) ning need on kajastatud seletuskirja lisas

olevas tabelis.

LISA

tulumaksuseaduse ja kogumispensionide

seaduse muutmise seaduse juurde

Kooskõlastamisel esitatud märkused ja ettepanekud

Ettepaneku/märkuse

esitaja

Ettepaneku/märkuse sisu Kommentaar

Õiguskantsler Kuna mittevaralise kahju hüvitis ei

ole olemuslikult tulu, vajaks

formaalne piirang lähtuvalt isikust,

kes mittevaralise kahju eest hüvitist

maksab või kes mittevaralise kahju

hüvitise välja mõistab, eraldi

põhjendamist. Ka kohtuvälise

menetlusorgani kinnitatud

mittevaralise kahju hüvitis ei pruugi

vastata oma sisult nimetusele. Pole

ka tõenäoline, et sellist laadi hüvitisi

makstaks eriti massiliselt või et

mittevaralise kahju hüvitamiseks

tehtavate väljamaksetega võiksid

kaasneda ulatuslikud kuritarvitused.

Peab ju olema aset leidnud

kahjujuhtum, see peaks olema

dokumenteeritud ning lisaks on

vajadusel võimalik seada muid

täiendavaid kriteeriume, mida pooled

peaks järgima, kui soovivad maksta

maksuvaba mittevaralise kahju

hüvitist.

Arvestamata jäetud.

Igasugusele kahe isiku vahelise

eraviisilise kokkuleppe alusel

mittevaralise kahju hüvitise

nime all makstavale summale

maksuvabastuse kehtestamine

pole õigustatud, kuna see looks

võimaluse kuritarvitusteks.

Tulumaksuseadus ei näe ette

maksuvabade tululiikide

deklareerimist. Ka mittevaralise

kahju hüvitise

deklareerimiskohustuse

kehtestamise korral poleks

maksuhalduril pädevust ega

võimekust hinnata ei

mittevaralise kahju tekkimise

fakti ega hüvitise suuruse

adekvaatsust. Sellist sätet

võidaks hakata kasutama nt

korruptiivset laadi maksete

tegemiseks äriühingult

füüsilisele isikule. Isegi kui

praktikas võib ka kohus või

kohtuväline menetleja

kahepoolse kokkuleppe

kinnitada ilma asjaolusid

sisuliselt hindamata, vähendab

selline formaalne tingimus siiski

oluliselt kuritarvituse võimalust.

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

Peame mõistlikuks eelnõu § 1

punktis 6 ja 7 sisalduvat lahendust,

mis võimaldab ühisrahastusplatvormi

või krüptovara kauplemisplatvormi

kaudu investeerides ühelt

investeeringult saadud tulu uude

investeeringusse paigutada, ilma et

oleks vajalik raha vahepeal

platvormikontolt

Investeerimiskonto kasutamisel

on arvestuse pidamise kohustus

maksumaksjal, kes peab

vajadusel suutma

maksuhaldurile tõendada

investeerimiskonto ja tavakonto

kaudu tehtud investeeringute

osakaalu.

investeerimiskontole ja sealt jälle

tagasi platvormikontole kanda.

Samas juhime tähelepanu sellele, et

kui eraisikul on näiteks krüptovara

kauplemisplatvormil konto, kuhu ta

on kandnud raha nii

investeerimiskontolt kui ka

tavakontolt, ning eraisik teeb

platvormikonto kaudu hulgaliselt

tehinguid ja teenib kasumit ning

tahab teatud aja möödudes osa raha

tagasi investeerimiskontole kanda,

siis võib osutuda keeruliseks hinnata,

kui suur osa tekkinud kasumist on

seotud investeerimiskontolt tulnud

rahaga ning kui suur osa kasumist on

seotud tavakontoga. Palume seda

teemat kajastada ka seletuskirjas, et

nii eraisik kui ka maksuhaldur

saaksid muudatuse jõustumisel

ühtemoodi aru, kuidas hinnata või

tõendada, et kui suur osa kasumist on

eeltoodud näite puhul seotud

investeerimiskontolt tulnud rahaga.

Ilmselt üheks lahenduseks oleks see,

kui platvorm teeks vastavad

arendused, mis välistavad selle, et

investeerimiskontolt tulnud raha

läheks kokku tavakontolt tulnud

rahaga.

Pangaliit TMS § 17¹ lõike 2 punkt 3 –

teeme ettepaneku välistatud

tegevusloata väikefondi märkida

selguse huvides sulgudesse ja

sõnastada säte järgnevalt:

„3) punktidega 1 ja 2 hõlmamata

investeerimisfondi (välja arvatud

tegevusloata väikefondi) aktsiat või

osakut investeerimisfondide seaduse

tähenduses või punktis 1 nimetatud

välisriigis asutatud sellise

investeerimisfondi aktsiat või osakut,

mille üle tehakse

finantsjärelevalvet;“.

TMS § 38 täiendamine lõikega 6¹ -

teeme ettepaneku kogu selle

paragrahvi ülesehitust silmas pidades

lisada see uue sätte lõikeks 12.

Justiitsministeeriumi märkuse

alusel arvestamata jäetud.

Arvestamata jäetud. Kuna

väärtpabereid kui üht varaliiki

on TuMS §-s 38 esimest korda

nimetatud lõikes 6, sobib uus

TMS § 39 täiendamine lõikega 12

sõnastuses:

„(12) Residendist füüsilisel isikul on

õigus maksustamisperioodil § 17¹

lõike 2 punktis 9 nimetatud

ühisrahastusteenuse osutaja hallatava

ühisrahastusplatvormi vahendusel

antud laenudelt saadud intressist

maha arvata kahju, mis on saadud

seoses nimetatud laenudega, mis on

samal maksustamisperioodil

lootusetuks muutunud.“

Lootusetu laenu kohta ei leia me

kehtivatest õigusaktidest ühest

käsitlust, maksukorralduse seaduses

on lootusetu võlgnevus defineeritud

läbi maksevõimetuse (vt MKS § 100

lõige 2, ka § 128 lõige 8….

sissenõudmine on

maksukohustuslase maksevõimetuse

tõttu lootusetu ning maksuhaldur ei

pea pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse esitamist

otstarbekaks). Rahandusministri

11.12.2003 määruse nr 105 Avaliku

sektori finantsarvestuse ja -

aruandluse juhendis § 37 lõikes 4 on

leitav selline kirjeldus, kuid see

määrus eraõiguslikele laenuandjatele

ei kehti: Nõue loetakse lootusetuks,

kui puuduvad igasugused

võimalused nõude kogumiseks või

kui selle tagasinõudmiseks tehtavad

kulutused ületavad hinnanguliselt

laekumisest saadaolevat tulu.

Selles muudatuspunktis on sätte

sõnastus ja seletuskirjas olev selgitus

omavahel vastuolus: muudatus

räägib lootusetuks muutunud

laenudest, seletuskirjas on nimetatud,

et laen peab olema laenuandja poolt

lootusetuks hinnatud. Nimetatud

väärtpabereid puudutav säte

pigem lõikeks 61.

Eelnõu ja seletuskirja sõnastus

ühtlustatud ja seletuskirja

täpsustatud. Raamatupidamise

Toimkonna juhendi RTJ 3

(Finantsinstrumendid)1 punkti 32

kohaselt loetakse nõuet

lootusetuks, kui puuduvad

igasugused võimalused nõude

kogumiseks (nt võlgnikule on

välja kuulutatud pankrot ning

pankrotipesas olevatest varadest

ei piisa nõude tasumiseks).

1 Rahandusministri 22.12.2017. a. määruse nr 105 „Raamatupidamise Toimkonna juhendite kehtestamine“ lisa 3.

vastuolu vajaks lahendamist, sest

hoolimata sellest, kuidas ka laenu

lootusetust defineerida, muutub laen

reeglina lootusetuks enne, kui

laenuandja poolt vastav

hindamisotsus tehakse.

Johtuvalt eeltoodust teeme

ettepaneku TMS § 39 planeeritava

lõike 12 sõnastus üle vaadata ja teha

ka vastavad täiendused seletuskirjas.

Lightyear Europe

AS/MTÜ FinanceEstonia

Finantsvarade ring

Palume võrdsustada

investeerimisühingu poolt kliendile

tema investeerimata rahalt

kogunenud ja makstav intress

krediidiasutuse hoiuselt teenitava

intressiga sarnaselt TuMS § 171

punktile 4, st hõlmata see finantsvara

mõiste alla.

Investeerimiskonto üks aluspõhimõte

on, et finantsjärelevalvele allutatud

teenusepakkuja toode oleks

hõlmatud maksusoodustust

võimaldava režiimiga. Sisuliselt ei

ole põhjust, miks eristada

investeerimisühingu poolt kliendile

makstavat intressi (mis koguneb

kliendi poolt investeerimisühingu

juures hoitavalt ja veel

investeerimata rahalt) krediidiasutuse

hoiuselt makstava intressiga.

Investeerimisühingu kui

finantsjärelevalvele allutatud

teenusepakkuja makstav intress on

sisuliselt käsitatav krediidiasutuste

poolt hoiuselt makstava intressiga,

mistõttu võiks olla reguleeritud ka

finantsvarana TuMSi mõttes.

Investeerimiskonto definitsioon

Tervitame võimalust

investeerimisühingute juures avatud

kontot kasutada

investeerimiskontona. Küll aga

palume üle vaadata konkreetne

sõnastus investeerimisühingute osas

ning vajalikkus siduda see

Investeerimisühingu juures

avatud kontolt makstav intress ei

ole finantsvara, vaid

finantsvaralt teenitud tulu,

seetõttu ei saa intressi

finantsvara mõiste alla hõlmata.

Eelnõusse on aga lisatud TuMS

§ 40 lõike 2 punkti 4 täiendus,

mille kohaselt ei tule tulumaksu

kinni pidada ka

investeerimiskontol olnud rahalt

teenitud intressilt.

Arvestatud osaliselt. Eelnõu

võtab juba arvesse asjaolu, et

investeerimisühing hoiab kõigi

klientide raha ühel kontol, mitte

ei ava igale kliendile eraldi

kontot (rääkides

maksumaksja/kliendi arvel,

mitte konkreetse isiku nimel

avatud kontost). Ka seletuskirjas

maksumaksja arvel avatud kontoga

makseasutuses või krediidiasutuses.

Paneme ette järgmise sõnastuse:

„(3) Investeerimiskonto on § 171

lõike 2 punktis 1 nimetatud riigi

residendist krediidiasutuses,

lepinguriigi makseasutuses või

investeerimisühingu või

krediidiasutuse, makseasutuse või

investeerimisühingu nimetatud riigis

asuvas püsivas tegevuskohas avatud

konto, millel hoitakse maksumaksja

raha.“.

on öeldud, et

investeerimisühingu juures

avatud konto on erinevalt

harilikust investeerimiskontost

üksnes n-ö arvestuslik konto ja

investori raha hoitakse

investeerimisühingu enda nimel

avatud kontol, pidades iga

kliendi kohta eraldi arvestust.

Eelnõu ja seletuskirja sõnastust

on täpsustatud.

Justiitsministeerium Eelnõus kasutatud termin

„kohtuväline menetlusorgan“ ei

pruugi olla piisavalt selge. Palume

kaaluda termini täpsustamist ning

võimalusel kasutada kehtivas õiguses

juba leiduvaid termineid.

Seletuskirjas nenditakse, et piirav

meede – tegevusloata väikefondi

osade väljaarvamine finantsvara

loetelust – ei riiva

ettevõtlusvabaduse põhiõigust

ebaproportsionaalselt. Siiski ei jõuta

seletuskirjas põhiseadusega

kooskõlani läbi analüüsi, vaid

piirdutakse kooskõla

konstateerimisega. Selline

lähenemine ei pruugi veenda

eelnõuga tutvujat, et piirangu

kehtestamisel kaaluti sisuliselt kõiki

muid võimalikke alternatiive ning

valituks osutunud lahendus vastab nii

sobivuse, vajalikkuse kui

mõõdupärasuse kriteeriumile.

Palume eelnõu seletuskirjas esitada

põhiõiguste riive põhiseaduspärasuse

kontrolli analüüs.

Palume arvestada ka kirja lisades

esitatud eelnõu ja seletuskirja failis

jäljega tehtud normitehniliste ja

keelemärkustega ning märkustega

eelnõu mõju kohta.

Arvestatud – termin

„kohtuväline menetlusorgan“ on

asendatud terminiga „vaidluste

kohtuväliseks lahendamiseks

loodud organ“, mis on kasutusel

ka riigivastutuse seaduses.

Seletuskirja korrigeeritud.

Eelnõu ja seletuskirja

korrigeeritud.

Teisel kooskõlastusringil esitatud

sõnastuslikud ettepanekud.

Eelnõu teksti korrigeeritud.

Eesti Pank Eesti Pangal ei ole täiendusi või

parandusi investeerimiskonto

reeglistiku muutmise osas. Küll aga

teeme ettepaneku muuta

tulumaksuseaduse sätet, mis

reguleerib laenu andmise

erisoodustust. Hetkel on vastavalt

tulumaksuseaduse § 48 lõige 4

punktile 6 erisoodustuseks laenu

andmine turutingimustest madalama

intressimääraga, välja arvatud, kui

intress selle maksmise hetkel on

vähemalt kahekordne

võlaõigusseaduse § 94 lõike 2

kohaselt viimati avaldatud

intressimäär, milleks on Euroopa

Keskpanga põhirefinantseerimis-

operatsioonidele kohaldatav

intressimäär. Eesti Pank leiab, et

erisoodustuse sidumine vastava

kahekordse intressimääraga ei ole

põhjendatud. Kui viidatud Euroopa

Keskpanga intressimäär on null

(aastatel 2016 kuni 2022), on

korrutustehte tulemus samuti null.

Kui EKP vastav intressimäär hakkab

tõusma, toob see endaga kaasa

erisoodustuse arvutamiseks

kasutatava intressimäära

põhjendamatu võimendumise.

Leiame, et sobilikum on

erisoodustuse arvutamisel kasutada

võlaõigusseaduse § 94 lõike 2

kohaselt viimati avaldatud

intressimäära, millele lisandub

mõõdukas marginaal.

Ettepanek ei ole seotud eelnõu

sisuga ja vajab eraldi analüüsi.

Justiitsministeerium

(teine kooskõlastusring)

Keelelised märkused. Valdavalt arvestatud, eelnõu

korrigeeritud.