| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 1.1-10.1/7545-2 |
| Registreeritud | 11.01.2024 |
| Sünkroonitud | 25.03.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE (RAM, JOK) |
| Sari | 1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 1.1-10.1/2023 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Õiguskantsleri Kantselei |
| Saabumis/saatmisviis | Õiguskantsleri Kantselei |
| Vastutaja | Elo Haugas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Maksu- ja tollipoliitika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Rahandusministeerium
Teie 20.12.2023 nr 1.1-10.1/7545-1
Meie 11.01.2024 nr 18-2/240062/2400201
Mittevaralise kahju hüvitise maksustamise muudatused
Tänan Teid võimaluse eest avaldada arvamust tulumaksuseaduse ja kogumispensionide seaduse
muutmise seaduse eelnõu kohta. Õiguskantsler on varasemalt tähelepanu juhtinud
tulumaksuseaduse § 12 lõikes 3 sätestatud piirangule, mille järgi ei käsitata mittevaralise kahju
hüvitist füüsilise isiku tuluna juhul, kui mittevaralise kahju hüvitist maksab riik või kohaliku
omavalitsuse üksus või kui selle on välja mõistnud kohus. Samas makstakse mittevaralise kahju
hüvitist ka kohtuväliselt. Maksuhaldur on praktikas lähtunud seadusetõlgendusest, mille kohaselt
kohtuväliselt makstud mittevaralise kahju hüvitist maksustatakse.
On tänuväärne, et peate võimalikuks probleemi leevendada ning eelnõus on ette nähtud, et ka juhul,
kui mittevaralise kahju hüvitise mõistab välja või kinnitab kohtuväline menetlusorgan (nt
töövaidluskomisjon), ei loeta väljamakset tuluks.
Teisalt, kuna mittevaralise kahju hüvitis ei ole tegelikult olemuslikult tulu, vajaks formaalne piirang
lähtuvalt isikust, kes mittevaralise kahju eest hüvitist maksab või kes mittevaralise kahju hüvitise
välja mõistab, eraldi põhjendamist. Eelnõu seletuskirjas ei ole põhjendatud, miks tehakse vahet
kohtu/kohtuvälise menetlusorgani ning poolte kokkuleppel makstud kahjuhüvitistel.
Võimalik, et silmas on peetud kuritarvituste ohtu, mis seisneks selles, et mittevaralise kahju
hüvitisena makstakse poolte kokkuleppe alusel sellist laadi makseid (nt saamatajäänud tulu), mida
tuleks tulumaksuga tegelikult maksustada. Ometi ei pruugi ka kohtuvälise menetlusorgani
kinnitatud mittevaralise kahju hüvitis vastata oma sisult nimetusele, st mittevaralise kahju
hüvitisena makstakse tegelikult nt ka saamata jäänud tulu. Õiguskantsleri menetluses oli 2019.
aastal küsimus töövaidluskomisjoni välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitise maksustamisest
ning Maksu- ja Tolliameti vastusest selgus, et töövaidluskomisjoni lahendis moraalse kahju
hüvitiseks nimetatud väljamakse kujutas endast sisuliselt siiski saamata jäänud palgatulu. Seega
tuleks sellistel juhtudel, kus kahjuhüvitise on välja mõistnud kohus või kohtuväline vaidlusorgan,
lähtuda selle üle otsustamisel, kas tegemist on maksustatava väljamaksega või mittemaksustatava
väljamaksega, asja sisust ning mitte nimetusest.
Tekib küsimus, mis õigustab vahetegu kohtuvälise menetlusorgani määratud ja poolte kokkuleppe
alusel makstud hüvitise maksustamisel, kuivõrd ka kohtuvälise menetlusorgani lahendi olemasolul
ei saa olla kindlam, et väljamakse sisu vastab nimetusele – ka menetlusorgan võib asja
määratlemisel eksida või ei ole hüvitist määrates kursis või keskendunud selle võimalikele
2
maksuaspektidele. Pole ka tõenäoline, et sellist laadi hüvitisi makstaks eriti massiliselt või et
mittevaralise kahju hüvitamiseks tehtavate väljamaksetega võiksid kaasneda ulatuslikud
kuritarvitused. Peab ju olema aset leidnud kahjujuhtum, see peaks olema dokumenteeritud ning
lisaks on vajadusel võimalik seada muid täiendavaid kriteeriume, mida pooled peaks järgima, kui
soovivad maksta maksuvaba mittevaralise kahju hüvitist.
Kokkuvõttes ei nähtu, et eelnõu väljatöötamisel oleks kaalutud alternatiive, mis annaks mõõdukama
tulemuse võrreldes poolte kokkuleppe alusel makstava mittevaralise kahju hüvitise täieliku
maksustamisega vs formaalsetele kriteeriumitele vastava mittevaralise kahjuhüvitise
maksuvabastusega.
Palun Teil kaaluda mittevaralise kahjuhüvitise määratlemist tulu mõistele mittevastava
väljamaksena lähtuvalt sisulistest, mitte formaalsetest kriteeriumitest.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Evelin Lopman
ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Kristi Lahesoo 693 8409 [email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile | 30.04.2024 | 1 | 1.1-10.1/2047-1 | Õigusakti eelnõu | ram | |
| Tulumaksuseaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu | 06.03.2024 | 20 | 1.1-10.1/7545-6 | Väljaminev kiri | ram | Justiitsministeerium |
| Kommentaarid tulumaksuseaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu osas | 19.01.2024 | 67 | 1.1-10.1/7545-5 | Sissetulev kiri | ram | Eesti Pangaliit MTÜ |
| Kaubandus-Tööstuskoja tagasiside tulumaksuseaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta | 15.01.2024 | 71 | 1.1-10.1/7545-4 | Sissetulev kiri | ram | Eesti Kaubandus-Tööstuskoda |
| Tulumaksuseaduse ja kogumispensionide seaduse muutmine | 11.01.2024 | 75 | 1.1-10.1/7545-3 | Sissetulev kiri | ram | Finantsinspektsioon |
| Tulumaksuseaduse ja kogumispensionide seaduse muutmine | 20.12.2023 | 97 | 1.1-10.1/7545-1 | Väljaminev kiri | ram | Välisministeerium, Sotsiaalministeerium, Siseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Kultuuriministeerium, Kliimaministeerium, Kaitseministeerium, Justiitsministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Maksu- ja Tolliamet, Eesti Maksumaksjate Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda , Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon , Eesti Pank, Finantsinspektsioon, Eesti Pangaliit , Nasdaq Tallinn , FinanceEstonia , Õiguskantsleri Kantselei |