Reiu külas Kullimetsa kinnistu detailplaneeringu algatamine

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 22.09.2022 14:18 Adressaat: Päästeamet <[email protected]>

Teema: 1-3/37 Reiu külas Kullimetsa kinnistu detailplaneeringu algatamine Manused: Reiu külas Kullimetsa kinnistu detailplaneeringu algatamine.asice; Reiu_kulas_Kullimetsa_kinnistu_detailplaneeringu_algatamine.pdf; Reiu külas Kullimetsa

kinnistu detailplaneeringu algatamine, lähteseisuko...docx; Reiu külas Kullimetsa kinnistu detailplaneeringu algatamine, lähteseisukoh...doc; Lisa 1 Lähteseisukohad Reiu külas

Kullimetsa kinnistu detailplaneeringu al...pdf; Lisa 2 KSH eelhinnang Reiu külas Kullimetsa kinnistu detailplaneeringu alg...pdf

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud ki rjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile

mitte avada!

Tere

Teile on saadetud Häädemeeste Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Amphora kaudu dokument.

Häädemeeste Vallavalitsus [email protected]

tel 444 8890 haademeestevald.kovtp.ee

Lisa 1

Häädemeeste Vallavolikogu 18.08.2022

otsuse nr 37 juurde

DETAILPLANEERINGU

LÄHTESEISUKOHAD

1. NIMETUS Reiu külas Kullimetsa kinnistu detailplaneering

(katastritunnus 84801:001:1836)

2. ALGATAJA HUVITATUD ISIK: Ergo Haar

ALGATAJA: Häädemeeste Vallavolikogu

KOOSTAMISE KORRALDAJA: Häädemeeste

Vallavalitsus

KEHTESTAJA: Häädemeeste Vallavolikogu

3. EESMÄRK JA VASTAVUS

ÜLDPLANEERINGULE

PLANEERINGU EESMÄRK: Detailplaneeringuga

soovitakse Kullimetsa kinnistu maa sihtotstarve muuta

maatulundusmaalt elamumaaks ning anda ehitusõigus

ühe ühepereelamu ja abihooned koos tehnovõrkudega.

PLANEERINGUALA SUURUS: 3928 m²

PLANEERINGU VASTAVUS

ÜLDPLANEERINGULE: Detailplaneering on

vastuolus kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringuga.

Planeeringuga soovitakse muuta üldplaneeringuga

kehtestatud maakasutuse juhtfunktsiooni puhkehoonete

ja –rajatiste reservmaalt väikeelamumaaks. Ühtlasi

tehakse ettepanek vähendada ranna ehituskeeluvööndi

ulatust.

4. PLANEERINGU

LÄHTEMATERJAL

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE

SIHTOTSTARVE: maatulundusmaa 100%

PLANEERINGUALA ASEND: planeeringuala asub

Reiu külas Mereküla teest läänes. Põhjaküljelt piirneb

planeeringuala Lottemaa Teemapargiga.

GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub

ARVESTADA:

- Tahkuranna valla üldplaneeringu

ehitustingimustega

- Looduskaitseseadusega, sest planeeringuala

asub ranna ehituskeelu- ja piiranguvööndis

- Pärnu maakonna planeeringuga, sest

planeeringuala asub maakonnaplaneeringuga

määratud puhkemetsa alal. Samuti asub

planeeringuala maakonnaplaneeringuga

määratud rohevõrgustiku koridori alal

(mererannal rohelise võrgustiku koridori laius

on ehituskeeluvööndi ulatuses). Järgida Pärnu

maakonna planeeringu peatükis 3.3.1.

„Roheline võrgustik“ toodud rohelise

võrgustiku tingimustega.

- Häädemeeste vallas Reiu külas Kullimetsa

kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnangus toodud

seisukohtadega.

OLEMASOLEV DETAILPLANEERING: puudub

5. UURINGUD Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub,

et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik

teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms,

siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.

6. EHITUSLIKUD JA

ARHITEKTUURSED NÕUDED

TERRITOORIUMI KRUNTIDEKS JAOTUS:

detailplaneeringuga ei jagata Kullimetsa kinnistut

kruntideks.

KRUNDI SIHTOTSTARVE: elamumaa 100%

LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNDIL: 1

elamu ja kuni 5 abihoonet

LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND:

Määrata detailplaneeringuga, arvestades

väljakujunenud hoonestuslaadi. Kuid mitte rohkem kui

785 m².

KRUNDI HOONESTUSALA: määrata

detailplaneeringuga, järgida tuleohutuse tagamiseks

ehitiste vahelisi kujasid ning vajalikku kaugust

katastriüksuse piiridest (vähemalt 5 m krundi piiridest).

HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: TP3

HOONETE KORRUSELISUS: kuni 2 korrust elamul,

1 korrus abihoonel

HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: kuni 8,5 m

olemasolevast maapinnast.

HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata

planeeringuga.

HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE: lahendada

põhimõtteline vertikaalplaneerimine ja planeeritud

maapinna kõrgusmärgid ning hoonestuse

sidumiskõrgused detailplaneeringus.

KATUSEKALDED JA –KATE, HARJAJOONE

SUUND: määrata vastavalt piirkonnas väljakujunenud

hoonestusele. Kasutada naturaalseid materjale (kivi,

valtsplekk jm).

VÄLISVIIMISTLUS: määrata vastavalt piirkonnas

väljakujunenud hoonestusele. Kasutada naturaalseid

materjale (kivi, puid jm).

KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: määrata

planeeringuga vastavalt piirkonnas väljakujunenud

hoonestusele.

EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt

tuleohutusnõuetele.

LAMMUTATAVAD EHITISED: puuduvad.

SERVITUUDIALAD: vajadusel määrata

detailplaneeringuga.

KOHUSTUSLIKUD EHITUSJOONED: vajadusel

määrata detailplaneeringuga.

JUURDEPÄÄSUD: planeeringuala piirneb

munitsipaalomandis oleva Mereküla teega.

Planeeringuga näidata ära krundile mahasõidu asukoht.

TÄNAVAD/TEED: vajadusel määrata planeeringuga.

PARKIMISTINGIMUSED: Parkimine lahendada

Kullimetsa kinnistul.

HEAKORD JA HALJASTUS: Planeerida asukoht

jäätmemahutitele, millele peab olema tagatud piisava

laiuse, vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane

juurdepääsutee jäätmeveokile, võimalusel näha asukoht

ette Mereküla tee ääres. Säilitada võimalikult suures

ulatuses kõrghaljastus, et vähendada Lottemaa

Teemapargist ning Mereküla teelt tekkiva müra

negatiivset mõju Kullimetsa kinnistule. Lahendada

reoveesüsteem selliselt, et mahutit/septikut oleks

võimalik regulaarselt tühjendada.

7. INSENERVÕRKUDE

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED

VEEVARUSTUS: lahendada planeeringuga lokaalselt.

Puurkaevu planeerimisel tuleb jälgida, et puurkaevu

kaitsekuja ei ulatuks naaberkinnistule. Samti peab

jälgima, et omapuhasti ja puurkaevu vahele jääks

vähemalt 60 m.

REOVEE KANALISEERIMINE: lahendada

planeeringuga lokaalselt. Reovesüsteemi planeerimisel

peab arvestama, et kaitsekujad ei satuks

naaberkinnistule. Lisaks juhime tähelepanu, et

naaberkinnistul asuva puurkaevu ning planeeritava

puurkaevu ja reovesüsteemi kaitsekujad ei või kattuda

(puurkaevu sanitaarkaitsevöönd 10 m ja omapuhasti

kaitsevöönd 50 m).

SADEMEVEE KANALISEERIMINE: piirkonnas

puudub sademevee kanalisatsioon seega lahendada

sademevee ärajuhtimine oma kinnistu siseselt.

ELEKTRIVARUSTUS: lahendada planeeringuga.

SIDEVARUSTUS: lahendada planeeringuga.

SOOJAVARUSTUS: Lahendada planeeringuga

lokaalselt (maaküte, õhk-vesi soojuspump vms)

TÄNAVAVALGUSTUS: vajadusel lahendada

planeeringuga.

MÜRA LEEVENDAVAD MEETMED: Tulenevalt

planeeringuala asukohast (planeeringala piirneb

avaliku tee ja Lottemaa Teemapargiga) näha

detailplaneeringuga ette võimalikud müra leevendavad

meetmed.

8. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE KOOSKÕLASTAJAD JA KAASATAVAD

ASUTUSED:

- Keskkonnaamet

- Päästeamet

KAASATAVAD ISIKUD (piirinaabrid):

- Rahandusministeerium

- Elektrilevi OÜ

- Telia Eesti AS

- Linnaku kinnistu (84801:001:0413) omanik

- Kullipesa kinnistu (84801:001:0744) omanik

- Surju metskond 47 kinnistu (84801:001:1741)

valdaja

- Nõmmepõllu kinnistu (21401:001:0069)

omanik

- Nõmmemetsa kinnistu (21401:001:0070)

omanik

- Karu tee 27 kinnistu (84801:001:1676) omanik

- Karu tee 32 kinnistu (21401:001:0682) omanik

9. PLANEERINGU KOOSSEIS JA

VORMISTAMINE

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA

VORMISTAMISE NÕUDED:

Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad

nõuded“

Detailplaneeringu joonised vormistada mõõtkavas

1:500 topo-geodeetilisele alusplaanile.

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA:

- Seletuskiri

- Asendiskeem

- Tugijoonis (geodeetilisel alusel olemasolevate

tehnovõrkude ja krundipiiridega ning

olemasolevate piirangutega)

- Põhijoonis (koos tehnovõrkude joonise ja

vertikaalplaneerimise joonisega)

- Tehnovõrkude jooni

- Planeeringulahenduse illustratsioon

- Lisamaterjalid (tehnilised tingimused,

kooskõlastused koos koondtabeliga,

kokkulepped jm lepingud ning kirjavahetus)

10. PLANEERINGU ESITAMINE DETAILPLANEERING ESITADA:

ESKIISI STAADIUMIS TUTVUSTAMISEKS

- digitaalselt pdf formaadis

AVALIKUSTAMISEKS

- üks eksemplar paberkandjal

- digitaalselt pdf formaadis

- planeeringuahenduse illustratsioon

KEHTESTAMISEKS

- üks eksemplar paberkandjal

- digitaalselt pdf ja dwg formaadis CD-plaadil

11. PLANEERITAV ESIALGNE

AJAKAVA

DP algatamine juuni 2022

DP eskiislahenduse koostamine juuli-august 2022

DP eskiislahendus esitada

arvamuse avaldamiseks ning

PlanS § 142 lõike 4 kohaselt

täiendavate koostöötegijate ja

kaasatavate määramiseks

august-september

2022

DP eskiislahenduse

avalikustamine (k.a avalik

arutelu)

september-

november 2022

DP lahenduse korrigeerimine

(vajadusel)

november-

detsember 2022

DP kooskõlastamine ja

arvamuse avaldamine

detsember 2022-

veebruar 2023

DP vastuvõtmine veebruar 2023

DP avalikustamine (k. a avalik

väljapanek)

veebruar-aprill

2023

DP korrigeerimine (vajadusel) aprill-mai 2023

DP heakskiitmiseks

Rahandusministeeriumile ja

heakskiidu saamine

mai-juuli2023

DP kehtestamine august 2023

Ajakava võib muutuda olenevalt detailplaneeringu koostamise menetlusetappide tegelikust

ajakulust.

Detailplaneering tuleb kehtestada 3 aasta jooksul selle algatamisest.

Koostaja:

Marie Selberg

planeerimis- ja maanõunik

1

Lisa 2

Häädemeeste Vallavolikogu 18.08.2022

otsuse nr 37 juurde

Häädemeeste vallas Reiu külas Kullimetsa kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostamisel on lähtutud

planeerimisseadusest (edaspidi PlanS) ja keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS).

Eelhinnangu tulemusena selgitati välja, kas Häädemeeste vallas Reiu külas Kullimetsa kinnistul

(katastritunnus 84801:001:1836) detailplaneeringu (edaspidi DP) algatamisel on vajalik

täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või mitte.

KSH algatamise või mittealgatamise kohustus tuleneb PlanS § 142 lõikest 3, KeHJS § 33 lõikes 2

p 3 sätestatud kriteeriumitest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

1. Osapooled

Planeeringust huvitatud isik on Häädemeeste vallas Reiu külas Kullimetsa kinnistu omanik Ergo

Haar.

2

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja ja kehtestaja (edaspidi otsustaja) on

Häädemeeste Vallavolikogu. Planeerimisdokumendi koostamise korraldaja on Häädemeeste

Vallavalitsus (registrikood 77000269; Pargi tee 1, Uulu küla, Häädemeeste vald).

2. Kavandatava tegevuse kirjeldus ja olemasolev olukord 2.1. Kavandatava tegevuse kirjeldus

Huvitatud isik on esitanud Häädemeeste Vallavalitsusele 05.02.2022 avalduse (dokumendiregistri

nr 6-3/207) detailplaneeringu algatamiseks Häädemeeste vallas Reiu külas Kullimetsa kinnistul

(katastritunnus 84801:001:1836). Krundi suurus on 3928 m² ning maa sihtotstarve on

maatulundusmaa 100%. Kinnistu on hoonestamata ning kaetud metsaga.

DP koostamise eesmärk on muuta maa sihtotstarve elamumaaks ning anda ehitusõigus elamu ja

abihoonete ehitamiseks. Kinnistu asub osaliselt ranna ehituskeeluvööndis seega tehakse ettepanek

ehituskeeluvööndi vähendamiseks kuni kinnistu merepoolse piirini. Samuti soovitakse

planeeringuga muuta Tahkuranna valla üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtfunktsioon

väikeelamumaaks.

2.2. Olemasolev olukord

Kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu kohaselt asub Kullimetsa kinnistu detailplaneeringu

koostamise kohustusega alal. Üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtfunktsioon on

puhkehoonete ja -rajatiste reservmaa (joonis 1), kuhu ei ole lubatud ehitada elamuid.

Joonis 1. Kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu väljavõte

Ühepereelamu ehitamiseks lubatud krundi minimaalne suurus väikeelamumaal on 2200 m².

Väljaspool väikeelamumaad on ühepereelamu ehitamiseks lubatud krundi minimaalsuurus 2 ha.

Viimast rakendatakse üldplaneeringu põhijoonisel näidatud valgete aladel. Kullimetsa kinnistu

asub kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu alusel rohevõrgustiku alal, kus on minimaalne

krundi suurus 3 ha. Antud juhul tehakse detailplaneeringuga ettepanek muuta Kullimetsa kinnistul

maakasutuse juhtfunktsioon väikeelamumaaks.

Kullimetsa kinnistu asub hajaasustuses mitmete kehtestatud planeeringualade vahetus läheduses.

Kullimetsa kinnistust põhjasuunas jääb Linnaku kinnistu (katastritunnus 84801:001:0413), kus

3

asub Lottemaa teemapark. Idasuunas üle Mereküla tee jääb Nõmme Teine detailplaneeringuala,

millega loodi 2 elamukrunti. Lõunasuunas on kehtestatud Allimäe detailplaneering, mille alusel

tekkis samuti 2 elamukrunti. Planeeringualast läände jääb hoonestatud Kullipesa katastriüksus

(katastritunnus 84801:001:0744, sihtotstarve maatulundusmaa 100%), millel on elamu, kelder ja

puurkaev. Seega on ümberkaudsetele kinnistutele kavandatud või juba ehitatud hooned.

Planeeringualast läänes, lõunas ja idas on peamiselt elukondlike hoonetega kinnistud, mille

tulemusel sobituks kavandav tegevus olemasolevasse keskkonda.

PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib põhjendatud vajadusel korral detailplaneering sisaldada

kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse

detailplaneeringuga muutmiseks loetakse üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe

ulatuslikku muutmist, määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamist, krundi minimaalsuuruse

vähendamist, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmist või muud kohaliku

omavalitsuse üksuse hinnangul olulist või ulatuslikku üldplaneeringu muutmist. Algatatava

detailplaneeringuga soovitakse muuta üldplaneeringuga määratud veekogu ehituskeeluvööndit

seda vähendades ja üldplaneeringuga määratud juhtotstarbe ulatuslikku muutmist.

Maakatastri andmetel on Kullimetsa katastriüksusel metsamaa kõlvik kogu kinnistu ehk 3928 m²

ulatuses.

Kullimetsa kinnistul põhjustavad kitsendusi (joonis 2):

- ranna või kalda piiranguvöönd (sinine viirutus);

- üldgeoloogilise kaardistamise uuringu ala (pruun viirutus);

- siderajatise kaitsevöönd (punane viirutus).

4

Joonis 2. Maa-ameti kitsenduste kaardi väljavõte (Allikas: Maa-ameti Geoportaal)

5

Riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74 kehtestatud Pärnu maakonna

planeeringus on käsitletud peatükis 3.3.1 Pärnu maakonna rohelist võrgustikku. Rohelise

võrgustiku planeerimisega on loodud looduslikus seisundis aladest toimiv süsteem, et seeläbi

tagada koosluste ja liikide säilimine ning pehmendada ja korvata inimtekkelisi õjusid.

Maakonnaplaneeringus on täpsustatud varasemate planeeringutega määratud rohelise võrgustiku

tuumalade ja koridoride piire ning kasutustingimusi lähtuvalt maakonna seinisest

arengusuundumustest ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõttest, rohelise võrgustiku

ökoloogilise sidususe ja edaspidise toimimise vajadusest, senisest praktikast rohelise võrgustiku

hoidmisel. Täpsustamisel on aluseks võetud kehtestatud üldplaneeringute lahendusi.

Rohelise võrgustiku toimimiseks on otstarbekas kasutada ehituskeeluvööndit mererannal, kus

rohelise võrgustiku koridori laiuseks on ehituskeeluvööndi ulatus. Kullimetsa kinnistul ulatub

ehituskeeluvöönd piiranguvööndi lõpuni. Seega maakonnaplaneeringuga kavandatud rohelise

võrgustiku koridor ulatub samuti piiranguvööndi lõpuni.

Pärnu maakonna planeeringust tulenevad üldised tingimused rohelise võrgustiku toimimise

tagamiseks ja säilimiseks:

- säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist;

- tagada, et looduslike alade osatähtsus tuumaladel ei langeks alla 90% pindalast ning

koridorides alla 70% koridori keskmisest läbimõõdust;

- kohalikul omavalitsusel on põhjendatud juhtude võimalik muuta maa seinist sihtotstarvet

(maatulundusmaa) ja juhtfunktsiooni (metsamaa, põllumaa) üldplaneeringuga;

- vältida elamualade rajamist rohelise võrgustiku aladele;

- asustuse kavandamisel ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Loomade liikumise

takistamise vältimiseks piirdeaedade rajamine lubatud ainult vahetult ümber õueala;

- säilitada maastikulist ja bioloogilist mitmekesisust – metsakooslusi, poollooduslikke ja

looduslikke niite ja neid ühendavaid koridore;

Kullimetsa kinnistul kavandatava ehituskeeluvööndi vähendamisega ei langeks rohelise

võrgustiku koridoris looduslike alade osatähtsus alla 70% koridori keskmisest läbimõõdust. Reiu

külas on keskmine rohekoridori laius enamasti 100 m ühemeetri samakõrgusjoonest.

Planeeringualal on koridori ala keskmisest 100 m võrra laiem.

Detailplaneeringuga tuleb ette näha loodusliku kõrghaljastuse säilitamine, et tagada olemasoleva

rohelise võrgustiku säilimine. Samuti tuleb vältida piirdeaedade rajamist, v.a õueala ümber.

Kui maakonnaplaneeringu peatükis 3.3.1. sätestatud tingimusi järgida ei ole ette näha olulist

negatiivset mõju rohelise võrgustiku toimimisele. Kui planeeringu menetluse käigus selgub, et

kavandatav tegevus võib omada olulist negatiivset mõju rohevõrgustiku toimimisele tuleb läbi viia

keskkonnamõju strateegiline hindamine.

3. Võimalikud keskkonnamõjud 3.1. Mõjud Natura 2000 võrgustiku aladele, elupaigatüüpidele, kaitsealustele liikidele jt

Loodusobjektidele

Pärnu maastikukaitseala (KLO1000603), mis on ühtlasi Natura 2000 Pärnu loodusala

(RAH0000325), asub planeeringualast linnulennult 610 m kaugusel. Uulu-Võiste

maastikukaitsealast (KLO1000651), mis on ühtlasi Natura 2000 Uulu-Võiste loodusala

(RAH0000330) jääb planeeringuala ligikaudu 1 km kaugusel.

6

Planeeringala läheduses asuvad järgmised vääriselupaigad:

Registrikood Põhitüüp Kasvukoha

tüüp

Kaasnev Tüüp Asukoht

VEP152002 Männikud ja

männisegametsad

1131. Pohla

kasvukohatüüp

Uulu-Võiste

maastikukaitsealal

VEP152003 Männikud ja

männisegametsad

1131. Pohla

kasvukohatüüp

Uulu-Võiste

maastikukaitsealal

VEPL00583 Männikud ja

männisegametsad

1131. Pohla

kasvukohatüüp

Uulu-Võiste

maastikukaitsealal

VEPL00584 Männikud ja

männisegametsad

1131. Pohla

kasvukohatüüp

Uulu-Võiste

maastikukaitsealal

VEP152005 Männikud ja

männisegametsad

1131. Pohla

kasvukohatüüp

Uulu-Võiste

maastikukaitsealal

VEP001004 Lepikud 1311. Sõnajala

kasvukohatüüp

Muude

veekogude

kaldad

Uulu-Võiste

maastikukaitsealal

VEPL01236 Männikud ja

männisegametsad

1131. Pohla

kasvukohatüüp

Uulu-Võiste

maastikukaitsealal

VEP152009 Männikud ja

männisegametsad

1131. Pohla

kasvukohatüüp

Uulu-Võiste

maastikukaitsealal

VEP001001 Märgalade

männikud ja

kaasikud

1512.

Jänesekapsa-

kõdusoo

kasvukohatüüp

kuusikud ja

kuusesegametsad

Ranna kinnistu,

Reiu küla

VEP000997 Teised

lehtmetsad

1142.

Jänesekapsa

kasvukohatüüp

Muude

veekogude

kaldad

Pärnu

maastikukaitsealal

VEP000999

Männikud ja

männisegametsad

1132. Mustika

kasvukohatüüp

Pärnu

maastikukaitsealal

VEP000998

Männikud ja

männisegametsad

1131. Pohla

kasvukohatüüp

Pärnu

maastikukaitsealal

VEP001003 Lepikud 1313.

Sinihelmika

kasvukohatüüp

Muude

veekogude

kaldad

Pärnu

maastikukaitsealal

VEP000996

Lepikud 1412.

Lodumetsa

(soovõha)

kasvukohatüüp

Pärnu

maastikukaitsealal

VEP000995

Lepikud 1412.

Lodumetsa

(soovõha)

kasvukohatüüp

Pärnu

maastikukaitsealal

VEP000992

Kuusikud ja

kuusesegametsad

1141.

Jänesekapsa-

mustika

kasvukohatüüp

Pärnu

maastikukaitsealal

VEP000985 Männikud ja

männisegametsad

1141.

Jänesekapsa-

mustika

kasvukohatüüp

Pärnu

maastikukaitsealal

Kaitstavaid loodusobjekte ja vääriselupaikasid planeeringualal ei asu.

7

Planeeritud tegevus ei oma kahjulikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, elupaigatüüpidele,

kaitsealustele liikidele ja teistele loodusobjektidele.

3.2. Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus

Loodusvaradest kasutatakse pinnast.

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket

mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama

kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma

jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning

rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise)

korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Häädemeeste Vallavolikogu 27.06.2019 määruse nr

14 „Häädemeeste valla jäätmehoolduseeskiri“ nõuetest.

Jäätmeteke kaasneb hoonete kasutusperioodil. Jäätmed tuleb anda üle jäätmekäitlejale. Juhul, kui

jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja valla jäätmehoolduseeskirjale, ei ole

oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

3.3. Vee ja pinnase saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus

Kullimetsa kinnistu piirneb Linnaku kinnistuga, millel asub Lottemaa Teemapark. Teemapark on

avatud peamiselt suvekuudel (juuni-august) päevasel ajal. Lahtioleku aegadel võib kostuda

Kullimetsa kinnistule müra.

Lisaks piirneb detailplaneeringuala munitsipaalomandis oleva Mereküla teega. Liikluskoormus on

kõnealusel teel aastatega suurenenud, sest piirkonda on planeeritud järjest enam elamukrunte.

Sellest tulenevalt kostub kinnistule liiklusmüra. Lisaks näeme ette, et Tallinn-Pärnu-Ikla tee

Pärnu-Uulu lõigu ehitustega võib liikluskoormus järgnevatel aastatel veelgi suureneda.

Eelöeldut arvesse võttes tuleks planeeringuga ette näha kõrghaljastuse säilitamine (raadamine

lubada vaid hoonete alla jääva ala osas), sest kõrghaljastus omab müratõkke funktsiooni. Lisaks

võib planeeringuga ette näha täiendavaid müra leevendavaid meetmeid.

DP ala asub suhteliselt kaitstud põhjaveega alal (joonis 3). Planeeringuala ei ole hõlmatud

reoveekogumisalaga. Piirkonnas on enamasti ette rajatud või planeeritud septikud koos

imbväljakutega. Kullimetsa kinnistule kavandatakse lokaalne reovesüsteem. Reovesüsteemi

kavandamisel peab arvestama naaberkinnistul asuva puurkaevuga, et tehnovõrkude kujad ei

kattuks. Toimiva ning korrektse kohtkäitlussüsteemi olemasolu omab eeldatavalt vähest

keskkonnamõju ning ebasoodne mõju piirkonna hüdroloogilistele tingimustele on eeldatavalt

minimaalne.

8

Joonis 3. Põhjavee kaitstuse kaardi väljavõte (Allikas: Keskkonnaministeerium)

DP alal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte. Alal ei ole

keskkonnaohtlikke rajatisi.

Tööde perioodil kaasneb ajutine õhusaastus masinate heitgaaside näol, müra ja vibratsioon.

Masinatega töötamisel tekkival heitgaasidel, müral ja vibratsioonil ei ole tööde asukohas

keskkonnale olulist mõju. Kavandatava tegevusega kaasnevana on oodata mõningast

liikluskoormuste tõusu. Samas ei saa seda pidada antud ala asukohta silmas pidades oluliseks ning

liiklusmüra ja liiklusest põhjustatud õhusaaste tasemete tõusu ei kaasne.

Ehituskeeluvööndi vähendamisega ei ole oodata eeldatavalt ulatuslikku vee või pinnasereostust.

DP realiseerimisega ei plaanita tõkestada ja paisutada vooluveekogusid ega kavandata ka nende

loodusliku sängi või hüdroloogilise režiimi muutmist.

3.4. Mõju kultuuriväärtusetele

Muinsuskaitseobjektid ja registreeritud pärandkultuuri objektid planeeringualal puuduvad. Lähim

ehitismälestis asub ca 2,6 km kaugusel - Uulu mõisa Stael von Holsteinide hauakamber

(registrikood 16818). DP ala ei jää kinnismälestise kaitsevööndisse. Mõju kultuuriväärtustele

puudub.

3.5. Visuaalne mõju

Käsitletaval alal asuva maa-ala maakasutuse sihtotstarve ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist

mõju, kui võimalike ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse seadustega

kehtestatud nõudeid. Küll aga peab arvestama asjaoluga, et metsaga kaetud aladel tuleb ÜP

kohaselt säilitada võimalikult suures ulatuses kõrghaljastus. Järgides nõudeid on visuaalne mõju

keskkonnale minimaalne.

9

3.6. Avariiolukordade esinemise võimalikkus ja koosmõju

Võimalike avariiolukordade esinemise, mille tulemusena võib reostuda näiteks pinnas, veekogu,

põhjavesi või õhk, võimalikkuse vähendamiseks tuleb planeeringu käigus ette näha vastavad

ennetavad meetmed. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike kui DP elluviimisel

järgitakse DP-ga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid.

4. Ettepanek KSH algatamata jätmise kohta

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu

elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1. DP realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega kaasneks

keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju kaitsmata põhjaveega piirkonna

hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile. Puudub piiriülene mõju;

2. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette

näha DP realiseerimisel taotluses kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset

keskkonnamõju, ohtu inimese tervisele. Õnnetuste esinemine on eeldatavalt minimaalne;

3. DP mõju suurus ja ruumiline ulatus piirneb suures osas kinnistu piiriga;

4. DPga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega

vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste

olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

5. DP alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada

olulist pinnase, õhu ja vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või

majandustegevusele.

Eelnevast lähtuvalt teeb Häädemeeste Vallavalitsus ettepaneku jätta detailplaneeringu KSH

algatamata.

Eelhinnangu koostaja:

Marie Selberg

planeerimis- ja maanõunik

Häädemeeste Vallavalitsus

Lisa 1

Häädemeeste Vallavolikogu 18.08.2022

otsuse nr 37 juurde

DETAILPLANEERINGU

LÄHTESEISUKOHAD

1. NIMETUS Reiu külas Kullimetsa kinnistu detailplaneering

(katastritunnus 84801:001:1836)

2. ALGATAJA HUVITATUD ISIK: Ergo Haar

ALGATAJA: Häädemeeste Vallavolikogu

KOOSTAMISE KORRALDAJA: Häädemeeste

Vallavalitsus

KEHTESTAJA: Häädemeeste Vallavolikogu

3. EESMÄRK JA VASTAVUS

ÜLDPLANEERINGULE

PLANEERINGU EESMÄRK: Detailplaneeringuga

soovitakse Kullimetsa kinnistu maa sihtotstarve muuta

maatulundusmaalt elamumaaks ning anda ehitusõigus

ühe ühepereelamu ja abihooned koos tehnovõrkudega.

PLANEERINGUALA SUURUS: 3928 m²

PLANEERINGU VASTAVUS

ÜLDPLANEERINGULE: Detailplaneering on

vastuolus kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringuga.

Planeeringuga soovitakse muuta üldplaneeringuga

kehtestatud maakasutuse juhtfunktsiooni puhkehoonete

ja –rajatiste reservmaalt väikeelamumaaks. Ühtlasi

tehakse ettepanek vähendada ranna ehituskeeluvööndi

ulatust.

4. PLANEERINGU

LÄHTEMATERJAL

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE

SIHTOTSTARVE: maatulundusmaa 100%

PLANEERINGUALA ASEND: planeeringuala asub

Reiu külas Mereküla teest läänes. Põhjaküljelt piirneb

planeeringuala Lottemaa Teemapargiga.

GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub

ARVESTADA:

- Tahkuranna valla üldplaneeringu

ehitustingimustega

- Looduskaitseseadusega, sest planeeringuala

asub ranna ehituskeelu- ja piiranguvööndis

- Pärnu maakonna planeeringuga, sest

planeeringuala asub maakonnaplaneeringuga

määratud puhkemetsa alal. Samuti asub

planeeringuala maakonnaplaneeringuga

määratud rohevõrgustiku koridori alal

(mererannal rohelise võrgustiku koridori laius

on ehituskeeluvööndi ulatuses). Järgida Pärnu

maakonna planeeringu peatükis 3.3.1.

„Roheline võrgustik“ toodud rohelise

võrgustiku tingimustega.

- Häädemeeste vallas Reiu külas Kullimetsa

kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnangus toodud

seisukohtadega.

OLEMASOLEV DETAILPLANEERING: puudub

5. UURINGUD Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub,

et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik

teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms,

siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.

6. EHITUSLIKUD JA

ARHITEKTUURSED NÕUDED

TERRITOORIUMI KRUNTIDEKS JAOTUS:

detailplaneeringuga ei jagata Kullimetsa kinnistut

kruntideks.

KRUNDI SIHTOTSTARVE: elamumaa 100%

LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNDIL: 1

elamu ja kuni 5 abihoonet

LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND:

Määrata detailplaneeringuga, arvestades

väljakujunenud hoonestuslaadi. Kuid mitte rohkem kui

785 m².

KRUNDI HOONESTUSALA: määrata

detailplaneeringuga, järgida tuleohutuse tagamiseks

ehitiste vahelisi kujasid ning vajalikku kaugust

katastriüksuse piiridest (vähemalt 5 m krundi piiridest).

HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: TP3

HOONETE KORRUSELISUS: kuni 2 korrust elamul,

1 korrus abihoonel

HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: kuni 8,5 m

olemasolevast maapinnast.

HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata

planeeringuga.

HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE: lahendada

põhimõtteline vertikaalplaneerimine ja planeeritud

maapinna kõrgusmärgid ning hoonestuse

sidumiskõrgused detailplaneeringus.

KATUSEKALDED JA –KATE, HARJAJOONE

SUUND: määrata vastavalt piirkonnas väljakujunenud

hoonestusele. Kasutada naturaalseid materjale (kivi,

valtsplekk jm).

VÄLISVIIMISTLUS: määrata vastavalt piirkonnas

väljakujunenud hoonestusele. Kasutada naturaalseid

materjale (kivi, puid jm).

KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: määrata

planeeringuga vastavalt piirkonnas väljakujunenud

hoonestusele.

EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt

tuleohutusnõuetele.

LAMMUTATAVAD EHITISED: puuduvad.

SERVITUUDIALAD: vajadusel määrata

detailplaneeringuga.

KOHUSTUSLIKUD EHITUSJOONED: vajadusel

määrata detailplaneeringuga.

JUURDEPÄÄSUD: planeeringuala piirneb

munitsipaalomandis oleva Mereküla teega.

Planeeringuga näidata ära krundile mahasõidu asukoht.

TÄNAVAD/TEED: vajadusel määrata planeeringuga.

PARKIMISTINGIMUSED: Parkimine lahendada

Kullimetsa kinnistul.

HEAKORD JA HALJASTUS: Planeerida asukoht

jäätmemahutitele, millele peab olema tagatud piisava

laiuse, vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane

juurdepääsutee jäätmeveokile, võimalusel näha asukoht

ette Mereküla tee ääres. Säilitada võimalikult suures

ulatuses kõrghaljastus, et vähendada Lottemaa

Teemapargist ning Mereküla teelt tekkiva müra

negatiivset mõju Kullimetsa kinnistule. Lahendada

reoveesüsteem selliselt, et mahutit/septikut oleks

võimalik regulaarselt tühjendada.

7. INSENERVÕRKUDE

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED

VEEVARUSTUS: lahendada planeeringuga lokaalselt.

Puurkaevu planeerimisel tuleb jälgida, et puurkaevu

kaitsekuja ei ulatuks naaberkinnistule. Samti peab

jälgima, et omapuhasti ja puurkaevu vahele jääks

vähemalt 60 m.

REOVEE KANALISEERIMINE: lahendada

planeeringuga lokaalselt. Reovesüsteemi planeerimisel

peab arvestama, et kaitsekujad ei satuks

naaberkinnistule. Lisaks juhime tähelepanu, et

naaberkinnistul asuva puurkaevu ning planeeritava

puurkaevu ja reovesüsteemi kaitsekujad ei või kattuda

(puurkaevu sanitaarkaitsevöönd 10 m ja omapuhasti

kaitsevöönd 50 m).

SADEMEVEE KANALISEERIMINE: piirkonnas

puudub sademevee kanalisatsioon seega lahendada

sademevee ärajuhtimine oma kinnistu siseselt.

ELEKTRIVARUSTUS: lahendada planeeringuga.

SIDEVARUSTUS: lahendada planeeringuga.

SOOJAVARUSTUS: Lahendada planeeringuga

lokaalselt (maaküte, õhk-vesi soojuspump vms)

TÄNAVAVALGUSTUS: vajadusel lahendada

planeeringuga.

MÜRA LEEVENDAVAD MEETMED: Tulenevalt

planeeringuala asukohast (planeeringala piirneb

avaliku tee ja Lottemaa Teemapargiga) näha

detailplaneeringuga ette võimalikud müra leevendavad

meetmed.

8. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE KOOSKÕLASTAJAD JA KAASATAVAD

ASUTUSED:

- Keskkonnaamet

- Päästeamet

KAASATAVAD ISIKUD (piirinaabrid):

- Rahandusministeerium

- Elektrilevi OÜ

- Telia Eesti AS

- Linnaku kinnistu (84801:001:0413) omanik

- Kullipesa kinnistu (84801:001:0744) omanik

- Surju metskond 47 kinnistu (84801:001:1741)

valdaja

- Nõmmepõllu kinnistu (21401:001:0069)

omanik

- Nõmmemetsa kinnistu (21401:001:0070)

omanik

- Karu tee 27 kinnistu (84801:001:1676) omanik

- Karu tee 32 kinnistu (21401:001:0682) omanik

9. PLANEERINGU KOOSSEIS JA

VORMISTAMINE

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA

VORMISTAMISE NÕUDED:

Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad

nõuded“

Detailplaneeringu joonised vormistada mõõtkavas

1:500 topo-geodeetilisele alusplaanile.

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA:

- Seletuskiri

- Asendiskeem

- Tugijoonis (geodeetilisel alusel olemasolevate

tehnovõrkude ja krundipiiridega ning

olemasolevate piirangutega)

- Põhijoonis (koos tehnovõrkude joonise ja

vertikaalplaneerimise joonisega)

- Tehnovõrkude jooni

- Planeeringulahenduse illustratsioon

- Lisamaterjalid (tehnilised tingimused,

kooskõlastused koos koondtabeliga,

kokkulepped jm lepingud ning kirjavahetus)

10. PLANEERINGU ESITAMINE DETAILPLANEERING ESITADA:

ESKIISI STAADIUMIS TUTVUSTAMISEKS

- digitaalselt pdf formaadis

AVALIKUSTAMISEKS

- üks eksemplar paberkandjal

- digitaalselt pdf formaadis

- planeeringuahenduse illustratsioon

KEHTESTAMISEKS

- üks eksemplar paberkandjal

- digitaalselt pdf ja dwg formaadis CD-plaadil

11. PLANEERITAV ESIALGNE

AJAKAVA

DP algatamine juuni 2022

DP eskiislahenduse koostamine juuli-august 2022

DP eskiislahendus esitada

arvamuse avaldamiseks ning

PlanS § 142 lõike 4 kohaselt

täiendavate koostöötegijate ja

kaasatavate määramiseks

august-september

2022

DP eskiislahenduse

avalikustamine (k.a avalik

arutelu)

september-

november 2022

DP lahenduse korrigeerimine

(vajadusel)

november-

detsember 2022

DP kooskõlastamine ja

arvamuse avaldamine

detsember 2022-

veebruar 2023

DP vastuvõtmine veebruar 2023

DP avalikustamine (k. a avalik

väljapanek)

veebruar-aprill

2023

DP korrigeerimine (vajadusel) aprill-mai 2023

DP heakskiitmiseks

Rahandusministeeriumile ja

heakskiidu saamine

mai-juuli2023

DP kehtestamine august 2023

Ajakava võib muutuda olenevalt detailplaneeringu koostamise menetlusetappide tegelikust

ajakulust.

Detailplaneering tuleb kehtestada 3 aasta jooksul selle algatamisest.

Koostaja:

Marie Selberg

planeerimis- ja maanõunik

1

Lisa 2

Häädemeeste Vallavolikogu 18.08.2022

otsuse nr 37 juurde

Häädemeeste vallas Reiu külas Kullimetsa kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostamisel on lähtutud

planeerimisseadusest (edaspidi PlanS) ja keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS).

Eelhinnangu tulemusena selgitati välja, kas Häädemeeste vallas Reiu külas Kullimetsa kinnistul

(katastritunnus 84801:001:1836) detailplaneeringu (edaspidi DP) algatamisel on vajalik

täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või mitte.

KSH algatamise või mittealgatamise kohustus tuleneb PlanS § 142 lõikest 3, KeHJS § 33 lõikes 2

p 3 sätestatud kriteeriumitest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

1. Osapooled

Planeeringust huvitatud isik on Häädemeeste vallas Reiu külas Kullimetsa kinnistu omanik Ergo

Haar.

2

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja ja kehtestaja (edaspidi otsustaja) on

Häädemeeste Vallavolikogu. Planeerimisdokumendi koostamise korraldaja on Häädemeeste

Vallavalitsus (registrikood 77000269; Pargi tee 1, Uulu küla, Häädemeeste vald).

2. Kavandatava tegevuse kirjeldus ja olemasolev olukord 2.1. Kavandatava tegevuse kirjeldus

Huvitatud isik on esitanud Häädemeeste Vallavalitsusele 05.02.2022 avalduse (dokumendiregistri

nr 6-3/207) detailplaneeringu algatamiseks Häädemeeste vallas Reiu külas Kullimetsa kinnistul

(katastritunnus 84801:001:1836). Krundi suurus on 3928 m² ning maa sihtotstarve on

maatulundusmaa 100%. Kinnistu on hoonestamata ning kaetud metsaga.

DP koostamise eesmärk on muuta maa sihtotstarve elamumaaks ning anda ehitusõigus elamu ja

abihoonete ehitamiseks. Kinnistu asub osaliselt ranna ehituskeeluvööndis seega tehakse ettepanek

ehituskeeluvööndi vähendamiseks kuni kinnistu merepoolse piirini. Samuti soovitakse

planeeringuga muuta Tahkuranna valla üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtfunktsioon

väikeelamumaaks.

2.2. Olemasolev olukord

Kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu kohaselt asub Kullimetsa kinnistu detailplaneeringu

koostamise kohustusega alal. Üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtfunktsioon on

puhkehoonete ja -rajatiste reservmaa (joonis 1), kuhu ei ole lubatud ehitada elamuid.

Joonis 1. Kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu väljavõte

Ühepereelamu ehitamiseks lubatud krundi minimaalne suurus väikeelamumaal on 2200 m².

Väljaspool väikeelamumaad on ühepereelamu ehitamiseks lubatud krundi minimaalsuurus 2 ha.

Viimast rakendatakse üldplaneeringu põhijoonisel näidatud valgete aladel. Kullimetsa kinnistu

asub kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu alusel rohevõrgustiku alal, kus on minimaalne

krundi suurus 3 ha. Antud juhul tehakse detailplaneeringuga ettepanek muuta Kullimetsa kinnistul

maakasutuse juhtfunktsioon väikeelamumaaks.

Kullimetsa kinnistu asub hajaasustuses mitmete kehtestatud planeeringualade vahetus läheduses.

Kullimetsa kinnistust põhjasuunas jääb Linnaku kinnistu (katastritunnus 84801:001:0413), kus

3

asub Lottemaa teemapark. Idasuunas üle Mereküla tee jääb Nõmme Teine detailplaneeringuala,

millega loodi 2 elamukrunti. Lõunasuunas on kehtestatud Allimäe detailplaneering, mille alusel

tekkis samuti 2 elamukrunti. Planeeringualast läände jääb hoonestatud Kullipesa katastriüksus

(katastritunnus 84801:001:0744, sihtotstarve maatulundusmaa 100%), millel on elamu, kelder ja

puurkaev. Seega on ümberkaudsetele kinnistutele kavandatud või juba ehitatud hooned.

Planeeringualast läänes, lõunas ja idas on peamiselt elukondlike hoonetega kinnistud, mille

tulemusel sobituks kavandav tegevus olemasolevasse keskkonda.

PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib põhjendatud vajadusel korral detailplaneering sisaldada

kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse

detailplaneeringuga muutmiseks loetakse üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe

ulatuslikku muutmist, määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamist, krundi minimaalsuuruse

vähendamist, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmist või muud kohaliku

omavalitsuse üksuse hinnangul olulist või ulatuslikku üldplaneeringu muutmist. Algatatava

detailplaneeringuga soovitakse muuta üldplaneeringuga määratud veekogu ehituskeeluvööndit

seda vähendades ja üldplaneeringuga määratud juhtotstarbe ulatuslikku muutmist.

Maakatastri andmetel on Kullimetsa katastriüksusel metsamaa kõlvik kogu kinnistu ehk 3928 m²

ulatuses.

Kullimetsa kinnistul põhjustavad kitsendusi (joonis 2):

- ranna või kalda piiranguvöönd (sinine viirutus);

- üldgeoloogilise kaardistamise uuringu ala (pruun viirutus);

- siderajatise kaitsevöönd (punane viirutus).

4

Joonis 2. Maa-ameti kitsenduste kaardi väljavõte (Allikas: Maa-ameti Geoportaal)

5

Riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74 kehtestatud Pärnu maakonna

planeeringus on käsitletud peatükis 3.3.1 Pärnu maakonna rohelist võrgustikku. Rohelise

võrgustiku planeerimisega on loodud looduslikus seisundis aladest toimiv süsteem, et seeläbi

tagada koosluste ja liikide säilimine ning pehmendada ja korvata inimtekkelisi õjusid.

Maakonnaplaneeringus on täpsustatud varasemate planeeringutega määratud rohelise võrgustiku

tuumalade ja koridoride piire ning kasutustingimusi lähtuvalt maakonna seinisest

arengusuundumustest ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõttest, rohelise võrgustiku

ökoloogilise sidususe ja edaspidise toimimise vajadusest, senisest praktikast rohelise võrgustiku

hoidmisel. Täpsustamisel on aluseks võetud kehtestatud üldplaneeringute lahendusi.

Rohelise võrgustiku toimimiseks on otstarbekas kasutada ehituskeeluvööndit mererannal, kus

rohelise võrgustiku koridori laiuseks on ehituskeeluvööndi ulatus. Kullimetsa kinnistul ulatub

ehituskeeluvöönd piiranguvööndi lõpuni. Seega maakonnaplaneeringuga kavandatud rohelise

võrgustiku koridor ulatub samuti piiranguvööndi lõpuni.

Pärnu maakonna planeeringust tulenevad üldised tingimused rohelise võrgustiku toimimise

tagamiseks ja säilimiseks:

- säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist;

- tagada, et looduslike alade osatähtsus tuumaladel ei langeks alla 90% pindalast ning

koridorides alla 70% koridori keskmisest läbimõõdust;

- kohalikul omavalitsusel on põhjendatud juhtude võimalik muuta maa seinist sihtotstarvet

(maatulundusmaa) ja juhtfunktsiooni (metsamaa, põllumaa) üldplaneeringuga;

- vältida elamualade rajamist rohelise võrgustiku aladele;

- asustuse kavandamisel ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Loomade liikumise

takistamise vältimiseks piirdeaedade rajamine lubatud ainult vahetult ümber õueala;

- säilitada maastikulist ja bioloogilist mitmekesisust – metsakooslusi, poollooduslikke ja

looduslikke niite ja neid ühendavaid koridore;

Kullimetsa kinnistul kavandatava ehituskeeluvööndi vähendamisega ei langeks rohelise

võrgustiku koridoris looduslike alade osatähtsus alla 70% koridori keskmisest läbimõõdust. Reiu

külas on keskmine rohekoridori laius enamasti 100 m ühemeetri samakõrgusjoonest.

Planeeringualal on koridori ala keskmisest 100 m võrra laiem.

Detailplaneeringuga tuleb ette näha loodusliku kõrghaljastuse säilitamine, et tagada olemasoleva

rohelise võrgustiku säilimine. Samuti tuleb vältida piirdeaedade rajamist, v.a õueala ümber.

Kui maakonnaplaneeringu peatükis 3.3.1. sätestatud tingimusi järgida ei ole ette näha olulist

negatiivset mõju rohelise võrgustiku toimimisele. Kui planeeringu menetluse käigus selgub, et

kavandatav tegevus võib omada olulist negatiivset mõju rohevõrgustiku toimimisele tuleb läbi viia

keskkonnamõju strateegiline hindamine.

3. Võimalikud keskkonnamõjud 3.1. Mõjud Natura 2000 võrgustiku aladele, elupaigatüüpidele, kaitsealustele liikidele jt

Loodusobjektidele

Pärnu maastikukaitseala (KLO1000603), mis on ühtlasi Natura 2000 Pärnu loodusala

(RAH0000325), asub planeeringualast linnulennult 610 m kaugusel. Uulu-Võiste

maastikukaitsealast (KLO1000651), mis on ühtlasi Natura 2000 Uulu-Võiste loodusala

(RAH0000330) jääb planeeringuala ligikaudu 1 km kaugusel.

6

Planeeringala läheduses asuvad järgmised vääriselupaigad:

Registrikood Põhitüüp Kasvukoha

tüüp

Kaasnev Tüüp Asukoht

VEP152002 Männikud ja

männisegametsad

1131. Pohla

kasvukohatüüp

Uulu-Võiste

maastikukaitsealal

VEP152003 Männikud ja

männisegametsad

1131. Pohla

kasvukohatüüp

Uulu-Võiste

maastikukaitsealal

VEPL00583 Männikud ja

männisegametsad

1131. Pohla

kasvukohatüüp

Uulu-Võiste

maastikukaitsealal

VEPL00584 Männikud ja

männisegametsad

1131. Pohla

kasvukohatüüp

Uulu-Võiste

maastikukaitsealal

VEP152005 Männikud ja

männisegametsad

1131. Pohla

kasvukohatüüp

Uulu-Võiste

maastikukaitsealal

VEP001004 Lepikud 1311. Sõnajala

kasvukohatüüp

Muude

veekogude

kaldad

Uulu-Võiste

maastikukaitsealal

VEPL01236 Männikud ja

männisegametsad

1131. Pohla

kasvukohatüüp

Uulu-Võiste

maastikukaitsealal

VEP152009 Männikud ja

männisegametsad

1131. Pohla

kasvukohatüüp

Uulu-Võiste

maastikukaitsealal

VEP001001 Märgalade

männikud ja

kaasikud

1512.

Jänesekapsa-

kõdusoo

kasvukohatüüp

kuusikud ja

kuusesegametsad

Ranna kinnistu,

Reiu küla

VEP000997 Teised

lehtmetsad

1142.

Jänesekapsa

kasvukohatüüp

Muude

veekogude

kaldad

Pärnu

maastikukaitsealal

VEP000999

Männikud ja

männisegametsad

1132. Mustika

kasvukohatüüp

Pärnu

maastikukaitsealal

VEP000998

Männikud ja

männisegametsad

1131. Pohla

kasvukohatüüp

Pärnu

maastikukaitsealal

VEP001003 Lepikud 1313.

Sinihelmika

kasvukohatüüp

Muude

veekogude

kaldad

Pärnu

maastikukaitsealal

VEP000996

Lepikud 1412.

Lodumetsa

(soovõha)

kasvukohatüüp

Pärnu

maastikukaitsealal

VEP000995

Lepikud 1412.

Lodumetsa

(soovõha)

kasvukohatüüp

Pärnu

maastikukaitsealal

VEP000992

Kuusikud ja

kuusesegametsad

1141.

Jänesekapsa-

mustika

kasvukohatüüp

Pärnu

maastikukaitsealal

VEP000985 Männikud ja

männisegametsad

1141.

Jänesekapsa-

mustika

kasvukohatüüp

Pärnu

maastikukaitsealal

Kaitstavaid loodusobjekte ja vääriselupaikasid planeeringualal ei asu.

7

Planeeritud tegevus ei oma kahjulikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, elupaigatüüpidele,

kaitsealustele liikidele ja teistele loodusobjektidele.

3.2. Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus

Loodusvaradest kasutatakse pinnast.

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket

mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama

kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma

jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning

rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise)

korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Häädemeeste Vallavolikogu 27.06.2019 määruse nr

14 „Häädemeeste valla jäätmehoolduseeskiri“ nõuetest.

Jäätmeteke kaasneb hoonete kasutusperioodil. Jäätmed tuleb anda üle jäätmekäitlejale. Juhul, kui

jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja valla jäätmehoolduseeskirjale, ei ole

oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

3.3. Vee ja pinnase saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus

Kullimetsa kinnistu piirneb Linnaku kinnistuga, millel asub Lottemaa Teemapark. Teemapark on

avatud peamiselt suvekuudel (juuni-august) päevasel ajal. Lahtioleku aegadel võib kostuda

Kullimetsa kinnistule müra.

Lisaks piirneb detailplaneeringuala munitsipaalomandis oleva Mereküla teega. Liikluskoormus on

kõnealusel teel aastatega suurenenud, sest piirkonda on planeeritud järjest enam elamukrunte.

Sellest tulenevalt kostub kinnistule liiklusmüra. Lisaks näeme ette, et Tallinn-Pärnu-Ikla tee

Pärnu-Uulu lõigu ehitustega võib liikluskoormus järgnevatel aastatel veelgi suureneda.

Eelöeldut arvesse võttes tuleks planeeringuga ette näha kõrghaljastuse säilitamine (raadamine

lubada vaid hoonete alla jääva ala osas), sest kõrghaljastus omab müratõkke funktsiooni. Lisaks

võib planeeringuga ette näha täiendavaid müra leevendavaid meetmeid.

DP ala asub suhteliselt kaitstud põhjaveega alal (joonis 3). Planeeringuala ei ole hõlmatud

reoveekogumisalaga. Piirkonnas on enamasti ette rajatud või planeeritud septikud koos

imbväljakutega. Kullimetsa kinnistule kavandatakse lokaalne reovesüsteem. Reovesüsteemi

kavandamisel peab arvestama naaberkinnistul asuva puurkaevuga, et tehnovõrkude kujad ei

kattuks. Toimiva ning korrektse kohtkäitlussüsteemi olemasolu omab eeldatavalt vähest

keskkonnamõju ning ebasoodne mõju piirkonna hüdroloogilistele tingimustele on eeldatavalt

minimaalne.

8

Joonis 3. Põhjavee kaitstuse kaardi väljavõte (Allikas: Keskkonnaministeerium)

DP alal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte. Alal ei ole

keskkonnaohtlikke rajatisi.

Tööde perioodil kaasneb ajutine õhusaastus masinate heitgaaside näol, müra ja vibratsioon.

Masinatega töötamisel tekkival heitgaasidel, müral ja vibratsioonil ei ole tööde asukohas

keskkonnale olulist mõju. Kavandatava tegevusega kaasnevana on oodata mõningast

liikluskoormuste tõusu. Samas ei saa seda pidada antud ala asukohta silmas pidades oluliseks ning

liiklusmüra ja liiklusest põhjustatud õhusaaste tasemete tõusu ei kaasne.

Ehituskeeluvööndi vähendamisega ei ole oodata eeldatavalt ulatuslikku vee või pinnasereostust.

DP realiseerimisega ei plaanita tõkestada ja paisutada vooluveekogusid ega kavandata ka nende

loodusliku sängi või hüdroloogilise režiimi muutmist.

3.4. Mõju kultuuriväärtusetele

Muinsuskaitseobjektid ja registreeritud pärandkultuuri objektid planeeringualal puuduvad. Lähim

ehitismälestis asub ca 2,6 km kaugusel - Uulu mõisa Stael von Holsteinide hauakamber

(registrikood 16818). DP ala ei jää kinnismälestise kaitsevööndisse. Mõju kultuuriväärtustele

puudub.

3.5. Visuaalne mõju

Käsitletaval alal asuva maa-ala maakasutuse sihtotstarve ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist

mõju, kui võimalike ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse seadustega

kehtestatud nõudeid. Küll aga peab arvestama asjaoluga, et metsaga kaetud aladel tuleb ÜP

kohaselt säilitada võimalikult suures ulatuses kõrghaljastus. Järgides nõudeid on visuaalne mõju

keskkonnale minimaalne.

9

3.6. Avariiolukordade esinemise võimalikkus ja koosmõju

Võimalike avariiolukordade esinemise, mille tulemusena võib reostuda näiteks pinnas, veekogu,

põhjavesi või õhk, võimalikkuse vähendamiseks tuleb planeeringu käigus ette näha vastavad

ennetavad meetmed. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike kui DP elluviimisel

järgitakse DP-ga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid.

4. Ettepanek KSH algatamata jätmise kohta

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu

elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1. DP realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega kaasneks

keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju kaitsmata põhjaveega piirkonna

hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile. Puudub piiriülene mõju;

2. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette

näha DP realiseerimisel taotluses kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset

keskkonnamõju, ohtu inimese tervisele. Õnnetuste esinemine on eeldatavalt minimaalne;

3. DP mõju suurus ja ruumiline ulatus piirneb suures osas kinnistu piiriga;

4. DPga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega

vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste

olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

5. DP alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada

olulist pinnase, õhu ja vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või

majandustegevusele.

Eelnevast lähtuvalt teeb Häädemeeste Vallavalitsus ettepaneku jätta detailplaneeringu KSH

algatamata.

Eelhinnangu koostaja:

Marie Selberg

planeerimis- ja maanõunik

Häädemeeste Vallavalitsus

HÄÄDEMEESTE VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Häädemeeste vald 18. august 2022 nr 37

Reiu külas Kullimetsa kinnistu detailplaneeringu algatamine

Reiu külas asuva Kullimetsa kinnistu (katastritunnus 84801:001:1836, registriosa 7476350, pindala 3928 m², sihtotstarve maatulundusmaa 100%) omanik esitas Häädemeeste Vallavalitsusele 05.02.2022 avalduse (dokumendiregistri nr 6-3/207) nimetatud kinnistul detailplaneeringu algatamiseks.

Detailplaneeringu eesmärk on kinnistule saada ehitusõigus ühe üheperelamu ja abihoonete ehitamiseks. Samuti soovitakse maa sihtotstarve muuta 100 % elamumaaks. Vee- ja kanalisatsiooni lahendus soovitakse lahendada lokaalselt oma kinnistul. Kinnistut ei krundita.

Kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu järgi asub Kullimetsa kinnistu puhkehoonete ja - rajatiste reservmaa juhtotstarbega alal, kus kehtivad järgmised tingimused: on puhkuse veetmise ja turismi jaoks ettenähtud maa-ala, kuhu reeglina ei ole lubatud ehitada hooneid (lubatud on ainult väikeehitised või ajutised ehitised, mis teenindavad puhkajaid), kuid kuhu on lubatud rajada puhkeotstarbelisi rajatisi (nt seikluspark, mänguväljakud, lõkkekohad, matkarajad vms). Selle ala maakasutus haakub ala funktsioonist lähtuvalt kas üldkasutatava maa või ärimaa sihtotstarbega (nt golfiväljak või seikluspark, kui neid kavandatakse).

Lisaks on alale määratud rohevõrgustiku ala, millest tulenevalt on minimaalne hoonestatava krundi suurus 3 ha.

Tulenevalt looduskaitseseaduse § 38 lõikest 2 rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal, metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses, ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini. Metsaseaduse § 3 lõike 2 punkti 1 alusel on metsamaa maa, millel on maakatastris registreeritud metsamaa kõlvik. Kullimetsa kinnistul on nimetatud tingimus täidetud, seega ulatub ehituskeeluvöönd piiranguvööndi piirini. Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse järgi on ehituskeeluvööndi (piiranguvöönd) ulatus kinnistul 1604,94 m². Looduskaitseseaduse § 40 lõike 3 alusel võib ehituskeeluvööndi vähendamine toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. Lõike 4 punkti 2 alusel esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile ehituskeeluvööndi vähendamise taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu.

Kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu koostamise ajal kuulus Kullimetsa kinnistu jätkuvalt riigi omandis olevate maa-alade hulka. 2016. aastal jäeti Kullimetsa katastriüksus riigi omandisse ning valdajaks määrati Maa-amet ja 2021. aastal määrati valdajaks Transpordiamet. Seejärel kinnistu võõrandati ning omanikuks sai detailplaneeringust huvitatud isik. Maakasutuse juhtfunktsioon määrati alale teadmises, et kinnistu jääb ka tulevikus riigi omandisse. Puhkehoonete ja -

rajatiste reservmaaga sooviti luua võimalus riigimaal vaba aja veetmiseks. Tänaseks on kinnistu eraomandis ning varasemalt üldplaneeringuga kavandatud tegevusi (puhkuse veetmine, turism jms) antud kinnistule planeerida ei oleks mõistlik. Puhkehoonete ja -rajatiste reservmaa on mõeldud munitsipaalomandis või riigi omandis olevatele kinnistutele.

Eelöeldust tulenevalt teeb detailplaneering ettepaneku muuta alal kehtivat üldplaneeringut maakasutuse juhtfunktsiooni, minimaalse hoonestatava krundi suuruse ja ehituskeeluvööndi ulatuse osas.

Tulenevalt planeerimisseaduse § 142 lõikest 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1. detailplaneeringu realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju kaitsmata põhjaveega piirkonna hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile. Puudub piiriülene mõju;

2. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringu realiseerimisel taotluses kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju, ohtu inimese tervisele. Õnnetuste esinemine on eeldatavalt minimaalne;

3. detailplaneeringu mõju suurus ja ruumiline ulatus piirneb suures osas kinnistu piiriga;

4. detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

5. detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase, õhu ja vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele.

Eelnevast lähtuvalt teeb Häädemeeste Vallavalitsus ettepaneku jätta detailplaneeringu KSH algatamata.

Häädemeeste Vallavalitsus esitas 06.05.2022 detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lähteseisukohtade ja KSH eelhinnangu eelnõuga arvamuse avaldamiseks puudutatud isikutele ning asutustele.

Riigimetsa Majandamise Keskus vastas 13.05.2022 kirjaga nr 3-1.1/2022/2754, et nõustub detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisega. Samas kirjas juhiti tähelepanu, et planeeringuga peab olema välditud piiriüleste mõjude (risustamine, ladustamine, pinnase kahjustumine, metsauuenduse hävitamine, piiriüleste kaitsevööndite kavandamine jms) tekkimine ehitustöödel ja edasisel maakasutusel.

Päästeamet vastas 27.05.2022 kirjaga nr 7.2-3.4/2775-2, milles teavitas, et planeeringu tuleohutus tuleb lahendada vastavuses kehtivale seadusandlusele.

Rahandusministeerium esitas arvamuse ja ettepanekud 06.06.2022 kirjaga nr 15-3/3981-2. Ettepanekud on arvesse võetud ja eelnõu on vastavalt täiendatud.

Keskkonnaamet esitas oma arvamuse 04.07.2022 kirjaga nr 6-5/22/11772-2. Keskkonnaamet on arvamusel, et EKV vähendamine on perspektiivikas, kuna Kullimetsa kinnistust lõuna suunas on väljakujunenud sama kaugusele ehitusjoon. EKV vähendamise ulatus on väike ja seega jääb valdav osa piiranguvööndi metsast alles (rohevõrgustikku kuuluv) ja EKV vähendamine rohevõrgustiku toimimist ei halvenda.

Kaasatavad isikud ettepanekuid ei esitanud.

Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks kohaliku omavalistuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 1 ja punkti 3, lõike 2, lõike 5, lõike 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõike 3, Tahkuranna Vallavolikogu 31.05.2012 määrusega nr 11 kehtestatud Tahkuranna valla üldplaneeringu ja Kullimetsa kinnistu (katastritunnus 84801:001:1836) omaniku 05.02.2022 esitatud avalduse, Häädemeeste Vallavolikogu otsustab:

1. Algatada Reiu külas Kullimetsa kinnistu detailplaneering.

2. Kinnitada punktis 1 nimetatud detailplaneeringu lähteseisukohad (lisa 1).

3. Jätta vastavalt keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangule (lisa 2) algatamata Reiu külas Kullimetsa kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.

4. Käesoleva otsuse peale võib esitada vaide Häädemeeste Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud alustel ja korras või esitada kaebus Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse teada saamisest või päevast millal asjast huvitatud isik pidi käesolevast otsusest teada saama.

5. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Soopalu volikogu esimees

HÄÄDEMEESTE VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Häädemeeste vald 18. august 2022 nr 37

Reiu külas Kullimetsa kinnistu detailplaneeringu algatamine

Reiu külas asuva Kullimetsa kinnistu (katastritunnus 84801:001:1836, registriosa 7476350, pindala 3928 m², sihtotstarve maatulundusmaa 100%) omanik esitas Häädemeeste Vallavalitsusele 05.02.2022 avalduse (dokumendiregistri nr 6-3/207) nimetatud kinnistul detailplaneeringu algatamiseks.

Detailplaneeringu eesmärk on kinnistule saada ehitusõigus ühe üheperelamu ja abihoonete ehitamiseks. Samuti soovitakse maa sihtotstarve muuta 100 % elamumaaks. Vee- ja kanalisatsiooni lahendus soovitakse lahendada lokaalselt oma kinnistul. Kinnistut ei krundita.

Kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu järgi asub Kullimetsa kinnistu puhkehoonete ja - rajatiste reservmaa juhtotstarbega alal, kus kehtivad järgmised tingimused: on puhkuse veetmise ja turismi jaoks ettenähtud maa-ala, kuhu reeglina ei ole lubatud ehitada hooneid (lubatud on ainult väikeehitised või ajutised ehitised, mis teenindavad puhkajaid), kuid kuhu on lubatud rajada puhkeotstarbelisi rajatisi (nt seikluspark, mänguväljakud, lõkkekohad, matkarajad vms). Selle ala maakasutus haakub ala funktsioonist lähtuvalt kas üldkasutatava maa või ärimaa sihtotstarbega (nt golfiväljak või seikluspark, kui neid kavandatakse).

Lisaks on alale määratud rohevõrgustiku ala, millest tulenevalt on minimaalne hoonestatava krundi suurus 3 ha.

Tulenevalt looduskaitseseaduse § 38 lõikest 2 rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal, metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses, ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini. Metsaseaduse § 3 lõike 2 punkti 1 alusel on metsamaa maa, millel on maakatastris registreeritud metsamaa kõlvik. Kullimetsa kinnistul on nimetatud tingimus täidetud, seega ulatub ehituskeeluvöönd piiranguvööndi piirini. Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse järgi on ehituskeeluvööndi (piiranguvöönd) ulatus kinnistul 1604,94 m². Looduskaitseseaduse § 40 lõike 3 alusel võib ehituskeeluvööndi vähendamine toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. Lõike 4 punkti 2 alusel esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile ehituskeeluvööndi vähendamise taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu.

Kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu koostamise ajal kuulus Kullimetsa kinnistu jätkuvalt riigi omandis olevate maa-alade hulka. 2016. aastal jäeti Kullimetsa katastriüksus riigi omandisse ning valdajaks määrati Maa-amet ja 2021. aastal määrati valdajaks Transpordiamet. Seejärel kinnistu võõrandati ning omanikuks sai detailplaneeringust huvitatud isik. Maakasutuse juhtfunktsioon määrati alale teadmises, et kinnistu jääb ka tulevikus riigi omandisse. Puhkehoonete ja -

rajatiste reservmaaga sooviti luua võimalus riigimaal vaba aja veetmiseks. Tänaseks on kinnistu eraomandis ning varasemalt üldplaneeringuga kavandatud tegevusi (puhkuse veetmine, turism jms) antud kinnistule planeerida ei oleks mõistlik. Puhkehoonete ja -rajatiste reservmaa on mõeldud munitsipaalomandis või riigi omandis olevatele kinnistutele.

Eelöeldust tulenevalt teeb detailplaneering ettepaneku muuta alal kehtivat üldplaneeringut maakasutuse juhtfunktsiooni, minimaalse hoonestatava krundi suuruse ja ehituskeeluvööndi ulatuse osas.

Tulenevalt planeerimisseaduse § 142 lõikest 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1. detailplaneeringu realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju kaitsmata põhjaveega piirkonna hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile. Puudub piiriülene mõju;

2. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringu realiseerimisel taotluses kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju, ohtu inimese tervisele. Õnnetuste esinemine on eeldatavalt minimaalne;

3. detailplaneeringu mõju suurus ja ruumiline ulatus piirneb suures osas kinnistu piiriga;

4. detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

5. detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase, õhu ja vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele.

Eelnevast lähtuvalt teeb Häädemeeste Vallavalitsus ettepaneku jätta detailplaneeringu KSH algatamata.

Häädemeeste Vallavalitsus esitas 06.05.2022 detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lähteseisukohtade ja KSH eelhinnangu eelnõuga arvamuse avaldamiseks puudutatud isikutele ning asutustele.

Riigimetsa Majandamise Keskus vastas 13.05.2022 kirjaga nr 3-1.1/2022/2754, et nõustub detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisega. Samas kirjas juhiti tähelepanu, et planeeringuga peab olema välditud piiriüleste mõjude (risustamine, ladustamine, pinnase kahjustumine, metsauuenduse hävitamine, piiriüleste kaitsevööndite kavandamine jms) tekkimine ehitustöödel ja edasisel maakasutusel.

Päästeamet vastas 27.05.2022 kirjaga nr 7.2-3.4/2775-2, milles teavitas, et planeeringu tuleohutus tuleb lahendada vastavuses kehtivale seadusandlusele.

Rahandusministeerium esitas arvamuse ja ettepanekud 06.06.2022 kirjaga nr 15-3/3981-2. Ettepanekud on arvesse võetud ja eelnõu on vastavalt täiendatud.

Keskkonnaamet esitas oma arvamuse 04.07.2022 kirjaga nr 6-5/22/11772-2. Keskkonnaamet on arvamusel, et EKV vähendamine on perspektiivikas, kuna Kullimetsa kinnistust lõuna suunas on väljakujunenud sama kaugusele ehitusjoon. EKV vähendamise ulatus on väike ja seega jääb valdav osa piiranguvööndi metsast alles (rohevõrgustikku kuuluv) ja EKV vähendamine rohevõrgustiku toimimist ei halvenda.

Kaasatavad isikud ettepanekuid ei esitanud.

Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks kohaliku omavalistuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 1 ja punkti 3, lõike 2, lõike 5, lõike 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõike 3, Tahkuranna Vallavolikogu 31.05.2012 määrusega nr 11 kehtestatud Tahkuranna valla üldplaneeringu ja Kullimetsa kinnistu (katastritunnus 84801:001:1836) omaniku 05.02.2022 esitatud avalduse, Häädemeeste Vallavolikogu otsustab:

1. Algatada Reiu külas Kullimetsa kinnistu detailplaneering.

2. Kinnitada punktis 1 nimetatud detailplaneeringu lähteseisukohad (lisa 1).

3. Jätta vastavalt keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangule (lisa 2) algatamata Reiu külas Kullimetsa kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.

4. Käesoleva otsuse peale võib esitada vaide Häädemeeste Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud alustel ja korras või esitada kaebus Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse teada saamisest või päevast millal asjast huvitatud isik pidi käesolevast otsusest teada saama.

5. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Soopalu volikogu esimees