Ettepanekud Vormsi valla ÜP lähteseisukohtadele ja KSH programmile

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Vormsi Vallavalitsus

[email protected]

Külamaja

91301, Lääne maakond, Vormsi

vald, Hullo küla

Teie 04.06.2023 nr 7-1/393/2023

Meie 28.06.2023 nr 7.2-1/23/12502-2

Ettepanekud Vormsi valla üldplaneeringu

lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise

kavatsusele

Olete pöördunud Transpordiameti poole ettepanekute saamiseks Vormsi valla üldplaneeringu

lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) väljatöötamise kavatsusele.

Vormsi valla üldplaneering ja KSH on algatatud Vormsi Vallavolikogu 20.05.2022 otsusega nr 13.

Võttes aluseks planeerimisseaduse (PlanS), ehitusseadustiku (EhS) ja Transpordiameti

põhimääruse (PM), esitab Transpordiamet Vormsi valla üldplaneeringu (edaspidi planeering)

lähteseisukohtadele ettepanekud.

Palume kohalikul omavalitsusel suunistega arvestada, kaaluda neid kohakeskselt, kajastada allpool

viidatut vastavalt üldplaneeringu täpsusastmele ja teha üldplaneeringu koostamise protsessis

sisulist koostööd Transpordiameti planeerimise osakonna kooskõlastuste üksuse piirkondlike

spetsialistidega.

1. Teedevõrgustiku, sealhulgas riigiteede ja kohalike teede üldise asukoha määramine

1.1. Siduda planeeringusse maakonnaplaneeringuga kavandatud teedevõrgustik – so riigiteede

perspektiivsed trassid sh ristumiskohad, kogujateed jms.

1.2. Näidata planeeringus maakonnaplaneeringuga kavandatud jäätee trass samal viisil nagu

maakonnaplaneeringus seda on tehtud.

1.3. Analüüsida kohaliku teedevõrgustiku piisavust juurdepääsude tagamisel ning määrata

perspektiivsete kohalike teede (sealhulgas jalgratta- ja jalgteede) üldised asukohad.

Üldplaneeringu üks ülesanne on transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas

kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest

tekkivate kitsenduste määramine.

Riigiteede kolm põhiliiki on põhi-, tugi- ja kõrvalmaantee, millel on igaühel oma

funktsioon ja need funktsioonid on leitavad siit: majandus- ja taristuministri 25.06.2015

määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“. Igal riigiteel on lisaks liigile olemas

tee klass, mis on liiklussageduse alusel määratav maantee tehnilist taset iseloomustav

tunnus. Tee klassid on toodud majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106

„Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi normid).

Normidest lähtub, et nõuded kohaliku teedevõrgu ühendamiseks riigiteedega on klasside

kaupa erinevad. Meile teadaolevalt võib tulevikus muutuda normides klassipõhine

käsitlus, mistõttu me ei pea täna otstarbekaks klassipõhist käsitlust üldplaneeringusse sisse

viia. Liiklussagedused, millest üldplaneeringute koostamisel lähtuda on leitavad selle lingi

alt.

2 (5)

1.4. Soovitame analüüsida kohaliku teedevõrgu toimimist ja vastavalt PlanS § 75 lg 1

punktile 29 kaaluda avalikes huvides erateede omandamist.

2. Riigiteest tekkivate kitsenduste määramine, sealhulgas riigitee kaitsevööndi vähendamine

2.1. Riigitee kaitsevööndi laiuse kajastamisel lähtuda EhS § 71 lõikest 2 ja tänava puhul

määrata kaitsevööndi ulatus sama paragrahvi lõike 3 alusel.

2.2. Peale planeeringu kehtestamist tuleb kaitsevööndi laiuseid kajastav ja määrav joonis

esitada Transpordiametile GIS või CAD formaadis.

3. Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste määramine

3.1. EhS § 70 lg 2 kohaselt on keelatud riigitee kaitsevööndisse ehitada ehitusloakohustuslikke

hooneid. EhS § 70 lg 3 kohaselt võib kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale

kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul. Kaaluda tingimuse määramist, et

ehitusloakohustuslike hoonete kavandamine kaitsevööndisse on põhjendatud

liiklusseaduse mõistes asula liikluskeskkonnas ja olemasoleva hoonestusjoone olemasolul

või hoonestusjoone pikendamisel. Nendel juhtudel on oluline, et arendaja ja/või tulevane

omanik arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute (õhusaaste, vibratsioon)

kahjuliku mõjuga ja vajadusel tagaks leevendavate meetmetega nõuetele vastavad

keskkonnatingimused. Arvestada et meetmete kasutusele võtmine ja finantseerimine on

arendaja või KOV-i kohustus.

3.2. Kinnistute maakorralduslikul jagamisel, vastavalt asjaõigusseaduse § 156, tuleb

juurdepääs tagada seni kinnistut teenindanud juurdepääsu kaudu ühiselt ning uutel

moodustatavatel katastriüksustel võib puududa õigus igaühel eraldi juurdepääsu

saamiseks riigiteelt, kuna riigiteega ristumiskohtade arv on normidega piiratud.

Üldreeglina tuleb kasutada juurdepääsuks kohalikke teid ja olemasolevaid ristumisi

riigiteega.

3.3. Palume arvestada, et jalgratta- ja jalgteed tuleb üldjuhul kavandada riigiteest eraldiseisva

rajatisena. Juhul kui üldplaneering ei täpsusta ruumivajadust kergliiklustee rajamiseks

eramaadel, kaaluda tingimuse määramist, et projekteerimistingimused kergliiklustee

rajamiseks antakse läbi avatud menetluse.

3.4. Määrata üldplaneeringus tingimus, et rajatise asukoht kooskõlastatakse riigitee omanikuga

juhul, kui rajatise kõrgus on suurem kui kaugus äärmise sõiduraja välimisest servast.

3.5. Elektrituulikute ja tuuleparkide kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi avalikult

kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud

sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja

D = rootori ehk tiiviku diameeter).

Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib

põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada

planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus

(H + 0,5D). Tulenevalt üldplaneeringu pikaajalisest kehtivusest on soovitatav kindla

vahemaa määratlemise asemel planeeringu koostamisel kasutada väljapakutud valemit.

3.6. Uute arendus- ja elamualade kavandamisel analüüsida olemasoleva teedevõrgu võimekust

ja vastavust ning kaaluda tingimuste seadmist, näiteks detailplaneeringu koostamise

kohustus, mis toetavad arendus- ja elamuala sisese teedevõrgu terviklikku kavandamist ja

elluviimist. Palume arvestada, et Transpordiamet ei võta arendustegevuse vajadustest

tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise kohustust kui riigiteede

võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub.

3.7. Palume arvestada ja kajastada üldplaneeringu tekstilises osas, et üldjuhul ei ole võimalik

juhtida arendusalade sademevett riigitee kraavidesse. See on võimalik vaid põhjendatud

3 (5)

juhtudel koostöös Transpordiametiga.

3.8. Üldplaneeringus tuleb vältida põhimõtet, et tehnovõrgud paigaldatakse riigitee alusele

maale. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks ning vaba ruumi olemasolul

anname nõusoleku seda maad kasutada. Samuti teeme erandeid asula keskkonnas.

Tehnovõrgu paigaldust tuleb hinnata igakordselt suuremas täpsusastmes geodeetilise

alusplaani olemasolul ja menetleda seda kas läbi projekteerimistingimuste või

detailplaneeringu.

4. Liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine

4.1. Pendelliikluse vältimiseks on soovitav kavandada piirkonna liiklussagedust suurendavad

arendused keskustesse. Eelistada planeeringulahendust, mis ei suurenda elu- ja töökohtade

vahelise pendelliikumise vajadust. Logistika- ja tootmisalade juurdepääsude

kavandamisel vt punkti 1.3.

4.2. Määrata koostöös Transpordiametiga oluliselt muudetavad teelõigud. Oluliselt muudetava

teelõiguna tähistatakse pikemat teelõiku, mille osas võib eeldada, et liiklemise sujuvuse

tagamiseks, liiklusohutuse parendamiseks ning tee funktsiooni tagamiseks on vajalik ühe

või mitme järgnevalt loetletud meetme rakendamine – tee geomeetria muutmine,

sõidusuundi eraldava piirde paigaldamine, täiendavate sõiduradade ehitamine,

olemasolevate ristumiskohtade arvu oluline vähendamine, eritasandiliste ristumiskohtade

rajamine. Oluliselt muudetava teelõigu arendamine võib kaasa tuua muudatusi piirkonna

teedevõrgus, sh muudatusi, mis on seotud teega piirnevate kinnistute juurdepääsuga.

Oluliselt muudetav teelõik tähistada kaardil ja seletuskirja kanda eelpool nimetatud

kirjeldus.

5. Liikuvus ja ühistransport

5.1. Soovitame tutvuda Rahandusministeeriumi juhisega „Nõuandeid üldplaneeringu

koostamiseks“ peatükk 4.4 Tehniline taristu. Kasutada juhises toodud põhimõtteid ja

mõisted üldplaneeringu koostamisel.

5.2. Transpordiameti jaoks on olulised multimodaalsete ühistranspordisõlmede (näiteks pargi

ja reisi bussi ning rongi ühispeatused) võimalike asukohtade määramine ja nendele ohutu

ligipääsetavuse tagamine jalgsi ja jalgrattaga. Samuti on oluline määrata PlanS mõistes

olulise ruumilise mõjuga uued arendus- ja elamualad ning välja tuua prioriteetsed

piirkonnad, mis on väga hästi ühistranspordiga ligipääsetavad või kus on potentsiaal

ühistranspordi arendamiseks.

6. Mürakategooriate määramine

6.1. Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 57 juhime tähelepanu mürakategooriate

määramise kohustusele üldplaneeringus maa kasutuse juhtotstarbe järgi. Riigiteelt leviva

müra sisse ei soovita planeerida I-IV kategooria objekte. Vastasel korral on oluline, et

arendaja ja/või tulevane omanik arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute

(õhusaaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga ja vajadusel tagaks leevendavate meetmetega

nõuetele vastavad keskkonnatingimused. Arvestada et meetmete kasutusele võtmine ja

finantseerimine on arendaja või KOV-i kohustus.

7. Lennundus

7.1. Planeeringus näidata Vormsi lennuväli ning tuua välja lennuvälja piirangupinnad.

8. Veeteed

8.1. Planeerimisseaduse § 75 lõikes 1 on üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete loetelus

nimetatud transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuriga seotud kitsenduste määramine.

Seetõttu palume lisada lähteseisukohtade ptk 3. Üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded

4 (5)

nõude välja tuua Vormsi vallas paiknevad püsinavigatsioonimärgid, kuna vastavalt

meresõiduohutuse seaduse § 48 lõikele 1 piiratakse ehitustegevust navigatsioonimärgi

vahetus läheduses või mõjupiirkonnas (vastavalt lõikele 7 kehtib piirang ka

navigatsioonimärgi lähedusse paigaldatud tuledele).

8.2. Juhime tähelepanu, et Tabelis 4 on tekst lahtris „Koostöö eesmärgist“ Transpordiametiga

poolik, mistõttu pole aru saada, missugust koostööd soovitakse teha. Kui soovitakse teha

koostööd mõistete defineerimisel (v.t. punkt 3. Üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded

alapunkt 10.3), siis on võimalik pöörduda ka Merekeele nõukoja poole.

9. Ettepanekud KSH väljatöötamise kavatsusele

9.1. KSH käigus hinnata riigiteede liiklusest tulenevaid negatiivseid mõjusid (müra,

vibratsioon, visuaalne häiring, vms) elanikkonna heaolule ja tervisele lähtudes

kavandavast üldplaneeringu lahendusest.

9.2. Riigiteede müra ja selle leevendamist käsitleda atmosfääriõhu kaitse seaduse § 64 alusel,

sh arendaja kohustusi müra normtasemetest lähtuvalt.

Palume planeeringus kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede nimetusi ja numbreid (vt link

allpool). Planeering kooskõlastada Transpordiametiga. Kooskõlastamisel palume esitada meie

kirjale vastava ülesehitusega ülevaade (näiteks tabelina) Transpordiameti ettepanekute

arvestamise kohta planeeringulahenduse väljatöötamisel. Ettepaneku mittearvestamist palume

sisuliselt põhjendada.

Oleme valmis koostööks planeeringu koostamisel ning vajadusel selgitama ja täpsustama

käesoleva kirjaga esitatud ettepanekuid ning vajadusel koostöös välja töötama kohakeskselt

sobivaimaid lahendusi. Andmete saamiseks ja küsimuste korral palume pöörduda kirja koostaja

poole kelle nimi on toodud allpool.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Harjak

juhtivspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: Transpordiameti veebilehelt leitav asjakohane teave

Marje-Ly Rebas

5858 1095, [email protected]

Tiit Palgi

524 3875, [email protected]

5 (5)

Lisa. Transpordiameti veebilehelt leitav asjakohane teave

- Maakonnaplaneeringuid täpsustavad riigimaanteede teemaplaneeringud

- Riigimaanteede teehoiukava ja juhenddokumendid

- Riiklik teeregister

- Liiklussageduse statistika

- Liiklusloendus kergliiklusteedel

- Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava ja strateegiline mürakaart

- Õhusaaste

- Eesti loomaõnnetuste andmebaas ja kaardirakendused (link ja link)

- Käsiraamat „Loomad ja liiklus Eestis“

- Seminari materjalid "Loomad ja maanteed" (12.05.2010)

- Tee ehitus-, rekonstrueerimis- ja taastusremondiobjektid

- Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määrus nr 106 „Tee projekteerimise

normid” lisa „Maanteede projekteerimisnormid“

- Üldplaneeringu koostamise juhis „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“: